Eelnõu kooskõlastamine

Haridus- ja Teadusministeerium Meie 01.04.2021 nr 8-1/2277 [email protected] Munga 18 50088, Tartu Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu edastamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Saadame ministeeriumidele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule kooskõlastamiseks ja huvigruppidele arvamuse avaldamiseks avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume esitada oma ettepanekud eelnõule 10 päeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri minister Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit Andmekaitse Inspektsioon Mirjam Rannula 620 8195 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 01.04.2021 Avaliku teabe seaduse muutmise seadus § 1. Avaliku teabe seaduse muutmine Avaliku teabe seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 31 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Teabevaldaja avaldab ainuõigusliku kokkuleppe oma veebilehel hiljemalt kaks kuud enne selle jõustumist.“; 2) paragrahvi 31 lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „(edaspidi avatud vorming)“ tekstiosaga „koos andmekirjeldusega, mis kirjeldab andmestikke ja neis sisalduvaid andmeid ning sisaldab üksikasjalikke nõudeid selle kohta, kuidas tagada andmehaldustarkvara koostalitlusvõime“; 3) paragrahvi 31 lõikest 8 jäetakse välja tekstiosa „ei anta sellist teavet üldiseks kasutamiseks või antakse üldiseks kasutamiseks üksnes selline osa teabest, mille üldiseks kasutamiseks andmine ei kahjusta oluliselt isiku eraelu puutumatust, või“; 4) paragrahvi 31 lõige 81 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 31 täiendatakse lõigetega 82 ja 83 järgmises sõnastuses: „(82) Teave, mida kogutakse või koostatakse teadustöö käigus ning mida kasutatakse teadusprotsessis tõendusmaterjalina või peetakse teadusringkondades üldiselt vajalikuks, et tõestada teadustöö käigus tehtud avastusi ja teadustöö tulemusi (edaspidi teadusandmed), antakse taaskasutamisse, kui nende loomist on rahastatud riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarve vahenditest ning teadlased, teadustööga tegelevad isikud või teadustööd rahastavad isikud on need digitaalselt institutsionaalse või valdkondliku teadusandmete hoidla kaudu juba avalikult kättesaadavaks teinud. Teaduslikud publikatsioonid ei ole käsitatavad teadusandmetena. (83) Avaandmed, mida ajakohastatakse sageli või reaalajas eelkõige seetõttu, et nad muutuvad pidevalt või aeguvad kiiresti (edaspidi dünaamilised andmed), tehakse taaskasutamiseks kättesaadavaks rakendusliidese kaudu ning asjakohasel juhul hulgiallalaaditavate andmetena kohe pärast kogumist või manuaalse ajakohastamise korral pärast andmete muutmist. Kui dünaamiliste andmete taaskasutamiseks kättesaadavaks tegemine kohe pärast nende kogumist käiks teabevaldajale rahaliselt ja tehniliselt ebaproportsionaalselt üle jõu, tuleb andmed kättesaadavaks teha vähima võimaliku aja jooksul ning tehniliste piirangutega, mis ei kahjusta põhjendamatult nende andmete majandusliku ja sotsiaalse potentsiaali kasutamist.“; 1 6) paragrahvi 31 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Avaandmed antakse taaskasutamisse üldjuhul tingimusteta. Kui tingimuste seadmine taaskasutamisse andmisel on vajalik avalikes huvides, peavad vastavad tingimused olema objektiivsed, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Taaskasutamise tingimused peavad olema kättesaadavad masinloetaval kujul ja avatud vormingus. Taaskasutamise tingimused avalikustab käesoleva seaduse § 321 lõikes 2 nimetatud asutus Eesti teabeväravas.“; 7) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses: „§ 41. Väärtuslikud andmestikud (1) Avaandmed, mille taaskasutamist seostatakse ühiskonnale, keskkonnale ja majandusele oluliste hüvedega eelkõige nende sobivuse tõttu lisaväärtusteenuste ja -rakenduste ning uute kõrge kvaliteediga ja inimväärsete töökohtade loomiseks ning sellistest teenustest ja rakendustest kasu saavate inimeste arvu tõttu (edaspidi väärtuslikud andmestikud), teeb teabevaldaja taaskasutamiseks kättesaadavaks tasuta, masinloetavas vormingus selleks sobiva rakendusliidese kaudu ja asjakohasel juhul hulgiallalaaditavate andmestikena. (2) Väärtuslike andmestike temaatilised kategooriad on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1024, avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 172, 26.6.2019, lk 56—83), artikli 13 lõike 1 või 2 alusel direktiivi I lisas. Väärtuslike andmestike nimekiri ning avaldamise ja taaskasutamise tingimused ja kord sätestatakse direktiivi artikli 14 lõike 1 alusel kehtestatud komisjoni rakendusmääruses. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule käsitatakse väärtuslike andmestikena keeleandmestikke. (4) Valdkonna eest vastutav minister võib oma määrusega kehtestada keeleandmestike nimekirja, avaldamise ja taaskasutamise tingimused ning korra. (5) Väärtuslikke andmestikke ei pea taaskasutamiseks tasuta kättesaadavaks tegema raamatukogu, muuseum ega arhiiv.“; 8) paragrahvi 14 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 25 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Väärtuslike andmestike ja teadusandmete taaskasutamisse andmise kulud katab teabevaldaja.“; 10) paragrahvi 25 lõiked 4–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 2 „(4) Teabe taaskasutamisse andmise eest saadav tulu ei tohi ületada avaandmete paljundamiseks, esitamiseks ja levitamiseks ning isikuandmete anonüümimiseks ja ärisaladuse kaitsmiseks tehtud kulusid. (5) Teabevaldaja, kes peab katma olulise osa oma avalike ülesannete täitmisest tulenevatest kuludest, ning käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 3 ja lõikes 3 nimetatud teabevaldaja võib teabe taaskasutamisse andmise eest saadava tulu hulka lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kuludele arvata ka mõistliku investeeringutulu. Mõistlikuks investeeringutuluks on kuni viis protsenti üle Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava fikseeritud intressimäära. (6) Kui teabe taaskasutamise eest võetakse tasu, avalikustab teabevaldaja oma veebilehel tasu suuruse, tasu võtmise tingimused ja tasu arvutamise alused ning korraldab vähemalt iga kolme aasta järel vajaduse korral tasude ümberhindamise.“; 11) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „(7) Teabevaldaja, kes peab katma olulise osa oma avalike ülesannete täitmisest tulenevatest kuludest ja võtab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tasu, teavitab tasu võtmisest käesoleva seaduse § 321 lõikes 2 nimetatud asutust. (8) Käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel tasu võtvate teabevaldajate nimekiri avalikustatakse Eesti teabeväravas.“; 12) paragrahvi 29 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktides 1–4, 7, 8, 10–13, 15–24, 26, 27, 311 ja 312 nimetatud avaandmed avalikustab teabevaldaja käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 sätestatud viisil.“; 13) paragrahvi 29 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 29 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Masinloetaval kujul avaandmed peavad olema juurdepääsetavad Eesti teabevärava kaudu.“; 15) paragrahvi 44 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“; 16) paragrahvi 45 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „11) veebilehe ja mobiilirakenduse pidamise nõuete täitmisel, välja arvatud ligipääsetavuse nõuete täitmisel;“; 17) seadust täiendatakse §-dega 533–535 järgmises sõnastuses: „§ 533. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve 3 (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab teabevaldajate üle riiklikku ja haldusjärelevalvet nende poolt veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuete täitmise kohta. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib anda soovituslikke juhiseid veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuete rakendamiseks. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riikliku järelevalve teostamisel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. § 534. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettekirjutuse täitmine Teabevaldaja võtab ettekirjutuse saamisest alates viie tööpäeva jooksul kasutusele abinõud ettekirjutuse täitmiseks ning teatab sellest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avalikustab teate oma veebilehel. § 535. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti taotlus teenistusliku järelevalve korraldamiseks (1) Kui teabevaldaja jätab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettekirjutuse täitmata, võib amet pöörduda teabevaldaja kõrgemalseisva asutuse, isiku või kogu poole teenistusliku järelevalve korraldamiseks või ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks. (2) Teenistusliku järelevalve teostaja või distsiplinaarmenetluse algatamise õigust omav isik on kohustatud taotluse läbi vaatama selle saamisest alates ühe kuu jooksul ja esitama oma põhjendatud arvamuse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Teenistusliku järelevalve või distsiplinaarmenetluse algatamise korral on järelevalve teostajal või distsiplinaarmenetluse algatamise õigust omaval isikul kohustus teavitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit viivitamata selle tulemustest.“; 18) seadust täiendatakse §-ga 583 järgmises sõnastuses: „§ 583. Väärtuslike andmestike tasuta kättesaadavaks tegemine Kui väärtuslike andmestike tasuta kättesaadavaks tegemine avaldaks olulist mõju sellise teabevaldaja eelarvele, kes peab katma olulise osa oma avalike ülesannete täitmisest tulenevatest kuludest, peab see teabevaldaja väärtuslikud andmestikud tasuta kättesaadavaks tegema kaks aastat pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1024 artikli 13 lõikes 1 nimetatud rakendusakti jõustumist.“; 19) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1024, avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 172, 26.6.2019, lk 56—83)“. 4 § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 17. juulil. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2021 Algatab Vabariigi Valitsus ... aprillis 2021. a nr Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) 5  Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1 Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte 1. Avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) muutmise seaduse eelnõu peamiseks eesmärgiks on avaandmete kättesaadavuse ja taaskasutatavuse suurendamine innovatsiooni ja majanduse edendamiseks, siseturu sujuvam toimimine ning infoühiskonna edendamine. Eelnõu muudatustega jõustatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud) tulenevad nõuded. 20.06.2019 võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud) (edaspidi avaandmete direktiiv). Avaandmete direktiiv võtab üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (tuntud kui avaliku sektori teabe direktiiv, edaspidi PSI direktiiv) juba kehtestatud reeglid. Lisaks tegeldakse probleemidega, mis on tekkinud avaliku sektori teabe laiaulatuslikul taaskasutamisel kogu Euroopa Liidus, ning ajakohastatakse õigusraamistikku digitehnoloogia arenguid silmas pidades. Avaliku sektori teabe taaskasutamist käsitlevate eeskirjade ja tavade minimaalne ühtlustamine avaandmete direktiivi näol peaks aitama kaasa siseturu sujuvale toimimisele ja infoühiskonna nõuetekohasele arengule Euroopa Liidus. Avaliku sektori asutuse valduses olevate andmete taaskasutamise lubamine annab lisaväärtust taaskasutajatele, lõppkasutajatele ja ühiskonnale tervikuna ning sageli ka asjaomasele avaliku sektori asutusele endale, sest sellega edendatakse läbipaistvust ja vastutust. Direktiivist tulenev nõue tagada väärtuslike andmestike tasuta kättesaadavus toob äriühingute ja äriühingu omandisuhete kategooria puhul äriregistri vaatest Registrite ja Infosüsteemide Keskuse jaoks kaasa vajaduse täiendavate eelarveliste vahendite järele ligikaudu 6 miljoni euro ulatuses. Eelnõuga antakse ka Andmekaitse Inspektsioonilt (edaspidi AKI) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) üle teabevaldajate üle riikliku ja haldusjärelevalve teostamine veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuete täitmisel. 1.2 Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse nõunik Mirjam Rannula (620 8195, [email protected]) ja infotehnoloogia ja andmeturbe talituse nõunik Jaana Sahk-Labi (680 3112, Jaana.Sahk- [email protected]) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Mait Heidelberg (639 7613, [email protected]), riigi infosüsteemide osakonna andmete juht Ott Velsberg ([email protected]), sama osakonna nõunik Sten Tikerpe (639 7645, 1 [email protected]), infoühiskonna teenuste arendamise osakonna nõunik Alar Teras (625 6377, [email protected]) ja sama osakonna nõunik Kutt Kommel (639 7643, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja osad, mis puudutavad Andmekaitse Inspektsiooni pädevuse üleandmist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile seoses teabevaldajate üle riikliku ja haldusjärelevalve teostamisel veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuete täitmisega koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi infoühiskonna teenuste arendamise osakonna nõunik Alar Teras (625 6377, [email protected]), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õiguse valdkonna juht Illimar Pärnamägi (667 2025, [email protected]) ja Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Pille Lehis (627 4135, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). 1.3 Märkused Eelnõuga muudetakse avaliku teabe seaduse 01.04.2019 jõustunud redaktsiooni (RT I, 15.03.2019, 11). Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1024 ülevõtmisega. Eelnõu väljatöötamise kavatsust ei ole koostatud, kuna eelnõu sisulisi muudatusi kätkevad sätted tulenevad Euroopa Liigu õiguse ülevõtmise vajadusest ja käsitlevad Euroopa Liidu õiguse rakendamist (Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 “Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkt 2). Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2 Seaduse eesmärk Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu peamiseks eesmärgiks on avaandmete kättesaadavuse ja taaskasutatavuse suurendamine innovatsiooni ja majanduse edendamiseks, siseturu sujuvam toimimine ning infoühiskonna edendamine. Eelnõu muudatustega jõustatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud) tulenevad nõuded. Eelnõu teiseks eesmärgiks on lahendada praktilised kitsaskohad, mis on kerkinud kehtivas AvTS-is sätestatud avaandmete mõiste ja taaskasutamisega seonduvate põhimõtete tõlgendamisel. Ühtlasi antakse eelnõuga AKI-lt TTJA-le üle teabevaldajate üle riikliku ja haldusjärelevalve teostamine veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuete täitmisel. Avaliku sektori valduses olev teave on viimase pea kahekümne aasta jooksul omandanud järjest enam tähtsust ja uut tähendust. Andme- ja platvormimajanduse arengu tulemusena on mõistetud, et seda teavet tuleks taaskasutada nii palju kui võimalik. Euroopa tasandil viis see teadlikkus avaliku sektori teabe taaskasutamise direktiivi (edaspidi PSI direktiiv) 2 vastuvõtmiseni 2003. aastal1. Selle eesmärgiks oli luua soodsad tingimused siseturu arendamiseks. Mõisteti, et avaliku sektori valduses olev teave on digitaalse infosisuga seotud toodete ja teenuste oluliseks algmaterjaliks ning muutub infotehnoloogiliste võimaluste arenedes veelgi olulisemaks andmeallikaks. Avaliku teabe laiem taaskasutatavus võimaldas Euroopa ettevõtetel muu hulgas ära kasutada teabe potentsiaali ning toetas majanduskasvu ja töökohtade loomist. Direktiivi kaasajastati 2013. a, et kohaneda kiiresti muutuva keskkonnaga, kus andmete vorming, hind ja kättesaadavus muutusid veelgi olulisemaks2. Uued reeglid tagasid vaikimisi andmete taaskasutatavuse põhimõtte, reeglid tasu võtmisele, direktiivi kohaldamise kultuuriandmetele ning andmete masinloetavuse formaadi nõude. Tänaseks on andmete taaskasutamine nn uus normaalsus. See oli uueks normaalsuseks ka juba 2018. a. See aga tõstatas toona paratamatult küsimuse selle kohta, kuidas PSI direktiiv selles kiiresti arenevas kontekstis oli toiminud: kas see vastas endiselt huvirühmade vajadustele ja ootustele, kas see võimaldas arvesse võtta järgmise 10 aasta suundumisi. Arvestades arenevat õiguslikku konteksti Euroopa tasandil (sh mitmeid asjakohaseid algatusi digitaalse ühtse turu strateegias) ja kiiresti muutuvat majanduskeskkonda, kus kättesaadavaks tehakse üha rohkem andmeid (ka tänu asjade Interneti ehk IoT tehnoloogia kasutuselevõtule), kerkis 2018. a aastal uuesti vajadus vaadata üle PSI direktiiv. Selleks tehtud uuring3 kinnitas, et direktiivi muutmisest möödunud viie aasta jooksul oli direktiiv üldiselt oma ülesande täitnud: Euroopa Liidus oli avaandmete taaskasutajatele tagatud võrdsed võimalused ning see oli kaasa toonud uute avaliku sektori põhiste teenuste arendamise ja seeläbi uute, andmemajandusel põhinevate töökohtade loomise4. Lisaks oli direktiiv aidanud suurendada avaliku sektori läbipaistvust ja teabe kättesaadavust igaühe jaoks. Samas ei täitnud direktiiv oma eesmärki laiemalt. Eksisteerisid teatavad kitsaskohad, mis tulenesid ühest küljest direktiivist endast ja teisest küljest kiirelt areneva digiühiskonna üha suurenevast vajadusest: 1) teha veelgi rohkem andmeid kättesaadavaks: direktiivi võiks laiendada uutele valdkondadele, et suurendada andmete üldist kättesaadavust ja reageerida kasvavale andmetarbimisele; 2) jätkata võrdsete võimaluste tagamist kõigile taaskasutajatele: ainuõiguslikud kokkulepped seavad kahtluse alla võime jätkata võrdsete võimaluste tagamist tulevikus; 3) parandada andmete taaskasutatavust tehnilisest aspektist: dünaamiliste andmete (kuid mitte ainult) taaskasutatavaks muutmise tavapraktikaks on tänapäeval kujunemas rakendusliidesed (API) ja seda tuleks edendada; 4) vähendada veel enam andmetega seotud kulusid, et suurendada nende taaskasutust: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ning idufirmad on endiselt hinnatundlikud. Seetõttu tuleks tugevdada suundumust nulltasude kehtestamisele.5 Avaandmete direktiivi üldeesmärgiks ongi aidata tugevdada Euroopa Liidu andmemajandust läbi taaskasutamiseks kättesaadava avaliku sektori teabe hulga suurendamise, tagada aus konkurents ning lihtne ja läbipaistev juurdepääs avaliku sektori teabele ning laiendada piiriülest andmepõhist innovatsiooni. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/98/EÜ, 17. november 2003, avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/37/EL, 26. juuni 2013, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta 3 Study to support the review of Directive 2003/98/EC on the re-use of public sector information: https://op.europa.eu/en/publication-detail/- /publication/45328d2e-4834-11e8-be1d-01aa75ed71a1/language-en; 4 Samas, lk 17 5 Samas, lk 18 3 Peamised avaandmete direktiivist tulenevad põhimõtted ning muudatused või mõjud on järgmised: 1. Kogu avaliku sektori teave on põhimõtteliselt vabalt taaskasutatav, liikmesriikidel on siiski õigus ise otsustada juurdepääsupiirangute kehtestamise aluste üle. 2. Luuakse uus kontseptsioon – väärtuslikud andmestikud. Selleks kehtestatakse väärtuslike andmestike temaatilised kategooriad ja nimekiri. Tegemist on teabega, mille taaskasutamine on seotud olulise kasuga ühiskonnale ja majandusele. Kõnesolev teave peab olema tasuta kättesaadav, masinloetav, rakendusliidese kaudu esitatav ja asjakohasel juhul hulgiallalaaditav. 3. Edendatakse dünaamiliste andmete avaldamist ja rakendusliideste (API) kasutuselevõtmist. 4. Avaliku sektori asutused ei saa oma andmete taaskasutamise eest nõuda rohkem tasu kui piirhind, välja arvatud väga piiratud erandid. 5. Direktiiv kohaldub teatavatel tingimustel ka riigi osalusega äriühingutele, kes tegutsevad teatavates valdkondades. Selliste äriühingute andmete taaskasutamise tasud võivad olla suuremad kui piirkulud. 6. Direktiiv kohaldub ka avaliku sektori rahastatud teadusandmetele. Liikmesriikidel tuleb välja töötada riiklikult rahastatavatele teadusandmetele avatud juurdepääsu poliitika. 7. Tugevdatakse avaliku sektori teavet hõlmavate avaliku ja erasektori lepingute läbipaistvusnõudeid, vältides ainuõiguslikke kokkuleppeid. Avaandmete direktiiv sisaldab paljuski PSI direktiivi sätteid (sellele viitavad ka avaandmete direktiivi pealkirjas sõnad „uuesti sõnastatud“), mis on Eesti õigusesse juba AvTS-iga üle võetud. Viimased asjakohased muudatused jõustusid 16.01.20166. Seetõttu on avaandmete direktiivi ülevõtmiseks vajalike muudatuste hulk võrdlemisi väike. Peamised avaandmete direktiivi ülevõtmiseks vajalikud muudatused AvTS-is seonduvad väärtuslike andmestikega ning nõuete kehtestamisega, et tagada dünaamilised andmed, taaskasutamiseks andmise eest tasu võtmine ning tehnilised nõuded taaskasutamiseks andmisele. 3 Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Direktiivi I peatükis määratletakse direktiivi sisuline kohaldamisala ja üldpõhimõte. Direktiivi kohaldamisala laiendatakse võrreldes PSI direktiiviga dokumentidele, mille valdajateks on äriühing, kes: 1) tegutseb direktiivis 2014/25/EL määratletud valdkondades7; 2) tegutseb avaliku teenuse pakkujana vastavalt määruse (EÜ) nr 1370/20078 artiklile 29; 3) tegutseb lennuettevõtjana, kes täidab avaliku teenindamise kohustust vastavalt määruse (EÜ) nr 1008/200810 artiklile 1611; 4) tegutseb ühenduse laevaomanikuna, kes täidab avaliku teenuse osutamise kohustust 6 Avaliku teabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, millega võeti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/37/EL: https://www.riigiteataja.ee/akt/106012016001 7 vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris (tegutsevate üksuste riigihanked) 8 avaliku reisijateveoteenuse osutamine raudteel ja maanteel 9 avaliku teenuse pakkuja − mis tahes riiklik või eraõiguslik ettevõtja või ettevõtjate rühm, kes osutab avalikku reisijateveoteenust või mis tahes riiklik organ, kes osutab avalikku reisijateveoteenust 10 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta 11 avaliku teenindamise kohustuste üldpõhimõtted 4  vastavalt määruse (EMÜ) nr 3577/9212 artiklile 413. Avaandmete direktiivist tulenev kohaldamisala laiendamise nõue riigi osalusega äriühingutele on juba täidetud AvTS § 5 lg 1 punktiga 3 ja sama paragrahvi lõikega 3. AvTS § 5 lg 1 punkti 3 kohaselt on teabevaldajaks eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik § 5 lõikes 2 sätestatud tingimustel (eraõiguslikule juriidilisele isikule ja füüsilisele isikule laienevad teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, – teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist). Vastavalt § 5 lõikele 3 võrdsustatakse teabevaldajaga: 1) ettevõtja, kes on kaubaturul valitsevas seisundis, omab eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli, – teabe osas, mis puudutab kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ja nende muudatusi; 2) füüsilisest isikust ettevõtja, mittetulundusühing, sihtasutus või äriühing, – teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike ülesannete täitmiseks või toetusena antud vahendite kasutamist.14 Samuti laiendatakse kohaldamisala teatud teadusandmetele, mis kuuluvad teadusuuringute raames loodavate dokumentide erikategooriasse, täpsemalt uurimisprotsessi aluseks olevate teaduslike faktiuuringute (katsed, küsitlused jms) tulemustele, samas kui teadusajakirjades avaldatud artiklid on endiselt kohaldamisalast välja jäetud, kuna nendega kaasnevad täiendavad õiguste haldamisega seotud probleemid. Tegemist on muudatusega võrreldes PSI direktiiviga: piiratakse varasemat vabastust, mis kehtis dokumentide puhul, mis on haridus- ja teadusasutuste, sealhulgas teadusuuringute tulemuste edastamiseks loodud organisatsioonide, koolide ja ülikoolide, välja arvatud ülikoolide raamatukogude, valduses. Võrreldes PSI direktiiviga on samaks jäänud üldpõhimõte, et direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid dokumente võib direktiivis sätestatud tingimustel taaskasutada ärilisel ja mitteärilisel eesmärgil. Dokumentide suhtes, millele direktiivi kohaldamisala laieneb ümbersõnastamise tulemusena, kohaldatakse seda üldpõhimõtet vaid juhul, kui kõnealused riigi osalusega äriühingud on teinud need dokumendid taaskasutamiseks kättesaadavaks. Sama põhimõtet rakendatakse juba täna kehtivate sätetega, mida kohaldatakse raamatukogude, seahulgas ülikoolide raamatukogude, muuseumide ja arhiivide intellektuaalomandi õiguste objektiks olevate dokumentide suhtes või – teadusandmete puhul – juhul, kui teadlane on need teadusandmed juba teinud kättesaadavaks veebipõhises teadusandmete hoidlas tulenevalt teadusuuringute rahastajate nõudest, et teadlane peab üldsusele võimaldama andmetele juurdepääsu ja nende taaskasutamist („rahastaja vaba juurdepääsu nõue“). II peatükki (artikkel 4) muudetakse selgemaks: menetlusnõudeid ei kohaldata riigi osalusega äriühingute suhtes ega teadusandmete puhul, et minimeerida asjaomaste asutuste ja organisatsioonide halduskoormust. III peatükis täiendatakse tingimusi ja meetodeid, mille kohaselt andmed tehakse taaskasutamiseks kättesaadavaks. Artiklis 5 võetakse arvesse dünaamiliste („reaalaja“) andmete kasvavat tähtsust ja sätestatakse avaliku sektori asutustele nõue teha need andmed kättesaadavaks rakendusliidese (API) kaudu. Nähakse ette reegel, et dokumente antakse taaskasutamiseks tasuta (artikkel 6). Dokumentide tasuta pakkumine kehtib eelkõige teadusandmete ja väärtuslike andmestike puhul. Väärtuslikud andmestikud määratletakse delegeeritud õigusaktiga. Kuluarvestuses võib arvesse võtta dokumentides sisalduvate 12 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž) 13 Liikmesriik võib sõlmida avalike teenuste osutamise lepinguid laevaühingutega, kes osalevad regulaarsete teenuste osutamisel saartele ja saartelt ning nende vahel, või kehtestada neile avalike teenuste osutamise kohustusi kabotaažiteenuste osutamise tingimusena 14 Vt ka Andmekaitse Inspektsiooni juhist eraõiguslike avaliku teabe valdajate kohta: https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/avts_juhend_eraoiguslikele.pdf, lk 3-6 5 isikuandmete anonüümimise kulu. Sätestatakse, et liikmesriigid peavad toetama teadusandmete kättesaadavust ning võtma vastu riigisisesed põhimõtted ja asjaomased meetmed, mille eesmärk on teha kõik avaliku sektori rahastatud teadusandmed vabalt kättesaadavaks („vaba juurdepääsu põhimõtted“, artikkel 10). Sellistes teadusandmete hoidlates juba kättesaadavaks tehtud teadusandmeid võib taaskasutada ärilisel ja mitteärilisel eesmärgil vastavalt direktiivi sätetele. IV peatükki (artikkel 12) muudetakse selliselt, et ainuõiguslike kokkulepete keeldu laiendatakse kokkulepetele, millega ei anta sõnaselgelt ainuõigust dokumentide taaskasutamiseks, kuid mis võivad kaasa tuua olukorra, kus juurdepääs on antud vaid ühele taaskasutajale või väga vähestele taaskasutajatele. Direktiivi V peatükk reguleerib võrreldes PSI direktiiviga täiesti uut instituuti – väärtuslikke andmestikke. Väärtuslikud andmestikud on direktiivi kohaselt dokumendid, mille taaskasutamist seostatakse ühiskonnale, keskkonnale ja majandusele oluliste hüvedega eelkõige tänu nende sobivusele lisaväärtusteenuste ja -rakenduste arendamiseks ning uute kõrge kvaliteediga ja inimväärsete töökohtade loomiseks ja tänu nende inimeste arvule, kes võiksid saada kasu sellistel andmestikel põhinevatest lisaväärtusteenustest ja -rakendustest. Selliste väärtuslike andmestike kategooriate loetelu kehtestatakse direktiivi lisaga ja antakse võimalus nimetatud lisas sisalduvat loetelu muuta delegeeritud õigusaktiga (ELi toimimise lepingu artikli 290 alusel). Väärtuslike andmestike täpne loetelu kehtestatakse rakendusmäärusega. Lisaks reguleeritakse kõnesolevas peatükis väärtuslike andmestike avaldamise ja taaskasutamise korda. Nimetatud väärtuslikud andmestikud peaksid olema tasuta taaskasutatavad ning dünaamilise sisu levitamiseks tuleb kasutada rakendusliideseid (API). Avaliku teabe seaduse muudatused Eelnõu § 1 punkt 1 Muudatusega täiendatakse §-i 31 lõiget 2 kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Teabevaldaja avaldab ainuõigusliku kokkuleppe oma veebilehel hiljemalt kaks kuud enne selle jõustumist.“. Muudatusega täiendatakse AvTS § 31 lõiget 2 uue lausega, mis paneb teabevaldajale kohustuse avaldada temaga sõlmitud ainuõiguslik kokkulepe oma veebilehel vähemalt kaks kuud enne selle jõustumist. Tegemist on avaandmete direktiivi art 12 lõikest 2 tuleneva nõude riigisisese jõustamise vajadusega. Võrreldes PSI direktiiviga kehtestatakse ainuõiguslike kokkulepetega seonduvalt täiendav nõue, et 16.06.2019 või pärast seda kuupäeva sõlmitud ainuõiguslikud kokkulepped tehakse veebis avalikult kättesaadavaks vähemalt kaks kuud enne nende jõustumist. Eelnõu § 1 punkt 2 §-i 31 lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „(edaspidi avatud vorming)“ tekstiosaga „koos andmekirjeldusega, mis kirjeldab andmestikke ja neis sisalduvaid andmeid ning sisaldab üksikasjalikke nõudeid selle kohta, kuidas tagada andmehaldustarkvara koostalitlusvõime“. Muudatusega täiendatakse AvTS § 31 lõiget 4 selliselt, et tagatakse avaandmete direktiivi art 5 lõikest 1 tulenev nõue seonduvalt vormistatud avatud standardiga. Nimelt näeb viidatud säte 6 ette, et dokumendid tuleks teha kättesaadavaks juba olemas olevas vormingus või keeles ning, kui see on võimalik ja asjakohane, elektrooniliste vahendite abil vormingus, mis on avatud, masinloetav, juurdepääsetav, leitav ning taaskasutatav koos oma metaandmetega. Nii vorming kui ka metaandmed peavad võimaluse korral vastama vormistatud avatud standarditele. Vormistatud avatud standard on direktiivi art 2 punkti 15 kohaselt kirjalikult väljendatud standard, mis sisaldab üksikasjalikke nõudeid selle kohta, kuidas tagada andmehaldustarkvara koostalitlusvõime. Mõiste sisu eelnõuga võrreldes direktiiviga ei muudeta, vaid selle sõnastust kohandatakse Eesti õigusesse sobivamaks. Eelnõu § 1 punkt 3 Muudatusega jäetakse AvTS § 31 lõikest 8 välja lauseosa „ei anta sellist teavet üldiseks kasutamiseks või antakse üldiseks kasutamiseks üksnes selline osa teabest, mille üldiseks kasutamiseks andmine ei kahjusta oluliselt isiku eraelu puutumatust, või“. Seega sätestaks nimetatud norm edaspidi järgmist: „Kui seaduse alusel avalikustatava ja isikuandmeid sisaldava teabe üldiseks kasutamiseks andmine kahjustab isiku eraelu puutumatust, antakse see üldiseks kasutamiseks viisil, mis ei kahjusta oluliselt isiku eraelu puutumatust.