Menetluse lõpetamise teade

Kristina Laarmaa Laarmaa Advokaadibüroo Teie 11.06.2020 [email protected] Meie 19.02.2021 nr 5-4/18/0038/406 Projekti "Reidi tee ehitus Tallinnas" kulude abikõlblikkuse kontrollimiseks läbiviidud menetluse lõpetamine Austatud Kristina Laarmaa AS TREV-2 Grupp esindaja vandeadvokaat Kristina Laarmaa (edaspidi ka avaldaja) pöördus 11.06.2020 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) poole seoses Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti korraldatud riigihankega nr 193284 „Reidi tee ehitus Tallinnas“. Avaldaja on seisukohal, et kõnealuse hanke tulemusel Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti ja KMG Insenerehituse AS-i ning Verston Ehitus OÜ vahel sõlmitud hankelepingu muutmistega on rikutud riigihangete seadust (edaspidi RHS), mistõttu esineb alus finantskorrektsiooni tegemiseks. Majandus- ja taristuministri 03.10.2014 määruse nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020“ (edaspidi meetmemäärus) § 3 lg 2 alusel on „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Jätkusuutlik transport” Ühtekuuluvusfondi meetmete „Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamine” ja „Raudteeliikluse arendamine ja erinevate liikumisviiside ühendamine“ rakendusüksuseks TTJA. Ajendatuna AS TREV-2 Grupp märgukirjast algatas TTJA menetluse projekti „Reidi tee ehitus Tallinnas“ kulude abikõlblikkuse kontrollimiseks. Vastavalt meetmemääruse § 33 p 15 ja perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020) § 40 lg-le 1 hinnatakse abikõlblike kulude kontrollimisel kulu vastavust abikõlblikkuse tingimustele, sealhulgas vastavust toetuse andmise tingimuste õigusaktis, rahastamisvahendi rakendamise lepingus, taotluse rahuldamise otsuses ja ühises tegevuskavas nimetatud tingimustele, ning toetuse andmise ja kasutamisega seotud riigisiseses või Euroopa Liidu õigusaktis nimetatud kohustuse ja nõude täitmist. Menetluse käigus kontrolliti üle varasemalt TTJA-le kooskõlastamiseks esitatud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti ja KMG Insenerehituse AS-i ning Verston Ehitus OÜ vahel sõlmitud hankelepingu muudatused, nendega seotud dokumentatsioon ja hankija esitatud selgitused. Täiendavalt paluti Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil selgitada kõnealuse hankelepingu alusel leppetrahvide rakendamise/rakendamata jätmisega ja ajutise liikluskorralduse korraldamisega seotud asjaolusid ning selgitada, kuidas hankija viis läbi lisanduvate tööde osas ühikuhindade võrdluse keskmiste turuhindadega. Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Käesolevaga teavitame teid menetluse tulemusest ning esitame oma seisukohad teie avalduses toodud väidetele. Palume TTJA seisukohtade juures arvestada, et TTJA pädevuses ei ole hankija kaalutlusotsuste otstarbekuse hindamine, vaid TTJA kui rakendusüksus kontrollib projektiga seotud hankedokumentatsiooni, selle muudatuste ja kõikide hilisemate hankelepingu muudatuste vastavust RHS-ile. Seetõttu ei saa TTJA anda hinnangut Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti otsustele, mis puudutavad riigihankes nr 182165 kõikide pakkumuste tagasilükkamist ja hankemenetluse lõpetamist ning uue riigihanke nr 193284 korraldamist. TTJA seisukoht kokkuvõtvalt Hankelepingu muutmine RHS alusel on võimalik tulenevalt RHS §-i 123 regulatsioonist, mille alusel eristatakse olulisi ja nn väheolulisi hankelepingu muudatusi. Kui lepingu muutmine vastab vähemalt ühele RHS § 123 lg 1 p-des 1-6 sätestatud alusele, siis ei ole vaja hinnata muudatuse olulisust. Nimetatut kinnitab ka direktiiv 2014/24/EL, mille artikli 72 punktist 2 tuleneb, et juhul, kui lepingu muutmise väärtus jääb allapoole alapunktis ii sätestatud piirmäära, ei ole vaja kontrollida, kas direktiivi lõike 4 punktides a-d sätestatud tingimused on täidetud. Seega loetakse ka direktiivi kohaselt muudatusi sisuliselt allapoole teatud piirmäära väheoluliseks. Olles uurinud ning hinnanud veelkord põhjalikult kõiki olulisi asjassepuutuvaid asjaolusid leiab TTJA, et kõnealuse hankelepingu muudatused nr 2, 3, 4 ja 5 on kooskõlas RHS-ga. Kuivõrd hankelepingu üldist olemust ei muudetud, muudatuste väärtus ei ületanud RHS § 14 lg-s 3 või 4 sätestatud piirmäära ega 15% hankelepingu algsest maksumusest, siis olid lepingumuudatused nr 2, 3, 4 ja 5 RHS § 123 lg 1 p 1 alusel lubatavad. 1. Faktilised asjaolud ja menetluse käik 1. 09.03.2018 kuulutas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet välja riigihanke nr 193284 „Reidi tee ehitus Tallinnas“ (edaspidi Riigihange). 2. 