Rehabilitatsiooniprogrammide mõjuhindamise metoodika ja tulemused

ESF raamprogramm "Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2010-2013" programm „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2012-2013“ alapunkti „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine 2012-2013“ (pikendatud kuni 31.12.2014) Projekti number SFOS 1.3.0330.12-0132 TÖÖLESAAMIST TOETAVATE REHABILITATSIOONIPROGRAMMIDE 2012-2013 MÕJUANALÜÜSI METOODIKA VÄLJATÖÖTAMINE JA PILOTEERIMISE ANALÜÜS Lõppraport Tellija: Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium Teostaja: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus 2014 Sisukord Eessõna ................................................................................................................................................ 3 I. Rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamise metoodika ...................................................... 4 1.1. Rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamiseks metoodika ülevaade .................................... 4 1.2. Rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamise meetod ....................................................... 5 II. Rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamise läbiviimise korraldus........................................... 7 III. Rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamise metoodika pilootuuring 2014............................ 8 3.1. Rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamise metoodika pilootuuringu taust ....................... 8 3.2. Rehabilitatsiooniprogrammide mõjuanalüüsi teostamine 2012-2013 aasta rehabilitatsiooniprogrammidele ......................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................................... 13 Lisad ................................................................................................................................................... 14 Lisa 1 Rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamine (täiendatud versioon) ................................ 14 Lisa 2 Telefoniintervjuu tutvustus ..................................................................................................... 18 Lisa 3 Rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamine (piloteerimisel kasutatud versioon) ........... 19 Lisa 4 Rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamise tulemused................................................... 22 2  Eessõna Käesolev erivajadustega inimeste töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamise metoodika on välja töötatud tuginedes 2014. aastal läbiviidud mõju hindamise piloteerimise tulemuste analüüsile. Rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamise metoodikat rakendati aastatel 2012-2013 osutatud rehabilitatsiooniprogrammide tulemuslikkuse hindamisel. Töölesaamist toetavaid rehabilitatsiooniprogramme on Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest osutatud Eestis aastast 2009. Rehabilitatsiooniprogrammide osutamise perioodil on järjepidevalt viidud läbi uurimusi ja pilootprojekte, et panustada rehabilitatsiooniprogrammide arengusse. Rehabilitatsiooniprogrammide mõjuanalüüsi metoodika väljatöötamine on neljas tegevusuuring, millele on eelnenud kolm mahukat uurimust: 2009.aastal läbiviidud pilootprojekti ja rakendusuurimuse eesmärk oli rehabilitatsiooniprogrammi vormi ja koostamise põhimõtete arendamine ning finantseerimise aluste väljatöötamine (Lõppraport „Rehabilitatsiooniteenuse …“ 2009). 2011. aastal läbiviidud uurimuse eesmärk oli rehabilitatsiooniprogrammide klienditöö tegevuste ja meetodite, meeskonnatöö, võrgustikutöö ning programmis osalenud inimeste eesmärgipäraste tööelu muutuste saavutamise analüüs (Lõppraport „Töölesaamist toetavate ..“ 2011). 2013. aastal läbiviidud uurimuse eesmärk oli rehabilitatsiooniprogrammides osalevate inimeste algsete eesmärkide ja lõppeesmärkide saavutamise võrdlus ning eesmärkide saavutamiseks kasutatud sekkumiste analüüs, samuti rehabilitatsiooniprogrammide maksumuse ja programmidesse suunamise eelhindamise analüüs (Roosimaa, Narusson 2014). Antud pilootprojekti ja uurimuse eesmärk oli rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamise metoodika väljatöötamine ja piloteerimine. Mõju hindamise metoodika kasutamise analüüsiga seotud tegevuseks on kavandatud rehabilitatsiooniprogrammide osutajatele mõeldud koolituse väljatöötamine. Rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamise metoodika arendamise pilootprojekti viis läbi Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus. Pilootprojekti teostajad olid Margery Roosimaa ja Dagmar Narusson. Mõjuanalüüsi metoodika piloteerimisel rehabilitatsiooniprogrammides osalenud inimeste küsitlejatena osalesid Dagmar Narusson ja Margery Roosimaa ning Tartu Ülikooli Pärnu kolledži rehabilitatsioonikorralduse õppekaval õppivad üliõpilased Ewe Alliksoo, Kati Sikk, Helen Tomar, Anna-Liisa Ant. Järgnevates peatükkides tutvustatakse kõigepealt rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamise metoodikat, seejärel selle kasutamise põhimõtteid ja kolmandas osas metoodika piloteerimist. 3  I. Rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamise metoodika Käesolev uurimisprojekt on ajendatud EV Sotsiaalministeeriumi ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse poolt ühiselt määratletud prioriteetidest rehabilitatsiooniprogrammide arendustegevuse jätkamiseks aastal 2014. Uurimisprojekti oodatav tulemus on sõnastatud järgmiselt: Välja on töötatud rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamise metoodika[1] ja seda on piloteeritud 12 rehabilitatsiooniprogrammi peal. Mõjude hindamise analüüsi tulemusel saadud andmeid kasutatakse rehabilitatsiooniprogrammide koostamisel ja rahastamisel. Mõjude hindamisel saadud andmed on kasutatud rehabilitatsiooniprogrammi osutajatele mõeldud koolituse väljatöötamisel. 1.1. Rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamiseks metoodika ülevaade Rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamise metoodika on sobiv kasutamiseks:  Töölesaamisele suunatud rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamiseks  Sotsiaalse aktiivsuse tõstmisele suunatud rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamiseks  Igapäevaelu oskuste ja iseseisvumise suurendamisele suunatud rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamiseks Rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamise metoodika väljatöötamise põhimõtted:  Rehabilitatsiooniprogrammis osalemise mõjule annab hinnangu isik ise või erandkorras, teatud vaimse tervise olukordade puhul, lähedane või spetsialist, kes tunneb isikut. Põhjusel, et rehabilitatsiooniprogrammi mõjule annab hinnangu inimene ise, taotleti, et mõju hindamise küsimustiku struktuur oleks võimalikult lihtne, küsimused ja vastusevariandid arusaadavalt sõnastatud. Lisaks taotleti, et küsimustik oleks lühike ja telefoniküsitluse läbiviimise kestus jääks sobivatesse ajaraamidesse.  Rehabilitatsiooniprogrammi mõju hindamist läbiviiv spetsialist ei pea tundma konkreetse rehabilitatsiooniprogrammi korraldust ja töömeetodeid. Sel põhjusel ei sisalda küsimustik detailseid küsimusi rehabilitatsiooniprogrammis omandatud oskuste kasutamise kohta.  Rehabilitatsiooniprogrammi mõju hindamist on võimalik kasutada väga laia sihtgrupi ehk erineva terviseolukorraga inimeste aktiivsuse väljaselgitamiseks. Küsimused ei ole puudespetsiifilised, vaid on fokuseeritud igapäevaelu ja tööelu korralduse muutuste väljaselgitamisele.  Mõju hindamise metoodikat on võimalik kasutada väga erinevatel eesmärkidel ellu kutsutud (täisealistele inimestele suunatud) rehabilitatsiooniprogrammide tulemuslikkuse hindamiseks.  Mõju hindamise metoodikat ja/või küsimustiku osi on võimalik integreerida erinevate rehabilitatsiooniga tegelevate institutsioonide (Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet, rehabilitatsiooniasutus) poolt kasutatavate andmekogudega (SKAIS 2), hindamisega (nt. rehabilitatsiooniprogrammi ja rehabilitatsiooniplaani tulemuslikkuse hindamise üks osa), sh [1] Rehabilitatsiooniprogrammide tulemuslikkuse hindamise metoodika, mille alusel saab rehabilitatsiooniprogrammide tegevuste pikemaajalist mõju hinnata. 4  rehabilitatsiooniprogrammide rahastamisotsuste tegemisel eelnevate programmide tulemuslikkuse väljaselgitamiseks või nt Sotsiaalkindlustusameti poolt teostatava rehabilitatsiooniteenuse osutamise järelevalve ühe komponendina. 