Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit EQUASS taotlus

Majandustegevuse register Ettevõtja nimi Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit Registrikood 80067455 Ettevõtja aadress Endla 59-108, Tallinna linn, Harju maakond, 10615 Telefon +372 6720223; +372 633 1939 E-post [email protected] Veebileht Tegevusluba Valdkond, tegevusalaSotsiaalhooldus, Rehabilitatsiooniteenus Number SRT000169 Kehtivuse algus 30.12.2014 Registri veebiaadress mtr.mkm.ee  Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit Estonian Union of Persons with Mobility Impairment Sotsiaalteenuste Kvaliteedi Keskus 24. märts 2015 KINNITUSKIRI Kinnitan, et Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Sihver Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse liige Juriidiline aadress: Endla 59, 10615 Tallinn Registrikood: 80067455 Posti- ja tegevusaadress: Kajaka 4, 11317 Tallinn Arvelduskonto: EE572200221061422529 Telefon: 633 1939 E-post: [email protected] GSM: 5383 7653 Koduleht: www.elil.ee  Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit Estonian Union of Persons with Mobility Impairment Sotsiaalteenuste Kvaliteedi Keskus 24. märts 2015 AVALDUS Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit soovib osaleda EQUASS Assurance kvaliteedisüsteemi rakendamise programmis. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Sihver (volikirja alusel) Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu rehabilitatsioonimeeskonna juht/koordinaator Juriidiline aadress: Endla 59, 10615 Tallinn Registrikood: 80067455 Posti- ja tegevusaadress: Kajaka 4, 11317 Tallinn Arvelduskonto: EE572200221061422529 Telefon: 633 1939 E-post: [email protected] GSM: 5383 7653 Koduleht: www.elil.ee  cID • Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit Estonian Union of Persons with Mobility lmpairment VOLIKIRI Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit (registrikood 80067455) volitab käesolevaga tegevjuht Auli Lõoke'st (isikukood 45502200334) ja juhatuse liiget Tiia Sihver'it (isikukood 46905015212), kumbagi eraldi: 1. pidama volitaja nimel läbirääkimisi ning allkirjastama volitaja nimel rahastajatele esitatavaid projekte , kõiki lepinguid ja dokumente rahastajale esitatud projektidega seoses. 2. pidama volitaja nimel läbirääkimisi ja allkirjastama volitaja nimel teisi avaldusi , taotlusi, lepinguid ja muid dokumente, mis on vastavalt põhikirjale vajalikud Liidu tegevuse korraldamiseks . Käesolev volikiri ei anna esindajale õigust omandada, võõrandada ja koormata volitajale kuuluvat kinnisvara ja ehitisi. Volikiri on kehtiv kolm (3) aastat ja edasivolitamise õiguseta . 0103201y/i~ ~ lndrek Tarand Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse esimees Endla 59-108 Tallinn 10615 Registrikood 80067 455 tel. 6720223 e- post [email protected] Arvelduskonto 22 101 135 0780 faks 6564048 www.elil ee SWEDBANK GSM 52 93144  Eesti Liikumispuudega Inimeste Liitu (edaspidi ELIL) kuulub 26 liikmesühingut üle Eesti. ELIL on asutatud 1989. aastal. Rehabilitatsiooniteenuse osutamist alustas ELIL käesoleval aastal liikumispuudega lastele ja täiskasvanutele. ELIL põhikirjalised eesmärgid on kaitsta liikumispuudega inimeste inim-, kodaniku-, sotsiaalseid ning majanduslikke õigusi ja oma liikmete huve. Eesmärgi saavutamiseks korraldab ELIL muuhulgas rehabilitatsiooni ja omab õigust arendada majandustegevust. ELIL rehabilitatsioonikeskuse missiooniks on aidata tagada liikumispuudega inimestele võimalikult iseseisev ja täisväärtuslik elu. ELIL rehabilitatsioonikeskuse visioon:  pürgime Eestis peamiseks suunda-andvaks rehabilitatsioonikeskuseks liikumispuudega inimestele, tahame olla tunnustatud kvaliteetse teenuse osutajana sihtgrupile ja koostööpartneritele;  keskuses osutame puudega inimestele tervikteenuseid ja programmilisi lähenemisi, alates töövõime ja