25.06.2018 sõlmis Tallinna Keskkonna ja Kommunaalamet Riigihanke tulemusel KMG Insenerehituse AS-i ja Verston Ehitus OÜ-ga hankelepingu tööde üldmaksumusega 31 761 300,00 eurot (millele lisandub käibemaks). 3. 08.11.2018 esitas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet TTJA-le kooskõlastamiseks lepingumuudatuse nr 2. 4. 23.01.2019 kooskõlastas TTJA lepingumuudatuse nr 2. 5. 15.05.2019 esitas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet TTJA-le kooskõlastamiseks lepingumuudatuse nr 3. 6. 04.07.2019 kooskõlastas TTJA lepingumuudatuse nr 3. 7. 10.07.2019 esitas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet TTJA-le kooskõlastamiseks lepingumuudatuse nr 4. 2 (12)  8. 13.08.2019 kooskõlastas TTJA lepingumuudatuse nr 4. 9. 21.10.2019 esitas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet TTJA-le kooskõlastamiseks lepingumuudatuse nr 5. 10. 17.12.2019 kooskõlastas TTJA lepingumuudatuse nr 5. 11. 11.06.2020 pöördus AS TREV-2 Grupp esindaja vandeadvokaat Kristina Laarmaa TTJA poole märgukirjaga algatada menetlus finantskorrektsiooni tegemiseks tulenevalt riigihanke tulemusena sõlmitud hankelepingu õigusvastasel muutmisel asetleidnud rikkumistest. 12. 30.06.2020 teavitas TTJA AS TREV-2 Grupp esindajat vandeadvokaat Kristina Laarmaad menetluse algatamisest eesmärgiga selgitada välja, kas märgukirjas esitatud väited riigihangete seaduse rikkumisest vastavad tõele ning kas rikkumiste tulemusel on tekkinud mitteabikõlblikke kulusid, mis tingivad vajaduse algatada finantskorrektsioonimenetlus. 13. 29.06.2020 teavitas TTJA Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametit menetluse algatamisest. 14. 02.09.2020 pöördus vandeadvokaat Kristina Laarmaa TTJA poole teabenõudega Reidi tee projekti kulude abikõlblikkuse kontrollimiseks algatud menetluses kogutud ja loodud teabe nõudmiseks. 15. 04.09.2020 vastas TTJA Kristina Laarmaa teabenõudele, et kulude abikõlblikkuse kontrollimiseks algatatud menetluses ei ole saadud ega loodud teabenõudes küsitud teavet. 16. 28.09.2020 pöördus Kristina Laarmaa taas TTJA poole saamaks teavet kulude abikõlblikkuse kontrollimiseks algatatud menetluse kohta. 17. 01.10.2020 vastusega edastas TTJA hankelepingu muudatusi nr 2-5 puudutavad kooskõlastuskirjad ning selgitas veelkord, et 30.06.2020 algatatud menetluses ei ole saadud ega loodud teabenõudes küsitud teavet. 18. 19.10.2020 toimus koosolek TTJA ja AS TREV-2 Grupp esindajatega, kus AS TREV-2 Grupp selgitas märgukirjas toodud asjaolusid ja taotlust. 19. 20.10.2020 pöördus TTJA Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poole, et välja selgitada hankelepingu alusel leppetrahvide rakendamise/rakendamata jätmise ning ajutise liikluskorralduse korraldamisega seotud asjaolud. 20. 29.10.2020 vastas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet TTJA pöördumises toodud küsimustele. 21. 24.11.2020 esitas TTJA Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele käesoleva menetluse lõpetamise teate kavandi seisukoha esitamiseks. 3 (12)  22. 17.12.2020 teatas Rahandusministeerium, et on kokkuvõtvalt menetluse lõpetamise teatises tooduga nõus ning esitas sellel oma ettepanekud ja tähelepanekud. 23. 30.12.2020 teatas Riigi Tugiteenuste Keskus, et on kokkuvõtvalt menetluse lõpetamise teatises tooduga nõus ning esitas sellel oma ettepanekud ja tähelepanekud. 24. 03.02.2021 pöördus TTJA Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poole, et välja selgitada kuidas hankija tegi lisanduvate tööde puhul ühikuhindade võrdlust keskmiste turuhindadega 25. 15.02.2021 vastas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet TTJA pöördumises toodud küsimustele. 2. Hankelepingu muudatused nr 2, 3, 4 ja 5 26. Selgitame esmalt, et toetuse taotluste menetlemine (sh toetuse sihipärase kasutamise, kulude abikõlblikkuse jms toimingute kontroll) koosneb mitmetasandilistest kontrollidest, mis on reguleeritud nii õigusaktide kui organisatsioonisiseste reeglitega. Hankedokumentatsiooni osas näeb meetmemääruse § 28 ette meetme raames toetatava projekti hankedokumentide esimese ja teise tasandi kontrolli. Esimese tasandi kontroll hõlmab endas toetuse saaja kohustust kooskõlastada rakendusüksusega projektiga seotud hankedokumentatsioon, nende muudatused ning kõik hilisemad hankelepingu muudatused. Teise tasandi kontroll hõlmab kõike eelnimetatut. 