1.2. Rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamise meetod Rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamiseks kasutatakse struktureeritud küsimustikku. Küsimustik on jaotatud kaheksaks osaks. Igas osas on etteantud märksõnad või lõpetamata lause ja selle järgnevad, kas vastusevariandid või vaba vastamise võimalus. Küsimustikus kasutatakse märksõnu või lõpetamata lauseid, kuna märksõna/lause on lühem kui oleks sobiva vastega küsimus. Rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamise küsimustiku piloteeritud ja täiendatud (lõplik) versioon on esitatud lisas 1. Järgneva teksti osa lugemisel soovitame võtta kõrvale mõju hindamise küsimustiku lisast 1, mis on abistav küsimustiku struktuuri selgituse mõistmiseks. Rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamise küsimustiku struktuur sisaldab järgmisi osi: 1. Hindaja andmed. See osa on eeltäidetav hindaja poolt. 2. Programmi andmed. See osa on eeltäidetav. Süsteemi SKAIS 2 rakendumisel esitab andmed elektrooniline süsteem. 3. Kliendi andmed. See osa on eeltäidetav. Kliendi vanuse, nime, programmis osalemise perioodi esitab süsteem. Kuni vastava elektroonilise süsteemi rakendumiseni ei ole otseselt vajalik kliendi vanust või sünniaega küsida. Rehabilitatsiooniprogrammis osalemise tulemuslikkuse hindamine peaks soovituslikult toimuma 6 kuni 18 kuud peale programmis osalemise lõppu, seepärast saab valida kolme soovitusliku vastusevariandi vahel ning antud on ka vastusevariant „muu“, juhul kui mõju hindamine viiakse läbi vahepealsel perioodil nt rehabilitatsiooniprogrammide järelevalve teostaja poolt või siis peale 18 kuu möödumist. 4. Muutused kliendi elus. Kliendi eesmärk rehabilitatsiooniprogrammis osalemisel on eeltäidetav rehabilitatsiooniprogrammi aruande põhjal (vm rehabilitatsiooniprogrammi osutamise lõppdokumendi põhjal sõltuvalt sellest, millised dokumendivormid tulevikus kehtestatakse). Kliendi hinnang eesmärgi saavutamise või eesmärgiga seotud muutuste kohta tuleb kirja panna vabas vormis vastavalt kliendi sõnadele. Kuna eesmärgi saavutamise kohta selge hinnangu andmine võib olla kliendi jaoks keeruline, siis on soovitav panna kirja märksõnad, mis väljendavad, mil viisil klient mõtleb hindamise hetkel oma tööelu, iseseisvumise või aktiivsuse suurenemisega seotud muutustest. 5. Tööelu. Selles küsimustiku osas on peetud tööelu all silmas aktiivset töist tegevust nagu täisajaga või osaajaga, pikaajaline või hooajaline või lühiajaline töö (projektitöö), vabatahtliku töö, toetatud töö, kaitstud töö jm töised tegevused. Tööelu hindamisel esitatakse andmed kahe erineva ajahetke (perioodi) kohta: (1) vahetult peale rehabilitatsiooniprogrammi lõppu), (2) hindamise läbiviimise hetkel. Tööelu hetkeseis vahetult peale rehabilitatsiooniprogrammi lõppu on eeltäidetav, kuna programmi osutajal on kohustus hinnata inimese saavutusi programmi lõpus. 5 6. Igapäevaelu. Igapäevaelu muutuste hindamisel annab klient oma hinnangu igapäevase toimetuleku paranemise või halvenemise kohta kokkuvõtvalt. Teine küsimus võimaldab tuua välja, millistes enesekohastes toimingutes kasutab klient uusi oskusi (enese eest hoolitsemine, kodused igapäevased toimingud), kas klient kasutab uusi oskuseid oma tervise eest hoolitsemisel, kas kliendi sotsiaalne aktiivsus on suurenenud (uued oskused väljaspool kodu asjaajamisel, uus huvitegevus, uute suhete loomine). Kolmas, avatud küsimus, võimaldab tuua välja igapäevaelu muutused, mida eelnevad vastusevariandid ei väljendanud. 7. Keskkond ja kohandused. Küsimus muutuste kohta abivahendi kasutuses toob välja, milles abivahendi kasutamise muutused seisnevad. Antud küsimuste osa kasutamine sõltub rehabilitatsiooniprogrammi eesmärgist, st juhul kui rehabilitatsiooniprogramm ei käsitlenud abivahendite kasutamise oskuseid, siis seda küsimust ei küsita. Küsimus muutuste kohta keskkonnas on fokusseeritud nii, et selle vastused tooksid esile, kas klient kasutab rehabilitatsiooniprogrammis tehtud soovitusi oma keskkonna oskuslikumaks kasutamiseks, st eelkõige hinnatakse kliendi enda aktiivsust oma keskkonda oskuslikumalt kasutada (mitte ei hinnata keskkonna, avaliku ruumi võimalusi või juurdepääsetavust). 8. Teenuste kasutamise muutused. Küsimus „muutused rehabilitatsiooni- või sotsiaalteenuste kasutamises“ võimaldab välja tuua, kas kliendi teadlikkus teenustest on tõusnud ja kuidas on muutunud vajadus teenuste järele. Juhul, kui klient on muutunud teadlikuks teenustest ja kasutab nt varasemast rohkeim teenuseid, siis tuleb „täpsustuse“ lahtri juures selgitada. 6  II. Rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamise läbiviimise korraldus  Rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamise raames läbiviidav küsitlus viiakse läbi telefoni teel ja ei eelda kliendiga silmast-silma kohtumist.  Telefoniteel läbiviidavale küsitlusele eelneb küsitleja poolt kliendi eesmärgiga tutvumine jt eeltäidetavate andmete töötlus.  Küsitlejad peavad telefonivestluse alguses tegema küsitluse tutvustuse. Selleks on soovitav kasutada küsitleja juhendit. Vaata näidist lisa 2. Tutvustus peab sisaldama: (1) küsitleja tutvustust; (2) küsitluse tutvustust – eesmärk; kes andmeid kasutab ja töötleb; mis eesmärgil andmeid kasutatakse; kui kaua küsitlus kestab; (3) kokkulepet küsitluse osas – kliendi õigused osalemise osas, sh konfidentsiaalsus; sobiva aja kokkuleppimine.  Küsitleja otsustab vastavalt kliendi sihtgrupile ja rehabilitatsiooniprogrammi eesmärgile, milliseid küsimustiku osi on kohane kasutada.  Juhul, kui küsitluse läbiviimise ajal selgub, et inimene vajab rehabilitatsioonivaldkonda tundva spetsialisti konsultatsiooni, juhtumikorraldust, siis on küsitleja kohustus leida olukorrale lahendus (nt pakkuda lisakonsultatsiooni, suunata spetsialisti juurde vms.).  Küsitleja sisestab küsitlusega saadud andmed vastavasse andmebaasi.  Küsitluse läbiviimine võtab aega ca 20 minutit. Eel- ja järeltööle kulub orienteeruvalt samapalju aega. Rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamist läbiviiv ekspert  Soovitavalt omab baasteadmisi rehabilitatsioonist ja rehabilitatsiooni korraldusest  omab baasteadmisi klienditööst, küsitluste läbiviimisest või varasemat kogemust küsitluste läbiviimisest  omab arvuti kasutamise baasoskuseid, et küsitluse andmeid sisestada Rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamise vajalikkus Sotsiaalsete mõjude hindamine on aeganõudev ja keeruline protsess. Mõjude analüüsimist soovitavad Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Parema õigusloome ja õigusaktide mõjude analüüsi metoodikas“ koostajad (http://www.ut.ee/haridustehnoloogia/projekt/kursus2/15_millal_peaks_sotsiaalseid_mjusid_hinda ma.html) läbi viia suuremahuliste ja/ või oma sisult uudsete reformide kavandamisel ja teostamisel. Samuti sel juhul, kui on vaja ülevaadet ja selgust, mida ja kuidas soovitakse muuta või on muudatuse tegemise protsessis kahtlusi reformide lõpptagajärgede suhtes. Eelpool nimetatud mõjude analüüsi koostajad ütlevad, et „sotsiaalsete mõjude analüüsi vajalikkust võib käsitleda kui mõjude provisoorset eelhindamist; sellekohane pädevus peaks olema olemas igas reformide planeerimise ja elluviimisega tegelevas ametkonnas. Mõjuanalüüsi vajalikkuse hindamiseks on väljatöötatud erinevaid meetodeid ja küsimustikke. Kõigi nende meetodite keskseks ideeks on määratleda reformi olulisuse aste. Mida olulisem on reform, seda põhjalikumalt tuleb sellega kaasnevaid sotsiaalseid mõjusid hinnata.“ 7  III. Rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamise metoodika pilootuuring 2014 3.1. Rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamise metoodika pilootuuringu taust Rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamise metoodika töötati välja 2014.aasta esimeses pooles ja rakendati aastatel 2012-2013 rehabilitatsiooniasutuste poolt läbiviidud rehabilitatsiooniprogrammides osalenud klientide tööelu ja igapäevaelu muutuste väljaselgitamisel. Rehabilitatsiooniprogrammide ülevaade Rehabilitatsiooniprogramme on osutatud aastast 2009. Aastatel 2009-2013 on Euroopa Sotsiaalfondi raamprogrammide perioodil „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2007-2009“ ja "Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2010-2013" raames kokku läbi viidud 35 rehabilitatsiooniprogrammi. Rehabilitatsiooniprogrammides on osalenud selle aja vältel kokku 448 inimest, kelle terviseolukord seab piiranguid töötamisele või igapäevaelu aktiivsusele. Aastatel 2009-2013 läbiviidud rehabilitatsiooniprogrammide ülevaade:  Projekt “Rehabilitatsiooniteenuse programmipõhise lähenemise piloteerimine ja reaalse süsteemi kujundamine” (2009.a.) - 7 programmi;  Projekt “Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine 2010-2011” - 16 programmi;  Projekti “Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine 2012-2013” - 12 programmi); Ülevaade rehabilitatsiooniprogrammide tulemustest:  2010-2011 aastal osales programmides 263 isikut: 51 isikut (19%) suunati aktiivsetele tööturuteenusele, 135 isikut (51%) olid tööturul aktiivsed (tööle rakendus 53 isikut; töö säilitas 82 isikut);  2012-2013 aastal osales programmides 148 isikut: 27 isikut (18%) suunati aktiivsetele tööturuteenustele, 83 isikut (56%) olid tööturul aktiivsed (tööle rakendus 29 isikut; töö säilitas 54 isikut). Käesolev uurimus rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamise metoodika praktikas testimiseks viidi läbi aastatel 2012-2013 osutatud kaheteistkümne rehabilitatsiooniprogrammi klientide peal. 2012-2013 viidi kümne rehabilitatsiooniasutuse poolt läbi 12 rehabilitatsiooniprogrammi. Kaks asutust viisid läbi programmid kahel korral, SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus viis samasisulise programmi läbi kahel korral ja MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldekeskus viis läbi kaks erinevat programmi. 