Käskkiri

KÄSKKIRI 02.02.2026 nr 6 Rahatarga riigi programm aastateks 2026–2029 kinnitamine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitada „Rahatarga riigi programm aastateks 2026– 2029“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisa: Rahatarga riigi programm aastateks 2026–2029  KINNITATUD rahandusministri 02.02.2026 käskkirjaga nr 6 Lisa Programmi koostaja ja vastutaja Rahandusministeerium, strateegia- ja finantsosakond Programmi kinnitamise aeg 02.02.2026 Dokumendis toodud info on sisendiks riigi eelarvestrateegia (RES) ja riigieelarve koostamise (RE) protsessis. Programmi eelnõu kohandatakse lähtuvalt RES-i ja RE Dokumendi sisu kasutamise selgitus otsustest. Programmi kinnitab minister käskkirjaga peale riigieelarve Riigikogus vastu võtmist. Tulemusvaldkond Riigivalitsemine Tulemusvaldkonna eesmärk Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine Valdkonna arengukava - Programmi nimi Rahatarga riigi programm Programmi eesmärk Riigi rahaasjad on hoitud, finantskeskkond usaldusväärne. Riigi tulusid kogutakse, kasutatakse ja kasvatatakse arukalt ning tolli töö on tõhus. Eesti inimesed on oma igapäevastes rahaotsustes pädevad. Programmi periood 2026-2029 Peavastutaja Rahandusministeerium Kaasvastutajad Maksu- ja Tolliamet, Rahapesu Andmebüroo  2 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 1.Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ............................................................................. 4 2. Positiivsed arengud valdkonnas .......................................................................................................... 7 3. Olulisemad programmi tegevused riigieelarve strateegias................................................................. 9 4. Programmi tegevused ja teenused.................................................................................................... 10 Tegevus: Eelarvepoliitika ja kujundamine ja elluviimine ................................................................ 10 Teenus: Euroopa Liidu eelarve- ja majanduspoliitika koostöös osalemine .................................. 12 Teenus: Majandusprognoosi koostamine ..................................................................................... 13 Teenus: Riigieelarve protsessi juhtimine....................................................................................... 13 Teenus: Fiskaal- ja majanduspoliitiline analüüs ............................................................................ 14 Teenus: Riigi strateegilise- ja finantsjuhtimise koordineerimine .................................................. 14 Teenus: Välistoetuste planeerimine ja kasutamise korraldamine ................................................ 15 Teenus: Riigi arvelduste korraldamine .......................................................................................... 16 Teenus: Rahavoogude juhtimine ja finantsreservide haldus ........................................................ 16 Teenus: Välistoetuste auditeerimine ............................................................................................ 17 Tegevus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine..................................................... 17 Teenus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine (RaM)..................................................................... 18 Teenus: Maksukogumine (MTA) ................................................................................................... 19 Teenus: Tollikorraldus ja ühiskonna kaitse (MTA)......................................................................... 21 Teenus: Mittemaksuliste riiginõuete haldus (MTA) ...................................................................... 21 Tegevus: Finantskeskkonna arendamine ......................................................................................... 22 Teenus: Finantspoliitika kujundamine ja rahatarkus .................................................................... 24 Teenus: Arvestus- ja audiitorvaldkonna kujundamine .................................................................. 27 Teenus: Rahapesu tõkestamise valdkonna kujundamine ............................................................. 28 Teenus: Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning finantssanktsiooni kohaldamine (Rahapesu Andmebüroo) .............................................................................................................. 29 5. Programmi juhtimiskorraldus. ........................................................................................................... 29 Lisa 1. Rahatarga riigi programmi teenuste rahastamiskava ................................................................ 31 2  3 Sissejuhatus Joonis 1. Tulemusvaldkonna Riigivalitsemine programmid ja eesmärgid. Rahatarga riigi programmiga panustatakse riigi eelarvestrateegias seatud Riigivalitsemise tulemusvaldkonna eesmärgi „Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine“ saavutamisse, koondades endas eelarve-, maksu- ja tolli ning finantspoliitika. Rahatarga riigi programm panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ valdkondade vajalike muutuste saavutamisse: 1. Majandus ja kliima: Turvaline majanduskeskkond, vastutustundlik ettevõtlus ning aus konkurents. 2. Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse valdkond: Kohandumine ühiskondlike muutustega. 3. Oskuste ja tööturu valdkond: Valmistumine tulevikutööks. 4. Riigivalitsemine: Rahvusvaheline positsioon ja julgeolek, valitsemise ühtsus ja riigi sujuv toimimine. Eesti on koos 198 liikmega Pariisi leppe osapool. Pariisi leppe eesmärgiks on hoida globaalse soojenemise tase alla 1,5 kraadi. Samuti on Eesti Euroopa rohelise kokkuleppe osapool, mille eesmärgiks on vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 55 protsenti võrreldes 1990. aastaga ja saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Seatud kliimaeesmärgid mõjutavad laialdaselt nii Euroopa Liidu kui erinevate riikide poliitikaid ning nende saavutamisse aitavad panustada rahatarga riigi programmis kavandatud tegevused. Lisaks on rahandusminister kliimakoalitsiooni liige koos 98 riigiga üle maailma, mille eesmärgiks on kaasata rahandusministeeriumid kliimapoliitika kujundamisse. Rahandusministeerium koos maksu- ja tolliameti ning rahapesu andmebürooga tagab kestliku ja majandustsüklit tasakaalustava rahanduse, mis võimaldab pakkuda vajalikke avalikke teenuseid ning hoida Eesti majandust konkurentsivõimelisena. Eelarvepoliitika eesmärk on kasutada riigi rahalisi vahendeid tõhusalt ning koostada igal aastal riigieelarve ja -strateegia, mis arvestavad nii siseriiklike vajadustega kui ka Euroopa Liidu eelarvenõuetega. Maksu- ja tollipoliitika eesmärgiks on tõhus ja lihtne maksusüsteem, mis loob soodsa keskkonna ettevõtluseks ja kaubanduseks, hoides samal ajal ära ebaseadusliku kaubavahetuse. Finantspoliitika eesmärk on tugevdada avalikkuse usaldust finantsteenuste vastu, edendada finantskirjaoskust ning 3  4 tagada ligipääs kvaliteetsetele ja taskukohastele finantstoodetele, sh piiriüleselt. Rahapesu tõkestamine, finantsjärelevalve ning pensionisüsteemide jätkusuutlikkus kuuluvad samuti finantspoliitika fookusesse. 1.Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Riigi rahaasjad on hoitud, finantskeskkond usaldusväärne. Riigi tulusid Programmi eesmärk: kogutakse, kasutatakse ja kasvatatakse arukalt ning tolli töö on tõhus. Eesti inimesed on oma igapäevastes rahaotsustes pädevad. Tabel 1. Rahatarga riigi programmi mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2020-20291. 2026 2027 2028 2029 Mõõdikud 2020 2021 2022 2023 2024 Sihttase/prognoos Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon SKP-st, % -5,4% -2,6% -1,0% -2,7% -1,3% -4,5% -4,5% -3,8% -3,6% Allikas: Rahandusministeerium Maksude osakaal SKPst, %** 33,1% 33,8% 32,9% 33,6% 35,2% 35,2% 35,3% 35,6% 35,3% Allikas: Rahandusministeerium Maksupoliitika stabiilsus (ennustatavus), maksumuudatustest 0,1% 0,1% -0,2% 0,2% 1,0% -1,1% 0,3% 0,0% 0,0% tingitud kõikumine alla 1,5% SKPst, % Allikas: Rahandusministeerium Võlakoormus (osakaal SKPst, %) ** 19,1% 18,4% 19,2% 20,2% 23,5% 25,9% 29,2% 32% 34,5% Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet Likviidsete finantsreservide osakaal SKPst, % ** 11,9% 9,9% 11% 9,6% 12% 8,5% 8,1% 8,0% 7,5% Allikas: Rahandusministeerium Kapitalituru maht (börs, võlakirjad, ühisrahastus, riskikapitali- ja muud fondid ning III samba pensionifondid v.a. 22,9% 28* 29% 29% 32% 30% 32% 34% 35% krediidiandjad, II samba pensionifondid ja kindlustus) SKP-sse, %, > Allikas: Rahandusministeerium Finants- ja kindlustustegevuse 4,9% 4,6% 4,6% 6% 6,5% 5% 5% 5% 6% osatähtsus SKP lisandväärtuses, % ** 1 Programmi mõõdikute selgitused ja trendianalüüs 2026-2029. 4  5 Allikas: Rahandusministeerium II samba fondide pikaajaline reaaltootlus (20 aasta libisev keskmine on võrdne või 0,9% 1% -0,3% 0,1% 0,4% 1% 1% 1% 1% ületab 2%) Allikas: Rahandusministeerium * hinnanguline ** Seoses SKP prognoositava ja mineviku väärtuse muutusega on muutunud nii tegelikud kui ka sihtväärtused. Joonised 2 ja 3. Rahatarga riigi programmi valitud mõõdikud. 