TTJA vastus apellatsioonkaebusele

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 12.02.2021 Kehtib kuni: 12.02.2026 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Tallinna Ringkonnakohus [email protected] Pärnu mnt 7 Meie 25.02.2021 nr 2-4/20/0148/444 15084, Tallinn Vastustaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet reg. kood: 70003218 Endla 10a, 10142 Tallinn tel: +372 667 2000 e-post: [email protected] Volitatud esindajad: Illimar Pärnamägi ja Mariann Salomets tel: +372 667 2025; +372 667 2037 e-post: [email protected]; [email protected] Apellatsioonkaebuse esitaja: Sunly Wind OÜ (kaebaja) Reg. kood: 14937897 Masti 17, 11911 Tallinn e-post: [email protected] Volitatud esindaja: Kerstin Kütt Sunly OÜ Masti 17, 11911 Tallinn Tel: +372 5816 4894 e-post: [email protected] HALDUSASI NR 3-20-1602 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti vastuväited Sunly Wind OÜ apellatsioonikaebusele Tallinna Halduskohtu 22.12.2020 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-20-1602 tühistamise nõudes. Asjaolud: 1. Sunly Wind OÜ (apellant) esitas 18.03.2020 TTJA-le hoonestuslubade taotlused avaliku veekogu koormamiseks nelja tuuleelektrijaamaga (SW1, SW2, SW3 ja SW4) Hiiumaa merealal (Taotlused). 2. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) jättis 20.05.2020 kirjaga nr 16-7/20- 03227-010 Sunly Wind-i Taotlused läbi vaatamata (Toiming). Sunly Wind esitas Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218  19.06.2020 TTJA Toimingule vaide. TTJA jättis 27.07.2020 vaideotsusega nr 2- 5/20/0122/35 Sunly Wind-i vaide rahuldamata. 3. Sunly Wind esitas 26.08.2020 Tallinna Halduskohtule (kohus) kaebuse, millega taotles otsuse tegemist, millega tühistatakse TTJA 27.07.2020 vaideotsus nr 2-5/20/0122/35 ja kohustatakse TTJA-d Sunly Wind-i Taotlusi menetlema ja uuesti lahendamas. Sunly Wind esitas 23.11.2020 halduskohtule täiendavad seisukohad. 4. Kohus jättis 22.12.2020 kohtuotsusega Sunly Wind OÜ kaebuse rahuldamata. 5. Sunly Wind OÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule 21.01.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada. Tallinna Ringkonnakohus võttis 25.01.2021 määrusega apellatsioonikaebuse menetlusse ja kohustas TTJA-d vastama apellatsioonikaebusele 30 päeva jooksul. TTJA seisukoht: 6. TTJA vaidleb apellatsioonikaebusele vastu ja leiab, et halduskohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Apellant osundab puudustele kohtumenetluses, kuid vastustaja hinnangul ei selgu eeltoodust, mida kohus oleks pidanud täiendavalt uurima, milliseid tõendeid koguma või käsitlema kohtuotsuses. TTJA nõustub kohtu hinnanguga. 7. Apellatsioonikaebuse motiividele on kohus vastanud ja asjas kogutud tõendeid uurides (kohtuotsuse pp 33 jj) ning jõuab järeldusele, et tuvastatud asjaoludel on hoonestusloa andmine ilmselgelt võimatu mh ka seetõttu, et meretuulepargi rajamiseks apellandi taotluste alusel on vajalik koostada eriplaneering. TTJA nõustub kohtuga. 8. Vastustaja osundas 14.01.2020 vastuväidetes kaebusele (p 6), et kaebaja õigus saada enda kasutusse majandustegevuseks osa Eesti merealast ei ole piiramatu. Avalik veekogu, sh riigi territoriaalvesi, kuulub riigile ja riik saab seadusest tulenevatel alustel otsustada, kas ja millistel tingimustel saab toimuda avaliku ressursi jagamine. Eesti riik on avaldanud selgelt soovi korraldada Hiiumaa merealade kasutamist ja selleks koostanud Hiiumaa mereala maakonnaplaneeringu, mille üheks osaks olid ka sinna kavandtava tuuleenergeetika alad. Tuulenergeetikaks mõeldud alade osas planeering tühistati Riigikohtu 08.08.2018 otsusega kohtuasjas nr 3-16-1472. 9. Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas olukorras kus kehtiv maakonnaplaneering on meretuuleparkide asukoha määramises kohtu poolt tühistatud, on võimalik algatada hoonestusloa menetlus Hiiu maakonnaga piirnevale merealale meretuulepargi rajamiseks. Apellant on sisuliselt püstitanud küsimuse, kas tal on nõudeõigus avaliku ressursi enda kasutusse saamiseks olukorras, kus riik pole isegi veel valinud selleks õigusaktidega sätestatud menetlusreegleid järgides (s.o läbi planeerimismenetluse) meretuuleparkideks sobivaid alasid, saab samal ajal juba etteruttavalt asuda viima läbi menetlust veel planeerimata alale hoonestusloa andmiseks. 10. TTJA on asjas asunud seisukohale, et täna ei ole teada, kas Hiiu maakonnaga piirneval merealal on üldse võimalik meretuuleparke rajada. Teatud osas on menetlus merealade tuuleenergeetikaks sobivate alade määramises riigi poolt õigusaktidega ette nähtud korda järgides küll alustatud, planeeringulahendus on avalikustamisel ja plaanitud kehtestada 2021 sügisel1. Samas ei sisalda ükski riigi poolt praeguseks algatatud planeering meretuulepargi rajamise küsimust konkreetsetelt vaidluse all olevatel aladel. Sellest võib järeldada, et riik ei ole pärast Riigikohtu 08.08.2018 otsust avaldanud üldse kavatsust anda meretuulepargi rajamise eesmärgil avalikku ressurssi taotlejate kasutususse. Seega oleks 1 Vt avalikku väljapanekut arvutivõrgus: https://www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud 2 (3)  hoonestusloa algatamine vastuolus kehtiva planeeringuga (mis ei sisalda regulatsiooni tuuleenergeetika alade kasutusse andmise lubamise kohta). Lisaks ei oleks hoonestusloa algatamine taotletavatele aladele võimalik juba ainuüksi sel põhjusel, et avaliku ressursi kasutusse andmise põhimõtetega ja eesmärgiga ei oleks kooskõlas olukord, kus enne merealade planeeringu kehtestamist on kõik võimalikud alad hoonestuslubade menetluse kaudu kindlatele taotlejatele juba nö püsivalt ette broneeritud. 11. Meretuulepargi rajamisel tuleb lähtudes PlanS § 24 lg 2 eesmärgist ja mõttest arvestada kumulatiivsete mõjudega, seega meretuulepargi rajamise alus peab käesoleval juhtumil tulenema eriplaneeringust. Ka Rahandusministeerium on TTJA-le selgitanud 11.06.2020 kirjas nr 15-1/3517-2, et planeerimisseaduse (PlanS) § 27 lg 2 kohaselt tuleb elektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 150 megavatti rajamiseks koostada riigi eriplaneering. Kuivõrd kõik taotlused kokku annavad koosmõjus tulemuse, mille kohaselt apellant taotleb tervikuna suurema kui 150 megavati võimsuse tuulepargi rajamiseks, siis on tulenevalt PlanS § 27 lg-st 2 tegemist riigi eriplaneeringu objektiks olevate ehitistega ja nende rajamine peab toimuma riigi eriplaneeringu alusel. Asjaolu, et taotleja ise on oma äririskide optimaalseks juhtimiseks kavandanud taotletavatel aladel rajada tuulepargi omavahel funktsionaalselt mitteseotud tuuleelektrijaamadena (millest igaüks eraldivõetuna on väiksem kui 150 megavatti), ei tähenda, et riik ei peaks avalikes huvides käsitlema ning kaaluma kogu kavatsuse mõjusid PlanS § 27 lg 2 tähenduses ühtse tervikuna. 12. Vastustaja osundab, et apellandi väited tulevikus saabuvale võimalusele nii hoonestus- kui ehitusloa saamise võimalusele ei ole asjakohased. Vastustaja on kaebajale selgitanud, et olukord, kus Hiiu maakonnaga piirneval merealal ei võimaldata meretuuleparke arendada, sest sellel osas puudub vastav planeering, ei tähenda, et sellega sekkutakse lubamatult taotleja ettevõtlusvabadusse. Avalik veekogu, sh riigi territoriaalvesi, kuulub riigile ning selle kasutusse andmise otsustamine toimub käesolevalt PlanS § 27 lg 2 järgi selleks ettenähtud menetluse alusel s.o läbi eriplaneeringu kehtestamise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) õiguse valdkonna juht Valmond Mikli 667 2036 [email protected] 3 (3)