2021. aasta ohuprognooside kinnitamine

KÄSKKIRI 02.02.2021 nr 1-2/21-009 2021. aasta ohuprognooside kinnitamine Tulenevalt korrakaitseseaduse § 24 lõikest 5 ning majandus-ja taristuministri 07. detsembri 2018 määruse nr 62„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 5 lõike 2 alusel: kinnitan 1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti struktuuriüksuste ohuprognoosid (Lisa 1). tunnistan kehtetuks 2. 08.02.2019 käskkirja nr 1 2/19 022 „2019. aasta ohuprognooside kinnitamine“; 3. 11.06.2019 käskkirja nr 1 2/19 057 „08.02.2019 käskkirja nr 1 2/19 022 "2019. aasta ohuprognooside kinnitamine" muutmine. (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak peadirektor Mariann Salomets  Lisa 1 KINNITANUD peadirektor 02.02.2021 käskkirjaga nr 1-2/21-009 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti struktuuriüksuste ohuprognoosid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 6 lg-s 1 nimetatud riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus ehk korrakaitseorgan. Korrakaitsealase tegevusega tegelevad kõik viis TTJA osakonda –sideosakond, transpordiosakond, ehitusosakond, tehnikaosakond ja tarbimiskeskkonna osakond. KorS § 5 lg 1 kohaselt defineeritakse korrarikkumist avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivsete õiguste rikkumisena, või õigushüve kahjustamisena. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt on ohu ennetamine see osa korrakaitsest kus puudub ohukahtlus, kuid saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel ohukahtlus või oht tekib. Ohu ennetamisel ehk abstraktse ohu faasis on korrakaitseorganil lubatud riikliku järelevalve erimeedet kohaldada ohu ennetamiseks kui ohuprognoosile tuginedes saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel oht tekib (KorS § 24 lg 1). Vastavalt KorS § 24 lg 2 peab ohuprognoos põhinema faktidel või korrakaitseorgani teaduslikel või tehnilistel teadmistel või Euroopa Liidu õigusaktist tuleneval järelevalvekohustusel ning lähtuma võrdse kohtlemise põhimõttest. Eeltoodust tulenevalt on koostatud TTJA tegevusvaldkondade osas järgnevad ohuprognoosid. 1. Infoühiskonna ja tehiskeskkonna valdkondade ehk side-, ehitus-, tehnika- ja transpordiosakonna ohuprognoosid: Kontrolliese Ohuolukorra võimalikud Viited ohuprognoosi koostamise tagajärjed alustele Raadiosagedus Avalikkusele suunatud teenuste Loatingimuste rikkumine võib häirida Telekommunikatsiooni Liidu sagedusload. teiste raadioeetri kasutajate põhikiri ja konventsiooni täiendav raadiosidet. Raadiohäirete korral on raadioeeskiri. kahjustatud seaduslik sageduskasutus Seniste järelevalvemenetluste (prioriteetsed rakendused). tulemused. Tehnilistele nõuetele mittevastavad SIDEOSAKOND signaalid võivad häirida lennujuhtimise raadiosidet ja seadmete tööd, lennujaama ja jõustruktuuride raadiosidet ja segada ka muud seaduslikku raadioside kasutust. Sageduslubade riigilõivud  3 on tasumata või tasutakse hilinenult. Konkursi korras väljastatud raadiosageduste puhul ei ole tagatud konkursi tingimustega seatud nõuete täitmine, millega kahjustatakse riiklikku ja avalikku huvi. Sideteenused Hädaabinumbrile helistamisega Sideteenuste osutamisele kehtestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu seotud nõuded sideettevõtjale; nõuete eiramine võib tekitada direktiivid: 2002/21/EÜ, numbriliikuvusele kehtestatud olukorra, kus ei saa helistada 2002/20/EÜ, 2002/22/EÜ, nõuded; numeratsiooni hädaabinumbril 112, on häiritud või 2002/58/EÜ. kasutamise nõuded; katkeb teiste sidega seotud elutähtsate Euroopa Parlamendi ja Nõukogu kaabelleviteenuse erinõuded; teenuste osutamine ja halvimal juhul määrus (EL) 2015/2120. andmete säilitamine; logifailide võib tekkida võimalus hädaolukorra Hädaolukorra seadus, majandus- säilitamine; andmeliikluse võrdne tekkeks hädaolukorra seaduse ja kommunikatsiooniministri ja mittediskrimineeriv mõistes. Numbriliikuvuse käskkiri 19.09.2017 nr 1.1-1/17- käsitlemine; elutähtsate teenuste takistamisel võivad lõppkasutajate 187. järelevalve (sideteenused); õigused sideettevõtjate ees jääda Seniste järelevalvemenetluste järelevalve riigi toetusega kaitsmata. Kui sideandmed on tulemused. rajatavate sidevõrkude üle. säilitamata, siis jälitus- ja julgeolekuasutused ei pääse teabele ligi. Logifailide säilitamata jätmise korral ei ole võimalik tuvastada jälitustoimingute õiguspärasust. Andmeliikluse ebavõrdne ja diskrimineeriv käsitlemine piirab lõppkasutaja valikuvõimalusi internetisisu tarbimisel või halvendab teenuse kvaliteeti. Elutähtsa teenuse osutaja peab täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid, mis aitavad tagada teenuste  4 toimepidevust. Eelkõige koostama teenuste riskianalüüsi, toimepidevuse plaani ning täitma teenuse toimepidevusele kehtestatud nõudeid. Kui need nõuded jäetakse täitmata, siis suureneb elutähtsa sideteenuse katkestuse risk. Sideteenus on üks tähtsamaid elutähtsaid teenuseid ning selle katkemine mõjutab oluliselt ühiskonna toimimist ja ohtu võib sattuda inimeste elu ja tervis. Kui eiratakse nõudeid riigi toetusega sidevõrkude rajamisel, siis kahjustab see avalikku huvi või võrku kasutavate tarbijate huve. Side- ja Lepingueelse teabe korrektne Kui kaupleja ei täida talle seadusega Tarbijakaitse valdkonna erinevad üldhuviteenuste andmine ja tüüptingimustele kehtestatud tingimusi, võib tekkida õigusaktid. Seniste tarbijakaitse viitamine. Ebaausate varaline kahju tarbijale ning ebaaus järelevalvemenetluste tulemused. kauplemisvõtete kasutamine. konkurents kauplejate vahel. Tüüptingimuste seaduses sätestatud nõuetele vastamine. Meediateenused Meediateenuste lubade tingimuste Kui teenuse osutaja ei täida talle Euroopa Parlamendi ja Nõukogu täitmine; alaealiste kaitse; seadusega või teenuse osutamise direktiiv 2010/13/EÜ. meediateenuse osutaja loaga kehtestatud tingimusi, siis ta Seniste järelevalvemenetluste päritolumaa määramine. eirab riigi meediapoliitikat ja tulemused. moonutab konkurentsi meediateenuste turul. Alaealiste kaitse nõuete täitmata jätmine kahjustab alaealiste kõlbelist või  5 tervislikku arengut. Ebaselgus päritolumaa osas soodustab sihtriigi regulatsiooni eiramist. Sideturg Valdkonnaspetsiifiliste Märkimisväärset turujõudu omav Euroopa Parlamendi ja Nõukogu sideturgude regulatsioonist ettevõtja võib oma tegevusega direktiivid: 2002/21/EÜ, tulenevad kohustused. väiksemad ettevõtjad turult välja 2002/20/EÜ, 2002/22/EÜ, suruda, see vähendab tarbijate 2002/58/EÜ, 2006/24/EÜ millega valikuvõimlust teenuseid tarbida ja muudetakse direktiivi märkimisväärse turujõuga seisundis 2002/58/EÜ. Seniste ettevõtja võib kehtestada järelevalvemenetluste tulemused. põhjendamatult kõrgeid hulgitasandi teenuste tasusid, mis kahjustab konkureerivate ettevõtete huvisid. Ehitus Kasutuses olevad ehitised; Nõuete eiramine ehitiste Seniste järelevalvemenetluste raudteerajatised; ehitiste kavandamisel, ehitustöödel või tulemused. kaitsevööndid; avalikku teenust ehitiste hooldamisel ja osutavate hoonete puudega ekspluateerimisel võib kaasa tuua inimeste ligipääsetavus, ehitise nõuetele mittevastavuse ja ohu energiamärgised kinnisvara inimeste elule, tervisele, varale või EHITUSOSAKOND kuulutustes ja EhS § 68 nimetatud keskkonnale, mis võib halvimal juhul hoonetes. lõppeda varingu või mõne muu suurõnnetusega. Energiamärgisega seotud nõuete eiramine seab ohtu hoonete energiasäästu eesmärkide saavutamise.  