“ Siinkohal on sobilik selgitada avaandmete kontseptsiooni. Avaandmete mõistet avaandmete direktiiv ei sätesta. Küll aga on määratlus antud põhjenduspunktis 16: avaandmed on üldmõiste, mille all üldiselt mõistetakse avatud vormingutes olevaid andmeid, mida võib igaüks igasugusel eesmärgil vabalt kasutada, taaskasutada ja jagada. Avatud vorming on art 2 punkti 14 kohaselt platvormist sõltumatu failivorming, mis tehakse üldsusele kättesaadavaks taaskasutamise piiranguteta. Avaandmete mõiste kehtivas õiguses on sätestatud AvTS § 31 lõikes 1: avaandmed on avalik teave, mille üldist kasutamist ei ole seadusega või seadusega kehtestatud korras piiratud. Seadusega kehtestatud korras piiratud teabeks ehk piiratud juurdepääsuga teabeks (AvTS § 34 lõige 1) on AvTS § 35 lõigetes 1 ja 2 loetletud teave. Juurdepääsupiirangu kehtestamise väljundiks on teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistamine (nn AK-teave; AvTS § 34 lõige 2). Avalik teave jaguneb sisuliselt kaheks: juurdepääsupiiranguta teave ja juurdepääsupiiranguga teave. Avaandmed on see osa avalikust teabest, mis ei ole hõlmatud juurdepääsupiiranguga. Avaandmed on avalik teave, millele juurdepääsu ei ole seadusega või seadusega kehtestatud korras piiratud (AvTS § 31 lõige 1). Taaskasutamine on avaandmete kasutamine füüsilise või juriidilise isiku poolt ärilisel või mitteärilisel eesmärgil, mis ei lange kokku algse eesmärgiga, mille jaoks see teave avalikke ülesandeid täites saadi või loodi (AvTS § 31 lõige 1). Juurdepääs teabele tagatakse kas teabe avalikustamisega või teabenõude täitmisega (AvTS § 8 lg 1 punktid 1 ja 2) ning avaandmetele juurdepääs hõlmab ka õigust seda teavet taaskasutada (AvTS § 8 lõige 3). Avaandmete mõiste tänane määratlus on endaga praktikas kaasa toonud ebaselgust. Nii nt on arvatud, et sugugi mitte kõik AvTS § 28 lõikes 1 nimetatud aktiivselt avalikustamisele kuuluvad andmed ei ole käsitatavad avaandmetena või et andmete avaandmeteks andmine on teabevaldaja kaalutlusotsus. Tegelikkuses tuleks avaandmetena käsitada avaliku teabe kogu seda osa, millele juurdepääsu ei ole seadusega piiratud. Teave, mille kohta on kehtestatud kas 7 AvTS-i alusel (nt §-s 35 sätestatu alusel) või mõne eriseadusega (nt maksukorralduse seaduse §-s 26 sätestatud maksusaladus) juurdepääsupiirang, samuti teave, millele võimaldatakse juurdepääs üksnes õigustatud huvi korral, või teatud teave, millele juurdepääsuks on kehtestatud seadusega eritingimused, kord ja viisid (nt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 59) ei saa ilmselgelt olla selline teave, mille üldist kasutamist ei ole seadusega või selle alusel piiratud, ehk siis avaandmed, mida võib ükskõik kes ja ükskõik millisel eesmärgil taaskasutada. Esineb ka arusaama, et isikuandmed ei saa olla avaandmeteks. See ei ole korrektne käsitus. Avaandmeteks võivad olla isikuandmed nt juhul, kui avalikustamise näeb ette eriseadus (nt osaühingu juhatuse liikme nimi ja isikukood on avaandmed tulenevalt äriseadustiku § 28 lõikest 1 koosmõjus § 64 punkti 5 ja § 145 lg 1 punktiga 5). Kui eriseadus nimetatud andmete avalikustamise ette näeb, siis on tegemist avaandmetega (juurdepääsupiirang puudub). Ka saab isikuandmeid käsitada avaandmetena juhul, kui puudub alus kehtestada isikuandmeid sisaldavale teabele juurdepääsupiirangut nt AvTS § 35 lg 1 punkti 12 alusel. Kirjeldatud juhtudel saab igaüks nimetatud andmed kas vastavalt veebilehelt või vastusena teabenõudele kätte ning võib neid omal äranägemisel ärilisel või mitteärilisel eesmärgil taaskasutada. Avaandmete direktiiv näeb ette, et sellega ei piirata isikuandmete kaitse üldmääruse15 kohaldamist ega liikmesriikide vastavate õigusnormide kohaldamist (art 1 lõige 4). Tänapäevaseid infotöötlemise võimalusi silmas pidades tuleb arvestada, et isegi juhul, kui seadus isikuandmed avalikustab (ja seeläbi need avaandmetena taaskasutatavaks annab), peaks teabevaldaja hindama taaskasutamiseks andmise võimalikku mõju eraelu puutumatusele. See ei tähendada aga seda, et teabevaldaja otsustab teabe taaskasutamiseks andmise üle (avalikustada või mitte), vaid üksnes seda, millisel eraelu puutumatust proportsionaalselt tagaval viisil anda isikuandmed taaskasutamiseks. See tähendab, et teabevaldajal on õigus kohaldada teatavaid tehnilisi meetmeid, et kaitsta täiendavalt andmesubjekti eraelu puutumatust (nt seada piiranguid isikuandmete hulgiallalaadimisele). Näiteks kohtuistungi teabe, kohtu- ja kohtutäiturikutsete ning muude Ametlikes Teadannetes avaldatavate teadete puhul on tegemist seaduse alusel avalikustatava teabega ehk avaandmetega. Nimetatud teave võib näidata inimesi süüdi või võlgu olevana, mis aga hilisemas menetluses ei pruugi tõeks osutuda. Samuti võivad seadused ette näha, et isikuandmete avalikustamine lõpetatakse teatud aja pärast (nt karistusregistri seaduse § 28 ja Riigi Teataja seaduse § 13 lõige 9). Et vältida isiku eraelu puutumatuse olulist kahjustamist, peaks teabevaldajal olema võimalik nt kirjeldatud juhtudel kaaluda võimalust seada piiranguid avaandmete taaskasutamise viisile. See tähendab, et nimetatud andmed on küll selleks ette nähtud veebilehelt nähtavad, ent mitte hulgiallaaditavad. Lisaks andmete hulgiallalaadimise piirangule võib teabevaldaja kasutusele võtta ka teisi meetmeid, et andmed ei oleks juurdepääsu piiramisel eraelu puutumatuse kaitse eesmärgil taaskasutatavad. Näiteks andmetele väliste otsingumootorite ligipääsu piiramine (Google), üksikdokumentide allalaadimise takistamine või andmete tähtaegne avaldamine (kui see tuleneb seadusest). Kohtuisitungi aegade puhul on teabe avalikustamise kohustus tähtajaline. Halduskohtumenetluse seadustiku § 127 lõike 7 kohaselt eemaldatakse kohtuistungi toimumise aeg avalikult veebilehelt 30 päeva möödumisel kohtuistungi toimumisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 343 lõike 3 ja kriminaalmenetluse seadustiku §-i 1691 kohaselt on tsiviil- ja kriminaalasjade puhul võimalik otsida kuni 7 päeva tagasi toimunud istungeid. 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 (füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta 8 Eeltoodust tulenevalt muudetakse § 31 lõiget 8 selliselt, et selle sõnastus oleks vastavuses õiguse tõlgendamise reeglitega. Normi lugedes peab olema selge, et teabevaldaja saab seaduse alusel avalikustatud isikuandmete taaskasutamisele seada piiranguid üksnes taaskasutamise viisi, mitte sisu kohta. Eelnõu § 1 punkt 4 Muudatusega tunnistatakse kehtetuks AvTS § 31 lõige 81, mis sätestab volitusnormi Vabariigi Valitsusele või valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada oma määrusega avaandmeteks mitteolevate isikuandmete täpsustava loetelu. Kuna AvTS § 31 lõikeid 7 ja 8 tuleb tõlgendada selliselt, et eraelu puutumatuse kaitseks piirangute seadmine saab seisneda üksnes tehniliste meetmete kasutuselevõtus, siis puudub § 31 lõikes 81 sätestatud volitusnormi järele sisuline vajadus. Teabevaldaja ei saa avalikustatud või teabenõude täitmise teel juurdepääsetavate isikuandmete kohta otsustada, et tegemist ei ole avaandmetega. Tehniliste meetmete kohaldamine, et tagada vajadusel täiendavalt eraelu puutumatust, ei eelda Vabariigi Valitsusele või valdkonna eest vastutavale ministrile määruse andmiseks volitusnormi kehtestamist. Teabevaldaja ei täpsusta sel puhul kuidagi seaduses sätestatut, mis põhjendaks asjaomase ministri või Vabariigi Valitsuse määruse kehtestamise vajadust: tegemist ei ole täitevvõimu üldaktiga. AvTS § 31 lõige 4 paneb teabevaldajale kaalutluskohustuse otsustamaks, kas avaandmeid saab taaskasutamisse anda masinloetaval kujul ning avatud vormingus. Eraelu puutumatuse tagamiseks avalikustamise viisi otsustamine on samaväärne toiming. Teabevaldaja ei otsusta mitte avalikustamisele kuuluvate isikuandmete üle, vaid üksnes selle üle, kas anda need taaskasutamiseks ühel või teisel viisil. Samuti on ju teabevaldajal õigus otsustada, kas tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks isikuandmeid sisaldav teave, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust (AvTS § 35 lg 1 punkt 12). Nendel kaalutlustel tunnistatakse kõnesolev volitusnorm avaandmete direktiivi ülevõtmist tagava eelnõuga kehtetuks. Eelnõu koostamise hetkeks on kõnesoleva volitusnormi alusel kehtestatud kaks justiitsministri määrust: kohtutäiturimäärustik (isikuandmete osas on asjassepuutuvaks määruse § 211) ja kohtute infosüsteemi põhimäärus (asjassepuutuvaks normiks on § 111). Nimetatud õigusaktid tuleb volitusnormi kehtetuks tunnistamisel üle vaadata ja vajalikud muudatused teha. Eelnõu § 1 punkt 5 Muudatustega reguleeritakse teadusandmete ja dünaamiliste andmetega seonduvat (§ 31 täiendatakse lõigetega 82 ja 83). Teadusandmed Avaandmete direktiivi kohaselt on teadusandmed digitaalsed dokumendid, v.a teaduslikud publikatsioonid, mida kogutakse või koostatakse teadustöö käigus ning mida kasutatakse teadusprotsessis tõendusmaterjalina või peetakse teadusringkondades üldiselt vajalikuks, et tõestada teadustöö käigus tehtud avastusi ja teadustöö tulemusi (art 2 punkt 9). Tegemist on nn teaduse toorandmetega. Direktiivist tuleneb liikmesriigile nõue toetada teadusandmete kättesaadavust ning kehtestada 9 selleks riigisisesed põhimõtted ja asjaomased meetmed, et muuta avaliku sektori rahastatud teadusandmed vaikimisi avatuse põhimõtet järgides vabalt kättesaadavaks („vaba juurdepääsu põhimõte“) ja FAIR-põhimõtetega ühilduvaks. mille järgi peavad andmed olema leitavad (Findable), juurdepääsetavad (Accessible), koostoimevõimelised (Interoperable) ja taaskasutatavad (Reusable). Täpsed kriteeriumid nende nelja aspekti täitmiseks sõltuvad konkreetsest teadusvaldkonnast. Andmete avalikustamise juures võetakse seejuures arvesse intellektuaalomandi õigusi, isikuandmete kaitset, konfidentsiaalsust, turvalisust ja õigustatud ärihuvisid põhimõttega „nii avatud kui võimalik, nii suletud kui vajalik“. Vaba juurdepääsu põhimõte on suunatud teadustööga tegelevatele organisatsioonidele ja teadustööd rahastavatele organisatsioonidele (art 10 lõige 1). Tegemist on üldise nõudega, mille sisuks on teadusandmete kättesaadavust soodustavate põhimõtete ja meetmete kehtestamine. Tegemist ei ole AvTS reguleerimisalaga. Nimetatud põhimõtete väljatöötamist veab Haridus- ja Teadusministeerium teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise raames16. Seetõttu ei tehta kirjeldatud osas AvTS-is muudatusi. Küll aga tuleneb avaandmete direktiivist selge nõue, et teadusandmed peavad olema ärilistel ja mitteärilistel eesmärkidel taaskasutatavad, kui neid andmete loomist on rahastanud avalik sektor ning teadlased, teadustööga tegelevad organisatsioonid või teadustööd rahastavad organisatsioonid on need juba institutsiooni- või teemapõhise hoidla kaudu avalikult kättesaadavaks teinud. Seejuures võetakse arvesse õiguspäraseid ärihuve, teadmussiirde valdkonna tegevust ja varem olemas olnud intellektuaalomandiõigusi. Nimetatud nõude tagamiseks täiendatakse AvTS § 31 uue lõikega 82. Teemapõhise hoidlana käsitatakse repositooriumit, mis võib olla nii riiklikult keskne, institutsionaalne kui valdkondlik. Tuleb tähele panna, et direktiivist tulenev kohustus teadusandmete taaskasutamiseks kättesaadavaks tegemise kohta ei laiene teadusandmetele, mida ei ole eelnevalt avalikult kättesaadavaks tehtud. Dünaamilised andmed Direktiivi kohaselt on dünaamilised andmed digitaalsed dokumendid, mida ajakohastatakse sageli või reaalajas eelkõige seetõttu, et nad muutuvad pidevalt või aeguvad kiiresti; andurite abil saadud andmeid loetakse tavaliselt dünaamilisteks andmeteks (art 2 punkt 8). Tegemist on uue mõiste ja kontseptsiooniga. Dünaamiliste andmetena saab käsitada nt ilmastikuandmeid. Dünaamiliste andmete kohta kehtestab avaandmete direktiiv 2 nõuet. Esmalt peavad need olema taaskasutamiseks kättesaadavad kohe pärast kogumist selleks sobiva rakendusliidese kaudu ning asjakohasel juhul hulgiallalaaditud andmetena (art 5 lõige 5). Kui see aga käiks asutusele rahaliselt ja tehniliselt üle jõu, eeldades seega ebaproportsionaalsete jõupingutuste tegemist, tehakse need taaskasutamiseks kättesaadavaks sellise aja jooksul või selliste ajutiste tehniliste piirangutega, mis ei kahjusta põhjendamatult nende andmete majandusliku ja sotsiaalse potentsiaali kasutamist (art 5 lõige 6). Mõlemad kõnesolevad nõuded võetakse Eesti õigusesse üle § 31 lõikega 83. Mõiste sisu eelnõus võrreldes direktiiviga ei muudeta, vaid selle sõnastust kohandatakse Eesti õigusesse sobivamaks (direktiivis dokument, AvTS-is teave). Eelnõu § 1 punkt 6 16 www.hm.ee/taks 10 Paragrahvi 31 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Avaandmed antakse taaskasutamisse üldjuhul tingimusteta. Kui tingimuste seadmine taaskasutamisse andmisel on vajalik avalikes huvides, peavad vastavad tingimused olema objektiivsed, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Taaskasutamise tingimused peavad olema kättesaadavad masinloetaval kujul ja avatud vormingus. Taaskasutamise tingimused avalikustab käesoleva seaduse § 321 lõikes 2 nimetatud asutus Eesti teabeväravas.“ Muudatus puudutab taaskasutamise tingmusi ehk litsentse. Avaandmete direktiiv sätestab, et dokumentide taaskasutamisele ei seata tingimusi, välja arvatud juhul, kui need tingimused on objektiivsed, proportsionaalsed, ei ole diskrimineerivad ning neid saab põhjendada avaliku huvi eesmärgiga. Kui taaskasutamisele seatakse tingimused, ei tohi need tingimused taaskasutamist põhjendamatult piirata ning neid ei tohi kasutada konkurentsi piiramiseks (art 8 lõige 1). Tingimuste seadmisel peab tagama, et avaliku sektori dokumentide taaskasutamise standardlitsentsid, mida saab konkreetse litsentsitaotluse jaoks kohandada, on kättesaadavad digitaalses vormingus ning neid on võimalik elektrooniliselt töödelda. Liikmesriigid peavad edendama standardlitsentside kasutamist (art 8 lõige 2). Direktiivi artikli 8 lõikes 2 kutsutakse liikmesriike üles standardlitsentse kasutama. Selle väljundiks on eelnõus sätestatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kohustus avalikustada Eesti teabeväravas taaskasutamise tingimused. Taaskasutamise tingimusteks üksikdokumentide puhul võiks kasutada näiteks Creative Commonsi litsentsiperest sobivaid litsentse (näiteks: Creative Commons BY 4.0 https://creativecommons.org/licenses/; Creative Commons BY-NC 4.0 http://creativecommons.org/licenses/). Andmekogude puhul võiks kaaluda spetsiifilisemate litsentside kasutamist (näiteks: Open Data Commons Open Database License (ODbL) http://opendatacommons.org/licenses/). Eraldi litsentsidega saab anda eritingimusi teatud üldiseks kasutamiseks antava teabe (nt üldiseks kasutamiseks antud isikuandmete ja autorile viitamise kohustuse) kohta või piirata andmete kasutust ärilistel eesmärkidel. Teabevaldaja saab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt avalikustatud standardlitsentside seast valida endale sobiliku, võttes arvesse konkreetsete avaandmetega kaasnevaid vajadusi. Võrreldes kehtiva õigusega jäetakse välja viide autoriõiguse seaduses sätestatud litsentsidele. Seda põhjusel, et litsentsid ei seondu oma olemuselt üksnes autoriõigustega, vaid viitavad laiemalt kasutusõigusele. Seeläbi on võimalik sätestada teabe kasutamine kokkulepitud ulatuses ja viisil. Näiteks võidakse litsentsiga seada piiranguid isikuandmete kasutamisele või nõuda teabe kasutamisel algallikale viitamist. Eelnõu § 1 punkt 7 Muudatusega lisatakse AvTS-i uus paragrahv (§ 41), mis käsitleb avaandmete direktiivist tulenevat uut kontseptsiooni: väärtuslikke andmestikke. Direktiivi kohaselt on väärtuslike andmestike puhul tegemist dokumentidega, mille taaskasutamist seostatakse ühiskonnale, keskkonnale ja majandusele oluliste hüvedega eelkõige tänu nende sobivusele lisaväärtusteenuste ja -rakenduste ning uute kõrge kvaliteediga ja inimväärsete töökohtade loomiseks ja tänu nende inimeste arvule, kes võiksid saada kasu 11 sellistel andmestikel põhinevatest lisaväärtusteenustest ja -rakendustest (art 2 punkt 10). Väärtuslikud andmestikud peavad olema:  tasuta kättesaadavad,  masinloetavad,  rakendusliideste kaudu esitatavad ja  asjakohasel juhul hulgiallalaaditavad (art 14 lõige 1). Riigi osalusega äriühingutel, raamatukogudel, sh ülikooliraamatukogud, muuseumidel ja arhiividel on lubatud väärtuslike andmestike taaskasutamiseks andmise eest küsida tasu (art 14 lõiked 3 ja 4). Riigi osalusega äriühingute puhul on väärtuslike andmestike tasuta kättesaadavuse kohustusest vabastamise pädevus Euroopa Liidu komisjonil (art 14 lõige 3). Raamatukogude, sh ülikooliraamatukogud, muuseumide ja arhiivide osas on erand kehtestatud AvTS kavandatava § 41 lõikega 5, mille kohaselt ei pea väärtuslikke andmestikke taaskasutamiseks tasuta kättesaadavaks tegema raamatukogu, muuseum ega arhiiv. Ka on tasu võtmise õigus ette nähtud avaliku sektori asutusele, kes peab teenima tulu, et katta oluline osa oma avalik-õiguslike ülesannete täitmisest tulenevatest kuludest, juhul kui nimetatud andmete tasuta kättesaadavaks tegemine avaldaks olulist mõju asjaomaste asutuste eelarvele. Sellisel juhul antakse avaliku sektori asutusele aega kuni kaks aastat arvates komisjoni kehtestatavast rakendusmäärusest, et teha väärtuslikud andmestikud tasuta kättesaadavaks (art 14 lõige 5). Vastavat õigust tagab AvTS kavandatav § 583. Komisjoni rakendusakti vormiks on rakendusmäärus. Väärtuslike andmestike kategooriateks on: 1. georuumilised andmed, 2. maa seire ja keskkond, 3. meteoroloogiateave, 4. statistika, 5. äriühingud ja äriühingu omandisuhted ja 6. liikuvus (direktiivi lisa 1). Täpsemalt nähakse väärtuslike andmestikena direktiivi põhjenduspunkti 66 kohaselt sihtnumbreid, riigi ja kohalikke kaarte (georuumilised andmed), energiatarbimist ja satelliidipilte (maa seire ja keskkond), kohapeal mõõdikutest kogutavaid andmeid ja ilmaennustusi (meteoroloogiateave), demograafilisi ja majandusnäitajaid (statistika), äriregistreid