27. Hankedokumentatsiooni osas kontrollib rakendusüksus hankedokumentatsiooni vastavust taotluse rahuldamise otsusele ja RHS-le ning samuti hindab hankedokumentide tehnilist kvaliteeti (meetmemääruse § 33 p 9). Hankelepingu muudatuste kooskõlastamisel kontrollib rakendusüksus eelkõige muudatuste kooskõla taotluse rahuldamise otsuse ja RHS-iga. 28. Ka kõnealuse projekti „Reidi tee ehitus“ raames korraldatud riigihanke nr 193284 tulemusel sõlmitud hankelepingu muudatuste osas on TTJA kontrollinud muu hulgas RHS nõuetele vastavust ning andnud muudatuste tegemiseks omapoolse kooskõlastuse. TTJA on kõik kõnealuse hankelepingu muudatused kooskõlastanud vastavalt 23.01.2019 kirjaga nr 6- 12/18/0038/139, 04.07.2019 kirjaga nr 6-12/18/0038/1276, 13.08.2019 kirjaga nr 12/18/0038/1453 ja 17.12.2019 kirjaga nr 6-12/18/0038/2272 (edastatud teile 01.10.2020 vastusega teabenõudele). TTJA kirjeldab alljärgnevalt vaatluse all olevate hankelepingu muudatuste kooskõlastamise protsessi. 28.1. Hankelepingu muudatus nr 2, millega muudeti vahetähtaegu, tee-ehituslikku osa ja konstruktsioone, esitati TTJA-le kooskõlastamiseks 08.11.2018. Vahetähtaegade muutmise põhjused olid seotud Tallinna tänavate transpordi korraldustega, mis omakorda mõjutas sadevee kollektori ehituse lõpetamist, pumpla ehituse lõpetamist, kaldakindlustuse projekti lõpptähtaegu. TTJA kaalus põhjalikult esitatud muudatusi ja esitas täiendavaid küsimusi muudatuse sisu kohta, mille kohta toetuse saaja esitas täiendavad seletused ja dokumendid 16.01.2019 ja 23.01.2019. Kokku võttis muudatuse nr 2 kooskõlastus aega üle kolme kuu ning TTJA poolt anti kooskõlastus 23.01.2019. 4 (12)  28.2. Hankelepingu muudatus nr 3, millega muudeti tee-ehituslikku osa, maastikukujundust, veevarustuse (kastmis- ja joogivesi), sademevee kanalisatsiooni, elektrivarustust ja foorisüsteeme, esitati kooskõlastamiseks 15.05.2019. TTJAl tekkisid kooskõlastamise käigus küsimused, mille kohta esitati täiendavaid seletusi. TTJA poolt anti kooskõlastus 04.07.2019 28.3. Hankelepingu muudatus nr 4, millega muudeti tee-ehituslikku osa ja foorisüsteeme, esitati kooskõlastamiseks 10.07.2019. TTJAl tekkisid kooskõlastamise käigus küsimused, mille kohta esitati täiendavaid seletusi. TTJA poolt anti kooskõlastus 13.08.2019. 28.4. Hankelepingu muudatus nr 5, millega muudeti tee-ehituslikku osa, maastikukujundust, elektrivarustust ja vahetähtaegasid, esitati kooskõlastamiseks 21.10.2019. Vahetähtaegade muutmise põhjused olid seotud sadevee pumpla ehitusega, Narva mnt/Pirita tee ristmiku tööde pikenemisega ja Jõe/Ahtri/Lootsi/Tuukri tn ristmiku tähtaja pikenemise tõttu. Pikendamise vajaduse põhjuseks oli idakollektori asukoha ning Karu tn reoveekollektori kõrguse erinevus põhiprojektist ning Väike-Lootsi keskkütte torustiku mitteprojektijärgne kõrgus. Muudatuse nr 5 kooskõlastamisel tekkis TTJA-l mitmeid lisaküsimusi, mille kohta esitas toetuse saaja täiendavad selgitused 11.11.2019 ja 10.12.2019. Muudatuse nr 5 kooskõlastus võttis aega ligi kaks kuud. TTJA poolt anti kooskõlastus 17.12.2019. 29. Eelnevalt kirjeldatud lepingumuudatuste õigusliku alusena on märgitud RHS § 123 lg 1 p- d 1 ja 7. Viidatud aluste kohaselt on hankijal õigus muuta hankelepingut uut riigihanget korraldamata, kui hankelepingu üldist olemust, näiteks hankelepingu eset, ei muudeta ja muudatuse väärtus ei ületa ehitushanke rahvusvahelist piirmäära ning muudatuste väärtus kokku ei ületa 15 protsenti ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest või kui muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline. Muudatuse olulisuse hindamisel lähtutakse sama paragrahvi lõikes 2 sätestatust. Muudatus on oluline, kui sellega muudetakse hankelepingu üldist olemust märkimisväärselt, eeskätt juhtudel, kui muudatusega lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud; muudatus tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise pakkuja kasuks hankelepingus sätestamata viisil; muudatus laiendab oluliselt hankelepinguga määratud hankelepingu eseme ulatust; pakkuja asendatakse uue pakkujaga muul kui RHS § 123 lg 1 p-s 5 või 6 nimetatud juhul. 30. TTJA hinnangul vastasid lepingumuudatused nr 2-5 RHS § 123 lg 1 p 1 tingimustele. Lepingumuudatustega nr 2-5 ei muudetud hankelepingu üldist olemust, muudatuste väärtus ei ületanud RHS § 14 lg-s 3 või 4 sätestatud piirmäära ning erinevate muudatuste kumulatiivne maksumus jäi lubatud 15% sisse hankelepingu algsest maksumusest. 3. TTJA seisukoht finantskorrektsiooni rakendamise aluste esinemise osas 31. Tulenevalt STS2014_2020 § 8 lg 2 p-st 6 on TTJA kui rakendusüksuse ülesanneteks muu hulgas finantskorrektsiooni aluste esinemisel finantskorrektsiooni otsuse tegemine ja aluseta väljamakstud toetuse tagasinõudmine. STS2014_2020 § 45 lg 1 p 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus) art 143 alusel juhul, kui toetuse saaja on jätnud 5 (12)  osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Ühissätete määruse art-s 4 nimetatud toetuse andmise üldpõhimõtete kohaselt on toetuse maksmise eelduseks kulude tekkimisel asjakohase riigisisese ja EL õiguse järgimine. Tulenevalt meetmemääruse § 32 lg-st 1 koosmõjus STS2014_2020 § 26 lg-ga 1 on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i kui ta on hankija RHS-i tähenduses. 