Käskkiri

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Narva mnt 7A Tallinn, 15172 Toetuskiri Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet toetab SA KIK keskkonnaprogrammi esitatavat Tartu ülikooli uuringutaotlust, nr 19860, "Altkaevandatud alade stabiliseerimine põlevkivitööstuse jääkmaterjalidega". Eestis on hoonete kaardikihi ning kvaasistabiilse ala võrdlusel kokku 1261 üle 200 m2 pindalaga elu-või ühiskondlikke hoonet, mis asuvad kvaasistabiilse alal. Kõige rohkem paikneb selliseid hooneid Kohtla-Järvel, kus on ka teadlikult katsetatud altkaevandatud aladele kortermajade rajamist. Keskkonnaameti eestvedamisel on seni likvideeritud mitmeid sisse varisenud kaevanduste šurfide alasid, kuid suuremate alade ning hoonete läheduse maapinna stabiliseerimist pole Eestis seni läbi viidud. Sellistel kaevandusaladel on stabiilsuse tagamise üheks võimaluseks kaevandustühimike maapinnalt sobiva täiteseguga täitmine (tagasitäitmine). Aladel, kus kaevandamine on aastakümneid tagasi lõppenud ning millele ei eksisteeri enam kehtivaid kaevandamislubasid vastutab Maapõueseaduse § 93 (5) alusel tekkinud kahjude hüvitamise eest riik. Mujal maailmas on kaevandusalade stabiliseerimine tagasitäite pumpamisega maapinnalt levinud praktika. Suurbritannias on vastavad ehitusjuhised välja antud juba 1980-ndatel aastatel . Tagasitäitena on levinud kivisöe lendtuha, tsemendi ning vee baasil valmistatud segud. Riiklikul finantseerimisel on ulatuslikke tagasitäitmise projekte läbi viidud linnasüdametes, olemasolevate hoonete vahetus läheduses. Maapinnalt tagasitäitmist kasutatakse raudteede ja maanteede ehitusel nende ehituskoridoride ristumisel kaevandusaladega. Maapinnalt puuraukude kaudu tagasitäiteks sobib materjal mis on odav ja millest koosnev segu on pumbatav, ning saavutab tardudes vajalikud tugevusnäitajad. Lisaks peab materjalist valmisatatud segu olema keskkonnale vastuvõetava mõjuga veekeskkonnale. Tuleb veenduda, et tagasitäite kehast ei toimu elementide ja ainete ülenormatiivsete kontsentratsioonide lekkimist ei pinna- ega põhjavette. Eestis on erinevad teadusprojektid ja uuringud tõendanud, et selliseks sobivaks tagasitäite materjaliks võiks olla põlevkivitööstuses tekkiv lendtuhk, eelkõige elektritootmise, aga ka enefit280 tehnoloogia õlitootmis tuhk. Projekti tegevuste tulemusel otsitakse kinnitust teadusuuringutele, mis on laborikatsetustel ning modelleerides leidnud, et põlevkivituhk on tagasitäiteks sobilike omadustega materjal. Uuring selgitab katseliselt millise koostisega tuhasegu sobib maapinnalt puuraukude kaudu tagasitäitmiseks ning millised tugevusparameetrid tuhkbetoon kaevanduskäigus tardudes saavutab. Tagasitäite keha poolt veekeskkonnale tekkivate mõjude prognoosimise ja katsel mõõtmistega selgitamise tagajärjel lihtsustub tulevikus tagasitäitmise projektidele keskkonnalubade väljastamine. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kinnitab, et uuringu planeeritavate tulemuste järele on tegelik sisuline vajadus. Antud uuring on kooskõlas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti arendussuundadega ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet aitab uuringu tulemuste saavutamisele igakülgselt kaasa. Kaur Kajak Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti Peadirektor /allkirjastatud digitaalselt/