2012-2013 osutatud rehabilitatsiooniprogrammid: 1. Activitas OÜ rehabilitatsiooniprogramm "Pööra selg seljavalule" (6 klienti) 2. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, rehabilitatsiooniprogramm "Praktikalt tööle" (20 klienti) 8  3. SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus, rehabilitatsiooniprogramm "Seljaajukahjustusega inimesed tööturule" (25 klienti) – programm viidi läbi kaks korda 4. AS Keila Taastusravikeskus, rehabilitatsiooniprogramm "Neuroloogilise haigusega tööle saamise toetamine" (17 klienti) 5. MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldekeskus, 5.1. rehabilitatsiooniprogramm "Psüühiliste erivajadustega ja/või puuetega inimeste töölesaamist toetav programm" (10 klienti) , 5.2. rehabilitatsiooniprogramm "Töötubadest tööle" (5 klienti) 6. Põlva Haigla AS, rehabilitatsiooniprogramm "Töös ja elus edasi - Parkinsoni haigusega inimeste töö säilitamist ja töölesaamist toetav programm" (6 klienti) 7. SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus, rehabilitatsiooniprogramm "Tahan Tööle" (plaanitud 24/ lõpetas 16 klienti) 2 gruppi 8. Tervise Abi OÜ, rehabilitatsiooniprogramm "Liikumispuudega inimeste terviseriskide maandamine töövõimet toetava meetmena" (18 klienti) 9. SA Maarja Küla, rehabilitatsiooniprogramm "Toega tööelu poole" (plaanitud 10/ lõpetas 9 klienti) 10. MTÜ Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus, rehabilitatsiooniprogramm "Töölesaamist toetav rehabilitatsiooniprogramm nägemispuudega inimestele nr 2" (7 klienti) Lisainfo: http://www.astangu.ee/fileadmin/media/ESAK_25_04_2014_programmipohine_rehabilitatsioonitee nuse_osutamine.pdf 3.2. Rehabilitatsiooniprogrammide mõjuanalüüsi teostamine 2012-2013 aasta rehabilitatsiooniprogrammidele Eesmärgid Käesoleva uurimuse eesmärk oli selgitada välja, kuidas rehabilitatsiooniprogrammide arendajate poolt väljatöötatud mõju hindamise metoodika on praktikas rakendatav, milliseid muudatusi on vajalik teha algselt väljatöötatud küsimustikus ja milliseid aspekte tuleb edaspidi arvestada rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamise rakendamisel rehabilitatsioonisüsteemis. Uurimuse teine eesmärk oli teada saada, millised muutused on toimunud aastatel 2012-2013 rehabilitatsiooniprogrammides osalenud inimeste tööelus ja igapäevaelus ning hinnata rehabilitatsiooniprogrammide mõju. Uurimuse teostamise protsess Uurimuse läbiviimise eesmärgil töötati kõigepealt välja mõju hindamise küsimustiku struktuur ja selle esialgne versioon. Mõju hindamise metoodika läbiviimise põhimõtteid tutvustati Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti spetsialistidele. Seejärel tehti saadud sisendi põhjal täiendused mõju hindamise küsimustikku. Mõju hindamise küsimustiku piloteerimisel kasutatud versioon on lisas 3. Uurimuse läbiviimise teises etapis viidi läbi küsimustiku testimine mõnede rehabilitatsiooniprogrammides osalenud klientide peal, et selgitada välja küsitlusele kuluv telefonivestluse kestus; selgitada välja, millised küsimused tekivad respondentidel küsitluse protsessi 9 kohta ja kuivõrd on vastajad võimelised andma vastuseid ilma eelneva pika mõtlemisajata/ ettevalmistuseta; selgitada välja, kuivõrd mõistetavad on respondentidele küsimustiku küsimused. Uurimuse läbiviimise kolmandas etapis sõlmiti kokkulepped intervjueerijatega, neid instrueeriti küsitluse läbiviimise metoodika osas ning varustati vajalike vahenditega. Uurimuse läbiviimise neljandas etapis koostati andmeanalüüsi metoodika ning töötati välja andmete salvestamise ja töötlemise dokumendid Excelis ja Google drive’s. Intervjueerijad viisid läbi töökoosolekuid andmete töötlemise ühtlustamise eesmärgil. Uurimuse läbiviimise viiendas etapis viidi läbi telefonivestlused valimisse kuulunud respondentiga ja salvestati saadud andmed andmebaasi. Uurimuse kuuendas etapis analüüsiti mõju hindamise küsimustiku küsimuste sõnastust. Selleks viidi läbi telefoniintervjuude läbiviijate kogemuskohtumine ja arutati küsimustiku muudatuste ning telefonivestluste korralduse küsimuste üle. Seejärel tehti muudatused mõju hindamise küsimustikku ning töötati välja hindamise läbiviimise printsiibid. Uurimuse seitsmendas etapis analüüsiti, millised muutused on toimunud aastatel 2012-2013 rehabilitatsiooniprogrammides osalenud inimeste tööelus ja igapäevaelus. Analüüs annab ülevaate, kuivõrd tulemuslikud on rehabilitatsiooniprogrammid oma eesmärkide saavutamisel ning mil määral annavad inimestele tööelus hakkamasaamiseks vajalikke oskuseid (vt lisa 4). Valim/ osalejaid Uurimuses osalesid aastatel 2012-2013 projekti “Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine 2012-2013” raames rehabilitatsiooniprogrammid (8+4 programmi) läbinud inimesed, kellel oli puue või tegevusvõimet mõjutav terviseolukord. Uurimusse valitud rehabilitatsiooniprogrammide osales kokku 148 inimest. Uurimuse tulemuste ülevaade on koostatud eraldi dokumendina (lisa 4). Uurimuse tulemuste kirjelduses on välja toodud, kui palju inimesi kuulus antud uurimuse valimisse ehk kui paljudega võeti telefoniteel ühendust ja kui palju inimesi kuulus lõplikku valimisse. Metoodika Andmete kogumiseks kasutati rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamise küsimustikku. Piloteerimisel kasutatud küsimustik on toodud ära lisas 3. Küsimustiku struktuuri on tutvustatud käesoleva lõppraporti alguse osas „mõju hindamise metoodika tutvustuse“ peatükis. Küsimustik koosnes kaheksast osast. Kõik telefonivestlusi läbiviinud intervjueerijad kasutasid küsimustiku järgi küsimuste esitamisel samasuguseid põhimõtteid:  eeltäidetavad osad täideti eelnevalt ära  hindamise aeg ja kestus, korduvad kontaktivõtmised märgiti andmebaasis ära  küsimusi esitati küsimustiku struktuuris esitatud järjekorras 10   mõnede sihtgruppide, nt inimesed, kellel oli psüühikahäire või vaimse arengu probleemid, ei küsitud küsimusi abivahendite kasutuse või kohanduste tegemise kohta  respondentide poolt telefonivestluses saadud tööelu ja igapäevaelu puudutav oluline lisainfo pandi andmebaasi kirja küsimustiku iga osa juurde selgituste lahtrisse  telefonivestlusega saadud info talletatid andmebaasi esimesel võimalusel peale telefonivestlust  telefonivestluse ajal üleskerkinud meetodit ja mõju hindamise läbiviimise korraldust puudutavad asjaolud pandi kirja andmebaasi ettepanekute lahtrisse. Andmed salvestati google drive’s Excel programmi baasil koostatud andmebaasi. Uurimuse andmete töötlemisel kasutati Excelit ja tekstilise materjali töötlemisel kasutatid temaatilist analüüsi. Uurimuse tulemused esitatakse kahes osas. Uurimuse esimene eesmärk oli selgitada välja, kuidas rehabilitatsiooniprogrammide arendajate poolt väljatöötatud mõju hindamise metoodika on praktikas rakendatav, milliseid muudatusi on vajalik teha algselt väljatöötatud küsimustikus ja milliseid aspekte tuleb edaspidi arvestada rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamise rakendamisel rehabilitatsioonisüsteemis. Uurimuse esimese eesmärgi tulemuste saavutamise ülevaade on esitatud käesoleva lõppraporti esimeses kahes peatükis. Uurimuse teine eesmärk oli teada saada, millised muutused on toimunud aastatel 2012-2013 rehabilitatsiooniprogrammides osalenud inimeste tööelus ja igapäevaelus ning hinnata rehabilitatsiooniprogrammide mõju. Uurimuse teise eesmärgi tulemused ehk aastatel 2012-2013 osutatud rehabilitatsiooniprogrammide mõju analüüs esitatakse eraldi dokumendina lisas 4. Rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamisel tuleb silmas pidada, et rehabilitatsiooniprogrammides osalenud inimeste tööelus ja igapäevaelus toimunud muutused on tingitud rehabilitatsiooniprogrammis osalemisega kaasnevatest otsestest mõjudest ja samal ajal ka kaudsetest mõjudest, mis tulenevad sotsiaalsest keskkonnast (teised teenused, teised inimesed, ühiskonnas toimuvad muutused jms). Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Parema õigusloome ja õigusaktide mõjude analüüsi metoodikas“ tuuakse ära otseste ja kaudsete mõjude vahe järgmiselt:  Otsesed mõjud avalduvad objektile (inimgrupp, keskkond jmt) muutuste tulemusena otseselt (nt. suurenenud töötute abirahad, vähenenud maksumäärad).  