3.1 Lepingu muudatuste nr 2 ja 5 (vahetähtaegade pikendamine) kooskõla riigihangete seadusega 32. Leiate, et hankelepingu muudatused nr 2 ja nr 5 on RHS § 123 lg 1 p 1 ja lg 2 p 2 alusel lubamatud. Oma seisukohta põhjendate sellega, et hankija on muudatustega nr 2 ja nr 5 tehtud vahetähtaegade pikendamisega teinud ehitajale nö soodustust kokku väärtuses 5 495 000 eurot. Selline muudatus ületab rahvusvahelist piirmäära, mistõttu see on RHS § 123 lg 1 p 1 järgi lubamatu ning kallutab lepingu majanduslikku tasakaalu pakkuja kasuks, mistõttu on ka RHS § 123 lg 2 p 2 järgi lubamatu. Lisaks leiate, et hankija on rikkunud läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, kuna ei ole põhjendanud vahetähtaegade pikendamise vajadust. Muudatuskokkuleppe nr 5 osas juhite tähelepanu, et kokkuleppe dokumentidest nähtuvad asjaolud, mis esinesid enne muudatuskokkuleppe nr 2 sõlmimist, mistõttu ei saa need põhjendused olla asjakohased tähtaegade täiendavaks pikendamiseks. 33. Selgitamaks välja hankelepingu alusel leppetrahvide rakendamise/rakendamata jätmisega seotud asjaolud, pöördus TTJA käesoleva menetluse raames Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poole. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet selgitas oma vastuses järgmist: „Vahetähtaegade muudatuste põhjused on esitatud muudatuskokkuleppe nr 2 preambulis. Nimetatud põhjustest tulenevalt ei olnud tegemist olukorraga, kus tellija oleks olnud õigustatud leppetrahve küsima ning vahetähtaegade muutmine ei olnud tegelikult mitte ainult põhjendatud, vaid ka vajalik. Vaheetapp nr 5 Jõe/Ahtri/Lootsi/Tuukri tn ristmiku osas - muudatuse soov ja vajadus olid tingitud asjaolust, et Tallinna linnas paralleelselt ehituses olnud teedeehituse projektid (eelkõige Gonsiori tn remont) ei võimaldanud paralleelselt rekonstrueerida Ahtri/Jõe/Lootsi/Tuukri ristmikku. Lepinguga oli ette nähtud ja Töövõtja oli planeerinud, et Russalka ristmiku ehitustööd teostatakse 2018.a jooksul. Ajagraafiku kohaselt planeeris Töövõtja nende tööde teostamist perioodil 30.07.-07.12.2018. Tellija nõudis nende tööde edasilükkamist selliselt, et nendega ei saadud alustada enne Gonsiori tn liikluseks taasavamist, mis toimus 15.11.2018. Selgituseks väljavõte ka muudatuse nr 2 preambulist: „Võttes aluseks poolte vahel 25.06.2018 sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr. 2106181/TKA118 (edaspidi leping), riigihangete seaduse § 123 lg 1 p-d 1 ja 7, Tallinna Kommunaalametis toimunud 24.07.2018 nõupidamise protokolli Reidi tee ehitusaegse liikluskorralduse kohta (lisa nr 1), Töövõtja taotlused vahetähtaegade muutmiseks (lisad nr 2-4) ning Töövõtja taotluse teedeehitusliku osa ja konstruktsioonide osa kululoendi muutmiseks (lisad nr 5-6) ja muudetud kululoend (lisa nr 7), …“ Tellija ei tuvastanud Reidi tee töövõtulepingu täitmisel töövõtja poolt rikkumisi. Muudatused olid algatatud Tellija poolt arvestades tol hetkel Tallinna linnas kehtinud liikluskorralduslikke tingimusi, millised ei olnud hanke korraldamise ajal ette teada ning ei sõltunud töövõtjast. Vastavad põhimõtted liikluskorraldusel Tallinna linnas on üldised ja rakenduvad kõikidele töövõtjatele ning sellega ei loodud eeliseid teiste pakkujate ees. Eelnevast tulenevalt töövõtja suhtes leppetrahve ei rakendatud ning samuti puudusid muud alused leppetrahvi määramiseks.“. Eeltoodust nähtub, et vahetähtaegade pikendamine ei olnud tingitud töövõtja poolsetest lepinguliste kohustuste rikkumistest, mistõttu puudus õiguslik alus leppetrahvi rakendamiseks. 6 (12)  34. Selgitamaks välja, kas projekti käigus rakendati aeg-ajalt 2+1 ja 1+1 skeemi ning kas töövõtja suhtes rakendati mingisuguseid sanktsioone, pöördus TTJA käesoleva menetluse raames Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poole. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet selgitas oma vastuses järgmist: „Ehitusperioodil ei olnud võimalik pidevalt tagada 2+2 skeemi. Projekti seletuskirja p 7.1.1 kirjeldab I etappi – Russalka liiklussõlme ehitusmetoodikat, mille kohaselt oli vajadus esmaselt laiendada olemasolevat sõiduteed Kadrioru pargi poole ja seejärel suunata ümber kogu liiklus rajatud laiendusele. Russalka ristmiku ehitus tuli teostada nö „pool ja pool“ põhimõttel nii, et liiklust saaks paralleelselt suunata läbi 2+2 ristlõike linna poole. Selliselt oli ka ajutine ehitusaegne liikluskorraldus lahendatud. Projekti seletuskirja kohaselt tuli ehitusaegne liikluse ümberkorraldamine lahendada ehitustööde teostajal vastavalt täpsustatud metoodikale. Eeltoodut arvestades, puudus kohustus täita kõnealust nõuet pidevalt, st. hankelepingu täitmise perioodi mistahes ajahetkel, vaid tuli järgida täpsustatud metoodikat. Täpsustatud metoodikat rakendati Narva maanteel, linnapoolses otsas, olemasoleva situatsiooniga kokkuviimisel. Antud lõigus ei ole nimelt teemaa niivõrd lai kui Russalka ristmiku alal. Narva maanteed piiravad lisaks erakinnistutele ka kaitsealuse Kadrioru pargi kinnistud koos seal asuva kõrghaljastusega. Nimetatud lõigus oli vaja teostada veeühendus üle Narva mnt, rajada eraldussaared ning teekonstruktsioonikihid. Ehitamise metoodikat arvestades toimusid ajutised lühiajalised kitsendused 25.-30.07.2019 ja 12.-17.08.2019, mille osas Tallinna Transpordiamet kooskõlastas liiklusskeemid vastavuses nõuetega. Kitsendused tulenesid samuti olukorrast, kus veetorustiku sõlme ühenduskoht erines geoalusel ja projektis näidatust 2m võrra. Kuna metoodikast peeti kinni ning lühiajalised kitsendused jäid küll töömaa piirkonda, aga samas mitte otseselt Russalka ristmiku alasse (ristmik on samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala), vaid Narva mnt alasse, kasutati ajutisi kitsendusi, mille otstarbekust hindas Tallinna Transpordiamet eraldi kooskõlastusprotsessi käigus. Ristmiku kokku viimisel Narva maanteega puudus võimalus tehnoloogiliselt teostada tsementstabiliseeritava kihi ehitust vältimata mööndusi kvaliteedis ning tagamata olemasoleva haljastuse säilitamist. Veetorustiku ühenduskoha erinevus geoalusel olevast asukohast lisas ettenägematu kitsenduse piiratud ajavahemikul. Eelnevast tulenevalt oli töövõtja järginud etteantud metoodikat Russalka ristmiku alal. Kuna Narva mnt kokkuviidaval lõigul väljaspool otsest ristmiku ala esines ettenägematuid asjaolusid, oli lühiajalisi Tallinna Transpordiametiga kooskõlastatud liikluskorralduslikke häiringuid, mis samuti ei olnud vastuolus projekti seletuskirjas sätestatuga, et liikluse ümberkorraldamine tuleb lahendada ettenägematute asjaolude tõttu ehitustööde teostajal vastavalt täpsustatud metoodikale, ning seega puudus alus rakendada töövõtja suhtes sanktsioone. Vastavad põhimõtted liikluskorraldusel Tallinna linnas on üldised ja rakenduvad kõikidele töövõtjatele ning sellega ei loodud eeliseid teiste pakkujate ees. Töövõtja suhtes eelnevatest selgitustest tulenevalt sanktsioone ei rakendatud.“. 35. Tulenevalt on TTJA seisukohal, et antud juhul puudub alus rakendamata leppetrahvide summa ehk 5 495 000 euro arvestamiseks hankelepingu muudatuste maksumuse sisse. Hankelepingu muutmisest poolte kokkuleppel tuleb eristada hankelepingu mittenõuetekohasest täitmisest tingitud lepingu täitmise nõude esitamist ning vajadusel täiendava tähtaja määramist lepingu täitmiseks. Hankelepingu muutmine RHS § 123 lg-s 1 toodud alustel ei ole õigustatud juhul, kui hankelepingu muutmise vajadus tekkis töövõtja tegevuse või tegevusetuse ehk lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise (nt viivituse) tulemusel. Hankelepingu mittenõuetekohase täitmise korral saab tellija tugineda võlaõigusseadusele (VÕS). 7 (12)  36. Kohustuse rikkumiseks VÕS § 100 kohaselt on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et juhtudel, kus lepingu rikkumise põhjustab võlausaldaja enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab, ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada ka sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Järelikult, kui tähtaja muutmise vajadus on tingitud eelkõige hankija enda tegevusest, ei ole täiendava tähtaja kasutamine õiguskaitsevahendina õigustatud ning kõne alla võib tulla lepingu muutmine RHS § 123 lg 1 asjakohase sätte alusel. Ning vastupidi, kui lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmise vajadus tuleneb lepingu täitjast tingitud hankelepingu mittenõuetekohasest täitmisest, ei rakendata RHS §-s 123 sätestatud hankelepingu muutmise reeglistikku. 37. Täiendavalt selgitab TTJA, et leppetrahvi nõudmise otsustab võlausaldaja. Samuti on tulenevalt VÕS § 159 lg-st 1 võlausaldaja otsustada, kas nõuda üksnes leppetrahvi või kohustuse täitmist või kasutada leppetrahvi nõuet koos täitmisnõudega. TTJA nõustub teiega selles, et kõik pakkujad pidid kõnealusel riigihankel pakkumust tehes arvestama võimalusega, et hankedokumentides sätestatud vahetähtaegade ületamise korral võivad rakenduda leppetrahvid (juhul, kui viivitus oli tingitud lepingu mittenõuetekohasest täitmisest töövõtja poolt). Samas puudub objektiivne põhjuse kahelda, et hankija oleks sarnases olukorras käitunud teistmoodi, kui töövõtja olnuks teine ettevõtja. Seega ei nõustu TTJA väitega, et hankija rikkus leppetrahvide rakendamisest loobumisega võrdse kohtlemise põhimõtet. TTJA märgib veelkord, et käesoleval juhul ei olnudki tegemist olukorraga, kus hankija oleks loobunud töövõtja suhtes leppetrahvide rakendamisest. 38. Hankelepingu muudatuste maksumuse hindamiseks tuleb kindlaks teha hankelepingu esialgse hinna ja muudetud hankelepingu hindade erinevus. Hankelepingu hind kujuneb nt sõltuvalt hankelepingu täitmise mahust, ajaperioodist vm muutuvatest näitajatest. Tähtaegade pikendamisega seotud hankelepingu muudatuse väärtuse saab tuletada nt pikendamisega kaasnevate kulude alusel. 39. Eelnevat kokkuvõttes märgib TTJA, et igal juhul on leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimise esmaseks eelduseks võlgniku poolne lepingulis(t)e kohustus(t)e rikkumine. TTJA-le teadaolevalt oli vahetähtaegade pikendamine tingitud projektlahenduse muutmisest ja tellija poolsest soovist mitte töövõtja poolsest viivitusest. Määrav on antud juhul ka asjaolu, et vaatamata vahetähtaegade muutmisele jäi hankelepingu lõpp-tähtaeg samaks. 40. Arvestades eeltoodut, on TTJA jätkuvalt seisukohal, et hankelepingu muudatused nr 2 ja nr 5 on RHS § 123 lg 1 p-ga 1 kooskõlas. 3.2 Tööde üldmaksumuse suurendamine 2 226 667 euro võrra 41. Leiate oma märgukirjas, et hankija ei saanud teha lepingumuudatusi ca 2 226 667 euro (lisandub käibemaks) ulatuses RHS § 123 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd vahetähtaegade edasilükkamisest tingitud leppetrahvidest loobumisega kasutas hankija ära RHS § 123 lg 1 p 1 de minimis reegli järgi lubatava muudatuse määra 15% hankelepingu maksumusest ning kõikide muudatuste rahaline väärtus summas 7 721 667 eurot (5 495 000 eurot + 2 226 667 8 (12)  eurot) ületaks ehitushanke rahvusvahelist piirmäära, mis on aga RHS § 123 lg 1 p 1 kohaselt keelatud. Samuti leiate, et kõnealused lepingumuudatused on vastuolus RHS § 123 lg 1 p- ga 7, mis reguleerib ebaolulisi muudatusi. Lepingu maksumuse muutmine 7,7% võrra summas 2 226 667 eurot (millele lisandub käibemaks) põhjusel, et hankija on andnud juhise muuta olulisel määral ehitustööde aluseks olevat lahendust, siirdudes tagasi riigihankes nr 182165 aluseks olnud esialgse lahenduse juurde, ei saa olla käsitatav vähetähtsa muudatusena. 42. Nagu TTJA alapunktis 3.1 selgitas, oli vahetähtaegade pikendamine tingitud projektlahenduse muutmisest ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti vastavasisulistest korraldusest mitte töövõtja poolsest viivituses. Tulenevalt puudus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil õiguslik alus leppetrahvide rakendamiseks, mistõttu ei saa siinkohal ka väita, nagu oleks tellija loobunud leppetrahvide rakendamisest. Seega on alusetud märgukirjas esitatud väited, et (a) hankija ei saanud teha lepingumuudatusi ca 2 226 667 euro (lisandub käibemaks) ulatuses RHS § 123 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd vahetähtaegade edasilükkamisest tingitud leppetrahvidest loobumisega kasutas hankija ära RHS § 123 lg 1 p 1 de minimis reegli järgi lubatava muudatuse määra 15% hankelepingu maksumusest ning et (b) kõikide muudatuste rahaline väärtus summas 7 721 667 eurot (5 495 000 eurot + 2 226 667 eurot) ületaks ehitushanke rahvusvahelist piirmäära, mis on aga RHS § 123 lg 1 p 1 kohaselt keelatud. 43. Väidate, et lepingu muutmine RHS § 123 lg 1 p 7 alusel põhjusel, et hankija on andnud juhise muuta olulisel määral ehitustööde aluseks olevat lahendust, ei saa olla käsitatav vähetähtsa muudatusena. Selgitame esmalt, et hankelepingu muudatuskokkulepped nr 2-5 sisaldasid erinevatest asjaoludest tingitud ja erineva sisuga muudatusi, mistõttu on kõikide muudatuskokkulepete õiguslikus aluseks märgitud nii RHS § 123 lg 1 p 1 kui 7. TTJA on kõnealused hankelepingu muudatused kooskõlastanud ning pööranud teie tõstatatud kahtlustele tähelepanu juba kooskõlastamise menetluse käigus. See tähendab, et TTJA palus kooskõlastamise otsustamiseks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil selgitada muudetavat kulurea detailsusega, millised muudatused millise RHS § 123 lg 1 punkti alusel tehakse. Samuti paluti Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil kulurea detailsusega põhjendada muutmise vajadust. Seega saab TTJA kinnitada, et riigihankes nr 182165 aluseks olnud esialgse lahenduse juurde naasmisest tingitud muudatused on tehtud RHS § 123 lg 1 p 1 alusel. TTJA on lisatööde puhul arvesse võtnud mõju protsenti ning seda, kas tegemist on asendustöödega. Mõju summa on lepingu muudatuste 2-5 raames kordades suurem, kui lepingu muudatuste 2-5 juurde tulevate ning ära jäädavate tööde summa. Mõju kogusumma jääb lubatud 15% piiridesse. 44. Selgitame siinkohal täiendavalt, et muudatuse olulisust ei pea üldse hindama, kui muudatus on tehtud RHS § 123 lg 1 p 1 alusel. Juhul, kui on tuvastatud, et lepingu muutmine vastab RHS § 123 lg 1 p 1 tingimustele, siis ei ole vaja hinnata muudatuse vastavust ka muudele §-s 123 sätestatud lepingu muutmise alustele, sh ei ole vaja ka hinnata muudatuse olulisust. Nimetatut kinnitab ka direktiiv 2014/24/EL, mille artikli 72 punktist 2 tuleneb, et juhul, kui lepingu muutmise väärtus jääb allapoole alapunktis ii sätestatud piirmäära, ei ole vaja kontrollida, kas lõike 4 punktides a-d sätestatud tingimused on täidetud. Sisuliselt võib öelda, et direktiivi kohaselt loetakse muudatusi allapoole teatud piirmäära mitteoluliseks.1 1 Vt ka https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/faq_files/kkk_28.09.2020.pdf, lk 61, p 2 2. 9 (12) 3.3 Lepingu muudatuste (tööde üldmaksumuse suurendamine reservi arvelt) kooskõla riigihangete seadusega 45. Oma märgukirjas seate kahtluse alla reservi kasutuselevõtmise eelduste esinemise hankelepingu muudatuste nr 2, 3, 4 ja 5 juures. Leiate, et hankelepingu eritingimuste p 1 alapunktis 32 sätestatud reservi kasutusele võtmise eeltingimused ei täida RHS § 123 lg 1 p 2 sätestatud hankelepingu lubatava muudatuse koosseisu kuna reservi kasutusele võtmise tingimused ja ulatus ei ole hankelepingus selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt määratletud nagu seda nõuab RHS § 123 lg 1 p 2. Isegi, kui reservi kasutusele võtmise tingimused olid selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud, siis ei selgu kõnealustest muudatuskokkulepetest ega isegi mitte hankija vastustest AS TREV-2 Grupp teabenõuetele, millistel asjaoludel ja hankelepingu eritingimuste p 1 alapunktis 32 sätestatud konkreetsetel alustel on reserv kasutusele võetud, reservi arvel üldmaksumuse suurendamine ei olnud eritingimuste p 1 alapunktis 32 ette nähtud, mistõttu oli see vastuolus RHS § 123 lg 1 p 2 nõuetega. 46. Kõnealuse hankelepingu eritingimuste p 1 alapunkti 32 kohaselt on reservi arvelt lubatud teostada muudatustöid, mille tingivad järgmised asjaolud: a) ettenägematud asjaolud; b) lepingu mahtu esialgselt kuulunud tööde maht suureneb; c) uued tehnoloogilised lahendused või materjalid, mida projekti kavandamisel veel ei olnud, mis ei too kaasa lisakulusid, kuid oluliselt parendavad mõnede ehitustööde kvaliteeti, ilma et need oluliselt mõjutaksid algset projekti; d) põhiprojekti vead ja puudused, mis mõjutavad kogu projekti kasutamist; e) geoloogilised ja muud looduslikud leiud, millega algne projekt ei arvestanud. 47. Isegi, kui nõustuda, et reservi kasutamise kriteeriumid ei vastanud RHS § 123 lg 1 p-s 2 nõutud detailsusele, ei tähenda see seda, et reservi kasutamine üldse keelatud oleks. Sellisel juhul saab reservi kasutada mõne teise RHS § 123 lg 1 punkti (näiteks p 1) alusel. Nii selgitab ka Rahandusministeerium, et 01.09.2017 jõustunud RHS § 123 lg 1 p 2 kohaselt on reservi puhul tegemist igal juhul hankelepingu muutmisega, sh ka juhul, kui reserv on detailselt määratletud. Seega juhul, kui reserv vastab RHS § 123 lg 1 p 2 kriteeriumidele, on reservi võimalik kasutada ning lisaks sellele muuta vajadusel hankelepingut näiteks punkti 1 alusel. Samas juhul, kui hankelepingus sisaldub näiteks säte selle kohta, et hankelepingus on ettenägematuteks lisatöödeks ette nähtud reserv 7%, on ilmselge, et puudub punkti 2 kohaldamiseks piisav detailsus ning reservi saab kasutada mõne teise punkti (näiteks p 1) alusel.2 Antud juhul on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet kooskõlastanud reservi kasutusele võtu ka TTJA-ga ning nähtuvalt lepingu muudatuskokkulepetest ei ole Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ka tuginenud RHS § 123 lg 1 p-le 2. 48. Lisaks eeltoodule ei saa TTJA nõustuda teie väidetega nagu oleks hankija läbivalt lepingu täitmise perioodil jätnud täitmata oma hoolsuskohustuse muudatustööde hinna kontrollimisel, mistõttu aktsepteeriti turuhindasid ületavate hindadega hankelepingu muudatustöid. 2 vt https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/faq_files/kkk_28.09.2020.pdf, lk 63, p 7. 