Vaideotsus

Mittetulundusühing ContempArt 13.09.2024 nr 11.2-57/24/1050 [email protected] Registrikood: 80379752 VAIDEOTSUS Tuginedes perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 32 lõigetele 3 ja 4, regionaalministri 24.10.2023 määruse nr 73 „Toetuse andmise tingimused ning kord toetusskeemis „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks““ (edaspidi meetme määrus) §-le 36 ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-le 73 ja § 85 punktidele 1 ja 2, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka RTK või rakendusüksus või vaide lahendaja) otsustab: 1) rahuldada mittetulundusühingu ContempArt vaie ja tunnistada RTK 26.07.2024 otsus nr 11.2-57/24/852 taotluse rahuldamata jätmise kohta kehtetuks; 2) viia mittetulundusühingu ContempArt esitatud projektitaotluse nr 2021- 2027.6.01.24-0368 „Narva Ooperipäevad Kreenholmi Manufaktuuris“ osas läbi uus hindamine. Käesoleva vaideotsusega mitte nõustumisel võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest arvates. 1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus 1.1. ÜSS2021_2027 § 32 lg 3 ja 4, HMS § 73 ning meetme määruse § 36 alusel vaatas RTK läbi mittetulundusühingu ContempArt (edaspidi ka taotleja või vaide esitaja) 19.08.2024 esitatud vaide RTK 26.07.2024 otsusele nr 11.2-57/24/852 taotluse rahuldamata jätmise kohta (edaspidi vaidlustatud otsus või otsus) projekti nr 2021-2027.6.01.24-0368 „Narva Ooperipäevad Kreenholmi Manufaktuuris“ (edaspidi projekt) rahastamiseks. 1.2. Vaide esitaja taotleb vaides otsuse muutmist ning projekti rahastamist kas osaliselt või täies mahus. Arvestades HMS § 5 lg 2 haldusmenetluse eesmärgipärasuse põhimõtet ning §-s 78 sätestatud haldusorgani kohustust abistada vaide esitajat vaide nõude sõnastamisel, käsitleb rakendusüksus vaides esitatud nõuet HMS § 72 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel sellisena, et vaide esitaja taotleb vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamist ja taotluse uut hindamist. 2. Asjaolud 2.1. Taotleja esitas rakendusüksusele taotluse projekti rahastamiseks. Taotletud toetuse summa 199 431,52 eurot järgi on tegemist keskmise suurusega projektiga meetme määruse § 12 lg 1 p 2 tähenduses. 2.2. Rakendusüksus kontrollis taotleja ja taotluse vastavust meetme määruse nõuetele, tunnistas taotleja ja projekti vastavaks ning edastas taotluse hindamiskomisjonile. Hindamiskomisjon hindas valikukriteeriumit 1 keskmise hindega 2,00, valikukriteeriumit 2 keskmise hindega 3,50, valikukriteeriumit 3 keskmise hindega 2,50 ning valikukriteeriumit 4 keskmise hindega 3,00. Arvestades valikukriteeriumide osakaale, sai taotlus koondhindeks 2,55. Meetme määruse § 22 lg 4 kohaselt pidi taotluse rahuldamiseks olema taotluse koondhinne vähemalt 2,75 ja iga kriteeriumi hinne vähemalt 2. 2.3. Eeltoodust tulenevalt ning meetme määruse § 24 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” § 8 lg 2 p 4 alusel jättis rakendusüksus taotluse rahuldamata. 3. Vaide põhjendused Vaide esitaja leiab, et projektitaotlust on hinnatud ebaõigesti järgmistel põhjustel: 3.1. Valikukriteeriumis 1 on hinnangu kohaselt ainukeseks puuduseks, et projekt ei aita panustada üheski kliimaneutraalsele majandusele ülemineku mõjuvaldkonnas või on kirjeldatud mõju tehislik. Vaide esitaja on seisukohal, et kultuuritegevus endisel tööstusalal panustab kliimaneutraalsesse majandusse, sest kultuuriloome on kliimaneutraalne tegevus ja festivali toimumine endisel tööstusalal populariseerib Kreenholmi manufaktuuri ala kui tulevast