Keskkonnaministeerium. Tagasiside küsimine: EL kliimamuutustega kohanemise strateegia VV seisukohtade kujundamine

Saatja: Kädi Ristkok <[email protected]> Saadetud: 10.03.2021 08:31 Adressaat: Reeli Jakobi <[email protected]> Teema: Tähtaeg 26. märts 2021; tagasiside küsimine: EL kliimamuutustega kohanemise strateegia VV seisukohtade kujundamine Manused: kohanemise strateegia_EE.pdf Tere 24. veebruaril 2021. aastal avaldas Euroopa Komisjon kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi uue strateegia „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine“ (edaspidi kohanemise strateegia). Strateegia eestikeelne versioon on kirja manuses. Kohanemise strateegiaga seatakse pikaajaline eesmärk, et aastaks 2050 on Euroopa Liit kliimamuutuste vältimatute mõjudega täielikult kohanenud ja kliimamuutustele vastupidav ühiskond. Strateegial on neli peamist suunda: muuta kliimamuutuste mõjuga kohanemine targemaks, kiiremaks ja süsteemsemaks ning tõhustada rahvusvahelisi meetmeid kliimamuutustega kohanemiseks. Sellega täiendatakse 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärki ja viiakse ELi kohanemise strateegia kooskõlla Pariisi kliimakokkuleppega ja Euroopa kliimaseaduse ettepanekuga. Kohanemise strateegia keskendub kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamisele järgmistes valdkondades: majandus, eelarvepoliitika, pangandus, kahjukindlustus tööhõive ja ettevõtlus, kriisireguleerimine ja päästevõimekus, tervishoid (loodusõnnetused, uute nakkushaiguste ja allergeenide levimine ning toidu- ja veeohutus), looduskeskkond, biomajandus (metsa- ja põllumajandus, turba kaevandamine, veemajandus, rekreatsioon jt), regionaalareng, maakasutus ja ruumiline planeerimine, keskkonnaharidus ja teadlikkus, taristu, energeetika ja hooned, sotsiaalvaldkond, teadusarendus, IKT sektor, julgeolek, rahvusvahelised suhted ja väliskoostöö ning ka migratsioon. Kokkuvõte kohanemise strateegia mõjude hindamisest leitav SIIT (eestikeelne), pikem mõju hindamise dokument on leitav SIIT (ingliskeelne). Euroopa Komisjon rakendab strateegiat läbi erinevate rahastus- ja teadusprogrammide ning teavitustegevuse. Juuni lõpus on plaanis kiita heaks EL Nõukogu järeldused kohanemise strateegia kohta. Ootame Teie tagasisidet ja arvamusi EL kliimamuutustega kohanemise strateegia kohta, et saaksime sellega arvestada Vabariigi Valitsuse seisukohti kujundades. Tagasiside tähtaeg on 26. märts, palun saata see kontaktile [email protected] Ette tänades Kädi Ristkok Juhataja | Kliimaosakond Director | Department of Climate +372 6260 753 | +372 530 35003| [email protected] | http://www.envir.ee/ Keskkonnaministeerium | Ministry of the Environment of Estonia | Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, Eesti Euroopa Liidus avaldub kliimamuutuste mõju väga erinevalt, kuid kliimamuutuse tagajärjel on äärmuslikud kliima- ja ilmastikunähtused muutumas üha sagedasemaks ja rängemaks. Llooduskatastroofide arv ja nende tekitatud kahju on viimase kahe aastakümne jooksul järsult suurenenud ja hinnangute kohaselt on juba praegu äärmuslikest ilmastikunähtustest tulenev majanduslik kahju keskmiselt üle 12 miljardi euro aastas. Konservatiivsete hinnangute põhjal toob üleilmne soojenemine 3°C võrra üle tööstusajastu eelse taseme ELi majandusele kaasa vähemalt 170 miljardi euro suuruse kahju aastas. Äärmuslikud nähtused võivad olla mitmesugused, näiteks seninägematud metsatulekahjud ja kuumalained ülalpool põhjapolaarjoont, laastavad põuad Vahemere piirkonnas, hävitavad orkaanid ELi äärepoolseimates piirkondades ning enneolematud kooreüraskirüüsted Kesk- ja Ida-Euroopa metsades. Aeglaselt kujunevad nähtused, nagu kõrbestumine, elurikkuse vähenemine, pinnase ja ökosüsteemide seisundi halvenemine, ookeanide hapestumine ja meretaseme tõus, on pikas perspektiivis samavõrd laastavad. EUROOPA KOMISJON Brüssel, 24.2.2021 COM(2021) 82 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia {SEC(2021) 89 final} - {SWD(2021) 25 final} - {SWD(2021) 26 final} ET ET 1. KLIIMAMUUTUSTE MÕJU REAALSUS – TEGUTSEDA TULEB KOHE Kliimamuutused on meie praegune tegelikkus, seega peame tagama oma vastupanuvõime tulevikuks. Äsja lõppes maailma kõige kuumem aastakümme alates mõõtmiste algusest. Selle jooksul registreeriti kõige soojem aasta kaheksal korral. Inimesed, meie planeet ja jõukus on kliimamuutuste suhtes haavatavad, seega peame vältima kohanemisvõimetust ja kohanema vältimatuga 1 . Ning me peame seda tegema kiiremini, arukamalt ja süsteemsemalt. COVID-19 pandeemia ränk mõju meie tervisele ja sotsiaal- majanduslikule heaolule on otsene hoiatus ebapiisava ettevalmistusega kaasnevate ohtude kohta. Valikud, mida me praegu teeme, peavad looma parema maailma. Kogu kasvuhoonegaaside heite peatamine ei hoiaks ikkagi ära juba avalduvat kliimamõju. See esineb veel aastakümneid, isegi kui maailmas ja Euroopas kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks tehtavad jõupingutused annavad tulemusi. Ka heite märkimisväärne ajutine vähenemine, mille põhjustasid näiteks 2008. aasta finantskriis ja COVID-19 pandeemiast tingitud majandushäired, ei mõjuta globaalse soojenemise üldist trajektoori kuigivõrd. Olulised rahvusvahelised lubadused saavutada kliimaneutraalsus suurendavad parima võimaliku stsenaariumi realiseerumise tõenäosust, kuid isegi sel juhul oleks vaja teha kohanemiseks märkimisväärseid jõupingutusi. Äärmuslikud kliima- ja ilmastikunähtused on muutumas sagedasemaks ja rängemaks2. Seetõttu on ka looduskatastroofide arv ja nende tekitatud kahju viimase kahe aastakümne jooksul järsult suurenenud3. Need äärmuslikud nähtused võivad olla mitmesugused, näiteks seninägematud metsatulekahjud ja kuumalained ülalpool põhjapolaarjoont, laastavad põuad Vahemere piirkonnas, hävitavad orkaanid ELi äärepoolseimates piirkondades ning enneolematud kooreüraskirüüsted Kesk- ja Ida-Euroopa metsades. Aeglaselt kujunevad nähtused, nagu kõrbestumine, elurikkuse vähenemine, pinnase ja ökosüsteemide seisundi halvenemine, ookeanide hapestumine ja meretaseme tõus, on pikas perspektiivis samavõrd laastavad. Kliimamuutuste mõjul on kaugeleulatuvad tagajärjed nii liidus kui ka sellest väljaspool. Veepuudus ELis on mõjutanud majandustegevust nii erinevates valdkondades nagu põllumajandus, vesiviljelus, turism, elektrijaamade jahutus ja kaubavedu jõgedel. See ei mõjuta mitte ainult majandust, vaid ka üha enam kuumalainete all kannatavate eurooplaste tervist ja heaolu (kogu maailmas oli 2019. aasta ohvriterohkeim looduskatastroof Euroopa kuumalaine, mille tõttu suri 2 500 inimest). Samuti ohustab see toiduga kindlustatust, süvendab olemasolevat sotsiaalset ebavõrdsust ja seab ohtu kultuuripärandi. Kaubanduse ja rände kaudu avalduv doominoefekt ja üle kanduv mõju on näited sellest, kuidas ka väljaspool Euroopat esineval kliimamõjul on juba praegu ELile omad tagajärjed (mis edaspidi aina kasvavad). Sellest tulenevalt ei ole rahvusvaheline kliimamuutustele vastupanu võime4 ELi ja selle liikmesriikide jaoks mitte ainult solidaarsuse, vaid ka avatud strateegilise autonoomia ja omakasu küsimus. 1 Kohanemise all mõistetakse tegeliku või eeldatava kliima ja selle tagajärgedega kohanemise protsessi (IPCC 5. hindamisaruanne). See ei ole ühekordne hädaolukorrale reageerimine, vaid rida ennetavaid meetmeid, mille eesmärk on tegeleda ohu (nt põud, merevee taseme tõus), riskile avatuse (nt vähem vett lõunas) ja haavatavuse (nt vaesus või hariduse puudumine) seostega. Olukorda raskendavad asjaolud (ja ohud) tulenevad murdepunktidest (st künnised kliimamuutuste toimumise kiiruses), nagu igikeltsa sulamine, merejää kadu või metsade massiline suremine. 2 https://www.eea.europa.eu/highlights/soer2020-europes-environment-state-and-outlook-report 3 https://www.undrr.org/news/drrday-un-report-charts-huge-rise-climate-disasters 4 Kliimamuutustega kohanemise ja neile vastupanu võime kohta lähemalt vt IPCC. 1 Sagedasematest äärmuslikest kliimaga seotud nähtustest põhjustatud majanduslik kahju suureneb. ELis on see kahju juba praegu keskmiselt üle 12 miljardi euro aastas. Konservatiivsed, prognooside vahemiku alumisse ossa jäävad hinnangud lasevad arvata, et üleilmne soojenemine 3 °C võrra üle tööstusajastu eelse taseme toob ELi majandusele kaasa vähemalt 170 miljardi euro suuruse kahju aastas (1,36 % ELi SKPst 5 ). Aeglane merevee taseme tõus valmistab järjest rohkem muret ka rannikualadele, mis annavad ligikaudu 40 % ELi SKPst ja on koduks umbes 40 %-le ELi elanikkonnast. Kahjud jagunevad ebaühtlaselt ning kannatada saavad piirkonnad, mis võivad juba seista silmitsi selliste probleemidega nagu aeglane majanduskasv või suur noorte tööpuudus. Euroopa on asunud võitluses kliimaprobleemidega tegudele. EL võttis kohustuse saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja 2030. aastaks kõrgem eesmärk vähendada heitkoguseid vähemalt 55 % võrreldes 1990. aastaga. Euroopa Parlament, mitu liikmesriiki ja enam kui 300 linna on tunnistanud, et meil on kliimakriis. Euroopa Ülemkogu sõnas oma järeldustes, et kliimamuutused on eksistentsiaalne oht. EL kiitis heaks juhtide 2020. aasta lubaduse seista looduse eest, 6 et võidelda ühiselt kliima- ja elurikkuse kriisiga. Järgmise põlvkonna ühtekuuluvuspoliitika programmides ning taaste- ja vastupidavusrahastus rohepöördele keskendumine annab võimaluse teha varem ära investeeringud ja reformid, mis võivad aidata suurendada kliimašokkidele vastupanu võimet ja kiirendada majanduse CO2 heite vähendamist. Kestliku majandustegevuse ELi taksonoomia loob erasektori jaoks raamistiku kliimakindlate investeeringute hõlbustamiseks. Üksikisikute tasandil on üle 93 % eurooplastest arvamusel, et kliimamuutused on tõsine probleem, ja 70 % eurooplastest on nõus, et kliimamuutustega kohanemine on tervitatav. Kohanemise tähtsust tunnistatakse üha enam kogu maailmas, kuid mitmes aruandes on toodud esile puudujääke valmisolekus7. Äärmuslikud ilmastikunähtused ja nende tagajärjed leiavad peaaegu pidevat meediakajastust ning nende suurem võimsus ja sagedus, mida kliimamuutused põhjustavad, on maailmas avalikus diskussioonis esikohal. Ülemaailmne kliimamuutustega kohanemise komisjon on rõhutanud, et sageli on kohanemislahendused igal juhul kasulikud, st väärivad rakendamist, olenemata lõplikust kliimasuundumusest. See tuleneb sellest, et nendega kaasnevad mitmesugused hüved, eelkõige looduspõhiste lahenduste ja katastroofiohu ennetamise puhul, ning kohanemine annab kolmekordset kasu: inimohvrite, looduse hävimise ja materiaalse kahju vältimine tulevikus, majandusliku kasu loomine riskide vähendamise, tootlikkuse suurendamise ja innovatsiooni ergutamise kaudu ning sotsiaalne, keskkonnaalane ja kultuuriga seotud kasu. Tekstikast 1. Põudade näide Muutuva kliima tõttu seisavad paljud Euroopa piirkonnad juba praegu silmitsi sagedasemate, rängemate ja kauem kestvate põudadega. Põudadel8 võib olla doominoefekt – näiteks vähendavad need jõgede ja põhjavee taset, pärsivad puude ja põllukultuuride kasvu, suurendavad kahjurite rünnakuid ja soodustavad metsa- või maastikupõlenguid. Euroopas mõjutab suurem osa põudade põhjustatud kahjust (ligikaudu 9 miljardit eurot aastas) põllumajandust, energiasektorit ja avalikku veevarustust. 