10 (12)  49. Selgitamaks välja kas hankija teostas lisanduvate tööde puhul ühikuhindade võrdlust keskmiste turuhindadega, pöördus TTJA käesoleva menetluse raames Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poole. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet selgitas oma vastuses järgmist: „Tellija lähtus muudatustööde tegemiseks vajalike hindade kokkuleppimisel töövõtulepingu tingimustest, mille kohaselt sarnaste või samasuguste tööde ja mahtude puhul võetakse aluseks lepingust tulenevad ühikhinnad (elektroonsed liiklusmärgid), sh arvestades üldkulude osakaalu ühikhinnas ning juhul kui lepingus ei ole vastavate tööde maksumust kindlaks määratud, võetakse aluseks vastavate tööde turuhinnad (graniitplaat), arvestades tööde maksumuse ja mahu omavahelist suhet, sh üldkulude osakaalu ühikhinnas. Graniitplaatide hinda ei saa võrrelda ainult nimetusest lähtuvalt. Vastavalt hankedokumentatsioonile tuli graniidist sillutiskivi ja plaatide värvitoonid enne lõpliku tellimist kooskõlastada tellija ja maastikuarhitektiga. Sellest tulenes ka esialgselt projektis olnud graniitplaatide sortimendi suurendamine. Töövõtja hankis erinevad näidised, millest maastikuarhitekt valis välja sobivad ning kui sobivaid ei leidnud, hangiti erinevaid näidiseid juurde. Graniitkivi on teatavasti looduslik materjal ja karjääriti erinev. Sellest tuleneb ka hinnavahe erinevate kivide vahel ja hinna võrdlust kõige odavama pakkumisega, mille kvaliteet ja sobivus ei ole kontrollitud ja hinnatud maastikuarhitekti poolt, ei saa aluseks võtta turuhinna määramisel. Hankija valis sobiva kivi arhitekti eksperthinnangu kohaselt ning turuhind kujunes pakkumise nõudluse põhiselt erinevate kivide ja arhitektuurse sobivuse ja ajakriitilisuse koosmõjus. Sarnastel tingimustel, maastikuarhitektuurse lahenduse arvestamisega, kujunesid riigihanke korras sõlmitud järgmiste võrdlusobjektide graniidist sillutiskivi lepingulised hinnad - Viru tänava rekonstrueerimistööde objektil oli m² hind 220 eurot või Tammsaare pargi rekonstrueerimisel, kus oli m² hind 134 eurot. VSL elektrooniliste liiklusmärkide puhul on tellija aluseks võtnud sarnase toote, mis oli lepingus - VSM elektrooniline liiklusmärk hanke ühikhinnaga 24 329,04 eurot tk. Hindamise alusel on kaalutletud üks VSM võrdseks kahe VSL märgiga, mille alusel on võrreldavaks ühikhinnaks 12 000 eurot. Töövõtja pakutud hind on hinnatud sobivaks lepingus toodud ühikhindadega võrrelduna ning tellijale teada oleva hinnapraktika kujunemisega. Tellija arvestas ka ajakriitilisust objekti valmimise eesmärgi saavutamiseks ning olukorda, kus täiendavate toodete hankimine tehaste puhkuste perioodil on komplitseeritud.“. 50. TTJA selgitab veelkord, et on kõnealuse hankelepingu kõik muudatused kooskõlastanud. Kooskõlastamise käigus küsiti selgitusi mh graniitplaatide asendamise, täiendavate VSL märkide tellimise jms muudatuste põhjendatuse kohta kontrollides laiemalt, kas need vastavad toetatud projekti eesmärkidele, kas seotud kulud on abikõlblikud ja kas muudatused vastavat RHS-ile. Nt graniitplaatide asendamise osas selgitas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, et see oli tingitud vajadusest erinevaid liiklejaid jalgrattateel ja jalgteel eristada ning vajadusest arvestada nägemispuudega inimeste vajadusi. Erineva värvitooni ja struktuuriga graniitplaatide hinnaerinevus on põhjendatud teistsuguste plaatide kasutamisega, mille ruutmeetri ühikuhind oli kallim. TTJA pidas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti selgitusi asjakohasteks. 51. Lõpetuseks märgime, et ei nõustu teie väitega selles, et hankija on eksinud RHS vastu, kuna jättis registrisse esitamata teate hankelepingu muudatuste kohta. TTJA hinnangul ei olnud hankija kohustatud teavitama registrit kõnealustest muudatustest. RHS § 123 lg 5 kohaselt on hankija kohustatud teavitama registrit üksnes sellistest hankelepingu muudatustest, mis 11 (12)  tehakse sama paragrahvi lõike 1 punktide 3 (täiendavad tööd või teenused) või 4 (ettenägematud asjaolud) alusel. Kõnealuse hankelepingu muudatused nr 2-5 tehti RHS § 123 lg 1 p-de 1 (mahumuudatus) ja 7 (ebaoluline muudatus) alusel. Arvestades eeltoodut leiab TTJA, et käesoleval juhul puudub alus finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks ja väljamakstud toetuse tagasinõudmiseks. TTJA on jätkuvalt seisukohal, et hankelepingu muudatused nr 2, 3, 4 ja 5 on kooskõlas RHS-ga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak peadirektor Kaidar Viikman [email protected] Rando Kadopa [email protected] Mariann Salomets [email protected] 12 (12)