Protokoll

Rail Baltica juhtrühma protokoll Tallinn 17.03.2021 nr 24.5-6/21-0070/1714 Algus: 25.02.2021 kell 15.00 Lõpp: 25.02.2021 kell 17.00 Juhatas: Ahti Kuningas Protokollis: Triin Orav Võtsid osa: Evelin Krõlov, Kadi Silde, Miiko Peris, Kaia Sarnet, Siim Orav, Mari Lahtmets, Klen Jäärats, Marku Lamp, Tambet Tiits, Merje Krinal, Raido Randmaa, Andres Sepp, Riho Kuppart, Irma Pakkonen, Tõnu Grünberg, Anvar Salomets, Raido Kivikangur, Roland Müür, Rauno Lee, Kaido Zimmermann, Aivar Jaeski, Kaur Laansalu, Karmo Kõrvek, Sten Berezin, Margus Vihman, Taavi Veskimägi, Riivo Tuvike, Lauri Luur, Joel Jesse, Anti Moppel, Andres Lindemann, Kristjan Kaunissaare Päevakord: 1. Sissejuhatus 2. Maade omandamine RB trassil 3. Ehituslubade menetlemine 4. Põhitrassi projekteerimise ja planeerimise ülevaade 5. Läti, Leedu ja Poola progress 6. Kohalike peatuste planeerimine ja projekteerimine 7. Muud teemad 1. Sissejuhatus Juhtrühma esimees teeb kokkuvõtte eelmisel juhtrühma kohtumisel arutatud teemadest ja tõstatunud probleemidest ning sammudest, mis on astutud nende lahendamiseks. Rail Baltic Estonia (RBE) informeerib, et KMH aruannete laekumise ajakava saab Keskkonnaministeeriumile (KeM) ja Keskkonnaametile (KeA) esitada hiljemalt märtsikuu jooksul. 2. Maade omandamine RB trassil Maa-amet annab ülevaate maade omandamisest RB trassil. Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mille KeM saatis asjakohastele asutustele kooskõlastamiseks, osas on märkused ja ettepanekud esitatud. Looduskaitseseaduse metoodika (sh metsa hindamise metoodika) muudatuste vajaduste osas toimus arutelu ja ideekorje. Kasvava metsa hinnaarvutuse mudel luuakse metsaregistri juurde. Muuga sadama näidishindamise objekti hange on üles laetud Riigihangete registrisse.  2 Peamised viivitused maade omandamisega alustamisel on põhjustatud põhiprojektide hilinemisest. 3. Ehituslubade menetlemine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) tutvustab ehituslubade menetlemise etappe, riske ning võimalusi loamenetluse protsessi kiirendamiseks (esitada korrektne taotlus koos ülevaatliku seletuskirjaga, mida ja miks taotletakse). Kuni 2022. aastani on teadaolevalt tulemas taotluseid ligi 1300 rajatisele (ühe taotlusega on võimalik menetleda ca 20 rajatise ehitusluba). Täna on menetluses 1 ehitusluba. TTJA-s hakkab RB ehituslube menetlema 3 inimest. Seadusega on menetlusajaks ette nähtud 30 päeva, KMH eelhinnang (vajadusel) lisab menetlusele 30 päeva. Lisaks sõltub menetlusaeg ka hetkekoormusest TTJA-s ja kaasatavates asutustes ning loataotluse projektdokumentatsiooni kvaliteedist. Ehitusload saab väljastada enne maade omandamist, kuid ehitamist alustada pole enne võimalik. TTJA-l on täielik valmisolek ehituslubade menetlemisega alustamiseks. 4. Põhitrassi projekteerimise ja planeerimise ülevaade RBR-i projekteerimise projektijuhid annavad ülevaate projekteerimisest ja KMH-de koostamisest projektlõikudes. Harju lõigu projektijuht tõi välja olulisemad objektid, mis mõjutavad projekti ajakava: 1) Kangru sõlme osas käib projekteerimistingimuste menetlus (juhtroll Transpordiametil), kuna maanteeviadukti osad väljuvad RB maakonnaplaneeringu koridorist. Osalejad on seotud KOV-id (sh Tallinna linn), Transpordiamet (TA), TTJA; 2) Soodevahe ja RRK Dryport; 3) Lisandunud Rae rohesild; 4) Tõdva-Hageri maanteeviadukti projektkiiruse puhul eriarvamus TA-ga. Rapla lõigu projektijuht tõi välja, et Urge ja Salutaguse tee viaduktidele on vaja väljastada eraldi projekteerimistingimused. Tingimuste väljastajaks on TA. Lisaks juhiti ettekandes tähelepanu ajapikendustele KMH protsessis, mis on tänaseks tekkinud. Pärnu lõigu projektijuht tõi välja, et kavas on piiriäärsele lõigule (Kabli–EE/LV piir) eraldi KMH koostamine. Selle kokkuleppimiseks toimub arutelu TTJA, KeMi ja KeA vahel. Kogu trassil enim eelarvet ja ajakava mõjutavad aspektid, probleemid ning riskid: 1) Lisandunud rajatised; 2) Laustarastus, rohesillad ja altpääsud, suuremad ökoduktid, kõrgem raudtee mulle; 3) Harjumaal