5  6 Tabel 2. Rahatarga riigi programmi eelarve tegevuste lõikes, perioodil 2025-2029. Programmi rahastamiskava, tuhat Eelarve Eelarve prognoos eurot 2025 2026 2027 2028 2029 Rahatarga riigi programm -363 416 -350 296 -415 480 -490 617 -567 714 Tegevus: Eelarvepoliitika - 297 895 -278 831 -344 956 -421 515 -498 606 kujundamine ja elluviimine Tegevus: Maksu- ja tollipoliitika -57 942 -63 317 -62 758 -61 331 -61 335 kujundamine ja korraldamine Tegevus: Finantskeskkonna -7 578 -8 149 -7 766 -7 770 -7 774 arendamine Tabelis kajastatud 2025. aasta eelarve on Riigikogu poolt vastu võetud 11.12.2024 (redaktsiooni kehtivus alates 01.01.2025) ning seda on korrigeeritud vastavalt 2026. aasta riigieelarve eelnõu kulude metoodikale, st kuludest on elimineeritud amortisatsioonikulud (mitterahalised kulud). Suurima muutuse põhjustaja eelarves on riigi intressikulud laenudelt ja muudelt kohustustelt, mis on põhikomponent Eelarvepoliitika kujundamise ja elluviimise tegevuses. 2026.aastal prognoositakse intressikulude langust, kuid edaspidi kulud kasvavad. 2025 ja 2026 aasta eelarvete muutuste detailsemad selgitused on toodud 2026. aasta riigieelarve eelnõu seletuskirjas ptk 3.14 "Rahandusministeeriumi valitsemisala" ja selle alapeatükkides. Vt infoks ka 2026 riigieelarve eelnõu seletuskirja ptk 1.3 "Amortisatsioon". Tabel 3. Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2025.a kohta (muudatuste selgitused koos eelarvega, tuhat eurot) Ülekantavad vahendid (2024→2025) Eelarve Selgitused muudatus Rahatarga riigi programm -5 568 Rahandusministri 17.02.25 käskkiri nr 8 ja Tegevus: Eelarvepoliitika kujundamine ja -1 372 20.05.25 käskkiri nr 35 elluviimine https://adr.rik.ee/ram/dokument/16681226 ja https://adr.rik.ee/ram/dokument/17037803 Tegevus: Maksu- ja tollipoliitika -2 317 kujundamine ja korraldamine Tegevus: Finantskeskkonna arendamine -1 879 2025.a riigieelarve I p.a. Eelarve Selgitused seadusemuudatused muudatus Rahatarga riigi programm -349 Vt 2025 lisaeelarve eelnõu seletuskiri Tegevus: Eelarvepoliitika kujundamine ja -363 Rahandusministeeriumi kodulehel: elluviimine https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja- maksud/riigieelarve-ja- Tegevus: Finantskeskkonna arendamine 13 eelarvestrateegia/riigieelarved#2025-aasta- lisaeela 2025.a riigieelarve II p.a. Eelarve Selgitused seadusemuudatused muudatus Rahatarga riigi programm - VV reservide eraldised Eelarve Selgitused 6  7 Rahatarga riigi programm -702 Rahandusministri 15.04.25 käskkiri nr 24 ja 02.05.25 käskkiri nr 31 Tegevus: Maksu- ja tollipoliitika -702 https://adr.rik.ee/ram/dokument/16894725 ja kujundamine ja korraldamine https://adr.rik.ee/ram/dokument/16996312 2. Positiivsed arengud valdkonnas EELARVEPOLIITIKA  Eestiga sarnaste Euroopa riikide võrdluses on Eesti krediidireiting veidi parem ning väljavaade stabiilne. Reitinguagentuurid tõstavad meie peamiste tugevustena esile Eesti pikaajalise tugeva ja proaktiivse eelarve- ja majanduspoliitika, madala võlakoormuse ning väljakujunenud ja tugeva institutsionaalse raamistiku. Reitingu stabiiline väljavaade peegeldab tasakaalustatud riske. Välisorganisatsioonid, näiteks Rahvusvaheline Valuutafond, on rõhutanud stabiilse maksutulu kogumise olulisust, et vähendada eelarve struktuurset defitsiiti.  Majanduskasvu taastumine ja viimaste aastatega võrreldes mõnevõrra madalamad intressimäärad peaksid edaspidi investeerimishuvi kasvatama. Nii ettevõtete kui ka majapidamiste investeeringud peaksid pöörduma 2025. aastal taas kasvule. Investeeringute kogumahtu kergitab, eriti aastatel 2025–2026, valitsussektor, kelle investeeringute osakaal majanduses tõuseb Rail Baltica ja kaitseinvesteeringute kiire kasvu tõttu ajalooliselt kõrgeimale tasemele. MAKSU- JA TOLLIPOLIITIKA  Eesti juhib juba üheteistkümnendat aastat järjest USA mõttekoja Tax Foundation OECD riikide maksude konkurentsivõime indeksit. Eesti tugevustena tuuakse välja laia käibemaksubaasi, 20 protsendist2 füüsilise isiku tulumaksu koos dividendide maksuvabastusega füüsilise isiku tasemel, ettevõtte tulumaksu rakendumist üksnes jaotatud kasumile, samuti maksude maksmisega seotud madalat halduskoormust võrreldes teiste riikidega. Positiivseks peab Tax Foundation ka seda, et Eestis sõltub maamaksu suurus ainult maa hinnast, võtmata arvesse maal paiknevate ehitiste väärtust.  Eesti maksumaksjate maksudistsipliin on hea. 2024. aastal tasuti maksunõuetest 88 protsenti tähtaegselt ning sissenõudmise tulemusel tasuti aasta lõpuks 99 protsenti maksunõuetest.  Alates Venemaa agressioonist Ukraina vastu on tolli valdkonna peamine fookus olnud kaubasanktsioonide rakendamisel. Maksu- ja tolliamet on tõhusalt rakendanud kõik 15 Venemaale kehtestatud sanktsioonipaketti. Veendumaks, et üle piiri ei jõuaks sanktsioneeritud kaupa, alustati 2024. aasta augustis täiemahulist kontrolli idapiiril. Lisaks maksu- ja tolliameti koostööle väga paljude Eesti riigiasutuste, liikmesriigi tollidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, on Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Poola on allkirjastanud ühise lepingu, mille eesmärk on tugevdada ja ühtlustada Euroopa Liidu sanktsioonide kontrolli Venemaa vastu. PANGANDUS JA MUU KREDIIDIVAHENDUS, MAKSETEENUSED  Pangandussektor on jätkuvalt tihedalt integreeritud Põhjamaade finantsgruppidega, mis on suure tõenäosusega kaasa aidanud Eesti finantssüsteemi stabiilsusele. Tugev pangandussektor 2 Tax Foundation 2024. aastal koostatud hinnang. 7  8 on olnud valmis Eesti ettevõtjaid ja majapidamisi ka keerulistel aegadel toetama. Intressikeskkond on muutumas ja on näha intressitasemete alanemise märke.  Pankade viivislaenude portfell pole hoolimata majanduse keerulistest aegadest ülemäära kasvanud – pankade viivises olevad majapidamistele ja äriühingutele antud laenud moodustasid üsna väikese osa pankade kogu laenuportfellist.  Eesti pankade rahastamisega seotud riskid on kontrolli all. Pankade rahastamisallikad on mitmekesistunud. Mitmed pangad on näiteks emiteerinud pandikirju või muid võlakirju. Pandikirjade emiteerimine võimaldab raha iseseisvalt kaasata ehk seetõttu ei ole vaja nii suures ulatuses enam emapankade rahastamisele toetuda. Samuti on hoiused kasvanud väga kiiresti.  Finantsteenused, sealhulgas makseteenused, on viimase aasta jooksul olnud valdavalt hästi kättesaadavad. Kaupade ja teenuste e-ostude käive on järjest suurenenud.  Eestis tegutseb kokku umbes 50 krediidiandjat (sealhulgas nii pangad kui mitte-pangad), kes tarbijatele laene väljastavad. Krediidiandjate mitmekesisus turul tagab konkurentsi ja tarbijale võimaluse leida turult endale sobivaima hinnaga laenupakkuja. KAPITALITURG  Aastate jooksul on eelkõige jaeinvestorite jaoks investeerimistoodete valikuvõimalused suurenenud. Tallinna Börsile on tulnud juurde mitmeid uusi emitente, samuti on kasvanud sinna investeerivate jaeinvestorite arv. Eesti riigi võlakirjaemissioon 2024. aastal, kus osalesid nii eraisikud kui ka kohalikud finantsasutused, toetab kapitalituru arengut ning intressitulu jääb kohalikele investoritele.  Mitmed investeerimisteenuste pakkujad on alandanud ka tehingutasusid viimaste aastate jooksul.  Raha kaasamine on kasvanud ka läbi mitmete alternatiivsete rahastamisplatvormide (näiteks alternatiivbörs, ühisrahastus) ning kasvanud on riskikapitali ja investeerimisfondide sektor. KINDLUSTUS JA KOGUMISPENSIONID  III sambaga liitunute arv on jätkuvalt tõusutrendis – kui 2023. aasta lõpuks oli III sambas kokku 197 000 inimest, siis 2024. aasta lõpuks 219 868 inimest.  Keskmine II samba pensionifondide valitsemistasu oli 2024. aasta seisuga 0,51 protsenti, mis on taas veidi madalam, kui aasta varem (2023 oli 0,54 protsenti ja 2022 oli 0,57 protsenti).  Pensioni investeerimiskontosid on 2024. aasta aprilli lõpu seisuga avatud 8 700, mille kaudu on investeeritud või investeerimisel umbes 117 miljonit eurot (2023. aasta lõpus oli 89 miljonit).  Erinevalt muust finantssektorist on kindlustussektori klientidel võimalik kasutada ka kohtuvälist lepitusmenetluse süsteemi.  Väärtpaberite, sealhulgas ka pensioniosakute, registripidamise süsteem on toiminud tõrgeteta ning seda arendatakse järjepidevalt. RAHAPESU TÕKESTAMINE JA RAHANDUSTEAVE  2023. aasta alguses kinnitati Eesti MONEYVAL raport, millega seonduvalt läbis Eesti MONEYVAL- i poolse hindamise, kus hindamisobjektiks on riigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemide efektiivsus. Hindamisraport sisaldab soovitusi Eestile, mille täitmist 8  9 MONEYVAL järgmistel aastatel jälgib. 2024. aasta detsembris toimus taas järelhindamise aruandmine, kus tõsteti kahe kriteeriumi hinnangut.  Rahapesu andmebüroo tõhustas 2022. aastast järelevalvet virtuaalvääringu teenuse pakkujate üle, tänu millele on see turg tänaseks oluliselt korrastunud. 2024 käivitas RAB kvartaalse aruandluse virtuaalvääringu teenuse pakkujatele, mis aitab paremini analüüsida aga ka maandada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske.  Pandeemia ja samuti muudatused kogumispensionite süsteemis tõstsid märkimisväärset huvi investeerimise ja rahatarkuse vastu laiemalt ning see trend on jätkuvalt püsinud. Võimalusi saada vastavat teavet ja koolitust on Eestis praegu paremad, kui kunagi varem. Eriti on märgata koolide suurenenud huvi rahatarkuse õpetamise vastu. Rahandusministeeriumi ja teadlaste koostöös valmisid 2023. aasta suvel ka rahatarkuse õpiväljundid kõikidele kooliastmetele, mis 2024. aastal lõimiti õppekavadesse ja –materjalidesse. 