Kaudsed mõjud on mõjud, mis avalduvad objektile mõne vahendava teguri tulemusel. Näiteks võib miinimumpalga tõstmine avalduda aktiivsele töötajaskonnale nii otseselt (suurenenud sissetulek) kui kaudselt (töökohtade ümberkorraldamine ja tööturu struktuuri muutus). (http://www.ut.ee/haridustehnoloogia/projekt/kursus2/14_otsesed_ja_kaudsed_mjud.html) 11 Teostajad Uurimuse teostasid: Margery Roosimaa – projektijuht, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Dagmar Narusson – projekti ekspert, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus; Tartu Ülikool Ewe Alliksoo – Tartu Ülikooli Pärnu kolledži rehabilitatsioonikorralduse eriala üliõpilane Kati Sikk - Tartu Ülikooli Pärnu kolledži rehabilitatsioonikorralduse eriala üliõpilane Helen Tomar - Tartu Ülikooli Pärnu kolledži rehabilitatsioonikorralduse eriala üliõpilane Anna-Liisa Ant - Tartu Ülikooli Pärnu kolledži rehabilitatsioonikorralduse eriala üliõpilane 12  Kasutatud kirjandus Euroopa Sotsiaalfondi projekt „Parema õigusloome ja õigusaktide mõjude analüüsi metoodika“ http://www.ut.ee/haridustehnoloogia/projekt/kursus2/15_millal_peaks_sotsiaalseid_mjusid_hinda ma.html [29.12.2014] Roosimaa, M.; Narusson, D. (2014). Programmipõhine rehabilitatsiooniteenuse osutamine – ülevaade Eestis läbi viidud arendusprojektidest. Eesti Sotsiaalteaduste IX aastakonverents. http://www.astangu.ee/projektid-ja-partnerlus/programmipohine-rehabilitatsiooniteenuste- osutamine/ettekanded.html [29.12.2014] Roosimaa, M.; Narusson, D; Kadak, T; Hanga, K.; Vana, T.; Kreitzberg, M.; Saame, K.; Talve K. (2011). Projekti „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine 2010-2011“ lõppraport. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus. http://www.astangu.ee/projektid-ja-partnerlus/programmipohine-rehabilitatsiooniteenuste- osutamine/2009-ja-2010-2011-a-projektide-kokkuvotted.html [29.12.2014] Vana, T.; Hanga, K.; Roht, K.; Kruus, Ü.; Narusson, D.; Tuulik Leisi, V.-R.; Kadak, T. (2009). Projekti „Rehabilitatsiooniteenuse programmipõhise lähenemise piloteerimine ja reaalse süsteemi kujunemine 2009“ lõppraport. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus. http://www.astangu.ee/projektid-ja-partnerlus/programmipohine-rehabilitatsiooniteenuste- osutamine/2009-ja-2010-2011-a-projektide-kokkuvotted.html [29.12.2014] 13  Lisad Lisa 1 Rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamine (täiendatud versioon) Rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamine /täiendatud versioon/ 1.Hindaja andmed* Hindaja Hindamise aeg 2.Programmi andmed*/** Rehabilitatsiooniprogrammi nimi Rehabilitatsiooniprogrammi osutaja 3. Kliendi andmed*/** Kliendi nimi Kliendi vanus/sünniaeg* Rehabilitatsiooniprogrammis osalemise periood Rehabilitatsiooniprogrammis osalemisest □ kuni 6 kuud on möödunud □ kuni 1 aasta □ kuni 1,5 aastat □ muu Täpsustada: …… *tulevikus SKAIS2 alt otselingid 4. Muutused kliendi elus Rehabilitatsiooniprogrammis osalemise kliendi eesmärk (programmist)** Eesmärgi saavutamine ja/ või eesmärgiga seotud muutused kliendi hinnangul 14 (käesoleva hindamise hetkeks) ** eeltäidetud Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise aruande põhjal 5. Tööelu*** Kliendi rakendumine vahetult peale □ klient on säilitanud olemasoleva töökoha rehabilitatsiooniprogrammi lõppu □ klient on saanud tööle □ klient on vahetanud töökohta □ klient on suunatud tööturuteenustele. Täpsustada, mis teenusele: ……………. □ klient on kaotanud töökoha □ klient on kodune □ klient on asunud õppima □ kliendi pereliikmetest on keegi saanud tööle □ Muu. täpsusta ……………… Kliendi rakendumine käesoleval □ klient on säilitanud olemasoleva töökoha (hindamise) ajal □ klient on saanud tööle □ klient on vahetanud töökohta Täpsustada, mis põhjusel: …………… □ kliendi töökoormus on muutunud Täpsustada: …………………….. □ klient on suunatud tööturuteenustele. Täpsustada, mis teenusele: ……………. □ klient on kaotanud töökoha Täpsustada, mis põhjusel ……………………………………… □ klient on kodune Täpsustada, mis põhjusel ……………………………………… □ klient on asunud õppima □ kliendi pereliikmetest on keegi saanud tööle □ Muu. täpsusta ……………… Täiendavad selgitused muutuste kohta tööelus *** töö= tasuline töö (sõltumata koormusest) kaitstud töö, toetatud töö , vabatahtlik töö 15 6. Igapäevaelu Milliseks hindab klient oma igapäevast □ parem kui varem toimetulekut peale □ samasugune kui varem rehabilitatsiooniprogrammi lõppu? □ halvem kui varem □ ei oska öelda Miks? Täpsusta …. Kliendi igapäevaelu muutused peale □ klient on omandanud ja kasutab uusi oskusi enese eest rehabilitatsiooniprogrammi lõppu hoolitsemisel (pesemisel, riietumisel, toitumisel) □ klient on omandanud ja kasutab uusi oskusi igapäevastes toimingutes kodus □ klient on omandanud ja kasutab uusi oskusi oma füüsilise tervise eest hoolitsemisel, füüsilise aktiivsuse säilitamisel □ klient on omandanud ja kasutab uusi oskusi oma emotsionaalse või psüühilise tervise eest hoolitsemisel, enese motiveerimisel □ klient on omandanud ja kasutab uusi oskusi asjaajamisel väljaspool kodu □ klient on muutunud sotsiaalselt aktiivsemaks (sh ühinemine MTÜga, uus huvitegevus, uued suhted vms) □ muu. täpsusta Täiendavad selgitused muutuste kohta igapäevaelus 7. Keskkond, kohandused Muutused abivahendite kasutamises □ klient kasutab uusi abivahendeid □ klient kasutab abivahendeid varasemast rohkem □ klient kasutab abivahendeid varasemast oskuslikumalt □ kliendi abivahendivajadus on vähenenud □ muu. täpsusta Muutused keskkonnas (kohandused jms) □ klient on saanud nõu elukoha kohanduste kohta ja on rakendanud nõuandeid täpsusta □ klient on saanud nõu töökoha kohanduste kohta ja on ise või 16  tööandja toel rakendanud nõuandeid täpsusta □ klient on saanud nõu ja rakendanud nõuandeid tegevuskeskkonna (haridusasutus, vabaajategevuste koht, avalik ruum jms) kasutamiseks □ muu. täpsusta 8. Teenuste kasutamise muutused Muutused rehabilitatsiooni- ja/või □ kliendi teenustekasutus ei ole muutunud sotsiaalteenuste kasutamises □ klient on teadlikum teenustest □ klient kasutab teenuseid vähem □ klient kasutab teenuseid rohkem □ kliendil on tekkinud vajadus uu(t)e teenuste järele täpsustage millise ja miks? □ muu Kliendi arvamus rehabilitatsiooniprogrammis osalemise kohta (vaba hinnang) Millise teenuse järele tundsite rehabilitatsiooniprogrammi ajal või selle järel puudust? 17  Lisa 2 Telefoniintervjuu tutvustus Tere, Olen ... helistan Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tellimusel. Teie osalesite perioodil ..... (siia läheb iga kliendi programmi aeg) rehabilitatsiooniprogrammis........ (asutuses). Soovime programmis osalemise tulemuste kohta tagasisidet. Tagasisidet kasutatakse rehabilitatsiooniprogrammide mõjuanalüüsiks ning selle alusel tehakse ettepanekuid Sotsiaalministeeriumile ja Sotsiaalkindlustusametile edaspidiseks programmide tulemuslikkuse hindamiseks. Küsitlus võtab aega ca 20 minutit. Kas teil on aega küsimustikule vastata? Kui ei, siis leppige kokku aeg, millal saate helistada NB! Ennem helistamist- lugege läbi selle asutuse rehabilitatsiooniprogramm, et oleksite sisuga tuttav. Küsitlusel on oluline, et tooksite täpsustuste ossa välja ka selgitused jm- mida saate sisestada nt peale helistamist Pöörake tähelepanu küsimustele- ● millistele küsimustele on inimestel raske vastata, ● millest ei saada aru, ● mille sõnastust tuleb üle selgitada. ● jms Küsime helistamiste lõpus teie ettepaekuid küsimuste osas- sh. ootame ka ettepanekuid lisaküsimuste kohta. Tegevuse eesmärk on MÕJUANALÜÜSI METOODIKA VÄLJA TÖÖTAMINE- praegu katsetate te esialgselt välja töötatud versiooni, mida me hakkame vastavalt teie tähelepanekutele pärast veel täiendama. 18  Lisa 3 Rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamine (piloteerimisel kasutatud versioon) Rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamine /tööversioon, kasutatud piloteerimisel/ 1.Hindaja andmed* Hindaja Hindamise aeg 2.Programmi andmed* Rehabilitatsiooniprogrammi nimi Rehabilitatsiooniprogrammi osutaja 3. Kliendi andmed* Kliendi nimi Kliendi vanus/sünniaeg* Rehabilitatsiooniprogrammis osalemise periood *tulevikus SKAIS2 alt otselingid 4. Muutused kliendi elus Rehabilitatsiooniprogrammis osalemise kliendi eesmärk (programmist) Eesmärgi saavutamine kliendi hinnangul (käesoleva hindamise hetkeks) 19 5. Tööelu Kliendi rakendumine vahetult peale □ klient on säilitanud olemasoleva töökoha rehabilitatsiooniprogrammi lõppu □ klient on saanud tööle (peale programmi lõppu) □ klient on vahetanud töökohta □ klient on suunatud tööturuteenustele. Täpsustada, mis teenusele: ……………. □ klient on kaotanud töökoha □ klient on kodune □ klient on asunud õppima □ kliendi pereliikmetest on keegi saanud tööle □ Muu. täpsusta ……………… Kliendi rakendumine käesoleval ajal □ klient on säilitanud olemasoleva töökoha □ klient on saanud tööle (peale programmi lõppu) □ klient on vahetanud töökohta □ klient on suunatud tööturuteenustele. Täpsustada, mis teenusele: ……………. □ klient on kaotanud töökoha Täpsustada, mis põhjusel ……………………………………… □ klient on kodune Täpsustada, mis põhjusel ……………………………………… □ klient on asunud õppima □ kliendi pereliikmetest on keegi saanud tööle □ Muu. täpsusta ……………… Täiendavad selgitused muutuste kohta tööelus 