Kiri

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 01.02.2021 Kehtib kuni: 01.02.2026 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn 03.02.2021 nr 2-1/21/0014/0266 Ettepanek Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimääruse muutmiseks Austatud minister Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb käesolevaga ettepaneku algatada majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ (TTJA põhimäärus) muutmine. TTJA põhimääruses tehtavad muudatused on seotud ametile lisanduvate uute ülesannete ning ameti töö osalise ümberkorraldamisega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak peadirektor Lisad: 1. Põhimääruse muutmise eelnõu 2. Põhimääruse muutmise eelnõu seletuskiri Mariann Salomets 667 2037 [email protected] Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218  Eelnõu 03.02.2021 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Tallinn …………… 2021 a nr Majandus- ja taristuministri 7. detsembri 2018. a määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse „Vabariigi Valitsuse seaduse“ § 42 lõike 1 alusel. § 1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimääruse muutmine Majandus- ja taristuministri 7. detsembri 2018. a määruses nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „reguleerimine“ sõnaga „küberturvalisus“; 2) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) ettevõtluskeskkond – ausa ja seaduskuuleka ettevõtluskeskkonna soodustamine, sealhulgas ettevõtjate hoolsuskohustuse täitmise kontrollimine, majandustegevuse registri pidamine ja arendamine ning erinevate riiklike kontaktpunktide ülesannete täitmine.“; 3) paragrahvi 9 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) toodete kontaktpunkti ülesannete täitmine.“; 4) paragrahv 10 sõnastatakse järgmiselt: „§ 10. Ehitus- ja raudteeosakond Ehitus- ja raudteeosakond täidab tehiskeskkonna tegevusvaldkonnas § 4 lõike 1 punktides 1–3, 5–14, 16 ja lõikes 2 sätestatud ülesandeid seoses järgnevaga: 1) ehitusseadustikuga ametile pandud ülesannete täitmine; 2) seaduses sätestatud juhtudel ehitus- ja kasutusloa andmine; 3) hoonestusloa andmine avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitisele; 4) transpordi tegevusvaldkonna arendusprojektide algatamine, haldamine ja juhtimine; 5) raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramine; 6) raudteeseaduses raudteeliikluse, -veo ja -veeremiga ning raudteerajatistega seotud ülesannete täitmine; 7) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 2 nimetatud ohutusasutuse ülesannete täitmine.“; 5) paragrahv 11 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 12 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 7) määrust täiendatakse paragrahviga 121 järgmises sõnastuses: „§ 121. Tarbijate ja ettevõtjate nõustamiskeskus Tarbijate ja ettevõtjate nõustamiskeskus täidab tarbijakaitse ja ettevõtluse tegevusvaldkondades järgmisi ülesandeid:  1) paragrahv 4 lõike 1 punktides 1–4, 8 ja 10–16 ning lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmine tarbijate ja ettevõtjate nõustamiseks ning tarbijaõiguste rikkumise ennetamiseks; 2) tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi ülesannete täitmine; 3) Euroopa Liidu ühtse siseturu nelja põhivabaduse rikkumisega seotud vaidluste lahendamise süsteemi SOLVIT töö korraldamine; 4) Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse, sealhulgas internetipõhise vaidluste lahendamise kontaktpunkti ülesannete täitmine; 5) OECD vastutustundliku ettevõtluse kontaktpunkti ülesannete täitmine; 6) Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise siseturu infosüsteemi IMI koordineerimine; 7) isikustamata andmete vaba liikumise kontaktpunkti ülesannete täitmine; 8) majandustegevuse registri pidamine, arendamine, haldamine ning järelevalve; 9) impordilitsentside ja kvoodilubade menetlemine ja väljastamine.