Väljaminev kiri

Liis Kikas Advokaat Teie 28.02.2025 kiri Advokaadibüroo NOVE Estonia pst 9, Meie 05.03.2025 9-1/2025-015-4 10143 Tallinn E-post: [email protected] Vastus selgitustaotlusele 3 Lugupeetud Liis Kikas 28.02.2025 selgitustaotluses Konkurentsiametile tõite välja järmist: „ Advokaadibüroo NOVE esindab tsiviilasjas nr 2-22-10417 Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi klient) vaidluses AS Tallinna Vesi (edaspidi ASTV) vastu. Vaidlus lähtub sellest, et 01.11.2010 jõustunud ÜVVKS-i muudatustega allutati veeteenuste hinnakontroll suuremates asulates Konkurentsiametile. See tähendas, et veeteenuse osutajad (nt ASTV) pidid esitama Konkurentsiametile kooskõlastamiseks korrektsed, nõuetekohased hinnataotlused, mille Konkurentsiamet pidi kooskõlastama. ASTV esitas 09.11.2010 Konkurentsiametile veeteenuse hinnataotluse, mille Konkurentsiamet jättis 02.05.2011 otsusega kooskõlastamata. Peale pikki kohtuvaidluseid kooskõlastas Konkurentsiamet ASTV uue, s.o 02.09.2019 esitatud hinnataotluse 18.10.2019. Käimasoleva kohtuvaidluse raames on tõusetunud järgmine küsimus, milles palume Konkurentsiameti seisukohta. (1) Kui ASTV oleks 2011. mais esitanud Konkurentsiametile korrektse, nõuetekohase veehinna taotluse (s.o taotluses on selgelt välja toodud kõik nõutavad asjaolud ja andmed), siis kas Konkurentsiamet oleks esitatud taotluse tulenevalt ÜVVKS § 142 lg-st 4 kooskõlastanud maksimaalselt 90 päeva jooksul?“ Vastus: 2011. mais kehtinud ÜVVKS § 142 lg 4 seadis ametile kohustuse teha kooskõlastamise otsus 30 päeva jooksul peale nõuetekohase taotluse saamist, mida võis pikendada 90 päevani. Sama paragrahvi lg 10 järgi pidi Konkurentsiamet küsima valla- või linnavalitsuselt arvamust hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. Lisaks sätestas ÜVVKS § 142 lg 11, et hinnataotluse menetlemise tähtaeg peatub, kui Konkurentsiametile ei ole esitatud tema nõutud teavet, mis on vajalik hinnataotluse kooskõlastamiseks. Võttes arvesse, et küsimus puudutab rohkem peaaegu15 aasta pikkust tagasiulatuvat perioodi, on võimatu anda siinkohal täpset vastust. Kuna aga seadusest tulenevate kohustuste järgimine oli ja on ameti jaoks imperatiivne, ei näe Konkurentsiamet takistusi, miks ta ei oleks saanud peale ASTV-lt korrektse ja nõuetekohase taotluse (kus on välja toodud kõik nõutavad asjaolud ja andmed) ning KOV-ilt arvamuse (praktikas ei ole KOV-i arvamuse esitamine olnud Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 takistusteks) saamist teha otsuse seaduses sätestatud 90 päeva jooksul. Seda kinnitab ka menetluspraktika – 03.09.2019 esitas ASTV Konkurentsiametile veeteenuse hinnna kooskõlastamise taotluse ning amet kooskõlastas hinna 18.10.20219 otsusega nr 9-3/2019-008 (otsus, mille ärisaladus on ASTV poolt eemaldatud, manuses). Eeltoodust lähtudes kestis menetlus kokku 45 päeva, jäädes seaduses sätestatud 90 päeva piiridesse. Seda vaatamata asjaolule, et menetluse raames pidi amet küsima ASTV-lt täiendavat teavet (ASTV täitis teabenõude 5 päeva jooksul), küsima KOV-ide arvamust ning et menetlustähtaeg peatus ÜVVKS § 142 lg 11 alusel kuni ametile esitati teave, mis oli vajalik hinnatataoluse kooskõlastamiseks (vt otsuse punktis 3 toodud menetluskäiku). Lisa 1 18.10.2019 otsus nr 9-3/2019-008 ärisaladuseta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Piiroja Regulatsiooniteenistuse õigusosakonna juhataja Võttes arvesse, et küsimus puudutab peaaegu 15 aasta pikkust tagasiulatuvat perioodi, on võimatu anda siinkohal täpset vastust. Kuna aga seadusest tulenevate kohustuste järgmine oli ja on ameti jaoks imperatiivne, ei näe Konkurentsiamet takistusi, miks ta ei oleks saanud peale ASTV-lt korrektse ja nõuetekohase taotluse (kus on välja toodud kõik nõutavad asjaolud ja andmed) ning KOV-ilt arvamuse (praktikas ei ole KOV-i arvamuse esitamine olnud takistusteks) saamist teha otsuse seaduses sätestatud 90 päeva jooksul. Seda kinnitab ka menetluspraktika – 03.09.2019 esitas ASTV Konkurentsiametile veeteenuse hinnna kooskõlastamise taotluse ning amet kooskõlastas hinna 18.10.20219 otsusega nr 9-3/2019-008 (osus, mille ärisaladus on ASTV poolt eemaldatud, manuses) Eeltoodust lähtuds kestis menetlus kokku 45 päeva, jäädes seaduses sätestatud 90 päeva piiridesse. Ning seda vaatamata asjaolule, et menetluse raames pidi amet küsima ASTV-lt täiendavat teavet (ASTV täitis teabenõude 5 päeva jooksul), KOV-i arvamust ning et menetlustähtaeg peatus ÜVVKS § 142 lg 11 alusel kuni ametile esitati teave, mis oli vajalik hinnatataoluse kooskõlastamiseks (vt otsuse punktis 3 toodud menetluskäiku). Lisa 1 18.10.2019 otsus nr 9-3/2019-008 ärisaladuseta Lugupidamisega 2 (3) (allkirjastatud digitaalselt) Marek Piiroja Regulatsiooniteenistuse õigusosakonna juhataja 3 (3)  Ärisaladus välja jäetud (tähistatud [...]) OTSUS 18.10.2019 nr 9-3/2019-008 AS Tallinna Vesi kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinna osas Tallinna ja Saue linnas, Harku alevikus ning teistele vee-ettevõtjatele 1. Haldusmenetluse alustamine 03.09.2019 registreeriti Konkurentsiametis AS Tallinna Vesi (edaspidi ASTV) taotlus koos selle aluseks oleva dokumentatsiooniga veeteenuse hinna kooskõlastamiseks Tallinna ja Saue linnas, Harku alevikus ning teistele vee-ettevõtjatele (edaspidi Hinnataotlus). Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse 1 (edaspidi ÜVVKS) § 14 2 lg 1 kohaselt, kui veeettevõtja tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 2000 inimekvivalenti (edaspidi ie) või enam, koostab ta veeteenuse hinna ettepaneku ning esitab selle enne veeteenuse hinna kehtestamist koos põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja ja muu hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga kooskõlastamiseks Konkurentsiametile. ÜVVKS § 14 lg 6 tulenevalt võib vee-ettevõtja, kes osutab veeteenust mitmel erineval reoveekogumisalal, kõigi piirkondade osas kehtestada ühise veeteenuse hinna, arvestades ÜVVKS § 14 lg 2 nimetatud summaarseid vee-ettevõtja kulusid. ÜVVKS § 141 lg 2 tulenevalt võib vee-ettevõtja võtta teisele vee-ettevõtjale osutatava teenuse eest ÜVVKS § 14 lg 1 nimetatud tasu üksnes juhul, kui ta on esitanud selleks eraldi hinnataotluse ning saanud kooskõlastuse ÜVVKS §-s 142 sätestatud alustel ja korras. ASTV osutab veeteenust Tallinnas ja Harjumaal järgmistes piirkondades ja reoveekogumisaladel2: Piirkond Reoveekogumisala Registrikood Reostuskoormus (ie) Tallinna linn, Maardu linn, Harku alevik Tallinn ja ümbrus RKA0370010 499 573 Saue vallasisene linn Saue RKA0370011 6770 ÜVVKS § 142 lg 1 ja ÜVVKS § 14 lg 6 lähtuvalt soovib ASTV kehtestada summaarsete kulude alusel ühise veeteenuse hinna Tallinna ja Saue linna tegevuspiirkonnas (edaspidi Tallinna ja Saue piirkond) ja Harku aleviku tegevuspiirkonnas (edaspidi Harku piirkond) ning esitas kehtestatava 1 Veebiaadress: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072013006?leiaKehtiv 2 Leitav veebiaadressilt: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?list=KOGA&mount=view  2 veeteenuse hinna koos põhiteenustega seotud teenuste hinnakirjaga kooskõlastamiseks Konkurentsiametile. Lisaks soovib ASTV kooskõlastada ÜVVKS § 142 lg 1 ja § 141 lg 2 lähtuvalt veeteenuse hinna teistele vee-ettevõtjatele. ÜVVKS § 14 lg 1 kohaselt võib veevarustuse ning reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest võtta alljärgnevaid tasusid (edaspidi veeteenuse hind): 1) tasu võetud vee eest; 2) tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest; 3) tasu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest; 4) abonenttasu. ÜVVKS § 14 lg 2 kohaselt kujundatakse veeteenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud: 1) põhjendatud tegevuskulude katmine; 2) investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks; 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt; 6) ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. ÜVVKS § 142 lg 1 tulenevalt peab Hinnataotluse aluseks olev dokumentatsioon Konkurentsiametil võimaldama kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS § 14 lg 2 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 1 tulenevalt on Konkurentsiametil õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm. HMS § 5 lg 1 tulenevalt on Konkurentsiamet välja töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel hinna taotlemise vormid (edaspidi Küsimustik) Exceli tabelite kujul: „Detailne küsimustik vee-ettevõtjatele“ ja „Lihtsustatud küsimustik vee-ettevõtjatele“ 3 . Küsimustikud on välja töötatud konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 181; ÜVVKS § 72 lg 1, 2, 3 ja ÜVVKS § 14 lg 1, 2 lähtuvalt ning täidetult sisaldavad andmeid, mis vastavalt ÜVVKS § 142 lg 1 võimaldavad Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS § 14 lg 2 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. Küsimustike täitmisel on võimalik juhinduda Konkurentsiameti poolt välja töötatud ja koduleheküljel avaldatud „Hinnataotluse esitamise juhendist“ 4. 3 Avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Regulatsiooniteenistus/ Vesi/ Hinnaregulatsioon/ Hinnataotluse vormid. 4 Avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Regulatsiooniteenistus/ Vesi/ Hinnaregulatsioon/ Hinna kooskõlastamise metoodikad ja juhendid  3 ÜVVKS § 14 lg 9 lähtuvalt töötas Konkurentsiamet välja juhendi “Veeteenuse hinna arvutamise soovituslikud põhimõtted” (edaspidi Juhend) ning avaldas selle oma koduleheküljel5. Juhendi välja töötamisel on arvestatud ÜVVKS § 14, 141, 142 sätetega, millest lähtuvalt kujuneb veeteenuse hind vee-ettevõtja põhjendatud kulude, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse jagamisel müügimahuga (Juhendi p-d 7.3; 7.5; 7.6), s.t kulupõhiselt. Juhend on hinnataotluse kooskõlastamise käigus halduseeskirjana Konkurentsiametile abistavaks vahendiks ning on Konkurentsiametile siduv. Juhendi eesmärk on sõnastada metoodilised alused, millest Konkurentsiamet lähtub talle ÜVVKS alusel pandud hinnaregulaatori ülesannete täitmisel. Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena. Juhendit kohaldades järgitakse võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet. Juhendis kasutatud põhimõtted on kooskõlas ÜVVKS § 16 lg 9 ja 10 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud määrusega „Veeteenuse ajutise hinna kehtestamise kord ja tingimused“ 6 (edaspidi Vee Määrus). Vee Määrust rakendatakse ÜVVKS § 16 lg 9 alusel ajutise veeteenuse hinna kehtestamisel juhul, kui vee-ettevõtja osutab veeteenust hinnaga, mis ei vasta ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatule ning vee-ettevõtja on jätnud täitmata Konkurentsiameti ettekirjutuse. ÜVVKS § 142 lg 7 kohaselt peab vee-ettevõtja Konkurentsiametil lubama käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel kontrollida oma raamatupidamist, põhjendama veeteenuse hinna moodustamise aluseid ning andma oma majandustegevuse kohta vajalikke selgitusi. ÜVVKS § 142 lg 9 kohaselt on Konkurentsiametil ja kohalikul omavalitsusel õigus nõuda veeettevõtjalt ja vee-ettevõtjaga seotud füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende esindajatelt, samuti riigiasutustelt ja nende ametiisikutelt lisaandmeid, kui ÜVVKS-s sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikud andmed ei ole avalikult kättesaadavad. ÜVVKS § 142 lg 4 kohaselt tehakse hinnataotluse kooskõlastamise otsus 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemisel võib Konkurentsiamet või kohalik omavalitsus pikendada seda tähtaega 90 päevani, teatades tähtaja pikendamisest taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist. ÜVVKS § 142 lg 11 kohaselt peatub hinnataotluse menetlemise tähtaeg, kui Konkurentsiametile ei ole esitatud tema nõutud teavet, mis on vajalik hinnataotluse kooskõlastamiseks. 2. Menetlusosaline ASTV on kantud äriregistrisse 28.08.1997 registrikoodiga 10257326 ja asukohaga Ädala tn 10, Tallinna linn, 10614, Harju maakond. Ettevõtte aktsiakapitali suuruseks on 12 miljonit €-t, mis jaguneb 20 miljoniks 0,60 € nimiväärtusega aktsiaks (A-aktsiad) ja üheks 60 € väärtusega eelisaktsiaks (B-aktsia). Ettevõtte suurimateks aktsionärideks on 34,7% aktsiate ulatuses Tallinna linn ja 35,3% aktsiate ulatuses Hollandi ettevõtte United Utilities B.V. Alla 5% 5 Juhend on avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Regulatsiooniteenistus/ Vesi/ Hinnaregulatsioon/ Hinna kooskõlastamise metoodikad ja juhendid. Juhendit rakendatakse veeteenuse hindade kooskõlastamisel sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti regulatsiooni alla kuuluvate vee-ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hindade kooskõlastamisel ebavõrdse kohtlemise vältimiseks. Nimetatud juhendit võivad kasutada ka kohalikud omavalitsused veeteenuse hindade kooskõlastamisel. 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/105112010005 Veebiaadress:  4 aktsiatest kuulub otseosalust omavatele väikeaktsionäridele. Ülejäänud ASTV aktsiad on alates 01.06.2005 noteeritud Tallinna börsil (käesoleval hetkel Nasdaq OMX Balti börsi põhinimekirjas). ASTV kontserni kuulub 2010. aastal asutatud tütarettevõte OÜ Watercom, mis on täies ulatuses ASTV omanduses. ASTV juhatuse liikmed on otsuse koostamise hetkel Aleksandr Timofejev, Karl Heino Brookes ja Riina Käi. ASTV põhitegevusalaks äriregistri kohaselt on veekogumine, -töötlus ja –varustus. Lisaks osutab ASTV reovee ärajuhtimise ja puhastamise ning sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise teenust. Samuti osutab ettevõte mitmeid põhiteenusega seotud teenuseid (veemagistraalide sulgemine, veearvestite vahetamine/taatlemine jms) ning muu tegevusena erinevaid ehitus- ja transporditeenuseid, samuti projektijuhtimis-, projekteerimis-, ja laboriteenuseid. ASTV majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. ASTV on Eesti Vee-ettevõtete Liidu liige. 3. Menetluse käik 03.09.2019 registreeriti Konkurentsiametis ASTV Hinnataotlus veeteenuse hinna kooskõlastamiseks Tallinna ja Saue piirkonnas, Harku piirkonnas ja teistele vee-ettevõtjatele. ÜVVKS § 142 lg 4 tulenevalt tehakse Hinnataotluse kooskõlastamise otsus pärast nõuetekohase taotluse saamist. HMS § 35 lg 4 lähtuvalt on tähtaja kulgemise arvutamisel määravaks dokumendi registreerimise hetk ehk nõuetekohase taotluse registreerimise päev. HMS § 33 lg 2 alusel algab tähtaeg järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, mis on määravaks tähtaja kulgemisel. Seega ÜVVKS § 142 lg 4, HMS § 33 lg 2 ja HMS § 35 lg 4 koosmõjust tulenevalt algab Hinnataotluse menetlemise tähtaja kulgemine nõuetekohase taotluse registreerimisele järgnevast päevast. Konkurentsiamet luges ASTV 03.09.2019 registreeritud Hinnataotluse nõuetekohaseks, seega algas Hinnataotluse menetluse tähtaja kulgemine 04.09.2019. 11.09.2019 saatis Konkurentsiamet ÜVVKS § 142 lg 7 ja 9 lähtuvalt ASTV-le kirja, milles palus täiendavaid andmeid ja põhjendusi veeteenuse kulude ja hindade kujunemise osas ning täpsustada Hinnataotluses kajastatud investeeringute ja põhivara andmeid. 25.09.2019 saatis ASTV vastuse ameti 11.09.2019 saadetud kirjale, millega ettevõtja esitas täiendavad andmed, selgitused ja põhjendused ning korrigeeritud Hinnataotluse, milles muuhulgas oli täpsustatud investeeringute ja põhivara andmeid. 30.09.2019 saatis Konkurentsiamet Tallinna Linnavalitsusele, Saue Vallavalitsusele ja Harku Vallavalitsusele järelepärimised arvamuse saamiseks ASTV Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta kohalike omavalitsuste ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavadele vastavalt ÜVVKS § 142 lg 10 sätestatule. 14.10.2019 saatis Harku Vallavalitsus Konkurentsiametile vastuse, mille kohaselt vastavad ASTV Hinnataotluses kajastatud investeeringud Harku alevikus Harku valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavale. 14.10.2019 saatis Saue Vallavalitsus Konkurentsiametile vastuse, milles selgitas ASTV poolt tehtud kulusid ja investeeringuid ning nende vastavust Saue valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavale.  5 16.10.2019 saatis Tallinna Linnavalitsus Konkurentsiametile vastuse, mille kohaselt vastavad ASTV Hinnataotluses kajastatud investeeringud Tallinna linnas Tallinna linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavale. ÜVVKS § 142 lg 11 lähtuvalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 12.09.2019 – 25.09.2019 ja 01.10.2019 – 16.10.2019 (kokku 30 päeva), sest puudusid Hinnataotluse menetlemiseks vajalikud andmed ning selgitused ja kohalike omavalitsuste arvamused Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavadele tulenevalt ÜVVKS § 142 lg 10. Konkurentsiameti koduleheküljel avalikustatud „Hinnataotluse esitamise juhendi“7 p 4.1 näeb ette, et kui ettevõtja esitab veeteenuse hinna kooskõlastamiseks II poolaastal (01.07–31.12), täidetakse Küsimustiku veerg „hinna arvutus 12 kuu andmete alusel“ järgneva majandusaasta andmetega. Tulenevalt asjaolust, et ASTV esitas Hinnataotluse 02.09.2019 (registreeritud ametis 03.09.2019) ehk 2019.a II poolaastal, teostas Konkurentsiamet veeteenuse hinna põhjendatuse analüüsi 2020.a 12 kuu prognoositud andmete ehk regulatsiooniperioodi andmete alusel. Regulatsiooniperiood on 12-kuuline periood, mille kulud ja põhjendatud tulukus on aluseks veeteenuse hinna arvutamisel (Juhendi punkt 2.12). 12-kuuline periood on võetud hindade arvutamise aluseks selleks, et Konkurentsiametil oleks võimalik kontrollida ettevõtte poolt esitatud andmete õigsust (Konkurentsiametil on võimalik kontrollida Äriregistri teabesüsteemist8 ettevõtja majandusaasta aruandeid s.t 12 kuu andmeid) ning hinnata selle põhjal muuhulgas vee- ettevõtja poolt koostatud prognooside ning seeläbi ka veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevate kulude, kapitalikulu ja tulukuse õigsust. 12-kuuline periood ei tähenda samas aga seda, et veeteenuse hinnad peaksid kehtima 12 kuud. 12 kuu prognoositavad kulud on hinna arvutamise aluseks. Kui ettevõtja leiab, et kooskõlastuse aluseks olnud kulud, kapitalikulu ja tulukus ei taga enam ÜVVKS § 14 lg 2 loetletut, siis võib ta tulla uuesti hinda kooskõlastama järgneva 12 kuu andmete alusel. 03.09.2019 registreeritud ning 25.09.2019 korrigeeritud ASTV Hinnataotluse kohaselt on Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teiste vee-ettevõtjate veeteenuse hind (s.h põhiteenustega seotud teenused) kujundatud alljärgnevas Konkurentsiameti poolt koostatud tabelis (vt Tabel 1) kajastatud ettevõtja tegevuskulude, kapitalikulu, tulukuse ja müügimahtude alusel. Tabel 1 ASTV veeteenuse hinna komponendid Rida Kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hindade komponendid Ühik Regulatsiooniperiood 1 Tegevuskulud tuh € [...] 2 Mittekontrollitavad kulud tuh € [...] 7 8 Veebiaadress: http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18324 https://ariregister.rik.ee/ Veebiaadress:  6 3 Vee erikasutusõiguse tasu tuh € [...] 4 Saastetasu tuh € [...] 5 Kontrollitavad kulud tuh € [...] 6 Elektrienergia kulu tuh € [...] 7 Kemikaalide kulu tuh € [...] 8 Muda käitluskulu tuh € [...] 9 Muud tegevuskulud tuh € [...] 10 Kapitalikulu tuh € [...] 11 Tulukus tuh € [...] 12 Müügitulu tuh € [...] Kohaliku omavalitsuse poolt kompenseeritavad kulud [...] 13 sademevee süsteemide ja tuletõrjehüdrantide hoolduse ja käigus tuh € 14 hoidmise eest Müügitulu kokku [...] tuh € 15 Võetud vee müügimaht tuh m3 [...] 16 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht tuh m3 [...] 17 Sademevee* ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht tuh m3 [...] 18 Müügimaht kokku tuh m3 [...] *Sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi (edaspidi otsuses sademevesi.) Konkurentsiamet teostab analüüsi ASTV ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse kõikide taotletud tasude (tasu võetud vee eest, tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest, tasu sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest, põhiteenustega seotud teenused) aluseks olevatele summaarsetele hinna komponentidele: tegevuskuludele, kapitalikulule, tulukusele (vt Tabel 1 veerg „Regulatsiooniperiood“ read 1, 10, 11) ja müügimahtudele (vt Tabel 1 veerg „Regulatsiooniperiood“ read 15, 16, 17). Konkurentsiamet on seisukohal, et ASTV poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hind on põhjendatud üksnes juhul, kui selle kujunemise alused vastavad ÜVVKS § 14 lg 2 toodud nõuetele.  7 Alljärgnevalt esitab Konkurentsiamet seisukohad ASTV poolt taotletud veeteenuse hinna kujunemise aluseks olevate hinnakomponentide kohta (vt Tabel 1) võttes arvesse ettevõtja poolt esitatud andmeid ja selgitusi. 4. Taotleja üldiseloomustus ASTV on Eesti suurim vee-ettevõte, mis pakub joogivee- ning reovee teenuseid üle 460 000-le inimesele Tallinnas ning mitmes ümberkaudses omavalitsuses. ASTV osutab veeteenust Tallinna linnas, Saue linnas, Maardu linnas ning Harku vallas. Lisaks eelnevalt nimetatud tegevuspiirkondadele osutab ASTV veeteenust nii Tallinna kui selle ümbruse valdade teistele vee-ettevõtjatele (näiteks Rae valla vee-ettevõtja AS Elveso, Jõelähtme valla vee-ettevõtja Loo Vesi OÜ, Kiili valla vee-ettevõtja Kiili KVH OÜ, jt). Käesolevas otsuses käsitletakse ASTV Hinnataotlust veeteenuse hinna kooskõlastamiseks Tallinna ja Saue piirkonnas, Harku piirkonnas ja teistele vee-ettevõtjatele. ÜVVKS § 7 lg 2, 21 ja 3 kohaselt määrab kohaliku omavalitsuse volikogu oma otsusega veeettevõtja ning kehtestab vee-ettevõtja tegevuspiirkonna. Tallinna Linnavalitsus on määranud 30.11.2000 otsusega nr 396 „Vee-ettevõtja määramine Tallinna ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonnas“ 8 ASTV vee-ettevõtjaks Tallinna linna piirkonnas 15-ks aastaks ning pikendanud 19.09.2013 otsusega nr 141 „Tallinna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonnas määratud vee-ettevõtja tegevuse jätkamise pikendamine“ 9 ASTV vee-ettevõtjana tegutsemise tähtaja kuni 30.11.2025. Saue Linnavolikogu on määranud 19.02.2009 otsusega nr 177 ASTV vee-ettevõtjaks Saue linnas ASTV-le kuuluvatel ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni varadel 10 . Varadel, mis on kohaliku omavalitsuse omanduses, opereerib ASTV Saue linnas kohaliku omavalitsusega 19.04.2010 sõlmitud opereerimislepingu nr. 2-9.3/55 (muudetud ja täiendatud 06.03.2013 kokkuleppega) alusel 11 . ASTV osutab Harku valla Harku alevikus veeteenust 20.09.2006 sõlmitud halduslepingu nr 4280 alusel. Harku Vallavolikogu otsustega 29.12.2016 nr 152 on määratletud vee-ettevõtja tegevuspiirkonnad Harku vallas. ASTV osutab veeteenust Tallinna ja Saue piirkonnas hindadega, mis on kehtestatud Tallinna Linnavalitsuse 30.09.2009 määrusega nr 75 “Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonna veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnad” 12 (uuendatud Tallinna Linnavalitsuse määrusega 13.10.2010 nr 78). 8 Veebiaadress: https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=77843&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp 9 Veebiaadress: https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=126627&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp 10 Leitav veebiaadressilt: http://avalik.amphora.ee/saue/index.aspx?type=12&id=29912 11 Leitav veebiaadressilt: http://avalik.amphora.ee/saue/index.aspx?type=12&id=103254 12 Veebiaadress: https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=115359 Veebiaadress:  8 ASTV osutab veeteenust Harku valla Harku alevikus hindadega, mis on kehtestatud Harku Vallavalitsuse 29.09.2009 määrusega nr 19 “Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hindade kinnitamine Harku aleviku tarbijatele“13. Ülevaade ASTV kehtivatest veeteenuse hindadest ning käesolevas Hinnataotluses taotletavatest veeteenuse hindadest on kajastatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 2). Tabel 2 Kehtivad ja taotletavad veeteenuse hinnad ASTV tegevuspiirkondades Kehtiv Taotletav Muutus Rida Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenus Tallinna ja Saue linnas Ühik hind hind % 1 Tasu võetud vee eest füüsilised isikud €/m3 0,95 0,51 -46,3 2 Tasu võetud vee eest juriidilised isikud €/m3 2,32 1,79 -22,8 3 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilised isikud I grupp €/m3 0,78 0,76 -2,6 4 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilised isikud I grupp €/m3 1,69 -3,0 5 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilised isikud II grupp €/m3 1,72 1,64 -4,7 6 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilised isikud III grupp €/m3 1,73 -5,2 Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenus Harku alevikus 1 Tasu võetud vee eest füüsilised isikud €/m3 0,69 0,73 5,8 2 Tasu võetud vee eest juriidilised isikud €/m3 1,42 1,41 -0,7 3 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilised isikud €/m3 0,72 0,80 11,1 4 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilised isikud I grupp €/m3 1,55 1,57 1,3 5 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilised isikud II grupp €/m3 1,55 Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenus teistele vee-ettevõtjatele* 1 Tasu võetud vee eest €/m3 - 0,48 - 2 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest €/m3 - 0,58 - 3 Tasu sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest €/m3 - 0,12 - Põhiteenustega seotud teenused Tallinna ja Saue linnas ning Harku alevikus* 1 Veemagistraalide sulgemised (min arvestuslik aeg 1 tund) €/h 135,87 135,87 - Ette teatamata veemagistraali sulgemine ja sulgemine veetorustiku vigastamise korral iga tund probleemi tekkimisest probleemi lõppemiseni (min arvestuslik aeg 1 2 tund) €/h 346,94 346,94 - Varastatud või kliendi süül kasutamiskõlbmatuks muutunud veearvesti asendamine 3 DN 15-20 €/tk 29,00 29,00 - 4 DN 25-32 €/tk 130,17 130,17 - 5 DN 40 €/tk 143,00 143,00 - 6 DN 50 €/tk 170,00 170,00 - 7 DN 80 €/tk 233,28 233,28 - 8 DN 100 €/tk 249,12 249,12 - 9 Kastmisvesi (arvesti) €/tk 10,50 10,50 - 10 Lisaveearvesti paigaldamine kastmisvee tagasiarvestamiseks eraisikust klientidele €/tk 16,29 16,29 - 11 Kastmisvee lisaveearvesti hooldamine ja taatlemine €/tk 13,44 13,44 - * Teistele vee-ettevõtjatele ei ole ASTV varasemalt veeteenuse hinda kooskõlastanud. ** Harku aleviku piirkonnas ei ole põhiteenustega seotud teenuste hindasid varasemalt kooskõlastatud. 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/424012013081?leiaKehtiv  9 ÜVVKS § 14 lg 3 mõttest14 lähtuvalt kooskõlastab Konkurentsiamet tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest reoveele, mis ei ületa kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud maksimaalseid reoainete sisaldusi (reostusnäitajate piirväärtusi) või vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise lepinguga kehtestatud maksimaalseid reoainete sisaldusi või ÜVVKS § 10 lõike 2 alusel kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete maksimaalseid piirväärtusi. Vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni kasutamise lepingutes maksimaalsete reoainete sisalduste mittekokkuleppimisel ja olukorras, kus ÜVVKS § 10 lõike 2 alusel kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete maksimaalsed piirväärtused rikuksid reoveepuhasti töörežiimi on oluline, et ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused oleksid määratletud kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatavas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas (ÜVVKS § 8 lg 4 p 2), kuivõrd ÜVVKS § 10 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu. ÜVVKS § 8 lg 4 p 2 kohaselt kinnitab ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused kohaliku omavalitsuse volikogu ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas. ÜVVKS § 8 lg 6 järgi on vee-ettevõtja kohustatud vastu võtma kliendilt reovett, mille reoainete kontsentratsioonid ei ületa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga kehtestatud piirväärtusi või mis ei kahjusta ühisveevärki ja –kanalisatsiooni ning ei põhjusta puhastusprotsessi häireid. Tallinna Linnavalitsuse 30.09.2009 määruse nr 75 15 p-s 1.2 on kehtestatud Tallinna linnas reovee ärajuhtimise ja puhastamise osas juriidilistele isikutele erinevad hinnad (€/m3) vastavalt reovee reostatusele järgmiselt: Põhihind (tasu Ülereostuse Reovee Käibemaksuta Käibemaksuga Isik ärajuhtimise ja puhastamise reostusgrupid €/m3 €/m3 puhastamise eest) €/m3 tasu €/m3 Füüsiline isik 0,78 0,00 0,78 0,94 Juriidiline isik ja RG-1 1,70 0,00 1,70 2,04 füüsilisest isikust RG-2 1,72 0,00 1,72 2,06 ettevõtja RG-3 1,74 0,00 1,74 2,09 RG-4 1,74 0,25 1,99 2,39 RG-5 1,74 0,34 2,08 2,50 RG-6 1,74 0,59 2,33 2,80 RG-7 1,74 1,02 2,76 3,31 RG-8 1,74 1,87 3,61 4,33 14 ÜVVKS § 14 lg 3 kolmanda lause kohaselt võib lisaks veeteenuse hinnale kehtestada ülenormatiivse reostuse tasu. Ülenormatiivse reostuse tasu ei kuulu kooskõlastamisele Konkurentsiametiga, kuna nimetatud tasu näol on tegemist vee-ettevõtja kliendile esitatava rahalise nõudega, mis on seotud reoveepuhasti töörežiimi taastamise ja ühiskanalisatsioonisüsteemi korrastamisega (vt ÜVVKS-i juurde kuuluv seletuskiri I lugemise teksti juurde ÜVVKS § 14 lg 3 kohta - „Seletuskiri monopolide ohjeldamise seaduse eelnõu (597SE) esimeseks lugemiseks esitatud muudetud tekstile“; http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems2&emshelp=true&eid=790420&u=20131212113731; lk 9 esimese lõigu kaks viimast lauset). Rahalise nõude kahjude suuruse saab kindlaks määrata vaid vee-ettevõtja ise, kuna kahjud on seotud konkreetse ülereostuse tagajärjel tekkinud kuludega seoses reoveepuhasti töörežiimi taastamise ja ühiskanalisatsioonisüsteemi korrastamisega, mistõttu ei kuulu ülenormatiivse reostuse tasu Konkurentsiametiga kooskõlastamisele. 