ja registreerimise tuvastusandmeid (äriühingud ja äriühingu omandisuhted), liiklusmärke ja siseveeteid (liikuvus). Komisjonil on õigus oma delegeeritud õigusaktiga kategooriate loetelu täiendada (art 13 lõige 2). Kategooriate määratlemisel tuleb tugineda andmete potentsiaalile:  luua olulisi sotsiaal-majanduslikke või keskkonnaga seotud hüvesid ja innovaatilisi teenuseid;  tuua kasu suurele arvule kasutajatele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele;  aidata saada tulu ning  kombineerida neid teiste andmestikega (art 14 lg 2 punktid a–d). Iga kategooria kohta kehtestab komisjon oma rakendusmäärusega nimekirja. Selle 12 rakendusaktiga võib komisjon täpsustada väärtuslike andmestike avaldamise ja taaskasutamise korda ning see võib hõlmata ka taaskasutamise, andmevormingute ja metaandmete suhtes kohaldatavaid tingimusi ning levitamise tehnilist korda (art 14 lõige 1). Nii võidakse seada tingimusi andmestike avaldamise tihedusele, sätestada konkreetne vorming jms. Tänaseks ei ole komisjon vastava rakendusakti kavandiga veel välja tulnud ning lõplikku loetelu nimekirjast seega ei ole. Teatav ülevaade kavandatavatest nimekirjadest, mille pinnalt komisjon rakendusmääruse välja töötab, on leitav komisjoni tellimusel kokku kutsutud konsortsiumi koostatud mõju hindamise uuringust väärtuslike andmekogumite loetelu kohta, mille liikmesriigid peavad avalikustama PSI direktiivi alusel17. Konsortsiumisse kuulusid konsultatsioonifirma Deloitte, Open Data Institute, The Lisbon Council ja The Green Land. Samas täpne loetelu väärtuslike andmete hulka kuuluvatest andmetest ja neile kohalduvatest nõuetest selgub pärast avaandmete direktiivi artikli 13 lõikes 1 nimetatud rakendusmääruse jõustumist. Eesti on kaasatud väärtuslike andmestike määratlemisse läbi avaandmete komitee, kus Eestit esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. AvTS kavandatava § 41 lõikega 1 sätestatakse väärtuslike andmestike mõiste ja nendega kaasnevad nõuded (tasuta kättesaadavus, masinloetavus, rakendusliideste kaudu esitatavus ja asjakohasel juhul hulgiallalaaditavus). AvTS kavandatava § 41 lõikes 2 tehakse viide väärtuslike andmestike temaatiliste kategooriate kehtestamist lubavale normile ning väärtuslike andmestike nimekiri ning avaldamise ja taaskasutamise tingimused ja kord sätestatakse direktiivi artikli 14 lõike 1 alusel kehtestatavas komisjoni rakendusmääruses. Komisjon võib oma rakendusmääruses lisaks nimekirjale kehtestada ka taaskasutamise, andmevormingute ja metaandmete suhtes kohaldatavad tingimused ning levitamise tehnilise korra. See tähendab, et nõuded võivad hõlmata vorminguid. AvTS kavandatava § 41 lõikes 3 sätestatakse lisaks direktiivist tulenevatele kategooriatele veel üks riigisisene väärtuslike andmestike kategooria: keeleandmestikud. Avaandmete direktiiv kehtestab miinimumnormid (art 1 lõige 1). Seega on liikmesriigil direktiiviga soovitavat eesmärki – viia õigusraamistik vastavusse digitehnoloogia arenguga ning stimuleerida veelgi digitaalset innovatsiooni18, kasutada avaliku sektori teabe potentsiaali Euroopa majanduse ja ühiskonna jaoks täielikult ära19 – silmas pidades pädevust kehtestada ulatuslikumad nõuded, mis aitavad neid eesmärke saavutada. Väärtuslike andmestike kategooriasse keeleandmestike lisamine aitab sellele kahtlemata kaasa. Keeleandmestike nimekirja kehtestamine panustab eesti keele jätkusuutlikkuse tagamisse ja toetab keeletehnoloogia arendamist. Seeläbi on võimalik muuhulgas parandada eesti keele masintõlke, kõnetuvastuse ja kõnesünteesi kvaliteeti, mis nii parandab era- ja avaliku sektori teenuste ligipääsetavust kui ka näiteks soodustab piiriülest e-kaubandust. Juba praegu on kõikide oluliste eesti keele tehnoloogiliste lahenduste puhul aluseks avaandmed, näiteks Google’i või Microsofti masintõlke puhul – samas teenuste parandamiseks on vaja veel enam valdkonda panustada läbi ühtsete nõuete kehtestamise. Keeleandmestike näidetena võib tuua avaliku sektori tõlked masinloetaval kujul ja tõlkemälud, Eesti märksõnastiku, terminibaasid ja kohanimede loend. Eelnõuga nähakse haridus- ja teadusministrile ette võimalus kehtestada keeleandmestike nimekiri, avaldamise ja taaskasutamise tingimused ning kord. Lisatava volitusnormi näol on 17 Impact assessment study on the list of High Value Datasets to be made available by the Member States under the PSI Directive; kättesaadav nt siit: https://www.flagis.be/onewebmedia/Final%20event_Study%20on%20the%20high-value%20datasets_04092020.pdf. Ülevaade võimalikest nimekirjadest lk 25-67 18 Põhjenduspunkt 3 19 Põhjenduspunkt 4 13 tegemist õigust andva, mitte kohustava volitusnormiga. Nagu eespool märgitud, võetakse AvTS kavandatava § 41 lõikega 5 üle direktiivi art 14 lõikes 4 õigus mitte kohaldada tasuta kättesaadavaks tegemise nõuet raamatukogude, sealhulgas ülikooliraamatukogud, muuseumide ja arhiivide puhul. Nimetatud asutuste puhul tuleb silmas pidada, et tegemist oleks teabevaldajaga AvTS § 5 lõike 1 punktide 1–3 tähenduses. Eelnõu § 1 punkt 8 Muudatusega tunnistatakse kehtetuks AvTS § 14 lõige 21. Tegemist ei ole avaandmete direktiivi ülevõtmisest tuleneva vajadusega. Viidatud sätte kohaselt peab teabenõudja teavitama teabevaldajat, kui ta taotleb teabele juurdepääsu taaskasutamise eesmärgil. Tegemist on nõudega, mille kehtestamisel põhjendati seda vajadusega võimaldada teabevaldajal hinnata teabe üldisele kasutamisele piirangute kehtestamise vajadust ning otsustada, kas anda taotletud teave üldiseks kasutamiseks tingimusteta või seada selle üldisele kasutamisele tingimusi litsentsi abil20. Tegelikkuses sellist teavitamist ei toimu ning tingimuste seadmine otsustatakse reeglina andmekategooriate lõikes ära üldiselt (seda ei tehta konkreetse teabenõude raames). Seega ei ole kõnesolev norm praktikas realiseeritav ning selle mõju on olematu. Seetõttu on otstarbekas säte kehtetuks tunnistada. Eelnõu § 1 punktid 9–11 Nimetatud punktidega muudetakse AvTS §-i 25 selliselt, et lõiget 1 täiendatakse teise lausega, lõikeid 4–6 muudetakse ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 7 ja 8. Tasu võtmise põhimõtted avaandmete direktiivis ei ole võrreldes PSI direktiiviga oluliselt muutunud. Täpsustatud on kuluelemente, millega võib teabevaldaja taaskasutamise eest võetavas tasus arvestada. Lisaks, kuna direktiivi kohaldamisala laiendatakse ka riigi osalusega äriühingutele, siis nähakse neile ette ka õigus võtta andmete taaskasutamiseks andmise eest tasu. Avaandmete direktiivi art 6 lõige 1 kehtestab reegli, mille kohaselt dokumentide taaskasutamise eest reeglina tasu võtta ei tohi. Selline põhimõte tuleneb ka kehtiva AvTS § 4 lõike 4 ja § 25 lõike 1 omavahelisest koosmõjust. Punktiga 9 täiendatakse AvTS § 25 lõiget 1 põhimõttega, mille kohaselt väärtuslike andmestike ja teadusandmete taaskasutamisse andmise eest tasu küsida ei tohi. Kehtiva AvTS § 25 lõike 1 kohaselt on küll reegliks, et teabenõude täitmine on teabevaldaja jaoks tasuta, ent sellest võib siiski eriseadusega ette näha erisusi. Muudatusega kehtestatakse väärtuslike andmestike ja teadusandmete kohta vaid üks reegel – need peavad olema taaskasutamiseks kättesaadavad eranditult tasuta. Sellega võetakse üle direktiivi art 6 lõige 6, mille punktide a ja b kohaselt on kasutaja jaoks taaskasutamiseks tasuta väärtuslikud andmestikud (erandid vastavalt art 14 lõigetele 3–5, vt selgitust § 1 punkti 6 kohta) ja teadusandmed. Lisaks rõhutab väärtuslike andmestike tasuta kättesaadavaks tegemist avaandmete direktiivi art 14 lg 1 punkt a. 20 Seletuskiri avaliku teabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde, lk 14 14 Samas näeb direktiivi art 6 lõige 6 ette ka erandi: lubatud on dokumentide paljundamisest, esitamisest ja levitamisest ning isikuandmete anonüümimisest ja äriliselt konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks võetud meetmetest tulenevate piirkulude tagasinõudmine. Võrreldes PSI direktiiviga on tasu arvestamisse lisandunud kaks kuluelementi: isikuandmete anonüümimise ja äriliselt konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks võetud meetmetest tulenevad kuluelemendid (art 1 lõige 1). See muudatus võetakse AvTS-i üle § 25 lõike 4 muudatusega (eelnõu § 1 punkt 10). Kehtiva AvTS § 25 lõige 4 sätestab, et teabe taaskasutamisse andmise eest saadav tulu ei tohi ületada teabe taaskasutamisse andmise kulu, millele võib lisanduda teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks ettenähtud mõistlik amortisatsioonikulu. Mõistliku amortisatsioonikulu sisu on ebamäärane. Paragrahvi 25 lõike 4 kehtestamisel 2012. a põhjendati kõnesoleva määratluse kasutuselevõtmist sellega, et selle sisu on selgem kui direktiivist tulenev mõiste „mõistlik amortisatsioonikulu“21. Seega asendati direktiivist tulenev määratlus mõistega, mille sisu peeti hoomatavamaks. 2016. a muudatustega täiendati §-i 25 uue lõikega 5, mis sätestas ikkagi mõistliku investeeringutuluga seonduva, jättes paralleelselt kehtima ka lõike 4. Eesmärgiks oli täpsustada juhtumeid, millal teabevaldajad võivad dokumentide taaskasutamise eest võtta tasu, mis ei piirdu dokumentide paljundamisest, esitamisest ja levitamisest tulenevate piirkuludega, mis on sätestatud avaliku teabe seaduse kehtiva redaktsiooni § 25 lõikes 422. Kuidas suhestuvad omavahel aga mõistlik amortisatsioonikulu ja mõistlik investeeringutulu, ei ole selge. Ülaltoodud ebamäärasuse kõrvaldamiseks jäetakse § 25 lõikest 4 välja lauseosa „millele võib lisanduda teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks ettenähtud mõistlik amortisatsioonikulu“. Avaandmete direktiivi kohaselt võib tasu võtmise keelust vabastada avaliku sektori asutuse, kes peab teenima tulu, et katta oluline osa oma avalik-õiguslike ülesannete täitmisest tulenevatest kuludest, nendeks on raamatukogud (sh ülikoolide raamatukogud), muuseumid ja arhiivid ning riigi osalusega äriühingud (art 6 lg 2 punktid a–c). Seejuures on liikmesriik kohustatud avalikustama nimekirja nendest avaliku sektori asutustest, kes peavad teenima tulu, et katta oluline osa oma avalik-õiguslike ülesannete täitmisest tulenevatest kuludest ja kes võtavad avaandmete taaskasutamiseks andmise eest tasu (art 6 lõige 3). Eespool mainitud avaliku sektori asutustel, riigi osalusega äriühingutel ning raamatukogudel (sh ülikoolide raamatukogud), muuseumidel ja arhiividel lubab direktiiv tavapäraste kuluelementide kõrval lisada tasu arvestusse ka mõistliku investeeringutulu (art 6 lõiked 4 ja 5). Mõistlik investeeringutulu on protsentides väljendatav osa üldistest tasudest, mis lisandub tingimustele vastavate kulude katmiseks vajalikule summale; see osa ei tohi olla suurem kui viis protsendipunkti üle Euroopa Keskpanga fikseeritud intressimäära23 (art 2 punkt 16). Mõistlikku investeeringutulu puudutav säte on juba üle võetud AvTS § 25 lõikega 5. Nimetatud sätet täiendatakse viitega eraõiguslikele teabevaldajatele. Avaandmete direktiiviga laiendatakse direktiivi kohaldamisala riigi osalusega äriühingutele, kes tegutsevad teatavates valdkondades (art 1 lg 1 p 1 alapunktid i–iv). Direktiivi kohaselt on sellisteks äriühinguteks äriühing, kes: i) tegutseb direktiivis 2014/25/EL määratletud valdkondades24, ii) tegutseb avaliku teenuse pakkujana vastavalt määruse (EÜ) nr 1370/2007 artiklile 21 Avaliku teabe seaduse eelnõu seletuskiri: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/bd9d9bac-52dc-4549-a23c-ee4816e0a2af; lk 9 22 Seletuskiri avaliku teabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde, lk 14 23 https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar 24 vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihanked (võrgustiku sektori hankija); 15  225, iii) tegutseb lennuettevõtjana, kes täidab avaliku teenindamise kohustust vastavalt määruse (EÜ) nr 1008/2008 artiklile 1626, või iv) tegutseb ühenduse laevaomanikuna, kes täidab avaliku teenuse osutamise kohustust vastavalt määruse (EMÜ) nr 3577/92 artiklile 427. Direktiiv on selles osas juba üle võetud AvTS § 5 lg 1 punkti 3 koosmõjus § 5 lõikega 2 ning § 5 lõikega 3. Kuna mõistliku investeeringutulu lisamise õigus on direktiiviga ette nähtud nii teatud avaliku sektori asutustele kui ka riigi osalusega äriühingutele, siis tuleks võrdse kohtlemise tagamiseks muuta vastavalt AvTS § 25 lõiget 5. Seetõttu lisandub nimetatud sättesse ka viide AvTS § 5 lg 1 punktis 3 ja lõikes 3 nimetatud teabevaldajale. Lisaks jäetakse § 25 lõikest 5 välja lauseosa „kui seaduses ei ole sätestatud teisiti“. Avaandmete direktiiv sätestab selged kuluelemendid, millest teatud avaliku sektori asutused, nagu riigi osalusega äriühingud ning arhiivid, raamatukogud ja muuseumid lähtuma peavad. Seega ei saa AvTS-ist selles osas ettenähtud reeglitest eriseadustega erandeid sätestada, ilma et tekiks vastuolu direktiiviga. Arhiive, raamatukogusid ja muuseume puudutavas osas jääb kehtima varem võetud lähenemine, et vastavad eriseadused (arhiiviseadus, muuseumiseadus, rahvaraamatukogu seadus, Eesti Rahvusraamatukogu seadus) sätestavad tasude võtmisega seonduva eraldi, ent kooskõlas AvTS-is tasu kohta sätestatud reeglitega: vastavalt AvTS § 25 lõikele 1 katab teabenõude täitmise kulud teabevaldaja, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Juba PSI direktiivi 2013. a muudatustega laiendati taaskasutamise kohustust raamatukogude, arhiivide ja muuseumide valduses olevatele teatud dokumentidele (art 1 lg 2 punkt f). PSI direktiiv nägi nimetatud asutuste puhul ette võimaluse tasude osas erandeid kehtestada (PSI direktiivi art 6 lõige 4). Need põhimõtted võeti Eesti õigusesse üle AvTS 2016. a jõustunud muudatustega.28. AvTS § 25 lõike 6 muudatusega täpsustatakse avaandmete direktiivi art 7 lõikest 1 tulenevaid nõudeid. Nimelt näeb AvTS § 25 lõige 6 ette, et teabe taaskasutamise eest tasu võtmisel peab teabevaldaja vähemalt iga kolme aasta järel avaldama tasu arvutamise alused ja korraldama vajaduse korral tasude ümberhindamise. Muudatusega lisatakse sättesse kohustus avaldada lisaks tasu arvutamise alustele ka tasu suurus ja tasu võtmise tingimused. Sellega tagatakse avaandmete direktiivi art 7 lõikest 1 tuleneva läbipaistvust tagava nõude korrektne ülevõtmine. Muudatus toob ka taaskasutaja jaoks suurema selguse, sest nii tagatakse tasude kujunemise selgus ja läbipaistvus. Paragrahvi 1 punkti 11 muudatusega tagatakse art 6 lõikest 3 tuleneva nõude ülevõtmine. Direktiivi nimetatud sättest tuleneb liikmesriigile kohustus avaldada veebis nimekiri nendest avaliku sektori asutustest, kes võtavad teabe taaskasutamisse andmise eest tasu selleks, et 25 avaliku reisijateveoteenuse osutamine raudteel ja maanteel. Avaliku teenuse pakkuja − mis tahes riiklik või eraõiguslik ettevõtja või ettevõtjate rühm, kes osutab avalikku reisijateveoteenust või mis tahes riiklik organ, kes osutab avalikku reisijateveoteenust 26 Määruse art 16 (määrus ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta): liikmesriik võib pärast konsultatsioone teiste asjaomaste liikmesriikidega ning pärast komisjoni, asjaomaste lennujaamade ja lennuliini teenindavate lennuettevõtjate teavitamist kehtestada avaliku teenindamise kohustuse ühenduse lennujaama ja oma territooriumi äärepoolset või arengupiirkonda teenindava lennujaama vahelistel regulaarlendudel või oma territooriumi mis tahes lennujaama saabuval väheste lendudega lennuliinil, mida peetakse oluliseks selle lennujaama poolt teenindatava piirkonna sotsiaalsele ja majanduslikule arengule. Kõnealune kohustus kehtestatakse üksnes määral, mis on vajalik, et tagada sellel lennuliinil regulaarlendude minimaalne teenindamine, mis vastab jätkuvuse, regulaarsuse, hinnakujunduse või minimaalse veomahu kindlaksmääratud standarditele, millest lennuettevõtja üksnes kaubandushuvidest lähtudes kinni ei peaks . 