6 Raadioseadmed Turule lastavad raadioseadmed. Tarbijatele tehakse kättesaadavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu seadmed, mis ei vasta EL nõuetele. direktiiv 2014/53/EÜ, Euroopa Nõuetele mittevastavad seadmed Parlamendi ja nõukogu määrus nr võivad olla ohtlikud tarbijate elule, 765/2008/EÜ ja otsus nr tervisele või varale ning sellele lisaks 768/2008/EÜ. võivad raadioseadmed ka Seniste järelevalvemenetluste raadiohäireid põhjustada (sh segada tulemused. Ametile laekunud ka operatiivside võrkude või vihjed ja pöördumised. lennuliikluse toimimist). Nõutava märgistuseta seadmete puhul ei ole võimalik ohu ilmnemisel seadet identifitseerida. Ehitustooted ja - Turule lastavad ehitustooted ja - Nõuete eiramine ehitustoodete Euroopa Parlamendi ja Nõukogu materjalid materjalid turustamisel võib kaasa tuua ehitise määrus nr 305/2011 ehitustoodete nõuetele mittevastavuse ja ohu turustamise kohta. Seniste inimeste elule, tervisele, varale või järelevalvemenetluste tulemused. keskkonnale. Ametile laekunud vihjed ja pöördumised. Tarbijale mõeldud Tarbijatooted (sh mänguasjad, Tarbijatele tehakse kättesaadavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu tooted lastehooldustooted, nahktooted, tooted, mis ei vasta EL nõuetele. direktiiv 2001/95/EÜ üldise moeehted, isikukaitsevahendid Turule lastakse tooteid, mis vaatamata tooteohutuse kohta, Euroopa jne) mõistlikele kasutustingimustele, Parlamendi ja nõukogu direktiiv TEHNIKAOSAKOND arvestades kasutusiga ning 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse asjakohastel juhtudel kasutuselevõtu-, kohta, REACH määrus (EÜ) nr paigaldus- ja hooldusnõuete järgimist 1907/2006 kemikaalide võivad kahjustada kasutajate ohutust registreerimine, hindamine, ja tervist või muul viisil ei vasta autoriseerimine ja piiramine, õigusaktides sätestatud nõuetele. Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/425 mis käsitleb isikukaitsevahendeid  7 Seniste järelevalvemenetluste tulemused. Ametile laekunud vihjed ja pöördumised ning läbi RAPEX süsteemi saabunud teave ohtlike ja nõuetele mittevastavate toodete kohta. Vabaajateenused Tarbijatele suunatud Tarbijatele pakutakse teenuseid, mille Seniste järelevalvemenetluste vabaaja/elamusteenused (s.h osas ei järgita ohutusnõudeid sh ei tulemused. Ametile laekunud sisemänguväljakud, talvine järgita erinevate seadmete tootja vihjed ja pöördumised. lumerõnga sõidu teenus jne) kasutus-, hooldus- ja paigaldusjuhiseid, ei anta tarbijatele piisavalt teavet teenuse ohutuks kasutamiseks ning esitatakse tarbijatele eksitavaid lepingutingimusi. Vabaajateenuste ohutusnõuete mittejärgimine võib seada ohtu tarbijate elu ja tervise Elektriseadmed ja Auditi tegijate tegevus; avaliku Auditi tegemise ja vormistamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu elektripaigaldised kasutusega ja/või suure kasutajate nõuete rikkumine võib põhjustada direktiivid: 2014/30/EL, hulgaga ning majandusliku nõuetele mittevastava 2014/35/EL, 2009/125/EÜ, mõjuga ja potentsiaalse ohuga elektripaigaldise kasutusele võttu ja 2010/30/EL, 2011/65/EL, ehitiste elektripaigaldised; turule kasutamist. Nõuetele mittevastav Euroopa Parlamendi ja Nõukogu lastavad elektriseadmed. elektripaigaldis, -töö või –seade võib määrus nr 765/2008/EÜ ja otsus nr kujutada ohtu inimese elule ja 768/2008/EÜ. Energiamärgistuse tervisele, keskkonnale või häireid ja ökodisaini alamvaldkondades teistele paigaldistele ja seadmetele. reguleerivad nõudeid otsekohalduvad Euroopa määrused. Seniste järelevalvemenetluste tulemused. Ametile laekunud vihjed ja pöördumised.  8 Kaevandused ja Avatud karjäärid, eriti need mida Kaevandamisel nõuetest mitte kinni Seniste järelevalvemenetluste karjäärid ei ole viimase 5 aasta jooksul pidamine võib kaasa tuua ohu tulemused. Ametile laekunud kontrollitud ning karjäärid, kus inimesele, varale ja keskkonnale. vihjed ja pöördumised. kaevandatakse tee- ehitusmaterjale. Ohtlike Tegevusload; ettevõtte ohtlikkuse Tegevusloa nõuete rikkumine võib Direktiiv 2012/18/EU. Seniste kemikaalide kategooria määratlemine; kaasa tuua ohu inimesele, varale ja järelevalvemenetluste tulemused. käitlemine1 kohustuslik dokumentatsioon. keskkonnale. Puudulik Ametile laekunud vihjed ja dokumentatsioon ei anna reaalset pöördumised. ülevaadet ettevõtte tegevusega kaasnevast ohust, sh inimese elule. Valed ohualad võivad eksitada õnnetuse korral, eelkõige evakuatsiooni ja päästetööde teostamist. Pürotehnika Tegevusload; pürotehnika Tegevusloa tingimuste või ilutulestiku Direktiiv 2013/29/EL. Seniste müügikohad; pürotehnilised läbiviimise nõuete rikkumise korral järelevalvemenetluste tulemused. tooted; ilutulestiku läbiviimine; võib toimuda iseeneslik süttimine, Ametile laekunud vihjed ja pürotehnika ladustamine ja põleng või halvimal juhul plahvatus. pöördumised. laoarvestus. Saavad vigastada ümbritsev vara või inimesed. Laoarvestuse ülevaate puudumisel on oht väärladustamiseks, mis võib kaasa tuua ohu ümbritsevale, sh inimese elule. Lõhkematerjalid Lõhketööde läbiviimine; toote Lõhketööde teostamise, Seniste järelevalvemenetluste liikumise jälgitavus; personali lõhkematerjali tootmise ja hoidmise tulemused. Ametile laekunud nõuetekohasus; lõhkematerjali tingimuste rikkumisega võib vihjed ja pöördumised. tootmine ja hoidmine. kaasneda oht ümbritsevale, sh inimese elule. Saavad vigastada töötajad, 1 Ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamisloa menetlemisel ning nende kohustuslike dokumentide kooskõlastamisel on pädevateks asutusteks lisaks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile veel Päästeamet. Tulenevalt sellest on ohuprognoos koosatud ühiselt, arvestades seejuures lisaks korrakaitseseadusest tulenevatele nõuetele ka kemikaaliseaduse § 40 lõikest 2 tulenevaid erinõudeid.  9 tehnika, hooned. Toote liikumise jälgitavuse puhul ei järgita uusi nõudeid. Vastutavat spetsialisti ei ole määratud või on määratud nõuetele mitte vastav isik või lõhketöödel osalevad nõuetele mittevastavad isikud. Mõõtevahendid Tarbemõõtmised (vesi, soojus) ja Nõuete rikkumisest tulenevalt võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu mahumõõtmised (nt tankurid); olla ohustatud mõõtetulemuste direktiivid 2014/32/EL ja mõõtevahendite turujärelevalve. usaldusväärsus ja tarbijal on oht saada 2014/31/EL. WELMEC majanduslikku või õiguslikku kahju. juhenddokumendid. Seniste järelevalvemenetluste tulemused ja taatlustulemused. Ametile laekunud vihjed ja pöördumised. Kinnispakid Kinnispakkide täitekogus; Pakendil deklareeritud toote koguse Euroopa Nõukogu direktiiv kinnispakkide käitlemine. vastamine lubatud hälvete piirides 76/211/EMÜ, Euroopa toote tegelikule kogusele pakendis ei legaalmetroloogia organisatsiooni pruugi olla tagatud. Kinnispakkide WELMEC kinnispakkide töögrupi käitlemise, sh täitekoguse, nõuete WG6 koostatud juhendid. täitmata jätmisest tulenevalt võib olla Seniste järelevalvemenetluste ohustatud mõõtetulemuste tulemused. Ametile laekunud usaldusväärsus ja tarbijal on oht saada vihjed, pöördumised ja kaebused. majanduslikku kahju. Paigaldised ja Auditi- ja kontrollikohustusega Nõuetele mittevastavate paigaldiste ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu seadmed seadmed ning paigaldised; seadmete kasutamine võib põhjustada direktiivid 2014/33/EL, (masinad, seadmetööd; audit, ja ohtu inimese tervisele või kaasa tuua 2000/9/EÜ ja 2006/42/EÜ, surveseadmed, vastavushindamine; seadmete surma, võib tekkida oht varale ja 2000/14/EÜ, 2014/34/EL, gaasiseadmed, turule laskmine ja kasutusele keskkonnale. Üldise ohuolukorra 2014/68/EÜ, 2014/29/EÜ, liftid ja köisteed) võtmine. Eluruumide võimaliku tagajärjena võib tekkida 2010/35/EÜ, 2009/142/EÜ gaasipaigaldised ja nendega kahju inimese tervisele või kaasneda (kehtetu alates 18.04.2018), EL seonduvad tehnosüsteemid. surm või tekkida varaline kahju. määrus 2016/426. ADR nõuded.  10 Seniste järelevalvemenetluste tulemused. Õnnetused. Ametile laekunud vihjed ja pöördumised. Raudteeohutus Ohutusjuhtimissüsteemi Ohuolukorra võimalikud tagajärjed Seniste järelevalvemenetluste rakendamine; raudteerajatiste, - on eelkõige seotud raskete tulemused. TRANSPORDIOAKOND veo ja - liikluse järelevalve; tagajärgedega õnnetusega, mis raudteerajatiste - ja veeremi ohustab inimeste elu või tervist või kasutuselevõtu lubamine; põhjustab suure varalise kahju või vedurijuhtide vahekoolituste suure keskkonnakahju või tõsiseid ja järelevalve; vedurijuhtide ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse sertifikaatide eelkoolitus ja toimepidevuses. sertifikaadi välja andmine; vedurijuhtide liikluskäitumine, raudteeületuskohad. Ohu Ohu tõrjumiseks kohaldatavad tõrjumiseks riikliku järelevalve meetmed kohaldatavad tulenevad vastavat valdkonda riikliku reguleerivast eriseadusest, samuti järelevalve Euroopa Parlamendi ja nõukogu meetmed direktiivist 2014/53/EÜ ning Euroopaülesest koostööst, mille raames korraldatakse ühiseid järelevalve kampaaniaid. 