15 Leitav veebiaadressilt: https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=115359 Veebiaadress:  10 Tallinna Linnavolikogu 15.06.2006 määruses nr 37 „Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“ 16 § 19 lg 2 ja 3 on kehtestatud Tallinna reoveepuhastile juhitava reovee maksimaalsed reoainete piirväärtused (mis ei kahjusta ühiskanalisatsiooni toimimist ega põhjusta lisakulutusi puhastusprotsessis) järgnevalt: Reostusnäitaja A Tähis Mõõtühik Piirväärtus B C 1 Vesinikioonide minimaalne sisaldus reovees pHmin pH-ühik 6,50 Vesinikioonide maksimaalne sisaldus reovees pHmax pH-ühik 8,50 Heljuvainesisaldus mg/l 500,00 Biokeemiline hapnikutarve BHT7 mg/l 375,00 Keemiline hapnikutarve KHT mg/l 750,00 Polaarsete süsivesinike sisaldus mg/l 50,00 Naftasaadustesisaldus mg/l 5,50 Üldlämmastikusisaldus mg/l 125,00 Ühealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 2,90 Pindaktiivsete ainete sisaldus mg/l 44,00 Üldfosforisisaldus mg/l 15,00 Elavhõbeda sisaldus Hg mg/l 0,05 Hõbeda sisaldus Ag mg/l 0,20 Kaadmiumi sisaldus Cd mg/l 0,20 Üldkroomi sisaldus Cr mg/l 0,50 Kroomiühendite sisaldus Cr(VI) mg/l 0,10 Vase sisaldus Cu mg/l 2,00 Plii sisaldus Pb mg/l 0,50 Nikli sisaldus Ni mg/l 1,00 Tsingi sisaldus Zn mg/l 2,00 Tina sisaldus Sn mg/l 0,50 Tsüaniidide sisaldus mg/l 0,20 Arseeni sisaldus As mg/l 0,20 Tallinna Linnavalitsuse 14.06.2006 määruse nr 53 „Reovee ärajuhtimise tasu diferentseerimise juhend“ 17 lisast lähtuvalt saab lugeda reostusnormidele vastavaks reoveeks Tallinna Linnavalitsuse 30.09.2009 määruse nr 75 punktis 1.2 nimetatud reovee reostusgrupid RG-1 kuni RG-3 ning alates reostusgrupist RG-4 ületab reovesi Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud maksimaalseid reoainete piirväärtuseid ehk on käsitletav ülenormatiivselt reostunud reoveena, mille tasud ei kuulu kooskõlastamisele Konkurentsiametiga. Saue Vallavolikogu 24.05.2007 määruses nr 5 „Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“18 § 16 lg 1 on kehtestatud Tallinna kanalisatsiooni reoveepuhastile juhitava reovee maksimaalsed reoainete piirväärtused samad, mis kehtivad Tallinna linnas. ASTV tegevuspiirkonnas Saue linnas 19 on seni kehtinud Saue Linnavolikogu 24.11.2016 määrusega nr 55 „Saue linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“ 20 lisas 1 16 https://www.riigiteataja.ee/akt/407082013029 17 Veebiaadress: https://www.riigiteataja.ee/akt/407082013017 18 Veebiaadress: https://www.riigiteataja.ee/akt/406062014014 19 Saue linn on alates 24.10.2017 Saue linna, Saue valla, Kernu valla ja Nissi valla ühinemisel tekkinud Saue valla osa. 20 https://www.riigiteataja.ee/akt/401122016037  11 sätestatud järgmised ühiskanalisatsiooni (Tallinna reoveepuhastile suunatav reovesi) juhitava reovee maksimaalsed reoainete piirväärtused, mis osaliselt erinevad (jäävad madalamaks) Tallinna linnas ja Saue vallas kehtestatud reostuse piirväärtustest: Reostusnäitaja Tähis Mõõtühik Piirväärtus Vesinikioonide minimaalne sisaldus pHmin pH-ühik 6,5 Vesinikioonide maksimaalne sisaldus pHmax pH-ühik 8,5 Heljuvainete sisaldus mg/l 200,0 Biokeemiline hapnikutarve BHT7 mg/l 200,0 Keemiline hapnikutarve KHT mg/l 500,0 Polaarsete süsivesinike sisaldus mg/l 50,0 Naftasaaduste sisaldus mg/l 1,5 Üldlämmastiku sisaldus mg/l 60,0 Ühealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 2,9 Kahealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 15,0 Pindaktiivsete ainete sisaldus mg/l 44,0 Üldfosfori sisaldus mg/l 9,0 Sulfaatide sisaldus mg/l 80,0 ASTV tegevuspiirkonnas Harku vallas (Harku alevik) on seni kehtinud Harku Vallavolikogu 30.06.2016 määrusega nr 16 21 „Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise ning kasutamise eeskiri“ § 25 lg 1 – lisas 1 sätestatud järgmised ühiskanalisatsiooni (Tallinna reoveepuhastile suunatav reovesi) juhitava reovee maksimaalsed reoainete piirväärtused, mis samuti osaliselt erinevad (jäävad madalamaks) Tallinna linnas ja Saue vallas kehtestatud reostuse piirväärtustest: Reostusnäitaja Tähis Mõõtühik Piirväärtus Vesinikioonide minimaalne sisaldus pHmin pH-ühik 6,5 Vesinikioonide maksimaalne sisaldus pHmax pH-ühik 8,5 Heljuvainete sisaldus mg/l 500,0 Biokeemiline hapnikutarve BHT7 mg/l 350,0 Keemiline hapnikutarve KHT mg/l 700,0 Polaarsete süsivesinike sisaldus mg/l 50,0 Naftasaaduste sisaldus mg/l 1,5 Üldlämmastiku sisaldus mg/l 70,0 Ühealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 2,9 Kahealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 15,0 Pindaktiivsete ainete sisaldus mg/l 44,0 Üldfosfori sisaldus mg/l 9,0 Sulfaatide sisaldus mg/l 80,0 Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma reovett, mille reoainete kontsentratsioonid ei ületa reoveepuhastile määratud reostuse piirväärtusi, ehk reovett, mis ei kahjusta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimist ega põhjusta häireid puhastusprotsessis. Kui reo- või sademevee 21 Veebiaadress https://www.riigiteataja.ee/akt/408072016005 Veebiaadress:  12 reostusnäitajad ületavad eeltoodud piirväärtusi, on klient kohustatud enne reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust. Reovesi, mis ületab reostusnäitajate piirväärtusi (ülenormatiivne reovesi) loetakse ühiskanalisatsiooni ohustavaks reostuseks, mille eest on vee-ettevõtjal õigus lisaks kooskõlastatud veeteenuse hinnale kehtestada kliendile ülenormatiivse reostuse tasu. Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused määratakse sõltuvalt seda reovett puhastava puhasti võimsusest. Seega erinevatest piirkondadest samasse reoveepuhastisse juhitavale reoveele saavad kehtida vaid konkreetsele puhastile kehtestatud reostusnäitajate piirväärtused. Tallinna ja Saue ning Harku piirkonnast, samuti teiste vee-ettevõtjate poolt  13 ühiskanalisatsiooni juhitud reovesi puhastatakse Tallinna reoveepuhastis. ASTV on kinnitanud Konkurentsiametile Tallinna reoveepuhasti võimsuse vastavust Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas (Tallinna Linnavolikogu 15.06.2006 määrus nr 37) kehtestatud reovee maksimaalsete reoainete piirväärtustele, millise reostatuse piires puhastile suunatud reovesi ei kahjusta ühiskanalisatsiooni toimimist ega põhjusta lisakulutusi puhastusprotsessis (otsuse lk 8-9). Võttes arvesse ASTV reoveepuhasti tegelikku võimsust ning asjaolu, et ASTV on kooskõlastatavad veeteenuse hinnad erinevates piirkondades kujundanud ÜVVKS § 14 lg 6 alusel vee-ettevõtja summaarsetest kuludest lähtuvalt, saab kehtida reovee teenuse tarbimine ja hind kõikidele ASTV klientidele (kes suunavad reovee Tallinna reoveepuhastile) samadel tingimustel, ehk ameti poolt kooskõlastatav reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hind kehtib ühiskanalisatsiooni juhitud reoveele, mille reostusnäitajad ei ületa Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja tabeli 1 veerus 1 toodud piirväärtusi (Tallinna Linnavalitsuse 30.09.2009 määruse nr 75 alusel seni kehtinud reovee reostusgrupid RG1 – RG3). ASTV hallatavat ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi iseloomustavad üldised näitajad aastatel 2016-2020 on kajastatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 3). Tabel 3 ASTV üldiseloomustus Rida ÜLDANDMED ühik 2016 2017 2018 2019 2020 1 Veetöötlusjaamade arv tk 1 1 1 [...] [...] 2 Puurkaevude arv tk 95 95 95 [...] [...] 3 Veepumplate arv tk 66 67 67 [...] [...] 4 Reoveepuhastite arv tk 1 1 1 [...] [...] 5 Reoveepumplate arv tk 173 170 170 [...] [...] 6 Ühisveevärgi torustike pikkus km 1180 1180 1180 [...] [...] 7 Ühiskanalisatsiooni torustike pikkus km 1185 1123 1131 [...] [...] 8 Torustike pikkus kokku km 2365 2303 2311 [...] [...] ASTV ammutab vett ning juhib heitvett suublasse vastavalt vee erikasutuslubadele nr L.VV/331954, L.VV/332501, L.VV/328349 ja L.VV/328381. Nimetatud vee erikasutusload on väljastatud ASTV-le pinnavee võtuks Harju- ja Järvamaa pinnaveehaaretest, s.h Ülemiste järvest, ning põhjavee ammutamiseks kambrium-vendi ja ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihist. Vee erikasutuslubade kohaselt juhib ASTV heitvee ja sademevee Tallinna ja Maardu linna ning nende ümbruse valdade suublatesse. ASTV toodab ja puhastab joogivett peamiselt Ülemiste veepuhastusjaamas ning puhastab klientidelt ärajuhitava reovee Paljassaare reoveepuhastusjaamas. Lisaks ammutab ASTV tegevuspiirkondades vett [...] puurkaevust ning opereerib [...] veepumplaga ja [...] reoveepumplaga. ASTV tegevuspiirkondade ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustike pikkus ulatub kokku [...] km-ni. Neist [...]km on ühisveevärgi torustikke ning [...]km on ühiskanalisatsiooni torustikke. Tallinna linn maksab ASTV-le iga-aastaselt sademevee kogumise süsteemide ja tuletõrjehüdrantide käigus hoidmise ja hooldamise tasu ASTV ja Tallinna Linna vahel 22.06.2001 sõlmitud lepingu nr. 41-979 „Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiskanalisatsiooni juhtimise ja selle puhastamise  14 ning sademetevee rajatiste ehitamise leping“ ning 22.06.2001 sõlmitud lepingu nr. 41-980 „Ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest tulekustutusvee ja avalikest veevõtukohtadest vee võtmise teenuse leping“ kohaselt, mida on muudetud lepinguga 14.03.2005 nr 3286 „Teenuslepingu, 30.septembri 2002.a lepingu, sademetevee lepingu ja tuletõrjehüdrantide lepingu muutmise leping“, lepinguga 30.11.2007 nr 4970 „Teenuslepingu ja 30.septembri 2002.a lepingu ja 14.märtsi 2005.a lepingu ja sademetevee lepingu ja tuletõrjehüdrantide lepingu muutmise leping“ ja lepinguga 16.09.2009 nr 5855 „Teenuslepingu ja 30.septembri 2002 lepingu ja 14.märtsi 2005 lepingu ja 30.novembri 2007 lepingu ja sademetevee lepingu ja tuletõrjehüdrantide lepingu muutmise leping“ 22 ). Lepingute kohaselt sademevee kogumise süsteemide ning tuletõrjehüdrantidega seotud kulude katteks Tallinna linnalt saadava hüvitise 3 miljonit €-t on ASTV arvanud maha regulatsiooniperioodil Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hinda lülitatavate kuludest ja põhjendatud tulukuse summast. 5. Müügimahud ja veekadu 5.1. Müügimahud Müügimahule hinnangu andmine on oluline, kuna veeteenuse hind saadakse vastava veeteenuse lubatud müügitulu jagamisel müügimahuga. Mida väiksem on müügimaht, seda suuremaks kujuneb veeteenuse hind. Kaalutlusi, kas ettevõtja poolt esitatud ning veeteenuse hinna kujunemise aluseks olevad müügimahud on põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi punktile 4.1, millest lähtuvalt kasutatakse müügimahu analüüsimisel alljärgnevaid meetodeid: 1) müügimahu dünaamika (sh eelmiste perioodide müügimahud, majandusprognoosid, pikaajalises arengukavas prognoositav veetarbimine, jm näitajad); 2) tarbijate arvu dünaamika ja prognoos. ASTV Tallinna ja Saue ning Harku piirkonnas on kohalikud omavalitsused seisuga 31.10.2010 kehtestanud füüsilistele isikutele väiksemad veeteenuse hinnad kui juriidilistele isikutele. ÜVVKS § 16 lg 11 lähtuvalt tuleb vee-ettevõtjal viia uus kooskõlastatav veeteenuse hind kooskõlla võrdse kohtlemise nõuetega nii, et aastane muutus füüsilise isiku ja juriidilise isiku hindade erinevuses ei oleks suurem kui 1/15 vee-ettevõtja poolt rakendatavate hindade erinevusest seisuga 31.10.2010. Kuna hinnavahe kahandamise puhul on oluline ka füüsiliste ja juriidiliste isikute prognoositavad müügimahud, siis analüüsib Konkurentsiamet eraldi füüsiliste isikute ja juriidiliste isikute võetud vee ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahtusid. 5.1.1. Võetud vee müügimaht Tallinna ja Saue piirkonnas Hinnataotluses prognoositud Tallinna ja Saue piirkonna võetud vee müügimaht [...]tuh m3, s.h füüsilised isikud [...]tuh m3 ja juriidilised isikud [...]tuh m3 ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil Tallinna ja Saue piirkonna võetud vee müügimahuks [...]tuh m3, millest [...]tuh m3 on füüsiliste isikute võetud vee müügimaht ja [...]tuh m3 on juriidiliste isikute võetud vee müügimaht. 22 Lepingud leitavad ASTV veebilehelt: https://tallinnavesi.ee/investor/regulatsioon/halduslepingud/  15 Konkurentsiameti seisukoht võetud vee müügimahu osas Konkurentsiamet koostas tabeli (vt Tabel 4) ettevõtja poolt esitatud andmete alusel, kus on kajastatud Tallinna ja Saue piirkonna võetud vee teenuse füüsilisest ja juriidilisest isikust tarbijate arv, müügimahud aastatel 2016 – 2018 ning prognoos aastateks 2019 ja 2020. Tabel 4 Võetud vee müügimahud Tallinna ja Saue piirkonnas ja Saue piirkonnas [...] tuh m3-lt (2016.a) [...] tuh m3-ni (2018.a). 2019.a-ks prognoosib ASTV võetud vee müügimahu [...] tuh m3 tasemele ning regulatsiooniperioodiks 2020.a-ks prognoosib ettevõtja müügimahuks[...] tuh m3-t. Võetud vee müügimahule hinnangu andmiseks füüsiliste ja juriidiliste isikute müügimahtude lõikes analüüsib Konkurentsiamet esialgu teenuse klientide/abonentide arvu ja selle dünaamikat ning siis müügimahu prognoosi klientide arvust ja tarbimismahu näitajatest lähtuvalt. Füüsiliste isikute võetud vee müügimaht [...]tuh m3 Võetud vee teenuse tarbijate (klientide/abonentide) arv. Tabelis kajastatud andmetest nähtub (vt Tabel 4 rida 8 ja 9), et ASTV füüsilisest isikust võetud vee klientide arv Tallinna ja Saue piirkonnas oli 2016.a-l[...] tk. Võrreldes eelmise aastaga [...] 2017.a-l klientide arv [...] võrra [...] kliendini ning 2018.a-l [...] kliendi võrra [...] kliendini. 2019.a-l prognoosib ettevõtja I poolaasta liitumisaktiivsusele tuginedes [...] kliendi [...] ja 2020.a-l [...] [...] kliendi [...], ehk klientide arvuks regulatsiooniperioodil [...]tk ([...]= [...]). Tarbijate [...] eelnevatel aastatel ning käesoleval aastal ja regulatsiooniperioodil on seotud Tallinna ja Saue linna [...]. Võttes arvesse, et ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodiks Tallinna ja Saue piirkonnas [...] füüsilisest isikust klientide arvu 2019.a I poolaasta [...] lähtuvalt ehk 2019.a-l [...]tk ning 2020.a-l [...]tk, peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV Tallinna ja Saue piirkonna füüsilisest isikust võetud  16 vee klientide arvu prognoosi regulatsiooniperioodil [...]tk ([...]= [...]klienti). Võetud vee müügimaht. Tabelis väljatoodud andmetest nähtub (vt Tabel 4 rida 12 ja 13), et Tallinna ja Saue piirkonnas püsis ühe füüsilisest isikust kliendi keskmine võetud vee tarbimise maht aastatel 2016 ja 2017 [...] (vastavalt [...]m3-t ja [...]m3-t) ning [...] 2018.a-l [...] m3-ni kliendi kohta aastas. 2019.a-ks prognoosib ASTV ühe füüsilisest isikust kliendi keskmiseks võetud vee tarbimismahuks eelmise kolme aasta keskmisest kliendi tarbimismahust lähtuvalt [...]m3-t [([...]+ [...]+[...]) / 3 = [...] vt Tabel 4 rida 12]. Kuivõrd eelmisel kolmel aastal ei ole märgata selget tendentsi tarbimismahu kasvamise või kahanemise osas, peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV ühe kliendi keskmist tarbimismahu prognoosi 2019.a-l [...]m3, mis baseerub viimase kolme aasta (2016-2018) keskmisel kliendi tarbimismahul. Regulatsiooniperioodi ühe kliendi keskmise võetud vee tarbimismahu on ettevõtja prognoosinud tarbimismahtude kõikuvat iseloomu arvestades eelneva kolme aasta keskmisest kliendi tarbimismahust lähtuvalt [...]m3-t [([...]+ [...]+ [...]) / 3 = [...]: vt Tabel 4 rida 12]. Võttes arvesse, et ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil ühe kliendi tarbimismahu samale tasemele eelneva kolme aasta (2017 – 2019) keskmise füüsilisest isikust kliendi tarbimismahu näitajaga, loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue piirkonna füüsilisest isikust kliendi võetud vee tarbimismahu [...]m3-t. Põhjendatud füüsilisest isikust klientide arvust [...]tk ja ühe kliendi keskmisest võetud vee tarbimismahust [...]m3-t lähtuvalt kujuneb Tallinna ja Saue piirkonna füüsiliste isikute võetud vee müügimahuks regulatsiooniperioodil [...]tuh m3 ([...]× [...]/ 1000 = [...])23, mis vastab ASTV Hinnataotluses prognoositud Tallinna ja Saue piirkonna füüsiliste isikute võetud vee müügimahule. Eeltoodust tulenevalt loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue piirkonna füüsiliste isikute võetud vee müügimahu [...]tuh m3-t regulatsiooniperioodil. Juriidiliste isikute võetud vee müügimaht [...]tuh m3 Juriidilisest isikust klientide arv. Tabelis kajastatud andmetest nähtub (vt Tabel 4 rida 10 ja 11), et ASTV juriidilisest isikust võetud vee klientide arv Tallinna ja Saue piirkonnas oli 2016.al [...] tk, 2017.a-l [...] klientide arv [...] võrra [...] kliendini ning 2018.a-l [...] [...] kliendi võrra [...] kliendini. 2019.a lõpuks planeerib ettevõtja [...] kliendi [...] ning klientide arvuks [...] tk. Võttes arvesse, et juriidilisest isikust kliente on liitunud veeteenusega [...], peab Konkurentsiamet põhjendatuks 2019.a-ks prognoositud [...] klientide arvu [...] tk, mis on [...] 2018.a-l [...] klientide arvust ([...] tk). Seega peab amet põhjendatuks klientide arvu 2019.a-l [...]tk ([...]=[...]). Kuivõrd [...], prognoosib ASTV ka regulatsiooniperioodi klientide arvu [...] [...] tk, mis on [...] juriidiliste isikute kliendibaasist. Võttes arvesse, et Tallinna ja Saue piirkonnas lisanduvate juriidilisest isikust klientide arv on regulatsiooniperioodil [...], peab Konkurentsiamet põhjendatuks [...] prognoositud juriidilisest isikust võetud vee klientide arvu [...]tk. Võetud vee müügimaht. Tabelis väljatoodud andmetest nähtub (vt Tabel 4 rida 14 ja 15), et aastatel 2016-2018 kõikus Tallinna ja Saue piirkonna keskmine võetud vee tarbimise maht ühe juriidilisest isikust kliendi kohta vahemikus [...]– [...]m3-t. 2019.a-ks prognoosib ASTV ühe juriidilisest isikust kliendi keskmiseks võetud vee tarbimismahuks eelmise kolme aasta 23 Täpsemalt kujuneb 2020.a-ks prognoositavaks ühe kliendi keskmiseks võetud vee tarbimismahuks [...]m3. Klientide arvu [...]tk ja kliendi tarbimismahu [...]m3 alusel kujuneb prognoositavaks müügimahuks seega [...]tuh m3 ([...]× [...]/ 1000 = [...]).  17 keskmisest tarbimismahust lähtuvalt [...]m3-t [([...]+ [...]+ [...]) / 3 = [...]: vt Tabel 4 rida 14]. Kuivõrd eelnevatel aastatel on olnud veeteenuse tarbimise maht kliendi kohta kõikuva iseloomuga, peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV ühe kliendi keskmist tarbimismahu prognoosi 2019.a-l [...]m3, mis baseerub viimase kolme aasta (2016-2018) keskmisel kliendi tarbimismahul. Regulatsiooniperioodi ühe kliendi keskmise võetud vee tarbimismahu on ettevõtja prognoosinud tarbimismahtude kõikuvat iseloomu arvestades eelneva kolme aasta keskmisest tarbimismahust lähtuvalt [...]m3-t [([...]+ [...]+ [...]) / 3 = [...]: vt Tabel 4 rida 12]. Võttes arvesse, et ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil ühe kliendi tarbimismahu samale tasemele eelneva kolme aasta (2017 – 2019) keskmise juriidilisest isikust kliendi tarbimismahu näitajaga, loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue piirkonna juriidilisest isikust kliendi võetud vee tarbimismahu [...]m3-t. Põhjendatud juriidilisest isikust klientide arvust [...] tk ja ühe kliendi keskmisest võetud vee tarbimismahust [...]m3-t lähtuvalt kujuneb Tallinna ja Saue piirkonna juriidiliste isikute võetud vee müügimahuks regulatsiooniperioodil [...]tuh m3 ([...]× [...]/ 1000 = [...])24, mis vastab ASTV Hinnataotluses prognoositud Tallinna ja Saue piirkonna juriidiliste isikute võetud vee müügimahule. Eeltoodust tulenevalt loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue piirkonna juriidiliste isikute võetud vee müügimahu [...]tuh m3-t regulatsiooniperioodil. Kokku kujuneb regulatsiooniperioodil ASTV Tallinna ja Saue piirkonna füüsiliste ja juriidiliste isikute võetud vee põhjendatud müügimahuks seega [...]tuh m3 ([...]+ [...]= [...]). 5.1.2. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht Tallinna ja Saue piirkonnas Hinnataotluses prognoositud Tallinna ja Saue piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht [...]tuh m3, s.h füüsilised isikud [...]tuh m3 ja juriidilised isikud [...]tuh m3 ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil Tallinna ja Saue piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahuks [...]tuh m3, millest [...]tuh m3 on füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht ning [...]tuh m3 on juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht. Konkurentsiameti seisukoht reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu osas Konkurentsiamet koostas tabeli (vt Tabel 5) ettevõtja poolt esitatud andmete alusel, kus on kajastatud Tallinna ja Saue piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse füüsilisest ja juriidilisest isikust tarbijate arv, müügimahud aastatel 2016 – 2018 ning prognoos aastateks 2019 ja 2020. Tabel 5 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahud Tallinna ja Saue piirkonnas R ühik 20 2 20 2 2020 id REOVEE 16 0 18 0 a MÜÜGI 1 1 MAHUD 7 9 24 Täpsemalt kujuneb 2020.a-ks prognoositavaks ühe kliendi keskmiseks võetud vee tarbimismahuks [...]m3. Klientide arvu [...] tk ja kliendi tarbimismahu [...]m3 alusel kujuneb prognoositavaks müügimahuks seega [...]tuh m3 ([...]× [...]/ 1000 = [...]).  18 1 Tarbijat tuh m3 [ [...] [... [.. ele .. ] .] müüdud . reovee ] [.. teenuse .] maht 2 muutus % [.. [.. [.. [.. võrreldes .] .] .] .] [...] eelneva aastaga sh füüsiliste le isikutele 3 tuh m3 [. müüdud [ .. reovee .. ] teenuse . [... [.. maht ] [...] ] .] 4 muutus % [.. [.. [.. [.. võrreldes .] .] .] .] [...] eelneva aastaga müügimaht Tallinna ja Saue piirkonnas [...] tuh m3-lt (2016.a) [...] tuh m3-ni (2018.a). 2019.a lõpuks prognoosib ASTV reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu [... ]tuh m3 tasemele ning regulatsiooniperioodiks 2020.a-ks prognoosib ettevõtja[...] müügimahuks tuh m3-t. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahule hinnangu andmiseks füüsiliste ja juriidiliste isikute müügimahtude lõikes analüüsib Konkurentsiamet esialgu teenuse klientide/abonentide arvu ja selle dünaamikat ning siis müügimahu prognoosi klientide arvust ja tarbimismahu näitajatest lähtuvalt.  19 Füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht [...]tuh m3 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise tarbijate (klientide/abonentide) arv. Tabelis kajastatud andmetest nähtub (vt Tabel 5 rida 8 ja 9), et ASTV füüsilisest isikust reovee teenuse klientide arv Tallinna ja Saue piirkonnas oli [...]tk. 2016.a-l Võrreldes eelmise aastaga [...] 2017.al klientide arv [...] võrra [...] kliendini -l [...] ning 2018.a kliendi võrra [...] kliendini. 2019.a-l prognoosib ettevõtja I poolaasta liitumisaktiivsusele tuginedes ja [...] kliendi [...] 2020.a-l lähtuvalt [...] kliendi [...], ehk klientide arvuks [...]tk ([...]= [...] regulatsiooniperioodil ). Tarbijate [...] eelnevatel aastatel ning käesoleval aastal ja regulatsiooniperioodil on seotud Tallinna ja Saue linna [...]. Võttes arvesse, et ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodiks Tallinna ja Saue piirkonnas [...] füüsilisest isikust klientide arvu 2019.a-l [...] tk I poolaasta [...] lähtuvalt ning 2020.a-l [...] tk piirkonnas [...] lähtuvalt, peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV Tallinna ja Saue piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise klientide arvu prognoosi regulatsiooniperioodil [...]tk ([...]= [...] klienti). Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht. Tabelis väljatoodud andmetest nähtub (vt Tabel 5 rida 12 ja 13), et [...] Tallinna ja Saue piirkonnas ühe füüsilisest isikust kliendi keskmine reovee [...] ( teenuse tarbimine aastatel 2016 ja 2017 vastavalt [...] m3-t ja [...] m3-t) ning [...] mõnevõrra 2018.a-l [...] m3-ni kliendi kohta aastas. 2019.a lõpuks prognoosib ASTV ühe füüsilisest isikust kliendi keskmiseks reovee teenuse tarbimismahuks eelmise kolme aasta keskmisest tarbimismahust lähtuvalt [...] m3-t [([...] + [...] + [...]) / 3 = [...]: vt Tabel 5 rida 12]. Kuivõrd eelmisel kolmel aastal ei ole märgata selget tendentsi tarbimismahu kasvamise või kahanemise osas, peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV ühe kliendi keskmist tarbimismahu prognoosi 2019.a-l [...] m3, mis baseerub viimase kolme aasta (2016-2018) keskmisel kliendi tarbimismahul. Regulatsiooniperioodi ühe kliendi keskmise reovee teenuse tarbimismahu on ettevõtja prognoosinud tarbimismahtude kõikuvat iseloomu arvestades eelneva kolme aasta keskmisest tarbimismahust lähtuvalt [...] m3-t [([...] + [...] + [...]) / 3 = [...]: vt Tabel 5 rida 12]. Võttes arvesse, et ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil ühe kliendi reovee teenuse tarbimismahu samale tasemele eelneva kolme aasta (2017 – 2019) keskmise füüsilisest isikust kliendi tarbimismahu näitajaga, loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue piirkonna füüsilisest isikust kliendi reovee ärajuhtimise ja puhastamise tarbimismahu [...] m3-t. Põhjendatud füüsilisest isikust klientide arvust [...]tk ja kliendi keskmisest reoveeteenuse tarbimismahust [...] m3-t lähtuvalt kujuneb Tallinna ja Saue piirkonna füüsiliste isikute reoveeteenuse müügimahuks regulatsiooniperioodil [...]tuh m3 ([...] × [...] / 1000 = [...])25, mis vastab ASTV Hinnataotluses prognoositud Tallinna ja Saue piirkonna füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahule. Eeltoodust tulenevalt loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue piirkonna füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu [...]tuh m3-t regulatsiooniperioodil. 25 Täpsemalt kujuneb 2020.a-ks prognoositavaks ühe kliendi keskmiseks reovee teenuse tarbimismahuks [...]m3. Klientide arvu [...]tk ja kliendi tarbimismahu [...]m3 alusel kujuneb prognoositavaks müügimahuks seega [...]tuh m3 ([...]× [...]/ 1000 = [...]).  20 Juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht [...]tuh m3 Juriidilisest isikust klientide arv. Tabelis kajastatud andmetest nähtub (vt Tabel 5 rida 10 ja 11), et ASTV juriidilisest isikust reoveeteenuse klientide arv Tallinna ja Saue piirkonnas oli -l [...] tk, 2017.a-l [...] klientide arv [...] võrra[...] 2016.akliendini ning 2018.a-l [...] [...] [...] kliendini. 2019.a lõpuks planeerib ettevõtja [...] kliendi võrra [...] kliendi võrra ning klientide arvuks [...] tk. Võttes arvesse, et juriidilisest isikust klientide arv on eelnevatel aastatel [...] [...] ning [...] 2019.a I poolaasta andmed, peab Konkurentsiamet põhjendatuks 2019.a lõpuks prognoositud klientide arvu [...] kliendi võrra, mis on [...] 2018.a-l toimunud klientide arvu muutusest ([...] [...] kliendi võrra). Seega peab amet põhjendatuks klientide arvu 2019.a-l [...] tk ([...] - [...] = [...]). Kuivõrd juriidilisest reovee teenuse klientide arv on [...]ning regulatsiooniperioodil [...]prognoosib ASTV ka regulatsiooniperioodi klientide arvu [...] tk. Võttes arvesse, et Tallinna ja Saue piirkonna juriidilisest isikust klientide arv on regulatsiooniperioodil [...], peab Konkurentsiamet [...] põhjendatuks prognoositud reovee ärajuhtimise ja puhastamise juriidilisest isikust [...] klientide arvu tk. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht. Tabelis väljatoodud andmetest nähtub (vt Tabel 5 rida 14 ja 15), et Tallinna ja Saue piirkonnas on ühe juriidilisest isikust kliendi keskmine reoveeteenuse tarbimise maht eelnevatel aastatel [...] [...]m3 [...]2016.a-l [...]m3 [...]2018.a-l. 2019.a-ks prognoosib ASTV ühe juriidilisest isikust kliendi keskmiseks reoveeteenuse tarbimismahuks eelmise kolme aasta keskmisest tarbimismahust lähtuvalt [...]m3-t [([...]+ [...]+ [...]) / 3 = [...] vt Tabel 4 rida 14]. Ehkki ühe juriidilisest isikust kliendi keskmine reovee teenuse tarbimismaht eelnevatel aastatel on [...] [...], ei võimalda 2019.a I poolaasta näitajad prognoosida 2018.a tasemel tarbimismahu ([...] m3[...] järgnevatel perioodidel. 2019.a I poolaastal avaldas suurimat mõju kliendi keskmisele tarbimisele ühe suurkliendi Tallinna Vangla lahkumine, mis tõi kaasa juriidiliste isikute reovee teenuse müügi languse [...]% võrreldes 2018.a sama perioodiga. Võttes arvesse, et keskmise tarbimismahu püsimist 2018.a-ks kujunenud tasemel ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik edaspidi eeldada, peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV ühe juriidilisest isikust kliendi keskmist tarbimismahu prognoosi 2019.a-l [...] m3, mis baseerub viimase kolme aasta (2016-2018) keskmisel tarbimismahul. Regulatsiooniperioodi ühe kliendi keskmise reoveeteenuse tarbimismahu on ettevõtja prognoosinud tarbimismahtude kõikuvat iseloomu arvestades eelneva kolme aasta keskmisest tarbimismahust lähtuvalt [...] m3t [([...]+ [...]+ [...]) / 3 = [...]: vt Tabel 4 rida 14]. Võttes arvesse, et ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil ühe kliendi tarbimismahu samale tasemele eelneva kolme aasta (2017 – 2019) keskmise juriidilisest isikust kliendi tarbimismahu näitajaga, loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue piirkonna juriidilisest isikust kliendi reovee ärajuhtimise ja puhastamise tarbimismahu [...]m3-t. Põhjendatud juriidilisest isikust klientide arvust [...] tk ja ühe kliendi keskmisest reoveeteenuse tarbimismahust [...] m3-t lähtuvalt kujuneb Tallinna ja Saue piirkonna juriidiliste isikute reoveeteenuse müügimahuks regulatsiooniperioodil [...]tuh m3 ([...]