Kultuurikvartalit, mis haakub õiglase ülemineku eesmärgiga muuta Ida-Virumaal tööhõivet kliimaneutraalsemaks. Lisaks viitab vaide esitaja ka õiglase ülemineku kava ptk-le 2.1, milles on välja toodud, et muude mõjude seas avaldab üleminek kliimaneutraalsusele mõju ka kohaliku kogukonna identiteedile ja pärandile seoses põlevkivitööstusega ning vajadusega säilitada kohaliku kogukonna identiteet ja kaitsta selle järjepidevust läbi tööstuspärandi ja kultuuri. Projekt on tugevalt seotud meetme eesmärgiga, sest toetuse abil toimub juba traditsiooniline festival ka edaspidi ja tööstuslinna asemel kujuneb linn, mille identiteediks on kultuur. Samuti on õiglase ülemineku kava ptk-s 2.2 rõhutatud, et esmatähtis on „tagada kohalikule kogukonnale selle järjekordse ülemineku korral n-ö omanikutunne“. Seda saab kõige paremini saavutada kogukonnapõhiste algatuste toetamise abil, mis tõstavad esile kohalikku tööstuspärandit ja - identiteeti ning soodustavad inimeste individuaalset ja koostegutsemist ning sotsiaalset ettevõtlust. 3.2. Valikukriteeriumi 3 osas märgitakse hinnangus, et seostatus põlevkivitööstuselt väljumise üleminekuprotsessiga ja selle vajadustega ei ole kõige tugevam ning taotluses ei ole kavandatud detailsemat kulude ajakava. Taotleja arvates ei ole see hinnang piisavalt põhjendatud, sest seos kultuuriloome tegevuste ja piirkonna põlevkivitööstuselt väljumisele on olemas. Projekti kulude ajakava periood ei ole projektis täpsemalt kirjeldatud, kuna sellist nõuet ei olnud. Kulude täpsemal planeerimisel oleks esitatud valeandmeid, sest planeeritud ajakava ei pruugi olla kooskõlas tegelikkusega. 3.3. Valikukriteeriumi 4 osas ei ole antud hinne põhjendatud, sest kirjelduses on märgitud, et projekt haakub piirkonna strateegiliste eesmärkidega mitmeti ning panust meetme horisontaalsetesse eesmärkidesse on projektis kirjeldatud konkreetselt. Ligipääsu parandamise ja spetsiifiliste vajadustega arvestamine on selle projekti üks tugevusi. Projekt lähtub läbimõeldult kliimaneutraalsuse ja keskkonnahoiu põhimõtetest. Ainukeseks projekti puuduseks antud punktis võib taotleja hinnangul pidada projektist osasaanute hulka, mis on ekslikult ühes kohas nimetatud kui 800 inimest. Õige kogus on üle 2000 inimese. 4. RTK seisukohad 4.1. Vastavalt STS § 51 lõikele 1 ning kooskõlas HMS §-ga 83 kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RTK selgitab, et projektitaotluse hindamistulemuse õiguspärasuse kontroll vaidemenetluses on piiratud hõlmates üksnes kontrolli, kas haldusakti andmine on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, vastab õiguslikule alusele ning kas hindamises esineb ilmselge diskretsiooniviga. Otsuse õiguspärasuse kontrollis ei vii vaide lahendaja läbi projekti uut hindamist. 4.2. Vaidest nähtuvalt vaidlustab taotleja valikukriteeriumide 1, 3 ja 4 hinnanguid, mistõttu käsitleb vaide lahendaja järgnevalt üksnes kõnealustes kriteeriumides antud hindeid ja põhjendusi. 4.3. Meetme määruse § 22 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse valikukriteeriumi 1 all projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, projekti mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele. Meetme määruse § 22 lg 2 alusel kehtestatud valikumetoodika kohaselt hinnatakse kriteeriumis 1 seda, kuivõrd toetust taotletav projekt on kooskõlas meetme eesmärkidega „parandada Ida-Virumaa elanikkonna sidusust ja toimetulekut kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis, pakkudes sihtpiirkonna elanikele võimalust kodanikualgatuste toetamise kaudu üleminekuprotsessi mõtestada, luua sellele positiivset tähendust ning selles osaleda“. Samuti hinnatakse seda, kuivõrd projekt panustab sihtpiirkonna võimesse tegeleda kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonna mõjudega ning kuivõrd ta panustab meetme määruses sätestatud näitajate saavutamisse. 