2. Ohtlike kemikaalide käitlemise ohuprognoos Sissejuhatus Vastavalt kemikaaliseadusele on Päästeameti (edaspidi PÄA) pädevuses järelevalve tegemine ohtlikus ettevõttes ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes õnnetuse ärahoidmise ja võimalike õnnetuste tagajärgede leevendamise ning avalikkuse teavitamise üle. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) pädevuses on järelevalve teostamine ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamisloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete ning ohtliku kemikaali arvestuse ja vastutuskindlustuse nõude täitmise üle. Käesolev ohuprognoos hõlmab kogu Eestit ning selle lisaks on interaktiivne A-B-C tabel ohtlike kemikaalide käitlemiskohti puudutava informatsiooniga (geograafiline määratlus, ohualad ja doominoefektid, kohustuslik dokumentatsioon, riiklik järelevalve). Tegemist on nö elava dokumendiga, st lähtutakse hetkeolukorrast ning olukorra muutudes tehakse vajadusel ka tööplaan ümber. Ohuolukorra kirjeldus Ohutusküsimuste üldhinnang tuleneb: varasemad järelevalve tulemused (sh kontrollimata käitised), toimunud õnnetused, kaebused, tähtaegselt ajakohastatud ja tegelikkusele vastavad dokumendid, läbiviidud tehnilised auditid, avalikkuse teavitamise kohustuse täitmine, oskus ja võime reageerida õnnetusele. Peamised ohud kemikaale käitlevates ettevõtetes on kemikaalide pihkumised, lekked, mittesoovitavad kemikaalide segunemised, põlengud, mida võivad põhjustada seadmete tehnilised rikked, valed töövõtted ja eksimused tuletööde teostamisel, inimlik eksitus ja hooletus (sh puudulik ohutusalane juhendamine). Ohuolukord võib tekkida ka siis, kui ettevõtte poolt koostatud ja esitatud dokumentides ei kajastu kõik riskid, mis võib tähendada, et ettevõte ei ole endale kõiki riske teadvustanud, mis omakorda võib tingida ennetavate ja leevendavate meetmete puudulikkuse. Kindlasti on üheks faktoriks ka valesti arvutatud ohualad (kaardid) või käideldavad kogused teabelehel ei vasta tegelikkusele (sh tegelikud kogused on suuremad). Näiteks ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses ei kajastu ettevõtte tegelik toimimine – ilustab olukorda või annab tulevikuvisiooni või ohtlikke kemikaale käitleb ettevõte, kellel puudub selleks pädevus ja vastavad load. Samuti sündmuse toimumisel vale tegutsemine ja avalikkuse teavitamata jätmine või puudulik ressursi planeerimine õnnetusele reageerimiseks. Lisaks võib olla ohumärgistus puudu või puudulik. Ohuolukorra võimalikud tagajärjed Kemikaalide sattumisel keskkonda võib kaasneda keskkonnareostus, tulekahju, plahvatus, mürgipilvede levik. Kui nimetatud protsesse ei suudeta kontrolli alla saada, siis õnnetuse tagajärjed võivad olla väga ulatuslikud (oht elule, tervisele, varale, keskkonnale). Pakendite ja anumate nõuetekohase märgistuse puudumine, riskide puudulikteadvustamine ja ennetavate meetmete puudulik rakendamine, võib viia tõsise õnnetuseni. Valed ohualad võivad eksitada õnnetuse korral elanikkonna teavitamist, evakuatsiooni ning päästetööde teostamist. Puudulikud andmed kemikaalide nomenklatuuri ja koguste kohta võivad kaasa tuua vale ohtlikkuse kategooria ja sellest tulenevalt valed dokumendid ning puuduliku riskide käsitlemise (ennetamine ja leevendamine).  12 Enamus käitised on mõjutatud välistest ohtudest, mis võivad suurendada suurõnnetuse riski või raskendada selle tagajärgi (äärmuslikud ilmastikutingimused – loodusõnnetused, ulatuslikud maastikupõlengud, terrorism, vandalism). Ohuolukorra tekkimise tõenäosus Kemikaalide käitlemisel juhtub väikeseid lekkeid, pihkumisi sageli (avariiklapid, vananenud tihendid, toodete laadimine), kuid nendega on tehnoloogilises protsessis arvestatud ja ettevõte suudab need protsessid hoida kontrolli all. Viimast kümne aasta jooksul on toimunud mõned põlengud, mis pole väljunud ettevõtte territooriumilt. Iga viies käitis pole oma dokumente ajakohastanud või on jäänud sellega hiljaks. Aasta jooksul tuvastatakse ohumärgistuse puudumist paaris ettevõttes ning kogused teabelehel valed viiel ettevõttel. Iga neljanda käitise hädaolukorra lahendamise plaan (edaspidi HOLP) ei vasta tegelikule olukorrale. Ohu tõrjumiseks kohaldatavate riiklike järelevalve meetmete kirjeldus Riikliku järelevalve läbiviimisel juhindutakse korrakaitseseadusest, arvestades muid asjakohaseid asutusesiseseid norme, süüteotunnuste ilmnemisel ja vastava pädevuse olemasolul algatatakse väärteomenetlus või esitatakse pädevale asutusele väärteoteade. Menetlusse kaasatakse vajadusel teiste valdkondade spetsialistid. Menetluse alustab see pädev asutus, kellele teave laekus esimesena või kelle ainupädevuses see on. Pädevad asutused teevad oma ülesannete täitmisel koostööd (sh vahetavad informatsiooni kohustuslike dokumentide, nende kooskõlastamise ja riikliku järelevalve plaanide kohta). Ohuprognoosi põhjal koostatakse iga-aastased tööplaanid pidades silmas viie aasta intervalli. Regulaarse järelevalve käigus kontrollitakse ettevõtete poolt esitatud dokumentide vastavust tegelikule olukorrale, hinnatakse, kuidas ettevõte enda poolt kehtestatud reegleid täidab ning tagab üldist töökultuuri ja heakorda territooriumil ning avalikkuse teavitamise nõude täitmist. Olulisel kohal on ka rahvusvaheline koostöö ja teabe vahetamine teiste riikide pädevate asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega. Täiendavalt koostatakse infomaterjale (sh juhendeid) ja korraldatakse teabepäevi ettevõtjatele teadlikkuse tõstmiseks. PÄA kontrollib üldjuhul A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteid kord ühe aasta jooksul, va terminalid, lõhkematerjali ja pürotehniliste toodete käitised – kord kahe aasta jooksul, katlamajad – kord kolme aasta jooksul. B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteid kord kolme aasta jooksul. C-kategooria ehk ohtlikke ettevõtteid kord kolme aasta jooksul, va katlamajad, tanklad ja veeldatud gaasi käitised, mida kontrollitakse kord viie aasta jooksul. Kui järelevalve käigus tuvastatakse rikkumine ning ettevõttele antakse ettekirjutus, siis sellisel juhul järelkontrolli eesmärgil tehtavad paikvaatlused teostatakse ettekirjutuse täitmise tähtaja saabumisel ja tööplaani väliselt ja neid objekte kvartali tööplaani ei lisata. TTJA kontrollib üldjuhul A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteid kord kahe aasta jooksul, va terminalid, lõhkematerjali ja pürotehniliste toodete käitised – kord kolme aasta jooksul, katlamajad – tegevusloa taotlemisel. B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteid kord kolme aasta jooksul, va pürotehniliste toodete käitised – kord nelja aasta jooksul. C-kategooria ehk ohtlikke ettevõtteid – kord viie aasta jooksul, va tanklad ja veeldatud gaasi käitised, mida kontrollitakse seadme ohutuse seaduse auditite raames, katlamajad – tegevusloa taotlemisel. Neid tähtaegu võib mitte kohaldada ettevõtetes, kus ei toimu tehnoloogilisi protsesse (segamine, destillatsioon, kõrge temperatuur, jms) ning kemikaali hoitakse auditeeritavas surveseadmes, mille auditid on toimunud korrapäraselt ja positiivsete tulemustega.  13 Riikliku järelevalve käigus pööratakse tähelepanu järgmistele suurõnnetuse vältimiseks kohaldatavatele meetmetele: organisatoorsed (koolitus, audit, muudatuste sisseviimine, juhendid, tehnilised kontrollid, hooldused-remondid, sisuliselt ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus) ja tehnilised (gaasiandurid, nivooandurid, rõhuandurid, veekardinad, videovalve, automaatika). Lisaks ennetus ja leevendus meetmete korral automaatne tulekahjusignalisatsioon, veekardinad, sireenid, kustutusvahendid (HOLP ja ohutusaruande osa). Ajakohased andmed: kemikaalide loetelu ja kogused, käitlemisprotsessid, kasutatavad seadmed, alltöövõtt, info vedude kohta (kemikaal, sagedus, kogused, liik, võimalusel marsruut), ümbrus ja naabritelt tulenev oht. Avalikkuse teavitamine: infolehed, kodulehed, ohualas olevate isikute teavitamine. Viited mudelitele, allikmaterjalidele Direktiiv 2012/18/EU – SEVESO III artikkel 20, punkt 4 annab A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte kontrolli sageduseks maksimaalselt üks kord aastas ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttele maksimaalselt kord kolme aasta jooksul. Pädevate asutuste infosüsteemide (JVIS, OIS) statistika järelevalve tulemuste kohta. Teistelt järelevalveasutustelt laekunud info (TTJA, KKA jne).  