3. Olulisemad programmi tegevused riigieelarve strateegias  Riigi eelarvestrateegia, iga-aastase riigieelarve koostamine ning järgmiste riigikogu valimiste eel või vastavalt Euroopa regulatsioonidele fiskaal-struktuurse plaani koostamine ja selle täitmise jälgimine. Prognoosi- ja analüüsimetoodikate pidev arendamine, et anda võimalikult teadmuspõhine, objektiivne ja täpne sisend valitsusele riigieelarve, riigieelarve strateegia ja fiskaal-struktuurse plaani koostamiseks ning erinevate majanduspoliitiliste otsuste langetamiseks.  Riigieelarve seaduse põhjalik muutmine, sh riigieelarve planeerimise, täitmise, aruandluse ja hindamise põhimõtete, protsessi ja rollijaotuse täpsustamine. Koos riigieelarve seaduse muutmisega vaadatakse üle rakendusaktid ja juhised ning viiakse muudatustega ja omavahel kooskõlla. Fookuseks on ka riigi finants- ja strateegilist juhtimist toetava riigieelarve infosüsteemi arendamine.  Eelarverevisjoni läbiviimine eelarvevahendite tõhusamaks ja tulemuslikumaks kasutamiseks ning kulubaasi vähendamiseks. Kõigi valitsemisalade osas eelarve analüüsi käigus tõusetunud detailsemat analüüsi vajavate valdkondade kohta tõhustamiskavade koostamine. Lisaks välisvahendite ja tulemusvaldkondade arengukavade hindamine riigi poliitika ja selle meetmete rakendamise mõju analüüsimiseks.  Eesti huvide kaitsmine Euroopa Liidu majandus- ja eelarvepoliitika kujundamisel ning järelevalves ja vajadusel aruteludesse panustades. Eesti huvide kaitsmine Euroopa Liidu eelarveprotsessides, sh järgmise, 2028. aastal algava, EL pikaajalise eelarve perioodi läbirääkimistel ja ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kujundamisel.  Eelarve puudujäägi finantseerimiseks kasutatakse erinevaid laenuinstrumente ja edendatakse investorsuhteid, et igas olukorras oleks riigil võimalik vajalikus mahus ja mõistliku hinnaga võlga kaasata, tagamaks riigi arvelduste toimimine. Riigi arvelduste tõhusamaks korraldamiseks kaasajastatakse e-riigikassa infosüsteemi tehnilist platvormi.  Tehnoloogilise võimekuse loomine automaatseks ja sihipäraseks maksukogumiseks ning tollikuulekuse tagamiseks. Baasvõimekuse jätkusuutlikkuse tagamiseks MTA ühe suurima ja 9  10 keerukaima IT-süsteemi - maksukohustuslaste registri – tehnoloogiline ümberkirjutamine. Tehnoloogilise võla vähendamine ja MTA andmehalduse korrastamine on aluseks tehisintellekti arendamisele ning andmepõhise aruandluse osakaalu suurendamisele, võimaldades tegevusi maksimaalselt automatiseerida, teha täpsemaid prognoose ja reageerida kiiremini riskidele.  Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppest ja Euroopa Liidu otsustest tulenevate maksupoliitiliste valikute analüüsimine ja elluviimine ning Venemaa Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonide jõustamine.  Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi efektiivsemaks muutmine ning riikliku riskihinnangu (NRA) läbiviimine. Euroopa Liidu rahapesu tõkestamise järelevalve asutuse ülesehitamisse panustamine. Rahapesu andmebüroo võimekuse suurendamine ja digilahenduste kasutuselevõtmine, sh strateegilise seire ja analüüsi võimekuse väljaarendamine ja seda toetava õigusraamistiku loomine. Finantssanktsioonide seire tugevdamine.  Rahvusvahelise kui ka siseriikliku finantsjärelevalve ja finantskriiside juhtimise raamistiku tõhustamine, et tagada eelkõige suurem hoiustajate ja investorite kaitse, samuti ka seni reguleerimata valdkondades (nt hoiu-laenuühistud, krüptovarad).  Euroopa Liidu Kapitaliturgude Liidu initsiatiivi raames erinevate meetmete väljatöötamine, et soodustada regionaalset kapitalituru arengut ja piiriülest kapitali kaasamist, samuti rohelisi investeeringuid.  Suurema tähelepanu pööramine krediidivaldkonna eri aspektidele, sh vastutustundliku laenamise põhimõtte parem rakendamine ja selle eesmärgi toetamiseks positiivse krediidiregistri loomine. 4. Programmi tegevused ja teenused Tegevus: Eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine Eesmärk: Riigi eelarves ja rahaasjades valitseb selgus, valitsus saab tipptasemel ekspertnõu ja välisrahastus toetab Eesti arengut. Tabel 4. Eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2020-20293. 2026 2027 2028 2029 Mõõdik 2020 2021 2022 2023 2024 Sihttase Perioodi 2021-2027 struktuurivahendite väljamaksete osakaal - - - 3% 11% >45% >65% >85% >95% kogumahust, % Allikas: Rahandusministeerium Audiitorite poolt leitud 0,8% 1,4% 1,1% 3% 1,3% 2% 2% 2% 2% veamäär välistoetuste 3 Tegevuse „Eelarvepoliitika“ mõõdikute selgitused ja trendianalüüs 2026-2029. 10  11 üldkogumis (hinnang auditeeritud valimi pinnalt), %,< Allikas: Rahandusministeerium E-riigikassa süsteemi vahendusel õigeaegselt teostatud väljamaksed - - 100% 100% 100% 99,9% 99,9% 99,9% 99,9% (tehniline), %-des Allikas: Rahandusministeerium ** Seoses SKP prognoositava ja mineviku väärtuse muutusega on muutunud nii tegelikud kui ka sihtväärtused. Joonis 4. Eelarvepoliitika valdkonna valitud mõõdik. Tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused; §Seadusloome Programmi tegevuse „Eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine“ tähelepanu vajavad teemad: 2024. aasta lõppes 689 miljoni euro suuruse valitsussektori eelarve puudujäägiga (1,7 protsenti sisemajanduse koguproduktist), mis oli 361 miljoni euro võrra väiksem kui 2023. aasta u ühe miljardi euro suurune defitsiit (2,7 protsenti sisemajanduse koguproduktist). Puudujäägi vähenemist toetasid prognoositust parem maksulaekumine, suurenenud mittemaksulised tulud ning asjaolu, et kulude kasv jäi tulude kasvust väiksemaks tänu lisaeelarves kavandatud kokkuhoiule ja planeeritust madalamatele kaitsekuludele. Defitsiidi tulemusel kasvab valitsussektori võlakoormus 2025. aastal 23,3 protsendini ja 2029. aastaks 34,5 protsendini sisemajanduse koguproduktist, kuid prognoos võib muutuda, kuna mitmed eelarvetasakaalu mõjutavad seadusemuudatused on veel jõustamata ning kokkulepped sõlmimisel. 11  12 Viimastel aastatel on maksupoliitika olnud suurtes muutustes. Koroonakriisi ning julgeolekuriskide suurenemise tagajärjel kasvanud riigi kuluvajaduste katmiseks on otsustatud mitmeid olulisi maksutõuse ning -muudatusi. Riigi üldine majandusolukord on juba pikalt kehv ning valitsussektor tegutseb arvestatava eelarvepuudujäägi tingimustes, võlakoormus kasvab ning riigi krediidireiting on langenud. Ei ole selge, kas tehtud maksuotsused on kõik olnud optimaalsed, kas neil on olnud ja tulemas mingit soovimatut mõju ning mis võiks olla pikemaajalisem optimaalne poliitikakujundus, arvestades kõiki ja muid eelnevalt kirjeldatud mõjukanaleid. 2025.aastal algavad arutelud Euroopa Liidu 2028-2034 eelarve üle. Eesti prioriteedid järgmise pikaajalise eelarve läbirääkimistel on suurendada kaitsevalmidust, tugevdada piiriüleseid taristuühendusi, tagada igakülgne toetus Ukrainale ning arvestada laienemise võimalusega. Konvergentsi ja konkurentsivõime toetuseks on jätkuvalt oluline ühtekuuluvuspoliitika. Ühtekuuluvuspoliitika peaks adresseerima ka Euroopa Liidu idapiiril agressoritest naabrite keerulist olukorda, kes on Venemaa agressiooni mõjuna kannatanud teistest riikides enam, vajades samas suuri kaitseinvesteeringuid. Ühises põllumajanduspoliitikas on jätkuvalt tarvis võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks otsetoetuste ühtlustamise jätkamist. Reitinguagentuurid Fitch ja Moody´s kinnitasid Eesti pikaajalise krediidireitingu senisel tasemel A+/A1, reitingute koondväljavaade on stabiilne. Languse peamisteks põhjusteks on kahanenud tarbimine ja investeeringud, Venemaa ja Valgevene vastastest sanktsioonidest tingitud kaubavahetuse vähenemine, geopoliitilised riskid, nõrk Põhjamaade ehitus- ja kinnisvarasektor ning teise samba vahendite enneaegne tarbimisse suunamine. Reitingute tõstmisele võiks viia tugev eelarvepoliitika koos püsiva võlakoormuse vähendamisega keskpikas plaanis ning väiksem haavatavus välismõjude suhtes, mida parandaks mitmekesisem siseriiklik majandustegevus ja sõjast tulenevate riskide taandumine. Euroopa Komisjon järeldas häiremehhanismi aruandes, mille ülesanne on teha kindlaks võimaliku makromajandusliku tasakaalustamatuse risk, et täiendav põhjalik analüüs on vajalik teha ka Eesti kohta. Lühi- ja pikaajaliste finantsriskide maandamisel on olulise tähtsusega terviklik rahavoogude juhtimine. Olulised väljakutsed on võlakohustuste portfelli optimaalse kulu ja riski tagamine, olukorras kus eelarve puudujääk ja sellest tulenev laenuvajadus järgnevatel aastatel kasvab. Eelarvestamise protsessi toetavaid infosüsteeme on arendatud eraldiseisvalt ja eri aegadel ning puudub ühtne ning terviklik tehniline lahendus, mis toetaks valitsemisalasid tegevuspõhise riigieelarve menetlemisel ja rakendamisel. Programmi tegevuse „Eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine“ teenused: Teenus: Euroopa Liidu eelarve- ja majanduspoliitika koostöös osalemine Eesmärk: Tagada Euroopa Liidu majanduste ühtlane, jätkusuutlik ja stabiilne areng. Euroopa Liidu arengusuundade määratlemises hoida tähelepanu Eestile olulistele küsimustele, läbirääkimistel ning eelarvekomitees tagada Euroopa ühiste eesmärkide piisav rahastamine ja Eesti huvide kaitstus. 