× [...]/ 1000 = [...])26, mis vastab ASTV Hinnataotluses prognoositud juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahule. Eeltoodust tulenevalt loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue 26 Täpsemalt kujuneb 2020.a-ks prognoositavaks ühe kliendi keskmiseks reovee teenuse tarbimismahuks [...]m3. Klientide arvu [...] tk ja kliendi tarbimismahu [...]m3 alusel kujuneb prognoositavaks müügimahuks seega [...]tuh m3 ([...]× [...]/ 1000 = [...]).  21 piirkonna juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu [...] tuh m3-t regulatsiooniperioodil. Kokku kujuneb regulatsiooniperioodil ASTV Tallinna ja Saue piirkonna füüsiliste ja juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise põhjendatud müügimahuks seega [...]tuh m3 ([...]+ [...]=[...]). 5.1.3. Võetud vee müügimaht Harku piirkonnas Hinnataotluses prognoositud Harku piirkonna võetud vee müügimaht [...]tuh m3, s.h füüsilised isikud [...]tuh m3 ja juriidilised isikud [...]tuh m3 ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil Harku piirkonna võetud vee müügimahuks [...]tuh m3, millest [...]tuh m3 on füüsiliste isikute võetud vee müügimaht ja [...]tuh m3 on juriidiliste isikute võetud vee müügimaht. Konkurentsiameti seisukoht võetud vee müügimahu osas Konkurentsiamet koostas tabeli (vt Tabel 6) ettevõtja poolt esitatud andmete alusel, kus on kajastatud Harku piirkonna võetud vee teenuse füüsilisest ja juriidilisest isikust tarbijate arv, müügimahud aastatel 2016 – 2018 ning prognoos aastateks 2019 ja 2020. Tabel 6 Võetud vee müügimahud Harku piirkonnas VÕE TUD VEE MÜ R 2 2 2 ÜGI i ühi 20 0 0 0 2020 d MA k 16 1 1 1 a HUD 7 8 9 Hark u piir kon nas 1 Tar tuh bijat m3 ele [ [. [. [. müü . .. .. .. [...] dud . ] ] ] vee . mah ] t 2 muut % [ [ [ [ [...] us . .. .. .. võrr . . . . elde . ] ] ] s ] eeln eva aast aga  22 3 sh tuh [ [. [. [. füüsi m3 . .. .. .. [...] listel . ] ] ] e . isiku ] tele müü dud vee maht 4 muut % [ [ [ [ us . .. .. .. [...] võrr . . . . elde . ] ] ] s ] eeln eva aast aga 5 sh tuh [ [. [. [. jurii m3 .. .. .. .. [...] dilis . ] ] ] tele ] isiku tele müü dud vee mah t 6 muut % [ [ [ [ [...] us . .. .. .. võrr . . . . elde . ] ] ] s ] eeln eva aast aga 7 Abo tk [.. [.. [.. [.. nent .] .] .] .] ide [...] arv 8 sh tk [ [. [. [. füüsi . .. .. .. [...] lises . ] ] ] t . isiku ] st abon entid e arv 9 muut tk [ [ [ [ [...] us . .. .. .. võrr . . . . elde . ] ] ] s ] eeln eva aast aga  23 1 sh tk [ [. [. [. [...] 0 jurii .. .. .. .. dilis . ] ] ] est ] isiku st abon entid e arv 1 muut tk [ [ [ [ 1 us .. .. .. .. [...] võrr . . . . elde ] ] ] ] s eeln eva aast aga Füü silis est isik [...] ust abo nen di aast a 1 kesk 2 min e võet ud vee teen use m3/ tarb ab imin on [.. [.. [.. [.. e ent .] .] .] .] 1 muut % [ [ [ [ [...] 3 us .. .. .. .. võrr . . . . elde ] ] ] ] s eeln eva aast aga Juri idili sest [...] isik ust abo 1 nen 4 di aast a kesk m3/ min ab e on [.. [.. [.. [.. võet ent .] .] .] .]  24 ud vee teen use tarb imin e 1 muut % [ [ [ [ 5 us .. .. .. .. [...] võrr . . . . elde ] ] ] ] s eeln eva aast aga Tabelist (vt Tabel 6 rida 1) nähtub, et aastatel 2016 - 2018 kõikus võetud vee müügimaht Harku piirkonnas vahemikus [...]tuh m3-t – [...]tuh m3-t. 2019.a-ks ning regulatsiooniperioodiks ehk 2020.a-ks prognoosib ASTV võetud vee müügimahu [...]tuh m3 tasemele. Võetud vee müügimahule hinnangu andmiseks füüsiliste ja juriidiliste isikute müügimahtude lõikes analüüsib Konkurentsiamet esialgu teenuse klientide/abonentide arvu ja selle dünaamikat ning siis müügimahu prognoosi klientide arvust ja tarbimismahu näitajatest lähtuvalt. Füüsiliste isikute võetud vee müügimaht [...]tuh m3 Võetud vee teenuse tarbijate (klientide/abonentide) arv. Tabelis kajastatud andmetest nähtub (vt Tabel 6 rida 8 ja 9), et Harku piirkonna füüsilisest isikust võetud vee klientide arvus toimusid viimased muutused 2018.a-l kui [...] klienti ning klientide arvuks kujunes aasta lõpuks [...] tk. 2019.a-ks ja 2020.a-ks ASTV Harku piirkonnas [...] Seega kujuneb nii 2019.a-ks kui ka 2020.aks prognoositavaks füüsilisest isikust võetud vee klientide arvuks Harku piirkonnas [...]. Võttes arvesse, et Harku piirkonnas [...] aastatel 2019 ja 2020 [...] füüsilisest isikust klientide arvus, peab Konkurentsiamet põhjendatuks Harku piirkonna võetud vee klientide arvu [...] tk, mis on [...] 2018.a lõpuks liitunud klientide [...] Võetud vee müügimaht. Tabelis väljatoodud andmetest nähtub (vt Tabel 6 rida 12 ja 13), et Harku piirkonnas on ühe füüsilisest isikust kliendi keskmine võetud vee tarbimise maht eelmisel kolmel aastal (2016 – 2018) kõikunud: 2016.a-l oli tarbimismaht [...] m3, 2017.a-l [...] tarbimismaht [...] m3- ni ja 2018.a-l [...] [...] m3-ni kliendi kohta aastas. 2019.a-ks prognoosib ASTV ühe füüsilisest isikust kliendi keskmiseks võetud vee tarbimismahuks eelmise kahe aasta keskmisest kliendi [...] tarbimismahust lähtuvalt m3 [([...] + [...]) / 2 = [...]: vt Tabel 6 rida 12]. Kuivõrd viimaste [...] aastate tarbimismahu tase ei võimalda prognoosida 2016.a [...], peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV ühe kliendi keskmist tarbimismahu prognoosi 2019.a-l [...] m3, mis baseerub viimase kahe aasta (2017-2018) keskmisel tarbimismahul. Regulatsiooniperioodi ühe kliendi keskmise võetud vee tarbimismahu on ettevõtja prognoosinud tarbimismahtude kõikuvat iseloomu arvestades eelneva kolme aasta keskmisest tarbimismahust lähtuvalt samuti [...] m3-t [([...] + [...] + [...]) / 3 = [...]: vt Tabel 6 rida 12]. Võttes arvesse, et ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil ühe kliendi tarbimismahu samale tasemele eelneva kolme aasta (2017 – 2019) keskmise füüsilisest isikust kliendi tarbimismahu näitajaga, loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Harku piirkonna ühe füüsilisest isikust kliendi võetud vee tarbimismahu [...] m3-t.  25 Põhjendatud füüsilisest isikust klientide arvust [...] tk ja ühe kliendi keskmisest võetud vee tarbimismahust [...] m3-st lähtuvalt kujuneb Harku piirkonna füüsiliste isikute võetud vee müügimahuks regulatsiooniperioodil [...]tuh m3 ([...]× [...]/ 1000 = [...]tuh m3), mis vastab ASTV Hinnataotluses prognoositud Harku piirkonna füüsiliste isikute võetud vee müügimahule. Eeltoodust tulenevalt loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Harku piirkonna füüsiliste isikute võetud vee müügimahu [...]tuh m3-t regulatsiooniperioodil. Juriidiliste isikute võetud vee müügimaht [...]tuh m3 Juriidilisest isikust klientide arv. Tabelis kajastatud andmetest nähtub (vt Tabel 6 rida 10 ja 11), et Harku piirkonna juriidilisest isikust võetud vee klientide arv ([...] tk) [...] alates 2017.a lõpust [...] ([...] klienti [...] 2018.a-l). Ettevõtja prognoosib [...] [...] klienti [...] 2019.a-l ja 2020.al, kuna piirkonda [...]. Võttes arvesse, et Harku piirkonnas on alates 2017.a juriidilisest isikust klientide arv [...], siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks Harku piirkonna võetud vee klientide arvu [...] tk, mis on prognoositud [...]. Võetud vee müügimaht. Tabelis väljatoodud andmetest nähtub (vt Tabel 6 rida 14 ja 15), et aastatel 2016-2018 on Harku piirkonna juriidilisest isikust kliendi keskmine võetud vee tarbimise maht [...]m3-lt 2016.a-l [...]m3-ni 2018.a-l. 2019.a-ks prognoosib ASTV ühe juriidilisest isikust kliendi keskmiseks võetud vee tarbimismahuks eelmise kahe aasta keskmisest tarbimismahust lähtuvalt [...]m3 [([...] + [...]) / 2 = [...]: vt Tabel 6 rida 14]. Kuivõrd tarbimismahu [...], peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV ühe kliendi keskmist tarbimismahu prognoosi 2019.a-l [...] m3, mis baseerub viimase kahe aasta (2017-2018) keskmisel tarbimismahul. Regulatsiooniperioodi ühe kliendi keskmise võetud vee tarbimismahu on ettevõtja prognoosinud tarbimismahtude kõikuvat iseloomu arvestades eelneva kolme aasta keskmisest tarbimismahust lähtuvalt samuti [...] m3-t [([...] + [...] + [...]) / 3 = [...]: vt Tabel 6 rida 14]. Võttes arvesse, et ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil ühe kliendi tarbimismahu samale tasemele eelneva kolme aasta (2017 – 2019) keskmise juriidilisest isikust kliendi tarbimismahu näitajaga, loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Harku piirkonna ühe juriidilisest isikust kliendi võetud vee tarbimismahu [...] m3-t. Põhjendatud juriidilisest isikust klientide arvust [...] tk ja ühe kliendi keskmisest võetud vee tarbimismahust [...] m3-t lähtuvalt kujuneb Harku piirkonna juriidiliste isikute võetud vee müügimahuks regulatsiooniperioodil [...]tuh m3 ([...] × [...] / 1000 = [...], mis vastab ASTV Hinnataotluses prognoositud juriidiliste isikute võetud vee müügimahule. Eeltoodust tulenevalt loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Harku piirkonna juriidiliste isikute võetud vee müügimahu [...]tuh m3-t regulatsiooniperioodil. Kokku kujuneb regulatsiooniperioodil ASTV Harku piirkonna füüsiliste ja juriidiliste isikute võetud vee põhjendatud müügimahuks [...]tuh m3 ([...]+ [...]= [...])27. 5.1.4. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht Harku piirkonnas Hinnataotluses prognoositud Harku piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht [...]tuh m3, s.h füüsilised isikud [...]tuh m3 ja juriidilised isikud [...]tuh m3 ASTV 27 Täpsemalt kujuneb regulatsiooniperioodil füüsilisest isikust kliendi võetud vee müügimahuks [...]tuh m3 ning juriidilisest isikust kliendi võetud vee müügimahuks [...]tuh m3, kokku seega müügimaht [...]+ [...]= [...]tuh m3.  26 on prognoosinud regulatsiooniperioodil Harku piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahuks [...]tuh m3, millest [...]tuh m3 on füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht ning [...]tuh m3 on juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht. Konkurentsiameti seisukoht reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu osas Konkurentsiamet koostas tabeli (vt Tabel 7) ettevõtja poolt esitatud andmete alusel, kus on kajastatud Harku piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse füüsilisest ja juriidilisest isikust tarbijate arv, müügimahud aastatel 2016 – 2018 ning prognoos aastateks 2019 ja 2020. Tabel 7 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahud Harku piirkonnas REO VEE MÜ ÜGI R 22 2 MA i ühi 20 00 0 HUD 2020 d k 16 11 1 Hark a 87 9 u piirk onna s 1 Tarb tuh [.. [. [. [. ijatel m3 .] .. .. .. e ] ] ] müü [...] dud reove eteen use maht 2 muut % [ [ [ [ us .. .. .. .. [...] võrre . . . . ldes ] ] ] ] eelne va aasta ga sh füüsi listel [...] e isiku tele 3 müü dud reov eetee [. [. [. nuse tuh [.. .. .. .. maht m3 .] ] ] ] 4 muut % [ [ [ [ us .. .. .. .. [...] võrre . . . . ldes ] ] ] ] eelne va  27 aasta ga sh juriid ilistel e [...] isikut ele 5 müüd ud reove eteen [. [. [. use tuh [.. .. .. .. maht m3 .] ] ] ] 6 muut % [ [ [ [ [...] us .. .. .. .. võrre . . . . ldes ] ] ] ] eelne va aasta ga 7 Abon tk [ [ [. [. entid . .. .. .. [...] e arv . . ] ] . ] ] 8 sh tk [ [ [. [. füüsil . .. .. .. [...] isest . . ] ] isiku . ] st ] abon entid e arv 9 muut tk [ [ [ [ us .. .. .. .. [...] võrre . . . . ldes ] ] ] ] eelne va aasta ga 1 sh tk [ [ [. [. [...] 0 juriid .. .. .. .. ilises . . ] ] t ] ] isiku st abon entid e arv 1 muut tk [ [ [ [ 1 us .. .. .. .. [...] võrre . . . . ldes ] ] ] ] eelne va aasta ga  28 Füüs ilises t [ [ [. [. [...] isiku . .. .. .. st . . ] ] abon . ] endi ] aast 1 a 2 kesk mine reov ee teen m3/ use ab tarbi on mine ent 1 muut % [ [ [ [ [...] 3 us .. .. .. .. võrre . . . . ldes ] ] ] ] eelne va aasta ga Jurii dilise st isiku [...] st abon endi 1 aasta 4 kesk mine reove e teenu m3/ se ab [. [. [. tarbi on [... .. .. .. mine ent ] ] ] ] 1 muut % [ [ [ [ [...] 5 us .. .. .. .. võrre . . . . ldes ] ] ] ] eelne va aasta ga Tabelist (vt Tabel 7 rida 1) nähtub, et aastatel 2016 - 2018 kõikus reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht Harku piirkonnas vahemikus [...]tuh m3-t – [...]tuh m3-t. 2019.a-ks ning regulatsiooniperioodiks ehk 2020.a-ks prognoosib ASTV reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu [...]tuh m3 tasemele. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahule hinnangu andmiseks füüsiliste ja juriidiliste isikute müügimahtude lõikes analüüsib Konkurentsiamet esialgu teenuse klientide/abonentide arvu ja selle dünaamikat ning siis müügimahu prognoosi klientide arvust ja tarbimismahu näitajatest lähtuvalt.  29 Füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht [...]tuh m3 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise tarbijate (klientide/abonentide) arv. Tabelis kajastatud andmetest nähtub (vt Tabel 7 rida 8 ja 9), et Harku piirkonna füüsilisest isikust reovee teenuse klientide arvus toimusid viimased muutused 2018.a-l, kui [...] klienti ning klientide arvuks kujunes aasta lõpuks [...] tk. 2019.a-ks ja 2020.a-ks ASTV Harku piirkonnas [...], kuna piirkonda [...]. Seega kujuneb nii 2019.a-ks kui ka 2020.a-ks prognoositavaks füüsilisest isikust reoveeteenuse klientide arvuks Harku piirkonnas [...]. Võttes arvesse, et Harku piirkonnas [...], peab Konkurentsiamet põhjendatuks Harku piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise klientide arvu [...] tk, mis on prognoositud [...]. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht. Tabelis väljatoodud andmetest nähtub (vt Tabel 7 rida 12 ja 13), et Harku piirkonnas on ühe füüsilisest isikust kliendi keskmine reoveeteenuse tarbimise maht eelmisel kolmel aastal (2016 – 2018) kõikunud: 2016.a-l oli tarbimismaht [...]m3, 2017.a-l [...] tarbimismaht [...]m3- ni ja 2018.a-l [...] [...]m3-ni kliendi kohta aastas. 2019.a-ks prognoosib ASTV ühe füüsilisest isikust kliendi [...]m3 [([...]+ [...] keskmiseks reoveeteenuse tarbimismahuks eelmise kahe aasta keskmisest [...] tase [...] tarbimismahust lähtuvalt / 2 = [...]: vt Tabel 7 rida 12]. Kuivõrd viimaste aastate tarbimismahu peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV ühe kliendi keskmist tarbimismahu prognoosi 2019.a-l [...] m3, mis baseerub viimase kahe aasta (2017-2018) keskmisel tarbimismahul. Regulatsiooniperioodi ühe kliendi keskmise reoveeteenuse tarbimismahu on ettevõtja prognoosinud tarbimismahtude kõikuvat iseloomu arvestades eelneva kolme aasta keskmisest tarbimismahust lähtuvalt samuti [...] m3-t [([...]+ [...]+ [...] / 3 = [...]: vt Tabel 7 rida 12]. Võttes arvesse, et ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil ühe kliendi tarbimismahu samale tasemele eelneva kolme aasta (2017 – 2019) keskmise füüsilisest isikust kliendi tarbimismahu näitajaga, loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Harku piirkonna ühe füüsilisest isikust kliendi reovee ärajuhtimise ja puhastamise tarbimismahu [...] m3-t. Põhjendatud füüsilisest isikust klientide arvust [...] tk ja ühe kliendi keskmisest reovee ärajuhtimise ja puhastamise tarbimismahust [...] m3-st lähtuvalt kujuneb Harku piirkonna füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahuks regulatsiooniperioodil [...]tuh m3 ([...] × [...] / 1000 = [...]tuh m3), mis vastab ASTV Hinnataotluses prognoositud Harku piirkonna füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahule. Eeltoodust tulenevalt loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Harku piirkonna füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu [...]tuh m3-t regulatsiooniperioodil. Juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht [...]tuh m3 Juriidilisest isikust klientide arv. Tabelis kajastatud andmetest nähtub (vt Tabel 7 rida 10 ja 11), et ASTV juriidilisest isikust reovee teenuse klientide arvus toimus [...] muutus 2018.al kui [...] ning klientide arvuks kujunes aasta lõpuks [...] tk. 2019.a-ks ja 2020.a-ks ASTV Harku piirkonnas [...], kuna piirkonda [...]. Seega kujuneb nii 2019.a-ks kui ka 2020.a-ks prognoositavaks juriidilisest isikust reoveeteenuse klientide arvuks Harku piirkonnas [...] tk. Võttes arvesse, et Harku piirkonnas [...], peab Konkurentsiamet põhjendatuks Harku piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise klientide arvu [...] tk, mis on prognoositud [...].  30 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht. Tabelis väljatoodud andmetest nähtub (vt Tabel 7 rida 14 ja 15), et aastatel 2016-2018 on Harku piirkonnas keskmine reoveeteenuse tarbimise maht ühe juriidilisest isikust kliendi kohta [...]: [...] m3-lt 2016.a-l kuni [...] m3-ni 2018.a-l. 2019.a-ks prognoosib ASTV ühe juriidilisest isikust kliendi keskmiseks reoveeteenuse tarbimismahuks eelmise kahe aasta keskmisest tarbimismahust lähtuvalt [...] m3 [([...]+[...] / 2 = [...] : vt Tabel 7 rida 14]. Kuivõrd tarbimismahu [...] viimastel aastatel ei võimalda [...] prognoosida , peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV ühe kliendi keskmist tarbimismahu prognoosi 2019.a-l [...] m3, mis baseerub viimase kahe aasta (2017-2018) keskmisel kliendi tarbimismahul. Regulatsiooniperioodi ühe kliendi keskmise reoveeteenuse tarbimismahu on ettevõtja prognoosinud tarbimismahtude kõikuvat iseloomu arvestades eelneva kolme aasta keskmisest tarbimismahust lähtuvalt samuti [...] m3-t [([...] + [...] + [...]) / 3 = [...]: vt Tabel 7 rida 14]. Võttes arvesse, et ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil ühe kliendi tarbimismahu samale tasemele eelneva kolme aasta (2017 – 2019) keskmise juriidilisest isikust kliendi tarbimismahu näitajaga, loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Harku piirkonna ühe juriidilisest isikust kliendi reovee ärajuhtimise ja puhastamise tarbimismahu [...]m3-t. Põhjendatud juriidilisest isikust klientide arvust [...] tk ja ühe kliendi keskmisest reoveeteenuse tarbimismahust [...]m3-t lähtuvalt kujuneb Harku piirkonna juriidiliste isikute reoveeteenuse müügimahuks regulatsiooniperioodil [...]tuh m3 ([...]× [...] / 1000 = [...]), mis vastab ASTV Hinnataotluses prognoositud juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahule. Eeltoodust tulenevalt loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Harku piirkonna juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu [...]tuh m3-t regulatsiooniperioodil. Kokku kujuneb regulatsiooniperioodil ASTV Harku piirkonna füüsiliste ja juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise põhjendatud müügimahuks [...]tuh m3 ([...] + [...] = [...])28. 5.1.5. Võetud vee müügimaht teistele vee-ettevõtjatele Hinnataotluses prognoositud teiste vee-ettevõtjate võetud vee müügimaht [...]tuh m3. ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil teiste vee-ettevõtjate võetud vee müügimahuks [...]tuh m3. Konkurentsiameti seisukoht võetud vee müügimahu osas Konkurentsiamet koostas tabeli (vt Tabel 8) ASTV poolt esitatud andmete alusel, kus on kajastatud teiste vee-ettevõtjate arv ning võetud vee teenuse müügimahud aastatel 2016 – 2018 ning prognoos aastateks 2019 ja 2020. Tabel 8 Võetud vee müügimahud teistele vee-ettevõtjatele Ri üh 20 2 201 2 2020 daVÕETUD ik 16 0 8 0 VEE 28 Täpsemalt kujuneb regulatsiooniperioodil füüsilisest isikust kliendi reovee teenuse müügimahuks [...]tuh m3 ning juriidilisest isikust kliendi reovee teenuse müügimahuks [...]tuh m3, kokku seega müügimaht [...]+ [...]= [...]tuh m3.  31 MÜÜGI 1 1 MAHUD 7 9 teised vee- ettevõtjad 1 Müüdud tuh [.. [.. [.. [.. [.. vee maht m3 .] .] .] .] .] 2 muutus % [.. [.. [.. [. võrreldes .] .] .] .. [...] eelneva ] aastaga 3 Vee- tk [.. [.. [.. [.. [.. ettevõtja .] .] .] .] .] te arv Tabelist (vt Tabel 8 rida 1) nähtub, et 2016.a-l oli teiste vee-ettevõtjate võetud vee müügimaht [...]tuh m3. Seoses [...] 2017.a-l [...] võetud vee müügimaht [...]tuh m3-ni ja 2018.a-l [...] tuh m3ni. Nii 2019.a kui ka regulatsiooniperioodi ehk 2020.a müügimahu prognoosib ettevõtja [...] [...]tuh m3-t (vt Tabel 8 rida 1). 2019.a-l prognoosib ASTV [...] [...], siis ei mõjuta [...] olulisel määral [...] võetud vee kogu müügimahtu. Regulatsiooniperioodil ettevõtja [...] Võttes arvesse, et ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil teiste vee-ettevõtjate võetud vee müügimahu , [...] peab Konkurentsiamet põhjendatuks teiste vee-ettevõtjate võetud vee müügimahtu [... ]tuh m3. 5.1.6. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht teistele vee-ettevõtjatele Hinnataotluses prognoositud teiste vee-ettevõtjate reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht [...]tuh m3 ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil teiste vee-ettevõtjate reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahuks [...]tuh m3. Konkurentsiameti seisukoht reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu osas Konkurentsiamet koostas tabeli (vt Tabel 9) ettevõtja poolt esitatud andmete alusel, kus on kajastatud teiste vee-ettevõtjate arv ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse müügimahud aastatel 2016 – 2018 ning prognoos aastateks 2019 ja 2020. Tabel 9 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahud teised vee-ettevõtjad REOVEE MÜÜGIMAHUD teised Rida ühik 2016 2017 2018 2019 2020 veeettevõtjad 1 Müüdud reoveeteenuse maht tuh m3 [...] [...] [...] [...] [...] 2 muutus võrreldes eelneva aastaga % [...] [...] [...] [...] [...] 3 Vee-ettevõtjate arv tk [...] [...] [...] [...] [...] Tabelist (vt Tabel 9 rida 1) nähtub, et 2016.a-l oli teistele vee-ettevõtjatele müüdud reovee teenuse maht [...]tuh m3-t, 2017.a-[...]müügimaht [...]tuh m3-ni ja 2018.a-l [...] [...]tuh m3-ni. Nii 2019.a-ks kui ka regulatsiooniperioodiks ehk 2020.a-ks prognoosib ettevõtja reoveeteenuse mahu [...]ehk müügimahuks 2019.a-l [...]tuh m3 ja 2020.a-l [...]tuh m3. Müügimahu [...] eelnevatel aastatel on tingitud [...] ning klientide [...] prognoosib ASTV ka 2019.a-l ([...] [...]  32 klienti), kelle tegevusmahud mõjutavad [...] reoveeteenuse kogumüügimahtu ka regulatsiooniperioodil (vt Tabel 9 rida 1 ja 3). Kuna ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil teiste vee-ettevõtjate reoveeteenuse müügimahu [...], peab Konkurentsiamet põhjendatuks teiste vee-ettevõtjate reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahtu [...] 5.1.7. Sademevee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht teistele vee-ettevõtjatele ÜVVKS § 14 lg 1 p 3 kohaselt võib vee-ettevõtja kehtestada lisaks reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasule eraldi tasu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest. ÜVVKS § 15 lg 2 kohaselt arvestatakse või mõõdetakse ühiskanalisatsiooni juhitava reo-, sademete-, drenaaživee ja muu pinnase- või pinnavee kogust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kohaselt. ASTV põhitegevuspiirkonnas kehtiva Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja 29 § 27 lg 6 kohaselt määratakse sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kogus vee-ettevõtja poolt tehniliste arvestuste alusel või mõõdetakse. ASTV arvestab teise vee-ettevõtja poolt ärajuhitud sademevee koguse vee-ettevõtja poolt reoveepuhastile juhitud mõõdetud reo- ja sademevee koguse ning piirkonna reovee teenuse müügimahu vahest lähtuvalt. Hinnataotluses prognoositud teiste vee-ettevõtjate sademevee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht [...]tuh m3 ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil teiste vee-ettevõtjate sademevee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahuks [...]tuh m3. Konkurentsiameti seisukoht sademevee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu osas Konkurentsiamet koostas tabeli (vt Tabel 10) ettevõtja poolt esitatud andmete alusel, kus on kajastatud teistele vee-ettevõtjatele osutatud sademevee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse müügimahud aastatel 2016 – 2018 ning prognoos aastateks 2019 ja 2020. Tabel 10 Sademevee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahud - teised vee-ettevõtjad SADEMEVEE MÜÜGIMAHUD - Rida ühik 2016 2017 2018 2019 2020 teised vee-ettevõtjad 1 Müüdud sademevee teenuse maht tuh m3 [...] [...] [...] [...] [...] 2 muutus võrreldes eelneva aastaga % [...] [...] [...] [...] [...] 3 Vee-ettevõtjate arv tk [...] [...] [...] [...] [...] Tabelist (vt Tabel 10 rida 1) nähtub, et 2016.a- l oli 3 teistele vee-ettevõtjatele müüdud sademevee [...]tuh m -ni ja 2018.a-l [...] taas [...] maht 3 [...]tuh m -t, 2017.a-l [...] sademevee maht tuh [...] perioodil 2016 – 2018 ning 3 [...] [...] m -ni. Sademevee teenust tarbivate klientide arv on ettevõtja klientide arvus [...] 2019.a-l [...] regulatsiooniperioodil ehk 2020.a-l (vt Tabel 10 rida 3). Kuna sademevee mahud sõltuvad ilmastikutingimustest, siis on ASTV lähtunud nii 2019.a kui ka 29 Leitav veebiaadressilt: https://www.riigiteataja.ee/akt/407082013029  33 2020.a sademevee koguste prognoosimisel prognoosaastale eelneva kolme aasta keskmisest sademevee kogusest, millist lähenemist peab Konkurentsiamet põhjendatuks. Seega kujuneb 2019.a-ks prognoositav sademevee kogus eelmise kolme aasta (2016 – 2018) keskmisest sademevee kogusest lähtuvalt [...]tuh m3 [([...]+ [...]+[...]) / 3 = [...]tuh m3; vt Tabel 10 rida 1 veerud 2016 - 2019] ja regulatsiooniperioodiks ehk 2020.a-ks prognoositav sademevee kogus eelmise kolme aasta (2017 – 2019) keskmisest sademevee kogusest lähtuvalt [...]tuh m3 [([...]+ [...]+ [...] / 3 = [...]tuh m3; vt Tabel 10 rida 1 veerud 2017 - 2020]. Need vastavad ASTV Hinnataotluses prognoositud sademevee mahtudele 2019 ja 2020 aastal. Võttes arvesse, et sademevee maht on sõltuv ilmastikutingimustest, mistõttu ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodi teiste vee-ettevõtjate sademevee müügimahu prognoosaastale eelneva kolme aasta (2017 – 2019) keskmisest sademevee kogusest ([...]tuh m3) lähtuvalt, peab Konkurentsiamet põhjendatuks teiste vee-ettevõtjate sademevee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahtu [...]tuh m3. 5.2. Veekadu ja omatarbevesi Veekadu leitakse ammutatud vee koguse, omatarbevee koguse ning müüdud vee koguse vahena (ammutatud vee kogus lahutada omatarbevee kogus lahutada müüdud vee kogus). Sellesse kategooriasse kuuluvad veelekked ja veemõõtjate ebatäpsusest tulenevad vahed. Veekadu iseloomustab muuhulgas ka veetorustiku tehnilist seisundit. Olulise tähtsusega veekao tekkimisel on ehitatud torustike vanus, ehituskvaliteet ja materjal. Veekaole hinnangu andmine on oluline, sest see mõjutab: 1) elektrienergia kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem kulub elektrienergiat vee pumpamiseks ja joogivee puhastamiseks); 2) kemikaalide kulu (mida väiksem on veekadu, seda väiksem on kemikaalide kulu, juhul kui vee töötlemisel kemikaale kasutatakse); 3) keskkonnatasude kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem tuleb maksta vee erikasutusõiguse tasu). Omatarbevee hulka loeb Konkurentsiamet võetud vee kogust, mida kasutatakse vee-ettevõtja poolt kaasnevate hooldustööde läbiviimisel, samuti plaanilisi ja mitteplaanilisi veevõtte ühisveevärgist, mis on mõõdetavad ja mida ei lülitata veekao hulka. Omatarbevee hulka ei arvestata tuletõrjeks võetavat vett ega võetud vee kogust, mida vee-ettevõtja kasutab muuks otstarbeks (nt kontoriruumides). Omatarbevee mahtu ei arvestata müüdud vee mahu hulka. Kuna omatarbevett ei arvestata ka veekao hulka, siis annab Konkurentsiamet eraldi hinnangu ettevõtja poolt prognoositud omatarbevee kogusele. Hinnataotluses prognoositud omatarbevesi [...]tuh m3 ja veekadu [...]tuh m3 ([...]% ammutatud veest ilma omatarbeveeta) ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil kasutatavaks omatarbevee koguseks (kogu ASTV piirkond) [...]tuh m3, millest Tallinna ja Saue piirkonnaga on seotud [...]tuh m3, Harku piirkonnaga on seotud [...]tuh m3 ja teiste vee-ettevõtjatega on seotud [...]tuh m3. Veekaoks prognoosib ASTV regulatsiooniperioodil (kogu ASTV piirkond) [...]tuh m3 ([...]% ammutatud veest ilma omatarbeveeta), millest Tallinna ja Saue piirkonnaga on seotud [...]tuh m3, Harku piirkonnaga [...]tuh m3 ja teiste vee-ettevõtjatega on seotud [...]tuh m3.  34 Konkurentsiameti seisukoht omatarbevee ja veekao osas Ülevaate saamiseks omatarbevee ja veekadude muutuse kohta ajas, koostas Konkurentsiamet ettevõtja poolt esitatud andmete alusel alljärgneva tabeli, kus on kajastatud ASTV kogu ammutatud vee, omatarbevee ja veekao mahud aastatel 2016 – 2018 ning prognoos aastateks 2019 ja 2020 (vt Tabel 11). Tabel 11 Veekadu ja omatarbevesi Rida VEE OMATARVE ja VEEKADU ühik 2016 2017 2018 2019 2020 1 Ammutatud vesi tuh m³ 26497,6 26427,0 26962,0 [...] [...] 2 Vee omatarve tuh m³ 1878,4 1858,4 1590,4 [...] [...] Omatarbevee koguse muutus võrreldes eelmise aastaga [...] [...] [...] 3 % -1,1 -14,4 4 Ammutatud vesi ilma omatarbeveeta tuh m³ 24619,2 24568,6 25371,6 [...] [...] 5 Võetud vee müügimaht tuh m³ [...] [...] [...] [...] [...] 6 Veekadu (rida 1- rida 2- rida 5) tuh m³ [...] [...] [...] [...] [...] Veekao osakaal ammutatud veest ilma omatarbeveeta [...] 7 % [...] [...] [...] [...] Veekao osakaalu muutus võrreldes eelmise aastaga [...] [...] [...] [...] 8 % [...] 9 Ühisveevärgi torustike pikkus km [...] [...] [...] [...] [...] Omatarbevee kogus ASTV kasutab omatarbevett peamiselt Ülemiste veepuhastusjaamas seadmete puhastamiseks ja hoolduseks. Hinnanguliselt kulub veepuhastusjaamale ligikaudu [...]