2018., 2019. ja 2020. aastal Lääne- ja Kesk-Euroopat tabanud äärmuslikud põuad põhjustasid suurt kahju. Ainuüksi 2018. aastal olid põllumajanduskahjud Prantsusmaal ligikaudu 2 miljardit eurot, Madalmaades 1,4 miljardit eurot ja Saksamaal 770 miljonit eurot. Kui globaalne soojenemine oleks 3 °C, 5 https://ec.europa.eu/jrc/en/peseta-iv/economic-impacts 6 https://www.leaderspledgefornature.org/ 7 2020. aasta kohanemiserinevuste aruanne, ülemaailmse kliimamuutustega kohanemise komisjoni aruanded Adapt Now („Aeg kohaneda“) ja State and trends in adaptation 2020 („Kohanemise seis ja suundumused 2020. aastal“). 8 Põud on ebatavaline ja ajutine veepuudus, olgu see siis kas atmosfääris sisalduv vesi, pinnavesi või põhjavesi. 2 esineksid põuad kaks korda sagedamini ja absoluutne iga-aastane põudadest tekitatud kahju suureneks Euroopas 40 miljardi euroni aastas, kusjuures enim mõjutatud oleksid Vahemere ja Atlandi ookeani piirkonnad9. EL võib võidelda põudade vastu liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames võetavate lühiajaliste hädaolukordadele reageerimise meetmetega ning loodud on ka kogu ELi hõlmavad varajase hoiatamise süsteemid. Liikmesriigid rakendavad veepoliitika raamdirektiivi alusel vesikondade integreeritud majandamise kavu ning osa liikmesriike on võtnud ohualtide vesikondade jaoks vastu põuaohjekavad. Kuna pikemas perspektiivis võivad põudadest olla ohustatud peaaegu kõik vesikonnad, on vaja korralduslikke ja tehnilisi kohanemislahendusi. Põllumajanduses hõlmab see vee säästvat (taas)kasutamist, mulla majandamist ja taimkatet, põuakindlaid kultuure, vertikaalset taimekasvatust või isegi maakasutuse planeerimist ja kahjustatud alade taastamist. Energia ja transpordi valdkonnas hõlmab see ettevalmistusi häireteks veeteedel, mida kasutatakse kaubavedudeks, ning hüdroenergia tootmise ja elektrijaamade jahutamisega seotud häireteks10. Joogiveega seoses on vaja edendada vee säästmist kodutarbijate seas või täiendada veevarustuse ja -hoidlate taristut. 2. KLIIMAMUUTUSTE SUHTES VASTUPANUVÕIMELISE LIIDU KUJUNDAMINE Euroopa roheline kokkulepe, mis on ELi majanduskasvu strateegia kestliku tuleviku jaoks, põhineb arusaamal, et rohepööre on võimalus ning tegevusetusega kaasnevad tohutu suured kulud. Kokkulepe on tõendus ELi juhtrollist halvima ärahoidmisel, pühendudes kliimaneutraalsusele, ja parema valmisoleku tagamisel, võttes ambitsioonikamaid kohanemismeetmeid, mis tuginevad ELi 2013. aasta kohanemisstrateegiale11. Pikaajalise visiooni kohaselt on EL 2050. aastal kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeline ühiskond, mis on kliimamuutuste vältimatu mõjuga täielikult kohanenud. See tähendab, et 2050. aastaks, mil me soovime saavutada kliimaneutraalsuse, oleme kooskõlas Pariisi kokkuleppe ja kavandatava Euroopa kliimaseadusega 12 kohanemisvõimelisemad ja kliimamõju suhtes võimalikult vähe haavatavad. Euroopa kliimaseaduse ettepanekuga pannakse alus kõrgematele kohanemiseesmärkidele ja kohanemispoliitika sidususele. Sellega kehtestatakse nii kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik kui ka kliimamuutustega kohanemise 2050. aasta eesmärk, kajastades ELi õiguses ühist rahvusvahelist arusaama, et kohanemise nimel on vaja tegutseda (s.o ülemaailmne kliimamuutustega kohanemise eesmärk Pariisi kokkuleppe artiklis 7 ja kestliku arengu eesmärk 13). Kõnealuse ettepanekuga kohustatakse ELi ja selle liikmesriike tegema pidevaid edusamme, et suurendada kohanemis- ja vastupanuvõimet ning vähendada haavatavust kliimamuutuste suhtes. Uus kohanemisstrateegia näitab teed ja pakub lahendusi, mis aitavad neid edusamme teha. Kohanemispoliitika süsteemset laadi arvestades rakendatakse kohanemismeetmeid lõimituna muude Euroopa rohelise kokkuleppe algatustega, nagu elurikkuse strateegia, renoveerimislaine, strateegia „Talust taldrikule“, ringmajanduse ja nullsaaste tegevuskava, metsastrateegia, mullastrateegia, aruka ja säästva liikuvuse strateegia ning uuendatud kestliku rahanduse strateegia. 9 PESETA IV aruanne https://ec.europa.eu/jrc/en/peseta-iv/droughts 10 https://ec.europa.eu/jrc/en/publication/eur-scientific-and-technical-research-reports/water-energy-nexus-europe 11 Kliimamuutustega kohanemist käsitlev ELi strateegia, COM(2013) 216 final. 12 Euroopa kliimaseadus, COM(2020) 80 final. 3 2013. aasta kohanemisstrateegia raames on EL viimastel aastatel juba võtnud meetmeid oma vastupanuvõime suurendamiseks 13 . Kõik liikmesriigid on nüüdseks kehtestanud riikliku kohanemisstrateegia või -kava, kliimamuutustega kohanemine on lõimitud ELi poliitikavaldkondadesse ja pikaajalisse eelarvesse ning platvormist „Climate-ADAPT“14 on saanud oluline kohanemisalaste teadmiste allikas. Ülemaailmne kliimamuutustega kohanemise komisjon tunnustas ELi, kes integreeris esimesena kliimariskidega seotud kaalutlused otsuste tegemise protsessi 15 . Käesolevas uues strateegias tuginetakse sellele kogemusele, seatakse kõrgemad eesmärgid ja laiendatakse tegevust, et hõlmata uusi valdkondi ja prioriteete. Liikmesriigid on ka edaspidi peamised rakenduspartnerid ning ambitsioonikamad ja ennetavamad ELi tasandi meetmed aitavad neil täita oma kohanemisvajadusi. Lisatud mõjuhinnang16 kinnitab vajadust suurema ELi tasandi toetuse järele. Isegi kui kohanemisega seotud väljakutsed on spetsiifilised ning omased konkreetsele kohale, on lahendused sageli laialdaselt ülekantavad ja rakendatavad piirkondlikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil. Paljudel kliimamuutuste tagajärgedel on tugev piiriülene mõõde (nt Arktikas, makropiirkondades või vesikondades) või rahvusvaheline mõõde (ELi äärepoolseimad piirkonnad ning ülemeremaad ja -territooriumid) ning ELi-spetsiifiline mõju ühtsele turule. Solidaarsus liikmesriikides ja nende vahel on väga oluline selleks, et saavutada vastupanuvõime õiglasel ja ausal viisil. Komisjon teeb liikmesriikidega tihedat koostööd, et rakendada käesolevat strateegiat ning viia rahvusvahelised ja ELi kohanemismeetmed omavahel paremini kooskõlla. Sellest on kasu ka piirkondliku ja kohaliku tasandi kohanemistegevuses, samas kui Euroopa kliimapakt 17 võimestab üksikisikuid, kellel on kohanemisstrateegia edukuses suur roll18. Kohanemisega seotud väljakutse suurus muudab selle kõikide valitsemistasandite ja kogu ühiskonna ettevõtmiseks. On väga oluline, et era- ja avalik sektor teeksid tihedamat koostööd, eelkõige kohanemismeetmete rahastamisel. Käesolev strateegia aitab suuna näitamise ja töövahendite väljapakkumisega erasektoril teha kindlaks riske ja juhtida investeeringuid kliimamuutustega kohanemisse ja vastupanuvõime suurendamisse (ning vältida halvasti kohanemist). Pakkudes lahendusi, et aidata reageerida kasvavale murele, mida kliimamuutuste mõju tekitab (nt mittefinantsteabe avalikustamise kohustus, kestliku majandustegevuse ELi taksonoomia ja uuendatud kestliku rahanduse strateegia), on strateegia abiks suurettevõtetele, VKEdele, kohalikele ametiasutustele, tööturu osapooltele ja üldsusele. Strateegia aitab samuti parandada väärarusaama, et kohanemine on üksnes kulu – see on investeering. Strateegia eesmärk on viia arukama, süsteemsema ja kiirema kohanemise ning rahvusvahelise tegevuse edendamisega 2050. aastaks ellu visioon kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisest liidust. See väljendub kogu poliitikatsükli vältel paremate teadmiste ja andmete kättesaadavuses, poliitika väljatöötamise ja kliimariskide juhtimise toetamises kõigil tasanditel ning kohanemismeetmete kiiremas rakendamises kõigis valdkondades. Uue strateegiaga annab komisjon oma panuse, mis aitab muuta Euroopa kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisemaks. Strateegia meetmete täielik rakendamine annaks Euroopale palju 13 Kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia hindamine, SWD(2018) 461 final. 14 https://climate-adapt.eea.europa.eu/ 15 https://gca.org/reports/adapt-now-a-global-call-for-leadership-on-climate-resilience/ 16 SWD(2021) 25 ja SWD(2021) 26. 17 https://europa.eu/climate-pact/index_et 18 Eelseisvat Euroopa tuleviku teemalist konverentsi saab ära kasutada selleks, et suurendada kliimamuutustega kohanemise alast teadlikkust kõigil tasanditel. 4 paremad võimalused tulla kliimamõjuga toime juba 2030. aastaks. See eeldab, et kohanemisalane teadlikkus ja planeerimine on jõudnud igasse kohalikku omavalitsusse, ettevõttesse ja kodumajapidamisse, kohanemismeetmete rakendamine on kõige enam mõjutatute seisukohast hästi edenenud ning on võetud üleilmne juhtroll sellistes valdkondades, nagu kliimateenused, kliimakindluse tagamine ja looduspõhised lahendused. 2.1. Arukam kohanemine: teadmiste täiendamine ja ebakindlusega toimetulek Edusammudele vaatamata on meie kohanemisalastes teadmistes endiselt suured lüngad. Kliimamuutustega kaasnevad paljud ohud, mis mõjutavad peaaegu kõiki sektoreid. Seetõttu on tulemuslike meetmete võtmiseks vaja väga suurt teadmusbaasi. Arvestada tuleb ka ebakindlust seoses sellega, kui kiiresti ja kui palju kliima muutub ning looduslikke ja inimeste loodud süsteeme mõjutab, ning seoses poliitika ja meetmete tulemuslikkusega. Üha enam on vaja, et kogu kättesaadavat rikkalikku kliimateavet kasutataks kohandatud ja kasutajasõbralike töövahendite väljaarendamiseks. Peame avardama kohanemisalaste teadmiste piire ning koguma rohkem ja paremaid kliimaga seotud andmeid, eelkõige majandusliku kahju kohta. Ning me peame kogu selle teabe kokku koondama. 2.1.1. Kohanemisalaste teadmiste piiride avardamine Otsuste tegemist ja meetmete võtmist kliimaga seotud ebakindluse tingimustes võib lihtsustada tuginemine uusimatele teaduslikele andmetele. Meil on juba tegutsemiseks olemas hea teadmusbaas, kuid kohanemise, selle kulude, kasu ja meetmete mõju jaotumise teemadega on veel vaja tööd teha. Peame toetuma teadusele ka selleks, et parandada arusaama kliimaohtude ning sotsiaal-majandusliku haavatavuse ja ebavõrdsuse vahelisest seosest. Samuti peame välja töötama tulemuslikud ja kaasavad juhtimismehhanismid, mis tagavad poliitikakujundajate ja teadlaste dialoogi, näiteks iga kahe aasta tagant toimuva kliimamuutustega kohanemist käsitleva Euroopa konverentsi kaudu. ELil on sellele kaasaaitamiseks head võimalused, kuna ta saab ära kasutada oma teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammide, kosmoseprogrammi ja liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames saadud kogemusi. Vaja on teha veel edusamme, näiteks modelleerimise valdkonnas, et hinnata täpsemalt tulevasi kahjusid ja kohandada kliimamuutustega kohanemiseks võetavaid meetmeid, samuti selleks, et paremini mõista tervisele avalduvat mõju, samaaegsete või järjestikuste kliimamõjude doominoefekti või murdepunkte Maa süsteemides19. Digiüleminek on rohelise kokkuleppe kohanemiseesmärkide saavutamisel otsustava tähtsusega. Kõik ELi teaduslike juhtalgatuste, nagu Copernicus20 ning Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk (EMODnet),21 kogutavad andmed on vabalt ja avalikult kättesaadavad kõigile kasutajatele kogu maailmas. Copernicuse kliimamuutuste teenus jätkab andmete kasutatavuse parandamist ja arendab edasi näiteks selliseid teenuseid nagu äärmuslike ilmastiku- ja kliimanähtuste kliimamuutustele omistamise teenus 22 . Peame edendama uusimate digitehnoloogiate ja kliimateenuste (nt kaugseire, arukad ilmajaamad, tehisintellekt ja kõrgjõudlusega andmetöötlus) kasutamist, et toetada otsuste tegemist. Algatus „Destination 19 https://media.nature.com/original/magazine-assets/d41586-019-03595-0/d41586-019-03595-0.pdf 20 Copernicuse programm on ELi juhtprogramm. Programm hõlmab maismaa, merekeskkonna, kliimamuutuste ja atmosfääri seiret ning pakub seeläbi täielikku, tasuta ja avatud juurdepääsu tohutule hulgale Maa seire ja kohapealsetele andmetele ning toodetele ja teenustele. 