Järelepärimine

Projekti "Aidu veespordi-ja vabaajakeskuse arendamine II etapp" taotlus rahastamiseks Taotleja Lehel saate sisestada projekti taotleja andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki sisestatud andmeid saate enne taotluse lõplikku esitamist muuta, kontaktisikuid saate muuta kogu projekti eluaja vältel. Taotluse esitamiseks tuleb kõik andmed sisestada järgnevatesse väljadesse. Taotlust saavad e-toetuse keskkonna kaudu näha, muuta, allkirjastada ja esitada üksnes kontaktisikuks lisatud isikud. Taotleja andmed Taotleja nimi: Sihtasutus Aidu Veespordikeskus Registrikood: 90010388 Juriidiline vorm: Sihtasutus Telefon: 5036817 E-post: [email protected] Riik: Eesti Maakond: Ida-Viru maakond Linn / vald: Lüganuse vald Tänav, maja-korter: Kanali Postiindeks: 42303 Pangakonto: EE661010220194164224 Konto omanik, millele rakendusüksus teostab Jah toetuse makseid, on ka makse saajaks: Makse saaja pangas: Sihtasutus Aidu Veespordikeskus Ettevõtte suurus: Suurettevõte Projekti kulude käibemaks: Saab küsida riigilt tagasi Kaupade / teenuste ostmiseks, tööde tegemiseks Jah tuleb läbi viia riigihange: EMTAK põhitegevusala: 9319 (Muu sporditegevus) Kontaktisikud Nimi Ametikoht Roll Telefon E-post Isik soovib saada teavitusi e-postile Hardi Murula juhatuse liige Sisestaja, +372 503 6817 hardi.murula@aidu. Jah Projektijuht ee Isikukood: 37704072220 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kirjavahetus Projekt Maksetaotlus Aruanne Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Rainer Oras arendusjuht Projektijuht 53897208 [email protected] Jah Isikukood: 50303156019 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kirjavahetus Projekt Maksetaotlus Aruanne Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Volikiri RTK Kadri ja Rainer.asice Terje Rattur turundustugi Kontaktisik 518 4803 [email protected] Ei Isikukood: 47006102222 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Volikiri RTK Terje.asice Üldandmed Lehel saate sisestada projekti üldandmed ja info selle kohta, kas olete saanud või taotlenud käesoleva projektiga sisuliselt seotud tegevuste elluviimiseks toetust teistest allikatest. Toetust ei saa taotleda kulule, mida on juba teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi vahenditest rahastatud. Projekti üldandmed Projekti number: 2021-2027.6.01.24-0177 Projekti nimi: Aidu veespordi-ja vabaajakeskuse arendamine II etapp Projekti algus ja lõpp: 01.07.2024 - 30.06.2026 Taotlusvoorust tulenevad andmed Meede: 2021-2027.6.1 (EK nr 8.1) Õiglane üleminek Taotlusvoor: 6.1.11 ÕÜF Ida-Viru piirkondlikud algatused - suurprojektid - 30.11.2023-31.05.2024 Valdkond, millesse projekt panustab: 2021-2027.6.1.11 Regionaalareng - piirkondlikud algatused (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) Käesoleva projektiga seotud toetused Kas taotleja on rakendanud või taotlenud Jah vahendeid käesoleva projektiga sisuliselt seotud (k.a jätkutegevused) tegevuste rahastamiseks?: Rahastaja nimi Toetuse täpsustus Kuupäev Summa (EUR) Riigi Tugiteenuste Keskus Aidu veespordi- ja vabaajakeskuse arendamine (2014-2020.5.04.17-0201) 22.03.2024 3 674 712,00 Riigi Tugiteenuste Keskus Aidu Veespordikeskuse atraktiivsuse suurendamine 25.04.2024 200 000,00 Partnerid ja makse saajad Lehel saate sisestada projekti elluviimisesse kaasatud partnerid ja nende kontaktisikud. Kohustuslik on sisestada partnerid, kes panustavad projekti rahaliselt või kelle kulusid projektist hüvitatakse. Siin sisestatud andmetega eeltäidetakse rahastajate leht. Kõik taotluse juurde kontaktisikuks märgitud isikud näevad antud taotlust e-toetuse keskkonna kaudu ning saavad taotlust enne selle ametlikku esitamist muuta ja allkirjastada ning esitada. Partnerid, makse saajad ja nende kontaktisikud Nimi Nimi pangas Registri- Roll Telefon E-post /isikukood valitsus@lygan Lüganuse Vallavalitsus 77000223 Partner 332 1320 use.ee Juriidiline vorm: Kohaliku omavalitsuse asutus Ettevõtte suurus: Ei kohaldu Riik: Eesti Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn, Keskpuiestee 20 Postiindeks: 43199 Pangakonto: Projekti kulude käibemaks: Jääb kulu tegija kanda Kaupade / teenuste ostmiseks, tööde tegemiseks tuleb läbi viia riigihange: Jah Partneri kinnituskiri projektis osalemise kohta: AIDU.Partneri kinnituskiri.asice EMTAK põhitegevusala: 84114 (Valla- ja linnavalitsuste tegevus) Anu Horn 46811282230 Kontaktisik +372 5302 6061 Anu. horn@lyganuse. ee Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Sihtasutus Aidu Sihtasutus Aidu Makse Veespordikeskus Veespordikeskus 90010388 saaja Pangakonto: EE661010220194164224 Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Volikiri RTK Kadri ja Rainer.asice Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Volikiri RTK Terje.asice Näitan: 10 Kokku: 2 Sisu Lehel saate kirjeldada projekti, tuues välja projektile sõnastatud eesmärgi ja tulemuse, projekti tegevused koos väljunditega ning nende saavutamise mõõdikud. Samuti saate määratleda projekti seotuse valdkonnaga, millesse projekt panustab. Siin lehel sisestatud projekti väljundite kohta tuleb järgmistel lehtedel sisestada lisaandmeid. Projekti valdkonnad Valdkond, millesse projekt panustab: Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Projekti väljund: Põhivarainvesteering Projekti asukoht Projekti asukoha tüüp: Aadress field.project_content.object_location.county: field.project_content.object_location.region: field.project_content.object_location.street: Projekti kirjeldus Olemasolev olukord ja ülevaade projekti Aidu ajalugu: vajalikkusest: Põlevkivi kaevandamine on muutunud tundmatuseni Ida-Viru maakonda: kaevandused, karjäärid ja põlevkivitööstus, nende tootmise jäägid ning rajatud uued asumid on rohkem kui 100.a jooksul kujundanud piirkonna uue ilme. Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine on olnud vastuoluline protsess: ühelt poolt on loodud suurtööstus, mis on aastakümneid panustanud maakonna ja kogu Eesti majanduse arengusse, teisalt on põlevkivi kaevandamise ja töötlemise käigus pöördumatult muudetud loodus- ja sotsiaalmajanduslikku keskkonda. Aidu karjäär rajati ajalooliste külade (kirjalik esmamainimine 1241 Taani hindamisraamatus) alale ja karjääri rajamisel hävis üle 200 majapidamise ning elanikud asustati ümber. Progress:  2009.a algatas toonane Maidla vald teemaplaneeringu Aidu karjääriala kasutamiseks peale kaevandustegevuse lõppu. 2011.a kehtestatud planeeringu kohaselt kasutatakse ala tulevikus veespordi- ja vabaajakeskuse arendamiseks ja rekreatsioonitegevustes, taastuvenergia tootmiseks, Kaitseliidu lasketiiru arendamiseks ning põlevkivi kaevandamise rikastusjäägi taaskasutamiseks. Veespordi- ja vabaajakeskuse arendamiseks asutati 2011 sihtasutus Aidu Veespordikeskus. 2012. põlevkivi kaevandamine lõpetati ning karjääri sulgemistööde käigus kaevati A- kategooria nõuetele vastav sõude- ja aerutamiskanali süvis, mis on veespordikeskuse südameks. 2017.a eraldati sihtasutusele Piirkondade Konkurentsivõime Tugevdamise programmist toetus veespordi ja vabaajakeskuse arendamiseks. Projekti ellu viimine takerdus, kuna puuduvad varasemad kogemused suletud karjäärialale taristu ja hoonestuse rajamiseks. Covid pandeemia ja Venemaa täiemahuline agressiooni sõda Ukraina vastu põhjustasid ehitushindade olulise kallinemise ning 2017.a projektis toodud tegevusi ei olnud võimalik täies mahus ellu viia. Projekti eesmärk ja tulemused: Edasised plaanid: Käesoleva projektiga soovime jätkata Aidu veespordi- ja vabaajakeskuse välja arendamist ning rajada keskuse igapäevaseks toimimiseks vajalik taristu ning lisaatraktsioonid. Aidu Veespordikeskuse visioon on kasvada Balti- ja Põhjamaade suurimaks veespordikeskuseks, mida külastavad igal aastal tippsportlased ja harrastajad Eestist ja lähiriikidest. Suurprojekti eesmärk on luua valmisolek sõudmise, aerutamise ja veemoto võistluste edukaks läbiviimiseks. Lisaks loome võimalused kohalikele ja turistidele, et nautida Ida-Virumaa unikaalseimat maamärki läbi erinevate vabaaja tegevuste - SUP laud, Wakeboard, eFoil, kanuumatkad, ujumiskoht, discgolf, matkad Aidu mägedes, saunad ja suvefestivalid. Projekti raames saavad uue ilme teed, platsid ja juurdepääsutee, et ligipääs Aidu karjääri oleks mugav jalgratta, auto kui ka suurema liiklusvahendiga. 2.3km pikkune sõudekanal saab rajamärgistussüteemi, distantsimärgised, stardisilla ja stardisüsteemi, mis võimaldab tulevikus korraldada rahvusvahelisi võistlusi. Aidusse rajatakse kohalikele avalik supluskoht, kus suvemõnusid nautida ja lõbusalt aega veeta. 2023. aasta lõpus valminud finišitorni/teenindushoone ette ehitatakse tribüün, kus juba sellel suvel on võimalik pealtvaatajatel vaadata 4 sõude- ja aerutamisvõistlust. Projekti raames ehitatakse veespordivahendite hoiuruum, et inventar oleks pika-näpu-meeste eest kaitstud. Valmib välijõusaal ja laste mänguväljak, kus on tegevust igale vanusegrupile. Investeerime rohelisse energiasse ehk ehitame päikeseelektrijaama, energiasalvesti, elektriauto laadimiskoha ja täiendame välisvalgustite võrku, et igal ajal oleks Aidus mugav olla. Lisaks loome juurde täiendavaid veeatraktsioone, mille hulka kuuluvad näiteks ujuv täispuhutav takistusrada lastele, lastebassein rannaalale ja torni sauna terrassile bassein. Projekti lühikokkuvõte avalikkusele: Projekti raames ehitatakse Aidu Veespordikeskusele juurde taristut, et läbi viia rahvusvahelistele nõutele vastavates tingimustes sõudmise, aerutamise ja veemoto võistlusi. Parandataske keskuse ligipääsetavust ja luuakse juurde lisaatraktsioone. Projekti mõju meetme eesmärgile: Vastavus toetatavate tegevustega: 1) sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni viljelemine, arendamine ja edendamine - 2) keskkonnateadlikkuse edendamine, sealhulgas energiatõhususe, taastuvenergia, digiteerimise ja ringmajanduse valdkonnas  Kõik teavad, et põlevkivi on minevik ja Euroopa Liit on seadnud eesmärgid, mis sunnivad riike liikuma taastuvenergia suunas. Oleme Aidusse loonud võimaluse luua tuulegeneraatoreid ja päikeseelektrijaamasid. Lisaks on toimunud läbirääkimised Ida- Virumaa kolledžiga, et Aidusse luua nö tuleviku tehnoloogiate linnak. Selles linnakus on võimalik näha näiteks nullenergia hoonet, tuleviku energiatootmis võimalusi, ringmajandust, jätkusuutlikku eluviisi ja põhimõtteid, mis tõstavad teadlikkust keskkonna hoidmisest. 3) kohaliku postindustriaalse identiteedi jäädvustamine, säilitamine, arendamine ja mõtestamine, sealhulgas kohaliku ruumilise tööstuspärandi säilitamine, alternatiivsete kasutusviiside arendamine ja tööstuspärandi avalikes huvides kasutuselevõtt Aidu arendustegevuste keskmes on algusest saadik olnud endise põlevkivikaevandus piirkonna taaskasutamine. Kuna tegu on Eestis unikaalse kohaga, kus piiranguid arenguks on minimaalselt, siis oleme võtnud oma eesmärgiks ära kasutada tekkinud tehismaastik ja luua selle pinnale midagi täiesti unikaalset läbi uue väärtuspakkumise (Veespordikeskus). 4) kohalikele noortele suunatud ja noorte algatatud tegevused, sealhulgas võtmepädevuste arendamine + tegevused vabatahtlikus töös osalemise soodustamiseks, kogukondade tugevdamiseks ja nende säilenõtkuse arendamiseks. kohalikel noortel tekib võimalus käia praktikatel, laagrites ja katsetada uusi hobisid, et olla teadlikumad maailmas olevatest võimalustest oma huvisid arendada. Anname noortele võimaluse haarata ohjad ja korraldada, kas kohalikus või üleriigilises mastaabis enneolematuid üritusi, millest saab kasu kogu Ida-Viru piirkond. Läbi selliste võimaluste tõstame piirkonna ja noorte väärtust Eestis ja maailmas. Elanikkonna sidususe ja toimetuleku parandamine: Projekti eesmärk on arendada välja veespordi- ja vabaajakeskus, mis pakub mitmekesiseid tegevusi kohalikele elanikele ja turistidele. See loob võimaluse inimestel tulla kokku ja harrastada üheskoos erinevaid veespordi tegevusi, aidates kaasa kogukonna sidususele ja heaolule. Panustamine kliimaneutraalsele majandusele üleminekusse: Projekti raames on plaanis mitmed keskkonnasõbralikud tegevused, milleks on taastuvenergia tootmine, rohelise energia kasutamine, 100% isemajandavale süsteemile üleminek, ringmajandus, sisepõlemismootoriga liikumisvahendite vähendamine ning keskkonnateadlikkuse suurendamine. Need meetmed aitavad kaasa kliimaneutraalse majanduse eesmärkide saavutamisele ning aitavad vähendada piirkonna keskkonnamõjusid. Kodanikualgatused: Projekt pakub võimalust kohalikel elanikel korraldada Aidu Veespordikeskuses kogukonna üritusi ja koosviibimisi. Oleme avatud kõigile kogukonna poolt pakutavale ideele ja kuulame kõik mõtted ära. Nii saame olla kindlad, et ka kohalik rahvas on rahul Aidu revolutsioonilise tööga. Piirkonna atraktiivsuse tõstmine: Ainus tehissõudekanal Põhja- ja Baltiriikides on unikaalne tõmbeobjekt, mis toob Ida-Virumaa piirkonda juurde turiste, harrastajaid ja gruppe nii Eestist kui lähiriikidest. Nii suuremahulise projekti elluviimisega inspireerime teisi ette võtma sarnaseid projekte, et tõsta Ida-Virumaa atraktiivsust. Projekti panus piirkonna võimesse tegeleda Kõik hooned, mis Aidusse rajatakse on puitehitised, mille ehitamisel kliimaneutraalsele majandusele ülemineku on jälgitud ja jälgitakse kõige värskemaid kliimakindluse tagamise sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja põhimõtteid. Investeerime jõudsalt taastuvenergiasse rajades keskkonnamõjudega: päikeseelektrijaama, mille jõul kogu keskus on võimeline perioodil aprill-oktoober ära majandama kasutamata energiat, mis on toodetud põlevkivist. Üritame kõik liikurmasinad, mis vee peal toimetavad hoida elektriajamiga. Oleme võtnud omale eesmärgiks tulevikus ehitada reoveepuhastusjaam, mis tähendaks et keskus on täielikult ringmajandav - toodame elektri ise, vesi tuleb puurkaevust, reovesi  puhastatakse ja saadetakse tagasi loodusesse. Tekkivad jäätmed taaskasutatakse, mis hetkel käib läbi teenusepakkuja, kuid tulevikus on ka sellele lahendus tekkinud. Projekti tulemuste jätkusuutlikkus: 1. Keskkonnasõbralik Taristu ja Taastuvenergia: Päikeseelektrijaam: Projekti raames rajatakse 50kW päikesepargi koos hübriidinverteri ja 120kWh salvestusseadmega. See võimaldab keskuse energiatõhusat toimimist, vähendades sõltuvust fossiilkütustest ja vähendades süsiniku jalajälge. Roheline Energia ja Ringmajandus: Keskus töötab välja energiasäästlikke ja jätkusuutlikke lahendusi, nagu nullenergia hooned ja ringmajandusmudelid, mis aitavad tagada pikaajalise majandusliku ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse. 2. Kogukonna Kaasamine ja Sotsiaalne Innovatsioon: Kogukonna Üritused ja Algatused: Projekt julgustab kohalikke elanikke ja noori osalema ja korraldama üritusi, mis aitavad kaasa kogukonna sidususe ja sotsiaalse kaasatuse kasvule. See aitab tugevdada kogukonna vaimu ja tagada projekti jätkusuutlikkuse. Noorte Osalus: Pakkudes noortele praktikavõimalusi ja laagreid, tagatakse, et noored on aktiivselt kaasatud ja saavad arendada oma võimeid. See aitab kasvatada järgmise põlvkonna juhtide ja innovaatorite rühma, kes võivad tulevikus projekti juhtimist ja arendamist üle võtta. 3. Majanduslik Jätkusuutlikkus: Turismi ja Kohaliku Majanduse Edendamine: Aidu veespordi- ja vabaajakeskus tõmbab ligi nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi külastajaid, suurendades piirkonna atraktiivsust ja majanduslikku aktiivsust. Turismi kasv aitab kaasa kohalike ettevõtete arengule ja loob uusi töökohti. Mitmekesine Teenuste Portfell: Keskuse mitmekesine atraktsioonide ja teenuste valik, nagu veesport, discgolf, matkad ja suvefestivalid, tagab pideva külastajate voo ja tulude genereerimise. See aitab kindlustada keskuse finantsilise jätkusuutlikkuse. 4. Infrastruktuuri ja Teenuste Kvaliteet: Kaasaegne Taristu: Projekti raames rajatakse kvaliteetne taristu, sealhulgas teed, platsid, supluskoht ja tribüünid. See tagab, et keskus suudab pakkuda kõrgetasemelisi teenuseid ja meelitada ligi külastajaid pikaajaliselt. Turvalisus ja Juurdepääsetavus: Investeeritakse turvameetmetesse ja juurdepääsetavusse, tagades, et keskus on ligipääsetav kõigile külastajatele, sealhulgas erivajadustega inimestele. 5. Pidev Innovatsioon ja Kohanemisvõime: Tuleviku Tehnoloogiad: Keskus teeb koostööd Ida-Virumaa kolledžiga, et luua tuleviku tehnoloogiate linnak, kus näidatakse innovaatilisi ja jätkusuutlikke lahendusi. See tagab, et keskus on pidevalt kursis uusimate tehnoloogiate ja praktikatega. Kohanemisvõime: Keskus on valmis kohanduma muutuvate oludega, sealhulgas majanduslike ja keskkonnaalaste muutustega, tagades seeläbi pikaajalise jätkusuutlikkuse. Kokkuvõttes on Aidu Veespordi- ja Vabaajakeskuse arendamise projekti jätkusuutlikkus tagatud läbi keskkonnasõbralike lahenduste, kogukonna kaasamise, majandusliku elujõulisuse, kõrge kvaliteediga taristu ja teenuste ning pideva innovatsiooni ja kohanemisvõime. Projekti tegevused ja arendused on suunatud pikaajalise positiivse mõju saavutamisele nii keskkonnale, majandusele kui ka kohalikule kogukonnale. Projekti eeltingimused: 1. Rahastamine ja Finantsilised Tagatised: Rahastusallikad: Kogu projekti elluviimiseks vajalik rahastus, sealhulgas toetus ja omafinantseering, peavad olema kinnitatud ja tagatud. Rahastusallikad peavad olema usaldusväärsed ja piisavad, et katta projekti kõik etapid. Finantsplaan: Täpne ja realistlik finantsplaan peab olema koostatud, sisaldades kõiki projekti kulusid ja tulusid. Finantsplaan peab hõlmama ka riskide juhtimise strateegiaid ja reservfonde ettenägematute kulude katteks. 2. Tehnilised ja Operatiivsed Eeltingimused: Tehnilised Spetsifikatsioonid: Projekti kõik tehnilised spetsifikatsioonid peavad olema täpselt määratletud ja kooskõlas parimate praktikate ja standarditega. See hõlmab ehitusmaterjalide ja -tehnoloogiate valikut, mis vastavad kliimakindluse ja energiatõhususe nõuetele. Taristu ja Logistika: Projekti edukaks elluviimiseks peab olema tagatud vajaliku taristu ja logistika olemasolu. See hõlmab juurdepääsuteede, veevärgi, elektrivõrgu ja sidevõrkude rajamist ning hooldust. 3. Organisatsiooniline Struktuur ja Ressursid: Projektimeeskond: Projekti elluviimiseks peab olema moodustatud pädev ja kogenud meeskond, kes vastutab projekti erinevate aspektide eest. Meeskond peab hõlmama projekti juhtimist, insenertehnilisi oskusi, veespordialaseid tedamisi, finantsjuhtimist ja kogukonna kaasamist. Partnerlused ja Koostöö: Tõhusate partnerluste ja koostöösuhete olemasolu kohalike omavalitsuste, kogukonna organisatsioonide ja teiste sidusrühmadega on kriitilise tähtsusega. Partnerid peavad olema valmis panustama projekti elluviimisse ja tagama koostöö sujuva toimimise. 4. Riskijuhtimine ja Järelevalve: Riskijuhtimise Plaan: Projekti jaoks peab olema koostatud põhjalik riskijuhtimise plaan, mis hõlmab võimalikke riske ja nende leevendamise strateegiaid. Riskijuhtimise plaan peab olema regulaarselt ajakohastatud ja kooskõlas projekti edenemisega. Järelevalve ja Hindamine: Peab olema kehtestatud selged järelevalve ja hindamise mehhanismid, et jälgida projekti edenemist ja tagada eesmärkide saavutamine. See hõlmab regulaarset aruandlust ja kvaliteedikontrolli. 5. Kogukonna ja Sidusrühmade Kaasamine: Kogukonna Teavitamine: Kohalik kogukond ja teised olulised sidusrühmad peavad olema teavitatud projekti  eesmärkidest, tegevustest ja eeldatavast mõjust. Kaasamine peab olema süsteemne ja läbipaistev, võimaldades kogukonnal kaasa rääkida ja panustada projekti arendamisse. Tagasiside Mehhanismid: Peavad olema kehtestatud tõhusad tagasiside mehhanismid, mis võimaldavad kogukonnal ja sidusrühmadel esitada ettepanekuid ja kaebusi, ning projektijuhtkonnal neile õigeaegselt vastata. Nende eeltingimuste täitmine tagab, et Aidu Veespordi- ja Vabaajakeskuse arendamise II etapp algab tugeval alusel, on sujuvalt elluviidav ning saavutab kavandatud eesmärgid ja tulemused. Omafinantseeringu allikad: Aidu Veespordi- ja Vabaajakeskuse arendamise II etapi projekti omafinantseering on tagatud mitmest usaldusväärsest allikast, mis kindlustavad projekti finantsilise jätkusuutlikkuse ja elluviimise. Alljärgnevalt on toodud peamised omafinantseeringu allikad: 1. Teenuste Müük: Veespordi ja Vabaaja Teenused: Keskus pakub laia valikut veespordi ja vabaaja teenuseid, sealhulgas SUP laudu, wakeboardi, eFoile, kanuumatku, ujumiskohti, discgolfi, matku Aidu mägedes, saunu ja suvefestivale. Nende teenuste müügist saadav tulu moodustab olulise osa omafinantseeringust. Veespordivahendite Rentimine: Veespordivahendite, nagu elektrilised katamaraanid, paadid ja muud vahendid, rentimine genereerib stabiilset tulu, mis aitab katta projekti kulusid ja tagada keskuse jätkusuutlikkuse. 2. Võistluste Korraldamine: Rahvusvahelised ja Kohalikud Võistlused: Aidu veespordi- ja vabaajakeskus korraldab regulaarselt rahvusvahelisi ja kohalikke sõudmise, aerutamise ja veemoto võistlusi. Osavõtutasud, sponsorite toetus ja piletimüük aitavad märkimisväärselt kaasa omafinantseeringu kogumisele. Pealtvaatajate Teenused: Võistluste ajal pakutakse pealtvaatajatele erinevaid teenuseid, sealhulgas tribüünikohti, toitlustust ja suveniiride müüki. Nende teenuste tulud lisavad omafinantseeringusse täiendavaid vahendeid. 3. Lüganuse Valla Toetus: Kohalik Omavalitsus: Lüganuse vald on projekti oluline toetaja, pakkudes rahalist tuge projekti elluviimiseks. Valla toetus aitab katta projekti elluviimise kulusid ja näitab kohaliku omavalitsuse pühendumust piirkonna arendamisele ja kogukonna heaolu tõstmisele. Koostöö ja Partnerlus: Lüganuse vald toetab projekti ka mitterahaliste ressursside ja teenustega, sealhulgas administratiivse abi, logistilise toe ja kogukonna kaasamisega, mis aitavad kaasa projekti edukale elluviimisele.​ Projekti omafinantseeringu allikad on mitmekesised, tagades piisava finantsilise katte kõigi projekti elluviimise etappide jaoks. Omafinantseeringu allikate kombinatsioon teenuste müügist, võistluste korraldamisest ja Lüganuse valla toetusest loob tugeva aluse projekti jätkusuutlikkusele ja edule.  Põhjendus ettemakse taotlemisel: Projekti tegevuste valiku põhjendatus: Aidu Veespordi- ja Vabaajakeskuse arendamise II etapi raames valitud tegevused on hoolikalt kavandatud, et saavutada projekti eesmärgid ja tulemused, mis vastavad kogukonna vajadustele ja piirkonna arengustrateegiale. Alljärgnevalt on toodud põhjendus iga valitud tegevuse kohta: 1. Teede ja Platside Ehitus sh Juurdepääsutee ja kergliiklustee (1 033 104 €): Põhjendus: Mugav ja turvaline ligipääs Aidu Veespordikeskusesse on kriitilise tähtsusega külastajate ja võistlusel osalejate jaoks. Hea ligipääs julgustab rohkem inimesi keskuse teenuseid kasutama ja üritustel osalema. Mõju: Parandab oluliselt ligipääsetavust ja suurendab keskuse külastatavust, aidates kaasa keskuse finantsilisele jätkusuutlikkusele. 2. Rajamärgistussüsteem ja Kanali Varustus (492036 €): Põhjendus: Professionaalne rajamärgistussüsteem ja kanali varustus on hädavajalikud rahvusvaheliste sõude- ja aerutamisvõistluste korraldamiseks. Need süsteemid tagavad täpsed ja ohutud võistlusradade märgistused. Mõju: Tõstab keskuse mainet ja atraktiivsust tipptasemel spordivõistluste korraldamise paigana, meelitades kohale sportlasi ja pealtvaatajaid nii Eestist kui ka välismaalt. 3. Tribüüni, Trepi ja kaldtee Ehitamine (223 146 €): Põhjendus: Pealtvaatajatele mugavate vaatamiskohtade loomine on oluline, et suurendada ürituste atraktiivsust ja meelitada suuremat publikut, paraneb liikumine teenidushoone ja kanali vahel Mõju: Suurendab ürituste tulu ja kogukonna osalust, toetades keskuse finantsilist jätkusuutlikkust. 4. Veespordivahendite Hoiuruumi Ehitamine (136 895 €): Põhjendus: Hoiuruumi ehitamine on vajalik keskuse varustuse turvaliseks hoiustamiseks, tagades pikaajalise kasutatavuse ja investeeringu kaitse. Mõju: Vähendab varustuse kadumise ja kahjustumise riski, parandades keskuse operatiivset efektiivsust. 5. Täiendava Taristu Rajamine (149 668 €): Põhjendus: Päikesepargi ja muu rohelise energia taristu rajamine vähendab keskuse tegevuskulusid ja toetab keskkonnasõbralikke eesmärke. Mõju: Parandab keskuse energiatõhusust ja keskkonnasõbralikkust, toetades jätkusuutlikku arengut ja vähendades sõltuvust fossiilkütustest. Kokkuvõttes on valitud tegevused suunatud Aidu Veespordi- ja Vabaajakeskuse arendamisele, et saavutada projekti eesmärgid, parandada piirkonna atraktiivsust ja pakkuda mitmekesiseid võimalusi kohalikele elanikele ja turistidele. Tegevuste valik on hoolikalt kaalutud ja põhineb kohalike vajaduste, piirkonna potentsiaali ja projekti eesmärkide analüüsil. Projekti meeskond: Hardi Murula - SA Aidu Veespordikeskus juhatuse liige Haridus - 1996-2000 Eesti-Ameerika Ärikolledž (rahvusvaheline ärijuhtimine) - 2013-2014 Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool (taimekasvatus) Täiendharidus 2017 Estonian Business School (Projektijuhtimise sertifikaadiprogramm PRINCE2® praktikas) 2014 Eesti Sommeljeede Erakool (Veinitundja baaskursus 112 tundi) 2009-2011 TÜ Pärnu Kolledź (Mõisakoolide ettevalmistamine turismihooajal teenuste pakkumiseks) 2010 TÜ Pärnu Kolledź (Turismiturundus internetis 52 tundi) 2001 Kinnisvaraekspert (Kinnisvara baaskursus 1 kuu, Kinnisvaravaldkonda puudutavaid õigusnorme jt algteadmisi ülevaatlikult tutvustav) Varasemad tööalased kogemused 2015-2017 Ida-Viru Maavalitsus - Arengu ja planeerimisosakonna juhataja (Osakonna töö juhtimine ning maakondlik arendustegevus) 2009-2013 Maidla Vallavalitsus - Vallavanem (Kohaliku omavalitsuse juhtimine) 2009-2011 SA Ida-Virumaa tööstusalade arendus - Juhatuse liige (SA asutamine ning projektitegevuste ettevalmistamine) 2008-2009 Investment Agency OÜ - Projektijuht (Erinevate ettevõtete ja projektide juhtimine) 2004-2008 Maidla Vallavalitsus - Vallavanem (Kohaliku omavalitsuse juhtimine) 2003 Maidla Vallavalitsus - Abivallavanem (Kohaliku omavalitsuse majandusvaldkonna juhtimine) 2002-2003 Sylvester Sonda AS - Ostujuht (Ettevõtte ostu- ja müügitegevuse juhtimine) 2000-2002 Kinnisvarabüroo Uus Maa Virumaa - Maakler-hindaja (Kinnisvara müük ja hindamine) Muu oluline informatsioon 2011-2013 SA Aidu Veespordikeskus nõukogu esimees 2007-2022 SA Kohtla Kaevanduspark-muuseum (tänane SA Eesti Kaevandusmuuseum) nõukogu liige Rainer Oras - SA Aidu Veespordikeskuse arendusjuht Haridus 2019-2022 Viljandi Gümnaasium (matemaatika-füüsika suund) 2022-2024 TalTech (ehitusjuhtimine) Täiendharidus 2024 EAS teenusedisaini meistriklass (teenusedisaini koolitus 4 kuud) 2022 TalTech tuleviku insener-disainier koolitus (tuleviku toote/teenuse disaini põhiprintsiibid 6 kuud) Varasemad tööalased kogemused 2022-2024 MTÜ Teadusklubi - juhatuse liige ja asutaja (organistasiooni igapäevane koordineerimine ja projektide ettevalmistamine ning juhtimine) 2022-2023 startup Ray Foil - tegevusjuht (organistasiooni käivitamine ja igapäevane juhtimine) 2023-praeguseni Hüpotees OÜ - omanik ja juhatuse liige Muu oluline informatsioon 2012-2023 sõudesportlane - (5 aastat noortekoondise liige)  Terje Rattur - SA Aidu Veespordikeskus turundus Haridus 2008 EEK Mainori Kõrgkool (rakenduslik psühholoogia spetsialiseerunud personalijuhtimisele) 2017 TÜ Pärnu Kolledž magister (turismiteenuste disaini ja juhtimine) Täiendharidus 2023 Hariduskopter "Mina, ja tööle!?" (7 kuud) 2009 Eesti Kvaliteediühing/EAS "Märk kindlast arengust" (5 kuud) Varasemad töökogemused 1997-2002 Logistakeskuse AS - kontori juhataja 2002-2003 Ühistu Jõhvi Piim - turundus ja müügijuht 2004-2012 Saka Cliff Hotel & Spa - direktor 2011-praeguseni Tertur OÜ - omanik ja juhatuse liige 2012-2014 Kiviõli Seiklusturismikeskus - tegevjuht 2016-2023 Mehntack OÜ - juhatuse liige 2023-praeguseni SA Aidu Veespordikeskus - turundusteenuste pakkumine Projekti riskide kirjeldus: Aidu Veespordi- ja Vabaajakeskuse arendamise II etapp hõlmab mitmeid riske, mis võivad mõjutada projekti edukat elluviimist ja eesmärkide saavutamist. Alljärgnevalt on toodud peamised riskid koos nende leevendamise strateegiatega: 1. Finantsilised Riskid: Ehitushindade Tõus: Ehitusmaterjalide ja -teenuste hindade ootamatu tõus võib suurendada projekti kulusid ja ületada eelarvet. Leevendamine: Luua finantsreserv ootamatute kulude katteks ja sõlmida fikseeritud hinnaga lepingud tarnijatega nii varakult kui võimalik. Rahastamise Viivitused: Projekti omafinantseeringu või toetuste hilinemine võib viia rahavoogude probleemideni. Leevendamine: Koostada detailne rahavoogude plaan ja pidada regulaarseid läbirääkimisi rahastajatega, et tagada õigeaegne finantseerimine. 2. Tehnilised Riskid: Ehitustehnilised Probleemid: Ehitustööde käigus võivad ilmneda ootamatud tehnilised probleemid, nagu pinnase omaduste muutused või varjatud konstruktsioonilised defektid. Leevendamine: Teha põhjalikud eeluuringud ja geotehnilised analüüsid enne ehituse alustamist  ning kaasata kogenud ja pädevad ehitusspetsialistid. Kliimatingimused: Ebasoodsad ilmastikutingimused võivad viivitada ehitustöid ja mõjutada projekti tähtaegu. Leevendamine: Koostada paindlik ajakava, mis võimaldab ehitustöid teostada soodsates ilmastikuoludes, ning planeerida varuajad võimalike viivituste katteks. 3. Operatiivsed Riskid: Kogenematus Suletud Karjäärialal: Varem suletud karjäärialale taristu ja hoonestuse rajamine võib tekitada ootamatuid operatiivseid väljakutseid. Leevendamine: Kaasata projekteerimis- ja ehitusprotsessi eksperte, kellel on kogemusi sarnaste projektide elluviimisel. Personaliriskid: Kvalifitseeritud tööjõu puudus või kõrge töötajate voolavus võib takistada projekti elluviimist. Leevendamine: Pakkuda konkurentsivõimelist palka ja soodustusi, korraldada koolitusi ning luua motiveeriv ja toetav töökeskkond. 4. Majanduslikud ja Sotsiaalsed Riskid: Majanduse Seisak: Kohaliku või riikliku majanduse seisak võib vähendada projekti finantsilist toetust ja kasutajate arvu. Leevendamine: Mitmekesistada tulubaase ja arendada erinevaid teenuseid, et vähendada sõltuvust üksikutest tululiikidest. Kogukonna Vastuseis: Kohalik kogukond võib projekti suhtes vastuseisu avaldada, mis võib viia viivituste ja lisakulutusteni. Leevendamine: Kaasata kogukond projekti varases staadiumis, korraldada avalikke arutelusid ja teavituskampaaniaid ning võtta arvesse kogukonna ettepanekuid ja muresid. Kokkuvõttes on Aidu Veespordi- ja Vabaajakeskuse arendamise II etapi riskid hoolikalt kaardistatud ja neile on välja töötatud asjakohased leevendamisstrateegiad. Nende strateegiate rakendamine aitab tagada projekti edukuse ja kestva mõju piirkonnale. Projekti kasusaajad: Ida-Virumaa elanikud Projektist saadav kasu kohalikule kogukonnale: Aidu Veespordi- ja Vabaajakeskuse arendamise II etapp toob kaasa mitmeid olulisi eeliseid ja positiivseid muutusi kohalikule kogukonnale Ida-Viru maakonnas. Alljärgnevalt on välja toodud peamised kasud ja mõjud, mida projekt kohalikele elanikele ja kogukonnale laiemalt pakub: 1. Majanduslik Areng ja Tööhõive: 1. Uute Töökohtade Loomine: Projekti elluviimine ja keskuse käitamine loovad otseselt ja kaudselt uusi töökohti nii ehitussektoris kui ka teenindus- ja vabaajasektoris. See aitab vähendada kohalike elanike töötust ja suurendada piirkonna majanduslikku aktiivsust. Kohaliku Ettevõtluse Tugi: Keskus toob piirkonda rohkem külastajaid, mis omakorda toetab kohalike ettevõtete, sealhulgas majutuse, toitlustuse ja kaubanduse arengut. See loob lisavõimalusi kohalike ettevõtjate jaoks ja soodustab majanduslikku kasvu. 2. Sotsiaalne Sidusus ja Kogukonna Tugevdamine: Kogukonna Üritused ja Koosviibimised: Keskus pakub kohalikele elanikele võimalust korraldada erinevaid kogukonna üritusi ja koosviibimisi, nagu suvefestivalid, spordiüritused ja kogukonna koosolekud. See aitab tugevdada kogukonna sidusust ja ühtekuuluvustunnet. Vabatahtlik Töö ja Noorte Kaasamine: Projekti raames korraldatavad üritused ja tegevused pakuvad võimalusi vabatahtlikuks tööks ja noorte kaasamiseks, mis aitab arendada noorte oskusi ja teadmisi ning suurendada nende osalust kogukonnaelus. 3. Tervise ja Heaolu Parandamine: Tervise- ja Sporditegevused: Keskus pakub mitmekesiseid tervise- ja sporditegevusi, nagu sõudmine, aerutamine, ujumine, matkad ja välijõusaal. Need tegevused aitavad parandada kohalike elanike füüsilist ja vaimset tervist ning edendavad tervislikke eluviise. Vaba Aja Veetmise Võimalused: Keskuse erinevad atraktsioonid ja tegevused pakuvad kohalikele elanikele mitmekesiseid ja kvaliteetseid vaba aja veetmise võimalusi, suurendades nende elukvaliteeti ja rahulolu. 4. Hariduslik ja Keskkonnateadlikkus: Keskkonnateadlikkuse Suurendamine: Keskus edendab keskkonnateadlikkust ja jätkusuutlikku eluviisi läbi taastuvenergia kasutamise, ringmajanduse lahenduste ja nullenergia hoonete näidete. See aitab kasvatada kohalike elanike teadlikkust keskkonnahoidlikest tavadest ja kliimamuutuste mõjudest. Hariduslikud Programmid ja Laagrid: Keskus pakub hariduslikke programme ja laagreid, kus noored saavad õppida uusi oskusi ja teadmisi, mis aitavad neil paremini valmistuda tulevikuks. See hõlmab praktilisi kogemusi ja teoreetilist õpet liikumisest, veespordist ja turismiteenusepakkumisest. 5. Piirkonna Atraktiivsuse Tõstmine: Turismi Edendamine: Unikaalne veespordikeskus tõmbab piirkonda turiste nii Eestist kui ka välismaalt, suurendades Ida-Viru maakonna atraktiivsust ja tuntust. Turismitulud aitavad kaasa kohaliku majanduse arengule ja piirkonna elujõulisusele. Kohaliku Identiteedi Säilitamine: Keskuse arendamine endise põlevkivikaevanduse alale aitab säilitada ja edendada piirkonna postindustriaalset identiteeti, pakkudes uusi ja innovaatilisi kasutusviise ajaloolisele tööstusmaastikule. 6. Elanikkonna Sidususe ja Toimetuleku Parandamine: Ühistegevused ja Sotsiaalne Kliima: Keskus loob võimalusi elanike jaoks kokku tulla ja ühiselt erinevaid tegevusi harrastada, mis tugevdab kogukonna sotsiaalset kliimat ja parandab elanikkonna sidusust. Toimetuleku Võimaluste Suurendamine: Mitmekesised tegevused ja teenused aitavad kohalikel elanikel parandada oma toimetulekuvõimalusi ja elukvaliteeti, pakkudes mitmeid võimalusi sotsiaalseteks ja majanduslikeks tegevusteks.  Kokkuvõttes toob Aidu Veespordi- ja Vabaajakeskuse arendamise II etapp kohalikule kogukonnale mitmekesist kasu, parandades majanduslikku arengut, sotsiaalset sidusust, tervist ja heaolu, haridust ja keskkonnateadlikkust ning piirkonna atraktiivsust. Projekti mõjud on ulatuslikud ja püsivad, pakkudes kohalikele elanikele ja laiemale kogukonnale väärtuslikke võimalusi ja elukvaliteedi tõusu. Projekti kasusaajate asukoht: Piirkondlik Kasusaajate maakond: Ida-Viru maakond Kasusaajate linn/vald: Lüganuse vald Projekti kasusaajate täpsustus: Projekti "Aidu Veespordi-ja Vabaajakeskuse Arendamine II Etapp" kasusaajateks on mitmekesine rühm inimesi ja organisatsioone, kes saavad otsest või kaudset kasu projekti elluviimisest ja saavutatud tulemustest. Peamised Kasusaajad: 1. Kohalikud Elanikud: Füüsiline Aktiivsus ja Tervis: Kohalikud elanikud saavad kasutada veespordikeskuse rajatisi ja osaleda spordi- ning vabaajategevustes, mis parandavad nende füüsilist tervist ja üldist heaolu. Kogukonna Sidusus: Elanikel on võimalus osaleda kogukonnaüritustel ja vabaajategevustes, mis tugevdavad kogukonnatunnet ja sotsiaalset kapitali. Elukvaliteet: Paranenud infrastruktuur ja uued vaba aja veetmise võimalused tõstavad piirkonna elukvaliteeti ja üldist rahulolu elukeskkonnaga. 2. Noored ja Õpilased: Haridus ja Oskuste Arendamine: Noortele ja õpilastele pakutakse praktikavõimalusi, laagreid ja töökohti, mis aitavad neil arendada uusi oskusi ja suurendada teadlikkust keskkonnasäästlikest lahendustest ning tervislikest eluviisidest. Vabatahtlik Töö: Noored saavad osaleda vabatahtlikes tegevustes, mis arendavad nende vastutustunnet ja ühiskondlikku aktiivsust. 3. Turistid ja Külastajad: Rekreatsioon ja Meelelahutus: Turistid ja külastajad saavad nautida mitmekesiseid veespordi- ja vabaajategevusi, nagu sõudmine, aerutamine, kanuumatkad, discgolf ja saunamõnud, mis muudavad piirkonna atraktiivseks sihtkohaks. Unikaalsed Elamused: Aidu veespordikeskus pakub unikaalseid elamusi ja võimalusi, mida mujal Eestis ja lähiregioonides ei leia. 4. Kohalikud Ettevõtted ja Majandus:  4. Majandusareng: Projekti raames suurenenud turism ja külastajate arv loovad uusi ärivõimalusi kohalikele ettevõtetele, sh majutusasutustele, toitlustuskohtadele ja teenusepakkujatele. Töökohtade Loomine: Projekti elluviimine ja tegevuste käigus tekivad uued töövõimalused kohalikus kogukonnas. 5. Keskkond ja Jätkusuutlikkus: Keskkonnasõbralikud Lahendused: Projekt panustab taastuvenergia kasutamisse ja keskkonnasõbralike lahenduste rakendamisse, aidates vähendada piirkonna ökoloogilist jalajälge. Keskkonnateadlikkus: Projekt suurendab kohalike elanike ja külastajate teadlikkust keskkonnahoiust ja jätkusuutlikest eluviisidest. 6. Haridusasutused ja Teadus: Uurimis- ja Arendustegevus: Koostöös teadus- ja arendusasutustega luuakse tulevikutehnoloogiate linnak, kus on võimalik näha ja uurida nullenergia hooneid, tuleviku energiatootmise võimalusi ja ringmajandust.Ei ole käesoleva propjekti osa! Kokkuvõte: Projekti "Aidu Veespordi-ja Vabaajakeskuse Arendamine II Etapp" kasusaajateks on laiaulatuslik ja mitmekesine rühm, mis hõlmab kohalikke elanikke, noori, turiste, kohalikke ettevõtteid, keskkonda ja haridusasutusi. Kõik need rühmad saavad projekti elluviimisest olulist kasu, mis avaldab positiivset mõju nii individuaalsel, kogukondlikul kui ka regionaalsel tasandil. Omandisuhte kirjeldus: Projekti käigus rajatav ja/või parendatav põhivara ning inventar paikneb taotleja ja poartneri omanduses oleval maal. Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Alakaart.png Kinnituskiri //kohatäide// 04.04.2024 Rainer Oras 4.3 MB Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht SA Aidu Veespordikesku... Põhikirja koopia Põhikirja koopia. 31.05.2024 Rainer Oras 44.2 KB Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Alakaart.png Eelprojekt //kohatäide// 04.04.2024 Rainer Oras 4.3 MB 231202_TP_TL-Aidu.asic... Eelprojekt Teed ja platsid 31.05.2024 Hardi Murula 9.3 MB 22022401_PP_AiduPV_202... Eelprojekt Päikeseelektrijaam 31.05.2024 Hardi Murula 2.8 MB 1804_PP_AS-4-09_AiduAl... Eelprojekt Rajamärgistus 31.05.2024 Hardi Murula 1.7 MB 24004_PP_TL_V01_Aidu-j... Eelprojekt Juurepääsutee ja rannaala 31.05.2024 Hardi Murula 7.7 MB  korraldus nr 404 19.06... Eelprojekt 28.06.2024 Hardi Murula 90.0 KB Tribüün, trepp, kaldte... Eelprojekt 28.06.2024 Hardi Murula 3.6 MB Milline on projekti CO2 jalajälje hindamise Viiakse ellu tegevusi, mille puhul pole vaja CO2 jalajälge hinnata välja arvatud tulemus VÕI selgitus, miks ei ole vaja seda päikeseelektripargi rajamisel väheneva CO2 heitme koguse arvutus. hinnata?: Andmed: Keskuse keskmine kuu energiatarbimine: 3000 kWh (36 000 kWh aastas) Periood, millal keskus majandab ainult päikeseenergiaga: aprill- oktoober (7 kuud) Päikesepargi võimsus: 50 kW Salvestusvõimsus: 120 kWh Perioodil november-märts (5 kuud) päikeseenergia osakaal tarbimisest: 20% Tavaelektri erihetietegur: 0,715 kg CO2 ekv/kWh Päikeseelektri eritheitetegur: 0 kg CO2 ekv/kWh Arvutused: CO2 heide perioodil aprill-oktoober päikesepargiga: 3000 kWh/kuus * 7 kuud * 0 kg CO2 ekv/kWh = 0 kg CO2 CO2 heide perioodil november-märts päikesepargiga: 3000 kWh/kuus * 5 kuud * 0,715 kg CO2 ekv/kWh * 0,80 = 8580 kg CO2 Keskuse CO2 heide ilma päikeseelektripargita: 36 000 kWh * 0,715 kg CO2 ekv/kWh = 25 740 CO2/aastas Keskuse aastase CO2 heitme koguse vähenemine tänu päikesepargile: 25 740 kg CO2 - 8580 kg CO2 = 17 160 kg CO2 Tänu päikeseelektripargile väheneb keskuse CO2 heide 17 160 kg võrra. Kas projektis esineb märkimisväärseid Jah kliimariske (keskmise või suure mõjuga kliimaohud)?: Kui esineb märkimisväärseid mõjusid, siis Metsa- või maastikutulekahju  milliseid leevendusmeetmeid või Ehitised, varad ja protsessid - mõju on keskmine, sest keskusesse rajatake valdavalt kohanemislahendusi plaanitakse rakendada (või puitehitisi, kuid ehitamisel on kasutatud materjale, mis suudavad kuumusuele vastu on rakendatud) nende maandamiseks?: panna, mis vähendab põlengu ohtu. Leevendamine - Ala koristatakse pidevalt, et ei tekiks fokuseeritud päikesekiiri, mis võivad endaga kaasa tuua tuleohu. Põud ja veenappus Väljundid (tooted, teenused; mõju hoonete kasutamisele) - Põuad võivad mõjutada veetaset, kuid suur mõju on vähetõenäoline, kuna projektis kasutatakse puurkaevude vett, mis tagab stabiilse veevarustuse. Põua ajal võib veetase langeda, mõjutades niisutussüsteeme ja rohelust. Leevedamine - Tuleb rajada tõhusad veehoidlad ja paigaldada veesäästlikud niisutussüsteemid, et tagada piisav veekogus ka põuaperioodidel. Veetaseme monitooring ja vajadusel alternatiivsete veepunktide kasutamine. Tugevad sademed Tugeva sademete korral võib esineda fassaadide ja katuste kahjustusi, mis vajavad täiendavat hooldust ja remonti. Sisekliima võib muutuda niiskemaks. Suurenev sademete hulk võib koormata sademeveesüsteeme. Leevedamine - Sademeveesüsteemide tõhustamine, hoonete veekindluse parandamine, regulaarne hooldus ja remont. Maalihe Ehitised, varad ja protsessid - maalihke korral võivad kahjustuda hooned ja infrastruktuur. Sisendid ja väljundid - sademevee ärajuhtimine ja pinnase erosioon võivad mõjutada veevarustust ja hoonete kasutamist. Leevedamine - Maastiku stabiliseerimine ja tugevdamine, drenaažisüsteemide rajamine, maalihkeohu vähendamine. Veetaseme tõus sh hoovihmast tingitud üleujutus Veetaseme tõus võib mõjutada madalamaid alasid ja põhjustada perioodilisi üleujutusi, mis mõjutavad ehitisi ja juurdepääsu. Leevedamine - Üleujutusriskiga alade vältimine ehitustegevuses, tõhusad drenaažisüsteemid ja veekindlate ehitusmaterjalide kasutamine. Parema ülevaate saamiseks vaadata kliimaohtude mõju tabelit. Kas projekt hõlmab fossiilsete kütuste kasutust?: Ei Näitajad Lehel saate sisestada info selle kohta, milliseid näitajaid kasutate kavandatud muutuste ning väljundite loomise mõõtmiseks. Samuti tuleb iga näitaja juures tuua välja muutust mõõtev kogus (numbriliselt), mida projekti elluviimisel kavandatakse saavutada. Projektis saavutatava muutuse tulemuse näitaja on lehel automaatselt olemas ning sellele tuleb lisada projektipõhised väärtused. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Näitaja nimetus Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Põhivarainvesteering Osalevate organisatsioonide arv Organisatsioonide 0,00 2,00 arv Rajatud avalikkusele suunatud objektide arv Objektide arv 0,00 5,00 Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksis Jah Meetme tegevuse ülesed näitajad Osalenud organisatsioonide rahastus, mis täiendab toetust Euro 0,00 518 112,00 Kas projekt panustab näitajasse "hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "vabatahtlikus töös osalemise määr"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "elukeskkonnaga rahul või pigem rahul Jah olevate elanike osatähtsus"? Kas projekt panustab näitajasse "soolise võrdõiguslikkuse indeks"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "ligipääsetavuse mõõdik"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "ligipääsetavuse Aidu Veespordi- ja Vabaajakeskuse arendamise II etapp panustab mõõdik“?: oluliselt näitajasse "ligipääsetavuse mõõdik“, mis on kriitilise tähtsusega projekti edukaks elluviimiseks ja kogukonna teenindamiseks. Alljärgnevalt on välja toodud, kuidas projekt parandab ligipääsetavust ja aitab kaasa selle mõõdiku täitmisele: 1. Teede ja Platside Ehitus sh Juurdepääsutee: Juurdepääsuteede Parandamine: Projekti raames ehitatakse ja renoveeritakse juurdepääsuteed, mis tagavad mugava ja turvalise ligipääsu keskusele nii jalgsi, jalgratta, auto kui ka suuremate liiklusvahenditega. Parkimisvõimalused: Uued ja renoveeritud parkimisplatsid, sealhulgas eraldi parkimiskohad puuetega inimestele, suurendavad keskuse ligipääsetavust kõigile külastajatele. 2. Taristu ja Teenuste Juurdepääsetavus: Universaalne Disain: Kõik uued rajatised ja teenused on kavandatud universaalse disaini põhimõtteid järgides, et tagada ligipääs kõigile, sealhulgas erivajadustega inimestele. See hõlmab ligipääsetavaid hooneid, tualettruume, tribüüne ja muid rajatisi.  Rajamärgistussüsteem ja Kanali Varustus: Professionaalne rajamärgistussüsteem ja kanali varustus tagavad, et veespordi- ja vabaajakeskuse rajatised on kergesti leitavad ja kasutatavad kõigile sportlastele ja külastajatele. 3. Veespordivahendite Hoiuruum ja Atraktsioonid: Ligipääsetavad Vahendid: Veespordivahendite hoiuruumi ehitamine tagab, et kõik keskuse kasutatavad vahendid on kergesti kättesaadavad ja turvaliselt hoiustatud, vähendades takistusi nende kasutamisel. Atraktsioonide Ligipääsetavus: Kõik täiendavad veeatraktsioonid, nagu ujuvad takistusradad, lastebasseinid ja basseinid sauna terrassile, on kavandatud nii, et neid saaks kasutada võimalikult lai külastajate hulk, sealhulgas pered ja erivajadustega inimesed. 4. Transport ja Logistika: Ühistranspordi Ligipääs: Keskuse juurde rajatavad uued teed ja platsid võimaldavad parema ühistranspordiühenduse, tagades, et keskus on hõlpsasti ligipääsetav ka neile, kellel ei ole isiklikku sõiduvahendit. Jalgrattateed ja Jalakäijate Terviserajad: Projekti raames rajatakse ja renoveeritakse ka jalgrattateid ja jalakäijate terviseradasid, mis suurendavad keskuse ligipääsetavust ja edendavad tervislikke liikumisviise. 5. Digitaalne Ligipääs: Informatsioon ja Teenused Online: Projekti raames arendatakse ka digitaalseid teenuseid ja informatsioonisüsteeme, mis tagavad, et kõik keskuse teenused ja rajatised on kergesti leitavad ja broneeritavad online keskkonnas. See hõlmab ligipääsetavat veebilehte ja mobiilirakendust. Kokkuvõttes suurendab Aidu Veespordi- ja Vabaajakeskuse arendamise II etapp oluliselt keskuse ja selle teenuste ligipääsetavust kõigile kasutajatele, sõltumata nende vanusest, füüsilisest võimekusest või transpordivahendist. Parandatud ligipääsetavus aitab kaasa projekti laiemale eesmärgile pakkuda kvaliteetseid ja kättesaadavaid vabaaja- ja sporditeenuseid kohalikule kogukonnale ja külastajatele. Kas projekt panustab näitajasse „soolise Aidu Veespordi- ja Vabaajakeskuse arendamise II etapp võrdõiguslikkuse indeks“?: panustab märkimisväärselt näitajasse "soolise võrdõiguslikkuse indeks", edendades võrdsust ja võimaluste kättesaadavust mõlemale sugupoolele. Alljärgnevalt on välja toodud, kuidas projekt toetab soolist võrdõiguslikkust: 1. Võrdne Juurdepääs Teenustele ja Atraktsioonidele: Kättesaadavad Vabaajategevused: Projekt pakub mitmekesiseid vabaajategevusi, nagu sõudmine, aerutamine, ujumine, välijõusaal, discgolf ja matkad, mis on kättesaadavad ja ligipääsetavad nii meestele kui ka naistele. Kõik tegevused on kavandatud sooliselt neutraalsete põhimõtete järgi, tagades võrdse osalemise võimaluse kõigile.  Kohandatud Vahendid: Veespordivahendid ja muud atraktsioonid on kohandatud kasutamiseks kõigi poolt, sõltumata soost, tagades, et ei esine soolisi takistusi osalemisel. 2. Tööhõive ja Karjäärivõimalused: Võrdne Tööhõive: Projekti elluviimine ja keskuse käitamine loovad töökohti, kus tööhõive võimalused on võrdselt kättesaadavad nii meestele kui ka naistele. Rekruteerimis- ja töölevõtuprotsessid järgivad soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid, tagades, et kõik kandidaadid saavad võrdse kohtlemise. Karjäärivõimaluste Edendamine: Keskuse juhtimises ja töö korraldamises propageeritakse naiste ja meeste võrdsust juhtivatel ja spetsialisti ametikohtadel, edendades soolist tasakaalu ja karjäärivõimalusi mõlemale sugupoolele. 3. Koolitus ja Areng: Koolitusprogrammid: Keskus pakub koolitus- ja arenguprogramme, mis on suunatud nii meestele kui ka naistele, aidates neil omandada ja täiendada oskusi veespordi ja vabaajategevuste valdkonnas. Koolitused hõlmavad nii praktilisi oskusi kui ka juhtimis- ja organisatsioonilisi võimeid. Mentorlus ja Toetus: Projekt hõlmab mentorlusprogramme, kus naised ja mehed saavad võrdset juhendamist ja toetust oma karjääri arendamisel. See aitab kaasa soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja vähendab soolist lõhet töö- ja juhtimistasandil. 4. Sotsiaalne ja Kogukondlik Kaasatus: Üritused ja Programmid: Keskus korraldab erinevaid üritusi ja programme, mis on suunatud nii meestele kui ka naistele, edendades soolist tasakaalu ja kaasatust. Need üritused hõlmavad spordiüritusi, kogukonna koosviibimisi ja haridusprogramme, mis soodustavad soolist võrdõiguslikkust. Kogukonna Kaasamine: Kohalik kogukond kaasatakse projekti planeerimis- ja elluviimisprotsessi, tagades, et kõigi arvamused ja vajadused, sõltumata soost, on arvesse võetud ja esindatud. 5. Teadlikkuse Tõstmine ja Eeskujude Loomine: Soolise Võrdõiguslikkuse Propageerimine: Projektis osalejad ja keskuse külastajad teavitatakse soolise võrdõiguslikkuse  põhimõtetest ja tähtsusest, edendades teadlikkust ja toetades võrdseid võimalusi kõigile. Eeskujud ja Rollimudelid: Keskus propageerib ja esitab positiivseid eeskujusid mõlemast soost, kes on edukad veespordi ja vabaajategevuste valdkonnas, inspireerides nii mehi kui ka naisi aktiivselt osalema ja oma potentsiaali realiseerima. Kokkuvõttes aitab Aidu Veespordi- ja Vabaajakeskuse arendamise II etapp märkimisväärselt kaasa soolise võrdõiguslikkuse indeksi paranemisele, edendades võrdseid võimalusi, kaasatust ja osalust kõigile sugudele. Projekt on pühendunud soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete järgimisele ja nende edendamisele kõigis oma tegevustes ja protsessides. Kas projekt panustab näitajasse „hoolivuse ja Aidu Veespordi- ja Vabaajakeskuse arendamise II etapp panustab koostöömeele mõõdik“?: oluliselt näitajasse "hoolivuse ja koostöömeele mõõdik", edendades kogukonna sidusust, koostööd ja hoolivust kohalike elanike vahel. Alljärgnevalt on välja toodud, kuidas projekt toetab hoolivust ja koostöömeelt: 1. Kogukonna Sidusus ja Koostöö: Kogukonna Üritused: Keskus pakub platvormi erinevate kogukonna ürituste ja koosviibimiste korraldamiseks, sealhulgas suvefestivalid, spordiüritused ja hariduslikud tegevused. Need üritused toovad inimesi kokku ja loovad tugeva kogukonnatunde, edendades hoolivust ja koostöövalmidust. Kaasamispoliitika: Projekti raames rakendatakse kaasavat lähenemisviisi, kus kogukonna liikmed saavad osaleda projekti planeerimis- ja arendustegevustes. See tagab, et kõikide hääled ja ettepanekud on arvesse võetud, soodustades ühist vastutustunnet ja koostööd. 2. Vabatahtlik Töö ja Noorte Kaasamine: Vabatahtlikud Programmid: Projekt pakub võimalusi vabatahtlikuks tööks, kus kogukonna liikmed saavad oma panuse anda keskuse arendamisse ja ürituste korraldamisse. Vabatahtlik töö edendab kogukonna liikmete vahelist hoolivust ja ühistunnet. Noorte Osalus: Noortele pakutakse võimalusi osaleda erinevates programmides ja laagrites, mis arendavad nende sotsiaalseid oskusi ja koostöövõimet. Noorte kaasamine projektidesse aitab kasvatada vastutustunnet ja hoolivust tulevaste põlvkondade seas. 3. Mitmekesised Vabaaja- ja Sporditegevused: Koostööd Soodustavad Tegevused: Keskuse poolt pakutavad tegevused, nagu meeskonnamängud, grupitreeningud ja ühismatkad, edendavad koostööd ja hoolivust osalejate vahel. Need tegevused julgustavad inimesi üksteist toetama ja koos töötama ühiste eesmärkide saavutamiseks. Peresõbralik Keskkond: Keskus loob peresõbraliku keskkonna, kus pered ja sõpruskonnad saavad ühiselt  aega veeta, sportida ja lõõgastuda. See tugevdab peresidemeid ja kogukonna ühtsust. 4. Sotsiaalse Innovatsiooni ja Ettevõtluse Edendamine: Sotsiaalne Innovatsioon: Projekti raames edendatakse sotsiaalset innovatsiooni, luues uusi ja tõhusaid viise kogukonna vajaduste rahuldamiseks ja sotsiaalsete probleemide lahendamiseks. Sotsiaalne innovatsioon aitab suurendada hoolivust ja koostöömeelt kogukonnas. Ettevõtlus ja Partnerlus: Kohaliku ettevõtluse toetamine ja koostööpartnerluste loomine kohalike ettevõtete ja organisatsioonidega aitab tugevdada kogukonna majanduslikku ja sotsiaalset struktuuri. See soodustab vastastikust toetust ja hoolivust erinevate sidusrühmade vahel. 5. Haridus ja Teadlikkuse Tõstmine: Teavituskampaaniad ja Koolitused: Keskus korraldab teavituskampaaniaid ja koolitusi, mis keskenduvad hoolivuse ja koostöömeele väärtustamisele. Haridusprogrammid suurendavad teadlikkust kogukonna tähtsusest ja üksteise toetamise olulisusest. Keskkonnateadlikkus: Keskkonnasõbralike praktikate ja jätkusuutlikkuse propageerimine suurendab kogukonna liikmete hoolivust ümbritseva keskkonna ja tulevaste põlvkondade heaolu suhtes. 6. Tervise ja Heaolu Parandamine: Terviseprogrammid: Keskuse poolt pakutavad terviseprogrammid ja sporditegevused aitavad parandada kohalike elanike füüsilist ja vaimset tervist. Hea tervis toetab positiivseid sotsiaalseid suhteid ja koostöövalmidust. Stressi Leevendamine: Vaba aja veetmise ja lõõgastumisvõimalused aitavad vähendada stressi ja pingeid, soodustades hoolivamat ja koostöövalmis kogukonda. Kokkuvõttes panustab Aidu Veespordi- ja Vabaajakeskuse arendamise II etapp märkimisväärselt hoolivuse ja koostöömeele mõõdikusse, luues tugeva ja ühtehoidva kogukonna. Projekti mitmekesised tegevused ja kaasav lähenemine edendavad hoolivust, koostööd ja vastastikust toetust kohalike elanike vahel, aidates kaasa positiivsele sotsiaalsele ja majanduslikule arengule piirkonnas. Kas projekt panustab näitajasse „Vabatahtlikus Jah, projekt Aidu Veespordi-ja Vabaajakeskuse Arendamine töös osalemise määr“?: II Etapp panustab märkimisväärselt näitajasse „Vabatahtlikus töös osalemise määr“. Selgitus: 1. Kogukonna Kaasamine: Projekti elluviimise käigus kaasatakse kohalikke elanikke vabatahtlikesse tegevustesse, mis hõlmavad nii füüsilist tööd infrastruktuuri rajamisel kui ka korralduslikke ülesandeid spordi- ja vabaajaürituste läbiviimisel. 2. Noorte Kaasamine ja Praktikavõimalused:  2. Noortele pakutakse võimalusi osaleda projektis vabatahtlike abilistena, praktikantidena ja laagrite korraldajatena. See mitte ainult ei tõsta nende teadlikkust ja oskusi, vaid annab neile ka väärtuslikke kogemusi, mis soodustavad nende isiklikku ja professionaalset arengut. 3. Ürituste Korraldamine: Keskuses toimuvad regulaarselt mitmesugused spordi- ja vabaajaüritused, mille läbiviimisel on oluline roll vabatahtlikel. Nende ülesannete hulka kuuluvad korraldus, logistika, osalejate juhendamine ja üldine toetusüritustel. 4. Kogukonna Projektid: Projekti raames toetatakse ja soodustatakse kohalikke algatusi ja kodanikualgatusi, mis nõuavad vabatahtlike osalemist. See suurendab kogukonna aktiivsust ja tugevdab kohalike elanike vahelist sidusust. 5. Koolitused ja Teavitustegevus: Projekti osana korraldatakse koolitusi ja teavitustegevusi, et suurendada teadlikkust vabatahtliku töö võimalustest ja tähtsusest. Need tegevused motiveerivad inimesi vabatahtlikena osalema ja panustama kogukonna arengusse. Kokkuvõte: Projekti eesmärkide hulka kuulub vabatahtliku töö väärtustamine ja soodustamine erinevate tegevuste kaudu. Selline lähenemine aitab kasvatada vabatahtlikus töös osalemise määra, pakkudes mitmekesiseid ja tähendusrikkaid võimalusi kohalikele elanikele ja noortele, et nad saaksid aktiivselt panustada oma kogukonna ja piirkonna arengusse. Kas projekt panustab näitajasse Jah, projekt Aidu Veespordi-ja Vabaajakeskuse Arendamine II Etapp "Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate panustab oluliselt näitajasse "Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul elanike osatähtsus"?: olevate elanike osatähtsus". Selgitus: 1. Elukvaliteedi Tõstmine: Projekti elluviimine toob kaasa uute ja kvaliteetsete vabaaja- ja spordivõimaluste loomise, mis parandavad kohalike elanike igapäevaelu. Veespordi- ja vabaajakeskuse rajamine pakub elanikele ja turistidele erinevaid tegevusi nagu SUP laud, Wakeboard, eFoil,  kanuumatkad, ujumiskohad, discgolf ja palju muud, mis suurendavad nende elukvaliteeti ja rahulolu elukeskkonnaga. 2. Tervise ja Heaolu Parandamine: Spordi- ja vabaajakeskuse tegevused, nagu sõudmine, aerutamine, ujumine ja välijõusaali kasutamine, edendavad füüsilist aktiivsust ja tervislikku eluviisi. See omakorda parandab elanike tervist ja üldist heaolu, mis on otseselt seotud nende rahuloluga elukeskkonnaga. 3. Keskkonnasõbralike Lahenduste Rakendamine: Projekti käigus rakendatakse mitmeid keskkonnasõbralikke lahendusi, sealhulgas päikeseelektrijaama rajamine, energiasalvestid, elektriauto laadimiskohad ja täiustatud välisvalgustite võrk. Need meetmed aitavad kaasa piirkonna keskkonnasäästlikkusele ja loovad elanikele meeldivama ja tervislikuma elukeskkonna. 4. Kogukonna Sidusus ja Sotsiaalne Kapital: Keskuse areng loob võimalusi kogukondlikeks üritusteks ja koosviibimisteks, mis tugevdavad kogukonna sidusust ja sotsiaalset kapitali. Koos veedetud aeg ja ühistegevused suurendavad elanike rahulolu ja kuulumistunnet kogukonda. 5. Infrastruktuuri Parandamine: Projekti raames paranevad piirkonna teed, platsid ja juurdepääsuteed, mis muudavad liikumise ja ligipääsu Aidu karjääri mugavamaks. See parandab oluliselt kohalike elanike igapäevast liikumisvabadust ja rahulolu piirkonna infrastruktuuriga. Kokkuvõte: Projekt Aidu Veespordi-ja Vabaajakeskuse Arendamine II Etapp tõstab kohalike elanike rahulolu elukeskkonnaga mitmel olulisel moel. Uued vabaaja- ja spordivõimalused, tervislikkuse edendamine, keskkonnasõbralikud lahendused, kogukonna sidususe suurendamine ja infrastruktuuri parandamine loovad elanikele meeldivama, tervislikuma ja elukvaliteeti tõstva keskkonna. See omakorda suurendab "elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsust" piirkonnas. Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide Projekt Aidu Veespordi-ja Vabaajakeskuse Arendamine II indeksis: projekti panus keskkonna- ja Etapp annab olulise panuse Eesti keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisse: kliimaeesmärkide saavutamisse, aidates tõsta Eesti kohta üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksis. Selgitus: 1. Taastuvenergia Kasutamine ja Tootmine: Projekti raames rajatakse 50 kW päikesepark koos hübriidinverteri ja 120 kWh salvestusseadmega. See aitab vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja suurendada  taastuvenergia osakaalu piirkonnas, toetades Eesti kliimaeesmärke ja vähendades kasvuhoonegaaside heitkoguseid. 2. Energiatõhususe Parandamine: Keskuse arendamisel rakendatakse energiatõhususe põhimõtteid, sealhulgas hoone automaatika ja teavitus süsteemide kasutuselevõtt, mis optimeerivad energiatarbimist ja vähendavad keskkonnamõjusid. See aitab kaasa Eesti eesmärkidele energiatõhususe suurendamisel ja säästvale arengule. 3. Keskkonnasõbralike Transpordivahendite Edendamine: Elektriauto laadimiskohtade rajamine ja elektriliste katamaraanide kasutamine vähendavad sisepõlemismootoriga sõidukite kasutamist, vähendades seeläbi õhusaastet ja müra. See toetab kestliku transpordi eesmärke ja edendab keskkonnasõbralikke liikumisviise. 4. Ringmajandus ja Jätkusuutlikkus: Projekt keskendub ringmajanduse põhimõtetele, sealhulgas reovee puhastamise ja taaskasutamise plaanid, mis tagavad, et vee- ja jäätmemajandus oleks jätkusuutlik. See aitab vähendada keskkonnamõjusid ja toetab jätkusuutlikku arengut. 5. Keskkonnateadlikkuse Suurendamine: Aidu Veespordi-ja Vabaajakeskus plaanib koostööd Ida-Virumaa kolledžiga, et luua tuleviku tehnoloogiate linnak, kus tutvustatakse nullenergia hooneid, tuleviku energiatootmise võimalusi ja ringmajanduse põhimõtteid. See suurendab avalikkuse teadlikkust keskkonna hoidmisest ja jätkusuutlikest eluviisidest. 6. Keskkonnasõbralike Praktikate Edendamine: Kõik projekti raames rajatavad hooned on puitehitised, mille ehitamisel järgitakse kliimakindluse tagamise põhimõtteid. See vähendab ehitustegevuse keskkonnamõjusid ja soodustab loodussõbralikke ehituspraktikaid. Kokkuvõte: Projekt Aidu Veespordi-ja Vabaajakeskuse Arendamine II Etapp toetab oluliselt Eesti keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamist mitmel tasandil. Taastuvenergia kasutamine,  energiatõhususe parandamine, keskkonnasõbralike transpordivahendite edendamine, ringmajandus, keskkonnateadlikkuse suurendamine ja keskkonnasõbralike praktikate edendamine aitavad tõsta Eesti kohta üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksis. Projekt on kooskõlas ÜRO säästva arengu eesmärkidega ning toetab Eesti püüdlusi saavutada kliimaneutraalsus ja kestlik areng. Kas valmiv ehitis on vastavuses kvaliteetse Jah ruumi aluspõhimõtetega?: Selgitus ehitise vastavuse kohta kvaliteetse Jah, Aidu Veespordi-ja Vabaajakeskuse II etapi raames ruumi aluspõhimõtetele: valmiv ehitis on täielikult vastavuses kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega. Selgitus ehitise vastavuse kohta kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele: 1. Funktsionaalsus ja Mitmekesisus: Ehitised ja rajatised on kavandatud nii, et need pakuvad mitmekesiseid funktsioone ja teenuseid. Keskus hõlmab spordivõimalusi (sõudmine, aerutamine, ujumine), vabaaja tegevusi (SUP laud, Wakeboard, discgolf) ning rekreatsioonialasid (matkarajad, saunad). See mitmekesisus tagab, et erinevad kasutajad leiavad keskuses sobivaid tegevusi, mis vastavad nende vajadustele ja huvidele. 2. Ligipääsetavus ja Juurdepääsetavus: Projekti raames paranevad teed, platsid ja juurdepääsuteed, muutes ligipääsu keskusele mugavaks ja turvaliseks nii jalakäijatele, jalgratturitele, autodele kui ka suurematele sõidukitele. Avalik supluskoht, tribüünid, välijõusaal ja laste mänguväljak on kavandatud nii, et need oleksid kergesti ligipääsetavad kõigile elanikele ja külastajatele, sealhulgas erivajadustega inimestele. 3. Kvaliteetne Disain ja Materjalid: Kõik ehitised on kavandatud kasutades kaasaegseid ja vastupidavaid materjale, mis tagavad nende pikaealisuse ja madalad hoolduskulud. Puitehitised on loodud järgides värskeimaid kliimakindluse põhimõtteid, mis tagavad nende vastupidavuse kohalikele ilmastikutingimustele ja vähendavad keskkonnamõjusid. 4. Keskkonnasõbralikkus ja Jätkusuutlikkus:  4. Keskus on projekteeritud ja ehitatud keskkonnasõbralikult, hõlmates taastuvenergia lahendusi nagu päikeseelektrijaam ja energiasalvestid. Samuti rakendatakse ringmajanduse põhimõtteid, sealhulgas reovee puhastamise ja taaskasutamise süsteeme, mis toetavad keskkonna jätkusuutlikkust ja ressursside tõhusat kasutamist. 5. Kohaliku Identiteedi ja Pärandi Säilitamine: Projekti keskmes on Aidu endise põlevkivikaevanduspiirkonna taaskasutamine, luues sellele uue väärtuse ja identiteedi veespordi- ja vabaajakeskusena. See aitab säilitada ja arendada piirkonna ajaloolist ja kultuurilist pärandit, pakkudes samal ajal uusi ja uuenduslikke kasutusvõimalusi. 6. Kasutajakesksus ja Kogukonna Kaasamine: Ehitised ja rajatised on loodud kasutajasõbralikult, arvestades kohaliku kogukonna vajadusi ja eelistusi. Kogukonna kaasamine projektide kavandamisse ja elluviimisse tagab, et loodud ruumid vastavad kohalike elanike ootustele ja suurendavad nende rahulolu elukeskkonnaga. Kokkuvõte: Aidu Veespordi-ja Vabaajakeskuse II etapi ehitis vastab täielikult kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele, pakkudes mitmekesiseid, ligipääsetavaid, keskkonnasõbralikke ja kasutajakeskseid lahendusi. Projekt on kavandatud ja teostatud viisil, mis tagab nii kohalike elanike kui ka külaliste rahulolu, edendades samal ajal piirkonna jätkusuutlikku arengut ja säilitades kohalikku kultuuripärandit. Kas taristuinvesteeringu puhul on vajalik läbi Ei viia CO2 jalajälje hindamine: Põhjendus, miks CO2 jalajälje hindamine ei ole Viiakse ellu tegevusi, mille puhul pole vaja CO2 jalajälge hinnata välja vajalik: arvatud päikeseelektripargi rajamisel väheneva CO2 heitme koguse arvutus. Andmed: Keskuse keskmine kuu energiatarbimine: 3000 kWh (36 000 kWh aastas) Periood, millal keskus majandab ainult päikeseenergiaga: aprill-oktoober (7 kuud)  Päikesepargi võimsus: 50 kW Salvestusvõimsus: 120 kWh Perioodil november-märts (5 kuud) päikeseenergia osakaal tarbimisest: 20% Tavaelektri erihetietegur: 0,715 kg CO2 ekv/kWh Päikeseelektri eritheitetegur: 0 kg CO2 ekv/kWh Arvutused: CO2 heide perioodil aprill-oktoober päikesepargiga: 3000 kWh/kuus * 7 kuud * 0 kg CO2 ekv/kWh = 0 kg CO2 CO2 heide perioodil november-märts päikesepargiga: 3000 kWh/kuus * 5 kuud * 0,715 kg CO2 ekv/kWh * 0,80 = 858 0 kg CO2 Keskuse CO2 heide ilma päikeseelektripargita: 36 000 kWh * 0,715 kg CO2 ekv/kWh = 25 740 CO2/aastas Keskuse aastase CO2 heitme koguse vähenemine tänu päikesepargile: 25 740 kg CO2 - 8580 kg CO2 = 17 160 kg CO2 Tänu päikeseelektripargile väheneb keskuse CO2 heide 17 160 kg võrra. Kas projekt on seotud fossiilkütuste otsese Ei kasutusega?: Kas on läbi viidud kliimamuutustega Jah kohanemise ja kliimaohtude mõju hindamine?: Projekti mõju kliimaeesmärkidele: Aidu Veespordi-ja Vabaajakeskuse Arendamine II Etapp järgib täielikult "ei kahjusta oluliselt" (DNSH - do no significant harm) põhimõtteid, mis tulenevad Euroopa Liidu roheleppest ja kehtivad perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide ning taaste- ja vastupidavusrahastu kasutamisel. Põhimõtted ja Projektiga Seotud Meetmed: 1. Kliimamuutuste leevendamine: Projekt väldib olulist kasvuhoonegaaside heite suurenemist. Kasutame taastuvenergia  lahendusi nagu päikeseelektrijaamad ja energiasalvestusseadmed, mis aitavad vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja vähendada süsiniku jalajälge. 2. Kliimamuutustega kohanemine: Projekti raames on arvestatud praeguse ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõjuga. Arendustegevused on kavandatud viisil, mis väldivad kahjulike mõjude suurenemist nii inimestele, loodusele kui ka varadele. Kasutame kaasaegseid tehnoloogiaid ja lahendusi, mis tagavad projektide vastupidavuse muutuvas kliimatingimustes. 3. Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: Projekt väldib veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee ning mereala hea keskkonnaseisundi kahjustamist. Keskus kasutab veevarustuseks puurkaeve ning tagab tõhusa veekasutuse ja - säästlikkuse läbi veesäästlike niisutussüsteemide ja veehoidlate rajamise. 4. Üleminek ringmajandusele: Projekt ei põhjusta olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel ega suurenda oluliselt jäätmete teket. Ehitamisel ja tegevustes järgitakse ringmajanduse põhimõtteid, sealhulgas materjalide taaskasutust ja jäätmete vähendamist. Ehitised on kavandatud puitehitistena, mis on jätkusuutlikumad ja väiksema keskkonnamõjuga. 5. Saastuse vältimine ja tõrje: Projekt ei suurenda märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette ega pinnasesse. Kasutame keskkonnasõbralikke materjale ja tehnoloogiaid, mis vähendavad saastet ja aitavad säilitada piirkonna ökoloogilist tasakaalu. 6. Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: Projekt ei kahjusta märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ega elupaikade ja liikide kaitsestaatust. Arendustegevustes on arvestatud kohalike ökosüsteemide ja elurikkuse säilitamise ning kaitse vajadustega. Piirkonna arendamisel järgitakse Natura 2000 alade kaitsenõudeid ja muid kohalikke looduskaitseeeskirju.  Kokkuvõte: Aidu Veespordi-ja Vabaajakeskuse Arendamine II Etapp on kavandatud ja viiakse ellu viisil, mis järgib "ei kahjusta oluliselt" põhimõtteid. Projekt tagab, et arendustegevused ei tekita olulist kahju keskkonnale, vaid toetavad kestlikku ja keskkonnasõbralikku majandustegevust. Tehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste ning madalama keskkonnamõjuga alternatiivide eelistamine aitab vähendada projekti negatiivseid mõjusid ja toetab Euroopa Liidu roheleppe eesmärkide saavutamist. Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Kliimaohtude mõju Kliimariskide hindamise Kliimaohtude mõju 31.05.2024 Rainer Oras 28.7 KB Aid... aruanne tabel. Tegevused Lehel saate sisestada projekti tegevused ning nende elluviimise alguse ja lõpu. Projekti tegevused peavad jääma projekti elluviimiseks kavandatud ajaraami. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Projekti tegevuse Projekti tegevuse nimetus Planeeritud algus Planeeritud lõpp tunnus Põhivarainvesteering 4 Materiaalse põhivara soetamine 01.07.2024 30.06.2026 Tegevuse täpsustus: Rajatakse kerkuse juurdepääsutee sh kergliiklustee, rajatakse tribüün, trepp ja kaldtee, mis ühendab keskuse teenidushoonet ja kanalit, rajatakse veespordivahendite hoiuruum, 50 kW päikesepark koos hübriidinverteri ja 120kW/h salvestiga, veelauapargi ja rannaala teenindusmoodulid, aed ja väravad ümber sõude ja aerutamiskanali, tellitakase ehitustööde omanikujärelevalveteenus 10 Materjaalse põhivara ost 01.07.2024 30.06.2026 Tegevuse täpsustus: Paigaldatakse rajamärgistussüsteem, stardisüsteem, stardisild, paatide sillad 3tk, soetatakse katamaraanid 2 tk 12 Projektijuhtimine 01.07.2024 30.06.2026 Tegevuse täpsustus: Tagatakse projekti juhtimine ja vajalike aruannete koostamine. Kokku 24 kuud, keskmiselt 80 tundi kuus, 25 €/tund, lisanduvad maksud Eelarve Lehel saate sisestada elluviidavate tegevuste eelarve ja lisatingimused projekti kohta. Üldtingimused Kulude tingimused: Taotletud toetuse määr (%): Kõigil tegevustel sama Kas projektiga teenitakse tulu?: Projektiga teenitakse tulu Tulu tingimused: Puhastulu ei teenita või ette maha ei arvata Projekti maksumus Kogumaksumus (EUR): 2 193 431,46 Abikõlbliku kulu summa (EUR): 2 193 431,46 Taotletud toetuse määr (%): 68,39 Taotletav toetuse summa (EUR): 1 500 000,00 Omafinantseeringu summa (EUR): 693 431,46 Tegevuste eelarve Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Projekti Projekti tegevuse nimetus Kulu tüüp (määr %) Abikõlblik % tegevuse tunnus summa (EUR) Põhivarainvesteering 4 Materiaalse põhivara soetamine Otsene kulu (2%) 1 594 145,00 72,68 Eelarve rea täpsustus: Ehitustegevused ja soetused, omanikujärelevalve  10 Materjaalse põhivara ost Otsene kulu (2%) 492 036,00 22,43 Eelarve rea täpsustus: Kanali varustuse soetamine ja paigaldamine 12 Projektijuhtimine Otsene kulu (2%) 64 242,00 2,93 Eelarve rea täpsustus: Kokku 24 kuud, keskmiselt 80 tundi kuus, 25 €/tund, lisanduvad maksud Kokku (EUR): 2 150 423,00 98,04 Horisontaalsed kulud 13 Ühtse määra alusel kulu (Otsene kulu 2%) 43 008,46 1,96 Kokku (EUR): 43 008,46 1,96 VALDKOND KOKKU (EUR): 2 193 431,46 100,00 Kõigi tegevuste eelarve kokku ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 2 193 431,46 Failide lisamine Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht KE 2 Aidu-keskuse_tee-... Hinnakalkulatsioon 28.06.2024 Hardi Murula 25.3 KB KE1_Aidu-juurdepaasute... Hinnakalkulatsioon 28.06.2024 Hardi Murula 34.8 KB Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Aidu VSK II etapi kont... Hinnakalkulatsioon Kontrolleelarve 31.05.2024 Hardi Murula 47.7 KB KE3 Kergtee Kulude loe... Hinnakalkulatsioon 28.06.2024 Hardi Murula 25.5 KB KE4_Aidu WSC line mark... Hinnakalkulatsioon 28.06.2024 Hardi Murula 61.4 KB TU1_Aidu veepark_Deye_... Hinnakalkulatsioon 28.06.2024 Hardi Murula 1.0 MB Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Aidu VSK II etapi eela... Eelarve 28.06.2024 Hardi Murula 50.6 KB Rahastajad Lehel saate sisestada info selle kohta, millises ulatuses taotleja ja partnerid projekti rahastavad. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Rahastaja nimi Rahastaja täpsustus Abikõlblik % summa (EUR) Sihtasutus Aidu Veespordikeskus 393 431,46 17,94 Lüganuse Vallavalitsus 300 000,00 13,68 Omafinantseeringu summa (EUR): 693 431,46 31,62 Taotletud toetuse summa (EUR): 1 500 000,00 68,38 KOKKU (EUR): 2 193 431,46 100,00 Projekti rahastajad kokku ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 2 193 431,46 Võrdlus eelarve lehega ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 2 193 431,46 Esitamine Lehel saate üle vaadata sisestatud andmed pdf-failina, kontrollida esindusõiguse olemasolu ja esitada taotlust rakendusüksusele. Enne taotluse esitamist veenduge esindusõiguse olemasolus Äriregistri registrikaardilt. Vajadusel lisage volikiri taotluse lehele "Taotleja" vastava kontaktisiku juurde. Taotluse esitamisel veenduge, et teie arvutisse oleks paigutatud uusim ID-kaardi tarkvara. Tarkvara saab allalaadida siit. Rakendusüksusele esitatava projekti taotluse versiooni saate enne allkirjastamist ja saatmist alla laadida ja üle vaadata: taotlus_2021- 2027.6.01.24-0177_08072024_002155.pdf Rakendusüksusele esitatud viimase allkirjastatud projekti taotluse versiooni saate alla laadida ja üle vaadata siit: taotlus_2021-2027.6.01.24- 0177_02072024_200139.pdf.asice Volitused Kontrollige e-äriregistrist, kas Teil on äriregistri registrikaardi järgi õigus taotleja Sihtasutus Aidu Veespordikeskus (registrikood 90010388) esindamiseks: Kontrolli äriregistri registrikaarti siit. Kinnitused Palun tutvuge alljärgnevate tingimustega ning kinnitage, et olete nendega nõus: Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega seotud kohustustest. Kinnitan, et kõik partnerid on andnud nõusoleku projektis osalemise kohta ja on teadlikud toetuse saamisega seotud kohustustest. Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusega nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“. Kinnitan, et olen teadlik, et perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 20 kohaselt toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse. Kinnitan, et olen teadlik, et taotlemisega seotud andmeid kasutatakse ÜSS2021_2027 § 17 kohase hindamise läbiviimisel. Kinnitan, et olen teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta, kui esinevad Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (ühendmäärus) § 34 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni alused või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks, kui esinevad ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Kinnitan, et nõustun, et mind auditeeritakse ja kontrollitakse ÜSS2021_2027 alusel. Kinnitan, et mina ja mu partnerid nõustuvad, et meid auditeeritakse ja kontrollitakse ÜSS2021_2027 alusel. Kinnitan, et järgin projekti ellu viimisel Eesti Vabariigi Põhiseaduses, Euroopa Liidu Põhiõiguste hartas ja Puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatut. Kinnitan, et projekt vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 lõikes 4 toodud keskkonnanõuetele ning „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, mida järgitakse ka projekti elluviimisel. Kinnitan, et projekti kõiki tegevusi ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud, välja arvatud juhul, kui see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 kohaselt lubatud. Kinnitan, et järgin rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 3 kohaseid sanktsioone ning välistan otseselt ja kaudselt tehingud sanktsioneeritud isikutega. Kinnitan, et mu partnerid järgivad rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 3 kohaseid sanktsioone ning välistavad otseselt ja kaudselt tehingud sanktsioneeritud isikutega. Kinnitan, et projekti tulemusel loodud või soetatud vara jääb pärast projekti lõppemist avalikku kasutusse vähemalt viieks aastaks. Kinnitan, et tagan toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimise viisil, mis muudab need suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta neid kohandada või kasutada eridisaini, mis hõlmab nelja peamise erivajaduse (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga ja eakas) ja ajalise iseloomuga erivajadusega (püsiv ja ajutine) ning liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega arvestamise. Kinnitan regionaalabi saamise puhul, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole sama või sarnast tegevust või selle osa üle viidud ühest Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi ettevõttest (algne ettevõte) teise Euroopa Majanduspiirkonna lepingu muus osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav ettevõte), kus toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ja seetõttu  Euroopa Majanduspiirkonnas asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad ning sellega seoses võtab ta kohustuse, et sellist ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering tehtud. Kinnitan, et kõik taotluses esitatud andmed on õiged ja täielikud, olen ülaltoodud tingimustega tutvunud ja olen nendega nõus. Allkirjastaja andmed (allkirjastatud digitaalselt) Ees- ja perenimi: Rainer Oras Allkirjastamise aeg: 08.07.2024 00:22  Projekti "Alutaguse matka- ja ronimiskeskuse väljaarendamine" taotlus rahastamiseks Taotleja Lehel saate sisestada projekti taotleja andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki sisestatud andmeid saate enne taotluse lõplikku esitamist muuta, kontaktisikuid saate muuta kogu projekti eluaja vältel. Taotluse esitamiseks tuleb kõik andmed sisestada järgnevatesse väljadesse. Taotlust saavad e-toetuse keskkonna kaudu näha, muuta, allkirjastada ja esitada üksnes kontaktisikuks lisatud isikud. Taotleja andmed Taotleja nimi: ALUTAGUSE MATKAKLUBI Registrikood: 80082259 Juriidiline vorm: Mittetulundusühing Telefon: +372 5141692 E-post: [email protected] Riik: Eesti Aadress: Jaama tn 100, Kohtla-Nõmme alev, Toila vald, Ida-Viru maakond Postiindeks: 30503 Pangakonto: EE522200221022568202 Konto omanik, millele rakendusüksus teostab Jah toetuse makseid, on ka makse saajaks: Makse saaja pangas: ALUTAGUSE MATKAKLUBI Ettevõtte suurus: Ei kohaldu Projekti kulude käibemaks: Saab küsida riigilt tagasi Kaupade / teenuste ostmiseks, tööde tegemiseks Ei tuleb läbi viia riigihange: EMTAK põhitegevusala: 93299 (Muud mujal liigitamata lõbustus- ja vaba aja tegevused) Kontaktisikud Nimi Ametikoht Roll Telefon E-post Isik soovib saada teavitusi e-postile Ingrid juhatuse liige Sisestaja, 5141692 ingrid@matkaklubi. Jah Kuligina Projektijuht ee Isikukood: 46710062229 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kirjavahetus Projekt Maksetaotlus Aruanne Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Üldandmed Lehel saate sisestada projekti üldandmed ja info selle kohta, kas olete saanud või taotlenud käesoleva projektiga sisuliselt seotud tegevuste elluviimiseks toetust teistest allikatest. Toetust ei saa taotleda kulule, mida on juba teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi vahenditest rahastatud. Projekti üldandmed Projekti number: 2021-2027.6.01.24-0537 Projekti nimi: Alutaguse matka- ja ronimiskeskuse väljaarendamine Projekti algus ja lõpp: 01.04.2024 - 31.08.2026 Taotlusvoorust tulenevad andmed Taotlusvoor: 6.1.11 ÕÜF Ida-Viru piirkondlikud algatused - suurprojektid - 30.11.2023-31.05.2024 Käesoleva projektiga seotud toetused Kas taotleja on rakendanud või taotlenud Ei vahendeid käesoleva projektiga sisuliselt seotud (k.a jätkutegevused) tegevuste rahastamiseks?: Partnerid ja makse saajad Lehel saate sisestada projekti elluviimisesse kaasatud partnerid ja nende kontaktisikud. Kohustuslik on sisestada partnerid, kes panustavad projekti rahaliselt või kelle kulusid projektist hüvitatakse. Siin sisestatud andmetega eeltäidetakse rahastajate leht. Kõik taotluse juurde kontaktisikuks märgitud isikud näevad antud taotlust e-toetuse keskkonna kaudu ning saavad taotlust enne selle ametlikku esitamist muuta ja allkirjastada ning esitada. Partnerid, makse saajad ja nende kontaktisikud Nimi Nimi pangas Registri-/isikukood Roll Telefon E-post ALUTAGUSE MATKAKLUBI ALUTAGUSE MATKAKLUBI 80082259 Makse saaja Pangakonto: EE522200221022568202 Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Näitan: 10 Kokku: 1 Sisu Lehel saate kirjeldada projekti, tuues välja projektile sõnastatud eesmärgi ja tulemuse, projekti tegevused koos väljunditega ning nende saavutamise mõõdikud. Samuti saate määratleda projekti seotuse valdkonnaga, millesse projekt panustab. Siin lehel sisestatud projekti väljundite kohta tuleb järgmistel lehtedel sisestada lisaandmeid. Projekti valdkonnad Valdkond, millesse projekt panustab: Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Projekti väljund: Põhivarainvesteering Projekti asukoht Projekti asukoha tüüp: Aadress Aadress: Jaama tn 100, Kohtla-Nõmme alev, Toila vald, Ida-Viru maakond Projekti kirjeldus Olemasolev olukord ja ülevaade projekti Olemasolev olukord vajalikkusest: 1. Ida-Viru elanike tervis ja liikumisharrastuste kättesaadavus Tervise Arengu Instituudi poolt labi viidud uuring „Ida-Virumaa. Maakonna tervise ja heaolu ulevaade 2022“ naitab, et Ida-Virumaa: elanike oodatav eluiga on madalaim, kui mujal Eestis; varajane suremus (alla 65 eluaastat) on Eesti suurim; surmad vereringeelundite haigustesse on tunduvalt arvukamad kui mujal Eestis; elanike tervena elada jaanud aastad on madalamate seas Eestis; ulekaalulisus on samuti tunduvalt suurem, kui Eesti keskmine. fuusiline võimekus 16-64.a. seas on Eesti halvim. Terviseprobleeme saab oluliselt parandada tegelemisega liikumisharrastustega. Paraku on samas uuringus välja toodud, et just Ida-Virumaal on:  · Tervisespordi harrastamine Eesti madalaim. Hobitegevuse kattesaadavus Eesti madalaim; Spordiasutuste kattesaadavus Eesti madalamate seas. 2. Tööstuspärand ja turism Uuring “Koostoo ja konkurents toostusparandil põhinevas turismis Ida-Virumaal” toob välja järgmised aspektid. Geopoliitiline ajalugu ja hetkeseis, digipoore ja rohelepe mõjutavad nii põlevkivitoostust kui ka turismitegevust. Ida-Virumaad eristavad teistest Eesti piirkondadest põlevkivitoostuse jaljed – tühjad hooned, tehismaastikud, jaatmed ja reostus. Tinglikult saab piirkonda võrrelda roostevoonditega ehk kahanevaks monofunktsionaalseks toostuspiirkonnaks, mida iseloomustavad majanduslangus ja rahvaarvu vahenemine. Nende elavdamiseks poordutakse üle Euroopa sageli kultuuri ja turismi poole. Turism mangib olulist rolli ka Ida-Virumaa majanduse elavdamisel. 2017.aastal lepiti kokku Ida-Viru turismibränd “Seiklusmaa”. Brändi kujundamisel on ühe osana võetud arvesse maakonna maastikulise mõõte eripara ja toostusparandi kaasamise võimalust. Eelpool mainitud uuringus tuuakse aga välja, et hetkel on toostusparandil kolm võimalust, millest paraku domineerivad võimalused 1 ja 2: 1. jaetakse kasutusest valja (säilitatakse, aga ei kasutata); 2. mahajaetus ja huljatus; 3. aktiivne ja parandist lahtuv kasutus (nt Eesti Kaevandusmuuseum) Kuigi toostusparand pakub juba praegu head tausta aktiivturismile ja kultuuriturismile – ei ole ta iseseisvana piisav turismimagnet. Selleks on vaja olulisi investeeringuid. Nii ongi suur toostusturismi potentsiaal jäänud seni ellu viimata. Projekti vajalikkus Antud projektiga Alutaguse Matkaklubi poolt välja arendatav Alutaguse matka- ja ronimiskeskus: · loob Ida-Virumaa elanikele võimaluse tegeleda aastaringselt atraktiivse ja mitmekülgselt arendavate liikumisharrastustega. Läbi selle annab oma panuse Ida- Viru elanike füüsilise ja vaimse tervise paranemisele; · võtab kasutusele seni kasutusest välja jäänud osa endise Kohtla kaevanduse hoonest ja aladest. Läbi selle aitab kaasa tööstuspärandi säilimisele ja tutvustamisele ning annab tuge Ida-Virumaa seiklusturismi arengule. Projekti eesmärk ja tulemused: Projektiga välja- arendatav Alutaguse matka- ja ronimiskeskus koosneb kahest põhiosast: 1. Matkakeskus. Peamisteks tegevusteks on erinevad matkad piirkonna tehismaastikel 2. Ronimis- ja seikluskeskus. Peamisteks tegevusteks on erinevad ronimise ja seiklustegevused Eesti Kaevandusmuuseumi C ja D tasandil ning territooriumil. Uldised, kaugemad eesmargid, mida antud projekt toetab: · Ida-Viru elanike füüsiline ja vaimne tervis on paranenud Eesti keskmiste näitajate tasemeni. · Ida-Virumaal on hobitegevuse ja spordiasutuste kättesaadavus paranenud üle Eesti keskmise näitaja ning liikumisharrastustega tegelemine on Ida-Virumaa elanike seas populaarne. · Ida-Virumaal suure potentsiaaliga tööstusturism kui üks oluline osa Seiklusmaa brändist ja kliimaneutraalsele majandusele ülemineku tegevusharu – on välja arendatud ja saavutanud turistide seas populaarsuse. Otsesed eesmärgid ja tulemused: · Väljaarendatud Alutaguse matka- ja seikluskeskuses pakutakse Ida- Virumaa elanikele võimalust tegeleda mitmekülgselt arendavate liikumisharrastustega: Matkakeskuses pakutakse 12 liiki liikumisharrastust: jalgsi-, kanuu-, freestylekanuu-, kajaki-, SUPsurfi-, rattasurf-, kahlamise-, jalgratta-, tõukeratta-, suusa- ja räätsamatkamist. Loetletud liikumisharrastustega on võimalik tegeleda kombineeritult või eraldi valides ühe matkaliigi. Ronimis- ja seikluskeskuses saab harrastada 3 erinevat liikumisharrastust: alpinismi, kaljuronimist ja boulderingi. · Alutaguse matka- ja seikluskeskus on toeks Ida-Viru seiklusturismi arengule, rakendades tööstuspärandit ja pakkudes turistidele mitmekülgseid ja atraktiivseid seiklusteenuseid. Matkakeskuses pakutakse 12 erinevat liiki matkateenust: jalgsi-, kanuu-, freestylekanuu-, kajaki-, SUPsurfi-, rattasurfi-, kahlamise-, jalgratta-, tõukeratta-, suusa- ja räätsamatkamist Ida-Virumaa tehismaastikel. Neist 3 (freestylekanuu-, SUPsurf-, rattasurfi- ja vees kahlamise matkad on Eestis esmakordsed). Ronimis- ja seikluskeskuses pakutakse 4 erinevat liiki seiklusteenust: boulderingi, seinaronimise, tööstusalpinismi ja meeskonnatöö teenuseid. Kokku pakutakse 4 erinevat ronimisseikluse teenust, millest 1 (tööstusalpinism) on Eestis esmakordne. Projekti lühikokkuvõte avalikkusele: Projektiga väljaarendatav Alutaguse matka- ja ronimiskeskuses koosneb kahest põhiosast: 1. Matkakeskus, kus pakutakse piirkonna elanikele 12 erinevat liikumisharrastuse viisi: jalgsi-, kanuu-, freestylkanuu-, kajaki-, SUPsurfi-, rattasurfi-, kahlamise-, jalgratta-, tõukeratta-, suusa- ja räätsamatkamist. 2. Ronimis- ja seikluskeskus, mille peamisteks tegevusteks on erinevad ronimise ja seiklustegevused Eesti Kaevandusmuuseumi C ja D tasandil ning territooriumil. Projekti mõju meetme eesmärgile: Projekt kvalifitseerub järgnevate meetme tegevuste alla 1) sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni viljelemine, arendamine ja edendamine. Alutaguse matka- ja ronimiskeskus pakub võimalust tegeleda süsteemselt ja aastaringselt matkamise kui mitmekülgselt arendava liikumisharrastusega nii sise- kui ka välitingimustes. Selle tulemusel tõuseb Ida-Virumaal liikumisharrastusega tegelevate inimeste arv, mis omakorda parandab inimeste füüsilist ja vaimset tervist. See omakorda annab piirkonna elanikele parema teotahte ja võimekuse olla aktiivne kodanik. Kaasates kogukonda oma tegevustesse, loob matka- ja ronimiskeskus soodsa keskkonna sotsiaalse ettevõtluse edendamiseks ja innovatiivsete algatuste tekkeks piirkonnas. 2) keskkonnateadlikkuse edendamine, sealhulgas energiatõhususe, taastuvenergia, digiteerimise ja ringmajanduse valdkonnas. Kõikidel Alutaguse Matkaklubi poolt läbiviidavatel matkatreeningutel, koolitustel ja matkadel on keskkonnaalased teemad olulisel kohal. See aitab inimestel paremini mõista looduse ja inimtegevuse seoseid ning mõju neile endile. See omakorda aitab ka mõtestada loodushoiu vajadust ja kliimaneutraalsele majandusele ülemineku positiivset tähendust. 3) kohaliku postindustriaalse identiteedi jäädvustamine, säilitamine, arendamine ja mõtestamine, sealhulgas kohaliku ruumilise tööstuspärandi säilitamine, alternatiivsete kasutusviiside arendamine ja tööstuspärandi avalikes huvides kasutuselevõtt. Alutaguse matka- ja ronimiskeskus rajatakse endise Kohtla kaevanduse rikastusvabriku hoonesse. Hetkel asub antud hoone A, B ja E tasanditel Eesti Kaevandusmuuseum. Lähiajal plaanib SA Eesti Kaevandusmuuseum kasutusele võtta veel pool D tasandist. Ülejäänud tasandid (C ja pool D tasandit) jääksid kasutuseta, sest muuseumil pole võimekust üksi nii suurt tööstushoonet alternatiivseteks tegevusteks ümber ehitada ja hallata. Siin kohal ongi oluline roll Alutaguse Matkaklubil, kui Kaevandusmuuseumi pikaaegsel koostööpartneril, kes on valmis võtma kogu C ja pool D tasandist oma kasutusse. See omakorda võimaldab läbi erinevate tegevuste tutvustada kaevanduse, muuseumi ja ka Alutaguse Matkaklubiga seotud lugusid järgnevatele põlvkondadele. On ju praegune maakonna ainus matkaklubi välja kasvanud just kaevanduse matkaklubist. 4) kohalikele noortele suunatud ja noorte algatatud tegevused, sealhulgas võtmepädevuste arendamine; Alutaguse matka- ja ronimiskeskus pakub matka- ja ronimisalast liikumisharrastust nii Ida-Virumaa lastele (alates 3a. vanusest), noortele kui ka täikasvanutele.  Noored (vanuses 14-30a.) moodustavad kõikidest sihtrühmadest suurima osa. Matkamine (sh kaljuronimine) on üks liikumisharrastustest, mis annab noortele laiapõhjalisi võtmepädevusi nagu: · oskus hakkama saada looduses ja kriisiolukorras; · oskust suhelda ja teha meeskonnatööd; · strateegilist ja taktikalist mõtlemist ja lahenduste leidmist; · algatusvõimet. Need loetletud pädevused on olulised ettevõtliku ja konkurentsivõimelise noore ehk aktiivse kodaniku kasvatamisel. Eelnevast tulenevalt on matka- ja ronimiskeskus noortele oluline platvorm atraktiivseks vaba aja veetmiseks, füüsilise ja vaimse tervise tugevdamiseks ning võtmepädevuste arendamiseks, mis on neile kasulikud nii isiklikus elus kui ka karjääris. 5) tegevused vabatahtlikus töös osalemise soodustamiseks, kogukondade tugevdamiseks ja nende säilenõtkuse arendamiseks. Alutaguse Matkaklubis on inimeste kaasamisel ja vabatahtlikul tööl oluline roll. Nii saavad kogukonna inimesed omavahel tihedamini kokku, mis tugevdab nende sotsiaalseid sidemeid. Ühiste eesmärkide nimel koos tegutsedes tugevneb kogukonna ühtsus ja uhkustunne. Lisaks sellele saavad inimesed vabatahtliku töö kaudu üksteiselt erinevaid oskusi, mis võivad tulla neile kasuks nii isiklikus elus, kui tööalaselt. Matkaklubi juhatuse liige läbis spordijuhtide koolituse, kus tutvustati häid praktikaid teistest Euroopa riikidest, mida kavatseme samuti kasutada. Projekti panus piirkonna võimesse tegeleda Matka- ja ronimiskeskuse väljaarendamine endise Kohtla kaevanduse ja praeguse kliimaneutraalsele majandusele ülemineku Eesti Kaevandusmuuseumi alale toob piirkonnale kaasa mitmeid positiivseid mõjusid: sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja · sotsiaalne mõju; keskkonnamõjudega: · tööhõivealane mõju; · majanduslik mõju; · keskkonnaalane mõju. Sotsiaalne mõju: · Uus ja põnev aastaringne vabaaja sisustamine mitmekülgselt arendava liikumisharrastusega nii sise- kui välitingimustes. Matkamine, sh seinaronimine on spordiala, mis arendab füüsist, suurendab kehalist osavust ja tasakaalu, annab oskusi hakkama saada kriisiolukordades, õpetab tundma loodust. Seeläbi on Alutaguse matka- ja ronimiskeskusel oluline roll mõtestatud vabaaja veetmise pakkumisel ning tervisliku eluviisi propageerimisel, aidates kaasa nii füüsilise kui vaimse tervise parandamisel Ida-Virumaa laste, noorte ning täiskasvanute seas. Tööhõivealane mõju: · Alutaguse matka- ja ronimiskeskuse käivitumisel luuakse vähemalt 5-6 põhitöökohta (treenerina, instruktorina, matkajuhina, administraatorina jne), sama palju osalise tööajaga töökohta (võlaõiguslepinguga väljakutsel). Lisaks soodustab vabatahtliku töö aktiveerumist. Majanduslik mõju:  · Alutaguse matka- ja ronimiskeskuses pakutakse lisaks treeningutele ja matka- /seiklusõppe läbiviimisele (sotsiaalsetele teenused kogukonnale) ka mitmekülgseid matka- ja seiklusteenuseid maakonna külastajatele (turismiteenus). Lisaks meelitab ronimis- ja seikluskeskus piirkonda külastajaid, kes kasutavad teenuseid kohalikes ettevõtetes (majutuskohad, toitlustus, kauplused jne). See omakorda aitab elavdada Ida-Viru turismimajandust toetades professionaalse abiga Ida-Viru turismibrändi – SEIKLUSMAA kuvandit. Keskkonnaalane mõju: · Kõikidel Alutaguse Matkaklubi matkatreeningutel, matkadel ja seiklustegevustel on keskkonnahariduslike teemade käsitlemine olulisel kohal. Keskkonnateemade käsitlemine vahetult looduskeskkonnas aitab osalejatel paremini mõista looduse ja inimtegevuse seoseid ning tegevuse mõju inimestele enestele. Matka- ja ronimiskeskuse õppeklassis viiakse läbi regulaarseid keskkonnahariduslikke programme ja koolitusi. Need tegevused loovad tugeva eelduse piirkonna elanike suhtumise ja elustiili muutumiseks keskkonnahoidlikumaks. Nad mõistavad kliimaneutraalsele majandusele ülemineku vajadust ja on valmis tegema selleks teadlikke otsuseid. Samuti kaasa mõtlema lahenduste leidmiseks kestlikule ja loodussäästlikule majandamisele ettevõtluses. Lisaks sellele annavad matkajuhid oma matkadel ja seiklustegevustel keskkonnasäästliku eluviisi olulisuse sõnumit edasi ka maakonna külastajatele, aidates sellega kaasa laiaulatuslikumale teavitus- ja selgitustööle. Lisaks aitab kaasa ajaloolise hoone terviklikule rakendamisele, mis omakorda aitab kaasa ajaloo ja kultuuripärandi säilimisele. Projekti tulemuste jätkusuutlikkus: Projektiga loodud Alutaguse matka- ja ronimiskeskuses hakatakse pakkuma lisaks sotsiaalsetele teenustele (liikumisharrastuse alased, eelkõige matkade- ja ronimise treeningud ning koolitused), lisaks ka majandusalaseid teenuseid (seiklusteenused turistidele) Selline kahesuunaline teenuste pakkumine (sotsiaalne ja turismimajanduslik) võimaldab: · Hajutada hooajalisust. Tavapäraselt on matkatreeningute ja turismi hooajad veidi erinevatel aegadel. Näiteks suvel, kui on suurim turismihooaeg, on treeningutes ja koolitustel suhteliselt pikad pausid. · Kasutada ressursse efektiivsemalt. Samu vahendeid saavad kasutada nii treeningulised kui turistid. · Kasutada kogenud meeskonda (spetsialiste) efektiivsemalt ja tagada neile järgepidev töö ning sellega ka järjepidev sissetulek. Teenuse teest saadud tulu aitab hoida matka- ja seikluskeskuse jarjepidevat toimimist. Samuti on peamised partnerid valdkonniti veidi erinevad. Sotsiaalsete teenuste puhul: haridusasutusi, omavalitsusi, Eesti Olumpiakomiteed, kulade seltse ja seltsinguid, piirkonna elanikke. Turismimajandusteenuste puhul: Ida-Viru turismiklastrit, Eesti Kaevandusmuuseumi, piirkonna turismiettevõtjaid, Loodusturismi Ühingut jt Projekti eeltingimused: Täidetud eeltingimused:  1. Kinnistu ja hoone omanikuga – Eesti Kaevandusmuuseumiga – on sõlmitud eelkokkulepe Eesti Kaevandusmuuseumi rikastusvabriku hoone C ja D tasandi ning väliala rentimise suhtes projekti positiivse otsuse puhul. Eelkokkulepe on lisatud. 2. Teostaud on eelprojekt ja ehitusregistrisse on esitatud taotlus ehitusloa saamiseks. Lisatud. Omafinantseeringu allikad: · Matkateenuste tasud – ca 50 000.00 € aastas, kokku ca 100 000.00 € Alutaguse Matkaklubi matkatreenerid ja matkajuhid on valmis matka- ja ronimiskeskuse rajamise eesmärgil panustama vabatahtliku tööna teenusmatkade läbiviimisesse. 85% teenustest laekuv tulu läheb antud projekti omafinantseeringu katteks. · Sihtotstarbeline laen Maaelu Edendamise Sihtasutuselt – ca 275 000.00 € Oleme ettevalmistustööde käigus Maaelu Edendamise Sihtasutusega konsulteerinud ja saanud vastuse, et Alutaguse Matkaklubi on selleks abikõlblik. · Täiendava alternatiivina on veel võimalus taotleda Maaelu Edendamise Sihtasutuse käendusega pangalaenu. · Lisaks sellele oleme alustanud ettevalmistustega sponsorite leidmiseks. Põhjendus ettemakse taotlemisel: Soovime ettemaksu. Alutaguse Matkaklubil ei ole võimekust oma eelarvest kogu projekt enne toetuse laekumist ise ellu viia. Ettevalmistuste käigus suheldes Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja matkaklubi kodupanga Swedbangaga, anti mõista, et kuni 60% on meil projekti sildfinantseeringuks reaalne saada, küll aga mitte 100%. Projekti tegevuste valiku põhjendatus: Alutaguse Matkaklubi on Eesti Kaevandusmuuseumiga teinud koostööd alates juba üle 20.aasta. Alutaguse Matkaklubi ruumid on paiknenud Eesti Kaevandusmuuseumis juba alates 2002.aastast. Sellest ajas on klubi kasutanud lepingu alusel Eesti Kaevandusmuuseumile kuuluva rikastusvabriku torni välisseinu ronimistreeninguteks ja ronimisteenuste pakkumiseks. Selle aja jooksul oleme aru saanud, et: · Tänapäeval ei piisa harrastusteenuste pakkumisel ainult välitingimustest. Ronimistreeningute puhul on muutunud sisetingimused iga aastaga üha olulisemaks. Spetsialistide (treenerid ja instruktorid) arvates ei vea treeningud ainult välitingimustega enam välja. · Eesti Kaevandusmuuseumile kuuluv endine tööstushoone sobib ronimisteenuste kohandamiseks ideaalselt. Enamus Soome, Läti ja ka Eesti suurimad ronimiskeskused on välja arendatud endistesse tööstushoonetesse. · Eesti Kaevandusmuuseumit ümbritsev tööstusmaastik sobib suurepäraselt nii matkatreeningutega tegelemiseks kui ka seiklusturismi teenuste pakkumiseks erinevates matkaliikides. Seal on üle 30 km Aidu karjääri kanaleid veematkaspordi harrastamiseks, üle 6 tehismäe mägimatkaspordi harrastamiseks, 30km2 puistanguid  üle 6 tehismäe mägimatkaspordi harrastamiseks, 30km2 puistanguid jalgsi- ja talvematkade treeninguteks. Kõik need loetletud tehislikud pinnavormid annavad head eeldused ka seiklusturismi teenuste pakkumiseks. Seni on puudus pigem kvaliteetsest varustusest. Alutaguse Matkaklubi ja Eesti Kaevandusmuuseum kumbki pole võimelised eraldiseisvalt üksi neid tohutuid tööstushooneid kasutusele võtma. Ühiselt – jagades lepinguga kohustused ja õigused – on see reaalne. Lisaks sellele pakuvad mõlema organisatsiooni teenused (nii sotsiaalsed teenused kogukonnale kui ka turismimajanduslikud teenused turistidele) teineteisele head täiendust. Näiteks ei pea Alutaguse Matkaklubi hakkama tegelema toitlustuse ja majutuse korraldamisega. Mõlemad pakuvad kohalikule kogukonnale kvaliteetseid vabaaja sisustamise võimalust – üks pigem ajaloo ja kultuuri kontekstis, teine jällegi aktiivtegevuse kontekstis. Piirkonna külastajatel on lai põnevate teenuste valik kasvõi mitmeks päevaks. Projekti meeskond: Projektijuht - Ingrid Kuligina. Projektide juhtimise kogemus alates 2002.aastast. Selle aja jooksul juhtinud üle 100 projekti, neist kümmekond suuremahulist projekti. Lisaks on organisatsiooni juhtimise kogemust aastast 1995. Tänu sellele on kogenud protsesside juhtija ja oskab hästi protsessidesse kaasata vajalikke kogemustega inimesi. Alutaguse Matkaklubi liikmetest moodustatud nõukoda (Jaanus Kasu, Kelli Kasu, Tanel Leisalu, Kristina Ernits, Rasmus Rooden, Tanel Käher). Kõik loetletud liikmed on matkatreeneri ja/või matkajuhi kogemustega. Nad on käinud tutvumas teiste Euroopa ronimiskeskustega (nt Lätis, Helsingis, Prahas, Nürnbergis, Münchenis jne). Lisaks sellele on neil erinevad isiklikud ning tööalased oskused ja teadmised, mis kuluvad projekti elluviimisel ära. Näiteks: neist 2 on töötanud ehitusel, 1 on töötanud elektrikuna, 1 omab kogemust kindlustusteemadel, 2 on tugevad turunduses jne. Projekti paremaks elluviimiseks kaasatakse lisaks (projekti eelarves kajastub töötasuna): · Hanke- ja ehitusspetsialist. · Ronimisradade spetsialist. Projekti riskide kirjeldus: Projekti juhtimise ja kompetentsi risk. Projekti elluviimisesse ei kaasata konsultatsioonifirma professionaalset projektijuhti. Maandamine: Alutaguse Matkaklubi juhatuse liige, Ingrid Kuligina, on suurte kogemustega projektijuht (vt CV) Klubi liikmetest on moodustatud nn nõukoda. Projekti kaasatakse 2 valdkonna spetsialisti: · Hanke ja ehitusspetsialist.  · Ronimisradade spetsialist. Finantsrisk. Alutaguse Matkaklubil pole piisavalt finantsvõimekust projekti elluviimiseks. Maandamine: · Kokkulepe matkaklubi liikmetega, et kahe aasta jooksul on nad valmis panustama vabatahtliku tööna matkade ja koolituste läbiviimisesse. 85% saadud tulust läheb antud projekti finantseerimise katteks. Klubis on 25 liiget, neist 12 aktiivset teenuse osutajat. · Eelläbirääkimised Maaelu Edendamise Sihtasutusega. Saime vastuse, et oleme sealt sihtlaenu saamiseks abikõlblikud. · Eelläbirääkimised Swedbangaga. Oleme saanud vastuse, et oleme laenu saamiseks abikõlblikud. · Plaanis on kaasata inimene, kellel on suured kogemused töös sponsoritega. Ehitushinnad kallinevad Maandamine · Hästi läbimõeldud hange ja lepingud. Selleks kaasatakse projekt hanke- ja ehitusspetsialist Ehituse kvaliteedi risk Ehitustööd on ebakvaliteetsed Maandamine: omanikujärelvalve kaasamine, samuti ehitusspetsialisti kaasamine. Projekti kasusaajad: Toetuse saaja, Ida-Virumaa elanikud Projektist saadav kasu kohalikule kogukonnale: Paraneb liikumisharrastuste kättesaadavus, sellega seoses tõuseb elanike harrastus- ja tervisespordiga tegelejate arv. See omakorda parandab kogukonna elanike füüsilist ja vaimset tervist. Uus ja põnev aastaringne vabaaja sisustamine mitmekülgselt arendava liikumisharrastusega nii sise- kui välitingimustes. Matkamine, sh seinaronimine on spordiala, mis arendab füüsist, suurendab kehalist osavust ja tasakaalu, annab oskusi hakkama saada kriisiolukordades, õpetab tundma loodust. Sellega paraneb lisaks tervisele ka inimeste keskkonnateadlikkus. Inimesed oskavad teha teadlikke valikuid, mõista kliimaneutraaslele majandusele ülemineku vajadust. Võimalus osaleda vabatahtlikuna Alutaguse matka- ja ronimiskeskuse töös: näiteks osaleda arendustegevuste arutelus, osaleda lastele ja noortele treeningute, võistluste ja/ või teiste sündmuste läbiviimisel. Igaüks vastavalt oma võimalustele ja võimekusele. Vabatahtliku töö kaudu saavad kogukonna inimesed omavahel tihedamini kokku, mis tugevdab nende sotsiaalseid sidemeid. Ühiste eesmärkide nimel koos tegutsedes tugevneb kogukonna ühtsus ja uhkustunne, et kuulud sellesse kogukonda.  Lisaks sellele saavad inimesed vabatahtliku töö kaudu saada üksteiselt erinevaid oskusi, mis võivad tulla neile kasuks nii isiklikus elus, kui tööalaselt. Saada töökoht kliimaneutraalses majandussektoris. Üheks võimaluseks on saada tööd treenerina, matkajuhina, administraatorina, radade- ja varustuse hooldajana jne. Lisaks on kogukonna elanikel lisateenimise võimalus maakonna turismisektoris, pakkudes matkateenuseid või turistide arvu tõusu puhul käivitades oma teenus (olgu see siis majutus, toitlustus, giiditeenus, suveniirid, käsitöö, transfeerteenus jne) Projekti kasusaajate asukoht: Piirkondlik Kasusaajate maakond: Ida-Viru maakond Kasusaajate linn/vald: Alutaguse vald, Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn, Lüganuse vald, Toila vald Projekti kasusaajate täpsustus: Omandisuhte kirjeldus: Omand kuulub Eesti Kaevandusmuuseumile. Alutaguse Matkaklubil on hetkel rendileping endise Kohtla kaevanduse rikastusvabriku hoone 3 ruumide, välisseinte , metallkonstruktsioonide kasutamiseks. Käesoleva projektiga teostatava investeeringu osas on tehtud kirjalik kokkulepe. Alutaguse Matkaklubi projekti „Alutaguse matka- ja ronimiskeskuse väljaarendamine“ positiivse otsuse puhul sõlmitakse pikaajaline rendileping. Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht AMK+KAMU_Rendi_Eelko Omandisuhtega seotud Rendi 29.05.2024 Ingrid Kuligina 25.6 KB kk... dokumendid eelkokulepe Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Kinnituskiri.asice Kinnituskiri Omaosaluse katmise kinnituskiri 29.05.2024 Ingrid Kuligina 184.2 KB Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht AMK_pohikiri.pdf Põhikirja koopia Põhikiri 29.05.2024 Ingrid Kuligina 86.0 KB Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht EKM2024_EP_TO-5- Eelprojekt C tasandi tuleohutusplaan 29.05.2024 Ingrid Kuligina 687.7 KB 01_c-t... EKM2024_EP_EK-3- Eelprojekt Konstrktiivne osa 29.05.2024 Ingrid Kuligina 794.5 KB 01_sel... EKM2024_EP_EN-3- Eelprojekt Nõrkvoolu paigaldise seletuskiri 29.05.2024 Ingrid Kuligina 883.7 KB 01_sel... EKM2024_EP_KVJ-0- Eelprojekt Küte- ja ventilatsioon tiitelleht 29.05.2024 Ingrid Kuligina 45.8 KB 01_ti... EKM2024_EP_AR-6- Eelprojekt Arhitektuurne osa vaated-2 29.05.2024 Ingrid Kuligina 244.2 KB 03_vaa... EKM2024_EP_AR-3- Eelprojekt Arhitektuurse osa_EP_AR-3- 29.05.2024 Ingrid Kuligina 586.6 KB 01_sel... 01_seletuskiri Eelprojekt Ehituse töömahud 29.05.2024 Ingrid Kuligina 393.1 KB  EKM2024_EH_Ehituse to... EKM2024_EP_KVJ-3- Eelprojekt Küte-ja ventilatsioon seletuskiri 29.05.2024 Ingrid Kuligina 884.3 KB 01_se... EKM2024_EP_AR-5- Eelprojekt Arhitektuurne osa D tasand 29.05.2024 Ingrid Kuligina 1.3 MB 01_d-t... EKM2024_EP_AR-5- Eelprojekt Arhitektuurne osa C tasand 29.05.2024 Ingrid Kuligina 652.5 KB 01_c-t... EKM2024_EP_VKS-3- Eelprojekt Vesi- ja kanalisatsiooni seletuskiri 29.05.2024 Ingrid Kuligina 742.9 KB 01_se... EKM2024_EP_TO1-3- Eelprojekt Tuleohutuse seletuskiri 29.05.2024 Ingrid Kuligina 914.0 KB 01_se... EKM2024_EP_EA-3- Eelprojekt Tugev- ja nõrkvooli hoone automaatika 29.05.2024 Ingrid Kuligina 765.5 KB 01_sel... seletuskiri EKM2024_EP_SA-3- Eelprojekt Sisearhitektuurne osa 29.05.2024 Ingrid Kuligina 704.9 KB 01_sel... EKM2024_EP_VKS-0- Eelprojekt Vesi- ja kanalisatsiooni tiitelleht 29.05.2024 Ingrid Kuligina 45.2 KB 01_ti... EKM2024_EP_TO-5- Eelprojekt D tasandi tuleohutusplaan 29.05.2024 Ingrid Kuligina 1.1 MB 02_d-t... EKM2024_EP_AR-6- Eelprojekt Arhitektuurne osa vaated-1 29.05.2024 Ingrid Kuligina 310.9 KB 02_vaa... EKM2024_EP_EL-3- Eelprojekt Tugev ja nõrkvooli elektripaigaldise 29.05.2024 Ingrid Kuligina 832.7 KB 01_sel... seletuskiri EKM2024_EP_VKS-0- Eelprojekt Vesi- ja kanalisatsiooni sisukord 29.05.2024 Ingrid Kuligina 13.2 KB 02_pr... EKM2024_EP_KVJ-0- Eelprojekt Küte- ja ventilatsioon sisukord 29.05.2024 Ingrid Kuligina 13.6 KB 02_pr... EKM2024_EP_AR-9- Eelprojekt Arhitekstuurne osa c-tasandi 29.05.2024 Ingrid Kuligina 519.9 KB 01_c-t... ruumiprogramm EKM2024_EP_AR-6- Eelprojekt Arhitektuurne osa loige-aa-aa 29.05.2024 Ingrid Kuligina 772.1 KB 01_loi... EKM2024_EP_AR-9- Eelprojekt Arhitektuurne osa d-tasandi 29.05.2024 Ingrid Kuligina 528.9 KB 02_d-t... ruumiprogramm EKM2024_EP_AS-4- Eelprojekt Arhitektuurne osa asendiplaan 29.05.2024 Ingrid Kuligina 1.3 MB 01_ase... Ehitusloa_taotlus_2411... Eelprojekt Ehitusloa taotlus 30.05.2024 Ingrid Kuligina 61.6 KB Milline on projekti CO2 jalajälje hindamise Ei kohaldu tulemus VÕI selgitus, miks ei ole vaja seda hinnata?: Kas projektis esineb märkimisväärseid Ei kliimariske (keskmise või suure mõjuga kliimaohud)?: Kui esineb märkimisväärseid mõjusid, siis milliseid leevendusmeetmeid või kohanemislahendusi plaanitakse rakendada (või on rakendatud) nende maandamiseks?: Kas projekt hõlmab fossiilsete kütuste kasutust?: Ei Näitajad Lehel saate sisestada info selle kohta, milliseid näitajaid kasutate kavandatud muutuste ning väljundite loomise mõõtmiseks. Samuti tuleb iga näitaja juures tuua välja muutust mõõtev kogus (numbriliselt), mida projekti elluviimisel kavandatakse saavutada. Projektis saavutatava muutuse tulemuse näitaja on lehel automaatselt olemas ning sellele tuleb lisada projektipõhised väärtused. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Näitaja nimetus Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Põhivarainvesteering Rajatud avalikkusele suunatud objektide arv Objektide arv 0,00 2,00 Osalevate organisatsioonide arv Organisatsioonide 0,00 1,00 arv Meetme tegevuse ülesed näitajad Osalenud organisatsioonide rahastus, mis täiendab toetust Euro 0,00 374 817,88 Kas projekt panustab näitajasse "hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "vabatahtlikus töös osalemise määr"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "elukeskkonnaga rahul või pigem rahul Jah olevate elanike osatähtsus"? Kas projekt panustab näitajasse "soolise võrdõiguslikkuse indeks"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "ligipääsetavuse mõõdik"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "ligipääsetavuse Matkamine on uks vahestest liikumisharrastustest, mis mõõdik“?: sobib oma liikumisharjumuste kujundamiseks ka ulekaalulistele ja teiste tervislike vaevustega inimestele (sh kerge puudega). Tuleb alustada teadlikest jalutuskaikudest maastikel edenedes soovi korral jark-jargult sportlike matkadeni raskesti labitavatel aladel. Lisaks sellele loetakse matkamist väga heaks harrastuseks ATH diagnoosiga lastele. Ronimis- ja seikluskeskusesse on ligipääs ka puuetega inimestele. Eesti Kaevandusmuuseumi poolt on selleks juba varasemalt välja ehitatud lift, mis sobib ka puuetega inimestele. Kas projekt panustab näitajasse „soolise Alutaguse matka- ja ronimiskeskuses on tegevusi nii võrdõiguslikkuse indeks“?: lastele, noortele, taiskasvanutele kui ka eakatele sõltumata nende soolisest või kultuurilisest erinevusest.  Keskuses valditakse sooliste segregatsiooni, stereotuupide ja eelarvamuste kinnistamist. Kas projekt panustab näitajasse „hoolivuse ja Matkamist ja ronimist loetakse meeskondlikuks koostöömeele mõõdik“?: liikumisharrastuseks (spordialaks). Matkamine kui liikumisharrastus juurutab mõistmist, et meeskonnas on kõik inimesed olulised. Parimaid tulemusi annab suhtumine, kus kõik on uhe eest ja igauks kõigi eest valjas. Igal inimesel on omad tugevused, mis võivad olla meeskonnale vajalikud. Seega kasvatab matkamine inimestes hoolivust ja arendab koostoovõimet. Ronimistreeningutel tuleb õppida olla ise usaldusväärne ja usaldama oma paarilist. Matka- ja ronimiskeskuse ülesehitus on selline, et seal on võimalik läbi viia treeninguid ka haavatavatele sihtrühmadele (ulekaalulistele, kerge liikumispuudega, hüperaktiivsetele (HEV) lastele), et ka neil oleks võimalus tegeleda liikumisharrastusega. Matkasport on uks vahestest liikumisharrastustest, mis sobib nii tugevatele sportlastele kui haavatavatele gruppidele. Kas projekt panustab näitajasse „Vabatahtlikus Alutaguse matka- ja ronimiskeskuse tegevust veab Alutaguse töös osalemise määr“?: Matkaklubi. Alutaguse Matkaklubi liikmete seas on vabatahtlikul tööl oluline roll matkamise kui liikumisharrastuste edendamisel. Kõik klubi liikmed on meeleldi positiivseks eeskujuks ja oleme avatud uutele liitujatele. Vabatahtliku töö kaudu saavad kogukonna inimesed omavahel tihedamini kokku, mis tugevdab nende sotsiaalseid sidemeid. Ühiste eesmärkide nimel koos tegutsedes tugevneb kogukonna ühtsus ja uhkustunne, et kuulud sellesse kogukonda. Lisaks sellele saavad inimesed vabatahtliku töö kaudu üksteiselt erinevaid oskusi, mis võivad tulla neile kasuks nii isiklikus elus, kui tööalaselt. Matkaklubi juhatuse liige läbis just spordijuhtide koolituse, kus tutvustati häid praktikaid teistest Euroopa riikidest. Näiteks on matkaklubil plaanis rakendada head praktikat kaasates lapsevanemaid matka- ja ronimiskeskuse treeningute, võistluste, spordipäevade jmt läbiviimisesse vabatahtlikena. Sellisel kaasamisel on lisaks eelnevale oluline roll luua tugev side erinevate põlvkondade vahel. Kas projekt panustab näitajasse Kogukonna elanikud on projekti tulemusel oma elukeskkonnaga rohkem "Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate rahul. elanike osatähtsus"?:  Paraneb liikumisharrastuste kättesaadavus, sellega seoses tõuseb elanike harrastus- ja tervisespordiga tegelejate arv. See omakorda parandab kogukonna elanike füüsilist ja vaimset tervist. Uus ja põnev aastaringne vabaaja sisustamine mitmekülgselt arendava liikumisharrastusega nii sise- kui välitingimustes. Matkamine, sh seinaronimine on spordiala, mis arendab füüsist, suurendab kehalist osavust ja tasakaalu, annab oskusi hakkama saada kriisiolukordades, õpetab tundma loodust. Sellega paraneb lisaks tervisele ka inimeste keskkonnateadlikkus. Inimesed oskavad teha teadlikke valikuid, mõista kliimaneutraaslele majandusele ülemineku vajadust. Inimestel on võimalus osaleda vabatahtlikuna Alutaguse matka- ja ronimiskeskuse töös: näiteks osaleda arendustegevuste arutelus, osaleda lastele ja noortele treeningute, võistluste ja/ või teiste sündmuste läbiviimisel. Igaüks vastavalt oma võimalustele ja võimekusele. Vabatahtliku töö kaudu saavad kogukonna inimesed omavahel tihedamini kokku, mis tugevdab nende sotsiaalseid sidemeid. Ühiste eesmärkide nimel koos tegutsedes tugevneb kogukonna ühtsus ja uhkustunne, et kuulud sellesse kogukonda. Lisaks sellele saavad inimesed vabatahtliku töö kaudu saada üksteiselt erinevaid oskusi, mis võivad tulla neile kasuks nii isiklikus elus, kui tööalaselt. Saada töökoht kliimaneutraalses majandussektoris. Üheks võimaluseks on saada tööd treenerina, matkajuhina, administraatorina, radade- ja varustuse hooldajana jne. Lisaks on kogukonna elanikel lisateenimise võimalus maakonna turismisektoris, pakkudes matkateenuseid või turistide arvu tõusu puhul käivitades oma teenus (olgu see siis majutus, toitlustus, giiditeenus, suveniirid, käsitöö, transfeerteenus jne). Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide Kõikidel Alutaguse Matkaklubi matkatreeningutel, matkadel ja indeksis: projekti panus keskkonna- ja seiklustegevustel on keskkonnahariduslike teemade käsitlemine olulisel kliimaeesmärkide saavutamisse: kohal. Keskkonnateemade käsitlemine vahetult looduskeskkonnas aitab osalejatel paremini mõista looduse ja inimtegevuse seoseid ning tegevuse mõju inimestele enestele. Matka- ja ronimiskeskuse õppeklassis viiakse läbi regulaarseid keskkonnahariduslikke programme ja koolitusi. Need tegevused loovad tugeva eelduse piirkonna elanike suhtumise ja elustiili muutumiseks keskkonnahoidlikumaks. Nad mõistavad kliimaneutraalsele majandusele ülemineku vajadust ja on valmis tegema selleks teadlikke otsuseid. Samuti kaasa mõtlema lahenduste leidmiseks kestlikule ja loodussäästlikule majandamisele ettevõtluses. Lisaks sellele annavad matkajuhid oma matkadel ja seiklustegevustel keskkonnasäästliku eluviisi olulisuse sõnumit edasi ka maakonna külastajatele, aidates sellega kaasa laiaulatuslikumale teavitus- ja selgitustööle. Kas valmiv ehitis on vastavuses kvaliteetse Jah ruumi aluspõhimõtetega?: Selgitus ehitise vastavuse kohta kvaliteetse Keskuse väljaehitamisel kasutatakse tehnoloogilisi lahendusi, mis seob ruumi aluspõhimõtetele: majanduslikud lahendused ning looduskeskkonna tasakaalustatud tervikuks. Matka- ja ronimiskeskusesse on tagatud ligipääs kõikidele inimestele elukaare vältel. Võtame kasutusele läbimõeldud ruumilahendused. Kohandame endise hoone kasutuse kahe organisatsiooni suhtes kompaktsemaks. Kas taristuinvesteeringu puhul on vajalik läbi Ei viia CO2 jalajälje hindamine: Põhjendus, miks CO2 jalajälje hindamine ei ole Ei ehitata uut hoonet. vajalik: Kas projekt on seotud fossiilkütuste otsese Ei kasutusega?: Kas on läbi viidud kliimamuutustega Ei kohanemise ja kliimaohtude mõju hindamine?: Projekti mõju kliimaeesmärkidele: Ei ehitata uut hoonet. Ronimiskeskuseks kohandatakse olemasolev hoone. Tegevused Lehel saate sisestada projekti tegevused ning nende elluviimise alguse ja lõpu. Projekti tegevused peavad jääma projekti elluviimiseks kavandatud ajaraami. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Projekti tegevuse Projekti tegevuse nimetus Planeeritud algus Planeeritud lõpp tunnus Põhivarainvesteering 2 Ettevalmistustegevused 01.04.2024 28.05.2024 Tegevuse täpsustus: Teostatud on ronimis- ja seikluskeskuse ehitustööde eelprojket. Eelprojekt on teostatud Eesti Kaevandusmuuseumiga ühine. Põhjendus - hoone on üks. Samas kaks eraldi organisatsiooni ja mõlemal on oma spetsiifikast lähtuvad tegevused. Sellest ka erinevad investeeringu vajadused ning seega ka eraldi kohustused nii projketi elluviimisel kui ka alade ja ruumide haldamisel. Erladi on toodud välja ruumiprogramm ja tööde mahud (kalkulatsioon). Vajadusel on eelprojekti teostaja valmis tooma juurde seletuskirjad - kus algab ja lõppeb ühe või teise organisatsiooni osa ja vastutus. Täpse ülevaate Alutaguse Matkaklubile rendile antavast alast (positiivse toetusotsuse puhul), investeeringu osast ja hilisemast haldamise osast annab eelprojketile lisatud Ruumiprogramm ja kalkulatsioon. 5 Ehitustegevus 02.09.2024 31.12.2024 Tegevuse täpsustus: September - detsember, 2024 - projekteerimis- ja ehitushanke teostamine Jaanuar - detsember, 2025 - ehitustööd rikastusvabriku hoone C ja D tasanditel. Käesoleva projektiga ehitatakse välja Eesti Kaevandusmuuseumi rikastusvabriku hoone C tasandile ja D tasandist poolele osale alljärgnevad ruumid: Täislahendusega (ehk koos sisustusega, mis tuuakse täpsemalt välja põhivara soetuse all) Tööstusalpinismi ruumid (C 4 ja osaliselt C 5) Pikkade ronimisradadega (8h kõrged) ruumid (C 12 ja osaliselt C 5) Bolder ruumid ehk madalate ronimisradadega ruumid (C 6, C 7 täielikult, C 11 osaliselt) Treening-õppeala (C 11) Laste seiklusala ja puhkeala (C 10) Riietusruumid naistele (C 3.1.) ja riietusruumid meestele (C 2.1.) Duśśiruumid naistele (C 3.2.) ja duśśiruumid meestele (C 2.2.) WC-d (C 2.3. ja 3.3.) Õppeklass (D 16) Kabinet (D 15) Abiruumid ehk sisetegevuse varustuse laoruumid (D 8 + D 18) Osalise lahendusega ehk ainult üldehitustööde osa (ilma sisustuseta): Kivituba (C 9) – küte, elekter, ventilatsioon Matkamuuseum (C 8) – küte, elekter, ventilatsioon Lisaks on ehitustööde juurde arvestatud järelvalve teenus. 6 Materiaalse põhivara soetamine 01.10.2024 31.08.2026 Tegevuse täpsustus: Põhivara soetamine koosneb mitmest osast: * Ronimisradade jooniste koostamine ja paigaldamine * Riietuskapid (riietusruumidesse) * Varustuse hoiustamise kapid * Ronimis- ja treeningala varustuse soetamine (dünaamilised köied, staatilised köied, abinöörid, julgestusvahendid, karabiinid, haaratsid, rullikud, skingud, kiivrid, ronimisvööd, ronimissussid, automaatjulgestused, sõudeergomeeter, võimlemisseina komplekt, laste ronimiskomplekt) * Lasteala varustuse soetamine (ronimiskomplekt, pehmed klotsid, rõõmutünnike, turvakanuu elemendid) * Õppeklassi varustuse soetamine (klapitavad mobiilsed lauad, toolid, helisummutavad õpipesad rühamtöödeks, riiulid, kapid) * Kabineti varustuse soetamine (kapid riiulitega, töölauad, töötoolid) * Kööginurga vahendid (kööginurga mööbel, keraamiline pliit, valamu, veekeetja, mikrolaineahi, kohvimasin) * Veematkavarustuse soetamine (kahesed kanuud ja aerud, freestyle kanuud ja aerud, surfi-rattad, surfi-skuutrid, surfi aerud, surfi- süsta elemendid, kajakid, kajaki aerud ja pritsmepõlled, raftipaadid ja aerud, kärestikusüstad ja aerud, ohutusvestid, kuivülikonnad, kalipsod) * Talvematkavarustuse soetamine (matkasuusad kantidega, sidemete ja suusakeppidega, räätsad, säärised) * Rattamatkavarustuse soetamine (elektri FAT rattad, maastikutõukerattad, kiivrid) * Üldmatkavarustuse soetamine (matkatelgid ekstreemsetesse oludesse, matkatelgid tavamatkadele, laagritelgid lastele, staabi telgid võistlustele ja matkalaagritesse, kohtunike telgid, ripptelgid) * Inimeste ja varustuse veovahendite soetamine (minibuss, käru surfi- ja rafti veoks, käru kanuude veoks, käru süstade veoks, veoraam erladi süstade ja kanuude veoks) * Välivarustuse hoiustamise vahendite soetamine (konteinerid, konteinerite alusraamid, riiulid, videovalve). 7 Projektijuhtimine 01.07.2024 31.08.2026 Tegevuse täpsustus: Projektijuhtimiseks sõlmitakse 3 tähtajalist töölepingut: * projketijuht - 25 kuud * hanke ja ehitusspetsialist - 16 kuud * ronimistegevuse sptsialist - 7 kuud Eelarve Lehel saate sisestada elluviidavate tegevuste eelarve ja lisatingimused projekti kohta. Üldtingimused Kulude tingimused: Taotletud toetuse määr (%): Kõigil tegevustel sama Kas projektiga teenitakse tulu?: Projektiga ei teenita tulu või tulu teenimise reeglid ei kohaldu Fail Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht AMK_finantsanaluus_p... Finantsanalüüs 31.05.2024 Ingrid Kuligina 200.5 KB Projekti maksumus Kogumaksumus (EUR): 1 874 089,40 Abikõlbliku kulu summa (EUR): 1 874 089,40 Taotletud toetuse määr (%): 80,00 Taotletav toetuse summa (EUR): 1 499 271,52 Omafinantseeringu summa (EUR): 374 817,88 Tegevuste eelarve Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Projekti Projekti tegevuse nimetus Kulu tüüp (määr %) Abikõlblik % tegevuse tunnus summa (EUR) Põhivarainvesteering 2 Ettevalmistustegevused Otsene kulu (2%) 17 247,00 0,92 Eelarve rea täpsustus: Ehitustegevuse eelprojekt, vastavalt hinnapakkumisele. 5 Ehitustegevus Otsene kulu (2%) 1 133 412,52 60,48 Eelarve rea täpsustus: Koosneb kahest reast: * projekteerimis- ja ehitustöö (vastavalt eelprojketi raames tehtud kalkulatsioonile) 1 116 612.52 € * omaniku järelvalve (lisatud pakkumine) 16 800.00 € 6 Materiaalse põhivara soetamine Otsene kulu (2%) 597 933,03 31,91 Eelarve rea täpsustus: Põhivara soetamine koosneb mitmest osast: * Ronimisradade jooniste koostamine ja paigaldamine, riietuskappide ja hoiustuyskappide ning ronimisvarustuse soetamine 217 161.59 € Lisatud pakkumised, kalkulatsioonid ja kuvatõmmised hindadest. * Lasteala varustuse soetamine 3599.00 € Lisatud on kalkuatsioon ja kuvatõmmised hindadest. * Õppeklassi vmööbli soetamine 13 723.68 € Lisatud on kalkuatsioon ja kuvatõmmised hindadest. * Kabineti mööbli soetamine 4838.60 € Lisatud on kalkuatsioon ja kuvatõmmised hindadest. * Kööginurga vahendid 2536.86 € Lisatud on kalkuatsioon ja kuvatõmmised hindadest. * Veematkavarustuse soetamine 169 266.20 € Lisatud pakkumised, kalkulatsioonid ja kuvatõmmised hindadest. * Talvematkavarustuse soetamine 9879.68 € Lisatud on kalkuatsioon ja kuvatõmmised hindadest. * Rattamatkavarustuse soetamine 62 293.04 € Lisatud on kalkuatsioon ja kuvatõmmised hindadest. * Üldmatkavarustuse soetamine 12 464.00 € Lisatud on kalkuatsioon ja kuvatõmmised hindadest. * Inimeste ja varustuse veovahendite soetamine 58 255.32 € Lisatud on kalkuatsioon ja kuvatõmmised hindadest. * Välivarustuse hoiustamise vahendite soetamine 43 915.00 € Lisatud on kalkuatsioon ja kuvatõmmised hindadest. 7 Projektijuhtimine Otsene kulu (2%) 88 750,00 4,74 Eelarve rea täpsustus: Projektijuhtimiseks sõlmitakse 3 tähtajalist töölepingut: * projketijuht - 25 kuud (koormusega 0,5 kohta) x 2400.00 koos kõikide maksudega = 60 000.00 € koos kõikide maksudega * hanke ja ehitusspetsialist - 16 kuud (koormusega 0,3 kohta) x 1250 koos kõikide maksudega = 20 000.00 € koos kõikide maksudega * ronimistegevuse sptsialist - 7 kuud (koormusega 0,3 kohta) x 1250 koos kõikide maksudega = 8750.00 € koos kõikide maksudega Kokku (EUR): 1 837 342,55 98,05  Horisontaalsed kulud 8 Ühtse määra alusel kulu (Otsene kulu 2%) 36 746,85 1,95 Kokku (EUR): 36 746,85 1,95 VALDKOND KOKKU (EUR): 1 874 089,40 100,00 Kõigi tegevuste eelarve kokku ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 1 874 089,40 Failide lisamine Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Puhkenurk_tugioto Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 933.1 KB ol_ma... Opiklass_kapp_kas Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 1.2 MB tideg... Rattamatkavarustu Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 2.5 MB s_tou... Veematkavarustus Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 834.8 KB _Kummi... Ronimisvarustus_a Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 224.0 KB utoma... Oppeklass_laud. Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 547.4 KB png Ronimisvarustus_a Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 807.1 KB bino... RED SHARK bikes Hinnakalkulatsioon Hinnapakkumine 30.05.2024 Ingrid Kuligina 8.1 MB CATALO... Kooginurk_valamu. Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 798.3 KB png... Kabinet_kapid+riiu Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 860.7 KB lid.... Lasteala_ronimisko Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 2.0 MB mple... Veematkavarustus Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 846.2 KB _kanuu... Lasteala_ronimisko Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 2.1 MB mple... Lasteala_pehmed_ Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 859.4 KB klotsi... Ronimiskeskus_rii Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 505.4 KB etusk... Ronimisvarustus_r Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 879.7 KB onimi... Veematkavarustus Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 1.7 MB _ohutu... Ronimisvarustus_s Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 662.8 KB taati... Ronimisvarustus_j Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 855.0 KB ulges... Pakkumine_valves Hinnakalkulatsioon Hoiustamise ala videovalve 30.05.2024 Ingrid Kuligina 38.8 KB eadmed... pakkumine Veematkavarustus Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 2.5 MB _kares... Lasteala_roomutyn Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 816.1 KB nike.... Opiklass_riiulid. Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 896.8 KB png Veematkavarustus Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 768.6 KB _kuivy... Talvematkavarustu Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 437.0 KB s_mat... Yld_matkavarustus Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 656.9 KB _staa... Talvematkavarustu Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 531.3 KB s_mat... Veematkavarustus Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 1.2 MB _kalip... HP_OJV_omaniku_ Hinnakalkulatsioon Ehituse omaniku järelvalve 30.05.2024 Ingrid Kuligina 199.6 KB jarelv... pakkumine Ronimisvarustus_k Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 670.9 KB iivri... Veematkavarustus Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 2.4 MB _kares... Veematkavarustus Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 2.2 MB _Frees... Kooginurk_kohviap Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 867.9 KB ara... Ronimisvarustus_s Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 429.3 KB lingi... Veematkavarustus Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 2.3 MB _kanuu... Talvematkavarustu Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 811.6 KB s_raa... Hoiustamine_konte Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 2.0 MB ineri... Veematkavarustus Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 1.3 MB _Frees... Lasteala_turvakanu Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 642.5 KB u.pn... Kabinet_toolaud. Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 508.6 KB png Oppeklass_toolid. Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 753.7 KB png Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 947.9 KB Ronimisvarustus_r onimi... Kabinet_Tootool. Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 627.9 KB png Talvematkavarustu Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 647.6 KB s_suu... Yld_Matkavarustus Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 743.9 KB _Ripp... Veematkavarustus Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 2.0 MB _Kajak... Ronimisvarustus_k Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 749.5 KB arabi... Kooginurk_pliit. Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 569.1 KB png Veovahendid_haag Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 630.4 KB is_5me... Climbing gym Hinnakalkulatsioon Ronimiselemendtide jooniste ja 30.05.2024 Ingrid Kuligina 52.3 KB prices 07... paigalduse hinnapakkumine Veovahendid_Mini Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 140.6 KB buss.j... Yld_matkavarustus Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 659.2 KB _telk... Oppeklass_helisum Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 813.0 KB mutav... Veematkavarustus Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 652.2 KB _Frees... Yld_Matkavarustus Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 609.5 KB _staa... Opiklass_kapp_luk Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 1.1 MB ustat... Kooginurk_moobel. Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 797.5 KB p... Kooginurk_mikrou Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 672.5 KB un.p... Veematkavarustus Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 2.3 MB _rafit... Opiklass_kapp_vai Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 962.1 KB kest... Lasteala, Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 678.6 KB pehmed_klots... Yld_matkavarustus Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 625.6 KB _tlek... Treeningala_voiml Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 888.1 KB emiss... Hoiustamine_konte Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 1.8 MB iner.... Veovahendid_haag Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 957.5 KB is_3me... Hoiustamine_konte Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 2.1 MB ineri... Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 559.2 KB Yld_Matkavarustus _koht... Rattamatkavarustu Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 731.9 KB s_kii... Ronimisvarustus_d Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 575.8 KB ynaam... HP_konteinerite_v Hinnakalkulatsioon Hoiustamiseks konteinerite veo 30.05.2024 Ingrid Kuligina 153.6 KB edu.p... hinnapakkumise kirjavahetus Kooginurk_keeduk Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 737.6 KB ann.... Veovahendid_kanu Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 663.5 KB ude+sy... Veematkavarustus Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 1.1 MB _Kajak... Treeningala_sõud Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 1.2 MB eergo... Talvematkavarustu Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 793.8 KB s_Saa... Hoiustamine_konte Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 1.9 MB ineri... Ronimisvarustus_r Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 789.6 KB ullik... Ronimisvarustus_r Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 918.9 KB onimi... Yld_Matkavarustus Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 590.5 KB _last... Ronimiskeskus_hoi Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 492.8 KB ustam... Rattamatkavarustu Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 896.4 KB s_E_F... Ronimisvarustus_h Hinnakalkulatsioon kuvatõmmis 30.05.2024 Ingrid Kuligina 915.5 KB aarat... EKM2024_EH_Ehit Hinnakalkulatsioon Ehituse töömahtude kalkulatsioon 30.05.2024 Ingrid Kuligina 393.1 KB use to... HP_Zoroaster_ Hinnakalkulatsioon Eelprojketi pakkumus 30.05.2024 Ingrid Kuligina 40.7 KB Ronimisk... Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Kalkulatsioon.xlsx Eelarve Eelarve tabel 30.05.2024 Ingrid Kuligina 22.2 KB Rahastajad Lehel saate sisestada info selle kohta, millises ulatuses taotleja ja partnerid projekti rahastavad. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Rahastaja nimi Rahastaja täpsustus Abikõlblik % summa (EUR) ALUTAGUSE MATKAKLUBI 374 817,88 20,00 Omafinantseeringu summa (EUR): 374 817,88 20,00 Taotletud toetuse summa (EUR): 1 499 271,52 80,00 KOKKU (EUR): 1 874 089,40 100,00 Projekti rahastajad kokku ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 1 874 089,40 Võrdlus eelarve lehega ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 1 874 089,40 Esitamine Lehel saate üle vaadata sisestatud andmed pdf-failina, kontrollida esindusõiguse olemasolu ja esitada taotlust rakendusüksusele. Enne taotluse esitamist veenduge esindusõiguse olemasolus Äriregistri registrikaardilt. Vajadusel lisage volikiri taotluse lehele "Taotleja" vastava kontaktisiku juurde. Taotluse esitamisel veenduge, et teie arvutisse oleks paigutatud uusim ID-kaardi tarkvara. Tarkvara saab allalaadida siit. Rakendusüksusele esitatava projekti taotluse versiooni saate enne allkirjastamist ja saatmist alla laadida ja üle vaadata: taotlus_2021- 2027.6.01.24-0537_31052024_120544.pdf Volitused Kontrollige e-äriregistrist, kas Teil on äriregistri registrikaardi järgi õigus taotleja ALUTAGUSE MATKAKLUBI (registrikood 80082259) esindamiseks: Kontrolli äriregistri registrikaarti siit. Taotlusele ei ole lisatud volituse faile. Kinnitused Palun tutvuge alljärgnevate tingimustega ning kinnitage, et olete nendega nõus: Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega seotud kohustustest. Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusega nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“. Kinnitan, et olen teadlik, et perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 20 kohaselt toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse. Kinnitan, et olen teadlik, et taotlemisega seotud andmeid kasutatakse ÜSS2021_2027 § 17 kohase hindamise läbiviimisel. Kinnitan, et olen teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta, kui esinevad Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (ühendmäärus) § 34 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni alused või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks, kui esinevad ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Kinnitan, et nõustun, et mind auditeeritakse ja kontrollitakse ÜSS2021_2027 alusel. Kinnitan, et järgin projekti ellu viimisel Eesti Vabariigi Põhiseaduses, Euroopa Liidu Põhiõiguste hartas ja Puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatut. Kinnitan, et projekt vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 lõikes 4 toodud keskkonnanõuetele ning „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, mida järgitakse ka projekti elluviimisel. Kinnitan, et projekti kõiki tegevusi ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud, välja arvatud juhul, kui see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 kohaselt lubatud. Kinnitan, et järgin rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 3 kohaseid sanktsioone ning välistan otseselt ja kaudselt tehingud sanktsioneeritud isikutega. Kinnitan, et projekti tulemusel loodud või soetatud vara jääb pärast projekti lõppemist avalikku kasutusse vähemalt viieks aastaks. Kinnitan, et tagan toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimise viisil, mis muudab need suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta neid kohandada või kasutada eridisaini, mis hõlmab nelja peamise erivajaduse (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga ja eakas) ja ajalise iseloomuga erivajadusega (püsiv ja ajutine) ning liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega arvestamise. Kinnitan regionaalabi saamise puhul, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole sama või sarnast tegevust või selle osa üle viidud ühest Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi ettevõttest (algne ettevõte) teise Euroopa Majanduspiirkonna lepingu muus osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav ettevõte), kus toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ja seetõttu Euroopa Majanduspiirkonnas asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad ning sellega seoses võtab ta kohustuse, et sellist ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering tehtud. Kinnitan, et kõik taotluses esitatud andmed on õiged ja täielikud, olen ülaltoodud tingimustega tutvunud ja olen nendega nõus. Allkirjastaja andmed (allkirjastatud digitaalselt) Ees- ja perenimi: Ingrid Kuligina Allkirjastamise aeg: 31.05.2024 12:06  Projekti "Alajõe kogukonnamaja" taotlus rahastamiseks Taotleja Lehel saate sisestada projekti taotleja andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki sisestatud andmeid saate enne taotluse lõplikku esitamist muuta, kontaktisikuid saate muuta kogu projekti eluaja vältel. Taotluse esitamiseks tuleb kõik andmed sisestada järgnevatesse väljadesse. Taotlust saavad e-toetuse keskkonna kaudu näha, muuta, allkirjastada ja esitada üksnes kontaktisikuks lisatud isikud. Taotleja andmed Taotleja nimi: Sihtasutus Alutagusemaa Registrikood: 90015270 Juriidiline vorm: Sihtasutus Telefon: +3725012659 E-post: [email protected] Riik: Eesti Aadress: Rannapromenaadi, Kauksi küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond Postiindeks: 41008 Pangakonto: EE241010220290756222 Konto omanik, millele rakendusüksus teostab Jah toetuse makseid, on ka makse saajaks: Makse saaja pangas: Sihtasutus Alutagusemaa Ettevõtte suurus: Mikroettevõte Projekti kulude käibemaks: Saab küsida riigilt tagasi Kaupade / teenuste ostmiseks, tööde tegemiseks Jah tuleb läbi viia riigihange: EMTAK põhitegevusala: 94992 (Piirkondlikku/kohalikku elu edendavad ja toetavad ühendused ja fondid) Kontaktisikud Kontaktisikud Nimi Ametikoht Roll Telefon E-post Isik soovib saada teavitusi e-postile Kristo Tegevjuht Projektijuht 53068680 kristo. Jah Kõrgnurm korgnurm@alutagu semaa.ee Isikukood: 39201072216 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kirjavahetus Projekt Maksetaotlus Aruanne Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Taavi Vogt SA Alutagusemaa Projektijuht 5012659 taavi. Jah nõukogu esimees vogt@alutagusema a.ee Isikukood: 37205122225 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kirjavahetus Projekt Aruanne Hange/ost Leping Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Tauno Alutaguse Sisestaja 5013506 tauno. Ei Vohmar vallavanem vohmar@alutaguse vald.ee Isikukood: 37110202749 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Üldandmed Lehel saate sisestada projekti üldandmed ja info selle kohta, kas olete saanud või taotlenud käesoleva projektiga sisuliselt seotud tegevuste elluviimiseks toetust teistest allikatest. Toetust ei saa taotleda kulule, mida on juba teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi vahenditest rahastatud. Projekti üldandmed Projekti number: 2021-2027.6.01.24-0498 Projekti nimi: Alajõe kogukonnamaja Projekti algus ja lõpp: 03.06.2024 - 31.08.2026 Taotlusvoorust tulenevad andmed Meede: 2021-2027.6.1 (EK nr 8.1) Õiglane üleminek Taotlusvoor: 6.1.11 ÕÜF Ida-Viru piirkondlikud algatused - suurprojektid - 30.11.2023-31.05.2024 Valdkond, millesse projekt panustab: 2021-2027.6.1.11 Regionaalareng - piirkondlikud algatused (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) Käesoleva projektiga seotud toetused Kas taotleja on rakendanud või taotlenud Ei vahendeid käesoleva projektiga sisuliselt seotud (k.a jätkutegevused) tegevuste rahastamiseks?: Partnerid ja makse saajad Lehel saate sisestada projekti elluviimisesse kaasatud partnerid ja nende kontaktisikud. Kohustuslik on sisestada partnerid, kes panustavad projekti rahaliselt või kelle kulusid projektist hüvitatakse. Siin sisestatud andmetega eeltäidetakse rahastajate leht. Kõik taotluse juurde kontaktisikuks märgitud isikud näevad antud taotlust e-toetuse keskkonna kaudu ning saavad taotlust enne selle ametlikku esitamist muuta ja allkirjastada ning esitada. Partnerid, makse saajad ja nende kontaktisikud Nimi Nimi pangas Registri-/isikukood Roll Telefon E-post Sihtasutus Alutagusemaa Sihtasutus Alutagusemaa 90015270 Makse saaja Pangakonto: EE241010220290756222 Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Näitan: 10 Kokku: 1 Sisu Lehel saate kirjeldada projekti, tuues välja projektile sõnastatud eesmärgi ja tulemuse, projekti tegevused koos väljunditega ning nende saavutamise mõõdikud. Samuti saate määratleda projekti seotuse valdkonnaga, millesse projekt panustab. Siin lehel sisestatud projekti väljundite kohta tuleb järgmistel lehtedel sisestada lisaandmeid. Projekti valdkonnad Valdkond, millesse projekt panustab: Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Projekti väljund: Põhivarainvesteering Projekti asukoht Projekti asukoha tüüp: Katastritunnus Katastritunnus: * 13001:001:1050 Projekti kirjeldus Olemasolev olukord ja ülevaade projekti Haldusreformi eelselt kuulus Peipsi järve piirkond Alajõe valla koosseisu, valla vajalikkusest: keskuseks oli Alajõe küla. Peale haldusreformi on Alajõe endise vallamaja amortiseerunud hoonesse jäänud teenuspunkt, milles paikneb valla haruraamatukogu ning teatud aegadel toimub sotsiaaltöötaja vastuvõtt, pool hoone pinnast on kasutuseta. Tulenevalt ebaefektiivsest ruumide kasutusest olemasolevas hoones ning sobimatust ruumiprogrammist, on Alutaguse vald otsustanud teenuspunkti sellisel kujul sulgeda ja hoone koos kinnistuga müüa. Rohkem avalikuks kasutuseks (kogukonna tarbeks) mõeldud hooneid piirkonnas (Peipsi põhjaranniku ulatuses) ei ole. Selle väljakutse lahendamiseks on algatatud käesolev projekt – Alajõe kogukonnamaja rajamine. Alutaguse vallavolikogu on oma otsusega garanteerida projekti omaosaluse finantseerimine ning vallavalitsus oma otsusega anda valla omanduses olevad maad enda Sihtasutusele Alutagusemaa kasutusse, kiitnud heaks uue sisu ja toimimisega kogukonnamaja rajamise, koos kaasnevate taristuobjektidega: puurkaev, puhasti, kai, ujuvsild, teed, rajad, parkla, pakiautomaadid, avalik wc, jäätmemaja, puhke/mänguala jne. Rajatava kogukonnamaja ja seda ümbritseva avaliku ruumi funktsionaalsus on kavandatud viisil, et see kataks kogukonna erinevad vajadused kogu elukaare vältel alates väikelastest kuni eakateni. Tegu on kompaktse ja keskkonda sobituva  lahendusega, mille ülalpidamiskulud on minimeeritud ning mis arvestab võimalike kliimamuutustega. Maja on kavandatud isemajandavana, mida haldab sihtasutus, kuid avalikke seadusega ettenähtud teenuseid finantseerib kohalik omavalitsus. See ongi projektiga kaasnev suurim muutus - vallavalitsus tellib teenuse kogukonnalt (tasudes teenuseosutajale õiglaselt), mitte ei küta pooltühja vallamaja, kus üks ametnik istub või ootab 40 tundi nädalas, et äkki keegi kodanik või külastaja ükskord tuleb ja küsib: "kuidas sul siin läheb?"