täiendava transpordikoridoriga (ringraudteega) arvestamine; 4) Mitmepoolsed koostöölepingud TA-ga ja lisanduvad projekteerimistingimused (nt Kohila ja Kangru sõlm); 5) Lisandunud objektide projekteerimistingimuste menetlemine ja väljastamine TTJA-s on ajakulukas; 6) Isiklike kasutusõiguste lepingute sõlmimine (sh hüvitiste maksmine) on lahtine; 7) Projekteerimisjuhiste pidev muutumine ja lisatingimuste väljastamine protsessi keskel; 8) Pärnu lõigus tuleb leida lahendus, kuidas liikuda edasi KMH-dega lõikudes, kus maakonnaplaneering on kehtiv. Aktiivselt tegeletakse riskide maandamise ning probleemide lahendamisega. MKM annab ülevaate, et Lõuna-Pärnumaal on maakonnaplaneeringu uuendamisega alustatud. Lisatööd sai tellida Pärnu trassilõigu projekteerijalt (leping on sõlmimisel). Esimene avalik arutelu (uuendatud KSH programmi ja trassialternatiivide tutvustamiseks) on kavandatud toimuma aprillis. Planeeringu uuendamisega on kavas valmis saada 2022. a lõpuks.  3 5. Läti, Leedu ja Poola progress RBR annab ülevaate teiste riikide Rail Balticu projekti edenemisest. Lätis käib projekteerimine kõigil neljal lõigul. Väljakutseks on maade omandamine, arheoloogilised väljakaevamised Riia lõigul, väljumised eelprojektist. Riia keskvaksalis alustati ümberehitustöödega novembris 2020. Riia lennujaama raudteejaama ehitusleping sõlmiti eelmise aasta lõpus. Salaspilsi kaubaterminali projekteerimishange on väljakuulutatud. Infrastruktuuri ja veeremi hooldusjaamade (3 tk) hanked on ettevalmistamisel. Lätti tuleb 16 kohalikku peatust. Leedus käib lõigu Kaunas–Läti piir projekteerimine. Kaunas–Ramygala lõigul on välja kuulutatud 4 ehitushanget. Algatatud on 4 eriplaneeringut (sh KSH ja KMH): Kaunas–LT/PL piir, Kaunas– Vilnius, Kaunase ring, kohalikud peatused. Rahvusvahelised reisiterminalid on kavandatud Vilniusesse, Kaunasesse ja Panevežysesse. Kaubaterminal tuleb Kaunasesse. Rail Balticu pikkus Poolas on 367 km, mis on jagatud viieks lõiguks. Neist ühes (Sadowne– Czyzew) on ehitustööd lõppenud. 6. Kohalike peatuste planeerimine ja projekteerimine RBE annab ülevaate kohalike peatuste progressist Eestis. Toimub aktiivne suhtlus kohalike omavalitsustega, sõlmitud on esimesed koostöökokkulepped (Kohila ja Järvakandi). Nende eesmärk on leppida kokku rollide jaotumises ning et oleks ühine eesmärk rajada peatused põhiprojektiga samas ajaaknas. 2021. aasta jooksul kuulutatakse välja hanked detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimiseks. Hanked on kavandatud teha neljas paketis (peatuste asukoha kaupa). Eesmärk on ehitustegevusega alustada 2024. aastal. MKM kommenteerib, et liiniveo korraldaja leidmiseks on toimunud ka esimesed kohtumised Elroniga. 7. Muud teemad RBE annab ülevaate kiire ajakava objektide edenemisest. Probleemiks on projekteerimise kvaliteet. Esimesed ehitushanked (Tagadi, Künka, Loone) on hankeregistris üleval, pakkumuste avamine on planeeritud aprilli. Tööd algavad sel aastal. Urge ja Kalevi ökoduktide ehitushanked lähevad välja märtsis. Assaku, Kirdalu–Kiisa (TA viaduktid) ehitushanked saab välja selle kevade jooksul. Osade kohalike omavalitsuste objektide puhul on, tulenevalt põhiprojekti muutmisest, vajalik maade omandamise kordamine. On olemas plaanid, kuidas kõik kiire ajakava objektid 2021, 2022 ja 2023 ehitushooaegadega valmis ehitada. KeA toob välja ohu, mis võib kaasneda Via Baltica (VB) koridori muutmisega ning RB hüvitusmeetmete ala loomisega tulevasse VB koridori Lõuna-Pärnumaal, kus on hetkel uuendamisel RB maakonnaplaneeringu lõik. MKM vastab, et püüame hüvitusmeetmete väljatöötamisel olla mõistlikud ja paindlikud ning arvestada VB-ga nii palju, kui võimalik. VB projekt on algusjärgus ning peame igal juhul vältima seda, et RB ajakava seetõttu kannataks. KeA rõhutab veelkord vajadust KMH programmide ajakava saamiseks, mille põhjal saavad nad hinnata nende läbitöötamiseks kuluvat aega ning planeerida tööjõudu. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas Triin Orav Koosoleku juhataja Protokollija