21 https://emodnet.eu/en 22 Et mõista, mil määral saab äärmuslikke ilmastiku- ja kliimanähtusi seostada kliimamuutustega. Vt Copernicuse kliimamuutuste teenus (C3S). 5 Earth“ ja digiteisikute kontseptsioon 23 on uued paljutõotavad vahendid, mis aitavad parandada meie arusaamist praegusest ja tulevasest kliimamõjust maailma ja ka kohalikul tasandil. Samuti edendatakse ookeanidega seotud mõõtmisi ja vaatlust. Peame paremini mõistma kliimamuutuste, ökosüsteemide ja ökosüsteemiteenuste vastastikust sõltuvust. Käesoleval sajandil on Euroopa Liidu maismaa-alal, sealhulgas kaitsealadel, oodata maismaa ökosüsteemides ja taimkattetüüpides suuri muutusi. Veeringluse ja temperatuuri muutused ning merevee taseme tõus avaldavad ökosüsteemidele täiendavat survet. Prognooside kohaselt kujuneb ookeanide seisund käesoleval sajandil selliseks, mida pole varem nähtud – veetemperatuur tõuseb, hapestumine jätkub ja vee hapnikusisaldus väheneb. Meil on vaja teaduspõhiseid ja töökindlaid ökosüsteemide taastamise ja majandamise meetmeid, mis aitaksid minimeerida riske, parandaksid vastupanuvõimet ning tagaksid elutähtsate ökosüsteemiteenuste ja -tunnuste, nagu toiduga varustamine, õhu ja vee puhastamine, kaitse üleujutuste eest, elurikkus ja kliimamuutuste leevendamine, jätkumise. Komisjon o aitab programmide „Euroopa horisont“, „Digitaalne Euroopa“ ja „Copernicus“ ning Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu kaudu täita lünki teadmistes kliimamuutuste mõju ja kliimamuutustele vastupanu võime kohta, sealhulgas seoses ookeanidega; o parandab kliimamuutustega kohanemise modelleerimise, riskihindamise ja juhtimisvahendite tehnika taset, liikudes nn varade tasandil modelleerimise suunas. 2.1.2. Kliimaga seotud riske ja kahjusid käsitlevate andmete täiendamine ja parandamine Andmed kliimaga seotud riskide ja kahjude kohta 24 on väga olulised selleks, et kliimariskide hindamised oleksid täpsemad. Kõigis uutes investeerimis- ja poliitikaalastes otsustes tuleks kliimat arvesse võtta ning need peaksid olema tulevikukindlad, olgu otsustajateks kas kodu renoveerivad kodumajapidamised, haavatavas piirkonnas ettevõtlust alustavad VKEd, tarneahelaid juhtivad suuremad ettevõtted, uusi laene andvad pangad või üldplaneeringuid tegevad linnad. Arvandmeid katastroofikahjude kohta ei ole praegu piisavalt: sageli neid ei salvestata ja/või ei tehta neid pärast kogumist ligipääsetavates vormingutes ja andmebaasides kättesaadavaks. Kliimaga mittearvestavate otsuste vältimiseks tuleks nii era- kui ka avaliku sektori andmeid salvestada, koguda ja jagada terviklikul ja ühtlustatud viisil. Komisjon edendab ühiste reeglite ja spetsifikatsioonide kehtestamist kliimaga seotud kahjusid ja otseseid kliimariske käsitlevate andmete salvestamiseks ja kogumiseks ning toetab selliste avaliku ja erasektori andmete keskset ELi tasandil salvestamist komisjoni riskiandmete keskuse 25 kaudu. Riiklikul tasandil julgustab komisjon kasutama kahjuandmete kogumiseks ja jagamiseks vabatahtlikke avaliku ja erasektori partnerlusi, mis tuginevad liikmesriikide, linnade ja sektoriga tehtavale tõhustatud koostööle. Komisjon määrab kindlaks ka 23 https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/destination-earth-destine#Digital-twins 24 Need hõlmavad kliimamõju põhjustatud kahju avalikus ja erasektoris, näiteks inimohvrid või kahju taristule või äritegevusele. Samuti kuuluvad siia hädaolukorrale reageerimise ja olukorra taastamise kulud varade tasandil ja eri haldustasanditel. Kliimariske ja -kahjusid käsitlevate andmete salvestamine ja jagamine toetab Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikus tehtavat tööd. 25 https://drmkc.jrc.ec.europa.eu/risk-data-hub#/ 6 andmevajadused ja uurib koos sektoriga, millised on kõige paremad viisid, kuidas koguda kindlustusandjatelt terviklikke ja ühtlustatud andmeid, ning vajaduse korral annab ta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele (EIOPA) asjakohased volitused. Komisjon hõlbustab sidusrühmade juurdepääsu kliimaga seotud riske ja kahjusid käsitlevatele andmetele. Algatuse „GreenData4All“ raames toimuv INSPIRE direktiivi läbivaatamine 2021. aastal annab võimaluse muuta õigusnorme, et hõlmata nendega keskkonna ja kliimaga seotud katastroofikahju andmed ja laiendada üldsuse juurdepääsu ulatust. Kliimaga seotud katastroofikahju andmeid võiks käsitada väärtuslike andmestikena ka avaandmeid ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist käsitleva direktiivi rakendusakti edaspidistel läbivaatamistel. Ka avaliku ja erasektori partnerluste raames kogutud andmed tehakse võimalikult suures ulatuses kättesaadavaks. Komisjon o soodustab ja toetab oma riskiandmete keskuse kasutamist, et ühtlustada kliimaga seotud riske ja kahjusid käsitlevate terviklike ja üksikasjalike andmete salvestamist ja kogumist, ning innustab riiklikul tasandil avaliku ja erasektori partnerluste loomist, selleks et kõnealuseid andmeid koguda ja jagada; o uurib koos EIOPA ja sektoriga parimaid viise, kuidas parandada kindlustatud kahju käsitlevate ühtsete ja terviklike andmete kogumist, ning annab EIOPA-le vajaduse korral asjakohased volitused; o laiendab keskkonnateabele üldsuse juurdepääsu ulatust INSPIRE direktiivis nii, et see hõlmaks ka kliimaga seotud riske ja kahjusid käsitlevaid andmeid. 2.1.3. Platvormi „Climate-ADAPT“ muutmine autoriteetseks kliimamuutustega kohanemise Euroopa platvormiks Kliimateadmisi koondavatel platvormidel on kohanemismeetmete kohta otsuste langetamises üha suurem roll. Platvorm „Climate-ADAPT“ on juba olemas olev abivahend ja teadmiste allikas ning seda laiendatakse järk-järgult, näiteks juurdepääsuga Copernicuse andmetele26. Kuid me peame suurendama selle suutlikkust, kasutajate ja panustajate baasi, teadlikkust platvormist ja platvormi mõju27. Platvorm hoogustab muu hulgas ELi rahastatud projektide raames kogutud teadmiste, heade tavade ja lahenduste jagamist ning seda tehes jõutakse järjest rohkemate kasutajateni, keda kaasatakse ka platvormi panustama. Samuti kogutakse ja töödeldakse platvormi kaudu kõigist asjakohastest allikatest pärit andmeid ning töötatakse seejärel välja kvaliteetne teave. Kavas on arendada edasi ühendusi riikidevaheliste, riiklike ja piirkondlike kohanemisteemaliste platvormidega, samuti ühendusi ja koostalitlusvõimet asjakohaste ressurssidega, mis on seotud kliimamuutuste mõjuga28. Vajame põhjalikumaid teadmisi kliimaga seotud terviseohtudest ja suuremat suutlikkust nendega toime tulla. Kliimamuutustega seotud terviseohud suurenevad, need on tõsised ja nendega on võimalik toime tulla ainult piiriülest koostööd tehes. Nendeks ohtudeks on muu hulgas kuumusest, üleujutustest või metsatulekahjudest põhjustatud surmajuhtumid 26 Copernicuse programmi hädaolukordade ohjamise teenuse alla on koondatud Euroopa metsatulekahjude teabesüsteem, Euroopa põuavaatluskeskus ja Euroopa üleujutuste häiresüsteem. 27 Juhindudes platvormi põhjalikust hindamisest, https://www.eea.europa.eu/publications/sharing-adaptation-information- across-europe. 28 Näiteks: Euroopa metsateabesüsteem, ELi mullavaatluskeskus, Euroopa bioloogilise mitmekesisuse teabesüsteem, Euroopa põuavaatluskeskus, elurikkuse teadmuskeskus, ELi Maa seire teaduskeskus. 7 ja vigastused ning nakkushaiguste ja allergeenide teke ja levimine, mis on seotud nihetega siirutajate ja patogeenide geograafilises levikus 29 . Kliimamuutused panevad üha rohkem proovile ka riiklike tervishoiusüsteemide võime tõhusalt toimida, nt arendada välja varem Euroopas tundmatute haigustega hakkamasaamise suutlikkust. Komisjon koondab ja ühendab andmeid, töövahendeid ja eksperditeadmisi, et anda teavet inimeste tervisele avalduva kliimamuutuste mõju kohta ning et seda jälgida, analüüsida ja ennetada, lähtudes terviseühtsuse põhimõttest. Komisjon o ajakohastab ja laiendab platvormi „Climate-ADAPT“ kui kliimamuutuste mõju ja nendega kohanemise alaste teadmiste allikat (muu hulgas ühendades selleks eri teabeallikad) ning seire- ja aruandlusmehhanismi; o loob platvormi „Climate-ADAPT“ raames Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskuse. 2.2. Süsteemsem kohanemine: poliitika väljatöötamise toetamine kõigil tasanditel ja kõigis sektorites Kliimamuutustel on nii ulatuslik mõju, et meie vastus sellele probleemile peab olema süsteemne. Komisjon jätkab kliimamuutustele vastupanu võimega seotud kaalutluste aktiivset integreerimist kõikidesse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse, mis puudutavad nii avalikku kui ka erasektorit. Selline lõimimine hõlmab rohkemaid sektoreid kui need, mida käsitleti ELi 2013. aasta kohanemisstrateegias (põllumajandus, taristu ja kindlustus). Komisjon toetab kohanemisstrateegiate ja -kavade edasiarendamist ja – mis veelgi tähtsam – rakendamist kõigil valitsemistasanditel. Selles süsteemses lähenemises on kolm valdkondadevahelist prioriteeti: kliimamuutustega kohanemise teema lõimimine makromajandus- ja eelarvepoliitikasse, looduspõhised kohanemislahendused ja kohaliku tasandi kohanemismeetmed. 2.2.1. Kohanemisstrateegiate ja -kavade täiustamine Kõikide tasandite kohanemisstrateegiad peavad olema tulemuslikud ja põhinema uusimatel teaduslikel andmetel. Kohanemisstrateegiad jäävad olulisteks vahenditeks ka edaspidi. Riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused peaksid neid edasi arendama. Komisjon pakub oma tehnilise toe instrumendi kaudu toetust, et suurendada liikmesriikide haldussuutlikkust ELi kliimamuutustega kohanemise poliitika rakendamisel. Komisjon ning osalevad riigid ja piirkonnad edendavad ELi makropiirkondlike strateegiate koostööraamistike, 30 merepiirkondade ja muude merendusstrateegiate, 31 Interregi rahastamisprogrammide ning ühise põllumajanduspoliitika pakutavate koostöö- ja võrgustike loomise võimaluste kaudu ka piiriülest koostööd. Liikmesriikidevahelised ning ELi ja kolmandate riikide vahelised kooskõlastatud ja ühised meetmed aitavad kohanemistegevust ellu viia. Komisjon soodustab ka parimate tavade ja ühiste kohanemisprobleemide lahenduste jagamist äärepoolseimate piirkondade seas ja nende naabritega. Ühise kalanduspoliitika toimimise aruandlusprotsessi osana hindab komisjon, kuidas see poliitika aitab kliimamuutustega kohaneda. 