14 3. Tarbimiskeskkonna valdkondlikud ohuprognoosid TKO valdkondlikud ohuprognoosid sisaldavad valdkondlikku ohuolukorra lühikirjeldust, selle tekkimise tõenäosust, võimalikke tagajärgi, kontrolleset ning kasutusele võetavaid meetmeid. I KAUBANDUSE JA REKLAAMI VALDKOND Valdkonna turujärelevalve eesmärk on hästi toimiv tarbijaturg, kus müüakse tarbijale ohutuid kaupu ja teenuseid nende sihipäraseks kasutamiseks, turul toimib terve konkurents ja ettevõtted arvestavad oma tegevuses tarbijate seaduslike majanduslike huvidega. Valdkonna ülesandeks on järelevalve teostamine tarbijaturul müüdavate kaupade ja teenuste üle, tarbijaga sõlmitavate tüüplepingute tingimuste läbivaatamine, tarbijate ja ettevõtjate nõustamine. Järelevalve objektiks kõige üldisemalt on tarbijaturul müüdavad tooted ja teenused, nende ohutus ja vastavus lepingutingimustele (võlaõigusseadusest (edaspidi VÕS) lähtuvalt eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas), kaupade ja teenuste kohta esitatav teave, sh hinna kohta esitatav teave, kaupade ja teenuste reklaam kui ka turundusvõtted üldisemalt. Lisaks tarbijakaitseseaduses (edaspidi TKS), VÕS-is sätestatud nõuete täitmise üle järelevalve tegemisele, kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ka eriseadustes – kaubandustegevuse seaduses (edaspidi KaubTS) (kehtib kuni 30.04.2021), alkoholiseaduses (edaspidi AS), tubakaseaduses (edaspidi TubS) jne sätestatud nõuete täitmist. Kaubanduse valdkonda iseloomustab pidev muutumine (kaubandus kasvab, konkurents tiheneb, uued ettevõtjad tulevad turule) ja suuremat mõju sellele avaldab e-kaubanduse kiire areng, millele omakorda avaldab mõju sideteenuse turu kiire areng. Tänapäeval on e-kaubandus kasvanud oluliselt kõrgemale tasemele kui seda on jaekaubandus tervikuna, kuid vaatamata sellele eksisteerib selle kõrval jätkuvalt ka füüsiline jaekaubandus, kus jaemüügiettevõtted omavad reaalselt müügipinda müügiks pakutava või müüdava kaubale või teenusele. Kaubanduse ja reklaami (alkohol, tubakas ja e-kaubandus) valdkonna analüüs, millele põhineb 2020. aasta ohuprognoos, teostati valdkonna põhiselt arvestades sealhulgas õigusaktidest tulenevaid nõuded turujärelevalveks, EL-i prioriteete, eelmiste aastate turu inspekteerimise tulemusi, ametile saabunud tarbijate kaebuste, pöördumiste ja vihjete sisu ning hulka ja võimalikku otsest ohtu inimese tervisele, elule ja varale. 1.1. Kaupleja poolt tarbijale antav lepingueelne teave on e-kaubanduses esitatud puudulikult ja kaupleja ei täida tarbija ees kohustust tähtaegse kauba tarnimise osas. Kirjeldus: E-kaubandus on kiiresti arenev valdkond, mistõttu tuleb turule üha enam juurde kauplejaid, kes pakuvad ja müüvad tarbijale kaupasid elektroonilises keskkonnas ning lepingud tarbija ja kaupleja vahel sõlmitakse sidevahendi abil füüsiliselt üheaegselt samas kohas viibimata. Ka COVID-19 viiruse levik on suurendanud tarbijate ostukäitumist ning üha enam tarbijad teevad ostud e-kanalite kaudu. Kuigi e-kaubanduse valdkond (seda just tarbija lepingueelse teavitamise osas) on VÕS-ga põhjalikult reguleeritud, näitavad järelevalvetulemused, et mitte kõik kauplejad, kes tegutsevad e-kaubanduse valdkonnas, ei täida VÕS-ga reguleeritud nõudeid tarbija lepingueelse teavitamise osas. Senise turuolukorra hinnangu ja varasemate järelevalve tulemuste põhjal on joonistunud välja e-kaubanduses tegelevate kauplejate poolt probleemsete tegevuste pingerida:  15 1) lepingueelse teabe kuvamine on seadusega vastuolus või puudulik esitamine, sh toote tagastamisõiguse välistamine. Taganemisõiguse rikkumise mõju: - taganemisõigusest teavitamata jätmine toob kaasa taganemisõiguse 12 kuu jooksul asja kättesaamisest. Lisaks ei ole ettevõtjal õigus nõuda tarbijapoolsel lepingust taganemisel sellisel juhul toote väärtuse vähenemise hüvitamist. Seega teatamata jätmine kahjustab ettevõtja enda majandushuve. - riiete tagastamine – riiete tagastamisõiguse puhul, kui toode on kasutatud ning selle väärtus on vähenenud, on tarbijal õigus siiski toode tagastada. Tagastusõiguse rikkumisel ei ole tagatud tarbija 14-päevane taganemisõiguse olemasolu. - hügieeniriskiga seotud toodete tagastamine – ettevõtjad soovivad võimalikult palju tooteid mahutada hügieeniga seotud toodete alla, et välistada taganemisõigus. Kui tarbija ei ole teadlik, millisele tootele laieneb taganemisõiguse välistus, nõustub tarbija tagastusõiguse loobumisega kergemalt. Sellises olukorras ei ole tarbija õigused õigesti rakendatud. - kasutatud toodete tagastamine - tarbija võib ettevõtja teadmatust ära kasutada ning ettevõtja kannab tarbija tegevuse tõttu majanduslikku kahju. Kui ei ole korrektselt viidatud õiguskaitsevahenditele, mida tarbijal on õigus kasutada lepingurikkumise puhul, siis ei ole tarbijal vajalikku teavet, et teha informeeritud ostuotsus. Kuigi tarbija ei kaota seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendite kasutamise võimalusi, siis ettevõtjad, vältides õiguskaitsevahenditele tähelepanu juhtimast, loodavad, et tarbija ei ole kursis seadusest tulenevate õigustega ning seetõttu ei tea neid õigusi ka kasutada. Nii võib tarbija jääda ilma vajalikust kaitsest. Tarbija teavitamata jätmisel tarbijavaidluste komisjoni pöördumise võimalusest võib jätta tarbija teadmatusse, kus oma õiguseid kaitsta. Tarbija ei pruugi olla kursis kohtuvälise vaidluse lahendamise võimalustest. Lepingueelse teabe teavitamata jätmine või puudulikult teavitamine tarbijale vähendab ettevõtete usaldusväärsust. Ettevõtjad ei ole mõistnud, et ka sotsiaalmeedia gruppides, nagu Facebookis, Instagramis ja suletud gruppides kauba müüki teostades, on tegemist majandus- ja kutsetegevusega, tuleb tarbijale esitada lepingueelne teave. Kauplejad on arusaamal, et ainult e-poe platvormidel tuleb lepingueelset teavet esitada. 2) toote tarnimisega oluliselt hilinemine. Tarbijale on lubatud kauba tarneaeg, kuid kaupleja ei tarni või jätab tarnimata tarbijale kauba lubatud aja jooksul. Oluline tehinguotsuse tegemise kriteerium on tarbija jaoks tarneaeg. Lühike tarneaeg meelitab tarbijat ostma tooteid just sellest e-poest, mis pakub toote kättesaamist kõige kiiremini. Kui kaupleja ei suuda lubatud tähtaja jooksul kaupa tarnida, petetakse sellega tarbijat ja moonutatakse oluliselt tarbija õigust teha teadlik tehinguotsus. 3) toote mittetarnimine. E-kaubanduses on suur risk asjaolul, et tarbija tasub toote eest ostusumma, kuid toodet tarbijale ei tarnita. Põhjusteks on: petuveebileht, kelle eesmärk ei olegi kaupa tarnida; tarnija laost on toode otsa saanud ning kaupleja on veebilehel esitlenud toodet, mida reaalsuses ei ole võimalik tarnida; e-pood läheb pankrotti. 4) hinna kuvamine soodushinnana, kui varasemalt oli soodushind toote täishind ehk kunstlik hinna kergitamine, et saaks näidata suuremat allahindlusprotsenti. Tarbijat mõjutatakse tehinguotsust tegema ehk asja ostma sellega, et kuvatakse tootel suur allahindlusprotsent. Tarbijale jääb mulje, et tegemist on suure soodustusega ning toote hea hinnaga saamiseks tuleb tal see kohe ära osta. Reaalsuses esitavad kauplejad esialgu toote  16 tavahinna (näiteks 250 eurot), kuid soodusperioodi ajaks märgivad, et toote soodushind on 250 eurot ning toote tavahind 299 eurot. Sellega ei võimaldata tarbijal teha teadlikku tehinguotsust ning samuti ei võimaldata objektiivselt võrrelda hindu, kuna tarbijale ei esitata tõest teavet toote täis- ja soodushinna kohta. 5) soodusperioodid ei ole piiritletud. KaubTS § 11 lg 1 p 2 järgi peab kauba soodusmüük kestma piiritletud aja. KaubTS ei nõua, et soodusperiood oleks e-kauplustes välja toodud ehk tarbijale näidatud. See annab kauplejale võimaluse soodusperioodi lõputult teha ning järelevalvemenetluse raames on keerulisem tõestada, mis perioodil pidi soodusmüük olema ja mis aja soodusmüük reaalselt kestis. Soodusperioodi lõputu esitlemine ei võimalda tarbijal teha teadlikku tehinguotsust, kuivõrd tarbija arvab, et soodusperiood kestab teatud aja ning tal on vaja koheselt toode soodustuse saamiseks ära osta. Olenemata KaubTS-i kehtetuks muutumisest peab ka TKS § 14 lg 1 alusel kauba või teenuse tarbijale pakkumine ja müük ning muul viisil turustamine toimuma head kaubandustava arvestades ning tarbija suhtes ausalt. See tähendab, et ka soodushinna ja selle müügiperioodi kohta peab kaupleja lähtuma TKS § 14 lg-s 1 sätestatust, välistatud peab olema mistahes viisil tarbija eksitamine. 