6. Igapäevaelu Milliseks hindab klient oma igapäevast □ olulisel määral parem toimetulekut peale □ parem kui varem rehabilitatsiooniprogrammi lõppu? □ samasugune kui varem □ halvem kui varem □ olulisel määral halvem Miks? Täpsusta …. Kliendi igapäevaelu muutused peale □ klient on omandanud ja kasutab uusi oskusi või abivahendeid rehabilitatsiooniprogrammi lõppu enese eest hoolitsemisel (pesemisel, riietumisel, toitumisel) □ klient on omandanud ja kasutab uusi oskusi või abivahendeid liikumisel, füüsilise aktiivsuse säilitamisel 20  □ klient on omandanud ja kasutab uusi oskusi oma emotsionaalse või psüühilise tervise eest hoolitsemisel, enese motiveerimisel □ klient on omandanud ja kasutab uusi oskusi oma füüsilise tervise eest hoolitsemisel □ klient on omandanud ja kasutab uusi oskusi teiste inimestega suhtlemisel kodus ja/ või väljaspool □ klient on omandanud ja kasutab uusi oskusi igapäevaste toimingutes ja asjaajamisel väljaspool □ klient on muutunud sotsiaalselt aktiivsemaks (sh ühinemine MTÜga, uus huvitegevus, uued suhted vms) □ muu. täpsusta Täiendavad selgitused muutuste kohta igapäevaelus 7. Keskkond, kohandused Muutused abivahendite kasutamises □ klient kasutab uusi abivahendeid □ klient kasutab abivahendeid varasemast rohkem □ klient kasutab abivahendeid varasemast oskuslikumalt □ muu. täpsusta Muutused keskkonnas (kohandused jms) □ kliendi elukohas on tehtud kohandusi □ kliendi töökohas on tehtud kohandusi □ kliendi elamispiirkonnas on tehtud kohandusi □ muu. täpsusta 8. Teenuste kasutamise muutused Kas mingisuguse abi või teenuste järele on □ jah, täpsustage millise ja miks? vajadus ära kadunud või muutunud peale rehabilitatsiooniprogrammi? □ ei Kliendi arvamus rehabilitatsiooniprogrammis osalemise kohta (vaba hinnang) 21  Lisa 4 Rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamise tulemused Käesolev uurimus rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamise metoodika praktikas testimiseks viidi läbi aastatel 2012-2013 osutatud kaheteistkümne rehabilitatsiooniprogrammi klientide peal. 2012-2013 viidi kümne rehabilitatsiooniasutuse poolt läbi 12 rehabilitatsiooniprogrammi. Uurimuse eesmärk oli teada saada, millised muutused on toimunud aastatel 2012-2013 rehabilitatsiooniprogrammides osalenud inimeste tööelus ja igapäevaelus ning hinnata rehabilitatsiooniprogrammide mõju. Uurimus viidi läbi ajavahemikul august kuni detsember 2014.a. Valim/ osalejaid Uurimuses osalesid aastatel 2012-2013 projekti “Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine 2012-2013” raames rehabilitatsiooniprogrammides osalenud inimesed, kellel oli puue või tegevusvõimet mõjutav terviseolukord. Uurimusse valitud rehabilitatsiooniprogrammides osales kokku 148 inimest. Esialgne arvatav valim oli seega 148 inimest. Valimi täpsustamise protsessis selgus, et üks rehabilitatsiooniprogrammis osalenud inimene oli surnud ja üks inimene oli rehabilitatsiooniprogrammis osalemise nõusoleku vormile teinud märke, et ta ei soovi edasist isikuandmete töötlust. Samas selgus, et 16-l inimesele on rehabilitatsiooniprogrammide andmetes puudu telefoninumbrid, st neil puudus telefon üldse või ei olnud lubatud telefoninumbrit edastada. Seega jäi valimisse järgi 130 inimest. Käesoleva uurimuse algsesse valimisse kuulus 130 inimest. Valimi täpsustamise protsessis jäid valimist välja 25 inimest, kes olid kas kuulmispuudega, kelle tervis oli halvenenud või kes viibisid ravil (psüühikahäirega inimeste sihtgrupi puhul konsulteeriti rehabilitatsioonimeeskonna juhiga). Uurimuse lõplikuks valimi suuruseks kujunes 105 inimest. Kõigi 105 inimesega planeeriti võtta ühendust telefoni teel. Telefoni teel kontakti võtmisel, valimisse kuulunud inimestega, selgus, et a) 4 inimest ei soovinud küsimustele vastata (keeldus vastamast või oli muu probleem, nt vene keele suhtluskeelega) b) 40 inimest ei võtnud telefoni vastu või telefoni oli välja lülitatud, inimesega ei õnnestunud kontakti saada Lõplikuks mõjuanalüüsi küsimustele vastajate arvuks kujunes 61 inimest, kes andsid küsimustele vastates sisulist informatsiooni. 22 Metoodika Andmete kogumiseks kasutati rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamise küsimustikku. Piloteerimisel kasutatud küsimustik on toodud ära lisas 3. Küsimustiku struktuuri on tutvustatud käesoleva lõppraporti alguse osas „mõju hindamise metoodika tutvustuse“ peatükis. Küsimustik koosnes kaheksast osast. Rehabilitatsiooniprogrammide mõju hindamise küsimustiku struktuur sisaldab järgmisi osi: 1. Hindaja andmed. 2. Programmi andmed. 3. Kliendi andmed. 4. Muutused kliendi elus. 5. Tööelu. Tööelu hinnati kahe erineva ajahetke (perioodi) kohta: (1) vahetult peale rehabilitatsiooniprogrammi lõppu), (2) hindamise läbiviimise hetkel. 6. Igapäevaelu. 7. Keskkond ja kohandused. 8. Teenuste kasutamise muutused. Kõik telefonivestlusi läbiviinud intervjueerijad kasutasid küsimustiku järgi küsimuste esitamisel samasuguseid põhimõtteid:  eeltäidetavad osad täideti eelnevalt ära  hindamise aeg ja kestus, korduvad kontaktivõtmised märgiti andmebaasis ära  küsimusi esitati küsimustiku struktuuris esitatud järjekorras  mõnede sihtgruppide, nt inimesed, kellel oli psüühikahäire või vaimse arengu probleemid, ei küsitud küsimusi abivahendite kasutuse või kohanduste tegemise kohta  respondentide poolt telefonivestluses saadud tööelu ja igapäevaelu puudutav oluline lisainfo pandi andmebaasi kirja küsimustiku iga osa juurde selgituste lahtrisse  telefonivestlusega saadud info talletati andmebaasi esimesel võimalusel peale telefonivestlust  telefonivestluse ajal üleskerkinud meetodit ja mõju hindamise läbiviimise korraldust puudutavad asjaolud pandi kirja andmebaasi ettepanekute lahtrisse. Andmed salvestati google drive’s Excel programmi baasil koostatud andmebaasi. 23 Uurimuse andmete töötlemisel kasutati excelit ja tekstilise materjali töötlemisel kasutatid temaatilist analüüsi. Uurimuse tulemused Uurimuse andmete analüüsis on esitatud tulemused mõjuanalüüsi küsimustiku teemade kaupa. Iga teema käsitluse juures on esmalt tabelis toodud vastuste arvnäitajad ja seejärel kvalitatiivsed andmed ehk respondentide põhjendused oma vastuse kohta või täiendav info teema kohta, mida etteantud vastustevariantides valida ei olnud võimalik. Tabelites olevate arvandmete puhul on oluline teada, et küsimustele saadud vastused jagunesid kolmeks: 1) kui teatud teema inimest ei puudutanud, siis sellele küsimusele ei vastatud – nt. abivahendi kasutamine, keskkonna kohandused (*märgitud ühe tärniga); 2) kui samas valdkonnas oli toimunud mitu muutust inimese elus, siis võis valida mitu vastust – nt. igapäevaelu ja –oskuste muutused (**märgitud kahe tärniga); 3) teemad, kus sai valida vaid ühe vastusevariandi – nt. subjektiivne hinnang oma toimetulekule peale rehabilitatsiooniprogrammi lõppu (***märgitud kolme tärniga); I. Muutused kliendi elus. Uurimuses osalenud respondentidel tuli telefoniküsitluses anda oma hinnang rehabilitatsiooniprogrammis püstitatud eesmärgi saavutamise kohta küsitluse läbiviimise hetkel (sügis 2014). Vastajatest 24 inimest oskas öelda, et nende eesmärk on täietud ja nad, kas töötavad või kasutavad tööturuteenuseid. Viis inimest ütles, et nende eesmärk ei ole veel käes ja nad tegelevad eesmärgi saavutamisega. Kaksteist inimest ütles, et nad ei ole rehabilitatsiooniprogrammis püstitatud eesmärki saavutanud. Ülejäänud vastajad, kas ei osanud anda või ei olnud suutelised andma oma hinnangut eesmärgi saavutamise kohta või siis ei mäletanud eesmärki. Tabel 1. Hinnang eesmärgi saavutamisele*** Hinnang eesmärgi saavutamisele Vastuse esinemissagedus Eesmärk saavutati 24 Eesmärgi saavutamisega tegeletakse 5 Eesmärki ei ole saavutatud 12 Ei oska öelda 20 24 Selgitustes tõid vastajad välja, et eesmärgi saavutamine on pooleli nt. seetõttu, et „pole vajalikku abivahendit saanud“; või nt. et inimene on end töötuna arvele võtnud ja on kasutanud arvuti täiendkoolitust (mahukas), kuid tahab veel edasi õppida, aga pole leitud sobivat teenuseosutajat, kes õpetaks jmt. Järgnevates alapeatükkides on äratoodud selgitused töö- ja igapäevaelu muutuste kohta, mis aitavad tuua selgust, milliseid eesmärke inimesed saavutasid ning millised muutused toimusid. II. Tööelu. Tööelu hinnati kahte erinevat ajahetke (perioodi) silmas pidades. Esiteks tööelu muutused vahetult peale rehabilitatsiooniprogrammi lõppu ja teiseks, tööelu olukord hindamise läbiviimise hetkel. 