29 https://www.eea.europa.eu/publications/healthy-environment-healthy-lives 30 https://ec.europa.eu/regional_policy/en/policy/cooperation/macro-regional-strategies/ 31 https://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/sea_basins_en 8 Seire, aruandlus ja hindamine on äärmiselt olulised selleks, et määrata kindlaks usaldusväärne lähtealus, mille suhtes hinnata kohanemisel tehtud edusamme. Energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlevas rakendusmääruses 32 on juba sätestatud liikmesriikide esitatava kohanemist käsitleva teabe struktuur, vorm, esitamine ja ülevaatamine. See usaldusväärne aruandlus toetab ka riiklike energia- ja kliimakavade rakendamist, näiteks ELi energiavarustuse kindluse kaitsmisel kliimamõju eest. Kuigi kohanemise kohalik eripära raskendab sageli võrdlemist, võib seda teha üle mitme riigipiiri ulatuvate alade puhul, kus esinevad ühised kliimariskid. Selliste alade hulka kuuluvad vesikonnad, mägipiirkonnad, saared ja äärepoolseimad piirkonnad (mis on kliimamuutuste suhtes eriti haavatavad). Komisjon arendab edasi sobivaid näitajaid ja vastupanuvõime hindamise raamistikku, tuginedes kogemustele, mida on saadud seoses 2013. aasta kohanemisstrateegia jaoks koostatud kohanemisvalmiduse tulemustabelitega, ja tagades kooskõla ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohanemiskomitees tehtava tööga. Poliitika sidususe tagamisel tuleb kohanemist süstemaatiliselt arvesse võtta, et vältida kohanemise tahtmatut takistamist. ELi ja liikmesriikide poliitika kujundamisel tuleks alati, kui see on asjakohane, pidada kinni järgmistest poliitika sidususe põhimõtetest: tagada, et reguleerimisel ja rahastamisel võetakse arvesse katastroofiohte, et ei tekitataks täiendavalt avatust neile ohtudele; vähendada olemasolevat riski vastupanuvõime, ennetuse ja valmisoleku suurendamise kaudu; juhtida jääkriski. Neid põhimõtteid tuleks järgida näiteks pakkumiskutsetes ja valikukriteeriumides, mida kasutatakse ELi rahastatavate projektide puhul, ning neid tuleks arvesse võtta ka poliitika üldisemal kujundamisel. Komisjon parandab Euroopa rohelise kokkuleppe kohaselt seda, kuidas parema õigusloome suunistes ja toetavates vahendites käsitletakse kestlikkusega seotud küsimusi. Nii tagab ta, et kliimamuutustega kohanemise probleemistikku võetakse asjakohaselt ja proportsionaalselt arvesse. Komisjon o ergutab piirkondlikku ja piiriülest koostööd ning täiustab koostöös liikmesriikidega riiklikke kohanemisstrateegiaid käsitlevaid suuniseid; o ajakohastab kohanemisega seotud seiret, aruandlust ja hindamist, kasutades nõuete ja näitajate ühtlustatud raamistikku; o teeb kättesaadavaks projektide eelhindamise vahendid, mis võimaldavad paremini kindlaks teha kohanemis- ja ennetusprojektidega kaasnevat kasu ja positiivset mõju majandusele; o uuendab parema õigusloome suuniseid ja töövahendeid, et need kajastaksid paremini kliimariskide juhtimise poliitika sidususe põhimõtteid. 2.2.2. Kohaliku, individuaalse ja õiglase vastupanuvõime edendamine Kohalik tasand on kohanemise alus, seega peab ELi toetus aitama suurendada kohalikku vastupanuvõimet. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, 33 ühise põllumajanduspoliitika vahenditest, programmist LIFE ning taaste- ja vastupidavusrahastust tehakse kättesaadavaks järjest rohkem rahalist toetust. Komisjon kavatseb toetada 32 Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1208. 33 Peamiselt Ühtekuuluvusfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist, vähemal määral Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ning Euroopa Sotsiaalfondist. 9 kliimamuutustega kohanemisega seotud ning kohalikele ja piirkondlikele eripäradele kohandatud andme-, digi- ja arukate lahenduste kohalikul tasandil kasutuselevõttu. Selles tegevuses tuginetakse olemasolevatele algatustele ja vahenditele, nagu arukate linnade turg,34 programmid „Digitaalne Euroopa“ ja „Euroopa horisont“ ning arukate linnade väljakutse35. Selleks et kaasata Euroopa inimesed otsesse kohanemistegevusse ja neid selles võimestada, kasutab komisjon Euroopa kliimapakti algatust ja kliimaalast haridust edendavat koalitsiooni,36 et inimesi teavitada, innustada ja ühendada. Kohalike ja piirkondlike ametiasutuste abistamiseks tugevdatakse ELi ja ülemaailmset linnapeade pakti. Selleks et aidata ametiasutustel minna kavandamiselt üle meetmete võtmisele, katsetab EL poliitika toetusvahendit, et abistada ametiasustusi ELi linnapeade pakti raames. Selle vahendi kaudu antakse otsest tehnilist abi, et aidata neil välja töötada ja rakendada kohanemisstrateegiaid ja -kavu. EL julgustab piirkondlikke organeid osalema ELi linnade tegevuskava ja kohalike kalandusvaldkonna tegevusrühmade kaudu veelgi rohkem kohanemisalase tegevuskava määratlemisel ning kaasab ELi linnapeade pakti Regioonide Komitee esindajad. Selleks et kliimamuutustega kohanemisest saadav kasu jaguneks laialdaselt ja võrdselt, on väga oluline, et vastupanuvõime saavutataks õiglasel ja ausal viisil. Kliimamuutused mõjutavad Euroopa piirkondi ja kodanikke vahetult, näiteks töökohtade kadumise kaudu sellistes kliimast mõjutatud sektorites nagu põllumajandus, kalandus ja turism. Eri piirkondade ja sotsiaal-majanduslike rühmade ebavõrdne avatus kliimamõjule ja haavatavus selle suhtes süvendab juba olemasolevat ebavõrdsust ja haavatavust37. Kliimamuutuste mõju ei ole neutraalne. Meestel ja naistel, eakatel, puuetega inimestel, põgenikel ja sotsiaalselt tõrjututel on erinev kohanemisvõime. Kohanemismeetmete puhul tuleb nende olukorda arvesse võtta. Üha enam on vaja toetada haridus-, koolitus- ja ümberõppealgatusi, mille tulemusena luuakse keskkonnahoidlikke töökohti. EL edendab pikaajalisi majanduse mitmekesistamise strateegiaid ja poliitikameetmeid, mis võimaldavad töötajatel ümber kvalifitseeruda ja minna üle keskkonnasäästlikku majanduskasvu loovatesse sektoritesse ning mis samal ajal tagavad piisava ja kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu. Selleks on vaja parandada arusaamist kliimamuutuste mõjust töötajatele, töötingimustele, tervisele ja ohutusele, hinnata mõju jaotumist ja kaasata tööturu osapooled. Tuge pakutakse Euroopa oskuste tegevuskava, noortegarantii, Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+) ning taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu. Komisjon o suurendab toetust kohalike kohanemismeetmete kavandamisele ja rakendamisele ning loob ELi linnapeade pakti raames kliimamuutustega kohanemise toetusvahendi; o toetab ESF+, Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse kaudu haridus- ja koolitusvõimaluste pakkumisega töötajate ümberõpet ja ümberkvalifitseerumist, et saavutada õiglane ja aus vastupanuvõime; o jätkab kehtivate tööhõivet ja sotsiaalküsimusi käsitlevate õigusaktide rakendamise tagamist ning kaalub vajaduse korral uute algatuste esitamist, mis 34 https://smart-cities-marketplace.ec.europa.eu/?lang=et 35 https://www.intelligentcitieschallenge.eu/ 36 https://ec.europa.eu/education/education-in-the-eu/european-education-area/education-climate-coalition_et 37 Vt Euroopa Keskkonnaameti aruanne „Unequal exposure and unequal impacts“ („Ebavõrdne kokkupuude ja ebavõrdne mõju“). 10  suurendaksid töötajate kaitset kliimamõju eest. 2.2.3. Kliimamuutustele vastupanu võime lõimimine riikide eelarveraamistikesse ELi liikmesriikide eelarveraamistikud hõlmavad kliimamuutuste ja looduskatastroofidega seotud eelarveriske ainult vähesel määral. Katastroofiabi andmine ja ülesehitustööd pärast äärmuslikke ilmastikunähtusi ning aeglaselt kujunevate nähtuste tekitatud kahju suurendavad valitsemissektori kulutusi, kaasa arvatud kindlustamata kahju hüvitamise kaudu. Tootmisvõimsusele avalduv mõju võib mõjutada negatiivselt majanduskasvu. Katastroofiohu juhtimine hõlmab protsesse ja vahendeid, mille abil eelnevalt käsitleda kliimaga seotud riske ja vähendada katastroofide tagajärgi. See peab kajastuma eelarve planeerimises ning valitsemises ja institutsioonilises korralduses. Katastroofiohu juhtimise rahastamist saab täiendada erasektori pakutavate riskijuhtimis- ja riskijagamisvahenditega, mis on kohandatud katastroofide ulatusele ja sagedusele. Võttes arvesse võimalikku mõju eelarve stabiilsusele, on vaja ohjata ka valitsemissektori võla pikaajalisele jätkusuutlikkusele avalduvaid riske. Makromajandus- ja eelarvepoliitika vastupidavus eeldab paljude võimalike kliimastsenaariumide kogu vahemiku arvessevõtmist majanduspoliitikas ning arusaama katastroofiohu juhtimisest 38 . Põhjalikes riskihindamistes tuleks analüüsida kliimamuutusi käsitlevate võimalike stsenaariumide mõju ja tõenäosust. Väljatöötatud stsenaariumianalüüse võib omakorda kasutada makromajanduslike muutujate 39 stressitestides . Põhjalikud hindamised, milles analüüsitakse looduslikest riskidest tingitud põhilist majanduslikku mõju, tuleks teha kättesaadavaks ja hinnanguid eelarvele avalduva mõju kohta tuleks eelarve planeerimisel arvesse võtta. Katastroofiohu kvantitatiivsete hinnangute arvessevõtmine eelarvekavades aitaks teha rahalised vahendid kättesaadavaks kiiresti ja proportsionaalselt vajadusega. Nii ELi kui ka liikmesriikide sihtotstarbelised fondid ja vahendid, näiteks ELi solidaarsusfond,40 võivad olla abiks katastroofijärgsete hädaabi- ja taastamisoperatsioonide rahastamisel, milles tuleb lähtuda vähemalt parema taastamise põhimõttest. Nende rahaliste panuste läbipaistvus võib pakkuda stiimuleid kohanemiseks ja vähendada moraaliriski41. Kliimamuutustega kohanemise ja vastupanuvõimega seotud eesmärke võetakse arvesse jõupingutustes, mida EL teeb COVID-19 pandeemiast taastumiseks. Majanduse taastamise toetamine jääb lühikeses ja keskpikas perspektiivis makromajandus- ja eelarvepoliitika keskseks eesmärgiks. Kulutuste (ka nende, mida tehakse riikide eelarvetest) suuruse ja laadi tõttu on veelgi olulisem, et olukord taastataks varasemast paremaks. Taaste- ja vastupidavusrahastust toetatakse liikmesriike nende majanduse taastamisel ja pikaajalise vastupanuvõime tugevdamisel. Riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad peaksid toetama investeeringuid ja reforme, millega parandatakse kliimamuutustele vastupanu võimet kogu ELis. Vähemalt 37 % kavade alusel kättesaadavaks tehtavatest vahenditest tuleks eraldada kliimameetmetele, mille alla kuuluvad nii kliimamuutuste leevendamise kui ka nendega 38 Kliima tundlikkus on hinnanguline vahemik – majanduspoliitika peab olema valmis olukorraks, kus üleilmsed temperatuurid tõusevad konkreetse heitkoguse puhul palju rohkem, kui kõige tõenäolisemates stsenaariumides eeldati. Vt nt CRESCENDO. 39 Võrdlusstsenaariumid ELi positsiooni kohta maailmas 2040. aastal töötatakse välja komisjoni 2021. aasta aruandes, milles käsitletakse tulevikusuundade strateegilist analüüsi. 