abivahendite vajaduse tõenduspõhisest hindamisest kuni tööjõuturule (taas) ettevalmistamiseni;  hindame objektiivselt ja koostöös klientidega tulemusi, anname aktiivselt teenuse kasutajale ja tellijale tagasisidet;  oleme kaasaegse kõrgtehnoloogilise sisseseadega keskus, otsime pidevalt uusi innovaatilisi meetodeid ja tehnoloogiaid;  teeme koostööd teadusasutustega ja töötame maailmapraktikale toetudes ise välja uusi tehnoloogiaid ning meetodeid;  teeme rahvusvahelist koostööd teiste riikide rehabilitatsioonikeskustega ja erialaste organisatsioonidega;  oleme tunnustatud kompetentsi- ja koolituskeskuseks rehabilitatsiooni- ja tervishoiuspetsialistidele. ELIL rehabilitatsioonikeskuse põhiväärtused: Kliendikesksus – lähtume kliendi soovidest, huvidest ja väärtustest. Innovaatilisus – oleme avatud uutele ideedele ja metoodikatele. Tulemuslikkus – oleme orienteeritud parimate tulemuste saavutamisele. Professionaalsus – õpime ja arendame end pidevalt. Avatus – oleme valmis informeerima personali, kliente, koostööpartnereid teenustest, tegevustest, uuendustest asutuses. Sallivus – pöörame kaaslaste tähelepanu erivajaduse mõistmisele ja arvestamisele. ELIL rehabilitatsioonikeskuse struktuur: Tegevusprogrammi, eelarve, raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande kinnitab ELIL üldkoosolek. Rehabilitatsioonimeeskonna igapäevatööd juhib ja koordineerib meeskonna juht. ELIL rehabilitatsioonikeskuses on tööl 1 töölepinguga töötaja ja 22 töövõtulepinguga meeskonna liiget. Rehabilitatsioonimeeskonnas on 3 füsioterapeuti, 1 õde, 1 tegevusterapeut, 2 sotsiaaltöötajat, 4 psühholoogi, 6 logopeedi, 6 eripedagoogi ja koordinaator/rehabilitatsioonimeeskonna juht. Meeskonnad osutavad teenuseid igapäevaselt kolmel aadressil ja lisaks oleme vajadusel mobiilsed ehk meeskond läheb vajadusel rehabilitatsiooniplaani koostamiseks kliendi juurde Eesti piires, olenemata elukohast. ELIL rehabilitatsioonimeeskonna tegevuskohad on: 1) Rehabilitatsioonikeskus aadressil Kajaka 4, Tallinn. Teenuseid osutame esmaspäevast reedeni. Täpse teenuse aja lepime kokku iga kliendiga individuaalselt. 2) Tallinna Tondi Põhikool aadressil Tuisu 20, Tallinn. Koolis õpivad erivajadustega lapsed, kellele osutame rehabilitatsiooniteenust. 3) Tallinna Kadaka Põhikool aadressil E. Vilde tee 120, Tallinn. Koolis õpivad erivajadustega lapsed, kellele osutame rehabilitatsiooniteenust. ELIL rehabilitatsioonikeskuse sihtgrupiks on liikumispuudega lapsed ja tööealised inimesed. Tööealiste liikumispuudega inimeste terviseseisundi parandamise/säilitamise/ennetavate meetmete kaudu on võimalik tagada töö säilitamine või siirdumine tööturuteenustele, samuti parendada igapäevast toimetulekut ning vähendada sihtgrupi hooldus- ja kõrvalabi vajadust. Meie eesmärgiks on ennetada liigutusliku erivajadusega kliendi pereliikmete hooldustööst põhjustatud tugiliikumiselundkonna (selja- ja käevalud) vaevusi. Sotsiaalkindlustusameti 2014. a. statistika alusel on Eestis 42 774 liikumispuudega inimest ja 36 204 liitpuudega inimest, kellest enamusel on kaasuv liikumispuue. Kõigi nimetatute hulgast vajab vähemalt iga kolmas inimene aastas korra raviks lamatiste ravi ja vähemalt korra taastusravi. Lamatiste tekkepõhjusteks loetakse kirjandusallikate alusel kuni 124 erinevat faktorit, kuid eelkõige on lamatiste teke tingitud ebaõigest istumisasendist, ebaõigest istumispadjast, inimese keha parameetritele mitte vastavatest ratastooli seadistustest või mõõtudest. Ebastabiilse terviseseisundi ja rohkete haiguspäevade tõttu on need inimesed tööturult väljalangemise ohus või pikaajalised töötud. Meie fookuses on koos kliendiga ka kliendi lähivõrgustiku liige, kellel lasub päeviti hoolduskoormus. Hoolduskoormust on võimalik vähendada ergonoomiliste töövõtete ja eelpool nimetatud faktorite maandamise teel, mis on meie tegevuse üheks