27 Määruse art 4 (määrus teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž)): Liikmesriik võib sõlmida avalike teenuste osutamise lepinguid laevaühingutega, kes osalevad regulaarsete teenuste osutamisel saartele ja saartelt ning nende vahel, või kehtestada neile avalike teenuste osutamise kohustusi kabotaažiteenuste osutamise tingimusena 28 Seletuskiri avaliku teabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde, lk 14-16 16 teenida tulu, et katta oluline osa oma avalik-õiguslike ülesannete täitmisest tulenevatest kuludest. Et seda nõuet täita, peab esmalt sellisele teabevaldajale panema kohustuse tasu võtmisest teavitada (§ 25 kavandatav lõige 7) ning määrama peab asutuse, keda teavitada, ja koha, kus vastav info avaldatakse (§ 25 kavandatav lõige 8). Muudatustest tulenevalt peab teabevaldaja teavitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit, kes avaldab nimekirja Eesti teabevärava haldajana Eesti teabeväravas. Eelnõu § 1 punkt 12 Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse § 29 lõike 3 sõnastust selgemaks ja avaandmete kontseptsioonile vastavaks. Nimelt sätestab § 29 lõige 3, et § 28 lõike 1 punktides 1–4, 7, 8, 10–13, 15–24, 26, 27, 311 ja 312 nimetatud teave on avaandmed, millele teabevaldaja peab juurdepääsu tagama § 31 lõikes 4 sätestatud viisil. Tegemist ei ole otseselt avaandmete direktiivi ülevõtmiseks vajaliku muudatusega, ent see aitab kaasa avaandmete ja taaskasutamise kontseptsiooni paremale mõistmisele. Esmalt, juurdepääsupiiranguta teave on avaandmed AvTS § 31 lõike 1 alusel. AvTS § 28 sisaldab aktiivselt avalikustamisele kuuluvate andmete loetelu. Kuna tegemist on teabega, millele juurdepääsu seadusega sätestatud korras piiratud ei ole, vastupidi – teabevaldajal on lausa kohustus kõnesolevad andmed avalikustada – siis on tegemist avaandmetega. Puudub vajadus määratleda, et tegemist on avaandmetega. Samas sisaldub sättes oluline mõte. Teatavate § 28 lõikes 1 toodud andmete osas soovitakse teabevaldajalt ära võtta § 31 lõikest 4 tulenev kaalutlusõigus ning sätestada seaduse tasandil, et sellele teabele peab teabevaldaja igal juhul masinloetaval kujul ning avatud vormingus (edaspidi ka vormistatud avatud standardile vastavalt) juurdepääsu tagama. AvTS § 31 lõikest 4 tuleneb teabevaldajale kaalutlusõigus otsustada, kas anda avaandmed taaskasutamiseks masinloetaval kujul ning avatud vormingus: „Kui see on võimalik ja asjakohane, võimaldab teabevaldaja juurdepääsu avaandmetele failivormingus, mis on struktureeritud selliselt, et tarkvararakendused suudavad spetsiifilisi andmeid, sealhulgas üksikuid faktiväiteid, ja nende sisemist struktuuri kergesti tuvastada, ära tunda ja välja lugeda (edaspidi masinloetav kuju), ning platvormist sõltumatus vormingus, mis tehakse üldsusele kättesaadavaks dokumendi taaskasutamise piiranguteta (edaspidi avatud vorming). Kui avaandmete digitaalsele kujule, masinloetavale kujule või avatud vormingusse viimine ei ole võimalik või see nõuab ebaproportsionaalselt suuri pingutusi, võimaldab teabevaldaja avaandmetele juurdepääsu nende algkujul või mis tahes muus vormis.“. See tähendab, et isegi juhul, kui tegemist on avaandmetega, ei too see endaga kaasa automaatset kohustust anda need taaskasutamiseks digitaalsel kujul, masinloetaval kujul või avatud vormingus, vaid teabevaldaja peab kaalutlema, kas kirjeldatud kujul ja vormingus avaandmete taaskasutamiseks andmine on võimalik ja asjakohane või tuleks juurdepääs võimaldada avaandmete algkujul või muus vormis. AvTS § 29 lõikes 3 sätestatud juhtudel peab teabevaldaja igal juhul nendele avaandmetele taaskasutamiseks juurdepääsu tagama masinloetaval kujul ja avatud vormingus. Eeltoodust tulenevalt jäetakse AvTS § 29 lõikest 3 välja osa, mis määratleb sättes toodud andmed avaandmetena. Eelnõu § 1 punkt 13 17 Punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks § 29 lõige 4, mille kohaselt AvTS § 28 lõike 1 punktides 5, 6, 9, 14, 25, 28, 29, 31 ja 32 nimetatud teabe üldisele kasutamisele piirangute seadmisel lähtub teabevaldaja §-s 31 sätestatust ning avalikustab üldiseks kasutamiseks antava teabe § 31 lõikes 4 sätestatud viisil. Tegemist ei ole otseselt avaandmete direktiivi ülevõtmiseks vajaliku muudatusega, ent see aitab kaasa avaandmete ja taaskasutamise kontseptsioonist paremale mõistmisele. Paragrahvi 29 lõige 4 on osa 2016. a tehtud muudatusest. Seda muudatust selgitati järgmiselt: „… nimetatud teave sisaldab isikuandmeid, mille üldiseks kasutamiseks andmine võib oluliselt kahjustada andmesubjekti(de) eraelu, s.t riivata ebaproportsionaalselt PS § 26 tulenevat põhiõigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Samuti võib punktis 31 nimetatud teabe puhul olla oht, et sellise teabe üldiseks kasutamiseks andmisega kaasneb juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tulek. Avaliku teabe seaduse § 29 lõike 4 muutmise eesmärk on anda teabevaldajale võimalus hinnata, kas lõikes 4 nimetatud avalikustamisele kuuluvate teabekategooriate puhul anda teave üldiseks kasutamiseks täies mahus, kehtestada teabe üldiseks kasutamiseks andmisele piirangud täies mahus ja teavet üldiseks kasutamiseks mitte anda või seada teabe üldisele kasutamisele osaline piirang ja anda üldiseks kasutamiseks selline osa teabest, mis ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet ning mille üldiseks kasutamiseks andmisega ei kaasne juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tuleku ohtu, või anda üldiseks kasutamiseks selline osa teabest, mis ei sisalda isikuandmeid. Kui teabevaldaja annab pärast hindamist lõikes 4 nimetatud teabe üldiseks kasutamiseks, peab ta selle avalikustama käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 sätestatud viisil ehk võimaluse korral masinloetaval kujul ja avatud vormingus. Kui see ei ole võimalik või nõuab ebaproportsionaalselt suuri pingutusi, avalikustab teabevaldaja avaandmed algkujul või mis tahes muus vormis.“29 AvTS § 31 sätestab teabevaldajale rea nõudeid, mida avaandmete taaskasutamiseks andmisel järgida tuleb (ainuõiguslike kokkulepete sõlmimise keeld, eraelu puutumatuse tagamine jms). Kuna kohustus järgida §-s 31 sätestatut lasub teabevaldajal niikuinii ning § 29 lõikest 4 ei tulene teabevaldaja jaoks võrreldes §-ga 31 täiendavat kohustust, siis jääb § 29 lõikes 4 sätestatu sisutühjaks. Pigem raskendab kõnesolev säte avaandmete ja taaskasutamise kontseptsioonist arusaamist. Eeltoodud põhjustel tunnistatakse säte kehtetuks. Eelnõu § 1 punkt 14 Paragrahvi 29 lõiget 6 muudetakse nii, et Eesti teabevärava kaudu juurdepääsetavad ei pea olema mitte üksnes andmekogu avaandmed, vaid kõik masinloetavad avaandmed. Kõikidele masinloetavatele avaandmetele Eesti teabevärava kaudu juurdepääsetavuse nõude kehtestamine aitab kaasa avaandmete direktiivist tulenevate eesmärkide täitmisele, lihtsustades taaskasutajatel teabe otsimist ja leidmist. Teabe taaskasutaja jaoks on loogilisem otsida avaandmete kohta vajalikku teavet kesksest Eesti teabeväravast, mis sisaldab asjakohaseid viiteid avaandmetele. Seega peab keskses infosüsteemis olema leitav vaid andmestike andmekirjeldus. See hõlbustab kahtlemata info kättesaadavust ning seeläbi toodete ja teenuste innovatsiooni, sealhulgas toetab Euroopa Liidu nõuete ja soovituste täitmist, näiteks tasu võtvate teabevaldajate nimekirja avaldamine, ja avaandmete kohta teabe edastamist Euroopa Liidu avaandmete teabeväravasse. Seejuures ei too kõnesolev nõue teabevaldaja jaoks kaasa märkimisväärset töökoormust. 29 Seletuskiri avaliku teabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde, lk 18 18 Avaandmete Eesti teabevärava kaudu juurdepääsetavaks tegemine30 võtab hinnanguliselt aega vaid kuni 5 minutit. Eelnõu § 1 punktid 15–17 01.12.2018. a jõustunud AvTS muudatustega võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) nr 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327/1, 02.12.2016, lk 1–15) (edaspidi direktiiv 1). AvTS § 45 lg 1 punktis 11 sätestati, et AKI teostab teabevaldajate üle riiklikku ja haldusjärelevalvet nende poolt veebilehe ja mobiilirakenduse pidamise nõuete täitmisel. 17.04.2019. a võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) nr 2019/882, toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 07.06.2019, lk 70–115) (edaspidi direktiiv 2). Direktiiv 2 tuleb Eesti õigusesse üle võtta 28.06.2022. a ning selle norme kohaldatakse alates 28.06.2025. a. Direktiiv 2 võetakse Eesti õigusesse üle Sotsiaalministeeriumi juhtimisel uue tervikseadusega ning selle rakendusakti(de)ga. Direktiivi 2 nõuete täitmise üle, mis kohalduvad ka erasektori veebilehtedele ja mobiilirakendustele, saab järelevalveasutuseks TTJA. 26.09.2019. a moodustas Vabariigi Valitsus ligipääsetavuse rakkerühma31, kelle ülesanne on esitada 2021. a suveks valitsusele oma ettepanekud. Rakkerühma e-keskkondade lõpparuandes32 on ettepanek: „Leida lahendused veebi ligipääsetavuse alase kompetentsi tekkeks järelevalveorganisatsioonis, mis lubaks juhendada ja nõustada veebilehtede ja teenuste omanikke ligipääsetavuse kohustuse vallas.“ Kuna direktiivi 2 nõuete ülevõtmisel on vaja paika panna veebilehtede ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse nõuete üle järelevalvet teostav asutus, siis on otstarbekas anda AvTS-s sätestatud ligipääsetavuse nõuete järelevalve AKI-lt üle TTJA-le. AKI järelevalve piirdub teabevaldajatega, kuid TTJA järelevalve ulatus saab olema laiem, sh erasektor. Samas on kohaldatavad nõuded samad nii avalikule kui ka erasektorile. Lisaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oma eelarvest eraldanud TTJA-le rahalised vahendid veebide ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse alase kompetentsi arendamiseks. Punktiga 15 täiendatakse AvTS § 44 punktiga 4 ja sätestatakse järelevalve teostajaks AvTS-i ja selle alusel antud õigusaktide nõuete täitmise üle TTJA. Punktiga 16 muudetakse § 45 lg 1 punkti 11 sõnastust ning AKI järelevalvepädevust täpsustatakse veebilehe ja mobiilirakenduse pidamise nõuete täitmisel selliselt, et AKI ei teosta järelevalvet ligipääsetavuse nõuete täitmisel. AKI-le jääb üldisem veebilehtede järelevalve ülesanne, mis oli ka enne direktiivi 1 ülevõtmist, näiteks kas veebileht on olemas, kas nõutud teave on avaldatud, kas on avaldatud õige ja ajakohane teave. Punktiga 17 täiendatakse AvTS-i §-ga 533 ja sätestatakse TTJA järelevalveülesanne. Teabevaldajate üle riikliku ja haldusjärelevalve teostamisel veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuete täitmisel on TTJA võimalikud tegevused:  isikute pöördumiste läbivaatamine,  järelevalvemenetluste läbiviimine,  korrakaitseseaduses sätestatud meetmete rakendamine,  soovituslike juhiste andmine (nt avaliku sektori asutustele ligipääsetavuse deklaratsiooni koostamise kohta), 30 https://avaandmed.eesti.ee/ 31 https://riigikantselei.ee/ligipaasetavuse-rakkeruhm 32 https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/loppraport_e-teemad.pdf 19   ettekirjutuste tegemine ja taotluste esitamine,  2021. a jooksul seire läbiviimine AKI poolt koostatud valimi alusel ja tulemustest raporteerimine,  alates 2022. a iga-aastaste seirete läbiviimine,  teavitustegevused ja koolitused ligipääsetavuse nõuete kohta. AvTS-i täiendatakse §-ga 534 ja sätestatakse TTJA ettekirjutuse täitmise kord. Lisatav paragrahv on analoogne AvTS §-ga 52, mis sätestab AKI ettekirjutuse täitmise korra. AvTS-i täiendatakse §-ga 535 ja sätestatakse TTJA-le võimalus esitada taotlus teenistusliku järelevalve korraldamiseks. Lisatav paragrahv on analoogne AvTS §-ga 53, mis sätestab AKI poolt taotluse esitamise teenistusliku järelevalve korraldamiseks. Eelnõu § 1 punkt 18 Punktiga kehtestatakse rakendussäte eesmärgiga tagada väärtuslike andmestike teabevaldajale, kes peab katma olulise osa oma avalike ülesannete täitmisest tulenevatest kuludest, kui väärtuslike andmestike tasuta kättesaadavaks tegemine avaldaks olulist mõju tema eelarvele, teatav üleminekuaeg enne, kui ta peab väärtuslikud andmestikud tasuta kättesaadavaks tegema. Selline teabevaldaja peab väärtuslikud andmestikud tasuta kättesaadavaks tegema kaks aastat pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1024, avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta, artikli 13 lõikes 1 nimetatud rakendusmääruse jõustumist. Tegemist on direktiivi art 14 lõikega 5 liikmesriigile tagatud õigusega. Kuivõrd teabevaldaja kulude ja tulude planeerimine sõltub riigieelarve tsüklitest, siis on põhjendatud sätestada liikmesriigi õiguses teabevaldajatele üleminekuperioodi võimalus. Normi adressaadiks on ennekõike Registrite ja Infosüsteemide Keskus äriregistri osas. Eelnõu § 2 Eelnõu on kavandatud jõustuma 17.07.2021. Tegemist on avaandmete direktiivi ülevõtmise tähtajaga. 4 Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse avaliku teabe seaduses kasutusele uued terminid:  „Teadusandmed“ – teave, mida kogutakse või koostatakse teadustöö käigus ning mida kasutatakse teadusprotsessis tõendusmaterjalina või peetakse teadusringkondades üldiselt vajalikuks, et tõestada teadustöö käigus tehtud avastusi ja teadustöö tulemusi. Teaduslikud publikatsioonid ei ole käsitatavad teadusandmetena.  „Dünaamilised andmed“ – avaandmed, mida ajakohastatakse sageli või reaalajas eelkõige seetõttu, et nad muutuvad pidevalt või aeguvad kiiresti.  „Väärtuslikud andmestikud“ – avaandmed, mille taaskasutamist seostatakse ühiskonnale, keskkonnale ja majandusele oluliste hüvedega eelkõige nende sobivuse tõttu lisaväärtusteenuste ja -rakenduste ning uute kõrge kvaliteediga ja inimväärsete 20  töökohtade loomiseks ning sellistest teenustest ja rakendustest kasu saavate inimeste arvu tõttu. 5 Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud). Euroopa Liidu õigusele vastavust on analüüsitud konkreetsete sätete juures eraldi. Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Vastavustabel on esitatud seletuskirja lisas 1. 6 Seaduse mõjud Järgnevalt on analüüsitud eelnõus kavandatavate muudatuste mõjusid. 6.1 Kavandatav muudatus: määratletakse uued mõisted – teadusandmed ja dünaamilised andmed – ja nende taaskasutamiseks andmisega kaasnevad nõuded Õiguskorda tuuakse kaks uut mõistet: teadusandmed ja dünaamilised andmed. Sellega laiendatakse avaandmete taaskasutamise võimalusi. Sihtrühm Seaduseelnõu kohustatud sihtrühm on teadusandmeid või dünaamilisi andmeid valdavad teabevaldajad. Teadusandmeid valdavateks teabevaldajate peamiseks sihtrühmaks tuleks pidada teadus- ja arendusasutusi (ja neis tegutsevaid teadlasi). Dünaamiliste andmetega seotud nõuded mõjutavad esialgsel hinnangul enamikku teabevaldajaid. Samas ei too see enamikul juhtudel kaasa olulisi investeeringuid, kuna juba praegu vastavad avaandmed olulisel määral dünaamiliste andmetega seotud nõuetele. Vajalikke investeeringuid on plaanis rahastada Euroopa Liidu struktuuritoetustest. Õigustatud sihtrühm on erasektor, kellel on huvi teadusandmeid või dünaamilisi andmeid kasutades teenuseid või tooteid luua. Erasektorile negatiivset majanduslikku mõju ei kaasne. Vastupidi – kavandatud muudatustega kaasneb laiem andmete taaskasutus ja neist loodav kasu kasvab. Kaasnev mõju Teadusandmete ja dünaamiliste andmete taaskasutamise reguleerimisega kaasneda võivad mõjud: 1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele: - dünaamiliste andmete rakendusliidese kaudu ning asjakohasel juhul hulgiallalaaditavate andmetena taaskasutamiseks kättesaadavaks tegemisega kohe pärast kogumist või manuaalse ajakohastamise korral pärast andmete muutmist suureneb dünaamiliste andmete valdajate töökoormus, kuna varasemaga võrreldes on olulisem andmesisestuse ja töötlemise kiirus; - võivad suureneda tööjõu kulud. Andmekaitse Inspektsioon peab leidma ressursse täiendavate järelevalvetoimingute tegemiseks. Riigieelarvestrateegia 2022–2025 raames on esitatud lisataotlus AKI-le täiendavate vahendite eraldamiseks, mis muu hulgas hõlmaks ka eelnõuga kaasnevaid tööjõukulusid järelevalve tegemiseks. Mõju võib pidada vähe oluliseks, kuna eelnõuga: - leevendatakse kohustust tagada dünaamiliste andmete kättesaadavus igal juhul kohe pärast kogumist või manuaalse ajakohastamise korral pärast andmete muutmist. Kui dünaamiliste 21 andmete taaskasutamiseks kättesaadavaks tegemine kohe pärast nende kogumist käiks teabevaldajale rahaliselt ja tehniliselt ebaproportsionaalselt üle jõu, peab teabevaldaja andmed kättesaadavaks tegema vähima võimaliku aja jooksul ning tehniliste piirangutega, mis ei kahjusta põhjendamatult nende andmete majandusliku ja sotsiaalse potentsiaali kasutamist; - ei kaasne kohustustust teha kättesaadavaks kõiki teadusandmeid, vaid üksnes need, mis juba eelnevalt on digitaalselt institutsionaalse või valdkondliku teadusandmete hoidla kaudu avalikult kättesaadavaks tehtud. 