6) lisatasude kuvamine lõpphinnast eraldi. Lõpphinnas peavad sisalduma kõik kohustuse täitmisega seotud kulutused, sh ka maksud. E- kauplused lisavad aga ostuhinnale täiendavaid lisatasusid, mis peaks sisalduma juba lõpphinnas, nt haldustasu ja tellimuse töötlemise tasu, mida küsitakse kauba komplekteerimisega, laotöödega ja kauba ettevalmistusega seotud kulude hüvitamiseks. 7) veebiplatvormid ning vahendaja vs lepingupoole eristamine. Populaarsed on vahenduskeskkonnad, mille osas tarbija ei mõista, et vahendaja ei ole tihti müügilepingu pooleks ning tekivad arusaamatused, kellele võib tarbija müügilepingust tulenevaid nõudeid esitada. Oluline on hinnata, kas tegemist on ainult kauba vahendajaga või on veebiplatvormi pakkuja puhul tegemist ka ise lepingupoolega. E-kaubanduse valdkonna kaardistamise analüüs näitab, et enim tellitakse tarbijate poolt e- kaubanduse teel elektroonikat (39%), seejärel ilu- ja tervisetooted (36%) ning rõivaid (33%), samuti tellitakse mööblit ja sisustust ning kodu ja aiaga seonduvaid tooteid. Kaupade hinnad varieeruvad väga suurelt, kuna internetipoodidest on võimalik tellida 2 eurot maksvaid aksessuaare kui ka 700 eurot maksvaid külmkappe. Ohu tekkimise tõenäosus: Kõrge Ohuolukorra võimalikud tagajärjed: Arvestades asjaoluga, et kauplejate poolt on tarbija lepingueelne teave esitatud puudulikult, on suur oht, et tarbija õigused ning majandushuvid saavad kaupleja poolt sätestatud müügitingimuste tõttu kahjustada, kui tarbija ise ei ole teadlik oma õigustest. Rahaline kahju (kaupleja poolt toote mittetarnimise korral tarbijale). Kontrolliese: E-poe müügitingimused, tarbijale müüdav kaup, veebilehel esitatud informatsioon hinna osas, kauplemisvõtete seaduslikkus. Meetmed: TKS § 64 lg 1 kohaselt tarbijate kollektiivseid huve kahjustata tegevuse lõpetamiseks ja sellisest tegevusest hoidumiseks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor või tema volitatud ametiisik teha ettekirjutuse või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib pöörduda Eesti Vabariigi nimel hagiga maakohtusse. KorS § 28 lg 1 kohaselt, ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda käesoleva paragrahvi lg-tes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud aja  17 jooksul. KorS §-des 30-32 ja 49-53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmed KorS-is sätestatud alusel ja korras. TKS §-s 63 sätestatud kontrolltehing. 1.2. Kaupleja ei täida alkohoolseid jooke müües reklaami- ja alkoholiseadusest tulenevaid nõudeid. Kirjeldus: Reklaamiseaduse (edaspidi RekS) §-s 28 sätestatud nõuded alkoholi reklaamile. Alates RekS-i muudatuste jõustumise hetkest (so 01.06.2018. a) kuni seisuga 31.12.2018.a näitavad läbiviidavad järelevalvetulemused, et mitte kõik kauplejad ei täida RekS §-st 28 tulenevaid nõudeid, avalikustades internetis, trükimeedias ja telemeedias alkohoolsete jookide reklaami, mis on vastuolus RekS §-i 28 sätetega. Enim rikkumisi on seotud RekS § 28 lg-tes 1 ja 3 sätestatuga, kus on kehtestatud nõuded alkoholi reklaamis kuvamiseks lubatud teabele ja nõuded lubatud teabe visuaalsele ja helilisele kujundusele. Ohu tekkimise tõenäosus: Kõrge Ohuolukorra võimalikud tagajärjed: RekS-is sätestatud nõude eesmärk on vähendada alkoholireklaamide atraktiivsust ning reklaamide võimet kujundada sotsiaalseid norme ja mõjutada alaealisi, kinnistada arusaamist, et alkoholitarbimine on möödapääsmatu ja seostada alkoholitarbimist erinevate olukordade ja tegevustega, tekitada alkoholitarbimise suhtes positiivseid ootusi ja jätta muljet, et negatiivsed tagajärjed puuduvad. Muudatuste olulisim oodatav mõju puudutab alaealisi. Kui RekS § 28 lg-tes 1 ja 3 sisalduvate nõuete rikkumisel avalikustatakse reklaami, mis sisaldab keelatud teavet siis reklaamis esitatud teave ei ole käsitatav neutraalse ega tootekesksena. RekS § 28 sätetega vastuolus oleva alkoholi reklaami avalikustamine võib muuta alkohoolse toote atraktiivseks, alkohoolset jooki võidakse seostada erinevate olukordade ja tegevustega, alkohoolse joogi tarbimise osas võivad tekkida positiivsed ootused. Lisaks võivad atraktiivsed alkohoolse joogi reklaamid mõjutada alaealisi. Eeltoodu on vastuolus nii RekS § 28 muutmise eesmärgi ja RekS §-s 28 kehtivate nõuetega. Kontrolliese: Alkoholi reklaam trükireklaamis (sh kaupluste kliendilehed), telereklaamis, internetis ja sotsiaalmeedias. Meetmed: KorS § 28 lg 1 kohaselt, ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud aja jooksul. KorS §-des 30-32 ja 49-53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmed KorS-is sätestatud alusel ja korras. RekS § 31 kohaselt, korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada KorS-i §-des 30 (küsitlemine ja dokumentide nõudmine) ja 50 (valdusesse sisenemine) sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras. 1.3. Tubakatoote, tubakatoote tarvitamiseks mõeldud toote, tubakatootega sarnaselt kasutatava toote või selle osiste müümisel rikutakse kaupleja poolt tubakatoote märgistuse nõudeid ja reklaamiseadusest tulenevaid nõudeid.  18 Kirjeldus: RekS § 17 lg 1 kohaselt on tubakatoote reklaam keelatud. Keeld laieneb ka tubakatoote tarvitamiseks mõeldud tootele ning tubakatootega sarnaselt kasutatavatele toodetele ja nende osistele. Tubakatooteid müüakse kõikjal jaekaubanduses ja need on tarbijatele kergesti kättesaadavad. RekS-is sätestatud tubakatoote reklaami keelamise eesmärk on tagada läbi selle keelu inimese tervise kaitse, eelkõige sihtgrupp - alaealiste osas. Tubakatoodete reklaami keelustamine aitab vähendada tubakatoodete kättesaadavust alaealistele ning aitab tagada alaealiste kaitse tubakatoodete kahjuliku mõju eest. Varasemate järelevalvetulemuste põhjal on joonistunud välja tubakatoodete ja tubakaga seonduvate toodete müümisel kauplejate poolt probleemsete tegevuste pingerida: 1) tubakatoodete veebilehed, mis ei ole ostukohad, mistõttu kvalifitseerub nendel veebilehtedel avalikustatud teave tubaktoodete reklaamiks, mis on keelatud; 2) tubakatoote pakendi märgistus; 3) tubakatoote ja tubakaga seonduvate toodete väljapanek müügikohas (müügikohas esitatud teave sisaldab reklaamielemente). Ohu tekkimise tõenäosus: Keskmine Ohuolukorra võimalikud tagajärjed: Oht tarbija tervisele ja elule. Kontrolliese: Jaemüük ning reklaam kauplustes ja e-poodides. Meetmed: KorS § 28 lg 1 kohaselt, ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud aja jooksul. KorS §-des 30-32 ja 49-53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmed KorS-is sätestatud alusel ja korras. RekS § 31 kohaselt, korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada KorS-i §-des 30 (küsitlemine ja dokumentide nõudmine) ja 50 (valdusesse sisenemine) sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras. 1.4. Ebaausa kauplemisvõtte kasutamise keelu rikkumine kaupleja poolt. Kirjeldus: TKS §-is 13 sätestatu kohaselt kauplemisvõte on kaupleja tegevus, tegevusetus, teguviis või esitusviis, kommertsteadanne, sealhulgas reklaam, ja turustamine, mis on otseselt seotud kauba või teenuse reklaamimise, pakkumise, müügi või tarnimisega tarbijale. Kauplemisvõte on ebaaus, kui see on vastuolus ametialase hoolsuse nõuetega ja moonutab oluliselt tarbija majanduskäitumist. Ebaausa kauplemisvõtte kasutamine on keelatud nii enne kui pärast tehingu tegemist, samuti tehingu tegemise ajal. Eelkõige on ebaausad tarbijat eksitavad või tema suhtes agressiivsed kauplemisvõtted. Eksitavad kauplemisvõtted on kauplemisvõtted, millega tarbijale edastatakse valeinfot või esitatakse õiget infot viisil, mis võib tarbijat tõenäoliselt eksitada, kuna on ebaselge, arusaamatu või mitmeti mõistetav. Samuti ei tohi tarbijale jätta esitamata sellist olulist infot, mille teadmine on tarbijale vajalik ja aitaks tal teha oma ostuotsust. Eelkõige peetakse