Riigikogu juhatus Teie 09.09.2024 nr 2-3/15-130/
[email protected] Meie 20.09.2024 nr 5.2-2/2235-2
Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele
(KK 130)
Lugupeetud Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov
Täname Teid pöördumise eest ning vastame esitatud küsimustele:
1. Mida olete Tervisekassa nõukogus välja pakkunud eriarstiabi tagamiseks aastatel
2025-2027 olukorras, kus Tervisekassa eelarves ilmneb 189 miljoni euro suurune
puudujääk?
Rahandusministeeriumi suveprognoosis vähenes sotsiaalmaksu laekumine 2025. aasta jaoks
ning Tervisekassa oodatav eelarve puudujääk suurenes 210 miljonile eurole. Vaatamata
tervishoiusüsteemi tõhustamisest ja omaosaluskoormuse ümberjaotamisest saadavale
mõjule, ei ole Tervisekassa eelarve tulud piisavad tervishoiuteenuste praeguse
kättesaadavuse taseme hoidmiseks – tulud ei kata kulusid.
Oleme valitsuses saavutanud kokkuleppe, et Tervisekassa saab järgmisel aastal kasutada üle
160 miljoni euro oma kogutud reserve. Selle otsuse tulemusena saame tagada arstiabi
kättesaadavuse ka järgmisel aastal ning hoiame ära ravijärjekordade olulise pikenemise.
Kahtlemata nõuab olukord ka pingutust, et maksumaksja nappivat raha veel paremini
kasutada. Tervisekassa on planeerinud järgneva nelja aasta jooksul kokku hoida ligi 90 miljonit
eurot, sellest järgmisel aastal u 21 miljonit eurot. Samal ajal oleme õiglasemalt jaotamas ümber
inimeste omaosaluskoormust, et nihutada see kõrgema omaosalusega teenustelt
madalamatele ja haavatavatelt rühmadelt jõukamatele. Nende muudatuste mõju on ligi
15 miljonit eurot.
Samas teame, et reservide kasutamine on ajutine lahendus ning tervishoiu rahastus vajab
tulevikus täiendavat ressurssi. Kevadel tutvustasin valitsusele ettepanekut riigieelarvest
eraldada Tervisekassale raha ka alla 19-aastaste inimeste ravikulude puhul. Need arutelud
valitsuses jätkuvad.
2. Millega selgitate Tervisekassa reservide kasutusele võtmise keelamist?
Vastupidi, esitasin ettepaneku Tervisekassa jaotamata kasumi kasutuselevõtmiseks järgmiste
aastate eelarvepuudujäägi katteks ning valitsus kiitis selle heaks. Selleks, et kogu puudujääk
katta ja tagada kvaliteetse arstiabi kättesaadavus ka järgnevatel aastatel on plaanis teha
ettepanek seaduse muutmiseks, sest kehtiv seadus võimaldab majandusaastas kasutada
jaotamata tulemit 30% ulatuses ja mitte rohkem kui 7% eelmisel aastal Tervisekassa eelarves
ettenähtud tervishoiuteenuste kulud.
Oleme valmistanud ette seadusemuudatuse eelnõu piirangu kaotamiseks, et võimaldada
edaspidi Tervisekassa nõukogul otsustada puudujäägi katmine jaotamata tulemist vajadusel
ka suuremas mahus. Eelnõu on plaanis esitada Vabariigi Valitsuse 24. septembri 2024. a
istungile.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
3. Kui suur summa on Teie hinnangul võimalik Tervisekassa reservidest kasutusele
võtta 2025., 2026. ja 2027. aastal?
Otsused reservide kasutusele võtmise osas tehakse Tervisekassa nõukogus iga kalendriaasta
lõpus arvestades eelarvepositsiooni. Tervisekassal on seadusest tulenev kohustus koguda
reserve, mida on praeguseks kogunenud ligi 700 miljonit eurot ja millest 500 miljonit
moodustab jaotamata tulem. 2025. aastal võetakse reservidest kasutusele üle 160 miljoni
euro.
4. Kas tegite Vabariigi Valitsusele ettepaneku suurendada määruse ”Tervisekassa
tervishoiuteenuste loetelu” alusel riiklikku rahastamist, et korvata käibemaksu 2%
tõusuga kaasnevat kaupade ja teenuste vahetut kallinemist meditsiiniasutustele ning
ametiühingute ootust meditsiinitöötajate 10% palgatõusuks?
Kollektiivlepingu läbirääkimised alles kestavad ning kuigi saadud kokkulepitav palgatõus tuleb
tervishoiutöötajatele tagada, siis on praegu keeruline öelda, millistele kokkulepetele
läbirääkijaid jõuavad. Tervishoiutöötajate palgatõusu olen pidanud kogu aeg oluliseks. Arstide,
õdede, ämmaemandate ja teiste tervishoius töötavate inimeste palk tõusis tänavu 1. aprillist u
10 protsenti. See on olnud osa eesmärgist tagada järelkasv ja kindlustada, et Eestis oleks
piisavalt tervishoiutöötajaid.
Nagu eelnevalt viidatud, olen valitsuses seisnud selle eest, et Tervisekassa saaks kasutada
oma reserve, mis on mõeldud just keeruliste aegade jaoks, et mistahes majanduslikus
situatsioonis saaksime tagada arstiabi kättesaadavuse. Iga 10 miljoni euro suurune kärbe
eriarstiabis tähendab ligi 10 000 inimese ravi edasi lükkumist kaugemasse tulevikku.
Reservide kasutusele võtmise otsusega saame seda vältida.
Samuti tegin valdkonna ekspertide soovitusel ettepaneku omaosaluskoormuse õiglasemaks
ümber jaotamiseks (st õendusabi omaosaluse vähendamine, visiidi-, voodi- ja retseptitasude
tõusu), mille kaudu saame tervishoiusüsteemis järgmisel aastal kokku hoida u 15 miljonit eurot.
Seejuures on tähtis rõhutada, et omaosaluskoormuse nihutamisel lähtume ühtlasi ka OECD
antud soovitustest – tõhustame ja samas kaitseme haavatavamas olukorras olevaid inimesi.
Käibemaksu tõus tähendab järgmisel aastal u 6 miljonit kulu teenuseosutajatele (edaspidi u
12 miljonit aastas).
5. Kas Te suurendate oma käskkirjaga kinnitatud toetuse andmise tingimustega
kaasnevat rahastust, et korvata alates 2025. aasta algusest käibemaksu tõusuga
kaasnevat meditsiiniasutuste riigihangete reaalostujõu vähenemist?
Ministri käskkirjaga kinnitatud toetuse andmise tingimused SA Narva Haigla ja SA Kuressaare
Haigla taristuinvesteeringu summadele on kinnitatud, vastavad Euroopa Komisjoniga kokku
lepitud kavale ja need ei muutu. Kuna iga-aastaselt toimub kaupade ja teenuste kallinemine,
siis ongi korduvalt teavitatud haiglainvesteeringute kavandajaid, et need summad on
fikseeritud ning olenemata projektide kallinemisest või muudest teguritest lõppsumma ei
muutu.
6. Narva haigla nõukogu esimehena soovin teada, millised tervishoiu teenused Narvas
seoses rahastuse vähendamisega lõpetatakse?
Sotsiaalministeeriumil puuduvad sellised kavatsused. See on haigla enda otsus, milliseid
teenuseid osutatakse, arvestades haigla liikide nõudeid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
terviseminister
3
Anette Mäletjärv
[email protected]