alaeesmärgiks. Hooldusega tegelevad pereliikmetest iga viies kuulub seljavaludest ja -vigastustest ohustatud sihtgruppide hulka. Haiguspäevade hulk ulatub aastas 45 000 päevani. Rehabiliteerivate tegevuste teostamisel kasutatakse objektiivseid hindamis- ja sekkumismeetodeid terviseriskide hindamiseks ning maandamiseks, seeläbi suurendades oluliselt kliendi potentsiaali säilitada töö või siirduda tööturuteenustele. Liigutusliku erivajadusega või liitpuudega lapsed. Meie keskuse teine sihtgrupp on liigutusliku erivajadusega või liitpuudega lapsed ja noored. Autismispektriga laste ja noorte käsitlemine on Eestis koondunud erivajadusega laste koolidesse, mistõttu on antud sihtgrupi laste rehabilitatsioon suunatud peaasjalikult õppimise ja toimetuleku parendamisele koolikeskkonnas. Et liitpuudega laste kodune ja sotsiaalne staatus oleks tagatud igas valdkonnas, on vaja rehabiliteerivaid tegevusi erinevate spetsialistide poolt, mis on oma olemuselt programmilise ehk lapse seisukohalt tervikliku lähenemisega. Oma sihtgrupi käsitlemisel oleme võtnud arvesse kõiki tegevuskeskkondi ning abivajaduse valdkondi: rehabilitatsiooni, abivahendeid, nõustamis- ja juhendamisteenuseid perele. Meie tegevused laste sihtgrupi osas on lasteaia-, kooli- ja noorukiea vajadustele vastavad rehabiliteerivad tegevused, oleme oma tegevusse kaasanud kohaliku omavalituse, riigi, sotsiaal- ja haridusinstitutsioonide esindajad.  ELIL rehabilitatsioonikeskuse kvaliteedi kontrollimise ja arendamise süsteem Kvaliteedisüsteemi põhialused I. Kvaliteedijuhtimissüsteemi eesmärk: Kogu ettevõtte ühtsuse ja teenuste stabiilse kvaliteedi tagamine. Ettevõte kohustub hoidma toimivana ja pidevalt parendama oma kvaliteedijuhtimissüsteemi. Eeldused rehabilitatsioonimeeskonna edukaks toimimiseks:  olemasolev klientuur, so vajadus teenuse järele;  täpsustatud on sihtgrupid;  on tehtud vajalikud eeltööd, uuringud, et argumenteeritult põhjendada meeskonna loomise vajadust;  on olemas nö oskusteabe grupp, kes tagab toimiva meeskonna;  on püstitatud tegevuseesmärgid, koostatud tegevusplaan;  sõnastatud on meeskonnatöö tööprotsess ja ajalised mõõtmed;  on tagatud spetsialistide elukestva õppe põhimõte. II. Rehabilitatsioonimeeskonna põhieesmärk: – kliendile sihipäraste ja tulemuslike teenuste osutamine Organisatsiooni toimimiseks määratleme dokumenteeritult ettevõtte siseste tööprotsesside alused ja korrad. Määratud on inimene, kes koordineerib ja vastutab kogu rehabilitatsiooniprotsessi eest. Rehabilitatsioonimeeskonna üldise käekäigu eest vastutab katusorganisatsiooni ELIL juhatus. Kui kavatsused on eesmärkide kaudu sõnastatud, tuleb leida vahendid eesmärkide elluviimiseks. Vahendid on nii materiaalsed kui intellektuaalsed. Teenuse osutamiseks vajalik ressurss: Teenuste optimaalne hind on kehtestatud seadusandlikes regulatsioonides. Hinna kehtestamisel on aluseks võetud rehabilitatsioonialaste teenuste koordineeriva institutsiooni Sotsiaalkindlustusameti määrused ja teised vastava valdkonna ja sellega seotud valdkondade seadusandlikud aktid. Riiklikult mitte rahastatud teenuse hind kujuneb vastavalt juhtumi raskusastmele ja ressursikulule ning kooskõlastatakse kliendiga enne teenuse osutamist. Teenuse osutamise ressursikulu kujuneb alljärgnevalt: Inimressurss:  rehabilitatsiooni erialaspetsialisti(de) töölevõtmiseks vajalik ressurss (nö tingimused spetsialistidele, mis määravad tööjõu hinna: rehabilitatsioonitööks vastav kvalifikatsioon ehk pädevus ja keeleoskus);  kvalifikatsiooni ja palgatingimuste seosed;  tehnilis(t)e töötaja(te) (koordinaator, raamatupidaja) töölevõtmiseks vajalik ressurss. Materiaalne ressurss:  nõuetele vastavad ruumid teenuse osutamiseks, koht nii individuaalseks kui grupitööks, ruumide suurus vastab tervishoiuteenuste käskkirjadele, vastuvõtu kabineti suurus on spetsialistidel vähemalt 12 m2;  