... Projekti eesmärk ja tulemused: Projekti üldine eesmärk on Alutaguse valla Peipsi põhjapiirkonna kogukondade tugevdamine. Projekti otsene eesmärk on multifunktsionaalse kogukonnamaja rajamine Peipsi põhjaranniku keskmes olevasse Alajõe külla ning majaga integreeritud jõeäärse kai ja paatide sildumiskohtade, parklate, avaliku wc, biopuhasti, joogivee puurkaevu, mänguväljakute ja jalutusradade ehitamine. Projekti mõjupiirkond on kogu Peipsi põhjarannik Kauksi külast Vasknarvani (Kauksi, Kuru, Uusküla, Katase, Alajõe, Karjamaa, Remniku, Smolnitsa ja Vasknarva külad). Hoone on kavandatud ühekorruselisena (hoone pind u 260m2, ehitusalune pind kokku u 400 m2), erinevad kasutusotstarbed on jaotatud eraldi viilkatuste alla, luues sel moel madala ja liigendatud mahu, mis meenutab vaikest ridakula või kõrvuti asetsevaid paadikuure (vt Eelprojekt). Erinevate funktsioonide paigutamisel on lahtutud sellest, et nad saaksid toimida teineteisest sõltumata. Lõunapoolsemal kuljel on avalikuma otstarbega funktsioonid, põhja poole jaavad rohkem privaatsust vajavad funktsioonid. Kui kogu aasta valtel ei pruugi hoone erinevad osad majanduslikult toimida, on võimalik ruumi kasutada hooajaliselt. Hooajavaliselt on võimalik hoone osade kutmist vahendada, vahendades seega kulutusi ja saastes keskkonda. Hoone on kavandatud asukohta, kus Alajõgi oma kaanakute ja ilusate vaadetega pakub potentsiaali ilusateks jalutuskaikudeks jõe kaldal. Kallasrada jõe kaldal on mingis mahus juba olemas, kuid hetkel on see eraldatud ning inimesed sinna ei satu. Kogukonnamajaga paralleelselt on plaan luua matkarada, mis uhendaks planeeritava sadamahoone rannaga, kulgeks jõe ääres, piki randa ning edasi kulgeb külaplatsi kaudu keskusesse tagasi. Tegemist oleks parasjagu pika matkaga, mis seob Alajõe erinevad huvipunktid ja maastikud. Kogukonnamaja toimib selle matkaraja algus ja lõpp-punktina, kus saab peale jalutuskaiku vaikese peatuse teha. Hoone jõepoolsele küljele on kavandatud paadikai, mis võimaldab hoone eest paati astuda ja järvele sõita kui ka järvelt tagasi tulles paadist väljuda ja kaldamelu nautida. Projekti lühikokkuvõte avalikkusele: Projektiga rajatakse Alajõele kogukonnamaja, milles saavad olema alljärgnevad funktsioonid ja ruumid: multifunktsionaalne kogukonnaruum/kohvik; vastuvõturuum ning raamatukogu; paadikuur vabatahtlike päästjate jaoks; lastehoiu võimalus (puhkusehooajal) külaliskorter, nt kaugtööks. Maja juurde rajatakse pakiautomaadid, avalik wc, valla kaart, sündmuste stend, parkla, mis toimib ka kui turuplats. Maja kõrvale ehitatakse jõe kai paatide sildumiseks ning rajatakse jõeäärsed jalgteed kuni Peipsi järveni. Projekti mõju meetme eesmärgile: Alajõe kogukonnamaja projekt loob võimaluse Peipsiäärse kogukonna tihedamaks omavaheliseks läbikäimiseks ja enamateks ühistegevusteks. Valla kaasfinantseerimisel toetatakse kogukonna eestvedajate algatusi. Senise suhtumise: "vald tehku" asemel luuakse võimalus ise teha ja otsustada, sh kogukonnamaja hallata ja erinevaid teenuseid pakkuda. Vallavalitsuse praegune teenuspunkt senisel  kujul suletakse. Aegunud, amortiseerunud ja kulukas vallavalitsuse hoone müüakse. Uus hoone ehitatakse säästlik, energiatõhus ja kogukonna vajadustest lähtuvalt. Hoonet, territooriumi ja seotud rajatisi: kai, sildumiskohad, jalutusrajad, avalik välimööbel jne arendab ja hakkab haldama sihtasutus Alutagusemaa, kaasates kogukonna liidreid. Vallavalitsus jääb finantseerima neid teenuseid, mida kogukond ise vallaametnike asemel pakkuda suudab (nt hooldusabi, majapidamisteenused eakatele kogukonnaliikmetele, raamatukoguteenus, nõudetransport, ranna ja teede hooldus jne). Kogukonnamaja ehitamine loodussõbralikest kliimaneutraalsetest materjalidest, hoone integreerimine maastikuga ning sidumine ümbritseva avaliku ruumiga, sh kaasaegsed kütte ja sade- ning heitvete taaskasutuslahendused - seda kõike saab eksponeerida avalikult, tõstes teadlikkust nii kogukonnamaja kasutajate kui külastajate hulgas, kuni sihitud praktiliste koolitusteni nt piirkonna õpilastele, milles tutvustatakse säästvat, kliimat soosivat kuid samas atraktiivset majandamist kaasaegses hoones ja seda ümbritsevas avalikus ruumis: "tulge, vaadake, kogege, jagage". Maja energiavarustus on kavandatud parimaid kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi üksteisega sidudes: maaküte, päikesepaneelid, salvestid, võimalusel/sobivusel väiketuulik, biopuhasti puhastatud vee ringkasutus wc-des ja haljastuses kastmisveena. Projekti panus piirkonna võimesse tegeleda Alajõe kogukonnamaja ja sellega seotud avalik ruum loob võimaluse erinevate kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete rühmade kohtumiseks ja koostööks. Maja on multifunktsionaalne, täidab sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja kerksuskeskuse funktsiooni, võimaldab üheaegset kasutust igas vanuses inimestele. keskkonnamõjudega: Kogukonnamaja ühes ümbritseva avaliku taristuga võimaldab korraldada piirkonna elanikel, erinevatel huvigruppidel, vallavalitsusel vm institutsioonil arutelusid, sündmuseid, seminare, projekte jne, millega on võimalik kaasata nii kohalikku elanikkonda kui ka väljastpoolt piirkoda saabunuid huvilisi. Sellised tegevused toetavad inimeste sidusust ja ühtekuuluvustunnet ning suurendavad usaldust ja mõistmist inimeste vahel, kes muidu jääksidki omavahel "kaugeks ja võõraks". Erivajadustega inimeste kaasamine: kogukonnamaja ja seda ümbritsev taristu rajatakse erivajadustega inimestele sobivalt - tagades ligipääsetavuse nii hoones sees kui väljaspool maja. Töökohtade loomine: kogukonnamaja ülalpidamine eeldab vähemalt ühte täiskohaga töökohta aastaringselt (üldhaldus ja administreerimine), ühte osakoormusega töökohta aastaringselt (heakord jm tugiteenused) ning 3...4 töökohta hooajaliselt (kohviku pidamine, heakord, abitööjõud teenindamisel, lastehoidja jne). Kaasneda võivad erainitsiatiivil tekkivad teenused nagu jalgrattarent, paadimatkad, jalgsimatkad jne. Majanduslik mõju: piirkond muutub atraktiivseks, tekivad uued teenused (kohvik,), tekib võimalus suvilast või majast välja saada, suhelda, tarbida, nautida. Teenuste kasutajate arv, tarbimine ja teenusepakkujate tulu kasvab, tekivad uued teenused, tulevad uued tarbijad. Mis aitab kaasa lähipiirkonnas tegutsevate majutus- jt turismiga seotud ettevõtete arengule ja täiendavate töökohtade tekkele. Keskkonnamõjude vähendamine: järgitakse ringmajanduse põhimõtteid, mis toetab säästlikku tarbimist, jäätmete vähendamist, sorteerimist ja efektiivset taaskasutust. Hoones ja väljaspool hoonet avalikus ruumis on kasutatud keskkonnasõbralikke väikese süsiniku jalajäljega materjale. Mõjusamad lahendused on eksponeeritud - külastajatele näha ja lugeda. Energiatõhususe saavutamiseks kasutatakse hoone kütmisel ja jahutusel kombineeritud süsteeme: päikesepaneelid-salvestid-maaküte- heitvee taaskasutus. Projekti tulemuste jätkusuutlikkus: Projektiga rajatud Alajõe kogukonnamaja ja sellega seotud taristu jäävad sihtasutuse Alutagusemaa hallata ja majandada. Hoone ja selle kasutamisega seotud taristu haldus- ja hoolduskulud kaetakse omatuludest, milleks on ruumide rent ja osutatavad teenused: parkimine ja slipi kasutamine, avalike alade, sh ranna, heakorratööd ning raamatukogu-, kultuuri- ja sotsiaalteenuste osutamine vallavalitsusele). Avalikult  tasuta kasutatava taristu (jõeäärsed järveni kulgevad jalgrajad, kaldakindlustus, kai, väliinventar, valgustus, teed jms) jooksvad kulud ja remondikulud on valla, mitte sihtasutuse eelarves või siis kokkuleppe olemasolul: sihtasutus osutab teenust ning kohalik omavalitsus maksab. Vajadusel ja võimalusel küsitakse tegevustoetust ning kogukonda kaasavate sündmuste korraldamiseks projektitoetust erinevatest toetusfondidest, kuid see ei ole kestlik toimimisviis, mida SA on teadvustanud. Lisaks ruumide rendile on võimalik tulu teenida erinevate sündmuste korraldamisega: seminarid, koolitused, giiditeenused, kohaliku toidu müügipäevad jms. Projekti eeltingimused: Projekti elluviimiseks vajalikud eeltingimused ning tehtud ja kavandatud ettevalmistustööd: 1. vastavus valla üldplaneeringuga 2. koostatav detailplaneering, kogukonna kaasamine: Korraldatud on arutelusid kohalike elanikega, et koguda nende vajadusi ja ootusi projekti suhtes​ 3. koostatud kogukonnahoone eelprojekt, väljastatud kooskõlastatud ehitusluba 4. koostatud kai projekt 5. koostamisel teede projekt 6. kehtiv keskkonnamõjude hinnang 7. koostamisel mõjude hinnang 8. volikogu otsus - garantiikiri valla omaosaluse finantseerimiseks summas 600000 eurot 9. vallavalitsuse otsus maade kasutusse andmiseks 10. valmisolek hoone põhiprojekti ja seonduva taristu põhiprojekteerimiseks kohe peale positiivse rahastusotsuse saamist Omafinantseeringu allikad: Taotleja omavahendid: Rahastamisallikad: Projekti taotleja organisatsioon on oma eelarvest eraldanud 50% omafinantseeringu katmiseks vajalikest vahenditest. See hõlmab nii likviidseid rahalisi vahendeid kui ka materiaalset vara, nagu kinnisvara, seadmed ja tarvikud. Kulutõhususe meetmed: Taotleja on läbi viinud põhjaliku kulude optimeerimise analüüsi, et vähendada projekti tegevuskulusid ning suunata vabanevad vahendid omafinantseeringu tagamiseks. Kohalikud ettevõtted ja mittetulundusühingud: Rahastamisallikad: Partnerettevõtted ja mittetulundusühingud panustavad omafinantseeringusse teenuste, toodete ja rahaliste vahendite kaudu. Nende osalus moodustab kokku 20% omafinantseeringust. Mittetulundusühingute roll: MTÜd panustavad vabatahtliku töö, ruumide rentimise ja kogukonna kaasamise kaudu. 2. Lisanduvate kulude katmine: Kui projekt peaks kallinema, on kavandatud lisakulude katmine järgmiste allikate kaudu: Taotleja organisatsioon on moodustanud reservfondi, mis võimaldab katta kuni 10% projekti kogumahust.  Laenud ja finantsinstrumendid. Vajadusel kasutatakse soodsatel tingimustel saadud pangalaenu või muid finantsinstrumente. Põhjendus ettemakse taotlemisel: 1. Ettemakse vajadus on likviidsuse tagamine. Projekti alguses tekivad kulud projekteerimiseks ja ehitamiseks. Ettemaks aitab tagada taotleja likviidsust ning võimaldab katta esmased investeeringute kulud täiendavate kohustuste ja kuludeta krediidiasutuste ees ning kindlustab, et projekti valmib tähtaegselt (arvelduskrediidi taotlemisele kuluvat aega ei oska oletada - võib minna nädala või kuid?). 2. Taotleja enda rahaline võimekus. Taotlejal on võimekus lühiajaliselt ootamatute kulude katmiseks, kuid suures osas on organisatsiooni tegevus sihtfinantseeritud omaniku, Alutaguse valla poolt. 3. Ettemakse saamise erisused. Mitteriigiabi. Mitteriigiabi korral taotletakse ettemakset kuni 40% toetuse kogusummast. Taotleja on teadlik, et mitteriigiabi puhul on ettemakse kasutusperiood kuni 6 kuud ning tagastamatu, kui projekt lõpetatakse õigel ajal ja vastavalt nõuetele. Riigiabi korral taotletakse ettemakset samuti kuni 40% toetuse kogusummast. Taotleja arvestab, et riigiabi puhul tuleb ettemakse tagatisena esitada sobiv finantsinstrumendi kinnitus või pangagarantii. 4. Ettemakse tagamine ja kasutamine. Pangagarantii või finantsinstrumendi kinnitus. Taotleja on valmis esitama ettemakse saamiseks sobiva tagatise vastavalt määruse § 33 nõuetele. Pangagarantii või finantsinstrumendi kinnitus tagab projekti ettemakse jätkusuutlikkuse. 5. Ettemakse kasutusplaan. Projekteerimine ja ehitamine. Ettemakse vahendid suunatakse projekteerimis- ja ehitustöödesse Projekti tegevuste valiku põhjendatus: Kogukonnamajja kavandatud kohvik-kogukonnaruum-raamatukogu võimaldab kasutada maja erinevateks otstarveteks: avalikud koosolekud/arutelud, seminarid jm ühistegevused/sündmused (millised võimalused piirkonnas hetkel puuduvad). Ruume on võimalik kasutada ka kinosaalina, salongiõhtute ja vaiksemate kontsertide korraldamiseks ning väljaüüritud ruumidena sünnipäevadeks, matusteks jms. Kohvik on kavandatud tootama hooajaliselt, mis pakub suvehooajal kergemat toitlustust (NB! tegu ei ole pidevalt tegutseva toitlustusasutusega, kohapeal toitude valmistamist ei kavandata). Raamatukogu funktsioon: Alajõe on vaike kula, mistõttu ei ole majanduslikult mõistlik ulal pidada eraldi raamatukogu. Planeeritud raamatukogu toimiks raamatute valjastuspunktina, kus kohapeal hoitakse ainult olulisemat/suurema lugejaskonnaga materjali ning kõik muu on võimalik tellida keskraamatukogust. Raamatukogu ruume saab paralleelselt kasutada naiteks lugemissaalina, labi viia koosolekuid, kokkusaamisi, teha kaugtood jne. Paadikuur vabatahtlike päästjate jaoks. Ruum on paigutatud selliselt, et oleks võimalikult mugav ligipaas autoga jm tehnikaga. Paadikuuri (vajadusel ka teisi ruume) kasutatakse ka kerksuskeskusenaehk varugeneraatorite ja akude hoiu ja laadimiskohana, et pakkuda kohalikele elanikele kriisi ajal abi ( puhast joogivett, laadimisvõimalust, sooja ruumi, teavet jne). Maja võimaldab pakkuda hooajalist lastehoiuteenust suvisel ajal, kui lasteaiad on enamasti suletud, aga piirkonnas on väga palju hooajalisi külastajaid. Hetkel kogu Peipsi põhjarannikul selleks sobivat taristut ei ole. Talvisel ajal on võimalik ruumi kasutada naiteks kalameeste majutuseks.  Kulaliskorter on paigutatud hoone põhjakuljele, andes seelabi rohkem privaatust. Korterit on võimalik luhiajaliselt valja uurida turistidele, kasutada kaugtoo tegemiseks või ka hooajaliste töötajate (heakorra- või korrakaitsetöötajad) majutamiseks. NB! Tegu ei ole puhastulu saamisele suunatud funktsiooniga, ruumi rendist saadav tulu suunatakse objekti püsikulude katmiseks. Hoone kõrval on lisafunktsioonina ka avalikult kasutatavad pakiautomaadid ja wc. Hoone valisseinale on võimalik paigutada valla vaatamisvaarsuste kaart ja stend umbruskonna sundmuste reklaamimiseks. Kogukonnamaja esine parkla on kasutatav ka turuplatsina, kust saab Peipsi kohalikke saadusi. Rajatav kai ja ujuvsild võimaldavad paadiga külastajatel randuda ja ka huvilistele veesõiduteenust Peipsi järvele pakkuda. Projekti meeskond: Projekti taotlejaks on Sihtasutus Alutagusemaa. SA Alutagusemaa on asutatud 25.02.2021 Alutaguse Vallavolikogu otsusega, selle asutaja on Alutaguse vald. SA haldab Kauksi rannahoonet ja rannapromenaadi, Vasknarva sadamat, Kuningaküla slippi, valla avalikke rannaalasid ja parklaid, sh korraldab aastaringset tasulist parkimist jne. Käesoleva projekti põhimeeskond on 5-liikmeline. Meeskonda on kaasatud SA Alutagusemaa nõukogu esindajad ning Alutaguse Vallavalitsuse esindajad: 1. Taavi Vogt, SA Alutagusemaa, nõukogu esimees, kogemus analoogsete projektide kavandamisel ja elluviimisel, sh Vasknarva sadama arendamine, erinevad piiriülesed projektid jne. Projektide koostamise ja juhtimise kogemus. Kogemus turismiteenuste osutamisel ning kogukondlike tegevuste kavandamisel. 2. Kristo Kõrgnurm, SA Alutagusemaa juhatuse liige. Projektide koostamise ja juhtimiste kogemus nii avalike teenuste kui ka kogukondadele suunatud projektide osas. Kogemus mitmete suurürituste korraldamisel ja kogukondlike ettevõtmiste koordineerimisel. Kogemus mitmete suurürituste korraldamisel (Tallinna Vanalinna Päevad, Peipsi Järvefestival, Jõhvi Lennupäev) ja kogukondlike ettevõtmiste ning kultuurikorralduse koordineerimisel (Jõhvi vallavalitsus). Turismialane töökogemus 30 erineva elamusreisi korraldamisel Epic Estonia projektis (partnerid Tallink ja EAS). 3. Tauno Võhmar, Alutaguse vallavanem, pikaaegne kogemus organisatsioonide juhtimisel, sh projektide kavandamisel (ettevalmistustööd: planeerimine, projekteerimine jms) ning elluviimisel (projektimeeskondade juhtimine, finantside juhtimine jne). Avaliku sektori tippjuhtimise kogemus 22 aastat (sh Toila, Jõhvi, Mäetaguse ja Alutaguse vallavanemana). Kogemused ja oskused planeeringute, projekteerimise, riigihangete, ametkondadega suhtlemise jms osas. 4. Liina Talistu, Alutaguse valavalitsuse geoinfospetsialist, pikaajaline kogemus planeeringute, geoinfosüsteemide ning valla avaliku ruumi kavandamisel. Kompetent s planeeringulistes ja ehituslikes küsimustes. 5. Luule Salla, Alutaguse vallavalitsuse finantsjuht, pikaaegne (30 aastat) kogemus raamatupidaja ja finantsjuhina kohalikus omavalitsuses ja erinevates sihtasutustes. Kogemused ja oskused projektide finantsplaneerimisel ja finantsaruandluse koostamisel. Projekti on kaasatud mitmed valdkondlikud eksperdid: Projektbüroo Sport OÜ, IB Urmas Nugin OÜ, Cumulus Consulting OÜ jt Projekti riskide kirjeldus: Projekti riskiks on ehitusliku maksumuse kujunemine eeldatust kallimaks (selgub peale riigihanke läbiviimist). Risk on maandatav, kui volikogu teeb otsuse täiendavate rahade eraldamiseks või vähendatakse ehitusmahtu selliselt, et projekti eesmärgid saaksid siiski täidetud. Objekti jätkusuutlikuks majandamiseks on riskid minimaalsed. Hoone on projekteeritud selliselt, et väljaüüritavate ruumide tulust suudetakse katta jooksvad majandamise kulud. Samuti on tagatud valla sihtfinantseerimine kogukondlike teenuste osutamiseks.  Projekti juhtimisega seotud riskid on projektimeeskonna liikmete lahkumine töölt või projektist. Sel juhul tuleb leida uued pädevad meeskonna liikmed. Risk ajahätta jääda, st projektiperioodil kõike tegevusi mitte lõpetada, on olemas. Riski maandab teadmine, et ehitusprojekt on eelprojekti staadiumis, ehitusluba väljastatud ning peale rahastusotsust saab ehitushanke või välja kuulutada. Sel juhul on projekteerimiseks põhiprojekti staadiumisse aega pool aastat ning ehitamiseks poolteist aastat ehk hiljemalt 2025.a lõpuks või 2026. aasta alguseks on objekt valmis ning jääb mõistlik aeg tähtajaks projekti aruandlus esitada. Projekti kasusaajad: Toetuse saaja, Ida-Virumaa elanikud Projektist saadav kasu kohalikule kogukonnale: Käesolev projekt on otseselt seotud nii toetuse andmise eesmärgi, mõjuvaldkondade kui ka väljundnäitajatega ning seda järgmiselt: 1. projekt on suunatud kogukonna sidususe kasvatamisele, kuna luuakse avalikuks kasutuseks ja kogukondade jaoks mõeldud objekt. Peipsi põhjarannik on suure potentsiaaliga piirkond, kus praegusel ajahetkel puudub täiesti avalikuks kasutuseks mõeldud kaasaegne hoone, mis täidab kogukonnakeskuse funktsiooni. Lähim võimalus kasutada avalikku hoonet on vallakeskuses Iisakus, mis sõltuvalt külast jääb 15-30 km kaugusele. 2. Projektiga kaasnevad nii sotsiaalsed kui ka tööhõivealased mõjud. Sotsiaalses vaates tekib piirkonna elanikele (ja külastajatele) uus keskkond, kus vaba aega veeta. Tööhõivelises mõttes kaasnevad projektiga ka täiendavad töökohad, mis on seotud hoone haldamisega, samuti on kogukonnal võimalus läbi erinevate ürituste korraldamise (nt kontserdid vms) tegeleda sotsiaalse ettevõtlusega. Vastavad võimalused on eelkõige märkimisväärsed suveperioodil, mil piirkonnas on tuhandeid külastajaid, kellel samas puudub elementaarne taristu ja teenused. 3. Projekti väljundiks on avalikkusele suunatud uued tegevusvõimalused (objekt), fookusega kohalikule kogukonnale. Projektil on mõju ka osavõtjate arvule – rajatakse hoone, kus hakkavad toimuma ka erinevad sündmused, mis on mõeldud kohaliku kogukonna kõrval ka külastajatele kaugemalt. Tegevustest osavõtnute arv võib olla väga suur eelkõige suveperioodil – täna kogu Peipsi põhjaranniku ulatuses avalik kokkusaamiskoht puudub. Hinnanguliselt võib eeldada, et projekt puudutab 1/4 Ida-Virumaa elanikkonnast. Projekti kasusaajate asukoht: Piirkondlik Kasusaajate maakond: Ida-Viru maakond Kasusaajate linn/vald: Alutaguse vald Projekti kasusaajate täpsustus: 1. Alutaguse valla Peipsi piirkonna elanikud ja kogukonnad; suvitajad ja Peipsiäärsed puhkajad Alutaguse vallast, Ida-Virumaalt ja üle-Eesti. Piirkonnas võib suviti olla üheaegselt üle 20000 külastaja. Omandisuhte kirjeldus: Projektiga kavandatud tegevused on kõik Alutaguse vallale kuuluval maal, mille vallavalitsus oma 15.mai 2024 korraldusega nr 205 "Vallavara kasutusse andmine otsustuskorras (Alajõe kogukonnamaja rajamiseks vajalik maa-ala)" on kümneks aastaks lepinguga üle andnud oma sihtasutusele Alutagusemaa. Korraldus ja leping on lisatud taotlusele.  Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Tasuta kasutamise Omandisuhtega seotud 29.05.2024 Tauno Võhmar 607.2 KB lepi... dokumendid Korraldus nr 205_Valla... Omandisuhtega seotud 29.05.2024 Tauno Võhmar 101.4 KB dokumendid Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Otsus nr 179_varaliste... Kinnituskiri 29.05.2024 Tauno Võhmar 125.0 KB Kinnituskiri-Lisanduva... Kinnituskiri 30.05.2024 Tauno Võhmar 15.0 KB Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Sihtasutus_Alutagusema... Põhikirja koopia 29.05.2024 Tauno Võhmar 4.1 MB Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht 2024019_PP_v02_Alaj6e-... Eelprojekt 29.05.2024 Tauno Võhmar 1.5 MB RK38_EP_v04_Alajõe-kog... Eelprojekt 30.05.2024 Tauno Võhmar 24.2 MB Korraldus nr 222_EL_ko... Eelprojekt 30.05.2024 Tauno Võhmar 104.3 KB Energiamärgis.pdf Eelprojekt 31.05.2024 Tauno Võhmar 1.6 MB Milline on projekti CO2 jalajälje hindamise CO2 jalajälje hindamine ei ole vajalik, kui tüüpilisel kasutusaastal ei tulemus VÕI selgitus, miks ei ole vaja seda teki kasvuhoonegaaside heidet või kui on ilmselge, et hinnata?: kasvuhoonegaaside absoluutne ja/või suhteline heide jääb oluliselt alla 20 000 CO2-ekvivalenttonni aastas. Lisaks ei ole hindamine vajalik järgmiste taristuobjektide puhul: kinnisvaraarendus (nt hoonete ehitus või oluline rekonstrueerimine), joogiveevõrgud, vihma- ja reovee kogumise võrgud. Eeltoodud põhjustel ei ole käesoleva projekti CO2 jalajälje hindamine vajalik. Pikem selgitus on p.5 Näitajad lehel. Kas projektis esineb märkimisväärseid Ei kliimariske (keskmise või suure mõjuga kliimaohud)?: Kui esineb märkimisväärseid mõjusid, siis Märkimisväärseid mõjusid ei esine. Juhul, kui jõe veetase tõuseb ja ujutab üle jõe milliseid leevendusmeetmeid või kalda ja jõeäärsed jalutusrajad, siis projekteerimise ja ehituse käigus sellega kohanemislahendusi plaanitakse rakendada (või arvestatakse ning valitakse materjalid ja ehitusviis, mis tagab rajatiste säilimise ka on rakendatud) nende maandamiseks?: lühiaegselt vee alla jäädes. Hoone ehituslik 0-punkt on määratud kõrgusele, milleni suurveetõus ei ulatu. Üleujutuse oht on kevadeti lühiajaliselt, mis mõne päeva jooksul taandub. Arvestada tuleb ka jääoludega ning jää liikumisega, mistõttu kaldakindlustused projekteeritakse ja ehitatakse neid olusid arvestades. Kas projekt hõlmab fossiilsete kütuste kasutust?: Ei Näitajad Lehel saate sisestada info selle kohta, milliseid näitajaid kasutate kavandatud muutuste ning väljundite loomise mõõtmiseks. Samuti tuleb iga näitaja juures tuua välja muutust mõõtev kogus (numbriliselt), mida projekti elluviimisel kavandatakse saavutada. Projektis saavutatava muutuse tulemuse näitaja on lehel automaatselt olemas ning sellele tuleb lisada projektipõhised väärtused. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Näitaja nimetus Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Põhivarainvesteering Osalevate organisatsioonide arv Organisatsioonide 0,00 1,00 arv Rajatud avalikkusele suunatud objektide arv Objektide arv 0,00 1,00 Meetme tegevuse ülesed näitajad Osalenud organisatsioonide rahastus, mis täiendab toetust Euro 0,00 598 793,65 Kas projekt panustab näitajasse "hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "vabatahtlikus töös osalemise määr"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "elukeskkonnaga rahul või pigem rahul Jah olevate elanike osatähtsus"? Kas projekt panustab näitajasse "soolise võrdõiguslikkuse indeks"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "ligipääsetavuse mõõdik"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "ligipääsetavuse Projekt on disainitud vastamaks ligipääsetavuse nõuetele ja sobimaks mõõdik“?: võimalikult laiale kasutajaskonnale, sh erivajadustega inimestele. Projekti planeerimisel on arvesse võetud universaalse disaini põhimõtteid. Projekti käigus järgitakse Eesti ja rahvusvahelisi ligipääsetavuse standardeid, et tagada kõikidele kasutajatele võrdne juurdepääs ja kasutusmugavus. Projekti alal olevad parklad ja juurdepääsuteed on selgelt märgistatud ja piisava laiusega, et tagada mugav kasutus kõigile külastajatele, sealhulgas neile, kellel on liikumispuue. Maja peasissepääsude uksed on lävepakuta ja automaatselt avanevad, mis võimaldab mugavat sisenemist ratastooli või lapsevankriga. Siseuste laiused ja lävepakud on disainitud samuti ratastooli ja rulaatorite kasutajatele sobivaks. Kõikides ruumides, sh WC-des, on arvestatud piisavalt ruumiga, mis on vajalik ratastooliga jt abivahenditega liikumiseks-pööramiseks. Treppidel on käepidemed ja astmete eristamiseks kontrastsed märgised. Juhised, viidad ja teabematerjalid kujundatakse selge kontrastse kirjastiiliga, oluline teave infomaterjalidel võimalusel ka Braille kirjas.  Kõik projektiga seotud digitaalsed platvormid luuakse vastavalt digiligipääsetavuse nõuetele, mis hõlmavad selgeid ja lihtsaid navigatsioonivõimalusi, teksti suuruse kohandamist ja ekraanilugejate tuge. Interaktiivsed puutetundlikud ekraanid paigaldatakse kõrgusele, mis on sobiv nii seisva kui ka istuva kasutaja jaoks. Kas projekt panustab näitajasse „soolise Soolise võrdõiguslikkuse edendamine projektis ning tööhõive: võrdõiguslikkuse indeks“?: projekti tulemusena tekivad uued töökohad ja teenused: majahoidja, kohvikutöötajad, heakorratöötajad, teenusepakkujad külalistele (paadisõit, kalastus, matkad, rattalaenutus, giiditeenus jne). Ükski tekkiv või loodav töökoht ei ole mitte kuidagi seotud soolise erisusega. Samuti on kõik teenused kättesaadavad nii naistele kui meestele võrdselt. Järgitakse põhimõtet, et sama töö eest makstakse võrdset tasu, olenemata soost ning välditakse soolist segregatsiooni ja stereotüüpe. Projektis tagatakse, et kõik projekti füüsilised ja digitaalsed lahendused on kujundatud universaalse disaini põhimõtteid järgides. Need on ligipääsetavad ja mugavad kasutada kõigile, sõltumata soost. Kas projekt panustab näitajasse „hoolivuse ja Projekti eesmärk on tagada, et kõik kogukonna liikmed, olenemata nende koostöömeele mõõdik“?: taustast või vajadustest, tunneksid end väärtustatuna ja kaasatuna. Kogukonnamaja võimaldab korraldada noortele neid huvitavaid töötubasid, kultuuri-, spordi- ja vabaaja üritusi. Puhkuste perioodil on võimalik peredele organiseerida päevane lastehoid. Eakad saavad võimaluse kooskäimiseks ja ühistegevusteks, nt raamatuklubi, koorilaul, viktoriinipäevad, vestlusõhtud, kohtumised huvitavate külalistega või vallaesindajatega jne. Tööealistele on võimalus kasutada projektiga tekkivaid võimalusi töötamiseks, kaugtööks, vaba-aja veetmiseks- suhtlemiseks, kogemustevahetuseks, kultuuri jm sündmuste korraldamiseks, uute oskuste omandamiseks nt vabatahtlike päästjate korraldatavate päästekoolituste kaudu (tuletõrje, vetelpääste, kriisidega toimetulek, elektrikatkestuste korral kogukonna abistamine jne). Kogukonnamaja ruumid võimaldavad sinna kutsuda erinevaid seminaride ja koolituste korraldajaid, nt Töötukassa, Tervisekassa, PPA jt oluliste organisatsioonide esindajaid rääkimaks võimalustest tööturul, terviseedendusest, olukorrast piirialal või tuleohutusest jne. Kõik oluline teave ja juhised on kättesaadavad mitmes keeles, sealhulgas eesti, vene ja inglise keeles, et tagada projektis osalevate mitmekeelse kogukonna liikmete vajaduste rahuldamine. Kogukonnamaja tegevustes ja tegevuste kajastamisel kasutatakse kaasavaid sõnumeid, mis kajastavad kogukonna mitmekesisust ja edendavad positiivset suhtumist erinevatesse rühmadesse. Kas projekt panustab näitajasse „Vabatahtlikus Alajõe kogukonnamaja teeb koostööd teiste kohalike organisatsioonidega töös osalemise määr“?: ja väikeettevõtjatega, noortekeskustega, eakate ühendustega, seltsidega, v abatahtlike päästjatega, vallavalitsusega, valla allasutustega ja ettevõtetega ning on valmis kaasama vabatahtlikke projektiga seotud tegevustesse, sh kultuuri- ja spordiürituste korraldamine, heakorratööd, õppused jne. Projekt soodustab vabatahtlikkusel põhinevate teenuste loomist, nt koduabi teenused vanemaealistele, toidujagamise programmid abivajavatele kogukonnaliikmetele ning erinevate kogukonda siduvate sündmuste korraldamine, mis suurendab kogukonna liikmete omavahelist koostööd ja ühtekuuluvustunnet. Projekti raames saab pakkuda koolitusi vabatahtlikele, mis käsitlevad erinevaid oskusi, nt  ürituste korraldamine, esmaabi, konfliktide lahendamine, kriisiks valmisolek ja kriisiga toimetulek jne. Samuti tagatakse vabatahtlikele juhendamine, et nad tunneksid end oma rollides kindlalt ja väärtustatuna. Kogukonna liidrite oluline roll on ka vabatahtlike töö märkamisel ja tunnustamisel, mis on oluline motiveeriva elukeskkonna loomiseks, kogukonna heaolu suurendamiseks ning turvatunde tagamiseks. Kas projekt panustab näitajasse Projekt on suunatud rohkem kogukonna ise ära tegemisele, ise toime "Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate tulemisele ning koos tegemisele. Samuti kultuurilise eripära elanike osatähtsus"?: esiletoomisele ja säilitamisele, turvatunde suurendamisele, kogukonna sidususe ja üksteisest hoolimise tugevdamisele ning elukestvale õppimisele-enesetäiendamisele. Projekt hõlmab tegevusi, mis on suunatud kohaliku kultuuripärandi säilitamisele ja tutvustamisele, sh kultuurisündmused, mis tutvustavad kohalikku ajalugu, kombeid, rahvakunsti jne. Projekt võimaldab tutvustada kohalikku pärandit, mis aitab kaasa piirkonna elanike teadmiste kasvule ja kohaliku pärandkultuuri väärtustamisele. Projekti käigus rajatakse uusi esteetilisi ja praktilisi vabaõhualasid: jalutusrajad, puhkekohad, looduslikud liigirikkad alad jne, mis on avatud kõikidele, pakkudes tervislikke ajaveetmise võimalusi. Projekt panustab kohalike elanike turva- ja ühtekuuluvustunde suurendamisele, teed ja jalgteed valgustatakse, kogukondlikud ühistegevused suurendavad elanike vastastikust usaldust ning nn Naabrivalve teket. Kogukonnamaja ongi selleks kohaks, kuhu elanikud ühistes huvides kokku tulevad, lõimuvad, koos arutlevad ning ühiseid tegevusoi kavandavad ja teevad. Projekt toetab Ida-Virumaa elanikkonna sotsiaalset sidusust, pakkudes uut sobivat keskkonda üksteise tudmaõppimiseks ja ühistegevusteks (Peipsi ääres puhkab suviti suur osa Ida-Virumaa elanikest, paljudel on suvilad, kuid senini on puudunud avalik koht ja sobiv maja ühistegevusteks. Alajõe, mis asub 30 km Peipsi põhjaranniku keskel, on sobivaim koht kõnealuse kogukonnamaja ja sellega seda toetava taristu rajamiseks). Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide Pojekt suurendab inimeste keskkonnateadlikkust kohalikul tasandil, mis indeksis: projekti panus keskkonna- ja toetab kaudselt kliimamuutuste mõjude leevendamist: kliimaeesmärkide saavutamisse: ​kogukonnamaja ehituses kasutatakse loodussõbralikke väikese keskkonnajalajäljega materjale ja kaasaegseid taastuvenergialahendusi, mida saab kõikidele kasutajatele eksponeerida, mis suurendab inimeste teadlikkust projekti seotusest ja mõjust kliimamuutustega; oma energiatootmiseks kasutatakse päikesepaneele ja salvesteid (edaspidi ka teisi tootmisvõimalusi, nt mikrotuulikud, jõe veevool jne), mis vähendab sõltuvust fossiilkütustest ja CO2 heitkoguseid; roheliste alade ning liikumiskoridoride kujundamine miljööd rikastavaks ja keskkonda säästvaks: paraneb õhukvaliteet, tekitatakse looduslikud päikesevarjud; teadlik sademete vee juhtimine nii kastmiseks kui muuks otstarbeks; heitvett taaskasutatakse tualettides päras puhastamist; säilitatakse looduslikud elupaigad; rakendatakse ringmajandust, sh jäätmete sorteerimist ja kompostimist.  Kõike ülaltoodut on võimalik kasutada kogukonnale suunatud teabepäevadel ja koolitusprogrammides, mis suurendavad inimeste teadlikkust nii Eesti kui üleilmsest keskkonna- ja kliimaeesmärkidest. Kas valmiv ehitis on vastavuses kvaliteetse Jah ruumi aluspõhimõtetega?: Selgitus ehitise vastavuse kohta kvaliteetse Projekt järgib kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid, mis tagab ehitiste ja ruumi aluspõhimõtetele: rajatiste esteetilise nauditavuse sobivuse avalikku ruumi, vähese keskkonnajalajäljega ehitusmaterjalide kasutamise ning hoone ruumide ja avaliku väliala multfunktsionaalse ja kestliku kasutuse. Ehitusprojekti koostamisse on kaasatud tunnustatud arhitektuuribüroo ja inseneribüroo, milledel on pikaaegsete kogemustega pädevad arhitektid, projekteerijad ja insenerid. Projekt on kooskõlas Alutaguse valla üldplaneeringuga ja koostatava Alajõe küla keskuse ja rannaala detailplaneeringuga. Planeeringu kehtestamine on kavandatud 2024.a augustikuusse. Kogukonna kaasamine avalikus arutelus detailplaneeringu koostamise käigus toetab projekti sobilikkust kavandatud asukohta ning olulisust piirkonna elanikele ja külastajatele. Kas taristuinvesteeringu puhul on vajalik läbi Ei viia CO2 jalajälje hindamine: Põhjendus, miks CO2 jalajälje hindamine ei ole CO2 jalajälje hindamine on tööriist keskkonnamõjude mõõtmiseks, eriti vajalik: suuremahuliste projektide puhul, mis hõlmavad olulisi ehitus- ja infrastruktuuri arendusi. CO2 jalajälje hindamine võib olla mittevajalik, sõltuvalt projekti olemusest ja selle eeldatavast mõjust keskkonnale. Taristuinvesteeringu puhul, nagu Alajõe kogukonnamaja, on CO2 jalajälje hindamine mittenõutav järgmistel põhjustel: Väike keskkonnamõju: projekti eeldatav kasvuhoonegaaside heitkogus jääb alla teatud piirmäära (näiteks 20,000 CO2-ekvivalenttonni aastas); Taastuvenergia kasutamine: projektis kasutatakse oma elektrienergia tootmiseks päikesepaneele ja kütmiseks maakütet, mis ei tekita otseseid kasvuhoonegaase. Regulatiivsed erandid: projekt on väikesemahuline kohalik arendus, mis on suunatud sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. Kuigi CO2 jalajälje hindamine konkreetse projekti puhul ei ole nõutav, viiakse läbi kõik seadusega nõutavad keskkonnamõju hindamise protsessid. Hoone energiamärgise klass: A, energiatõhususarv (ETA) on 106 kWh/m² aastas. Ehitusmaterjalidena kasutatakse maksimaalselt võimalikult energiatõhusaid materjale. Kas projekt on seotud fossiilkütuste otsese Ei kasutusega?: Kas on läbi viidud kliimamuutustega Jah kohanemise ja kliimaohtude mõju hindamine?: Projekti mõju kliimaeesmärkidele: Projektil ei ole erilist mõju kliimamuutuste leevendamisele ehk kasvuhoonegaaside vähendamisele ning kliimamuutustega kohanemisele. Projekt ei halvenda piirkondlikult kliimamuutustega kohanemist. Kinnitan, et projekti elluviimisel järgitakse „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtteid. Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Kliimaohtude hindamise... Kliimariskide hindamise aruanne 01.07.2024 Tauno Võhmar 27.4 KB Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Kliimaohtude Kliimariskide hindamise 30.05.2024 Tauno Võhmar 27.4 KB hindamise... aruanne Tegevused Lehel saate sisestada projekti tegevused ning nende elluviimise alguse ja lõpu. Projekti tegevused peavad jääma projekti elluviimiseks kavandatud ajaraami. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Projekti tegevuse Projekti tegevuse nimetus Planeeritud algus Planeeritud lõpp tunnus Põhivarainvesteering 11 Projekteerimine ja ehitamine 03.06.2024 31.08.2026 Eelarve Lehel saate sisestada elluviidavate tegevuste eelarve ja lisatingimused projekti kohta. Üldtingimused Kulude tingimused: Taotletud toetuse määr (%): Kõigil tegevustel sama Kas projektiga teenitakse tulu?: Projektiga ei teenita tulu või tulu teenimise reeglid ei kohaldu Fail Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Finantsanalüüs korrige... 01.07.2024 Tauno Võhmar 201.2 KB Fail Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Finantsanalüüs.xlsx 31.05.2024 Tauno Võhmar 198.3 KB Projekti maksumus Kogumaksumus (EUR): 1 502 820,43 Abikõlbliku kulu summa (EUR): 1 502 820,43 Taotletud toetuse määr (%): 70,00 Taotletav toetuse summa (EUR): 1 051 974,30 Omafinantseeringu summa (EUR): 450 846,13 Tegevuste eelarve Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Projekti Projekti tegevuse nimetus Kulu tüüp (määr %) Abikõlblik % tegevuse tunnus summa (EUR) Põhivarainvesteering 11 Projekteerimine ja ehitamine Otsene kulu (2%) 1 473 353,36 98,04  Eelarve rea täpsustus: Projekti omaosalust (summas kuni 600000 eurot) finantseerib Alutaguse vallavalitsus (taotluse SISU osas on lisatud volikogu otsus nr 179, 25.04.2024). Ettenägematu projekti maksumuse kallinemisega kaasnevad ning projekti mitteabikõlblikud kulud finantseerib SA Alutagusemaa omavahenditest (taotluse SISU osas kinnituskiri lisatud). Kõik eelarvetabelis kajastatud maksumuse hinnad täpsustuvad riigihangete käigus ja uute hinnapäringutega, mis küsitakse pärast toetusotsusest teadasaamist uuesti. Finantsanalüüsi rahavoogude tabelis on valla eraldatav finantseerimistoetus kolme aasta kohta teadlikult kirjutatud 475000 eurot (mis erineb küll eelarve omafinantseeringu tabelis olevast summast 450846,13 eurot) arvestusega, et rahavoogude paremaks planeerimiseks on võimalik kasutada 149153,87 eurot (600000-450846,13=149153,87). Kokku (EUR): 1 473 353,36 98,04 Horisontaalsed kulud 15 Ühtse määra alusel kulu (Otsene kulu 2%) 29 467,07 1,96 Kokku (EUR): 29 467,07 1,96 VALDKOND KOKKU (EUR): 1 502 820,43 100,00 Kõigi tegevuste eelarve kokku ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 1 502 820,43 Failide lisamine Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Kai, kaldakindlustuse ... Hinnakalkulatsioon 31.05.2024 Tauno Võhmar 15.0 KB Reoveepuhasti hinnapak... Hinnakalkulatsioon 31.05.2024 Tauno Võhmar 13.1 KB Puurkaevu ja pumpla hi... Hinnakalkulatsioon 31.05.2024 Tauno Võhmar 14.7 KB Alajõe kogukonnamaja s... Hinnakalkulatsioon 14.06.2024 Tauno Võhmar 59.9 KB Re Alajõe rannatee sil... Hinnakalkulatsioon 01.07.2024 Tauno Võhmar 61.8 KB Alajõe kogukonnamaja s... Hinnakalkulatsioon 01.07.2024 Tauno Võhmar 19.7 KB Ehituse järelevalve hi... Hinnakalkulatsioon 01.07.2024 Tauno Võhmar 16.2 KB Projektbüroo sport OÜ ... Hinnakalkulatsioon 01.07.2024 Tauno Võhmar 75.6 KB Hinnapakkumine_24039_A... Hinnakalkulatsioon 01.07.2024 Tauno Võhmar 1.1 MB Alajõe kogukonnamaja A... Hinnakalkulatsioon 01.07.2024 Tauno Võhmar 38.6 KB Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Alajõe kogukonnamaja A... Hinnakalkulatsioon 15.06.2024 Tauno Võhmar 38.6 KB Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Eelarve tabel korrigee... Eelarve 01.07.2024 Tauno Võhmar 34.1 KB Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Eelarve tabel Alajõe k... Eelarve 15.06.2024 Tauno Võhmar 33.9 KB Eelarve tabel.xlsx Eelarve 31.05.2024 Tauno Võhmar 33.7 KB Rahastajad Lehel saate sisestada info selle kohta, millises ulatuses taotleja ja partnerid projekti rahastavad. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Rahastaja nimi Rahastaja täpsustus Abikõlblik % summa (EUR) Sihtasutus Alutagusemaa 450 846,13 30,00 Omafinantseeringu summa (EUR): 450 846,13 30,00 Taotletud toetuse summa (EUR): 1 051 974,30 70,00 KOKKU (EUR): 1 502 820,43 100,00 Projekti rahastajad kokku ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 1 502 820,43 Võrdlus eelarve lehega ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 1 502 820,43 Esitamine Lehel saate üle vaadata sisestatud andmed pdf-failina, kontrollida esindusõiguse olemasolu ja esitada taotlust rakendusüksusele. Enne taotluse esitamist veenduge esindusõiguse olemasolus Äriregistri registrikaardilt. Vajadusel lisage volikiri taotluse lehele "Taotleja" vastava kontaktisiku juurde. Taotluse esitamisel veenduge, et teie arvutisse oleks paigutatud uusim ID-kaardi tarkvara. Tarkvara saab allalaadida siit. Rakendusüksusele esitatava projekti taotluse versiooni saate enne allkirjastamist ja saatmist alla laadida ja üle vaadata: taotlus_2021- 2027.6.01.24-0498_01072024_174416.pdf Rakendusüksusele esitatud viimase allkirjastatud projekti taotluse versiooni saate alla laadida ja üle vaadata siit: taotlus_2021-2027.6.01.24- 0498_15062024_071432.pdf.asice Volitused Kontrollige e-äriregistrist, kas Teil on äriregistri registrikaardi järgi õigus taotleja Sihtasutus Alutagusemaa (registrikood 90015270) esindamiseks: Kontrolli äriregistri registrikaarti siit. Taotlusele ei ole lisatud volituse faile. Kinnitused Palun tutvuge alljärgnevate tingimustega ning kinnitage, et olete nendega nõus: Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega seotud kohustustest. Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusega nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“. Kinnitan, et olen teadlik, et perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 20 kohaselt toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse. Kinnitan, et olen teadlik, et taotlemisega seotud andmeid kasutatakse ÜSS2021_2027 § 17 kohase hindamise läbiviimisel. Kinnitan, et olen teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta, kui esinevad Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (ühendmäärus) § 34 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni alused või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks, kui esinevad ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Kinnitan, et nõustun, et mind auditeeritakse ja kontrollitakse ÜSS2021_2027 alusel. Kinnitan, et järgin projekti ellu viimisel Eesti Vabariigi Põhiseaduses, Euroopa Liidu Põhiõiguste hartas ja Puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatut. Kinnitan, et projekt vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 lõikes 4 toodud keskkonnanõuetele ning „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, mida järgitakse ka projekti elluviimisel. Kinnitan, et projekti kõiki tegevusi ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud, välja arvatud juhul, kui see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 kohaselt lubatud. Kinnitan, et järgin rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 3 kohaseid sanktsioone ning välistan otseselt ja kaudselt tehingud sanktsioneeritud isikutega. Kinnitan, et projekti tulemusel loodud või soetatud vara jääb pärast projekti lõppemist avalikku kasutusse vähemalt viieks aastaks. Kinnitan, et tagan toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimise viisil, mis muudab need suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta neid kohandada või kasutada eridisaini, mis hõlmab nelja peamise erivajaduse (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga ja eakas) ja ajalise iseloomuga erivajadusega (püsiv ja ajutine) ning liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega arvestamise. Kinnitan regionaalabi saamise puhul, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole sama või sarnast tegevust või selle osa üle viidud ühest Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi ettevõttest (algne ettevõte) teise Euroopa Majanduspiirkonna lepingu muus osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav ettevõte), kus toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ja seetõttu Euroopa Majanduspiirkonnas asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad ning sellega seoses võtab ta kohustuse, et sellist ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering tehtud.  Kinnitan, et kõik taotluses esitatud andmed on õiged ja täielikud, olen ülaltoodud tingimustega tutvunud ja olen nendega nõus. Allkirjastaja andmed (allkirjastatud digitaalselt) Ees- ja perenimi: Kristo Kõrgnurm Allkirjastamise aeg: 01.07.2024 17:44  Projekti "Päite kodu- ja metsloomade rehabilitatsioonikeskuse renoveerimine" taotlus rahastamiseks Taotleja Lehel saate sisestada projekti taotleja andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki sisestatud andmeid saate enne taotluse lõplikku esitamist muuta, kontaktisikuid saate muuta kogu projekti eluaja vältel. Taotluse esitamiseks tuleb kõik andmed sisestada järgnevatesse väljadesse. Taotlust saavad e-toetuse keskkonna kaudu näha, muuta, allkirjastada ja esitada üksnes kontaktisikuks lisatud isikud. Taotleja andmed Taotleja nimi: Ayuda Mittetulundusühing Registrikood: 80344558 Juriidiline vorm: Mittetulundusühing Telefon: +372 55669119 E-post: [email protected] Riik: Eesti Aadress: Kukeharja, Vaivina küla, Toila vald, Ida-Viru maakond Postiindeks: 40105 Pangakonto: EE452200221056484378 Konto omanik, millele rakendusüksus teostab Jah toetuse makseid, on ka makse saajaks: Makse saaja pangas: Ayuda Mittetulundusühing Ettevõtte suurus: Ei kohaldu Projekti kulude käibemaks: Jääb kulu tegija kanda Kaupade / teenuste ostmiseks, tööde tegemiseks Jah tuleb läbi viia riigihange: EMTAK põhitegevusala: 94996 (Keskkonna- ja looduskaitseühendused) Kontaktisikud Nimi Ametikoht Roll Telefon E-post Isik soovib saada teavitusi e-postile Olga Balanina Projektijuht Kontaktisik 5539755 olgabalanina001@g Jah mail.com Isikukood: 48608150238 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kirjavahetus Projekt Maksetaotlus Aruanne Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Maria Kontaktisik Kontaktisik 5539755 olgabalanina001@g Ei Goltmsan mail.com Isikukood: 47805052270 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Ksenia MTÜ Ayuda Projektijuht 5170581 k.ksenia@hotmail. Jah Klotškova juhatuse liige com Isikukood: 48102070408 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kirjavahetus Projekt Maksetaotlus Aruanne Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Anna Roos Projekijuht Projektijuht 56804920 anna. Jah [email protected] Isikukood: 48308080244 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kirjavahetus Projekt Maksetaotlus Aruanne Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Üldandmed Lehel saate sisestada projekti üldandmed ja info selle kohta, kas olete saanud või taotlenud käesoleva projektiga sisuliselt seotud tegevuste elluviimiseks toetust teistest allikatest. Toetust ei saa taotleda kulule, mida on juba teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi vahenditest rahastatud. Projekti üldandmed Projekti number: 2021-2027.6.01.24-0515 Projekti nimi: Päite kodu- ja metsloomade rehabilitatsioonikeskuse renoveerimine Projekti algus ja lõpp: 01.04.2024 - 31.08.2026 Taotlusvoorust tulenevad andmed Meede: 2021-2027.6.1 (EK nr 8.1) Õiglane üleminek Taotlusvoor: 6.1.11 ÕÜF Ida-Viru piirkondlikud algatused - suurprojektid - 30.11.2023-31.05.2024 Valdkond, millesse projekt panustab: 2021-2027.6.1.11 Regionaalareng - piirkondlikud algatused (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) Käesoleva projektiga seotud toetused Kas taotleja on rakendanud või taotlenud Ei vahendeid käesoleva projektiga sisuliselt seotud (k.a jätkutegevused) tegevuste rahastamiseks?: Partnerid ja makse saajad Lehel saate sisestada projekti elluviimisesse kaasatud partnerid ja nende kontaktisikud. Kohustuslik on sisestada partnerid, kes panustavad projekti rahaliselt või kelle kulusid projektist hüvitatakse. Siin sisestatud andmetega eeltäidetakse rahastajate leht. Kõik taotluse juurde kontaktisikuks märgitud isikud näevad antud taotlust e-toetuse keskkonna kaudu ning saavad taotlust enne selle ametlikku esitamist muuta ja allkirjastada ning esitada. Partnerid, makse saajad ja nende kontaktisikud Nimi Nimi pangas Registri-/isikukood Roll Telefon E-post Ayuda Mittetulundusühing Ayuda Mittetulundusühing 80344558 Makse saaja Pangakonto: EE452200221056484378 Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Näitan: 10 Kokku: 1 Sisu Lehel saate kirjeldada projekti, tuues välja projektile sõnastatud eesmärgi ja tulemuse, projekti tegevused koos väljunditega ning nende saavutamise mõõdikud. Samuti saate määratleda projekti seotuse valdkonnaga, millesse projekt panustab. Siin lehel sisestatud projekti väljundite kohta tuleb järgmistel lehtedel sisestada lisaandmeid. Projekti valdkonnad Valdkond, millesse projekt panustab: Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Projekti väljund: Põhivarainvesteering Projekti asukoht Projekti asukoha tüüp: Katastritunnus Katastritunnus: * 80201:002:0402 Projekti kirjeldus Olemasolev olukord ja ülevaade projekti Toila Vallas asuv Päite Loompargi tegevus algas ühest päästetud hobusest ja 11 vajalikkusest: jooksul on kasvanud 3000 loomani. Ayuda MTÜ asutas Päite Loomapargi ja osteti 14 hektarit maad omafinantseeringuga. Loomapark ei ole ainult loomade päästmise ja hoolduse koht, vaid see on ka koht, kus inimesed saavad loomi aidata, õppida keskkonnast ning osaleda üritustel ja kogukonna tegevustes. Lisaks Päite Loomapargis elab üle 10 liigi loomi, alates väikestest koduloomadest kuni suurte metsloomadeni. Siin saavad abi unustusse vajunud või hooletuse ja kliimamuutuste tõttu kannatanud loomad. Need metsloomad, kes loodusesse tagasi ei suuda minna, leiavad siin uue kodu. Samuti elavad varjupaigas koduloomad. See on ainuke hobuste varjupaik Eestis. Loomapark on ajutiseks või püsivaks koduks 180 loomale. Kuna päästmist vajavaid loomi oli palju, siis aastal 2023 osteti Konju külas asuv Konju laudakompleks. Laudakompleksist oma jõuga sai tehtud loomade rehabilitatsioonikeskus, kus täna hooldatakse ja ravitakse loomi ning valmistatakse neid ette naasmiseks loodusse või uutesse kodudesse. Praegune koostöö Veterinaarameti ja Keskkonnaameti ja teiste asutustega loob aluse jätkusuutlikule tegevusele.  Probleem seisneb olemasoleva loomade rehabilitatsioonikeskuse seisukorras, mis ei vasta loomapargi vajadustele. Vanade hoonete soojustamatus ja katuse probleemid põhjustavad olulist energiakadu. Lisaks on vaja paremaid tingimusi loomade rehabilitatsiooniks. Samuti puuduvad vajalikud meditsiilinsed seadmed, mis võimaldavad osutada abi kiiresti kohapeal. Ida-Virumaal ei ole kohta, kus on võimalik ravida hobuseid, Päite Loomapark saaks pakkuda tasulist hobuseravi teenust ja saadud tulu kasutada rehabilatatsioonikeskuse üleval pidamiseks. Praegune halb ruumide seisukord takistab oluliselt loomaarstide ja muu personali värbamist, samuti vabatahtlike osalust tegevustes ning seab piirangud keskuse tegevuse laienemisele ja arendamisele. Päite rehabilatatsioonikeskusel on potentsiaali saada Eestis eeskujulikuks kodu- ja metsloomade rehabilitatsioonikeskuseks, kuid see potentsiaal on praegu halbade ruumide tõttu realiseerimata. Seega on hoone renoveerimine ja meditsiiniliste seadmete soetamine on oluline mitmel tasandil: Esiteks, see aitab parandada loomade elutingimusi, mis omakorda toetab kogukonna sidusust ja teadlikkust loomade heaolust. Teiseks, projekt aitab vähendada keskkonnakoormust, muutes hoone energiatõhusamaks. Kolmandaks, see on oluline samm üleminekul kliimaneutraalsele majandusele, kus loomade heaolu, keskkonnasõbralikkus ja kogukonna kaasatus on võtmeküsimusteks. Neljandaks kaasaegne loomade rehabilatatsioonikeskus loob uusi töökohti. Viiendaks loomapargi olulisele rollile kogukonna ja loomade heaolu tagamisel on tähtis märkida ka vabatahtlike panust rehabilitatsioonikeskusesse. Paremad tingimused vabatahtlikele tagavad sujuvama ja efektiivsema töö ning suurendavad nende rahulolu ja pühendumust. See aitab kaasata rohkem vabatahtlikke ja laiendada pargi tegevust ning mõju kogukonnas. Projekti eesmärk ja tulemused: Projekti "Päite kodu- ja metsloomade rehabilitatsioonikeskuse renoveerimine" eesmärk on luua jätkusuutlik ja kaasaegne loomade rehabilatsioonikeskus, mis vastab kliimaneutraalse majanduse eesmärkidele ning pakub ravi ja hooldust nii kodu- kui metsloomadele. Projekti tulemusena saavutame renoveeritud keskuse, mis tagab paremad tingimused loomade hooldamiseks ja rehabilitatsiooniks, vähendades samal ajal keskkonnakoormust ja suurendades energiatõhusust. Oodatavad tulemused projekti lõpuks hõlmavad mitmeid olulisi muutusi. Esiteks, renoveeritud keskus loob uusi töökohti ja soodustab sotsiaalset ettevõtlust, võimaldades sujuvalt kogukonnaliikmetel aktiivselt osaleda loomade heaolu tagamise protsessis. Teiseks, peale hoone renoveerimist kaasatakse palju noori ja vabatahtlikke, kes saavad osaleda keskuse tegevustes ja õppida kliimaneutraalsuse põhimõtteid. Kolmandaks oodatav tulemus on ka see, et renoveeritud hoone on palju energiatõhusam, mis vähendab oluliselt soojusekadu ja seeläbi keskkonnakoormust. Neljandaks on see ainuke rehabilitatsioonikeskus Eestis, kus kõik loomad saavad nii ravi kui ka jäävad rehabilitatsiooniks, olenemata looma liigist. Näiteks, tavaliselt viiakse metsloomad, kes saavad arstiabi loomakliinikus, rehabilitatsiooniks loomaaeda, kui seal on vabu kohti. Renoveeritud Päite kodu-, põllumajanduse ja metsloomade rehabilitatsioonikeskus pakub võimalust ravida ja hooldada loomi täielikult ühes kohas, tagades neile parimad tingimused taastumiseks. Lisaks tagab renoveeritud kompleks mitte ainult loomade heaolu, vaid loob ka mugava ja tõhusa töökeskkonna inimestele, kes tegelevad loomade hooldamise ja rehabilitatsiooniga. Rehabilatatsioonikeskuses peale renoveerimist on võimalik pakkuda väikeste koduloomade ja hobuste ravi, tänu millele luuakse uusi töökohti. Antud teenusest saadud tulu kasutatakse rehabilatatsioonikekuse üleval pidamisele.  Kaugem eesmärk on, et Päite kodu- ja metsloomade rehabilatsioonikeskus saab eeskujuks nii Eestis kui ka teistes riikides, näidates, kuidas jsotsiaalne ettevõtlus, keskkonnasõbralikkus ja loomade heaolu saavad koos eksisteerida ning toetada üksteist. Projekti lühikokkuvõte avalikkusele: Päite Loomapargi hooned on halvas seisus, mis pärsib keskuse arengut ja ei meelita töötajaid ega vabatahtlikke. Projekti Päite Kodu- ja metsloomade rehabilitatsioonikeskuse renoveerimine eesmärk on renoveerida ja uuendada olemasolev rehabilitatsioonikeskus. Tulemuseks on funktsionaalne loomade rehabilitatsioonikeskus, mis pakub parimaid tingimusi loomade päästmiseks ja hooldamiseks. Samuti loob projekt uusi töökohti ja kaasab rohkem vabatahtlikke, laiendades selle mõju kogukonnas. Projekti mõju meetme eesmärgile: Projekt "Päite kodu- ja metsloomade rehabilitatsioonikeskuse renoveerimine" on oluline samm Ida-Virumaa elanike jaoks kliimaneutraalsele majandusele ülemineku protsessis ning loob sellele positiivset tähendust mitmel viisil. Esiteks, projekti keskmes on loomade heaolu ja keskkonnasäästlikkus, mis on olulised aspektid kliimaneutraalse majanduse saavutamisel. Renoveeritud keskus pakub loomadele paremaid elutingimusi ja võimalusi, aidates seeläbi kaasa looduse ja keskkonna kaitsele. See annab kogukonnale võimaluse näidata üles vastutustunnet loomade heaolu ja keskkonnasõbraliku tegevuse suhtes ning toetada jätkusuutlikku arengut. Teiseks, peale renoveerimist, kaasatakse kohalikke noori ja vabatahtlikke, mis tugevdab sotsiaalset sidusust ja kodanikualgatusi piirkonnas. Noortele pakutakse võimalusi osaleda looduskaitselistes tegevustes, arendades samal ajal olulisi võtmepädevusi nagu meeskonnatöö, suhtlemisoskus ja keskkonnateadlikkus. See loob tugevama kogukonna, kus inimesed on aktiivsed ja kaasatud ning kus on tugevad sidemed ja vastastikune toetus. Kolmandaks, projekti kaudu suurendatakse teadlikkust ja arusaamist ülemineku mõjudest ning õpetatakse kogukonnale, kuidas nendega toime tulla. Samuti loob renoveeritud rehabilatatsioonikeskus uusi töökohti. Kokkuvõttes toob"Päite Loomapargi kodu- ja metsloomade rehabilitatsioonikeskuse renoveerimine" projekt Ida-Virumaa elanikele kliimaneutraalse majanduse üleminekus mitmeid positiivseid mõjusid. See tugevdab kogukonna sidusust ja osalemist, edendab keskkonnasäästlikkust ning valmistab ette kogukonda ülemineku mõjudega tegelemiseks. Projekti panus piirkonna võimesse tegeleda Projekt"Päite kodu- ja metsloomade rehabilitatsioonikeskuse renoveerimine" mõjutab kliimaneutraalsele majandusele ülemineku oluliselt Ida-Virumaa võimet tegeleda kliimaneutraalse majanduse ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega. keskkonnamõjudega: Sotsiaalsed mõjud: Projekti raames kaasatakse kohalikke noori ja vabatahtlikke, mis tugevdab kogukonna sidusust ja toetab kodanikualgatusi. Aktiivne osalemine looduskaitsealastes tegevustes ning võimalus arendada olulisi võtmepädevusi aitab luua tugevamat kogukonda, kus inimesed on teadlikud ja kaasatud. Tööhõivealased mõjud: Renoveerimisprojekt loob kohalikele elanikele uusi töökohti. Lisaks pakub projekt võimalusi osalemiseks vabatahtlikuna, mis võib kaasa tuua tööhõive väljavaadete laienemise ja uute oskuste omandamise. Majanduslikud mõjud:  Projekti raames tehtavad investeeringud parandavad piirkonna majanduslikku olukorda mitmel viisil. Renoveerimistööde käigus luuakse nõudlus ehitusmaterjalide ja teenuste järele, mis võib soodustada kohalike ettevõtete kasvu ja arengut. Samuti võib renoveeritud keskuse laienemine ja paremad teenused suurendada turismi potentsiaali, kuna sellist tüüpi rehabilatatsioonikeskusi, kus võetakse vastu ja aidatakse, nii kodu- kui ka metsloomi Euroopas praktiliselt ei ole, luues uusi majanduslikke võimalusi piirkonnale. Keskkonnamõjud: Projekti keskmes on keskkonnasõbralike lahenduste rakendamine renoveerimistööde käigus, mis vähendab keskkonnakoormust ja toetab kliimaneutraalse majanduse eesmärke. Renoveerimise tulemusena väheneb terve hoone energiakadu ja küttevajadus. Kokkuvõttes panustab " Projekt "Päite kodu- ja metsloomade rehabilitatsioonikeskuse renoveerimine " mitmel viisil Ida-Virumaa võimesse tegeleda kliimaneutraalse majanduse ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega. Projekt tugevdab kogukonna sidusust, loob uusi töökohti ja majanduslikke võimalusi ning edendab keskkonnasäästlikkust, luues seeläbi aluse piirkonna jätkusuutlikule arengule. Projekti tulemuste jätkusuutlikkus: Projekti tulemuste jätkusuutlikkuse tagamiseks plaanime mitmeid meetmeid pärast projekti lõppu. Lisaks regulaarsele hooldusele ja jälgimisele kavatseme pakkuda tasulist teenust hobuste ja koduloomade raviks ja rehabilatatsiooniks, et tagada keskuse jätkusuutlik majandamine. Samuti kavatseme osaleda edaspidi aktiivselt riigihangetes ja pakkuda kodu- ja metsloomade päästeteenust Ida-Virumaal, olles ametlik partner erinevatele valdadele. Teenuste eest saadud tulu kasutatakse Rehabilitatsioonikeskuse jätkusuutlikkuse tagamiseks, hõlmates hoolduskulusid ja personali palgafondi. Lisaks jätkame toetuste hankimist ja investeerimist, et katta keskuse hoolduse ja tegevuskuludega seotud kulud. See hõlmab ka tõhusat ressursside kasutamist ning võimalike alternatiivsete rahastamisallikate otsimist. Kokkuvõttes on meie eesmärk tagada, et Rehabilitatsioonikeskuse tegevus oleks jätkusuutlik ja avaldaks pikaajalist positiivset mõju nii loomadele kui ka kogukonnale pärast projekti lõppu. Projekti eeltingimused: Projekti elluviimiseks on loodud mitmed olulised eeltingimused ja tehtud vajalikud ettevalmistused. Esmalt on peetud läbirääkimisi mitmete erinevate ehitusfirmadega ning võetud hinnapakkumised, tagamaks renoveerimistööde kvaliteet ja kuluefektiivsus. Projekti meeskonda on kaasatud ehitusvaldkonna professionaalid ja projektijuhtimise spetsialistid, kes aitavad tagada projekti sujuva kulgemise. Lisaks on läbi viidud põhjalikud uuringud, analüüsid ja riskianalüüsid, et mõista projekti mõju, võimalikke riske ja takistusi ning leida nende lahendusi. Koostatud on üksikasjalik tegevuskava ja eelarve, mis võimaldab projekti elluviimist strateegiliselt planeerida ja jälgida. Projekti loomiseks ja elluviimiseks vajalikud eeltingimused on hoolikalt täidetud. Oleme konsulteerinud erinevate loomakliinikute ja loomaarstidega, et tagada projekti meditsiiniline pädevus ja parimad võimalikud hooldustingimused. Keskkonnaameti spetsialistid on käinud kohapeal ja andnud soovitusi metsloomadele ettenähtud bokside korrektseks ehitamiseks. Projekti käivitamiseks on tehtud mitmeid olulisi eeltöid ja ettevalmistusi. Oleme koostanud põhjaliku renoveerimisplaani, kaasates selle väljatöötamisse mitmeid erinevaid eksperte oma alal. Need ettevalmistused tagavad, et renoveerimisprojekt viiakse ellu vastavalt parimatele standarditele, pakkudes loomadele sobivaid ja  turvalisi tingimusi. Projekti rahastamiseks on kogutud omafinantseeringu jaoks vajalikud rahalised vahendid ning planeeritud mitmeid suuri tegevusi, mis aitavad kaasata veel rohkem toetusi ja sponsoreid enne projekti algust. See tagab piisava rahastamise kõikideks projekti etappideks, sealhulgas renoveerimistöödeks, seadmete soetamiseks ja personali palkamiseks. Kokkuvõttes on kõik eeltingimused projekti loomiseks ja elluviimiseks täidetud, võimaldades alustada renoveerimistöid vastavalt projekti eesmärkidele ja ajakavale. Tänu põhjalikule ettevalmistusele ja professionaalsele meeskonnale saab projekt kulgeda sujuvalt ning saavutada seatud eesmärgid edukalt. Omafinantseeringu allikad: Omafinantseeringu katmiseks on kavandatud mitmeid allikaid. Esiteks, osa omafinantseeringust kaetakse ettevõtte sisevahenditest, mis on kogunenud varasemate tegevuste käigus ja mida suunatakse projekti arendamisse. Lisaks on planeeritud osa katta läbi laenude või investeeringute, mis tulevad ettevõtte olemasolevatelt partneritelt või investoritelt. Kui projekt peaks ootamatult kallinema, on plaanis lisanduv kulu katta lisalaenude või täiendavate investeeringutega, kuid eelistatakse esmalt teha kulude optimeerimiseks ja efektiivsuse suurendamiseks vajalikke muudatusi. Kui projekti kaasatakse partnereid, on kokku lepitud, et nad panustavad omafinantseeringusse vastavalt oma võimekusele ja huvile projektis osaleda. Partnerite panus võib hõlmata nii rahalisi vahendeid kui ka materiaalseid ressursse või teenuseid vastavalt kokkulepetele. Põhjendus ettemakse taotlemisel: Ettemaksu taotlemine on vajalik selleks, et tagada projekti sujuv ja tõhus elluviimine ning tagada vajalike ressursside kättesaadavus algfaasis. Ettemaksu vajalikkust põhjendab mitu aspekti. Esiteks võimaldab ettemakse taotlemine meil tagada vajalike ressursside kiirema kättesaadavuse ja alustada projekti tegevustega kohe pärast projekti rahastamise heakskiitmist. See aitab vältida viivitusi ja tagab projekti õigeaegse käivitamise, mis omakorda mõjutab positiivselt projekti lõpptulemuste saavutamist. Teiseks näitab ettemakse võimekust ja valmisolekut projekti edukaks elluviimiseks. Ettemaksu taotlemine on märk sellest, et oleme põhjalikult läbi mõelnud projekti vajadused, koostanud realistliku tegevuskava ning omame kindlust ja ressursse projekti edukaks läbiviimiseks. Rahalise võimekuse osas oleme teinud põhjaliku eelarve ja ressursianalüüsi ning veendunud, et suudame omafinantseeringuga katta ettemaksest tulenevad kulud ning tagada projekti jätkusuutlikkuse. Meie rahaline seis ja eelarve on piisavalt kindel ja stabiilne, et kanda ettemaksega seotud kohustusi ning jätkata projekti edukat läbiviimist. Kokkuvõttes on ettemakse taotlemine oluline meie projekti edukaks käivitamiseks ja jätkusuutlikuks elluviimiseks ning see on põhjalikult läbi mõeldud ning toetatud meie rahalise võimekusega. Projekti tegevuste valiku põhjendatus: Projekti tegevuste valik põhineb põhjalikel analüüsidel ja strateegilistel kaalutlustel, mis on suunatud projekti eesmärgi saavutamisele maksimaalse tõhususe ja mõjuga. Meie projekti tegevused on valitud lähtuvalt järgmistest kaalutlustest:  Esmalt oleme kaalunud tegevusi, mis toetavad otseselt meie projekti eesmärki ja aitavad saavutada soovitud tulemusi. Projekti eesmärk on renoveerida Päite kodu- ja metsloomade rehabilitatsioonikeskus, tagades paremad tingimused loomadele ning pakkudes laiemalt teenuseid nii kogukonnale kui ka keskkonnale. Seetõttu oleme keskendunud tegevustele, mis aitavad kaasa hoone renoveerimisele ja energiatõhususe suurendamisele. Teiseks oleme valinud tegevused, mis on realistlikud ja teostatavad meie ressursside piires. Oleme läbi viinud põhjaliku eelarveanalüüsi ja hinnanud erinevate tegevuste maksumust ning teinud valikuid vastavalt sellele, millised tegevused on meie eelarvega kooskõlas ning millised annavad suurima mõju projekti eesmärkide saavutamiseks. Kolmandaks oleme arvestanud ka alternatiivsete võimalustega projekti eesmärgi saavutamiseks. Oleme kaalunud erinevaid lähenemisviise ja tegevusi ning valinud need, mis pakuvad kõige suuremat kasu ning on kõige tõhusamad meie kontekstis. Alternatiivsete võimaluste kaalumine aitas meil veenduda, et valitud tegevused on optimaalsed ja vastavad kõige paremini meie projekti vajadustele ja eesmärkidele. Kokkuvõttes on meie projekti tegevused hoolikalt valitud, et tagada projekti eesmärkide tõhus saavutamine ning maksimaalne positiivne mõju kogukonnale ja keskkonnale. Oleme kaalunud erinevaid võimalusi ja valinud need tegevused, mis pakuvad parimat tasakaalu kulude ja kasu vahel ning vastavad meie projekti unikaalsetele vajadustele. Projekti meeskond: Projektimeeskond koosneb mitmekülgsete kogemuste ja pädevustega liikmetest, kellel on vajalikud oskused ja teadmised projekti edukaks elluviimiseks. 1. Ksenia Klotskova on Ayuda MTÜ asutaja ning Päite Loomapargi omanik ja asutaja, omades sügavat arusaamist loomapargi juhtimisest ja sotsiaalsest ettevõtlusest. Tema kogemus loomapargi juhtimises aitab tagada projekti sujuva kulgemise ja eesmärkide saavutamise. 2. Olga Balanina omab bakalaureusekraadi ärinduse ja turunduse alal ning mitmekülgset töökogemust nii avalikus kui ka erasektoris. Ta on varasemalt osalenud projektide kirjutamises, elluviimises ja aruannete esitamises, omades seega vajalikke oskusi projektijuhtimise valdkonnas. Olga vastutab projekti esitamise, aruannete esitamise ja dokumentatsiooni eest. 3. Anna Roos on diplomiga teedeinsener ja maastikuarhitekt, kellel on vajalikud kutsetunnistused ja oskused teede- ja ehitusvaldkonnas. Tema vastutusalaks on projektide ekspertiisi tegemine, alltöövõtjatega suhtlemine, lepingute sõlmimine ning koosolekute korraldamine ja protokollimine. 4. Olga Dilanjan on diplomiga ehitusinsener, kes vastutab ehitusalase projektijuhtimise eest ja korraldab järelvalvet ehitustegevuse üle. Tema kogemused ja pädevus tagavad ehitusprotsessi sujuva kulgemise ning kvaliteetse lõpptulemuse. Kõik meeskonnaliikmed omavad vastavat haridust ja töökogemust, mis toetavad nende rolli ja vastutust projektis. Neil on selged ülesanded, mis toetavad projekti terviklikku elluviimist ja eesmärkide saavutamist. Samuti on kaasatud veterinaarkliinikud ja muud spetsialistid, kes toetavad loomade tervise ja heaolu tagamist. Kokkuvõttes on projektimeeskond hästi tasakaalustatud ning koosneb professionaalsetest ja pühendunud liikmetest, kellel on vajalikud oskused ja kogemused projekti edukaks elluviimiseks. Partnerorganisatsioonide kaasamine täiendab meeskonna teadmisi ja ressursse, tagades projekti tervikliku ja tõhusa läbiviimise.  Projekti riskide kirjeldus: 1. Projekti eesmärkide, tulemuste ja mõju saavutamisega seotud riskid: - Eesmärkide mitte saavutamine võib tuleneda ootamatutest takistustest, näiteks ehitus- või loodusõnnetustest, mis võivad viivitada renoveerimistöödega. - Ootamatud muutused keskkonna- või õigusnormides võivad mõjutada projekti tulemusi ja mõju, eriti kui need mõjutavad loomapargi tegevust või võimalusi teenuste osutamisel. 2. Projekti juhtimise, meeskonna ja koostööga seotud riskid: - Meeskonnaliikmete lahkumine või töölt eemaldamine võib mõjutada projekti jätkusuutlikkust ja sujuvat elluviimist, eriti kui asendusliikmete leidmine võtab aega või nõuab täiendavat koolitust. - Partnerorganisatsioonide vahelised konfliktid või kommunikatsiooniprobleemid võivad viivitada otsuste tegemisega ja takistada projekti edenemist. 3. Projekti tegevuste elluviimise ja ajakavas püsimisega seotud riskid: - Ehitustööde viivitused võivad tuleneda ehitusmaterjalide tarneprobleemidest, ilmastikuoludest või ootamatutest tehnilistest probleemidest, mis võivad mõjutada projekti ajakava. - Võimalikud ressursipuudused või vead tegevuskavas võivad viia planeeritud tegevuste mittetäitmiseni ja ajakava ületamiseni. 4. Projekti eelarvega seotud riskid: - Inflatsioon või hinnatõus võib mõjutada ehituskulude prognoose ja suurendada projekti kulude lõplikku summat. - Ootamatud kulud või lisakulud, näiteks varustuse rikkeid või ootamatuid hoolduskulusid, võivad suurendada projekti eelarvet. Riskide maandamiseks võetakse kasutusele mitmeid meetmeid: - Ehitustööde kindlustamine avariiolukordadeks või ootamatuteks sündmusteks. - Varude hoidmine, et vältida ehitusmaterjalide puudust või tarneprobleeme. - Korrapärane kommunikatsioon meeskonnaliikmete vahel, et vältida konflikte ja lahendada kiiresti tekkinud probleeme. - Realistliku puhvri lisamine tegevuskavasse, et kompenseerida võimalikke viivitusi või kulude suurenemist. - Eelarve juhtimise protseduuride kasutuselevõtt, sealhulgas kulude jälgimine ja kontroll, et tagada eelarve jäämine planeeritud raamidesse. Nende meetmete rakendamine aitab vähendada riske ja tagada projekti sujuva kulgemise ning eesmärkide saavutamise. Projekti kasusaajad: Ida-Virumaa elanikud Projektist saadav kasu kohalikule kogukonnale: Projekti tähtsus ja sellest saadav kasu kohalikule kogukonnale on märkimisväärne mitmel tasandil. Eelkõige puudutab see suurt osa Ida-Virumaa elanikkonnast ning toob kaasa mitmeid olulisi kasusid: 1. Loomade heaolu ja keskkonnasäästlikkus: Projekti raames loodav rehabilatatsioonikekus tagab kodu- ja metsloomadele ohutu varjupaiga ning vajaliku rehabilitatsiooni, mis omakorda parandab piirkonna loomade heaolu ja soodustab keskkonnasäästlikke tavasid. 2. Tööhõive ja majanduslikud võimalused: Projekti elluviimine loob uusi töökohti ja majanduslikke võimalusi piirkonna elanikele, seoses loomapargi haldamise, loomade ravimisega ja vabatahtlike töö kordineerimisega. 3. Haridus ja teadlikkus: Loomapargis pakutavad haridusprogrammid ja teadlikkuse tõstmine loomade heaolu teemadel aitavad kaasa kohalike elanike teadmiste ja teadlikkuse suurendamisele, edendades seeläbi kogukonna haridust. 4. Turism ja maine: Rehabilatatsioonikeskuses saanud abi metsloomad, kes ei saa looduses hakkama jäetakse elama varjupaika. Inimestel on olemas võimalus  loomaparki külastada ja kuulata lugusid, kuidas nad loomaparki sattusid. Unikaalne loomapark tõmbab piirkonda rohkem turiste ja külastajaid, suurendades seeläbi kohalike ettevõtete käivet ning tõstes piirkonna mainet ja atraktiivsust. Kokkuvõttes võib öelda, et projekti tähtsus ja sellest saadav kasu ulatub kogu Ida- Virumaa kogukonna piiresse, mõjutades oluliselt elanike elukvaliteeti, majanduslikku heaolu ja keskkonnateadlikkust. Projekti kasusaajate asukoht: Piirkondlik Kasusaajate maakond: Ida-Viru maakond Kasusaajate linn/vald: Toila vald Projekti kasusaajate täpsustus: Omandisuhte kirjeldus: Renoveeriv objekt asub aadressil Konjumõisa tee 31, Konju küla, Toila vald, Ida-Viru maakond. Kinnistu, kus objekt asub, on MTÜ Ayuda omandis alates aastast 2023. Katastritunnus on 80201:002:0402. Kohtuvaidlusi seoses projekti ja selle kinnistu omandisuhetega ei ole teadaolevalt käimas. MTÜ Ayuda ostis laudakompleksi selleks, et muuta see loomade rehabilitatsioonikeskuseks, kus pakutakse parimaid tingimusi loomade hooldamiseks, raviks ning ettevalmistamiseks naasmiseks loodusse või uutesse kodudesse. Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Tartu Maakohu Omandisuhtega seotud Omandisuhe kinnitus Tartu 22.05.2024 Olga Balanina 28.2 KB templiga... dokumendid Maakohu templiga Register_4030108. Omandisuhtega seotud Omandisuhe kinnitus ilma 22.05.2024 Olga Balanina 7.8 KB pdf dokumendid allkirjata Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Omafinantseeringu kinn... Kinnituskiri Omafinantseeringu kinnituskiri 29.05.2024 Olga Balanina 20.2 KB Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Ayuda_Mittetulundusuhi... Põhikirja koopia MTÜ Ayuda Põhikirja koopia 29.05.2024 Olga Balanina 66.0 KB Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht 20240530-Image4.jpg Eelprojekt 1 Renoveeritud Päite 30.05.2024 Olga Balanina 1.8 MB rehabilatatsioonikeskuse visuaal vaade 2 Päite Eelprojekt 3 Renoveeritud Päite 30.05.2024 Olga Balanina 1.8 MB loomade ... rehabilatatsioonikeskuse visuaal vaade 1 Päite Eelprojekt 2 Renoveeritud Päite 30.05.2024 Olga Balanina 1.5 MB loomade ... rehabilatatsioonikeskuse visuaal vaade 4 Päite Eelprojekt 5 Renoveeritud Päite 30.05.2024 Olga Balanina 1.9 MB loomade ... rehabilatatsioonikeskuse visuaal vaade 3 Päite Eelprojekt 4 Renoveeritud Päite 30.05.2024 Olga Balanina 1.8 MB loomade ... rehabilatatsioonikeskuse visuaal vaade 6 Päite Eelprojekt 7 Renoveeritud Päite 30.05.2024 Olga Balanina 1.9 MB loomade ... rehabilatatsioonikeskuse visuaal  vaade 5 Päite Eelprojekt 6 Renoveeritud Päite 30.05.2024 Olga Balanina 1.5 MB loomade ... rehabilatatsioonikeskuse visuaal Vaade 3 Eelprojekt 3 Renoveerimata Päite loomade 30.05.2024 Olga Balanina 98.4 KB Renoveerimata ... rehabilitatsioonikeskus Vaade 1 Eelprojekt 1 Renoveerimata Päite loomade 30.05.2024 Olga Balanina 110.9 KB Renoveerimata ... rehabilitatsioonikeskus Vaade 2 Eelprojekt 2 Renoveerimata Päite loomade 30.05.2024 Olga Balanina 108.6 KB Renoveerimata ... rehabilitatsioonikeskus vaade seest Eelprojekt 2 Renoveerimata Päite, visuaal 31.05.2024 Olga Balanina 213.8 KB renoveerit... Vaade seest 3 Eelprojekt 3 Renoveeritud Päite, loomade boksid, 31.05.2024 Olga Balanina 478.2 KB renoveer... visuaal Vaade seest 2 Eelprojekt 2 Renoveeritud Päite, loomade boksid, 31.05.2024 Olga Balanina 202.2 KB Renoveer... visuaal Vaade seest 1 Eelprojekt 1 Renoveeritud Päite, loomade boksid, 31.05.2024 Olga Balanina 1023.6 KB Renoveer... visuaal Vaade seest Eelprojekt 1 Renoveerimata Päite, visuaal 31.05.2024 Olga Balanina 223.0 KB renoveerit... 6724_EP_Konjum6isa Eelprojekt Eelprojekt 04.07.2024 Olga Balanina 1.1 MB 31.a... Milline on projekti CO2 jalajälje hindamise Tegemist on kinnisvaraarendusega, mille käigus rekonstueeritakse hoonet ning CO2 tulemus VÕI selgitus, miks ei ole vaja seda jalajälje hindamine ei ole vajalik. hinnata?: Kas projektis esineb märkimisväärseid Ei kliimariske (keskmise või suure mõjuga kliimaohud)?: Kui esineb märkimisväärseid mõjusid, siis milliseid leevendusmeetmeid või kohanemislahendusi plaanitakse rakendada (või on rakendatud) nende maandamiseks?: Kas projekt hõlmab fossiilsete kütuste kasutust?: Ei Näitajad Lehel saate sisestada info selle kohta, milliseid näitajaid kasutate kavandatud muutuste ning väljundite loomise mõõtmiseks. Samuti tuleb iga näitaja juures tuua välja muutust mõõtev kogus (numbriliselt), mida projekti elluviimisel kavandatakse saavutada. Projektis saavutatava muutuse tulemuse näitaja on lehel automaatselt olemas ning sellele tuleb lisada projektipõhised väärtused. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Näitaja nimetus Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Põhivarainvesteering Rajatud avalikkusele suunatud objektide arv Objektide arv 0,00 1,00 Osalevate organisatsioonide arv Organisatsioonide 0,00 1,00 arv Meetme tegevuse ülesed näitajad Osalenud organisatsioonide rahastus, mis täiendab toetust Euro 0,00 0,00 Kas projekt panustab näitajasse "hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "vabatahtlikus töös osalemise määr"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "elukeskkonnaga rahul või pigem rahul Jah olevate elanike osatähtsus"? Kas projekt panustab näitajasse "soolise võrdõiguslikkuse indeks"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "ligipääsetavuse mõõdik"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "ligipääsetavuse Projekt "Päite kodu- ja metsloomade rehabilitatsioonikeskuse mõõdik“?: renoveerimine" panustab kindlasti "ligipääsetavuse mõõdikusse", arvestades erinevate sihtrühmade erivajadusi ja tagades teenuste ning füüsilise keskkonna ligipääsetavuse kõigile inimestele. Selleks on projekti tegevuste elluviimisel järgitud universaalse disaini põhimõtteid, mis võimaldavad tagada maksimaalse ligipääsetavuse erinevatele inimestele. Hoone ühekordne struktuur tagab lihtsa liikumise ka liikumispuudega inimestele, pakkudes neile vajalikku mugavust ja ohutust. Lisaks on projekti raames loodud võimalused ka teiste erivajadustega inimeste osalemiseks. Kuulmispuudega inimesed saavad osaleda vabatahtlikuna keskuse töös, kasutades kirjalikke juhendeid ja suhtlemistekste. Virtuaalne osalemine võimaldab ka kuulmis- ja liikumispuudega inimestel kaasa lüüa keskuse tegevustes, aidates levitada informatsiooni, hallates sotsiaalmeedia kanaleid ja osaledes kommunikatsioonis. Kahjuks on keskuses füüsilist tööd tegevatele nägemis- ja intellektipuudega inimestele ligipääsetavuse tagamine keeruline, kuna nende erivajadustega inimeste töö loomadega nõuab erilist tähelepanu ja turvalisust. Samuti nõuab virtuaalne osalemine väga head arvutioskust ja tekstide kirjutamist, mis võib olla väljakutseks nägemis- ja intellektipuudega inimestele.  Kokkuvõttes on projekti tegevuste planeerimisel ja elluviimisel arvestatud erinevate sihtrühmade vajadusi ning rakendatud meetmeid, mis tagavad ligipääsetavuse võimalikult laiale kasutajaskonnale, kasutades selleks universaalse disaini põhimõtteid. Kas projekt panustab näitajasse „soolise Projekt "Päite kodu- ja metsloomade rehabilitatsioonikeskuse võrdõiguslikkuse indeks“?: renoveerimine" panustab kindlasti "soolise võrdõiguslikkuse indeksisse", arvestades naiste ja meeste võrdseid võimalusi ning vähendades soolist ebavõrdsust erinevates valdkondades. Selleks on projekti tegevuste ja eesmärgi planeerimisel põhjalikult välja selgitatud naiste ja meeste võimalikud erinevad vajadused ning ootused ning need on arvestatud tegevuste kavandamisel. Projektis on pööratud tähelepanu näiteks palgalõhe vähendamisele, naiste suurema tööhõive soodustamisele ning tööturu segregatsiooni vähendamisele. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel on välditud soolist segregatsiooni ning kinnistatud stereotüüpe ja eelarvamusi. Projektis on loodud võrdsed võimalused nii naistele kui ka meestele osaleda ja panustada ning on tagatud, et nende osalus ja panus on võrdselt väärtustatud. Soolise võrdõiguslikkuse põhimõtted on integreeritud kõikidesse projektiga seotud tegevustesse, et luua õiglane ja võrdne keskkond kõigile osalejatele. Kas projekt panustab näitajasse „hoolivuse ja Projekt "Päite kodu- ja metsloomade rehabilitatsioonikeskuse koostöömeele mõõdik“?: renoveerimine" kindlasti panustab "hoolivuse ja koostöömeele mõõdikusse", kuna edendab võrdset kohtlemist ja võrdseid võimalusi kõikidele kasutajagruppidele. Erinevate kasutajagruppide, sealhulgas noorte, vanemaealiste, puuetega inimeste, töötute ja teiste haavatavate gruppide kaasamine on keskne osa projekti kavandamisest ja elluviimisest. Projekti kavandamisel on kindlasti arvestatud erinevate kasutajagruppide erivajadusi ja eelistusi ning püütud tagada nende kaasamine ja osalus projekti tegevustes. Näiteks on tagatud mitmekeelne suhtlus, kus kõik projekti liikmed ja vabatahtlikud suudavad suhelda vähemalt kolmes keeles, et tagada kõigile osalejatele arusaadav kommunikatsioon. Projektis on rõhutatud võrdset kohtlemist, kus kõik saavad osaleda vabatahtlikus töös sõltumata soost, vanusest, kogemustest või muudest taustateguritest. Selle eesmärk on toetada iga osaleja individuaalseid vajadusi ja tagada nende kaasatus projekti tegevustesse neile sobival moel. Selleks, et välistada segregatsiooni, sotsiaalse tõrjutuse suurenemist ja eelarvamuste kinnistumist vähemusrühmade suhtes, on projekti tegevused suunatud ühtekuuluvusele ja koostööle erinevate kogukonnaliikmete vahel. Kõikidele osalejatele antakse võrdne võimalus osaleda ja kaasa rääkida ning diskrimineerimist igasugusel alusel ei tolereerita. Kas projekt panustab näitajasse „Vabatahtlikus Projekt on oluline heategevuslike ja kogukondlike tegevuste edendamisel töös osalemise määr“?: Ida-Virumaal mitmel moel. Esiteks, see loob platvormi, kus kogukonna liikmed saavad osaleda ja panustada ühisesse heategevuslikku eesmärki - loomade heaolu ja rehabilitatsioonikeskuse arendamisse. Olemasolevad vabatahtlikud saavad oma panust jätkata ning uusi liikmeid on võimalik  kaasata, laiendades seeläbi kogukonna osalust ja kaasatust. Projekt soodustab ka vabatahtlikke algatusi, kuna annab võimaluse inimestel tulla välja oma ideedega ja panustada kogukonna heaollu. Lisaks võib projekti käigus tekkida vajadus uute vabatahtlike organisatsioonide või gruppide järele, kes saavad keskenduda spetsiifilistele ülesannetele või valdkondadele, nagu näiteks keskkonnaharidus või kogukonnaürituste korraldamine. Kokkuvõttes toetab projekt mitmekülgset vabatahtlikkust ja kogukondlikke algatusi, luues keskkonna, kus inimesed saavad oma panuse anda ühise eesmärgi nimel ning aidates seeläbi kaasa kogukonna arengule ja sidususele. Kas projekt panustab näitajasse Projekt "Päite kodu- ja metsloomade rehabilitatsioonikeskuse "Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate renoveerimine" panustab kindlasti näitajasse "Elukeskkonnaga rahul või elanike osatähtsus"?: pigem rahul olevate elanike osatähtsus" mitmel viisil. Esiteks, projekt aitab säilitada piirkonna kultuurilist tausta, pakkudes võimalusi loomade heaolu ja looduskaitseliste tegevuste toetamiseks. See mitmekesistab kohalikku kultuuripilti ning pakub elanikele võimalust osaleda loomade heaolu edendamises, mis on oluline osa piirkonna identiteedist. Lisaks suurendab projekt vaba aja veetmise võimalusi, pakkudes kogukonnale võimalust osaleda erinevates tegevustes, nagu vabatahtlik töö loomade heaks, õppekäigud loomaparki ja erinevad üritused. See omakorda suurendab kohalike elanike turvatunnet ja ühtekuuluvustunnet, kuna nad tunnevad end osana aktiivsest ja hoolivast kogukonnast. Projekt on suunatud ka Ida-Virumaa ruumilise tööstuspärandi säilitamisele, arendades välja alternatiivse kasutusviisi endisele laudakompleksile. Selline tegevus toob kaasa positiivseid muutusi piirkonna füüsilises keskkonnas, muutes selle mitmekesisemaks ja rohkem looduslähedaseks. Lisaks aitab projekt kaasa Ida-Virumaa elanikkonna sotsiaalse sidususe parendamisele, kuna see pakub võimalusi osaleda ühises heategevuslikus tegevuses ning suurendab seeläbi kogukonna ühtsustunnet ja koostööd erinevate sihtrühmade vahel. Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide Projekti panus keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisse on oluline indeksis: projekti panus keskkonna- ja ning see aitab kaasa nii kliimamuutuste mõjude leevendamisele kui ka kliimaeesmärkide saavutamisse: vastupanuvõime suurendamisele. Esiteks, projekti käigus kasutatakse keskkonnasõbralikke lahendusi, mis vähendavad hoone energiatarbimist, nagu energiatõhusad valgustuslahendused ja soojustuse parandamine. See aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja toetab kliimaneutraalse majanduse eesmärke. Teiseks on plaanis rajada loomadele keskkonnasõbralikud elamistingimused, mis soodustavad looduskeskkonna säilimist ja loomade heaolu. Projekti tegevused on suunatud ka keskkonnateadlikkuse tõstmisele, hõlmates erinevaid tegevusi, nagu loomapargi külastused, haridusprogrammid ja teavituskampaaniad. See aitab suurendada kogukonna teadlikkust keskkonna- ja looduskaitse küsimustes ning innustab inimesi tegutsema keskkonna säästmise nimel.  Kokkuvõttes aitab projekt kaasa kliimamuutuste mõjude leevendamisele ja vastupanuvõime suurendamisele, toetades keskkonnasäästlikke lahendusi ja keskkonnateadlikkuse tõstmist ning panustades looduskeskkonna parandamisse. Kas valmiv ehitis on vastavuses kvaliteetse Jah ruumi aluspõhimõtetega?: Selgitus ehitise vastavuse kohta kvaliteetse Projekt "Päite kodu- ja metsloomade rehabilitatsioonikeskuse ruumi aluspõhimõtetele: renoveerimine" järgib kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid mitmel viisil. Esiteks, kavandatavad tegevused on kooskõlas kehtivate planeeringutega. Renoveerimistööde kavandamisel on järgitud kohalikke ehitusmäärusi ja eeskirju, et tagada projekti õiguspärasus ja vastavus kohalikele nõuetele. Teiseks, renoveerimistööde kavandamisel on arvestatud energiatõhusust ja jätkusuutlikkust. Hoone keskosas paiknevate loomade plokkide soojustamisel planeeritakse kasutada energiatõhususkategooriale "B" vastavat isolatsiooni, mis aitab tagada hoone optimaalse sisekliima ja vähendada energiakadusid. Lisaks on katuse soojustamisel kasutatud puistevilla, mis aitab vähendada soojuskadusid ja ökoloogilist jalajälge. Kolmandaks, ehitusmaterjalide valikul on järgitud ringmajanduse põhimõtteid. Renoveerimistööde käigus kasutatakse materjale, mis on kergesti ümbertöödeldavad pärast hoone kasutusaja lõppemist. Näiteks fassaadi ja katuse soojustamisel kasutatakse kivivillast isolatsiooni ja metallprofiile ning aedikud ja hobuste boksid valmistatakse metallist ja puidust, tagades materjalide jätkusuutliku kasutamise ja ringlussevõtu. Kokkuvõttes järgib projekt kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid, arvestades energiatõhusust, jätkusuutlikkust ja ringmajanduse põhimõtteid, et luua keskkonnasõbralik ja funktsionaalne ruum loomade rehabilitatsioonikeskuse jaoks. Kas taristuinvesteeringu puhul on vajalik läbi Ei viia CO2 jalajälje hindamine: Põhjendus, miks CO2 jalajälje hindamine ei ole Tegemist on kinnisvaraarendusega, mille käigus rekonstueeritakse vajalik: hoonet ning CO2 jalajälje hindamine ei ole vajalik. Kas projekt on seotud fossiilkütuste otsese Ei kasutusega?: Kas on läbi viidud kliimamuutustega Jah kohanemise ja kliimaohtude mõju hindamine?: Projekti mõju kliimaeesmärkidele: Energiatõhusus: Renoveerimise käigus renoveeritakse katust ja soojustatakse fasaadi, mis vähendavad hoone energiatarbimist. See aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet, mis on seotud hoone kütte, jahutamise ja elektrienergia kasutamisega. Ökosüsteemiteenuste säilitamine:  Renoveerimisprojekti pärast saab Päite rehabilatatsioonikeskus võtta vastu ja ravida veel rohkem metsloomi, mis omakorda tugevdab looduslike ökosüsteemiteenust, mis aitab omakorda kliimamuutustega kohanemisel. Projekt on läbimõeldud kliimamuutustega kohanemise riskide osas ning piirkondliku kohanemise halvendamise vältimine on oluline osa kinnisvaraarenduse projekti ettevalmistusest. Projekti kavandamisel arvestatakse piirkondlike kliimamuutustega seotud riskidega ja vajadusel võetakse meetmeid nende leevendamiseks. Projekti käigus jälgitakse "Ei kahjusta oluliselt" põhimõtteid, mis on sätestatud vastavas juhendis. Projekti elluviimisel järgitakse kliimamuutustega kohanemise põhimõtteid ning välistada tegevused, mis võiksid oluliselt halvendada piirkondlikku kohanemist kliimamuutustega. Projektijuht või arendaja peab tagab, et kõik projekti etapid ja tegevused oleksid kooskõlas nende põhimõtetega ning et kõik projektis osalejad mõistaksid nende tähtsust ja rakendaksid neid. Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Päite Loomapargi Kliimariskide hindamise Kliimaohtude mõju 30.05.2024 Olga Balanina 27.0 KB rehab... aruanne hindamine Tegevused Lehel saate sisestada projekti tegevused ning nende elluviimise alguse ja lõpu. Projekti tegevused peavad jääma projekti elluviimiseks kavandatud ajaraami. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Projekti tegevuse Projekti tegevuse nimetus Planeeritud algus Planeeritud lõpp tunnus Põhivarainvesteering 11 Projektijuhtimine 01.04.2024 31.08.2026 Tegevuse täpsustus: Projektijuhtimist teostavad erinevad projektijuhid kogu projekti jooksul, sealhulgas ka toetuse taotleja ise. Projektijuhtimisse on kaasatud Ehitusjuhtimise projektijuht, 2 Finantilist projektijuhti, ja omanikujärelvalve. Projektijuhtimist saab jagada erinevateks etapideks: Eelprojekti koostamine: aprill - mai 2024 - Toetuse taotleja: Määrab projekti vajadused ja eesmärgid ja tellib eelprojekti. - Finantsiline projektijuht 1: Hindab eelprojekti vastavust toetuse saamise nõuetele ja vajadusel teeb vajalikud kohandused. Riigihangete korraldamine: oktoober 2024 - märts 2025 - Toetuse taotleja, Finantsiline projektijuht 1, Finantsiline projektijuht 2, Ehitusjuhtimise projektijuht: Korraldab ja viib läbi riigihankeid ehitustöödeks, jälgib pakkumiste vastavust nõuetele ning valivad sobivad pakkujad. Ehitustööde juhtimine: aprill 2025 - september 2025 - Toetuse taotleja: Jälgib ehitustööde kulgu, kontrollib projektijuhtide tööd ja korraldab koosolekuid. - Omanikujärelvalve: Ehitustööde jälgimine ja kvaliteedi kontrollimine, sealhulgas ehitusetappide korrektse järjestuse tagamine. Probleemide tuvastamine ehitusprotsessis ja nende lahenduste leidmine koostöös ehitusalase projektijuhiga. Ehitusdokumentatsiooni kontrollimine, sealhulgas ehitusjooniste ja spetsifikatsioonide ülevaatamine ning nende vastavuse tagamine tegelikele töödele. Jooksvate aruannete ja dokumentatsiooni esitamine, mis kajastavad ehitustegevuse kulgu ja võimalikke probleeme. - Finantsiline projektijuht 1: Jälgib ehitusprotsessi, veendumaks, et kulud on eelarves ning teostab vajadusel lisakontrolle - Finantsiline projektijuht 2: esitab kuluaruandeid. Dokumentatsiooni esitamine ja aruandlus: aprill 2024 - august 2026 - Toetuse taotleja: Vastutab aruannete ja dokumentatsiooni esitamise eest e-toetuse keskkonnas. - Finantsiline projektijuht 3: Koostab ja esitab kuluaruanded ning tagab, et kõik nõutud dokumendid oleksid õigeaegselt esitatud. Tegevuste koordineerimine ja järelvalve: oktoober 2024 - august 2026 - Toetuse taotleja: Koordineerib kogu projekti tegevusi ning jälgib, et kõik toimuks plaanipäraselt. - Kõik projektijuhid: Teostavad vastavalt oma vastutusvaldkonnale järelevalvet ja kontrollivad, et kõik tööd oleksid tehtud vastavalt projektile ja eelarvele. Projekti elluviimise käigus on oluline tihedalt koostööd teha kõigi projektijuhiga ning tagada, et igaüks täidaks oma rolli vastavalt projekti eesmärkidele ja nõuetele. Kõik vajalikud tegevused, alates eelprojekti koostamisest kuni ehitustööde ja hangete korraldamiseni ning aruandluse esitamiseni, tuleb läbi viia vastavalt projektis kavandatud loogilisele järjestusele ja ajakavale. 12 Materiaalse põhivara soetamine 01.10.2024 30.08.2026 Tegevuse täpsustus: 1. Katusetööde renoveerimine, Fassaadi soojustamine ja siseviimistlustööd, Ukse- ja aknavigastuste vahetus. Aprill 2025 - September 2025 - Toetuse taotleja: Kontrollib kõiki töid ja jälgib, et tööd oleksid õigeagselt tehtud. Sõlmib lepinguid kõikide osapooltega. Korraldab vajadusel koosolekuid. Näitab objekti kõikidele huvilistele riigihanges osalemiseks. Suunab raamatupidamisse arveid tasumiseks ja jälgib nende õigeagselt tasumist. - Finantsiline projektijuht: Teostab tööde tellimiseks riigihanket, jälgib eelarvet. Laeb e-toetuse keskkonda arveid, tööde teostamise aktid ja muud vajaliku dokumentatsiooni. - Ehituse projektijuht: Juhendab katusetööde, fasaadi soojustamise, siseviimistlusöid, uste- ja akende vahetuse teostamist, tagades tööde korrektse läbiviimise vastavalt spetsifikatsioonidele ja ajakavale. - Omanikujärelevalve: Teostab järelevalvet tööde üle, tagades nende vastavuse projekti nõuetele ja standarditele. 2. Hobuste ja metsloomade rehabilitatsioonibokside välja ehitamine: aprill 2025 - september 2025 - Toetuse taotleja: Korraldab objekti ülevaatust enne tööde alustamist. Sõlmib tööde teostamise lepingut. bokside ehitustöid. Juhen dab bokside ehitamist, tagades nende vastavuse projekti spetsifikatsioonidele ja nõuetele. - Finantsiline projektijuht: Jälgib eelarvet. Võrdleb erinevaid hinnapakkumisi. Laeb e-toetuse keskkonda arvet, tööde teostamise aktid ja muud vajaliku dokumentatsiooni. 3. Vereanalüüsi, röntgeni, narkoosi, hapnikukontsentraadi ja ultraheli aparaadi soetamine: oktoober 2025 - juuni 2026 - Toetuse taotleja: Korraldab meditsiniliste aparaatide ostmist vastavalt projekti eelarvele ja vajadustele. - Finantsiline projektijuht: Juhendab soetusprotsessi ja tagab seadmete vastavuse tehnilistele nõuetele. Laeb e-toetuse keskkonda arvet ja tõendus, et seadmed on soetatud. 4. Õueala ehitamine ja haljastustööd: oktoober 2025 - juuli 2026 - Toetuse taotleja: Näitab vajadusel objekti. Kogub vajadusel hinnapakkumisi. Sõlmib tööde teostamisega seotud lepingut. Juhenda b õueala ehitust ja haljastustöid, tagades nende vastavuse projektile ja kvaliteedinõuetele. - Finantsiline projektijuht: Laeb e-toetuse keskkonda arvet ja tõendus, et seadmed on soetatud. - Omanikujärelevalve: Kontrollib õueala ehitustööde kvaliteeti ja jälgib, et need vastavad projekti nõuetele. Projektikulud kaetakse ainult taotleja esitatud taotluse raames eraldatud vahenditest ning projektis ei ole väliseid partnereid. Eelarve Lehel saate sisestada elluviidavate tegevuste eelarve ja lisatingimused projekti kohta. Üldtingimused Kulude tingimused: Taotletud toetuse määr (%): Kõigil tegevustel sama Kas projektiga teenitakse tulu?: Projektiga ei teenita tulu või tulu teenimise reeglid ei kohaldu Projekti maksumus Kogumaksumus (EUR): 484 155,24 Abikõlbliku kulu summa (EUR): 484 155,24 Taotletud toetuse määr (%): 80,00 Taotletav toetuse summa (EUR): 387 324,19 Omafinantseeringu summa (EUR): 96 831,05 Tegevuste eelarve Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Projekti Projekti tegevuse nimetus Kulu tüüp (määr %) Abikõlblik % tegevuse tunnus summa (EUR) Põhivarainvesteering 11 Projektijuhtimine Otsene kulu (2%) 36 080,00 7,45 Eelarve rea täpsustus: Alusandmetena kalkulatsiooni tegemisel on kasutatud mitmeid olulisi tegureid. Projektijuhtidel on olemas eelnev kogemus sarnaste projektide läbiviimisel ning seetõttu on nad võimelised adekvaatselt hindama töömahtu ja kulusid. Nende hinnapakkumised on kindlad ja põhinevad realistlikel prognoosidel. Lisaks on arvestatud hindade muutumisega projekti ettevalmistamise ja elluviimise ajal, võttes arvesse turutingimusi ja võimalikke hinnamuutusi ehitusturul.  Projekti olulisus kõigile osalejatele on märkimisväärne, kuna see puudutab loomade päästmist, vabatahtlikku tööd ning Ida- Virumaa arengut. Iga projektijuht on pühendunud projekti eesmärkidele ja südamelähedane projektile tervikuna. Projekti elluviimiseks on oluline tagada tihedat koostööd kõigi projektijuhtidega ning jälgida, et igaüks täidaks oma rolli vastavalt projekti eesmärkidele ja nõuetele. Kõik projektijuhtide teenustasud on projekti kulud, mis tekivad toetuse saajal ning kaetakse vastavalt eelarvele ja toetusvahenditega. Kokkuvõttes on projekti kavandamine ja elluviimine põhjalikult läbi mõeldud, võttes arvesse nii eelarvet, projektijuhtide kogemust kui ka projekti olulisust kõigile osapooltele. 12 Materiaalse põhivara soetamine Otsene kulu (2%) 438 582,00 90,59 Eelarve rea täpsustus: Kalkulatsiooni tegemisel on arvestatud iga tegevuse maksumust eraldi, võttes aluseks mitmeid olulisi tegureid. Ehitustööde pakkumiste kogumine algas juba veebruarist 2024 ning kõik pakkumiste koostjad on käinud kohapeal tutvumas objektiga ning uurinud vajalikku dokumentatsiooni. Mitmeid erinevaid hinnapakkumisi on võrreldud omavahel, et valida parimad ja sobivaimad pakkujad. Kalkulatsiooni käigus on palutud arvestada inflatsiooniga ja võimaliku hinnatõusuga ehitusturul, et tagada, et eelarve jääks realistlikuks ning kataks kõik planeeritud kulud. Lisaks on arvestatud ehitushindade ja soetuste hindade võimaliku muutumisega projekti ettevalmistamise ja elluviimise ajal, võttes arvesse turutingimusi ja võimalikke hinnamuutusi. Kokkuvõttes on kalkulatsioonide tegemisel lähtutud põhimõttest olla realistlik ning arvestada kõiki võimalikke kulusid ja muutujaid, et tagada projekti edukas elluviimine vastavalt eesmärkidele ja ajakavale. Kulud, mis on seotud katusetööde renoveerimise, fassaadi soojustamise ja siseviimistlustöödega, ukse- ja aknavahetusega, hobuste ja metsloomade rehabilitatsioonibokside väljaehitamisega, vereanalüüsi ja ultraheli aparaadi soetamisega, ning õueala ehitamise ja haljastustöödega, tekivad toetuse saajal ning need kaetakse vastavalt eelarvele ja toetusvahenditega. Kokku (EUR): 474 662,00 98,04 Horisontaalsed kulud 14 Ühtse määra alusel kulu (Otsene kulu 2%) 9 493,24 1,96 Kokku (EUR): 9 493,24 1,96 VALDKOND KOKKU (EUR): 484 155,24 100,00 Kõigi tegevuste eelarve kokku ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 484 155,24 Failide lisamine Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Metalus Hinnakalkulatsioon Muud ehitustööd. KMI Grupp OÜ, 29.05.2024 Olga Balanina 66.0 KB hinnapakkumin Metalus e... Metalus Hinnakalkulatsioon Aknad, uksed. KMI Grupp OÜ, Metalus 29.05.2024 Olga Balanina 66.9 KB hinnapakkumin e... Hinnakalkulatsioon Fasaad. KMI Grupp OÜ, Metalus 29.05.2024 Olga Balanina 70.5 KB Metalus Hinnapakkumin e... Metalus Hinnakalkulatsioon Katus. KMI Grupp OÜ, Metalus 29.05.2024 Olga Balanina 71.4 KB hinnapakkumin e... Metalus_üldine Hinnakalkulatsioon Katus, fassaad, uksed ja aknad, 29.05.2024 Olga Balanina 63.9 KB eelarve... siseviimistlus, muud tööd. KMI Grupp OÜ, Metalus Vundest, aed, Hinnakalkulatsioon Aed, haljastus, piirdeaiad, loomade 29.05.2024 Olga Balanina 69.0 KB haljastu... jalutusalad. Vundest OÜ Metalus Hinnakalkulatsioon Siseviimistlus. KMI Grupp OÜ, Metalus 29.05.2024 Olga Balanina 68.3 KB hinnapakkumin e... NaMET Hinnakalkulatsioon Loomade rehabilatatsiooni boksid. 29.05.2024 Olga Balanina 131.5 KB hinnapakkumin NaMet OÜ e l... DVN Hinnakalkulatsioon Fassaad, katus, uksed ja aknad, 29.05.2024 Olga Balanina 49.1 KB hinnapakkumin siseviimistlus, muud tööd. DVN Ehitus e fas... OÜ Aspectehitus, Hinnakalkulatsioon Loomade jalutusala, aed, väravad. 29.05.2024 Olga Balanina 75.6 KB aeda, ha... Ascpetehitus OÜ Magnum Hinnakalkulatsioon Vereanalüüsi apparaat. Magum 29.05.2024 Olga Balanina 131.5 KB Veterenaaria Veterenaaria OÜ Ve... Rossenbal Hinnakalkulatsioon Projektijuhtimine: Olga Balanina, Anna 30.05.2024 Olga Balanina 441.7 KB hinnapakkumi... Roos, Rossenbal OÜ Innomed Hinnakalkulatsioon Röngten. Innomed 30.05.2024 Olga Balanina 223.0 KB Rontgen pakkum... Innomed ltraheli Hinnakalkulatsioon Ultraheli. Innomed 30.05.2024 Olga Balanina 241.6 KB pakku... Hara Digital Hinnakalkulatsioon Veebisaid. Hara Digital Agency. 30.05.2024 Olga Balanina 50.9 KB Agency ve... Kaudsed kulud. Enitek rönthen Hinnakalkulatsioon Röngten. Enitek OÜ 30.05.2024 Olga Balanina 132.8 KB pakkumi... Magnum Hinnakalkulatsioon Narkoosiapparaat. Magnum 30.05.2024 Olga Balanina 21.8 KB Veterinaaria na... Veteraanria AS Magnum Hinnakalkulatsioon Verianalüsaator. Magnum Veteraanria 30.05.2024 Olga Balanina 131.5 KB Vereanalusaator. AS .. Enitek Ultraheli Hinnakalkulatsioon Ultraheli. Enitek OÜ 30.05.2024 Olga Balanina 129.1 KB Pakku... Est-Doma Hinnakalkulatsioon Hapnikukontsetraator, narkoosi seade 30.05.2024 Olga Balanina 422.6 KB OÜ_Vetpood.ee... Est-Doma OÜ hinnapakkumine Juniks Loomade Hinnakalkulatsioon Juniks. Loomade boksid 31.05.2024 Olga Balanina 3.4 KB boksid.... Stabix OÜ Hinnakalkulatsioon Omanikujärelvavle. Stabix OÜ 31.05.2024 Olga Balanina 492.0 KB Omanikujärel... Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Eelarve tabel-põhivara... Eelarve Eelarve 31.05.2024 Olga Balanina 34.2 KB Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Eelarve tabel-põhivara... Eelarve 31.05.2024 Olga Balanina 34.1 KB Eelarve tabel-põhivara... Eelarve Eelarve 30.05.2024 Olga Balanina 34.2 KB Rahastajad Lehel saate sisestada info selle kohta, millises ulatuses taotleja ja partnerid projekti rahastavad. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Rahastaja nimi Rahastaja täpsustus Abikõlblik % summa (EUR) Ayuda Mittetulundusühing 96 831,05 20,00 Omafinantseeringu summa (EUR): 96 831,05 20,00 Taotletud toetuse summa (EUR): 387 324,19 80,00 KOKKU (EUR): 484 155,24 100,00 Projekti rahastajad kokku ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 484 155,24 Võrdlus eelarve lehega ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 484 155,24 Esitamine Lehel saate üle vaadata sisestatud andmed pdf-failina, kontrollida esindusõiguse olemasolu ja esitada taotlust rakendusüksusele. Enne taotluse esitamist veenduge esindusõiguse olemasolus Äriregistri registrikaardilt. Vajadusel lisage volikiri taotluse lehele "Taotleja" vastava kontaktisiku juurde. Taotluse esitamisel veenduge, et teie arvutisse oleks paigutatud uusim ID-kaardi tarkvara. Tarkvara saab allalaadida siit. Rakendusüksusele esitatava projekti taotluse versiooni saate enne allkirjastamist ja saatmist alla laadida ja üle vaadata: taotlus_2021- 2027.6.01.24-0515_05072024_183413.pdf Rakendusüksusele esitatud viimase allkirjastatud projekti taotluse versiooni saate alla laadida ja üle vaadata siit: taotlus_2021-2027.6.01.24- 0515_04072024_234954.pdf.asice Volitused Kontrollige e-äriregistrist, kas Teil on äriregistri registrikaardi järgi õigus taotleja Ayuda Mittetulundusühing (registrikood 80344558) esindamiseks: Kontrolli äriregistri registrikaarti siit. Taotlusele ei ole lisatud volituse faile. Kinnitused Palun tutvuge alljärgnevate tingimustega ning kinnitage, et olete nendega nõus: Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega seotud kohustustest. Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusega nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“. Kinnitan, et olen teadlik, et perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 20 kohaselt toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse. Kinnitan, et olen teadlik, et taotlemisega seotud andmeid kasutatakse ÜSS2021_2027 § 17 kohase hindamise läbiviimisel. Kinnitan, et olen teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta, kui esinevad Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (ühendmäärus) § 34 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni alused või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks, kui esinevad ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Kinnitan, et nõustun, et mind auditeeritakse ja kontrollitakse ÜSS2021_2027 alusel. Kinnitan, et järgin projekti ellu viimisel Eesti Vabariigi Põhiseaduses, Euroopa Liidu Põhiõiguste hartas ja Puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatut. Kinnitan, et projekt vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 lõikes 4 toodud keskkonnanõuetele ning „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, mida järgitakse ka projekti elluviimisel. Kinnitan, et projekti kõiki tegevusi ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud, välja arvatud juhul, kui see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 kohaselt lubatud. Kinnitan, et järgin rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 3 kohaseid sanktsioone ning välistan otseselt ja kaudselt tehingud sanktsioneeritud isikutega. Kinnitan, et projekti tulemusel loodud või soetatud vara jääb pärast projekti lõppemist avalikku kasutusse vähemalt viieks aastaks. Kinnitan, et tagan toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimise viisil, mis muudab need suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta neid kohandada või kasutada eridisaini, mis hõlmab nelja peamise erivajaduse (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga ja eakas) ja ajalise iseloomuga erivajadusega (püsiv ja ajutine) ning liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega arvestamise. Kinnitan regionaalabi saamise puhul, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole sama või sarnast tegevust või selle osa üle viidud ühest Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi ettevõttest (algne ettevõte) teise Euroopa Majanduspiirkonna lepingu muus osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav ettevõte), kus toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ja seetõttu Euroopa Majanduspiirkonnas asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad ning sellega seoses võtab ta kohustuse, et sellist ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering tehtud.  Kinnitan, et kõik taotluses esitatud andmed on õiged ja täielikud, olen ülaltoodud tingimustega tutvunud ja olen nendega nõus. Allkirjastaja andmed (allkirjastatud digitaalselt) Ees- ja perenimi: Ksenia Klotškova Allkirjastamise aeg: 05.07.2024 18:34  Projekti "Narva Kunstiresidentuuri renoveerimine endises Kreenholmi tehase direktori eluhoones" taotlus rahastamiseks Taotleja Lehel saate sisestada projekti taotleja andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki sisestatud andmeid saate enne taotluse lõplikku esitamist muuta, kontaktisikuid saate muuta kogu projekti eluaja vältel. Taotluse esitamiseks tuleb kõik andmed sisestada järgnevatesse väljadesse. Taotlust saavad e-toetuse keskkonna kaudu näha, muuta, allkirjastada ja esitada üksnes kontaktisikuks lisatud isikud. Taotleja andmed Taotleja nimi: Eesti Kunstiakadeemia Sihtasutus Registrikood: 90012372 Juriidiline vorm: Sihtasutus Telefon: +372 6267301 E-post: [email protected] Riik: Eesti Aadress: Põhja pst 7, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Postiindeks: 10412 Pangakonto: EE941010220219558223 Konto omanik, millele rakendusüksus teostab Jah toetuse makseid, on ka makse saajaks: Makse saaja pangas: Eesti Kunstiakadeemia Sihtasutus Ettevõtte suurus: Ei kohaldu Projekti kulude käibemaks: Jääb kulu tegija kanda Kaupade / teenuste ostmiseks, tööde tegemiseks Jah tuleb läbi viia riigihange: EMTAK põhitegevusala: 90031 (Kunstialane loometegevus) Kontaktisikud Nimi Ametikoht Roll Telefon E-post Isik soovib saada teavitusi e-postile Sven Idarand EKA projektijuht Kontaktisik, 529 8303 sven. Jah Projektijuht [email protected] Isikukood: 38108220240 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kirjavahetus Projekt Maksetaotlus Aruanne Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Johanna Narva Kontaktisik, 59177795 johanna. Jah Rannula kunstiresidentuuri Projektijuht rannula@artun. juhataja ee Isikukood: 49005210218 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kirjavahetus Projekt Maksetaotlus Aruanne Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Volitus _ SA EKA _ Rannula.asice Andres juhatuse liige Kontaktisik, 505 7145 andres. Jah Tammsaar Projektijuht tammsaar@artun .ee Isikukood: 37401160289 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kirjavahetus Projekt Maksetaotlus Aruanne Kontaktisiku täpsustus: seaduslik esindaja Lisadokumendid: Üldandmed Lehel saate sisestada projekti üldandmed ja info selle kohta, kas olete saanud või taotlenud käesoleva projektiga sisuliselt seotud tegevuste elluviimiseks toetust teistest allikatest. Toetust ei saa taotleda kulule, mida on juba teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi vahenditest rahastatud. Projekti üldandmed Projekti number: 2021-2027.6.01.24-0534 Projekti nimi: Narva Kunstiresidentuuri renoveerimine endises Kreenholmi tehase direktori eluhoones Projekti algus ja lõpp: 01.06.2024 - 31.08.2026 Taotlusvoorust tulenevad andmed Meede: 2021-2027.6.1 (EK nr 8.1) Õiglane üleminek Taotlusvoor: 6.1.11 ÕÜF Ida-Viru piirkondlikud algatused - suurprojektid - 30.11.2023-31.05.2024 Valdkond, millesse projekt panustab: 2021-2027.6.1.11 Regionaalareng - piirkondlikud algatused (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) Käesoleva projektiga seotud toetused Kas taotleja on rakendanud või taotlenud Ei vahendeid käesoleva projektiga sisuliselt seotud (k.a jätkutegevused) tegevuste rahastamiseks?: Partnerid ja makse saajad Lehel saate sisestada projekti elluviimisesse kaasatud partnerid ja nende kontaktisikud. Kohustuslik on sisestada partnerid, kes panustavad projekti rahaliselt või kelle kulusid projektist hüvitatakse. Siin sisestatud andmetega eeltäidetakse rahastajate leht. Kõik taotluse juurde kontaktisikuks märgitud isikud näevad antud taotlust e-toetuse keskkonna kaudu ning saavad taotlust enne selle ametlikku esitamist muuta ja allkirjastada ning esitada. Partnerid, makse saajad ja nende kontaktisikud Nimi Nimi pangas Registri- Roll Telefon E-post /isikukood Eesti Kunstiakadeemia Eesti Kunstiakadeemia Makse Sihtasutus Sihtasutus 90012372 saaja Pangakonto: EE941010220219558223 Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Volitus _ SA EKA _ Rannula.asice Kontaktisiku täpsustus: seaduslik esindaja Lisadokumendid: Näitan: 10 Kokku: 1 Sisu Lehel saate kirjeldada projekti, tuues välja projektile sõnastatud eesmärgi ja tulemuse, projekti tegevused koos väljunditega ning nende saavutamise mõõdikud. Samuti saate määratleda projekti seotuse valdkonnaga, millesse projekt panustab. Siin lehel sisestatud projekti väljundite kohta tuleb järgmistel lehtedel sisestada lisaandmeid. Projekti valdkonnad Valdkond, millesse projekt panustab: Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Projekti väljund: Põhivarainvesteering Projekti asukoht Projekti asukoha tüüp: Aadress Aadress: Joala tn 18, Narva linn, Ida-Viru maakond Projekti kirjeldus Olemasolev olukord ja ülevaade projekti Kreenholmi direktori elamut on viimased 9 aastat kasutanud Narva vajalikkusest: Kunstiresidentuur (NART), mille tegevused pakuvad kohalikule kogukonnale eripalgelisi kultuuri- ja kunstitarbimise võimalusi - saab käia näitustel, osaleda töötubades, loengutel, kohtuda kunstnikega ja saada osa kunstitegemisest. Aktiivne kultuurielu on üks peamisi viise, kuidas kogukond saab tunda end elava ja tegusana. Täielikult renoveeritud hoone laiendaks tegevuste suundi ja avaks NARTile uusi võimalusi. Plaanis on rohkem rõhku panna haridusele ja vabatahtlike kaasamisele. Kui praegu jõuavad kooligrupid projektipõhiselt ainult mõne näituse programmis osalema, siis tulevikus võiks olla haridusprogrammi regulaarsed ja kõiki kunstinäituste juures. Residentuurihoones ja - tegevustes on palju potentsiaali noorte kaasamisel vabatahtlikena - näiteks rahvusvahelise kunstnike kohalike mentoritena. Lisaks taotleb NART Õiglase Ülemineku Fondi piirkondlike algatuste keskmise suurusega projektide voorus rahastust, et seada arengusuunaks just haridustegevus ja Ida-Viru noored. Kaks projekti hakkavad teineteist täiendama - noortele suunatud tegevuste läbiviimiseks on vajalik hoone hea seisukord ja korralikud ruumid. 19. sajandi tööstuspärandi hulka kuuluv Kreenholmi manufaktuur on võetud kultuurimälestiste registrisse, ja sama käib ka direktori elamu kohta. Elamu on Eestis vähesena säilinud, ja ühtsena kavandatud, tootmis- ja elamiskompleksi (asula) osa.  Historitsistlikus stiilis direktori elamu on liigendatud mahtudega kahe põhi- ning katusealuse korrusega. Hoone punasest tellisest seinapindu ilmestab rikkalik tellisedekoor, ümarkaarsed aknad ja uksed. Hoone fassaade lõpetab astmeline viiluosa. Ehitis on projekteeritud nagu enamus Kreenholmi hoonestusest omaaegse peaarhitekti Pavel Alischi poolt, ehitatud aastal 1893. Aastatel 2018-2022 toimus osaline hoone renoveerimine Narva Gate OÜ ja Kultuuriministeeriumi koostöös. Välja ehitatud 2. ja 3. külalistuba, renoveeriti keldrikorrus, paigaldati galeriivalgustus ja vahetati osa katusest. Antud projektiga jätkub renoveerimise protsess, pärast mida võib hooned pidada juba peaaegu täielikult renoveerituks. Eeskätt on vaja vahetada viimane osa katusest, vahetada aknad, muuta kasutuskõlblikuks projektoriruum, parandada keldri ventilatsiooni ja panna majale uus ja väärikas peauks. Praegune olukord pärsib maja täieliku potentsiaali kasutamist ja projekti toel saaks Narva kunstiresidentuur täita oma eesmärke ja kaasata Ida-virukogukonda paremini kui seni. Projekti eesmärk ja tulemused: Projekti eesmärgiks on endise Kreenholmi manufaktuuri direktori elamu renoveerimise lõpuni viimine. Aadressil Joala 18, Narva, asuvas hoones tegutseb Narva kunstiresidentuur NART, mille põhitegevuseks on rahvusvaheline loomeresidentuuri korraldamine Põhitegevuse toel jõuavad Narva kohalikke väga erinevatel viisidel kaasavad kunstnikud ja loomeinimesed. Samuti on maja 1.korrusel galerii, 2. korrusel suur konverentsisaal. Hoones toimuvad aastas kümneid näituseid ja hoogu on võtmas ka näitustega seotud haridustegevused. Seda toetab ka tihe ürituste programm. NART planeerib käivitada ka "Kunstikeeltekool" projekti keelebarjääride eraldamiseks piirkonna noortel läbi kunstiliste tegevuste. Projekti tulemuseks on kaasaegselt renoveeritud kultuurikeskus Narva linnas, mis ühest küljest toimib kui kultuuri ja kunstikeskus Ida-Virumaal, teisest küljest toob see piirkonda palju rahvusvahelisi projekte, kunstnike ja kultuuriprogrammi. Lõpuni renoveeritud direktori elamu säilitab seda muinsuskaitsealust arhitektuuri, ning annab paremad võimalused ruumi täisväärtuslikult kasutada. Narvakate jaoks on Kreenholmi direktori maja paik, kus pikemat aega asus kohalik raamatukogu, ja seega on maja tuttav varasemast ajast, lapsepõlvest. Nüüd asub majas Narva kunstiresidentuur, kus toimuvad loomeresidentuurid, kunstinäitused, temaatilised töötoad jm. Maja kannab uut funktsiooni ja see vaja laiemat tutvustamist. Seepärast on NARTi üks missioon kaasata kogukonda ja olla võimalikult avatud kohalikele inimestele. Noorte kaasamine ja näiteks vabatahtlike võrgustiku loomine (Noorteklubi), mis toob kaasa nii mitmekesisemat publikut üritustel, eesmärgistatud kunsti- ja kultuuriprogrammi, tihedamat koostööd teiste kultuuriorganisatsioonidega Narvas ja Ida-Virumaal ning seda, et kohalikud tunnevad kunstiresidentuuri kui sellist. Projekti lühikokkuvõte avalikkusele: Narva Kunstiresidentuuri (NART) hoone renoveerimisega parandatakse hoone kasutusvõimalusi. NART korraldab rahvusvahelisi loomeresidentuure, mis toovad Narva loovisikuid, elavdades kohalikku kultuurielu - hoones asuvas galeriis toimub aastas kümneid näituseid ja haridustegevusi. Projekti käigus vahetatakse katus ja  aknad, renoveeritakse projektoriruum, parendatakse ventilatsiooni ja vahetatakse peauks. Projekt parandab kohalike vaba aja veetmise võimalusi ja tugevdab ühtekuuluvustunnet. Projekti mõju meetme eesmärgile: Eeskätt panustab projekt postindustriaalse arhitektuuri säilitamisesse ja arendamisesse. 19. sajandi tööstuspärandi hulka kuuluv Kreenholmi manufaktuur on võetud kultuurimälestiste registrisse, ja sama käib ka direktori elamu kohta. Elamu on Eestis vähesena säilinud, ja ühtsena kavandatud, tootmis- ja elamiskompleksi (asula) osa. Historitsistlikus stiilis direktori elamu on liigendatud mahtudega kahe põhi- ning katusealuse korrusega. Hoone punasest tellisest seinapindu ilmestab rikkalik tellisedekoor, ümarkaarsed aknad ja uksed. Hoone fassaade lõpetab astmeline viiluosa. Ehitis on projekteeritud nagu enamus Kreenholmi hoonestusest omaaegse peaarhitekti Pavel Alischi poolt, ehitatud aastal 1893. Aastatel 2018-2022 toimus osaline hoone renoveerimine Narva Gate OÜ ja Kultuuriministeeriumi koostöös. Välja ehitati 2. ja 3. külalistuba, renoveeriti keldrikorrus, paigaldati galeriivalgustus ja vahetati osa katusest. Lisaks tööstusarhitektuuri pärandisse panustamisele, aitab see projekt kaasa ka teistesse fondi toel toetatavatesse tegevustesse, ja seda just Narva kunstiresidentuuri parema toimimist soodustades. Esiteks on Narva kunstiresidentuuris väljaarendamisel haridustegevused, mille sihtrühmaks on just Ida-Virumaa noored. Sellega tehti algust Briti Nõukoja toetusel ja loodetavasti saadakse jätkata Õiglase Ülemineku fondi toel. Noortele suunatud töötubasid on korraldatud näiteks koostöös Arhitektuurikooliga, rahvusvaheliste kunstiresidentide initsiatiivil (nt Masha Pryven) või partnerite toel (nt Nadja Tjustka ja Kunstihoone). Kuid tulevikus on palju potentsiaali seda suunda strateegilisemalt arendada, kui selleks on olemas vajalikud ruumid. Teiseks on Narva kunstiresidentuuris olulisel kohal vabatahtlike kaasamine. Vabatahtlikke on kaasatud konkreetsete tegevuste juures ja nendeks on enamjaolt kohalikud noored. Vabatahtlike paremaks kaasamiseks loodame saada totust ÕÜF arendusprojekti näol. Plaanis on pakkuda neile võimalusi keeleõppeks, kultuurivahendamise õppimiseks jpm. Seega panustab Kreenholmi direktori elamu lõpuni renoveerimine küll tööstusarhitektuuri väärtustamisesse, aga lisaks luuakse parem ruum, et Narva kunstiresidentuur saaks pakkuda rohkemat kohalikele noortele ja kaasata vabatahtlikke. See kõik annab oma panuse, et Ida-Virumaa kohalikud tunneksid end ülemineku mõjudest tulenevas ebakindlas olukorras turvalisemalt, kaasatuna ja hoituna. Narva kunstiresidentuuri renoveerimise projekt aitab Ida-Viru elanikel kliimaneutraalsele majandusele ülemineku protsessi mõtestada ja sellele positiivset tähendust luua mitmel muul viisil. Projekt loob võimalusi vabatahtlike kaasamiseks erinevatesse tegevustesse, andes neile võimaluse aktiivselt panustada kogukonna arengusse ja omandada uusi oskusi.  Projekt toetab kohaliku majanduse arengut, pakkudes töövõimalusi ja soodustades kohalike teenuste ja toodete kasutamist. See aitab leevendada üleminekuga seotud majanduslikke mõjusid. Kogukondlikud tegevused ja ühiste kultuuriprojektide kogemine aitab kogukonna liikmetel kohaneda muutustega ja leevendada üleminekuperioodiga kaasnevat stressi, pakkudes tugevat tugivõrgustikku ja positiivseid kogemusi. Kokkuvõttes aitab Narva kunstiresidentuuri renoveerimise projekt luua Ida-Viru elanikele positiivse ja mõtestatud lähenemise kliimaneutraalsele majandusele üleminekule. Projekt parandab sotsiaalset sidusust, toetab kodanikualgatusi ja suurendab kohalike elanike osalust, aidates samal ajal tegeleda ülemineku mõjudega ning luues tugeva ja toetava kogukonna. Projekti panus piirkonna võimesse tegeleda Narva kunstiresidentuuri hoone renoveerimiseprojektil on mitmeid positiivseid kliimaneutraalsele majandusele ülemineku aspekte, mis mõjutavad sotsiaalseid, tööhõivealaseid, majanduslikke ja sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjusid: keskkonnamõjudega: Sotsiaalsed mõjud: projekt tugevdab kogukonna sidusust, pakkudes kohalikele elanikele kohta kohtumiseks ja koostööks. Korraldatavad näitused ja haridusprogrammid suurendavad kultuurilist kaasatust ja pakuvad haridusvõimalusi. Üleminek seab väljakutseid kohalike inimestel kindlustundele, rahulolule elukeskkonnaga, lõimumisele ja sotsiaalse kaasatuse tundele, rändeotsustele, tervisele ning identiteedile. Antud projekti raames leiavad kohalikud noored võimalusi olla kaasatud kogukondlikes tegevustes, lüüa ise näed külge ja võtta initsiatiivi. See kõik väetab pinnast, et noored tunneksid kogukonna arengus oma rolli – näeksid, et nad saavad sellest keskkonnast luua sellise, mis neile meeldib ja kuhu nad sooviksid jääda. Kuuluvustunnet loob koostegutsemise ja seda saab luua näiteks vabatahtliku tegevuse kaudu. Plaanis on luua ka vabatahtlike võrgustik, mida vajab nii NART kui ka teised kultuuriasutused linnas. Sama eesmärki täidavad ka projekti raames käivitatav Noorteklubi ja pikemad ettevalmistuskursused. Üleminekuperioodi ebakindlust tekitavas kontekstis tagab NART mitmekeelset ja multikultuurset keskkonda tänu seal viibivatele kunstiresidentidele ja toimuvatele näituseprogrammile. NARTi tegevused on suunatud kogukonna kaasamisele ning see ühildub hästi noorte korraldatud üritustega, kuna need laiendavad kogukonna kaasatust ja toovad uut publikut. Projekt suurendab Narva elanikke sotsiaalset kaasatust nii projektis otseselt osalevate noorte kui ka nende sõprusringkonna ja perekondade seas. On põhjust arvata, et noorte julgus ja edu muudavad ka vanema põlvkonna inimesi lojaalsemateks, äratavad huvi kultuurisündmuste vastu ning seeläbi muudavad neid ka paremini sotsiaalselt kaasatuteks. Ülemineku ajal on KOVidel vaja eriliselt pöörata tähelepanu oma kogukondadele haridusteenuste pakkumisele. Ulatuslikum haridus- ja sotsiaalsüsteemi arendamine tooks endaga kaasa selle, et tõuseks maakonna kuvand ja seda nähtaks kui artaktiivset elu- ja töökohta. NART saab laiendada huvihariduse pakkumust Narvas. Erilise tähelepanu all on just võtmepädevuste arendamine ja nende rakendamine (näiteks võib neil rakendada omandatud kunsti- ja kultuurialaseid teadmisi rakendada uute tegevuste ja ürituste korraldamisel).  Tööhõivealased mõjud - renoveerimistööd loovad kohalikke töökohti nii ehituse kui ka hilisema majandamise ja korraldusliku töö kaudu, pakkudes seeläbi majanduslikku tuge piirkonnale. Põlevkivi sektoris töötavates leibkondades on 16000 inimest ja neist on umbes 3500 alaealised, millest võib järeldada ka umbkaudu noorte (7-26 a) osakaalu. Tööturu muutumisel on neilgi oht sattuda alla vaesuspiiri. Olgugi, et selle projekti raames ei pakuta rahateenimise võimalusi, on kontakt loomevaldkonna ja loomemajandusega see, mis aitab sihtrühmal jõuda tulevikus mitmekesisemate võimalusteni tööturul. Majanduslikud mõjud - projekti kaudu elavneb kohalik majandus, kuna see tõmbab ligi külastajaid ja turiste, suurendades kohalike teenuste ja ettevõtete nõudlust. Keskkonnamõjud - renoveerimine toimub keskkonnasõbralike materjalide ja energiatõhusate lahenduste abil, edendades säästva arengu põhimõtteid ja näidates eeskuju jätkusuutlikus ehituses. Projekti tulemuste jätkusuutlikkus: Lisaks tööstusarhitektuuri pärandisse panustamisele, aitab see projekt kaasa ka teistesse fondi toel toetatavatesse tegevustesse, ja seda just Narva kunstiresidentuuri parema toimimist soodustades. Esiteks on Narva kunstiresidentuuris väljaarendamisel haridustegevused, mille sihtrühmaks on just Ida-Virumaa noored. Sellega tehti algust Briti Nõukoja toetusel ja loodetavasti saadakse jätkata Õiglase Ülemineku fondi toel. Noortele suunatud töötubasid on korraldatud näiteks koostöös Arhitektuurikooliga, rahvusvaheliste kunstiresidentide initsiatiivil (nt Masha Pryven) või partnerite toel (nt Nadja Tjustka ja Kunstikoone). Kuid tulevikus on palju potentsiaali seda suunda strateegilisemalt arendada, kui selleks on olemas vajalikud ruumiresursid. Teiseks on Narva kunstiresidentuuris olulisel kohal vabatahtlike kaasamine. Vabatahtlikke on kaasatud konkreetsete tegevuste juures ja nendeks on enamjaolt kohalikud noored. Vabatahtlike paremaks kaasamiseks loodame saada totust ÕÜF arendusprojekti näol. Plaanis on pakkuda neile võimalusi keeleõppeks, kultuurivahendamise õppimiseks jpm. Seega panustab Kreenholmi direktori elamu lõpuni renoveerimine ühest küljest tööstusarhitektuuri väärtustamisesse, aga teises küljest loob parema ruumi, et Narva kunstiresidentuur saaks pakkuda rohkemat kohalikele noortele ja kaasata vabatahtlikke. Projekti tulemuseks on renoveeritud tööstuspärand, mis on aktiivses kasutuses ja mis on avatud kogukonnale. Aktiivne kasutus aga omakorda tähendab, et maja eest kantakse hoolt, seda köetakse ja erinevate haldusküsimustega tegeletakse operatiivselt. Seega on kasutuses olev muinsuskaitseline hoone palju jätkusuutlikumalt hoitud kui selline pärandhoone, millel ei ole kasutajaid. Projekti eeltingimused:  Projekti eeltingimuseks on juba praegu toimib kultuuriorganisatsioon ja juba varasemalt alustatud renoveerimisprotsess. Nii üks kui teine annavad tõestust, et tegemist on toimiva kooslusega. Kui selle edukaks jätkumisest ei piisa hetkeseisust, vaid maja vajab lõpuni renoveerimist. Narva kunstiresidentuur (NART) on 2015. aastal loodud kultuuriplatvorm, kus korraldatakse residentuure, näituseid, loenguid ja hariduslikke töötubasid. See loob loomingulist läbikäimist eri valdkondades tegutsejate vahel ning tugevdab suhet kohaliku kogukonnaga. Keskus asub historitsistlikus villas, mis algselt ehitati Kreenholmi Manufaktuuri direktorile. NARTi läheduses asuvad tühjaks jäänud tehasehooned, kus kunagi tegutses üks Euroopa suuremaid omalaadseid ettevõtteid (rajatud 1857. aastal). Info NARTi kohta: https://www.nart.ee/et/ NARTi põhitegevuseks on rahvusvaheline loomeresidentuuri korraldamine, mille toel jõuavad Narva kohalikke väga erinevatel viisidel kaasavad kunstnikud ja loomeinimesed. Samuti on maja 1.korrusel galerii, kus toimub aastas kümneid näituseid ja hoogu on võtmas ka näitustega seotud haridustegevused. Seda toetab ka tihe ürituste programm. NARTI kasutuses olev hoone on Eestis vähesena säilinud, ja ühtsena kavandatud, tootmis- ja elamiskompleksi (asula) osa. Historitsistlikus stiilis direktori elamu on liigendatud mahtudega kahe põhi- ning katusealuse korrusega. Hoone punasest tellisest seinapindu ilmestab rikkalik tellisedekoor, ümarkaarsed aknad ja uksed. Hoone fassaade lõpetab astmeline viiluosa. Ehitis on projekteeritud nagu enamus Kreenholmi hoonestusest omaaegse peaarhitekti Pavel Alischi poolt, ehitatud aastal 1893. Hoonet kasutab viimased 9 aastat Narva kunstiresidentuur, mille tegevused pakuvad kohalikule kogukonnale eripalgelisi kultuuri- ja kunstitarbimise võimalusi - saab käia näitustel, osaleda töötubades, loengutel, kohtuda kunstnikega ja saada osa kunstitegemisest. Aktiivne kultuurielu on üks peamisi viise, kuidas kogukond saan tunda end elava ja tegusana. Lõplikult renoveeritud hoone laiendaks tegevuste suundi ja avaks uusi võimalusi. Plaanis on rohkem rõhku panna haridusele ja vabatahtlike kaasamisele. Kui praegu jõuavad kooligrupid projektipõhiselt ainult mõne näituse programmis osalema, siis tulevikus võiks olla haridusprogrammi regulaarsed ja kõiki kunstinäituste juures. Residentuurihoones ja - tegevustes on palju potentsiaali noorte kaasamisel vabatahtlikena - näiteks rahvusvahelise kunstnike kohalike mentoritena. Aastatel 2018-2022 toimus osaline hoone renoveerimine Narva Gate OÜ ja Kultuuriministeeriumi koostöös. Välja ehitatud 2. ja 3. külalistuba, renoveeriti keldrikorrus, paigaldati galeriivalgustus ja vahetati osa katusest. Olemas on muinsuskaitse eritingimused hoonele, mis on lisatud projektile. Omafinantseeringu allikad: Eesti Kunstiakadeemia SA kasutab omavahendeid omafinantseeringu katmiseks summas 151 561,80 EUR Põhjendus ettemakse taotlemisel: Taotleme projektitoetuse osalist ettemakset 40%.  Narva Kunstiresidentuuril, nagu ka paljudel teistel kultuuri- ja kunstiasutustel, on eelarve väga täpselt tehtud ja ettenägematute kuludega on keeruline toime tulla. Selle surve leevendamiseks taotlemegi ettemakset toetusest, et olla suutelised õigeaegselt kõiki oma kohustusi täita ja tagada hoone sujuv ja efektiivne kulg. Projekti tegevuste valiku põhjendatus: Projekti tegevustena on planeeritud: Projekteerimine, hindamine ja muud ettevalmistused: 01.06.2024– 31.12.2024 Ehitus ja renoveerimine: 1.12.2024– 31.08.2026, mille raames tehakse järgmised tööd: – katuse osaline vahetamine – maja akende vahetamine – projektoriruumi sissepääsu rajamine ja ruumi renoveerimine – keldrikorruse ventilatsiooni parendamine – peaukse vahetus ja läbipääsusüsteemi paigaldamine Valitud tegevuste põhjendus: Katuse vahetamine. Varasema renoveerimise käigus vahetati suurem osa katusest, kuid viimane osa vajab veel uuendamist. See on amortiseerunud ja esineb ka läbilaskmist. Ekserdid on öeldnud, et veekahjustused mõjutavad näiteks ka fassaaditelliseid, mis pideva veekahjustuse tagajärjel lihtsalt ära lagunevad. Seega on renoveeritud katus eelduseks selle muinsuskaitselise hoone püsimajäämiseks. Akende vahetamine. Varasema renoveerimise käigus vahetati ainult üksikud aknad - näiteks magamistubades. Kuid valdav enamus hoone aknaid on pärit 60ndatest aastatest ja ei vasta enam tänapäevastele standartitele. Praegused aknad lasevad läbi tuult ja ette tuleb ka klaaside purunemist. Talvel on küsimus soojapidamises. Selleks, et olla säästlikumad maja küttega, peaksid aknad olema tihedamad. Praeguseid aknad renoveerida ei ole mõistlik, vaid tellida tuleb uued muinsuskaitsele vastavad aknad. Projektoriruum. Maja teisel korrusel on umbes 30 ruutmeetrine ruum, mida hetkel kasutada ei saa. Ruum asub hoone juurdeehitises, ning seda kasutati kinosaali projektoriruumina. Praegugi on seal säilinud kaks projektorit ja mõned tarvikud, kuid need ei ole enam ammu kasutuskõlblikud. Kuna NARTi hoones on ruumiga kitsikus, siis on mõistlik võtta kasutusele seegi pind. Pind on köetud, kuid sinna puudub mugav ligipääs. Hetkel saab sinna vaid läbi kunstniku magamistoa. Projektoriruumi saab kasutada mitmetel eesmärkidel - alates kunstiku stuudiost, kontoripinnast, kuni väiksemate kogunemiste ja töötubadeni välja. Täpne kasutus kujuneb välja ajas, ja vastavalt vajadusele. Ruum on väga valgusküllane. Keldri ventilatsioon. Kelder renoveeriti ning sinna on rajatud ühiselamuruumid ja köök. Keldris asub ka saun ja duširuumid, katlaruum jne. Ühiselamuruumides on ruumi majutada kuni 20 inimest, kuid kogemus on näidanud, et suuremate gruppide puhul saab takistuseks just ventilatsioon, mis alt veab. Hetkel ei ole keldris piisavalt õhutust, et seal saaks rohkemate inimestega majutuda. Samuti on hakanud tekkima niiskuskahjustused. Peauks. Praegu on majad vana nõukaaegne uks, mis ei ole ei külma-, varga- ega õhukindel. Uksel on lihtne lukustussüsteem, mis ei kohandu maja kasutuse ja vajadustega. Vajalik on kaardisüsteem, kus on registreeritud kasutajad, et oleks lihtsam jälgida majja sisenemist ja lahkumist. Praegune uks ei ole ka atraktiivne külastajatele - jääb mulje, nagu hoone oleks suletud. Avalikel kultuuriasutustel sobib kasutada klaasuksi, sest siis teab külastaja, mis teda ust avades ees ootab. Uus uks muudaks külastuskogemust oluliselt mugavamaks.  Projekti meeskond: Andres Tammsaar - Eesti Kunstiakadeemia haldus- ja finantsdirektor. Pikaajalise kogemusega hoonete ehitusprojektide läbiviimisel nagu Eesti Kunstiakadeemia peahoone ehitus(2018), laborihoone (2024), Narva Kunstiresidentuur I etapi renoveerimine(2020). Lisaks pikaajaline kogemus sihtfinantseeritavate projektide teostamisel ning riigihangete korraldamise juhtimises. Johanna Rannula - Narva kunstiresidentuuri juhataja. Rannula oli Tallinna Linnamuuseumi näituste ja ürituste juht 2018-2021, mis andis võimaluse õppida kogukonna kaasamisest ja sellest, millist rolli mängib selles haridus. Alates 2021. a sügisest juhib ta Narva kunstiresidentuuri, kus keskendub taas sellele, kuidas kohalikud kogukonnad võiksid leida ligipääsu kunstile, ning on seadnud NARTi peamiseks arengueesmärgiks hariduse. Mõned nähtavamad projektid on olnud "Narva Veneetsia saatkond", mis toob kohalikku paadigaraaži piirkonda rahvusvahelisi kunstnikke, ja "Kreenholmi kogukonnaaed", mis loob ühise koha, kus kohalikud ja kunstnikud saavad omavahel suhelda. Johanna on saanud 2023 a Ida- Virumaa parima noore kultuuritöötaja auhinna, 2022. a Narva linna tunnustues parimale kultuuritöötajale, 2022. a Narva linna tunnustuse Ukraina pagulaste abistamise algatuste eest, 2022. a Narva linna nominatsiooni parima kultuuriprojekti eest - valgusinstallatsioonide näitus Narvas, ning 2021. a Eesti muuseumide auhindade nominatsiooni parima ajutine näituse eest. Jarlo Dorbek- Eesti Kunstiakadeemia lepinguline hankespetsialist. Abistanud EKAt ligemale 60 erinevas riigihanke läbiviimisel. Kelly Nurk- Sihtasutus Eesti Kunstiakadeemia raamatupidaja. Kogemus sihtfinantseeritavate projektide raamatupidamises. Jaanus Mikk - Narva Gate OÜ tegevjuht. Pikaajalise kogemusega kogu Narva Kreenholmi meeskonna vedajana. Kompetensid ehituses, kinnsivara halduses, suurte kinnisvara projektide juhtimises(Tallinna hipodroomi kvartal), partner on otseselt kaasatud tegevuste planeerimisse ja elluviimisesse. Tatjana Suursoho – Narva Gate OÜ haldusjuht. Pikaajaline kogemus kinnisvara halduses ja ehitus ning renoveerimisprojektides Narvas, partner on otseselt kaasatud tegevuste planeerimisse ja elluviimisesse. Projekti riskide kirjeldus: Risk 1. Projekti võtmeisikud ei saa ettenägematul põhjusel jätkata. Lahendus: Riski maandamiseks on vaja hoida projekti kulgemisest väga põhjalikku ja hästi vormistatud dokumentatsiooni. Projektiplaan, ajakava, koostööpartnerite kontaktid ja hetkeseis peab olema kirjas ja varundatud nii, et vajadusel saaks uus inimene jätkata kohast, kus eelmine jäi pooleli. Kui on olemas projektiplaan ja seda jälgitakse, siis saavad teised meeskonnaliikmed teha sisseelamist sujuvaks nii, et projektitegevused ei kannata. Risk 2. Kulud on suuremad, kui planeeriti projekti eelarves. Lahendus: Projekti kallinemisel on partnerid nõus panustama omavahendeid kulude katteks, vajadusel taotlema lisavahendeid Kultuuriministeeriumist, Eesti Kultuurkapitalilt. Risk 3. Projekti ajakava muutub oluliselt ja tegevused hilinevad.  Lahendus: Projekti meeskond on paindlik, kuna tegemist on väikse organisatsiooniga. Otsused sünnivad kaalutletult, kuid kiiresti. Jooksvalt saab vajadustele reageerida ja muuta tegevusi nii, et saavutada projekti eesmärki. Projekti kasusaajad: Ida-Virumaa elanikud Projektist saadav kasu kohalikule kogukonnale: Kaudselt on erinevate NARTi tegevustega seotud kõik Ida-Virumaa elanikud, jagatud positiivne kogemus tõstab sotsiaalset sidusust. NARTi programm toob kohale rohkem kohalikku publikut. Samas tänu NARTi arenevale haridustegevuste suunale, millele on pühendatud ka Õiglase Ülemineku Fondi keskmise suurusega arendustegevuste projekti taotlus, on edaspidi fookus ka just Ida-Viru noorte kaasamisel. Tulevikus on Ida-Virumaa elanikel, eriti noortel sama palju võimalusi kogeda kultuuri ja kunsti kui nende eakaaslasel mujal Eestis. Nad on aktiivsed, mõtlevad kaasa, võtavad initsiatiivi teha oma üritusi ja korraldada asju, ning nad kaaluvad oma tulevikku siduda loomeerialadega. NART saab olla üheks selliseks kohaks, kus kohalikud elanikud ja noored tunnevad end turvaliselt, mugavalt ja saavad oma aega kõigele eelnevale pühendada. Projektist saavad kasu ka kultuuritöötajad, raamatukogu-, muuseumite töötajad, erinevad õpetajad. Neile pakutakse koolitusi, et kuidas kunsti ja kultuuri vahendada, õpetada keelt läbi kunsti, arendada noortes aruteluoskust jne. Kui sidusgrupp on tugev, omandab uusi oskuseid, siis jõuab see palju rohkemate inimesteni. Muud kultuuriasutused nagu Vaba Lava, raamatukogu, muuseum saavad partneritena kasu näiteks Noorteklubist, mis on omamoodi ka vabatahtlike võrgustik. See klubi on noortele artaktiivsem, kui see viib neid erinevatesse kultuuriasutustesse, mitte ainult NARTi. Teisalt on asutustel tihtipeale häid vabatahtlikke vaja, kuid tööjõudu nende koordineerimiseks napib. Siinkohal saavad Noorteklubi liikmed liikuda erinevate asutuste vahel ja seeläbi ka rikkama kogemuste pagasi. Nad saavad oskusi ja teadmisi ürituste korraldamiseks, planeerimiseks ja läbiviimiseks. Hästi toimiv vabatahtlikke võrgustik võib tulevikus olla abiks ka suurematel üritustel mitte ainult Narvas vaid ka laiemalt Ida-Virumaal, mis igatpidi soosib kodanikualgatust ja loob positiivset tähendust tegevustele ka toimuvate muutuste valguses. Projekti kasusaajate asukoht: Piirkondlik Kasusaajate maakond: Ida-Viru maakond Kasusaajate linn/vald: Alutaguse vald, Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn, Lüganuse vald, Narva linn, Narva- Jõesuu linn, Sillamäe linn Projekti kasusaajate täpsustus: Projekti kasusaav organisatsioon on Narva Gate OÜ, kes on Narva kunstiresidentuuri hoone (aadress Joala 18, Narva) omanik. Ettevõtte on koostöös EKA SA ja Eesti Kultuuriministeeriumiga juba panustanud residentuuri hoone käivitamisel ja renoveerimisel (vt eelpool informatioon) ja on väga aktiivselt panustamas ka käesoleva projekti edukaks elluviimiseks. EKA SA ja Narva Gate OÜ vahel on sõlmitud ka pikaajaline rendileping, mis tagab kindluse residentuuri toimimiseks samal aadressil. Narva Gate OÜ'l on väga pikaajaline ja põhjalik teadmine kinnisvara haldusest ja Kreenholmi tehase ajalooliste hoonete eest hoolitsemisel ja renoveerimisel, mis on väga vajalik sisend projekti sujuvaks toimimiseks. Omandisuhte kirjeldus: Tegu on hoonega aadressil Joala 18, Narva. Hoone omanik on Narva Gate OÜ, kes on projekti kasusaav organisatsioon ja panustab väga otseselt projekti planeerimisse ja ka elluviimisesse oma kompetentsidega.  Eesti Kunstiakadeemia SA ja Narva Gate OÜ vahel on sõlmitud rendileping ruumide kasutamiseks, mis kehtib kuni 31.08.2031.a. Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht 03_04_Koostooleping_Na Omandisuhtega seotud 31.05.2024 Sven Idarand 42.3 KB ... dokumendid Koostoolepingu_LISA_1.... Omandisuhtega seotud 31.05.2024 Sven Idarand 30.8 KB dokumendid Koostoolepingu_LISA_2_. Omandisuhtega seotud 31.05.2024 Sven Idarand 34.0 KB .. dokumendid Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Narva Gate Kinnituskiri 25.06.2024 Sven Idarand 50.8 KB OU_Kasusaav... EKA SA kinnituskiri Kinnituskiri 25.06.2024 Sven Idarand 17.5 KB OF... Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Partneri kinnituskiri ... Kinnituskiri 31.05.2024 Sven Idarand 53.6 KB notar TR 181021 Kinnituskiri Volikiri Narva Gate OÜ kinnituskirja 25.06.2024 Sven Idarand 1.0 MB 113406... allkirjastajale Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Joala18-mk.eritingimus... Eelprojekt 31.05.2024 Sven Idarand 4.1 MB Milline on projekti CO2 jalajälje hindamise CO2 jalajälje hindamist antud hoonel ei ole vaja, kuna hoone põhitegevuses jääb heide tulemus VÕI selgitus, miks ei ole vaja seda oluliselt alla 20 000 CO2-ekvivalenttonni aastas. hinnata?: Kas projektis esineb märkimisväärseid Ei kliimariske (keskmise või suure mõjuga kliimaohud)?: Kui esineb märkimisväärseid mõjusid, siis milliseid leevendusmeetmeid või kohanemislahendusi plaanitakse rakendada (või on rakendatud) nende maandamiseks?: Kas projekt hõlmab fossiilsete kütuste kasutust?: Ei Näitajad Lehel saate sisestada info selle kohta, milliseid näitajaid kasutate kavandatud muutuste ning väljundite loomise mõõtmiseks. Samuti tuleb iga näitaja juures tuua välja muutust mõõtev kogus (numbriliselt), mida projekti elluviimisel kavandatakse saavutada. Projektis saavutatava muutuse tulemuse näitaja on lehel automaatselt olemas ning sellele tuleb lisada projektipõhised väärtused. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Näitaja nimetus Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Põhivarainvesteering Osalevate organisatsioonide arv Organisatsioonide 0,00 2,00 arv Rajatud avalikkusele suunatud objektide arv Objektide arv 0,00 1,00 Meetme tegevuse ülesed näitajad Osalenud organisatsioonide rahastus, mis täiendab toetust Euro 0,00 151 561,80 Kas projekt panustab näitajasse "hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "vabatahtlikus töös osalemise määr"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "elukeskkonnaga rahul või pigem rahul Jah olevate elanike osatähtsus"? Kas projekt panustab näitajasse "soolise võrdõiguslikkuse indeks"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "ligipääsetavuse mõõdik"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "ligipääsetavuse Projektis arvestatakse vastavalt muinsuskaitse all olevale hoone mõõdik“?: võimalustele vajalikke kaasaegseid ligipääsetavuse nõudeid. Projekti tegevustes järgitakse universaalse disaini põhimõtteid. Hoone uste laiused on kohandatud nii, et ratastooliga liikumine ei oleks takistusteta – seda arvestatakse ka uue välisukse paigaldamisel. Hoone läheduses on eraldi parkimiskohad liikumispuudega inimestele. Kuulmispuudega inimeste vajadustest lähtuvalt on olulised teated ja juhised on esitatud ka visuaalselt, kasutades ekraane ja teavitusmärke. Nägemispuudega inimeste jaoks on hoone on varustatud piisava ja hästi paigutatud valgustusega, et vähendada pimedate ja vaegnägijate liikumisraskusi. Intellektipuudega inimeste vajadusi silmas pidades on kõik juhised ja sildid on lihtsad, selged ja arusaadavad, eelneva etteteatamisega on külastajale võimalik tagada abi tugiisikult, kes saab vajadusel pakkuda personaalset juhendamist ja abi. Hoone planeerimisel kasutatud universaalse disaini põhimõtted, mis tagavad hoone ja teenuste maksimaalne kasutatavuse kõigile inimestele, sõltumata nende erivajadustest: - pakutavaid lahendused on loodud nii, et need sobivad laiale kasutajaskonnale erinevate vajadustega.- külastajatele mõeldud oluline teave on esitatud erinevatel viisidel, et see oleks tajutav erinevate meeltega.  - kogu hoone sisekujundus ja teenuste pakkumine on korraldarud selliselt, et vähendada vigade tekkimise võimalust ja minimeerida vigade tagajärgi, pakkudes turvalist ja kasutajasõbralikku keskkonda.. Kas projekt panustab näitajasse „soolise Projekt panustab mitmel viisil soolise võrdõiguslikkuse edendamisse ja võrdõiguslikkuse indeks“?: soolise ebavõrdsuse vähendamisse. Projekt loob tulevikus soodsa piinase uute töövõimaluste loomiseks mõlema soo esindajatele nii renoveerimistööde käigus kui ka hiljem kunstiresidentuuri toimimise ajal. See aitab vähendada naiste väiksemat tööhõivet ja tööpuudust. Projekti raames tagatakse, et kõik töötajad saavad võrdväärse töö eest võrdväärset tasu, olenemata nende soost. Projektiga edendatakse ka mitmekesisust, pakkudes võrdseid võimalusi nii naistele kui meestele osaleda ja panustada. Kaasatust soodustatakse ka erinevate sotsiaalsete ja kultuuriliste taustadega inimeste seas. Residentuuri toimimisel tagatakse, et juhtpositsioonidele värbamisel arvestatakse soolist tasakaalu, vältides soolise segregatsiooni kinnistamist juhtimistasandil. NARTis korraldatakse üritusi ja kampaaniaid, mis tõstavad teadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest ja võrdsetest võimalustest kunstimaailmas ja maailmas laiemalt. Arendatakse ja rakendatakse programme, mis toetavad naiskunstnike ja -töötajate karjäärivõimalusi, pakkudes mentorlust ja täiendkoolitusi. Kas projekt panustab näitajasse „hoolivuse ja Projekt aitab panustada hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdikusse koostöömeele mõõdik“?: tagades ja eeldades võrdseid võimalusi kõigile. Projekt keskendub erinevate kasutajagruppide kaasamisele ja toetamisele viisil, mis arvestab nende erivajadusi ja erisusi. NARTis korraldatakse noortele suunatud kunstiprogramme ja töötubasid, mis pakuvad loovat eneseväljendust ja oskuste arendamist. Noorte kaasamiseks tehakse koostööd kohalike koolide ja noorteorganisatsioonidega. Vanemaealistele pakutakse võimalusi osaleda kultuuriüritustel, mis soodustavad sotsiaalset aktiivsust ja kogukonnatunde tugevdamist. Tagatakse ligipääsetavus ja mugavad tingimused vanemaealistele külastajatele. Erivajadustega inimestele luuakse sobivad tingimused osalemiseks pakutavas programmis, hoones arvestatakse honne võimalusi silmas pidades erivajadustega inimeste vajadustega Töötutele pakutakse osalemisvõimalusi programmides, lisaks on võimalik pakkuda tegutsemisvõimalusi vabatahtlikena. NARTi program on kavandatud viisil, mis austab ja arvestab ka erinevate usuliste veendumustega. Korraldatakse ühiseid üritusi ja projekte, mis toovad kokku erinevate taustadega inimesi, soodustades koostööd ja vastastikust mõistmist. Haridusprogrammid aitavad keskenduda teadlikkuse tõstmisele ja eelarvamuste vähendamisele. Programmiprojektides käsitletakse sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise teemasid, et suurendada teadlikkust ja empaatiat. Kunstiresidentuuri tegevusesse kaasatakse kohalikke kogukondasid, tagamaks, et kõik tunnevad end kaasatuna ja väärtustatuna. Regulaarne suhtlus ja koostöö kohalike organisatsioonide ja esindajatega aitavad tugevdada kogukonna sidemeid. Kas projekt panustab näitajasse „Vabatahtlikus Kogu NARTi tegutsemine, sh ka käesolev residentuuri hoone töös osalemise määr“?: renoveerimine on oluline samm kogukondliku ja heategevusliku tegevuse edendamisel Narvas. Renoveeritud hoone pakub kohalikule kogukonnale kohta, kus kohtuda, ideid vahetada ja koostööd teha. See tugevdab kogukonna sidusust ja soodustab sotsiaalset kaasatust. Kunstiresidentuur võimaldab kohalikel elanikel osaleda  kultuurisündmustel ja kunstiprojektides, mis muidu võiksid jääda neile kättesaamatuks. See suurendab kogukonna kultuurilist rikkust ja inspireerib loovat eneseväljendust. Programmid ja töötoad, mida renoveeritud hoones korraldatakse, pakuvad kohalikele lastele ja täiskasvanutele hariduslikke võimalusi, arendades nende oskusi ja teadmisi. NARTI tegevuses tehakse koostööd kohalike vabatahtlikega nii ürituste korraldamisel kui ka muudes igapäevastes tegevustes. Residentuurihoone loob võimalusi vabatahtlike panustamiseks projektide realiseerimisse. NART kunstiresidentuur loob koostöövõrgustikke nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, suurendades vabatahtlikele projektide mõju ja ulatust. Kogenud vabatahtlikud saavad mentordada uusi vabatahtlikke, pakkudes neile juhendamist ja tuge. See aitab kaasa uute vabatahtlike algatuste käivitamisele ja jätkusuutlikkusele. Kas projekt panustab näitajasse NARTi hoone renoveerimisprojekt mängib olulist rolli "Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate piirkonna kultuurilise tausta säilitamises, vaba aja veetmise elanike osatähtsus"?: võimaluste kättesaadavuses ning kohalike elanike üldise turva- ja ühtekuuluvustunde parandamises. Samuti keskendub projekt otseselt Ida-Virumaa ruumilise tööstuspärandi säilitamisele, sellele alternatiivsete kasutusviiside arendamisele ja avalikes huvides kasutuselevõtule, parendades samal ajal piirkonna elanikkonna sotsiaalset sidusust. Renoveerimisprojekt keskendub hoone ajaloolise väärtuse säilitamisele ja taastamisele, mis aitab esile tuua Narva kultuuripärandit. Tegu on märgilise hoonega ajalooliselt väga olulises industriaalses keskkonnas, mis on järjest rohkem leidnud kasutamist just kultuuriliselt oluliselt. Lisaks hoone enda säilitamisele, korraldab NART kohaliku ajaloo ja kultuuri teemalisi näitusi ja üritusi, mis aitavad hoida elus piirkonna kultuurilist identiteeti ja traditsioone. Renoveeritud hoone pakub ruumi erinevateks kultuuri- ja kunstitegevusteks, töötoad, näitused ja teised üritused pakuvad kohalikele elanikele sisukat vaba aja veetmise võimalust. Kunstiresidentuurist saab kogukonnakeskus, kus erinevad vanuse- ja huvigruppide inimesed saavad osaleda neile huvipakkuvates tegevustes. Renoveeritud hoone pakub turvalist ja kaasaegset keskkonda, kus inimesed saavad koguneda ja suhelda, suurendades seeläbi üldist turvatunnet, eriti arvestades Narva keerulist geograafilist ja demograafilist olukorda. Ühised üritused ja projektid tugevdavad kogukonna ühtekuuluvustunnet ja aitavad kaasa sotsiaalse sidususe suurenemisele. Renoveerimisprojekt rõhutab hoone ja piirkonna tööstusliku ajaloo tähtsust, säilitades selle unikaalsed elemendid ja muutes need kogukonnale nähtavaks ja tähenduslikuks. Selle ajalooliselt olulise tööstuspärandi hoonetele leitakse uus ja innovaatiline kasutusviise,  muutes see kaasaegseteks kultuuri- ja kogukonnakeskusteks. Renoveeritud hoone on avatud avalikkusele, pakkudes ruume ja võimalusi erinevatele kogukonnaalgatustele ja -teenustele. Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksis: projekti panus keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisse: Kas valmiv ehitis on vastavuses kvaliteetse Jah ruumi aluspõhimõtetega?: Selgitus ehitise vastavuse kohta kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele: Kas taristuinvesteeringu puhul on vajalik läbi Ei viia CO2 jalajälje hindamine: Põhjendus, miks CO2 jalajälje hindamine ei ole vajalik: Kas projekt on seotud fossiilkütuste otsese Ei kasutusega?: Kas on läbi viidud kliimamuutustega Ei kohanemise ja kliimaohtude mõju hindamine?: Projekti mõju kliimaeesmärkidele: Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht kliimaohtude mõju_piir... Kliimariskide hindamise aruanne 25.06.2024 Sven Idarand 21.6 KB Tegevused Lehel saate sisestada projekti tegevused ning nende elluviimise alguse ja lõpu. Projekti tegevused peavad jääma projekti elluviimiseks kavandatud ajaraami. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Projekti tegevuse Projekti tegevuse nimetus Planeeritud algus Planeeritud lõpp tunnus Põhivarainvesteering 3 Projekteerimine 01.06.2024 31.12.2024 Tegevuse täpsustus: Planeeritavate ehitus- ja parendustegevuste projekteerimine, sh muinsuskaitsealane hindamine 6 Ehitus 01.12.2024 31.08.2026 Tegevuse täpsustus: Planeeritud ehitus- ja parendustegevuste elluviimine, sh katuse osaline parandamine, maja akende vahetamine, projektoriruumi sissepääsu loomine ja renoveerimine, keldrikorruse ventilatsiooni parandamine, hoone peaukse vahetus ja läbipääsusüsteemi ehitamine, 9 Teavitustegevused 01.06.2024 31.08.2026 Tegevuse täpsustus: Projekti käivitamisest teavitatakse lähtuvalt meetme nõuetele nii NARTi koduleheküljel, pressiteates. Lisaks tagatakse vajalikud teavitusmaterjalid nii ehitamise ajal kui ka pärast hoones sees ja NARTi kodulehel. 10 Ehituse projektijuhtimine 01.06.2024 31.08.2026 Tegevuse täpsustus: Sisaldab hangetega seotud tegevuste läbiviimist, tellijapoolse ehituse tööde projektijuhtimist. Horisontaalsed tegevused 8 Projektijuhtimine 01.06.2024 31.08.2026 Tegevuse täpsustus: Läbi terve projekti administratiivne ja korralduslik projekti juhtimine Eelarve Lehel saate sisestada elluviidavate tegevuste eelarve ja lisatingimused projekti kohta. Üldtingimused Kulude tingimused: Taotletud toetuse määr (%): Kõigil tegevustel sama Kas projektiga teenitakse tulu?: Projektiga ei teenita tulu või tulu teenimise reeglid ei kohaldu Projekti maksumus Kogumaksumus (EUR): 505 206,00 Abikõlbliku kulu summa (EUR): 505 206,00 Taotletud toetuse määr (%): 70,00 Taotletav toetuse summa (EUR): 353 644,20 Omafinantseeringu summa (EUR): 151 561,80 Tegevuste eelarve Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Projekti Projekti tegevuse nimetus Kulu tüüp (määr %) Abikõlblik % tegevuse tunnus summa (EUR) Põhivarainvesteering 3 Projekteerimine Otsene kulu (2%) 15 000,00 2,97 Eelarve rea täpsustus: Projekteerimiskulu 10 000 EUR, muinsuskaitseline hindamine 5000 EUR 6 Ehitus Otsene kulu (2%) 440 900,00 87,27 Eelarve rea täpsustus:  Katuse osaline parandamine 52000 EUR, maja akende vahetamine 260000, projektoriruumi sissepääs ja renoveerimine 50000 EUR, keldrikorruse ventilatsiooni parandamine 5000 EUR, hoone peaukse vahetus 18000 EUR, peaukse läbipääsusüsteemi paigaldamine 1000 EUR, ehituse omanikujärelvalve 54900 EUR 9 Teavitustegevused Otsene kulu (2%) 1 000,00 0,20 Eelarve rea täpsustus: Vjalikud teavitusmaterjalid ehituse ajal ja hoone valmimise järgselt hoones. 10 Ehituse projektijuhtimine Otsene kulu (2%) 14 400,00 2,85 Eelarve rea täpsustus: Ehitustegevuse projektijuhtimine 18 kuud, töötasukulud 800 EUR kuus Kokku (EUR): 471 300,00 93,29 Horisontaalsed kulud 8 Projektijuhtimine Otsene kulu (2%) 24 000,00 4,75 Eelarve rea täpsustus: Projekti administratiivne juhtimine, 24 kuud, töötasukulu 1000 EUR/kuus 11 Ühtse määra alusel kulu (Otsene kulu 2%) 9 906,00 1,96 Kokku (EUR): 33 906,00 6,71 VALDKOND KOKKU (EUR): 505 206,00 100,00 Kõigi tegevuste eelarve kokku ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 505 206,00 Failide lisamine Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Patribus_OU_Narva_Gate... Hinnakalkulatsioon 30.05.2024 Sven Idarand 128.0 KB Patribus_OU_Narva_Gate... Hinnakalkulatsioon 30.05.2024 Sven Idarand 131.4 KB 240131UM01-2 (2).pdf Hinnakalkulatsioon 30.05.2024 Sven Idarand 450.2 KB Patribus_OU_Narva_Gate... Hinnakalkulatsioon 30.05.2024 Sven Idarand 127.5 KB 2400344 Pakkumine Joal... Hinnakalkulatsioon 30.05.2024 Sven Idarand 118.2 KB Patribus_OU_Narva_Gate... Hinnakalkulatsioon 30.05.2024 Sven Idarand 131.8 KB Patribus_OU_Narva_Gate... Hinnakalkulatsioon 30.05.2024 Sven Idarand 133.2 KB Rahastajad Lehel saate sisestada info selle kohta, millises ulatuses taotleja ja partnerid projekti rahastavad. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Rahastaja nimi Rahastaja täpsustus Abikõlblik % summa (EUR) Eesti Kunstiakadeemia Sihtasutus 151 561,80 30,00 Omafinantseeringu summa (EUR): 151 561,80 30,00 Taotletud toetuse summa (EUR): 353 644,20 70,00 KOKKU (EUR): 505 206,00 100,00 Projekti rahastajad kokku ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 505 206,00 Võrdlus eelarve lehega ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 505 206,00 Esitamine Lehel saate üle vaadata sisestatud andmed pdf-failina, kontrollida esindusõiguse olemasolu ja esitada taotlust rakendusüksusele. Enne taotluse esitamist veenduge esindusõiguse olemasolus Äriregistri registrikaardilt. Vajadusel lisage volikiri taotluse lehele "Taotleja" vastava kontaktisiku juurde. Taotluse esitamisel veenduge, et teie arvutisse oleks paigutatud uusim ID-kaardi tarkvara. Tarkvara saab allalaadida siit. Rakendusüksusele esitatava projekti taotluse versiooni saate enne allkirjastamist ja saatmist alla laadida ja üle vaadata: taotlus_2021- 2027.6.01.24-0534_25062024_205938.pdf Rakendusüksusele esitatud viimase allkirjastatud projekti taotluse versiooni saate alla laadida ja üle vaadata siit: taotlus_2021-2027.6.01.24- 0534_31052024_153439.pdf.asice Volitused Kontrollige e-äriregistrist, kas Teil on äriregistri registrikaardi järgi õigus taotleja Eesti Kunstiakadeemia Sihtasutus (registrikood 90012372) esindamiseks: Kontrolli äriregistri registrikaarti siit. Kinnitused Palun tutvuge alljärgnevate tingimustega ning kinnitage, et olete nendega nõus: Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega seotud kohustustest. Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusega nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“. Kinnitan, et olen teadlik, et perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 20 kohaselt toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse. Kinnitan, et olen teadlik, et taotlemisega seotud andmeid kasutatakse ÜSS2021_2027 § 17 kohase hindamise läbiviimisel. Kinnitan, et olen teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta, kui esinevad Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (ühendmäärus) § 34 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni alused või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks, kui esinevad ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Kinnitan, et nõustun, et mind auditeeritakse ja kontrollitakse ÜSS2021_2027 alusel. Kinnitan, et järgin projekti ellu viimisel Eesti Vabariigi Põhiseaduses, Euroopa Liidu Põhiõiguste hartas ja Puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatut. Kinnitan, et projekt vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 lõikes 4 toodud keskkonnanõuetele ning „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, mida järgitakse ka projekti elluviimisel. Kinnitan, et projekti kõiki tegevusi ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud, välja arvatud juhul, kui see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 kohaselt lubatud. Kinnitan, et järgin rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 3 kohaseid sanktsioone ning välistan otseselt ja kaudselt tehingud sanktsioneeritud isikutega. Kinnitan, et projekti tulemusel loodud või soetatud vara jääb pärast projekti lõppemist avalikku kasutusse vähemalt viieks aastaks. Kinnitan, et tagan toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimise viisil, mis muudab need suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta neid kohandada või kasutada eridisaini, mis hõlmab nelja peamise erivajaduse (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga ja eakas) ja ajalise iseloomuga erivajadusega (püsiv ja ajutine) ning liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega arvestamise. Kinnitan regionaalabi saamise puhul, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole sama või sarnast tegevust või selle osa üle viidud ühest Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi ettevõttest (algne ettevõte) teise Euroopa Majanduspiirkonna lepingu muus osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav ettevõte), kus toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ja seetõttu Euroopa Majanduspiirkonnas asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad ning sellega seoses võtab ta kohustuse, et sellist ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering tehtud. Kinnitan, et kõik taotluses esitatud andmed on õiged ja täielikud, olen ülaltoodud tingimustega tutvunud ja olen nendega nõus. Allkirjastaja andmed (allkirjastatud digitaalselt) Ees- ja perenimi: Johanna Rannula Allkirjastamise aeg: 25.06.2024 21:00  Projekti "Elektrikardi keskus "SolarRing"" taotlus rahastamiseks Taotleja Lehel saate sisestada projekti taotleja andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki sisestatud andmeid saate enne taotluse lõplikku esitamist muuta, kontaktisikuid saate muuta kogu projekti eluaja vältel. Taotluse esitamiseks tuleb kõik andmed sisestada järgnevatesse väljadesse. Taotlust saavad e-toetuse keskkonna kaudu näha, muuta, allkirjastada ja esitada üksnes kontaktisikuks lisatud isikud. Taotleja andmed Taotleja nimi: MTÜ Kardirada Registrikood: 80641204 Juriidiline vorm: Mittetulundusühing Telefon: +3725050858 E-post: [email protected] Riik: Eesti Maakond: Ida-Viru maakond Linn / vald: Kohtla-Järve linn Tänav, maja-korter: Turu tn 11 Postiindeks: 30328 Pangakonto: EE732200221065982793 Konto omanik, millele rakendusüksus teostab Jah toetuse makseid, on ka makse saajaks: Makse saaja pangas: MTÜ Kardirada Ettevõtte suurus: Väikeettevõte Projekti kulude käibemaks: Saab küsida riigilt tagasi Kaupade / teenuste ostmiseks, tööde tegemiseks Ei tuleb läbi viia riigihange:  EMTAK põhitegevusala: 93111 (Spordirajatiste käitus) Kontaktisikud Nimi Ametikoht Roll Telefon E-post Isik soovib saada teavitusi e-postile Heikki Hõbemägi juhatuse liige Kontaktisik +3725050858 [email protected] Ei Isikukood: 37311135711 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Jüri Moor juhatuse liige Kontaktisik +3725042056 [email protected] Jah Isikukood: 37104232720 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kirjavahetus Projekt Maksetaotlus Aruanne Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Üldandmed Lehel saate sisestada projekti üldandmed ja info selle kohta, kas olete saanud või taotlenud käesoleva projektiga sisuliselt seotud tegevuste elluviimiseks toetust teistest allikatest. Toetust ei saa taotleda kulule, mida on juba teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi vahenditest rahastatud. Projekti üldandmed Projekti number: 2021-2027.6.01.24-0542 Projekti nimi: Elektrikardi keskus "SolarRing" Projekti algus ja lõpp: 01.10.2024 - 31.07.2026 Taotlusvoorust tulenevad andmed Meede: 2021-2027.6.1 (EK nr 8.1) Õiglane üleminek Taotlusvoor: 6.1.11 ÕÜF Ida-Viru piirkondlikud algatused - suurprojektid - 30.11.2023-31.05.2024 Valdkond, millesse projekt panustab: 2021-2027.6.1.11 Regionaalareng - piirkondlikud algatused (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) Käesoleva projektiga seotud toetused Kas taotleja on rakendanud või taotlenud Ei vahendeid käesoleva projektiga sisuliselt seotud (k.a jätkutegevused) tegevuste rahastamiseks?: Partnerid ja makse saajad Lehel saate sisestada projekti elluviimisesse kaasatud partnerid ja nende kontaktisikud. Kohustuslik on sisestada partnerid, kes panustavad projekti rahaliselt või kelle kulusid projektist hüvitatakse. Siin sisestatud andmetega eeltäidetakse rahastajate leht. Kõik taotluse juurde kontaktisikuks märgitud isikud näevad antud taotlust e-toetuse keskkonna kaudu ning saavad taotlust enne selle ametlikku esitamist muuta ja allkirjastada ning esitada. Partnerid, makse saajad ja nende kontaktisikud Nimi Nimi pangas Registri-/isikukood Roll Telefon E-post Eesti Kardiliit 80106439 Partner +372 6222010 [email protected] Juriidiline vorm: Mittetulundusühing Ettevõtte suurus: Ei kohaldu Riik: Eesti Aadress: Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Pirni tn 3 Postiindeks: 10614 Pangakonto: Projekti kulude käibemaks: Saab küsida riigilt tagasi Kaupade / teenuste ostmiseks, tööde tegemiseks tuleb läbi viia riigihange: Ei Partneri kinnituskiri projektis osalemise kohta: Eesti Kardiliidu kinnitus partneriks olemise kohta.asice EMTAK põhitegevusala: 93121 (Spordiklubide tegevus) Priit Karjus 37502034911 Kontaktisik +372 51 53 593 [email protected] Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Kohtla-Järve Linnavalitsus 75001017 Partner +372 3378500 [email protected] Juriidiline vorm: Kohaliku omavalitsuse asutus Ettevõtte suurus: Ei kohaldu Riik: Eesti Aadress: Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Keskallee 19 Postiindeks: 30395 Pangakonto: Projekti kulude käibemaks: Saab küsida riigilt tagasi Kaupade / teenuste ostmiseks, tööde tegemiseks tuleb läbi viia riigihange: Jah Partneri kinnituskiri projektis osalemise kohta: 2024-07-01 KJLV kinnitus osalemisest partnerina projektis SolarRing.asic... EMTAK põhitegevusala: 84114 (Valla- ja linnavalitsuste tegevus) Henri Kaselo 38210152746 Kontaktisik 337 8500 [email protected] Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: MTÜ Kardirada MTÜ Kardirada 80641204 Makse saaja Pangakonto: EE732200221065982793 Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Näitan: 10 Kokku: 3 Sisu Lehel saate kirjeldada projekti, tuues välja projektile sõnastatud eesmärgi ja tulemuse, projekti tegevused koos väljunditega ning nende saavutamise mõõdikud. Samuti saate määratleda projekti seotuse valdkonnaga, millesse projekt panustab. Siin lehel sisestatud projekti väljundite kohta tuleb järgmistel lehtedel sisestada lisaandmeid. Projekti valdkonnad Valdkond, millesse projekt panustab: Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Projekti väljund: Põhivarainvesteering Projekti asukoht Projekti asukoha tüüp: Aadress field.project_content.object_location.county: field.project_content.object_location.region: field.project_content.object_location.street: Projekti kirjeldus Olemasolev olukord ja ülevaade projekti Kohtla-Järve on peamiselt tuntud oma olulise rolli poolest põlevkivi kaevandamises vajalikkusest: ja töötlemises. Põlevkivi tööstus algas 20. sajandi alguses ja laienes oluliselt Nõukogude ajal, mis jättis linna identiteedile ja majandusele sügava jälje. See tööstuslik pärand on kujundanud linna kuvandit tugevalt tööstuslinnana, kus elanikud on seotud peamiselt kaevandamise ja töötlemisega​. Linna territooriumil asuvad mitmed alad, mis on kaotanud oma esialgse funktsiooni (tööstusala, -hooned, sh endine kardirada jne) ning mille taaselavdamine oleks linna arengule oluline. Viimastel aastatel on Kohtla-Järve püüdnud oma kuvandit parandada ja linna atraktiivsemaks muuta - rekonstruueritud on linnakeskus, ehitatud uus spordikeskus, restaureeritud kultuurikeskus, arendatud linnapark jne. Nende arenduste eesmärk on pakkuda elanikele ja külastajatele võimalust nautida kaasaegset keskkonda, osaleda sporditegevustes ja veeta mõnusalt vaba aega​. MTÜ Kardirada planeerib Kohtla-Järve ja kogu piirkonna atraktiivsuse suurendamiseks olemasoleva amortiseerunud kardiraja asemele rajatada rahvusvahelistele nõuetele vastava päikeseenergiat kasutavate elektrikartide keskuse "SolarRing". Selle rajamine pakuks noortele unikaalse võimaluse tegeleda adrenaliinirikka ja tehniliselt nõudliku spordialaga ja vaba aja veetmise võimalusega.  Kardirada ei ole ei Ida-Virumaal ega ka Lääne-Virumaal, kuigi pikka aega on seda väga oodatud. Paljud noored käivad ca 130 km kaugusel kardisõidu emotsioone saamas (lähimad rajad on 135 km kaugusel Põltsamaal ja 125 km kaugusel Järvamaal Aravetel). Kardisõit arendab noorte füüsilist vastupidavust, jõudu ja koordinatsiooni ning on suurepärane vahend vaimsete võimete parandamiseks (kiire reageerimine, otsustusvõime). Kardisõit õpetab noortele samuti distsipliini ja vastutust, sest rajal kehtivad kindlad reeglid ja turvameetmed. Kardiraja juures tegutsevad tihti meeskonnad (sh mehaanikud, treenerid, sõitjad) ja noored õpivad töötama meeskonnas, suhtlema ja koostööd tegema, mis arendab nende sotsiaalseid oskusi ja valmistab neid ette tulevikuks. Kardisõit võib olla hüppelauaks professionaalsele karjäärile autosportlasena. Paljud tuntud vormelipiloodid on alustanud oma karjääri just kardirajalt. Seega võib see rada avada noortele uksi, millest nad poleks osanud unistadagi. Kardikeskus pakub võimalusi noorte hariduslikuks ja tehniliseks arenguks ja võib inspireerida noori teadus- ja tehnoloogiavaldkonnas karjääri valima, mis on ka kooskõlas Ida-Viru haridusklastri prioriteetidega. Kardikeskus meelitaks Kohtla-Järvele külastajaid nii lähiümbrusest kui ka kaugemalt. See tähendab, et linna külastavate inimeste arv kasvaks märkimisväärselt, mis omakorda tooks kaasa lisatulu kohalikele ettevõtetele nagu hotellid, restoranid ja kauplused jm teenindusvaldkonna ettevõtted. Suurenenud külastajate arv tähendab suuremat nõudlust majutuskohtade järele, mis võib julgustada uusi majutusettevõtteid avama, luues täiendavaid töökohti ja elavdades kohalikku kinnisvaraturgu. Projekti eesmärk ja tulemused: Projekti eesmärk: kasutuseta tööstusalade kasutusse võtmine - Kohtla-Järve kardirada ehitati nõukogude ajal ca 1985-1986, kuid seda ei ole kunagi kasutusse võetud; piirkonna noorte arenguvõimaluste mitmekesistamine, liikumisharrastuste propageerimine ja uue vaba aja veetmise võimaluse pakkumine - SolarRingil saab nautida kõrgetasemeliste elektrikartide põnevust, mis on turvaline ja atraktiivne nii algajatele kui ka kogenud sõitjatele; CO2 jalajälje vähendamine - kasutatakse päikeseenergial töötavaid elektrilisi tipptehnoloogilisi karte. Projekti tulemused: Kohtla-Järve linna ol.oleva amortiseerunud kardiraja asemele rajatakse rahvusvahelistele nõuetele vastav päikeseenergiat kasutavate elektrikartide keskus "SolarRing". Tegemist on piirkonnas ainulaadse ja murrangulise arendusega, kasutades tipptasemel päikeseenergial töötavaid tipptehnoloogilisi elektrikarte. Olemasolev kardirada on ette nähtud likvideerida ja ehitada uus nõuetele vastava kardirada. Projekteeritud kardiraja pikkuseks on 1200 m ning liikumine toimub päripäeva. Rajale on projekteeritud 13 kurvi, millest 7 on paremale ning 6 vasakule. Kardiraja territooriumile sissesõit on kavandatud olemasolevate mahasõitude kaudu Turu tänavalt. Sissesõidu alale on projekteeritud külaliste parkla. Projekteeritava ala edela osa on projekteeritud külaliste/võistlejate parkla (võistluste ajal). Kompleksi konteineritest teenindushoone ette on projekteeritud kartide tehnohoolde ja remondiala. Kogu territoorium on ümbritsetud piirdeaiaga selliselt, et moodustuks terviklikult suletud ala. Piirded on kasutatud ka territooriumi sees erinevate tsoonide eraldamiseks. Piirdeaiast läbi pääsemiseks on projekteeritud kolm autoväravat. Olemasoleva kardiraja asfaltkate freesitakse täies ulatuses ja seda kasutatakse keskuse platside ehitustöödel (taaskasutus) ning olemasoleva raja alt välja kaevatav kruuspinnas kasutatakse täiteks haljasaladel (taaskasutus); rajatakse keskust ja kartide laadimissüsteeme varustav 60,32 kW päikesepark koos akudega (233kWh), keskus töötab off-grid põhimõttel ehk kasutab keskuse töös ainult enda toodetud päikeseenergiat. Päikeseenergial toimiva  elektrisüsteemi osana soetatakse ja ühendatakse elektrisüsteemi biokütusel töötav 48kW elektrigeneraator, mis hakkab tööle olukorras, kui peaks olema palju kasutajaid, aga vähe päikest. Samuti külmal ja pilvisel perioodil; paigaldatakse 10-st kasutatud merekonteineritest valmistatud teeninduskompleks (taaskasutus) ja päikeseenergial töötavad õhksoojuspumbad (2 tk) ; soetatakse 20 maailma parimat tipptehnoloogilist elektri-hobikarti SODI RSX2 koos 84Ah akudega (SODIKART, Prantsusmaa), millest 1 on kahekohaline (võimaldab saada kõrvalistmel ringraja sõidu kogemust ka inimestel, kes ise ei saa sõita) ja 2 on lastekardid (vanusele 3-6 aastat); soetatakse vajalikud seadmed/varustus keskuse igapäevaseks opereerimiseks ja elektrikartide hooldamiseks (kompressor, spetsiaalsed võtmete komplektid, kardi kombenisoonid, kiivrid, kindad jne). Projekti lühikokkuvõte avalikkusele: Projekti raames rajatakse Kohtla-Järve linna olemasoleva amortiseerunud ja aastakümneid seisnud kardiraja asemele rahvusvahelistele nõuetele vastav elektriliste kartide keskus "SolarRing" ning soetatakse kogu maailmas parimate elektrikartide tootjalt "SODI" elektrikadid. Keskus, sh elektrikartide laadimissüsteemid saavad vajaliku elektri rajatavast päikesepargist. Projekti mõju meetme eesmärgile: Projekt vastab järgmistele meetmest toetatavatele tegevustele: kohalikele noortele suunatud tegevused, tööstuspärandi alternatiivsete kasutusviiside arendamine, keskkonnateadlikkuse edendamine (sh energiatõhusus, taastuvenergia). Kohtla-Järve kardiraja projekt vastab mitmetele olulistele meetme eesmärkidele ja aitab kaasa piirkonna üldisele arengule järgmistel viisidel: tervislik ja aktiivne elustiil - elektrikardi keskuse "SolarRing" rajamine edendab tervislikku ja aktiivset elustiili, pakkudes kohalikele noortele võimalusi sportimiseks ja vaba aja veetmiseks, mis parandab üldist tervislikku seisundit ja elukvaliteeti; majanduslik mitmekesisus - projekt elavdab kohalikku majandust, suurendades märkimisväärselt turismi (sh sporditurism erinevate võistlustega seoses) ja külastajate arvu, luues uusi töökohti ja soodustades ettevõtlust. See toob piirkonda uusi investeeringuid ja aitab tõsta elatustaset; jätkusuutlik ja kliimaneutraalne areng - päikesepargi ja elektriliste kardide kasutuselevõtt toetab keskkonnasäästlikkust ja vähendab projekti ökoloogilist jalajälge. See edendab rohelist mõtteviisi ja säästvat arengut nii kohalikul kui ka piirkondlikul tasandil. Kardikesusel on minimaalne keskkonnamõju ning projekt panustab võitlusse kliimamuutustega, vähendades fossiilkütuste kasutamist. Elektrikardid tekitavad väga palju vähem mürasaastet; haridus - projekt pakub võimalusi noorte hariduslikuks ja tehniliseks arenguks, tutvustades neile uusi tehnoloogiaid ja inseneeria põhitõdesid. See võib inspireerida noori teadus- ja tehnoloogiavaldkonnas karjääri valima, mis on ka kooskõlas Ida-Viru haridusklastri prioriteetidega; kogukonna areng - kardikeskus tugevdab kogukonnatunnet ja pakub kohalikele elanikele uusi võimalusi sotsialiseerumiseks ja koostööks. Ühised üritused, sh võistlused aitavad luua sidemeid ja parandavad elukvaliteeti. Projekti panus piirkonna võimesse tegeleda Kardikeskuse "SolarRing" projekt panustab mitmel erineval moel piirkonna võimesse kliimaneutraalsele majandusele ülemineku tegeleda kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja majanduslike ja keskkonnamõjudega. Allpool on toodud ülevaade, kuidas see projekt keskkonnamõjudega: aitab kaasa nende valdkondade arendamisele: 1) sotsiaalsed mõjud: keskuse ja sellega seotud päikesepargi ning elektriliste kardide kasutuselevõtt aitab tõsta kohalike elanike teadlikkust keskkonnasõbralike lahenduste ja kliimaneutraalsuse tähtsusest. Teadlikkuse tõstmine on esimene samm jätkusuutlike käitumismustrite juurutamisel kogukonnas; kogukonna üritused ja võistlused kardirajal loovad koha, kus inimesed saavad kokku tulla ja jagada oma huvi spordi ja keskkonnasõbralikkuse vastu. See tugevdab kogukonnatunnet ja loob ühise eesmärgi poole püüdlemise vaimu; noorte aktiivne kaasamine kardispordi kaudu pakub neile tervislikku ja arendavat ajaviidet, mis hoiab neid eemal riskikäitumisest ja aitab kujundada vastutustundlikke ja keskkonnateadlikke kodanikke. 2) tööhõivealased ja majandusliku mõjud: kardikeskuse rajamine ja hooldamine ning päikesepargi rajamine loovad otseselt uusi töökohti. Lisaks saavad kasu ka kaudsed sektorid, nagu toitlustus, majutus ja kaubandus, mis teenindavad suurenenud külastajate arvu; koostöös kohalike haridusasutustega (Taltech Virumaa Kolledž) saab kardirada pakkuda praktilisi koolitusprogramme, mis keskenduvad keskkonnasõbralikele tehnoloogiatele ja taastuvenergiale. See aitab kasvatada kohalikke spetsialiste, kes on valmis töötama rohemajanduses; kardisport võib olla noortele hüppelauaks tehniliste ja insenerialaste valdkondade poole. Keskkonnasõbralike tehnoloogiate (elektrilised kardid, päikese energia jne) tutvustamine võib inspireerida noori valima karjääri rohemajanduse valdkonnas; Kardikeskuse ja päikesepargi kombinatsioon muudab Kohtla-Järve atraktiivsemaks sihtkohaks nii kohalikele kui ka rahvusvahelistele turistidele. See suurendab piirkonna turismitulusid ja elavdab kohalikke ettevõtteid; uuenduslikud ja keskkonnasõbralikud projektid tõmbavad ligi investeeringuid ja soodustavad uute ettevõtete loomist, mis suurendavad kohaliku majanduse mitmekesisust; päikeseenergia kasutamine vähendab kardiraja energiakulusid, mis aitab hoida piletihinnad taskukohased. Samuti on see näide sellest, kuidas taastuvenergia võib majanduslikult kasulik olla; 3) keskkonnamõjud elektriliste kardide ja päikesepargi kasutuselevõtt aitab oluliselt vähendada kardiraja süsinikujalajälge. See on konkreetne samm kliimaneutraalsuse poole, vähendades fossiilkütuste kasutamist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid; päikesepark mitte ainult ei paku kardirajale puhast energiat, vaid toimib ka haridusliku vahendina, mis näitab kohalikele elanikele ja külastajatele taastuvenergia kasutamise eeliseid ja praktilisi rakendusi; keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja lahenduste kasutamine kardirajal tõstab ökoloogilist teadlikkust ja inspireerib ka teisi kohalikke ettevõtteid ja elanikke omaks võtma keskkonnasõbralikke tavasid. Kohtla-Järve kardiraja projekt on terviklik ja innovatiivne algatus, mis ühendab sportlikku tegevust, haridust ja keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid. Selle projekti kaudu näitab Kohtla-Järve eeskuju, kuidas väike kogukond saab anda oma panuse globaalsete kliimamuutustega võitlemisse. Projekti sotsiaalsed, tööhõivealased, majanduslikud ja keskkonnamõjud loovad tugeva aluse kestlikuks arenguks ja inspireerivad ka teisi piirkondi sarnaseid samme astuma. Kardiraja projekt ei ole lihtsalt spordi- ja meelelahutuskoht, vaid oluline osa laiemast strateegiast, mis toetab Kohtla-Järve ja kogu Ida-Virumaa jätkusuutlikku arengut ja kliimaneutraalsele majandusele üleminekut. Projekti tulemuste jätkusuutlikkus: Kardiraja arendamine on väljatoodud ka Kohtla-Järve linna arengukavas 2016-2034 ja selle tegevuskavas (osas “Kultuur, sport, noorsootöö, vaba aeg”), mis näeb ette sportimisvõimaluste laiendamist ja kaasaegsete ning keskkonnasõbralike lahenduste rakendamist linna infrastruktuuri arendamisel. Kohtla-Järve Linnavalitus on kinnitunud kirjaga nr 5-1/2022 oma valmisolekut toetada projekti "Elektrikartide kesksu SolarRing" märkimisväärselt positiivse rahastusotsuse korral, sest nad usuvad, et elektrikardikeskusest "SolarRing" saab oluline tõukejõud Kohtla-Järve linna arengus ja rohemajanduse edendamises. Eesti Autospordi Liit ja Eesti Kardiliit kinnitavad oma kirjadega (lisatud taotlusele), et soovivad kardiraja valmides tuua Kohta-Jarvele Eesti meistrivõistlused ja piirkondlikud tiitlivõistlused (sh Balti riikide, Põhjamaade meistrivõistluste etapid jne). Kohtla-Järve kardiraja projekt on kavandatud viisil, mis tagab selle pikaajalise jätkusuutlikkuse: Piletimüük ja liikmemaksud - kardiraja igapäevane kasutamine nii kohalike elanike kui ka külastajate poolt toob stabiilset tulu piletimüügist. Liikmeskonna loomine, kus püsikülastajad maksavad regulaarselt liikmemakse, tagab pideva rahavoo. Need tuluallikad katavad rajahoolduse, varustuse uuendamise ja töötajate palkadega seotud kulud; Ürituste ja võistluste korraldamine - kardirada saab kasutada erinevate ürituste, võistluste ja treeninglaagrite korraldamiseks, mis toovad tulu osalustasudest ja sponsorlusest ja kogu raja väljarentimisest. Võistlused ja üritused meelitavad kohale nii kohalikke kui ka turiste, mis omakorda suurendab piirkonna majanduslikku aktiivsust; Sponsorlus ja reklaam - kardirada pakub suurepäraseid võimalusi reklaami ja sponsorluse jaoks. Kohalikud ja piirkondlikud ettevõtted saavad rajale paigutada oma reklaame, pakkudes seeläbi täiendavat tuluallikat. Lisaks võib koostöös sponsoritega korraldada temaatilisi üritusi ja kampaaniaid, mis toovad kasu mõlemale osapoole; Päikesepargi rajamine - kardiraja elektrivajaduste katmine päikesepargi abil on oluline samm majandusliku jätkusuutlikkuse suunas. Päikeseenergia kasutamine vähendab oluliselt energiaarveid ja off-grid lahendus tagab sõltumatuse välisest energiavarustusest. Päikesepargi kasutamine vähendab projekti süsinikujalajälge ja aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele. See tagab samuti pikaajalise ja stabiilse energialahenduse ja kardisõidu võimaldamise, mis ei sõltu fossiilkütuste hindade kõikumisest; Elektrilised kardid - elektriliste kardide kasutamine toob kaasa olulist kulude kokkuhoidu, kuna elektrimootorid on üldiselt madalama hooldusvajadusega ja pikema elueaga võrreldes traditsiooniliste sisepõlemismootoritega. Kardiraja ehitamisel kasutatakse kaasaegset ja vastupidavat tehnoloogiat, mis tagab pika kasutusea ja vähendab hoolduskulusid. Regulaarne hooldamine tagab, et rada ja kardid on alati heas korras ja töökindlad, mis omakorda vähendab katkiminemise riske ja pikendab varustuse eluiga; Projekti eeltingimused: Projekti eeltingimused:  omand - Kohtla-Järve Linnavalitsus kinnitas oma kirjaga 10-1/2021 valmisolekut kardikeskuse rajamiseks Kohtla-Järve linna Järve linnaosa Turu 11 asuvale kinnistule (katastriüksus 32213:001:0038) ning hoonestusõiguse seadmiseks MTÜ Kardirada kasuks; planeering - uut planeeringut ei ole vaja koostada, sest uus kardikeskus "SolarRing" rajatakse olemasoleva raja asemele (samal kinnistul), eelprojekt - Adetex OÜ koostas projekti "Turu tn 11 kardiraja projekti koostamine. EELPROJEKT" (töö nr 24-05-01, 30.05.2024); uuringud - vajalikud geodeetilised uuringud on teostatud. Vajalikud geoloogilised ja täiendavad geodeetilised uuringud teostatakse pärast positiivse rahastusotsuse saamist põhiprojekti koostamise käigus; ehitusluba - Kohtla-Järve linn on väga huvitatud kardikeskuse rajamisest ning on igati huvitatud keskuse rajamisele kaasaaitamises. Seega ehitusloa väljastamisel linnapoolseid takistusi ei ole. Ehitusloa eeldatav väljastamine toimub 2024.a. augustis-septembris. Omafinantseeringu allikad: Omafinantseeringu katavad MTÜ asutajad ja partnerid. Partneriteks on taotluse esitamise ajal Eesti Kardiliit ja Kohtla-Järve Linnavalitsus. Kohtla-Järve LInnavalitsus kinnitab oma kirjas, et oma valmisolekut suurendada eelnimetatud projektile Kohtla-Järve Linnavalitsuse toetust märkimisväärselt positiivse rahastusotsuse korral. Kohtla-Järve Linnavalitsus usub, et elektrikardikeskusest "SolarRing" saab oluline tõukejõud Kohtla-Järve linna arengus ja rohemajanduse edendamises ning soovivad kindlasti projekti realiseerimisele kaasa aidata. Eesti Kardiliit panustab projekti omafinantseeriungusse 15 300 eurot, kuid on andnud nõusoleku vajadusel suurendada omapoolset panust pärast positiivse otsuse saamist. Projektile on oma kaaskirja andnud ka Eesti Autospordiliit, kes kahjuks aja nappusest tingitud asjaoludel ei jõudnud anda kinnitust osalemise kohta projekti partnerina, kuid on valmis projektist kaaluma pärast positiivset otsust. Lisaks ametlikele projekti partneritele on andnud nõusoleku projekti positiivse rahastamisotsuse saamisel panustada omafinantseeringusse ka mitmed edukad kardiklubid. MTÜ Kardirada on edukalt pidanud ka eelläbiräkimised omafinantseeringuks vajalike vahendite saamiseks laenuna. Vastavat otsust aga kahjuks pangad hetkel ei saa teha, sest see on seotud projekti positiivse rahastusotsusega. Kui projekt peaks kallinema, siis tekkiva lisakulu katab MTÜ oma- või laenuvahenditest. Põhjendus ettemakse taotlemisel: MTÜ Kardirada on alles asutatud organisatsioon, kellel ei ole veel jõudnud tekkida käibevahendeid ega piisavat likviidsust, et katta kõiki projektiga seotud kulusid kohe algusest peale. Ettemaks EL-i toetusega investeeringuprojekti jaoks aitab tasakaalustada rahavoogusid, võimaldades MTÜ-l keskenduda projekti elluviimisele ilma likviidsusprobleemideta. Ettemaks on abiks, et suurendada MTÜ Kardirada krediidivõimekust, eesmärgiga laenata vajadusel täiendavaid vahendeid. Projekti tegevuste valiku põhjendatus: Kohtla-Järvel on Eesti kardispordis oluline roll, nimelt peeti siin 1963.a. esimesed Eesti meistrivõistlused. Kohtla-Järve kardirada jäi omal ajal lõpuni ehitamata ning on tänaseks täielikult amortiseerunud. Ida-Virumaal ning samuti Lääne-Virumaal  puudub kardirada ning Eestis tervikuna puudub rahvusvahelisel tasemel kardirada. On küll mitmeid radasid, kuid need ei vasta FIA (rahvusvaheline autospordi füderatsioon) nõuetele. Kardirada ei ole ei Ida-Virumaal ega ka Lääne-Virumaal, kuigi pikka aega on seda väga oodatud (eriti noored). Hetkel peaksid kardisõidu huvilised käima ca 130 km kaugusel kardisõidu emotsioone saamas (lähimad rajad on 135 km kaugusel Põltsamaal ja 125 km kaugusel Järvamaal Aravetel). Plaan on Kohtla-Järve Järve linnaosas Turu 11 asuva olemasoleva amortiseerunud kardiraja asemele rajada uus kompleks - FIA nõuetele vastav kaasaegne tipptasemel kardirada, mis sel juhul võimaldaks võõrustada ka siseriiklikke ja piirkondlikke tippvõistlusi. Projekti realiseerumisel käivitatakse kardisõiduteenus, mis on väga populaarne vaba-aja veetmise viis ja turismiatraktsioon kogu maailmas. Projekti raames ehitatakse välja nõuetele vastav kardirada, korrastatakse territoorium, paigaldatakse off- grid konteinerkontor (päikeseenergial, ilma liitumiseta) soetatakse elektrilised hobikardid 23 tk, millest üks on 2-kohaline ja 2 on mõeldud väikelastele vanuses 3-6 aastat. Linn on silmitsi rahvastiku vähenemise ja vananemisega. Paljud noored ja tööealised inimesed on lahkunud teistesse Eesti linnadesse või välismaale paremate töö- ja elamistingimuste otsinguil. Uue ja innovaatilise meelelahutuskeskuse avamine võiks luua töökohti nii otseselt keskuses kui kaudselt kohalike teenuste ja ettevõtete kaudu. See aitaks vähendada töötust ja elavdada kohalikku majandust. Selline unikaalne ja kaasaegne atraktsioon toob piirkonda turiste nii Eestist kui välismaalt, mis loob piirkonda lisatulu ja toetab kohalikke ettevõtteid (restoranid, hotellid, poed, tanklad jne). Uued vaba aja veetmise võimalused parandavad kohalike elanike elukvaliteeti. Elektriliste kartidega sõitmine pakub põnevat ja keskkonnasõbralikku meelelahutust, mis võiks motiveerida inimesi rohkem aega veetma väljas ja sotsialiseeruma. Elektriliste kartidene pakub noortele ja peredele tervislikku ja lõbusat ajaviidet, mis aitab vähendada noorte seas passiivset eluviisi ja edendada füüsilist aktiivsust. Kardikeskus, mis vastab FIA rahvusvahelistele nõuetele, pakuks kohalikele ja rahvusvahelistele sportlastele kvaliteetseid treeninguvõimalusi ja võistlusi. See aitaks kaasa motospordi populariseerimisele ja arendamisele Eestis. Sellised kardikeskused on kogu Euroopas saanud olulisteks kogukonna kokkusaamise kohtadeks, kus inimesed saavad suhelda ja üheskoos aega veeta. See tugevdab kindlasti kogukonna sidemeid ja ühtekuuluvustunnet. Innovatiivse ja kaasaegse kardikeskuse rajamine aitab parandada Kohtla-Järve mainet, muutes linna atraktiivsemaks nii elanikele kui ka külastajatele. See aitab muuta linna kuvandit tööstuslinnast kaasaegseks ja roheliseks elukeskkonnaks. Projekti meeskond: Projekti meeskonda kuuluvad: ​Heikki Hõbemägi - MTÜ Kardirada juhatuse liige, kes on ka Eesti Kardiliidu juhatuse liige. Omab suuri kogemusi ka spordiklubi juhimises, sest on 2012 asutatud Spordiklubi TARK juhatuse liige. Ta on olnud ka tegev kardisportlane. Tegutsenud alates 1997 autospordikohtunikuna. Ta on olnud 1998–2003  Eesti Kardiliidu peasekretär, 2001–2003 Eesti Kardiliidu juhatuse liige ja alates 2009 Eesti Autospordiliidu kardikomitee liige. Heikki Hõbemägi esimeseks tööks oli Käina kardiraja rekonstrueerimine 1998.aastal. Järgnesid 2002 Aravete ja 2003 Rapla kardirajad. Need kolm rada moodustasid Eesti kardispordi telje järgnevad kaks aastakümmet. Järgnes Tabasalu kardiraja rekonstrueerimine 2013. Seni suurimaks tööks on olnud uue Käina kardiraja ehitamine, mis avati 2022. Hõbemägi missioon on olnud kardispordiks ja kardisõidu harrastamiseks võimaluste loomine - kardiradade rekonstrueerimine ja ehitamine; Jüri Moor - MTÜ Kardirada juhatuse liige. Tal on suured kogemused erinevate EL toetustega investeeringuprojektide elluviimisel (ca 20 aastat). Näited Jüri Moori poolt juhitud edukalt elluviidud EL toetusega projektidest Ida-Virumaal: Kohtla-Järve Kultuurikeskuse täies ulatuses restaureerimine, Narva Jõesadama väljaarendamine, Kohtla-Järve linnakeskuse ja linnapargi rekonstrueerimine, Narva Joaoru puhkeala väljaarendamine ja rannahoone ehitamine, Narva linnuse konvendihoone, linnuse territooriumi ja Kristervalli bastioni rekonstrueerimine jne. Ta omab kogemusi ka spordiklubi juhimises, sest on ka 2017 asuatud Reinar Halliku Korvpallikooli juhatuse liige. Ta on olnud ka tegev kardisportlane kuni 1988 (sh võitnud ainsa võistluse, mis Kohtla-Järve olemasoleval kardirajal kunagi on peetud, aastal 1987); Eesti Autospordiliit ja Eesti Kardiliit- osalevad projekti meeskonnas peamiselt oma kogemuste ja teadmiste jagamisega ettevalmistuse etapis (põhiprojekti koostamine) ja pärast projekti realiseerimist võistluste/treeningute piirkonda toomisega. Franz Schreiner (Switzerland) - rahvusvahelise kardiliidu (COMMISSION INTERNATIONALE DE KARTING-FIA) ringradade ja ohutuse ekspert. Tal on ulatuslik kogemus rajaturvalisuse ja homologeerimise valdkonnas ning ta on teinud üle maailma arvukalt rajainspektsioone ja ohutushindamisi. Schreineril on tsiviilehituse ja konsultatsiooni taust, mis annab talle tehnilise ekspertiisi, et hinnata kardiradade vastavust FIA rahvusvahelistele standarditele​. omanikujärelevalve ekspert, kelle teenus ostetakse sise kogumuste ja pädevustega ettevõttelt vastavalt seadustele ja meetme nõudmistele; projekti raamatupidaja, kelle teenus ostetakse sisse kogumuste ja pädevustega ettevõttelt vastavalt seadustele ja meetme nõudmistele; Projekti riskide kirjeldus: Meetmest rahaliste vahendite mittesaamine - ilmnemise tõenäosus keskmine, mõju - ilma toetuseta jääb SolarRing planeeritud kujul rajamata, maandamismeetmed - tagada projekti ettevamistuse tase, analüüsida kulusid/tegevusi; Toetus ei ole õigeaegselt kättesaadav - ilmnemise tõenäosus madal, mõju - keskmine, sest pikeneb tähtaeg, maandamismeetmed - korrigeerida projekti ajagraafikut, tagada projekti meeskonna tase, leida lahendus suheldes pankadega jne; Projektis osalevate osapoolte ebapiisav koostöö - ilmnemise tõenäosus madal, mõju - pikeneb tähtaeg, maandamismeetmed - selle ohuteguri kõrvaldamiseks on loodud kompetentne projekti meeskond, kuhu kuuluvad lisaks MTÜ juhatuse liikmetele ka a) projektijuht, kes on edukalt läbi viinud erinevaid rahvusvahelisi projekte ja kelle ülesandeks on ka hea koostöö tagamine kõigi projekti osapoolte vahel, b) omanikujärelevalve, kes leitakse pärast rahastamise otsuse saamist, c) kogemustega raamatupidaja, d) suurte kogemustega rahvusvahelise kardiliidu ekspert (vt ka punktis "Projekti meeskond", e) Eesti Autospordiliidu ja Eesti Kardiliidu eksperdid, kes panustavad projekti oma suurt ekogemustega; Kulude suurenemine - ilmnemise tõenäosus madal, sest kõikidele kuludele on värskelt võetud pakkumised pikaajaliste kogemustega ettevõtetelt - näiteks elektrikartide ja kiivrite- kombinesoonide pakkumine on võetud otse tootjalt - Prantsusmaa ettevõttelt SODIKART, kes toodad hetkel maailma parimaid elektrikarte, ehitustööde maksumuse arvestus on mais 2024 tellitud suurte kogemustega ehitustööde tegelevast ettevõttest TREF Nord AS, mõju - eelarve suureneb, vajalik leida lisarahatus, maandamismeetmed - korrigeerida projekti eelarvet/tegevusi. Finantsilise jätkusuutlikkuse tagamine - ilmnemise tõenäosus madal, mõju - kardikeskuse haldamine on raskendatud, maandamismeetmed - tegeleda projektijärgse turundusega, teha koostööd erinevate organisatsiooniega (sh kardiklubid, Eesti Autospordiliit, Eesti Kardiliit, kohalikud omavalitsused, koolid jne); Turvarisk - ilmnemise tõenäosus madal, mõju - kardikeskuses võib juhtuda õnnetusi, maandamismeetmed - soetatavad SODI kardid on maailmas hetkel kõige turvalisemad kardid, k oolitatakse kardikeskuse töötajaid, paigaldatakse piirded, järgitakse rangelt turvaprotokolli (sh mitte lubada kartidega sõitma joobes kliente, raja kasutamisel peavad kliendid kasutama turvavarustust jne); Vandalismioht - ilmnemise tõenäosus - keskmine, mõju - madal; maandamistegevused- kardid on väljaspool kasutusaega turvaliselt suletud hoiuruumidesse, igapäevaselt on kohal vähemlat 3-4 inimest, kes hoiavad ka korda, kardikeskuse eelarvesse on plaanitud igal aastal vahendid keskuse hooldamiseks ja remontimiseks. Turundusriskid - ilmnemise tõenäosus madal, mõju - kardikeskusel ei ole piisavalt kasutajaid, maandamismeetmed - tehakse koostööd Eesti Autospordiliidu ja Eesti Kardiliiduga, külastajate saamiseks kasutatakse erinevaid turunduskanaleid (nt sotsiaalmeedia, kohalikud meediaväljaanded), korraldatakse  pideva huvi tekitamiseks erinevaid üritusi (sh meeldejääv avamisüritus koos tuntud meediakanalitega) ja kampaaniaid, kogutakse ja analüüsitakse külastajate tagasisidet ning teha pidevalt vastavaid parendusi; Ilmastikuriskid - ilmnemise tõenäosus keskmine, mõju - halvad ilmastikuolud mõjutavad kardikeskuse tegevust ja külastatavust, maandamismeetmed - kardikeskuse finantsanalüüsis on arvestatud külastajate arvudega, mis arvestab halbasid ilmastikuolusid võttes aluseks viimaste aastate keskmisi näitajaid. Kuigi plaanis on kardikeskuses pakkuda tegevust aastaringselt, on finantsanalüüsis arvestatud keskmiselt 7 kuuga aastas.. Projekti kasusaajad: Ida-Virumaa elanikud Projektist saadav kasu kohalikule kogukonnale: Kohtla-Järve linna rahvusvahelistele nõuetele vastava kardikeskuse "SolarRing" rajaminsest on oluline mõju linna ja kogu Ida-Virumaa arengule: noorte kaasamine ja arendamine - rahvusvahelistele nõuetele vastav kardiikeskus looks kogu Ida-Virumaa noortele uusi võimalusi motosporti harrastada ja professionaalselt areneda. Oluline on samuti, et rohkem noori veedaks aega õues aktiivsete tegevustega tegeledes, mitte ei oleks ainult toas nutiseadmetes. Paraneksid oluliselt noortele suunatud ajaveetmisvõimalused. Kardisõit aitab arendada noorte liikluskultuuri ja autojuhtimisoskusi turvalises keskkonnas. Kui noored saavad juba varakult kogemusi sõiduvahendite juhtimisel ja liiklusreeglite järgimisel, kanduvad need oskused edasi ka reaalsesse liiklusesse, mis aitab vähendada liiklusõnnetuste arvu ja parandada üldist liikluskultuuri. uus meelelahutus - kohalikud elanikud saavad nautida uut meelelahutusvõimalust, mis tõstab piirkonna elukvaliteeti ja atraktiivsust ja motiveerib seega inimesi piirkonda jääma (väheneb väljaränne). Kardikeskuse rajamine pakuks kohalikele elanikele lisavõimalusi vaba aja veetmiseks ning tugevdaks kogukonnatunnet. Ühised spordiüritused ja - võistlused aitavad luua sidemeid ning pakkuda elanikele meeldejäävaid elamusi. Lisaks pakuks kardirada võimalusi koolidele ja noortekeskustele korraldada erinevaid programme ja üritusi, mis rikastaksid noorte hariduslikku ja sportlikku arengut. piirkonna majanduslik areng - rahvusvahelise tasemega kardikeskus meelitaks piirkonda nii kohalikke kui ka kaugemalt tulijaid, kes otsivad uusi ja põnevaid vaba aja veetmise võimalusi ja kes vajavad majutust, einestamisvõimalusi ja meelelahutust, suurendades seeläbi kohalike ettevõtete käivet ja tulusid. Suurenenud külastajate arv tähendab suuremat nõudlust majutuskohtade järele. Kohalikud hotellid ja külalistemajad saavad rohkem kliente, mis aitab parandada nende täituvust ja kasumlikkust ja võib julgustada avama uusi majutusettevõtteid, luues täiendavaid töökohti ja elavdades kohalikku kinnisvaraturgu. Lisaks toitlustusele ja majutusele saavad kasu ka muud kohalikud ettevõtted nagu jaekaubandus, autoteenindused ja meelelahutusteenused jne. Külastajad kulutavad raha erinevatesse teenustesse ja toodetesse, aidates kaasa laiemale majanduskasvule; innovatsioon ja tehnoloogia areng - kardikeskus oleks koht, kus tutvustatakse ja arendatakse uusi tehnoloogiaid, nt erinevad keskkonnasõbralikud lahendused. See tõstaks Kohtla-Järve mainet uuendusmeelse ja jätkusuutliku linnana ning pakuks hariduslikke võimalusi tehnoloogia ja inseneeria huvilistele;  Ida-Virumaal on mitmeid turismiobjekte, kuid kardirada oleks unikaalne lisa piirkonna atraktiivsuse suurendamisel. Kardisõit oleks kindlasti populaarne tegevus nii kohalike kui ka turistide seas, eriti noorte ja perede hulgas. Kohtla- Järve kardirajal korraldatakse regulaarselt võistlusi ja üritusi, mis tõmbaks kohale osalejaid ja pealtvaatajaid üle kogu Eesti ja isegi lähiriikidest. Vastavad eelkokkulepped on sõlmitud ka Eesti Autospordi Liiduga (kaaskiri lisatud). See suurendaks piirkonna tuntust ja meelitaks kohale uusi investeeringuid; spordivõimaluste laiendamine - kardikeskus, mis esimesena Eestis vastaks rahvusvahelistele nõuetele, pakuks kohalikele ja rahvusvahelistele sportlastele kvaliteetseid treeninguvõimalusi ja võistlusi. See aitaks kaasa motosporti populariseerimisele ja arendamisele Eestis; imago ja maine parandamine - innovatiivse ja kaasaegse kardikeskuse rajamine aitaks parandada Kohtla-Järve mainet, muutes linna atraktiivsemaks nii elanikele kui ka külastajatele, mis aitab muuta linna kuvandit tööstuslinnast kaasaegseks ja roheliseks elukeskkonnaks; rahvusvaheliste sündmuste korraldamine - FIA (rahvusvaheline autosoprdi föderatsioon) nõuetele vastav kardikeskus saab võõrustada rahvusvahelisi võistlusi ja sündmusi, mis tooks piirkonda rohkem külalisi ja tähelepanu. See aitab oluliselt kaasa Kohtla-Järve ja kogu piirkonna turismi- ja majandusarengule. Projekti kasusaajate asukoht: Üle-eestiline Projekti kasusaajate täpsustus: Kohtla-Järve elektrikartide keskuse SolarRing peamised kasusaajad on: kohalikud elanikud (Kohtla-Järve) - umbes 35,000 inimest, kes saavad uue vaba aja veetmise võimaluse. Jõhvi elanikud - umbes 12,000 inimest, kes saavad uue vaba aja veetmise võimaluse. kogu Ida-Virumaa elanikud - ligikaudu 136,000 inimest,, kes saavad uue vaba aja veetmise võimaluse. koolid ja noortekeskused - üle 20 asutuse, pakkudes vaba aja veetmise ja sportlikke tegevusi. turismiettevõtted - suureneb piirkonna atraktiivsust ja tulu. spordihuvilised - kohalikud spordiklubid ja entusiastid, kellel tekivad uued võimalused. rahvusvahelised külastajad - kohalik majandus - luuaksed uusi töökohti ja suureneb nõudlus erinevate teenuste järele. Kardikeskuse peamised külastajad ja kasutajad on: perekonnad ja lapsed - pered otsivad põnevaid ja turvalisi vaba aja veetmise võimalusi. noored - otsivad adrenaliini ja seiklusi. sõpruskonnad - grupiviisiline meelelahutus ja ühistegevus. ettevõtted ja organisatsioonid - meeskonnaüritused ja firmapeod. võistlussõitjad - inimesed, kes treenivad ja osalevad võistlustel heade sportlike tulemuste saavutamiseks. turistid - sise- ja välisturistid, kes otsivad uusi elamusi. Omandisuhte kirjeldus:  Olemasolev amortiseerunud kardirada kuulub Kohtla-Järve linnale (katastritunnus 32213:001:0038, rajatise EHR kood 220534953). Kohtla-Järve Linnavalitsus ja Kardirada MTÜ on saavutanud eelkokkuleppe kardiraja maa-alale hoonestusõiguse seadmiseks Kardirada MTÜ kasuks. Vastava eelkokkuleppe (kiri nr 10-1/1704, 30.05.2024) saatis Kohtla-Järve Linnavalitsus MTÜ- le Kardirada 30.05.2024. Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht 2024-07-02 Omandisuhtega eelkokkulepe Turu 11, Kohtla-Järve 02.07.2024 Jüri Moor 118.6 KB KJLV_Kinnit... seotud kinnistule hoonestusõiguse andmiseks dokumendid MTÜ Kardirada kasuks Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht 2024-05- Omandisuhtega seotud eelkokkulepe 30.05.2024 Jüri Moor 116.0 KB 30KJLV_Kinnitu... dokumendid hoonestusõiguse andmiseks Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht EAL kinnitus Kinnituskiri Eesti Autospordi Liidu kinnituskiri 31.05.2024 Jüri Moor 315.5 KB 31052024 ... SolarRing Kinnituskiri MTÜ Kardirada kinnitus 04.07.2024 Jüri Moor 51.7 KB omafinantsee... omafinantseeringu kohta Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht SolarRing omafinantsee... Kinnituskiri omafinantseeringu kinnitus 31.05.2024 Jüri Moor 91.5 KB 2024-05-27 EstoniaElam... Kinnituskiri 30.05.2024 Jüri Moor 15.0 KB Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Kardirada-MTU-pohikiri... Põhikirja koopia 31.05.2024 Jüri Moor 87.4 KB Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht 240501_EP_TL-9- Eelprojekt sisemised äärekivid 31.05.2024 Jüri Moor 144.2 KB 01_Lisa... 240501_EP_TL-9- Eelprojekt välimised äärekivid 31.05.2024 Jüri Moor 2.2 MB 02_Lisa... 240501_EP_TL-6- Eelprojekt katendi lõikjed 31.05.2024 Jüri Moor 476.4 KB 01_kate... 240501_EP_TL-4- Eelprojekt asendiplaan 31.05.2024 Jüri Moor 2.9 MB 01_asen... 240501_EP_TL-3- Eelprojekt seletuskiri 31.05.2024 Jüri Moor 1.0 MB 01_sele... 240501_EP_TL-6- Eelprojekt pikiprofiil 31.05.2024 Jüri Moor 481.6 KB 02_piki... Kardiliit- Eelprojekt Eesti kardiradade kaart, mis näitab, et Ida- 02.07.2024 Jüri Moor 2.6 MB RadadeKaart ... Virumaal puuduvad hetkel rajad  Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Kardiliit-RadadeKaart ... Eelprojekt Eesti kardiradade kaart 02.07.2024 Jüri Moor 2.6 MB SolarRing Eelprojekt konteiner-teenindushoone illustratsioon 04.07.2024 Jüri Moor 2.6 MB conteiner ar... Milline on projekti CO2 jalajälje hindamise CO2 jalajälje hindamist ei ole vaja läbi viia, sest Kohtla-Järve tulemus VÕI selgitus, miks ei ole vaja seda elektrikardikeskus SolarRing projekteerimisel ja rajamisel järgitakse hinnata?: jätkusuutlikkuse ja taastuvenergia põhimõtteid, seetõttu võib pidada CO2 jalajälje hindamist tarbetuks. Kohtla-Järve elektrikardikeskuse SolarRing rajamisel ja haldamisel on juba arvesse võetud ja minimeeritud kõik peamised süsinikuemissiooni allikad, sh ei tarbita mittetaastuvatest allikatest toodetud energiat jne. Projekt hõlmab päikesepargi rajamist, mis varustab kogu rajatise vajaliku energiaga taastuvatest allikatest. Olulised on samuti järgmised asjaolud (taaskasutus): olemasoleva kardiraja amortiseerunud asfaltkate freesitakse täies ulatuses ja seda kasutatakse keskuse platside ehitustöödel (taaskasutus), olemasoleva raja alt välja kaevatav kruuspinnas kasutatakse täiteks haljasaladel (taaskasutus), soetatakse ja paigaldatakse 10-st kasutatud merekonteineritest valmistatud unikaalne teeninduskompleks (taaskasutus). Kas projektis esineb märkimisväärseid Ei kliimariske (keskmise või suure mõjuga kliimaohud)?: Kui esineb märkimisväärseid mõjusid, siis Märkimisväärseid mõjusid ega kliimariske ei esine. milliseid leevendusmeetmeid või kohanemislahendusi plaanitakse rakendada (või on rakendatud) nende maandamiseks?: Kas projekt hõlmab fossiilsete kütuste kasutust?: Ei Näitajad Lehel saate sisestada info selle kohta, milliseid näitajaid kasutate kavandatud muutuste ning väljundite loomise mõõtmiseks. Samuti tuleb iga näitaja juures tuua välja muutust mõõtev kogus (numbriliselt), mida projekti elluviimisel kavandatakse saavutada. Projektis saavutatava muutuse tulemuse näitaja on lehel automaatselt olemas ning sellele tuleb lisada projektipõhised väärtused. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Näitaja nimetus Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Põhivarainvesteering Osalevate organisatsioonide arv Organisatsioonide 0,00 3,00 arv Rajatud avalikkusele suunatud objektide arv Objektide arv 0,00 1,00 Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksis Jah Meetme tegevuse ülesed näitajad Osalenud organisatsioonide rahastus, mis täiendab toetust Euro 0,00 415 959,97 Kas projekt panustab näitajasse "hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "vabatahtlikus töös osalemise määr"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "elukeskkonnaga rahul või pigem rahul Jah olevate elanike osatähtsus"? Kas projekt panustab näitajasse "soolise võrdõiguslikkuse indeks"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "ligipääsetavuse mõõdik"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "ligipääsetavuse SolarRingi projekt planeeritud on terviklikult ja mõõdik“?: läbimõeldult, mis mitte ainult ei loo uusi ja põnevaid võimalusi kohalikele elanikele, vaid ka laiendab ligipääsu hariduslikele, sotsiaalsetele ja majanduslikele ressurssidele. Projekti edukas elluviimine tagab, et Kohtla- Järve piirkonnas on olemas kaasaegne ja kättesaadav kardirada, mis toob pikaajalist kasu kogu kogukonnale: SolarRing on kavandatud nii, et see oleks kergesti ligipääsetav erinevatele kasutajatele, sh liikumispuudega inimestele, lastele. Rajale ja selle ümbrusele ehitatakse mugavad ja ohutud ligipääsuteed, ja parklad, mis võimaldavad kõigil mugavalt ja turvaliselt rajale pääseda ja/või sõitmist /võistlusi nautida. SolarRing pakub kohalikele elanikele võimalust tegeleda kardispordiga, mis seni on piirkonnas puudunud. See julgustab inimesi tegelema tervisliku ja aktiivse eluviisiga, mis on oluline kogukonna üldise heaolu ja tervise seisukohalt. SolarRingil korraldatakse regulaarselt üritusi ja võistlusi, mis loovad ühise identiteedi ja tugevdavad kogukonnatunnet. Need üritused on avatud kõigile ja pakuvad võimalusi erinevate sotsiaalsete gruppide kaasamiseks ja koostöö edendamiseks. Sotsiaalne kaasatus aitab vähendada isolatsiooni ja loob tugevama kogukonnavaimu, mis on eriti oluline väiksemates ja maapiirkondades. Projekti raames soetatakse SolarRingile samuti 2- kohaline kart, mis võimaldab liikumispuudega inimestel kogeda kardisõidu põnevust koos abilisega. Need on spetsiaalselt disainitud nii, et neid on lihtne kasutada ja ohutud, pakkudes võimalust nautida sõitu sõltumata liikumisvõime piirangutest. Kardiraja kasutamine on planeeritud taskukohaseks, et tagada ligipääs võimalikult paljudele inimestele. Piletihinnad on määratud selliselt, et need oleksid kättesaadavad ka madalama sissetulekuga peredele. Lisaks pakutakse erinevaid soodusprogramme ja kampaaniaid; SolarRing loob kohalikke töövõimalusi nii ehituse ajal kui ka hiljem tegevuse käigus (luuakse 9 töökohta). Töövõimalused hõlmavad nii tehnilisi, haldus- kui ka teenindusvaldkonna töid. Kohalike elanike töölevõtmine aitab parandada majanduslikku olukorda piirkonnas ja suurendab inimeste majanduslikku sõltumatust ja kindlustunnet; Kardiraja projektis kasutatakse innovatiivseid ja kaasaegseid tehnoloogiaid, mis parandavad ligipääsetavust ja kasutusmugavust. Tehnoloogilised lahendused hõlmavad ka digitaalset broneerimissüsteemi ja informatsiooni kättesaadavust veebiplatvormide kaudu, mis lihtsustab rajale pääsemist ja kasutamist. Projekti raames arendatakse välja veebipõhine platvorm ja mobiilirakendused, mis pakuvad reaalajas informatsiooni rajatise kasutamise kohta, võimaldades lihtsat broneerimist ja ligipääsu kasutajatele. See aitab tagada, et kõik inimesed, sõltumata nende füüsilisest asukohast või liikumisvõimest, saavad hõlpsasti juurdepääsu vajalikule informatsioonile ja teenustele. SolarRingi projekt on kavandatud keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult, kasutades taastuvenergiat ja vähendades keskkonnamõju. Päikesepargi rajamine ja elektriliste kardisõidukite kasutamine vähendavad projekti süsinikujalajälge ja edendavad keskkonnasõbralikku eluviisi.  