% kogu ASTV tarbitavast omatarbevee kogusest. Ülejäänud omatarbevesi kasutatakse veetorustike hoolduseks nõuetele vastava joogivee kvaliteedi tagamiseks. Tabelist (vt Tabel 11 rida 2 ja 3) nähtub, et ASTV omatarbevee kogus oli aastatel 2016 ja 2017 sarnasel tasemel ehk 2016.a-l 1878,4 tuh m3-t ja 2017.a-l 1858,4 tuh m3-t (muutus -1,1%). 2018.a-l vähenes omatarbevee kogus 1590,4 tuh m3-ni (muutus -14,4%). ASTV on varasemalt hinnamenetluses selgitanud, et omatarbevee koguse kõrge tase 2016 ja 2017 aastatel oli tingitud toorvee kvaliteedi halvenemisest Ülemiste järves. 2019.a lõpuks prognoosib ASTV omatarbevee koguseks [...] [...]tuh m3-t [([...]: vt Tabel 11 rida 2]. Kuivõrd toorvee kvaliteedi tase ei sõltu ASTV tegevusest, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV omatarbevee koguse prognoosi 2019.a-l [...]tuh m3, mis [...]. Regulatsiooniperioodi ehk 2020.a omatarbevee koguse on ettevõtja prognoosinud [...] [...]tuh m3-t [([...] vt Tabel 11 rida 2]. Võttes arvesse, et ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil omatarbevee koguse toorvee kvaliteedi  35 kõikumisest tingituna [...], peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV omatarbevee mahtu [...]tuh m3-t. Veekadu Tabelist nähtub (vt Tabel 11 rida 6), et aastatel 2016 – 2018 oli ASTV veekadu vahemikus [...]– [...]tuh m3-t. Veekao osakaal ammutatud vee mahust ilma omatarbeveeta (vt Tabel 11 rida 7) oli 2016.a-l [...]%, 2017.a-l langes [...]%-ni ning jäi sarnasele tasemele ka 2018.a-l ehk [...]%. Vaadeldaval perioodil ei ole rekonstrueeritud torustike pikkus oluliselt muutunud, kuivõrd ASTV investeerib amortiseerunud torustike taastamisse järk-järgult hoides veekao näitajad ühtlasel tasemel. Regulatsiooniperioodi veekao osakaaluks ammutatud vee mahust ilma omatarbeveeta on ettevõtja prognoosinud [...]%, mis on sarnane aastate 2017 ja 2018 tasemega ehk eelneva perioodi madalaimate veekao näitajatega. Kuna ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodi veekao osakaalu sarnasele tasemele aastate 2017 ja 2018 veekao näitajatega, kui ettevõtja veekao osakaal oli madalaim, siis loeb Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV veekao osakaalu tasemel [...]% ammutatud vee mahust ilma omatarbeveeta ning seega veekao mahu [...]tuh m3. Võttes arvesse, et omatarbevee maht ja veekao maht mõjutavad erinevate ASTV tegevuspiirkondade/vee-ettevõtjate tarbeks ammutatava vee kogust, mis omakorda on aluseks vee erikasutusõiguse tasu arvutamisel vastava tegevuspiirkonna/vee-ettevõtjate veeteenuse hinnas (vt otsuse punkt 7.1.1), siis on ASTV jaganud (vt otsuse punkt 6.2) regulatsiooniperioodi põhjendatud omatarbevee mahu ([...]tuh m3) ja veekao mahu ([...]tuh m3) erinevate piirkondade (Tallinna ja Saue piirkond, Harku piirkond, jt piirkonnad) ning teiste vee-ettevõtjate vahel vastava tegevuspiirkonna/vee-ettevõtjate võetud vee müügimahtude osakaalude alusel, mis kajastub alljärgnevas tabelis (vt Tabel 12 rida 2 ja 3). Tabel 12 Veekao ja omatarbevee mahtude jagunemine piirkondade/vee-ettevõtjate lõikes VEE Tal Har Teised Muud OMAT ü linna ku veeette piirko RiARVE h ja piirk võtjad nnad KOKKU daja i Saue ond VEEK k piirk ADU ond 1 Müügi % [. [. [.. [.. 100,0 mahu .. .. .] .] osakaa ] ] l 2 Omata tu [. [. [. [. [...] rbevee h .. .. .. .. maht m ] ] ] ] ³ 3 Veeka tu [. [. [. [. o maht h .. .. .. .. [...] m ] ] ] ] ³ Eeltoodust lähtuvalt peab Konkurentsiamet regulatsiooniperioodil põhjendatuks ASTV prognoositud: - omatarbevee mahtusid Tallinna ja Saue piirkonnas [...]tuh m3, Harku piirkonnas [...] tuh m3 ning teiste vee-ettevõtjatega seotult [...]tuh m3 ja - veekao mahtusid Tallinna ja Saue piirkonnas [...]tuh m3, Harku piirkonnas [...]tuh m3 ning teiste vee-ettevõtjatega seotult [...]tuh m3.  36 6. Kulude eristamine ASTV peamiseks tegevuseks on veeteenuse osutamine. Samal ajal osutab ettevõte vähesel määral ka muid teenuseid, mille hind (näiteks ülenormatiivselt reostunud reovee puhastamine, purgimisteenus, mitmesugused mittemonopoolsed lisateenused) ei kuulu haldusorgani poolt kooskõlastamisele. Haldusorgani poolt kooskõlastatava veeteenuse hinna kujundamisel on oluline, et muu tegevusega seotud kulu oleks veeteenuse kuludest eristatud ning veeteenuse kulud erinevate tegevuspiirkondade ja vee-ettevõtjate vahel oleks jagatud põhjendatud printsiipidest lähtuvalt. KonkS § 181 on sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja kohustus pidada eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt kindlaks määrata ettevõtja sise-eeskirjades. Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote või teenuse väärtusega. ÜVVKS § 72 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja lisaks KonkS §-s 181 sätestatud nõude täitmisele pidama oma raamatupidamises kulude kohta eraldi arvestust järgmiste tegevuste kaupa: 1) veevarustus; 2) reovee ärajuhtimine ja puhastamine; 3) sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine; 4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud tegevustega seotud lisateenused; 5) liitumistasud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest; 6) muu tegevus. Kulude eristamine tagab, et kooskõlastatavasse veeteenuse hinda lülitatakse vaid selle teenuse osutamisega seotud põhjendatud kulud vastavalt ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatule. 6.1. Kulude eristamine mittereguleeritud tegevusele KonkS § 181 ja ÜVVKS § 72 lg 1 ning § 14 lg 2 lähtuvalt peavad iga teenuse osutamiseks tehtavad kulud saama kaetud selle teenuse tasuga ning veeteenuse tasuga ei tohi katta muude teenuste kulusid. Seega peavad muude teenuste (ASTV puhul näiteks ülenormatiivselt reostunud reovee puhastamine, purgimisteenus) osutamiseks tehtavad kulud olema eristatud veeteenusega seotud kuludest. ÜVVKS § 14 lg 3 lähtuvalt kooskõlastab Konkurentsiamet tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest reoveele, mis ei ületa kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud maksimaalseid reoainete sisaldusi (reostusnäitajate piirväärtusi). ASTV põhitegevuspiirkonnas Tallinna linnas on kohalik omavalitsus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas kehtestanud ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused, mille ületamisel saab reovett lugeda ülenormatiivselt reostunud reoveeks. Piirväärtus on normiks seda ületava reoaine või ohtliku aine kontsentratsiooni puhul ülenormatiivse reostuse tasu arvestamisel. Ülenormatiivselt reostunud on üldjuhul ka purgitav reovesi. Kokkuvõtlikult põhjustab eeskirjas sätestatud reoainete piirväärtusi ületav reovesi puhastusprotsessis lisakulutusi, mis ei tohi sisalduda veeteenuse hinnas, vaid tuleb katta ülenormatiivset reovett ärajuhtinud kliendi poolt. Eelkõige on lisanduvateks kuludeks reoveepuhasti elektrienergia kulu, puhastamiseks kasutatavate  37 kemikaalide kulu ja muda käitluskulud, kuna saastatuma reovee puhastamiseks kulub ennekõike eelnimetatud kulusid kahe või enama korra võrra rohkem võrreldes sama mahu normi piires reostunud reovee puhastamisega. ASTV-l on esinenud eelnevatel aastatel järjepidevalt ülenormatiivse reostusega reovett ning prognoosib seda ka regulatsiooniperioodiks. Hinnataotluses on ASTV eristanud kooskõlastatavasse veeteenuse hinda lülitatavatest kuludest ülenormatiivselt reostunud reovee ja purgimisteenusena vastu võetava reovee puhastamisega (muu tegevusega) seotud kulud, sealjuures reoveepuhasti elektrienergia kulu, reovee puhastamiseks kasutatavate kemikaalide kulu ja muda käitluskulud kahekordses mahus puhastatava reovee kõrgemat reostusastet arvesse võttes. Konkurentsiamet hindab ASTV lähenemise muule tegevusele kulude eristamisel KonkS § 181, ÜVVKS § 72 lg 1 p 6, § 14 lg 2 ja lg 3 sätestatuga kooskõlas olevaks, mille kohaselt on ettevõtja eemaldanud kooskõlastatavast veeteenuse hinnast muu tegevusega seotud kulud s.h ülenormatiivselt reostunud reovee ja purgitava reovee puhastamisega seotud kulud. 6.2. Kulude eristamine ASTV erinevatele piirkondadele ja vee-ettevõtjatele ASTV osutab veeteenust Tallinna ja Saue linnas, Maardu linnas, Harku alevikus ning ka teistele vee-ettevõtjatele Tallinna linnas ja Harjumaal Tallinna lähivaldades. Hinnataotluses on ASTV jaganud veeteenuse osutamisega seotud mahupõhised kulud nagu vee erikasutusõiguse tasu, saastetasu, elektrienergia kulu, kemikaalide kulu ja muda käitluskulu erinevate tegevuspiirkondade ja teiste vee-ettevõtjate vahel lähtudes vastava tegevuspiirkonna/vee-ettevõtjate veeteenuse müügimahtude osakaaludest. Juhul, kui kulu on seotud ka sademevee teenuse osutamisega, on ettevõtja arvestanud kulude jagamisel sademevee müügimahtusid vähendatud mahus ehk koefitsiendiga [...], võttes arvesse, et sademevee madalama reostatuse tõttu kulub selle puhastamiseks ka vähem kulusid. Muude veeteenuse opereerimiskulude jagamisel, mis ei ole otsekuluna lülitatud veeteenuse hinda, on ettevõtja võtnud kulude jagamisel arvesse teiste vee-ettevõtjate müügimahud vähendatud osakaalus, s.t korrutanud koefitsiendiga [...]. ASTV selgitustel on [...] määra koefitsient kujundatud lähtuvalt asjaolust, et ettevõtja ei osuta teistele vee-ettevõtjatele täisteenust (nt klienditeenindus, võrkude igapäevane hooldus/remont, ei ole palganud eraldi tööjõudu, ei ole teinud investeeringuid jne) nii, nagu ASTV teeb seda teenuse vahetu osutajana oma tegevuspiirkondades. Eelnevalt kirjeldatud müügimahtude osakaaludest lähtuvalt on ASTV jaganud tegevuspiirkondade ja teiste vee-ettevõtjate vahel erinevad kontrollitavad tegevuskulud nagu tööjõukulu, remondi- ja hoolduskulu, transpordikulu jne. Eeltoodud jagamisprintsiibist tulenevalt kujunevad muud tegevuskulud tegevuspiirkondade veeteenuse ühiku hinnas kõrgemaks kui teistele veeettevõtjatele osutatava veeteenuse ühiku hinnas. Kuna vee erikasutusõiguse tasu, saastetasu, kemikaalide kulu ja muda käitluskulu on kulud, mis vahetult sõltuvad ammutatava vee või käideldava reovee mahust, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks nimetatud kulude jagamist erinevate tegevuspiirkondade ja teiste vee-ettevõtjate vahel vastava piirkonna/vee-ettevõtja vee või reovee müügimahtude (sealjuures sademevee mahud [...] koefitsiendiga) osakaaludest lähtuvalt. Iga klient peab katma kulu, mis tekib vahetult tarbitava toote/teenuse koguse põhiselt, mis on näiteks vee erikasutusõiguse tasu, mida veeettevõtjal tuleb maksta iga ühiku ammutatud vee eest või saastetasu heitvee keskkonda suunamisel selles sisalduva reostuse eest. Samuti peab Konkurentsiamet õigeks ASTV  38 lähenemist jagada vee-ettevõtjatele veeteenusega seonduvaid jagatavaid muid tegevuskulusid vähendatud määral ([...]% ulatuses vähendatud müügimahtude alusel), sest kulud, mis on seotud tegevuspiirkondade vahetu teenindamisega (klienditeenindus, üldhaldus jms) ei lasu ASTV-l teistele vee-ettevõtjatele teenust osutades ning antud kulud tehakse ennekõike tegevuspiirkondades teenust vahetult saava tarbijaskonna jaoks. Eeltoodust lähtuvalt hindab Konkurentsiamet ASTV lähenemist veeteenuse kulude jagamisel erinevate tegevuspiirkondade ja teiste vee-ettevõtjate vahel KonkS § 181, ÜVVKS § 72 lg 1 p 1-4 ja § 14 lg 2 sätestatuga kooskõlas olevaks, sest kulud, mis on vahetult seotud ressursi (toodangu) tasu, maksu või (vahetu) töötlusega on lülitatud vastava veeteenuse hinda konkreetse tegevuspiirkonna/vee-ettevõtja müügimahu osakaalu alusel ning muud jagatavad veeteenuse opereerimiskulud on lülitatud veeteenuse hinda võttes arvesse kulude erinevaid mahte tegevuspiirkondade ja teiste vee-ettevõtjate teenindamisel. 7. Veeteenuse hinda lülitatavad tegevuskulud ÜVVKS § 14 lg 2 ning sellest lähtuvalt Juhendi punkti 7.1 järgi on veeteenuse hindade arvutamise aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil ning punkti 7.2 kohaselt lülitatakse veeteenuse hindadesse tegevuskulud, kapitalikulu ja põhjendatud tulukus. Juhendi punkti 2.15 kohaselt on tegevuskulud hinda lülitatavad põhjendatud kulud, mis ei sisalda kapitalikulu ja finantskulu (finantskuludeks võivad olla kahjum investeeringutelt tütar- või sidusettevõttesse, kahjum pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt, intressikulud, kahjum valuutakursi muutustest või kahjum lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt30). Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu Hinnataotluses esitatud tegevuskulude kohta. Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud tegevuskulud on ÜVVKS § 14 lg 2 alusel põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi punktidele 4.2 kuni 4.8. Juhendi punktist 4.2 lähtuvalt jagunevad tegevuskulud alljärgnevalt: 1) mittekontrollitavad kulud, kusjuures Konkurentsiamet annab eraldi hinnangu vee erikasutusõiguse tasule ning saastetasule; 2) kontrollitavad kulud, kusjuures Konkurentsiamet annab eraldi hinnangu elektrienergia kulule, kemikaalide kulule, muda käitluskulule ning muudele tegevuskuludele. 7.1. Mittekontrollitavatel hindadel/tasudel põhinevad kulud Juhendi punkti 4.4 kohaselt on mittekontrollitavatel hindadel/tasudel põhinevad kulud (edaspidi mittekontrollitavad kulud) need, mis ei ole mõjutatavad ettevõtja majandustegevuse kaudu, vaid sõltuvad ettevõtja-välistest teguritest (eelkõige seadusandlusest). Näiteks on Juhendi punkti 4.4 kohaselt ettevõtja jaoks mittekontrollitavad: 1) teisele vee-ettevõtjale makstavad tasud veeteenuse eest (juhul kui need on kooskõlastatud vastavalt ÜVVKS § 141 lg 2); 2) seaduses sätestatud keskkonnatasude määrad; 3) administratiivselt reguleeritavad hinnad; 4) muud seadustest tulenevad koormised ja kohustused. 30 Veebiaadress: http://www.rmp.ee/raamatupidamine/rtj/; RTJ 2 „Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes“ Lisa 2 „Kasumiaruande ja koondkasumiaruande kirjete selgitus“  39 Juhendi punkti 4.5 kohaselt lülitatakse täielikult veeteenuse hinda Juhendi p 4.4 lähtuvad määrad, tasud vm, küll aga peab ettevõtja põhjendama vastavate määrade, tasudega maksustatavaid koguseid (nt ammutatava vee kogused, saastekogused jm). ASTV-l on mittekontrollitavateks kuludeks vee erikasutusõiguse tasu (vee erikasutusõiguse tasumäär) ja saastetasu (keskkonda heidetava saasteainete tasumäärad) ning osaliselt ka elektrienergia kulu (elektrienergia hinnas sisalduv võrgutasu, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi hinnakomponent). Lisaks võib mittekontrollitava kuluna käsitleda maamaksu- ja riigilõivukulu, kuid kuna nende kulude osakaal on tegevuskuludest väga väike, siis analüüsib Konkurentsiamet maamaksu- ja riigilõivukulusid koos muude tegevuskuludega. Mittekontrollitavate kulude põhjendatuse hindamiseks on Konkurentsiamet vee-ettevõtjatele välja töötanud Küsimustiku töölehe „Tabel F. Keskkonnatasud“ ja töölehe „Tabel B. Kasumiaruanne“. Hinnataotluses prognoositud mittekontrollitavad kulud summas [...]tuh € ASTV on Hinnataotluse kohaselt prognoosinud regulatsiooniperioodiks vee erikasutusõiguse tasuks [...]tuh € ja saastetasu [...]tuh € ehk kokku mittekontrollitavate kulude summaks käesoleva otsusega kooskõlastatavas veeteenuse hinnas [...]tuh €. Konkurentsiameti seisukoht mittekontrollitavate kulude osas Järgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu ASTV poolt prognoositud mittekontrollitavatele kuludele kulukomponentide lõikes. 7.1.1. Vee erikasutusõiguse tasu Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 10 lg 1 kohaselt makstakse vee erikasutusõiguse tasu õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras. Vee erikasutusõiguse tasu kujuneb prognoositud ammutatud vee kogusele KeTS § 10 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 (kehtib alates 01.01.2016) „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“31 lisas sätestatud vee erikasutusõiguse tasumäärade rakendamisel. Juhendi punkti 4.5 kohaselt võetakse vee erikasutusõiguse tasumäärad täielikult arvesse vee erikasutusõiguse tasu arvutamisel, küll aga peab ettevõtja põhjendama vee erikasutusõiguse määradega maksustatavaid vee koguseid. Hinnataotluses prognoositud vee erikasutusõiguse tasu veeteenuse hinnas [...]tuh € Hinnataotluse kohaselt prognoosib ASTV regulatsiooniperioodil Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teiste vee-ettevõtjate veeteenusega seotud vee erikasutusõiguse tasuks [...]tuh €, millest [...]tuh € lülitab Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hinda, [...]tuh € Harku piirkonna veeteenuse hinda ja [...]tuh € teiste vee-ettevõtjate veeteenuse hinda. Konkurentsiameti seisukoht vee erikasutusõiguse tasu [...]tuh € osas ASTV ammutab vett vastavalt vee erikasutuslubadele nr L.VV/331954, L.VV/332501, 31 Veebiaadress: https://www.riigiteataja.ee/akt/121112014011  40 L.VV/328349 ja L.VV/328381. Nimetatud vee erikasutusload on väljastatud ASTV-le veevõtuks Harju- ja Järvamaa pinnaveehaaretest, s.h Ülemiste järvest ning põhjavee ammutamiseks kambrium-vendi (C-V) ja ordoviitsiumi-kambriumi (O-C) põhjaveekihist. Vee erikasutusõiguse eest makstav tasu kujuneb ammutatud vee kogustele seaduses sätestatud vee erikasutusõiguse tasumäärade rakendamisel. Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ §-s 1 osundatud lisa kohaselt on alates 01.01.2020.a vee erikasutusõiguse tasumäärad vee ammutamisel pinnaveest 38,34 €/tuh m3, kambrium-vendi põhjaveekihist 99,34 €/tuh m3 ja ordoviitsiumkambriumi põhjaveekihist 93,49 €/tuh m3. Ammutatud vee kogus on otseselt arvutatav võetud vee müügimahust, omatarbevee mahust ja veekaost ehk ammutatud vee kogus = võetud vee müügimaht + omatarbevee maht + veekadu. Käesoleva otsuse punktis 5.1.1 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks ASTV Tallinna ja Saue piirkonna võetud vee müügimahu [...]tuh m3, punktis 5.2 omatarbevee mahu [...]tuh m3 ja veekao mahu [...]tuh m3. Seega kujuneb põhjendatud ammutatud vee koguseks Tallinna ja Saue piirkonnas regulatsiooniperioodil [...]tuh m³ ([...]+ [...]+ [...]= [...]). Käesoleva otsuse punktis 5.1.3 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks ASTV Harku piirkonna võetud vee müügimahu [...]tuh m3, punktis 5.2 omatarbevee mahu [...]tuh m3 ja veekao mahu [...]tuh m3. Seega kujuneb põhjendatud ammutatud vee koguseks Harku piirkonnas regulatsiooniperioodil [...]tuh m³ ([...]+ [...]+ [...]= [...])32. Käesoleva otsuse punktis 5.1.5 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks ASTV teiste veeettevõtjate võetud vee müügimahu [...]tuh m3, punktis 5.2 omatarbevee mahu [...]tuh m3 ja veekao mahu [...]tuh m3. Seega kujuneb teiste vee-ettevõtjatega seotud põhjendatud ammutatud vee koguseks regulatsiooniperioodil [...]tuh m³ ([...]+ [...]+ [...]= [...]). Tallinna ja Saue piirkonna vee erikasutusõiguse tasu ASTV ammutab regulatsiooniperioodil ehk 2020.a-l Tallinna ja Saue piirkonna tarbeks: - [...]tuh m3 Harju- ja Järvamaa pinnaveehaaretest, millele rakendub pinnaveele kehtiv vee erikasutusõiguse tasumäär 38,34 €/tuh m3, - [...]tuh m3 kambrium-vendi (C-V) põhjaveekihist, millele rakendub kambrium-vendi põhjaveekihile kehtiv vee erikasutusõiguse tasumäär 99,34 €/tuh m3 ja - [...]tuh m3 ordoviitsium-kambriumi (O-C) põhjaveekihist, millele rakendub ordoviitsiumkambriumi põhjaveekihile kehtiv vee erikasutusõiguse tasumäär 93,49 €/tuh m3. Kuna vee erikasutusõiguse tasu kujunemist mõjutavad erinevatest allikatest ammutatavad vee kogused, millele on seadusega kehtestatud erinevad tasumäärad, siis analüüsib Konkurentsiamet 32 Konkurentsiametile on teada ammutatud vee koguste kohta käivad andmed rohkem kui kümnendiku täpsusega (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub Konkurentsiamet käesolevas otsuses ammutatud vee koguste kohta kajastatud täpsematest andmetest, mis tulenevad Exceli tabelist (kolm kohta peale koma).  41 esmalt Tallinna ja Saue piirkonna tarbeks pinnaveest ning erinevatest põhjaveekihtidest ammutatavate veekoguste osakaalusid regulatsiooniperioodil. Hinnataotluses kajastatud andmete kohaselt kujunevad kõigist veehaaretest ammutatud ja ammutatavad vee kogused ning nende osakaalud Tallinna ja Saue piirkonnas aastatel 2017-2018 ning prognoos 2020 aastal alljärgnevas tabelis kajastatuks (vt Tabel 13). Tabel 13 ASTV poolt Tallinna ja Saue piirkonna jaoks ammutatud vesi 2017 - 2018 ü kesk AMMUT h mine Ri ATUD i osak da VESI k 2017 2018 aal* 2020 1 Ammuta tu [.. [.. [.. tud vee h .] .] .] [...] kogus m3 kokku 2 s.h tu [.. [.. [.. pinnaves h .] .] .] [...] i m3 3 osakaal % [.. [.. [.. ammutatu .] .] .] [.. d veest .] 4 s.h tu [.. [.. [.. kambriu h .] .] .] [...] m-vendi m3 põhjavee kiht 5 osakaal % [.. [.. [.. ammutatu .] .] .] [.. d veest .] 6 s.h tu [.. [.. [.. ordoviits h .] .] .] [...] ium- m3 kambriu mi põhjavee kiht 7 osakaal % [.. [.. [.. ammutatu .] .] .] [.. d veest .] *Konkurentsiametile on teada ammutatud vee osakaalude kohta käivad andmed rohkem kui kümnendiku täpsusega (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub Konkurentsiamet käesolevas otsuses ammutatud vee osakaalude kohta kajastatud täpsematest andmetest, mis tulenevad Exceli tabelist. Tabelist (vt Tabel 13 rida 2 ja 3) nähtub, et ASTV toodab joogivett peamiselt pinnaveest, mille puhastamine toimub Ülemiste veepuhastusjaamas. Lisaks ammutab ASTV vett [...]puurkaevuga, millest [...]asuvad Tallinna ja Saue piirkonnas. Regulatsiooniperioodiks ehk 2020.a-ks on ettevõtja prognoosinud pinnaveest ning erinevatest põhjaveekihtidest ammutatavate veekoguste osakaalud kahe viimase teadaoleva aasta (2017 ja 2018) keskmiste ammutatud vee osakaalude baasil, mille järgi kujuneb pinnavee osakaaluks ammutatud veest [...]%, kambrium-vendi  42 põhjaveekihi osakaaluks ammutatud veest [...]% ja ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihi osakaaluks ammutatud veest [...]% (vt Tabel 13 veerud „2017 - 2018 keskmine osakaal“ ja „2020“). Konkurentsiamet peab põhjendatuks Tallinna ja Saue piirkonna ammutatava vee mahus pinnavee osakaalu [...]%, kambrium-vendi (C-V) põhjaveekihi osakaalu [...]% ja ordoviitsium-kambriumi (O-C) põhjaveekihi osakaalu [...]% regulatsiooniperioodil, mis on prognoositud viimase kahe aasta (2017-2018) keskmiste ammutatud vee osakaalude tasemele. Põhjendatud ammutatavate veekoguste osakaalude alusel kujuneb Tallinna ja Saue piirkonnas regulatsiooniperioodil pinnaveest võetava vee koguseks [...]tuh m3, kambrium-vendi põhjaveest ammutatava vee koguseks [...]tuh m3 ja ordoviitsium-kambriumi põhjaveest ammutatava vee koguseks [...]tuh m3, mis on aluseks vee erikasutusõiguse tasumäärade rakendamisel ning vee erikasutusõiguse tasu kujunemisel. Ammutatava vee koguste ning vee erikasutusõiguse tasu kujunemine Tallinna ja Saue piirkonnas, on kajastatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 14 read 1, 2, 4 ja 6). Vee erikasutusõiguse tasu kujunemine ammutatud Ammutatud vee Tasumäär Vee vee koguste baasil Tallinna ja Saue piirkonnas kogus (tuh m3) (€/tuh m3) erikasutusõiguse Rida tasu (tuh €) Kokku ammutatud vee kogus ja vee erikasutusõiguse tasu [...] [...] 1 2 s.h pinnavesi [...] 38,34 [...] 3 osakaal ammutatud veest % [...] [...] 4 s.h kambrium-vendi põhjaveekiht [...] 99,34 [...] 5 osakaal ammutatud veest % [...] [...] 6 s.h ordoviitsium-kambriumi põhjaveekiht [...] 93,49 [...] 7 osakaal ammutatud veest % [...] [...] Rakendades Tallinna ja Saue piirkonna jaoks pinnaveest võetava vee kogusele [...] tuh m Tabel 14 Tallinna ja Saue piirkonna ammutatud vee kogus ja vee erikasutusõiguse tasu  43 3 vee erikasutusõiguse tasumäära 38,34 €/tuh m3, kambrium-vendi põhjaveest ammutatava vee kogusele [...]tuh m3 vee erikasutusõiguse tasumäära 99,34 €/tuh m3 ja ordoviitsiumkambriumi põhjaveest ammutatava vee kogusele [...]tuh m3 vee erikasutusõiguse tasumäära 93,49 €/tuh m3, kujuneb Tallinna ja Saue piirkonna vee erikasutusõiguse tasuks kokku [...]tuh € [([...]tuh m3 × 38,34 €/tuh m3 + [...] [...]× 99,34 €/tuh m3 + [...]× 93,49 €/tuh m3) / 1000 = [...]tuh €], mis ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 ja 3 tulenevalt on põhjendatud lülitada regulatsiooniperioodil Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hinda (vt Tabel 14 veerg „Vee erikasutusõiguse tasu (tuh €)“). Harku piirkonna vee erikasutusõiguse tasu ASTV esitatud Hinnataotluse kohaselt on kogu Harku piirkonna jaoks ammutatav vesi pinnavesi. ASTV rakendab Harku piirkonna jaoks ammutatava vee kogusele [...]tuh m3 2020.a-l pinnaveele kehtivat vee erikasutusõiguse tasumäära 38,34 €/tuh m3, mille tulemusel kujuneb Harku piirkonna vee erikasutusõiguse tasuks kokku [...]tuh € ([...]tuh m3 × 38,34 €/tuh m3 / 1000 = [...]tuh €), mis ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 ja 3 tulenevalt on põhjendatud lülitada regulatsiooniperioodil Harku piirkonna veeteenuse hinda. Teiste vee-ettevõtjatega seotud vee erikasutusõiguse tasu Teistele vee-ettevõtjatele osutatava veeteenuse tarbeks ammutatakse vett ainult pinnaveest. ASTV rakendab teiste vee-ettevõtjate jaoks ammutatava vee kogusele [...]tuh m3 2020.al pinnaveele kehtivat vee erikasutusõiguse tasumäära 38,34 €/tuh m3, mille tulemusel kujuneb teiste vee-ettevõtjate vee erikasutusõiguse tasuks kokku [...]tuh € ([...]tuh m3 × 38,34 €/tuh m3 / 1000 = [...]tuh €), mis ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 ja 3 tulenevalt on põhjendatud lülitada regulatsiooniperioodil teiste vee-ettevõtjate veeteenuse hinda. Kokku peab Konkurentsiamet Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teiste veeettevõtjate veeteenuse hinnas põhjendatuks vee erikasutusõiguse tasu [...]tuh € ([...]+ [...]+ [...])33. 7.1.2. Saastetasu Vee-ettevõtja peab ÜVVKS § 10 lg 1 järgi tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu. Veeseaduse (edaspidi VeeS) järgi on reovee puhastamine vee-ettevõtja kohustus. VeeS § 8 kohaselt on vee-ettevõtja kohustatud soetama endale vee erikasutusloa ja KeTS §-de 3, 5, 17, 20 ja 24 kohaselt maksma veekogu reostamisel keskkonnatasuna saastetasu. KeTS § 14 lg 1 kohaselt rakendatakse saastetasu, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid. Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on KeTS § 4 lg 1 järgi vältida või vähendada saasteainete keskkonda heitmisega seotud võimalikku kahju. 33 Konkurentsiametile on teada vee erikasutusõiguse tasu kohta käivad andmed rohkem kui kümnendiku täpsusega (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub Konkurentsiamet käesolevas otsuses vee erikasutusõiguse tasu osas täpsematest andmetest, mis tulenevad Exceli tabelist (kolm kohta peale koma).  44 Juhendi punkti 4.5 kohaselt lülitatakse seaduses sätestatud saastetasude määrad täielikult veeteenuse hinda, küll aga peab ettevõtja põhjendama saastekoguseid. Juhendi punkti 4.6 p 5 kohaselt ei lülitada veeteenuse hinda seaduse alusel vee-ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid. Veeteenuse hinda lülitatava saastetasu põhjendatuse analüüsimiseks on Konkurentsiamet lisanud Küsimustikku töölehe „Tabel F. Keskkonnatasud“ kus sisaldub tabel, mida vee-ettevõtja on kohustatud täitma ning mis on ettevõtjapoolseks põhjenduseks saastetasu kohta veeteenuse hinnas. „Tabel F. Keskkonnatasud“ on välja töötatud võttes aluseks vee-ettevõtjate poolt regulaarselt riigile esitatavaid saastetasu kohta käivaid deklaratsioone. Hinnataotluses prognoositud saastetasu veeteenuse hinnas [...]tuh € Hinnataotluse kohaselt prognoosib ASTV regulatsiooniperioodil makstava saastetasu kogusummaks [...]tuh €, millest [...]tuh € soovib lülitada käesoleva otsusega kooskõlastatavasse veeteenuse hinda. Hinda lülitatavast saastetasust lülitab ASTV [...]tuh € Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hinda, [...]tuh € Harku piirkonna veeteenuse hinda ja [...]tuh € teiste veeettevõtjate veeteenuse hinda (vt Tabel 15). Tabel 15 ASTV prognoositud saastetasu kujunemine regulatsiooniperioodil Suubla Tasumäär Kogus Efektiivsuse Kokku rida SAASTETASU koefitsient* €/t** loaga t koefitsient tuh € 1 BHT7 1,2 1435 [...] [...] [...] 2 HA 1,2 552,89 [...] [...] [...] 3 P 1,2 12014 [...] [...] [...] 4 N 1,2 2826 [...] [...] [...] 5 Nafta 1,2 4582 [...] [...] [...] 6 Cr, Cu,Ni,Zn, Pb 1,2 21056 [...] [...] [...] 7 Kokku saastetasu (tuh €) [...] 8 s.h Tallinna ja Saue piirkond ([...]%) [...] [...] 9 s.h Harku piirkond ([...]%)[...] [...] 10 teised vee-ettevõtjad ([...]%)[...] [...] 11 s.h ülejäänud tegevuspiirkonnad ja muu tegevus [...] * põhineb vee erikasutusloas nr L.VV/332501 KeTS § 20 lg 2 alusel sätestatud suubla koefitsiendile heitvee juhtimisel Paljassaare lahe suublasse (1,2); ** vastavad KeTS § 20 lg-s 1 loetletud, alates 01.01.2015 (s.t ka 2020.a-l) kehtivatele saastetasumääradele; BHT7 - orgaanilised ained (v.a ühealuselised fenoolid ning v.a nafta, naftasaadused, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadused) ümberarvestatuna nende lagundamise biokeemiliseks hapnikutarbeks seitsme ööpäeva jooksul; HA – heljum; P - fosforiühendid ümberarvestatuna üldfosforiks; N - lämmastikuühendid ümberarvestatuna üldlämmastikuks; Nafta – nafta, naftasaadused, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadused; Ohtlikud ained - muud ohtlikud ained veeseaduse tähenduses (ASTV-l Cr, Cu, Ni, Zn, Pb).  