4.3.1. Vaidlustatud otsusele lisatud hindamiskomisjoni hinnangu kohaselt sai taotlus kriteeriumis 1 hindeks 2,00 ning komisjon põhjendas antud hinnangut sellega, et „Projektil puudub põhjendatud seos kliimaneutraalsele majandusele ülemineku protsessiga või on kirjeldatud mõju tehislik. Projekti tegevused panustavad meetme väljundnäitaja saavutamisse ning selle saavutamine on realistlik. Partnereid taotlusvormil otseselt kirjeldatud ei ole, kuid sisu kirjelduses on partnerite roll välja toodud. Arendusprojektis on läbi mõeldud tegevustest osavõtjate arvu saavutamine, seatud osavõtjate eesmärk tundub realistlik. Projekt ei aita panustada üheski kliimaneutraalsele majandusele ülemineku mõjuvaldkonnas või on kirjeldatud mõju tehislik. Projekt ei tulene õiglase ülemineku territoriaalse kava tegevussuuna „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ eesmärgist või on seos eesmärgiga loodud kunstlikult“. 4.3.2. Valikumetoodika kohaselt hinnatakse projekti, millel puudub põhjendatud seos kliimaneutraalsele majandusele ülemineku protsessiga või on kirjeldatud mõju tehislik ning mis ei tulene õiglase ülemineku territoriaalse kava tegevussuuna „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ eesmärgist või on seos eesmärgiga loodud kunstlikult, hindepunktiga 0. Ülejäänud hinnangus kajastatud põhjendused on sellised, mis vastavad metoodikas hindepunktiga 4 hinnatavale sisule. Kuigi valikumetoodikas ei ole täpsustatud, milline hindepunkt omistatakse projektile, mille puhul on kriteeriumis hinnatava mõne näitaja puhul täidetud maksimumpunktide andmise tingimused ning mõne puhul miinimumpunktide andmise tingimused, on projekti hinnatud maksimum- ja miinimumpunktide vahelise hindega 2,00. Vaide lahendaja hinnangul ei vasta hinnangu põhjendused metoodikas toodud kriteeriumi 1 hindepunkti 2 kirjeldusele üheski kirjelduse aspektis. 4.3.3. Vaide lahendajale on mõistetav, et kui kriteerium hõlmab endas mitut aspekti, siis mõne puhul võib projekt olla sisustatud suurepäraselt ja mõne puhul keskpäraselt või puudulikult, mistõttu ei pruugigi projekt vastata ühe kriteeriumi kõikides aspektides tervikuna maksimumpunkti kirjeldusele. Samas tuleb neid olukordi valikumetoodikas selgitada ning ette näha juhis, kuidas taolistes olukordades kriteeriumis lõplik hindepunkt omistatakse. Selline juhis puudub metoodikas täielikult. Teisalt ei too puudujäägid valikumetoodikas automaatselt kaasa projektis antud hinnangu tühistamist, kui hinnangust endast on näha põhjendused, miks puudujäägid kriteeriumi mõne aspekti osas toovad kaasa kriteeriumi hinde alandamise kahe  hindepunkti võrra vaatamata sellele, et kriteeriumi ülejäänud aspektides vastab hinnang maksimumpunktide kirjeldusele. Praegusel juhul selline põhjendus hinnangus puudub. 4.3.4. Vaidest nähtuvalt on taotlejale arusaamatu, miks on kriteerium 1 hinnangus puudusena välja toodud, et projekt ei aita panustada üheski kliimaneutraalsele majandusele ülemineku mõjuvaldkonnas või on kirjeldatud mõju tehislik, kui õiglase ülemineku territoriaalne kava kirjeldab kliimaneutraalsusele ülemineku mõju kohaliku kogukonna identiteedile ja pärandile ning näeb mõjude leevendamist läbi tööstuspärandi kaitse ja kultuuriliste tegevuste. Vaide lahendaja nõustub vaide esitajaga selles, et hinnangus väljatoodud puudus on sisus põhjendamata ning samuti ei ole avatud hinnangu seoseid õiglase ülemineku territoriaalses kavas märgituga, sh kava tegevussuunaga „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“. 