Sissetulev kiriAvalik
Arvamus
Sotsiaalministeerium · 9. september 2024
- Viit
- 1.2-2/84-3
- Registreeritud
- 9. september 2024
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Eesti Pensionäride Ühenduste Liit
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
- Sari
- 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 1.2-2/2024
- Vastutaja
- Liidia Soontak (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hüvitiste ja pensionipoliitika osakond)
Sisu (failidest)
Saatja: [email protected]
Saaja: [email protected]
Kuupäev: 2024-09-06 13:55
Saadan Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu arvamuse
seaduse muudatuse kohta(pensionäritoetus).
Arvamus manuses.
Andres Ergma
Eesti Pensionäride Ühenduste Liit
Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadusest(pensionäritoetus) 1. Vastavalt ühele varasemale eelnõule lõpetatakse nn. lesepensioni maksmine. Lesepensioni maksmise lihtsalt lõpetamine ei ole see lahendus, mida pensionärid aktsepteeriks. Seletuskirjas väideti, et seda on võimalik kompenseerida pensionäritoetusega. Üksielava pensionäri toetus 200 eurot aastas, olukorda oluliselt ei paranda. Ka hooldekodus viibimise ajal on vajalik selle maksmist jätkata. Hoolekande reformi väljatöötamise perioodil sotsiaalkaitse minister pr. Signe Riisalo kinnitas, et tema pole kunagi väitnud, et pensioni eest saaks hooldekodus elada. See osutus tõeks. Kohatasud on tõusnud alates hoolekande reformi ettevalmistamisest kuni 40%. 2.Konkreetne näide: Kui enne hooldekodu reformi oli kohatasu ühes üldhooldekodus 1100 eurot, siis nüüd on see 1700 eurot. Hooldekodus viibiva proua tütar pidi enne hoolekande reformi lisaks ema pensionile juurde maksma 400 eurot igakuuliselt. Sama summa tuleb maksta lisaks pensionile ja KOV kinnitatud piirmäärale ka nüüd. Lisaks hooldekodus elamisele tuleb maksta ka erinevate muude teenustele nagu massaaž jne. eest. 3. Kuna inimese kulud kõik kokku hooldekodus viibimisel ei ole sugugi väiksemad kui kodus elades, ei pea õigeks pensionäritoetuse maksmise lõpetamist hooldekodus viibijatele. Kuna suurem osa hooldekodudes viibijatest on naised, siis seda enam, meie emade ja vanaemade pealt säästmine on moraalitu. Nemad on ju oma kohustused ühiskonna ees täitnud. Seda enam, et sääst riigieelarve mastaabis on naeruväärselt väike. See ei ole säästu koht. 06.09.2024 Andres Ergma Eesti Pensionäride Ühenduste Liit /allkirjastatud digitaalselt