12  13 Eesti huvide kaitsmine Euroopa Liidu majandus- ja eelarvepoliitika kujundamisel ning järelevalves ja vajadusel aruteludesse panustades. Eesti huvide pidev kaitsmine Euroopa Liidu eelarveprotsessides, sh järgmise 2028. aastal algava EL pikaajalise eelarve perioodi läbirääkimistel ja ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kujundamisel. Teenus: Majandusprognoosi koostamine Eesmärk: Pakkuda täpset ja sõltumatut analüüsi ning prognoosi majanduse ja riigi rahanduse väljavaadete osas vastavalt riigieelarve seaduses, Vabariigi Valitsuse seaduses ning rahandusministeeriumi põhimääruses sätestatule. Vastavalt riigieelarve seadusele makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi ning Euroopa Liidu reeglitele vastava eelarve- ja struktuurikava ning selle täitmist iga-aastaselt hindava eduaruande (varasemalt Euroopa Liidule esitatud stabiilsusprogrammi) koostamine igal aastal, toetamaks riigieelarve koostamist. Makromudeli arendamine koostöös teadus-arendustegevuse teostajatega (2024-2026), mille eesmärk on kasvatada valdkondlikku võimekust ja teadmust majanduse erinevate komponentide omavahelisi keerukaid seoseid terviklikult käsitlevate mudelite alal, luues võimalused rahandusministeeriumi vajadustele vastava makromudeli(te) välja töötamiseks ja rakendamiseks fiskaalpoliitika osakonna töös. Osalemine seitsme EL liikmesriigi ühises TSI projektis ”Jaotuslike mõjuanalüüside teostamise koostöö elavdamine mikrosimulatsioonide kaudu“ (2024-2026), mille eesmärk on kasvatada valdkondlikku võimekust EUROMODi mikrosimulatsioonimudeli kasutamiseks makromajanduspoliitika mõjude analüüsimisel Eestis. Traditsioonilise valimislubaduste analüüsi läbiviimine, hindamaks erakondade valimisplatvormides toodud lubaduste mõju riigi rahandusele (2026-2027). Teenus: Riigieelarve protsessi juhtimine Eesmärk: Eelarve operatiivne planeerimine on kooskõlas strateegilise raamistikuga ja toetab eesmärkide saavutamist. Riigi eelarvestrateegia ja iga-aastase riigieelarve koostamine, elluviimise korraldamine selliselt, et see on kooskõlas strateegilise planeerimise raamistikuga ning toetab riigi eesmärkide saavutamist. 2025. a IV kvartalis on välja kuulutatud riigihange (valmislahenduse litsentsid) riigieelarve protsesse toetava infotehnoloogilise lahenduse seadistamiseks perioodil 2026-2027 ja kasutusele võtmiseks hiljemalt 2028. aastal. Hankega seotud kulude katteks on välisvahenditest (SF) eraldatud 6,2 MEUR, lisaks on RAM eelarve kaudu eraldatud 1 mln euro mahus vahendeid 2027. aastaks. Paralleelselt arendatakse edasi ka eelarvestrateegia ja riigieelarve protsesse, sealhulgas jätkatakse eelarveprotsessi automatiseerimisega ning seostatakse omavahel paremini menetlusprotseduurid riigi olemasolevate tulemus- ja finantsjuhtimisega seotud infosüsteemidega. 13  14 Teenus: Fiskaal- ja majanduspoliitiline analüüs Eesmärk: Vabariigi Valitsuse nõustamine eelarve, maksunduse ja makromajanduse küsimuses, et analüüsidele tuginedes saaks Valitsus teha informeeritud poliitikaotsuseid. Majandus-, eelarve- ja maksupoliitiliste muudatuste mõjuanalüüside koostamine (sealhulgas eelnõude mõjuanalüüs), kehtivate poliitikate analüüs ja nendest tulenevad soovitused. Samuti nendeks tegevusteks vajalik majanduse ja riigi rahanduse seire. Fit for 55 kliimapaketi rakendamise mõjuanalüüsi läbiviimine teaduspartnerluse raames (2026). Teenus: Riigi strateegilise- ja finantsjuhtimise koordineerimine Eesmärk: Strateegiline ja finantsjuhtimine on riigis ühtsetel alustel ja omavahel seostatud. Tulemusaruandluse kaudu informatsiooni pakkumine viisil, mis tagab nii riigi tegevuste läbipaistvuse kui ka alusinfo otsuste tegemiseks. Hindamiste ja tõhustamiskavade koordineerimise kaudu otsustajatele ekspertiisi pakkumine paremate poliitikakujundamise otsuste tegemiseks ja kokkuhoiuks. Jätkatakse valitsemisalade toetamist tegevuspõhise riigieelarve rakendamisel, kuivõrd seos poliitika kujundamise, valitsemisalade juhtimise ja ressursside juhtimise vahel on osaliselt veel ebaühtlane. § Riigieelarve seaduse põhjalik muutmine toimub mitmes etapis. 1) 2024. aastal kaotati seadusest stabiilsusprogrammi nõue ning kehtestati põhiseaduslike institutsioonide eelarveautonoomia ning lisati riigieelarve ülesehitusse kulude jaotus majandusliku sisu järgi. 2) 2025. aastal võeti üle EL eelarveraamistiku direktiivi nõuded, lisati vabastusklausli taotlemise tingimused, täiendati riigieelarve ülesehitust koostöös Rahanduskomisjoniga eelarve arusaadavuse suurendamiseks, seati reservide planeerimise põhimõtted, täpsustati toetuste andmise tingimusi ning suurendati kohalike omavalitsuste rahastamise paindlikkust. 3) Riigieelarve seaduse järgmine muutmine on kavas 2027. aastal. Jätkatakse arendustega tervikliku finantsjuhtimise süsteemi kvaliteetse toimimise ning selgema õigusruumi eesmärgil. Samal eesmärgil uuendatakse ka rakendusakte. Väljatöötatavas eelnõus planeeritavad teemad: arvestuspõhimõtted, strateegilise planeerimise ja finantsjuhtimise seosed ja rollid, Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelise reservi kaotamine, omatulude planeerimise põhimõtted, investeeringute planeerimine, riigieelarve täitmise kontrolli kohustus, seire ja planeerimistsükkel, käibemaksu planeerimine eelarves ja Vabariigi Valitsuse osa seaduses. Eelarverevisjoni läbiviimine eelarvevahendite tõhusamaks ja tulemuslikumaks kasutamiseks ning kulubaasi vähendamiseks. Kõigi valitsemisalade kohta eelarve analüüsi nn null-baasiline koostamine ning selle käigus tõusetunud detailsemat analüüsi vajavate valdkondade kohta tõhustamiskavade koostamine. Lisaks välisvahendite ja tulemusvaldkondade arengukavade hindamine riigi poliitika ja selle meetmete rakendamise mõju analüüsimiseks. 14  15 Teenus: Välistoetuste planeerimine ja kasutamise korraldamine Eesmärk: Tagada välistoetuste kasutuselevõtt maksimaalses mahus, võimalikult kiiresti ja tulemuslikult. Rahandusministri ja valitsuse toetamine analüüside ning eelarve otsuste ettepanekute koostamisega erinevate Euroopa Liidu fondide ja teiste välistoetuste kasutamiseks. Koordineerime Euroopa Liidu ja teiste toetuste planeerimist ja rakendamist, teostame toetuste kasutamise seiret ja hindamisi ning korraldame toetuste kasutamist puudutavad läbirääkimised ja infovahetuse Euroopa Komisjoniga Koordineeritakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Taaste- ja vastupidavusrahastu ja teiste välistoetuste kasutamise aluseks olevate strateegiate tulemuslikku elluviimist, vajadusel ajakohastamist ning seeläbi planeeritud vahendite maksimaalset kasutuselevõttu, et toetada erinevate poliitikavaldkondade arengueesmärkide elluviimist. Valmistatakse ette 2028. aastal algavat Euroopa Liidu toetuste rahastamisperioodi, mille käigus tuleb Euroopa Liidu tasandil seista Eesti seisukohtade eest, koostada rahastamisstrateegia (riigiplaan) ja pidada läbirääkimisi ning tagada õigeaegselt kõik siseriiklikud ettevalmistused alates rakendussüsteemi uuendustest kuni õigusraamistiku loomiseni. Käimasoleva (2021-2027) ja järgmise (2028+) Euroopa Liidu toetuste rahastamisperioodi ülemineku ajaks tuleb tagada jooksva perioodi edukas lõpetamine ja kogu toetusraha välja maksmine Eestile, mis tähendab regulaarset rakendamise seiret, väljamaksete kiirendamist, vajadusel ümberplaneerimist ja rahastamiskava muudatuste algatamist ning läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga. Koostamisel on uue fondi - Sotsiaalse kliimafondi – kasutamise aluseks olev sotsiaalne kliimakava, mis tuleb läbi rääkida ja kokku leppida Euroopa Komisjoniga ning tagada fondist planeeritud meetmete ja investeeringute edukas käivitamine. 2026. aasta sügisel lõppeb Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) rakendamine ning tähtajaks tuleb ellu viia kõik taastekavas kokkulepitud investeeringud ja reformid ning tagada Eestile rahastu väljamaksed täismahus. Viiakse läbi rida Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide kasutamise hindamisi:  Euroopa Liidu struktuurivahenditest teostatud transpordiinvesteeringute mõjude hindamine (2025);  Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendussüsteemi ja projektide valikukriteeriumide hindamine (2025);  Perioodi 2021-2027 struktuurivahendite mõju regionaalarengule (2026);  Ida-Viru piirkonna arendamise rakendussüsteemi hindamine (2026);  Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava vahehindamine (2025- 2026); 15  16  Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamine (2025-2027);  Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide panus EE2035 sihtidesse, riigipõhiste soovitustega arvestamine ja EL lisandväärtus (2025-2027);  Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava järelhindamine (2027- 2029);  Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide transpordiinvesteeringute mõjude hindamine (2028-2029). Teenus: Riigi arvelduste korraldamine Eesmärk: Riigi arvelduste (maksed ja laekumised) toimimine on tagatud. Korraldatakse riigiasutuste: tervisekassa, töötukassa, riigi asutatud sihtasutuste ja teiste asutuste kassalist teenindamist (s.t vahendatakse makseid, laekumisi ja muid makseteenuseid), mis toimub e- riigikassa süsteemi ja krediidiasutustes olevate rahandusministeeriumi kontsernikontode koosseisu kuuluvate pangakontode vahendusel. E-riigikassa on internetipõhine maksesüsteem, mille kaudu edastatakse asutuste maksed pankadesse või teostatakse e-riigikassa sisese maksena. E-riigikassa tehnilise platvormi uuendamine. Eesmärk on kaasajastada e-riigikassa tarkvararaamistik (sh arhitektuur), mis tagaks infosüsteemi turvalisuse ja häireteta töö kasvavatel koormustel (2023-2027). Teenus: Rahavoogude juhtimine ja finantsreservide haldus Eesmärk: Riigil on igal ajahetkel olemas piisavalt vahendeid, et täita riigi finantskohustusi. Riigi rahavoo juhtimine (sealhulgas konsolideeritud rahavoo planeerimine, finantsvarade paigutamine, võlakohustuste kaasamine), mis tagab riigi vabade finantsvahendite efektiivsema kasutamise, kulude kokkuhoiu pankade teenustasudelt, portfellihaldusteenustelt ja laenuintressidelt ning arvelduste korraldamise e-riigikassa ja kontsernikontode kaudu. Väljamaksete õigeaegseks tegemiseks planeeritakse konsolideeritud rahavoogu, hoitakse riigikassa pangakontsernis piisavat likviidsusvaru (reservi) või võetakse vajadusel laenu. Oluline on järgida nõudeid, mis valitsus on kehtestanud likviidsusreservi ja võlakohustuste võtmise miinimumtasemele (arvelduskrediidi, lühiajalise krediidilimiidi, laenulimiidi jmt lepingud). Kasvava laenuvajaduse tingimustes on vajalik suurendada ja hajutada investorbaasi üle maailma. Võlakirjaemissioonide õnnestumiseks ning laenuportfelli mitmekesistamiseks, kohtutakse rahvusvaheliste investoritega ning tutvustatakse Eesti majandust ja riigi rahandust. Hoitakse pidevalt ajakohasena ja välisveebis kättesaadavana Eesti riigi rahanduse olukorda iseloomustavaid kokkuvõtteid, esitlusi ja tutvustusi. Laenude andmine või riigigarantiide väljastamine erandjuhtudel olukorras, kui pangad annavad laenu väga ebamõistlikel tingimustel või ei anna üldse. Laene ja riigigarantiisid antakse: 1) avalike 16  17 ülesannete täitmiseks; 2) finantsasutusele või finantsasutuse kohustuste tagamiseks, et lahendada või ennetada likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võivat finantskriisi; 3) asutustele, kelle raha riik hoiab ja paigutab või nende kohustuste tagamiseks; 4) äriühingule või äriühingu kohustuste tagamiseks, kui riigil on äriühingus enamusotsustusõigus ja kui see on vajalik riigi huvide tagamiseks sellises äriühingus osalemisel; 5) välisriigi, euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamiseks. Teenus: Välistoetuste auditeerimine Eesmärk: Välisdoonorite poolt eraldatud toetusvahendid on rakendatud tõhusalt ning järgides kokkulepitud reegleid. Välisvahendite auditeerimise eesmärk on anda kord aastas siseriiklikult ja doonoritele hinnang süsteemide toimivuse ja vahendite kasutamise sihipärasuse ning korrektsuse kohta. Auditeerimine koosneb kahest suunast: kulude auditeerimine statistilise valimi alusel ning toetuse andmise ja kontrolli eest vastutavate asutuste tegevuste auditeerimine. Kokkuleppeliselt on aktsepteeritavaks hinnanguliseks veamääraks aasta jooksul tehtud kulude kogumahust kuni 2 protsenti, mille ületamisel loetakse kontrollisüsteemi liiga nõrgaks. Tegevus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine Eesmärk: Maksude kogumine ja tolli korraldus on arusaadav, stabiilne ja tõhus. Tabel 5. Maksu- ja tollipoliitika mõõdikud, tegelikud väärtused ja sihttasemed, perioodil 2020-20294. 2026 2027 2028 2029 Mõõdik 2020 2021 2022 2023 2024 Sihttase Tarbimise efektiivne maksumäär, % 22,3% 22,9% 21,6% 21,0% 22,1% 23,4% 23,2% 23,3% 22,9% Allikas: Rahandusministeerium Tööjõu efektiivne maksumäär, % 32,2% 33,3% 33,7% 33,9% 34,6% 34,1% 34,6% 34,9% 35,0% Allikas: Rahandusministeerium Maksusoodustuste suhteline maht võrreldes riigieelarve 3,4% 3,3% 3,4% 3,9% 4,4% 3,2% 3,2% 3,2% 3,1% maksutuludega, %,< Allikas: Rahandusministeerium Eesti koht Tax Foundation rahvusvahelise maksualase 1 1 1 1 1 3 3 3 3 konkurentsivõimelisuse indeksis Allikas: Tax Foundation ELi maksualaste direktiivide ülevõtmisega seotud 0 0 0 1 0 0 0 0 0 rikkumismenetluste arv Allikas: Rahandusministeerium 4 Tegevuse „Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine“ mõõdikute selgitused ja trendianalüüs 2026- 2029. 17  18 Laekunud maksude suhe riigieelarve prognoosi, % 100% 102% 108% 99% 99,2% 100% 100% 100% 100% Allikas: Maksu- ja Tolliamet Maksuaugu osakaal laekunud maksudest, % 3,5% 2,6% 2,4% 2,4% 2,4% <5% <5% <5% <5% Allikas: Maksu- ja Tolliamet Aruandeperioodi maksunõuete tasumise osakaal, % 98,9% 99,4% 99,4% 99,4% 99,4% 98% 98% 98% 98% Allikas: Maksu- ja Tolliamet Maksutahte indeks 68,4 69,6 67 66,2 63,6 66 66 66 66 Allikas: Maksu- ja Tolliamet Tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused; §Seadusloome Programmi tegevuse „Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine“ teenused: Teenus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine (RaM) Eesmärk: Valitsuse stabiilsed ja tasakaalus maksupoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks. Vajab tähelepanu: Maksukoormus kasvas 2024. aastal võrreldes eelneva aastaga 1,8 protsendi võrra sisemajanduse koguproduktist. Peamiselt kiirendasid maksukoormuse kasvu käibemaksu tõus 20 protsendilt 22 protsendile ning aktsiisimäärade tõusud ja uue maksuna automaks. Täiendavad muudatused on plaanis ka 2026. aastal, kui maksukoormust vähendavad kõigile ühtse tulumaksuvaba tulu kehtestamine ja mootorsõidukimaksu soodustused lastega peredele, maksukoormust suurendavad järjekordsed aktsiisitõusud. Pikalt kestnud keerulises majandus- ja eelarveolukorras on maksupoliitika muutunud heitlikumaks ning keskendunud eelkõige täiendavate eelarvetulude kiire leidmise vajadusele, jättes muud laiemad maksupoliitilised eesmärgid rohkem tahaplaanile. Kiirelt muutuvale maksukeskkonnale on ka elanike ja ettevõtete vastuseis ühiskonnas olnud tugev ning seda hoolimata asjaolust, et peamised põhjused maksukoormuse tõusuks -- kulutaseme kasv sotsiaalvaldkonnas, tervishoius ja riigikaitses -- on olnud ühiskonnas tervitatavad, pikaajalise eelarvedistsipliini vajadust põhimõttena ei eitata ning Eesti maksukoormuse tase jääb endiselt alla enamikele Euroopa Liidu liikmesriikidele. Lähiaastatel tuleb analüüsida maksutõusude realiseerunud tegelikku mõju ning milline võiks olla pikemas perspektiivis optimaalne poliitikakujundus, tagamaks maksupoliitika kooskõla eelarvevajaduste ja muude majanduspoliitiliste eesmärkidega. Tegevused: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine hõlmab maksude, riigilõivude ja tollialast analüüsi, õigusloomet, nõustamist ning valdkonna poliitikate rakendamise koordineerimist. Lisaks maksude 18 kogumise regulatsioonidele, hõlmab tollipoliitika ka ühiskonnakaitselist aspekti, mis väljendub ohtlike ning keelatud kaupade sisse- ja väljaveo tõkestamises. Soodsa majanduskeskkonna tagamiseks hoitakse maksusüsteem stabiilsena ja maksukoormus optimaalsena, arvestades seejuures Eesti kui sotsiaalse riigi kohustustega. Maksukoormuse jaotumisel jälgitakse, et see oleks majanduslikult mõistlik ja õiglane. Maksumäärade tõstmisele eelistatakse maksusoodustuste piiramist ja viimasele juba kehtestatud maksude tõhusamat kokku kogumist. Maksuvaidlustes jälgitakse Euroopa Liidu kohtu praktikat ning vastavalt sellele tehakse siseriiklikus õiguses vastavad muudatused, vähendamaks rikkumismenetluste algatamise tõenäosust ja koos sellega riikliku maine kahju tekkimise ja täiendavate rahaliste kulutuste tegemise riske. Vältimaks rikkumismenetlusi, analüüsitakse pidevalt maksusüsteemi ja tehakse vajadusel ettepanekuid muudatusteks. Selgitamaks välja käibemaksuseaduse muudatuste mõju, teostatakse vastav järelhindamine (2026). Selgitamaks välja tulumaksuseaduse muudatuste mõju, teostatakse vastav järelhindamine (2027). Selgitamaks välja mootorsõidukimaksu kehtestamise mõju, teostatakse järelanalüüs (2027-2028). § Ausama konkurentsikeskkonna loomiseks laiendatakse veebiplatvormide kohustusi, esitada maksuhaldurile tehinguandmeid: teenuse- ja e-kaubandusega tegelevatele platvormidele lisatakse krüptovaluuta vahendajad ja pakkujad. See omakorda aitab kaasa maksukuulekuse suurendamisele. § Keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks tehakse muudatusi energiatoodete ja elektriaktsiisiga maksustamise süsteemis ning rakendatakse piirimeetmeid süsiniku energiamahukate toodete impordi suhtes. § Maksuhaldur hindab kriitiliselt maksude optimeerimist võimaldavaid skeeme, et tuvastada kasumijaotusel põhineva ettevõtte tulumaksu vältimist; samuti luuakse maksuhaldurile tööriistad anomaaliate leidmiseks läbi uuendatud käibearuandluse. Teenus: Maksukogumine (MTA) Eesmärk: Koguda kokku riigi maksutulud ja toetada ausat maksukonkurentsi. Vajab tähelepanu: Eesti elanike maksutahe on eelmise aastaga võrreldes pisut suurenenud. 88 protsenti (86 protsenti 2024. aastal) elanikest tunneb, et maksude tasumine on nende kui kodanike tähtis kohus, samas on oluliselt vähenenud elanike hulk 69 protsenti (92 protsenti 2024. aastal), kes enda sõnul tasub maksud alati korrektselt ära. 19  Järgnevate aastate väljakutse on säilitada ja kasvatada maksu- ja tolliameti IT- ja andmevõimekust, et kaasas käia muutuvate oludega, sh kasvavate riigi ootuste ja klientide vajadustega. Maksumaksjate ootused lihtsama ja automaatsema aruandluse osas on väga suured. Seepärast on maksu- ja tolliameti (edaspidi MTA) siht kasvatada suutlikkust üha enam protsesse automatiseerida, pakkuda klientidele reaalajas andmevahetust (TSD ja KMD deklaratsioonide esitamise asemel automaatne andmevahetus) ja nutikamaid teenuseid. See võimaldab vähendada nii maksu- ja tolliameti kui klientide halduskoormust, et amet toimiks ka muutuvates oludes üha efektiivsemalt. Tegevused: Maksu- ja tolliameti visioon on toetada Eesti riigi kujunemist kõrgeima kontaktivaba maksukuulekusega riigiks Euroopas. Maksukuulekuse all mõistame taset, mil määral maksumaksja täidab riigi maksuseadusi ning muid maksu- ja tollialaseid ettekirjutisi. Kontaktivaba maksukuulekus aga eeldab, et maksukohustuse täitmise jaoks vajalikud teenused toimivad tema jaoks taustal automaatselt ja maksumaksja saab need täita minimaalse halduskoormusega. MTA järelevalve tegevused peavad olema hästi sihitud, mõjusad ja riskipilt arvestama muutuva majanduskeskkonna väljakutsetega. Selleks loob eelduse tugev andmeanalüütiline võimekus ja reageeriva ressursi võimendamine kõige olulisemates kohtades. Ameti tugevus on erinevate mõjutusmeetmete kasutamise võimalus – alustades nõustamisest ning lõpetades vajadusel ka karistamisega. Parima tulemuse saavutamiseks peavad järelevalve tegevused olema hästi sihitud, võimalikult mõjusad ja läbi viidud süsteemselt ning meie riskipilt peab arvestama muutuva majanduskeskkonnaga seotud väljakutseid. Tehakse ettevalmistusi, et minna üle andmepõhisele aruandlusele, mis on osa maksu- ja tolliameti plaanist liikuda reaalajamajanduse suunas. See võimaldab saata andmed otse raamatupidamisprogrammist MTA-le ja kõikidele teistele õigustatud asutustele korraga. Masintöödeldavate arvete (e-arvete) kohustuse tekkimisel võimaldatakse käibedeklaratsioonile automaatne arve andmete edastamine. Need lahendused aitavad deklaratsioonide esitamist maksimaalselt automatiseerida, teha täpsemaid prognoose ja reageerida kiiremini riskidele. Järgnevatel aastatel korrastatakse maksu- ja tolliametis andmehaldust ning kasvatatakse analüüsivõimekust. MTA tegevuste tulemuslikkus sõltub andmete targast kasutamisest, mille eelduseks on kvaliteetsed, struktureeritud ja jätkusuutlikult hallatud andmed. Selleks on vajalik andmed kirjeldada, süstematiseerida ning võtta kasutusele uudsed IT-lahendused andmete hoidmiseks andmeaidas. MTA siht on saavutada kiirem ja selgem arusaam keskkonnas toimuvast juhtimisotsuste tegemiseks ning luua eeldused andmeteadusega tegelemiseks. Kvaliteetne andmehaldus on oluline eeldus kõrgeks automatiseerituseks ja tehisintellekti arendamiseks. Analüütilise võimekuse kasvatamiseks plaanime kasutusele võtta tehisintellekti (AI) lahendused, mis aitavad teostada võrgustiku analüüse. Võrgustikuanalüüs võimaldab näha terviklikku ja kontekstipõhist ülevaadet seostest, samuti tuvastada anomaaliaid ja peidetud mustreid ning suurendada objektivaliku täpsuse abil maksulaekumist. 20 Teenus: Tollikorraldus ja ühiskonna kaitse (MTA) Eesmärk: Tagada ühiskonnakaitse ehk ainult ausa kauba liikumine üle Euroopa Liidu välispiiri. Vajab tähelepanu: Tolli valdkonnas on jätkuvalt probleemiks sanktsioneeritud kaupade sisse- ja väljavedu Venemaa naaberriikide kaudu. Mahud on stabiliseerunud, kuid uusi ärijuhtumeid katsetatakse igapäevaselt. Kaubavahetus Venemaaga on säilinud kaupade osas, mis ei ole sanktsioneeritud. Venemaa teraviljale kehtestatud tariifid on kaasa toonud täiendavaid maksuriske. Jätkub teatud sanktsioneeritud kaupade transiit läbi Venemaa. Ukraina sõda omab lisaks sanktsioonidele ka laiemat mõju piiriülesele kaupade liikumisele ning tõusnud on strateegiliste kaupade salakaubaveorisk. Tegevused: Sisejulgeoleku tagamine läbi tõhusa tollijärelevalve korraldamise ja tollipiiri kaitsmise, et tõkestada pettuseid ja vähendada salaturu (sh salasigarettide) osakaalu ning tagada Venemaa agressiooni tõttu kehtestatud sanktsioonide rakendamine, sanktsioonidest möödahiilimise katsete tõkestamine ning tõhus väärteomenetlus. Selleks on oluline tagada tolliprotseduuride terviklik järelevalve, hoida kõikide piiripunktide tollikontrolli töös kasutatav tehnika tänapäevasena (mh röntgenid), tagada piisav mehitatus sanktsioonimeetmete väljatöötamisel ja rakendamisel, mis looks suutlikkuse üle vaadata kaubavoogusid mõistliku ajakuluga ning seeläbi hoida piiril kontrollifooni vajalikul tasemel. Venemaa agressioon Ukraina vastu on tõstnud kordades tolliformaalsuste ajalist kestvust, kuna võrreldes varasemaga on oluliselt tähtsamaks muutunud just julgeoleku tagamine. Eesti algatatud idapiiri tollikoostöö laiendamine kõikidele transpordiliikidele (EU CAB), eelkõige eesmärgiga tõhustada narkootikumide salakaubanduse vastast võitlust. Tegemist on järgmise etapiga liikmesriike toetava üle-Euroopalise Tolliameti loomisele. Koostöö arendamine ettevõtjatega narkoriskide maandamiseks. E-tolli infosüsteemide uuendamisega jätkamine ja tollireformi ettevalmistamisega alustamine. Tolliprotseduuride, sh eTolli süsteemide (riskianalüüsid, import, eksport, transiit) täiendamine panustab sanktsioonide edukasse rakendamisse ja heidutushoiakute tõhustamisse ning parandab julgeoleku koosvõimet Eestis, Balti riikides ja Euroopa Liidu üleselt. Prioriteedina toimub tolli „ühtse akna“ edasiarendus, eesmärgiga vähendada bürokraatiat ja tagada elektrooniline suhtlus partnerasutustega. Tollikontrolli tõhustamiseks võtame kasutusele tehisintellekti võimalusi, et viia läbi röntgenpiltide analüüsi. Tavapärane röntgenpiltide analüüs on ajakulukas ja pildilugemine keerukas, sest silmaga on keeruline erisusi märgata. Tehisintellekti kaasabil on võimalik suurendada kontrollide mahtu ja vähendada inimlikke eksimusi pildilugemisel ja kasvatada kontrollide mahtu. Teenus: Mittemaksuliste riiginõuete haldus (MTA) 21  Eesmärk: Pakkuda teistele riigiasutustele nõuete haldamise ja sissenõudjana esindamise teenust ning osaliselt ka nõuete esmase sundtäitmise toimingute teostamist. Maksu- ja tolliamet pakub kohtutele, prokuratuurile, Tallinna linnale, transpordiametile, sotsiaalkindlustusametile, kaitseressursside ametile, keskkonnaametile ja haridusministeeriumile nõuete haldamise ja sissenõudjana esindamise teenust, osadele nõuete osas teeb ka esmaseid sundtäitmise toiminguid ise. Riiginõuete haldamise ja sissenõudmise tsentraliseerimisel maksu- ja tolliametisse tekib ülevaade riigi nõuetest, väheneb käsitöö ja tegevuste dubleerimine erinevates riigiasutustes, paraneb sissenõudmise efektiivsus ning riigi tulud kasvavad. Kodanikul tekib iseteeninduskeskkonda ühtne vaade enda nõuetest riigi ees, neid saab mugavalt ühest kohast tasuda ning enammakstud summasid automatiseeritult tagasi küsida, kodaniku jaoks vähenevad ka täitekulud võrreldes tänasega. IT arendustega loob MTA eeldused uute politsei- ja piirivalveameti ja päästeameti nõuete halduse ja sissenõudmise ülevõtmiseks, kaasajastades ja täiendades enda tänaseid automatiseeritud protsesse ning luues uued vajalikud sõnumivahetused. Tegevus: Finantskeskkonna arendamine Eesmärk: Finantskeskkond on usaldusväärne, stabiilne ja konkurentsivõimeline, seda ei kasutata kuritegevuseks ning inimesed käituvad rahatargalt. Tabel 6. Finantskeskkonna arendamise tegevuse mõõdikud ja sihttasemed, perioodil 2020-20295. 2026 2027 2028 2029 Mõõdik 2020 2021 2022 2023 2024 Sihttase Finantsteenuste pakkujate arv/Eestis litsentsi saanud ja filiaalina tegutsejate pakkujate 180 210 250 131* 136 155 160 165 175 arv, > Allikas: Finantsinspektsioon Tähtaegselt üle võtmata EL õigusaktide arv 1 5 0 3 3 0 0 0 0 Allikas: Rahandusministeerium III sambas hõlmatud inimeste arv 167 179 186 208 220 225 229 232 196 500 Allikas: Pensionikeskus 200 500 500 000 000 000 000 000 OECD Finantskirjaoskuse uuringu Ei Eesti koht riikide edetabelis: 7 - - hinnatu - - - hoiakud d Allikas: OECD OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht riikide edetabelis: 13 - - 23 - - - käitumine Allikas: OECD 5 Tegevuse „Finantskeskkonna arendamine“ mõõdikute selgitused ja trendianalüüs 2026-2029. 