2.1.Kliendi rakendumine vahetult peale rehabilitatsiooniprogrammi lõppu Tabel 2. Inimese tööalane rakendumine peale rehabilitatsiooniprogrammi lõppu** Tööelu peale programmi lõppu Vastuse esinemissagedus Säilitanud olemasoleva töökoha 26 Saanud tööle 9 Vahetanud töökohta 3 On suunatud tööturuteenustele 13 On kaotanud töökoha 1 On asunud õppima 14 Kliendi pereliikmetest on saanud keegi tööle 0 Klient on kodune 0 Uurimuse tulemusel selgus, et 26 respondenti jätkas peale rehabilitatsiooniprogrammi lõppu töötamist, üheksa inimest sai tööle ja kolm inimest vahetas töökohta. Töötukassa kaudu suunati tööturuteenustele 13 inimest ja selgitustest ilmnes, et kasutati järgmisi teenuseid:  karjäärinõustamine  juhtumikorraldaja nõustamine  kogemusnõustamine  koolitusel osalemine – nt. ettevõtluskoolitus; või nt. koolitus õpetati heategevusega seotud koordineerimist; või nt. ametikoolitus ekskavaatori-traktori juhtimine; 25   töö otsimine Tööelust rääkides tõid inimesed välja, et väga väärtuslikuks peeti asjaolu, et peale programmi lõppu saadi tööle või hakati kasutama töötamist tugiisikuga. Vastajate hulgas oli ka neid, kes olid ettevõtlusega tegelenud juba enne rehabilitatsiooniprogrammi ja programmi lõppedes jätkasid tööd. Programmis osalenud inimesed kirjeldasid ka olukordi, kus nende tööelu oli peale programmi lõppu väga muutlik, st asuti tööle kas ilma töölepinguta, töötati lühiajaliselt ja siis jäädi koduseks, asuti õppima või uut tööd otsima. 2.2. Kliendi rakendumine hindamise ajal Tabel 3. Inimese tööalane rakendumine sügisel 2014.a. ** Tööelu olukorra hetkeseis Vastuse esinemissagedus Säilitanud olemasoleva töökoha 26 Saanud tööle 10 Vahetanud töökohta 4 On suunatud tööturuteenustele 3 On kaotanud töökoha 2 On asunud õppima 6 Kliendi pereliikmetest on saanud keegi tööle 0 Klient on kodune 16 Respondentidest 26 inimest on säilitanud olemasoleva töökoha. Uurimuses küsimustele vastanud inimestest 10 on saanud tööle. Oluline on teada, et 61-st uurimuses osanud inimesest 18 on uurimuse läbiviimise ajal mitteaktiivsed ja 43 inimest on aktiivsed, st töötavad, õpivad või kasutavad tööturuteenuseid. Mõned inimesed on kasutanud tööturuteenuseid ja selgituseks lisati, et ollakse Töötukassas arvel ja on kasutatud koolituse teenust, nt. arvutialast koolitust. Töökoha kaotuse põhjusena toodi välja  terviseolukorra halvenemine - nt. lamatised; 26   pingeline õhkkond - nt. „töökohas oli pingeline õhkkond“, inimese peale esitati kaebus ja tuli töölt ära; ütleb, et ei pidanud vastu; või nt. „töötasin lühidalt tähtajaliste lepingutega, aga terviseprobleemide tõttu ei pikendatud lepinguid (nt 4 -kuud Selveris, 20 päeva laos)“; või nt. „töölt lahkumise põhjused olid sisulised eriarvamused“; Uurimuses vastas 16 inimest, et nad on praegu kodused ja põhjused jagunesid järgnevalt:  vabakutseline  halb terviseolukord – nt. ütleb inimene kaua ei saa liikuda - põlved valutavad, käed surevad; või nt. kõndimine raskendatud see segab tööle minemist ja pingelises olukorras ei tule toime; või nt. „ei saa tervise pärast, liikumine liiga halb“; või nt. on enda sõnul „invaliid ja tööd ei otsi, on ainult kodune“; või nt. arvab inimene, et „kõnedefekti pärast ei sobi tööle“; või nt. „kuigi programmis osalemine mõjus enesetundele hästi ja sai sotsialiseeruda, siis tööle ei ole võimalik minna, sest pole paindlikku tööd ja kardan pingeid“, võttis ka end Töötukassast arvelt maha;  ei ole leidnud sobivat tööd – nt pole leidnud endale sobivat tööd, kuigi otsib aktiivselt, Töötukassas enam ei käi, kuna nad pakkusid ainult kärulükkamist ja ta tundis, et neist pole abi, või nt. Töötukassas käis vahepeal mitu kuud regulaarselt, aga ei leitud tema jaoks ega koolitusi, nüüd proovib tuttavate kaudu leida endale sobivat tööd, tahab olla igapäevaselt aktiivne; või nt. lahkunud hiljuti sõbralikult sümfoonia orkestrist, et koormust reguleerida Tööelule ja tööelus toimunud muutustele tagasi vaadates kirjeldasid uurimuses osalenud inimesed neid järgmiselt:  töötamine samas töökohas, töökoht on toetav – nt. töökoha suhtumine on toetav; või nt. „olemasolev töökoht on säilinud, töötan Päästeametis, töö on raske, samas haiguspäevi vähem kui varem“; või nt. „töökoha suhtumine on toetav, asjad paigutatud riiulitesse paremini kui varem“; või nt. „töökoht on säilinud, töökoht on kohandatud“; või nt. töötab samas asutuses, samal ametikohal; või nt. saab käia teenustel ilma puhkuse päevi või haiguslehte võtmata, töökoht arvestab vajadustega, ka füüsiliselt hea keskkond; või nt. töötab massöörina ja assistendina Pimedate Ühingus; või nt. oli peale programmi kodune (Töötukassas arvel), kuid paar kuud hiljem sai tööle ning töötab hetkel samas kohas;  ettevõtjana töötamine – nt. „olen ettevõtja, annan tööd veel 5-6 inimesele, tänu programmile üks ettevõte säilis, teise pidin kahjuks sulgema“; või nt. „töötan endiselt enda loodud ettevõttes“;  töötamine samas töökohas, osalise ajaga – nt. „töötan samas ametis osalise koormusega, umbes pool päeva“;  inimene on saanud lisatöö või uue töö – nt. „sain täiendava töökoha“, ütleb, et „programmis osalemine andis julguse lisatöö vastu võtta“; või nt. „töötan samas kohas ja olen leidnud täiendava töö“; või nt. „programmi teisel perioodil asusin tööle kogemusnõustajana, õppisin 27  raamatupidamist ja sain tööd ka sellel alal, olen olnud täiskohaga tööl 2a“; või nt. on säilitanud oma töökoha ning lisaks töötab ka hetkel massöörina Pimedate Ühingus;  on ennast täiendanud – nt. on läbinud koolitusi ja täiendkoolitusi seoses töökohaga ja töökoha poolt rahastatult; või nt. on säilitanud oma töökoha ning lõpetanud eriala, mis oli pooleli; või nt. arvutialased oskused on paranenud - seda nii läbi Töötukassa koolituse, kui on ka ise aktiivselt õppinud/otsinud;  on olnud tööpraktikal – nt. „olin 2014 okt-nov tööpraktikal Veolias sorteerimisjaamas, enne seda olin Töötukassas arvel“;  inimene teeb juhutöid või vabatahtlikku tööd – nt. „alaliselt ei tööta, teen juhutöid“; või nt. töötab, aga mitte palgatöölisena; või nt. vabatahtlik töö (4 päeva nädalas, 6h tööpäev); või nt. on koduabiliseks ühele vanaprouale, ka juba ca 2 aastat, vabatahtlikuna; või nt. töötab suveperiooditi RMK-s;  töötamisest või tööturuteenusest loobumine – nt. „töötasin vahepeal 2 kuud, kuid tervisliku seisundi tõttu ei olnud suuteline töökohta pidama“; või nt. ütleb inimene, et oli Töötukassas arvel, kuid ei suutnud transpordi probleemi tõttu regulaarselt kohal käia, ei saanud ka soovitud koolitusi; või nt. töötas andmesisestajana vahepeal kokku 7 kuud, viimase aasta kodune tervislikel põhjustel; või nt. kirjeldab inimene oma tööelu järgmiselt – on vahetanud töökohta, kuna esialgses töökohast lasti lahti, põhjuseks oli jalaoperatsioon ja sellele järgnenud ca kolme kuu pikkune haigusleht, peale tervise paranemist pöördus Töötukassasse - oli ca 2 kuud Töötukassas, Töötukassa abil sai Selverisse tööle (alates okt 2014), käesolevalt katseaeg ja ei oska öelda, kuidas katseaeg lõppeb, ise on tööga rahul ja arvab et saab hästi hakkama, päevad ainult on pikad;  tööelus on olnud pause, töökoha vahetusi – nt. vahepeal kui töömaht vähenes ei töötanud, nüüd jälle töötab; või nt. „proovisin ka vahetada töökohta kuid praegune töö sobis rohkem“;  tööelu on keeruline – nt. ütleb, et tööandja ei saa aru töö raskusest; või nt. inimene tunneb, et ta ei saa teha selliseid töid nagu varem, aga talle meeldiks kõige enam kui ta saaks õpetada või juhendada oma alal; või nt. „Töötukassas arvele end enam ei võta, ei osatud aidata“, otsib aktiivselt tööd, teeb lühiajalisi töid kui on võimalik, hetkel töötu; või nt. Töötukassas käis kord kuus, kuid ei leitud sobivat tööd, siis võttis ema ta arvelt maha; või nt. tervislikel põhjustel, ei saa 8h töötada, vajab töökohta 4h päevas, tekkisid lamatised, Töötukassas aktiivne kontakt kord kuus, hetkel ravib lamatisi; III. Igapäevaelu. Igapäevaelu valdkonnas andsid inimesed oma subjektiivse hinnangu, milliseks hindab inimene oma igapäevast toimetulekut peale rehabilitatsiooniprogrammi lõppu. Tabel 4. Inimese hinnang oma igapäevaelu olukorrale peale rehabilitatsiooniprogrammi lõppu*** 28 Hinnang muutusele Vastuse esinemissagedus Olulisel määral parem 8 Parem kui varem 33 Samasugune kui varem 19 Halvem kui varem 1 Olulisel määral halvem 0 Suur hulk respondente (33 inimest) pidas oma olukorda peale rehabilitatsiooniprogrammi lõppu paremaks võrreldes varasemaga. Selgitustes toodi välja järgmised põhjused või asjaolud:  on leidnud sobiva töökoha või töökoht säilis  on leidnud sobiva elukoha  üldine toimetulek on tõusnud  teadlikkus on tõusnud – nt. on saanud juurde teadmisi „vajalikest võimlemisharjutustest“; või nt. teab, et võib kukkuda, seega teeb asju aeglasemalt;  uued oskused – nt. on omandanud ergonoomilised võtted; või nt. on inimene õppinud sõitma ja teinud autojuhiload ja „pääseb nüüd tänu sellele paremini liikuma“; või nt. ütleb inimene, et oskab siirduda, ratastooliga sõitmine kallakutel on paranenud;  füüsiline tervis on hea/ paranenud ja füüsiline aktiivsus on kasvanud – nt. „pärast programmi lõppu oli füüsis nii hea kui pole kunagi varem olnud, kui füüsis on hea, siis on toimetulek ka hea.“ ; nt „kõnd on parem, kui varem“; või nt. „liikumine on veidi parem; või nt. toob inimene välja, et on “aktiivsem, tervis parem, tuleb ise aktiivne olla ja mõtted korras hoida, tunneb rõõmsameelsust, kui on tegevuses ja kellelegi kasulik.