2. Majanduslik mõju Kaasneb mõju erasektorile. Teadusandmete ja dünaamiliste andmete kättesaadavaks tegemine: - võimaldab luua uusi teenuseid ja tooteid, mille müügist võib erasektor saada tulu; - võimaldab erasektoril luua avatud andmetega innovaatilisi teenuseid. 3. Sotsiaaldemograafiline mõju – mõju isikute võimalusele osaleda ühiskondlikus elus ja seda mõjutada (mõju mittetulunduslike organisatsioonide aktiivsusele ja arengule). Muudatus võib suurendada isikute võimalust osaleda ühiskondlikus elus ja seda mõjutada, sest neil on senisest selgemad alused avaandmete pinnalt teenuste loomiseks. Mõju võib pidada väheoluliseks, kuna sellega ei kaasne olulisi riske ega negatiivset kõrvalmõju. 6.2 Kavandatav muudatus: luuakse väärtuslike andmestike kontseptsioon Väärtuslikud andmestikud on avaandmete direktiivist tulenev kõige olulisem muudatus. Tegemist on avaandmetega, mille taaskasutamist seostatakse ühiskonnale, keskkonnale ja majandusele oluliste hüvedega eelkõige nende sobivuse tõttu lisaväärtusteenuste ja -rakenduste ning uute kõrge kvaliteediga ja inimväärsete töökohtade loomiseks ning sellistest teenustest ja rakendustest kasu saavate inimeste arvu tõttu. Väärtuslikud andmestikud peavad taaskasutajale olema kättesaadavad tasuta, masinloetavas vormingus selleks sobiva rakendusliidese kaudu ja asjakohasel juhul hulgiallalaaditavate andmestikena. Väärtuslike andmestike kategooriateks on 1. georuumilised andmed; 2. maa seire ja keskkonna andmed; 3. meteoroloogiateave; 4. statistika; 5. äriühingute ja äriühingu omandisuhete andmed; 6. liikuvus. Sihtrühm Seaduseelnõu kohustatud sihtrühm on väärtuslikke andmestikke valdavad teabevaldajad. Sellised teabevaldajad on esialgse info kohaselt Transpordiamet, Ilmateenistus, Keskkonnaagentuur, Maa-amet ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Õigustatud sihtrühm on erasektor, kellel on huvi väärtuslike andmestike andmeid kasutades teenuseid või tooteid luua. Erasektorile negatiivset majanduslikku mõju ei kaasne. Kaasnev mõju Väärtuslike andmestike taaskasutamise reguleerimisel võivad kaasneda järgmised mõjud: 1. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele: - väärtuslike andmestike tasuta, masinloetavas vormingus selleks sobiva rakendusliidese kaudu 22 ja asjakohasel juhul hulgiallalaaditavate andmestikena taaskasutamiseks kättesaadavaks tegemisega suureneb väärtuslike andmestike valdajate töökoormus, kuna varasemaga võrreldes võib muutuda andmesisestuse ja -töötluse tehnika; - suurenevad riigieelarvelised kulud. Mõju võib pidada oluliseks, kuna eelnõuga nähakse ette väärtuslike andmestike tasuta kättesaadavaks tegemine, samuti võib eeldada, et suureneb andmete taaskasutamiseks alla laadimiste hulk. Selleks, et äriregistri andmed tasuta kättesaadavaks teha, st tagada väärtuslike andmestike nimekirja kuuluvate äriühingu ja äriühingu omandisuhete andmete tasuta avaldamine, on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse tehtud finantsarvutuste kohaselt eelarvesse vajalikud täiendavad vahendid 6 000 000 euro ulatuses, millele lisandub ühekordne investeering tasuta andmete edastamise ettevalmistamiseks (1 000 0000 eurot). 2022. a oleks seega Registrite ja Infosüsteemide Keskusele vajalikud lisavahendeid 7 000 000 euor väärtuses ja järgnevad aastad 6 000 000 eurot. Nimetatud summad koosnevad haldamisega seotud personalikuludest, infrastruktuurikuludest jt kuludest. Seniste tasude kehtetuks tunnistamisel suureneks masspäringute hulk äriregistrile, mistõttu on vajalik suurendada äriregistri senist võimekust (serverid, litsentsid, täiendav tööjõukulu). Vajalik on ka arendada keskkonda, et anda ettevõtjatele juurdepääs olemasolevatele andmetele (Open API) ja võimaldada selle pinnalt luua uusi lisandväärtust toovaid teenuseid (st püsiv meeskond, kes suudaks tagada registri stabiilsuse). 2. Majanduslik mõju Kaasneb mõju erasektorile. Väärtuslike andmestike kättesaadavaks tegemine: - võimaldab luua uusi teenuseid ja tooteid, mille müügist võib erasektor saada tulu; - võimaldab erasektoril luua avatud andmetega innovaatilisi teenuseid. 3. Sotsiaaldemograafiline mõju – mõju isikute võimalusele osaleda ühiskondlikus elus ja seda mõjutada (mõju mittetulunduslike organisatsioonide aktiivsusele ja arengule). Muudatus võib suurendada isikute võimalust osaleda ühiskondlikus elus ja seda mõjutada, sest neil on senisest selgemad alused avaandmete pinnalt teenuste loomiseks. Mõju võib pidada vähe oluliseks, kuna sellega ei kaasne olulisi riske ega negatiivset kõrvalmõju. 6.3 Kavandatav muudatus: AKI järelevalvepädevuse üleandmine TTJA-le TTJA-le antakse teabevaldajate üle riikliku ja haldusjärelevalve teostamise pädevus veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuete täitmisel. Seni täitis seda funktsiooni AKI. Mõju järelevalveasutusele Riigiasutuste tööülesannetest on mõjutatud AKI ja TTJA tegevus. AKI peab eelnõu jõustumisel TTJA-le üle andma pooleliolevad järelevalve- ja seiretegevused. TTJA-l tuleb alustada veebilehtede ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse nõuete järelevalvega, jätkata seiret ning esitada Euroopa Komisjonile seirearuandeid Eesti kohta. Sihtrühm Seaduseelnõu kohustatud sihtrühm on TTJA. Kaasnev mõju Järelevalvepädevuse üleandmisega võivad kaasneda mõjud: 23 TTJA järelevalvepädevus suureneb. Sellest tulenevalt on vajalikud täiendavad ressursid. Tinglikult pool tulevasest töömahust seisneb standarditega kehtestatud nõuete täitmise korrapärases tehnilises mõõtmises. Selline seire vajab mittemanuaalseid ehk tarkvaralisi lahendusi. Teine pool töömahust seisneb juriidilises järelevalvetegevuses (seirega väljaselgitud probleemide, sh ebaproportsionaalsusega põhjendatavate erisuste õiguslik hindamine, asutuste nõustamine, suhtlus rikkujatega, ettekirjutused ja nende täitmise kontroll). Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele: Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest 2021. aastal kavandatud üleriiklikest IKT jaotamata vahenditest üleriikliku tähtsusega digiriigi ja küberturvalisuse lisategevuste katteks on eraldatud MKM-i valitsemisalas TTJA-le 150 000 eurot veebilehtede ja mobiilirakenduste järelevalve funktsiooni mehitamiseks ja kompetentsi loomiseks. Sama summa on TTJA-le ette nähtud ka 2022. ja 2023. aastaks. 7 Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Väärtuslike andmestike taaskasutamiseks tasuta kättesaadavaks tegemine toob Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (äriregistri) jaoks kaasa iga-aastase täiendavate kulude vajaduse 6 000 000 euro ulatuses. Täpne summa selgub komisjoni rakendusmääruse vastuvõtmisel. TTJA-le teabevaldajate üle riikliku ja haldusjärelevalve teostamise pädevuse üleandmine veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuete täitmisel tähendab iga-aastast kulu 150 000 eurot. AKI järelevalveülesanded laienevad ja AKI-l on vaja ressursse täiendavate järelevalvetoimingute tegemiseks (ennekõike tööjõukulude näol). 8 Seaduse rakendusaktid Eelnõu kohase AvTS § 41 lõikega 3 lisatakse asjaomasele ministrile võimalus vajaduse korral kehtestada määrusega keeleandmestike nimekiri, avaldamise ja taaskasutamise tingimused ning kord. Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale (lisa 2). Lisaks kaasneb AvTS § 31 lõikes 81 sätestatud volitusnormi kehtetuks tunnistamisega vajadus muuta nimetatud volitusnormi alusel kehtestatud määruseid: kohtutäiturimäärustikku ja kohtute infosüsteemi põhimäärust. Väärtuslike andmestike tasuta kättesaadavaks tegemise tagamiseks tuleb muuta ka justiitsministri 30.11.1998 määrust nr 55 „Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri, korteriühistute registri ning kommertspandiregistri elektrooniliste andmete väljastamise eest võetava tasu suuruse ja nende isikute loetelu, kellele väljastatakse äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri, korteriühistute registri ning kommertspandiregistri elektroonilisi andmeid tasuta, kinnitamine“. Muudatuste tegemiseks on aega kuni kaks aastat pärast komisjoni rakendusmääruse jõustumist. 9 Seaduse jõustumine Eelnõus kavandatavad seaduse muudatused jõustuvad 17.07.2021, mis on direktiivist 24 tulenevate nõuete siseriikliku jõustamise tähtaeg. Andmekaitse Inspektsioonilt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile teabevaldajate üle riikliku ja haldusjärelevalve teostamine veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuete täitmisel pädevuse üleandmine ei ole seotud direktiivi ülevõtmisega. Siiski on jõustumise tähtaeg sobilik ka nimetatud muudatuse jõustumise tähtajana, sest võimaldab pädevuse üle anda piisava ajavaruga. 10 Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Samuti edastatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Keele Instituudile, Haridus- ja Noorteametile, Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale, Kaitseressursside Ametile, Keeleametile, Keskkonnaagentuurile, Keskkonnaametile, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele, Konkurentsiametile, Maa-ametile, Maksu- ja Tolliametile, MTÜ-le Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, MTÜ- le Open Knowledge Estonia, Muinsuskaitseametile, Patendiametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Põllumajandus- ja Toiduametile, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile, Pärnu Maakohtule, Päästeametile, Rahvusarhiivile, Ravimiametile, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Riigi Infosüsteemi Ametile, Riigikohtule, Startup Estoniale, Sotsiaalkindlustusametile, Statistikaametile, Tallinna Ringkonnakohtule, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Tartu, Maakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Tartu Ülikoolile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Terviseametile, Teenusmajanduse Kojale, Transpordiametile, Tööinspektsioonile, Viru Maakohtule ning Õiguskantsleri Kantseleile. Lisaks edastatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Rahvusraamatukogule, Tartu Ülikooli raamatukogule, Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule, Eesti Maaülikooli raamatukogule, Eesti Kunstiakadeemia raamatukogule, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogule, Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogule, Eesti Pimedate Raamatukogule, Harju Maakonnaraamatukogule, Põltsamaa Raamatukogule, Jõhvi Keskraamatukogule, Järvamaa Keskraamatukogule, Hiiu Valla raamatukogule, Lääne Maakonna Keskraamatukogule, Lääne-Virumaa Keskraamatukogule, Põlva Keskraamatukogule, Pärnu Keskraamatukogule, Rapla Keskraamatukogule, Saare Maakonna Keskraamatukogule, Kõrveküla Raamatukogule, Valga Keskraamatukogule, Viljandi Linnaraamatukogule, Võrumaa Keskraamatukogule, Tallinna Keskraamatukogule, Tartu Linnaraamatukogule, Narva Keskraamatukogule, Kultuuriministeeriumi Muuseuminõukogule, Eesti Rahva Muuseumile, SA-le Eesti Kunstmuuseum, SA-le Eesti Ajaloomuuseum, SA-le Eesti Vabaõhumuuseum, SA-le Eesti Meremuuseum, MTÜ-le Eesti Muuseumiühing ja MTÜ-le ICOM Eesti. 25  Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 1 Euroopa Liidu direktiivi (EL) 2019/1024 ja Eesti õigusakti vastavustabel EL-i EL-i õigusakti normi EL-i õigusakti normi Kommentaarid õigusakti norm ülevõtmise sisuliseks rakendamiseks kohustus kehtestatavad riigisisesed Jah, ei, valikuline õigusaktid Artikkel 1 Art 1 lg 1 Jah Art 1 lg 1 – Reguleerimisese ja kohaldamisala AvTS § 3, § 31 lg 82, § 4, § 1. Avaandmete kasutamise edendamiseks ning toodete ja teenuste Art 1 lg 2 Valikuline 5 innovatsiooni stimuleerimiseks kehtestatakse käesoleva direktiiviga miinimumnormid, mis reguleerivad järgmiste dokumentide ja Art 1 lg 3, 4, 5 Jah Art 1 lg 2, 4, 5 – andmete taaskasutamist ja nende taaskasutamist soodustavate AvTS § 31 lg 1, 3, 4, 5, 6, 7 praktiliste vahendite kasutuselevõttu: Art 1 lg 6 ja 7 Jah ja 8, koosmõjus § 35 a) liikmesriikide avaliku sektori asutuste valduses olemas olevad Art 1 lg 6 – AvTS § 31 dokumendid; lõige 3 b) olemasolevad dokumendid, mis on sellise riigi osalusega Art 1 lg 7 – AvTS äriühingu valduses, kes: koosmõjus RAS-iga i) tegutseb direktiivis 2014/25/EL määratletud valdkondades, ii) tegutseb avaliku teenuse pakkujana vastavalt määruse (EÜ) nr 1370/2007 artiklile 2, iii) tegutseb lennuettevõtjana, kes täidab avaliku teenindamise kohustust vastavalt määruse (EÜ) nr 1008/2008 artiklile 16, või iv) tegutseb ühenduse laevaomanikuna, kes täidab avaliku teenuse osutamise kohustust vastavalt määruse (EMÜ) nr 3577/92 artiklile 4; c) teadusandmed artiklis 10 sätestatud tingimustel. 2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata: a) dokumentide suhtes, mille väljastamine ei kuulu asjaomaste avaliku sektori asutuste nende avalik-õiguslike ülesannete alla, mis on määratletud liikmesriigi õiguses või muudes siduvates õigusnormides, või kui selliseid norme ei ole, kõnealuse liikmesriigi üldise haldustava kohaselt tingimusel, et avalik-õiguslike ülesannete ulatus on läbipaistev ja see vaadatakse läbi; b) riigi osalusega äriühingute valduses olevate järgmiste dokumentide suhtes: i) dokumendid, mille koostamine ei kuulu liikmesriigi õiguses või muudes siduvates õigusnormides määratletud üldhuviteenuste pakkumise alla; ii) dokumendid, mis on seotud tegevusega, mis on otseselt avatud konkurentsile ja mille suhtes seetõttu vastavalt direktiivi 2014/25/EL artiklile 34 hanke-eeskirju ei kohaldata; c) dokumentide suhtes, mille intellektuaalomandiõigused kuuluvad kolmandatele isikutele; d) dokumentide, näiteks tundlikke andmeid sisaldavate dokumentide suhtes, millele juurdepääs on liikmesriikide juurdepääsukorra kohaselt välistatud, sealhulgas järgmistel põhjustel: i) riikliku julgeoleku (st riigi julgeoleku) kaitse, riigikaitse või avaliku julgeoleku kaitse; ii) statistiliste andmete konfidentsiaalsus; iii) ärisaladus (sealhulgas äri-, kutseala- või äriühingu saladused); e) dokumentide suhtes, millele juurdepääs on välistatud või piiratud 2 direktiivi 2008/114/EÜ artikli 2 punktis d määratletud elutähtsate infrastruktuuride kaitsega seotud tundliku teabe tõttu; f) dokumentide suhtes, millele juurdepääs on liikmesriikide juurdepääsukorraga piiratud, sealhulgas juhud, kus dokumentidele juurdepääsu saamiseks peavad kodanikud või juriidilised isikud tõendama oma konkreetse huvi olemasolu; g) logode, vappide ja sümbolite suhtes; h) dokumentide suhtes, millele juurdepääs on juurdepääsukorra kohaselt välistatud või piiratud isikuandmete kaitse tõttu, ning dokumentide osade suhtes, mis on selle korra kohaselt juurdepääsetavad ja sisaldavad isikuandmeid, mille taaskasutamine on õiguses määratletu kohaselt vastuolus õigusaktiga, millega reguleeritakse üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel, või kahjustab üksikisiku eraelu puutumatust ja isikupuutumatust, eelkõige isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õiguse või siseriikliku õiguse kohaselt; i) dokumentide suhtes, mis on avalike ringhäälingujaamade ja nende filiaalide ning muude asutuste või nende filiaalide valduses avaliku ringhäälinguteenuse osutamise eesmärgil; j) dokumentide suhtes, mis on muude kultuuriasutuste kui raamatukogude, sealhulgas ülikooliraamatukogude, muuseumide ja arhiivide valduses; k) dokumentide suhtes, mis on kuni teise taseme haridusasutuste valduses, ning kõigi teiste haridusasutuste puhul muude kui lõike 1 punktis c nimetatud dokumentide suhtes; 3 l) muude kui lõike 1 punktis c nimetatud dokumentide suhtes, mis on teadustööga tegelevate organisatsioonide ja teadustööd rahastavate organisatsioonide, sealhulgas teadustöö tulemuste edasiandmiseks loodud organisatsioonide valduses. 3. Käesolev direktiiv rajaneb liidu ja liikmesriikide juurdepääsukordadel ega piira nende kohaldamist. 4. Käesolev direktiiv ei piira isikuandmete kaitset käsitlevat liidu ja liikmesriigi õiguse, eelkõige määruse (EL) 2016/679 ning direktiivi 2002/58/EÜ kohaldamist ega liikmesriikide vastavate õigusnormide kohaldamist. 