40 https://ec.europa.eu/regional_policy/et/funding/solidarity-fund/ 41 Katastroofijärgse taastamis-, ennistamis- ja ülesehitusetapi ärakasutamine kogukondade vastupanuvõime suurendamiseks, lõimides katastroofiohu vähendamise meetmed füüsilise taristu taastamisse ning elatusvahendite, majanduse ja keskkonna taaselustamisse (ÜRO Peaassamblee, 2016). 11 kohanemise alased jõupingutused. Lisaks ei toetata taaste- ja vastupidavusrahastust meetmeid, mis kahjustavad oluliselt keskkonda,42 sealhulgas kliimamuutustega kohanemise eesmärgi saavutamist. Komisjon o töötab välja viisid, kuidas mõõta kliimaga seotud riskide võimalikku mõju riigi rahandusele, samuti arendab ta välja kliimastressi testimise töövahendid ja mudelid ning peab liikmesriikidega arutelusid selle üle, kuidas võtta kliimamuutusi paremini arvesse riiklikes aruandlus- ja eelarveraamistikes; o analüüsib ja arutab liikmesriikidega meetmeid, mille abil leevendada kliimaga seotud nähtuste mõju eelarvele ja vähendada eelarve jätkusuutlikkusega seotud riske; o uurib koos liikmesriikidega, kas ja mil määral võiksid stabiilsus- ja lähenemisprogrammid sisaldada kliimamuutustega kohanemise mõõdet; o edendab Euroopa Liidu Solidaarsusfondist ja muudest ELi fondidest toetatavate katastroofijärgsete hädaabi- ja taasteoperatsioonide paremat koordineerimist ja vastastikust täiendavust, et soodustada parema taastamise põhimõtte järgimist. 2.2.4. Looduspõhiste kohanemislahenduste edendamine Looduspõhiste lahenduste ulatuslikum rakendamine suurendaks kliimamuutustele vastupanu võimet ja aitaks saavutada mitut rohelise kokkuleppe eesmärki. Sinine ja roheline taristu 43 (vastandina hallile taristule) kätkeb endas mitmeotstarbelisi ja igal juhul kasulikke lahendusi ning toob nii keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu kui ka aitab suurendada vastupanuvõimet kliimamuutuste suhtes44. Näiteks märg- ja turbaalade ning ranniku- ja mereökosüsteemide kaitsmine ja taastamine, linnade haljasalade arendamine ning haljaskatuste ja -seinte paigaldamine ning metsade ja põllumajandusmaa edendamine ja säästev majandamine aitab kohaneda kliimamuutustega kulutõhusal viisil. Väga oluline on sellistest lahendustest saadavat kasu paremini kvantifitseerida ning neid kõigi tasandite poliitikakujundajatele ja spetsialistidele paremini tutvustada, et suurendada nende kasutuselevõttu 45 . Süsinikdioksiidi sidumise vallas töötab komisjon välja ka sertifitseerimismehhanismi, mis võimaldab usaldusväärselt jälgida ja kvantifitseerida paljude looduspõhiste lahenduste kliimaga seotud kasu. Looduspõhised lahendused on üliolulised selleks, et säilitada heas seisundis veevarud, ookeanid ja mullad. Neil lahendustel peab olema suurem roll maakasutuse korraldamisel ja taristu planeerimisel, et vähendada kulusid, pakkuda kliimakindlaid teenuseid ja parandada kooskõla veepoliitika raamdirektiivi hea ökoloogilise seisundi nõuetega. Looduspõhiste lahenduste kasutamine sisemaal, näiteks muldade käsnataolise funktsiooni taastamine, parandab puhta mageveega varustatust ning vähendab üleujutuste ohtu. Ranniku- ja merealadel parandavad looduspõhised lahendused rannikukaitset ja vähendavad veeõitsengu 42 Taksonoomiamääruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses. 43 https://ec.europa.eu/environment/nature/ecosystems/benefits/index_en.htm 44 Looduspõhised lahendused on looduse eeskujul loodud ja looduse toetatavad lahendused. Vt komisjoni veebisait ja väljaanne ning nõukogu 16. oktoobri 2020. aasta järeldused. 45 Selles töös võib aluseks võtta ÜRO suunised, ELi toetatud teadusuuringud ja juhenddokumendid ning Rahvusvahelise Looduskaitseliidu looduspõhiste lahenduste üleilmse standardi. 12 ohtu. Samal ajal toovad need sellist kasu nagu süsiniku sidumine, turismivõimaluste loomine ning elurikkuse säilitamine ja taastamine. Euroopa peab suurendama investeeringuid looduspõhistesse lahendustesse, et saada kasu kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise, katastroofiohu vähendamise, elurikkuse ja tervise seisukohast. Investeeringud looduspõhistesse lahendustesse peavad olema pikas perspektiivis elujõulised, kuna kliimamuutused võimendavad ökosüsteemidele avalduvat survet. Investeeringute tegemiseks saab kasutada programmi „InvestEU“ uusi ja uuenduslikke rahastamismeetodeid ja -tooteid, 46 ühtekuuluvuspoliitika programmidele ettenähtud sihtotstarbelist toetust ning ühise põllumajanduspoliitika raames investeeringutele, ökokavadele ja nõustamisteenustele antavat toetust. Süsinikku siduva majandamise algatusega edendab komisjon uut ärimudelit, mis hõlmab maakasutuspõhist süsinikdioksiidi sidumist, ning pakub muu hulgas rahalisi stiimuleid looduspõhiste lahenduste kasutuselevõtuks. Komisjon o pakub tulevastes süsinikku siduvat majandamist käsitlevates algatustes välja looduspõhised lahendused süsiniku sidumise, sealhulgas selle arvestuse ja sertifitseerimise jaoks; o töötab välja looduspõhiste lahenduste finantsaspektid ning soodustab selliste finantskäsitluste ja -toodete väljatöötamist, mis hõlmavad ka looduspõhist kohanemist; o jätkab liikmesriikidele stiimulite pakkumist ja nende abistamist looduspõhiste lahenduste kasutuselevõtmiseks, tehes seda hindamiste, suuniste, suutlikkuse suurendamise ja ELi-poolse rahastamise kaudu. 2.3. Kiirem kohanemine: kohanemise hoogustamine kõigis valdkondades Selleks et kohanemismeetmeid saaks kiiremini rakendada, on vaja ressursse, mis on vastavuses väljakutse suurusega. EL suurendas kliimakulutuste osakaalu ajavahemiku 2021–2027 pikaajalises eelarves 30 %-ni, kusjuures üheks põhikomponendiks on kliimamuutustega kohanemine. Sotsiaalse mõõtme edasine tugevdamine ELi eelarves Euroopa Sotsiaalfondi kaudu tagab suurema toetuse kõige haavatavamate isikute kaitsmiseks. Kohanemisvajaduste rahuldamiseks vajalikke investeeringuid käsitlevate hinnangute kohaselt on Euroopas siiski suur kliimakindlate investeeringute rahastamise puudujääk,47 mistõttu on vaja muid rahastamisallikaid. Euroopa Investeerimispank (EIP) teatas oma uues kliimaalases tegevuskavas, 48 et toetab täielikult ELi uut kohanemisstrateegiat ning töötab toetuse üksikasjad välja 2021. aasta lõpuks. EIP tagab, et kõik tema toetatavad tehingud on kliimakindlad, ning otsib aktiivselt investeerimisvõimalusi kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeliste tehnoloogiate, toodete ja teenuste arendamiseks ja kasutuselevõtuks. Erinevused kliimamuutustega kohanemisel on suured ja suurenevad veelgi, mistõttu peame need kiiremini kõrvaldama. Euroopa Keskkonnaamet on seda küsimust oma kohanemisalastes hindamisaruannetes 49 regulaarselt rõhutanud. Edasiminek kohanemise 46 Järgides samal ajal täielikult selle nõudluspõhist lähenemisviisi. 47 EU-wide economic evaluation of adaptation to climate change („Kogu ELi hõlmav kliimamuutustega kohanemise majanduslik analüüs“), BASE (2016). 48 Euroopa Investeerimispanga kliimaalane tegevuskava 2021–2025 (vastu võetud novembris 2020). 49 Viimati linnade kohanemise kohta. 13 kavandamisel on endiselt aeglane ning rakendamine ja järelevalve veelgi aeglasemad. Praegused meetmed keskenduvad peamiselt teadlikkuse suurendamisele, institutsioonilisele korraldusele või poliitika kujundamisele, kuid füüsiliste lahenduste, näiteks rohkemate rohealade loomine kuumalainete mõju vähendamiseks või kanalisatsioonisüsteemide kohandamine paremaks toimetulekuks valinguvee ülevooluga, tegelikul rakendamisel jäädakse maha. Seepärast on käesoleva strateegia eesmärk suunata tähelepanu lahenduste väljatöötamisele ja kasutuselevõtule, aidata vähendada kliimariske, suurendada kliimamuutuste mõju vastast kindlustuskaitset ja tagada juurdepääs mageveele. 2.3.1. Kohanemislahenduste kasutuselevõtu kiirendamine Rakendatavatele lahendustele juurdepääsu puudumine on üks peamisi kohanemist takistavaid tegureid. ELi raamprogramm ning kliimaalane teadmis- ja 50 innovaatikakogukond juba toetavad kohanemisega seotud innovatsiooni, kuid hiljutised analüüsid näitavad vajadust seda kiirendada 51 . Programmi „Euroopa horisont“ üks kavandatud missioone käsitleb kliimamuutustega kohanemist, sealhulgas ühiskondlikke ümberkorraldusi52. Missiooni raames katsetataks integreeritud lahendusi, millega on võimalik saavutada 2050. aastaks visioon kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisest liidust, pannes rõhku kodanike kaasamisele. Neid lahendusi saaks seejärel laiendada ja kasutada nii Euroopas kui ka mujal. Missiooni ettepanekus on seatud eesmärk toetada 200 kogukonda ümberkujundava kohanemise lahenduste väljatöötamisel ning laiendada 100 vastupanuvõime saavutamise põhjalikku näidisprojekti (Deep Demonstrations). Programmi „Euroopa horisont“ raames on kavandatud ka mulla seisundit, kliimaneutraalseid linnu ja ookeane käsitlevad missioonid, mis on otseselt seotud kohanemismeetmetega53. Kiiresti on vaja lahendusi, mis aitaksid põllumajandustootjatel ja maahaldajatel kliimariskidega toime tulla. Praeguste biogeograafiliste piirkondade piirid nihkuvad põhja poole ja merepinna suhtes kõrgemale, mis muudab taimkattemustreid ja ökosüsteeme ning põhjustab suuri nihkeid metsa- ja põllumaal. Puud ja põllukultuurid ei pruugi selliste muutustega sammu pidada, eriti kui sobivad elupaigad on killustunud. Üks lahendus on kasutada kohanemiseks paremini ära geneetilist mitmekesisust ja mittekahjulikke taimede geneetilisi ressursse, toetudes uusimatele teaduslikele andmetele. Seda on võimalik saavutada näiteks kohanemiskaalutluste parema integreerimisega metsade majandamisse. Komisjon hõlbustab sobiva kvaliteetse taimse paljundusmaterjali pakkumise laiendamist, et toetada kohanemist põllumajanduses, metsanduses ja maismaaökosüsteemide majandamises. Tuleb teha rohkem tööd, et aktiivse poliitika ja meetmete kaudu soodustada seemnete ja istutusmaterjali ühist riikidevahelist tootmist ja jagamist, milleks tuleb muuta metsapaljundusmaterjali turustamist käsitlevat direktiivi ning seemneid ja muud paljundusmaterjali käsitlevaid turustamisdirektiive54. Kliimamuutustele vastupanu võimega seotud otsuseid toetavad süsteemid ja tehniline nõustamine peavad muutuma kättesaadavamaks ja kiiremaks, et soodustada nende kasutuselevõttu. Komisjon toetab kiiret reageerimist võimaldavate lahenduste väljatöötamist otsustajate ja kohanemisspetsialistide jaoks. Sellised lahendused peaksid toimima 50 https://www.climate-kic.org/ 51 Kliimamuutustega kohanemisega seotud leiutiste osakaal oli 2015. aastal ligikaudu sama suur kui 1995. aastal, samal ajal kui kliimamuutuste leevendamisega seotud innovatsioon peaaegu kahekordistus. Peale selle viiakse vaid väheseid kohanemisega seotud leiutisi ühest riigist teise ning patenditud teadmiste edasiandmist madala sissetulekuga riikidesse praktiliselt ei toimu (Maailmapank). 52 https://ec.europa.eu/info/publications/climate-resilient-europe_en 53 https://ec.europa.eu/info/horizon-europe/missions-horizon-europe_en 54 https://ec.europa.eu/food/plant/plant_propagation_material/legislation/eu_marketing_requirements_en 14 finantssektorile, VKEdele või väikepõllumajandustootjatele sobival ajaskaalal ja neile kättesaadavate vahenditega ning tuginema Copernicuse ja muudest allikatest pärit olulistele andmetele. Natura 2000 alade eest vastutavad avaliku sektori asutused ja alade haldajad vajavad suuniseid sobivate kaitsemeetodite ja kohanemisstrateegiate kohta. Mahukad erasektori investeeringud kohanemislahendustesse suurendavad samuti pakutavate võimaluste valikut ja muudavad need kõigile taskukohasemaks. Kestliku majandustegevuse ELi taksonoomia 55 hõlmab kohanemist ning võimaldab ja ergutab erasektori rahaliste vahendite suunamist kliimamuutustele vastupanu võime suurendamisse. Komisjon o viib ellu programmi „Euroopa horisont“ kavandatud missiooni „Kliimamuutustega kohanemine“ ja muud kohanemise seisukohast asjakohased missioonid, nagu mulla seisundit, kliimaneutraalseid linnu ja ookeane käsitlevad missioonid, kui need on heaks kiidetud; o toetab uute kohanemislahenduste, sealhulgas kiiret reageerimist toetavate otsustusvahendite väljatöötamist, et täiendada kohanemisspetsialistide töövahendeid; o lõimib kohanemisküsimused ajakohastatud suunistesse Natura 2000 ja kliimamuutuste kohta ning elurikkust soodustava metsastamise ja taasmetsastamise suunistesse ning tulevasse metsastrateegiasse; o toetab senisest veelgi enam geneetiliste ressursside potentsiaali kaitsmist kliimamuutustega kohanemiseks, muu hulgas seadusandlike ettepanekutega seemnete tootmise ja turustamise kohta; o arendab edasi kliimamuutustega kohanemisse panustavate kestlike majandustegevuste ELi taksonoomiat. 2.3.2. Kliimaga seotud riskide vähendamine Vastupidavasse ja kliimakindlasse taristusse investeerimine tasub end ära. Taristu peab sageli vastu mitu aastakümmet, kuid suur osa olemasolevast taristust ei ole kliimamuutuste suhtes väga vastupidav. Selleks et vähendada õnnetuste ohtu ja et taristu oleks kulutasuv kogu oma kasutusea jooksul, peaksid taristuinvesteeringud olema kliimakindlad. See võib tähendada ligikaudu 3 % võrra suuremaid projekti algkulusid, kuid kliimakindlusse tehtavate investeeringute puhul on kulude ja tulude suhe umbes 1:4 56 . Komisjon on välja töötanud põhjalikud kliimakindluse tagamise suunised uute suurte taristuprojektide jaoks. Suuniseid on ajakohastatud ja nende kohaldamisala laiendatakse ka teistele ELi fondidele 57 . Erilist tähelepanu pööratakse elutähtsale taristule. Komisjon jätkab suuniste ajakohastamist ja laiendab neid olemasolevale taristule ning edendab nende kasutamist muude kui ELi rahastatavate projektide puhul. Samuti kasutab komisjon välispoliitika vahendeid, et edendada suuniste rahvusvahelist kasutuselevõttu. Komisjon on teinud koostööd Euroopa standardiorganisatsioonidega, et ajakohastada standardeid, millega reguleeritakse taristu ohutust ja toimimist muutuvas kliimas. Nad koostasid suuniseid standardite kirjutajatele ja algatasid katseprojektina 12 taristustandardi ajakohastamise. See tegevus hõlmab suurt hulka 55 Kestliku majandustegevuse ELi taksonoomia. Lisateavet leiate siit. 56 https://gca.org/reports/adapt-now-a-global-call-for-leadership-on-climate-resilience/ 57 ELi pikaajalises eelarves aastateks 2021–2027: InvestEU, Euroopa ühendamise rahastu, Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond ja õiglase ülemineku fond. 15 standardeid ja aitab kiirendada kohanemislahenduste standardimist 58 . Komisjon julgustab liikmesriike kaasama riiklikku standardimist oma riiklike kohanemisstrateegiate rakendamisse, täienduseks ELi tasandi standardimistööle. Kliimamuutustega kohanemise meetmed peavad suurendama koostoimet laiema tööga katastroofiohu ennetamisel ja vähendamisel. Mõlemad pakuvad kliimariskide juhtimiseks ja vastupanuvõimelise ühiskonna loomiseks mitmesuguseid üksteist täiendavaid lähenemisviise. Tavade, standardite, suuniste, eesmärkide, ressursside ja teadmiste suuremat sidusust saaks saavutada tihedama koordineerimisega riiklikul, ELi (liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames) ja rahvusvahelisel tasandil (Sendai katastroofiohu vähendamise raamistiku alusel). Komisjon kavatseb teha kogu ELi hõlmava kliimariskide hindamise, tuginedes oma ülevaatele loodusõnnetustest ja inimtegevusest tingitud õnnetustest tulenevatest riskidest, mis võivad Euroopa Liitu tulevikus ohustada, 59 asjakohastele teadusprojektidele 60 ja projekti PESETA aruannetele, 61 ning võttes arvesse eri sektorites kehtivaid eeskirju. Hindamisel pööratakse erilist tähelepanu terviseohtudele, ökosüsteemide haavatavusele, elutähtsatele taristutele, TEN-E ühishuviprojektidele 62 ning TEN-T koridoridele ja probleemkohtadele. Asulareovee puhastamise direktiivi läbivaatamise raames aitab komisjon tegeleda valinguvee ülevoolu ja asulavee äravooluga seotud probleemidega, samuti jagab ta parimaid tavasid veereostuse vältimiseks üleujutustest ja põudadest põhjustatud tööstusõnnetuste korral. Peame tegema rohkem selleks, et muuta Euroopa hooned kliimamuutuste mõjule vastupidavaks. Äärmuslikud ilmastikutingimused ja pikaajalised kliimamuutused võivad kahjustada hooneid ja nende kliimamuutuste leevendamise potentsiaali, nt päikesepaneelide või soojusisolatsiooni kahjustused pärast rahehoogu. Samas saavad hooned pakkuda ulatuslikke kohanemislahendusi, näiteks kohalik veesäilitus haljaskatuste ja -seinte abil, mis vähendab linna soojussaarte mõju. Kliimamuutustele vastupanu võime on üks renoveerimislaine algatuse ja ringmajanduse tegevuskava peamisi põhimõtteid. Komisjon uurib võimalusi, kuidas paremini prognoosida negatiivset kliimamõju hoonetele ning integreerida kliimamuutustele vastupanu võimega seotud kaalutlused hoonete ehitamisse ja renoveerimisse keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumidega avalike hoonete jaoks, hoonete digitaalse logiraamatuga ning hoonete energiatõhususe direktiivi ja ehitustoodete määruse läbivaatamise protsessi kaudu. Komisjon o täiustab kliimakindluse tagamise suuniseid ning edendab nende kasutamist Euroopas ja mujal; o teeb kogu ELi hõlmava kliimariskide hindamise ja paneb suuremat rõhku kliimakaalutlustele katastroofiohu ennetamisel ja ohjamisel ELi tasandil; o tegeleb kliimaga seotud terviseohtudeks valmisoleku ja neile reageerimisega ELi tasandil, muu hulgas terviseohtusid käsitleva ELi raamistiku ja vajaduse korral 58 Et ajakohastada taristu ja seadmete ohutust ja toimivust käsitlevaid kehtivaid standardeid tulevasi kliimatingimusi arvesse võttes. Standarditega edendatakse ka selliseid tehnilisi lahendusi, mis aitavad varasid muutuva kliimaga kohandada, nt haljaskatused ja -seinad. 59 SWD(2020) 330 final https://ec.europa.eu/echo/news/european-commission-publishes-new-report-disaster-risks-eu_en 60 Näiteks kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiohu vähendamise ühendamise või kliimamuutuste mõju doominoefektist tulenevate riskide teemal. 61 https://ec.europa.eu/jrc/en/peseta-iv 62 Läbivaadatud TEN-E määrus sisaldab ühishuviprojektidele nõuet lõimida kliimamuutustega kohanemise meetmed nii projekteerimisetapis kui ka osana keskkonnamõju hindamisest ja asjakohasest keskkonnalubade andmisest. 16  kavandatava tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse kaudu; o suurendab koostööd standardiorganisatsioonidega, et tagada standardite kliimakindlus ja töötada välja uusi standardeid kliimamuutustega kohanemise lahenduste jaoks; o toetab kliimamuutustele vastupanu võimega seotud kaalutluste lõimimist hoonete ehitamise ja renoveerimise ning kriitilise taristu suhtes kohaldatavatesse kriteeriumidesse. 2.3.3. Kliimamuutuste mõju vastase kindlustuskaitse lõhe ületamine Kliimamuutuste mõju vastase kindlustuskaitse lõhe on kliimaga seotud katastroofidest põhjustatud kindlustamata majandusliku kahju osakaal. See lõhe näib suurenevat aeglaste kohanemismeetmete ja sagedasemate äärmuslike ilmastikunähtuste tõttu, samas kui kliimakindlustuse levik ei suurene 63 . Lisaks vastavad teadaolevad kahjud madalamatele hinnangutele, mis ei kajasta tegelikke suundumusi. Kliimamuutuste mõju kujutab endast destabiliseerivat riski varadele ja ettevõtetele. Teataval määral saavad ettevõtted riske maandada, kui tulenev kahju on kaetud, sealhulgas riskide jagamise vahenditega nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt. Praegu on kindlustatud keskmiselt ainult 35 % kliimaga seotud majanduslikust kahjust, mõnel pool Euroopas koguni vaid 5 %. Kindlustuse kasutamine riski ülekandmise mehhanismina kliimariskidega seotud rahalise kahju katmiseks võib olla esimene samm kriisile reageerimisest riskijuhtimise ja -ennetuse suunas. Kindlustussektori koostatud aruande kohaselt võib kindlustuskatte suurendamine 1 % võrra vähendada kliimaga seotud katastroofide kogukulu maksumaksjate või valitsuste jaoks 22 % võrra64. Nii ELi kindlustussektor kui ka Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) on hoiatanud kindlustatavuse ja kindlustuse taskukohasusega seotud probleemide eest kliimamuutuste mõjust räsitud maailmas. Seepärast on oluline uurida ja edendada looduskatastroofide vastu kindlustamist liikmesriikides ning edendada riiklikke katastroofikindlustusskeeme, mis julgustavad kasutajaid investeerima kliimamuutustega kohanemisse. Sellele aitavad kaasa EIOPA välja töötatav looduskatastroofide vastase kindlustuskaitse tulemustabel ning avaldatavad suunised valitsustele 65 . Lõpuks viib käesoleva strateegiaga loodav mehhanism kindlustuse leviku hindamiseni riigi tasandil ja soovitusteni selle suurendamiseks. Dialoog ja innovatsioon võivad oluliselt suurendada kindlustussüsteemide kliimamuutustele vastupidavuse potentsiaali. Komisjon hõlbustab koostööd ja arutelu parimate tavade üle kindlustussektori sidusrühmade vahel ning tugevdab dialoogi kindlustusandjate, edasikindlustusandjate, avaliku sektori asutuste ja muude sidusrühmade (nagu kinnisvaraarendajad ja taristuettevõtjad hoonestatud keskkonna puhul) vahel. Osana tulevasest uuendatud kestliku rahanduse strateegiast uurib komisjon võimalikke edasisi meetmeid kliimaga seotud kindlustustoodete pakkumise valdkonnas. See hõlmab 63 Euroopa Keskkonnaamet (2019), Economic losses from climate-related extremes („Kliimaga seotud äärmuslikest ilmastikutingimustest põhjustatud majanduslik kahju“). 64 Lloyd’s Global Underinsurance Report 2012. 65 EIOPA kindlustuskaitse lõhe tulemustabel ja aruteludokument. 17 finantsinstrumentidega seotud parimaid tavasid ajutiste turu- või kliimariskide juhtimiseks ning uudsete ja innovaatiliste riski ülekandmise lahenduste potentsiaali66. Uuendatud kestliku rahanduse strateegia raames komisjon o aitab uurida looduskatastroofikindlustuse levikut liikmesriikides ning seda soodustada, näiteks suuniste abil, ning kutsub EIOPAt üles arendama oma looduskatastroofide vastase kindlustuskaitse tulemustabelit, mis võimaldab riigi tasandil hindamist; o tugevdab dialoogi kindlustusandjate, poliitikakujundajate ja muude sidusrühmade vahel; o teeb tihedas koostöös EIOPAga kindlaks riskijuhtimise finantsinstrumentidega seotud parimad tavad ja edendab neid; o uurib finantsinstrumentide ja uuenduslike lahenduste laiema kasutamise võimalust kliimast tingitud riskidega tegelemisel. 2.3.4. Magevee kättesaadavuse ja selle kestliku kasutamise tagamine Kliimamuutustele vastupanu võime saavutamiseks tuleb tagada magevee kättesaadavus kestlikul viisil. Vesi on vajalik paljude majandussektorite toimimiseks ja juurdepääs joogiveele kuulub inimese põhivajaduste67 hulka, kuid paduvihmadel ja üleujutustel võib olla kogukondadele ja taristule laastav mõju. Euroopas esineb üha sagedamini olukordi, kus vett on kas liiga palju või liiga vähe. Arukas ja säästlik veekasutus nõuab murrangulisi muutusi kõigis sektorites. Komisjon seab selle prioriteediks veepoliitika raamdirektiivi ja üleujutuste direktiivi ühise rakendusstrateegia tõhustamise kaudu. Looduspõhised lahendused on eriti sobivad vastupanuvõime tagamiseks veega seotud kliimamõju suhtes. Kliimamuutused süvendavad veevarude jagamisega seotud probleeme ning nõuavad tihedamat, muu hulgas piiriülest,68 koostööd kohanemismeetmete ja veemajandusega tegelevate asutuste vahel. Samuti peame järsult vähendama veekasutust. Selleks edendab komisjon põuaohjekavade, mulla veesäilitusvõime suurendamise meetmete ja vee ohutu taaskasutamise laialdasemat rakendamist. Selleks et veekasutust tõhustada ja vee taaskasutamist suurendada, kavatseb komisjon karmistada ökodisaini ja energiamärgistusega toodete, energiatootmise, elamute ja hoonete ning põllumajandustootmise suhtes kohaldatavaid nõudeid ning uurib veesäästu võimalusi tööstuskäitistes. Komisjon ja liikmesriigid peavad samuti ergutama üleminekut vett säästvatele tehnoloogialahendustele ja tavadele vee väärtust õigesti kajastava hinna kehtestamisega. Seda on võimalik saavutada selliste vahendite edendamisega nagu veevarude jaotamine ja veekasutuslubade süsteemid ning keskkonnaalaste välismõjude kaasamisega. Põllumajanduses on vaja teadmistepõhist lähenemisviisi ning nii kõrgtehnoloogilisi kui ka looduspõhiseid lahendusi, et tagada vee kestlik kasutamine. Liikmesriigid saavad riiklike ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade kaudu toetada täppispõllumajandust. Samuti peavad liikmesriigid tagama, et vee eest küsitakse õiget hinda kooskõlas veepoliitika raamdirektiiviga, et tarbijaid ei eksitataks toidu tegeliku hinna suhtes. 66 Mehhiko Quintana Roo osariik sõlmis lepingu korallrahu kindlustamiseks, et kaitsta oma rannikut ja turismisektorit orkaanikahjude eest. 2020. aasta oktoobris põhjustas orkaan Delta esimese väljamakse – ligikaudu 700 000 eurot, mida kasutatakse korallrahu parandamiseks. 67 Nagu seda kinnitab Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõte 20, mille kohaselt kuuluvad vesi ja kanalisatsioon nende esmatähtsate teenuste hulka, millele igaühel peaks olema juurdepääs. 68 Näited piiriülesest koostööst on Reini jõe valgla ja Doonau jõe kaitse rahvusvaheline komisjon (ICPDR). 18 Kliimamuutused ohustavad ka vee kvaliteeti. Stabiilne ja kindel joogiveega varustamine on esmatähtis ning see peab olema tagatud. Kliimamuutused suurendavad magevee saastumise ja akuutse reostuse ohtu selliste mõjude tõttu nagu jõgede väike vooluhulk, vee kõrgem temperatuur, üleujutused ja metsade kadumine. Oluline on lisada kliimamõjud (joogi)veemajanduskavade riskianalüüsidesse, töötada välja veeseiretehnoloogiad ja tagada jõgede minimaalne vooluhulk. Neil saab olema oluline roll vee kvaliteedi tagamisel ning piisava veehulga säilitamisel keskkonna ja kõigi inimeste jaoks. Samuti on oluline suurendada mulla võimet puhastada vett ja vähendada reostust. Komisjon o aitab tagada kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, kestliku veekasutuse ja - majanduse kõigis sektorites ja üle riigipiiride, parandades temaatiliste kavade ja muude mehhanismide, nagu veevarude jaotamine ja veekasutusload, kooskõlastamist; o aitab vähendada veekasutust toodete veesäästlikkusnõuete karmistamisega, vee tõhusama kasutamise ja säästmise soodustamisega, põuaohjekavade laialdasema kasutamise ning mulla kestliku majandamise ja kestliku maakasutuse edendamisega; o aitab tagada stabiilse ja kindla joogiveega varustatuse, kutsudes üles lisama kliimamuutustega seotud riskid veemajanduse riskianalüüsidesse. 3. KLIIMAMUUTUSTELE VASTUPANU VÕIME SUURENDAMISEKS VÕETAVATE RAHVUSVAHELISTE MEETMETE TÕHUSTAMINE Meie kliimamuutustega kohanemise eesmärgid peavad olema võrdväärsed meie üleilmse liidrirolliga kliimamuutuste leevendamisel. Pariisi kokkuleppes seati üleilmne kohanemiseesmärk ja rõhutati, et kliimamuutustega kohanemine on peamine kestlikule arengule kaasa aitav tegur. Kliimamuutustega kohanemist võetakse arvesse ELi ja liikmesriikide välistegevuse kõigis valdkondades, sh rahvusvaheline koostöö, ränne, kaubandus, põllumajandus ja julgeolek69. Parimate võimalike tulemuste saavutamiseks peaks ELi ja selle liikmesriikide tegevus olema ühtne ja kooskõlastatud. Kliimamuutused ja julgeolek on omavahel seotud. Komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja rõhutasid juba 2008. aastal, et kliimamuutused on ohtu mitmekordistav tegur, mis süvendab olemasolevaid pingeid ja ebastabiilsust70. EL kavatseb edendada kohaliku, riikliku ja piirkondliku tasandi lähenemisviise kliimamuutustega kohanemisel ja pöörab erilist tähelepanu kohanemisele Aafrikas, väikestes arenevates saareriikides ning vähim arenenud riikides. ELi välistegevus peab olema kohanemisega tegelemisel tõhusam, lähtudes humanitaarabi, arengu ja rahu omavahelisel seotusel põhinevast lähenemisviisist, et jõuda kõige ohustatumate, haavatavamate, konfliktialtimate või tõrjutumate kogukondadeni, jätmata kedagi või ühtegi paika kõrvale. On vaja konkreetseid kohandatud meetmeid, et leevendada kliimamuutuste ebaproportsionaalselt suurt mõju haavatavatele elanikkonnarühmadele ja inimõigustele 71 . 69 Näiteks ohustavad äärmuslikud ilmastikuolud ja aeglaselt progresseeruvad kliimamuutused paljude Euroopa Liitu eksporditavate põllumajanduslike toorainete tootmist. Kohanemine ja kaubanduse mitmekesistamine on vajalikud sellisest ekspordist sõltuva elanikkonna toetamiseks. 70 S113/08 Climate Change and International Security („Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek“). 71 UNFCCC sundrändega tegelev rakkerühm on teinud olulist tööd. Vt ka Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegia ja puuetega inimeste õiguste strateegia. 19 Partnerriikidega peetava dialoogi eesmärk peaks olema suurendada kliimamuutustega kohanemise alast koostööd, mõista paremini kolmandate riikide kohanemisprobleeme ning edendada kliimamuutustega kohanemise meetmeid ja häid tavasid. Esikohale seatakse kliimamuutuste suhtes haavatavad riigid ja kliimameetmete valdkonnas eriti proaktiivsete partneritena tegutsevad riigid. EL rakendab Lääne-Balkani rohelist tegevuskava ja tugevaid partnerlusi oma naaberriikidega, eelkõige Vahemere piirkonnaga72. EL on juba pikalt teinud koostööd teiste riikidega, et toetada kliimamuutustega kohanemist kõigil tasanditel. ELi kohanemisalase välistegevuse keskmes peab olema ÜRO kestliku arengu eesmärkides ja Euroopa rohelises kokkuleppes kajastuv majanduslik, keskkonnaalane ja ühiskondlik arengumudel. See arengumudel põhineb vastupanuvõimel, planeerimisel, kohalike rühmade toetamisel, ennetamisel ja asjatundlikul otsustusprotsessil. Riiklikult kindlaksmääratud panused, riiklikud kohanemiskavad ja muud kliimaga seotud kavad (nt seoses elurikkuse, katastroofiohu vähendamisega) loovad kindla koostööplatvormi. EL saab õppida ka teistelt: paljud meie rahvusvahelised partnerid on olnud pikka aega kliimamuutuste vastases võitluses eesliinil ja neil on väärtuslikke kogemusi, mis võivad aidata suurendada Euroopa vastupanuvõimet kliimamuutuste suhtes. Kliimamuutustega kohanemiseks on hädasti vaja täiendavat rahvusvahelist rahastust nii avaliku kui ka erasektori allikatest. Kavas on töötada välja uuenduslikud rahastamismehhanismid, et võimendada kohanemismeetmete erasektoripoolset rahastamist partnerriikides. Peale selle, et toetust kliimamuutustega kohanemiseks tuleb suurendada, peab kliimamuutustega seotud rahastamise suunama senisest enam kõige tõhusamatesse meetmetesse ning riikidele ja kogukondadele, kes on kliimamuutuste mõju suhtes eriti haavatavad ning vähem suutlikud tegutsema. Selleks et tagada ressursside eraldamine kliimamuutustele vastupanu võime suurendamisse, on vaja tugevat poliitilist juhtimist, ühist rahvusvahelist tegevust ja pühendumust. Tekstikast 2. Kliimamuutustega kohanemine Aafrikas73 Nii EL kui ka Aafrika võitlevad kliimamuutuste vastu 74 . Maailmapanga hinnangul võivad kliimamuutused ainuüksi Sahara-taguses Aafrikas põhjustada 2050. aastaks kuni 70 miljoni inimese rände. EL on juba võtnud kohustuse aidata Aafrikal kohaneda raskemate kliimaoludega, sealhulgas selliste looduspõhiste lahenduste kaudu, nagu suure rohelise müüri algatus. Ajavahemikul 2014–2019 eraldas EL ligikaudu 3,4 miljardit eurot, et toetada kliimamuutustega kohanemist Aafrikas. EL toetab muu hulgas Aafrika kohanemisalgatust (Africa Adaptation Initiative), Aafrika Liidu ametit African Risk Capacity ning on käivitanud Aafrika teadus- ja innovatsioonipartnerluse. EL toetab ja edendab partnerriikide tegevust kohalike, riiklike ja piirkondlike kohanemismeetmete ja katastroofiohu vähendamise strateegiate väljatöötamisel. Samuti jätkab EL koostööd Aafrika algatuste ja institutsioonidega, mis toetavad piirkondlikku kohanemist ja katastroofiohu juhtimist. Selles tegevuses on plaanis kasutada Euroopa tiimi lähenemisviisi ning püüda lõimida omavahel kohanemine ning arengu- ja humanitaarabi. 3.1. Suurem toetus rahvusvahelisele vastupanuvõimele ja valmisolekule 72 Vahemere piirkond on kliimamuutuste tulipunkt, kuna see soojeneb üleilmsest keskmisest 20 % kiiremini. See näitab, kui oluline on toetada kohanemispüüdlusi ELi lõunanaabruses. 73 Aafrika on kliimamuutuste suure mõju ja vähese kohanemisvõime tõttu üks kõige haavatavamaid maailmajagusid (IPCC neljas hindamisaruanne, 2. töörühm). 74 Tervikliku Aafrika strateegia suunas, JOIN(2020) 4 final. 20 Partnerriikide toetamine kliimamuutustega kohanemisel hõlmab vahendite eraldamist, prioriteetide seadmist ja tõhususe suurendamist. Selleks tuleb rakendada kõikehõlmavaid riskijuhtimismeetodeid riikliku või sellest madalama tasandi kohanemispoliitika ja kliimakindla poliitika kaudu koostoimes katastroofiohu juhtimise ning keskkonna- ja sotsiaalpoliitikaga. Toetamisel keskendutakse haldussuutlikkuse suurendamisele, kokkupuute ja haavatavuse hindamisele, andmete kogumise ja analüüsimise parandamisele, riiklikest prioriteetidest ja haavatavusest lähtuvate kohanemiskavade väljatöötamisele ning kliimakindlate struktuurireformide ja looduspõhiste lahenduste edendamisele, pidades silmas nendega kaasnevaid hüvesid. Kliimamuutused mitmekordistavad rahvusvahelist stabiilsust ja julgeolekut ähvardavaid ohte, mis mõjutavad eelkõige juba niigi ebakindlas ja haavatavas olukorras olevaid inimesi. Üha enam tunnistatakse, et kliimamuutused aitavad kaasa vägivaldseid konflikte soodustavate tingimuste loomisele75. Kohanemismeetmed võivad olla väärtuslik vahend konfliktide ennetamisel ja lahendamisel. Ebakindlates ja konfliktidest mõjutatud riikides tuleks vastupanuvõime suurendamisel võtta arvesse inimarengu- ja kliimaeesmärke. Kohanemisstrateegiad, -programmid ja -projektid tuleks kavandada konfliktitundlikul viisil, et vältida pingete teravnemist. See on oluline, et vähendada kliimamuutustega seotud sundrände riski ning paremini mõista ja hallata kliimamuutuste, julgeoleku ja liikuvuse vahelisi seoseid76. Komisjon kavatseb kasutada kohandatud lähenemisviisi kliimamuutustele vastupanu võime suurendamiseks kogu maailmas. Kooskõlas ÜRO uue linnade tegevuskavaga suurendab EL oma toetust kohalikele omavalitsustele. See hõlmab kohanemise kiirendamist ülemaailmse linnapeade pakti raames, kestliku ja vastupanuvõimelise linna- ja maaeluarengu edendamist, kogukonna osaluse toetamist kohalikult tasandilt juhitavate kohanemismeetmete kavandamisel ja rakendamisel, suuremat tähelepanu mitteametlikele asundustele ning rahaliste vahendite suunamist kohalikule tasandile. EL kavatseb võtta kliimakaalutlusi arvesse ka selliste rahvusvaheliste ressursside puhul, mida ta haldab koos teiste partneritega. See puudutab näiteks rahvusvahelist kalapüüki ja elurikkuse kaitset väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel. Samuti kavatseb EL teha koostööd piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidega, sealhulgas Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoniga, et edendada kohanemist ja uute merekaitsealade loomist. Euroopa Liit o suurendab toetust riiklikult kindlaksmääratud panuste ja riiklike kohanemiskavade väljatöötamisele ja rakendamisele ELi partnerriikides ning peavoolustab konfliktitundliku, ettenägeliku ja ennetava kliimamuutustele vastupanu võime ja kliimamuutusteks valmisoleku asjaomastes ELi välistegevuse poliitikasuundades ja vahendites; o tugevdab ja laiendab ELi partnerriikide kohalikele omavalitsustele mõeldud kohanemistoetust ning töötab välja piirkondlikud programmid, sealhulgas ELi lõuna- ja idanaabruse riikide ning kandidaatriikide ja potentsiaalsete 75 Näiteks näitavad teadusuuringud, et kliimamuutustest tingitud ressursside nappus ja muutunud rändemustrid aitavad kaudselt kaasa konfliktidele, sealhulgas põlluharijate ja karjakasvatajate vaheliste kokkupõrgete tekkele. 76 Knowledge Centre for Migration and Demography (rände ja demograafia teadmuskeskus), Disaster Risk Management Knowledge Centre (katastroofiohu juhtimise teadmuskeskus) ja programm „Horisont 2020“. 21  kandidaatriikide jaoks; o lisab kliimamuutustega seotud kaalutlused tulevasse lepingusse, mis käsitleb mere elurikkuse kaitset ja säästvat kasutamist väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel. 3.2. Rahvusvahelise rahastuse suurendamine kliimamuutustele vastupanu võime tugevdamiseks On äärmiselt oluline määrata kindlaks uued ja innovatiivsed rahalised vahendid kliimamuutustega kohanemiseks ja vastupanuvõime suurendamiseks, eelkõige vähim arenenud riikide ja väikeste arenevate saareriikide jaoks. Üleilmselt suunatakse ligikaudu 93 % avaliku ja erasektori poolsest kliimarahastusest kliimamuutuste leevendamisse 77 . Kliimamuutustega kohanemise rahastamine oli 2017. aastal keskmiselt 25 miljardit eurot aastas, kuid vajadused on hinnanguliselt kümme korda suuremad78. EL ja selle liikmesriigid suurendasid 2019. aastal oma üldist kolmandatele riikidele mõeldud kliimarahastust 7,4 % võrra 21,9 miljardi euroni, millest 52 % kulutati ELi partnerite abistamisele kliimamuutustega kohanemisel79. EL on pälvinud rahvusvahelist tunnustust kliimarahastuse ja eelkõige kohanemist toetava rahastuse suure osakaalu eest ELi rahvusvahelises koostöös ning on oluline seda tulevikus jätkata. Komisjoni eesmärk on lisada vahendeid ja kaasata senisest veelgi enam suuremahulist kohanemisrahastust, sealhulgas selliste uuenduslike mehhanismide kaudu nagu Euroopa Kestliku Arengu Fond+ (EFSD+), ja võimendada nii kahepoolsete kanalite kui ka ELi liikmesriikide kaudu eraldatavaid vahendeid. EL annab partnerriikidele sihtotstarbelist toetust, et aidata võtta kasutusele olemasolevaid ja uusi rahalisi vahendeid kliimamuutustega kohanemiseks. Muu hulgas aidatakse partnerriikidel saada kliimarahastust rahvusvahelistest allikatest, nagu Roheline Kliimafond ja kohanemisfond, ning tehakse koostööd mitmepoolsete arengupankade, finantseerimisasutuste ja erasektoriga. Erilist tähelepanu on vaja pöörata selle tagamisele, et rahalised vahendid jõuaksid arengumaade kõige haavatavamate kogukondadeni, näiteks nendeni, kelle institutsiooniline suutlikkus rahvusvaheliste rahaliste vahendite kasutamisel on traditsiooniliselt piiratud, eelkõige ebakindlates ja konfliktidest mõjutatud riikides. EL edendab rahastamisvahendite kasutamist, et suurendada kliimaga seotud katastroofiohu rahvusvahelise juhtimise rahastamist. Need vahendid hõlmavad avaliku sektori varade kindlustust, ettenägematute kulude reserve ja krediidiliine ning riiklikku või erakindlustust. Samuti püüab EL edendada olemasolevate ja uute investeeringute kliimakindluse tagamist, alustades ELi rahalist toetust saavatest investeeringutest. 77 Climate Policy Initiative (2019). 78 https://www.cas2021.com/documents/reports/2021/01/22/state-and-trends-in-adaptation-report-2020 79 See hõlmab nii üksnes kohanemist kui ka leevendamist ja kohanemist toetavat rahastust. 22  Euroopa Liit o seab eesmärgiks suurendada kliimamuutustega kohanemiseks ette nähtud rahvusvahelist rahastust ELi välistegevuse rahastamisvahendite kaudu ja erasektori investeeringute võimendamisega; o edendab katastroofiohu rahastamise strateegiate väljatöötamist ja rakendamist, et suurendada partnerriikides makromajanduslikku vastupanuvõimet kliimamuutuste suhtes; o toetab partnerriike selliste poliitikameetmete ja stiimulite väljatöötamisel, millega edendatakse kliimakindlaid investeeringuid, sealhulgas looduspõhistesse lahendustesse; o parandab ELi välisinvesteeringute ja -tegevuse kliimakindluse tagamist. 3.3. Üleilmse kaasatuse ja teabevahetuse tugevdamine kliimamuutustega kohanemise valdkonnas Üha suuremat tähelepanu pälvivat kliimamuutustega kohanemist hoogustatakse ka rahvusvahelisel tasandil. EL on suurim Pariisi kokkuleppe raames võetavate ulatuslike rahvusvaheliste meetmete toetaja ning vastab ka tulevikus uutele üleskutsetele suurendada mitmepoolsust. See hõlmab koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe teiste osalistega, et tagada kliimamuutustega kohanemise ning kahju ja kahjustustega seotud küsimuste piisav käsitlemine rahvusvahelistel läbirääkimistel. Selle koostöö osana teeb EL Pariisi kokkuleppe raames teatavaks kliimamuutustega kohanemise kavad ja meetmed, lähtudes põhimõttest, et kliimamuutustega kohanemine ja nende leevendamine on võrdselt olulised. EL on valmis struktureeritud dialoogideks, et jagada lahendusi, ning soovib teistelt õppida. ELil on ulatuslikud kogemused kohanemispoliitika rakendamisel. Copernicuse programmi laadsete teabeteenuste kaudu saab EL aidata partnerriikidel majandada loodusvarasid, hinnata kliimariske ja valmistada ette asjakohaseid lahendusi. EL osaleb aktiivselt rahvusvahelises ookeanide majandamises, jälgimises ja nendega seotud teadusuuringutes ning tegutseb üleilmsetes võrgustikes, nagu rahvusvaheline korallrahude algatus. On suuri teadmistelünki ja uuenduslikke lähenemisviise, mille puhul EL võiks õppida olemasolevatest kogemustest, näiteks kogukonna juhitud ja looduspõhise kohanemise valdkonnas. See on äärmiselt oluline äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja - territooriumide seisukohast, sest nemad seisavad juba praegu silmitsi suurte kohanemisprobleemidega. Samuti ühineb EL kohanemisega seotud üleilmsete ja piirkondlike algatustega, nagu Atlandi ookeani alaste teadusuuringute liit, ning toetab ja laiendab neid. Kliimamuutuste mõju kaudsed tagajärjed ulatuvad üle riigipiiride ja kontinentide. Isegi kohalikult avalduval kliimamõjul on piirkondlikud või üleilmsed tagajärjed ning sellised piiriülesed kliimariskid võivad jõuda Euroopasse. Näiteks võivad sadamataristu häired tõkestada või isegi sulgeda kaubateid (nii tooraine kui ka kaupade puhul), mis võib põhjustada doominoefekti rahvusvahelistes tarneahelates. Et lahendada probleeme, mis on ühised omavahel seotud ühiskondadele (nt ränne, konfliktid, sundränne), ökosüsteemidele (nt ühised valglad, ookean ja polaarpiirkonnad) ja majandusele (nt ülemaailmsed väärtusahelad), tugevdab EL oma kaubanduslepingutes koostööd ja dialoogi kliimamuutustega kohanemise teemal. 23  Euroopa Liit o esitab Pariisi kokkuleppe kohased kohanemiskavad ja -meetmed; o süvendab poliitilist koostööd rahvusvaheliste ja piirkondlike partnerite ning partnerriikidega kliimamuutustega kohanemise valdkonnas; o suurendab ELi mittekuuluvatele riikidele kättesaadavate kohanemisalaste teadmiste ja kohanemiseks vajalike vahendite kogumit ning edendab kohanemist rohelistes liitudes ja partnerlustes. 4. JÄRELDUSED Kohanemine on üleilmses kliimamuutustele reageerimises määrava tähtsusega. EL ja muu maailm ei ole praegu piisavalt valmis selleks, et kliimamuutuste mõju muutub üha intensiivsemaks, sagedasemaks ja laialdasemaks, eriti kui heitkogused jätkuvalt suurenevad. Peame kiiresti suurendama oma vastupanuvõimet kliimamuutuste suhtes – suurenenud teadlikkusest ja üldsuse murest tuleb liikuda edasi laiaulatuslike kohanemismeetmete suunas. Võttes arvesse teadusringkondade karme hoiatusi, kliimamuutuste mõju suuremat nähtavust Euroopas ja pandeemiast taastumist, on praeguseks saabunud otsustav hetk võtta meetmeid kliimamuutuste vastu ja tugevdada praeguste põlvkondade pärandit, et kaitsta tulevasi põlvkondi. Uus ELi kohanemisstrateegia aitab saavutada kõrgemad kliimamuutustele vastupanu võimega seotud eesmärgid: 2050. aastal on EL kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeline ühiskond, mis on kliimamuutuste vältimatu mõjuga täielikult kohanenud. Seetõttu on kliimamuutustega kohanemine Euroopa rohelise kokkuleppe ja selle välismõõtme lahutamatu osa. Samuti on sellel kindel koht kavandatavas Euroopa kliimaseaduses. Uue strateegia eesmärk on tõhustada meetmeid kogu majanduses ja ühiskonnas, et liikuda lähemale visioonile, mille kohaselt on EL 2050. aastal kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeline, suurendades samal ajal koostoimet teiste poliitikavaldkondadega, nagu elurikkus. Selle visiooni elluviimiseks parandame teadmisi kliimamõjust ja kohanemislahendustest, et vähendada ebakindlust; hoogustame kohanemiskavade koostamist ja kliimariskide hindamist; kiirendame kohanemismeetmete võtmist ning aitame tugevdada kliimamuutustele vastupanu võimet kogu maailmas. Komisjon tagab, et strateegiat rakendatakse tihedas kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe muude elementidega. Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles seda strateegiat toetama ning looma koos Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise liidu. Komisjon suhtleb üldsuse, linnade, ettevõtjate, sotsiaalpartnerite ja piirkondadega, et julgustada neid aktiivselt osalema selle strateegia rakendamises ja ühendama oma jõud kohanemisega seotud probleemide lahendamisel. 24