4.3.5. Õiglase ülemineku territoriaalse kava p 2.4 kohaselt hõlmab tegevussuund „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ mh piirkondlike algatuste toetust õiglaseks üleminekuks. Kava liide A kohaselt on selle eesmärgiks suurendada piirkonna säilenõtkust, andes inimliku mõõtme ja konstruktiivse emotsionaalse tausta üleminekuprotsessile ning toetades kohalikke rohujuuretasandi algatusi, mis aitavad kaasa ÕÜFi üldmissioonile. Meetme fookus on keskkonnasäästliku eluviisi edendamisel individuaalsel ja kogukondlikul tasandil ning sotsiaalsel ettevõtlusel ning toetatavate tegevuste seas võivad olla järgmised algatused (näiteks): kogukonnapõhised haridus- ja sotsiaalse kaasatuse algatused; noortele suunatud ja noorte algatatud tegevused; keskkonnateadlikkuse ja ringmajandustavade edendamine; sotsiaalne innovatsioon; kohaliku tööstuspärandi ja identiteedi säilitamine, arendamine ja tõlgendamine jms. Samuti märgitakse, et selle meetme positiivseks kõrvalmõjuks on kodanikuühiskonna tugevnemine, piirkonnas elavate inimeste kuuluvustunde paranemine, piirkonna atraktiivsuse suurendamine ja sotsiaalse ettevõtluse arenemine. Eelnevat arvestades võivad kultuurilistele tegevustele suunatud projektid panustada keskkonna ja sotsiaalse kaasatuse tegevussuunda. Seega ei ole antud juhul ilmselge, et taotleja projekt tegevussuunda ei panusta, mistõttu hinnangu täiendav põhjendamine on vajalik. 4.3.6. Väärib märkimist, et kriteeriumi 3 juures on samuti hinnatud projekti seostatavust põlevkivitööstuselt väljumise üleminekuprotsessiga ja selle vajadustega ning leitud, et see ei ole kõige tugevam, aga mitte täiesti puudulik. Samuti on kriteeriumis 4 leitud, et projekt haakub piirkonna strateegiliste eesmärkidega. Arvestades piirkonna seotust põlevkivitööstusega, on küsitav, kas piirkonna strateegilised eesmärgid saavad olla erinevad õiglase ülemineku territoriaalses kavas väljendatust, mis põhjendaks ühelt poolt kooskõla piirkonna strateegiliste eesmärkidega ja teiselt poolt mittevastavust õiglase ülemineku territoriaalse kavaga. Kriteeriumi hinnangutes esinevad vastuolud põhjendustes viitavad, et hinnang ei pruugi olla õiguspärane. 4.4. Meetme määruse § 22 lg 1 p 3 kohaselt hinnatakse valikukriteeriumi 3 all projekti põhjendatust ja kuluefektiivsust. Valikumetoodika kohaselt hinnatakse selle kriteeriumi lõikes, kas projektiga ettenähtud tegevused ja lahendused on efektiivsed planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks, kas eelarve on realistlik ja mõistlik ning kas ajakava realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. 4.4.1. Vaidlustatud otsusele lisatud hindamiskomisjoni hinnangu kohaselt sai taotlus kriteeriumis 3 hindeks 2,50 ning komisjon põhjendas antud hinnangut sellega, et „Projekti eesmärki on piisavalt põhjalikult avatud. Samas seostatus põlevkivitööstuselt väljumise üleminekuprotsessiga ja selle vajadustega ei ole kõige tugevam. Tegevuste valik antud projekti eesmärki arvestades piisav ja arusaadav, detailselt ja põhjalikult läbi mõeldud (sh festivali kava ja esinejad). Projekti ajakava tundub optimaalne, siiski ei ole taotluses kavandatud detailsemat ajakava, vaid kõigi tegevuste puhul toodud välja kogu projekti periood 2025.a, milleks ilmselgelt mitmed osategevused on juba lõppenud (arvestades ooperifestivali toimumist sama aasta augustis). Eelarve on piisavalt detailselt läbi mõeldu ja lahti kirjutatud. Ka kavandatud kulud tunduvad üldjoontes mõistlikud, ega ole ülepaisutatud.