“; või nt. ütleb inimene, et saab igapäeva tegevustega hakkama, sõidab jalgrattaga.; või ütleb, et „teraapiad aitasid kiiremini õppida ja aitasid füüsiliselt liikuma“; või nt. püüab inimene olla aktiivsem „nii palju kui aega on“;  enesekindlus ja eneseteadlikkus on kasvanud või julgust rohkem – nt. psühholoogiliselt tugevam, mõistab, et „ta on võimeline mingeid asju tegema, vajab natukene vähem julgustust tegevuste läbiviimiseks“; „julgust on juurde tulnud“; või nt. „julgust ja motivatsiooni on juurde tulnud“; või nt. toob inimene otseselt välja, et „enesekindlus on kasvanud, enesehinnang on paranenud ja tervis on läinud paremaks“; või nt. ütleb inimene, et „sai julgust, enesekindlust, tekkis suurem ülevaade oma õigustest, asjaajamisel oli varem "tõugata-lükata", peale programmi sai ise enda heaks midagi teha ja see rõõmustas teda“; või nt. toob välja eneseteadlikkuse seisukohalt enda jaoks olulise mõtte ja ütleb, et „on võimeline ära õppima töövõtted, kuid selleks vajab juhendamist“; 29 Uurimuses osalenud respondendid hindasid mõningatel juhtudel, et nende igapäevane funktsioneerimine ehk toimetulek on samasugune ja tõid välja järgmised asjaolud:  terviseolukord on samasugune või halvem – nt. toob inimene välja, et „vananedes tervis ja toimetulek on veidi halvemad“ ja samas ütleb, et „märkimisväärset halvem ei ole, sest mõned terviseprobleemid on paranenud“; või nt. „liikumine, seljaprobleemid, põlveprobleemid ja peenmotoorika on samas seisus“; või nt. ütleb inimene, et oli küll hästi motiveeritud ja tegi kõik programmis oleva kaasa, kuid peenmotoorika on raske ja läheb „närvi kui ei saa hakkama“ ning kardab ka muid uusi elumuutusi ja situatsioone, mis tekitavad pingeid ja sellepärast ka tööturule ei liigu; Kliendi igapäevaelu muutused peale rehabilitatsiooniprogrammi lõppu Tabel 5. Igapäeva elu muutuste valdkonnad** Muutuse kirjeldus Vastuse esinemissagedus on omandanud ja kasutab uusi oskusi või 14 abivahendeid enese eest hoolitsemisel (pesemisel, riietumisel, toitumisel) on omandanud ja kasutab uusi oskusi või 24 abivahendeid liikumisel, füüsilise aktiivsuse säilitamisel on omandanud ja kasutab uusi oskusi oma 17 emotsionaalse või psüühilise tervise eest hoolitsemisel, enese motiveerimisel on omandanud ja kasutab uusi oskusi oma 21 füüsilise tervise eest hoolitsemisel on omandanud ja kasutab uusi oskusi teiste 14 inimestega suhtlemisel kodus ja/ või väljaspool on omandanud ja kasutab uusi oskusi 17 igapäevastes toimingutes ja asjaajamisel väljaspool On muutunud sotsiaalselt aktiivsemaks 19 30 Uurimuses osalenud respondendid tõid välja, et enese eest hoolitsemise valdkonnas on toimunud järgmised muudatused:  riidesse panemine – nt. riietumine toimub kiiremini kui varem; või nt. omandas programmis paremad oskused, kuidas endale riideid selga panna; või nt. saab iseseisvamalt riietuda, särki seljast ära;  söömine – nt. söömisel on programmijärgselt üks abivahend vähem;  toidu valmistamine – nt. ostis inimene köögikombaini, et käelised motoorika tegevused oleks lihtsamad; Vastajad nimetasid igapäevaelu muutuste juures kõige sagedamini liikumise ja füüsilise aktiivsuse osakaalu tõusu oma elus ning tõid välja järgmised asjaolud:  oskused liikumisel – nt. omandas inimene oskused, kuidas treppidel liikuda, kuidas õigesti tõsta;  füüsilise aktiivsuse säilitamine ja tõstmine – nt. osalemine võimlemisgrupis 2 korda nädalas; või nt. ütleb inimene, et on teadlik endast, selgitades, et „füüsiline aktiivsus ei ole järjepidev“, järjepidevalt käib massaažis, väärtustab rohkem vaba aega ja soovib minna joogasse; või nt. vastus, kus inimene ütleb, et on füüsiliselt aktiivsem, grupitreeningutel ei käi ja teeb ise jõudumööda kodus; või nt. vastus, kus inimene ütleb enda kohta, et on viimasel ajal muutunud aktiivsemaks, käib ujumas, tegeleb igapäevaselt vähemalt 1h võimlemisega; või nt. ütleb inimene, et „harjutused ja kogemused annavad oskused, motoorika muutus veidi paremaks ja saab edasi sõita rattaga ning suusatada“; või nt. „tegelen igapäevaselt võimlemisega 1h, saadud juhiste järgi“; või nt. teeb igapäevaselt 3h treeningut ja füüsiline võimekus paranenud, st suudab liikuda erinevatel tasapindade vahel; või nt. mängis varem tennist ning tegeleb tennisemänguga ka peale programmi; või nt. iseseisvalt on tõstnud füüsilist aktiivsust (kodus sisse seatud võimlemisruum, kõnnitrenažöör jne), sai programmist indu, uusi harjutusi, tõuke;  sobivad/ ergonoomilised asendid ja võtted – nt. ütleb inimene, et oskab ennast paremini hoida, teab valuvabasid asendeid; nt. läbi teadlikkuse tõusu oskab ennast paremini hoida, endiselt esineb valu ja hommikuti selja jäikust; nt. koos füsioterapeudiga leidsid võimalusi efektiivsuse tõstmiseks;  liikumisel iseseisvam – nt. on suuteline liikuma kodustes tingimustes iseseisvalt ratastooli ja voodisse; Respondendid tõid välja, et oma vaimse tervise ja emotsionaalse heaolu eest hoolitsemise oskused on rehabilitatsiooniprogrammis osalemise protsessis muutunud. Selgitustes toodi välja järgmised muutused:  enesekindluse tõus – nt. „minu enesekindlus on tõusnud“; 31   enesehinnang on paranenud  tahtejõudu on rohkem  julgust on rohkem – nt. „läksin ise julgemaks; või nt. „teised samasugused julgustasid“; või nt. ütleb, et ta on muutunud julgemaks, „enesekindlus tõusis, kui varem ei julgenud suhelda teistega, siis nüüd julgen ja julgen ka kurja sõna öelda - oma arvamust avaldada“;  motivatsioon – nt. „motivatsioon tõusis“; või nt. on motiveeritud rahvarohketes kohtades käima (toob välja, et hiljuti käis üksi keskhaiglas); või nt. väga motiveeritud ja eesmärgi teadlik; või nt. parem enesetunne ja selle võrra tunneb end ka motiveerituna;  meeleolu paranemine ja toimetulek emotsioonidega – nt. „teraapiad tegid rõõmsamaks“; või nt. oskab kontrollida emotsioone;  mälu ja tähelepanu – nt. on väga palju tööd teinud mäluga, mis on olulisel määral parem;  analüüsioskus ja olukordade hindamine – nt. oskab ennast analüüsida ja hinnata erinevaid situatsioone; Respondentide vastusest oma füüsilise tervise eest hoolisemise oskuste edenemise kohta selgusid järgmised seisukohad:  tervise eest hoolitsemine – nt. on keskendunud oma füüsilise tervise eest hoolitsemisele; nt. oskab režiimi pidada, teadlikkus on tõusnud  teadlikkus oma tervisest on suurenenud - nt. inimene on omandanud teadmisi oma puudest, mille tulemusel teadlikkus oma tervisest on paranenud;  raviskeem – nt. toob inimene välja, et on oma ravimiskeemi paika saanud, ja „sellest tulenevalt on muud asjad paremaks“; Respondendid toovad sotsiaalse aktiivsuse kirjeldamisel välja järgmisi vastuseid:  vabatahtliku töö tegemine – nt. osalemine vabatahtlikuna projektitöös;  üritustel osalemine – nt. ütleb, et on sotsiaalselt aktiivne, vaimse tervise keskuses korraldatakse palju üritusi ja ta püüab nendel käia; või nt. külastab koos uute tuttavatega erinevaid üritusi;  uued tutvused, sõbrad – nt. „olen leidnud uusi tutvusi“ ; või nt. vastus „masendusest aitas üle saada see, et sai omasugustega kokku ja ei tundnud ennast nii halvasti enam“, praegu on inimene sotsiaalselt aktiivsem ja tegutseb toidupangas, kirikus käib usaldusgrupis, puuetega inimeste kojas on aktiivis, Parkinsoni seltsi liige, Puudega lastevanemate ühingus; nt. töökohas on uued suhted, peale seda, kui sai tööle; või nt. ütleb inimene enda kohta, et on aktiivsemalt suhtlema hakanud, vahepeal käib lasterühmadega metsas; 32   tugigrupis osalemine – nt. ajutrauma tugigrupis; või nt. osalenud karjäärikoolituse grupis; Respondendid tõid välja igapäevaelus ja asjaajamisel kasutatavate uute oskustena järgneva info:  arvuti kasutamine – nt. masinkirja kümnesõrme õpetus ja arvuti kasutamine, või nt. tunneb rohkem arvutit; või nt. „arvutikasutamise oskus oli varem ka olemas“, kasutab samamoodi, programmi perioodil oli intensiivsem; või nt. „tekkis programmi perioodil mõte, et sooviks arvutiga töötada“;  uus hobi – nt. „olen leidnud uue hobi“; uus hobi ja ka töökoht (massöör)  CV koostamise oskus IV. Keskkond ja kohandused. Abivahendite kasutamise muutuste kohta olid altid vastama eelkõige liikumis- ja/või füüsilise puudega inimesed. Inimesed, kellel on psüühikahäire või vaimupuue, ei vastanud abivahendite ja keskkonnakohanduste küsimustele, kuna need ei olnud antud analüüsi kontekstis asjakohased küsimused (nendes programmides ei tegeletud abivahendite ja keskkonna kohanduste teemadega). Muutused abivahendite kasutamises Tabel 6. Muutused abivahendite kasutamises* Muutuse kirjeldus Vastuse esinemissagedus Uute abivahendite kasutamine 12 varasemast suuremal hulgal abivahendite 3 kasutamine Varasemast oskuslikumalt abivahendite 16 kasutamine Uurimusest tuli välja, et uutest abivahenditest võeti programmi perioodil, selle järgselt või programmis osalemisest ajendatuna kasutusele järgmisi abivahendeid nagu ratastool, libilaud, tugikepp, rulaator, lugemisteler, arvutikõne jmt. (Näiteks tõi üks vastajatest välja, et „sai nii uue ratastooli spetsiaalselt temale kohandatud kui libilaua (abivahendi, mida pole varasemalt kasutanud)“) Vastajad tõid välja, et rehabilitatsiooniprogrammides õpiti abivahendeid kasutama. Samuti saadi teadlikumaks, millised abivahendid või treenimisvahendid on olemas. Siinkohal on oluline tuua välja, 33 et oli ka juhtumeid, kus nt pikaajaline ratastoolikasutaja õppis rehabilitatsiooniprogrammis õigesti ratastooli kasutama, sest vastavate oskuste arendamisega ei olnud varem tegeletud. Rehabilitatsiooniprogrammidest saadi informatsiooni nt kui kõrgele ja kuidas paigutada tugesid ja käsipuid jmt. Väärtuslikuks peeti programmidest saadud informatsiooni, kuidas abivahendeid ergonoomiliselt kasutada ja millised on asjade tõstmise ergonoomilised võtted. Tabel 7. Muutused keskkonnas (kohandused jms)* Muutuse kirjeldus Vastuse esinemissagedus Kliendi elukohas on tehtud kohandusi 14 Kliendi töökohas on tehtud kohandusi 10 Kliendi elamispiirkonnas on tehtud kohandusi 4 muu 8 Inimese elukohas tehtud kohanduste kirjeldustes selgus, et tehtud on järgmisi muudatusi:  vannitoa ja WC kohandused - nt vannituba ehitati kodus ümber; WC-sse lisati abivahendeid; kohandatud pesemistingimused; kohaliku omavalitsuse finantseerimisel ehitati kohandatud vannituba ja WC);  magamiskoha kohandused – nt madrats vahetati uue sobivama vastu;  asjade asetuse korrigeerimine riiulites või ümberpaigutamine kodus – nt. riiete jm tarvete ümberpaigutamine sobivale kõrgusele, et ei peaks kummardama; kodu on mugavamaks tehtud;  ergonoomiline mööbel – nt uus ergonoomiline tool, mis võimaldab asendeid kiiresti muuta;  kodu piires tehtud kohandused – lävepakkude eemaldamine, ukseavade laiendamine; lisakäsipuud, toed ja käepidemed kodus tasakaalu kaotamisel toimetulemiks; trepikäsipuud ja nende sihipärasem kasutamine; lisakäepidemed uksel ukse sulgemiseks;  tõstukid ja lift – nt trepitõstuk kodus; laetõstuk; tehtud taotlus lifti saamiseks;  kaldteed – nt ise kaldtee tegemine oma elukohta;  elukoha vahetus - nt korteri ümbervahetamine esimese korruse korteri vastu; korterist oma majja elama asumine; plaanis korteri vahetus esimese korruse korteri vastu; Töökohas tehtud kohandused või planeeritavad muutused on järgmised: 34   kohandatud töölaud – nt elektriliselt tõstetav töölaud;  kohandatud istekoht – nt tool, toolipadi (inimene ostis ise oma töökohta); samas toodi välja, et tooli kohandusest oli rehabilitatsiooniprogrammis juttu, kuid selle hankimiseks ei olnud inimesel endal ega tööandjal raha; nt inimene kasutab töökohas ratastega toole, kui väsib, siis liigub nendega ringi;  sobiv arvuti – nt taotleti Töötukassa kaudu suurema kuvariga arvuti;  muud abivahendid – nt sõidurolleri kasutamine töökohas; kušett, et oleks võimalik töökohas puhata, kui inimene väsib;  kaldtee – nt kaldtee kasutamine töökohas; Uurimusest tuli välja, et programmides on inimesed saanud küll soovitusi ja nõuandeid töökoha kohandamiseks, kuid mõningatel juhtudel on jäänud kohandused tegemata, sp et nt teatakse küll kohaliku omavalitsuse toetustest ja Töötukassa võimalustest, kuid vajalik asjaajamine on jäänud tegemata. Teisel juhul tuli välja, et programmi lõppedes tehti soovitusi töökoha kohandamiseks, kuid inimene jäi tööst ilma ja soovitusi ei ole kasutatud uues töökohas. Lisaks nimetati kohandusena ka eriprogrammi järgi õppimist – nt inimene õpib eriprogrammi alusel, st temalt nõutakse vähem ning antakse rohkem aega (teised õpilased peavad semestris 30EAP-d saama, kuid temal 15 EAP-d). V. Teenuste kasutamise muutused. Muutused rehabilitatsiooni- ja/või sotsiaalteenuste kasutamises Vastustest rehabilitatsiooniteenuste või sotsiaalteenuste kasutamise muutuste kohta selgus, et kaheteistkümnel inimesel on toimunud muutuseid teenuste kasutamise osas sel määral, et saab öelda, et mõne teenuse vajadus on ära kadunud. Respondentide vastustest ja lisatud selgitustest tuleb esile, et osad vastajatest kasutavad peale programmi lõppu isegi rohkem teenuseid või plaanivad neid vajadusel kasutada, ja mitte seetõttu, et nende olukord oleks halvenenud, vaid nende teadlikkus teenustest, eneseteadlikkus ja julgus teenuseid kasutada on tõusnud. Näiteks toodi välja, et teenuste kasutamine on „… kasvanud - sooviks aktiivsem olla, rohkem võimelda. Mingi teenuste vajadus ära ei kadunud.“ Või nt. „kasvanud on füsioteraapia teenuse vajadus ja massaaži vajadus“. Toodi välja nt veel selline põhjendus, et Töötukassa teenuste vajadus on suurenenud, kuna inimene soovib arvutialast tööd saada ja siis soovib seetõttu kasutada erinevaid koolitusi. 35 Seega, võib öelda, et rehabilitatsiooniprogrammides tehtud töö inimeste informeerimisel on olnud tõhus. Inimesed küsivad vajadusel abi ja otsivad endale sobivaid teenuseid. Samuti on oluline see, et teenuseid kasutatakse probleemide esinemise protsessis juba varakult ega oodata olukorra kriitiliseks muutumist. Kokkuvõtteks, teenuste kasutamises on toimunud muutused ja need muutused on oma sisult järgmised:  inimesed kasutavad teenuseid, et oma olukorda parandada ja aktiivsust tõsta;  inimesed kasutavad teenuseid teadlikumalt; Klientide arvamused rehabilitatsiooniprogrammides osalemise kohta Inimesed, kes vastasid telefoniküsitlusele ja olid osalenud rehabilitatsiooniprogrammides, nimetasid oma vastustes, et nende teadmised ja oskused kasvasid järgmistes valdkondades:  teadmised oma tervise kohta vastajad tõid välja arenes oskus pöörata tähelepanu oma tervisele, programmi peeti vajalikuks osaks ravist; programmis osalemise läbi saadi uusi teadmisi tervise kohta ja oskuseid, mis puudutasid füüsilise tervise erinevaid aspekte;  eneseteadlikkuse arenemine toodi välja, et oma vajadustele tähelepanu pööramine muutus oluliseks peale programmi; samuti toodi välja, et tõusis enesehinnang ja julgus teha muudatusi oma elus;  kehahoid ja liikumine respondendid tõid välja, et hakkasid pöörama tähelepanu oma kehahoiule; üks vastajatest tõi välja, et õppis programmis osaledes uuesti jooksma;  emotsioonidega toimetulemine ja emotsioonidest rääkimine  liiklemine, keskkonnas hakkama saamine  oskus ja julgus kasutada rohkem teenuseid „programmis osalemine andis julguse kasutada rohkem teenuseid, kasutan toetatud töötamist, toetatud elamist; 2011.a. olin lihtsalt kodus ja ei olnud valmis abi vastu võtma;“  teadmised seaduste ja õigusaktide kohta  teadmised töölepingutega seotud aspektide kohta  teadmised tööturu kohta 36 nt tõi üks vastajatest välja, et „programmis osalemisest oli kasu, sai rääkida tööotsimise teemadel“; nt üks vastajatest tõi välja, et „programmid on kasulikud … inimesed ei taha kodus olla, tahavad töötada ja selleks vahelüliks on programmid väga olulised“;  oskused kuidas tööd otsida vastajad tõid välja, et programm andis oskused, kuidas tööd otsida;  kogemusnõustamine  sotsiaalse aktiivsuse suurenemine „sotsiaalselt aktiveeriv, teiste inimeste kogemused rikastavad“; Uurimuses avaldasid respondendid arvamust rehabilitatsiooniprogrammide kohta ning tulid välja järgmised seisukohad:  rehabilitatsiooniprogramm peaks olema pikaajaline kuna aastatel 2012-2013 läbiviidud rehabilitatsiooniprogrammid olid erineva kestusega ja intensiivsusega, siis vastajate arvamused olid väga erinevad, nt leiti pikaajalise ja intervallidena toimunud programmi puhul, et „kui programm toimub pikema perioodi jooksul ja mitmete tsüklitena, on see kasulikum“; samal lühemaajaliste programmide puhul toodi välja, et „rehabilitatsiooniprogrammid võiksid olla pikemad“; või nt „programm oli liiga lühiajaline, pealiskaudne ning sisaldas vähe teenuseid“;  peale programmi lõppu peaks tegevus jätkuma vastustes toodi välja, et peale programmi lõppu oleks vaja kindlasti jätkutegevust ja mitmed vastajad tõid välja, et kui avaneks võimalus osaleda kordusprogrammis, siis nad kindlasti osaleksid; veel esines arvamus, et „sooviks kordusprogrammi - et oleks igaaastaselt“;  rehabilitatsiooniprogramm peaks olema sobiva intensiivsusega respondentide arvamustes tuli välja, et soovitakse, et programm „oleks hajusam, … tegevusi liiga palju korraga; pool võiks olla hiljem - kõik korraga oli liiga palju infot, osa läheb kaotsi“;  rehabilitatsiooniprogramme võiks olla rohkem leiti, et rehabilitatsiooniprogramme võiks olla rohkem ja nad võiksid olla kättesaadavamad; 37 Saatja: Margery Roosimaa </o=Sotsiaalministeerium/ou=First Administrative Group/cn=Recipients/cn=margery.roosimaa> Saaja: Lemme Palmet, 'Dagmar Narusson' Teema: Programmide mõju hindamise metoodika ja tulemused Tere Lemme, Vabandan, minu postkastis on seisnud programmide mõju hindamise tulemused (ehk käesoleva dokumendi lisa 4). Ole hea vaata üle ja anna tagasisidet- tahan seda siduda programmide kinnitamise teemaga (et komisjon saaks vajadusel arvestada programmide mõjuga/tulemustega). Tervitades, Margery Roosimaa Arendusspetsialist Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus tel +372 687 7254 mob +372 5682 9105 [email protected] <mailto:[email protected]> Astangu 27 Tallinn 13519 www.astangu.ee <http://www.astangu.ee/>