45 Konkurentsiameti seisukoht saastetasu osas ASTV puhastab vee erikasutusloa nr L.VV/332501 kohaselt kogu ühiskanalisatsiooni juhitud reovee Paljassaare reoveepuhastis. Reoveepuhastis puhastatakse lisaks Tallinna ja Saue piirkonnast ning Harku piirkonnast ärajuhitud reoveele ka muude ASTV tegevuspiirkondade (Maardu) ja teiste vee-ettevõtjate ning purgitud reovesi. Vastavalt vee erikasutusloale juhib ASTV reoveepuhasti heitvee Paljassaare lahte, millisele suublale rakendatakse koefitsienti 1,2 tulenevalt KeTS § 20 lg 2 p 2. Kuna saastetasu kujuneb saastekoguse, saastetasumäära, suubla koefitsiendi ja saastetasumäärade vähendamist kajastava niinimetatud efektiivsuse koefitsiendi korrutisena (KeTS § 20 lg 1, 2 ja 5), analüüsib Konkurentsiamet kõiki saastetasu arvutamise aluseks olevaid komponente eraldiseisvalt. Sealjuures hindab Konkurentsiamet esmalt kogu Paljassaare reoveepuhasti prognoositud saastekoguseid ja saastetasu kulu kujunemist, kuna viimased on aluseks ühe või teise tegevuspiirkonna/vee-ettevõtjate veeteenuse hinda lülitatava saastetasu kujunemisele (jagatakse erinevate tegevuspiirkondade/vee-ettevõtjate vahel reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu osakaaludest lähtuvalt). Saastekogused Saastekogused leitakse keskkonda suunatud heitvee koguse ja heitveest võetud proovi kontsentratsiooni alusel. Saastekoguste hindamisel on oluline võtta arvesse pikema perioodi andmed, millal puhastil ei ole toimunud olulisi muudatusi, arvestamaks ilmastikutingimustest (külm talv, sademete rohkus jne) tulenevaid mõjusid. Kuna saasteainete kogused heitvees sõltuvad puhastatava reovee mahust, siis hinnangu andmiseks ASTV prognoositud regulatsiooniperioodi saastekogustele arvutas Konkurentsiamet vee-ettevõtjalt menetluse käigus saadud 2017 - 2018.a täisaasta andmete alusel saastekoguste erikulud puhastatava reovee mahu suhtes (ehk saastekogused kg-des jagatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahuga34 tuh m3-tes). Konkurentsiamet märgib, et saastekoguste erikulu arvutamisel ei ole oluline, kas võtta arvesse saastekoguste suhe reoveepuhasti vooluhulka või reovee müügimahtu. Samas on reovee puhasti vooluhulga prognoosimine märkimisväärselt keerulisem kui reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu prognoosimine, mistõttu on metoodiliselt õigem täpsema tulemi saavutamise eesmärgil kasutada erikulu hindamisel saastekoguste suhet reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahtu. Vee kogus, milles saaste on lahustunud, ei muuda saastekogust tonnides. Eelpool toodud põhjendustest tulenevalt on saastekoguste hindamisel arvutatud saastekoguste erikulud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu kohta. Ülevaade ASTV reoveepuhastilt keskkonda heidetud saastekogustest ja saastekoguste erikuludest aastatel 2017-2018 ning prognoos regulatsiooniperioodil 2020.a-l on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 16). Tabel 16 Saastekogused ja erikulud Ü 201 r SAAS hi 2 2 7 - i TEK k 0 0 201 2020 34 Kuna ASTV suunab kõigilt tarbijatelt ühiskanalisatsiooni juhitud reovee puhastamiseks Paljassaare puhastile, on Konkurentsiamet võtnud saastekoguste erikulu arvutamisel aluseks lisaks käesolevas otsuses (punkt 5.1) käsitletud reovee müügimahtudele ka ülejäänud tegevuspiirkondade reovee müügimahud ning purgimisteenuse mahud.  46 d OGU 1 1 8 a SED 7 8 kes kmi ne erik ulu * 1 ve to 2 2 [ es n2 1 .. [...] aa n0 8 . ste , , ] B 1 7 H T7 2 Eri k [ [ [ kul g/ .. .. . [...] u tu . . . (B h ] ] . HT m ] 7) ³ 3 ve to 3 2 [ es n6 7 .. [...] aa n3 9 . ste , , ] H 6 9 A 4 E k [ [ [ ri g/ .. .. . [...] k tu . . . u h ] ] . l m ] u ³ ( H A ) 5 ve to 2 1[ es n 0 7.. [...] aa n , ,. ste 8 2] P 6 E k [ [ [ ri g/ .. .. . [...] k tu . . . u h ] ] . l m ] u ³ ( P ) 7 ve to 3 3 [ es n6 1 .. [...] aa n2 6 . ste , , ] N 1 7 8 E k [ [ [ ri g/ .. .. . [...] k tu . . . u h ] ]  47 l m . u ³ ] ( N ) 9 ve to [. [ [ es n .. .. .. [...] aa n ] . . ste ] ] na fta 1 Er k [ [ [ 0 iku g/ .. .. . [...] lu tu . . . (n h ] ] . aft m ] a) ³ 1 veesa to [. [ [ 1 aste n .. .. .. [...] ohtlik n ] . . ud ] ] ained (Cr, Cu,Ni ,Zn, Pb) 1 Erikul k [ [ [ 2 u g/ .. .. . [...] (ohtlik tu . . . ud h ] ] . ained) m ] ³ Reove e ärajuh [ timise .. [...] ja . puhast ] amise müügi maht tu + h 1 purgi m [... [... 3 mine ³ ] ] *Konkurentsiametile on teada saastekoguste erikulu kohta käivad andmed rohkem kui kümnendiku täpsusega (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub Konkurentsiamet käesolevas otsuses saastekoguste erikulu kohta kajastatud täpsematest andmetest, mis tulenevad Exceli tabelist. Tabelist (vt Tabel 16 read 1, 3, 5, 7, 9 ja 11) nähtub, et 2018.a-l on saastekogused võrreldes 2017.a-ga [...] saasteainete osas [...]. Samuti (vt Tabel 16 read 2, 4, 6, 8, 10 ja 12) on [...] saasteainete (BHT7, HA, P, N ja nafta) erikulud, v.a ohtlike saasteainete erikulu, mis on [...].  48 Kuna 2019.a kohta ei ole võimalik tegelikke saastekoguste erikulusid täisaasta osas välja arvutada, siis on ASTV lähtunud regulatsiooniperioodi (2020.a) saastekoguste erikulude prognoosimisel kahe viimase teadaoleva aasta (2017 ja 2018) tegelikest andmetest, mille kohaselt kujuneb kahe aasta keskmiseks saastekoguse erikuluks saasteainel BHT7 [...]kg/tuh m3, saasteainel HA [...]kg/tuh m3, saasteainel P [...]kg/tuh m3, saasteainel N [...]kg/tuh m3, saasteainel nafta [...]kg/tuh m3 ja ohtlikel ainetel [...]kg/tuh m3 (vt Tabel 16 read 2, 4, 6, 8, 10 ja 12 veerud „2017 - 2018 keskmine erikulu“ ja „2020“). Konkurentsiamet peab põhjendatuks ASTV poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud [...]kg/tuh m3, saasteaine HA [... 3 3 saastekoguste erikulusid: saasteaine BHT 7 kg/tuh m , kg/tuh m , saasteaine nafta ] saasteaine P [...]kg/tuh m3, saasteaine N kg/tuh m3 ja [...] [...] ohtlikud ained [...]kg/tuh m3, mis on prognoositud viimase kahe aasta (2017-2018) tegelike keskmiste erikulude tasemele. Saasteainete põhjendatud erikuludest lähtuvalt loeb Konkurentsiamet põhjendatuks ka ASTV poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud saasteaine BHT7 koguse [...]tonni, saasteaine HA koguse [...]tonni, saasteaine P koguse [...]tonni, saasteaine N koguse [...]tonni, saasteaine nafta koguse [...]tonni ja ohtlike ainete saastekoguse [...]tonni, mis ei ületa vee erikasutusloaga sätestatud suurimaid lubatud saasteainete koguseid (vt Tabel 16 read 1, 3, 5, 7, 9 ja 11 veerg „2020“). Suubla koefitsient Vee erikasutusloa nr L.VV/332501 kohaselt rakendab ASTV heitvee juhtimisel Paljassaare lahe suublasse koefitsienti 1,2, mida Konkurentsiamet peab põhjendatuks, kuna see põhineb vee erikasutusloas KeTS § 20 lg 2 alusel sätestatud suubla koefitsiendil. Saastetasumäärad ASTV prognoositud saastetasu arvutustes kasutatud saastetasumäärad (BHT7 1435 €/t; HA 552,89 €/t; P 12 014 €/t; N 2826 €/t, nafta 4582 €/t ja ohtlikud ained 21 056 €/t) vastavad KeTS § 20 lg 1 loetletud alates 01.01.2015 (s.h regulatsiooniperioodil 2020.a-l) kehtivatele saastetasumääradele. Saastetasumäärade vähendamine ehk efektiivsuse koefitsient KeTS § 20 lg 5 sätestab, et kui kõik saastetasu maksja väljalaskme heitvett iseloomustavad näitajad on vee erikasutusloaga määratud heitvee reostusnäitajate piirväärtustest väiksemad või nendega võrdsed ning vee erikasutaja on esitanud vee erikasutusloa andjale VeeS § 21 p 6 nimetatud aruande tähtpäevaks ja nõutud andmete ulatuses, vähendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud saastetasumäärasid (vt eelmises lõigus nimetatud saastetasumäärasid) selle väljalaskme osas kaks korda ehk rakendatakse efektiivsuse koefitsienti 0,5. Regulatsiooniperioodiks on ASTV prognoosinud Hinnataotluses KeTS § 20 lg 5 lähtuvalt saastetasumääradele rakendatavaks efektiivsuse koefitsiendiks [...] hinnates riski, et igas kvartaalses aruandeperioodis ei pruugi ettevõtjal õnnestuda tagada Paljassaare reoveepuhastilt keskkonda suunatud heitvee reostusnäitajate vastavust vee erikasutusloas kehtestatud nõuetele.  49 ASTV on Konkurentsiametile Hinnataotlusega esitatud kaaskirjas (kiri 02.09.2019 nr 12/1955901) põhjendanud saastetasu koefitsiendi rakendamist asjaoluga, et ehkki ettevõttel on varasemalt õnnestunud efektiivse protsesside juhtimisega saavutada saastetasu koefitsiendi alandamine poole võrra, on reoveepuhastusprotsessiga kaasnevad saastetasuriskid suured ja nende riskide realiseerumisel rakendatakse rahaliselt väga suuri sanktsioone. ASTV teeb küll kõik endast oleneva, et keskkonnariske madalal hoida, kuid kontroll kõikide riskide üle ei pruugi olla ettevõtte võimuses. Sellest tulenevalt peab ettevõtja vajalikuks rakendada regulatsiooniperioodil saastetasumääradele efektiivsuse koefitsienti [...] mis on madalam kui saastetasumäärade koefitsient 1, kuid kõrgem kui 2018.a-l rakendatud efektiivsuse koefitsient 0,5 ning võtab arvesse riski ja sellega kaasneva suurema saastetasu kulu, kui ettevõtja ei suuda tagada reoveepuhastusprotsessi heitvee reostusnäitajate vastavust vee erikasutusloas kehtestatud nõuetele. Lisaks juhib ASTV tähelepanu, et 01.10.2019 kehtima hakanud uue vee erikasutusloa kohaselt lisandub loasse täiendava saasteainena plii ning samuti täiendavad sademevee väljalaskude seiramise kohustused. Viimaste nõuetega seotud võimalikke kulusid ei ole ettevõtja arvestatud regulatsiooniperioodi veeteenuse hinda muude tegevuskulude hulgas. Hinnataotluse kohaselt on ASTV plaaninud teha 2019.a-l ja 2020.a-l jätkuvalt reoveepuhastusprotsessi suuremaid investeeringuid, kuid kuna nende investeeringute mõju avaldub peamiselt järgnevatel perioodidel, ei saa käesolevaks hetkeks välistada investeeringutega täielikult reoveepuhastusega kaasnevaid riske regulatsiooniperioodil ega ette näha vee erikasutusloaga sätestatavate täiendavate kohustustega kaasnevaid kulusid. Kuna ASTV on regulatsiooniperioodi saastetasude arvutuses rakendanud KeTS § 20 lg 5 sätestatud saastetasumääradele efektiivsuse koefitsienti [...] määras võttes arvesse ettevõtja varasemate aastate tulemusi ja eesseisvaid riske ning arvestades uue vee erikasutusloaga kaasnevaid täiendavaid saasteaineid ja võimalikke seirekulusid, peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV poolt prognoositud efektiivsuse koefitsienti [...] regulatsiooniperioodil. Korrutades iga saasteaine puhul põhjendatuks loetud saastekoguse, saastetasumäära, suubla koefitsiendi ja efektiivsuse koefitsiendiga, kujuneb konkreetse saasteaine keskkonda juhtimise eest makstav saastetasu. Kõikide saasteainete keskkonda juhtimise eest makstavate saastetasude summeerimisel kujuneb regulatsiooniperioodil ehk 2020.a-l ASTV makstavaks saastetasuks [...] tuh € (vt Tabel 15 rida 7). Konkurentsiamet peab ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 ja 3 alusel põhjendatuks ASTV saastetasu [...]tuh €, kuna nimetatud summa kujuneb Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud saastekoguste korrutamisel KeTS § 20 lg 1 toodud saastetasumäärade, KeTS § 20 lg 2 alusel vee erikasutusloas määratud suubla koefitsiendi ja KeTS § 20 lg 5 sätestatud nn efektiivsuse koefitsiendiga. ASTV on eristanud regulatsiooniperioodi kogu saastetasust ([...]tuh €) vastavalt kulude eristamise ning jagamise põhimõtetele (vt otsuse punkt 6.1 ja 6.2) muu tegevusega seotud kulu ning jaganud veeteenuse hinnaga seotud saastetasu kulu erinevate piirkondade (Tallinna ja Saue piirkond, Harku piirkond, jt piirkonnad) ning teiste vee-ettevõtjate vahel vastava tegevuspiirkonna/vee-ettevõtjate reovee teenuse müügimahtude osakaalude alusel. Eeltoodu alusel kujuneb Tallinna ja Saue piirkonna veeteenusega seotud saastetasu kuluks [...]tuh €, Harku piirkonna veeteenusega seotud saastetasu kuluks [...]tuh € ja teiste veeettevõtjate veeteenusega seotud saastetasu kuluks [...]tuh € (vt Tabel 15 read 8, 9 ja 10), mis on ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 ja 3 alusel põhjendatud lülitada reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinda.  50 7.2. Kontrollitavad kulud Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud kontrollitavad kulud on ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 alusel põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Juhendi punktidele 4.2 kuni 4.8. Kontrollitavate kuludena defineerib Konkurentsiamet vastavalt Juhendi punktile 4.3 kulusid, mida ettevõtja saab mõjutada oma efektiivsema majandustegevuse kaudu. Juhendi punkti 4.6 kohaselt ei lülitata veeteenuse hindadesse alljärgnevaid kuluartikleid (analoogselt Vee Määrusega, mida rakendatakse juhul, kui vee-ettevõtja hind ei vasta ÜVVKSs kajastatud põhimõtetele): 1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlus, kingitused ja annetused; 3) veeteenuse vahendajatele makstavad tasud; 4) põhitegevusega mitteseotud kulud; 5) seaduse alusel vee-ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid; 6) finantskulud; 7) vee-ettevõtja tulumaksukulu (näiteks dividendide tulumaksu kulu); 8) teised ettevõtte majandusanalüüsi käigus mittepõhjendatuks osutunud kulud. Juhendi punkti 4.8 kohaselt kasutatakse ettevõtja kulude analüüsi süstemaatilisel teostamisel muuhulgas alljärgnevaid meetodeid: 1) kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus tarbijahinnaindeksi 35 (THI) dünaamikaga; 2) erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sh. eksperthinnangud); 3) vee-ettevõtja tegevuskulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste vee-ettevõtjate näitajatega. Hinnataotluses prognoositud veeteenuse hinda lülitatavad kontrollitavad kulud summas [...]tuh € ASTV on Hinnataotluse kohaselt prognoosinud kontrollitavate kulude summaks käesoleva otsusega kooskõlastatavas veeteenuse hinnas [...]tuh €, millest: 1) elektrienergia kulu [...]tuh €, 2) kemikaalide kulu [...]tuh €, 3) muda käitluskulu [...]tuh €, 4) muud tegevuskulud [...]tuh €; Nimetatud kontrollitavatele kuludele annab Konkurentsiamet käesoleva otsuse järgnevates punktides eraldi hinnangu. Kontrollitavate kulude põhjendatust hindab Konkurentsiamet ASTV poolt Hinnataotlusega esitatud andmete (Küsimustiku tööleht „Tabel B. Kasumiaruanne“) ning ettevõtjalt menetluse käigus saadud selgituste alusel. 7.2.1. Elektrienergia kulu 35 THI väljendab üldises majanduskeskkonnas aset leidva kulude kasvu dünaamikat, mis avaldub lõpptulemusena keskmise tarbija ostukorvi hinna muutuses.  51 Hinnataotluses prognoositud elektrienergia kulu veeteenuse hinnas [...]tuh € Hinnataotluse kohaselt prognoosib ASTV regulatsiooniperioodil Tallinna ja Saue ning Harku piirkonnas ja teistele vee-ettevõtjatele veeteenuse osutamisel tarbitavaks elektrienergia koguseks [...]MWh ning elektrienergia kuluks kooskõlastatavas veeteenuse hinnas [...]tuh €. Elektrienergia kulust [...]tuh € on seotud Tallinna ja Saue piirkonna, [...]tuh € Harku piirkonna ja [...]tuh € teistele vee-ettevõtjatele veeteenuse osutamisega. Konkurentsiameti seisukoht elektrienergia kulu [...]tuh € kohta Elektrikulu kujuneb elektrienergia koguse korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna, elektriaktsiisi ning taastuvenergia tasu summaga, mistõttu annab Konkurentsiamet alljärgnevalt kõikidele eelnimetatud elektrikulu arvutamise aluseks olevatele komponentidele hinnangu eraldiseisvalt. Elektrienergia kogus ASTV kasutab elektrienergiat vee pumpamiseks ja puhastamiseks, reovee ja sademevee ärajuhtimiseks ja puhastamiseks ning Ädala kompleksis. Konkurentsiamet koostas ASTV poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 17) Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teistele veeettevõtjatele veeteenuse osutamisel tarbitud elektrienergia koguste ja kulu kohta. Tabel 17 Elektrienergia tarbimine ja kulu rida Elektritarbimine ja kulu kokku ühik 2017 2018 2019 2020 1 Elektrienergia tarbimine MWh [...] [...] [...] [...] 2 Muutus võrreldes eelneva aastaga % [...] [...] [...] [...] 3 Ammutatud vee maht tuh m3 [...] [...] [...] [...] 4 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimaht tuh m3 [...] [...] [...] [...] 5 Teiste vee-ettevõtete sademevee maht tuh m 3 [...] [...] [...] [...] Ammutatud vee, reovee ja sademevee müügimaht 6 (rida 3+4+5) tuh m3 [...] [...] [...] [...] 7 Muutus võrreldes eelneva aastaga % [...] [...] [...] [...] 8 Elektritarbimise erikulu vee ja reovee mahu kohta kWh/m3 [...] [...] [...] [...] 9 Elektrienergia kulu tuh € [...] [...] [...] [...] 10 Muutus võrreldes eelneva aastaga % [...] [...] [...] [...] 11 Elektrienergia keskmine hind senti/kWh [...] [...] [...] [...] Tallinna ja Saue ning Harku piirkonnas ja teistele vee-ettevõtjatele veeteenuse osutamisel kasutatud elektrienergia kogus oli 2017.a-l [...]MWh ja vähenes 2018.a-ks [...]MWhni (vt Tabel 17 rida 1). Elektrienergia tarbimine vähenes teistelt vee-ettevõtjatelt ärajuhitava sademevee mahu vähenemise tõttu. ASTV on prognoosinud elektrienergia tarbimiseks 2019.a-l [...]MWh ja 2020.a-l [...] MWh ehk mõningast tarbimise suurenemist võrreldes eelnevate aastatega. Kuna veeteenuse osutamiseks tarbitav elektrienergia kogus on sõltuvuses käideldava vee kogusest, siis hinnangu andmiseks veeteenusega seotud elektrienergia kogusele, leidis Konkurentsiamet elektrienergia erikulu (elektrienergia kogus jagatud ammutatud vee mahu,  52 reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu ning teistelt vee-ettevõtjatelt ära juhitud sademevee mahu summaga, vt Tabel 17 rida 8). Elektrienergia erikulu oli 2017.a-l tasemel [...]kWh/m3 [...] 2018.a-l tasemele [...]kWh/m3 (vt Tabel 17 rida 8). ASTV poolt prognoositud andmete alusel kujuneb 2019 ja 2020 aasta elektrienergia erikuluks [...]kWh/m3 (vt Tabel 17 rida 8), mis on võrdne aastate 20172018 erikulude keskmise tasemega [([...]+ [...]) / 2 = [...]: vt Tabel 17 rida 8]. Konkurentsiamet peab põhjendatuks 2020.a veeteenuse elektrienergia erikulu [...]kWh/m3, kuna see on samal tasemel eelneva kahe tegeliku näitajaga aasta (2017 ja 2018) keskmise erikuluga. Lähtudes Konkurentsiameti poolt käesoleva otsuse punktis 7.1.1 põhjendatuks loetud ammutatava vee kogusest [...]tuh m3, käesoleva otsuse punktis 5.1.2 põhjendatuks loetud Tallinna ja Saue reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahust [...]tuh m3, käesoleva otsuse punktis 5.1.4 põhjendatuks loetud Harku piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahust [...]tuh m3, käesoleva otsuse punktis 5.1.6 põhjendatuks loetud teiste vee-ettevõtete reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahust [...]tuh m3, käesoleva otsuse punktis 5.1.7 põhjendatuks loetud teiste vee-ettevõtete [...] sademevee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahust tuh m3 ning käesolevas punktis põhjendatuks loetud [...] elektrienergia erikulust kWh/m3 kujuneb eelnimetatud piirkondades ja teistele vee-ettevõtetele veeteenuse osutamisel tarbitavaks põhjendatud elektrienergia koguseks [...]MWh [([...]+[...]+[...]+ [...]+ [...]) × [...] = [...]36]. Elektrienergia hind Hinnataotluses on ASTV prognoosinud regulatsiooniperioodi elektrienergia hinnaks [...]senti/kWh öötariif ja [...]senti/kWh päevatariif ehk keskmiseks elektrienergia hinnaks tarbimisstruktuurist ([...]%/[...]%) lähtuvalt [...]senti/kWh. Elektrienergia ostmiseks kogus ASTV 2019.a septembris elektrienergia müüjatelt hinnapakkumisi. Kolmelt elektrimüüjalt saadud pakkumistest osutus soodsaimaks [...]pakkumine perioodiks 01.10.2019 – 31.12.2020 hindadega: [...]€/MWh öötariif ja [...]€/MWh päevatariif. Parima pakkumise keskmiseks hinnaks on [...]€/MWh (([...]+ [...]/ 2 = [...]). Konkurentsiamet peab veeteenuse hinnas põhjendatuks keskmist elektrienergia hinda [...]senti/kWh ([...]senti/kWh öötariif ja [...]senti/KWh päevatariif), kuna need tulenevad vabalt turult saadud soodsaimast hinnapakkumisest. Võrguteenuse hind37 ASTV ostab Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt regulatsiooniperioodil elektrienergia võrguteenust Elektrilevi OÜ-lt pakettidega [...], [...] Konkurentsiamet on 01.10.2018 otsusega nr 7-3/2018-117 kooskõlastanud Elektrilevi OÜ-le alates 01.01.2019 rakenduvad võrgutasud. Vähesel määral 36 Konkurentsiametile on teada mahtude ja erikulu andmed tekstis esitatust suurema täpsusega (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuse tegemisel lähtub Konkurentsiamet käesolevas punktis kajastatud andmetest täpsematest andmetest, mis tulenevad Exceli tabelist (kolm kohta peale koma). 37 Elektrienergia hinnas on võrgutasu komponent ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul põhinev kulu (vt otsuse punkt 7.1)  53 ([...]% kogu elektrienergia tarbimisest) ostab ASTV elektrienergia võrguteenust AS-ilt Loo Elekter ja AS-ilt Tallinna Sadam (endine TS Energia OÜ). AS Loo Elekter rakendatavad võrgutasud on kooskõlastatud Konkurentsiameti 11.01.2018 otsusega nr 7-3/2018-006 ja AS Tallinna Sadam (TS Energia OÜ) rakendatavad võrgutasud Konkurentsiameti 28.09.2012 otsusega nr 7.1-5/12-029. Konkurentsiamet peab põhjendatuks veevaldkonna elektrikulu arvutamisel Elektrilevi OÜ, AS Loo Elekter ja AS Tallinna Sadam hinnapakettidele vastavate ja Konkurentsiameti otsustega kooskõlastatud võrguteenuse tasude rakendamise tulemusena kujunenud kaalutud keskmist võrguteenuse tasu [...]senti/kWh. Elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu38 Lähtuvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 66 lõikes 12 sätestatust lisandub elektrienergia hinnale elektriaktsiis 0,447 senti/kWh ning lähtuvalt elektrituruseaduse § 592 lõikest 1 lisandub taastuvenergia tasu 1,04 senti/kWh39. Elektrienergia kulu Elektrienergia kulu kokku kujuneb elektrikoguste korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu summaga. Konkurentsiamet peab põhjendatuks veeteenuse osutamisel elektrienergia kaalutud keskmist hinda [...]senti/kWh [[...](elektrienergia hind) + [...](võrguteenuse tasu) + 0,447 (elektriaktsiis) + 1,04 (taastuvenergia tasu) = [...]]. Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud veeteenuse osutamisel tarbitavast elektrienergia kogusest [...]MWh ja kaalutud keskmisest elektrienergia hinnast [...]senti/kWh tulenevalt kujuneb regulatsiooniperioodil Tallinna ja Saue ning Harku piirkonnas ja teistele veeettevõtjatele veeteenuse osutamise elektrienergia kuluks [...]tuh € ([...]× [...]/ 100 = [...]). Konkurentsiamet loeb ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 alusel põhjendatuks lülitada kooskõlastatavasse veeteenuse hinda elektrienergia kulu [...] tuh € (millest [...]tuh € on Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse elektrienergia [...] kulu, tuh € Harku piirkonna veeteenuse elektrienergia kulu ja [...]tuh € teistele vee-ettevõtjatele osutava teenuse elektrienergia kulu), kuna see on kujunenud põhjendatud elektrienergia koguse ja kaalutud keskmise elektrienergia hinna alusel ning kulude eristamise ning jagamise põhimõtetest (vt otsuse punkt 6.1 ja 6.2) lähtuvalt. 7.2.2. Kemikaalide kulu ASTV kasutab veeteenuse osutamiseks kemikaale Ülemiste veepuhastusjaamas ja väiksemates veetöötlusjaamades ning Paljassaare reoveepuhastusjaamas. 38 Elektrienergia hinnas on elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu hinnakomponent ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul põhinev kulu (vt otsuse punkt 7.1) 39 Leitav veebiaadressilt: https://elering.ee/taastuvenergia-tasu  54 Hinnataotluses prognoositud kemikaalide kulu veeteenuse hinnas [...]tuh € Hinnataotluse kohaselt prognoosib ASTV kogu veeteenusega seotud kemikaalide kulu summaks [...]tuh € (sh võetud vee teenuse kemikaalide kulu [...]tuh € ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kemikaalide kulu [...]tuh €). Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teiste vee-ettevõtjate veeteenuse hinda lülitatavaks kemikaalide kuluks on ettevõtja hinnanud [...]tuh €, millest Tallinna ja Saue piirkonna hinda on lülitanud [...]tuh €, Harku piirkonna veeteenuse hinda [...]tuh € ja teiste vee-ettevõtjate veeteenuse hinda [...]tuh €. Konkurentsiameti seisukoht kemikaalide kulu osas Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet eraldi hinnangu vee puhastamise (ehk võetud vee teenusega seotud) kemikaalide kulule ja reoveetöötluse (ehk reo- ja sademevee ärajuhtimise ja puhastamise teenusega seotud) kemikaalide kulule. 7.2.2.1. Võetud vee teenuse osutamisega seotud kemikaalide kulu Hinnataotluses prognoositud kemikaalide kulu võetud vee teenuse hinnas [...]tuh €. ASTV kasutab Ülemiste veepuhastusjaamas pinnavee puhastusprotsessis kemikaale peamiselt toorvee koaguleerimiseks ja desinfitseerimiseks (vedelkloor). Lisaks kuulub kemikaalide kulusse polümeeri ja aktiivsöe kulu. Veepuhastuses kasutatavate kemikaalide kogukulust ülevaate saamiseks koostas Konkurentsiamet ettevõtja esitatud andmete alusel alljärgneva tabeli (vt Tabel 18). Tabel 18 ASTV võetud vee teenusega seotud kemikaalide kulu rida KEMIKAALID (vee puhastus) ühik 2017 2018 2019 2020 1 Koagulant tonn [...] [...] [...] [...] 2 kemikaali koguse muutus % [... ] [...] [...] [...] 3 Koagulandi erikulu ammutatava vee kohta kg/tuh m³ [...] [...] [...] [...] 4 Koagulandi hind €/tonn [...] [...] [...] [...] 5 Koagulandi kulu aastas tuh € [...] [...] [...] [...] 6 Vedelkloor tonn 60,0 62,0 [...] [...] 7 kemikaali koguse muutus % 3,3 [...] [...] 8 Vedelkloori erikulu ammutatava vee kohta kg/tuh m³ 2,3 2,3 [...] [...] 9 Vedelkloori hind €/tonn [...] [...] [...] [...] 10 Vedelkloori kulu aastas tuh € [...] [...] [...] [...] 11 Muude kemikaalide (polümeer, aktiivsüsi) kulu tuh € [...] [...] [...] [...] 12 Muude kemikaalide kulu muutus % [... ] [...] [...] [...] 13 Muude kemikaalide erikulu ammutatava vee kohta €/ tuh m3 [...] [...] [...] [...]  55 14 Veepuhastuse kemikaalid kokku tuh € [...] [...] [...] [...] 15 Kemikaalikulu muutus % [... ] [...] [...] [...] 16 Ammutatava vee maht tuh m³ 26 427,0 26 962,0 [...] [...] 17 Ammutatava vee mahu muutus % 2,0 [...] [...] Tabelist (vt Tabel 18 rida 14 ja 15) nähtub, et perioodil 2017-2018 on võetud vee teenuse osutamisega seotud kemikaalide kogukulu [...]. Kemikaalide kulu [...] prognoosib ASTV [...] aastateks 2019-2020 (vt Tabel 18 read 14 ja 15 veerud 2019 ja 2020). Veepuhastuses kasutatavate kemikaalide kogused on üldjuhul korrelatsioonis töödeldava vee mahuga, seetõttu kasutas Konkurentsiamet suurima osakaaluga kemikaalide (koagulant ja vedelkloor) kulu hindamisel kemikaalide erikulu ammutatava vee koguse suhtes. Kuna muude kemikaalide (polümeer ja aktiivsüsi) osakaal kogu kemikaali kulus on väheoluline, siis Konkurentsiamet neid detailselt (s.t koguste, erikulu ja hinna osas) ei analüüsi, kuid annab hinnangu nimetatud kemikaalide kulu kogusummale. Koagulandi kulu Ettevõtjalt saadud selgituste kohaselt on koagulandi kogus otseselt sõltuv ammutatava toorvee kvaliteedist. Eelnevast tabelist nähtub, et koagulandi erikulu (kemikaali kogus ammutatava vee koguse suhtes) on 2018.a-l võrreldes 2017.a-ga [...] (vt Tabel 18 rida 3 veerud 2017 ja 2018). Konkurentsiameti hinnangul on põhjendatud võtta olukorras, kus näitaja (konkreetsel juhul kemikaali erikulu) on ajas [...] trendiga, aluseks näitaja, mis ei ületa viimast tegelikku näitajat. Seda põhjendusel, et kemikaalide erikulud ei saa lõputult kasvada või kahaneda, kui ei ole teada eelnimetatud trendi põhjustavaid täiendavaid asjaolusid. Nii 2019 kui 2020 aastaks on ASTV prognoosinud koagulandi koguse absoluutväärtuse [...] võrreldes eelneva aastaga (vt Tabel 18 rida 1 ja 2 veerud 2019 ja 2020). Prognoositud andmetel kujuneb koagulandi erikuluks nii 2019.a-l kui ka 2020.a-l [...]kg/tuh m3, mis on hinnanguliselt [...] [...]kg/tuh m3). Kuna ASTV on planeerinud 2020.a-ks kemikaali koagulant kasutamist [...], siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV poolt 2020.a-ks prognoositud koagulandi kogust [...]tonni. Koagulandi hinna prognoosimisel on ASTV lähtunud hanke raames 2019.a-ks kujunenud hinnast ning kemikaalide müüjatelt saadud informatsioonist hindade muutumisest 2020.a-l. Kuna ASTV poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hindade rakendamise aeg jääb 2020.asse, siis loeb Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV poolt kasutatud koagulandi hinna prognoosimise põhimõtet. Koagulandi hinna prognoosis ASTV regulatsiooniperioodil tasemele [...]€/tonn (vt Tabel 18 rida 4). Kuna ASTV on koagulandi hinna prognoosimisel lähtunud hankel kujunenud 2019.a tegelikust hinnast ja kemikaalimüüja prognoosist hinna muutusele, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV prognoositud koagulandi hinda [...]€/tonn. Tulenevalt Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud koagulandi kogusest [...]tonni ja kemikaali hinnast [...]€/tonn, kujuneb põhjendatud koagulandi kuluks regulatsiooniperioodil [...]tuh € ([...]× [...]/ 1000 = [...]; vt Tabel 18 rida 5 veerg 2020).  56 Vedelkloori kulu Tabelist (vt Tabel 18 read 6 ja 7) nähtub, et vedelkloori kasutati 2017.a-l 60,0 tonni ja 2018.a-l suurenes kogus 62,0 tonnile. Aastateks 2019 ja 2020 on ASTV prognoosinud vedelkloori koguse mõningast [...] ehk 2020.a koguseks [...]tonni. Vedelkloori erikulu oli aastatel 2017 ja 2018 tasemel 2,3 kg/tuh m3 ja [...] ASTV poolt aastateks 2019-2020 prognoositud andmetel (vt Tabel 18 rida 8). Kuna ASTV on planeerinud 2020.a-ks kemikaali vedelkloor kasutamist [...], siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV poolt 2020.a-ks prognoositud koagulandi kogust [...]tonni. Vedelkloori hinnaks regulatsiooniperioodil prognoosis ASTV [...]€/t (vt Tabel 18 rida 9). ASTV poolt 2017.a-l korraldatud hankel „Vedelkloori ostmine perioodil 2018- 2022“ (riigihangete registri viitenr 192157) osales vaid üks hankija [...] Jaanuaris 2018 allkirjastati [...] leping vedelkloori hinnaga [...]€/tonn ja kehtivusega kuni 31.12.2022. Lepingu ja eritingimuste kohaselt peab hankes toodud hind kehtima vähemalt [...] kuud lepingu sõlmimisest arvates, mille järel on võimalik kokku leppida hinna muutuses maksimaalselt [...] võrra. Hinnataotluses on ASTV hinnanud 2020.a-ks vedelkloori hinna muutuseks [...]%, mis on sarnane [...] Konkurentsiamet aktsepteerib ASTV poolt prognoositud vedelkloori ostuhinda [...]€/t, kuna see tugineb hankelepingu hinnale ja arvestatud on lepingus sätestatud hinna muutust. Tulenevalt Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud kemikaali vedelkloor kogusest [...]tonni ja aktsepteeritud kemikaali hinnast [...]€/tonn, kujuneb kemikaali vedelkloor kuluks [...]tuh € ([...]× [...] / 1000 = [...] ;vt Tabel 18 rida 10 veerg 2020), mida Konkurentsiamet peab põhjendatuks veeteenuse hinnas. Lisaks kemikaalide koagulant ja vedelkloor kulule sisaldub võetud vee teenusega seotud kemikaalide kulus muude kemikaalide (polümeer ja aktiivsüsi) kulu (vt Tabel 18 rida 11). Muude kemikaalide kulu oli 2017.a-l [...]tuh € ja [...] 2018.a-ks [...]tuh €-ni (vt Tabel 18 rida 11 ja 12). Muude kemikaalide erikulu oli 2017.a-l [...]€/tuh m3 ja [...] 2018.a-ks tasemele [...]€/tuh m3 (vt Tabel 18 rida 13). Aastateks 2019 ja 2020 on ASTV prognoosinud muude kemikaalide kulu [...]€/tuh m3 (vt Tabel 18 veerg 2020 read 11 ja 13). Kuna ASTV on muude kemikaalide kulu erikulu ([...]€/tuh m3) prognoosinud [...], siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud muude kemikaalide kulu [...]tuh €. Eelnevalt põhjendatuks loetud koagulandi kulust[...] tuh €, vedelkloori kulust [...]tuh € ja muude kemikaalide (polümeer, aktiivsüsi) kulust [... ]tuh € lähtuvalt kujuneb võetud vee teenuse osutamiseks kasutatavate kemikaalide kogukuluks 2020.a-l [...]tuh € ([...]+ [...]+ [...]= [...]). ASTV on regulatsiooniperioodi kogu võetud vee teenusega seotud kemikaalide kulu  57 ([...]tuh €) jaganud vastavalt kulude jagamise põhimõtetele (vt otsuse punkt 6.1 ja 6.2) erinevate piirkondade (Tallinna ja Saue piirkond, Harku piirkond, jt piirkonnad) ning teiste veeettevõtjate vahel vastava tegevuspiirkonna/vee-ettevõtjate võetud vee teenuse müügimahtude osakaalude alusel. Eeltoodu alusel kujuneb Tallinna ja Saue piirkonna võetud vee kemikaalide kuluks [...]tuh €, Harku piirkonna võetud vee kemikaalide [...] kuluks tuh € ja teiste vee-ettevõtjate võetud vee kemikaalide kuluks [...]tuh € ehk € ( [...] kokku [...]tuh + [...]+ [...]= [...]), mis on ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 ja 4 alusel põhjendatud lülitada kooskõlastatavasse võetud vee teenuse hinda. 7.2.2.2. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega seotud kemikaalide kulu Hinnataotluses prognoositud kemikaalide kulu reovee teenuse hinnas [...]tuh €. ASTV kasutab kemikaale reo- ja sademevee puhastusprotsessis fosfori ja lämmastiku ärastuseks, muda veetustamiseks ja tekkiva vahu kõrvaldamiseks. Hinnangu andmiseks reovee puhastusprotsessis kasutatavate kemikaalide kogukulu ja erikulu (kemikaali kulu reovee müügimahu kohta) kujunemise kohta, koostas Konkurentsiamet Hinnataotluses esitatud andmete alusel alljärgneva tabeli (vt Tabel 19). Tabel 19 ASTV reoveepuhastuse kemikaalide kulu rida KEMIKAALID (reovee puhastus) ühik 2017 2018 2019 2020 1 Koagulant tonn [...] [...] [...] [...] 2 kemikaali koguse muutus % [...] [...] [...] [...] 3 erikulu reovee müügimahu suhtes kg/tuh m³ [...] [...] [...] [...] 4 Koagulandi hind €/tonn [...] [...] [...] [...] 5 Koagulandi kulu aastas tuh € [...] [...] [...] [...] 6 Metanool tonn 1369,5 1528,4 [...] [...] 7 kemikaali koguse muutus % 11,6 [...] [...] 8 erikulu reovee müügimahu suhtes kg/tuh m³ [...] [...] [...] [...] 9 metanooli hind €/tonn [...] [...] [...] [...] 10 Metanooli kulu aastas tuh € [...] [...] [...] [...]  58 11 Polümeer tonn [...] [...] [...] [...] 12 kemikaali koguse muutus % [...] [...] [...] [...] 13 erikulu reovee müügimahu suhtes kg/tuh m³ [...] [...] [...] [...] 14 Polümeeri hind €/kg [...] [...] [...] [...] 15 Polümeeri kulu aastas tuh € [...] [...] [...] [...] 16 Aerotech tonn [...] [...] [...] [...] 17 kemikaali koguse muutus % [...] [...] [...] [...] 18 erikulu reovee müügimahu suhtes kg/tuh m³ [...] [...] [...] [...] 19 Aerotechi hind €/kg [...] [...] [...] [...] 20 Aerotechi kulu aastas tuh € [...] [...] [...] [...] 21 Reoveepuhastuse kemikaalid kokku tuh € [...] [...] [...] [...] 22 Kemikaalikulu muutus % [...] [...] [...] [...] Reovee ärajuhtimise ja puhastamise 23 müügimaht + purgimine tuh m³ [...] [...] [...] [...] Tabelis (vt Tabel 19 read 1-20) on kajastatud ASTV poolt reovee puhastamisel kasutatavate kemikaalide (koagulant, metanool, polümeer, aerotech) kogused, erikulud, hinnad ning konkreetse kemikaali kulu. Kuna reoveepuhastuses, s.h mudatöötluses kasutatavate kemikaalide kogused on üldjuhul korrelatsioonis töödeldava reovee mahuga, siis arvutas Konkurentsiamet kemikaalide erikulud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügimahu ja purgimise mahu summa suhtes (vt Tabel 19 read 3, 8, 13 ja 18). Tabelist nähtub, et reoveepuhastuses kasutatava metanooli ja polümeeri erikulu on aastatel 20172018 [...] (vt Tabel 19 rida 8 ja 13) ning kemikaali koagulant ja aerotech erikulu aga [...] (vt Tabel 19 rida 3 ja 18). Aastateks 2019 ja 2020 on ASTV prognoosinud koagulandi, metanooli ja polümeeri erikulu [...] (vt Tabel 19 rida 3, 8 ja 13). Kemikaali aerotech erikulu aastatel 2019 ja 2020 on prognoositud eelneva kahe aasta keskmisele tasemele (vt Tabel 19 rida 18). Kuna ASTV on võtnud arvesse reoveepuhastuse kemikaalide [...] nõuetekohase tulemuse saavutamiseks, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV poolt  59 regulatsiooniperioodiks prognoositud koagulandi kogust [...]tonni, metanooli kogust [...]tonni, polümeeri kogust [...]tonni ja kemikaali aerotech kogust [...]tonni. Hinnataotluses prognoosis ASTV regulatsiooniperioodiks koagulandi hinnaks [...]€/tonn, metanooli hinnaks [...]€/tonn, polümeeri hinnaks [...]€/kg ja kemikaali Aerotech hinnaks [...]€/kg (vt Tabel 19 rida 4, 9, 14 ja 19). ASTV esitatud selgituste kohaselt on kemikaalide hindade prognoosimisel lähtutud hanke raames 2019.a-ks kujunenud hindadest ning hankelepingutes sätestatud hindade muutumise tingimustest 2020.a-l. Konkurentsiamet loeb põhjendatuks ASTV poolt kasutatud kemikaalide hindade prognoosimise põhimõtet. Kuna ASTV on reoveeteenuse kemikaalide hindade prognoosimisel lähtunud hankel kujunenud 2019.a tegelikest hindadest ja hankelepingutes sätestatud hindade muutusest, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV prognoositud koagulandi hinda [...]€/tonn, metanooli hinda [...]€/tonn, polümeeri hinda [...]€/kg ja kemikaali Aerotech hinda [...]€/kg. Tulenevalt Konkurentsiameti poolt eelpool põhjendatuks loetud koagulandi, metanooli, polümeeri ja kemikaali Aerotech kogustest ja hindadest, kujuneb põhjendatud reoveeteenusega seotud kemikaalide kogukuluks [...]tuh € ([...]× [...] / 1000 + [...]×[...] / 1000 + [...]×[...]+[...]×[...]= [...]40; vt Tabel 19 rida 21 veerg 2020). ASTV on eristanud regulatsiooniperioodi kogu reoveeteenuse kemikaalide kulust ([...]tuh €) vastavalt kulude eristamise ning jagamise põhimõtetele (vt otsuse punkt 6.1 ja 6.2) muu tegevusega seotud kulu ning jaganud veeteenuse hinnaga seotud kemikaalide kulu erinevate piirkondade (Tallinna ja Saue piirkond, Harku piirkond, jt piirkonnad) ning teiste vee-ettevõtjate vahel vastava tegevuspiirkonna/vee-ettevõtjate reovee teenuse müügimahtude osakaalude alusel. Eeltoodu alusel kujuneb Tallinna ja Saue piirkonna reoveeteenusega seotud kemikaalide kuluks [...]tuh €, Harku piirkonna reoveeteenusega seotud kemikaalide kuluks [...]tuh € ja teiste vee-ettevõtjate reoveeteenusega seotud kemikaalide kuluks [...]tuh € ehk kokku [...]tuh € ([...]+ [...]+[...]= [...]42), mis on ÜVVKS § 14 lg 2 p 1 ja 3 alusel põhjendatud lülitada reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinda. Kokkuvõttes peab Konkurentsiamet Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teiste veeettevõtjate veeteenuse hinnas põhjendatuks kemikaalide kulu summas [...]tuh €, millest [...]tuh € on võetud vee teenuse osutamisega seotud kemikaalide kulu ning [...]tuh € on reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega seotud kemikaalide kulu. 7.2.3. Muda käitluskulu 40 Konkurentsiametile on teada kemikaalide koguste andmed rohkem kui kümnendiku täpsusega (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuse tegemisel lähtub Konkurentsiamet käesolevas punktis kajastatud andmetest täpsematest andmetest, mis tulenevad Exceli tabelist (kolm kohta peale koma). 42 Konkurentsiametile on teada kemikaalide kulude summad rohkem kui kümnendiku täpsusega (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuse tegemisel lähtub Konkurentsiamet käesolevas punktis kajastatud andmetest täpsematest andmetest, mis tulenevad Exceli tabelist (kolm kohta peale koma).  60 Hinnataotluses prognoositud muda käitluse kulud veeteenuse hinnas [...]tuh € Hinnataotluse kohaselt prognoosib ASTV muda käitlusega seotud materjali ja jäätmekäitluse kulude kogusummaks [...]tuh €, millest [...]tuh € soovib lülitada käesoleva otsusega kooskõlastatavasse veeteenuse hinda. Hinda lülitatavatest muda käitlusega seotud kuludest lülitab ASTV [...]tuh € Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hinda, [...]tuh € Harku piirkonna veeteenuse hinda ja [...]tuh € teiste vee-ettevõtjate veeteenuse hinda. Konkurentsiameti seisukoht muda käitlusega seotud kulude osas ASTV teostab muda/reoveesette käitlust Paljassaare reoveepuhastil. ASTV poolt esitatud andmete ja selgituste kohaselt kujunevad regulatsiooniperioodil ehk 2020.a-l muda käitlusega seotud materjali ja jäätmekäitluse kulud alljärgnevas Konkurentsiameti poolt koostatud tabelis (vt Tabel 20) kajastatuks. Tabel 20 Muda käitlusega seotud materjali ja jäätmekäitluse kulud rida Muda käitlusega seotud kulud ühik 2020 1 Turba kogus tonn [...] 2 Turba hind €/tonn [...] 3 Turba kulu aastas tuh € [...] 4 Utiliseeritava stabiliseerimata sette kogus tonn [...] 5 Stabiliseerimata sette utiliseerimise hind €/tonn [...] 6 Stabiliseerimata sette utiliseerimise kulu aastas tuh € [...] 7 Utiliseeritava stabiliseeritud sette kogus tonn [...] 8 Stabiliseeritud sette utiliseerimise hind €/tonn [...] 9 Stabiliseeritud sette utiliseerimise kulu aastas tuh € [...] 10 Põllumajandusettevõtetele üle antav stabiliseeritud sette kogus tonn [...] 11 Põllumajandusettevõtete hind stabiliseeritud sette vastuvõtmisel €/tonn [...] 12 Põllumajandusettevõtetele üle antava stabiliseeritud sette kulu aastas tuh € [...] 13 Tasuta eraisikutele ära antava stabiliseeritud sette kogus tonn [...] 14 Kokku reoveesette kogus tonn [...] 15 Kokku muda käitlusega seotud kulud tuh € [...] ASTV on hinnamenetluses selgitanud, et tavajäätmetest moodustab suurima osa reoveepuhastusprotsessi kõrvalsaadusena tekkiv reoveesete. Samas tekib ka muid puhastusprotsessiga seotud jäätmeid (nt võrepraht, liivapüüdurite sete). Kõigi nimetatud jäätmete kogus sõltub otseselt puhastile siseneva reovee kogusest, ilmatikutingimustest, samuti Tallinna linna puhastusteenistuste tõhususest. ASTV on Konkurentsiametile Hinnataotlusega esitatud kaaskirjas (kiri 02.09.2019 nr 12/1955901) ning varasemates kirjades selgitanud reovee puhastamise protsessis tekkinud muda (sette) käitlusega seonduvat järgmiselt: „Kogu reoveesete taaskasutatakse, selle prügilasse ladestamise lõpetas ettevõte 2003. aastal ning perioodil 2004-2017 valmistasime reoveesettest turbaga segatuna haljastusmulda. Settesegu valmistatakse reoveepuhastusjaamas 14 ha  61 kompostimisväljakutel. Settesegu kvaliteeti kontrollitakse regulaarselt heitveelaboris. Seoses regulatsiooni muudatusega käsitletakse aga nüüdsest reoveesetet jäätmena41. AS Tallinna Vesi katse vastavat seisukohta kohtulikult vaidlustada lõppes edutult, sõltumata sellest, et reoveesettest toodetud haljastusmuld ei ohusta inimeste tervist.“. Kuna regulatsiooni muutuse tõttu on settesegu kasutamine haljastuses oluliselt vähenenud, siis otsis ASTV erinevaid lahendusi puhasti territooriumile kogunevast settesegust vabanemiseks. [...]Stabiliseerimata setet hakati ASTV selgitustel eraldama reoveepuhastusprotsessis alates 2018.ast, et tagada optimaalne mudabilanss puhastusprotsessis. Kui reovee puhastusprotsessis on liiga palju setet, siis hakkab bioloogilise puhastuse etapis vohama filamentne bakter, mis põhjustab muda halba settimist ja intensiivistab vahutamist. Halvasti settiv muda võib hüdrauliliste tippkoormuste korral kanduda protsessist välja ja suurendada seeläbi reostuskoormust keskkonnale (mis omakorda suurendab saastetasusid). [...] ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil ehk 2020.a-l Paljassaare reoveepuhastil tekkiva reoveesette koguseks [...]tonni, millest [...]tonni eemaldatakse protsessist enne metaantanke, s.t tegemist on stabiliseerimata settega ning [...] tonni on stabiliseeritud (tugiainega segatud) sete. Sette koguste prognoosimisel on ettevõtja lähtunud 2018.a tegelikest täisaasta andmetest, mille kohaselt tekkis reoveepuhastusprotsessis [...]tonni stabiliseerimata setet ja [...]tonni stabiliseeritud setet, kokku [...] setet. Kuna ASTV on prognoosinud 2020.aks reoveesette kogused [...], siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud reoveesette kogust [...]tonni, s.h [...] stabiliseerimata setet ja [...] stabiliseeritud setet. ASTV on selgitanud, et korraldas 2018.a-l hanke stabiliseerimata ja stabiliseeritud sette realiseerimiseks, mille tulemusel sai pakkumised stabiliseeritud sette osas kolmelt ettevõttelt ja stabiliseerimata sette osas vaid ühelt [...] Samas on [...] ainuke pakkuja stabiliseeritud sette osas, kes on suuteline hankes toodud kogust (ligi [...]tonni) käitlema. [...] pakkumise kohaselt kujunes stabiliseerimata sette utiliseerimise maksumuseks [...]€/tonn ja stabiliseeritud sette maksumuseks [...]€/tonn. Lisaks sai ASTV hinnapakkumised ka kahelt põllumajandusettevõttelt, kellel on samuti valmidus teatud määral stabiliseeritud sette vastuvõtmiseks hinnaga [...]€/tonn. Konkurentsiamet peab põhjendatuks reoveesette realiseerimise hindade prognoose regulatsiooniperioodil, mis kujunevad 2018.a-l toimunud hanke raames. ASTV on planeerinud regulatsiooniperioodil [...]stabiliseerimata reoveesette koguse [...]tonni ainsa pakkuja [...]kaudu hinnaga [...]€/tonn, mille maksumuseks kujuneb [...]tuh € ([...]× [...]/ 1000 = [...]; Tabel 20 rida 6). Stabiliseeritud reoveesette kogusest [...]tonni planeerib ASTV üle anda põllumajandusettevõtetele haljastusmullana kasutamiseks hinnaga [...]€/tonn, mille maksumuseks kujuneb [...]tuh € ([...]× [...]/ 1000 = [...]; Tabel 20 rida 12). [...]tonni stabiliseeritud reoveesette kogusest peab ASTV võimalikuks ära anda tasuta väiketarbijatest eraisikutele samuti haljastuslikul eesmärgil. Ülejäänud [...] stabiliseeritud reoveesette kogusest tonni tuleb ASTV-l utiliseerida [...]kaudu hinnaga [...] [...]€/tonn, mille maksumuseks kujuneb tuh € ([...]× [...]/ 1000 = [...]; Tabel 20 rida 9). Reoveepuhastusprotsessis on vajalik 41 Alates 01.01.2014 jõustus keskkonnaministri 30.12.2002 määruse nr 78 uus redaktsioon, mille kohaselt käsitletakse setet kui reovee puhastamise tulemusena tekkinud jäädet jäätmeseaduse § 1 lg 2 p 1 tähenduses.  62 stabiliseeritud reoveesette jaoks lisada ka tugiainena turvast, mille maksumuseks kujuneb regulatsiooniperioodil [...]tuh € (vt Tabel 20 rida 3). Tulenevalt Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud reoveesette kogustest ja reoveesette realiseerimise hindadest ning turba kulust, kujuneb regulatsiooniperioodil reoveesette käitlusega seotud materjali ja jäätmekäitluse kulude kogusummaks [...]tuh € ([...]+ [...]+ [...]+ [...]= [...]tuh €; vt Tabel 20 rida 15). ASTV on eristanud regulatsiooniperioodi kogu reoveesette käitlusega seotud kuludest ([...]tuh €) vastavalt kulude eristamise ning jagamise põhimõtetele (vt otsuse punkt 6.1 ja 6.2) muu tegevusega seotud kulu ning jaganud veeteenuse hinnaga seotud muda käitluse kulud erinevate piirkondade (Tallinna ja Saue piirkond, Harku piirkond, jt piirkonnad) ning teiste vee-ettevõtjate vahel vastava tegevuspiirkonna/vee-ettevõtjate reovee teenuse müügimahtude osakaalude alusel. Eeltoodu alusel kujuneb Tallinna ja Saue piirkonna reoveeteenusega seotud muda käitluse kuluks [...]tuh €, Harku piirkonna reoveeteenusega seotud muda käitluse kuluks [...]tuh € ja teiste vee-ettevõtjate reoveeteenusega seotud muda käitluse kuluks [...]tuh € ehk kokku [...]tuh € ([...]+ [...]+ [...]= [...]), mis on ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 alusel põhjendatud lülitada reovee ja sademevee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinda. Siinjuures peab Konkurentsiamet oluliseks märkida, et Keskkonnaministeerium on reoveesette käitluse osas välja toonud järgmised keskkonnakaitse seisukohalt tähtsaid asjaolusid, millega ASTV-l tuleb vee-ettevõtjana tulevikus arvestada. „Reoveesete on jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 1 lg 2 p 1 kohaselt käsitletav jäätmena. Samas oli keskkonnaministri 30.12.2002. a määrus nr 78 „Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded“ (edaspidi määrus nr 78) kuni 01.01.2014 vastuolus JäätS § 1 lg 2 p-ga 1, mille kohaselt JäätS reguleerimisalasse kuuluvad muuhulgas ka reovee käitlemise tulemusena tekkivad jäätmed, mis hõlmab ka reoveesetet. Enne muudatuse jõustumist kehtinud määruse nr 78 redaktsiooni kohaselt ei laienenud jäätmeloa omamise nõue isikutele, kes annavad kasutajale ühe aasta jooksul kuni 2 tonni töötlemata setet või kuni 20 tonni töödeldud setet arvestatuna kuivainena. Lisaks oli toodud jäätmeloa omamise vabastus sette kasutajale juhuks, kui setet kasutatakse põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kooskõlas määruses nr 78 sätestatud tingimustega. Määruse nr 78 vastuolu kõrvaldamiseks JäätS-ga jõustus 2014. a 1. jaanuarist määruse nr 78 uus redaktsioon, mille kohaselt käsitletakse setet kui reovee puhastamise tulemusena tekkinud jäädet JäätS § 1 lg 2 p 1 tähenduses. Sellest tulenevalt laieneb reoveesette käitlejale JäätS-st tulenev regulatsioon, sealhulgas jäätmeloa omamise kohustus. Reoveesette kasutajal tuleb tegevus eelnevalt Keskkonnaametis registreerida ja hiljem sette kasutamise üle päevikut pidada. Alates 31.07.2017 jõustus uus keskkonnaministri 19.07.2017. a määrus nr 24 „Reoveesettest toote valmistamise nõuded“ (edaspidi määrus nr 24). Nimetatud määrus reguleerib sette kui jäätmeks olemise lakkamise võimalust JäätS § 21 tähenduses. Seega määrus nr 24 võimaldab reoveesetet kasutada tootena ilma jäätmeregulatsiooni kohaldamata. Sellest tulenevalt on alates 31.07.2017 loodud vee-ettevõtjatele täiendav võimalus reoveesette taaskasutamiseks ja jäätmerežiimist väljumiseks.“  63 Eelnevast lähtuvalt saab reoveesette taaskasutamise viise jagada kõige üldisemas tähenduses kaheks: - reoveesette taaskasutamine jäätmena, kusjuures reoveesette kasutamisel tuleb järgida keskkonnaministri määruses nr 78 sätestatud nõudeid; - reoveesette kasutamine tootena, kui reoveesete vastab määruses nr 24 toodud nõuetele. Eelistatuim on Keskkonnaministeeriumi hinnangul reoveesetet käidelda selliselt, et see vastaks määruses nr 78 või määruses nr 24 toodud nõuetele, kuna sellisel juhul on taaskasutamisega seotud riskid viidud miinimumini ning setet on võimalik kasutada nii põllumajanduses, haljastuses kui ka rekultiveerimisel. Ebaotstarbekaim on ladestada reoveesetet prügilasse, kuna see ei võimalda taaskasutada väärtuslikku mullaparandusainet ega aita kaasa jäätmete vähendamisele. Keskkonnaministeeriumi seisukohalt tuleks eelistada selliseid jäätmetest vabanemise viise, mis on vastavuses jäätmehierarhiaga, mille kohaselt tuleb esmajärjekorras jäätmeteket vältida ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik ette valmistada korduskasutuseks, seejärel ringlusse võtta ja muul viisil taaskasutada (nt energiakasutus, tagasitäide jms), eesmärgiga ladestada prügilasse võimalikult vähe jäätmeid. ASTV oli varasemalt (perioodil 2004-2017) valmistanud reoveesettest haljastusmulda, mida sai kasutada haljastuses. Eeltoodud põhjusel olid ASTV muda käitlusega seotud kulud varasematel perioodidel [...]Regulatsioonimuudatuste tulemusel saab reoveesetet kasutada haljastusmullana juhul, kui see vastab oma kvaliteedilt määruses nr 78 toodud nõuetele ning järgitakse JäätS regulatsiooni ehk vee-ettevõtjal peab olema jäätmete käitlemiseks taotletud Keskkonnaametist jäätmeluba ning jäätmete taaskasutajal peab olema saadud Keskkonnaametist asjaomane registreering. Kui aga reoveesete on määruses nr 24 toodud nõuetele vastavalt ümbertöödeldud tooteks ning vee-ettevõtjal on saadud sertifitseerimisasutuselt vastav sertifikaat, siis reoveesette kasutamisel (käitlemisel) enam jäätmete regulatsioon ei kohaldu ja jäätmete taaskasutaja Keskkonnaametist registreeringut taotlema ei pea. [...]Võttes arvesse Keskkonnaministeeriumi selgitusi ja ASTV [...]muda/reoveesette käitlusprotsessis on Konkurentsiamet seisukohal, et ettevõtja peab jätkuvalt kaaluma ja leidma alternatiivseid lahendusi mudakäitluse kulu alandamise osas[...]Konkurentsiamet aga arvestab, et investeeringud, mida ettevõtjal tuleks teha reoveesette töötlemiseks, viimaks reoveesete tootmisüksuses lõpp-produktina määruses nr 78 või määruses nr 24 toodud nõuetele vastavaks, vajavad igakülgset läbikaalumist ja hindamist seatava eesmärgi saavutamiseks, ega ole teostatavad regulatsioonperioodi jooksul. Seega aktsepteerib Konkurentsiamet ASTV muda käitluskulu, kuid ettevõtjal tuleb jätkuvalt uurida erinevaid reoveesette taaskasutamise võimalusi ja/või teostada vajalikke investeeringuid, et vähendada prügilasse suunatava sette kogust ning alandada tulevikus reoveesette käitluskulusid. 7.2.4. Muud tegevuskulud Eelnevalt on Konkurentsiamet otsuse punktides 7.1.1 ja 7.1.2 andnud hinnangu mittekontrollitavatele kuludele ning otsuse punktides 7.2.1, 7.2.2 ja 7.2.3 kontrollitavatest kuludest elektrienergia kulule, kemikaalide kulule ning muda käitlusega seotud kulule. Järgnevalt analüüsib Konkurentsiamet muid veeteenuse osutamiseks vajalikke tegevuskulusid. Juhendi punktist 4.8 tulenevalt kasutab Konkurentsiamet ettevõtja tegevuskulude analüüsil kulude dünaamika jälgimist ajas ja selle võrdlust THI dünaamikaga ning vee-ettevõtja  64 tegevuskulude ja nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemist sarnaste vee-ettevõtjate näitajatega. Juhendi punkt 4.6.1 kohaselt ei lülitata veeteenuse hinda ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu, sest maksmata arvete kulu lülitamine veeteenuse hinda ning seeläbi korrektselt arveid tasuvate isikute veeteenuse hinda ei ole põhjendatud ja õiglane korrektselt arveid tasuvate tarbijate suhtes. Samuti ei motiveeriks maksmata arvete kulu lülitamine veeteenuse hinda ettevõtjat võlgnikega tegelema. Veeteenuse hind, mis sisaldaks ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulusid ei vastaks ÜVVKS § 14 lg 2 ja selle alusel välja töötatud Juhendi punktis 4.6.1 toodud põhimõtetele. Hinnataotluses prognoositud muud tegevuskulud veeteenuse hinnas [...]tuh € Hinnataotluse kohaselt prognoosib ASTV regulatsiooniperioodil Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teiste vee-ettevõtjate veeteenusega seotud muudeks tegevuskuludeks kokku [...]tuh €, millest [...]tuh € lülitab Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hinda, [...]tuh € Harku piirkonna veeteenuse hinda ja [...]tuh € teiste vee-ettevõtjate veeteenuse hinda. [...]tuh € tegevuskuludest on seotud ettevõtja poolt põhiteenustega seotud monopoolsete lisateenuste osutamisega (vt otsuse punkt 10.2). Konkurentsiameti seisukoht muude tegevuskulude [...]tuh € osas Konkurentsiamet koostas Hinnataotluses esitatud andmete alusel veeteenuse hinda lülitatud muude tegevuskulude kohta tabeli (vt Tabel 21), kus kajastuvad Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teiste vee-ettevõtjate veeteenusega seotud muud tegevuskulud. Tabel 21 Muud tegevuskulud Tallinna ja Saue ning Harku piirkonnas ja teistele veeettevõtjatele teenuse osutamisel  65 *Statistikaameti 42 andmetel oli THI muutus 2018.a-l 3,4%. Rahandusministeeriumi 2019.a suvise majandusprognoosi43 kohaselt on THI muutuseks 2019.a-l prognoositud 2,2% ja 2020.a-l 2,2%. THI muutus 2018.al 3,4% tähendab, et 2017.a hinnad on 2018.a-ks kasvanud 3,4% võrra. Vastavalt KonkS § 13 lg-le 1 omab turgu valitsevat seisundit KonkS tähenduses ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest. KonkS § 13 lg 2 kohaselt omab turgu valitsevat seisundit ka KonkS §-des 14 ja 15 sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja. Vastavalt KonkS §-le 15 loetakse olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. KonkS § 15 tulenevalt on ASTV näol tegemist olulist vahendit omava ettevõtjaga, mis tähendab, et ASTV-l on oma tarbijate üle turgu valitsev seisund. Seega puudub ASTV tarbijatel võimalus teist teenuse osutajat valida isegi juhul, kui ASTV kulutused ning sellest tulenevalt hind on tarbijatele vastuvõetamatu. Tulenevalt ASTV turgu valitsevast seisundist on oluline kontrollida, et ettevõtja ei lülitaks oma teenuse hinda ülemäärasel hulgal 42 Avaldatud: http://andmebaas.stat.ee/?lang=et 43 Avaldatud 09.09.2019; https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/majandusprognoosid.  66 kulusid, sest ÜVVKS § 14 lg 2 tulenevalt võib veeteenuse hind sisaldada vaid põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. Kuna monopoolses seisundis oleval ettevõttel puudub surve kuluefektiivsusele, on Konkurentsiamet seisukohal, et monopoolse ettevõtte muud tegevuskulud ei tohiks üldjuhul kasvada kiiremas tempos, kui see toimub üldises majanduskeskkonnas, mille kokkuvõtvaks näitajaks on THI. Tabelist nähtub (vt Tabel 21 rida 14), et ASTV veeteenusega seotud muud tegevuskulud olid 2018.a-l [...] tuh €-t. Regulatsiooniperioodiks ehk 2020.a-ks prognoosib ASTV muude tegevuskulude[...]tuh € ehk kulu [...]2020.a-l võrreldes 2018.a-ga on [...]% ([...]/ [...]× 100 – 100 = [...]%). Samal perioodil on THI ehk üldises majanduskeskkonnas toimuvaks kulude kasvuks prognoositud 4,4%-i, millest 2019.a-l 2,2%-i ja 2020.a-l 2,2% (2,2 + 2,2 = 4,4%; vt Tabel 21 rida 18, veerud „2019“ ja „2020“). Seega on ASTV planeerinud muude tegevuskulude [...] regulatsiooniperioodiks[...] ASTV muude tegevuskulude seas on [...] analüüside kulu (2018.a [...]tuh € tasemelt [...]tuh € tasemele 2020.a-ks, [...]%; vt Tabel 21 rida 1), telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogilised kulud (2018.a [...]tuh € tasemelt [...]tuh € tasemele 2020.a-ks, [...]%; vt Tabel 21 rida 4) ning tööjõukulud (2018.a [...]tuh € tasemelt[...]tuh € tasemele 2020.a-ks, [...] %; vt Tabel 21 rida 12). Kuna eelnimetatud kulud mõjutavad muude tegevuskulude enim, [...] siis analüüsib Konkurentsiamet järgnevalt eraldi analüüside kulu, telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogiliste kulude ning tööjõukulude põhjendatust kooskõlastatavas veeteenuse hinnas. Analüüside kulu [...]tuh € ASTV on hinnamenetluses selgitanud, et analüüside kulu [...] 2020.a-ks (2018.a-l analüüside kulud [...]tuh €, 2020.a-ks prognoositud [...]tuh [...] €, [...]%, ehk tuh €; vt Tabel 21 rida 1) on tingitud ettevõtjale seatud täiendavatest nõuetest seoses 01.10.2019 kehtestatud uue vee erikasutusloaga. Seetõttu on ettevõtja [...] erinevate analüüside proovivõtu vajadusega laborikulusid kooskõlastatavas veeteenuse hinnas 2019.a-l [...]tuh € ulatuses, mida jätkuvalt tuleb teha ka järgnevatel aastatel. 2020.a-l lisandub seoses vee erikasutusloaga ettevõtjale seatud suurematest seirekohustustest, s.h seirekohustustest valgalal, [...] € ulatuses laborikulusid, mis toob kaasa täiendavate analüüside tellimise vajaduse ka Soomes, sest Eestis vastavaid analüüse ei tehta. Analüüside kulu on vee-ettevõtja jaoks spetsiifiline valdkonnapõhine kulu, mis ei olene niivõrd üldises majanduskeskkonnas toimuvast, kuivõrd seadusandlusest ja konkreetse vee-ettevõtja vee tootmise ja reovee puhastuse varade/seadmete tehnilisest olukorrast ning keskkondlikust asukohast. Ehkki analüüside kulu [...]regulatsiooniperioodil 2020.a-l on viimase tegelike andmetega aastaga (2018) võrreldes [...]ei ole analüüside kulu veeteenuse hinnas olulise mõjuga44. Konkurentsiamet aktsepteerib ASTV kooskõlastatavas veeteenuse hinnas analüüside kulu, kuna see põhineb vee erikasutusloas ettevõtjale seatud kohustustel. Seega lisades [...] 44Regulatsiooniperioodiks ehk 2020.a-ks prognoositud analüüside kulu [...]2 tuh € mõjutab ASTV kooskõlastamiseks esitatud kaalutud keskmisi veeteenuse hindasid kuni [...]€/m3.  67 planeeritud analüüside kulu, kujuneb 2020.a-ks Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teiste vee-ettevõtjate veeteenusega seotud analüüside kuluks [...]tuh € ([...]= [...]tuh €). Konkurentsiamet loeb ÜVVKS § 14 lg 1, 3 ja 4 lähtuvalt põhjendatuks ASTV Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teiste vee-ettevõtjate veeteenuse hinnas analüüside kulu [...]tuh €, mis tuleneb vee erikasutusloas sätestatud nõuete täitmisest ning on oluline joogivee kvaliteedi tagamisel ja reoveepuhastusprotsessis saastatuse ärahoidmisel. Telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogilised (IT) kulud [...]tuh € ASTV on hinnamenetluses selgitanud, et telekommunikatsiooni- ja IT kulude [...] [...] (2018.a-l kulud [...]tuh €, 2020.a-ks prognoositud [...]tuh €, [...]