“. 4.4.2. Sarnaselt kriteeriumi 1 hinnangule on kriteeriumis 3 samuti arusaamatu, kuidas kujunes kriteeriumi hindepunktiks 2,50. Hinnangu kohaselt on hindepunkti 2,50 näol tegemist kriteeriumi keskmise hindega, mis omakorda tähendab, et hinne on kujunenud iga hindamiskomisjoni liikme  antud hinnete aritmeetilisest keskmisest. Läbipaistvuse huvides peaks selline hindamissüsteem olema valikumetoodikas kirjeldatud. Hetkel see puudub. 4.4.3. Hindamine peab olema kontrollitav meetme määruses sätestatud valikukriteeriumide ja valikumetoodika alusel. Valikumetoodika avab hinnangute kirjeldused igas kriteeriumis täispunktide kaudu. Taotlusele omistatud hindepunkti 2,50 juures ei ole võimalik kontrollida, kas hinnang vastab metoodikale, kuivõrd sellist hinnet metoodikas üldse ei ole. Samuti ei ole hindepunkti aritmeetilise keskmise kujunemist avatud projektile antud hinnangus. Vaide lahendaja arvates on hindepunkti kujunemine läbipaistmatu ja kontrollimatu. 4.4.4. Kriteerium 3 hinnangu põhjendustest nähtub, et hinnatud on ka projekti seostatavust põlevkivitööstuselt väljumise üleminekuprotsessiga ja selle vajadustega ning leitud, et see ei ole kõige tugevam. Vaide lahendaja hinnangul on selle aspekti näol tegemist küsimusega projekti mõjust rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisest, mida tuleb hinnata kriteerium 1 all. Kriteerium 3 all hinnatakse üksnes meetme määrusest ja valikumetoodikast tulenevalt projekti tegevuste põhjendatust ja mõju projekti enda eesmärgile. Juhul kui valikukriteeriumi 3 ja 1 vahel on hindamiskomisjoni arvates mingi oluline sünergia või seos, mistõttu peab meetme eesmärke kajastama ka projekti põhjendatuse kriteeriumi all, siis tuleb selliseid seoseid hinnangus täiendavalt põhjendada. Meetme määrusest või valikumetoodikast sellist ilmset seost ei nähtu. 4.4.5. Hinnangu kohaselt võis hinde alandamist mõjutada asjaolu, et ajakava ei olnud tegevuste kaupa detailsemalt kirjeldatud. Vaide lahendaja nõustub taotlejaga selles, et meetme määrus ei nõue konkreetsel kujul ajakava esitamist, kuid nii meetme määrusest endast (§ 15 lg 1 p 7) kui ka valikumetoodika kriteerium 3 kirjeldusest on selgelt tuletatav, et eristama peab kogu projekti elluviimise perioodi ja ajakava tegevuste lõikes ning kõrgemalt hinnatakse taotlust, mille puhul on ajakava tegevuspõhiselt kirjeldatud. Samas ei ole antud juhul hinnangus selgitatud, kas detailsema tegevuspõhise ajakava puudumine oli antud juhul madalama hindepunkti põhjuseks ning miks see puudujääk tekitas küsimusi kogu projekti ajakava realistlikkuses. 4.4.6. Lisaks on hinnangus viidatud, et kavandatud kulud on üldjoontes mõistlikud. Vaide lahendaja järeldab sellest, et hindamiskomisjoni arvates on planeeritud kulud mõistlikud üksnes osaliselt. Selline kirjeldus vastab kriteerium 3 hindepunkti 2 kirjeldusele. Samas ei ole hinnangus selgitatud, miks hindamiskomisjoni sellisele arvamusele jõudis ja millised kulud on nende arvates ebamõistlikud, mistõttu pole hinnang sisuliselt kontrollitav. 4.5. Meetme määruse § 22 lg 1 p 4 kohaselt hinnatakse valikukriteeriumi 4 all projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Valikumetoodika kohaselt hinnatakse selles kriteeriumis, kas projekt panustab strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõte hoidmisesse ja sihtide „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ ning „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisse. Sealhulgas hinnatakse, kuivõrd projekt käsitleb soolist võrdõiguslikkust, vähemusrühmade võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamist. 