5. Käesoleva direktiivi kohaselt kehtestatud kohustusi kohaldatakse niivõrd, kuivõrd need on kooskõlas intellektuaalomandiõiguste kaitset käsitlevate rahvusvaheliste lepingutega, eelkõige Berni konventsiooni, TRIPS-lepingu ning WIPO autoriõiguse lepinguga. 6. Avaliku sektori asutused ei kasuta direktiivi 96/9/EÜ artikli 7 lõikes 1 sätestatud andmebaasi tegija õigust, et takistada dokumentide taaskasutamist või piirata taaskasutamist rohkem kui see on võimalik vastavalt käesolevas direktiivis sätestatule. 7. Käesolev direktiiv reguleerib liikmesriikide avaliku sektori asutuste ja riigi osalusega äriühingute valduses olemas olevate dokumentide taaskasutamist ning hõlmab muu hulgas dokumente, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2007/2/EÜ. Artikkel 2 Jah Art 2 lg 1, 2, 3 ja 4 – AvTS § 5 Mõisted Art 2 lg 5 – 4 Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: AvTS § 3 1) „avaliku sektori asutus“ – riigiasutused, piirkondlikud asutused ja kohalikud asutused, avalik-õiguslikud isikud või ühest või mitmest Art 2 lg 6 – kõnealusest asutusest või avalik-õiguslikust isikust koosnevad AvTS § 3 ühendused; Art 2 lg 7 – 2) „avalik-õiguslik isik“ – isik, mis vastab kõigile järgmistele Isikuandmete kaitse tingimustele: üldmääruse pp 26 a) see on asutatud konkreetse eesmärgiga rahuldada vajadusi, mille rahuldamine on üldistes huvides, ega tegele tööstuse või Art 2 lg 8 – kaubandusega; AvTS § 31 lg 83 b) sellel on juriidilise isiku staatus, ning c) seda rahastavad suuremas osas riigiasutused, piirkondlikud Art 2 lg 9 – asutused või kohalikud asutused või muud avalikõiguslikud isikud; AvTS § 31 lg 82 või selle juhtimine toimub kõnealuste asutuste või isikute järelevalve all; või sellel on haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan, mille Art 2 lg 10 – liikmetest üle poole nimetavad riigiasutused, piirkondlikud asutused AvTS § 41 lg 1 või kohalikud asutused või muud avalik-õiguslikud isikud; Art 2 lg 11 – 3) „riigi osalusega äriühing“ – artikli 1 lõike 1 punktis b määratletud AvTS § 31 lg 1 valdkondades tegutsev äriühing, mille suhtes võivad avaliku sektori asutused otseselt või kaudselt kasutada valitsevat mõju Art 2 lg 12 – omandiõiguse, finantsosaluse või äriühingu suhtes kehtivate Isikuandmete kaitse õigusnormide alusel. Eeldatakse, et avaliku sektori asutustel on üldmääruse art 4 p 1 valitsev mõju järgmistel juhtudel, kui need asutused otseselt või kaudselt: Art 2 lg 13 – a) omavad enamust äriühingu märgitud kapitalist; AvTS § 31 lg 4 b) omavad kontrolli äriühingu emiteeritud aktsiatega määratud häälte enamuse üle; Art 2 lg 14 – c) võivad nimetada rohkem kui pooled äriühingu haldus-, AvTS § 31 lg 4 juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest; Art 2 lg 15 – 5 4) „ülikool“ – avaliku sektori asutus, mis pakub akadeemilise kraadi AvTS § 31 lg 4 omandamiseni viivat keskharidusjärgset kõrgharidust; Art 2 lg 16 – 5) „standardlitsents“ – eelnevalt määratletud taaskasutamise AvTS § 25 lg 5 tingimused digitaalses vormingus, mis eelistatavalt ühildub veebis kättesaadavate standardsete avalike litsentsidega; 6) „dokument“ – a) igasugune andmesisu mis tahes andmekandjal (nii paberil kui elektroonilises vormis või heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestisena); b) osa sellisest andmesisust; 7) „anonüümimine“ – protsess, mille käigus muudetakse dokumendid anonüümseteks dokumentideks, mis ei ole seotud tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga, või protsess, mille käigus muudetakse isikuandmed anonüümseks sellisel viisil, et andmesubjekti ei ole võimalik tuvastada või ei ole enam võimalik tuvastada; 8) „dünaamilised andmed“ – digitaalsed dokumendid, mida ajakohastatakse sageli või reaalajas eelkõige seetõttu, et nad muutuvad pidevalt või aeguvad kiiresti; andurite abil saadud andmeid loetakse tavaliselt dünaamilisteks andmeteks; 9) „teadusandmed“ – digitaalsed dokumendid, v.a teaduslikud publikatsioonid, mida kogutakse või koostatakse teadustöö käigus ning mida kasutatakse teadusprotsessis tõendusmaterjalina või peetakse teadusringkondades üldiselt vajalikuks, et tõestada teadustöö käigus tehtud avastusi ja teadustöö tulemusi; 10) „väärtuslikud andmestikud“ – dokumendid, mille taaskasutamist 6 seostatakse ühiskonnale, keskkonnale ja majandusele oluliste hüvedega eelkõige tänu nende sobivusele lisaväärtusteenuste ja - rakenduste ning uute kõrge kvaliteediga ja inimväärsete töökohtade loomiseks ja tänu nende inimeste arvule, kes võiksid saada kasu sellistel andmestikel põhinevatest lisaväärtusteenustest ja - rakendustest; 11) „taaskasutamine“ – järgmiste dokumentide kasutamine füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt: a) dokumendid, mis on avaliku sektori asutuste valduses ärilisel või mitteärilisel eesmärgil, mis ei lange kokku algse eesmärgiga, mille täitmiseks dokumendid avalik-õigusliku ülesande raames loodi, välja arvatud avaliku sektori asutuste vaheline dokumentide vahetamine puhtalt avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks; või b) dokumendid, mis on riigi osalusega äriühingute valduses ärilisel või mitteärilisel eesmärgil, mis ei lange kokku algse eesmärgiga osutada üldhuviteenuseid, mille jaoks dokumendid koostati, välja arvatud riigi osalusega äriühingute ja avaliku sektori asutuste vaheline dokumentide vahetamine puhtalt avaliku sektori asutuste avalikõiguslike ülesannete täitmiseks; 12) „isikuandmed“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1 määratletud isikuandmed; 13) „masinloetav vorming“ – failivorming, mis on struktureeritud selliselt, et tarkvararakendused suudavad spetsiifilisi andmeid, sealhulgas üksikuid faktiväiteid, ja nende sisemist struktuuri kergelt tuvastada, ära tunda ja teha andmetest väljavõtteid; 14) „avatud vorming“ – platvormist sõltumatu failivorming, mis tehakse üldsusele kättesaadavaks ilma dokumentide taaskasutamise 7 piiranguteta; 15) „vormistatud avatud standard“ – kirjalikult väljendatud standard, mis sisaldab üksikasjalikke nõudeid selle kohta, kuidas tagada andmehaldustarkvara koostalitlusvõime; 16) „mõistlik investeeringutulu“ – protsentides väljendatav osa üldistest tasudest, mis lisandub tingimustele vastavate kulude katmiseks vajalikule summale; see osa ei tohi olla suurem kui viis protsendipunkti üle Euroopa Keskpanga fikseeritud intressimäära; 17) „kolmas isik“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle valduses on andmed, ning kes ei ole avaliku sektori asutus ega riigi osalusega äriühing. Artikkel 3 Jah Art 3 lg 1 – AvTS § 31; § 28; § 29 lg 3 Üldpõhimõte ja 4. 1. Kui käesoleva artikli lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti, tagavad Art 3 lg 2 – liikmesriigid, et dokumendid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat ArhS § 10 lg 11; ERR § 6 lg direktiivi vastavalt artiklile 1, on III ja IV peatüki kohaselt ärilistel ja 11; RaRS § 15 lg 7; MuuS mitteärilistel eesmärkidel taaskasutatavad. § 16 lg 3. 2. Kui tegemist on dokumentidega, mille intellektuaalomandiõigused kuuluvad raamatukogudele, sh ülikoolide raamatukogudele, muuseumidele ja arhiividele, ning dokumentidega, mis on riigi osalusega äriühingute valduses, tagavad liikmesriigid, et kui dokumentide taaskasutamine on lubatud, on need dokumendid III ja IV peatüki kohaselt ärilistel ja mitteärilistel eesmärkidel taaskasutatavad. Artikkel 4 Jah Art 4 lg 1, 2 – 8  AvTS § 6; § 18-20 Taaskasutamistaotluste menetlemine Art 4 lg 3 – 1. Avaliku sektori asutused menetlevad taaskasutamistaotlusi AvTS § 23 elektrooniliselt, kui see on võimalik ja asjakohane, ning teevad dokumendi taotlejale taaskasutamiseks kättesaadavaks või, kui vaja Art 4 lg 4 – on litsentsi, esitavad taotlejale litsentsipakkumise mõistliku aja HMS § 57 jooksul, mis peab olema vastavuses dokumentidele juurdepääsu taotluste menetlemiseks kehtestatud tähtaegadega. Art 4 lg 5 – AvTS § 15 2. Kui tähtaegu või muid dokumentide õigeaegset esitamist reguleerivaid norme ei ole kehtestatud, menetlevad avaliku sektori Art 4 lg 6 – asutused taotlust ja annavad dokumendid taotlejale taaskasutamiseks erandit ei kehtestata või, kui vaja on litsentsi, esitavad taotlejale litsentsipakkumise niipea kui võimalik ja igal juhul 20 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest. Seda ajavahemikku võib mahukate või keerukate taotluste korral pikendada 20 tööpäeva võrra. Sellistel juhtudel teatatakse taotlejale niipea kui võimalik ja igal juhul kolme nädala jooksul alates esialgse taotluse saamisest, et selle menetlemiseks on vaja lisaaega, ja põhjendatakse seda vajadust. 3. Äraütleva otsuse korral teatavad avaliku sektori asutused taotlejale keeldumise põhjused vastavalt liikmesriigis kehtiva juurdepääsukorra asjakohastele sätetele või käesoleva direktiivi, eelkõige selle artikli 1 lõike 2 punktide a–h ja artikli 3 ülevõtmiseks vastu võetud sätetele. Kui äraütleva otsuse aluseks on artikli 1 lõike 2 punkt c, teatavad avaliku sektori asutused õiguse füüsilisest või juriidilisest isikust omajat, kui see on teada, või litsentsiandja, kellelt avaliku sektori asutus on asjakohase materjali saanud. Raamatukogud, sh ülikoolide raamatukogud, muuseumid ja arhiivid ei ole kohustatud seda teatama. 9 4. Kõikides taaskasutamise kohta tehtud otsustes tuleb osutada õiguskaitsevahenditele juhuks, kui taotleja soovib otsuse edasi kaevata. Õiguskaitsevahendite hulka kuulub võimalus, et otsuse vaatab läbi sõltumatu asutus, kellel on asjakohased eriteadmised, näiteks liikmesriigi konkurentsiamet, dokumentidele juurdepääsu eest vastutav asjaomane asutus, määruse (EL) 2016/679 kohaselt loodud järelevalveasutus või liikmesriigi kohtuasutus, kelle otsused on asjaomasele avaliku sektori asutusele siduvad. 5. Käesoleva artikli kohaldamiseks kasutavad liikmesriigid praktilisi vahendeid, et hõlbustada dokumentide tõhusat taaskasutamist. Ettevalmistused võivad eelkõige hõlmata viise teabe edastamiseks käesolevas direktiivis sätestatud õiguste kohta ning vajaliku abi ja juhiste pakkumist. 6. Käesolevat artiklit ei pea järgima järgmised üksused: a) riigi osalusega äriühingud; b) haridusasutused, teadustööga tegelevad organisatsioonid ja teadustööd rahastavad organisatsioonid. Artikkel 5 Jah Art 5 lg 1, 2 ja 3 – AvTS § 31 lg 4; § 17 Pakutavad vormid Art 5 lg 5 ja 6 – 1. Ilma et see piiraks V peatüki kohaldamist, teevad avaliku sektori AvTS § 31 lg 83 asutused ja riigi osalusega äriühingud oma dokumendid kättesaadavaks juba olemas olevas vormingus või keeles ning, kui Art 5 lg 7 – see on võimalik ja asjakohane, elektrooniliste vahendite abil AvTS § 5 lg 1 punkt 3 vormingus, mis on avatud, masinloetav, juurdepääsetav, leitav ning koosmõjus lõigetega 2 ja 3 taaskasutatav koos oma metaandmetega. Nii vorming kui ka metaandmed peavad võimaluse korral vastama vormistatud avatud Art 5 lg 7 – standarditele. AvTS § 41 lõige 1 10 2. Liikmesriigid julgustavad avaliku sektori asutusi ja riigi osalusega äriühinguid koostama ja kättesaadavaks tegema käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävaid dokumente, järgides kavandatud ja vaikimisi avatuse põhimõtet. 3. Lõikest 1 ei tulene avaliku sektori asutustele kohustust luua või mugandada dokumente või anda dokumentidest väljavõtteid, et järgida kõnealust lõiget, kui see nõuaks ebaproportsionaalseid jõupingutusi, mis ei ole pelgalt lihtsad toimingud. 4. Avaliku sektori asutustelt ei nõuta teatavat liiki dokumentide koostamise ja talletamise jätkamist selleks, et era- või avaliku sektori organisatsioon saaks neid taaskasutada. 5. Avaliku sektori asutused teevad dünaamilised andmed taaskasutamiseks kättesaadavaks kohe pärast kogumist selleks sobiva rakendusliidese kaudu ning asjakohasel juhul hulgiallalaaditud andmetena. 6. Kui dünaamiliste andmete taaskasutamiseks kättesaadavaks tegemine kohe pärast nende kogumist nagu on osutatud lõikes 5, käiks avaliku sektori asutusele rahaliselt ja tehniliselt üle jõu, eeldades seega ebaproportsionaalsete jõupingutuste tegemist, tehakse need dünaamilised andmed taaskasutamiseks kättesaadavaks sellise aja jooksul või selliste ajutiste tehniliste piirangutega, mis ei kahjusta põhjendamatult nende andmete majandusliku ja sotsiaalse potentsiaali kasutamist. 7. Lõikeid 1–6 kohaldatakse riigi osalusega äriühingute valduses olevate olemasolevate dokumentide suhtes, mis on taaskasutamiseks kättesaadavad. 11 8. Väärtuslikud andmestikud, mis on loetletud vastavalt artikli 14 lõikele 1, tehakse taaskasutamiseks kättesaadavaks masinloetavas vormingus selleks sobiva rakendusliidese kaudu ja asjakohasel juhul hulgiallalaaditud andmestikuna. Artikkel 6 Jah Art 6 lg 1 – AvTS § 25 lõiked 1 ja 4 Tasu võtmise põhimõtted Art 6 lg 2 p a – 1. Dokumentide taaskasutamise eest tasu ei võeta. Kuid dokumentide AvTS § 25 lõige 5 paljundamisest, esitamisest ja levitamisest ning isikuandmete anonüümimisest ja äriliselt konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks Art 6 lg 2 p b – võetud meetmetest tulenevate piirkulude tagasinõudmine võib olla ArhS § 3 lõiked 3 ja 4; lubatud. RaRS § 15 lõiked 2 ja 3; MuuS § 20 2. Erandkorras ei kohaldata lõiget 1: a) avaliku sektori asutuste suhtes, kes peavad teenima tulu, et Art 6 lg 2 p c – AvTS § 25 katta oluline osa oma avalik-õiguslike ülesannete täitmisest lg 5 tulenevatest kuludest; b) raamatukogude, sh ülikoolide raamatukogude, Art 6 lg 3 – muuseumide ja arhiivide suhtes; AvTS § 25 lg 8 c) riigi osalusega äriühingute suhtes. Art 6 lõiked 4 ja 5 – 3. Liikmesriigid avaldavad lõike 2 punktis a osutatud avaliku sektori AvTS § 25 lg 5 asutuste nimekirja veebis. Art 6 lõiked 6 – 4. Lõike 2 punktides a ja c osutatud juhtudel arvutatakse tasude AvTS § 25 lg 1 kogusumma välja objektiivsete, läbipaistvate ja kontrollitavate kriteeriumide alusel. Kõnealused kriteeriumid kehtestatakse liikmesriikide poolt. Dokumentide väljastamisest ja taaskasutamise lubamisest vastaval arvestusperioodil saadav kogutulu ei tohi ületada kulusid, mis 12 tulenevad nende kogumisest, koostamisest, paljundamisest, levitamisest ja andmete talletamisest, millele lisandub mõistlik investeeringutulu, ning – asjakohasel juhul – isikuandmete anonüümimisest ja äriliselt konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks võetud meetmetest. Tasu arvutatakse vastavalt kohaldatavatele arvestuspõhimõtetele. 5. Kui tasu võtavad lõike 2 punktis b osutatud avaliku sektori asutused, ei tohi dokumentide väljastamisest ja taaskasutamise lubamisest vastaval arvestusperioodil saadav kogutulu ületada kulusid, mis tulenevad dokumentide kogumisest, koostamisest, paljundamisest, levitamisest, andmete talletamisest, säilitamisest ja õiguste väljaselgitamisest ning asjakohasel juhul isikuandmete anonüümimisest ja äriliselt konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks võetud meetmetest, millele lisandub mõistlik investeeringutulu. Tasu arvutatakse vastavalt asjaomaste avaliku sektori asutuste suhtes kohaldatavatele arvestuspõhimõtetele. 6. Järgmiste andmete taaskasutamine on kasutaja jaoks tasuta: a) võttes arvesse artikli 14 lõikeid 3, 4 ja 5, väärtuslikud andmestikud, mis on loetletud vastavalt nimetatud artikli lõikele 1; b) artikli 1 lõike 1 punktis c osutatud teadusandmed. Artikkel 7 Jah Art 7 – AvTS § 25 lg 4, 5 ja 6 Läbipaistvus 1. Dokumentide taaskasutamise standardtasude puhul määratakse eelnevalt kindlaks ja avaldatakse, kui see on võimalik ja asjakohane, siis elektrooniliselt, tasu kohaldamise tingimused ja tasu tegelik summa, sealhulgas tasu arvutamise alus. 2. Kui tegemist on muude taaskasutamise tasudega kui lõikes 1 osutatud tasud, teatatakse eelnevalt, milliseid tegureid võetakse 13 nende tasude arvutamisel arvesse. Taotluse korral teatab selliste dokumentide valdaja ka seda, kuidas need tasud arvutati konkreetse taaskasutamistaotluse puhul. 3. Avaliku sektori asutused tagavad, et dokumentide taaskasutamise taotlejaid teavitatakse õiguskaitsevahenditest, mis on seotud neid mõjutavate otsuste või tavadega. Artikkel 8 Jah Art 8– AvTS § 31 lg 9 Standarditsentsid 1. Dokumentide taaskasutamisele ei seata tingimusi, välja arvatud juhul, kui need tingimused on objektiivsed, proportsionaalsed, ei ole diskrimineerivad ning neid saab põhjendada avaliku huvi eesmärgiga. Kui taaskasutamisele seatakse tingimused, ei tohi need tingimused taaskasutamist põhjendamatult piirata ning neid ei tohi kasutada konkurentsi piiramiseks. 