silmas siin teavet kauba või teenuse peamiste omaduste ja hinna või hinnaeelise olemasolu kohta, samuti kauba kasutamisega seonduva hoolduse ja varuosade, aga ka tarbija õiguste kohta, sealhulgas õigus  19 asja ümbervahetamisele või hüvitusele. TKS-is on esitletud kirjeldused eksitavatest ja agressiivsetest kaubandustavadest, mille kasutamine on alati ja kõigil asjaoludel keelatud. Varasemad järelevalvetulemused näitavad, et kauplejate poolt toimub jätkupidev ebaausate kauplemisvõtete kasutamine, mis seisneb: 1) hinnateabe arusaadavuses tarbijatele; 2) tarbijate eksitamises hinna teabega; 3) soodushindadega kampaaniakaupade olemasolus. Kauplejad kasutavad ebaausaid kauplemisvõtteid kauba või teenuse reklaamimisel, pakkumisel või müümisel. Jaekaubanduses esineb juhtumeid, kus tarbijale müügisaalis välja pandud kauba hind ei vasta hinnale kassasüsteemis, nt. tuleb tarbijal kaupluses ostu tehes tasuda kauba eest tunduvalt suurem hind kui seda tegelikult oli müügisaalis kauba juures avaldatud hinnateabel. Selline kaupleja tegevus on käsitletav ebaausa kauplemisvõttena, kuna tarbijale esitatakse valeandmeid kauba ühe peamise omaduse kohta, milleks ilmtingimata kauba hind seda on. Samuti on juhtumeid, kus kaupleja poolt antakse tarbijale eksitavat teavet sooduskampaaniate kohta, et tarbijal on võimalik osta lubatud kaupa allahindlusprotsendiga, kuid kui tarbija läheb kauplusesse toodet ostma, siis selgub, et lubatud allahindlusprotsent antud kaubale ei laiene või on kaup kampaaniaperioodi ajal (reklaamlehel toodud kaup) enne kampaaniaperioodi lõppu kaupluses läbimüüdud. Ohu tekkimise tõenäosus: Kõrge Ohuolukorra võimalikud tagajärjed: Rahaline kahju tarbijale. Kontrolliese: Tarbijale pakutavad ja müüdavad kaubad. Meetmed: KorS § 28 lg 1 kohaselt, ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud aja jooksul. KorS §-des 30−32 ja 49−53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmed KorS-is sätestatud alusel ja korras. TKS §-s 63 sätestatud kontrolltehing. 1.5. Kauba müügi kohta kehtestatud nõuete rikkumine (eestikeelse kasutusjuhendi puudumine tehniliselt keerukal või kasutamisel erioskust nõudval kaubal). Kirjeldus: TKS § 1 lg 4 kohaselt tarbijale kauba või teenuse pakkumisel või müümisel või muul viisil turul kättesaadavaks tegemisel kohaldatakse TKS-ist, VÕS-ist, toote nõutele vastavuse seadust ning teistest seadustest tulenevaid nõudeid. TKS § 6 lg 1 kohaselt tehniliselt keerukale või kasutamisel erioskust nõudvale kaubale peab tootja lisama kasutusjuhendi. Sellisteks kaupadeks on näiteks erinevad kodumasinad ja olmeelektroonika, sidevahendid (nt. telefonid, arvutid jm), erinevad komplekteeritavad kaubad (nt. mööbel, valgustid jm). Vastavalt TKS-ile peab kasutusjuhend sisaldama tarbijale vajalikku teavet kauba õigeks, sihipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks ning kauba õigeks kokkupanemiseks, paigaldamiseks (paigaldusjuhisest peab ilmnema vajadusel asjale sobiv asukoht), ühendamiseks, hooldamiseks (käsitleb asja puhastust või korrapärast hooldamist) või säilitamiseks (asja säilitamiseks sobivad tingimused) ja vajaduse korral ka hävitamiseks. Kui kaup koosneb mitmest osast, lisatakse kasutusjuhendisse loetelu kauba juurde kuuluvatest osadest (komplekti koostisosad). Seetõttu peab võõrkeelne kasutusjuhend olema tõlgitud eesti keelde vähemalt selles ulatuses,  20 et see sisaldaks vajalikku teavet kauba õigeks ja sihipäraseks kasutamiseks ning ka selle õigeks hooldamiseks. Müüja peab ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Kui müüjal on õigustatud huvi jätta asja kohta käivad dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte (VÕS § 211 lg 1). Varasemad järelevalvetulemused näitavad, et tehniliselt keerukal või kasutamisel erioskust nõudval kaubal, on küll tootja poolt pandud kaasa võõrkeelne kasutusjuhend, kuid eestikeelne kasutusjuhend puudub. Eestikeelse kasutusjuhendi puudumisel tehniliselt keerukal või kasutamisel erioskust nõudval kaubal, võib põhjustada tarbija poolt toote valesti käsitlemise ja kasutamise, mis omakorda võib põhjustada otsest ohtu tarbija elule, tervisele ja varale. Ohu tekkimise tõenäosus: Kõrge Ohuolukorra võimalikud tagajärjed: Oht tarbija tervisele, elule ja varale. Kontrolliese: Tarbijale pakutavad ja müüdavad tehniliselt keerukad või kasutamisel erioskust nõudvad kaubad. Meetmed: KorS § 28 lg 1 kohaselt, ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud aja jooksul. KorS §-des 30-32 ja 49-53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmed KorS-is sätestatud alusel ja korras. TKS §-s 63 sätestatud kontrolltehing. 1.6. Müüja poolt tarbijale antav lepingueelne teave pretensiooni esitamise õiguse ja ajalise kestvuse kohta on puudulik. Kirjeldus: TKS § 4 lg 2 kohaselt on kaupleja ja tootja kohustatud andma tarbijale enne kauba omandamist või teenuse kasutamist teavet kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste ning kauba omandamiseks või teenuse kasutamiseks sõlmitava lepingu kohta ulatuses ja korras, mis vastab VÕS-is või muus seaduses sätestatud lepingueelse teabe andmise kohutusele ja TKS-is nimetatud tingimustel. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale (VÕS § 218 lg 2). Varasemad ametisse laekunud tarbijate kaebused ja pöördumised, samuti järelevalvetulemused näitavad, et müüjad ei tee vahet seadusest tuleneval pretensiooni esitamise õigusel ja tootja või müüja antud vabatahtlikul müügigarantiil ning eksitavad seetõttu väärinfo andmisega tarbijat. Kui tarbijale antakse ebaõiget teavet või jäetakse sellekohane teave üldse andmata, võib tarbija saada majanduslikku kahju kuna ei pöördu kaubal ilmnenud puuduse ilmnemisel õigeaegselt kaebusega kaupleja poole (asja tasuta parandamine, asendamine). Ohu tekkimise tõenäosus: Keskmine/kõrge Ohuolukorra võimalikud tagajärjed: Rahaline kahju tarbijale. Kontrolliese: Tarbijale pakutavad ja müüdavad kaubad, teenused (nt. autohooldustööd, keemiline puhastus, töövõtulepinguga eritellimusel toodete valmistamine jne).  21 Meetmed: KorS § 28 lg 1 kohaselt, ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud aja jooksul. KorS §-des 30-32 ja 49-53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmed KorS-is sätestatud alusel ja korras. TKS §-s 63 sätestatud kontrolltehing. 1.7. Kaupleja ei täida alkohoolseid jooke müües alkoholiseadusest tulenevaid nõudeid. Kirjeldus: Alkoholiseaduse (edaspidi AS) § 40 lg 1 2 kohaselt tuleb alkohoolsed joogid kaupluses paigutada teistest kaupadest eraldi. Alkohoolseid jooke ei tohi paigutada nii, et tarbija puutuks kaupluse külastamisel nendega vältimatult kokku, ning alkohoolsete jookide väljapanek ei tohi olla märgatavalt nähtav ülejäänud müügisaalist, välja arvatud müügisaali see ala, kus asub kassaaparaat ja mis ei ole tarbijale ligipääsetav. Sama paragrahvi lõike 13 kohaselt ei tohi alkohoolsete jookide väljapanek olla märgatavalt nähtav väljast poolt müügikohta. Viidatud nõude eesmärk on alkohoolsete jookide kättesaadavuse piiramine, vähendamaks alkohoolsete jookide liigtarvitamist (tagada läbi selle piirangu inimese tervise kaitse) ja selle mõjul tekkida võivate kahjude vähendamist. Korrakaitseorganil on õigus ennetada võimalikke ohte, mis võivad olla seotud kauplejapoolsete AS-ist tulenevate nõuete mittetäitmisega. Ohu tekkimise tõenäosus: Kõrge Ohuolukorra võimalikud tagajärjed: Oht tarbija tervisele ja elule. Meetmed: KorS § 28 lg 1 kohaselt, ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud aja jooksul. AS § 491 lg 1 kohaselt korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. II TURISMI JA MEELELAHUTUSTEENUSTE VALDKOND 2.1. Pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste pakkumiseks ja müümiseks ette nähtud nõuete ning kohustuste täitmata jätmine või puudulik täitmine reisiettevõtjate poolt. Kirjeldus: 2.1.1. Majandustegevusteade ja tagatis Reisikorraldajana ja seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustava ettevõtjana tegutsemine eeldab majandustegevusteate esitamist ning nõuetekohase ja seejuures piisava tagatise omamist. Majandustegevusteate esitamise kohustus tuleneb turismiseaduse (edaspidi ka TurS) § 8 lg-st 1, mille kohaselt on TurS §-s 6 nimetatud tegevusalal tegutseval ettevõtjal kohustus esitada majandustegevusteade. Tagatise kohustust reguleerib TurS § 15 ja nõudeid tagatisele TurS § 151.  