4.5.1. Vaidlustatud otsusele lisatud hindamiskomisjoni hinnangu kohaselt sai taotlus kriteeriumis 4 hindeks 3,00 ning komisjon põhjendas antud hinnangut sellega, et „Projekti seotust KOVi ega muude arengukavade prioriteetidega välja toodud ei ole, kuid on selge, et projekt haakub piirkonna strateegiliste arengueesmärkidega mitmeti. Panust meetme horisontaalsetesse eesmärkidesse on projektis kirjeldatud võrdlemisi lakooniliselt, kuid konkreetselt. Sihtrühma vajadusi ja projektist saadavat kasu kogukonnale hinnatud üldiselt sisukalt. Samas projektist osasaanute hinnangud on taotluse lõikes pisut erinevad (800 vs 2200). Panus eri sotsiaalsete gruppide (sh puuetega inimeste, eri ea gruppide, soogruppide esindajate) ligipääsu parandamisele ja spetsiifiliste vajadustega arvestamine on selle projekti üks tugevusi. Projekt lähtub läbimõeldult ka „"kliimaneutraalsuse"" ja keskkonnahoiu põhimõtetest“. 4.5.2. Sarnaselt kriteeriumi 1 hinnangule on kriteeriumis 4 samuti arusaamatu, kuidas kujunes kriteeriumi hindepunktiks 3,00. Valikumetoodika kohaselt on hinde 3,00 puhul tegemist vahepealse hindega, kuid ei ole avatud, kuidas see hinne projektile omistatakse. Samas nähtub  hinnangust, et kriteeriumis hinnatavad mõned aspektid vastavad hindepunkti 2 kirjeldusele ja mõned hindepunkti 4 kirjeldusele. Hinnangust nähtuvalt on küll seos „Eesti 2035“ põhimõtetega olemas, kuid panust neisse ning sihtrühma vajadusi ja saadavat kasu on siiski kirjeldatud lakooniliselt. Metoodika kohaselt on eelnimetatud aspektide üldine kirjeldus hindepunkti 2 omistamise aluseks. Seega ei saa vaide esitajaga nõustuda, et kui panus horisontaalsetesse eesmärkidesse on olemas, siis tuleks hinnata projekti vaid maksimumpunktidega. Sellele vaatamata ei ole kriteeriumis antud hinnang läbipaistev ega jälgitav, kuivõrd puudu on selgitus, miks taotluses esinenud puudujäägid toovad kaasa vahepealse hinnangu andmise, st kas kriteeriumi kõik aspektid on hindepunkti kujunemisel võrdse kaaluga või mis põhjustel pidas hindamiskomisjon vajalikuks hindepunkti vähendamist. 4.5.3. Lisaks on vaide lahendajale arusaamatu, miks hinnati kriteerium 4 all seotust KOVi ja muude arengukavadega, mis võiks olla pigem valikukriteeriumi 1 komponent. Kriteerium 4 all tuleb hinnata üksnes seotust strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihtide saavutamisse vastavalt valikumetoodikas avatud juhistele. Vaide lahendaja hinnangul võis see mõjutada kriteeriumi hindamistulemust, mistõttu ei pruugi tulemus olla õiguspärane. 4.6. Eeltoodud põhjustel leiab vaide lahendaja, et projektile omistatud hindepunktide andmine ei ole läbipaistev ega kontrollitav, mistõttu vaidlustatud otsus tuleb kehtetuks tunnistada ja projektitaotluse osas viia läbi uus hindamine. 4.7. RTK selgitab vaide esitajale, et taotluse uuele hindamisele saatmine ei tähenda automaatselt seda, et projekt rahastatakse, vaid seda, et projekt läbib kogu hindamisprotsessi uuesti. Uue hindamise tulemusel võib projekti hindamistulemus võrreldes varasemaga muutuda või jääda samaks. Taotluse rahastamine sõltub meetme määruse § 22 lõikes 4 sätestatud lävendi täitmisest ja kohast lävendi ületanud projektide hindamistulemuste pingereas. (allkirjastatud digitaalselt) Urmo Merila peadirektori asetäitja Koostaja: Katri Oja 5667 1349 [email protected]