bürootarbed ja sidevahendid;  tehnilised abivahendid;  infotehnoloogia vastavus töötajate, tellijate ja klientide vajadusele;  transpordi kättesaadavus;  metoodilised vahendid;  raha (kommunaalkulud, palk, koolituskulu, supervisioonikulu);  kliendi koduse ja/või elukeskkonna hindamiseks vajalik ressurss. Intellektuaalse ressursi ja teenuse arendamine:  inimressurss (olemasolevad spetsialistid oma teadmiste, oskuste hoiakute, harjumustega);  spetsialistide pädevuse arendamise ja kvalifikatsiooni hoidmiseks vajalik ressurss, sh täiendkoolituses osalemine, tööjuhendamine, arenguvestlus, supervisioon. Organisatsiooni heaks toimimiseks on vaja olemasolevad spetsialistid koondada ühtseks meeskonnaks. Selle saavutamisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele:  inimese kohandamine tööle;  töötaja kohandamine kliendile;  inimese kohandamine inimesele. Hästi töötavas meeskonnas teab igaüks oma kohustusi, vastutust ja õigusi. Seda toetab asutusesisene dokumentatsioon (ametijuhendid, töökord, sisekorraeeskirjad). Meeskonnas töötavad spetsialistid on kompetentsed, sobiva erialase haridusega (läbinud rehabilitatsioonialaselt vajalikud koolitused nagu juhtumipõhise rehabilitatsiooni koolitus jms). Olemas on täiendkoolitusevõimalused ja reguleeritud on täiendkoolitusel osalemise põhimõtted. Spetsialistidele on kättesaadav vajalik info ja vahendid. Meeskond peab olema motiveeritud. Ajalise ressursi planeerimine:  tööjõuressursi koormuse ja tööaja jaotus – tööaja arvestamisel on vajalik planeerida tööaeg, tegevused, dokumendihaldus, meeskonna tööaeg, individuaalne erialane enesetäiendamine. Moraalne ressurss:  teenuse osutamisega kaasnev riskiressurss (nn ressurss kahjude korvamiseks). Koordineeritud tegevuse ja toimivate protsesside tulemusena:  meeskonna töö sujub tõrgeteta, eesmärgipäraselt;  rehabilitatsiooniasutuse klientide arv on optimaalne st vastab asutuse võimalusele ja ei esine ala- ega ülekoormust;  optimaalse koormuse juures on tagatud teenuse kõrge kvaliteet;  töötajate palgad vastavad tööpanusele ja kvalifikatsioonile;  korduvate rehabilitatsiooniplaanide tegemisel selgub eelneva teenuse tulemus ja kliendi hinnang;  kliendilt saadakse vahetut positiivset hinnangut teenuse osutamise jooksul;  rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistid on rahul töö ja töötingimustega;  spetsialistid on asutusele lojaalsed, positiivselt meelestatud. Koordineerimise tulemusena valdab rehabilitatsioonimeeskond vajalikku tööalast ja õigusalast infot. Adekvaatse info valdamine, sellest lähtuvalt õigeaegsete ja asjakohaste otsuste tegemine kindlustab töö järjepidevuse ja püsiva kvaliteedi. ELIL rehabilitatsioonikeskuse jaoks on EQUASS kvaliteedisüsteemi rakendamine väga vajalik, sest oleme alustav ettevõte, kelle meeskonnaliikmed on pikaajalise kogemusega spetsialistid. Eelnevad kogemused annavad hea aluse kvaliteetse teenuse loomiseks. Parim tulemus on nö alustada kõrgtasemel kliendikeskse teenuse osutamisega. Selleks vajame kvaliteedisüsteemi rakendamist. ELIL rehabilitatsioonikeskus osutab hetkel teenuseid parimal võimalikul viisil ja kuna oleme orienteeritud parimate tulemuste saavutamisele ning soovime areneda pidevalt, on selle eelduseks püsiv teenuste kvaliteedi parendamine. Maarika Aro Saatja: Keiu Talve Saatmisaeg: 24. märts 2015. a. 12:32 Adressaat: Maarika Aro Teema: FW: EQUASS kvaliteedisüsteemi rakendamise taotlus Manused: ELIL_taotlus.bdoc Järeltegevuse lipp: Järeltegevus Olekulipp: Lipuga märgitud From: Tiia Sihver [mailto:[email protected]] Sent: Tuesday, March 24, 2015 10:49 AM To: Keiu Talve Cc: 'Auli Lõoke' Subject: EQUASS kvaliteedisüsteemi rakendamise taotlus Tere, Edastan Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu rehabilitatsioonikeskuse EQUASS kvaliteedisüsteemi rakendamise taotluse. Heade soovidega Tiia Sihver 53837653 1