22 TurS § 15 lg 1 lause 1 kohaselt, reisikorraldajal peab olema tagatis TurS § 15 lg 3 loetletud kohustuste täitmiseks ning TurS § 15 lg 3 näeb ette, et reisikorraldaja peab omama piisavat rahalist tagatist: 1) reisija naasmiseks reisi lähtekohta või teise kokkulepitud kohta, kui pakettreisileping sisaldab reisijavedu; 2) reisija majutamiseks kuni naasmiseni reisi lähtekohta või teise kokkulepitud kohta; 3) reisija nimel pakettreisilepingu alusel tasutud maksete tagastamiseks reisijale pakettreisi ärajäämise korral või hüvitise tasumiseks pakettreisi ärajäänud osa eest; 4) reisijale tasu tagastamiseks lunastamata pakettreisi kinkekaardi eest. TurS § 15 lg 1 lause 2 kohaselt, seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustaval ettevõtjal peab olema tagatis TurS § 15 lg 4 loetletud kohustuste täitmiseks ning TurS § 15 lg 4 näeb ette, et seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja peab omama piisavat rahalist tagatist: 1) reisija nimel seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustavale ettevõtjale seotud reisikorraldusteenuste eest tasutud maksete tagastamiseks reisijale seotud reisikorraldusteenuste osaks oleva reisiteenuse osutamata jätmise korral või hüvitise tasumiseks reisiteenuse ärajäänud osa eest; 2) reisija naasmiseks reisi lähtekohta või teise kokkulepitud kohta, kui seotud reisikorraldusteenused hõlmavad reisijavedu ja seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja on reisijaveo eest vastutav; 3) reisija majutamiseks kuni naasmiseni reisi lähtekohta või teise kokkulepitud kohta, kui seotud reisikorraldusteenused hõlmavad reisijavedu ja seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja on reisijaveo eest vastutav. TurS § 151 lg-tega 1, 2, 3 ja 4 on kehtestatud tagatise minimaalsed kohustuslikud määrad sõltuvalt reisiettevõtja tegevusaladest ning TurS § 151 lg 11 nähakse ette, et kui reisiettevõtja tegutseb mitmel tagatist nõudval tegevusalal, siis ei või tagatis olla väiksem, kui nõutakse suurima tagatise summaga tegevusalal, kuid reisiettevõtja on kohustatud tagatise piisavust hindama ja tagatist vajaduse korral suurendama (TurS § 151 lg 12), tagades seeläbi nii TurS § 15 lg-tes 1, 3 ja 4 kui ka TurS § 151 lg 6 sätestatud kohustuse täitmise: reisiettevõtja tagatis peab igal ajal olema piisav TurS § 15 lg-tes 3 ja 4 sätestatud kohustuste täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt on reisiettevõtja kohustatud taotlema, vormistama ja omama tagatist, mis oleks kogu tema tegevuse igal ajahetkel piisav, et vajaduse korral oleks tagatise arvelt võimalik täita kõik TurS-ist tulenevad kohustused ning seejuures on reisiettevõtja kohustatud seatud ja omandatava tagatise suurust hindama ning vajaduse korral seda nõuetekohaselt ja õigeaegselt suurendama. TurS-iga ette nähtud tagatisnõude mittetäieliku täitmise korral või täitmata jätmise korral on reisijate õiguste ja huvide kõrgetasemeline kaitse tagamata. Senine turuolukorra hinnang ja varasem praktika kinnitab olukorda, kus reisijatele on tagatisnõude mittetäieliku täitmise tõttu või täitmata jätmise tõttu tekkinud või võib tekkida varaline kahju. 2.1.2. Lepingueelne teave Et reisijad saaksid pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste puhul rohkem teavet, on reisiettevõtjad kohustatud esitama standardteabe infolehe. Pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiivi (EL) 2015/2302 põhjendustes on selgitatud, et võimaldada reisijatele suuremat selgust ja teadlike valikute tegemist erinevate pakutavate reisiteenuste liikide kohta, peaksid ettevõtjad olema kohustatud selgelt ja nähtavalt välja tooma enne, kui  23 reisija on andnud maksmise kohta nõusoleku, kas nad pakuvad pakettreisi või seotud reisikorraldusteenust, ning teavitaksid asjaomasest kaitse tasemest. Enne kui reisija sõlmib pakettreisilepingu või teeb selleks siduva pakkumise, tuleb reisijat teavitada, et tegemist on pakettreisiga direktiivi (EL) 2015/2302 tähenduses ja reisija suhtes kehtivad kõik pakettreisidele kohaldatavad õigused. Samuti asjaoludest, et reisikorraldaja vastutab täielikult pakettreisi kui terviku teenuste nõuetekohase osutamise eest ning reisikorraldaja tagatis on nõutav. Enne, kui reisija sõlmib mis tahes lepingu, mille tulemuseks on seotud reisikorraldusteenus, või teeb selleks siduva pakkumise, tuleb reisijat teavitada järgmistest asjaoludest. Esiteks, et ta ei saa kasutada pakettreiside korral ettenähtud õigusi ja iga teenuse osutaja vastutab oma teenuse osutamise eest. Ja teiseks, seotud reisikorraldusteenuste korral on ettenähtud tagatiskaitse vastavalt TurS-le ette nähtud korras ja tingimustel. Ohu tekkimise tõenäosus: Kõrge Ohuolukorra võimalikud tagajärjed: Varaline kahju reisijatele, sealhulgas tarbijatele. Kontrolliese: Pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuste tunnustele vastavate reisiteenuste pakkumine ja müük. Meetmed: - Ettekirjutus vastavalt KorS § 28 lg-le 1. - Ettekirjutus vastavalt TKS § 65 lõigetele 1 ja 2. - Riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras vastavalt TurS §-le 301. - Kontrolltehing vastavalt TKS §-le 63. III FINANTSVALDKOND Finantssektor ja selle areng on Euroopa Liidus (sh Eestis) olulise tähtsusega – sellele aitavad kaasa pidev tehnoloogia ja piiriülese äritegevuse arenemine, samuti tarbijate suurem nõudlus erinevate finantsteenuste järele. Uued finantstehnoloogiad (FinTech) hõlbustavad juurdepääsu finantsteenustele ja parandavad finantssüsteemi tõhusust. See hõlmab nii erinevaid tooteid, rakendusi, protsesse ja ärimudeleid, mis on muutnud traditsioonilise pangandus- ja finantsteenuse osutamise viisi. Olenemata sellest, et innovatsioon rahanduses ei ole uus nähtus, on investeeringud erinevatesse uutesse tehnoloogiatesse viimaste aastate jooksul oluliselt kasvanud ning innovatsiooni tempo on eksponentsiaalne. Tehisintelligents, sotsiaalvõrgustikud, masinõpe, mobiilirakendused, pilvetehnoloogia ja suurandmete (big data) analüüs on loonud uusi teenuseid ja ärimudeleid nii finantsasutuste kui ka uute turule sisenejate poolt. Eesti finantssektor on panganduskeskne olenemata erinevatest finantsteenustest, mida turul pakutakse. Kogu finantssektor on omandisuhete tõttu tihedalt seotud Põhjamaadega. Krediidiasutused, kindlustusseltsid ja fondivalitsejad kuuluvad üldjuhul Põhjamaade finantsgruppide omandisse. Finantssektori usaldusväärsus ja sektoris tegutsevate ettevõtete pakutavad teenused mõjutavad kogu majanduskeskkonda ja ühiskonna heaolu. Tarbijatel on finantsteenuseid ja -tooteid sageli keeruline mõista ning nendega võivad kaasneda suured majanduslikud riskid. Seepärast on antud valdkonnas põhieesmärgiks tagada, et finantsteenuste pakkumine toimuks õigusega kooskõlas ega kahjustaks tarbijate vara ja majandushuvisid.  24 Finantsteenuste valdkonna analüüsides, millel põhineb käesolev ohuprognoos, käsitleti järgmiseid pakutavaid finantsteenuseid: hasartmängu reklaam, finantsteenuse reklaam, virtuaalvaluuta ja krüptovarad ning kindlustustegevus. Analüüsiti eelmistel aastatel tõusetunud järelevalvelisi küsimusi, probleeme ja tulemusi, EL-i prioriteete, saabunud kaebuste, pöördumiste, vihjete sisu ja hulka ning võimalikku ohtu inimese vara ja majandushuvidele. 3.1. Hasartmängukorraldajad ei järgi reklaamiseadusest tulenevaid nõudeid hasartmängu reklaamidele. Enim rikkumisi esineb vahendusplatvormidel (affiliate marketing) avalikustatud hasartmängu reklaamide kohta. Kirjeldus: RekS §-s 292 on sätestatud nõuded ja piirangud hasartmängu reklaamile. Hasartmäng võib avaldada kahju nii üksikisiku kui ka ühiskondlikul tasandil. Hasartmängu reklaam võib mõjutada tarbijate finantskäitumist ja kallutada neid läbimõtlematutele ostudele/tegevustele, mistõttu võib saada kahjustatud tarbijate sotsiaalne heaolu, varad ja majandushuvid. Hasartmängu reklaami nõudeid peavad täitma eranditult kõik litsentseeritud hasartmängukorraldajad. Hasartmängu, mängukoha ja hasartmängukorraldaja reklaam on keelatud, kui hasartmängukorraldajal puudub hasartmänguseaduse kohaselt nõutav korraldusluba. 2020.a viis kaubandustalitud läbi järelevalve kontrollid projektipõhiselt. Projekti eesmärgiks oli üldine turu järelevalve hasartmängu reklaami veebipõhistes avalikustamise kanalites ning rikkumise tuvastamisel ka nimetatud reklaamide edasise avalikustamise tõkestamine (Eesti veebiportaalid, FB ning .com lehed). Hetkel on registreeritud ja litsentseeritud 20 hasartmängukorraldajat, kuid kõik nendest ei avalikusta reklaami igapäevaselt. Seega viidi projekt läbi turu üldkontrollina ning ei lähenetud ettevõtte põhiselt, vaid tuvastatud rikkumiste põhiselt. Järelevalve tulemused näitasid, et hasartmängu reklaami nõuete rikkumisi esinesid peaaegu kõikidel hasartmängukorraldajatel. Kuna suur osa rikkumisi pannakse toime reklaami vahendajate poolt (sidusettevõtte turundus ehk affiliate marketing), siis oleme lisaks tavaveebile fookusesse võtnud ka erinevad sidusettevõtjate kodulehed ning nende poolt avalikustatud reklaamide järelevalve. Oktoober-detsember 2021 toimub järjekordne hasartmängu reklaami järelevalve projekt kontrollimaks reklaame just sidusettevõtete poolt (reklaam nende kodulehel ning tellitud reklaam). Samuti toimub hasartmängu reklaami nõuete täitmise suhtes järelevalvelased tegevused igapäevase töö käigus. Ohu tekkimise tõenäosus: Kõrge Ohuolukorra võimalikud tagajärjed: Oht tarbija sotsiaalse heaolu, vara ja majandushuvide kahjustamiseks. Kontrolliese: Erinevad meediakanalid, peamiselt online meediakanalid, sotsiaalmeediakanalid ja vahendusplatvormid. Meetmed: Pädevus vastavalt RekS § 30 lg 1. KorS § 28 lg 1 kohaselt, ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud aja jooksul. KorS §-des 30-32 ja 49-53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmed KorS-is sätestatud alusel ja korras. RekS § 31 kohaselt, korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada KorS-i §-des 30 (küsitlemine ja dokumentide nõudmine) ja 50 (valdusesse sisenemine) sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras.  25 3.2. Finantsteenuse pakkujad ei järgi reklaami avalikustamisel reklaamiseaduses kehtestatud finantsteenuse reklaami nõudeid. Kirjeldus: RekS-ga kehtestatakse piirangud finantsteenuse reklaamile. Finantsteenuse reklaam võib mõjutada tarbijate finantskäitumist ja kallutada neid läbimõtlematutele ostudele ja laenamisele, mistõttu võib saada kahjustatud tarbijate sotsiaalne heaolu, varad ja majandushuvid. Finantsteenuse reklaami nõudeid peavad täitma eranditult kõik vastavat teenust reklaamivad isikud. Antud reeglid kehtivad üheselt nii krediidiandjatele, krediidivahendajatele kui ka hoiu-laenuühistutele. 2020. aastal järelevalve käigus teostatud kontrollide tulemusena on selgunud, et jätkuvalt avalikustatakse finantsteenuse reklaami, mis ei vasta RekS §-s 29 sätestatud nõutele. Turu korrastamiseks ja reklaamide tõhusamaks kontrollimiseks tuleb aktiivselt jätkata igapäevast järelevalvet finantsteenuse reklaamide kontrollimisel ning tõhustada seniseid tegevusi. Jaanuar- aprill 2021 toimub kaubandustalituses finantsteenuse reklaami järelevalve projekt, hõlmates eestikeelseid online meediaväljaandeid, .com veebilehti ja Facebooki reklaamiteeki. Ohu tekkimise tõenäosus: Kõrge Ohuolukorra võimalikud tagajärjed: Oht tarbija sotsiaalse heaolu, vara ja majandushuvide kahjustamiseks Kontrolliese: Erinevad reklaamkanalid, sh telereklaam ja online meediakanalid. Meetmed: Pädevus vastavalt RekS § 30 lg 1. KorS § 28 lg 1 kohaselt, ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud aja jooksul. KorS §-des 30-32 ja 49-53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmed KorS-is sätestatud alusel ja korras. RekS § 31 kohaselt, korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada KorS-i §-des 30 (küsitlemine ja dokumentide nõudmine) ja 50 (valdusesse sisenemine) sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras. 3.3.Tarbijatega sõlmitavates kindlustuslepingutes kasutatakse tarbijaid ebamõistlikult kahjustavaid tüüptingimusi Kirjeldus: VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Sama paragrahvi lg 3 esitleb loetelu tüüptingimustest, mida loetakse eelkõige tarbijalepingutes ebamõistlikult kahjustavateks. - Tarbijad sõlmivad kindlustuslepinguid mõistmata, et nad ei saa kaitset selle riski vastu, mille osas reaalselt kaitset soovivad. - Kindlustusmaakler ei seisa tarbija eest ja laseb tarbijal sõlmida kindlustuslepingu, mis ei vasta tarbija soovidele.  26 - Eelneva tulemusel tõusetuvad osapoolte vahel vaidlused, kindlustusjuhtumi toimumise korral, mis võiks olla olemata, kui turuosalised täidaksid oma kohustusi. - Reisikindlustuse ühe osana saab endale osata kaitset tervisekindlustuse kaitse ning mille piirmäär 30 000 eurot on Euroopas enamasti piisav, aga reisides Euroopa riikidest välja, siis antud summa ei kata enamikes riikides terviserikete likvideerimiseks vajalikke kulusid. - Reisikindlustuslepingu allkirjastamisega on tarbija nõus ka rangete välistustega, nt: tarbija ei või sattuda õnnetusse alkoholijoobes, kuigi paljudes riikides on teatud arv promille lubatud. 2018. aastal on ametisse laekunud pöördumisi ja avaldusi, kus on väidetud, et kindlustusandjad ei pea kindlustuslepingu tingimustest kinni, kindlustuslepingu tingimused ei ole üheselt mõistetavad ning tarbija on jäänud kindlustushüvitisest ilma. Seeläbi on saanud kahjustada tarbija majandushuvid. Ohu tekkimise tõenäosus: Keskmine Ohuolukorra võimalikud tagajärjed: Oht tarbija vara ja majandushuvide kahjustamiseks. Kontrolliese: Kindlustusandjate poolt tarbijatega sõlmitavate lepingute tüüptingimused, mis on avaldatud kindlustusandjate veebilehel, kindlustusandjate müügikoht/kohad, sh elektroonilised kanalid. Meetmed: TKS § 64 lg 1 kohaselt tarbijate kollektiivseid huve kahjustava tegevuse lõpetamiseks ja sellisest tegevusest hoidumiseks võib ameti peadirektor või tema volitatud ametiisik teha ettekirjutuse või amet võib pöörduda Eesti Vabariigi nimel hagiga maakohtusse. KorS §-des 30−32 ja 49−53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmed KorS-is sätestatud alusel ja korras. 3.4. Tarbijatele, kes soovivad virtuaalvaluutat osta ja krüptovaradesse investeerida, esitatakse puudulikku ja eksitavat teavet. Kirjeldus: Tehnoloogia arengu tulemusel on loodud uut liiki finantsvarad, näiteks krüptovarad ehk virtuaalvaluuta. Virtuaalvaluuta on digitaalne väärtus, mida saab mõnel juhul kasutada alternatiivse vahetusvahendina, kuid mida ei ole emiteerinud keskpank, krediidi- või e-raha asutus. Krüptovara aluseks olev plokiahela tehnoloogia pakub erinevaid võimalusi finantsturgude ja - taristute jaoks. Olenemata erinevatest positiivsetest võimalustest, mis plokiahela kasutamisega kaasnevad on krüptovara siiski riskantne ning üldjuhul väga spekulatiivse iseloomuga. Krüptovarad on äärmiselt volatiilsed, esineb pettusi ja krüptovarade vahetusplatvormid on haavatavad. Üldjuhul ei ole krüptovara tagatud ühegi materiaalse varaga ning on õigusaktidega reguleerimata, mistõttu ei ole tarbijad kaitstud. Krüptovaradesse investeerimisega kaasneb suur risk, mille tulemusel tarbijad võivad kanda drastilist kahju krüptovarade hinna kõikumise, turu usaldusväärsuse, tegevuslike nõrkuste ning teenuste ja kauplemiskohtade haavatavuste tõttu. Ametis on 2018. aastal registreeritud mitmed pöördumised, milles EL-i ja kolmandate riikide tarbijad annavad teada Eestis registreeritud vahetusplatvormidest, kes pakuvad võimalust investeerida krüptovaradesse. Tarbijatele kättesaadav teave ei kajasta piisaval määral krüptovaradega kaasnevaid riske ja on tihtipeale eksitav. Ohu tekkimise tõenäosus: Keskmine Ohuolukorra võimalikud tagajärjed: Oht tarbija vara ja majandushuvide kahjustamiseks.  27 Kontrolliese: Teenuse osutamise tingimused ja muu tarbijale antav teave teenuse kohta, mis on avaldatud vahetusplatvormi veebilehel. Meetmed: TKS § 64 lg 1 kohaselt tarbijate kollektiivseid huve kahjustava tegevuse lõpetamiseks ja sellisest tegevusest hoidumiseks võib ameti peadirektor või tema volitatud ametiisik teha ettekirjutuse või amet võib pöörduda Eesti Vabariigi nimel hagiga maakohtusse. KorS §-des 30−32 ja 49−53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmed KorS-is sätestatud alusel ja korras.