“; 8) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt: „§ 13. Ettevõtluse osakond Ettevõtluse osakond täidab tarbijakaitse, ettevõtluse ja infoühiskonna tegevusvaldkondades järgmisi ülesandeid: 1) paragrahv 4 lõike 1 punktides 1, 2, 5-12 ja 14-16 ning lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmine tarbijaõiguste kaitsmiseks; 2) Euroopa Liidu liikmesriikides tarbijate huve kaitsvate õigusaktide jõustamise eest vastutavaks määratud pädeva asutuse ja kontaktasutuse ülesannete täitmine; 3) meediateenuste osutamise tegevuslubade andmine ja meediateenuste seaduses sätestatud nõuete täitmise järelevalve; 4) teabevaldaja veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuete täitmise järelevalve; 5) veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate ja otsingumootorite järelevalve; 6) platvormipakkuja kohustuste täitmise järelevalve; 7) analüüsib tegevusvaldkonda, koostab aruandeid ja ülevaateid; 8) nõustab ja koolitab isikuid.“ 9) paragrahvi 131 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) personalitöö ja koolituste korraldamine; 10) asutuse teenuste ja teabehalduse korraldamine.“. § 2. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub üldises korras, välja arvatud: 1) määruse § 1 punktid 3, 6, 7 ja 8 alapunktid 1-4, mis jõustuvad 5. mail 2021. a. 2) määruse § 1 punktid 4 ja 5, mis jõustuvad 1. aprillil 2021. a. 3) määruse § 1 punkti 8 alapunkt 5, mis jõustub 1. juunil 2021. a. 4) määruse § 1 punkt 8 alapunkt 6, mis jõustub 7. juunil 2021. a.  Eelnõu 03.02.2021 Majandus- ja taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 7. detsembri 2018 määruse nr 62 “Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ muutmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. Majandus- ja taristuministri 07. detsembri 2018 määruses nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ (edaspidi TTJA põhimäärus) tehtavad muudatused on seotud ametile lisanduvate uut ülesannetega ning TTJA töö osalise ümberkorraldamisega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töö ümberkorraldamise käigus tuuakse TTJA- sse seni ministeeriumi vastutada olnud majandustegevuse registri pidamine ja arendamine ning erinevate riiklike kontaktpunktide ülesannete täitmine. Tegemist on rakenduslike ülesannetega, mis oma olemuselt sobivad TTJA ülesannete koosseisu. Seoses infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmisega TTJA-le kavandatavate uute ülesannetega tehakse ka TTJA põhimääruses vastavasisulised muudatused. Eeltoodud õigusaktidega kavandatavate uute ülesannetena sätestatakse põhimääruses riikliku- ja haldusjärelevalve teostamine teabevaldajate poolt veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuete täitmise üle, järelevalve teostamine veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate ja otsingumootorite üle ning järelevalve teostamine platvormipakkuja kohustuste järgimise üle. Lisaks eeltoodule tehakse TTJA põhimääruses muudatusi, mis on tingitud vajadusest tõhustada ameti töökorraldust läbi loogilisema ülesannete jaotuse. TTJA töö ümberkorraldamise tulemusel liidetakse transpordiosakond ehitusosakonnaga, viiakse seni tarbimiskeskkonna osakonna funktsioonide all olnud tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi ja Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse ülesanded uude eraldiseisvasse osakonda ning sideteenuste osakonnast viiakse tarbimiskeskkonna osakonda meediateenuste tegevuslubade väljastamine ja järelevalve. Tervikuna muudetakse TTJA tarbimiskeskkonna osakonna nimi ettevõtluse osakonnaks ning moodustatakse uus eraldi tarbijate ja ettevõtjate nõustamiskeskuse osakond, mis arvestab lisanduvaid ülesandeid ja väljendab selgemalt, et TTJA laiem väärtuspõhine eesmärk on tagada tervikuna keskkond, kus on tasakaalustatud nii ettevõtlusvabadus kui ka tarbijaõiguste kaitse. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse paragrahvi 3 punkti 2 sätestades, et infoühiskonna tegevusvaldkond hõlmab ka küberturvalisust. Muudatus on tingitud lähitulevikus TTJA-le kavandatavatest ülesannetest, mis seonduvad eelkõige raadioseadmete järelevalvega. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse paragrahvi 3 punktiga 4, millega sätestatakse Ametile täiendava tegevusvaldkonnana ettevõtluskeskkond. TTJA igapäevane tegevus on juba täna tihedalt seotud ettevõtluskeskkonnaga läbi tehiskeskkonnas ohutuse tagamise, piiratud ressursi jagamise ja tegevusõiguse andmise. Uueks tegevussuunaks saab olema ausa ja seaduskuuleka ettevõtluskeskkonna soodustamine, sealhulgas ettevõtjate hoolsuskohustuse täitmise kontrollimine, majandustegevuse registri pidamine ja arendamine ning erinevate riiklike kontaktpunktide ülesannete täitmine. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse paragrahvi 9 punktiga 6. TTJA põhimääruse muutmise järgselt hakkab tehnikaosakond lisaks olemasolevatele ülesannetele tegelema ka toodete, sh ehitustoodete kontaktpunkti ülesannete täitmisega. Tegemist on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töö ümberkorraldamise tulemusena TTJA-le üleantava ülesandega, mis seondub tehnikaosakonna tooteohutuse ja turujärelevalve funktsiooniga. Toodete, sh ehitustoodete kontaktpunkt jagab teavet vastastikuse tunnustamise põhimõtte ja Euroopa Liidu vastastikuse tunnustamise määruse kohaldamise kohta, samuti toodetele kehtestatud riigisiseste tehniliste normide kohta jms. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse põhimääruse § 10 sõnastust. Muudatus on tingitud ehitusosakonna ja transpordiosakonna liitmisest ning vajadusest täpsustada ehitusosakonna ülesandeid. Osakondade liitmine on tingitud asjaolust, et alates 01.04.2021 viiakse Euroopa Liidu struktuurfondidest rahastatavate projektidega seotud ülesanded, sealhulgas Euroopa Liidu abifondidest kaasrahastatavate arendusprojektide rakendusüksuse ülesanded Riigi Tugiteenuste Keskusesse, misjärel transpordiosakonna ülesannete maht ja teenistujate koosseis väheneb märkimisväärselt. Ehitusosakonnal ja transpordiosakonnal on mitmes mõttes ühisosi nagu näiteks ehitusseadustikus sätestatud juhtudel ehitus- ja kasutuslubade väljastamine, järelevalve teostamine ehitise kasutamise ja korrashoiu ning kaitsevööndis tegutsemisele kehtestatud nõuete täitmise üle. Osakondade liitmise eesmärgiks on tõsta ka suurtaristu projekti Rail Balticu projekteerimiseks ja ehitamiseks vajalike projekteerimistingimuste ja lubade väljastamise protsessi efektiivsust läbi selle, et ühte osakonda koondatakse nii ehitusalane kui raudteespetsiifiline kompetents. Samuti annab see piisava paindlikkuse osakonna töö ajutiseks ümberkorraldamiseks olukorras, kus eelkõige Rail Balticu ehitamisega seotud loamenetluste koormus hüppeliselt tõuseb. Seoses osakondade liitmisega, nimetatakse TTJA põhimääruses ehitusosakond ümber ehitus- ja raudteeosakonnaks ning täiendatakse vastavas osas osakonna ülesannete loetelu. Eelnevalt nimetatud muudatuse raames täpsustatakse ka ehitusosakonna ülesandeid. Kehtivas põhimääruses on ehitusosakonna ühe ülesandena eraldi nimetatud ehitise kasutusjärgse ohutuse järelevalve ja ehituslubade ja kasutuslubade andmine ehitisele, mille ehitamise aluseks on riigi eriplaneering, riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitisele ning ehitisele, mille kohta ehitusloa andmine on riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse või mitme riigiasutuse pädevuses. Tegemist on ebatäpse sõnastusega, kuivõrd tegelikkuses on ehitusseadustikuga TTJA-le määratud ülesannete loetelu tunduvalt laiem. Eeltoodust tulenevalt muudetakse põhimääruse § 10 sõnastust üldisemaks. Nii koondatakse praeguse sõnastuses erinevate punktide all olevad riikliku järelevalve teostamist puudutavad ülesanded nagu hoone energiatõhususe, energiamärgiste ja energiaauditi, ehitise kaitsevööndi jms nõuete täitmise järelevalve ühte punkti. Eraldi ülesandena nimetatakse seaduses sätestatud juhtudel ehitus-, kasutus- ning hoonestusloa andmine. Eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks määruse § 11, mis sätestab eraldi struktuuriüksusena transpordiosakonna. Paragrahvi 11 kehtetuks tunnistamine on seotud punktis 4 tehtava muudatusega, mille kohaselt transpordiosakond liidetakse ehitusosakonnaga. Eelnõu § 1 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 12 punkt 7, mis sätestab sideosakonna ülesandena meediateenuste osutamise tegevuslubade andmise ja meediateenuste seaduses sätestatud nõuete täitmise järelevalve. TTJA struktuuri ja töö ümberkorraldamise käigus viiakse nimetatud ülesanne tarbimiskeskkonna osakonda (uue nimega tarbimiskeskkonna ja digiteenuste osakond). Kõnealust muudatust selgitatakse täpsemalt eelnõu § 1 punktiga 8 tehtava muudatuse põhjenduse juures. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse määrust paragrahviga 121, millega luuakse tarbijate ja ettevõtjate nõustamiskeskus. Loodava osakonna ülesanneteks on tarbijate nõustamine, tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi ülesannete täitmine, erinevate kontaktpunktide ülesannete täitmine, Euroopa Liidu ühtse siseturu nelja põhivabaduse rikkumisega seotud vaidluste lahendamise süsteemi SOLVIT töö korraldamine, majandustegevuse registri pidamine ja arendamine ning impordilitsentside ja kvoodilubade väljastamine. Kui tarbijate nõustamise (sh ECC) ja tarbijavaidluskomisjoni sekretariaadi ülesandeid täitis varasemalt tarbimiskeskkonna osakond, siis ülejäänud ülesanded olid senimaani Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusel. Tarbijate ja ettevõtjate nõustamiskeskus põhiülesandeks on tarbijaõiguste tagamine tarbijavaidluste lahendamise kaudu. Tarbijate nõustamise ja tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi ülesannete eraldamine tarbimiskeskkonna osakonnast on tingitud vajadusest eristada senisest selgemalt nõustamisfunktsioon tarbijaõiguste alasest järelevalvest. Seetõttu on kitsalt tarbijate nõustamisele ja nende vaidluste teenindamisele suunatud funktsioonidele otstarbekas eraldi struktuuriüksus moodustada. Tulenevalt eeltoodust tegutseb TTJA strateegiliselt selgemini kahes suunas. Edaspidi on väärtuspõhiselt võimalik selgemini eristada, kas TTJA-l tuleb astuda samme hoolsuskohustust rikkuvate ettevõtjate suhtes või on tegemist olukorraga, mida on võimalik edukalt lahendada tarbija ning ettevõtja nõustamise ja lepitamise abil. Kaks struktuurselt eristatud tegevussuunda tarbijaõiguste kaitsmisel: 1) Tarbijate nõustamise suund – põhiprotsess on tarbijaõiguste tagamine tarbijavaidluste lahendamise kaudu (tarbijavaidluste komisjoni tegevuse toetamine ja nõustamisfunktsioon). Tegeletakse tarbijavaidluse poolte nõustamise ja lepitamisega. Siin on eeldus, et ettevõtja motivatsioon reegleid järgida on olemas, kuid tegu on olnud kas kommunikatsioonihäire, teadmatuse, reeglite mitmeti mõistetavusega vms. Esiplaanil on siin riigi nõustav ja lepitav tegevus ja pooli vahendav menetlus, ilma poolte õigustesse sekkumiseta. 2) Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna järelevalve suund – põhiprotsess on tarbijaõiguste tagamine riikliku sekkumise kaudu (riiklik järelevalve ja süüteomenetlus). Tegeletakse olemuselt ettevõtjatega, kes n-ö teadvalt ja korduvalt rikuvad tarbijaõigusi. Siin on eeldus, et ettevõtja motivatsioon reegleid järgida on väike või puudub üldse. Tegevuse esiplaanil on seega riigi juriidiline tegevus ja menetlus koos ettevõtja tegevusse sekkumisega. Nimetatud kahe erisuunalise funktsiooni ühes osakonnas pidamine tekitab hetkel valdkonnas strateegilise konflikti, sest ka reeglite järgimisest huvitatud ettevõtjad tajuvad, et neid koheldakse samaväärselt nn ebausaldusväärsete ettevõtjatega. Strateegiline eesmärk on teisalt ka tõsta nõustamise ja proaktiivse teavituse kvaliteeti ning vähendada seeläbi tarbijakaebuste arvu. Tarbijavaidluste komisjon (TVK) saab pikemas perspektiivis toimida tarbijaõiguste kaitse valdkonnas siduva konfliktilahendajana vaid tingimusel, et mõlemad pooled usaldavad TVK-d kui professionaalset ja sõltumatut asutust. Täna on TVK sisuliselt osa nö laiemas mõttes riiklikust järelevalvest, mistõttu on mudelisse sisse kirjutatud kauplejate umbusk kehtiva süsteemi vastu. Ka Euroopa Liidu direktiivi 2013/11/EL mudeli järgi peaks TVK toimima pigem mõlema vaidluspoole jaoks võrdselt usaldusväärse partneri ja institutsioonina, mis motiveeriks pooli ise pöörduma TVK poole siduva otsuse saamiseks (sisuliselt nagu vahekohtumenetluse puhul). Praegu allub teenistuslikult TVK sekretariaat tarbimiskeskkonna osakonnale, mille põhifunktsioon on riiklik järelevalve ja väärteomenetlus ettevõtjate suhtes. Edaspidi selline teenistuslik alluvus puuduks ning suureneb TVK sõltumatus, mis on ka tarbijakaitseseaduse muudatuse väljatöötamiskavatsuse üks põhilisi eesmärke. Vaidluste kohtuvälise lahendamisega tegeleva üksuse selgemat ning suuremat sõltumatust (sh sõltumatust riiklikust järelevalvest) nõuab ka Euroopa Liidu direktiiv 2013/11/EL, mille kohaselt peavad asjaomased vaidluste lahendamisega seotud üksused olema täielikus kooskõlas sõltumatuse ja erapooletuse erinõuetega (direktiivi 2013/11/EL preambul punktid 22, 32-34, 51 ning artiklid 1 ja 6-9). Ühtlasi loob tehtav muudatus eelduse, et tegeleda tõhusamalt ning fokuseeritumalt probleemide lahendamisega, mis on seoses tarbijavaidluste komisjoniga tõstatatud 29.09.2020 algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses. Praegu toimub tarbijate nõustamine ja tarbijavaidluste lahendamine paralleelselt kahes eraldiseisvas üksuses, milleks on TVK sekretariaat ja Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus (ECC). Tööprotsesside kaardistus näitab, et tegu on sisuliselt ühe funktsiooniga (ECC tegeleb Euroopa Liidu ning TVK sekretariaat Eesti ettevõtjatega), mistõttu ECC viiakse ühtsesse tarbijate nõustamisega tegelevasse osakonda. Suuremas üksuses tekib võimalus vajadusel tööd efektiivsemalt ümber jagada ning erinevaid funktsioone toetada. Uute funktsioonidena lisandub seni Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutada olnud majandustegevuse registri pidamine ja erinevate riiklike kontaktpunktide ülesannete täitmine. Tegemist on ministeeriumi töö ümberkorraldamisest tingitud muudatusega, millega tuuakse ametile üle järgmised ülesanded:  Euroopa Liidu ühtse siseturu nelja põhivabaduse rikkumisega seotud vaidluste lahendamise süsteemi SOLVIT töö korraldamine;  Euroopa Liidu liikmesriikides tarbijate huve kaitsvate õigusaktide täideviimise eest vastutavaks määratud pädeva asutuse ja kontaktasutuse ülesannete täitmine;  OECD vastutustundliku ettevõtluse kontaktpunkti ülesannete täitmine;  Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise siseturu infosüsteemi IMI koordineerimine;  isikustamata andmete vaba liikumise kontaktpunkti ülesannete täitmine;  majandustegevuse registri pidamine, arendamine, haldamine ning järelevalve;  impordilitsentside ja kvoodilubade menetlemine ja väljastamine. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse määruse paragrahvi 13, mis sätestab tarbimiskeskkonna osakonna ülesanded. Muudatus on tingitud TTJA-le lisanduvatest uutest ülesannetest ning ameti sisemise töökorralduse muutmisest, eelkõige senise tarbimiskeskkonna osakonna funktsioonide jagamisest kahe osakonna vahel. Kuivõrd muudatuste järgselt laieneb ka osakonna vastutusala, nimetatakse osakond ümber ettevõtluse osakonnaks. Osakonna põhiülesandeks jääb tarbijaõiguste tagamine riikliku sekkumise kaudu (riiklik järelevalve ja süüteomenetlus). Uue ülesandena lisandub seni Andmekaitse Inspektsiooni pädevuses olnud veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuete täitmise järelevalve. Kavandatava muudatuse kohaselt hakkab TTJA teostama teabevaldajate üle riiklikku ja haldusjärelevalvet nende poolt veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuete täitmisel. Uute ülesannetena sätestatakse ka järelevalve veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate ja otsingumootorite tegevuse üle, platvormipakkuja kohustuste täitmise üle ning järelevalve teabevaldajate poolt veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuete täitmise üle. Tegemist on infoühiskonna teenuse seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmisega TTJA-le kavandatavate ülesannetega. TTJA sisemiste ümberkorralduste tulemusel lisandub osakonnale uue ülesandena seni sideosakonnas olnud meediateenuste osutamise tegevuslubade andmine ja meediateenuste seaduses sätestatud nõuete täitmise üle järelevalve teostamine. Meediateenuste järelevalve on tööprotsessina osaliselt kattuv tarbimiskeskkonna osakonna poolt tehtava järelevalvega reklaamiseaduses ja tarbijakaitseseaduses sätestatud nõuete täitmise üle. Muuhulgas kuulub ka täna tarbimiskeskkonna osakonna ülesannete hulka meediateenuse osutamisel edastatava reklaami üle riikliku järelevalve tegemine. Lisaks on kavandamisel regulatsioone, mis näevad nn digipöörde raames ette TTJA-le täiesti uusi tegutsemissuundi meediateenuste osutamise sisu ning sellega kaasnevate küsimuste osas. Muuhulgas on kavandamisel TTJA-le riikliku järelevalve ülesande panemine nn videojagamisplatvormide poolt autoriõiguste järgimise üle (vt 20.10.2020 algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu).1 Tegemist on esmakordse situatsiooniga, kus riik asuks teostama autoriõiguste üle riiklikku järelevalvet. Tulenevalt eeltoodust on selge, et meediateenuste sisu üle teostatava järelevalve maht kasvab oluliselt. Ühtlasi suureneb vajadus laskuda meediateenuste sisusse. Seega on kokkuvõttes otstarbekas koondada edaspidi meediateenuste sisulise kvaliteedi (sh reklaamimeedia) ning sellega kaasnevate tarbijate huvide järgimise üle järelevalve teostamise funktsioon ja kompetents ühte osakonda (ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonda). Kuivõrd uued funktsioonid laiendavad võrreldes senisega tunduvalt osakonna järelevalve sisulist ulatust, siis saab prognoosida täiendavaid õiguslikke vaidlusi. Seetõttu vajavad nimetatud uued funktsioonid juba praegu TTJA struktuuris kõrgendatud tähelepanu. Osakonna uus nimi „ettevõtluse osakond“ väljendab selgemalt, et ameti ülesannete täitmise laiem strateegiline eesmärk on tagada tervikuna keskkond, kus on tasakaalustatud nii 1 Autoriõiguse seaduse muutmise seadus (autoriõiguse direktiivide ülevõtmine). Eelnõu toimik nr 20-1276 Vabariigi Valitsuse eelnõude infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8589a681-6281- 490e-8b96-205cb802075a ettevõtlusvabadus kui ka tarbijaõiguste kaitse. Samuti peegeldab uus nimi osakonna senisega võrreldes laienevat ülesanneteringi, hõlmates endas muu hulgas meediateenuste ning nn digiteenuste nõuetele vastavuse järelevalvet. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse määruse paragrahvi 131 punktidega 9 ja 10. Punktis 9 sätestatakse TTJA tugiteenuste osakonna ülesandena personalitöö ja koolituste korraldamine ning punktis 10 asutuse teenuste ja teabehalduse korraldamine. Tegemist on olemuselt tugiteenustega, mille sisuline korraldamine kuulub juba täna ameti tugiteenuste osakonna ülesannete hulka. Asutuse teenuste korraldamisel täidab tugiteenuse osakond Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 määrusega nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ asutuse teenuste korraldamisele ja arendamisele ning teabehalduse korraldamisele sätestatud ülesandeid. Eelnõu paragrahviga 2 sätestatakse määruse jõustumise aeg, mis on seotud avaliku teabe seaduse, autoriõiguse seaduse, infoühiskonna teenuse seaduse, Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 korralduse nr 415 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimääruse asjassepuutuvate sätete jõustumisajaga. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud 1) Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju – mõju puudub. 2) Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele – TTJA töökorralduslik muudatus ei oma mõju riigi julgeolekule ja välisuhetele. 3) Mõju majandusele – TTJA töökorralduslik muudatus ei oma otsest mõju majandusele. 4) Mõju elu- ja looduskeskkonnale – mõju puudub. 5) Mõju regionaalarengule – mõju regionaalarengule puudub, kuna TTJA teeninduspunktid jäävad samadesse kohtadesse. 6) Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – otsene mõju puudub. 7) Muud otsesed või kaudsed mõjud – puuduvad. 8) Määruse muudatusega tagatakse ametisisese töökorralduse loogilisem toimimine transpordiosakonna pädevuses oleva järelevalve valdkonnas, muutes TTJA transpordi- ja ehitusosakonna töö efektiivsemaks. 5. Määruse muudatuse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei nõua täiendavaid riigieelarve vahendeid. Määruse rakendamiseks muudetakse tarbimiskeskkonna osakonna, sideosakonna, tehnikaosakonna, ehitusosakonna ja transpordiosakonna põhimääruseid ning koostatakse uus tarbijate nõustamise osakonna põhimäärus. Samuti muudetakse vastavate osakondade teenistujate ametijuhendeid, mis tagavad osakondade töö efektiivsema toimimise. Tarbimiskeskkonna osakonna ja kolme talituse asemel luuakse kaks osakonda. Kaotatakse ära transpordiosakond, mille funktsioonid viiakse ehitusosakonna alla. Seega ameti struktuuriüksuste ehk osakondade arv jääb ümberkorraldustele vaatamata samaks. Uute ülesannete lisandumisega luuakse ametisse täiendavad teenistuskohad. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ametile toodavate ülesannetega tuuakse ametile üle ka viis teenistuskohta koos teenistuskohti täitvate teenistujate ja nende palgafondiga. Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuete täitmise järelevalve funktsiooni täitmiseks luuakse ametisse kaks ametikohta. Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate ja otsingumootorite järelevalve ja platvormipakkuja kohustuste täitmise järelevalve teostamiseks vajaminevate ametikohtade täpne vajadus selgub pärast vastavate õigusaktide jõustumist. Antud muudatused ei nõua täiendavate riigieelarveliste vahendite eraldamist TTJA-le. 6. Määruse jõustumine Määruse § 1 punktid 3, 6, 7 ja 8 jõustuvad 01.05.2021 välja arvatud punkti 8 alapunkt 5, mis jõustub 01.06.2021 ja alapunkt 6, mis jõustub 7. juunil 2021. a. Määruse § 1 punktid 4 ja 5 jõustuvad 01.04.2021. Muus osas jõustub määrus üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.