2. Liikmesriikides, kus kasutatakse litsentse, tagavad liikmesriigid, et avaliku sektori dokumentide taaskasutamise standardlitsentsid, mida saab konkreetse litsentsitaotluse jaoks kohandada, on kättesaadavad digitaalses vormingus ning neid on võimalik elektrooniliselt töödelda. Liikmesriigid edendavad standardlitsentside kasutamist. Artikkel 9 Valikuline Art 9 – AvTS § 12 lg 1 ja § 32 Praktilised vahendid 1. Liikmesriigid kasutavad praktilisi vahendeid taaskasutamiseks kättesaadavate dokumentide otsingu hõlbustamiseks, näiteks peamiste dokumentide nimekirjad koos asjaomaste metaandmetega, 14 mis on kättesaadavad veebis ja masinloetavas vormingus, kui see on võimalik ja asjakohane, ja portaalid, milles on lingid sellistele nimekirjadele. Võimaluse korral hõlbustavad liikmesriigid dokumentide keeltevahelist otsingut, võimaldades eelkõige metaandmete koondamist liidu tasandil. Liikmesriigid innustavad samuti avaliku sektori asutusi kasutama praktilisi vahendeid mis hõlbustaksid taaskasutamiseks kättesaadavate dokumentide säilitamist. 2. Liikmesriigid jätkavad koostöös komisjoniga jõupingutuste tegemist, et lihtsustada juurdepääsu andmestikele, eelkõige luues ühtse juurdepääsupunkti ning tehes järk- järgult kättesaadavaks avaliku sektori asutuste valduses olevad sobivad andmestikud kõikidest dokumentidest, mille suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse, samuti liidu institutsioonide valduses olevatele andmetele, seda vormingus, mis on juurdepääsetav, kergesti leitav ja taaskasutatav elektrooniliste vahendite abil. Artikkel 10 Jah Art 10 lg 2 – AvTS § 31 lg 82 Teadusandmed 1. Liikmesriigid toetavad teadusandmete kättesaadavust ning kehtestavad selleks riigisisesed põhimõtted ja asjaomased meetmed, et muuta avaliku sektori rahastatud teadusandmed vaikimisi avatuse põhimõtet järgides vabalt kättesaadavaks („vaba juurdepääsu põhimõte“) ja FAIR-põhimõtetega ühilduvaks. Seejuures võetakse intellektuaalomandi õigusi, isikuandmete kaitset, konfidentsiaalsust, turvalisust ja õigustatud ärihuvisid arvesse kooskõlas põhimõttega „nii avatud kui võimalik, nii suletud kui vajalik“. Vaba juurdepääsu põhimõte on suunatud teadustööga tegelevatele organisatsioonidele ja teadustööd rahastavatele organisatsioonidele. 15 2. Ilma, et see piiraks artikli 1 lõike 2 punkti c kohaldamist, peavad teadusandmed olema vastavalt III ja IV peatükile ärilistel ja mitteärilistel eesmärkidel taaskasutatavad, juhu kui neid andmete loomist on rahastanud avalik sektor ning teadlased, teadustööga tegelevad organisatsioonid või teadustööd rahastavad organisatsioonid on need institutsiooni- või teemapõhise hoidla kaudu juba avalikult kättesaadavaks teinud. Seejuures võetakse arvesse õiguspäraseid ärihuve, teadmussiirde valdkonna tegevust ja varem olemas olnud intellektuaalomandiõigusi. Artikkel 11 Jah Art 11 – AvTS § 4 Diskrimineerimiskeeld 1. Dokumentide taaskasutamise tingimused ei tohi olla võrreldavate taaskasutamisviiside suhtes diskrimineerivad, seda ka piiriülese taaskasutamise puhul. 2. Kui avaliku sektori asutus kasutab dokumente oma äritegevuses, mis ei kuulu tema avalik-õiguslike ülesannete alla, kohaldatakse selleks tegevuseks dokumentide väljastamisel samu tasusid ja muid tingimusi, mis kehtivad teistele kasutajatele. Artikkel 12 Jah Art 12 – AvTS § 31 lg 2 Ainuõigused 1. Dokumentide taaskasutamine on avatud kõikidele potentsiaalsetele turuosalistele, isegi juhul, kui üks turuosaline juba pakub nendel dokumentidel põhinevaid lisandväärtusega tooteid. Dokumente valdavate avaliku sektori asutuste või riigi osalusega äriühingute ning kolmandate isikute vaheliste lepingute ega muude kokkulepetega ei tohi anda ainuõigusi. 16 2. Kui aga ainuõigus on vajalik, et pakkuda teenust avalikes huvides, vaadatakse kõnealuse ainuõiguse põhjendatus regulaarselt läbi, kusjuures igal juhul vaadatakse see läbi iga kolme aasta järel. 16. juulil 2019 või pärast seda kuupäeva sõlmitud ainuõiguste kokkulepped tehakse veebis avalikult kättesaadavaks vähemalt kaks kuud enne nende jõustumist. Selliste kokkulepete lõplikud tingimused peavad olema läbipaistvad ja need tehakse veebis avalikult kättesaadavaks. Käesolevat lõiget ei kohaldata kultuurivarade digiteerimise suhtes. 3. Erandina lõikest 1 ei ületa kultuurivarade digiteerimisega seotud ainuõiguse kestus üldiselt kümmet aastat. Juhul kui see ajavahemik ületab kümmet aastat, vaadatakse selle kestus 11. aastal ja vajaduse korral pärast seda igal seitsmendal aastal läbi. Esimeses lõigus osutatud kokkulepped, millega antakse ainuõigus, peavad olema läbipaistvad ja need avalikustatakse. Kui kultuurivarade digiteerimiseks on antud esimeses lõigus osutatud ainuõigus, antakse asjaomasele avaliku sektori asutusele kokkuleppe osana digiteeritud kultuurivarade tasuta koopia. Kõnealune koopia tehakse ainuõiguse kestuse lõppemisel taaskasutamiseks kättesaadavaks. 4. Õiguslikud meetmed või praktilised vahendid, millega ei anta küll selgelt ainuõigust, kuid mille eesmärk on piirata või mille puhul võib põhjendatult eeldada, et need piiravad dokumentide kättesaadavust taaskasutamiseks muude üksuste poolt kui meetmes osalev kolmas isik, tehakse veebis avalikult kättesaadavaks vähemalt kaks kuud enne seda, kui need jõustuvad. Nimetatud õiguslike meetmete ja praktiliste vahendite mõju andmete kättesaadavusele taaskasutamiseks vaadatakse läbi korrapäraselt ja igal juhul iga kolme aasta tagant. Selliste meetmete lõplikud tingimused peavad olema läbipaistvad ja need tehakse veebis avalikult kättesaadavaks. 17 5. 17. juulil 2013 olemas olevad ainuõigused, mis ei kvalifitseeru lõikes 2 või 3 sätestatud erandiks ning mille andmise kokkulepped on sõlminud avaliku sektori asutused, lõpetatakse lepingu lõppemisel ja igal juhul hiljemalt 18. juulil 2043. 16. juulil 2019 olemas olevad ainuõigused, mis ei kvalifitseeru lõikes 2 või 3 sätestatud erandiks ning mille andmise kokkulepped on sõlminud riigi osalusega äriühingud, lõpetatakse lepingu lõppemisel ja igal juhul hiljemalt 17. juulil 2049. Artikkel 13 Ei - Väärtuslike andmestike temaatilised kategooriad 1. Et kehtestada tingimused, mis toetavad väärtuslike andmestike taaskasutamist, sätestatakse I lisas väärtuslike andmestike temaatiliste kategooriate nimekiri. 2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et lisada sinna uusi väärtuslike andmestike temaatilisi kategooriaid, kajastamaks arenguid tehnoloogias ja turgudel. Artikkel 14 Lg 1 – jah, osaliselt Art 14 lg 1 – Lg 2 – ei AvTS § 41 lg 1 Teatud väärtuslikud andmestikud ning nende avaldamise ja Lg 3 – ei taaskasutamise kord Lg 4 – valikuline Art 14 lg 4 – Lg 5 – valikuline AvTS § 41 lg 5 1. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse nimekiri teatavatest I lisas esitatud kategooriatesse kuuluvatest väärtuslikest Art 14 lg 5 – andmestikest, mis on avaliku sektori asutuste ja riigi osalusega AvTS § 583 äriühingute valduses olevate nende dokumentide hulgas, mille suhtes 18 kohaldatakse käesolevat direktiivi. Kõnealused väärtuslikud andmestikud peavad olema: a) tasuta kättesaadavad, kui lõikest 3, 4 või 5 ei tulene teisiti; b) masinloetavad; c) rakendusliideste kaudu esitatavad ja d) asjakohasel juhul hulgiallalaaditavad. Rakendusaktidega võidakse täpsustada väärtuslike andmestike avaldamise ja taaskasutamise korda. Kõnealune kord peab olema kooskõlas avatud standardlitsentsidega. Kord võib hõlmata taaskasutamise, andmevormingute ja metaandmete suhtes kohaldatavaid tingimusi ning levitamise tehnilist korda. Liikmesriikide tehtud investeeringuid avaandmete lähenemisviisidesse, näiteks investeeringud teatavate standardite arendamisse ja kasutusevõtmisse, võetakse arvesse ja hinnatakse nende võimalikku nimekirja lisamisest tulenevat kasu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 2. Teatud väärtuslike andmestike kindlaksmääramine vastavalt lõikele 1 põhineb nende potentsiaalil: a) luua olulisi sotsiaal-majanduslikke või keskkonnaga seotud hüvesid, ja innovaatilisi teenuseid; b) tuua kasu suurele arvule kasutajatele, eelkõige VKEdele; c) aidata saada tulu; ning d) kombineerida neid teiste andmestikega. Komisjon korraldab väärtuslike andmestike väljaselgitamise eesmärgil asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas eksperditasandil, viib läbi mõjuhindamise ning tagab dokumentide taaskasutamise küsimuses täiendavuse olemasolevate õigusaktide, näiteks 19 direktiiviga 2010/40/EL. Mõjuhinnangus tuleb esitada kulude-tulude analüüs ning analüüs selle kohta, kas väärtuslike andmestike tasuta pakkumisel avaliku sektori asutuste poolt, kes peavad teenima tulu, et katta oluline osa oma avalik-õiguslike ülesannete täitmisest tulenevatest kuludest, oleks oluline mõju selliste asutuste eelarvele. Riigi osalusega äriühingute valduses olevate väärtuslike andmestike osas pööratakse mõju hindamise käigus erilist tähelepanu riigi osalusega äriühingute rollile konkurentsipõhises majanduses. 3. Erandina lõike 1 teise lõigu punktist a tuleb lõikes 1 nimetatud rakendusaktides sätestada, et väärtuslike andmestike tasuta kättesaadavust ei kohaldata teatavate riigi osalusega äriühingute valduses olevate väärtuslike andmestike suhtes, kui see põhjustaks asjaomastel turgudel konkurentsimoonutusi. 4. Lõike 1 teise lõigu punkti a kohast väärtuslike andmestike tasuta kättesaadavaks tegemise nõuet ei kohaldata raamatukogude, sealhulgas ülikooliraamatukogude, muuseumide ja arhiivide puhul. 5. Juhul kui väärtuslike andmestike tasuta kättesaadavaks tegemine selliste avaliku sektori asutuste poolt, kes peavad teenima tulu, et katta oluline osa oma avalik-õiguslike ülesannete täitmisest tulenevatest kuludest, avaldaks olulist mõju asjaomaste asutuste eelarvele, võivad liikmesriigid vabastada need asutused kuni kaheks aastaks pärast lõike 1 kohaselt vastu võetud asjakohase rakendusakti jõustumist kohustusest teha väärtuslikud andmestikud tasuta kättesaadavaks. Artikkel 15 Ei - Delegeeritud volituste rakendamine 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte 20 käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 13 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 16. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 13 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 13 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või 21 nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra. Artikkel 16 Ei - Komiteemenetlus 1. Komisjoni abistab avaandmete ja avaliku sektori teabe taaskasutamise komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Artikkel 17 Jah, osaliselt Art 17 lg 17 lg 1 – Eelnõu § 3 Ülevõtmine 1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 17. juuliks 2021. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti. Artikkel 18 Ei - Komisjoni läbiviidav hindamine 22 1. Komisjon hindab käesoleva direktiivi kohaldamist mitte varem kui 17. juulil 2025 ning esitab aruande hindamise peamiste tulemuste kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Liikmesriigid esitavad komisjonile kõnealuse aruande koostamiseks vajaliku teabe. 2. Läbivaatamise objekt on eelkõige käesoleva direktiivi kohaldamisala ning ühiskondlik ja majanduslik mõju, sealhulgas a) käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate avaliku sektori dokumentide taaskasutamise suurenemise ulatus, eelkõige VKEde poolt, b) väärtuslike andmestike mõju, c) tasu võtmise põhimõtete ja ametlike õigusloomeliste ja haldusdokumentide taaskasutamise mõju, d) muude üksuste kui avaliku sektori asutuste valdusse kuuluvate dokumentide taaskasutamine, e) rakendusliideste kättesaadavus ja kasutamine, f) andmekaitse-eeskirjade ja taaskasutusvõimaluste koostoime ning g) täiendavad võimalused siseturu nõuetekohase toimimise ning majandus- ja tööturu arengu toetamiseks Artikkel 19 Ei - Kehtetuks tunnistamine Direktiiv 2003/98/EÜ, mida on muudetud II lisa A osas osutatud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates 17. juulist 2021, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas osutatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile. 23 Artikkel 20 Ei - Jõustumine Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artikkel 21 Ei - Adressaadid Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. 24  Lisa 2 Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde RAKENDUSAKTI KAVAND MINISTRI MÄÄRUS Keeleandmestike nimekiri, avaldamise ja taaskasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 41 lõike 4 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega sätestatakse keeleandmestike nimekiri, avaldamise ja taaskasutamise tingimused ning kord. § 2. Keeleandmestike nimekiri § 3. Keeleandmestike avaldamise tingimused § 4. Keeleandmestike taaskastumise tingimused § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub …. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna (allkirjastatud digitaalselt) minister Mart Laidmets kantsler Saatja: <[email protected]> Saadetud: 05.04.2021 09:25 Adressaat: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit <[email protected]>; Eesti Kaubandus-Tööstuskoda <[email protected]>; Eesti Keele Instituut <[email protected]>; Keeleamet <[email protected]>; Keskkonnaagentuur <[email protected]>; Keskonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus <[email protected]>; Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon <[email protected]>; MTÜ Open Knowledge Estonia <[email protected]>; Põllumajandus- ja Toiduamet <[email protected]>; Startup Estonia <[email protected]>; TTJA <[email protected]>; Tartu Ülikooli õigusteaduskond <[email protected]>; Tartu Ülikooli raamatukogu <[email protected]>; Tallinna Ülikooli Akadeemiline raamatukogu <[email protected]>; Eesti Maaülikooli raamatukogu <[email protected]>; Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu <[email protected]>; Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogu <[email protected]>; Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu <[email protected]>; Eesti Pimedate raamatukogu <[email protected]>; Harju Maakonnaraamatukogu <[email protected]>; Põltsamaa raamatukogu <[email protected]>; Jõhvi Keskraamatukogu <[email protected]>; Järvamaa Keskraamatukogu <[email protected]>; Hiiu Valla raamatukogu <[email protected]>; Lääne Maakonna Keskraamatukogu <[email protected]>; Lääne-Virumaa Keskraamatukogu <[email protected]>; Põlva Keskraamatukogu <[email protected]>; Pärnu Keskraamatukogu <[email protected]>; Rapla Keskraamatukogu <[email protected]>; Saare Maakonna Keskraamatukogu <[email protected]>; Kõrveküla raamatukogu <[email protected]>; Valga Keskraamatukogu <[email protected]>; Viljandi Linnaraamatukogu <[email protected]>; Võrumaa Keskraamatukogu <[email protected]>; Tallinna Keskraamatukogu <[email protected]>; Tartu Linnaraamatukogu <[email protected]>; Narva Keskraamatukogu <[email protected]>; Kultuuriministeeriumi Muuseuminõukogu <[email protected]>; Eesti Rahva Muuseum <[email protected]>; SA Eesti Kunstimuuseum <[email protected]>; SA Eesti Meremuuseum <[email protected]>; SA Eesti Vabaõhumuuseum <[email protected]>; SA Eesti Ajaloomuuseum <[email protected]>; MTÜ Eesti Muuseumiühing <[email protected]>; MTÜ ICOM Eesti <[email protected]>; info <[email protected]>; Tallinna Ringkonnakohus <[email protected]>; Harju Maakohus Tallinna kohtumaja <[email protected]>; Tartu Ringkonnakohtu kohtumaja <[email protected]>; Tartu Maakohus <[email protected]>; Viru Maakohus <[email protected]>; Pärnu Maakohus <[email protected]> Teema: Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu edastamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Manused: 8-12277 01.04.2021 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks. Pealkiri: Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu edastamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Registreerimise kuupäev: 01.04.2021 Registreerimise number: 8-1/2277. Ootame teie arvamusi hiljemalt 15.04.2021 läbi DVK või e-posti aadressile [email protected] Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee