TTJA arvamus tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

Majandus- ja Teie 10.03.2021 nr MKM/21-0296 Kommunikatsiooniministeerium 2-2/20-0436/1545 [email protected] Suur-Ameerika 1 Meie 07.04.2021 nr 2-2/21/0026/0713 10122, Tallinn TTJA arvamus tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) tutvus eelnõude infosüsteemis kooskõlastusringile esitatud tarbijakaitseseaduse (TKS) muutmise seaduse eelnõuga ning edastab allolevaga omapoolsed märkused. TTJA tervitab uue tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõud, kuna sellega täpsustatakse ebaausate kauplemisvõtete regulatsiooni tulenevalt uutest tehnoloogiatest ja digitaalsetest võimalustest. TTJA hinnangul on oluline kindlaks määrata, millised on nende veebiplatvormide vastutus ja kohustused, kes vahendavad tarbijatele kolmandate isikute kaupade ja teenuste pakkumisi ning võimaldavad tarbijatel sõlmida enda veebikeskkonnas ka lepinguid. Tarbijale on oluline teada, kuidas kujuneb talle kuvatav pakkumiste järjestus ning kas ta võib usaldada veebilehel kuvatud teiste kasutajate arvustusi ja hinnanguid. Ühtlasi on TTJA jaoks oluline, et eelnõuga on täpsustatud tarbijale hinna alandamisest teavitamist ning selgitatud tavahinna mõistet. TTJA märgib, et uute infotehnoloogiliste ülesannete tulemuslikuks täitmiseks on TTJA kui järelevalveasutuse jaoks oluline vajalike digitaalsete tööriistade ja digivõimekuse olemasolu. TTJA teeb TKS-i muutmise seaduse eelnõu kohta järgmised märkused:  TTJA hinnangul on võrreldes kehtiva regulatsiooniga oluline muudatus eelnõu § 1 punktis 6 sätestatud ebaausa kauplemisvõtte kasutamise tõttu kahju kandnud tarbijate õigus kasutada võlaõigusseaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid. Seletuskirja kohaselt kehtib õiguskaitsevahendite kasutamise õigus nii lepingulistest kui ka lepinguvälistest võlasuhetest tulenevate kohustuste rikkumiste korral. TTJA nõustub, et regulatsioon peaks kohalduma ka lepinguvälistele võlasuhetele. Ebaausa kauplemisvõtte kasutamine leiab sageli aset lepingueelses etapis, et mõjutada tarbijat tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Tarbijaid nende õiguste osas nõustava asutusena sooviks TTJA võimalusel rohkem selgitusi, milliste õiguskaitsevahendite kasutamist millistel asjaoludel tarbijatele soovitada. Ühtlasi sooviks TTJA võimalusel selgust, millised õiguskaitsevahendid on tarbijal näiteks juhul, kui kaupluse müügisaalis kuvatakse talle madalam hind kui kassas või kui kaupleja on kasutanud peibutusreklaami. Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218   Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 punktiga 10 lisatavat TKS § 161 ning sõnastada see järgmiselt: „§ 161. Kauplemisvõttega seotud väidete põhjendamine (1) Riiklikku järelevalvet teostav korrakaitseorgan võib nõuda, et kaupleja tõendaks tema kauplemisvõttega seotud faktiliste väidete täpsust. (2) Kui kaupleja ei täida või ei täida piisavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuet, võib riiklikku järelevalvet teostav korrakaitseorgan lugeda kauplemisvõttega seotud faktilise väite ebatäpseks.“ Selgitus: Eelnõus pakutud § 1 punkt 10 harmoneerib direktiivi rangemalt, kui direktiivi enda tekst. Direktiivi 2005/29/EÜ artikkel 12 ei sätesta mitte (absoluutset) kohustust ettevõtjale kauplemisvõttega seotud faktiliste väidete täpsuse tõendamiseks, vaid näeb ette kohustuse anda haldusorganile volitused vastava tõendi nõudmiseks. Seejuures kohustab direktiiv liikmesriiki jätma volitust omavale haldusorganile kaalutlusruumi seoses üksikjuhtumil ettetulevate asjaoludega (vt direktiivi 2005/29/EÜ artikkel 12 lõike 1 sõnakasutust: „kui selline nõue on konkreetse juhtumi asjaolude põhjal asjakohane ettevõtja ja teiste menetlusosaliste õigustatud huve arvesse võttes.“). Ebamõistlik oleks asuda Eestis direktiivi üle võtma rangemalt. Direktiivis ette nähtud paindlikkus on ka mõistlik praktikas, sest õiguslikult oleks küsitav, kas dokumendi tähtaegselt mitteesitamise automaatne tagajärg peab igal juhul olema asjaolude tõlgendamine isiku kahjuks. Pigem ei ole see kooskõlas ka siseriiklikult Eesti õiguses kehtiva haldusmenetluses uurimis- ja kaalumisprintsiibiga. Sama kehtib ka tõendi esitamata jätmise õigustagajärgede suhtes, s.t ka siin näeb direktiiv ette kohustuse anda haldusorganile volitus tõlgendada teabe esitamata jätmist või ebapiisavat esitamist kaupleja kahjuks.  TTJA leiab, et on oluline, et tarbijate õiguste kaitseks kehtestatud õigusnormide rikkumise korral oleks ette nähtud tõhusad ja proportsionaalsed karistused. Siiski võib eelnõu § 1 punktis 19 kavandatud § 741 olla direktiivist seadusesse üle võetud liiga üldiselt. Direktiivi 2019/2161 artikliga 1 loodava uue artikli 8b lõike 2 kohaselt võivad (may) liikmesriigid selliste karistuste puhul piirduda olukordadega, kus lepingutingimused on liikmesriigi õiguses sõnaselgelt määratletud ebaõiglastena, sõltumata asjaoludest. Nii võib direktiivi sõnastuse kohaselt liikmesriik minna karistuste määramisel direktiivis sätestatust kaugemale ning hõlmata ka tüüptingimusi, kus tarbija ebamõistlikku kahjustamist tuleb vastavalt asjaoludele hinnata. Direktiivi 2019/2161 põhjenduspunkti 14 kohaselt võivad liikmesriigid otsustada, et ka haldusasutustel on õigus tuvastada lepingutingimuste ebaõiglus. TTJA märgib, et kauplejate õigusselguse ja õiguskindluse tagamiseks võib kaaluda kavandatud § 741 piiritlemist üksnes võlaõigusseaduse § 42 lõikes 3 loetletud ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimustega. Taolisel juhul on kauplejatele paremini ettenähtav, milliste tüüptingimuste kasutamisel võidakse teda karistada. Võlaõigusseaduse § 42 lõikes 3 on sätestatud nimekiri tüüptingimustest, mis on seadusest tulenevalt tarbijalepingutes tühised. VÕS kommentaaride kohaselt kehtib ebamõistliku kahjustamise eeldus ainult sellistel juhtudel, kus tingimus ei sisalda hinnangulisi kriteeriume. Hinnanguliste tingimuste tuleb tingimuse ebamõistlikku kahjustamist vastavalt asjaoludele hinnata.1 1 P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, Juura 2016, lk 230. 2 (3) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak peadirektor Birgit Valgus 6201717 [email protected] 3 (3)