%, ehk [...]tuh €; vt Tabel 21 rida 4) on tingitud seadusandluse muudatustest ja arvutilitsentside [...] ning küberturvalisuse tagamiseks tehtavate täiendavate kuludega, mis tulenevad hädaolukorra seaduses sätestatud kohustustest. Seetõttu on ettevõtja [...]2019.a-l telekommunikatsiooni- ja IT kulusid 2018.a-ga võrreldes [...]tuh € võrra ja planeerib 2020.a-l [...]tuh € võrra kooskõlastatavas veeteenuse hinnas. Konkurentsiamet nõustub, et telekommunikatsioonide ja IT alaste nõuete täitmine on elutähtsa teenuse osutajana ASTV-l oluline kohustus. Kulude teostamisel tuleb jälgida, et suuremahulisi kulusid on mõistlik ajatada pikemale perioodile vältimaks äkilist hinnatõusu. ASTV on esitanud Konkurentsiametile telekommunikatsiooni- ja IT kulude kalkulatsioonid [...] tõendamaks kulude põhjuseid 2019 ja 2020.a-l. Ehkki telekommunikatsiooni- ja IT [...] kulude regulatsiooniperioodil 2020.a-l on viimase tegelike andmetega aastaga (2018) [...] , ei võrreldes ole antud kulu veeteenuse hinnas olulise mõjuga 45 . Konkurentsiamet aktsepteerib kooskõlastatavas veeteenuse hinnas telekommunikatsiooni- ja IT kulusid, kuna see põhineb seaduses tulenevatel nõuetel IT-alase töökindluse ning turvalisuse tagamisel. Seega [...]kujuneb 2020.a-ks Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teiste vee-ettevõtjate veeteenusega seotud telekommunikatsiooni- ja IT kuludeks [...]tuh € ([...]= [...]tuh €). Konkurentsiamet loeb ÜVVKS § 14 lg 1, 3 ja 4 lähtuvalt põhjendatuks ASTV Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teiste vee-ettevõtjate veeteenuse hinnas telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogilised kulud [...]tuh €, mis tuleneb seaduses sätestatud nõuetest IT-alase töökindluse ning turvalisuse tagamisel. Tööjõukulud [...]tuh € ASTV on hinnamenetluses selgitanud, et tööjõukulude [...] 2020.a-ks (2018.a-l tööjõukulud [...]tuh €, 2020.a-ks prognoositud [...]tuh €, [...]%, ehk [...] tuh €; vt Tabel 21 rida 12) on tingitud [...]2020.a-ks prognoositud tööjõukulud Tallinna ja Saue ning Harku piirkonnas ja teistele vee-ettevõtjatele osutatava veeteenusega seotult on [...]% kogu ettevõtja 2020.a veeteenusega seotud tööjõukuludest [...] tuh €. 2019.a-l täitis ASTV [...]töökohta, mille mõju kogumis ulatub 2020.a-ks [...]tuh €. [...]2020.a-ks planeerib ASTV [...]mille mõju 2020.a- ks on [...]tuh €. [...] 45 Regulatsiooniperioodiks ehk 2020.a-ks prognoositud telekommunikatsiooni- ja IT kulude [...]tuh € mõjutab ASTV kooskõlastamiseks esitatud kaalutud keskmisi veeteenuse hindasid kuni [...]€/m3.  68 ASTV poolt 2019.a-l täidetud ja 2020.a-l [...] ametikohad on otseselt seotud veeteenuse osutamise ning teenuse kvaliteedi tagamisega ja ettevõtte tegevusele seatud keskkonnanõuete täitmisega. Seetõttu peab Konkurentsiamet põhjendatuks 2020.a veeteenuse hinda arvata ka vastavate töötajate [...]tööjõukulu [...]tuh € ([...]+ [...]= [...]tuh €). Kokku 2020.a-l [...]tööjõukulust [...]tuh € lülitub kooskõlastatavasse veeteenuse hinda [...]% osakaalu alusel[...]tuh €-t. Seega korrigeerides ASTV 2018.a tööjõukulude taset [...]tuh € THI näitajaga, ehk 2019.a-l 2,2% ja 2020.a-l 2,2% ning[...]tuh € [...], kujuneb 2020.a-ks Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teiste vee-ettevõtjate veeteenusega seotud prognoositavaks tööjõukuluks [...]tuh € ([...]+ 2,2% + 2,2% = [...]tuh €; [...]= [...]tuh €), mis on hinnanguliselt sama ASTV poolt kooskõlastatavasse hinda prognoositud tööjõukuluga [...]tuh €. Konkurentsiamet loeb ÜVVKS § 14 lg 1, 3 ja 4 tulenevalt põhjendatuks ASTV regulatsiooniperioodiks prognoositud tööjõukulud [...]tuh € (vt Tabel 21 rida 12 veerg „2020“), kuna kulude[...]ning üldine tööjõukulude tase ei tõuse kiiremini kui sama perioodi THI ehk üldises majanduskeskkonnas prognoositud kulude kasvu näitaja 2019 ja 2020.a-l. Muud tegevuskulud ilma analüüside, telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogiliste ning tööjõukuludeta [...]tuh € ASTV ülejäänud Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teiste vee-ettevõtjate veeteenusega seotud muud tegevuskuludeks kujunes 2018.a-l [...]tuh € (vt Tabel 21 rida 16 veerg „2018“). 2019.a-ks planeerib ASTV antud kulude [...]tasemele [...]tuh € ning regulatsiooniperioodil [...]tasemele [...]tuh € (vt Tabel 21 rida 16 ja 17 veerud „2019“ ja „2020“), mille ettevõtja lülitab kooskõlastatavasse veeteenuse hinda. Kokku planeerib ASTV kulude [...] regulatsiooniperioodiks võrreldes 2018.a tegelike kuludega [...]% [...]Samal perioodil on prognoositud THI kasvu 4,4%-i, ehk 2019.a-l 2,2%-i ja 2020.a-l 2,2% (2,2 + 2,2 = 4,4%; vt Tabel 21 rida 18, veerud „2019“ ja „2020“ ). Seega ei ületa ASTV poolt regulatsiooniperioodiks planeeritud [...]aastatel 2019 ja 2020 üldises majanduskeskkonnas prognoositud kulude kasvu ehk THI näitajat 4,4%. Eeltoodust järeldub, et ASTV muude tegevuskulude planeeritav tase regulatsiooniperioodil on kooskõlas majanduskeskkonnas toimuvaga. Konkurentsiamet loeb põhjendatuks ASTV regulatsiooniperioodiks prognoositud ülejäänud muud tegevuskulud [...]tuh € (vt Tabel 21 rida 16 veerg „2020“), kuna kulude kasv 2020.a-ks ei ole planeeritud kasvama kiiremini kui sama perioodi THI ehk üldises majanduskeskkonnas prognoositud kulude kasvu näitaja 2019 ja 2020.a-l. Kokkuvõtvalt loeb Konkurentsiamet ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3 ja 4 tulenevalt põhjendatuks lülitada regulatsiooniperioodil kooskõlastatavasse veeteenuse hinda muud tegevuskulud kogusummas [...]tuh €-t ([...]analüüside kulu + [...]infotehnoloogilised kulud + [...]tööjõukulud + [...]ülejäänud tegevuskulud = [...]), millest kulude eristamise ning jagamise põhimõtetest (vt otsuse punkt 6.1 ja 6.2) lähtuvalt jaotub Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hinda [...]tuh €, Harku piirkonna veeteenuse hinda [...]tuh € ning teiste vee-ettevõtjate veeteenuse hinda [...]tuh €. [...]tuh € kulub põhiteenustega seotud teenuste osutamiseks Tallinna ja Saue ning Harku piirkonnas.  69 8. Investeeringud ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 tulenevalt peab veeteenuse hind katma investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks, mistõttu on oluline hinnata investeeringute põhjendatust veeteenuse hinnas. ÜVVKS § 14 lg 2 p 6 tulenevalt peab veeteenuse hind katma investeeringud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. ÜVVKS § 142 lg 10 on sätestatud Konkurentsiametile kohustus küsida valla- või linnavalitsuselt arvamust hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale. Valla- või linnavalitsuse ülesanne on läbi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava tagada ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkus. Kui kohalik omavalitsus on kinnitanud vee-ettevõtja poolt prognoositud investeeringute vastavust ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavale, on investeeringute lülitamisega veeteenuse hinda tagatud ka ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 täitmine. ASTV poolt 25.09.2019 esitatud Hinnataotluses kajastatud andmed aastatel 2017 – 2020 ettevõtte omavahendite ja laenukohustuste arvel teostatud ja teostatavate investeeringute kohta on kokkuvõtlikult esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 22) ning detailsemalt käesoleva otsuse lisas 1 „AS Tallinna Vesi investeeringud“. Tabel 22 ASTV veeteenusega seotud investeeringud Rida Periood Ühik Investeeringud sh Tallinn ja sh Harku sh teised kokku Saue linn alevik veeettevõtjad 1 2017.a tuh € [...] [...] [...] [...] 2 2018.a tuh € [...] [...] [...] [...] 3 2019.a tuh € [...] [...] [...] [...] 4 2020.a tuh € [...] [...] [...] [...] 5 Kokku tuh € [...] [...] [...] [...] 6 Tallinna ja Saue linna ning Harku piirkond ja teised [...] vee-ettevõtjad kokku 2017-2020 (tuh €) Konkurentsiamet saatis 30.09.2019 Tallinna Linnavalitsusele, Saue Vallavalitsusele46 ja Harku Vallavalitsusele järelepärimise arvamuse saamiseks ASTV Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta kohalike omavalitsuste ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavadele tulenevalt ÜVVKS § 142 lg 10. 46 Saue linn on alates 24.10.2017 Saue linna, Saue valla, Kernu valla ja Nissi valla ühinemisel tekkinud Saue valla osa.  70 14.10.2019 Harku Vallavalitsuselt saabunud vastuse kohaselt on ASTV poolt Hinnataotluses kajastatud investeeringud vastavuses Harku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavaga. 16.10.2019 Tallinna Linnavalitsuselt saabunud vastuse kohaselt on ASTV poolt Hinnataotluses kajastatud investeeringud vastavuses Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga. 14.10.2019 saatis Saue Vallavalitsus Konkurentsiametile vastuse, milles selgitas ASTV poolt tehtud kulusid ja investeeringuid ning nende vastavust Saue linna (valla) ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavale järgmiselt: ASTV on kohalikule omavalitsusele saadetud kirjas (kiri 09.10.2019 nr 6/1964123) selgitanud, et veevaradega seotud kulutuste maht Saue linna piirkonnas oli 2017.a-l [...]€ ja 2018.a-l [...] €. 2019.a-l ASTV Saue piirkonnas [...]ning 2020.a-l on ettevõtja planeerinud Saue piirkonnas[...]ASTV selgitas lisaks, et Sauele tehtud/tehtavad tööd [...] [...]Kuna Saue Vallavalitsuse hinnangul on ASTV võtnud Saue linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas kohustuse investeerida aastateks 2009 kuni 2020 [...] siis ei vasta Saue Vallavalitsuse hinnangul ASTV poolt kavandatud- ja teostatud investeeringute mahud Saue linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas aastateks 2009 kuni 2020 kehtestatud investeerimiskohustusele. Konkurentsiameti seisukoht investeeringute osas ÜVVKS § 4 lg 1 ja 11 kohaselt rajatakse ühisveevärk ja –kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava alusel, mille koostamist korraldab kohalik omavalitsus. ÜVVKS § 154 lg 5 kohaselt teostab kohalik omavalitsus järelevalvet vee-ettevõtja tegevuse vastavuse osas kohaliku omavalitsuse õigusaktidele, s.h ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale. Seega on kohaliku omavalitsuse seadusejärgne ülesanne jälgida, et vee-ettevõtja täidab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamisel ja rajamisel ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava ning teeb vajalikke investeeringuid. Hinnataotluse kooskõlastamisel on regulaatori ülesanne (ÜVVKS § 142 lg 1) kontrollida kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinna vastavust ÜVVKS § 14 lg 2 sätestatule ehk veeteenuse hinna kulupõhisust. Saue Vallavalitsuse vastusest ja ASTV selgitustest nähtub, et ettevõtja on teinud ning planeerib regulatsiooniperioodil teha Saue piirkonnas küll veevaradega seotud kulutusi, kuid [...]Veeteenusega seotud planeeritavad ASTV perioodilised kulud regulatsiooniperioodil on Konkurentsiamet lugenud ASTV kooskõlastatavas veeteenuse hinnas käesolevas otsuses põhjendatuks (otsuse ps 7.2.4). Ehkki Saue Vallavalitsuse hinnangul ei ole ASTV teinud Saue linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas ettenähtud investeeringuid planeeritud mahus, siis ei ole antud asjaolu takistuseks ASTV kooskõlastamiseks esitatud hinna kulupõhisuse hindamisel, sest arengukavas ettenähtud kuid tegemata investeeringuid ei ole ettevõtja veeteenuse hinda lülitanud (kapitalikulu komponent). Hinna kulupõhisuse kontrollimisel ja kooskõlastamisel saab Konkurentsiamet lähtuda üksnes nendest veeteenusega seotud investeeringutest, mida veeettevõtja on reaalselt teinud või planeerib regulatsiooniperioodil teha. Seega ei ole varasematel perioodidel ettevõtja poolt tegemata jäetud investeeringud veeteenuse hinna komponent vastavalt ÜVVKS § 14 lg 2 p 2, 5 ja 6, kuid võivad selleks osutuda tulevikus, kui vee-ettevõtja koostöös ja kooskõlas kohaliku omavalitsuse õigusaktidega teeb või kavandab  71 teha veeteenuse investeeringuid, mis kohalik omavalitsus loeb kooskõlas olevaks ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kavaga. Lisaks teeb ASTV suurema osa investeeringuid Tallinna linna territooriumil asuvatel varadel (reoveepuhastusjaam, veetöötlusjaam, peamagistraalid, võrgustik, jms), mille Tallinna Linnavalitsus on lugenud kooskõlas olevaks Tallinna linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavaga. Antud varad Tallinna linnas teenindavad lisaks Tallinna linnale ka lähiümbruse valdasid, s.h Saue linna ja Harku alevikku (kus ettevõtja osutab samuti veeteenust) ning ka teisi vee-ettevõtjaid. Seetõttu on peamine osa Saue linna ja Harku alevikuga seotud investeeringutest tehtud Tallinna linnas ning kajastuvad vastavates piirkondades jaotatuna ASTV tegevusmahtudest tulenevalt, kuna antud investeeringud/varad teenindavad rohkem kui ühe omavalitsuse (Tallinna linna) tarbijate huve. Võttes arvesse, et ASTV investeeringud Tallinna ja Harku piirkonnas vastavad kohalike omavalitsuste poolt kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavadele ning investeeringud Saue piirkonnas on ettevõtja lülitanud hinda vaid sellisel määral, kui palju investeeringuid on veeteenuse huvides teostatud/teostatakse, loeb Konkurentsiamet ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 tulenevalt põhjendatuks ASTV Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teiste vee-ettevõtjate veeteenuse hinnas investeeringud perioodil 2017 – 2020 kokku [...]tuh €-t (vt Tabel 22 rida 6). 9. Reguleeritava vara, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse arvestus Reguleeritav vara ja kapitalikulu Juhendi punkti 5.4 kohaselt on reguleeritava vara määramine vajalik kapitalikulu (põhivara kulumi) ja põhjendatud tulukuse arvutamiseks. Juhendi punkti 5.5 järgi arvestatakse teistele veeettevõtjatele tasutud liitumistasud reguleeritava vara hulka. Juhendi punkti 5.6 järgi ei arvestata reguleeritava vara hulka: 1) põhivara, mida põhitegevuses ei kasutata; 2) pikaajalisi finantsinvesteeringuid; 3) immateriaalset põhivara (välja arvatud arvutitarkvara ja programmide litsentsid ning teistele vee-ettevõtjatele tasutud liitumistasud); 4) tagastamatu abi raames (sh sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara; 5) tarbijate poolt makstud liitumistasudest soetatud põhivara; 6) mittepõhjendatud investeeringuid. Juhendi punkti 5.7 järgi kasutatakse reguleeritava vara väärtuse leidmisel põhivara bilansilist jääkmaksumust regulatsiooniperioodi lõpus. Kapitalikulu leidmisel kasutatakse raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale. Juhendi punktist 5.8 tulenevalt arvutatakse reguleeritav vara regulatsiooniperioodil alljärgnevalt: RV = RVr + KK, kus:  72 RV - reguleeritav vara; RVr - reguleeritava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus; KK - käibekapital. Juhendi punkti 5.9 kohaselt, mis tugineb senisele regulatsioonipraktikale, võetakse käibekapitali arvestuse aluseks 5% regulatsiooniperioodi lubatud müügitulust. ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 sätestab, et veeteenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Seega lähtub Konkurentsiamet reguleeritava vara leidmisel vaid vee-ettevõtja omavahendite ja tema poolt võetud laenukohustuste arvelt soetatud põhivara jääkmaksumusest ning selle hulka ei arvata tagastamatu abi raames ega tarbijatelt saadud liitumistasude arvelt soetatud põhivara. Juhendi punkti 5.1 kohaselt on kapitalikulu veeteenuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud põhivara soetamisega. Juhendi punkti 5.2 kohaselt on kapitalikulu eesmärk põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine veeteenuse hinna kaudu põhivara kasuliku eluea vältel. Juhendi punkti 5.3 järgi arvestatakse kapitalikulu reguleeritavalt varalt. Kapitalikulu arvestatakse reguleeritava vara hulka kuuluvalt amortiseeruvalt põhivaralt. Põhjendatud tulukus Juhendi punkti 2.8 kohaselt on põhjendatud tulukus ärikasum, mis leitakse reguleeritava vara väärtuse ja põhjendatud tulunormi korrutisena. Juhendi punktist 6.2 tulenevalt arvutatakse põhjendatud tulukus alljärgnevalt: PT = rp × RV; kus: PT - põhjendatud tulukus; rp - põhjendatud tulunorm (WACC); RV - reguleeritav vara. Konkurentsiamet kasutab Juhendi punkti 6.3 seisukohta, kus põhjendatud tulunorm võrdub kaalutud keskmise kapitali hinnaga ehk investeeritud varade tootlikkus ei tohi ületada kaalutud keskmist kapitali hinda. Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) leidmiseks kaugkütte-, elektri-, gaasi- ning vee-ettevõtjatele nimetusega „Juhend 2016.a kaalutud keskmise kapitali hinna leidmiseks 47 (Nimetatud juhendi punkti 4 tabelis 7 on kajastatud kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) alates 2016.a-st vee-ettevõtjatele 5,45%, mille kujunemise aluseid kajastab alljärgnev Tabel 23. Tabel 23 WACC arvestus WACC arvestus (%-des) Vee-ettevõtjad 1 Nominaalne riskivaba 10-a Saksamaa võlakirja tulusus 1,47 2 Eesti riigiriski preemia 0,78 3 Ettevõtja võlakapitali riskipreemia 1,30 4 Võlakapitali hind 3,55 47 Kehtib alates 27.06.2016; „käskkiri nr 1.1-2/16-009“, mis on avalikustatud Konkurentsiameti veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18324  73 5 Nominaalne riskivaba 10-a Saksamaa võlakirja tulusus 1,47 6 Eesti riigiriski preemia 0,78 7 Tururiski preemia (McKinsey) 5,00 8 Beeta (võimenduseta) 0,510 9 Beeta (võimendusega) 1,020 10 Omakapitali hind 7,35 11 Võla- ja omakapitali osakaal 0,5 12 Võla- ja omakapitali osakaal 0,5 13 WACC 5,45% Juhendi punkti 6.5 kohaselt kasutab Konkurentsiamet WACC’i arvutamisel kapitali struktuuri, millest 50% on võlakapital ja 50% omakapital, kuna selline kapitalistruktuur viitab jätkusuutliku ja stabiilse ettevõtja tunnustele tagades ka soodsa võlakapitali hinna. Konkurentsiamet ei kasuta WACC’i kapitali struktuuri arvutamisel konkreetse ettevõtte bilansilisi andmeid. 9.1. Veeteenuse osutamisel kasutatav põhivara Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu ASTV poolt soetatud veeteenusega seotud põhivara lülitamise kohta reguleeritava vara koosseisu. Hinnataotluses esitas ASTV aastate 2017 – 2018 andmed ettevõtja põhivarade soetus- ja jääkmaksumuste, investeeringute ning kapitalikulu summade kohta (vt Tabel 24). ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 ja Juhendi p 5.7 lähtuvalt kasutab Konkurentsiamet reguleeritava vara arvestamisel ettevõtte omavahenditest ja kohustustest soetatud põhivara bilansilist jääkmaksumust. Alljärgnevas tabelis (vt Tabel 24) on Konkurentsiamet kajastanud ainult ASTV omavahendite ja kohustuste arvelt soetatud Tallinna ja Saue ning Harku piirkonnas ja teistele vee-ettevõtjatele veeteenuse osutamiseks kasutatavate põhivarade arvestuse, mis ei sisalda liitumistasude ja sihtfinantseerimise arvel teostatud / teostatavaid investeeringuid ega teiste piirkondade ja muu tegevuse varasid. Tabel 24 ASTV Tallinna ja Saue ning Harku piirkonnas ja teistele vee-ettevõtjatele veeteenuse osutamiseks kasutatav põhivara rida ühik 2017 2018 2019 2020 VEETEENUSE PÕHIVARA ARVESTUS 1 Põhivara soetusmaksumus aasta alguses tuh € [...] [...] [...] [...] 2 Põhivara jääkmaksumus aasta alguses tuh € [...] [...] [...] [...] 3 Investeeringud tuh € [...] [...] [...] [...] 4 Kapitalikulu (põhivara kulum) tuh € [...] [...] [...] [...] 5 Müüdud/likvideeritud põhivara soetusmaksumuses tuh € [...] [...] [...] [...] 6 Müüdud/likvideeritud põhivara jääkmaksumuses tuh € [...] [...] [...] [...] 7 Ümberklassifitseeritud põhivara soetusmaksumuses tuh € [...] [...] [...] [...]  74 8 Ümberklassifitseeritud põhivara jääkmaksumuses tuh € [...] [...] [...] [...] 9 Keskmine kulunorm soetusmaksumuse suhtes* % [...] [...] [...] [...] 10 Põhivara soetusmaksumus aasta lõpus tuh € [...] [...] [...] [...] 11 Põhivara jääkmaksumus aasta lõpus tuh € [...] [...] [...] [...] *Keskmine kulunorm (rida 9) = kapitalikulu (rida 4) / [(põhivara soetusmaksumus aasta alguses (rida 1) + põhivara soetusmaksumus aasta lõpus (rida 10)) / 2] × 100. ASTV poolt Hinnataotlusega esitatud andmed investeeringute kohta on esitatud käesoleva otsuse punktis 8. Konkurentsiamet pidas käesoleva otsuse punktis 8 põhjendatuks ASTV poolt aastatel 2017–2020 teostatud/teostatavaid veeteenuse hinda lülitatavaid investeeringuid summas [...]tuh €, mistõttu on põhjendatud arvestada nimetatud investeeringud ka põhivara koosseisu. Tabelist (vt Tabel 24 rida 11 veerg 2020) nähtub, et käesoleva otsusega kooskõlastatava veeteenuse hinda lülitatava ASTV omavahenditest ja kohustustest soetatud vara jääkmaksumus 2020.a lõpus on [...]tuh €. Lisaks sellele on ASTV bilansis veeteenuse osutamiseks vajalikku vara, mis on soetatud liitumistasudest ning mida ei ole kajastatud ülaltoodud tabelis. Liitumistasudest soetatud ning veeteenuse osutamiseks kasutatava põhivara jääkmaksumus 2020.a lõpu seisuga on [...]tuh €. 9.2. Kapitalikulu Hinnataotluses prognoositud kapitalikulu veeteenuse hinnas [...]tuh € Hinnataotluse kohaselt prognoosib ASTV Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teistele veeettevõtjatele veeteenuse osutamisega seotud varade kapitalikuluks 2020.a-l [...]tuh €. Konkurentsiameti seisukoht kapitalikulu [...]tuh € osas ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 tulenevalt peab veeteenuse hind sisaldama investeeringuid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse tagamiseks, mida veeteenuse hinnas väljendab kapitalikulu. Juhendi punkti 5.7 kohaselt kasutatakse kapitalikulu leidmisel ettevõtte raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale. Hinnataotluse kohaselt kujuneb Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teistele vee-ettevõtjatele veeteenuse osutamiseks kasutatavatelt varadelt arvestatud kapitalikuluks regulatsiooniperioodil [...]tuh €. Veeteenuse osutamisega seotud varade keskmiseks kapitalikulunormiks 2020.a-l kujuneb ASTV esitatud andmete kohaselt [...]% (vt Tabel 24 rida 9 veerg 2020) ehk veeteenuse varade keskmiseks elueaks on[...]aastat (100 / [...]= [...]). [...]%-[...]  75 Kapitalikulu arvutamisel kasutatavate [...]% ja [...] kuluminormide kohta on ASTV Hinnataotluse kaaskirjas selgitanud, et varasematel perioodidel on põhivara väärtuse ja kuluminormide määramisel juhindutud üksnes IFRS 48 nõuetest. Hinnataotluse ettevalmistamisel vaadati kuluminormid üle. Selle tulemusel on torustike amortiseerimisel kasutatud üldjuhul kuluminormi [...]% ning üksikute erandite puhul, kui on teada et vara tegelik eluiga on oluliselt lühem, on lähtutud vara tegelikust elueast. Masinate ja seadmete osas on kasutatud amortisatsiooninorme, mis vastavad varade kasulikule elueale ning jäävad vahemikku %. Keskmise ja pika kasutuseaga pumpade amortisatsioonimääradeks on vastavalt %. Kokkuvõtlikult on Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt ASTV poolt veeteenuse hinda lülitatud kapitalikulu arvutamisel kasutatavad kuluminormid ja varade kasulikud eluead järgmised: Põhivara Kuluminorm Kasulik eluiga 49 [...]– [...]%[...] [...] [...]- [...]aastat Võrgustikud ja torustikud Tootmishooned [...]%[...] [...] [...]aastat Reservuaarid ja mahutid [...]– [...]%[...] [...] [...]– [...]aastat[...] Masinad ja seadmed [...]– [...]%[...] [...] [...]– [...]aastat Konkurentsiamet võrdles ASTV Hinnataotluses kasutatud varade eluigasid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) poolt administreeritavate EL Ühtekuuluvusfondist toetatavate veemajanduse projektide Juhendmaterjalis 5051 kajastatud varade arvestuslike kasulike eluigadega. KIK poolt soovitatud veeteenuse osutamisel kasutatavate varade eluead KIK soovitus (eluiga aastat) 1 Võrgustikud, torustikud 40 .2 Tootmishooned 40 .3 Reservuaarid ja mahutid 40 .4 Masinad ja seadmed 15 . Eelnevatest andmetest nähtub, et ASTV poolt kasutatavad varade kasulikud eluead on osalt pikemad, osalt võrdsed ja osalt lühemad kui KIK poolt soovitatud eluead. ASTV omavahenditest ja laenukohustustest soetatud varade 2020.a keskmine eluiga [...]aastat näitab, et suurema osa 48 International Financial Reporting Standards ehk rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid 49 ) Keskkonnaministri 22.12.2014 määruse nr 59 lisa 2 “Juhendmaterjal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastamistaotlusega seotud projekti majandus- ja finantsanalüüsi koostamiseks“ p 9 kajastatud varade kasulikud eluead (perioodi 2014-2020 ÜF toetuste puhul). 50 Ehkki ASTV investeerimisprojekte ei ole rahastatud EL Ühtekuuluvusfondist, iseloomustab juhendmaterjal kõige paremini vee-ettevõtjate hallatavate veeteenuse varade optimaalseimaid kasulikke eluigasid. Vt 51 ) Keskkonnaministri 01.07.2009.a määruse nr 34 lisa 2 “Juhendmaterjal projekti teostatavusuuringu, finants- ja majandusanalüüsi ning keskkonnamõjude eelhinnangu koostamiseks, kui projekti kaasrahastamise taotlus esitatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile“ II osa p 10 kajastatud varade kasulikud eluead.  76 ASTV veeteenuse varadest moodustavad pika elueaga põhivarad (torustikud, tootmishooned). ASTV selgituste kohaselt rakendab ettevõtja osadele vanematele veeteenuse varadele lühemaid eluigasid, kuna need on ehitatud varasematel aastatel, kui ei kasutatud kaasaegseid ehitusmaterjale. Seetõttu amortiseerub osa varasid kiiremini, kui käesoleval ajal rajatud veeteenusega seotud põhivara. Uuematele torustikele, tootmishoonetele, seadmetele rakendab ASTV kasulikke eluigasid, mis on samad või pikemad KIK Juhendmaterjali punktis 10 soovitatud varade kasulikest eluigadest. Kuna ASTV rakendab uuemate veeteenusega seotud põhivarade amortiseerimisel eluigasid, mis ei ole lühemad KIK Juhendmaterjali punktis 10 kajastatud varade arvestuslikest kasulikest eluigadest ning vanemate varade puhul lähtub varade eeldatavast kasutuseast, peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV poolt rakendatavaid kapitalikulunorme. Eeltoodud põhjendatud kapitalikulunormide rakendamisel ASTV Hinnataotluses kajastatud Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teistele vee-ettevõtjatele veeteenuse osutamiseks kasutatavale ASTV omavahendite ja kohustuste arvel soetatud põhivarale, kujuneb kapitalikuluks [...]tuh € (vt Tabel 24 rida 4 veerg 2020), mille Konkurentsiamet loeb ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 ja 6 tulenevalt veeteenuse hinnas põhjendatuks. Lähtudes käesoleva otsuse punktis Konkurentsiameti poolt põhjendatuks hinnatud ASTV Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teistele vee-ettevõtjatele veeteenuse osutamisega seotud põhivara koosseisust ja kapitalikulust [...]tuh €-t, kujuneb veeteenuse hinnaga seotud reguleeritavate põhivarade jääkmaksumuseks regulatsiooniperioodi lõpus [...]tuh € (vt Tabel 24 rida 11 veerg 2020). Reguleeritav vara Kontrollimaks ettevõtja poolt veeteenuse hinda lülitatava tulukuse suuruse põhjendatust peab Konkurentsiamet Juhendi punktist 5.4 lähtuvalt leidma ASTV reguleeritava vara väärtuse (ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 sätestatud vee-ettevõtja poolt investeeritud kapital). Juhendi punktist 5.8 lähtuvalt leitakse reguleeritav vara liites regulatsiooniperioodi lõpu reguleeritava põhivara jääkmaksumusele käibekapitali väärtus. Lähtuvalt Juhendi punktist 5.9 on käibekapital 5% lubatud müügitulust. Käesoleva otsuse punktis 9.1 määratles Konkurentsiamet ASTV omavahenditest ja kohustustest soetatud Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teistele vee-ettevõtjatele veeteenuse osutamiseks kasutatavate põhivarade koosseisu, mille jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpu seisuga on [...]tuh € (vt Tabel 24 rida 11 veerg 2020). ASTV 2020.a müügituluks kujuneb käesoleva otsuse kohaselt [...]tuh € (vt Tabel 26 rida 12 veerg „Kokku“), millest lähtuvalt on käibekapital [...]tuh € ([...]× 5 / 100 = [...]). Seega kujuneb ASTV reguleeritava vara väärtus järgmiselt: põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus [...]tuh € + käibekapital [...]tuh € = [...]tuh €.  77 Konkurentsiamet loeb põhjendatuks ASTV reguleeritava vara väärtuse summas [...]tuh €, kuna nimetatud suurus põhineb ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 kajastatul ega sisalda tarbijate liitumistasudest või sihtfinantseerimise abil soetatud vara. 9.3. Põhjendatud tulukus Hinnataotluses prognoositud veeteenuse hinda lülitatud tulukus [...]tuh € ASTV soovib Hinnataotluses lülitada kooskõlastatavasse Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teistele vee-ettevõtjatele osutatavasse veeteenuse hinda ühe komponendina tulukust summas [...]tuh €. Konkurentsiameti seisukoht tulukuse [...]tuh € osas Monopoolsete ettevõtete tulunorm peab olema piiratud, mida sätestab ka ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 s.t, et veeteenuse hind peab olema kujundatud selliselt, et oleks tagatud põhjendatud tulukus veeettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. ASTV on Tallinnas ja Saue ning Harku piirkonnas ja teiste vee-ettevõtjate suhtes veeteenuseid pakkuv monopoolne ettevõte, mistõttu tarbijatel puudub võimalus osta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust konkureerivatelt ettevõtjatelt. ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 tulenevalt peab veeteenuse hind tagama põhjendatud tulukuse vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Investeeritud kapital ehk reguleeritav vara on Juhendi punktist 5.7 või 5.12 ja 5.8 tulenevalt ettevõtja raamatupidamises kajastatud reguleeritavas tegevuses kasutatava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus, millele on lisatud käibekapital (vt otsuse punkt 9.2 reguleeritav vara). Juhendi punkti 2.8 kohaselt leitakse põhjendatud tulukus reguleeritavale varale põhjendatud tulunormi rakendamisel. Otsuse punktis 9.2 asus Konkurentsiamet seisukohale (vt alajaotus Reguleeritav vara), et ASTV Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna ja teistele vee-ettevõtjatele osutatava veeteenuse põhjendatud reguleeritava vara väärtuseks ehk vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitaliks on [...]tuh €. Juhendi punktist 6 lähtuvalt kontrollib Konkurentsiamet ettevõtja poolt veeteenuse hinda lülitatava tulukuse põhjendatust rakendades reguleeritava vara väärtusele põhjendatud tulunormi (WACC) 5,45%. Rakendades lähtuvalt Juhendi punktist 6 reguleeritava vara väärtusele [...]tuh € põhjendatud tulunormi 5,45% (vt otsuse punkti 9 algus, alajaotus Põhjendatud tulukus ja vt Tabel 23 WACC arvutus), kujuneb maksimaalseks ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 alusel lubatavaks veeteenuse hindadega teenitavaks põhjendatud tulukuseks [...]tuh € (reguleeritav vara [...]tuh € × WACC 5,45% = [...]tuh €). ASTV lülitab veeteenuse hinda tulukust [...]tuh €, mis ei ületa Juhendi punkti 6 põhimõtete kohaselt arvutatud põhjendatud tulukuse maksimaalset summat [...]tuh € ning on seega kooskõlas ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 põhimõttega, mis võimaldab vee-ettevõtjal teenida põhjendatud tulukust vee-ettevõtja investeeritud kapitalilt. ÜVVKS § 14 lg-s 10 on sätestatud, et juhul, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks on saadud toetust riiklikest või Euroopa Liidu vahenditest, siis tuleb veeteenuse hinna kooskõlastamisel kontrollida, kas veeteenuse hind tagab tagastamatu abi saamiseks võetud kohustuste täitmise (Juhendi p 7.4).  78 ASTV ei ole saanud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks toetust riiklikest või Euroopa Liidu vahenditest, kuid Hinnataotluse kohaselt on ettevõtjal veeteenusega seotud laenukohustuse põhiosa ja intressimaksete summa 2020.a-l [...]tuh €. Konkurentsiametil ei ole seadusest tulenevat kohustust kontrollida, kas kooskõlastatav hind tagab võetud kohustuste täitmise, kuid sellest hoolimata otsustas amet hinnata Hinnataotluses kajastatud kohustuste täitmise võimekust regulatsiooniperioodil. Konkurentsiamet koostas tabeli (vt Tabel 25) kontrollimaks, kas ASTV poolt taotletav müügitulu on piisav tagamaks vee-ettevõtjale regulatsiooniperioodil piisavat vaba raha mõistlikel tingimustel võetud finantskohustuste katmiseks. Tabel 25 Vaba raha rida näitaja 2020 (tuh €) 1 Vee erikasutusõiguse tasu [...] 2 Saastetasu [...] 3 Elektrienergia kulu [...] 4 Kemikaalide kulu [...] 5 Muda käitluskulu [...] 6 Muud tegevuskulud [...] 7 Laenukohustused [...] Kohaliku omavalitsuse poolt kompenseeritavad kulud sademevee 8 süsteemide ja tuletõrjehüdrantide hoolduse ja käigus hoidmise eest [...] Põhjendatud väljaminev kassavoog regulatsiooniperioodil (ridade 1- 9 8 summa) [...] Müügitulu kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnaga (sissetulev 10 kassavoog) Tabel 30 rida 13 [...] 11 Vaba raha (rida 9 - rida 8) [...] Tabelist (vt Tabel 25 ja Tabel 30) selgub, et ASTV müügitulu kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnaga on [...]tuh € (vt Tabel 25 rida 10 ja Tabel 30 rida 13). Samas on ettevõtte põhjendatud kulutuste, laenukohustuste ja kohalikult omavalitsuselt saadava [...] kompensatsiooni summa kokku tuh € (vt Tabel 25 rida 9), s.h veeteenusega seotud [...] laenukohustuste katmiseks minev summa tuh € (vt Tabel 25 rida 7). Seega on vee-ettevõtjale peale põhjendatud kulude ja laenukohustuste kandmist tagatud läbi veeteenuse hinna vaba raha [...]tuh € (vt Tabel 25 rida 11). ASTV poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hind tagab müügitulu, mis võimaldab ÜVVKS § 14 lg 2 täitmist, kuna veeteenuse hinnaga on tagatud põhjendatud kulude katmine, mõistlikel tingimustel võetud finantskohustuste tagasimaksmine (vt Tabel 25 rida 7) ning  79 veeettevõtjale jääb vaba raha [...]tuh € (vt Tabel 25 rida 11) ettevõtte jätkusuutlikuks majandustegevuseks. Konkurentsiamet on kontrollinud ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 tulenevalt, et veeteenuse hinnas kajastub tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt põhjendatud ulatuses ([...]tuh €) ja jõudnud järeldusele, et ASTV poolt taotletud veeteenuse hind tagab jätkusuutlikuks majandamiseks vajaliku vaba raha summas [...]tuh €. 10. Veeteenuse hind Juhendi punkti 7.1 järgi on veeteenuse hindade arvutamise aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil (Tlubatud). Juhendi punkti 7.2 kohaselt lülitatakse veeteenuse hindadesse alljärgnevad kulud: a) tegevuskulud; b) kapitalikulu; c) põhjendatud tulukus. Juhendi punktist 7.3 tulenevalt kujuneb lubatud müügitulu alljärgneva võrrandi alusel: Tlubatud = TK + A + PT, kus: Tlubatud - lubatud müügitulu; TK - tegevuskulud; A - kapitalikulu; PT - põhjendatud tulukus. Juhendi punkti 7.5 järgi peab lubatud müügitulu jagamine erinevate veeteenuste vahel olema põhjendatud ja vastama alljärgnevale võrrandile: kus: Tlubatud - vastava veeteenuse lubatud müügitulu; n - veeteenus. Tulenevalt Juhendi punktist 7.6 leitakse lubatud müügitulu alusel konkreetsed veeteenuse hinnad järgmiselt: , kus: - vastava veeteenuse lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil; mn - vastava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse müügimaht regulatsiooniperioodil; hindn - vastava veeteenuse hind regulatsiooniperioodil.  80 Käesoleva otsuse punktis 5 on Konkurentsiamet põhjendatuks lugenud ASTV poolt prognoositud müügimahud, punktis 7 tegevuskulud ning punktis 9 ASTV kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse. Käesoleva otsuse punktis 6 pidas Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV poolt rakendatud kulude jagamise põhimõtted. Eeltoodu alusel kujunevad kaalutud keskmised veeteenuse hinnad Tallinna ja Saue piirkonnas, Harku piirkonnas ning teistele vee-ettevõtjatele alljärgnevas tabelis kajastatuks (vt Tabel 26), mis vastavad ÜVVKS § 14 lg 2, ÜVVKS § 72 lg 1 ja KonkS § 181 sätestatule. Tabel 26 Kaalutud keskmise veeteenuse hinna kujunemine  83 10.1. Tasu võetud vee ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilistele isikutele ja juriidilistele isikutele ÜVVKS § 14 lg 4 tulenevalt ei tohi veeteenuse hind olla eri klientide või nende gruppide suhtes diskrimineeriv. Diskrimineerivaks tuleb lugeda hinda, mis on erinev füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kuna ei vasta eelpool viidatud võrdse kohtlemise põhimõttele. ÜVVKS § 16 lg 11 kohaselt, kui kohalik omavalitsus on kehtestanud füüsilistele isikutele väiksema hinna kui juriidilistele isikutele, siis kohustub vee-ettevõtja viima rakendatavad hinnad kooskõlla võrdse kohtlemise nõuetega nii, et aastane muutus füüsilise isiku ja juriidilise isiku hindade erinevuses ei oleks suurem kui 1/15 vee-ettevõtja poolt rakendatavate hindade erinevusest seisuga 31.10.2010. ASTV osutab Tallinna ja Saue piirkonnas ning Harku piirkonnas veeteenust hindadega, mis on kehtestatud kohalike omavalitsuste õigusaktidega ÜVVKS 2010.a 31. oktoobrini kehtinud redaktsiooni § 14 alusel (Tallinna Linnavalitsuse 30.09.2009 määrus nr 75 “Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonna veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnad”52, uuendatud Tallinna Linnavalitsuse määrusega 13.10.2010 nr 78 ning Harku Vallavalitsuse 29.09.2009 määrus nr 19 “Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hindade kinnitamine Harku aleviku tarbijatele“53), mille kohaselt on füüsilistele isikutele kehtestatud väiksemad hinnad kui juriidilistele isikutele (vt otsuse punkt 4 Tabel 2). Kooskõlastamiseks esitatud füüsiliste ja juriidiliste isikute veeteenuse hindade ning hinnavahe kahandamise kontrollimiseks on Konkurentsiamet välja töötanud tabeli „Soovituslik mudel veeteenuse hinnavahe tasandamiseks“54. Sisestades mudelisse konkreetse piirkonna kohta: 1) kohaliku omavalitsuse poolt ÜVVKS 2010.a 31. oktoobrini kehtinud redaktsiooni § 14 alusel kehtestatud veeteenuse hinnad füüsilistele ja juriidilistele isikutele (otsuse punkt 4); 2) võetud vee ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse prognoositud müügimahud füüsiliste ja juriidiliste isikute lõikes regulatsiooniperioodil (otsuse punktid 5.1); 3) võetud vee ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kaalutud keskmised hinnad, mis on leitud hinna arvutamise aluseks oleva 12 kuu (regulatsiooniperioodi) põhjendatud müügimahtude, tegevuskulude, kapitalikulu, põhjendatud tulukuse ja jagamispõhimõtete alusel piirkondade lõikes (otsuse punkt 10); 52 Veebiaadress: https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=115359 53 Veebiaadress: https://www.riigiteataja.ee/akt/424012013081?leiaKehtiv 54 Avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: http://www.konkurentsiamet.ee rubriigis Regulatsiooniteenistus/ Vesi/ Hinnaregulatsioon/ Hinna kooskõlastamise metoodikad ja juhendid/ „Soovituslik mudel veeteenuse hinnavahe tasandamiseks“.  84 on võimalik leida ÜVVKS § 16 lg 11 kohaselt tasandatud hinnavahega tasu võetud vee ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse eest nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele vastavas piirkonnas. Konkurentsiameti poolt välja töötatud mudelis lahendatakse järgnev võrrandisüsteem: 𝑥 ×𝐹𝑚+𝑦 ×𝐽𝑚 𝐾= 𝐹𝑚+𝐽𝑚 𝑦−𝑥=𝐻𝑣 kus: x - veeteenuse tasu füüsilistele isikutele, y - veeteenuse tasu juriidilistele isikutele, K - kaalutud keskmine veeteenuse hind, Fm - füüsiliste isikute veeteenuse müügimaht, Jm - juriidiliste isikute veeteenuse müügimaht, Hv - kooskõlastatavate juriidiliste ja füüsiliste isikute veeteenuse hindade vahe55. Lahendades võrrandisüsteemi eraldi iga hinnaerinevusega piirkonna iga konkreetse veeteenuse tasu (tasu võetud vee eest; tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest) korral, mille puhul kehtisid 31.10.2010 seisuga füüsilistele isikutele madalamad veeteenuse hinnad kui juriidilistele isikutele, saame tulemuseks järgnevad ASTV poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnad füüsilistele ja juriidilistele isikutele (vt Tabel 27 ja Tabel 28 veerud „Kooskõlastatav hind“ ning otsuse lisa 2 „Füüsiliste ja juriidiliste isikute võetud vee ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinnavahe kahandamine“). Tabel 27 Tallinna ja Saue piirkonnas seisuga 31.10.2010 kehtinud hinnad ning ASTV poolt Hinnataotlusega kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnad Hind seisuga 31.10.2010 Kooskõlastatav hind ASTV füüsilistele ja juriidilistele isikutele seni Tasu reovee Tasu reovee kehtiv hind ning kooskõlastamiseks esitatud Tasu võetud ärajuhtimise ja Tasu võetud ärajuhtimise ja Rida veeteenuse hind Tallinna ja Saue piirkonnas vee eest puhastamise eest vee eest puhastamise eest 1 0,95 0,78 0,51 0,76 Hind füüsilistele isikutele (€/m3) 2 2,32 1,69 1,79 1,64 Hind juriidilistele isikutele (€/m3) Hinnavahe (rida 2 hind juriidilistele isikutele – 3 rida 1 hind füüsilistele isikutele) (€/m3) 1,37 0,91 1,28 0,88 Hinnavahe kahandus maksimaalselt 1/15 4 (ÜVVKS § 16 lg 11) (€/m3) (rida 3 /15) 0,09 0,06 Hinda kahandatud (rida 3: kooskõlastatavate hindade hinnavahe – 31.10.2010 kehtinud 5 hindade hinnavahe) (€/m3) -0,09 -0,03 Tabelist nähtub, et ASTV poolt Tallinna ja Saue piirkonnale kooskõlastamiseks esitatud füüsiliste ja juriidiliste isikute hindade kahandus veeteenuse lõikes ei ületa 1/15 vee-ettevõtja 55Võrrandisüsteemis kasutatav hinnavahe võrdub hindade erinevus seisuga 31.10.2010, millest on lahutatud hinnavahe kahandamise kordade arvu kordselt 1/15 hindade erinevusest seisuga 31.10.2010.  85 poolt 31.10.2010 seisuga rakendatud hindade erinevusest (vt Tabel 27 rida 4 ja 5): kooskõlastamiseks esitatud võetud vee hinnavahet on kahandatud 0,09 €/m3, kahandus maksimaalses ulatuses 31.10.2010 kehtinud hindade alusel lubatav kuni 0,09 €/m3; kooskõlastamiseks esitatud reoveeteenuse hinnavahet on kahandatud 0,03 €/m3, kahandus maksimaalses ulatuses 31.10.2010 kehtinud hindade alusel lubatav kuni 0,06 €/m3. Tabel 28 Harku piirkonnas seisuga 31.10.2010 kehtinud hinnad ning ASTV poolt Hinnataotlusega kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnad Rida Hind seisuga 31.10.2010 Kooskõlastatav hind ASTV füüsilistele ja juriidilistele isikutele seni Tasu reovee Tasu reovee kehtiv hind ning kooskõlastamiseks esitatud Tasu võetud ärajuhtimise ja Tasu võetud ärajuhtimise ja veeteenuse hind Harku piirkonnas vee eest puhastamise eest vee eest puhastamise eest 1 0,69 0,72 0,73 0,80 Hind füüsilistele isikutele (€/m3) 2 Hind juriidilistele isikutele (€/m3) 1,42 1,55 1,41 1,57 Hinnavahe (rida 2 hind juriidilistele isikutele – 3 rida 1 hind füüsilistele isikutele) (€/m3) 0,73 0,83 0,68 0,77 Hinnavahe kahandus maksimaalselt 1/15 4 (ÜVVKS § 16 lg 11) (€/m3) (rida 3 /15) 0,05 0,06 Hinda kahandatud (rida 3: kooskõlastatavate hindade hinnavahe – 31.10.2010 kehtinud 5 hindade hinnavahe) (€/m3) -0,05 -0,06 Tabelist nähtub, et ASTV poolt Harku piirkonnale kooskõlastamiseks esitatud füüsiliste ja juriidiliste isikute hindade kahandus veeteenuse lõikes ei ületa 1/15 vee-ettevõtja poolt 31.10.2010 seisuga rakendatud hindade erinevusest (vt Tabel 28 rida 4 ja 5): kooskõlastamiseks esitatud võetud vee hinnavahet on kahandatud 0,05 €/m3, kahandus maksimaalses ulatuses 31.10.2010 kehtinud hindade alusel lubatav kuni 0,05 €/m3; kooskõlastamiseks esitatud reoveeteenuse hinnavahet on kahandatud 0,06 €/m3, kahandus maksimaalses ulatuses 31.10.2010 kehtinud hindade alusel lubatav kuni 0,06 €/m3. Seega on ASTV lähtunud Tallinna ja Saue ning Harku piirkonna füüsiliste ja juriidiliste isikute veeteenuse hindade kahandamisel ÜVVKS § 14 lg 4 ja ÜVVKS § 16 lg 11 sätestatud nõuetest ehk arvestanud kohustusega viia veeteenuse hind kooskõlla võrdse kohtlemise nõuetega nii, et aastane muutus füüsiliste isikute ja juriidiliste isikute hindade erinevuses veeteenuse lõikes ei oleks suurem kui 1/15 vee-ettevõtja poolt rakendatavate hindade erinevusest seisuga 31.10.2010. 10.2. Põhiteenustega seotud teenuste hinnad Põhiteenustega seotud teenuste hinnakiri KonkS § 15 tulenevalt on olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. Kuna ASTV tegevus vastab KonkS § 15 sätestatule ka põhiteenustega seotud teenuste puhul, on ta oma tegevuspiirkonnas nende osas monopoolses seisundis olev ettevõte, mistõttu tuleb ka põhiteenustega seotud teenuste hinnad kooskõlastada Konkurentsiametiga.  86 ASTV rakendab käesoleval hetkel Tallinna ja Saue piirkonnas põhiteenustega seotud teenuseid Konkurentsiameti poolt 04.12.2018 otsusega nr 9-3/2018-008 kooskõlastatud hindadega alljärgnevalt: - Veemagistraalide sulgemised (min arvestuslik aeg 1 tund) 135,87 €/tund - Ette teatamata veemagistraali sulgemine ja sulgemine veetorustiku vigastamise korral iga tund probleemi tekkimisest probleemi lõppemiseni (min arvestuslik aeg 1 tund) 346,94 €/tund - Varastatud või kliendi süül kasutamiskõlbmatuks muutunud veearvesti asendamine: - DN 15-20 29,00 €/tükk - DN 25-32 130,17 €/tükk - DN 40 143,00 €/tükk - DN 50 170,00 €/tükk - DN 80 233,28 €/tükk - DN 100 249,12 €/tükk - Kastmisvesi (arvesti) 10,50 €/tükk - Lisaveearvesti paigaldamine kastmisvee tagasiarvestamiseks eraisikust klientidele 16,29 €/tükk - Kastmisvee lisaveearvesti hooldamine ja taatlemine 13,44 €/tükk Vastavate teenuste osutamisel on ASTV ainuõigust omav ettevõtja ning klientidel puudub valikuvõimalus sama teenust osta mõnelt teiselt teenusepakkujalt. Kuna ASTV soovib võtta nimetatud teenuste eest eraldi tasu, siis ei sisaldu antud teenuste kulud ja müügitulu veeteenuse hinnas. Hinnataotluse kohaselt soovib ASTV jätkata Tallinna ja Saue piirkonnas põhiteenustega seotud teenuste osutamist Konkurentsiameti kooskõlastatud hindadega ning rakendada samasugust kooskõlastatud hinnakirja ka Harku piirkonnas. Võttes arvesse, et Harku piirkonnas on ASTV tegevusmahud ja kliendibaas väga väikesed, siis ei prognoosi ettevõtja olulises mahus müügitulu lisandumist lisateenuste osutamisel Harku piirkonna klientidele. Konkurentsiameti poolt 04.12.2018 otsusega nr 9-3/2018-008 kooskõlastatud ning käesolevas ASTV Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt kujunevad põhiteenustega seotud teenuste hinnad ja teenuste müügitulu [...]tuh € regulatsiooniperioodil alljärgnevalt (vt Tabel 29). Tabel 29 Põhiteenustega seotud teenuste hindade kujunemine ja müügitulu Põhiteenustega seotud Tööjõukulud, Kulu Kulu Kulu Põhjendatud Teenuse Müügitulu erakorralised mehhanismid veearvestid tulukus Müügimaht teenused Tallinna ja Saue muud hind piirkond kulud teenused ÜHIK €/h või tuh € € € € € € h või tk €/tk 1 Veemagistraalide [...] [...] [...] [...] 0,37 135,87 [...] [...] sulgemised (min arvestuslik aeg 1 tund) Ette teatamata veemagistraali sulgemine ja sulgemine veetorustiku vigastamise korral iga 2 tund probleemi [...] [...] [...] [...] 0,94 346,94 [...] [...] tekkimisest probleemi lõppemiseni (min arvestuslik aeg 1 tund)  87 Varastatud või kliendi süül [...] kasutamiskõlbmatuks muutunud veearvesti [...] [...] [...] asendamine: [...] [...] 3 veearvesti DN 15-20 [...] [...] [...] [...] 0 29,00 [...] [...] 4 veearvesti DN 25-32 [...] [...] [...] [...] 0 130,17 [...] [...] 5 veearvesti DN 40 [...] [...] [...] [...] 0 143,00 [...] [...] 6 veearvesti DN 50 [...] [...] [...] [...] 0 170,00 [...] [...] 7 veearvesti DN 80 [...] [...] [...] [...] 0 233,28 [...] [...] 8 veearvesti DN 100 [...] [...] [...] [...] 0 249,12 [...] [...] 9 kastmisvesi (arvesti) [...] [...] [...] [...] 0 10,50 [...] [...] Lisaveearvesti paigaldamine kastmisvee 10 [...] [...] [...] [...] 0,04 16,29 [...] [...] tagasiarvestamiseks eraisikust klientidele 11 Kastmisvee lisaveearvesti [...] [...] [...] [...] 0,04 13,44 [...] [...] hooldamine ja taatlemine 12 KOKKU [...] Kuna käesoleva Hinnataotluse kohaselt ei ole ASTV prognoosinud regulatsiooniperioodiks põhiteenustega seotud teenuste kuludes muutusi, siis toetub amet 04.12.2018 otsuses nr 93/2018-008 toodud põhjendustele põhiteenustega seotud teenuste kulupõhisuse hindamisel ning ei hakka neid täiendavalt üle kordama. Konkurentsiamet on 04.12.2018 otsuses nr 93/2018008 ning käesolevas hinnamenetluses täiendavalt kontrollinud ASTV põhiteenustega seotud teenuste kulupõhisust ning jõudnud järeldusele, et ettevõtja on lülitanud iga monopoolse teenuse hinda vaid konkreetse teenuse osutamiseks vajalikud otsekulud (tööjõukulud, transpordikulud, veearvesti kulu ja muud teenusega seotud kulud) ja tulukust põhjendatud ulatuses, mille tulemusel on saadud kooskõlas KonKS § 181, ÜVVKS §-s 72 ja ÜVVKS §-s 14 lg 2 sätestatud hinnakujundusega iga konkreetne monopoolse teenuse hind (vt Tabel 29 veerg „Teenuse hind“). Võttes arvesse, et ASTV on kujundanud põhiteenustega seotud teenuste hinnad vastavuses ÜVVKS § 14 lg 2 p 1, 3, 4 ja 5, ÜVVKS §-s 72 ja KonkS § 181 sätestatud põhimõtetega, siis loeb Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue ning Harku piirkonnas põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja järgnevalt:  88 - Veemagistraalide sulgemised (min arvestuslik aeg 1 tund) 135,87 €/tund - Ette teatamata veemagistraali sulgemine ja sulgemine veetorustiku vigastamise korral iga tund probleemi tekkimisest probleemi lõppemiseni (min arvestuslik aeg 1 tund) 346,94 €/tund - Varastatud või kliendi süül kasutamiskõlbmatuks muutunud veearvesti asendamine: - DN 15-20 29,00 €/tükk - DN 25-32 130,17 €/tükk - DN 40 143,00 €/tükk - DN 50 170,00 €/tükk - DN 80 233,28 €/tükk - DN 100 249,12 €/tükk - Kastmisvesi (arvesti) 10,50 €/tükk - Lisaveearvesti paigaldamine kastmisvee tagasiarvestamiseks eraisikust klientidele 16,29 €/tükk - Kastmisvee lisaveearvesti hooldamine ja taatlemine 13,44 €/tükk ja põhiteenustega seotud teenuse müügitulu [...]tuh €-t regulatsiooniperioodil (vt Tabel 29, rida 12). 11. Lubatud müügitulu kooskõlastatavate veeteenuste hindadega Vastavalt Juhendi punktile 7.5 kontrollib Konkurentsiamet, et veeteenuste osutamise eest saadav tulu kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnaga ei ületa ÜVVKS § 14 lg 2 alusel leitud lubatud müügitulu. Tabel 30 Veeteenuse müügitulu regulatsiooniperioodil Veeteenuse Müügimaht Müügitulu ASTV veeteenuse müügitulu regulatsiooniperioodil (tuh m3) hind aastas (tuh €) (€/m3) 1 Tasu võetud vee eest füüsilised isikud / Tallinn ja Saue [...] 0,51 [...] 2 Tasu võetud vee eest juriidilised isikud / Tallinn ja Saue [...] 1,79 [...] Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilised isikud / 3 Tallinn ja Saue [...] 0,76 [...] Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilised isikud 4 / Tallinn ja Saue [...] 1,64 [...] 5 Tasu võetud vee eest füüsilised isikud / Harku [...] 0,73 [...] 6 Tasu võetud vee eest juriidilised isikud / Harku [...] 1,41 [...] Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilised isikud / 7 Harku [...] 0,80 [...] Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilised isikud 8 / Harku [...] 1,57 [...]  89 9 Tasu võetud vee eest / teised vee-ettevõtjad [...] 0,48 [...] Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest / teised 10 veeettevõtjad [...] 0,58 [...] Tasu sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest / teised 11 veeettevõtjad [...] 0,12 [...] 12 Põhiteenustega seotud teenuste müügitulu (otsuse punkt 10.2) [...] 13 KOKKU MÜÜGITULU [...] [...] 14 Lubatud müügitulu (otsuse punkt 10, Tabel 26, rida 14) [...] [...] * Veeteenuste hinnad käesolevas tabelis on ümardatud kaks kohta peale koma, mistõttu kujuneb veeteenuste hindadega teenitav müügitulu real 13 kokku arvutatult [...]tuh € mõnevõrra erinevaks Tabel 26 veerg „KOKKU“ real 14 toodud ettevõtja kogukulude ja tulukuse summast [...]tuh €, mis oli jagatud erinevate piirkondade vahel ning aluseks veeteenuse ühikuhinna arvutamisel igas ASTV erinevas tegevuspiirkonnas. Konkurentsiamet on kontrolli tulemusena leidnud, et erinevate veeteenuse hindadega saadav planeeritav tulu [...]tuh € (vt Tabel 30 rida 13) ei ületa ÜVVKS § 14 lg 2 alusel kujunenud lubatud müügitulu [...]tuh € (vt Tabel 26 vt veerg „KOKKU“ rida 12). Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KonkS § 181; ÜVVKS § 72 lg 1, 2, 3; ÜVVKS § 14; ÜVVKS § 142, ÜVVKS § 16 lg 11 ja Juhendist otsustan: Kooskõlastada AS Tallinna Vesi poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hinnad alljärgnevalt: Tallinna ja Saue linn tasu võetud vee eest füüsilistele isikutele 0,51 €/m3 tasu võetud vee eest juriidilistele isikutele 1,79 €/m3 tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilistele isikutele 0,76 €/m3 tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilistele isikutele 1,64 €/m3 Harku alevik tasu võetud vee eest füüsilistele isikutele 0,73 €/m3 tasu võetud vee eest juriidilistele isikutele 1,41 €/m3 tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilistele isikutele 0,80 €/m3 tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilistele isikutele 1,57 €/m3 Teised vee-ettevõtjad tasu võetud vee eest 0,48 €/m3 tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 0,58 €/m3 tasu sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest 0,12 €/m3 Põhiteenustega seotud teenused Tallinna ja Saue linn ning Harku alevik  90 - Veemagistraalide sulgemised (min arvestuslik aeg 1 tund) 135,87 €/tund - Ette teatamata veemagistraali sulgemine ja sulgemine veetorustiku vigastamise korral iga tund probleemi tekkimisest probleemi lõppemiseni (min arvestuslik aeg 1 tund) 346,94 €/tund - Varastatud või kliendi süül kasutamiskõlbmatuks muutunud veearvesti asendamine: DN 15-20 29,00 €/tükk DN 25-32 130,17 €/tükk DN 40 143,00 €/tükk DN 50 170,00 €/tükk DN 80 233,28 €/tükk DN 100 249,12 €/tükk Kastmisvesi (arvesti) 10,50 €/tükk - Lisaveearvesti paigaldamine kastmisvee tagasiarvestamiseks eraisikust klientidele 16,29 €/tükk - Kastmisvee lisaveearvesti hooldamine ja taatlemine 13,44 €/tükk Tasud reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest kehtivad AS Tallinna Vesi klientidele, kelle poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kontsentratsioon ei ületa Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja §-ga 19 lg 2 ja 3 kehtestatud Tallinna reoveepuhastusjaama juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtusi (otsuse punkt 4 lk 9 tabel). Lähtuvalt ÜVVKS § 141 lg 1 määrab vee-ettevõtja vastavalt ÜVVKS § 142 kooskõlastatud veeteenuse hinna 60 päeva jooksul pärast hinna kooskõlastamise otsuse vastuvõtmist ja avalikustab selle vähemalt 30 päeva enne hinna kehtima hakkamist kohaliku omavalitsuse üksuse või vee-ettevõtja veebilehel ning üks kord vähemalt ühes kohalikus või maakonna ajalehes. Tulenevalt ÜVVKS § 142 lg 6 on vee-ettevõtja kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid, mis mõjutavad veeteenuse hinda, ning teavitama Konkurentsiametit hiljemalt 30 päeva jooksul arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib mõjutada veeteenuse hinda rohkem kui 5 protsendi võrra. Konkurentsiamet otsustab 30 päeva jooksul sellise teabe saamisest arvates, kas ja millise tähtaja jooksul peab vee-ettevõtja esitama uue hinnataotluse. Käesoleva otsusega mittenõustumisel on ettevõtjal õigus esitada 30 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus otsuse tühistamiseks halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Märt Ots Peadirektor  91 Lisa 1 ASTV investeeringud (otsuse punkt 8) Inve sh Tallinn ja sh Harku alevik (€) sh steer Saue linn (€) teise ing d r Nimetus kokk veee i u (€) ttevõ d tjad a (€) Investeeri [ [ [ [ ngud .. .. .. .. 2017 . . . . ] ] ] ] 1 Investee [. [...] [...] [. . ringud .. .. veepuha ] ] stuses 2 Investee [. [...] [...] [. . ringud .. .. reoveep ] ] uhastuse s 3 Jooksva [. [...] [...] [. . d .. .. investeer ] ] ingud võrkudel 4 Veetorus [. [...] [...] [. . tik .. .. ] ] 5 Kanalisa [. [...] [...] [. . tsioonito .. .. rustik ] ] 6 IT [. [...] [...] [. . .. .. ] ] 7 Muu [. [...] [...] [. . .. .. ] ] 8 Maa [. [...] [...] [. . .. .. ] ] 9 Üksikliit [. [...] [...] [. . umised .. .. ] ] 2017.a [. [...] [...] [. investeer .. .. ingud ] ] kokku 2017.a [. [. investeer .. [...] [...] .. ingud ] ] ilma liitumist asudeta [ [ [ [ .. .. .. ..  92 Investeeri . . . . ngud ] ] ] ] 2018 1 Investee [. [...] [...] [. . ringud .. .. veepuha ] ] stuses 2 Investee [. [...] [...] [. . ringud .. .. reoveep ] ] uhastuse s 3 Jooksva [. [...] [...] [. . d .. .. investeer ] ] ingud võrkudel 4 Veetorus [. [...] [...] [. . tik .. .. ] ] 5 Kanalisa [. [...] [...] [. . tsioonito .. .. rustik ] ] 6 IT [. [...] [...] [. . .. .. ] ] 7 Muu [. [...] [...] [. . .. .. ] ] 8 Maa [. [...] [...] [. . .. .. ] ] 9 Üksikliit [. [...] [...] [. . umised .. .. ] ] 2018.a [. [...] [...] [. investeer .. .. ingud ] ] kokku 2018.a [. [. investeer .. [...] [...] .. ingud ] ] ilma liitumist asudeta Investeeri [. [. [. [. ngud .. .. .. .. 2019 ] ] ] ] 1 Investeer [. [...] [...] [. . ingud .. .. veepuhas ] ] tuses 2 Investeer [. [...] [...] [. . ingud .. .. reoveepu ] ] hastuses  93 3 Jooksvad [. [...] [...] [. . investeer .. .. ingud ] ] võrkudel 4 Veetorus [. [...] [...] [. . tik .. .. ] ] 5 Kanalisat [. [...] [...] [. . sioonitor .. .. ustik ] ] 6 IT [. [...] [...] [. . .. .. ] ] 7 Muu [. [...] [...] [. . .. .. ] ] 8 Maa [. [...] [...] [. . .. .. ] ] 9 Üksikliit [. [...] [...] [. . umised .. .. ] ] 2019a [. [...] [...] [. investeer .. .. ingud ] ] kokku 2019.a [. [. investeer .. [...] [...] .. ingud ] ] ilma liitumista sudeta Investeeri [. [. [. [. ngud .. .. .. .. 2020 ] ] ] ] 1 Investeer [. [...] [...] [. . ingud .. .. veepuhas ] ] tuses 2 Investeer [. [...] [...] [. . ingud .. .. reoveepu ] ] hastuses 3 Jooksvad [. [...] [...] [. . investeer .. .. ingud ] ] võrkudel 4 Veetorus [. [...] [...] [. . tik .. .. ] ] 5 Kanalisat [. [...] [...] [. . sioonitor .. .. ustik ] ] 6 IT [. [...] [...] [. . .. .. ] ] 7 Muu [. [...] [...] [. . .. .. ] ]  94 8 Maa [. [...] [...] [. . .. .. ] ] 9 Üksikliit [. [...] [...] [. . umised .. .. ] ] 2020.a [. [...] [...] [. investeer .. .. ingud ] ] kokku 2020.a [. [. investeer .. [...] [...] .. ingud ] ] ilma liitumista sudeta Veeteenu se hinda lülitatava [. [. d 2017- .. .. [. [. 2020 ] .. ] .. investeer ] ] ingud  74 Lisa 2 Füüsiliste ja juriidiliste isikute võetud vee ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinnavahe kahandamine (otsuse punkt 10.1) Müügimaht Kaalutud Hind Hinnavahe Müügimaht füüsilistele keskmine juriidilistele kahandamine juriidilistele Hind füüsilistele Hinnavahe hind (€/m³) isikutele (€/m³) kuni 1/15 määras Tallinna ja Saue linn isikutele (tuh m³) isikutele (tuh m³) isikutele (€/m³) kontroll Hinnavahe TASU VÕETUD VEE EEST 31.10.2010 0,95 2,32 1,37 0,09 1,37 [...] [...] [...] 0,51 1,79 1,28 0,09 1,28 Käesolev otsus TASU REOVEE ÄRAJUHTIMISE JA PUHASTAMISE EEST 31.10.2010 0,78 1,69 0,91 0,06 0,91 [...] [...] [...] 0,76 1,64 0,88 0,03 0,88 Käesolev otsus Müügimaht Kaalutud Hind Hinnavahe Müügimaht füüsilistele keskmine juriidilistele kahandamine juriidilistele Hind füüsilistele Hinnavahe hind (€/m³) isikutele (€/m³) kuni 1/15 määras Harku alevik isikutele (tuh m³) isikutele (tuh m³) isikutele (€/m³) kontroll Hinnavahe TASU VÕETUD VEE EEST  31.10.2010 0,69 1,42 0,73 0,05 0,73 [...] [...] [...] 0,73 1,41 0,68 0,05 0,68 Käesolev otsus TASU REOVEE ÄRAJUHTIMISE JA PUHASTAMISE EEST 31.10.2010 0,72 1,55 0,83 0,06 0,83 Käesolev otsus [...] [...] [...] 0,80 1,57 0,77 0,06 0,77