Saatja: Eesti Tantsuhuvihariduse Liit <
[email protected]>
Saadetud: 12.09.2024 17:17
Adressaat: <"HTM minister">; <
[email protected]>; <"HM">; <
[email protected]>;
<"Riigikantselei">; <
[email protected]>; <
[email protected]>
Teema: Avalik Pöördumine Haridus-ja teadusministrile.
Tere,
Edastame avaliku pöördumise, pöördumine on lisatud kaasapanekusse
Lugupidamisega
Eesti Tantsuhuvihariduse Liit
Eesti Kunstikoolide Liit
Eesti Muusikakoolide Liit
Eesti Erahuvikoolide Liit
Eesti Teadushuvihariduse Liit
Eesti Huvikoolide Liit
Kontakt : Meeli Pärna +372 55577300 ;
--
Eesti Tantsuhuvihariduse Liit
tel. 5622 4717
e-post:
www:
FB:
Tantsu e-ajakiri:
AVALIK PÖÖRDUMINE HARIDUS- JA TEADUSMINISTRILE 12.09.2024
Austatud haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Käesolevaga edastame huvihariduse valdkonna pöördumise huvihariduse ja- tegevuse
toetuse vajaduse kaitseks.
Soovisime huvihariduse katusorganisatsioonide esindustega pääseda Teie jutule juunikuus,
et anda ülevaade Teile ja HTMi juhtkonnale huvihariduse hetkeseisust. Nii nagu varasemas
pöördumises kirjas, on meil suur mure huvihariduse tänase keerulise olukorra ning valitsuse
valmiduse pärast kärpida valdkonnast, mida on juba aastaid tagasi niigi kärbitud.
Mitmete kriiside valguses, millega maailm ning Eesti praegu tegeleb, on oluline säilitada
lastele ja noortele võimalused oma annete avastamiseks ja enesearenguks. Huviharidus
toetab keerulises majanduslikus olukorras laste ja noorte huvidega tegelemist, annab
eduelamusi ning sellega toetab vaimse tervise tasakaalu. Regulaarselt toimiv huviharidus
annab noorele väljundi hoida ennast tegevuses ning vältida tegevusetusest tekkivaid
sotsiaalse taseme väljakutseid nagu näiteks suurenev kuritegevus.
Huviharidus on juba praegu alarahastatud ning kärped selles valdkonnas suurendavad veelgi
kohalike omavalitsuste finantsilist madalseisu, mis ei võimalda toetada huvihariduse
teenuseid. Stabiilse ja sihtotstarbelise rahastuse jätkumise vajadust näitab ka see, et
kohalike omavalitsuste tasandil loodud kvaliteeti ja kättesaadavust toetavad süsteemid on
ennast tõestanud, kuid need on loodud just riikliku rahastuse raames.
Huvihariduse katusorganisatsioonide kogutud statistika ning Eesti noortevaldkonna
töötajaskonna töötingimuste uuring näitab, et huvihariduse töötajate palgad ei ole
konkurentsivõimelised ning on väiksemad Eesti Vabariigi keskmisest töötasust.
Praegusel poliitiliselt ja majanduslikult keerulisel ajal on rahvusliku kultuuri säilitamine ja
teaduspõhise mõtteviisi ning tehnoloogilise arenguga kaasas käiv jätkusuutlik tegutsemine
üks olulisemaid väljakutseid. Laste ja noorte kultuuris osalemise toetamine ning nüüdisaegne
(s.h. tehnoloogiline) õpiprotsesside rakendamine on huvikoolide üks olulisi ülesandeid ning
on Kultuuri arengukava 2021-20302, Haridusvaldkonna arengukava 2021-20353, Teadus- ja
arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–20354 üks olulistest
arengusuundadest ning lisaks toetavad neid ülesandeid ka teised riiklikud arengukavad5.
Huviharidus hõlmab väga suurt hulka Eesti lastest ja noortest:
2023/24. õppeaasta seisuga on EHISes registreeritud 801 huvikooli, neist 86% on
erahuvikoolid6.
Huvihariduse õpetajaid on kokku 5244, unikaalseid õpilasi 123 861 ning kokku õppijaid 172
8124.
Võrdlusena toome välja, et Statistikaameti andmetel7 on üldhariduskoole 501, kus õpib 164
000 õpilast, õpetajaid on 17 483.
Lisaks huvikoolidele toimuvad mitmed (hariduslikud) huvitegevused näiteks
üldhariduskoolides, noortekeskustes ning eraalgatusel baseeruvates huviringides, milles
osaleb Noortevaldkonna arengukava 2021-20358 raames analüüsitud andmete põhjal enam
kui 81 000 noort.
Planeeritav kärbe mõjutab valdkonna tegutsemise võimekust pakkuda huvihariduse
õpetajatele jätkusuutlikku tööd, mis toob kaasa professinaalide liikumise teistele elualadele.
Väheneksid kohtadel laste ja noorte võimalused ning huvihariduse kättesaadavus muutuks
kallimaks.
Huviharidus on oluline väärtus, mis läbi elukaare toetab endiselt Eesti hariduse edulugu ning
Eesti kultuuri säilimist. Ka inimarengu aruanne ütleb: „ Tähtis on rõhutada huvihariduse mõju
laia spektrit laste autonoomia, enesetõhususe ja ühiskondliku seotuse arendamisel, mistõttu
on oluline, et õpilastel oleks piisavalt valikuid ja ligipääsu huviharidusele."
Hoiame oma riigi tugevusi!
Lugupidamisega
HTMi strateegilised partnerid, huvihariduse katusorganisatsioonid:
Eesti Tantsuhuvihariduse Liit
[email protected]
Eesti Muusikakoolide Liit
[email protected]
Eesti Huvikoolide Liit
[email protected]
Eesti Erahuvikoolide Liit
[email protected]
Eesti Teadushuvihariduse Liit
[email protected]
Eesti Kunstikoolide Liit
[email protected]
Allikad
1. Eesti noortevaldkonna töötajaskonna töötingimuste uuring | Haridus- ja
Teadusministeerium (hm.ee)
2. Kultuuri arengukava 2021-2030 | Kultuuriministeerium
3. Strateegilised alusdokumendid ja programmid | Haridus- ja Teadusministeerium
(hm.ee)
4. TAIE arengukava tutvustus | TAIE
5. Valdkondlikud arengukavad | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee)
6. Haridusandmete portaal | haridussilm.ee
7. Üldharidus | Statistikaamet
8. Strateegilised alusdokumendid ja programmid | Haridus- ja Teadusministeerium
(hm.ee)
9. Eesti inimarengu aruanne 2023. EIA-2023-OK.pdf (inimareng.ee)