22  OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht riikide edetabelis: 4 - - 3 - - - teadmised Allikas: OECD Rahvusvahelised hinnangud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alasele olukorrale (MONEYVAL), 0 0 15 15 14 10 8 5 0 hinnangud "osaliselt vastavuses" või "madal" puuduvad Allikas: Rahandusministeerium Kindlustandva audiitorteenusega kaetud aastaaruannete osakaal kõikidest registrile esitatavatest, 4,1% 4% 3,8% 4,1% 4% 4% 4% 4% % Allikas: Rahandusministeerium Audiitorettevõtjate osakaal, kelle kvaliteedikontrolli tulemus vastab nõuetele või on väheoluliste 94% 88% 81% 77% 100% 100% 100% 100% puudustega Allikas: Rahandusministeerium Uurimisasutustele edastatud materjalides kajastuvate teadete osakaal süvaanalüüsi saadetud 27% 47% 21% 38% 31% 30% 30% 30% 30% teadetest, % Allikas: Rahapesu andmebüroo RAB-i tegevusloaga isikute järelevalvega kaetus (nii kaug- kui 38% 32% 15% 41% 32% 25% 25% 25% 25% kohapealsed) Allikas: Rahapesu andmebüroo * (võrreldes varasemate aastatega on seda metoodikat korrigeeritud - välja on jäetud maaklerid, ilma loata fondivalitsejad) 23 Joonised 5 ja 6. Finantskeskkonna arendamise tegevuse mõõdikud. Tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused; §Seadusloome Programmi tegevuse „Finantskeskkonna arendamine“ teenused: Teenus: Finantspoliitika kujundamine ja rahatarkus Eesmärk: Kodanikele ja ettevõtjatele finantsteenuste osutamisega seotud regulatiivse raamistiku pakkumine, mis on piisavalt aja- ja asjakohane, selge ja usaldusväärne ning mis on kooskõlas Euroopa Liidu ja muu vajaliku rahvusvahelise õigusega ja arvestab üldtunnustatud parimaid praktikaid. Tegevuste peamise tulemina peaks Eesti finantssüsteem olema stabiilne ning hoiustajate ja investorite vahendid kaitstud. Finantssektorit puudutavate tõrgete ja kriiside korral tuleb tagada ametiasutuste sujuv koostöö ja viia miinimumini kulud maksumaksjate jaoks. Teiseks on oluline, et Eestis oleks piisav arv piisavalt erinevaid finantsteenuste pakkujaid, et tagada võimalikult lai finantsteenuste kättesaadavus mõistliku hinnaga. Vajab tähelepanu finantssektori stabiilsuse ja läbipaistvuse tagamisel: Finantskriisiks on maailmamajanduse muutlikus olukorras vajalik parem ettevalmistus, et kriisi tekkimisel oleks olemas finantsvahendite tagatisvaru, toimiv koostöö naaberriikidega ja finantssektori valmisolek küberrünnakuteks või teistest valdkondadest algavaks kriisiks. Tarbijad, hoiustajad ja investorid vajavad paremat kaitset, seda nii finantsasutuste klientide vaidluste lahendamisel, lõhkilaenamise vältimisel, kui ka hoiu-laenuühistute pankrotistumiste vastu ning paljude probleemolukordade vältimiseks on oluline üldine rahatarkuse kasvatamine. 24 Tegevused: Euroopa Liidu Pangandusliidu projekti tulemusena finantsjärelevalve- ja kriisijuhtimise alase raamistiku täiustamine (Euroopa Keskpanga juures oleva ühtse pangandusjärelevalve ja ühtse Euroopa Liidu kriisilahendussüsteemi tõhus toimimine, sealhulgas ühtse Euroopa Liidu kriisilahendusfondi piisava rahastamise tagamine). Hoiuste tagamise ja muude tagatisskeemide toimimise tõhustamine, Tagatisfondi võimekuse kasvatamine, sealhulgas finantseerimismudelite ühtlustamine liikmesriikides ja võimaliku Euroopa Liidu ülese hoiuste tagamise süsteemi/skeemi loomine (2026–2028). Pankade ja kindlustusandjate juhtimisnõuete ning kapitalinõuete uuendamine ja rakendamine, kontrolli suurendamine hoiu-laenuühistute üle (2026–2029). Koostöövõrgustiku tõhustamine ja täiendamine Põhja-Balti regioonis (sh euroala väliste Põhjala riikidega, kuna suuremad pangandusgrupid on Skandinaavia päritolu) (2025-2027). Regulatiivse keskkonna loomine, mis soodustab finantsteenuste pakkumist kestlikult (vastavalt enviromental (E), social (S) ja, governance (G) kriteeriumitele) (2026–2028). Pankade ja teiste finantssektori ettevõtete hädaolukordadeks valmisoleku ja muude riskide maandamise (nt tehnilised rikked, operatiivsed vead, küberründed jmt) regulatsiooni väljatöötamine/muutmine, muuhulgas digieuro ja nn off-line kaardimaksete kasutamise võimaldamine (2026-2027). § Lõhkilaenamise vähendamiseks ja vastutustundliku laenamise suurendamiseks positiivse krediidiregistri loomiseks vajaliku regulatsiooni väljatöötamine ja registri käivitamine (2026 - 2028). Efektiivne kohtuvälise vaidluste lahendamise süsteemi ehk finantsombdusman loomine, kelle poole finantsasutuste klientidel (füüsilistel isikutel kui ka väikeettevõtjatel) oleks lihtne pöörduda; Muude meetmete analüüs, mis võimaldaks vähendada lõhkilaenamist - sissetuleku/laenumaksete määra ettenägemine, intressi- ja viivismäära alandamine jms (2025 - 2027). Finantskirjaoskuse edendamise strateegia 2021–2030 rakendamine. Jätkuvalt on fookus haridussüsteemi puudutavatel tegevustel, nagu õppematerjalide süstematiseerimine ja kättesaadavaks tegemine ning rahatarkuse õpetajate süsteemne õpetamine ja muul viisil toetamine, kuid üha enam muutub oluliseks täiskasvanute harimine, eelkõige on rõhuasetus haavatavamatel ühiskonnagruppidel ja koostööl tööandjatega. Eraldi tähelepanu vajab võitlus finantspettustega, sest pettuste ohvriks langevate inimeste ja seetõttu kaotatavate summade suurused pigem kasvavad. Vajalik on tõhustada nii õiguslikke kui tehnilisi vastumeetmeid ning tõsta inimeste üldist teadlikkust pettuste erinevatest vormidest ja sellega kaasnevast. 2025-2027 töötatakse välja pettustega võitlemise tegevuskava, analüüsitakse seaduste muutmise vajadust ning luuakse või tõhustatakse koostöövorme pangandussektori, politsei, telekommunikatsiooniettevõtete ja küberturbega tegelevate asutuste vahel. 25 Vajab tähelepanu konkurentsiolukorra suurendamisel ja finantsteenuste arengu soodustamisel: Konkurentsi soodustamine finantsteenuste valdkonnas, et finants- ja kindlustusteenuste valik oleks mitmekesine, aga ka hind oleks tarbijale taskukohane ja julgustaks tarbijat finantsteenuseid rohkem tarbima. Selleks tuleb proaktiivselt Euroopa Liidu läbirääkimistel enam kaitsta Eesti huve, lähtuvalt meie riigi väiksusest ja ära kasutada Euroopa Liidu õiguses sätestatud valikukohti, et kehtestada liberaalsemaid nõudeid või jätta mõni nõue üldse kehtestamata. Euroopa Liidu läbirääkimisetel rõhuda enam proportsionaalsuse arvestamisele, et väiksematel teenusepakkujatel oleksid leebemad nõuded. Keskmine II samba fondide pikaajaline (viimased 20 aastat) reaaltootlus on 0,4 protsenti. Kokkuvõttes oli 2024 hea aasta, kuid jätkuvalt vajab fondide tootlus tähelepanu. 2024. aasta lõpuks oli II samba fondide maht kokku 5,9 miljardit eurot (2023. aasta lõpus 4,95 miljardit). Kuigi aastane tõus oli miljard eurot, siis investeerimiskeskkond üldiselt on jätkuvalt keeruline. Kokkuvõttes on väljakutseks, kuidas selgitada pensionikogujatele pikaajalise investeerimise eripärasid ehk eelkõige pikale eesmärgile keskendumist. Nii elukindlustuses tervikuna kui ka spetsiifiliselt II samba väljamaksetes teeb muret napp konkurents - jätkuvalt on pensionilepingute turul aktiivselt tegutsemas vaid üks pakkuja. Koostoimes madalate intresside keskkonnaga ei soosi see pikaajalistest kindlustustoodetest huvitatud klientide jaoks parimaid valikuid. Kuigi viimase aasta hüpe III sambaga liitunutes on märkimisväärne, siis hõlmatute arv võiks kasvada stabiilselt ka tulevikus. III sambaga liitumisest üksi ei piisa - kapitali kogumiseks tuleb teha ka regulaarselt sissemakseid. Seega on väljakutseks, kuidas aktiveerida III sambaga liitunud inimesi regulaarselt panustama. Tegevused: Euroopa Liidu Kapitaliturgude Liidu initsiatiivi raames erinevate meetmete väljatöötamine ja nende rakendamine, sh väärtpaberituru- ja investeerimisfondide alase õiguse muutmine, et soodustada piiriülest kapitali kaasamist (2026–2028). Sealhulgas aidata kaasa Euroopa Liidu väärtpaberituru infrastruktuuride (registrite ja arveldussüsteemide) laiemale integreerumisele, et Eesti investoril oleks võimalik lihtne ja odav osta mõne teise liikmesriigi ettevõtte aktsiat/võlakirja ning vastupidi. Fintech ettevõtete arengut eesmärgistava strateegilises või muus vormis koostöö loomine koostöös partneritega. Selle elluviimiseks vajalike tegevuskavade ja struktuuride loomine (2026). Finantssektori konkurentsi tõstmisele suunatud tegevused ja eelduste loomine uute finantsteenuste arenguks, samas ka piisava investorikaitse taseme (sh võimalikud muudatused investorikaitse skeemis) ja võrdse kohtlemise tagamine. Riskikapitali- ja muude investeerimisfondide valdkonna regulatsiooni muutmine (2026-2027). 26  Aktsiate, võlakirjade ja muude väärtpaberite registripidamise ning nende väärtpaberitega seotud arvelduste toimimise valdkonna täiendav analüüs, kas seni kehtinud registrikorraldust oleks vaja muuta, sh milliseid samme saaks astuda, et meie väärtpaberite keskdepositoorium (väärtpaberite register) oleks rohkem integreeritud või liidestatud teiste Euroopa Liidu liikmesriikide depoodega (2026). Viia läbi uuring: „Kuidas jätkuks raha pensionipõlve lõpuni?“ (2026-2027). Pensionimudeli kasutuselevõtt. § Pensionifondide investeeringute, tasude ja kulude, sh mõjude analüüsi eelnõu. Teenus: Arvestus- ja audiitorvaldkonna kujundamine Eesmärk: Audiitortegevust reguleeriva õigusraamistiku väljatöötamine ja audiitortegevuse koordineerimine Raamatupidamist reguleerivate õigusaktide väljatöötamine ja rakendamine. Vajab tähelepanu: Kättesaadava ja kvaliteetse audiitorteenuse tagamine riigis, sealhulgas arvestades muudatusi auditeerimiskohustusega ettevõtete ning audiitorite arvus. Tegevused: Arvestusala (sealhulgas raamatupidamine ja audiitortegevus) õigusliku keskkonna kujundamine viisil, milles arvestusala seadusandlus ja aruandlusraamistik toetavad ettevõtluskeskkonna nii riigisisest kui ka rahvusvahelist konkurentsivõimet suurema läbipaistvuse ja usaldusväärsusega ning seonduva halduskoormuse vähendamist tõhusamate lahenduste kaudu. Audiitortegevuse korraldamisel on põhitegevuseks vandeaudiitorite ja audiitorühingute ning siseaudiitorite üle järelevalve teostamine ning kvaliteetse kutsetegevuse tagamine vastavalt avalikule huvile. Audiitortegevuse järelevalve regulatsiooni piisavuse analüüs. Audiitoripoolsete korduvate märkustega esitatud majandusaasta aruannete märkuste põhjuste ja nende likvideerimata jätmise analüüs. Audiitorkohustuse ja ülevaatekohustuse piirmäärade analüüs (2026). § Audiitortegevuse seaduse põhjalik revisjon 2025-2026). Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkond 27 Rahapesu ja terrorismi rahastamise suurim risk Eestis on seotud mitteresidentide ja teistes riikides toime pandud kuritegevuse tulemusel saadud vahendite pesemisega läbi Eesti majandusruumi ja finantssüsteemi. Arvestades, et ka finantssanktsioonist kõrvalehoidumisel kasutatakse samu meetodeid ja maksekanaleid, kohaldub see ka finantssanktsiooni rakendamisele. Vajab tähelepanu: Rahapesu tõkestamisega seotud tegevused vajavad riigis tulemuslikumat koordineerimist, et lisaks rahandusministeeriumi valitsemisala tegevusele motiveerida ka teisi organisatsioone ja riigiasutusi panustama rahapesu tõkestamisse, ilma milleta ei suuda Eesti täita kõiki FATF-i soovitusi ja kriteeriume, mida Moneyval hindab. Rahapesu tõkestamise süsteem peab tasakaalukalt ent tulemuslikult suutma kohanduda uute võimalike rahapesualaste väljakutsetega. Valdkonna püsiv ülesanne on riskide tuvastamine õigesti ja õigeaegselt. Vaja on arendada andmeanalüüsi võimekust, rahvusvahelist koostööd ning olla sanktsioonide rikkumiste ja kõrvalehoidumiste tuvastamisel proaktiivsem. Euroopa Liidu uus rahapesutõkestamise regulatsioon (nn AML6 pakett) muudab oluliselt Eesti rahapesutõkestamise regulatsioone, mistõttu peame väga suures ulatuses muutma Eesti rahapesualaseid seaduseid. Samuti toob eeltoodu ettevõtetele kaasa kohustuse rakendada otsekohalduvaid keeruka sõnastusega määruseid, mida Eesti õigusesse üle ei võeta. Hasartmängu regulatsiooni kaasajastamine arvestades hasartmängude mängimise ühe suuremat liikumist virtuaalkeskkonda (kaughasartmäng, toto, e-kiirloterii, hübriid-hasartmäng jms.) ning hasartmängusõltuvuse kasvu. Teenus: Rahapesu tõkestamise valdkonna kujundamine Eesmärk: Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks vajaliku õigusraamistiku väljatöötamine ja rakendamine. Tegevused: MONEYVAL-i V hindamisvooru ettepanekutele tegevuskava koostamine, soovituste elluviimine ning seire. § Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise uute reeglite (nn AML VI direktiiv) Eesti õigusesse ülevõtmine. Direktiivi ülevõtmise käigus muudetakse suurel määral rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust (2025-2028). Riikliku rahapesu, terrorismi ja massihävitusrelvade leviku rahastamise 2025. aastal uuendatud riskihinnangu koostamise metoodika alusel riskihindamise läbiviimine koostöös Maailmapanga ja Royal United Services Institute, hindamise tulemuste põhjal tegevuskava koostamine ning elluviimine (2025-2027). 28  Teenus: Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning finantssanktsiooni kohaldamine (rahapesu andmebüroo) Eesmärk: Finantstehingute läbipaistvuse ja aususe tagamine läbi finantsteabe kogumise, analüüsimise ja jagamise, et ennetada ja takistada Eesti rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks, terrorismi rahastamiseks ja finantssanktsioonidest kõrvalehoidmiseks. Tegevused: Peamised tegevused on rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusega informatsiooni analüüs, finantssanktsiooni rakendamise tagamine, tegevuslubade väljastamine rahapesu andmebüroo järelevalve all olevatele subjektidele ja juhtorganite sobivuse tagamine ning järelevalve rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete üle, rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide, ohtude, suundumuste, mustrite ja toimimisviiside strateegiline analüüs, järelevalvesubjektide ja avaliku sektori teavitamine ja koolitamine. Rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud tegevuste ja riskide paremaks mõistmiseks, tuvastamiseks ja adresseerimiseks automatiseeritud olukorrateadlikkuse, strateegilise seire ja analüüsi võimekuse väljaarendamine. Siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö tõhustamine läbi erinevate tegevuste, nagu siseriiklike töögruppide juhtimine, rahvusvahelistes koostööformaatides osalemine ning ühiste analüüsiprojektide ja uuringute tegemine koostöös välisriikide rahapesu andmebüroodega. Euroopa Liidu rahapesu tõkestamise ameti (AMLA) ülesehitusse panustamine, kaasa rääkimine agentuuri protsesside ja praktikate kujundamisel, et oleks võimalik kasutada AMLA mandaati ja ressursse andmehalduse ja -vahetuse, koostöö ja ühiste menetluste korraldamisel. Andmevahetuse tõhustamine, mille eesmärgiks on luua andmevahetuseportaal, mis koondab kohustatud isikute teadete ja aruannete edastamise ning nendele tagasiside andmise funktsionaalsuse. Sellega tekib asutuse ja erasektori vahel efektiivne ja mugav suhtluskanal infovahetuseks. Projekti raames valmib ja rakendub 2026. aasta lõpuks uus teatamise süsteem kohustatud isikutele. Jätkutegevusena luuakse aruandluse funktsionaalsus. § Strateegilise analüüsi funktsiooni (SAF) tõhustamine, et õigeaegselt avastada õigusvastase käitumise trende ja pakkuda lisainfot riskide maandamismeetmete planeerimiseks. Projekti olulisem suund on arendada andmeladu koos analüütikavahenditega, kus pseudonüümitult riiklikest registritest pärit suurandmeid analüüsitakse. Projektiga tagatakse võimekus luua otsuste tegemiseks õigeaegselt vajalikke juhtimisaruandeid. 5. Programmi juhtimiskorraldus. Rahatarga riigi programmi eesmärgi saavutamise ja täitmise eest vastutab rahandusministeerium, kelle peamisteks koostööpartneriteks programmi eesmärgi saavutamisel ja sekkumiste kavandamisel on 29 maksu- ja tolliamet, Eesti Pank, Euroopa Komisjon, Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), Eesti kaubandus-tööstuskoda, Eesti tööandjate keskliit, finantsinspektsioon, Tagatisfond, mitmed eriala- ja huviliidud ning teised valitsusasutused. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise suunal on rahandusministeeriumi peamisteks partneriteks rahapesu andmebüroo ja finantsinspektsioon, siseministeerium, justiitsministeerium ning prokuratuur. Raamatupidamise ja audiitortegevuse valdkonnas on oluline koostöö Audiitorkogu ja Raamatupidamise Toimkonnaga, samuti Eesti siseaudiitorite ühingu ja Eesti raamatupidajate koguga. Sotsiaalkindlustuse valdkonna poliitika kujundamise põhiline koostööpartner on sotsiaalministeerium, ettevõtluse valdkonnas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja justiitsministeerium ning finantskirjaoskuse edendamise valdkonnas teiste seas haridus- ja teadusministeerium. Piiriülest koostööd tehakse teiste riikide vastava valdkonna ministeeriumidega. Rahandusministeeriumi roll on peamiselt koordineerimine ja suunamine, seda nii eelarve-, maksu- ja tollipoliitika kui ka finants- kui ka arvestuspoliitika kujundamise valdkonnas. Rahatarga riigi programmi juhivad eelarvepoliitika asekantsler, kes rakendab eelarvepoliitika meedet ja koordineerib selle seiret ning finants- ja maksupoliitika asekantsler, kes rakendab maksu- ja tollipoliitika ning finantspoliitika meetmeid ja koordineerib nende seiret. Programmijuhtide ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine. Rahandusminister kinnitab programmi pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus. Programm avalikustatakse Rahandusministeeriumi veebilehel. Programmi tulemuste seire toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusele „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“. Iga lõppenud aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks valdkonna „Riigivalitsemine“ tulemusaruandesse. Kõikide nimetatud valdkondade arengu jaoks on väga tähtsad tihedad sidemed Euroopa Komisjoni ja Nõukogu ning OECD vastavate komiteede ja töögruppidega, sest oluline osa programmi keskkonda mõjutavaid regulatiivseid otsuseid tehakse ühiselt Euroopa Liidu ühisturu kontekstis. 30 Lisa 1. Rahatarga riigi programmi teenuste rahastamiskava Programmi teenuste rahastamiskava Eelarve 2026 2027 2028 2029 Programmi kulud (tuhat eurot) 350 296 415 480 490 617 567 714 Tegevus: Eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine 278 831 344 956 421 515 498 606 Riigieelarve protsessi juhtimine 1 356 1 328 1 338 1 341 Riigi strateegilise- ja finantsjuhtimise koordineerimine 1 161 1 137 1 144 1 147 Välistoetuste planeerimine ja kasutamise korraldamine 7 109 6 686 6 028 5 726 Fiskaal- ja majanduspoliitiline analüüs 439 534 421 422 Majandusprognoosi koostamine 424 518 406 407 Euroopa Liidu eelarve- ja majanduspoliitika koostöös osalemine 812 784 722 787 Rahavoogude juhtimine ja finantsreservide haldus 262 393 328 828 406 229 483 486 Riigi arvelduste korraldamine 3 425 3 429 3 431 3 472 Välistoetuste auditeerimine 1 712 1 711 1 746 1 818 Tegevus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine 63 317 62 758 61 331 61 335 Maksu- ja tollipoliitika kujundamine 1 748 1 752 1 650 1 653 Maksukogumine 38 966 38 669 37 908 37 908 Tollikorraldus ja ühiskonna kaitse 21 998 21 736 21 184 21 184 Mittemaksuliste riiginõuete haldus 604 601 590 590 Tegevus: Finantskeskkonna arendamine 8 149 7 766 7 770 7 774 Rahapesu tõkestamise valdkonna kujundamine 279 273 275 276 Arvestus- ja audiitorvaldkonna kujundamine 418 410 413 414 Finantspoliitika kujundamine ja rahatarkus 1 147 1 130 1 129 1 131 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning 6 304 5 953 5 953 5 953 finantssanktsiooni kohaldamine Põhjalikum ülevaade riigieelarve juhtimislaual 2026 Riigieelarve | Rahandusministeerium 31