Kas projekt panustab näitajasse „soolise Elektrikartide keskus SolarRing panustab märkimisväärselt võrdõiguslikkuse indeks“?: näitajasse „soolise võrdõiguslikkuse indeks“, arvestades sealjuures ka erinevate rahvuste ja rasside kaasamist: SolarRingi projekt loob mitmeid uusi töökohti nii ehituse ajal kui ka hiljem tegevuse käigus. Töövõimalused hõlmavad laia valikut rolle, sealhulgas tehnilisi, haldus- ja teenindustöid. Töökohtade loomine, mis on avatud nii meestele kui naistele; kõik töötajad saavad SolarRingis võrdset tasu samaväärse töö eest, sõltumata soost. Selle eesmärgiks on võidelda soolise palgalõhe vastu ja tagada, et kõik töötajad tunnevad end väärtustatuna ja motiveerituna. Võrdne tasustamine aitab kaasa majandusliku ebavõrdsuse vähendamisele ja soodustab õiglasemat ja kaasavamat töökohta; SolarRingi projekt tagab, et kõikidel kogukonna liikmetel, sõltumata soost, on võrdne juurdepääs spordirajatistele. Rajatised on kavandatud nii, et need oleksid kergesti ligipääsetavad ja kasutatavad nii meeste kui naiste poolt. Samuti korraldatakse spordivõistlusi ja üritusi, mis on avatud kõigile, julgustades nii mehi kui naisi aktiivselt osalema ja oma sportlikke oskusi arendama; projekti raames korraldatavad üritused ja võistlused aitavad kaasa kultuuridevahelise dialoogi ja mõistmise edendamisele. Kas projekt panustab näitajasse „hoolivuse ja SolarRingi projekt panustab oluliselt näitajasse "hoolivuse koostöömeele mõõdik“?: ja koostöömeele mõõdik": projekt on kavandatud selliselt, et see toetab ja tugevdab kogukonna sidusust, sest SolarRingi näol tekib uus ühine kogunemiskoht, kus erineva taustaga inimesed saavad kokku tulla ja ühiselt aega veeta. Ühised tegevused, nagu kardisõit, aitavad luua ja tugevdada vastastikusel austusel ja hoolivuse põhinevaid suhteid; projekti raames korraldatavad võistlused ja treeningud soodustavad koostöö ja meeskonnatöö oskuste arendamist. Näiteks meeskonnavõistlused ja ühised treeningud nõuavad osalejatelt koostööd ja üksteise toetamist, mis omakorda tugevdab ühtekuuluvustunnet ja koostöömeelt. Lapsed ja noored õpivad, kuidas tõhusalt suhelda ja koos tegutseda, mis on väärtuslikud oskused ka edaspidises elus; kardikeskuses korraldatakse regulaarselt erinevaid pere- ja kogukonnaüritusi, mis loovad võimalusi erinevate perede ja kogukonnaliikmete kokkusaamiseks ja ühistegevusteks. Sellised üritused loovad inimestel võimaluse üksteisega tutvumiseks, kogemuste jagamiseks ja uute sõprussuhete loomiseks. See omakorda suurendab kogukonna ühtsust ja hoolivust; kardikeskuses on saadaval kahekordne kart (1 k), mis võimaldab liikumispuudega inimestel kogeda kardisõidu põnevust koos abilisega. See näitab hoolivust ja kaasatust erinevate võimetega inimeste suhtes, pakkudes neile võimalusi osaleda ja tunda end osana kogukonnast. Selline kaasamine aitab vähendada sotsiaalset isolatsiooni; projekt raames soetatakse ka spetsiaalselt 3-6 aastastele lastele mõeldud kardid (2 tk), mis on ohutud ja lihtsad kasutada. Need väikelastele mõeldud kardid võimaldavad noortel peredel ühiselt osaleda tegevustes ja veeta kvaliteetaega koos. Varajane kaasamine sporditegevustesse ja ühistegevustesse aitab lastel arendada koostööoskusi ja õpetab neid varakult hoolivalt suhtlema ja mängima;  projekt tagab, et kõik kogukonnaliikmed, olenemata nende rahvusest või kultuurilisest taustast, saavad võrdsed võimalused osaleda tegevustes ja kasutada rajatisi. Kas projekt panustab näitajasse „Vabatahtlikus Kohtla-Järve kardiraja projekt mängib olulist rolli töös osalemise määr“?: vabatahtlikus töös osalemise määra suurendamisel kogukonnas: projekt panustab vabatahtlike kaasamisse erinevatesse tegevustesse. Vabatahtlikud on SolarRingi oluline ressurss, kes aitavad korraldada erinevaid üritusi; projekti raames on plaanis välja töötada mentorlusprogrammid, kus kogenud vabatahtlikud spetsialistid toetavad ja juhendavad uusi tulijaid. See mitte ainult ei taga vabatahtlikele vajalikku tuge ja juhendamist, vaid aitab kaasa ka nende isiklikule ja professionaalsele arengule. Mentorlusprogrammid aitavad luua tugeva kogukonna vaimu ja edendavad koostööd; SolarRingil saavad erineva taustaga inimesed kohtuda, õppida üksteiselt ning jagada kogemusi ja teadmisi. Kas projekt panustab näitajasse Kohtla-Järve kardiraja projekt mängib olulist rolli "Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elukeskkonnaga rahulolu ja heaolu suurendamisel elanike osatähtsus"?: kogukonnas: SolarRingi rajamine Kohtla-Järvele loob elanikele uusi ja mitmekesiseid vabaaja veetmise võimalusi. Spordi ja aktiivse tegevuse pakkumine on oluline aspekt elukvaliteedi parandamisel, aidates inimestel säilitada tervist ja heaolu ning vähendada stressi. Kardisõit on lõbus ja adrenaliini pakkuv tegevus, mis toob rõõmu nii noortele kui ka täiskasvanutele ning aitab luua positiivseid emotsioone ja mälestusi; projekti raames pakutavad sportimisvõimalused ja kogukondlikud üritused toetavad tervisliku eluviisi edendamist. SolarRing julgustab inimesi olema füüsiliselt aktiivsed ning osalema sportlikes tegevustes, mis omakorda aitab kaasa üldisele heaolule, tervise paranemisele, vähenenevad terviseriskid; regulaarsed üritused ja võistlused meelitavad kokku erinevate huvide ja taustaga inimesi, mis aitab tugevdada kogukonnatunnet ning luua ühtsust ja solidaarsust; projekti osana rajatakse päikesepark, mis varustab kardirada taastuvenergiaga ning kasutatakse elektrilisi karte, mis vähendavad ökoloogilist jalajälge ja müra saastet. Sellised keskkonnasõbralikud lahendused aitavad säilitada ja parandada elukeskkonna kvaliteeti ning edendavad teadlikkust keskkonnamõjudest; SolarRingi rajamine toob kaasa uusi majanduslikke võimalusi piirkonnale, luues töökohti nii otse kui ka kaudselt seotud valdkondades. Uued ettevõtted ja teenused, mis tekivad kardiraja ümber, suurendavad kohalikku majanduslikku aktiivsust ja toovad lisatulu. Tööhõive suurenemine omakorda parandab elanike majanduslikku olukorda ja aitab kaasa üldise heaolu tõusule. Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide Kohtla-Järve kardiraja projekt mängib olulist rolli indeksis: projekti panus keskkonna- ja keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamises, pakkudes kliimaeesmärkide saavutamisse: mitmeid innovatiivseid lahendusi ja positiivseid mõjusid keskkonnale: projekt hõlmab päikesepargi rajamist, mis varustab kogu rajatise vajaliku energiaga taastuvatest allikatest. Päikesepaneelid aitavad vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja vähendavad süsinikuheitmeid, mis omakorda toetab kohaliku piirkonna üleminekut rohelisematele ja jätkusuutlikumatele energialahendustele; projekti raames soetatakse elektrilised kardid, mis on keskkonnasõbralikum alternatiiv traditsioonilistele sisepõlemismootoriga kartidele. Elektrikardid vähendavad müra ja õhusaastet ning omavad madalamat süsinikujalajälge võrreldes bensiini või diislikütust kasutavate kartidega. See on oluline samm õhusaaste vähendamisel ja keskkonnakahju piiramisel, aidates kaasa puhtama ja tervislikuma elukeskkonna loomisele; SolarRingi ehitamine järgib jätkusuutlikkuse põhimõtteid - olemasoleva kardiraja asfaltkate freesitakse täies ulatuses ja seda kasutatakse keskuse platside ehitustöödel (taaskasutus) ning olemasoleva raja alt välja kaevatav kruuspinnas kasutatakse täiteks haljasaladel (taaskasutus). Projekti raames soetatakse ja paigaldatakse 10-st kasutatud merekonteineritest valmistatud teeninduskompleks (taaskasutus). Kas valmiv ehitis on vastavuses kvaliteetse Jah ruumi aluspõhimõtetega?: Selgitus ehitise vastavuse kohta kvaliteetse SolarRingi projekt on kavandatud vastavalt kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele: ruumi aluspõhimõtetele (funktsionaalsus, esteetika, jätkusuutlikkus, ligipääsetavus, kogukonna kaasamine): kardikeskus on kavandatud nii, et selle paigutus ja taristu võimaldavad maksimaalset funktsionaalsust. Luuakse erinevad tsoonid, sealhulgas kardirada, hooldusalad, teenindushoone, haljasala. Iga tsoon on loodud nii, et see toetab konkreetseid tegevusi ja tagab sujuva toimimise, vähendades tarbetut liikumist ja võimaldades kiiret juurdepääsu; kardikeskus on planeeritud nii, et see oleks mitmekülgne ja kohandatav erinevate ürituste ja tegevuste jaoks. Lisaks kardisõitudele saab rajal korraldada koolitusi, õppepäevi ja kogukonnaüritusi. See tagab rajatise pikaajalise kasutusvõimaluse ja suurendab selle väärtust kogukonnale; SolarRingi disain on esteetiliselt meeldiv, rõhutades kaasaegseid arhitektuurilahendusi (konteineritest teeninduskomplekss) ja maastikuarhitektuuri. Rajatakse unikaalne 10-st konteinerist teeninduskompleks. Kasutatavad materjalid ja värvilahendused on hoolikalt valitud, et sobituda ümbruskonnaga ning pakkuda visuaalselt atraktiivset ja harmoonilist keskkonda; kardikeskus on projekteeritud energiaefektiivsust silmas pidades, hõlmates päikesepargi rajamist, mis varustab rajatise vajaliku energiaga. Taastuvenergia kasutamine vähendab oluliselt rajatise süsiniku jalajälge ja toetab keskkonnasäästlikkust; ehituses kasutatakse keskkonnasõbralikke ja taaskasutatavaid materjale. Projekt järgib parimaid praktikaid ressursside säästlikus kasutamises, vähendades keskkonnamõjusid ja toetades jätkusuutlikku arengut;  kardikeskus on kavandatud universaalse disaini põhimõtete järgi, tagades juurdepääsu kõigile, sealhulgas liikumispuudega inimestele; kardikeskus asub kergesti ligipääsetavas kohas, olles hästi ühendatud kohaliku transpordivõrguga. Parkimisalad ja avaliku transpordi peatused on kavandatud nii, et need tagavad mugava ja sujuva liikumise külastajatele. Kas taristuinvesteeringu puhul on vajalik läbi Ei viia CO2 jalajälje hindamine: Põhjendus, miks CO2 jalajälje hindamine ei ole CO jalajälje hindamist ei ole vaja läbi viia, sest Kohtla-Järve vajalik: elektrikardikeskus SolarRing projekteerimisel ja rajamisel järgitakse jätkusuutlikkuse ja taastuvenergia põhimõtteid, seetõttu võib pidada CO jalajälje hindamist tarbetuks (kasutatakse ainult elektrilisi karte, vajalik elektrienergia saadakse rajatavast 60,32 kW päikesepargist koos 233 kW akudega). Kohtla-Järve elektrikardikeskuse SolarRing rajamisel ja haldamisel on juba arvesse võetud ja minimeeritud kõik peamised süsinikuemissiooni allikad, sh ei tarbita mittetaastuvatest allikatest toodetud energiat jne. Olulised on samuti järgmised asjaolud (taaskasutus): olemasoleva kardiraja amortiseerunud asfaltkate freesitakse täies ulatuses ja seda kasutatakse keskuse platside ehitustöödel (taaskasutus), olemasoleva raja alt välja kaevatav kruuspinnas kasutatakse täiteks haljasaladel (taaskasutus), soetatakse ja paigaldatakse 10-st kasutatud merekonteineritest valmistatud unikaalne teeninduskompleks (taaskasutus). Oleme teinud siiski hindamise ja saanud tulemused, mis kinnitavad meie seisukohti: 1. elektrikardikeskus kasutab korraga 10 elektrikarti, millel on tehase poolt paigaldatud 84 Ah liitiumakud (10 on samal ajal laadimises); 2. ühe kardi aku energiavõimsus: eeldame liitiumaku pinge 48V, seega 84 Ah * 48 V = 4032 Wh = 4.032 kWh; 3. 10 kardi akude energiavõimsuse: 10 karti * 4.032 kWh = 40.32 kWh; 4. aastane energiavajadus (eeldame, et iga karti laetakse üks kord päevas ja töötatakse 300 päeva aastas (kuigi kardikeskuse põhihooaeg on aprillit oktoobrini ehk 7 kuud ehk 210 päeva, arvestame 300 päevaga ehk sisuliselt terve aasta jooksul ca 6 päevaga nädalas): 40.32 kWh * 300 päeva = 12 096 kWh; 5. Eestis on aastane päikesepaneelide tootlikkus ca 900–1100 kWh /kW (keskmiselt 1000 kWh/kW). Projektijärgse 60,32 kW päikesepargi tootlikkus seega 60.32 kW * 1000 kWh/kW = 60 320 kWh aastas; 6. aastasest energiavajadusest (12 096 kWh) katavavad päikesepark ja akud arvestuslikult 80% ehk 12 096 kWh * 0.80 = 9 676.8 kWh ja katmata jääb seega 20% energiavajadusest ehk 12 096 kWh * 0.20  6. = 2 419.2 kWh, mis plaanitakse katta biokütusel (HVO) töötava Stage V* 48 kW generaatoriga; 7. generaatori efektiivsuseks arvestame 40% ja vajalik kütuseenergia hulk on seega 2 419.2 kWh / 0.40 = 6 048 kWh aastas; 8. 1 liiter HVO biokütust sisaldab ligikaudu 9,84 kWh energiat; 9. kütusekogus liitrites: 6 048 kWh / 9.84 kWh/l = 614 liitrit HVO biokütust aastas; 10. CO heitkogus: kasutades eriheitetegurit 0.003 kg CO ekv/l saame 614 liitrit * 0.003 kg CO ekv/l = 1 842 kg CO ekv aastas. Arvutuste põhjal on hinnanguline aastane CO heide biokütuse põletamisest umbes 1.842 kg CO ekv. See on väga väike heitkogus ja aitab kindlasti kaasa kliimaneutraalsuse meetme eesmärkide saavutamisele, toetades keskkonnasõbralikke ja vähese süsinikuheitmega energialahendusi. Tegelikkuses on aga kardkeskuse põhihooaeg 7 kuud ehk ca 30% vähem, kui oleme kasutanud oma arvutustes ehk arvutatud CO heide biokütuse põletamisest väheneb veelgi. Allikad ja uuringud: Eesti Taastuvenergia Koda aruanded ja uuringud, Eesti Energia ja teiste elektritootjate info päikeseenergia tootlikkuse kohta. * Stage V generaatorid vastavad täielikult Euroopa Komisjoni keskmiste põletusseadmete tekitatava õhusaaste piiramise direktiivile Medium Combustion Plant Directive (MCPD). Kas projekt on seotud fossiilkütuste otsese Ei kasutusega?: Kas on läbi viidud kliimamuutustega Ei kohanemise ja kliimaohtude mõju hindamine?: Projekti mõju kliimaeesmärkidele: Kohtla-Järve kardikeskuse SolarRing projekt on oluline algatus, mis mitte ainult ei loo uusi sportimis- ja vaba aja võimalusi kogukonnale, vaid toetab ka kliimaeesmärkide saavutamist: kardiraja projekt hõlmab päikesepargi rajamist, mis varustab kogu rajatise vajaliku energiaga taastuvatest allikatest. Päikesepaneelid aitavad vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja vähendavad süsinikuheitmeid, mis omakorda toetab kohaliku piirkonna üleminekut rohelisematele ja jätkusuutlikumatele energialahendustele. Taastuvenergia kasutamine aitab vähendada rajatise ökoloogilist jalajälge ja toetab kliimamuutuste leevendamist; projekti raames soetatakse elektrilised kardid, mis on keskkonnasõbralikum alternatiiv traditsioonilistele sisepõlemismootoriga kardidele. Elektrikardid vähendavad müra ja õhusaastet ning omavad madalamat süsinikujalajälge  võrreldes bensiini või diislikütust kasutavate kartidega. See on oluline samm õhusaaste vähendamisel ja keskkonnakahju piiramisel, aidates kaasa puhtama ja tervislikuma elukeskkonna loomisele. Elektriliste kartide kasutamine vähendab CO2 emissioone; SolarRingi ehitamine järgib jätkusuutlikkuse põhimõtteid - olemasoleva kardiraja asfaltkate freesitakse täies ulatuses ja seda kasutatakse keskuse platside ehitustöödel (taaskasutus) ning olemasoleva raja alt välja kaevatav kruuspinnas kasutatakse täiteks haljasaladel (taaskasutus). Projekti raames soetatakse ja paigaldatakse 10-st kasutatud merekonteineritest valmistatud teeninduskompleks (taaskasutus). Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht SolarRing Kliimariskide hindamise SolarRing kliimaohtude 04.07.2024 Jüri Moor 28.9 KB kliimaohtude... aruanne hinnang Tegevused Lehel saate sisestada projekti tegevused ning nende elluviimise alguse ja lõpu. Projekti tegevused peavad jääma projekti elluviimiseks kavandatud ajaraami. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Projekti tegevuse Projekti tegevuse nimetus Planeeritud algus Planeeritud lõpp tunnus Põhivarainvesteering 2 Materjaalse põhivara ost 01.09.2025 01.05.2026 Tegevuse täpsustus: Projekti raames ostetakse järgmine tehnika/seadmed: ​SODI elektrikardid 23 komplekti (sh 1 elektrikart on kahekohaline ja on mõeldud inimestele, kes ise sõita ei saa ja 2 karti on 3-6 aastastele). Sodi RSX2 on uus elektrikart maailma turul, mis sisaldab Sodikarti uusimaid tehnoloogilisi ja elektroonilisi edusamme. Uue patenteeritud EASY DRIVE® tehnoloogiaga SODI RSX2 pakub võrratut sõidumugavust. Kardid on varustatud uue suurema võimsusega mootoriga, mis on varasemast mudelist müravabam ja uusima põlvkonna liitiumakudega. Sõiduaeg standardkiirusel 1 tund. RSX2 ergonoomika hõlmab istme ja roolisamba reguleerimissüsteemi, mis muudab sõiduasendi reguleerimise (lisaks reguleeritavatele pedaalidele) lihtsalt inimesele sobivaks. Selle uus ja kaasaegne disain koos F1 roolirattaga rahuldab kõiki juhte. Sodi RSX2 on kõige tõhusam, töökindlam ja edukaim uue põlvkonna elektrikart maailmas. paigaldatakse 10 konteinerist komplekteeritud kontor (sh 5 konteinerit teenindusruumideks ja 5 konteinerit hooldus- ja tehnoruumid). Konteineritest komplekteeritakse 2-korruseline teeninduskontor, mille erinevad korrused ühendatakse omavahel metalltrepiga; paigaldatakse õhksoojuspump Samsung Nordic Airise AR09 6,5 kW (2 komplekti). Tegemist on R32 külmaainega energiatõhusate Samsung Nordic Airise õhksoojuspumpadega, mille intelligentne AI comfort režiim analüüsib ruumi keskkonda ja kasutamise viise, tekitades tõhusa sisekliima. Ülimadala (19dB) müratasemega seade on mõeldud töötama Põhjamaa kliimasse säilitades oma kütterežiimi isegi -30°C juures. Samuti võimalik efektiivselt jahutada u.40m2. Integreeritud WiFi kaugjuhtimise mooduliga. paigaldatakse biokütusel töötav elektrigeneraator (1 komplekt) soetatakse elektrikartide hooldusvahendid (suruõhu mutrikeeraja, survepesur mustuse eemaldamiseks, kõrge tungraud, akuketaslõikur, suruõhu voolikutrummel, akutrell, 7-sahtliga tööriistakäru, kompressor jne). Kogu varustus on elektriline (või mehhaaniline). Sisepõlemismootoreid ei kasutata. 3 Materiaalse põhivara soetamine 01.10.2024 31.07.2026 Tegevuse täpsustus: Projekti raames teostatakse järgmised ehitustööd: ​rekonstrueeritakse täielikult olemasolev kardirada uue lahenduse alusel (sh koostatakse vajalik põhiprojekt, saadakse ehitusluba). Projekteerimine ja ehitusloa saamine oktoober 2024 kuni märts 2025 ehk 6 kuud ja ehitustööd aprill 2025 juuli 2026 ehk 16 kuuud paigaldatakse 100kW päikesepark koos akupangaga (sh kogu vajaliku dokumentatsiooni koostamine ja lubade saamine) perioodil veebruar 2026 kuni juuli 2026 ehk 6 kuud. 4 Projektijuhtimine 01.10.2024 31.07.2026 Tegevuse täpsustus: Projektijuhtimine ostetakse sisse kogu projekti perioodile ehk 22 kuud. Projektijuhtimise teenus sisaldab: projekti elluviimise juhtimine ja administreerimine (sh ehitustööd, põhivara soetamine jne), tellija konsulteerimine ja nõustamine; projektiga seonduva dokumentatsiooni haldamine; ehitustööde koordineerimine, õigusaktidest tulenevate nõuete järgimine; infovahetuse korraldamine projekti osapoolt ja rahastaja vahel (RTK); projekti elluviimisega seotud kavade, plaanide koostamine ja kooskõlastamine tellijaga; projekti väljamaksetaotluste, vahearuannete, lõpparuande, väljamaksete prognoosi, hankeplaanide ja kõikide teiste nõutud aruannete koostamine; projekti rahastamisotsuse muudatuse taotluste ettevalmistamine, esitamine ja kooskõlastamine rakendusüksusega, avalikustamisega seotud nõuete jälgimine ning täitmine; hangete ettevalmistamine ja läbiviimine; suhtlemine ja läbirääkimised töövõtjatega; kõikidel asjakohastel koosolekutel (sh ehituskoosolekud), kohtumistel ja läbiräkimistel osalemine, protokollimine. Omanikujärelevalve teenus ostetakse sisse kogu ehitusperioodil, eeldatavalt 16 kuud. Eelarve Lehel saate sisestada elluviidavate tegevuste eelarve ja lisatingimused projekti kohta. Üldtingimused Kulude tingimused: Taotletud toetuse määr (%): Kõigil tegevustel sama Kas projektiga teenitakse tulu?: Projektiga ei teenita tulu või tulu teenimise reeglid ei kohaldu Fail Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht SolarRing finantsanalu... SolarRing finantsanalüüs 03.07.2024 Jüri Moor 203.5 KB Projekti maksumus Kogumaksumus (EUR): 1 915 959,97 Abikõlbliku kulu summa (EUR): 1 915 959,97 Taotletud toetuse määr (%): 78,29 Taotletav toetuse summa (EUR): 1 500 000,00 Omafinantseeringu summa (EUR): 415 959,97 Tegevuste eelarve Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Projekti Projekti tegevuse nimetus Kulu tüüp (määr %) Abikõlblik % tegevuse tunnus summa (EUR) Põhivarainvesteering 2 Materjaalse põhivara ost Otsene kulu (2%) 489 081,74 25,53 Eelarve rea täpsustus: Projekti raames ostetakse järgmine tehnika/seadmed:  ​SODI elektrikardid 23 komplekti (millest 1 on 2-kohaline ja 2 on lastele vanuses 3-6 aastat) maksumusega 345780 eur ilma km-ta (aluseks SODIKART proforma 30.05.2024 nr DE0004082, Prantsusmaa); paigaldatakse 10 konteinerist komplekteeritud kontor (sh 5 tk teenindusruumid ja 5 tk hooldus- ja tehnoruumid) maksumusega 130 000 eur ilma km-ta (aluseks CRAMO Estonia AS pakkumine 31.05.2024); soetatakse erineva suurusega SODI kardikiivrid (30 tk) ja kominesoonid (30 tk) turvalisuse nõuete tagamiseks maksumusega 5500 eur ilma km-ta (aluseks SODIKART proforma 30.05.2024 nr DE0004081, Prantsusmaa) paigaldatakse 2 komplekti õhksoojuspump Samsung Nordic Airise AR09 6,5 kW maksumusega 2 600,00 EUR ilma km-ta (Enefit AS pakkumine 02.07.2024); elektrikartide hooldusvahendid (suruõhu mutrikeeraja, survepesur mustuse eemaldamiseks, kõrge tungraud, akuketaslõikur, voolikutrummel, akutrell, 7-sahtliga tööriistakäru, kompressor jne) maksumusega 5 201,74 EUR ilma km-ta (aluseks Aircom OÜ 26.06.2024 pakkumine nr 17345). Kogu varustus on kas mehhaaniline või elektriline. Sisepõlemismootoreid ei kasutata. Kulud tekivad toetuse saajal. 3 Materiaalse põhivara soetamine Otsene kulu (2%) 1 322 510,39 69,03 Eelarve rea täpsustus: Projekti raames teostatakse järgmised ehitustööd: ​rekonstrueeritakse täielikult olemasolev kardirada uue lahenduse alusel (sh koostatakse vajalik põhiprojekt maksumusega 15 300,00 EUR ilma km-ta, saadakse ehitusluba). Projekteerimine ja ehitusloa saamine oktoober 2024 kuni märts 2025 ehk 6 kuud ja ehitustööd aprill 2025 juuli 2026 ehk 16 kuuud. Ehitustööde maksumus 1 171 600,00 EUR (ilma km-ta). paigaldatakse 100kW päikesepark koos akupangaga ja biokütusel töötava elektrigeneraatoriga (sh kogu vajaliku dokumentatsiooni koostamine ja lubade saamine) perioodil veebruar 2026 kuni juuli 2026 ehk 6 kuud. Ehitustööde maksumus 135 610,39 EUR (ilma km-ta). Kulud tekivad toetuse saajal. 4 Projektijuhtimine Otsene kulu (2%) 66 800,00 3,49 Eelarve rea täpsustus: Projektijuhtimine ostetakse sisse kogu projekti perioodile ehk 22 kuud (1800 EUR/kuus, kokku 39600,00 EUR ilma km-ta), aluseks Smig OÜ pakkumine 30.05.2024, hind ilma km-ta. Omanikujärelevalve teenus ostetakse sisse kogu ehitusperioodil, eeldatavalt 16 kuud (1700 EUR/kuus, kokku 27200,00 EUR ilma km-ta), aluseks Trekolen OÜ pakkumine 30.05.2024, hind ilma km-ta. Kulud tekivad toetuse saajal. Kokku (EUR): 1 878 392,13 98,05 Horisontaalsed kulud 5 Ühtse määra alusel kulu (Otsene kulu 2%) 37 567,84 1,95 Kokku (EUR): 37 567,84 1,95 VALDKOND KOKKU (EUR): 1 915 959,97 100,00 Kõigi tegevuste eelarve kokku ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 1 915 959,97 Failide lisamine Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht TREF Nord Hinnakalkulatsioon raja ja platside ehitustööde 31.05.2024 Jüri Moor 146.8 KB SolarRing te... kalkulatsioon (TREF Nord AS) SODIKART Hinnakalkulatsioon SODIKART elektrikartide brošüür 31.05.2024 Jüri Moor 5.4 MB FINAL BROSCHU... ADETEX Hinnakalkulatsioon projekteerimistööde pakkumine 31.05.2024 Jüri Moor 359.2 KB PAKKUMUS KJ (ADETEX OÜ) Kar... Paikesepargi_pa Hinnakalkulatsioon päikesepargi (sh akud) ja biokütusel 31.05.2024 Jüri Moor 83.5 KB kkumine... töötava generaatori pakkumine (Eesti PäikeseVägi OÜ) CRAMO Hinnakalkulatsioon konteineritest teenindushooone 31.05.2024 Jüri Moor 204.5 KB pakkumine pakkumine (CRAMO Estonia AS) 31.05.... 2024-05-30 Hinnakalkulatsioon projektijuhtimise pakkumine (Smig OÜ) 02.07.2024 Jüri Moor 154.3 KB SMIG pakkum... SolarRing Hinnakalkulatsioon omanikujärelevalve pakkumine 02.07.2024 Jüri Moor 88.4 KB omanikujarel... (Trekolen OÜ) Kiivrite- Hinnakalkulatsioon kiivrite ja kominesoonide pakkumine 02.07.2024 Jüri Moor 121.5 KB kombede (SODIKART, Prantsusmaa) pakku... SODIKART Hinnakalkulatsioon elektrikartide pakkumine (SODIKART, 02.07.2024 Jüri Moor 103.8 KB elektrikartid... Prantsusmaa) Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht SODI pakkumine RSX2 20... Hinnakalkulatsioon elektrikartide pakkumine 31.05.2024 Jüri Moor 265.8 KB Kardirada_sead Hinnakalkulatsioon kardiraja seadmete pakkumine 04.07.2024 Jüri Moor 22.6 KB med_pakk... (Aircom OÜ) Enefit AS Hinnakalkulatsioon õhksoojuspumpade pakkumine (Enefit 04.07.2024 Jüri Moor 394.2 KB pakkumine - ... AS) Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht SolarRing eelarve vorm... Eelarve SolarRing eelarve vorm 03.07.2024 Jüri Moor 34.5 KB Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht SolarRing eelarve vorm... Eelarve 02.07.2024 Jüri Moor 34.6 KB SolarRing eelarve vorm... Eelarve 02.07.2024 Jüri Moor 34.3 KB SolarRing eelarve vorm... Eelarve eelarve vorm 02.07.2024 Jüri Moor 34.3 KB SolarRing eelarve vorm... Eelarve 31.05.2024 Jüri Moor 34.1 KB SolarRing eelarve vorm... Eelarve 31.05.2024 Jüri Moor 34.1 KB SolarRing eelarve vorm... Eelarve 31.05.2024 Jüri Moor 34.1 KB Rahastajad Lehel saate sisestada info selle kohta, millises ulatuses taotleja ja partnerid projekti rahastavad. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Rahastaja nimi Rahastaja täpsustus Abikõlblik % summa (EUR) MTÜ Kardirada 395 659,97 20,65 Eesti Kardiliit 15 300,00 0,80 Kohtla-Järve Linnavalitsus 5 000,00 0,26 Omafinantseeringu summa (EUR): 415 959,97 21,71 Taotletud toetuse summa (EUR): 1 500 000,00 78,29 KOKKU (EUR): 1 915 959,97 100,00 Projekti rahastajad kokku ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 1 915 959,97 Võrdlus eelarve lehega ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 1 915 959,97 Esitamine Lehel saate üle vaadata sisestatud andmed pdf-failina, kontrollida esindusõiguse olemasolu ja esitada taotlust rakendusüksusele. Enne taotluse esitamist veenduge esindusõiguse olemasolus Äriregistri registrikaardilt. Vajadusel lisage volikiri taotluse lehele "Taotleja" vastava kontaktisiku juurde. Taotluse esitamisel veenduge, et teie arvutisse oleks paigutatud uusim ID-kaardi tarkvara. Tarkvara saab allalaadida siit. Rakendusüksusele esitatava projekti taotluse versiooni saate enne allkirjastamist ja saatmist alla laadida ja üle vaadata: taotlus_2021- 2027.6.01.24-0542_05072024_174417.pdf Rakendusüksusele esitatud viimase allkirjastatud projekti taotluse versiooni saate alla laadida ja üle vaadata siit: taotlus_2021-2027.6.01.24- 0542_04072024_153206.pdf.asice Volitused Kontrollige e-äriregistrist, kas Teil on äriregistri registrikaardi järgi õigus taotleja MTÜ Kardirada (registrikood 80641204) esindamiseks: Kontrolli äriregistri registrikaarti siit. Taotlusele ei ole lisatud volituse faile. Kinnitused Palun tutvuge alljärgnevate tingimustega ning kinnitage, et olete nendega nõus: Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega seotud kohustustest. Kinnitan, et kõik partnerid on andnud nõusoleku projektis osalemise kohta ja on teadlikud toetuse saamisega seotud kohustustest. Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusega nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“. Kinnitan, et olen teadlik, et perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 20 kohaselt toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse. Kinnitan, et olen teadlik, et taotlemisega seotud andmeid kasutatakse ÜSS2021_2027 § 17 kohase hindamise läbiviimisel. Kinnitan, et olen teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta, kui esinevad Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (ühendmäärus) § 34 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni alused või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks, kui esinevad ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Kinnitan, et nõustun, et mind auditeeritakse ja kontrollitakse ÜSS2021_2027 alusel. Kinnitan, et mina ja mu partnerid nõustuvad, et meid auditeeritakse ja kontrollitakse ÜSS2021_2027 alusel. Kinnitan, et järgin projekti ellu viimisel Eesti Vabariigi Põhiseaduses, Euroopa Liidu Põhiõiguste hartas ja Puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatut. Kinnitan, et projekt vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 lõikes 4 toodud keskkonnanõuetele ning „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, mida järgitakse ka projekti elluviimisel. Kinnitan, et projekti kõiki tegevusi ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud, välja arvatud juhul, kui see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 kohaselt lubatud. Kinnitan, et järgin rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 3 kohaseid sanktsioone ning välistan otseselt ja kaudselt tehingud sanktsioneeritud isikutega. Kinnitan, et mu partnerid järgivad rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 3 kohaseid sanktsioone ning välistavad otseselt ja kaudselt tehingud sanktsioneeritud isikutega. Kinnitan, et projekti tulemusel loodud või soetatud vara jääb pärast projekti lõppemist avalikku kasutusse vähemalt viieks aastaks. Kinnitan, et tagan toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimise viisil, mis muudab need suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta neid kohandada või kasutada eridisaini, mis hõlmab nelja peamise erivajaduse (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga ja eakas) ja ajalise iseloomuga erivajadusega (püsiv ja ajutine) ning liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega arvestamise. Kinnitan regionaalabi saamise puhul, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole sama või sarnast tegevust või selle osa üle viidud ühest Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi ettevõttest (algne ettevõte) teise Euroopa Majanduspiirkonna lepingu muus osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav ettevõte), kus toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ja seetõttu  Euroopa Majanduspiirkonnas asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad ning sellega seoses võtab ta kohustuse, et sellist ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering tehtud. Kinnitan, et kõik taotluses esitatud andmed on õiged ja täielikud, olen ülaltoodud tingimustega tutvunud ja olen nendega nõus. Allkirjastaja andmed (allkirjastatud digitaalselt) Ees- ja perenimi: Jüri Moor Allkirjastamise aeg: 05.07.2024 17:44  Projekti "Kiviõli seikluskeskuse tegevuste laiendamine lastele, noortele ja erivajadustega inimestele" taotlus rahastamiseks Taotleja Lehel saate sisestada projekti taotleja andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki sisestatud andmeid saate enne taotluse lõplikku esitamist muuta, kontaktisikuid saate muuta kogu projekti eluaja vältel. Taotluse esitamiseks tuleb kõik andmed sisestada järgnevatesse väljadesse. Taotlust saavad e-toetuse keskkonna kaudu näha, muuta, allkirjastada ja esitada üksnes kontaktisikuks lisatud isikud. Taotleja andmed Taotleja nimi: Sihtasutus Kiviõli Seiklusturismi Keskus Registrikood: 90003551 Juriidiline vorm: Sihtasutus Telefon: +372 53317322 E-post: [email protected] Riik: Eesti Aadress: Mäepealse tee 1, Kiviõli linn, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond Postiindeks: 43125 Pangakonto: EE081010220051202012 Konto omanik, millele rakendusüksus teostab Jah toetuse makseid, on ka makse saajaks: Makse saaja pangas: Sihtasutus Kiviõli Seiklusturismi Keskus Ettevõtte suurus: Ei kohaldu Projekti kulude käibemaks: Saab küsida riigilt tagasi Kaupade / teenuste ostmiseks, tööde tegemiseks Ei tuleb läbi viia riigihange: EMTAK põhitegevusala: 68201 (Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus) Kontaktisikud Nimi Ametikoht Roll Telefon E-post Isik soovib saada teavitusi e-postile Mihkel Laan konsultant Kontaktisik 5297984 mihkel. Ei [email protected] Isikukood: 38009172711 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Hannes Orgse konsultant Projektijuht 5530861 hannes.orgse@gmail. Ei com Isikukood: 38110050311 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Tõnu Valdmaa juhatuse liiga Projektijuht, 56698541 tonu@seikluskeskus. Jah Sisestaja ee Isikukood: 38105062213 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kirjavahetus Projekt Maksetaotlus Aruanne Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Airis Vesk Konsultant Kontaktisik 56685523 airis@seikluskeskus. Ei ee Isikukood: 48702122250 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Üldandmed Lehel saate sisestada projekti üldandmed ja info selle kohta, kas olete saanud või taotlenud käesoleva projektiga sisuliselt seotud tegevuste elluviimiseks toetust teistest allikatest. Toetust ei saa taotleda kulule, mida on juba teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi vahenditest rahastatud. Projekti üldandmed Projekti number: 2021-2027.6.01.24-0300 Projekti nimi: Kiviõli seikluskeskuse tegevuste laiendamine lastele, noortele ja erivajadustega inimestele Projekti algus ja lõpp: 01.01.2024 - 30.04.2026 Taotlusvoorust tulenevad andmed Meede: 2021-2027.6.1 (EK nr 8.1) Õiglane üleminek Taotlusvoor: 6.1.11 ÕÜF Ida-Viru piirkondlikud algatused - suurprojektid - 30.11.2023-31.05.2024 Valdkond, millesse projekt panustab: 2021-2027.6.1.11 Regionaalareng - piirkondlikud algatused (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) Käesoleva projektiga seotud toetused Kas taotleja on rakendanud või taotlenud Ei vahendeid käesoleva projektiga sisuliselt seotud (k.a jätkutegevused) tegevuste rahastamiseks?: Partnerid ja makse saajad Lehel saate sisestada projekti elluviimisesse kaasatud partnerid ja nende kontaktisikud. Kohustuslik on sisestada partnerid, kes panustavad projekti rahaliselt või kelle kulusid projektist hüvitatakse. Siin sisestatud andmetega eeltäidetakse rahastajate leht. Kõik taotluse juurde kontaktisikuks märgitud isikud näevad antud taotlust e-toetuse keskkonna kaudu ning saavad taotlust enne selle ametlikku esitamist muuta ja allkirjastada ning esitada. Partnerid, makse saajad ja nende kontaktisikud Nimi Nimi pangas Registri- Roll Telefon E-post /isikukood Sihtasutus Kiviõli Sihtasutus Kiviõli Makse Seiklusturismi Keskus Seiklusturismi Keskus 90003551 saaja Pangakonto: EE081010220051202012 Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Näitan: 10 Kokku: 1 Sisu Lehel saate kirjeldada projekti, tuues välja projektile sõnastatud eesmärgi ja tulemuse, projekti tegevused koos väljunditega ning nende saavutamise mõõdikud. Samuti saate määratleda projekti seotuse valdkonnaga, millesse projekt panustab. Siin lehel sisestatud projekti väljundite kohta tuleb järgmistel lehtedel sisestada lisaandmeid. Projekti valdkonnad Valdkond, millesse projekt panustab: Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Projekti väljund: Põhivarainvesteering Projekti asukoht Projekti asukoha tüüp: Katastritunnus Katastritunnus: * 30901:004:0015 Projekti kirjeldus Olemasolev olukord ja ülevaade projekti Taust ja hetkeolukord vajalikkusest: Kiviõli Seikluskeskus on Lüganuse vallas Kiviõli linnas asuv turismi- ja kogukonnakeskus, mis on aastatel jooksul kujunenud üheks Ida-Virumaa kaubamärgiks ning seda nii külastajatele kui ka kohalikule kogukonnale. Tegu on aastaringselt toimiva kompleksiga, mis pakub tegevusvõimalusi nii talvisel (talvepark, sh suusakeskus jms) kui ka suvisel (suvepark, sh seikluspark, mänguväljakud, erinevad atraktsioonid jne) perioodil. Kompleksi keskmes on 90m kõrgune tehismägi, mis on üheks Ida-Virumaa sümboliks. Sihtasutus Kiviõli Seiklusturismi Keskus on asutatud MTÜ Ida-Viru Arenduskeskus Askele, Kiviõli Linnavalitsuse ja MTÜ Kiviõli Moto- ja Ekstreemspordiklubi poolt 18.11.2005 ja on registreeritud Äriregistris 27.03.2006. Sihtasutuse eesmärgiks on oma vara ja oskusteabe kasutamise kaudu seiklusturismi keskuse välja arendamine, vajalike investeeringute kaasamine ning vastava infrastruktuuri väljaehitamine ja rakendamine. SA põhikirjaliste eesmärkide ellu viimisega (Kiviõli vana poolkoksimäe 80,11ha piirkonna korrastamisega) kaasnevad samal ajal ka positiivsed keskkonnakaitselised mõjud, paraneb üldine elukeskkond ning suureneb piirkonna turismialane atraktiivsus.  Kiviõli Seikluskeskuse kompleksi on tänaseks põimunud nii ettevõtlus kui ka kogukonnale suunatud tegevused. Näiteks pakub SA Kiviõli Seiklusturismi Keskus koostöös kohaliku omavalitsusega Lüganuse valla haridusasutustes käivatele lastele võimalust kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks ning seda tasuta. Samuti toimuvad seikluskeskuse taristul erinevad kohalikule kogukonnale suunatud sündmused, seminarid jms. Seikluskeskus (operaatorettevõtted) on ühtlasi ka esimeseks töökohaks paljudele kohalikele noortele, pakkudes võimalusi osaajaga ja /või suveperioodil omandada töökogemust. Projekti vajalikkus Selleks, et tagada seikluskeskuse pikaajaline jätkusuutlikkus, on vajalik järjepidevalt tegeleda tootearendusega ning hõlmata seejuures uusi sihtgruppe. Ilma uute ja/või edasiarendatud teenusteta on keeruline saada korduvkülastajaid ning tagada kestlikkus. Käesoleva projekti fookuses on eelkõige kohalikele ja piirkonna noortele suunatud tegevusvõimaluse mitmekesistamine (sh erivajadusega lapsed ja noored), samas toetab projekt kaudselt ka kogukondade tugevdamist, kuna sellega kaasnevad uued tegevusvõimalused ka täiskasvanutele. Kogu kompleksi arendamise „katusteemaks“ on keskkond ning seda laiemas vaates – tegu on piirkonna postindustriaalse identiteedi kujundamisega – ajalooline tööstuspiirkond kujundatakse ümber uute sihtotstarvete jaoks ja on mõeldud avalikes huvides kasutamiseks. Projekt ei ole oma loomult suunatud tulu teenimisele ning pole seetõttu realiseeritav ka ilma toetuseta. Projekti käigus taotlejale (SA) tekkiv täiendav renditulu suunatakse kogu ulatuses teenuste pakkumise ja arendamisega seotud kulude katteks. Eelnevast tulenevalt on kogu tegevus käsitletav ka sotsiaalse ettevõtlusena, mis loob piirkonna elanike ja külastajate jaoks sotsiaalset hüve ilma kasumitaotluseta. Projekti eesmärk ja tulemused: Projekti strateegiline eesmärk on Kiviõli Seikluskeskuse arendamine rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud vabaaja keskuseks, mis on suurepärane näide ajaloolise tööstuspärandi kasutamisest kaasaegses ja keskkonnasõbralikus võtmes ning mis on aastaringses kasutuses nii kohaliku kogukonna, Eesti-siseste kui ka väliskülastajate poolt. Projekti otsene eesmärk on Kiviõli Seikluskeskuse teenuste mitmekesistamine kohalikele ja piirkonna noortele, sh teenuste pakkumise võimekuse loomine erivajadustega lastele ja noortele. Projekti väljundiks on uued tegevusvõimalused piirkonna lastele ja noortele ning ka teistele külastajatele, sh: 1. Uus õppenõlv lastele, noortele ja erivajadustega inimestele 2. Noortele suunatud driftikardi rada 3. Rattapark koos ratastega 4. Võrgumaailm lastele 5. Lastele suunatud madalseiklusrada 6. Erivajadustega laste atraktsioonid (ratastoolikiik, liivakopp ratastoolile) Projekti tulemuseks on piirkonna laste ja noorte vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistumine ning uute võimaluste tekkimine erivajadusega inimestele, mis tugevdab kogukondade sidusust. Projekti mõjuks on Kiviõli Seikluskeskuse kui Ida-Virumaa ühe sümbol-objekti kestlik areng, mis näitab parimal võimalikul viisil, kuidas tööstuspärandit saab tänapäevases võtmes kasutada, toetades seeläbi kogukondade sidusust ning kogu piirkonna atraktiivsust kestliku elukeskonnana. Projekti lühikokkuvõte avalikkusele: Kiviõli Seikluskeskus on turismi- ja kogukonnakeskus, mis on aastatel jooksul kujunenud üheks Ida-Virumaa kaubamärgiks. Käesoleva projekti otsene eesmärk on seikluskeskuse teenuste mitmekesistamine piirkonna noortele, sh teenuste pakkumise võimekuse loomine erivajadustega inimestele. Projekti raames mitmekesistakse noortele ja erivajadusega inimestele suunatud tegevusvõimalusi, sh rajatakse uus õppenõlv, driftikardi rada ja rattapark, paigaldatakse võrgumaailm ja madalseiklusrada jne. Projekti mõju meetme eesmärgile: Toetuse andmise eesmärk on parandada Ida-Virumaa elanikkonna sidusust ja toimetulekut kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis, pakkudes sihtpiirkonna elanikele võimalust kodanikualgatuste toetamise kaudu üleminekuprotsessi mõtestada, sa muti luua sellele positiivset tähendust ning selles osaleda. Toetatavad projektid peavad panustama sihtpiirkonna võimesse tegeleda kliimaneutraalsele majandusele ülemineku mõjudega vähemalt ühes järgmistest mõjuvaldkondadest: 1) sotsiaalsed mõjud; 2) tööhõivealased mõjud; 3) majanduslikud mõjud; 4) keskkonnamõjud. Lisaks peavad elluviidavad tegevused panustama vähemalt ühe järgmise projekti spetsiifilise väljundnäitaja saavutamisse: 1) tegevustest osavõtnute arv; 2) rajatud avalikkusele suunatud objektide arv Käesolev projekt on otseselt seotud nii toetuse andmise eesmärgi, mõjuvaldkondade kui ka väljundnäitajatega ning seda järgmiselt: 1. Kiviõli Seikluskeskus on nii Kiviõli linna, Lüganuse valla kui ka kogu Ida-Virumaa jaoks objekt, mis on suurepärane näide sellest, kuidas kasutada põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega kaasnenud tööstuspärandit uues ning kliimaneutraalsele majandusele sobivas kontekstis pidades seejuures silmas avalikku hüve. Tegu on kompleksiga, mis on loonud nii kohalikule kogukonnale kui ka külastajatele positiivse tähendusega objekti. Antud projekti raames tugevdatakse keskust eelkõige lastele ja noortele, aga ka erivajadusega inimestele suunatud atraktsioonide rajamise kaudu, mis toetab otseselt kogukondade sidusust. 2. Projektiga kaasnevad nii sotsiaalsed kui ka tööhõivealased mõjud. Sotsiaalses vaates tekib noortele ja erivajadustega inimestele võimalus nii talve- kui ka suveperioodil vaba aega veeta ning seda kas tasuta või taskukohase hinnaga. Tööhõivelises mõttes kaasnevad projektiga ka täiendavad töökohad, mis on suunatud otseselt kohalikule kogukonnale, sh osaajalise töökoormusega kohad kohalikele noortele. Töökohad luuakse operaatorettevõtete juurde. 3. Projekti väljundiks on avalikkusele suunatud uued tegevusvõimalused (objektid), fookusega lastele ja noortele.  3. Projektil on mõju ka osavõtjate arvule – keskuses saavad tegevusvõimaluse erivajadusega inimesed, kes varem pole keskuse tegevustest osa saanud. Kokkuvõttes on tegu näidisobjektiga, mis sobib nii Eestis kui ka rahvusvahelises vaates visiitkaardiks - kuidas kasutada põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega kaasnenud tööstuspärandit uues ning kliimaneutraalsele majandusele sobivas kontekstis pidades seejuures silmas avalikku hüve ning suurendades sotsiaalset sidusust. Projekti panus piirkonna võimesse tegeleda Käesolev projekt on seotud nii kliimaneutraalsele majandusele kliimaneutraalsele majandusele ülemineku ülemineku sotsiaalsete ja tööhõiveliste mõjudega kui ka keskkonna- sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja alaste ja majanduslike mõjudega. keskkonnamõjudega: Antud projekti vaates on kõige olulisemad selle sotsiaalsed mõjud. Projektiga luuakse tegevusvõimalused lastele ja noortele ning erivajadustega inimestele, mis panustab kokkuvõttes otseselt kogukonna sidususe suurendamisele. Kui lastel ja noortel on kohapeal piisavalt tegevusvõimalusi, tugevneb ka nende kodukoha tunne ja patriotism, mis seob neid omakorda rohkem piirkonnaga. Erivajadusega inimesed on seni keskuse tegevustest suuresti ilma jäänud, aga käesoleva projektiga saavad nad nii talvisel kui ka suvisel perioodil enda jaoks sobivad atraktsioonid. Tööhõivealases vaates on Kiviõli Seikluskeskusel äärmiselt oluline roll kohalikele noortele hooajaliste töövõimaluste pakkumisel. Hoojal leiab keskuses rakendust 50- 60 noort, kellest paljudele on see esimene töökogemus. Ka käesoleva projektiga kaasn evad täiendavad töökohad, mis on suunatud otseselt kohalikule kogukonnale, sh osaajalise töökoormusega kohad kohalikele noortele. Töökohad luuakse operaatorettevõtete juurde. Keskkonnavaates on Kiviõli Seikluskeskuse unikaalseks omapärks paiknemine Baltikumi kõige kõrgema tehimäe nõlval. Mägi on tekkinud Kiviõli ja Kohtla-Järve keemiatehase poolt põlevkiviõli tootmisel tekkinud poolkoksi ladustamisel. SA Kiviõli Seiklusturismi Keskus on oma tegevuse algusest peale seadnud oma põhikirjaliseks eesmärgiks vana poolkoksimäe u 80ha suuruse piirkonna korrastamise, millega kaasnevad samal ajal ka positiivsed keskkonnakaitselised mõjud. Seega on tegu keskkonna-alaselt näidisprojektiga - kuidas tänapäevasel viisil endise "jäätmehunniku" ala kasutusele võtta. Majanduslikus vaates on oluline projekti kaudne mõju - lisanduvad teenused võimaldavad suurendada operaatorettevõtte tulubaasi ning täiendav külalistevoog toetab omakorda piirkonna majutus- ja toitlustusasutusi ning vaba aja teenuste osutajaid. Tänu Kiviõli Seikluskeskusele on piirkonda tekkinud mitmeid uusi ettevõtteid (nt Tuhamäe hostel), kes kaaluvad ka lähimas perspektiivis laiendamist, mis omakorda toob kaasa täiendavad tööhõivet ja sotsiaalamajanduslikku positiivset mõju. Projekti tulemuste jätkusuutlikkus: Kiviõli Seikluskeskuse ajalugu ulatub juba ligi 20 aasta tagusesse aega. Talveperioodil tegutseb alal suusakeskus, kus on Baltikumi pikimad suusanõlvad (pikkuses 400- 700 m, algajate kasutuses on 90-meetrine nõlv) ja erinevad talvised atraktsioonid. Sõltuvalt lumeoludest tegutseb suusakeskus ajavahemikus november - märts. Suveperioodil (juuni-august) on keskuses avatud suvepark, kus on nt liikluslinn, kõrgseikluspark,  trossilaskumine, erinevad mänguväljakud, pumptracki rada, mägiautorada, kaevandusala jpm. Keskust on arendatud mitme suure investeeringuprojekti toel, järjepideva töö tulemusena on väljakujunenud aastaringselt toimiv kompleks. Eelnevast tulenevalt on tagatud projekti sisuline jätkusuutlikkus - tegu on pika ajalooga ning järjepidevalt arenenud keskusega, kuhu käesoleva projekti raames lisandub uusi tegevusvõimalusi lastele ja noortele ning erivajadustega inimestele. Projekti sisulist jätkusuutlikkust tugevdab ka Kiviõli Seikluskeskuse aktiivne roll Ida-Viru turismiklastris. Koostöös klastriga toimub ka Kiviõli Seikluskeskuse järjepidev turundamine, mida keskus ise eraldiseisvalt ei jõuaks teha. Turismiklastri järjepideva turundus- ja tootearendustegevuse toel on Ida-Virumaa ööbimiste arv jõudnud 2023. a seisuga järgi Pärnu linna omale. Maakonna katuslauseks on "seiklusmaa" - Kiviõli Seikluskeskus sobib oma tegevusega vastavasse kontseptsiooni ideaalselt. Aastatel 2024-2027 panustab turismiklaster siseturu kõrval ka Soome ja Läti turule, mis omakorda aitab tugevdada ka Kiviõli Seikluskeskuse jätkusuutlikkust. Projekti tulemuste (ehitus)tehnilise jätkusuutlikkuse ehk projekt raames rajatavate atraktsioonide kestlikkuse aitab tagada SA ning partnerettevõtete senine kogemus ja kompetents. Keskusel on teadmised ja oskused, mis on vajalik rajatiste hooldamiseks ning seda rakedatakse ka uute atraktsioonide jaoks. Spetsiifilist lisakompetentsi uute rajatiste jaoks vaja hankida ei ole, nende haldamise ja hooldamisega saadakse hakkama olemasoleva personali baasil. Projekti tulemused on jätkusuutlikud ka finantsiliselt - projekti omafinantseering kaetakse omavahendite ja Lüganuse valla toetuse baasil. Vähesel määral suurenevad hoolduskulud on kavas katta täiendavatest tuludest, mida saadakse operaatorettevõtte rendimakse suurendamisest. Projekti eeltingimused: Tulenevalt projekti iseloomust ei eelda see keerukate ja mahukate eeltööde teostamist. Projekti kõige olulisemaks eeltööks oli sisukontseptsiooni koostamine, sh projekti tegevuste määratlemine. Tulenevalt enam kui 10 aasta pikkusest kogemusest on projekti algatajatel väga hea teadmine, milliste atraktsioonide lisamine võiks lastele ja noortele eelkõige huvi pakkuda ning millest on kõige enam puudus. Sisukontseptsiooni koostamisel peeti eelkõige silmas seda, et projekti raames teostatavad põhivarainvesteeringud vastaks noorte ootustele, mitmekesistaksid seni pakutavat ning oleks ühtlasi kasutatavad ka erivajadustega inimeste poolt, kellele siiani tegevusvõimalusi keskuses ei olnud. Eeltööde tulemusena valiti projekti tegevusteks uue õppenõlva rajamine lastele, noortele ja erivajadustega inimestele; noortele suunatud driftikardi raja rajamine; ratta park rajamine koos rataste soetamisega; võrgumaailma rajamine lastele; lastele suunatud madalseiklusraja rajamine ning erivajadustega lastele atraktsioonide rajamine (ratastoolikiik, liivakopp ratastoolile). Projekti aluseks oli ka SA Kiviõli Seiklusturismi Keskus nõukogu otsus esitada taotlus meetmesse "Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks" eesmärgiga teenuseid uuendada ja kaasajastada (otsus on lisatud taotlusele). Sisukontseptsioonist lähtuvalt toimusid järgmised ettevalmistustegevused: 1. Koostati projekti esialgne kirjeldus ning läbiti eelnõustamine RTK-ga. Projekt sai eelnõustamise raames positiivse tagasiside. 2. Koostati ehituslik eelprojekt (koostaja OÜ Kino Maastikuarhitektid). Eelprojekt on lisatud taotlusele. 3.  3. Võeti eraldi detailsed hinnapakkumised kõigile projekti tegevustele, mille alusel koostati eelarve. Kõik hinnapakkumised on taotlusele lisatud. 4. Konsulteeriti kohaliku omavalitsusega ning saadi nõusolek projekti omafinantseeringu katmisel osalemiseks. 5. Esitati ehitusloa taotlus (21.05.24). Ehitusloa eelduslik väljastamise aeg on 05.06.2024. a. 6. Koostati käesolev projektitaotlus koos lisadega (konsultant OÜ Cumulus Consulting). Vastavad eeltegevused on piisavad, et projekti positiivse rahastusotsuse raames valmistada ette riigihange ning projekt ellu viia. Omafinantseeringu allikad: Projekti omaosalus tagatakse SA Kiviõli Seiklusturismi Keskuse omavahenditest, sh osaleb finantseerimiseks SA asutaja Lüganuse vald (ulatuses 60 000 eurot). Lüganuse Vallavolikogu tegi vastavasisulise kaasfinantseerimise otsuse 29.05.2024. a, otsus on leitav valla kodulehelt. SA Kiviõli Seiklusturismi Keskusel on pikaajaline kogemus erinevatest fondidest toetatud projektide elluviimisel, mistõttu on keskusel ka väga hea teadmine, kuidas tagada projektide finantseerimine jätkusuutlikul moel. Põhjendus ettemakse taotlemisel: Projekti taotlejal (SA Kiviõli Seiklusturismi Keskus) sellises mahus vabad vahendid, mis võimaldaksid ehitustegevuse koheselt katta, puuduvad. Projekti kogumaht on suurusjärgus 800 tuhat eurot, mis tähendab, et igakuised ehitaja poolt esitatud arved ulatuvad kõige aktiivsemal ehitusperioodil suurusjärku 100 000 eurot või enam. Vajadusel oleks võimalik nende tasumiseks kasutada pankade poolt pakutavat sildfinantseerimist, kuid sellega kaasnevad täiendavad intressikulud. Seetõttu on majanduslikult mõistlik taodelda ettemaksu, mis on meetme tingimustest lähtuvalt lubatud. Nii jääb ära projekti täiendav sildfinantseerimise kulu ja organisatsioon ei pea võtma lisaks omafinantseeringuga seonduvale täiendavat finantskulu. Projekti tegevuste valiku põhjendatus: Projekti tegevused on hoolikalt läbimõeldud, nende vajadus baseerub Kiviõli Seikluskeskuse varasemal kogemusel (enam kui 10 aastat teenuste osutamist). 1. Uus õppenõlv lastele, noortele ja erivajadustega inimestele Mäesuusatamine ja lumelauatamisega on seikluskeskuses tegeletud 12 hooaega. Õppenõlvale leiavad tee kooligrupid, algajad ja pere kõige pisemad. Kohaliku valla koolide kehalise kasvatuse tunnid toimuvad talvel suusamäel ning valla noored saavad suusanõlvasid kasutada korra nädalas tasuta. Iga aastaga kasvab antud ala algajate arv, mistõttu on vajadus uue sobiliku profiiliga õppenõlva järele. Projekti raames paigaldatakse nõlvale kasutajasõbralik linttõstuk. Uue õppenõlva rajamine ja tõstuki paigaldamine on vajalik ka piiratud liikumisvõimega suusasõprade tarvis. Selle tarvis on juba soetatud vastav varustus ning koolitatud instruktorid. Lisanõlv annab juurde võimaluse korraldada rohkem koolitusi ning teha seda ohutumalt. Suvel kasutavad tõstukit algajaid ratturid (lapsed), kes suure tõstukiga veel mäe tippu ei oska/julge sõita. Uuele õppenõlvale rajatakse lisaks kurvide ja teiste elementidega rattarada algajatele. Samuti teenindab sama tõstuk suvise lumerõngaraja kasutajaid. 2. Noortele suunatud driftikardi rada S-KID, mis on uus driftimiskogemus, mis on mõeldud eelkõige noortele vanuses 7-15 aastat. Spetsiaalse libiseva kattega rajal sõidavad elektrilised driftikardid. Talvehooaja saabudes liigub sõidukirg lumele, kus ka homsed piloodid otsivad drifti ehk driftimise kunsti ja suurejoonelisi manöövreid täielikus ohutuses: S-KID on alternatiivne lahendus mõlema kaasamiseks. Vanematele ja lastele  põnevaid sõiduelamusi lumel, kuid suvisel ajal üsna väikesel alal. Uus kontseptsioon sisaldab umbes 500 ruutmeetri suurust pinda, elektrilisi minikarte ja tõkkeid. S-KID süsteemiga saab libiseda, driftida, vasturoolida ja möödasõite teha. 3. Rattapark Tuhamäe väga oluliseks eduteguriks on võimalus kujundada erinevaid radu ja atraktsioone. See võimaldab luua nii harrastaja kui ka turisti downhill rattarajad, kust nii lapsed kui täiskasvanud saavad põnevaid radu mööda mäest alla sõita. Rajad on kaetud spetsiaalse tolmuvaba kattega, kus sõitja saab valida erineva raskusastmega radade vahel. Kogenumad sõitjad saavad mäe otsa olemasoleva suusatõstukiga. Algajad ja lapsed saavad kasutada eskalaatortüüpi tõstukit, mis viib algajate raja algusesse. Radadel saab kasutada erinevaid elemente: kaldkurvid, lained, hüpped, kurvid jne. Rattapargi üheks ainulaadsemaks osaks Eestis tuleb eraldi hüpetega sektsioon, mis koosneb kolmest eri raskusastmega hüpetega rajalõigust. Seal saab teha oma esimese hüppe jalgrattaga ja saavad harjutada ka oma ala profid. Rattapargis on seni olemas downhill radu just proffidele, kuid uue osaga tekib võimalus seda ala esimest korda proovida. 4. Võrgumaailm Tegemist on Eestis ainulaadse postide vahele riputatud erinevate võrgust tunnelite ja hüppamisväljakute kompleksiga, kus saab turnida ja hüpata. Võrgumaailmas leiab täispuhutavad pallid, pehmed tellised, rippuvad kiiged ning liumäed. Kuna puudub vanusepiirang, siis võrgumaailm pakub lustimist nii suurtele kui väikestele. Võrgumaailma saab siduda juba pargis oleva "Lennuki mänguväljakuga", mille tulemusena tekib üks võimas kompleks unustamatuks seikluseks. 5. Lastele suunatud madalseiklusrada Seiklusrada rajatakse postidele. Mängude ja platvormide kõrgus maapinnast on 30 cm, mis võimaldab turnimist ka kõige pisematel. Seiklusrada on omaette väljakutse ja iseenda proovilepanek hoolimata vanusest. Tasakaal ja kõrgustega harjumine on kasulik kõigile, madalseiklusrada on selleks parim sissejuhatus. Lapsed, kes on maast-madalast roninud ja turninud, tunnevad kindlasti huvi ka tulevikus põnevate spordialade ja liikumisharrastuste vastu. 6. Erivajadustega laste atraktsioonid Mängida ja lustida tahavad kõik lapsed, olenemata nende vanusest ja tervislikust seisundist. Paraku on sunnitud osad lapsed seda tegema ratastoolis. Selle tarbeks paigaldatakse kaks atraktsiooni. Projekti meeskond: Projekti ettevalmistusse ja elluviimisesse kaasatakse kogemustega meeskond, mis koosneb neljast liikmest. Tõnu Valdmaa​ (SA Kiviõli Seiklusturismi Keskus juhatuse liige) - Tõnu ülesandeks on käesoleva projekti juures kõigi tegevuste elluviimise koordineerimine ning nende tulemuslikkuse eest vastutamine. Tõnu on  alates 2013. aastast vastutanud Kiviõli Seikluskeskuse tehniliste lahenduste arendamise eest ning pikaajalise sisulise ja administratiivse kogemusega. Lisaks vastutab Tõnu kogu keskuse arendamise, sündmuste korraldamise, teenuste ja taristu arendamise ja korrashoiu eest. Airis Vesk (SA klienditeeninduse, personali- ja turundusjuht) - Airisel on 11 aasta pikkune kogemus klienditeenidusvaldkonnas. Tema ülesanneteks on mh Kiviõli Seikluskeskuse personali värbamine, koolitamine ja juhtimine. Vastava tegevuse eest on Airis seikluskeskuses vastutanud viimased 7 aastat. Lisaks on Airis viimased 5 aastat olnud seikluskeskuse turunduse eest vastutav isik. Eelnevast lähtuvalt on käesoleva projekti puhul Airise ülesandeks personali ja turundusega seotud küsimused. Tiina Viikman (projekti raamatupidaja) - Tiinal on enam kui 20 aasta pikkune kogemus finantsjuhtimises ja raamatupidamises. SA Kiviõli Seiklusturismi Keskuse raamatupidamist, sh projektidega seotud aruandlust, on Tiina korraldanud viimased 5 aastat. Käesoleva projekti raames on Tiina ülesandeks projekti raamatupidamise korraldamine, mis hõlmab sellega seonduvalt ka aruandlust. Madis Olt (teenuste operaatorettevõtte juht) - Madis on pikaajaliste kogemustega ettevõtja, kes on mh Kiviõli Seikluskeskuse idee üks autoritest. Madisel on enam kui 20 aasta pikkune juhtimisalane kogemus, mh on ta Kiviõli Seikluskeskuse projektidega tegelenud alates 2001. aastast. Alates 2013. aastast on Madis keskuse suusatõstukite ja teenuste arendamisega seotud tegevuste eest. Antud projekti raames on Madise ülesandeks strateegiline juhtimine ning täiendavate teenuste praktiline arendamine, mis on võimalik tänu projekti investeeringutele. Eelpool kirjeldatud meeskonnaliikmetele lisaks ostetakse projekti edukaks elluviimiseks sisse projektijuhtimise teenus. Vastav teenuspakkuja leitakse ostumenetlusega peale projekti positiivset rahastamisotsust. Projektijuhtimisteenuse osutaja ülesanneteks on mh: (​riigi)hangete korraldamine projekti vahearuannete ja lõpparuande koostamine projekti maksetaotluste koostamine projektiga seonduva raamatupidamisdokumentatsiooni korraldamine tellija esindamine projekti sisutegevuste juures, sh suhtlus ehitaja, omanikujärelevalve, vajadusel kohaliku omavalitsuse jt osapooltega suhtlemine rakendusüksusega, vajadusel muudatustaotluste jms koostamine muu projekti edukaks elluviimiseks vajalikud tegevused Projekti strateegiliste küsimuste arutamiseks kaasatakse vajadusle ka SA nõukogu. Projekti riskide kirjeldus: Projektiga kaasnevad riskid on jaotatud kaheks - elluviimisega seotud ning tulemuste ja mõjuga seotud riskid. Järgnevalt on analüüsitud peamisi riske, sh nende realiseerumise tõenäosust, mõju ning riskide vältimise ja maandamise meetodeid. 1. Projekt elluviimisega seonduvad riskid ​Projekti tehniline ettevalmistus pole piisavalt kvaliteetne, mistõttu projekti elluviimine takerdub ehitustehniliste küsimuste taha (tõenäosus: väike; mõju: keskmine) - risk on maandatud, kuna projekt on oma olemuselt lihtne ja ei hõlma keerukat ega mahukat ehitustegevust. Investeeringule on koostatud eelprojekt ning esitatud on ehitusloa taotlus, mis väljastatakse 2024. a juuni alguses. Taotlejal on pikaajaline kogemus erinevate ehitustegevuste teostamisel ja atraktsioonide rajamisel ning selge nägemus, mida käesoleva projektiga soovitakse teha, mistõttu ei ole antud risk arvestatav.  Projekti meeskond pole piisavalt kompetentne, mistõttu projekti elluviimine ei õnnestu soovitud kava kohaselt (tõenäosus: väike; mõju: keskmine) - risk on maandatud, kuna projekti meeskonnal on pikaajaline kogemus analoogsete projektidega, sh on arvestatud, et oleks tagatud nii ehituslik, sisuline kui ka projekti administratiivseks juhtimiseks vajalik teadmine (vt ka projekti meeskonna kirjeldus). Projekti eelarve osutub hangete läbiviimiseks järel kallimaks (tõenäosus: keskmine; mõju: keskmine) - riski maandamiseks võeti taotluse koostamise raames igale projekti tegevusele eraldiseisev detailne hinnapakkumine, mis annab kindluse, et eelarve on realistlik. Juhul, kui hangete läbiviimise tulemusena osutub projekt siiski kallimaks, kaetakse täiendav omafinantseering SA poolt. Projekti ehitustööd ei ole piisavalt kvaliteetsed ja/või ei ole nende teostajal piisavalt suutlikkust neid kvaliteetselt ja tähtajaliselt ellu viia (tõenäosus: keskmine; mõju: keskmine) - riski maandamiseks viiakse projekti positiivse rahastusotsuse korral läbi põhjalikult ja rahastajaga kooskõlastatult ettevalmistatud riigihange, mis valmistataks ette lähtuvalt vastavast juhendist ja mis välistab nõuetele mittevastavad pakkujad. Eraldi ostetakse sisse ehituse omanikujärelevalve teenus, mis tagab tööde pideva kontrolli ja vajadusel kiire sekkumise, samuti osaleb järelevalves pidevalt tellija esindaja. Projekt ei püsi erinevate tegurite koosmõjul ajakavas, nt hanked vaidlustatakse vms (tõenäosus: keskmine; mõju: keskmine). Kuigi tegu ei ole suure ega keerulise objektiga, on projekti ajakavas igaks juhuks ettenähtud ajavaru, mis võimaldab hangete takerdumise või ehitustegevuse raames ilmnenud objektiivselt ettenägematute asjaolude ilmnemisel kasutada varuaega, mis on projekti ajakavasse sisse arvestatud. Äärmisel juhul on võimalik projekti ka pikendada, kuna vahendite kasutamise tähtaeg on 31.08.26, samas peaks projekt kõigi eelduste kohaselt olema lõpetatud 31.12.25, mis tähendab, et ajapuhver on piisav. 2. Projekti tulemuste ja mõju saavutamisega seotud riskid ​Projekti raames rajatavad atraktsioonid ei leia piisavalt kasutust, objekt jääb valmimise järel seisma (tõenäosus: väike; mõju: suur) - risk on sisuliselt maandatud, kuna SA tegevus on olnud läbi aastate väga aktiivne ning keskus on olnud järjest arenev. Riski maandab ka asjaolu, et objekti on kavandatud kasutada erinevate sihtrühmade poolt. Vajadusel aitab riski maandada atraktsioonide täiendav reklaamimine uutele sihtrühmadele. Projekt jääb ühe kitsa huvigrupi kasutusse, selle puudub laiem ühiskondlik ja kogukondlik mõju (tõenäosus: väike; mõju: keskmine) - Kiviõli Seikluskeskus on läbi aastatepikkuse järjepideva töö kujunenud üheks Ida-Virumaa sümboliks ning edulooks, mis põimib oskuslikult kokku tööstuspärandi ning tänapäeva kasutuse. SA asutajaliikmeks on ka kohalik  omavalitsus, mistõttu on tegevusse kaasatud laiem ühiskondlik ja kogukondlik kompetents. Seega ei ole tegu projekti tulemuste saavutamise vaates olulise riskiga. Projekti kasusaajad: Ida-Virumaa elanikud Projektist saadav kasu kohalikule kogukonnale: Kiviõli Seikluskeskus on üks Ida-Virumaa sümbolitest, millel on nii otsene kui ka kaudne positiivne mõju kohalikule kogukonnale. Tegu ei ole ainult Kiviõli linna ja Lüganuse valla jaoks olulise objektiga, vaid kogu maakonna ühe tõmbenumbriga. Otsene kasu kohalikule kogukonnale avaldub järgnevas: ​piirkonna lapsed ja noored saavad uued tegevusvõimalused, mis tugevdavad nende sidet kohaliku piirkonnaga; erivajadusega inimesed saavad seikluskeskuses tegevusvõimalused, mida varem pole olnud - projekt toetab otseselt võrdsete võimaluste loomist ja sotsiaalse sidususe tugevdamist; piirkonna noored saavad võimaluse osaliseks tööajaks (nt suveperioodil), mis on paljude jaoks esimene töökogemus. Projekti kaudne kasu kogukonnale avaldub järgnevas: Kiviõli Seikluskeskus kui üks ​kogu maakonna visiitkaarte saab tänu edasiarendustele tugevama positsiooni, mis loob eeldused külastuse kasvuks. Lisanduvad külastajad tähendavad ka täiendavat (turismi)tulu, mis mõjutab positiivselt keskuse operaatoreid, piirkonna toitlustus- ja majutusasutusi jt osapooli; kohaliku kogukonna usk ja teadmine, et piirkond on arenev ning siin tasub elada ja ettevõtlusega tegeleda, saab täiendava süsti. Objekti kestlik arendamine mõjub positiivselt elanikkonna identiteedile, kogukondade sidususele ning soovile piirkonnas ka tuleviks elada. Projekti kasusaajate asukoht: Üle-eestiline Projekti kasusaajate täpsustus: Kiviõli Seikluskeskus on üle-eestiliselt tuntud objekt, mille külastajad nii talveperioodil kui ka suvel on pärit Eesti erinevatest piirkondadest ning vähesel määral ka välisriikidest. Kokku külastab keskust aastas u 25-30 000 inimest, mis teeb objektist ühe enim külastatava vaba aja keskuse Ida-Virumaal. Kuigi seikluskeskuse kasusaajad on selgelt üle-eestilised, on nt talveperioodil oluline ka teenuste nn püsitarbijate olemasolu, kelleks on enamasti kohalikud ja piirkonnas elavad noored ning teised spordihuvilised. Seetõttu on käesoleva projekti puhul olulisteks kasusaajateks nii kohalikud noored (nt õppenõlva igapäevane kasutus) kui ka laiem publik. Omandisuhte kirjeldus: SA Kiviõli Seiklusturismi Keskus tegutseb u 80 ha suurusel territooriumil, mille katastritunnus on 30901:004:0015. Tegu on 100%-liselt ühiskondlike ehitiste maaga, millel osas on SA-l hoonestusõigus. SA-l on kogemus samal kinnistul varasemate investeeringuprojektide elluviimisega. Kokkvõtvalt on projekti omandisuhted selged ning mingeid muudatusi käesolev projekt nende osas kaasa ei too. Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Kinnistusraamat. Omandisuhtega seotud Kinnistusraamatu 16.05.2024 Mihkel Laan 22.1 KB pdf dokumendid väljavõte  Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Noukogu protokoll 1- Kinnituskiri Nõukogu otsus projektis osalemise kohta 22.05.2024 Mihkel Laan 50.7 KB 24... Omafinantseeringu Kinnituskiri Omafinantseeringu ja kulude katmise 22.05.2024 Mihkel Laan 19.9 KB kinn... kinnituskiri Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Sihtasutus_Kivioli_Sei... Põhikirja koopia Põhikiri 16.05.2024 Mihkel Laan 299.1 KB Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht KIVI_EP_MA.asice Eelprojekt Eelprojekt 22.05.2024 Mihkel Laan 16.3 MB Milline on projekti CO2 jalajälje hindamise Käesoleva projekti raames ei teostata kapitaalseid investeeringuid, nt ei püstitata tulemus VÕI selgitus, miks ei ole vaja seda ühtegi uut hoonet vms. hinnata?: Projekti raames soetatakse ja paigaldakse Kiviõli Seikluskeskuse alale erinevaid atraktsioone (võrgumaailm, madalseiklusrada, atraktsioonid erivajadustega lastele) ning arendatakse edasi olemasolevat keskkonda (rattapark, driftikardirada, õppenõlv), mis ei vaja eraldi kliimakindluse ega CO2 jalajälje hindamist. Kas projektis esineb märkimisväärseid Ei kliimariske (keskmise või suure mõjuga kliimaohud)?: Kui esineb märkimisväärseid mõjusid, siis milliseid leevendusmeetmeid või kohanemislahendusi plaanitakse rakendada (või on rakendatud) nende maandamiseks?: Kas projekt hõlmab fossiilsete kütuste kasutust?: Ei Näitajad Lehel saate sisestada info selle kohta, milliseid näitajaid kasutate kavandatud muutuste ning väljundite loomise mõõtmiseks. Samuti tuleb iga näitaja juures tuua välja muutust mõõtev kogus (numbriliselt), mida projekti elluviimisel kavandatakse saavutada. Projektis saavutatava muutuse tulemuse näitaja on lehel automaatselt olemas ning sellele tuleb lisada projektipõhised väärtused. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Näitaja nimetus Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Põhivarainvesteering Osalevate organisatsioonide arv Organisatsioonide 0,00 1,00 arv Rajatud avalikkusele suunatud objektide arv Objektide arv 0,00 1,00 Meetme tegevuse ülesed näitajad Osalenud organisatsioonide rahastus, mis täiendab toetust Euro 0,00 234 786,46 Kas projekt panustab näitajasse "hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "vabatahtlikus töös osalemise määr"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "elukeskkonnaga rahul või pigem rahul Jah olevate elanike osatähtsus"? Kas projekt panustab näitajasse "soolise võrdõiguslikkuse indeks"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "ligipääsetavuse mõõdik"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "ligipääsetavuse Projekt panustab otseselt vastavasse näitajasse. Projekti raames mõõdik“?: rajatakse Kiviõli Seikluskeskuses atraktsioone, mis on spetsiaalselt ligipääsetavad ka erivajadusega inimestele (nt ratastoolis), kellel varasemalt tegevusvõimalused seikluskeskuses puudusid. Uuteks võimalusteks on nt ratastoolikiik, liivakopp ratastoolile aga ka uus õppenõlv, kuhu paigaldatakse kasutajasõbralik linttõstuk, mis on vajalik piiratud liikumisvõimalustega suusasõprade jaoks. Seikluskeskusel on olemas väljaõppinud instruktorid, kes saavad erivajadusega inimesi toetada, tänu projektile tekivad ka reaalsed võimalused neid sihtgruppe kaasata. Kokkuvõttes on projekt otseselt suunatud ligipääsetavuse parandamisele, mis omakorda toetab kogukondade sidusust. Kas projekt panustab näitajasse „soolise Projektil on positiivne mõju soolisele võrdõiguslikkusele, kuna nii keskus võrdõiguslikkuse indeks“?: tervikuna kui ka projekti toel rajatavad uued tegevusvõimalused on ühtemoodi kasutatavad nii poiste ja tüdrukute kui ka meeste ja naiste poolt. Projekt väldib soolise segregatsiooni, stereotüüpide ja eelarvamuste kinnistamist. Keskusel on positiivne mõju piirkonna noorte tööõivele sõltumata soost, seda nii varasemalt kui ka tulevikus. Kas projekt panustab näitajasse „hoolivuse ja  koostöömeele mõõdik“?: SA Kiviõli Seiklusturismi Keskus on ligi 20 aastase tegevusajalooga organisatsioon, mis tegutseb selgest missioonist lähtuvalt. Käesoleval projektil on otsene positiivne mõju hoolivuse edendamisele. Projekti raames rajatavaid atraktsioone saavad kasutada erinevad sihtgrupid (sh piirkonna lapsed ja noored, erivajadustega inimesed), kes saavad mitmekesisemad kodulähedased tegevusvõimalused. Võrreldes varasemaga luuakse kvalitatiivselt uus olukord, kus just lastel ja noortel (algajatel) on võrreldes varasemaga paremad võimalused vaba aja sisustamiseks. See tähendab, et keskus tegeleb varasemast enam nendega, kellel pole kas vanusest või ligipääsetavusest tulenevalt varasemalt seiklusliku aktiivse puhkuse veetmise kogemust ja/või võimalust. Kas projekt panustab näitajasse „Vabatahtlikus Projekti panus vabatahtlikus töös osalemisele on kaudne. Nn töös osalemise määr“?: heategevuslikus vaates toetab projekt kohalike koolide noori, kuna neile pakutakse nt suusatundide raames tasuta võimalust seikluskeskuse teenuste kasutamiseks. Seikluskeskus on avatud vabatahtlike kaasamisele nii varasemalt kui ka tulevikus. Kas projekt panustab näitajasse Projekt panustab otseselt näitajasse "Elukeskkonnaga rahul või pigem "Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate rahul olevate elanike osatähtsus", kuna luuakse mitmeotstarbeline elanike osatähtsus"?: taristu, mis pakub kogukonnale senisest avaramaid võimalusi vaba aja veetmiseks. Kogukonnale suunatud tegevusvõimaluste pakkumine uuel tasemel tähendab ka suuremat rahuolu kohaliku elukeskkonnaga ning seda nii kohalikul kui ka maakondlikul tasandil. Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide Projekt panustab keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisse indeksis: projekti panus keskkonna- ja kaudselt. Strateegilises vaates panustab projekt keskkonnavaldkonda, kliimaeesmärkide saavutamisse: kuna võetakse kasutusele endine tööstuspärand ning seda tehakse kaasaegses ja keskkonnasõbralikus võtmes. Samuti lähtuvad rajatavad atraktsioonid keskkonnasõbralikkuse põhimõttest, nt kasutakse driftimiseks elektrikarte, millel puudub keskkonnale ebasoovitav mõju (erinevalt bensiinimootoril töötavatest kartidest). Kas valmiv ehitis on vastavuses kvaliteetse Jah ruumi aluspõhimõtetega?: Selgitus ehitise vastavuse kohta kvaliteetse Käesoleva projekti raames rajatatavad atraktsiooni on aja- ruumi aluspõhimõtetele: ja asjakohased, otstarbekad, kohandatavad, säästlikud ja tõhusasd, ohutud ja tervislikud, ligipääsetavad jne, mis on kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted. Eraldi saab rõhutada, et projektil on oluline panus sotsiaalse sidususe suurendamisele, tegevusvõimaluste mitmekesistamisele, kohatajule ning pärandisõbralikkusele ja esteetikale, mis on samuti kvaliteetse ruumi aluspõhimõteteks. Kokkuvõtvalt rõhutavad projekti põhivarainvesteeringud piirkonna ja objekti eripära ning teevad seda tänapäevasel moel, mistõttu on nende vastavus kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele üheselt selge. Kas taristuinvesteeringu puhul on vajalik läbi Ei viia CO2 jalajälje hindamine: Põhjendus, miks CO2 jalajälje hindamine ei ole  vajalik: Projekti raames teostatavate põhivarainvesteeringute näol on ehituslikus mõttes tegu rajatistega, mis on mõeldud vabas õhus kasutamiseks nii talvel kui ka suvel. Eelnevast tulenevalt ei ole tegu investeeringutega, mis vajavad eraldi kliimakindluse hindamist (ei rajata hooneid, tegevusteks ei kasutata kütet, arvestatavas mahus vett jne). Kas projekt on seotud fossiilkütuste otsese Ei kasutusega?: Kas on läbi viidud kliimamuutustega Jah kohanemise ja kliimaohtude mõju hindamine?: Projekti mõju kliimaeesmärkidele: Projekti ei ole kliimaohtude suhtes tundlik, negatiivne kliimamõju projektil puudub. Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Kliimaohtude Kliimariskide hindamise Kliimaohtude tabel 30.05.2024 Mihkel Laan 27.8 KB mõju_piir... aruanne Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Kliimaohtude Kliimariskide hindamise Kliimaohtude 27.05.2024 Mihkel Laan 27.8 KB mõju_piir... aruanne hindamise tabel Tegevused Lehel saate sisestada projekti tegevused ning nende elluviimise alguse ja lõpu. Projekti tegevused peavad jääma projekti elluviimiseks kavandatud ajaraami. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Projekti tegevuse Projekti tegevuse nimetus Planeeritud algus Planeeritud lõpp tunnus Põhivarainvesteering 4 Materiaalse põhivara soetamine 01.09.2024 30.04.2026 Tegevuse täpsustus: Tegevuste hulka kuulub alljärgnev: 2. Ehitustööd, sh: 2.1. Õppenõlv 2.2. Driftikardi rada 2.3. Rattapartk 2.4. Võrgumaailm 2.5. Madalseiklusrada 2.6. Erivajadustega laste atraktsioonid 3. Ehituse omanikujärelevalve Projekti ehitustegevuse on kavas läbi viia perioodil september 2024 - detsember 2025. Täiendavalt on projekt ette nähtud varuaaeg 4 kuud (jaanuar-aprill 2026). Ehitustegevuste teostaja leitakse ühe riigihankega. Ehituse omanikujärelevalve puhul on võimalik esitada otsetellimus. Käesoleva projekti eelarve koostamiseks võetud erinevatele eelkirjeldatud alategevustele detailsed hinnapakkumised, mis võimaldasid kokku panna selge ja läbipaistva eelarve. 5 Materjaalse põhivara ost 01.04.2025 31.05.2025 Tegevuse täpsustus: Tegevuse hulka kuulub profirataste soetamine rattapargi tarbeks (4 tk). Rataste soetamiseks viiakse läbi ostumenetlus. 6 Projektijuhtimine 01.09.2024 30.04.2026 Tegevuse täpsustus: Tegevuste hulka kuulub: 1. Projektijuhtimine, sh: (​riigi)hangete korraldamine projekti vahearuannete ja lõpparuande koostamine projekti maksetaotluste koostamine projektiga seonduva raamatupidamisliku dokumentatsiooni korraldamine tellija esindamine projekti sisutegevuste juures, sh suhtlus ehitaja, omanikujärelevalve, vajadusel kohaliku omavalitsuse jt osapooltega suhtlemine rakendusüksusega, vajadusel muudatustaotluste jms koostamine muud projekti edukaks elluviimiseks vajalikud tegevused Projektijuhtimisteenusele on kavandatud 20 kuud (periood september 2024 - aprill 2026) 9 Eeltööd 01.01.2024 30.08.2024 Tegevuse täpsustus: Tegevuste hulka kuulub: 1. Ehitusliku eelprojekti koostamine (teostatud enne taotluse esitamist) 2. Põhivarainvesteeringu ettevalmistamine - taotluse koostamine (teostatud enne taotluse esitamist) Eelarve Lehel saate sisestada elluviidavate tegevuste eelarve ja lisatingimused projekti kohta. Üldtingimused Kulude tingimused: Taotletud toetuse määr (%): Kõigil tegevustel sama Kas projektiga teenitakse tulu?: Projektiga ei teenita tulu või tulu teenimise reeglid ei kohaldu Fail Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht 2024.06.18 Finantsanal... 18.06.2024 Hannes Orgse 183.2 KB Projekti maksumus Kogumaksumus (EUR): 782 621,52 Abikõlbliku kulu summa (EUR): 782 621,52 Taotletud toetuse määr (%): 70,00 Taotletav toetuse summa (EUR): 547 835,06 Omafinantseeringu summa (EUR): 234 786,46 Tegevuste eelarve Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Projekti Projekti tegevuse nimetus Kulu tüüp (määr %) Abikõlblik % tegevuse tunnus summa (EUR) Põhivarainvesteering 4 Materiaalse põhivara soetamine Otsene kulu (2%) 713 680,00 91,19 Eelarve rea täpsustus: 1. Ehitustööd:: 708 680 eurot (summad on esitatud käibemaksuta, kuna projekti eelarve on käibemaksuta) , sh:  1.1. Õppenõlva pinnasetööd, Skid aluse ehitus, suusatõstuki paigaldus, võrgupargi paigaldus: 127 860 eurot 1.2. Suusatõstuk: 180 280 eurot 1.3. Driftikardi rada (Skid): 157 400 eurot 1.4. Rattapargi ehitus: 78 000 eurot 1.5. Võrgumaailm: 110 770 eurot 1.6. Madalseiklusrada: 38 000 eurot 1.7. Erivajadustega laste atraktsioonid: 16 370 eurot 2. Ehituse omanikujärelevalve: 5000 eurot 5 Materjaalse põhivara ost Otsene kulu (2%) 19 996,00 2,56 Eelarve rea täpsustus: Maastikurataste ost: 4999 x 4 = 19 996 eurot 6 Projektijuhtimine Otsene kulu (2%) 25 000,00 3,19 Eelarve rea täpsustus: 1. Projektitaotluse koostamine: 6 600 eurot 2. Projektijuhtimine: 1250 eurot x 20 kuud = 25 000 eurot 9 Eeltööd Otsene kulu (2%) 8 600,00 1,10 Eelarve rea täpsustus: 1. Ehitusliku eelprojekti koostamine: 2000 eurot 2. Projektitaotluse koostamine: 6 600 eurot Kokku (EUR): 767 276,00 98,04 Horisontaalsed kulud 8 Ühtse määra alusel kulu (Otsene kulu 2%) 15 345,52 1,96 Kokku (EUR): 15 345,52 1,96 VALDKOND KOKKU (EUR): 782 621,52 100,00 Kõigi tegevuste eelarve kokku ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 782 621,52 Failide lisamine Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht 8. 3park Eesti Hinnakalkulatsioon 8. Madalseiklusraja ehitus 23.05.2024 Mihkel Laan 212.9 KB OU Pakk... 7. Hinnakalkulatsioon 7. Võrgupark 23.05.2024 Mihkel Laan 660.5 KB 450_RL10010_To nu_ES... 1. Kivioli_MA Hinnakalkulatsioon 1. Eelprojekti koostamine 23.05.2024 Mihkel Laan 231.5 KB pakkumus... 10. Hinnakalkulatsioon 10. Maastikurataste soetamine 23.05.2024 Mihkel Laan 31.1 KB Hinnapakkumin e_108... 3. Hinnakalkulatsioon 3. Ehitustööde kalkulatsioon: 23.05.2024 Mihkel Laan 86.2 KB Hinnakalkulatsi pinnasetööd+suusatõstuki ja oon ... võrgupargi paigaldus 6. PAKKUMUS Hinnakalkulatsioon 6. Rattapargi rajamine 23.05.2024 Mihkel Laan 290.5 KB nr 2406.pd... 9. HP2 Kiviõli Hinnakalkulatsioon 9. Erivajadusega laste atraktsioonid 23.05.2024 Mihkel Laan 269.3 KB Seiklus... 5. 01_2023_EE_- Hinnakalkulatsioon 5. Kardirada S-kid 23.05.2024 Mihkel Laan 1.3 MB S-kid f... 2. Hinnakalkulatsioon 2. Projektitaotluse koostamine 23.05.2024 Mihkel Laan 114.8 KB Hinnapakkumin e Kivi... 4. offer Hinnakalkulatsioon 4. Suusatõstuk 23.05.2024 Mihkel Laan 1.9 MB Kivoli_MC_r12... Hinnapakkumist Hinnakalkulatsioon HINNAPAKKUMISTE KOONDTABEL 23.05.2024 Mihkel Laan 10.7 KB e koondt... 11. Hinnakalkulatsioon 11. Projektijuhtimisteenus 23.05.2024 Mihkel Laan 51.8 KB Eelhinnapakku mine_... Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Eelarve_SA Kiviõli Sei... Eelarve Projekti eelarve (vormil) 23.05.2024 Mihkel Laan 34.1 KB Hinnapakkumiste koondt... Eelarve Hinnapakkumiste koondtabel 27.05.2024 Mihkel Laan 10.7 KB Rahastajad Lehel saate sisestada info selle kohta, millises ulatuses taotleja ja partnerid projekti rahastavad. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Rahastaja nimi Rahastaja täpsustus Abikõlblik % summa (EUR) Sihtasutus Kiviõli Seiklusturismi Keskus 234 786,46 30,00 Omafinantseeringu summa (EUR): 234 786,46 30,00 Taotletud toetuse summa (EUR): 547 835,06 70,00 KOKKU (EUR): 782 621,52 100,00 Projekti rahastajad kokku ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 782 621,52 Võrdlus eelarve lehega ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 782 621,52 Esitamine Lehel saate üle vaadata sisestatud andmed pdf-failina, kontrollida esindusõiguse olemasolu ja esitada taotlust rakendusüksusele. Enne taotluse esitamist veenduge esindusõiguse olemasolus Äriregistri registrikaardilt. Vajadusel lisage volikiri taotluse lehele "Taotleja" vastava kontaktisiku juurde. Taotluse esitamisel veenduge, et teie arvutisse oleks paigutatud uusim ID-kaardi tarkvara. Tarkvara saab allalaadida siit. Rakendusüksusele esitatava projekti taotluse versiooni saate enne allkirjastamist ja saatmist alla laadida ja üle vaadata: taotlus_2021- 2027.6.01.24-0300_18062024_174749.pdf Rakendusüksusele esitatud viimase allkirjastatud projekti taotluse versiooni saate alla laadida ja üle vaadata siit: taotlus_2021-2027.6.01.24- 0300_30052024_200157.pdf.asice Volitused Kontrollige e-äriregistrist, kas Teil on äriregistri registrikaardi järgi õigus taotleja Sihtasutus Kiviõli Seiklusturismi Keskus (registrikood 90003551) esindamiseks: Kontrolli äriregistri registrikaarti siit. Taotlusele ei ole lisatud volituse faile. Kinnitused Palun tutvuge alljärgnevate tingimustega ning kinnitage, et olete nendega nõus: Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega seotud kohustustest. Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusega nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“. Kinnitan, et olen teadlik, et perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 20 kohaselt toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse. Kinnitan, et olen teadlik, et taotlemisega seotud andmeid kasutatakse ÜSS2021_2027 § 17 kohase hindamise läbiviimisel. Kinnitan, et olen teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta, kui esinevad Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (ühendmäärus) § 34 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni alused või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks, kui esinevad ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Kinnitan, et nõustun, et mind auditeeritakse ja kontrollitakse ÜSS2021_2027 alusel. Kinnitan, et järgin projekti ellu viimisel Eesti Vabariigi Põhiseaduses, Euroopa Liidu Põhiõiguste hartas ja Puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatut. Kinnitan, et projekt vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 lõikes 4 toodud keskkonnanõuetele ning „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, mida järgitakse ka projekti elluviimisel. Kinnitan, et projekti kõiki tegevusi ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud, välja arvatud juhul, kui see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 kohaselt lubatud. Kinnitan, et järgin rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 3 kohaseid sanktsioone ning välistan otseselt ja kaudselt tehingud sanktsioneeritud isikutega. Kinnitan, et projekti tulemusel loodud või soetatud vara jääb pärast projekti lõppemist avalikku kasutusse vähemalt viieks aastaks. Kinnitan, et tagan toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimise viisil, mis muudab need suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta neid kohandada või kasutada eridisaini, mis hõlmab nelja peamise erivajaduse (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga ja eakas) ja ajalise iseloomuga erivajadusega (püsiv ja ajutine) ning liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega arvestamise. Kinnitan regionaalabi saamise puhul, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole sama või sarnast tegevust või selle osa üle viidud ühest Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi ettevõttest (algne ettevõte) teise Euroopa Majanduspiirkonna lepingu muus osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav ettevõte), kus toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ja seetõttu Euroopa Majanduspiirkonnas asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad ning sellega seoses võtab ta kohustuse, et sellist ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering tehtud.  Kinnitan, et kõik taotluses esitatud andmed on õiged ja täielikud, olen ülaltoodud tingimustega tutvunud ja olen nendega nõus. Allkirjastaja andmed (allkirjastatud digitaalselt) Ees- ja perenimi: Tõnu Valdmaa Allkirjastamise aeg: 18.06.2024 17:48  Projekti "Remniku Noortelaagri väljaarendamine kaasaegseks õppe- ja puhkekeskuseks" taotlus rahastamiseks Taotleja Lehel saate sisestada projekti taotleja andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki sisestatud andmeid saate enne taotluse lõplikku esitamist muuta, kontaktisikuid saate muuta kogu projekti eluaja vältel. Taotluse esitamiseks tuleb kõik andmed sisestada järgnevatesse väljadesse. Taotlust saavad e-toetuse keskkonna kaudu näha, muuta, allkirjastada ja esitada üksnes kontaktisikuks lisatud isikud. Taotleja andmed Taotleja nimi: Lastekaitse Liit Registrikood: 80013442 Juriidiline vorm: Mittetulundusühing Telefon: +372 6311128 E-post: [email protected] Riik: Eesti Aadress: Endla tn 6-18, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Postiindeks: 10142 Pangakonto: EE652200221001192369 Konto omanik, millele rakendusüksus teostab Jah toetuse makseid, on ka makse saajaks: Makse saaja pangas: Lastekaitse Liit Ettevõtte suurus: Keskmine ettevõte Projekti kulude käibemaks: Saab küsida riigilt tagasi Kaupade / teenuste ostmiseks, tööde tegemiseks Jah tuleb läbi viia riigihange: EMTAK põhitegevusala: 94993 (Noorte- ja lasteühendused ning noorte ja laste heaolu edendavad ühendused) Kontaktisikud Nimi Ametikoht Roll Telefon E-post Isik soovib saada teavitusi e-postile Varje Ojala Lastekaitse Liit MTÜ Kontaktisik 5176666 varje. Ei juhataja ojala@lastekaitselii t.ee Isikukood: 46905250223 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kontaktisiku täpsustus: Objekti omanik, esindaja Lisadokumendid: Volikiri_suurprojekti_esitamiseks_2024.asice Alar Tamm Remniku Projektijuht 5086656 [email protected] Jah Noortelaagri juhataja Isikukood: 36304030283 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kirjavahetus Projekt Maksetaotlus Aruanne Kontaktisiku täpsustus: Projekti ettevalmistus, juhtimine Lisadokumendid: CURRICULUM VITAE_Alar_Tamm.doc Üldandmed Lehel saate sisestada projekti üldandmed ja info selle kohta, kas olete saanud või taotlenud käesoleva projektiga sisuliselt seotud tegevuste elluviimiseks toetust teistest allikatest. Toetust ei saa taotleda kulule, mida on juba teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi vahenditest rahastatud. Projekti üldandmed Projekti number: 2021-2027.6.01.24-0188 Projekti nimi: Remniku Noortelaagri väljaarendamine kaasaegseks õppe- ja puhkekeskuseks Projekti algus ja lõpp: 05.08.2024 - 31.05.2026 Taotlusvoorust tulenevad andmed Meede: 2021-2027.6.1 (EK nr 8.1) Õiglane üleminek Taotlusvoor: 6.1.11 ÕÜF Ida-Viru piirkondlikud algatused - suurprojektid - 30.11.2023-31.05.2024 Valdkond, millesse projekt panustab: 2021-2027.6.1.11 Regionaalareng - piirkondlikud algatused (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) Käesoleva projektiga seotud toetused Kas taotleja on rakendanud või taotlenud Ei vahendeid käesoleva projektiga sisuliselt seotud (k.a jätkutegevused) tegevuste rahastamiseks?: Partnerid ja makse saajad Lehel saate sisestada projekti elluviimisesse kaasatud partnerid ja nende kontaktisikud. Kohustuslik on sisestada partnerid, kes panustavad projekti rahaliselt või kelle kulusid projektist hüvitatakse. Siin sisestatud andmetega eeltäidetakse rahastajate leht. Kõik taotluse juurde kontaktisikuks märgitud isikud näevad antud taotlust e-toetuse keskkonna kaudu ning saavad taotlust enne selle ametlikku esitamist muuta ja allkirjastada ning esitada. Partnerid, makse saajad ja nende kontaktisikud Nimi Nimi pangas Registri-/isikukood Roll Telefon E-post Lastekaitse Liit Lastekaitse Liit 80013442 Makse saaja Pangakonto: EE652200221001192369 Kontaktisiku täpsustus: Objekti omanik, esindaja Lisadokumendid: Volikiri_suurprojekti_esitamiseks_2024.asice Kontaktisiku täpsustus: Projekti ettevalmistus, juhtimine Lisadokumendid: CURRICULUM VITAE_Alar_Tamm.doc Näitan: 10 Kokku: 1 Sisu Lehel saate kirjeldada projekti, tuues välja projektile sõnastatud eesmärgi ja tulemuse, projekti tegevused koos väljunditega ning nende saavutamise mõõdikud. Samuti saate määratleda projekti seotuse valdkonnaga, millesse projekt panustab. Siin lehel sisestatud projekti väljundite kohta tuleb järgmistel lehtedel sisestada lisaandmeid. Projekti valdkonnad Valdkond, millesse projekt panustab: Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Projekti väljund: Põhivarainvesteering Projekti asukoht Projekti asukoha tüüp: Aadress Aadress: Pihlaka tee 3, Remniku küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond Projekti kirjeldus Olemasolev olukord ja ülevaade projekti Taristu on rajatud 1974.a. Osa kasutust vajavad hooned on äärmiselt kriitilises seisus vajalikkusest: ja ebaturvalised, amortiseerunud I, II, III majutushoone (Ühe majutuskorpose netopind 556,50 m2), söökla hoone söögisaal (netopind - 1673,90 m2). Projekti kaudu loome uut lisaväärtust ja amortiseerunud, oluliste hoonete renoveerimise järgselt on võimalik täiendavalt vast võtta ja majutada lisaks 78 klienti. Söögisaali aastaringne kasutus annab võiamuse suuremate rühmad, kollektiivide, koolide, hivikoolide , Kaitseväe jne vastuvõtuk ka sügis-talvisel hooajal. Arenguvõimalus loob ettevõttele uue perspektiivi, loob juurde stabiilsed töökohad ja aastaringse käibe, kasvatab ettevõtte majndussuutlikust ja finkstionaalsust kogukonnas. Projekti raames rekonstrueeritakse kahekorruseline III majutushoome netopinnaga 556,6 m². Hoone I korrusel asub sissepääsusõlm, pesemis- ja juhendajate ruumid ning neli magamistuba. II korrusel asuvad õppe- ja puhkeruum, pesemis- ja juhendajate majutusruumid ning 4 magamistuba. Rekonstrueerimisuuenduste käigus säilitatakse kandekonstruktsioonid. Täielikult vahetatakse välja katus, vaheseinad, põrandad, uksed-aknad, renoveeritakse vundamendid, soojustatakse ja viimistletakse välisseinad, ehitatakse ümber kütte-, ventilatsiooni-, vee- ja kanalisatsiooni- ning elektri- ja nõrkvoolusüsteemid. Lahendatakse jahutus süsteem, rakendatakse vesi õhk küttelahendust aastaringseks kasutuseks ja hoone säilimiseks, rajatakse pandus, juurdepääs liikumispuuetega inimestele.  Söökla söögisaali aastaringseks kasutuseks ehitatakse söögisaalile ventilatsioonisüsteem tagastusega, uus küttesüsteem vesi- õhk lahendusega, normidele vastav valgus-, korrastatakse veevarustus ja paigaldatakse automaatse tulekahjusignalisatsiooni (ATS) süsteem . Söögisaali sisepinnad viimistletakse, metallkandefermid korrastatakse, katus soojustatakse ja uus kate peale, uus vihmaveesüsteem. Välisseinad soojustatakse ja viimistletakse, vundamendile paigaldatakse soojustus ja hüdroisolatsioon, uuendatakse pandus hoone ümber, paigaldatakse sadeveerennid. Rajatakse ühendustee hoonete vahel. MTÜ Ligipääsetavuse foorum audit soovituste alusel. Kõnni- ja invatee rajatakse, et tagada ligipääs hoonetele, platsidele, rajatistele kokku arvestuslikult 115, 2 m2. Toimub liivapõhja tihendamine ja paigaldatakse kiviparkett + äärekivid (1,6m * 72m). Keskkonda on läbimõeldult ja jõukohaste sammudega arendatud: EAS, Hasartmängumaksu Nõukogu, PRIA , Leader, Peipsi-Alutaguse Koostöökoda jne. KIK abil on ehitatud reoveejaam, veepuhastussüsteem. Vald on rajanud ühenduseks avaliku tee. Sotsiaalministeeriumiga oli sõlmitud 23.11. 2017 koostöölepe Remniku Noortelaager kasutamiseks riiklikus hädaolukorras, näiteks massiline põgenike sisserände korral. Baasi kasutus oli aktuaalselt päevakorras, kui sõda Ukrainas alustas Vene Föderatsioon ning Eesti korraldas sõjapõgenike vastuvõtu. Projekti eesmärk ja tulemused: Projekti eesmärk on: tagada kaasaegne arengukeskkond ja luua juurdepääs Remniku Noortelaagri teenustele taristu infrastruktuuri (oluliste põhihoonete) renoveerimise kaudu. Projekti ülesanne on: Tagada klientide (lapsed-noored-täiskasvanud-eakad) sh. laagrilised, turistide, töötajate, külastusgruppide jne turvalisus ja ligipääsetavus teenustele kogukonda kaasavalt, kogukonda ühendavalt. Kaasajastada ümberehituse kaudu amortiseerunud III majutushooned (kokku 72 majutuskohta), liikumiseks erivajadustega inimeetele ühendustee ja 320 kohaline toidusaal ning tagada energiatõhusus kaasaegsete küttelahenduste kaudu, et vähendada püsikulusid ning optimeerida ekspluatatsiooni. Otsene tulemus: Loodud on tervisekaitse- ja ohutusnõuetele ning energiatõhususe nõuetele vastav, kaasaegseid vajadusi arvestav keskkond; Kaasajastatud on ühendustee, majutus-, toitlustus-, õppe- ja puhkeruumid. Lisandub vastuvõtukohti 72 kliendi täiendavaks majutamiseks ja 320 kohaline toidusaal aastaringselt . Rekonstrueeritud hoonestusel on uus ilme ja muutunud on keskkond. Keskkond mõjutab klientide hoiakuid, tervist, kogukonna suhtumist ja perspektiivi, usku muutustesse. Hoonete ümberehitamisel on muutunud siselahendused, energiatõhusus, innovatiivsed kütte- ja ventilatsioonilahendused.  Loodud keskkond erineva vanuse vanusegruppidega tööks: mitteformaalne õpe, kohtumisted, laagrikoolid, laagrid, üritused, sündmused, kokkutulekud jne Oodatavad tulemused: kaasajastatud tugistruktuuri haridus-, noorsootöö-, turism- , julgeoleku-, sotsiaalvaldkonna jne võrgustikele on oluline teenuste osutamiseks nii Ida-Virumaal kui klientidele/ partneritele üle Eesti, siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil; piirkond on atraktiivne vabariigis, kogukonnale sh. külastajatele , kuna järjepidev on kaasajastav areng ja uuenemine. See innustab! Teenuskohti ja - võimalusi Peipsi järve põhjakakaldal s.t. Alajõe-Vasknarva suunal sh. Alutaguse rahvuspargi arendusest lähtuvalt on jätkuvalt vähe ning valikud äärmiselt piiratud; kasutamisel suureneb sesoonsus et. külastatavate, majutuvate, pikaajaliselt peatuvate klientide arv. Teenuseid kasutavad peamiselt lapsed- ja noored laagrimeetodil korraldavate tegevuste läbiviimiseks ning laialdaselt partnerorganisatsioonid, ettevõtted, turistid, matkajad sh. jõustruktuurid, Kaitsevägi jne; suureneb alalise tööjõuga hõivatus kogukonnas, piirkonnas on perspektiiv ja loodud usaldus, toimub elukorralduse muutus pikaajaliste töösuhete korralduse kaudu; laieneb liikumispuuetega inimeste keskkond hakkamasaamiseks. Paraneb hoonetesse sissepääs ning hügieeni- ja olmetingimused: ehitatakse kaldteed, tualettruumid, lülitid vastavatel kõrgustel, liikumine ja ühendus ruumide vahel (MTÜ Ligipääsetavuse foorum audit koostatud). Projekti lühikokkuvõte avalikkusele: Remniku Noortelaager töötab uuendatud tingimustes ja pakkub kaasaegsust mitteformaalse õppe- ja aktiivse puhkuse, vaba aja korraldamiseks. Turvalisuse tagamiseks on kaasajastatud amortiseerunud hooneted. Ida-Virumaa on kõige linnastunum piirkond Eestis ning just linnastumisega seonduvad probleemid saavad leevendus läbi elukeskkonna muutuse, rekreatsioonivõimaluse, sotsialiseerumise ja tervise taastamise. Kaasajastatud tingimused võimaldavad sisukamalt aega veeta, õppida ja uusi kogemusi saada. Projekti mõju meetme eesmärgile: Mõju keskkonnale Ühmerehituse kaudu alandame märkimisväärselt püsikulusid hoonete ekspluatatsioonis ning kaasaegse küttetehnoloogia kasutuselevõtuga, leevendame tehiskeskkonna mõju loodusele; tulemuslikul majandamise kaudu on mõju looduskeskkonnale , kuna kasutatme kaasaegseid soojustuse-, kütte- ja ventilatsioonilahendusi; teostame prügimajandust ja praktilist kogemusõpet lastele- noortele- täiskavanutele; uuendused pakuvad inimestele huvi piirkonnas viibida säästvalt: Remnikus ööbida, majutuda, telkida jne loodud tehiskeskkond on harmooniliselt ühendatud loodusega : Remniku Noortelaager/ õppe- ja puhkekeskus on ümbritsetud puutumata loodusega, mis aitab tunnetada, õppides ja teades säilitada, hoida keskkonda. Praktiliselt saame eriti lastele ning noortele, nende vanematele keskkonnahoidu ja arusaamu sellest luua (noorte väliõppe, seikluskasvatuse, keskkonnavaatluste,  rannaala puhastamine koostöös RMK- ga ja õpilasmalevad, Peipsi järve, kui eluskeskkonna tundmine, ülevaade Peipsi järve elukeskkonnast ja kalavarudest jne. Mõju tööhõivele Paranenud tingimused on organisatsioonis suurendanud suutlikust komplekteerida piirkonnast püsimeeskond. Läbi klientidele pakutavate teenuste suudame inimesi tööprotsessis hoid, juhtida ja korraldada neile tööks vajalike oskuste, teadmist täiendamiseks koolitusi, osaleda kursustel. Näiteks valmisoleku seadmetega hakkamasaamiseks, oskustöövõtted koristuses jne, et töötaja suudaks täita protsessi eri töölõike; arendusega väheneb sotsiaalne ebavõrdsus ja inimeste varanduslik lõhe, stabiliseerub normtööajaga töötavate inimeste arv ning suureneb piirkonnast kaasatud töötajate arv; kohalik töö on oluline kogukonnas ja naaberkogukondadele, sest piirkonnas töötamine on tähenduslik, kuna liikumine erinevate keskuste vahel on piiratud (transport); ülekaalukalt saab uusi võimalusi, eriti suveperioodil, noorte tööhõive, üliõpilaste praktiseerimine ja vabatahtlik töö laagriprogrammide kontekstis. Mõju majandusele saame majanduslikku ja keskkonnaalast kasu, kuna uuenduslik lahendus ja tehnoloogia muudab kasutusviisi erinevalt ja juba väljakujunenud traditsioonilistest lahedustest; „toome“ piirkonda huvilisi: lapsi, noori, nende vanemaid, vanavanemaid, kes külastusega loovad eeldusi kohalikuks majanduslikuks arenguks (toitlustus- ja majutusteenused, turismiteenused kohaliku võrgustiku ja ettevõtete kaudu jne); järgnevate aastate jooksul suureneb nõudluse ja osutatavate teenuste kasvu, mis konkurentsis tähendab teenuste kvaliteetset osutamist, käibe suurenemist. Investeering mõjub toniseerivalt ka teistesse majandusvaldkondadesse nagu transport, toitlustus, energia, haridus, vaba aeg jne; Alutaguse valla Remniku küla saab arengu kaudu liituda rajatud kommunaalsüsteemide (puhastusseadmed, puurkaevu jne) ja ruumide kasutusse; areng elavdab ja tingib ühistranspordi ning teedevõrgu korrastamist jne piirkonnas; võimalus korraldada koostöös kogukonnaga jäätmemajanduse parandamiseks jäätmeringlust, kuna erajäätmete kogused on stabiilses kasvus; areng mõjutab organisatsiooni jätkusuutlikkust teha vajalikke investeeringuid, püsida konkurentsis. Sotsiaalne mõju Elavdab noorte tegevus ja omaalgatuslikkust;  läbi klientide ja kasutuse mõjutataks Ida-Virumaa läbipõimuv koostööd hariduse-, noorsoo-, spordi-, sotsiaaltöö-lastekaiste jne valdkondade vahel; võimaldatakse teistlaadi tegevusi väljaspool linnaruumi mõtestatud ja kaasaegses kekkonnas; suureneb omavalitsuste ülesandeid parandavalt teenuste valik sh. ennetavate tegevustele kaasaaitamine ; elanikkonnale võimaldatakse aktiivse sisuga vaba aja tegevusi sh. keskkond rekreatsiooniks laagriprogrammide kaudu suureneb laste-noorte sotsiaalne kaasatus; osalusdemokraatia; avarduvad võimalused vabatahtlikuks tegevuseks; üheks töösuunaks on kodanikuharidus, mis õpetab lastele-noortele kodanikuks olemisega kaasnevaid õigusi, kohustusi, vastutust. võrdseid võimalused osalemiseks nii tüdrukutele kui poistele, erinevat keelt kõnelevatele noortele, loob on võimalused osalemiseks erivajadustega noortele; Projekti panus piirkonna võimesse tegeleda Uute teadmiste ja arendava mitmekesistamise kaudu loome uusi töökohti, tooteid, kliimaneutraalsele majandusele ülemineku teenusei, kasutame innovaatilist tehnoloogiat. Projekt teostamine vähendab sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurialaseid ebavõrdsuse aspekte Ida- Virumaal ja keskkonnamõjudega: Eestis erinevate piirkondade vahel tervikuna. Projekt elavdab läbi uuendatud elukeskkonna majandust piirkonnas mitmekesistatud teenuste (majutus, toitlustus, rekreatsioon, töö noortega jne) ja kaasava tööhõive kaudu. Keskkonna muutusega laiemalt paraneb ja rikastub elukeskkond, suureneb alalise elukohaga püsikogukond, ajakohastub töö läbi täiendväljaõppe, oskustöövõtete, tehnoloogilise teostuse. Piirkonna elukohtades stabiliseerub püsitöö hooajalise töö alternatiivina, mis omakorda annab positiivset mõju töö- ja pereelu ühitamiseks. Projekti panusega kaasneb keskkonnasääst ja -hoid, lisanduvad töökohad ja aastaringne tegevusambitsioon. Oluline mõju on sidusama koostöö hoidmisele piirkonna ja kogukonna haridus-, noorsootöö-, sotsiaalvaldkonna vahel, pakkudes ettevõtluse kaudu teenuseid avalikule sektorile, omavalitsustele teenuste delegeerimiseks. Projektiga paranevad heaolu võimalused elanikkonnale taastumiseks, aktiivseks puhkuseks, rekreatsiooniks, sidustamistatud on noorte kaasamine ja osalemine, tervise paranemine jne. Loodud kaasaegne taristukeskkond piirkonnas on atraktiivne ja kasutuseks, külastamiseks keskus üle Eesti, kuna taastatud on kaasaegseid lahendusi arvestavalt ning lühikese tasuvusperioodiga unikaalne ja muinsuskatselise väärtusega objekt. Planeeritav piirkonna külastus ja külastuse kasv (Alutaguse looduskaitseala) mõjutab loodushoidu ja -keskkonna säilitamist, mida tagatakse läbi partnerluse omavalitusega teostava infrastruktuuri arengu (majutuskohad, turismiteenused jne). Inimestele muutub arusaadavamaks läbi keskkonna muutuse ja mõju, läbi omandatud kogemuse kohapeal keskkonnahoid ja eeskujuna järgitav säästlik käitumine. Planeeritud nutikate lahenduste kaudu hoonete kütmisel suureneb taastuvenergia osakaal ja huvi heade praktikate vastu. Turismi-, haridus-, noorsootöö-, sotsiaalvaldkonda ühendavaks tegevuseks on loodud vajadustele vastav kvaliteetne ruum, mis loob eelduse atraktiivsuseks, hüppeliselt uuteks arendusteks nii siseriiklikult kui rahvusvahelisel tasandil. Paraneb Remniku strateegilise positsioon ja väärtus piirkonnas ning kaasneb otsene mõju riigi julgeolekule, kuna taristut kasutatakse ennetavas töös ja tööks kriisiolukordades (koostöökokkulepe 2017-2022 EV Sotsiaalministeeriumiga nr. 1.8.-2/472-1, kõrgendatud huvi EV Kaitseväel kogunemisteks , õppusteks). Projekti tulemuste jätkusuutlikkus:  Jätkub kasusaajate arvu kasv, kuna varasemate aastate kogemuse põhjal on huvilisi rohkem kui on võimalik üle vabariigi vastu võtta. Jätkub tasuliste teenuste osutamine; muutus loob eeldused saada ja taotleda arenguks edasi sihtotstarbelisi eraldisi programmidest ning fondidest sh rahvusvaheline koostöö suureneb riiklik tellimus (Haridus-ja Teadusministeerium, HARNO, omavalitused jne); tõhustub rahvusvaheline koostöö ja – programmides osalemine, peamiselt Euroopa suunaline (Suomen Norisokeskukset http://www.nnc.fi/snk/, Savonia Kõrgkool ...) paraneb juurdepääs sihtrühmadele loodud tingimuste kasutamiseks,; haridus-, noorsootöö-, sotsiaalvaldkonnas pakutakse optimaalse hinnaga teenuseid; järgides ja jälgides eelkõige Eesti arenguid ning väljakutseid maailmas lisame uusi tooteid ja teenuseid "turule", näiteks rahviusvahelised programmid, noortevahetused, töö erisustega, segalaagrite korraldamine erinevatest riikidest pärit osalejatele jne; aastatega on saadud kogemus ja kõrge kompetents valdkonnas sh. Lastekaitse Liidu Lastelaagritel on vastava väljaõppe ja kogemustega personal; tuntus ja usaldusväärsus tänu varasemale tegevusele. Projekti eeltingimused: Remniku Noortelaager arengut väärtustab ja peab oluliseks avalik sektor sh. koolid, noorsootööorganisatsioonid, sotsiaaltöö- ja huvihariduse valdkond jne, kes loodud tingimusi kasutamiseks vajavad. Ida- Virumaal puudub hetkel analoogne tegevusloaga püsilaager nagu seda on pikaajalise kogemustega Remniku Noortelkaager, mille arendus soodustab omakorda arengut ja sidusust piirkonnas, üle Eesti. Alutaguse valla arengukava 2021-2030 strateegia rõhutab arengueelduste loomist ning väljakutseid elukeskkonna, teenuste kui ka turismi- ja ettevõtlusvaldkonnas arendamiseks (vt ka arengukava peatükk 2). Tegevuste puhul lähtutakse piirkonnas 5 valla ühinemise järgselt piirkondade eripärast, mis tagab omanäolisuse. Kogukonnas toetatakse erinevate osade sidumist terviklikuks toimekeskkonnaks, millel on atraktiivne kuvand ja maine ning Remnikul oma rool ning osa. Vallas toetatakse laiapõhjaliselt piirkondlikke erisusi, erinevaid kultuure ja kogukondasid. Seoses uuenenud nõuetega on Remniku Noortelaageri õppe- ja puhkekeskuse suun liikunud järk-järgult üle kaasaegsetele meetoditele ning oleme arendanud vananenud meetoditest uudset lähenemist, mis vastaks kaasaegse hariduse-, noorsoo- ja sotsiaaltöö printsiipidele ning on inimesele vajadustest lähtuvalt lähemal. Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu on korraldatud tegevusloa menetlus ja personali pädevusnõudes osakutsetunnistuste alusel. Teenuseid ja keskkonda hindab ning monitoorib Päästeamet, Tervisekaitse, Põllumajandus- ja Toiduamet, omavalituse esindajad jne Remniku Noortelaagri rajatiste ja ehitiste hooletusse jätmine ning investeeringute peatumine pärsib Ida- Virumaa maakonnas ainsa lastele ja noortele suunatud keskuse arengupotensiaali ning oleks kahjulik nii vabariigis, piirkonnale, kogukonnale, elu- ja  looduskekskonnale tervikuna. Remniku Noortelaager õppe- ja puhkekeskus suudab pakkuda võimalust gruppidele tulla kokku ning laste ja noorte kaasamise- ning osalemise initsiatiivil viia ellu erinevaid projekte ja programme. Seega on vajadust objekti arenguhüppeks renoveerida ning kaasajastada. Projekti käivitamiseks on koostatud taristu infrastruktuuri analüüs ja eksperthinnangud sh. erivajadustega inimeste juurdepääsi raport, konsulteeritud süsteemselt kohaliku omavalitusega, koostatud eelprojektid, koostatud lammutus ja maaparanduselahendused, omavalituse abil rajatud avalik ühendustee, Alutaguse vald on huvitatud Remniku reoveejaama ja puurkaevu liitmisest omavalitsuse veeseire - ja arengukavasse, korraldatud klientide tagasiside küsitlusi, arendatud koostööd: PAK, RMK, EAS, KIK jne, , rahvusvaheline koostöö mõõde Soomega, osaletud ettevüõttluse arenduskoolitustel jne Omafinantseeringu allikad: Oma vahendid 20% Oma vahendid moodustavad: teenuste osutamisel saadav tulu, raha kogumine vabatahtlikke rahaliste toetuste, üksikisikute, ettevõtete, heategevusfondide kaasamise kaudu, sponsorlus. Juriidilised kui füüsilised isikud saavad teha Lastekaitse Liidule annetusi tulumaksuvabalt. „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks" 80% Põhjendus ettemakse taotlemisel: Organisatsioonis puudub hoiustatav käiberaha. Oma kohutuste täitmiseks seoses projektiga taotletakse ja võetakse vajadusel pangalaen Swedbank kaudu organisatsiooni vara väärtust omav vara tagatisena näiteks korter Endla 6-18, Tallinn või kinnisvara Läänemaal / Laagri 3,07 ha suurune kinnistu reg. nr. 1950932, katastritunnus 19502:001:0178 või Tika kinnistu, 1,3 ha suurune kinnistu reg. nr. 660932, katastritunnus 19502:001:0440) või kinnistu Ida- Virumaa, Remniku). Loome reservi projektiga seotud lepinguliste kohustuste täitmiseks, tagamiseks. Projekti tegevuste valiku põhjendatus: Remniku Noortelaagi konkurentsivõimelist majandamist ja teenuste maksumust mõjutavad suuresti püsikulud küttele vähese energiatõhususega amortiseerunud hoonetes. Samas teadvustatakse aga ühiskonnas üha enam majanduslikku ja keskkonnaalast kasu säästmise kaudu ning laste ja noortega, peredega tegelemise vajalikkust laiemalt. Remniku Noortelaagri õppe- ja puhketeenuste suuna areng on aga tihedalt seotud sihtrühmadega, majandustsüklite, elatustaseme ning toetusvõimalustega kogukonnas ja piirkonnas laiemalt.  Projekti järgselt renoveeritud majutushoone, toidusaal ning elektri- ja kütte tehnosüsteemid aitavad kokku hoida elektrit, vett ning samuti suureneb renoveerimise järgselt hoonete soojapidavus. Aastaringse tegutsemise tsüklis on ekspluateerimisel tõhusad haldus- ja hoolduskulud. Seega hoonete ümberehitamise ja renoveerimise tulemusena prognoositakse hooldus- ja halduskulude langust ning soodsat teenuse hinna kujunemist, mõju klientidele. Projekti meeskond: Alar Tamm, projektijuht Hariduskäik: Tallinna Pedagoogikaülikool, sotsiaaltöö magister; TPedI, kehakultuur, magister; Rahvusvaheline ja siseriiklik täiendkoolitus sh. TÜ organisatsioonitöö ja tulemusjuhtimine, EMI-Majandusarvestuse põhialused, Tegevusstrateegia ja planeerimine Mercuri International Eesti AS, organisatsiooni strateegia ja eesmärkide saavutamise plaan, Sihtasutus Eesti Õiguskeskus, eeskosteoskuste oskuste koolitus, EMSL, Marketingiplaani koostamine, Rädda Barnen, Management and leadership training jne Varje Ojala, Lastakaitse Liit juhataja Hariduskäik: Tallinna Tehnikaülikool, Töö- ja organisatsioonipsühholoogia, magistriõpe, Professionaalse Psühholoogia Erakool, Psühholoogiline nõustaja eriala, Tallinna Pedagoogiline Instituut, Kultuuritöö eriala (cum laude), võrdsustatud magistrikraadiga Teenistuskäik: MTÜ Lastekaitse Liit, juhatuse liige, Politsei- ja Piirivalveamet, koolitus- arendustalituse juhtivspetsialist, Lihula Vallavalitsus, vallavanem, MTÜ Lihula Rahvaülikool, juhataja, Lihula Muuseum, juhataja, Pirita Vaba Aja Keskus, juhataja. Ott Ojamaa, OÜ Arhitekt, vastutav/ juhtiv arhitekt Hariduskäik: Tallinna Kunstiülikool, arhitekti diplom, EAL /Kutsekoda tunnistused. Teenistuskäik: OÜ ARHITEKTRUM/OÜ , arhitektuurne projekteerimine, projektijuhtimine, juhatuse liige; Omandi OÜ/E2 Halduse OÜ peaarhitekt; OÜ Tartu Arhitektuuribüroo arhitekt. Kairi Hõbemeri, Alutaguse valla abivallavanem, kompetents haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkonnas, omavalituse teenistuste arendus, delegeerimine Hariduskäik: Tallinna Ülikool, sotsiaalteaduste magistrikraad, Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž, sotsiaalteaduste bakalaurusekraad, Lääne-Virumaa Kutsekõrgkool, ärijuhtimine. Rahvusvaheline ja siseriiklik täiendkoolitus sh. Strateegia koolitusprogramm, Kohaliku omavalitsuse juhtide arenguprogramm sotsiaal-, haridus- ja noortevaldkonna abilinnapedele ja -vallavanematele jne Silver Sikka, ehitusekspert, järelvalve Kompetents: Diplomeeritud insener tase 7. Omanikujärelevalve. Kutsetunnistus 193778, Euroopak valifikatsiooniraamistik(uE QF)t ase 7. Tegevuslitsents ehitusjärelevalve EE-7104-I, EE-7104/2395-I Aire Rosenfeldt, raamatupidamine ja maksualane nõustamine Hariduskäik: Tallinna Tehnikaülikool (ülikooli raamatupidamise osakond, raamatupidamise osakond ja majandus). Finantsraamatupidaja, BBA Teenistuskäik: Eesti Raamatupidamise Ühingu (EAA) liige aastast 2000. Aastatel 2002-2008 EMP sektsioon töötab raamatupidajate kutseoskuste nõuded ja koolitus. Aastatel 2004-2007EKA revisjonikomisjoni liige. Aastatel 2006-2009 EMP sektsioonis raamatupidaja kutseoskuste nõuded ja koolitus. Põhitegevused ja kohustused: ostu/müügi raamatupidamine, laoarvestus,  kuluarvestus, panga/ sularaha/ kaarditehingud, menetlemine, kulunõuete menetlemine, arvete koostamine jne Projekti riskide kirjeldus: Riskid kaasnevad projekti elluviimise protsessiga inimete juhtimisel, ajaplaanist lähtuvalt ja riskid võivad ilmneda ka kvaliteetse tulemuse saavutamisel teostuseprotsessis. Projekti teostamisega kaasneb suur rahaline vastutus ja aeg ning raharessursid on meile piiratud. Mõnel juhul võib Töövõtja „leidmine“ kriteeriumist madala hind alusel hanke kaudu kujuneda riskiks, kuna pakkumuse madalaim hind pole alati teostuseks soodsam. Konkreetne projekt materialiseerub ja muutub silmale nähtavaks alles ehitushanke ja teostuse faasis. Riske maandab meie meeskonna kompetents ja kogemuspädevus, tagame juhtimise kaudu meeskonna omavaheline koostöö ning vastastikuse usalduse. Projekti kasusaajad: Ida-Virumaa elanikud Projektist saadav kasu kohalikule kogukonnale: Muutuste raames, on koostööks taas aktiviseerunud kogukond ja partnerid piirkonnas, kes analoogseid toetavaid teenused soovivad-pakkuvad ning arendavad (järveseiklus, kalastus, lindude vaatlus, metsloomade söögikohad, vaatamisväärsused, looduskaunite kohtade kaartistus jne); parandame piirkonnas võimalusi tööd saada ja töötingimusi. Loodud on kohapealseks elukorralduseks parem perspektiiv, töösuhetes paraneb alalise töö pakkumine ja töö kättesaadavus, paraneb palk teenindavatel töökohtadele; ülekaalukalt saab kogukonnas võimalusi (eriti suvel puhkuserioodil) noorte tööhõive. Projekti kasusaajate asukoht: Piirkondlik Kasusaajate maakond: Ida-Viru maakond Kasusaajate linn/vald: Alutaguse vald Projekti kasusaajate täpsustus: Võrgustik üle Eesti ja rahvusvaheliselt, kas teenusid vajavad, kasutavad. Otsesed kasusaajad: Lapsed-noored- täiskasvanud- eakad mitteformaalseteks tegevusteks, rekreatsiooniks, mitmekultuuriliseks tegevuseks sh. erineva tausta, keele, kultuuri ja väärtustega; Puudega inimesed, kellel on keskkond vastavalt vajadusele; Hoolekande ja asenduskodude lapsed ning noored sh. füüsilise, vaimse arenguerisustega; Kogukond läbi tööhõive, heaolu ja kaasatuse, loodud kvaliteetse keskkonna;  Organisatsioonid, ühendused algatusteks, kohtumisteks, kogunemisteks jne Kaudsed kasusaajad: haridus-, noorsootöö-, turism- , julgeoleku-, sotsiaalvaldkonna jne võrgustikega seotud, suhestuvad organisatsioonid; siseriiklik ning rahvusvaheline huviharidus- ja noorsootöö; kõrgkoolid, kelle tudengid õpivad, praktiseerivad; maa- ja linnaelu inimesed, ettevõtted, asutused Omandisuhte kirjeldus: Taotleja on projekti idee omanik ja läbiviija on Lastekaitse Liit (mittetulundusühing 80013442). Olevad ehitised ja maa kuuluvad ainuomanikuliselt Lastekaitse Liidule (Maa katastritunnus: 12201:002: 0089 Lastelaagri. Maa sihtotstarve: sotsiaalmaa. Pindala kokku: 10,98 ha. Kinnistu registriosa number: 1534408/15344) Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Remniku_piiriprotokoll... Omandisuhtega seotud 05.03.2024 Alar Tamm 1.0 MB dokumendid Remniku_ost_müük_1996_ Omandisuhtega seotud 05.03.2024 Alar Tamm 1.2 MB ... dokumendid Remniku_maa_ost_müük_ Omandisuhtega seotud 05.03.2024 Alar Tamm 1.2 MB 2... dokumendid Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Kinnituskiri_Lastekait... Kinnituskiri 27.05.2024 Alar Tamm 16.6 KB Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht LL_Põhikiri_koopia_202... Põhikirja koopia 24.02.2024 Alar Tamm 993.3 KB Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht AO2404_EP_AR_V01_Remni... Eelprojekt 21.05.2024 Alar Tamm 5.5 MB EPRT517_EP_REMNIKU_Söö... Eelprojekt 21.05.2024 Alar Tamm 7.0 MB Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Toetav_kaaskiri_EV- Ka... Avaliku kasutamise kokkulepped 21.05.2024 Alar Tamm 16.5 KB Kaaskiri_Alutaguse_val... Avaliku kasutamise kokkulepped 21.05.2024 Alar Tamm 45.4 KB 4-9-477 Sotsiaalminist... Avaliku kasutamise kokkulepped 24.05.2024 Alar Tamm 5.3 MB Milline on projekti CO2 jalajälje hindamise CO2jalajälje hindamine ei ole vajalik, kuna ei teki kasvuhoonegaaside heidet. Juhul, tulemus VÕI selgitus, miks ei ole vaja seda kui CO2 jalajälje hindamist peetakse vajalikuks, tellitakse koostamiseks hinnata?: tulemushinnang ning töö finantseeritakse oma vahendite kaudu.  Kas projektis esineb märkimisväärseid Ei kliimariske (keskmise või suure mõjuga kliimaohud)?: Kui esineb märkimisväärseid mõjusid, siis Hoonete (söögisaal, majutushoone 3) ümberehitamine (ehitatud nõukogude ajal) milliseid leevendusmeetmeid või toimub kehtestatud ja arvestatud projekteerimisnormide kaudu (hoonetes kaotatakse kohanemislahendusi plaanitakse rakendada (või külmasillad, rajatakse taastuvenergiasüsteemid, ventilatsioon, küte-jahutus, on rakendatud) nende maandamiseks?: kaasajastatakse tarandid jne.) Mõju kliimaohule maandatakse läbi hoonete enegiaklassi suurendamise. Kasutatakse hoonete energiatõhususe arvutamise metoodikat energiasäästu saavutamiseks läbi tehniliste lahenduste hoonete soojustamisel, kütmisel, ventileerimisel ning lõpptulemuse arvutamisel. Arvestatakse väliskliima andmetega. Energiaarvutused teostatakse vastavalt majandus- ja taristuministri määrustele "Energiatõhususe miinimumnõuded" ja "Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika". Kas projekt hõlmab fossiilsete kütuste kasutust?: Ei Näitajad Lehel saate sisestada info selle kohta, milliseid näitajaid kasutate kavandatud muutuste ning väljundite loomise mõõtmiseks. Samuti tuleb iga näitaja juures tuua välja muutust mõõtev kogus (numbriliselt), mida projekti elluviimisel kavandatakse saavutada. Projektis saavutatava muutuse tulemuse näitaja on lehel automaatselt olemas ning sellele tuleb lisada projektipõhised väärtused. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Näitaja nimetus Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Põhivarainvesteering Osalevate organisatsioonide arv Organisatsioonide 0,00 3,00 arv Rajatud avalikkusele suunatud objektide arv Objektide arv 0,00 3,00 Meetme tegevuse ülesed näitajad Osalenud organisatsioonide rahastus, mis täiendab toetust Euro 0,00 206 825,85 Kas projekt panustab näitajasse "hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "vabatahtlikus töös osalemise määr"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "elukeskkonnaga rahul või pigem rahul Jah olevate elanike osatähtsus"? Kas projekt panustab näitajasse "soolise võrdõiguslikkuse indeks"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "ligipääsetavuse mõõdik"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "ligipääsetavuse Lisandub ligipääs erivajadusega inimesele. Ligipääsetavuse additi koos mõõdik“?: hinnangu ja ettepanekutega Remniku keskkonna osas on koostanud MTÜ Ligipääsetavuse foorum. Koostatud aruanne annab soovitusi ja pakub lahendusi objekti ligipääsetavuse ning keskkonna parendamiseks. Aruanne koosneb märkustest ja soovitusest hoone erinevate kasutusgruppide järjekorras ning vabas vormis kirjeldust asutuses pakutavatest teenustest ning nende kättesaadavusest nägemis-, kuulmis- ja liikumispuudega inimestele. Remniku Noortelaagris korraldab laste- ja noortele suunatud laagriprogramme Lastekaitse Liidu Lastelaagrid. Laagriprogrammides osaleb iga-aastaselt 1200-1600 last üle Eesti, kellest 60% on soodustusega laagrikohtade alusel, mis on mõeldud kohalikele omavalitsustele ja on suunatud (hariduslike) erivajadustega või vähemate võimalustega noortel Kas projekt panustab näitajasse „soolise Remniku korraldatud tööelus osalevad peamiselt naised, kuna töö sisu ja võrdõiguslikkuse indeks“?: omadused teenindamisel on pigem vastuvõetavmad neile. Remont ja hooldustööde osa on olnud enam eelistatud mehed. Kokku osalus tööelus 84 % naissoo kasuks. Lapsi ja noori osaleb programmides suhtes 50:50.  Aastatega on suureneud vene kodukeelena rääkivate laste-noorte arv ca 78%. Rühmajuhendajad/ kasvatajad on enamuses naised ja kõrgharidusega või kõrgharidust oamandamas. Hindame ja tunnustame oma kliente, töötajaid.Välja on töötatud ja rekendatav motivatsiooni- ja karjäärisüsteem organisatsioonis. Kas projekt panustab näitajasse „hoolivuse ja Meie peamiseks teemaks on klutuuride paljusus ja sellest lähtuvalt ka koostöömeele mõõdik“?: ülesanne kultuuride lõimumiseks. Kui iga- aastaselt osaleb näiteks laagriprogrammides 1200-1400 last- noort, siis teame ja arvestame sihtrühmade toetamist elu korraldamisel laagritingimustes ja - meetodil. Seega on oluline eesmärk aidata kaasa laste, noorte, perede, juhendajate, teenindava personal jne koostööle ja ühiste väärtuste kasvule. Noorte lõimumise ja koostöömeele parandamiseks on meil programm "Meie saame hakkama", milles metoodiliselt õpitakse ja omandatakse meeskonnatöö oskus. 2024-25 on mitteformaalse sisuga programmide üldsisuks "Sõpruse suvi", et kogeda hoolivate inimeste ühtsust ja turvaliste kogemuste saamist. Koostöös kolleegidega Soomest arendame igaaastaselt metoodikat "Erisusega laste- noort toetav koostöömudel laagrikekskonnas" ja praktiseerime elluviimist, rakendamist juhendajate, mentorite kaasabil. On koostatud õppematerjalid koos „tööriistadega“. Kohanemine on kergem, kui õpid tundma üksteist ning lööme kaasa hobide ja tegevustega. Kas projekt panustab näitajasse „Vabatahtlikus Vabatahliku tegevuse kaudu saab osaled aastas ca 20- 30 noort ja seda töös osalemise määr“?: peamiselt töös mitteformaalse heriduse kontekstis, abiks rühmades. Vabatahlikus töös osalevad noored Noortekeskuste kaudu . Näiteks Mäetaguse Noortekeskust, kus omalgatusliku initsiatiiviga osalvad Remniku talgutöödel, koristuses jne. Vabatahtliku osaluse ja töö kaudu aidatakse kogukonda, toimuvad iga-aastased talgupäevad ( koristus) RMK loodusturismiga seotud puhkealadel. See võimalus on avatud kõikidele. Kogukondlikul tasandil on baas (Remniku) kasutuseks ürituste läbiviimiseks, kogunemisteks, kohtumisteks, sünnipäevadeks jne Vaba tahte korras ja traditsiooniliselt on abiks kohalikud elanikud kohtumistes lastega ja sealse kultuuri, eluolu ja tavade tutvustamisega. Kas projekt panustab näitajasse Projekti realiseerimine ja innovatiivne areng aitab kaasa "Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate piirkonna kultuurilise tausta säilitamisse, vaba aja veetmise elanike osatähtsus"?: võimaluste kättesaadavusse, turismi arengule, piirkonna atraktiivsusele, ürituste ajal piirkonda külastavate inimeste vastuvõtu korraldamisele jne läbi kaasaegse õppe- ja puhkekeskuse kasutuse, kvaliteetsete teenuste, mille loomisel ja osutamisel osaleb kogukond, inimesed piirkonnast laiemalt. Arendustegevuse kvaliteet läbi läbikäimine ja üksteisemõistmine parandab sotsiaalset sidusust ja kohalike elanike turvatunnet, arusaamist muutustest ühiskonnas. Piirkonnas elab erineva kultuuri ja keele taustaga inimesi, kelle suhtluse, läbikäimise ning koostoimetamise kaudu kasvab, suureneb arusaamu erinevate kultuuride eripäradest, toetavaks muutub tolerantsuskultuur. Kohaliku kogukond on kaasatud ja  inimesed osalevad oma töö- ja eluviiside, traditsioonide (kalapüük, põlluharimine jne) tutvustamisel külastajatele, peamiselt küll lapsed-noored. Meil on kogemus programmid „Peipsi jälgedes“ kaudu koostöö kogukonnaga. Koostöö raames tutvustati osalejatele kohaliku elu-olu, väärtusi, Peipsi elukekskonna faunat ja floorat. Nende sammudega „teeme“ nähtavaks kohalikku kultuurilist omapära ja tõstame avalikkuse teadlikkust nendest väärtustest. Kasvanud on Ida-Virumaa elanikkonnast Remnikut külastavate klientide arv, mis omakorda soodustav loomuliku majanduse arengut, vähendab tööpuudust. Tööpuudusega ja elukorraldusega loome parema sotsiaalse õhustiku ja olukorra piirkonnas ning ennetame mitmete sotsiaalsete probleemide teket. Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide Arenguks finantsiline piirkonna ergutamine aitab kaasa indeksis: projekti panus keskkonna- ja heale konkurentsile ning mõjutab koostöövõrgustikus kliimaeesmärkide saavutamisse: tegevuse mobiilsust ning koostööd siseriikliku- ja rahvusvaheliste partnerite kaasamisel. Meil on kogemus partnerluseks omavalitsustega, Keskkonnaministeeriumiga, KIK ja RMK- ga jne, rahvusvaheliselt Soomega, mida projekti elluviimisel ja keskkonna loomisel rakendada. Peamine on looduskeskkonda hoidev suundumus säästliku tarbimise ja loodushoiu edendamise kaudu. Looduskeskkond Alutaguse piirkonnas on veel puutumatu ning mida ennetavalt tuleb ületarbimise eest „kaitsta“. Piirkonnas arendatakse Alutaguse Looduskaitseala ja selle arenguga kasvab piikonna külastatavus ehk taas mõju loodusele. Mõju leevendamiseks on vaja teenuseid külastajatele, organisatsioonidele, koolidele jne piirkonnas neutraalseks viibimiseks, mida Remniku Noortelaagri arendus pakub. Hoonete ümberehitamisel aastaringseks kasutame lahendustes kaasaegseid tehnoloogiaid ja finantseeringuga saavutame tõuke ehk ka ajalist võitu eesmärkide saavutamiseks. Looduskeskkonna hoidmisse panustame läbi säästliku majandamise ja tarbimisega, mida teeme ise ja võimaldame praktikas klientidele: veetarbimine, reoveepuhastus, jäätmete sorteerimine ja -korraldus, elektrienergia, kõnnirajad, järveala jne. Remniku Noortelaagri territoorium ja siseruumide kujundus kannab keskkonnasõbralikku sisu, millega sihtrühmad teadlikkuse tõstmisel kokku puutuvad ja juhendatud saavad läbi mitteformaalseks õppe, viktoriinide jne. Rajatud on niitmisvabad alad ja märgistatud vastavalt alad nagu „Putukate hotell“ jne. Teeme iga- aastaseid näituseid piirkonna floorast, faunast. Lapsi ja noori käivad juhendamas ja töötubasid läbi viimas Alutaguse Matkaklubi inimesed, Iisaku Muuseum meeskond. Projekti käigus  kujundatakse majutusmajad teemade alusel piirkonna floorast ja faunast lähtuvalt (välja on töötatud teemakontseptsioon 2010) : järv, kalad, linnud, imetajad, taimed, putukad ...), et tagada süsteemsus looduskeskkonna tundmiseks, hoidmiseks ja keskkonnasäästlikuks käitumiseks. Üldkasutatavates ruumides on info piktogrammidega „Säästa vett“, „Tuuluta tuba“, „ Kustuta valgus“ ... Viime läbi klintide ja personali küsitlusi, tagasiside saamiseks, tulemuste analüüsimiseks. Kas valmiv ehitis on vastavuses kvaliteetse Jah ruumi aluspõhimõtetega?: Selgitus ehitise vastavuse kohta kvaliteetse Kvaliteetse ruumi kujundamise aluspõhimõtteid on rakendatud kogu ruumi aluspõhimõtetele: Remniku arenduse vältel. Meie klientideks on lapsed ja noored, lastega pered, erivajadustest sõltuvad inimesed ja inimesed erinevatest elukaareetappidest. Ehitised on planeeritud vastavalt sellele ja ajalooliselt ka nii rajamisel teostatud. Läbimõeldus ruumilahendused vajavad aga kaasajastamist ja uut atraktiivset kujundusvisuaali (koostöö Eesti Kunstiakadeemia), loodussuunaline teave ja teadmispõhine visuaal toimub koostöös Eesti Loodusmuuseumiga, rekreatsiooni alad ehitiste juures rajatakse koostöös erasektori, Kaitseväega jne. Ruumihariduslikule kasvule aitab kaasa teemadega (Kalad, imetajad jne) sisustatud majutushooned, toidusaal. Kas taristuinvesteeringu puhul on vajalik läbi Ei viia CO2 jalajälje hindamine: Põhjendus, miks CO2 jalajälje hindamine ei ole Konsulteeritakse partneriga: Tallinna Tehnikaülikool. Juhul, kui vajalik: CO2 jalajälje hindamist peetakse hindamiskomisjoni poolt vajalikuks, tellitakse koostamiseks tulemushinnang ning töö finantseeritakse oma vahendite kaudu. EK tehnilisted suunised. Kas projekt on seotud fossiilkütuste otsese Ei kasutusega?: Kas on läbi viidud kliimamuutustega Ei kohanemise ja kliimaohtude mõju hindamine?: Projekti mõju kliimaeesmärkidele: Projekti tulemusena lõimitakse hooned (söögisaal, majutushoone 3) projektide kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutuste mõjuga. Hoonete renoveerimisel ja aastaringseks kasutamiseks on arvestatud projekteerimisel energiaklassi nõudeid kliimamuutusele vastupidamiseks kasutades selleks infotehnoloogilisi lahendusi, seadmeid kütmisel, jahutamisel, ventilatsioonis jne. Projekteerimisülesande alusel ja konsultatsioonides EK tehniliste suuniste põhjal poleks vajalik CO2 jalajälje arvutamine üldjuhul. Loomulikult ei välista me kliimamuutuste mõjuga kohanemise  hindamise vajalikkust ja teeme seda vajadusel ja rahastaja nõudel. Auditi koostas hr. Raivo Udusalu, kellel on erggiauaditi pädevus, TPI kõrgharidus ja vastav kutsetunnistus Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht kliimaohtude mõju_piir... Kliimariskide hindamise aruanne 29.05.2024 Alar Tamm 27.4 KB kliimaohtude mõju_piir... Kliimariskide hindamise aruanne 21.06.2024 Alar Tamm 26.7 KB Tegevused Lehel saate sisestada projekti tegevused ning nende elluviimise alguse ja lõpu. Projekti tegevused peavad jääma projekti elluviimiseks kavandatud ajaraami. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Projekti tegevuse Projekti tegevuse nimetus Planeeritud algus Planeeritud lõpp tunnus Põhivarainvesteering 5 Kliimakindluse hinnangute koostamine 05.08.2024 01.10.2024 Tegevuse täpsustus: Projekti tulemusena lõimitakse hooned (söögisaal, majutushoone 3) projektide kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutuste mõjuga. Hoonete renoveerimisel ja aastaringseks kasutamiseks on arvestatud projekteerimisel energiaklassi nõudeid kliimamuutusele vastupidamiseks kasutades selleks infotehnoloogilisi lahendusi, seadmeid kütmisel, jahutamisel, ventilatsioonis jne. Projekteerimisülesande alusel ja konsultatsioonides EK tehniliste suuniste põhjal poleks vajalik CO2 jalajälje arvutamine üldjuhul. Loomulikult ei välista me kliimamuutuste mõjuga kohanemise hindamise vajalikkust ja teeme seda vajadusel ja rahastaja nõudel. 6 Projektijuhtimine 02.09.2024 01.05.2026 Tegevuse täpsustus: Projekt juhtimise peamine ülesanne on meeskonna koostöö koordineerimine, et ajaplaanist lähtuvalt saavutatakse tulemused renoveerimisprojektide vastavuses, kooskõlastused ja load teostuseks, hangete kontekst ja tulemused renoveerimistööde teostamiseks. Loomulikult pidev seire ja kontroll selle üle, millised on kulud ja kas eelarvest on kinni peetud, projekti aruannete koostamine. Projektis on kavandatud ettevalmisuse faas, elluviimine s.o. ehitustegevus projektide sh. eriprojektide alusel, ehitusjärelevalve jne. Projekti lõpufaasis toimub hoonetele kasutusloa andmine kehtestatud korras. Teostaja ehk Lastekaiste Liit täidab kõiki projekti elluviimisega seotud ülesanded sh. finantseerimisküsimused ja ekspertide kaasamise. Projekti partner nõustab ja on kursis projekti arengutega, aitab ja osaleb piirkonnas kohaliku tasandi koostöös. Planeerige tegevuse algus ja lõpp kava on esitatud lisamaterjalides Fail: eelarve_suurprojekt_Remniku_2024_2026, failis excel alalehed: eelarve + ajakava+ rahavood. 7 Teavitustegevused 02.09.2024 01.05.2026 Tegevuse täpsustus: Puudub asjakohasus. 8 Immateriaalse põhivara soetamine, arendamine ja juurutamine 01.10.2024 01.06.2026 Tegevuse täpsustus: Käesoleva investeeringu raames rekonstrueeritakse kahekorruseline MAJAUTUSHOONE 3 AASTARINGSEKS KASUTUSEKS, hoone netopinnaga 556,6 m². Majutushoonetest on renoveeritud IV ja V majutuskorpus ühtse analoogprojektiga. Hoone I korrusel asub sissepääsusõlm, pesemis- ja juhendajate ruumid ning neli magamistuba. II korrusel asuvad õppe- ja puhkeruum, pesemis- ja juhendajate majutusruumid ning 4 magamistuba. Rekonstrueerimisuuenduste käigus säilitatakse kandekonstruktsioonid. Täielikult vahetatakse välja katus, vaheseinad, põrandad, uksed-aknad, renoveeritakse vundamendid, soojustatakse ja viimistletakse välisseinad, ehitatakse ümber kütte-, ventilatsiooni-, vee- ja kanalisatsiooni- ning elektri- ja nõrkvoolusüsteemid. Lahendatakse jahutus süsteem, rakendatakse maaküttesoojuspump rakendamist, kontseptsioonis on elektritootmine päikesepaneelide kasutamise kaude. Rajatakse pandus, juurdepääs liikumispuuetega inimestele jne Toidusaalis renoveerimiseks teostatakse ekspertiisist lähtuvalt projekt. Projekti järgselt toimub ventilatsioonisüsteemi projekteerimine ja kaasajastamine. Kütte süsteemi projekteerimine ja ehitus. Elektrisüsteemi ja valgustuse kaasajastamine. Välifassaadi ja vundamendi soojustamine. Katuse konstruktsiooni soojustamine. Seinte ja lagede viimistlus. Metallfermide tugevdamine, hooldus. Projekteerimise kaudu tagatakse lahendus ventilatsioon soojustagastusega, energia tootmine päikesepaneelide kaudu. V, II ja III majutusmaja ning toidusaali tõhusa küttesüsteemi valiku puhul oleme kaalunud erinevaid tarbevee ja ruumide küttevõimsuslahendusi, sh maaküttel toimiv maaküttesoojuspump ja osaliselt õhk- vesi õhksoojuspumpasid. Alternatiiv ekspertide poole on, et õhk-vesi süsteemide paigaldus pole nii mastaapne kui maakütte puhul ning tasuvusaeg õhk-soojuspump süsteemidel on lühem, siis oleme otsustanud ümberseadistamisel soojuspumpade kasuks. Lisaks on õhk-vesikütte töökindlus meie kliimas järeleproovitud, olles läbimõeldud lahendus optimeerimaks kulusid ja ekspluatatsiooni. Projekti käigus soetatakse ja paigaldatakse õhk-soojuspumbad, mis ühendatakse veekütte- ja keskküttesüsteemidega. Rajatekse kiviparketi kattega ühendustee kinnistul olevate objektide vahel lähtudes erivajadustega inimeste vajadustest. 11 Materiaalse põhivara soetamine 03.06.2024 30.09.2024 Tegevuse täpsustus: Projekti esimeses etapis on koostatud eelprojektid ja eelprojekstide alusel koostatud prognoositav kulukalkulatsioon. Otsuse järgselt kooskõlastatakse projektid toetsuseks Päästeametiga, omavalitusega. Hoonete renoveerimiseks taotletakse oamavalituse kaudu ehitusluba või renoveeritakse ehitsteatise alusel, vastavalt otustusele. Ehitustööde toetsmiseks viiakse läbi hanked Riigihangete keskkonnas. Projekt perioodiks on eravstatud maksimaalselt 2,5 aastat: - lõpplik projekteerimien nõuetest lähtuvalt ja ehitusluba, 2024 - ehitushanked: Mahitushoone 3, söökla hoone söögisaal, 2024-2025 - renoveerimine, erilprojektid, ehitus, ehitusjärelevalve 2025-2026 - kasutusluba, 2026 V.t. Fail: eelarve_suurprojekt_Remniku_2024_2026, failis excel alalehed: eelarve + ajakava+ rahavood. Otsene kulu. Eelarve Lehel saate sisestada elluviidavate tegevuste eelarve ja lisatingimused projekti kohta. Üldtingimused Kulude tingimused: Taotletud toetuse määr (%): Kõigil tegevustel sama Kas projektiga teenitakse tulu?: Projektiga ei teenita tulu või tulu teenimise reeglid ei kohaldu Fail Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht LASTEKAITSE LIIT REMNI... 21.05.2024 Alar Tamm 118.0 KB HP Remniku 2024_Inva_ü... 21.05.2024 Alar Tamm 16.6 KB Tulu_kulu_Remniku_2023... 26.05.2024 Alar Tamm 12.1 KB Projekti maksumus Kogumaksumus (EUR): 1 034 129,24 Abikõlbliku kulu summa (EUR): 1 034 129,24 Taotletud toetuse määr (%): 80,00 Taotletav toetuse summa (EUR): 827 303,39 Omafinantseeringu summa (EUR): 206 825,85 Tegevuste eelarve Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Projekti Projekti tegevuse nimetus Kulu tüüp (määr %) Abikõlblik % tegevuse tunnus summa (EUR) Põhivarainvesteering  5 Kliimakindluse hinnangute koostamine Otsene kulu (2%) 0,00 0,00 Eelarve rea täpsustus: Eelavrve on tellitud projektid alusel ja koostatud ekspetide pool, kes on .ehituseelarvestuse teenust pakkuv ettevõte. Planeeritavad kulud on arvestatud ühikute ja ühikute maksumuse alusel eelarvestusülesannetega (MS Excel’i kasutamise baasil) sh. on arvesse võetud regulatsioonid, normid ja tavad. Kulu tekib toetuse saajal. 6 Projektijuhtimine Otsene kulu (2%) 9 638,00 0,93 Eelarve rea täpsustus: V.t. fail: eelarve_suurprojekt_Remniku_2024_2026, failis excel alalehed: eelarve + ajakava+ rahavood. Arutus: 17 kuud x 566,94 eur= 9638 eur 7 Teavitustegevused Otsene kulu (2%) 0,00 0,00 Eelarve rea täpsustus: Kaetakse oma vahendistest. 8 Immateriaalse põhivara soetamine, arendamine ja juurutamine Otsene kulu (2%) 27 572,00 2,67 Eelarve rea täpsustus: Projekteerimine, eriosade projektid 5 x 3820 eur= 19100 eur+ käibemaks 22"= 23302 eur Hanked riigihangete keskkonnas: 2 x 1750 eur= 3500 eur + käibemaks 22%= 4270 eur Kõik kokku: 22600 eur + käibemaks 22%= 27572 eur 11 Materiaalse põhivara soetamine 996 175,04 96,33 Eelarve rea täpsustus: Projektist lähtus hinnapakkumiste ja tellitud kalkulatsiooni alusel. Majtutushoone 3: 671,4 m2 x 826,61 eur= 554984 eur + käibemaks 22%= 677080,48 eur Söökla hoone söögisaal: 513,7 m2 x 473,15 eur= 243057 eur + käibemaks 22%= 296529,54 eur Invaühendustee: 115,20 m2 x 165,85 eur= 19105 eur + käibemaks 22%= 23309,22 eur Kõik kokku: 817146,92 eur + käibemaks 22%= 996919,24 eur Lahutatud Ühtse määra alusel kulu (Otsene kulu 2%) s.o. 744,20 eur Kõik kokku: 996175.04 eur Kokku (EUR): 1 033 385,04 99,93 Horisontaalsed kulud 9 Ühtse määra alusel kulu (Otsene kulu 2%) 744,20 0,07 Kokku (EUR): 744,20 0,07 VALDKOND KOKKU (EUR): 1 034 129,24 100,00 Kõigi tegevuste eelarve kokku ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 1 034 129,24 Failide lisamine Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht LASTEKAITSE LIIT REMNI... Hinnakalkulatsioon 21.05.2024 Alar Tamm 118.0 KB HP Remniku 2024_Inva_ü... Hinnakalkulatsioon 21.05.2024 Alar Tamm 16.6 KB Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Eelarve_suuprojekt_Rem... Eelarve 26.05.2024 Alar Tamm 24.0 KB Rahastajad Lehel saate sisestada info selle kohta, millises ulatuses taotleja ja partnerid projekti rahastavad. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Rahastaja nimi Rahastaja täpsustus Abikõlblik % summa (EUR) Lastekaitse Liit 206 825,85 20,00 Omafinantseeringu summa (EUR): 206 825,85 20,00 Taotletud toetuse summa (EUR): 827 303,39 80,00 KOKKU (EUR): 1 034 129,24 100,00 Projekti rahastajad kokku ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 1 034 129,24 Võrdlus eelarve lehega ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 1 034 129,24 Esitamine Lehel saate üle vaadata sisestatud andmed pdf-failina, kontrollida esindusõiguse olemasolu ja esitada taotlust rakendusüksusele. Enne taotluse esitamist veenduge esindusõiguse olemasolus Äriregistri registrikaardilt. Vajadusel lisage volikiri taotluse lehele "Taotleja" vastava kontaktisiku juurde. Taotluse esitamisel veenduge, et teie arvutisse oleks paigutatud uusim ID-kaardi tarkvara. Tarkvara saab allalaadida siit. Rakendusüksusele esitatava projekti taotluse versiooni saate enne allkirjastamist ja saatmist alla laadida ja üle vaadata: taotlus_2021- 2027.6.01.24-0188_25062024_125541.pdf Rakendusüksusele esitatud viimase allkirjastatud projekti taotluse versiooni saate alla laadida ja üle vaadata siit: taotlus_2021-2027.6.01.24- 0188_29052024_115037.pdf.asice Volitused Kontrollige e-äriregistrist, kas Teil on äriregistri registrikaardi järgi õigus taotleja Lastekaitse Liit (registrikood 80013442) esindamiseks: Kontrolli äriregistri registrikaarti siit. Kinnitused Palun tutvuge alljärgnevate tingimustega ning kinnitage, et olete nendega nõus: Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega seotud kohustustest. Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusega nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“. Kinnitan, et olen teadlik, et perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 20 kohaselt toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse. Kinnitan, et olen teadlik, et taotlemisega seotud andmeid kasutatakse ÜSS2021_2027 § 17 kohase hindamise läbiviimisel. Kinnitan, et olen teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta, kui esinevad Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (ühendmäärus) § 34 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni alused või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks, kui esinevad ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Kinnitan, et nõustun, et mind auditeeritakse ja kontrollitakse ÜSS2021_2027 alusel. Kinnitan, et järgin projekti ellu viimisel Eesti Vabariigi Põhiseaduses, Euroopa Liidu Põhiõiguste hartas ja Puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatut. Kinnitan, et projekt vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 lõikes 4 toodud keskkonnanõuetele ning „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, mida järgitakse ka projekti elluviimisel. Kinnitan, et projekti kõiki tegevusi ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud, välja arvatud juhul, kui see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 kohaselt lubatud. Kinnitan, et järgin rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 3 kohaseid sanktsioone ning välistan otseselt ja kaudselt tehingud sanktsioneeritud isikutega. Kinnitan, et projekti tulemusel loodud või soetatud vara jääb pärast projekti lõppemist avalikku kasutusse vähemalt viieks aastaks. Kinnitan, et tagan toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimise viisil, mis muudab need suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta neid kohandada või kasutada eridisaini, mis hõlmab nelja peamise erivajaduse (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga ja eakas) ja ajalise iseloomuga erivajadusega (püsiv ja ajutine) ning liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega arvestamise. Kinnitan regionaalabi saamise puhul, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole sama või sarnast tegevust või selle osa üle viidud ühest Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi ettevõttest (algne ettevõte) teise Euroopa Majanduspiirkonna lepingu muus osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav ettevõte), kus toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ja seetõttu Euroopa Majanduspiirkonnas asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad ning sellega seoses võtab ta kohustuse, et sellist ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering tehtud. Kinnitan, et kõik taotluses esitatud andmed on õiged ja täielikud, olen ülaltoodud tingimustega tutvunud ja olen nendega nõus. Allkirjastaja andmed (allkirjastatud digitaalselt) Ees- ja perenimi: Alar Tamm Allkirjastamise aeg: 25.06.2024 12:56  Projekti "Narva Kalev-Fama staadionihoone rajamine ning kunstmuruväljaku renoveerimine" taotlus rahastamiseks Taotleja Lehel saate sisestada projekti taotleja andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki sisestatud andmeid saate enne taotluse lõplikku esitamist muuta, kontaktisikuid saate muuta kogu projekti eluaja vältel. Taotluse esitamiseks tuleb kõik andmed sisestada järgnevatesse väljadesse. Taotlust saavad e-toetuse keskkonna kaudu näha, muuta, allkirjastada ja esitada üksnes kontaktisikuks lisatud isikud. Taotleja andmed Taotleja nimi: JALGPALLIKLUBI NARVA TRANS Registrikood: 80069833 Juriidiline vorm: Mittetulundusühing Telefon: +372 5531538 E-post: [email protected] Riik: Eesti Aadress: Kangelaste prospekt 45-20, Narva linn, Ida-Viru maakond Postiindeks: 20604 Pangakonto: EE937700771002971055 Konto omanik, millele rakendusüksus teostab Jah toetuse makseid, on ka makse saajaks: Makse saaja pangas: JALGPALLIKLUBI NARVA TRANS Ettevõtte suurus: Ei kohaldu Projekti kulude käibemaks: Saab küsida riigilt tagasi Kaupade / teenuste ostmiseks, tööde tegemiseks Jah tuleb läbi viia riigihange: EMTAK põhitegevusala: 93121 (Spordiklubide tegevus) Kontaktisikud Nimi Ametikoht Roll Telefon E-post Isik soovib saada teavitusi e-postile Christina Kogukonnajuht Projektijuht 58501309 christina@fctrans. Jah Burdakova ee Isikukood: 48602043731 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kirjavahetus Projekt Maksetaotlus Aruanne Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Galina Burdakova Sisestaja Ei Isikukood: 46007213714 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Üldandmed Lehel saate sisestada projekti üldandmed ja info selle kohta, kas olete saanud või taotlenud käesoleva projektiga sisuliselt seotud tegevuste elluviimiseks toetust teistest allikatest. Toetust ei saa taotleda kulule, mida on juba teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi vahenditest rahastatud. Projekti üldandmed Projekti number: 2021-2027.6.01.24-0529 Projekti nimi: Narva Kalev-Fama staadionihoone rajamine ning kunstmuruväljaku renoveerimine Projekti algus ja lõpp: 30.05.2024 - 31.08.2026 Taotlusvoorust tulenevad andmed Meede: 2021-2027.6.1 (EK nr 8.1) Õiglane üleminek Taotlusvoor: 6.1.11 ÕÜF Ida-Viru piirkondlikud algatused - suurprojektid - 30.11.2023-31.05.2024 Valdkond, millesse projekt panustab: 2021-2027.6.1.11 Regionaalareng - piirkondlikud algatused (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) Käesoleva projektiga seotud toetused Kas taotleja on rakendanud või taotlenud Ei vahendeid käesoleva projektiga sisuliselt seotud (k.a jätkutegevused) tegevuste rahastamiseks?: Partnerid ja makse saajad Lehel saate sisestada projekti elluviimisesse kaasatud partnerid ja nende kontaktisikud. Kohustuslik on sisestada partnerid, kes panustavad projekti rahaliselt või kelle kulusid projektist hüvitatakse. Siin sisestatud andmetega eeltäidetakse rahastajate leht. Kõik taotluse juurde kontaktisikuks märgitud isikud näevad antud taotlust e-toetuse keskkonna kaudu ning saavad taotlust enne selle ametlikku esitamist muuta ja allkirjastada ning esitada. Partnerid, makse saajad ja nende kontaktisikud Nimi Nimi pangas Registri- Roll Telefon E-post /isikukood efa@jalgpall. EESTI JALGPALLI LIIT 80091598 Partner +372 6279960 ee Juriidiline vorm: Mittetulundusühing Ettevõtte suurus: Ei kohaldu Riik: Eesti Aadress: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Jalgpalli tn 21 Postiindeks: 11312 Pangakonto: Projekti kulude käibemaks: Saab küsida riigilt tagasi Kaupade / teenuste ostmiseks, tööde tegemiseks tuleb läbi viia riigihange: Ei Partneri kinnituskiri projektis osalemise kohta: Partneri kinnituskiri_Narva Trans.asice EMTAK põhitegevusala: 93191 (Spordi alaliitude, spordiliitude ja spordiühenduste tegevus) Tõnu Sirel 35710290287 Kontaktisik 56279336 tonu@jalgpall. ee Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: JALGPALLIKLUBI NARVA JALGPALLIKLUBI NARVA Makse TRANS TRANS 80069833 saaja Pangakonto: EE937700771002971055 Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Näitan: 10 Kokku: 2 Sisu Lehel saate kirjeldada projekti, tuues välja projektile sõnastatud eesmärgi ja tulemuse, projekti tegevused koos väljunditega ning nende saavutamise mõõdikud. Samuti saate määratleda projekti seotuse valdkonnaga, millesse projekt panustab. Siin lehel sisestatud projekti väljundite kohta tuleb järgmistel lehtedel sisestada lisaandmeid. Projekti valdkonnad Valdkond, millesse projekt panustab: Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Projekti väljund: Põhivarainvesteering Projekti asukoht Projekti asukoha tüüp: Aadress Aadress: Hariduse tn 22, Narva linn, Ida-Viru maakond Projekti kirjeldus Olemasolev olukord ja ülevaade projekti Ajaloolise Kalev staadioni ehitamist alustati 1926. aastal. Pärast II maailmasõda oli vajalikkusest: staadion tuntud kui Narva Kalevi staadion ning see oli linna peamine spordiväljak, mis meelitas kohale tohutult palju sportlasi ja fänne. See jätkus seni, kuni uue Krenholmi staadioni rajamine muutis Kalevi staadionist mahajäetud spordirajatise. Pärast põhjaliku renoveerimise 2012. aastal Euroopa Liidu, Jalgpalliliidu, Narva linna ja Jalgpalliklubi vahendite arvel taasavati staadion 12. oktoobril 2013 Kalev-Fama staadionina. Uue nime sai staadion läheduses asunud Fama bastioni nimi järgi. Mänguväljaku juurde oli pandud 6 soojakut riietusruumidena kasutamiseks. Juba renoveerimise ajal planeeriti staadionil püsiva iseloomuga hooned. Aga seoses rahaliste vahendite puudumisega olid paigaldatud ainult ajutised soojakud, mis jäid kasutusse tänase päevani. Jalgpalliklubi Narva Trans ja klubiga seotud Jalgpallikool Narva Trans kasutavad staadioni Kalev-Fama Narva linnaga sõlmitud tasuta kasutamise lepingu alusel. Käesoleval ajal lepingu tähtaeg on pikendatud kuni 2031 aastani. Staadionil treenib üle 250 sportlasi (lapsed, noorukid, täiskasvanud). Treeningud toimuvad igapäevaselt. Suveperioodil toimuvad ka noorte turniirid ja laagrid. Staadionil toimuvad ka Eesti noorte ja täiskasvanute meistrivõistluste mänge, s.h. ka Eesti tippjalgpalli mängud, kus osalevad elukutselised sportlased.  Augustil 2018 staadionil toimuva Premium Liiga mängu külastas ka Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, kelle arvates spordirajatis oli mugavaks kohaks rahvaga suhtlemiseks. Alates soojakute kasutusse võtmisest, iga hooaja lõpus staadioni riietusruumid hädasti vajasid remonti, sest need ei suuda taluda koormust, mis on nende peale hooaja jooksul pannakse. Igal aastal soojakute remont võttis rohkem ja rohkem aega ja raha. Kindlasti soojakud ei sobi ka kliimamuutuse olukorrale. Linnaosa, kus asub staadion, pidevalt areneb. Staadioni ümbrususse rajatud uhiuus riigigümnaasium, renoveeritud Kesklinna gümnaasium ja lasteaed. Õpilased kasutasid nii varem kui ka jätkavad kasutada tänapäevadel Kalev-Fama staadioni kehalise tundide läbiviimiseks. Staadioni kunstmuru kasutusiga on juba ammu lõppenud. Selleks, et pikendada kunstmuru kasutamist, pehmendada kunstmuru ja vähendada vigastuste tekkimist, mänguväljakut regulaarselt kaetakse kummipuruga. Kalev-Fama staadion on hooaja jooksul koduks mitmekümnendale mängudele, mis toimuvad erinevates vanuserühmades Eesti meistrivõistluste raames. Mängude ajal kogunevad staadionile rohkelt pealtvaatajad, kelle jaoks pole tingimusi mugavaks spordivõistlustele kaasaelamiseks, kuna staadionil puudub linna kanalisatsiooniga ühendatud avalik tualett. Hetkel renditakse selleks eesmärgiks välikäimla. Kalev-Fama staadion on populaarne, kõrge külastatavusega, aga hästi amortiseeritud objekt Narva linna avalikute ürituste korraldamiseks. Kui lähiajal praegune olukord ei muutu, siis kaob staadion oma atraktiivsust nii sportlaste, kui ka teiste kogukonnaliikmete silmis. Projekti eesmärk ja tulemused: Kliimaneutraalse majanduse nõuetele vastava kaasaegse hoone rajamisel staadionile on potentsiaali saada jätkusuutliku infrastruktuuri arengu eeskujuks ning see aitab Narva linna kogukonnal paremini mõista rohelisse ülemineku protsesse ja selles vahetult osa saada. Konteinerid, mis ei ole mõeldud pikaajaliseks kasutamiseks, muutuvad peagi täiesti kasutuskõlbmatuks, kuna igal aastal läbivad renoveerimistööd. Lisaks on konteinerid ka suure energiakuluga objektid, kuna staadioni aastaringse kasutuse tõttu köetakse neid aastaringselt. Projekti raames rajatakse kaasaegne hoone, mis vastab kliimaneutraalsuse standarditele. Projekti raames asendatakse vananenud kunstmuru kaasaegse kattega. Kaasaegsed kvaliteetsed tehnoloogiad kasutavad tootmises sünteetilisi materjale, mis ei eralda kahjulikke aineid, kuid aitavad säilitada loodusvarasid. See tõttu, kunstmuru on vastutustundlik valik kogukonnale, kes hoolib keskkonnast ning on lahenduseks paljudele keskkonnaprobleemidele, eelkõige magevee puudusele. Kaasaegne hoone ja kvaliteetne väljak noortele sportlastele tagavad investeeringu noorema põlvkonna narvakatele tervisesse ja edusse. Klubi kogukonda kuulub ligi tuhat inimest, s.h. noored sportlased, nende vanemad, elukutselised sportlased, nende pereliikmed ja fännid. Selleks, et tugevdada kogukonna tunnet ning luua staadioni külastajatele tingimused meeldivaks ajaveetmiseks on vaja rajada staadionil avaliku tualetiruumi koos sooja veega.  Jalgpalliklubi Narva Trans struktuuri moodustavad MTÜ Jalgpalliklubi Narva Trans ja MTÜ Jalgpallikool Narva Trans. Jalgpallikool on üks suurimatest huviharidust pakkuvaid huvikoole Ida-Virumaa regioonis. Lisaks sellele, et siin treenib suur hulk igas vanuses sportlasi alates 3 eluaastast kuni täiskasvanuteni, külastavad staadionit kehalise kasvatuse tundides ka naaberkoolide õpilased. Staadionil korraldatakse ka regulaarseid spordipäevi linna lasteaedadele ja koolidele. Seega külastab staadionit tohutult palju linlasi, kellest osa pole jalgpalliga otseselt seotud. Läbi sporditegevuses osalemise aga kaasatakse aktiivse elustiili juurde ja leitakse tee Kalev-Fama staadionile. Projekti elluviimine annab võimalust jalgpalliklubile staadioni baasil edukalt jätkata oma tegevust vähemalt järgmise 15 aasta jooksul. Projekti lühikokkuvõte avalikkusele: Renoveerimistööd Kalev-Fama staadionil, mis on lemmikuks kohaks paljudele linna lastele ning nende peredele, hõlmavad kliimaneutraalse majanduse nõuetele vastava kaasaegse hoone rajamist, kvaliteetne kunstmuru kate paigaldamist ning mugava avaliku WC ehitamist staadioni külastajatele. Sellel projektil on potentsiaali saada jätkusuutliku infrastruktuuri arengu eeskujuks terves regioonis, mis aitab kogukonnal paremini mõista rohelisse ülemineku protsesse ja selles vahetult osa saada. Projekti mõju meetme eesmärgile: Spordil üldiselt ja jalgpallil eriti on kultuuriühiskonnas oluline roll, pakkudes osalejatele ja pealtvaatajatele lisaks füüsilisele arengule ja sportlikule põnevusele ka ühtsustunnet, ühtekuuluvustunnet ja kogukonna uhkust. Spordil (s.h .jalgpallil) on väga oluline sotsiaalne roll. See pakub noortele positiivset suunda aktiivseks vaba aja veetmiseks ja isiklikuks arenguks. See saavutatakse erinevate programmide kaudu: jalgpallitreeningud igas vanuses lastele ja noortele, võimalused osaleda mitteprofessionaalsetes täiskasvanute liigades, regulaarsed spordipäevad kohalikele koolidele ja lasteaedadele, vabatahtlikute programm kohalikele noortele kõrgliiga mängude korraldamisel, mis annab noortele võimalust saada erinevaid vajalikke oskusi edasiseks enesearendamiseks ja tulevase karjääri valikuks. Jalgpalliklubiga Narva Trans seotud jalgpallikool Narva Trans on üks suurimatest huviharidust pakkuvaid huvikoole Ida-Virumaa regioonis, kus regulaarselt harrastab jalgpalli suur hulk igas vanuses sportlasi alates 3 eluaastast kuni täiskasvanuteni. Klubi ja jalgpallikool korraldavad ise ning võtavad ka osa regulaarsetest kogukonnaüritustest, mis propageerivad aktiivse tervisliku eluviisi. Staadionil korraldatakse ka regulaarseid spordipäevi linna lasteaedadele ja koolidele. Seega külastab staadionit tohutult palju linlasi, kellest osa pole jalgpalliga otseselt seotud. Läbi sporditegevuses osalemise elanikkond kaasatakse aktiivse elustiili juurde ja leitakse tee Kalev-Fama staadionile.  Jalgpallil on uskumatult suur mõju ühiskonna kõikidele aspektidele. Eelkõige on tegemist tervisliku hobiga, mis lisaks füüsilisele arengule õpetab ka muid eluks hädavajalikke oskusi, näiteks enesekindluse ja - hinnangu tõstmist, mis on laste ja noorte vaimse tervise aluseks. Samas õpetab see ausust ja distsipliini, sest väärtuslikuks ja edukaks mängijaks saamiseks tuleb järgida meeskonnareegleid ning austada meeskonnakaaslasi ja vastaseid. Regulaarne liikumine mängib olulist rolli terve inimkeha ja aktiivse eluviisi hoidmisel, mis on eriti oluline lapsepõlves ja noorukieas, mil kujunevad harjumused terveks eluks. Aktiivsetel inimestel on vähem terviseprobleeme, s.h. näiteks südame-veresoonkonnahaigusi, 2. tüüpi diabeeti, vähki ja vaimse tervise probleeme. Jalgpalli laiema mõju uurimiseks käivitas Euroopa jalgpalli juhtorgan UEFA programmi, mis leidis, et lisaks sotsiaalsele, professionaalsele ja kaasavale arengule toob jalgpalli mängimine piirkonnale (riigile) ja ühiskonnale ka rahalist kasu. See võimaldab numbrite pinnalt hinnata jalgpalli sotsiaalmajandusliku mõju suurust. Eesti Jalgpalli Liidu kodulehel toodud 2021. aasta andmete kohaselt toob ühe euro investeerimine jalgpalli mängimisse Eesti riigile sotsiaalmajanduslikki efekti 26 eurot. Ühe jalgpallifänni sotsiaalmajandusliku mõju maksumus riigile on aga ligikaudu 4097 eurot. Jalgpalli mängivate inimeste loodud sotsiaalmajanduslik väärtus on seega uskumatult kõrge. Kõik eelnev on oluline tõend selle kohta, et Narva linna infrastruktuuri arendamine on oluline eeldus, et kohalikutel noortel oleks võimalus tegeleda spordi ja lemmikharrastustega tingimustes, mis pole sugugi kehvemad kui teistes riigi piirkondades. Samas on oluline rõhutada vajadust minna üle kliimaneutraalsele majandusele. Uuenduslikust hoonest ja kaasaegsest mänguväljakust saab magnet kogu kohalikule elanikkonnale, mis suurendab kogukonna ühtekuuluvust ning võimaldab saada ka kliimaneutraalsele majandusele ülemineku lahutamatuks osaks. Projekti panus piirkonna võimesse tegeleda Projektil on oluline sotsiaalne mõju Narva linnale. Projekti kliimaneutraalsele majandusele ülemineku realiseerimisel, Narva elanikud, eelkõige noored kogukonna liikmed, sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja saavad näha oma silmadega õiglase ülemineku programmi panuse keskkonnamõjudega: oma linna arengusse. Elanikel tekkib tunne, et Roheline pööre toob kaasa mitte ainult ettevõtete sulgemist aga pakub alternatiive elukeskkonna parandamise näol. Ajalooliselt ja tänapäevadel on staadionid alati olnud ja jäävad kodanike magneetiks. Lisaks regulaarselt toimuvatele Eesti kõrgliiga kohtumistele, kus osalevad elukutselised mängijad, aprillist oktoobrini toimuvad iganädalalaselt ka kümneid laste ja noorte meistrivõistlusi, turniire, spordipäevi kohalikele koolidele ja lasteaedadele ning ettevõtete spordipäevi.  JK Narva Transi kogukonda kulub liigi tuhat inimest, sealhulgas noorsportlased, nende vanemad, elukutselised sportlased, nende pereliikmed ja fännid. Kui sellele arvule lisada ka need inimesed, kes külastavad staadionit erinevate ühekordsete ürituste raames, siis võib öelda, et staadionit külastab aastas väga suur hulk Narva linlasi. Staadioni arenenud infrastruktuur võib tugevdada kohaliku elanikkonna kogukonnatunnet, sest igaüks püüab ajaga kaasas käia. Lisaks võib Kalev-Fama staadioni rekonstrueerimisega seotud moodsus ja innovatsioon mõjutada kohalikule ühiskonnale tugevaks mõjuvahendiks oma elu muutmiseks. Nende eesmärkide nimel on hädavajalik luua tingimused meeldivaks ajaveetmiseks absoluutselt kõigile staadionikülastajatele. Kalev-Fama staadionil peab ilmuma kaasaegne hoone koos avalike tualettide ruumide ja sooja veega. Sel juhul tunnevad end staadioni külastades mugavalt ja turvaliselt ka kõige tundlikumad kogukonnaliikmed (lapsed, väikelastega naised, eakad, puuetega inimesed). Aastal 2012. paigaldatud konteinerid ei olnud mõeldud pikaajaliseks kasutamiseks. Mitme aasta jooksul muutuvad need täiesti kasutuskõlbmatuks, kuna nüüd tehakse iga aasta lõpus põhjalikku remonti (põrandad mädanevad, õhukesed seinad kuluvad). Tähelepanu väärib ka see, et konteinerid on suure energiakuluga kaubaartiklid, kuna staadioni aastaringse kasutuse tõttu köetakse neid aastaringselt. Projekti raames rajatakse kaasaegne hoone, mis vastab kliimaneutraalsuse standarditele (ehituse käigus keskkonnasõbralike materjalide kasutamine, päikesepaneelide olemasolu, säästupirnide kasutamine, kõrgete akende olemasolu kogu ulatuses hoone ümbermõõt, et vähendada valgustuse kasutamise vajadust valgel ajal). Projekti teiseks komponendiks on kulunud kunstmuru väljavahetamine kaasaegse kvaliteetse pinnakatte vastu. Kaasaegsed kvaliteetsed tehnoloogiad kasutavad tootmises sünteetilisi materjale, mis ei eralda kahjulikke aineid, kuid aitavad säilitada loodusvarasid. Polüetüleen ja polüpropüleen, mida kasutatakse kunstmuru tootmisel, ei sisalda toksiine ning on inimestele, loomadele ja taimedele absoluutselt ohutud. Pealegi on tegemist taaskasutatava tootega, mis võimaldab plastjäätmetele uue elu anda. Kvaliteetne kunstmuru on õige valik vee säästmise (pole vaja regulaarset kastmist), mullakaitse (pole vaja kasutada kemikaale rohu kasvu stimuleerimiseks) ja õhukaitse jaoks (niitmisel kasutatavad muruniidukid ja trimmerid eraldavad terve rea keemilisi elemente). Kvaliteentne kunstmuru on vastutustundlik valik kogukonnale, kes hoolib keskkonnast ning on lahenduseks paljudele keskkonnaprobleemidele. Projekti tulemuste jätkusuutlikkus: Toetusest taotleja on pika ajalooga ja hästi arenenud klubi struktuuriga mittetulundusühing. Jalgpalliklubi Narva Trans on asutatud 1979. aastal. Klubi struktuuris on esindusmeeskond ja Eesti noorte liigade võistkonnad. Alates 1992. esindusmeeskond mängib Eesti kõrgeimal liigatasandil - Premium liigas. Laste ja noorte  võistkonnad mängivad erinevates vanusegruppides Eesti noorte liigade meistrivõistlustes. Igal aastal jalgpalliklubid Eestis osalevad litsentseerimises. Antud protsessi raames kontrollitakse klubide jätkusuutlikust. Narva Trans on edukalt litsentseerimisprotsessi läbinud. Laste ja noorte jalgpalli arendamine on üks klubi prioriteetidest. Aastast 2015 tegutseb Jalgpallikool Narva Trans, mille eesmärgiks on kvaliteetse treeningu protsessi läbiviimine ning noorte jalgpallurite üleskasvatamine. Hetkel tegelevad klubis jalgpallitreeningutega 260 last ja noorukit, kokku mängivad klubis jalgpalli ligi 300 sportlast. Oma eduka esinemise eest oli JK Narva Trans mitmekordselt nimetatud Ida-Virumaa parimaks spordimeeskonnaks. Kalev-Fama linnastaadion anti jalgpalliklubi käsutusse 2000 aastal ja tema on läbinud põhjalikku renoveerimist 2012-2013 aastatel. Tööde käigus vahetati välja staadioni tehiskate, ehitati tribüün ja paigaldati 6 konteinerit, mida kavatseti kasutada nii riietusruumide, inventari kui ka klubi haldusruumidena. Enam kui 10 aastat hiljem staadionil on endiselt hästi hooldatud interjöör, mida klubi Narva linna toetusega iga hooaja lõpus renoveeritakse ja kaunistatakse. Tänu hoolikale jalgpalliväljaku hooldamisele suvel ja talvel, mis hõlmab lumekoristust, kammimist, murukatte pehmendamiseks puru puistamist, hoiti kunstmuru treeninguteks ning ka Eesti meistrivõistluste mängudeks sobivas seisukorras. Lisaks tekkis selle aja jooksul tänu klubi initsiatiivile 2013. aastal ehitatud tribüüni kohale ka katus. See katus oli kohalikele fännidele uskumatu kingitus, kuna see võib kaitsta nii vihma kui päikese eest igal aastaajal. Staadion pidevalt areneb. Eeltoodu viitab sellele, et jalgpalliklubi on oma eksisteerimisaastate jooksul tõestanud end hooliva ja nutika peremehena, kes suudab nii infrastruktuuri korras hoida kui ka seda parandada ja edasi arendada. Narva Kalev-Fama projekti raames konteinerite asemele rajatud staadionihoonet ootab ees pikk ja kasulik elu, mis on oma mugavuse ja uuendustega rõõmustab sportlasi, treenereid ning teisi klubi tegevuse ja treeningprotsessiga seotud inimesi. Staadionihoone rajamine on õige valik jätkusuutlikusse ning kliimaneutraalsele majandusele ülemineku poole. Ajutiste konteinerite lubatud kasutusaeg on 5 aastat. Seejärel tuleb nende kasutamise luba uuendada. Lisaks on olemasolevad konteinerid juba mõne aasta pärast muutuvad kasutuskõlbmatuks. Uus kaasaegne, praegu kasutusel olevaid konteinereid asendav hoone saab mugavaks ja kvaliteetseks lahenduseks kõikide staadioni kasutajatele treeningprotsessiga seotud tegevuste jaoks. Projekti eeltingimused: Narva Kalev-Fama staadioni rekonstrueerimise ja kunstmuruväljaku väljavahetamise projekti idee tekkis vajadusest luua kvaliteetsed ja mugavad tingimused staadionit külastavatele publikule pealtvaatajate, treenerite, töötajatena jne. Iga hooajalõpus Jalgpalliklubi Narva Trans korraldab staadionikülastajate jaoks küsitlust. Viimati küsitlus oli tehtud 2023. aasta lõpus. Uuringutulemused kinnitasid, et infrastruktuuri arendamine on oluline tegur, mis kujundab inimeste soovi staadioni külastada erinevates rollides (sportlane, pealtvaataja, töötaja, avalikul üritusel osaleja jne). Kaasaegne infrastruktuur, mis vastab sarnaste rajatiste keskmisele tasemele kogu riigis, võib mõjutada inimeste soovi sportida, käia avalikel üritustel, otsida tööd spordivaldkonnas jne. Sellest tulenevalt oli staadioni renoveerimisprojekt avaliku arvamuse ja kvaliteetse spordirajatise tekkega piirkonda seotud vajaduste tagajärg. Lisaks on olemasolev infrastruktuur (konteinerite vahetus, vananenud kunstmuru) kasutusvõimaluste osas kriitilises seisundis. Konteinerite ja kunstmuru kasutusaeg on nüüdseks läbi. Sellest tulenevalt määrab staadioni rekonstrueerimise ja kunstmuru väljavahetamise projekti elluviimise vajaduse suures osas praegu olemasoleva taristu olukord. Olemasolev infrastruktuur ei vasta enam kliimaneutraalse majanduse nõuetele. Uue kaasaegse hoone rajamisel ning kvaliteetse kunstmuru vahetamisega on spordiobjektil potentsiaali saada jätkusuutliku infrastruktuuri arengu eeskujuks. Objekti kasutaval kogukonnal (jalgpalliga tegelevad poisid ja tüdrukud, nende vanemad, elukutselised jalgpallurid, treenerid, pealtvaatajad, mängu korralduses osalevad vabatahtlikud jne) on võimalik paremini mõista rohelisse ülemineku protsesse, selle vajadust ning läbi oma tegevuse selles vahetult osa saada. Uue hoone ehitamise käigus on võimalik luua täiendavaid riietusruume, mille tulemusena saavad poisid ja tüdrukud neid üksteisest sõltumatult kasutada. See julgustab positiivselt rohkem tüdrukuid ja noori naisi jalgpallis ja spordis osalema, suurendades seeläbi soolist võrdõiguslikkust. Edukalt rakendatud vabatahtlikute kaasamise programm, mille raames 2020-2024 aastal oli välja koolitatud 11 Narvast pärivaid noori, kes regulaarselt osalesid mängude korraldamisel ning ürituste läbiviimsel. Staadioni infrastruktuuri edasiarendamise säilitab noorte vabatahtlike huvi vabatahtlike programmis osalemise vastu, tänu millele säilib ning veelgi kasvab vabatahtlike arv. Suure külastatavusega staadioni infrastruktuuri arendamine võib suurendada ka elukeskkonnaga rahulolevate või pigem rahulolevate elanike osakaalu. Hoone ehitamisega parandatakse spordiobjektidele juurdepääs mitte vähem kui 2500 isikutele, eelkõige 3 lähiümbruses asuvate koolide õpilastele, teistele lastele, jalgpallikooli kasvandikule. Lisaks saab projektiga tõsta ligipääsetavuse näitajat, mille tulemusena saavad puuetega inimesed staadioni külastades end täielikult motiveerituna tunda (puuetega tualetid, treppi vaba juurdepääs jne).  Omafinantseeringu allikad: Esitatud 2023. aasta majandusaasta aruandest selgub, et MTÜ Jalgpalliklubi Narva Transi omakapital on 253 000 eurot, mis võimaldab katta ligi 80 protsenti omafinantseeringust. Eesti Jalgpalliliidu toetuse suuruseks on 15 000 eurot. Seega omafinantseerimine tuleb Jalgpalliklubi Narva Trans omavahenditest ja partneri Eesti Jalgpalli Liidu vahenditest. Omavahendite olemasolu tõendatakse Jalgpalliklubi Narva Trans 2023 aasta aruandega. Täiendavaid finantsvahendeid taotleja kaasab uute liikmete vastuvõtmisega, määrates nendele liikmemaksu summas 100 000 eurot. Klubil jäävad kasutamata ka täiendavad finantseerimisallikad, nagu näiteks Narva linn ning laenud. Selliseid võimalusi võiks kasutada juhul, kui ehituse hinnad oluliselt kasvavad. Seega, klubil on projekti elluviimiseks omafinantseeringu reserv. Reservi moodustamiseks taotleme selle projekti jaoks toetuse saamiseks Narva linnalt toetust, mille kaudu saame katta ettenägematud kulud. Põhjendus ettemakse taotlemisel: Käesoleval ajal ehitusprojekt on ettevalmistatud eelprojekti staadiumil ja esitatud kohalikule omavalitsusele kontrollimiseks. Tõsise hanke läbiviimiseks ehitusprojekt peaks olema ettevalmistatud staadiumil, mis võimaldab hanke läbiviimist ja ehitustööde alustamist. Antud tegevust nõuab finantseerimist ajal, mil ressurside kaasamist ei ole otstarbeline põhjusel, et 2024 aastal finantsressursid on kallimad võrreldes 2025 aastaga. 2024 aastal 6 kuu EURIBOR on langenud korduvalt. Ilmselge, et 2025 aastal finantsressursid ehitustööde eest maksmiseks saaks hankida odavamalt. Sama puudutab ka ehitustööde maksumust. Seega, 2024 ja 2025 aasta esimesel poolel oleks palju kasulikum kasutada ressursid, millel puuduvad intressid ja antud raha eest teha kõik ettevalmistused põhitegevuse realiseerimiseks. Just ettevalmistavate tööde tegemiseks planeerime kasutada ettemaksu. Projekti tegevuste valiku põhjendatus: Projekti tegevused on põhjustatud asjaoluga, et need tegevused on hädavajalikud juba praegu, hästi nähtavad ja toovad kasu lähimal ajal. Projekti eesmärk on saavutatav iga tegevusega (1. uus hoone; 2. uus kunstmuru väljak) nii eraldi, kui ka koos. Juba kunstmuru väljavahetamine oluliselt mõjutab jalgpallurite tervisele ja parandab Narva linna imagot teistest linnast mängijate silmis. Aga uue hoone rajamisega saavutatakse ka muid eesmärgid, mis on seotud kogukonna heaolu parandamisega. Alternatiivsed võimalused projekti tulemuse saavutamiseks oleksid seotud samade tööde tegemisega, aga osade kaupa ning võtaksid palju rohkem aega. Enamgi veel, alternatiivsed variandid oleksid ka palju kallimad. Kui Narva linn plaanis välja ehitada WC staadioni territooriumil, siis hinnaks kujunes rohkem kui 100 000 eurot. Seega, teha kõik tööd korraga on soodsam. Ühtlasi staadion on kasutamisel pidevalt ja tegevuste planeerimist osade kaupa mõjutab igapäevasele tegevusele negatiivselt. Oleks mõistlikum teha kõik töid perioodil, mil staadioni tegevust on peatatud ehk talve perioodil.  Projekti meeskond: Nikolai Burdakov Tehniline kõrgharidus (Peterburi Polütehniline Instituut). Üle 40-aastane juhtimiskogemus. Jalgpalliklubi Narva Trans asutaja (1979), eestvedaja ja president. Kalev-Fama staadioni renoveerimisprotsessi (2012) juhataja. Projekti finantseerimise organiseerimine. Projekti strateegiline juhtimine. Igor Sumarok Kõrgharidus õigusteaduses (Tartu Ülikool). Üle 20-aastane projektide juhtimiskogemus (s.h. EU toetuste saamisega seotud projektid). Üle 25-aastane juhtimiskogemus. Projekti jooksva tegevuse korraldamine Christina Burdakova Kõrgharidused (University of Westminster, London): sotsiaalteaduseses ja ürituste juhtimises 5-aastane kogemus ürituste korraldamises ja kogukonna töös. Projektijuht Tõnu Sirel Eesti Jalgpalli Liidu Peasekretär (1997-2013) Eesti Jalgpalli Liidu Peadirektor (al. 2013) Pikaajaline kogemus jalgpallilise infrastruktuuri arendamisel, ehitamisel ning hooldamisel. Tema alluvuses on EJL spetsialistid, kes kindlustavad, et hoone vastaks nõuetele ja et vana kunstmuru saaks vahetatud nõuetele vastava kunstmuru vastu. Projekti riskide kirjeldus: Ehitusega kaasnevad riskid. Ehitamine toimub detailplaneeringu järgi, mis võeti vastu juba 2005. aastal. Ehitusloa väljastamisel võivad tekkida projekti elluviimisega kaasnevad lisakulud. Seda riski maandatakse taotleja tugeva finantsseisundiga, samuti ka Narva linna ja Eesti Jalgpalli Liidu toetusega. Projekti meeskonnaga seotud riskid on seotud MTÜ JK Narva Trans majandusliku seisu halvendamisega. See risk maandatakse sellega, et klubide tegevust on kindlustatud ka Narva linna ja EJL toetusega. Nii Narva linn, kui ka Eesti Jalgpalli Liit kasutavad projekti raames väljaehitatud infrastruktuur samade eesmärkide saavutamiseks. On oht, et elamiskulude tõus toob kaasa elanikkonna üldise vaesumise regioonis, mis omakorda kiirendab elanike väljavoolu riigi teistesse piirkondadesse. Tänu projektile võib tõusta elanike rahulolu piirkonna üldise elatustasemega. Projekti kasusaajad: Ida-Virumaa elanikud Projektist saadav kasu kohalikule kogukonnale: Kalev-Fama staadion on paljude linna laste ja nende perede meelispaigaks. Projekti raames ehitatatava kaasaegse ja kliimaneutraalse majanduse nõuetele vastavast hoonest, kvaliteetsest kunstmuruväljakust ja mugavast avalikust tualettiruumist saavad kasu rohkelt staadioni külastajad. Sellest projektist saab kahtlemata kogu piirkonna jätkusuutliku infrastruktuuri arendamise eeskuju, mis aitab kogukonnal paremini mõista rohelisele majandusele üleminekut ja selles otseselt osaleda. Jalgpall mängib ühiskonnas vaieldamatult olulist rolli, pakkudes osalejatele ja pealtvaatajatele lisaks füüsilisele arengule ja sportlikule kirele ühtsustunnet, ühtekuuluvustunnet ja uhkust oma kogukonna üle. Spordil on väga oluline sotsiaalne roll. See pakub noortele võimalust aktiivseks puhkuseks ja isiklikuks arenguks. Jalgpalliklubi Narva Trans on üks suurimaid organisatsioone, mis pakub huviharidust ja vaba aja veetmise võimalusi igas vanuses kohalikele inimestele. Esiteks on tegemist jalgpallitreeninguga igas vanuses lastele ja noortele, kes saavad tänu staadioni paranenud infrastruktuurile mugavamad ja kvaliteetsemad treeningtingimused. Staadionil käivad regulaarselt nii kehalise kasvatuse tundide kui ka klubi poolt korraldatavate spordipäevade raames naaberkoolide ja lasteaedade õpilased. Käimasolev töö infrastruktuuri parandamiseks toob otsest kasu staadionikülastajatele. Seega jõuab ainuüksi staadioni renoveerimisest saadav kogukasu spordiga tegelevate laste ja noorte näol ligi 2500 inimeseni. Staadionil toimuvad regulaarselt Eesti meistrivõistluste erinevate liigade kohtumised, kus vabatahtliku programmi raames kohalikud noored aktiivselt osalevad mängude korraldamises ja läbiviimises. See annab noortele võimaluse omandada erinevaid vajalikke oskusi edasiseks enesearenguks ja edaspidiseks elukutsevalikuks. Klubi ja jalgpallikool korraldavad ka regulaarseid kogukonna üritusi, mis propageerivad aktiivset ja tervislikku eluviisi. Staadionil toimuvad regulaarselt ka spordivõistlused linna lasteaedadele ja koolidele, kui ka firmaüritusi jne. Seega külastab staadionit tohutult palju kodanikke, kellest osa pole jalgpalliga otseselt seotud. Tänu spordiüritustel osalemisele on inimene aga seotud aktiivse elustiiliga ja leiab tee Kalev-Fama staadionile. Jalgpallil on uskumatu mõju ühiskonna kõikidele aspektidele. Eelkõige on tegemist tervisliku hobiga, mis lisaks füüsilisele arengule õpetab muid eluks vajalikke oskusi nagu enesekindluse ja -hinnangu tõstmine, mis on laste ja noorte vaimse tervise aluseks. Samas õpetab see ausust ja distsipliini, sest selleks, et olla väärtuslik ja edukas mängija, pead järgima meeskonnareegleid ning austama kaaslasi ja vastaseid. Regulaarsel liikumisel on oluline roll terve inimkeha ja aktiivse eluviisi hoidmisel, mis on eriti oluline lapsepõlves ja noorukieas, mil kujunevad harjumused kogu ülejäänud eluks. Aktiivsetel inimestel on vähem terviseprobleeme ja vaimse tervise probleeme.  Projekti kasusaajate asukoht: Piirkondlik Kasusaajate maakond: Ida-Viru maakond Kasusaajate linn/vald: Narva linn Projekti kasusaajate täpsustus: Kasusaajad on ilmselge Narva linn ja linna elanikud. Linna administaratiivterritooriumil asuva kinnistu korda tegemist ja uue hoone ehitamist parandab linna mainet ja võimaldab säilitada elanike arv. Eesti Jalgpalli Liit, kes korraldab jalgpalli tegevust Eestis saab võimaluse kasutada Narva jalgpalliväljakut ja staadionil asuvat hoonet mängude korraldamiseks ehk oma põhitegevuse teostamiseks. Omandisuhte kirjeldus: Kinnistu aadressil Narva Hariduse tn 22 kuulub Narva linnale. MTÜ Jalgpalliklubi Narva Trans kasutab kinnistul oleva staadioni 2021 aastal sõlmitud tasuta kasutamise lepingu alusel. Projekti realiseerimiseks Narva linn otsustas pikendada lepingu tähtaeg kuni 01.08.2031 aastani. Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Register_3787509. Omandisuhtega seotud Maaomandi tõendav 31.05.2024 Galina 5.3 KB pdf dokumendid dokument Burdakova toetuskiri-1.asice Omandisuhtega seotud Toetuskiri Narva linnalt 31.05.2024 Galina 184.4 KB dokumendid Burdakova Kalev Fama Omandisuhtega seotud Tasuta kasutamise leping 31.05.2024 Galina 968.8 KB staadion le... dokumendid Narva linnaga Burdakova Kalev- Omandisuhtega seotud Linnavolikogu eelnõu 31.05.2024 Galina 20.2 KB Fama_pikendamine dokumendid Burdakova ... prot_otsus (1).pdf Omandisuhtega seotud Protokolline otsus 31.05.2024 Galina 252.9 KB dokumendid Burdakova Narva_LV_linnavar Omandisuhtega seotud Komisjoni otsus 31.05.2024 Galina 405.8 KB akomi... dokumendid Burdakova JK Narva Trans Omandisuhtega seotud Üürilepingu muudatus 30.06.2024 Galina 21.3 KB Staadio... dokumendid tähtaeg Burdakova Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Partneri kinnituskiri_... Kinnituskiri EJL kinnituskiri 31.05.2024 Galina 56.2 KB Burdakova RIIGI TUGITEENUSTE Kinnituskiri Jalgpalliklubi Narva Trans 31.05.2024 Galina 115.2 KB KES... kinnituskiri Burdakova Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht JALGPALLIKLUBI_NARVA_T... Põhikirja koopia Põhikiri 29.05.2024 Galina Burdakova 144.2 KB Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht 266_EP_Hariduse-22.asi... Eelprojekt Eelprojekt 31.05.2024 Galina Burdakova 24.0 MB  Milline on projekti CO2 jalajälje hindamise Projekt ei ole seotud tootmisega või CO2 tekkimisega seotud tegevusega. tulemus VÕI selgitus, miks ei ole vaja seda Ühiskondliku hoone ehitamisega seotud tegevus ei saa lugeda tegevuseks, mille hinnata?: puhul jalajälje tekib. Kas projektis esineb märkimisväärseid Jah kliimariske (keskmise või suure mõjuga kliimaohud)?: Kui esineb märkimisväärseid mõjusid, siis Märkimisväärseid mõjusid ei esine. milliseid leevendusmeetmeid või Kliimahinnangu tegemisel oli tehtud märge, et tugev tuul, torm (Sagenevad kohanemislahendusi plaanitakse rakendada (või talvetormid Läänemere piirkonnas) võivad keskmiselt mõjutada projekti. Antud on rakendatud) nende maandamiseks?: hinnang on seotud asjaoluga, et jalgpallistaadionil asuvad kõrged mastid, mille kukumise oht tugeva tuule tõttu võiks hinnata keskmiseks. Antud risk on maandutud sellega, et mastide fundamendid on kvaliteetselt tehtud ja matside tuulepidavus on kontrollitud. Samuti on hinnatud staadioni vastupidavus tugeva rahe ja lume vastu. Risk on keskmine, aga kvaliteetse hoone rajamisel risk maandub. Ulatusliku lumesadu võiks põhjustada jalgpalliväljaku kasutamise võimatust lühemal perioodil. Aga tavaliselt kunstmuruväljak talveperioodil ei kasuta. Staadionil on olemas lumekoristamse tehnika. Seega, sellised riskide realiseeritavus on väike, vaatamata sellele, et nii tugev tuul kui ka lumesadu on Eestis hästi levinud ja nende ilmatingimuste ilmnemist on reaalne ja hinnatud taotleja poolt nagu keskmine. Kliimahinnangus võeti arvesse ka kuumalaine riske. Eesti seadusandluses ja kirjanduses kirjeldatakse Eesti elanike tervise kahjustamise ohtu kõige sagedamini kuumalainega kaasneva riskina. Riskirühma kuuluvad peamiselt vanemad inimesed, siseruumides töötavad või kehva tervisega inimesed. Kõige sagedamini viidatud riskide maandamise meetmetena on hoiatussüsteemide täiustamine ja hoiatustegevuskavade koostamine. Eraldi välja toodud riskide vähendamise meede on tervishoiusüsteemi valmisoleku tõstmine ja kõrgendatud tähelepanu pööramine riskirühmadele, näiteks kliimaseadmete paigaldamine hooldekodudesse ja muudesse sarnastesse asutustesse. Projekti käigus läbiviidavate tegevuste lõpptarbijad on suures osas füüsiliselt heas vormis isikud. Kuumalainega kaasneva kriitilise olukorra ilmnemisel projektga seotud tegevused (kunstmurul treenimine ja riietusruumide kasutamine) võib ära jätta või lükata soodsamale ajale. Enamik üritusi toimub õues, kuid intensiivse päikese korral on kasutajatel võimalus varjuda rajatise varjulises osas (staadionil olemasolev tribüün, projekteeritava uushoone juures varikatus, terrass teisel ​ korrusel). Loomulikult peab ehitatav hoone olema varustatud hästi toimiva ventilatsioonisüsteemiga, kuid süsteem ei pea tingimata vastama spetsiifilistele tingimustele, kuna sportlased veedavad aega enamasti õues. Lisaks ei vasta ruumi liigne konditsioneerimine iseenesest keskkonnatarbimise põhimõtetele, seetõttu saavutatakse ruumi temperatuuri reguleerimine loomulikult (looduslik ventilatsioon). Üldjuhul on taotleja otsustanud kuumalainete ohutegurit mitte arvestada, kuna taotleja projekti sihtrühm on võrreldes teiste sihtrühmadega oluliselt parema tervisega ning hoone kasutamine eeldab, et inimesed ei ole pikka aega hoone sees. Hoone on mõeldud sporditegevuse kvaliteedi tõstmiseks ning põhitegevuseks on sport ja liikumine. Kuumus aga taotleja sõnul selle projekti elluviimist ei mõjuta ega vaja erimeetmeid. See asjaolu on seotud üksnes taotleja tegevusega ega tähenda, et projekti elluviimisel ei arvestatud ebatavalise kuumusega. Kas projekt hõlmab fossiilsete kütuste kasutust?: Ei Näitajad Lehel saate sisestada info selle kohta, milliseid näitajaid kasutate kavandatud muutuste ning väljundite loomise mõõtmiseks. Samuti tuleb iga näitaja juures tuua välja muutust mõõtev kogus (numbriliselt), mida projekti elluviimisel kavandatakse saavutada. Projektis saavutatava muutuse tulemuse näitaja on lehel automaatselt olemas ning sellele tuleb lisada projektipõhised väärtused. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Näitaja nimetus Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Põhivarainvesteering Rajatud avalikkusele suunatud objektide arv Objektide arv 0,00 2,00 Osalevate organisatsioonide arv Organisatsioonide 0,00 2,00 arv Meetme tegevuse ülesed näitajad Osalenud organisatsioonide rahastus, mis täiendab toetust Euro 0,00 333 744,00 Kas projekt panustab näitajasse "hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "vabatahtlikus töös osalemise määr"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "elukeskkonnaga rahul või pigem rahul Jah olevate elanike osatähtsus"? Kas projekt panustab näitajasse "soolise võrdõiguslikkuse indeks"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "ligipääsetavuse mõõdik"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "ligipääsetavuse Projekti elluviimisel on arvestatud ligipääsetavuse nõuetega ning mõõdik“?: sihtrühma võimalike erivajadustega. Hoone sissepääs on treppideta. Riietusruumid asuvad esimesel korrusel. Avalik invatualett asub esimesel korrusel. Hoone sissepääsu juures on kaldtee. Peasissepääsu ukse ees on ratastoolile vajalik ja takistusteta pööramisruum. Kas projekt panustab näitajasse „soolise Projekt panustab soolise võrdõiguslikkuse näitajasse. Uue hoone võrdõiguslikkuse indeks“?: ehitamise käigus on võimalik luua täiendavaid riietusruume, mille tulemusena saavad poisid ja tüdrukud neid üksteisest sõltumatult kasutada. See julgustab positiivselt rohkem tüdrukuid ja noori naisi jalgpallis ja spordis osalema, suurendades seeläbi soolist võrdõiguslikkust. Jalgpallitreeningud on kättesaadavad kõikedele sõltumata soost, läbi selle välditakse soolise segregatsiooni, stereotüüpide ja eelarvamuste kinnistamist. Kas projekt panustab näitajasse „hoolivuse ja Spordil (sh jalgpallil) on väga oluline sotsiaalne pool. See pakub noortele koostöömeele mõõdik“?: positiivset suunda aktiivseks vaba aja veetmiseks ja isiklikuks arenguks. See saavutatakse erinevate programmide kaudu: jalgpallitreeningud igas vanuses lastele ja noortele, võimalused osaleda mitteprofessionaalsetes täiskasvanute liigades, regulaarsed spordipäevad kohalikele koolidele ja lasteaedadele, vabatahtlikute programm kohalikele noortele  professionaalsete mängude korraldamisel, mis annab noortele võimalust saada erinevaid vajalikke oskusi edasiseks enesearendamiseks ja tulevase karjääri valikuks. Kas projekt panustab näitajasse „Vabatahtlikus Edukalt rakendatud vabatahtlikute kaasamise programm, mille raames töös osalemise määr“?: 2020- 2024 aastal oli välja koolitatud mitte vähem kui 10 Narvast pärivaid noori, kes regulaarselt osalesid mängude korraldamisel ning ürituste läbiviimsel. Staadioni infrastruktuuri edasiarendamise säilitab noorte vabatahtlike huvi vabatahtlike programmis osalemise vastu, tänu millele säilib ning veelgi kasvab vabatahtlike arv. Kas projekt panustab näitajasse Staadioni arenenud infrastruktuur võib tugevdada kohaliku elanikkonna "Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate kogukonnatunnet, sest igaüks püüab ajaga kaasas käia. Lisaks võib Kalev- elanike osatähtsus"?: Fama staadioni rekonstrueerimisega seotud moodsus ja innovatsioon mõjutada kohalikule ühiskonnale tugevaks mõjuvahendiks oma elu muutmiseks. Suure külastatavusega staadioni infrastruktuuri arendamine võib suurendada ka elukeskkonnaga rahulolevate või pigem rahulolevate elanike osakaalu. Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide Projekti raames asendatakse vananenud kunstmuru kaasaegse kattega. indeksis: projekti panus keskkonna- ja Kaasaegsed kvaliteetsed tehnoloogiad kasutavad tootmises sünteetilisi kliimaeesmärkide saavutamisse: materjale, mis ei eralda kahjulikke aineid, kuid aitavad säilitada loodusvarasid. Polüetüleen ja polüpropüleen, mida kasutatakse kunstmuru tootmisel, ei sisalda toksiine ning on inimestele, loomadele ja taimedele ohutud. Pealegi on tegemist taaskasutatava tootega, mis võimaldab plastjäätmetele uue elu anda. Kvaliteetne kunstmuru on õige valik vee säästmise (pole vaja regulaarset kastmist), mullakaitse (pole vaja kasutada kemikaale rohu kasvu stimuleerimiseks) ja õhukaitse (niitmisel kasutatavad muruniidukid ja trimmerid) eraldavad terve rea keemilisi elemente. See tõttu, kunstmuru on vastutustundlik valik kogukonnale, kes hoolib keskkonnast ning on lahenduseks paljudele keskkonnaprobleemidele, eelkõige magevee puudusele. Projektil on oluline õppetav mõju. Objekti kasutaval kogukonnal (jalgpalliga tegelevad poisid ja tüdrukud, nende vanemad, elukutselised jalgpallurid, treenerid, pealtvaatajad, mängu korralduses osalevad vabatahtlikud jne) on võimalik paremini mõista rohelisse ülemineku protsesse, selle vajadust ning läbi oma tegevuse selles vahetult osa saada. Kas valmiv ehitis on vastavuses kvaliteetse Jah ruumi aluspõhimõtetega?: Selgitus ehitise vastavuse kohta kvaliteetse Projekt järgib kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid. Projekt on tehtud ruumi aluspõhimõtetele: kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga. Ehitusprojekti koostamisse on olnud kaasatud volitatud arhitekti kutset omav ekspert. Narva Linnavalitsus avaldab toetust ja huvi Kalev-Fama staadioni hoone rajamise ja kunstmuru väljavahetamise projekti vastu. Projekt vastab Narva linna ootustele ja on suure potentsiaaliga. Projekt demonstreerib teie muret linnaelanike pärast ja nende võimet sportida mugavates tingimustes. Kulunud spordirajatiste asendamine uute kliimakindlate vastu suurendab Narvas sportimise kättesaadavust kõigile. Uue, kaasaegse ja kliimakindla hoone ehitamine staadionile parandab linna mainet. Projekt aitab kaasa säästva arengu saavutamisele ja Narva linna elanike elujärje parandamisele. Kas taristuinvesteeringu puhul on vajalik läbi Ei viia CO2 jalajälje hindamine: Põhjendus, miks CO2 jalajälje hindamine ei ole Projekt ei ole seotud tootmisega või CO2 tekkimisega seotud tegevusega. vajalik: Ühiskondliku hoone ehitamisega seotud tegevus ei saa lugeda tegevuseks, mille puhul jalajälje tekib. Kas projekt on seotud fossiilkütuste otsese Ei kasutusega?: Kas on läbi viidud kliimamuutustega Jah kohanemise ja kliimaohtude mõju hindamine?: Projekti mõju kliimaeesmärkidele: Projekt vastab „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. 1. Hoone ehitamine väldib kasvuhoonegaaside heite suurenemist. Hoones planeeritakse kasutada järgmisi energiaallikaid: vesi kohalikust võrgust, elekter, soojuspump vee soojendamiseks ja kütmiseks. 2. Kliimamuutuste mõjuga on arvestatud. 3. Projekt ei kahjusta veekogude ning mereala hea keskkonnaseisundi. 4. Projekt ei põhjustada olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või loodusvarade otsesel või kaudsel kasutamisel, ei suurendada oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist. 5. Projekt ei suurenda märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pannasesse. 6. Projekt ei kahjusta märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või kahjustada elupaikade ja liikide, sealhulgas Euroopa Liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust (nt Natura 2000 alad). Projekti elluviimisel on arvestatud tekkivaid mõjusid, kui ka esmaseid kaudseid mõjusid, mis avalduvad projekti või tegevuse hilisemal rakendamisel. Projekt ei ole seotud tootmisega ning ei eelda raskeid tehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste kasutamist. Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Kliimaohtude Kliimariskide hindamise Kliimaohutude mõju 31.05.2024 Galina 29.1 KB mõju_piir... aruanne tabel Burdakova Tegevused Lehel saate sisestada projekti tegevused ning nende elluviimise alguse ja lõpu. Projekti tegevused peavad jääma projekti elluviimiseks kavandatud ajaraami. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Projekti tegevuse Projekti tegevuse nimetus Planeeritud algus Planeeritud lõpp tunnus Põhivarainvesteering 17 Materiaalse põhivara soetamine 30.05.2024 31.08.2026 Tegevuse täpsustus: Projekti raames rajatakse kaasaegne hoone, mis vastab kliimaneutraalsuse standarditele. Projekti raames asendatakse vananenud kunstmuru kaasaegse kattega. MTÜ Jalgpalliklubi Narva Trans tellib ehitajalt Narva Kalev-Fama jalgpalli staadioni põhihoone ehitustööd. Hoone ehitustöid teostatakse ühes etapis hanke korras leidnud ehitaja peatöövõtu korras. Ehitustöö jagamine osadeks pole tehniliselt mõistlik, sest ehitustöö moodustab ühtse terviku. Erinevate tööliikide tellimisel eraldi tööna on tegemist suure riskiga, et ühe osa töö tegemise venimise tõttu ei ole võimalik töö teisi osasid lõpuni viia projektiga ettenähtud tähtajal ehk kuni 31.08.2026 ning MTÜ Narva Jalgpalliklubi saaks seetõttu olulisi majanduslikke kahjusid ning projekti eesmärk jääb täitmata. Projekti realiseerimine toimub esialgselt hanke alusdokumentide ettevalmistamine (tehniline kirjeldus, ehitusprojekt eelprojekti staadiumil, töövõtulepingu projekt, hanketeade). Seega, enne tööde alustamist korraldatakse hankemenetlus, mis seisneb peatöövõtja kindlaksmääramises nii põhiprojekti kui ka tööprojektide koostamisel ning ehitustööde teostamisel. Käesoleva projekti ettevalmistustööd on alustatud 15.04.2024, mil toimusid kokkusaamised nii Narva linna kui ka EJL esindajatega. Siis alustati geodeesia tööde tellimisega ja eelprojekti koostamisega. Osa töödest eelprojekti koostamiseks oli tellitud otse teenuste osutajatelt. Pärast RTK otsuse saamist alustatakse järgmiste tegevusega. Hankemenetluse realiseerimise järgmiseks etapiks on 01.09.2024 kuni 01.10.2024. Sellel perioodil võetakse tööle hanke korraldamist organiseeriv organisatsioon. Parimal juhul see võiks olla advokaadibüroo, kellel on hetkel lõplik hinnapakkumust saanud. Viimase hetkeni pidasime läbirääkimisi selleks, et pakutud hind oleks mahtunud projekti eelarve sisse. Taotleja eeltingimuseks on see, et ehitustöö teostrav Töövõtja pakkumus peaks sisaldama kõike materjalide/asjade maksumust. Pakkumuse maksumuse eest peaks olema tagatud MTÜ Jalgpalliklubi Narva Trans eesmärkidele vastav, kvaliteetne töö, muu hulgas ka selliseid töid, töövahendite maksumusi ja kulusid, mida ei ole hanke alusdokumentides või nende lisades otseselt nimetatud, kuid millised on tööde kvaliteetse tulemuse saavutamiseks vajalik. Hankemenetluse läbiviimist koos lepingu sõlmimisega võtab aega 2 kuud, alates 01.10.2024 kuni 01.12.2024. Põhiprojekti koostamiseks planeeritakse 4,5 kuud alates 01.12.2024 kuni 15.04.2025. Projekti koostamiseks ettenähtud 165 000 eurot, vastavalt Revin Grupp OÜ tehtud pakkumusele. Antud tegevus ja summa on eraldatud selleks, et oleks võimalik projekti ka eraldi tellida juhul, kui hanke korras ehitaja ei leidu. Igati taotleja võttis projekti koostamise ajaks natukene rohkem aega arvestusega, et esimese hanke puhul projekteerija ei ole leitud. Pärast põhiprojekti koostamist saaks alustada kunstmuru vahetamisega, mis toimub alates 15.04.2025 kuni 01.09.2025. Tegevuse taabelis kunstmuruvahetuse maksumus 283 860 eurot on võetud Revin Grupp OÜ hinnapakkumisest. Kunstmuru vahetus oleks võimalik ka eraldi hankes leida, aga ehitajatega läbirääkimiste käigus ilmus, et kunstmuru vahetusega seotud tööd ei sega nendele hoone ehitamisega ja seda on võimalik teha nii koos kui ka hoone ehitamise ajast teisel ajal. Antud juhul kunstmuru vahetusel peame lähtuma projekti realiseerimise ajast ja eelarvest. Alates 15.04.2025 kuni 15.12.2025 planeeritakse ehitada välja hoone ja suures osas väliskommunikatsioonid. Alates 15.12.2025 kuni 01.05.2026 planeeritakse lõpetada hoone sisekommunikatsioonide paigaldamisega ja siseviimistlusega. Kõik hoone ehitamisega seotud tööd planeeritakse lõpetada 15.07.2026.a ja saada kasutusloa mitte hiljem kui 01.08.2026. OÜ Revin Grupp hinnapakkumusest on võetud 1 157 998 eurot, mis moodustab hoone ehituse maksumust ilma projekti koostamiseta (165000 eurot) ja kunstmuru vahetamiseta (283860 eurot). Revin Grupp OÜ hinnapakkumus kokku oli 1606858 eurot. 01.09.2026 hoone avatakse kasutamiseks. Eelarve Lehel saate sisestada elluviidavate tegevuste eelarve ja lisatingimused projekti kohta. Üldtingimused Kulude tingimused: Taotletud toetuse määr (%): Kõigil tegevustel sama Kas projektiga teenitakse tulu?: Projektiga ei teenita tulu või tulu teenimise reeglid ei kohaldu Fail Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Finantsanalüüs_ÕÜF fin... 31.05.2024 Galina Burdakova 217.4 KB Projekti maksumus Kogumaksumus (EUR): 1 668 720,00 Abikõlbliku kulu summa (EUR): 1 668 720,00 Taotletud toetuse määr (%): 80,00 Taotletav toetuse summa (EUR): 1 334 976,00 Omafinantseeringu summa (EUR): 333 744,00 Tegevuste eelarve Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Projekti Projekti tegevuse nimetus Kulu tüüp (määr %) Abikõlblik % tegevuse tunnus summa (EUR) Põhivarainvesteering 17 Materiaalse põhivara soetamine 1 668 720,00 100,00 Eelarve rea täpsustus: Projekti maksumus koosneb kahe objekti soetamise maksumusest: 1. Eelprojekti koostamine, geodeetiliste uurimistööde tegemine ning eelprojekti koostamisega kaasnev tegevus 29142 EUR  2. Kunstmuruväljaku vahetamine: 283 860,50 EUR 3. Põhiprojekti koostamisega: 165000 EUR 4. Ehitustööd: 1 157 998 EUR 5. Kaudsed kulud (2%) 32720 EUR Kokku (EUR): 1 668 720,00 100,00 VALDKOND KOKKU (EUR): 1 668 720,00 100,00 Kõigi tegevuste eelarve kokku ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 1 668 720,00 Failide lisamine Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht 18 2024 Olmehoone. Hinnakalkulatsioon Olegta OÜ hinnapakkumine 31.05.2024 Galina 166.6 KB pdf (eelprojekt) Burdakova ARVE 2405311.pdf Hinnakalkulatsioon Ramrest Security OÜ arve 31.05.2024 Galina 232.1 KB Burdakova Kalev-Fama Hinnakalkulatsioon Revin Grupp OÜ hinnapakkumine 31.05.2024 Galina 111.0 KB staadioni e... Burdakova Arve Nr 26490.pdf Hinnakalkulatsioon Hades Geodeesia OÜ arve 02.07.2024 Galina 6.7 KB Burdakova Pakkuja täpsustatud. Hinnakalkulatsioon Andre Matvejev Advokaadibüroo 02.07.2024 Galina 132.9 KB pd... pakkumust Burdakova Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Pakkuja.pdf Hinnakalkulatsioon 30.06.2024 Galina Burdakova 122.5 KB Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Eelarve tabel-põhivara... Eelarve Eelarve taabel 30.06.2024 Galina Burdakova 34.0 KB Rahastajad Lehel saate sisestada info selle kohta, millises ulatuses taotleja ja partnerid projekti rahastavad. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Rahastaja nimi Rahastaja täpsustus Abikõlblik % summa (EUR) JALGPALLIKLUBI NARVA TRANS Taotleja 318 744,00 19,10 EESTI JALGPALLI LIIT Partner 15 000,00 0,90 Omafinantseeringu summa (EUR): 333 744,00 20,00 Taotletud toetuse summa (EUR): 1 334 976,00 80,00 KOKKU (EUR): 1 668 720,00 100,00 Projekti rahastajad kokku ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 1 668 720,00 Võrdlus eelarve lehega ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 1 668 720,00 Esitamine Lehel saate üle vaadata sisestatud andmed pdf-failina, kontrollida esindusõiguse olemasolu ja esitada taotlust rakendusüksusele. Enne taotluse esitamist veenduge esindusõiguse olemasolus Äriregistri registrikaardilt. Vajadusel lisage volikiri taotluse lehele "Taotleja" vastava kontaktisiku juurde. Taotluse esitamisel veenduge, et teie arvutisse oleks paigutatud uusim ID-kaardi tarkvara. Tarkvara saab allalaadida siit. Rakendusüksusele esitatava projekti taotluse versiooni saate enne allkirjastamist ja saatmist alla laadida ja üle vaadata: taotlus_2021- 2027.6.01.24-0529_04072024_141845.pdf Rakendusüksusele esitatud viimase allkirjastatud projekti taotluse versiooni saate alla laadida ja üle vaadata siit: taotlus_2021-2027.6.01.24- 0529_04072024_135058.pdf.asice Volitused Kontrollige e-äriregistrist, kas Teil on äriregistri registrikaardi järgi õigus taotleja JALGPALLIKLUBI NARVA TRANS (registrikood 80069833) esindamiseks: Kontrolli äriregistri registrikaarti siit. Taotlusele ei ole lisatud volituse faile. Kinnitused Palun tutvuge alljärgnevate tingimustega ning kinnitage, et olete nendega nõus: Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega seotud kohustustest. Kinnitan, et kõik partnerid on andnud nõusoleku projektis osalemise kohta ja on teadlikud toetuse saamisega seotud kohustustest. Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusega nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“. Kinnitan, et olen teadlik, et perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 20 kohaselt toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse. Kinnitan, et olen teadlik, et taotlemisega seotud andmeid kasutatakse ÜSS2021_2027 § 17 kohase hindamise läbiviimisel. Kinnitan, et olen teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta, kui esinevad Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (ühendmäärus) § 34 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni alused või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks, kui esinevad ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Kinnitan, et nõustun, et mind auditeeritakse ja kontrollitakse ÜSS2021_2027 alusel. Kinnitan, et mina ja mu partnerid nõustuvad, et meid auditeeritakse ja kontrollitakse ÜSS2021_2027 alusel. Kinnitan, et järgin projekti ellu viimisel Eesti Vabariigi Põhiseaduses, Euroopa Liidu Põhiõiguste hartas ja Puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatut. Kinnitan, et projekt vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 lõikes 4 toodud keskkonnanõuetele ning „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, mida järgitakse ka projekti elluviimisel. Kinnitan, et projekti kõiki tegevusi ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud, välja arvatud juhul, kui see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 kohaselt lubatud. Kinnitan, et järgin rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 3 kohaseid sanktsioone ning välistan otseselt ja kaudselt tehingud sanktsioneeritud isikutega. Kinnitan, et mu partnerid järgivad rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 3 kohaseid sanktsioone ning välistavad otseselt ja kaudselt tehingud sanktsioneeritud isikutega. Kinnitan, et projekti tulemusel loodud või soetatud vara jääb pärast projekti lõppemist avalikku kasutusse vähemalt viieks aastaks. Kinnitan, et tagan toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimise viisil, mis muudab need suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta neid kohandada või kasutada eridisaini, mis hõlmab nelja peamise erivajaduse (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga ja eakas) ja ajalise iseloomuga erivajadusega (püsiv ja ajutine) ning liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega arvestamise. Kinnitan regionaalabi saamise puhul, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole sama või sarnast tegevust või selle osa üle viidud ühest Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi ettevõttest (algne ettevõte) teise Euroopa Majanduspiirkonna lepingu muus osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav ettevõte), kus toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ja seetõttu  Euroopa Majanduspiirkonnas asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad ning sellega seoses võtab ta kohustuse, et sellist ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering tehtud. Kinnitan, et kõik taotluses esitatud andmed on õiged ja täielikud, olen ülaltoodud tingimustega tutvunud ja olen nendega nõus. Allkirjastaja andmed (allkirjastatud digitaalselt) Ees- ja perenimi: Galina Burdakova Allkirjastamise aeg: 04.07.2024 14:23  Projekti "SillArt kunstigalerii renoveerimine Sillamäel" taotlus rahastamiseks Taotleja Lehel saate sisestada projekti taotleja andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki sisestatud andmeid saate enne taotluse lõplikku esitamist muuta, kontaktisikuid saate muuta kogu projekti eluaja vältel. Taotluse esitamiseks tuleb kõik andmed sisestada järgnevatesse väljadesse. Taotlust saavad e-toetuse keskkonna kaudu näha, muuta, allkirjastada ja esitada üksnes kontaktisikuks lisatud isikud. Taotleja andmed Taotleja nimi: SillArt MTÜ Registrikood: 80622164 Juriidiline vorm: Mittetulundusühing Telefon: +3725219409 E-post: [email protected] Riik: Eesti Aadress: Mere pst 3, Sillamäe linn, Ida-Viru maakond Postiindeks: 40231 Pangakonto: EE367700771008880739 Konto omanik, millele rakendusüksus teostab Jah toetuse makseid, on ka makse saajaks: Makse saaja pangas: SillArt MTÜ Ettevõtte suurus: Ei kohaldu Projekti kulude käibemaks: Jääb kulu tegija kanda Kaupade / teenuste ostmiseks, tööde tegemiseks Ei tuleb läbi viia riigihange: EMTAK põhitegevusala: 94995 (Vaba aja veetmise, meelelahutuse ja kultuurilise tegevusega või huvialadega seotud ühendused ning huviklubid) Kontaktisikud Nimi Ametikoht Roll Telefon E-post Isik soovib saada teavitusi e-postile Allen Allet projektijuht Projektijuht, Sisestaja, 5219409 ajukuld@gmail. Jah Kontaktisik com Isikukood: 36909222749 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kirjavahetus Projekt Maksetaotlus Aruanne Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Vladimir juhatuse liige Projektijuht, Kontaktisik +3725522149 [email protected] Jah Gruzdev Isikukood: 37205142250 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kirjavahetus Projekt Aruanne Hange/ost Leping Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Üldandmed Lehel saate sisestada projekti üldandmed ja info selle kohta, kas olete saanud või taotlenud käesoleva projektiga sisuliselt seotud tegevuste elluviimiseks toetust teistest allikatest. Toetust ei saa taotleda kulule, mida on juba teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi vahenditest rahastatud. Projekti üldandmed Projekti number: 2021-2027.6.01.24-0223 Projekti nimi: SillArt kunstigalerii renoveerimine Sillamäel Projekti algus ja lõpp: 01.05.2024 - 31.12.2025 Taotlusvoorust tulenevad andmed Taotlusvoor: 6.1.11 ÕÜF Ida-Viru piirkondlikud algatused - suurprojektid - 30.11.2023-31.05.2024 Käesoleva projektiga seotud toetused Kas taotleja on rakendanud või taotlenud Jah vahendeid käesoleva projektiga sisuliselt seotud (k.a jätkutegevused) tegevuste rahastamiseks?: Rahastaja nimi Toetuse täpsustus Kuupäev Summa (EUR) Regionaal- ja Toetusega soetati projektor filmide näitamiseks, mida saab 10.07.2023 3 998,68 Põllumajandusministeerium (KOP Ida- kasutada galerii tegevuses ka edaspidi. Virumaa) Partnerid ja makse saajad Lehel saate sisestada projekti elluviimisesse kaasatud partnerid ja nende kontaktisikud. Kohustuslik on sisestada partnerid, kes panustavad projekti rahaliselt või kelle kulusid projektist hüvitatakse. Siin sisestatud andmetega eeltäidetakse rahastajate leht. Kõik taotluse juurde kontaktisikuks märgitud isikud näevad antud taotlust e-toetuse keskkonna kaudu ning saavad taotlust enne selle ametlikku esitamist muuta ja allkirjastada ning esitada. Partnerid, makse saajad ja nende kontaktisikud Nimi Nimi pangas Registri-/isikukood Roll Telefon E-post ECOMENGRAD OÜ 14348020 Partner +3725522149 [email protected] Juriidiline vorm: Osaühing Ettevõtte suurus: Väikeettevõte Riik: Eesti Aadress: Ida-Viru maakond, Sillamäe linn, Mere pst 3 Postiindeks: 40231 Pangakonto: Projekti kulude käibemaks: Jääb kulu tegija kanda Kaupade / teenuste ostmiseks, tööde tegemiseks tuleb läbi viia riigihange: Ei Partneri kinnituskiri projektis osalemise kohta: Partneri kinnituskiri.asice EMTAK põhitegevusala: 85599 (Muu mujal liigitamata koolitus) Vladimir Gruzdev 37205142250 Kontaktisik 5522149 [email protected] Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: SillArt MTÜ SillArt MTÜ 80622164 Makse saaja Pangakonto: EE367700771008880739 Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Näitan: 10 Kokku: 2 Sisu Lehel saate kirjeldada projekti, tuues välja projektile sõnastatud eesmärgi ja tulemuse, projekti tegevused koos väljunditega ning nende saavutamise mõõdikud. Samuti saate määratleda projekti seotuse valdkonnaga, millesse projekt panustab. Siin lehel sisestatud projekti väljundite kohta tuleb järgmistel lehtedel sisestada lisaandmeid. Projekti valdkonnad Valdkond, millesse projekt panustab: Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Projekti väljund: Põhivarainvesteering Projekti asukoht Projekti asukoha tüüp: Aadress Aadress: Mere pst 3, Sillamäe linn, Ida-Viru maakond Projekti kirjeldus Olemasolev olukord ja ülevaade projekti SillArt meeskonnal on visioon ja missioon arendada Sillamäel, endise 1. keskkooli vajalikkusest: hoone teisel korrusel kunstigalerii, laiemalt loomekeskus. Hoone kuulub Ecomengrad OÜ-le, kes tegutseb hoone vasakus tiivas teisel korrusel koolitusteenuse pakkujana. Hoone vasaku tiiva 1. ja 2. korruse ruumid on remonditud. 1. korruse paremas tiivas toimuvad täna remondi- ja ümberehitustööd restorani avamiseks. Hoonel on vahetatud kõik aknad. Ülejäänud hoone on remontimata. Sealhulgas ka kunstigaleriile planeeritud ruumid 2. korruse paremas tiivas. Kolmandale korrusele on hoone omanikul kavas ehitada hotell ja neljandale apartemendid. Läbi restorani kohviku osa on kavandatud trepp sissepääsuga otse galerii näitustesaali. Ida-Virumaal tegutseb palju kuntsnikke. Nad on koondunud erinevatesse ühendustesse ja ühingutesse. Samas puudub Sillamäel üldse ja Ida-Virumaal üldiselt korralik kaasaegse kunsti galerii. Paljud inimesed, kes kliimaneutraalsele majandusele üleminekuga koatavad töö või tekivad raskused ümberõppimisega, võivad sattuda emotsionaalselt raskesse olukorda. Rasketel aegadel on kunst ja kultuur alati olnud üks võimalus hinge ravida, leida tegevust.  Sillamäe elanike arv väheneb aasta-aastalt. Kliimaneutraalsele majandusele üleminek pigem süvendab seda protsessi. Galerii aitab selliseid arenguid leevendada, andes võimaluse tegeleda kunsti ja muude loometegevustega, tuues siia turiste ja selle kaudu tekitades nõudluse majutuskohtadele - hotellidele, mille tulemusena kaudselt võib juurde tekkida töökohtasid. SillArt MTÜ on registreeritud veebruaris 2023 ja tegutseb ajaloolises endises koolimajas Sillamäe kesklinnas Mere pst 3. SillArti meeskond korraldas esimese tööaasta jooksul suure hulga üritusi, sealhulgas kunstnike näitused, fotonäitused, kontserdid, suvine muusikafestival, kohtumised loomeinimestega ja filmiõhtud. Kõik üritused toimusid osalejatele tasuta. Kõik senised sündmused on korraldatud SillArt meeskonna poolt kaasatud vahenditest ja sponsortoetuse abiga. Varasemate SillArti sündmuste kohta lisateabe saamiseks palun vt: www.sillart.ee https://www.facebook.com/sillarthub https://www.facebook.com/sillart.gallery Soovime viia galerii kõrgemale tasemele, remontida ruumid, luua võimalus Ida- Virumaa kunstnikele siin näituseid korraldada, kasutada galerii külgruume ateljeena oma teoste maalimiseks, korraldada töötubasid jne, kutsuda külla külaliskunstnikke - avada väike kunstiresidentuur. Seeläbi meelitada Sillamäele rohkem kunsti- ja kultuurihuvilisi turiste, samuti pakkuda väljundit linna kunstikooli ja kunstiringide õpilastele. Projekti eesmärk ja tulemused: Projekti eesmärk on luua Sillamäele kaasaegse kunsti galerii ja loovuskeskus (loomekeskus), mis kujuneb piirkonna kunstnikele tõmbepunktiks ja ideede elluviimise kohaks, annab võimaluse noorte ja laste loominguliseks arenguks, loob uued vaba aja veetmise võimalused Sillamäe linnas ning suurendab linna atraktiivsust kogukonna ja külastajate jaoks. Projekti raames on plaanis renoveerida galerii ruumid pindalaga 450 m2 (II korrus Mere pst.3, Sillamäe linn, eskiisid ja plaanid lisatud) ja soetada tegevusteks vajalik tehnika (nimekiri hinnakirjas eelarves). Pärast renoveerimist avatakse galerii ruumides kunstiteoste püsinäitus, korraldatakse ajutisi näitusi, tegutsevad erinevad ringid ning korraldatakse meistriklasse lastele, noortele ja kõigile soovijatele. Mere pst. 3 ruumides tegutseb täna loomestuudio lastele ja täiskasvanutele Artišok, mis pärast ruumide renoveerimist jätkab tegevust galeriis Sillart. Projekti positiivseks mõjuks on ka Sillamäe ajaloolise arengu oluliseks osaks oleva hoone, mis oli kasutuseta kuni 2018. aastani ning oli hävimisohus, säilimine ja sellele uue hingamise andmine. SillArt MTÜ töös osalevad vabatahtlikkuse alusel projekti meeskond (palun vt. punkt Projekti meeskond) ja vabatahtlikud - Ida-Virumaa elanikud. Tulemused: 1. remonditud ~ 450 m² pinda galerii, ateljee ja töötubade jaoks 2. loodud võimalused kohalikele ja külaliskunstnikele tegeleda oma loominguga ja seda eksponeerida 3. loodud väga head võimalused lastele ja noortele kunstiga tegelemiseks, suhtlemiseks kogenud kunstnikega, nendelt õppimiseks 4. loodud väga head võimalused näituste, kontsertide ja etenduste korraldamiseks. 5. Sillamäe kunsti- ja kultuurielu rikastub, linnas toimub ja korraldatakse rohkem sündmuseid 6. Sillamäe on atraktiivsem nii kogukonnale kui ka turistidele.  Projekti lühikokkuvõte avalikkusele: Projekti raames luuakse Sillamäe kesklinna ajaloolisse hoonesse ainulaadne kaasaegse kunsti galerii, mis on tõmbekohaks loomeinimestele, Ida-Virumaa kunstisõpradele, lastele ja täiskasvanutele. Lisaks näitusetegevusele on galerii ruumides esindatud sellised kunstiliigid ja pakutakse võimalust nendega tegeleda nagu muusika, teater, fotograafia ja videokunst. Projekti mõju meetme eesmärgile: Projekti eesmärk on luua kaasaegse kunsti galerii ja loomingu keskus. Seos programmi eesmärkidega: • kogukonna koostöövõimaluste suurendamine (kaasame vabatahtlikke, pakume ruume ringide läbiviimiseks sellest huvitatud erialaspetsialistidele, anname võimaluse korraldada kunsti-, tantsu-, muusika- ja muude valdkondade läbipõimunud sündmuseid, etendusi, festivale) - aitab parandada elanike sotsiaalset sidusust, kodanikualgatusi ja osalemist protsessis. • sotsiaalse ettevõtluse võimaluste suurendamine - pakkudes ettevõtlusega tegelemise võimalusi aitame otseselt kaasa ülemineku mõjudega tegelemisele soodustades loomemajanduslike uute töökohtade tekkimist. • linna atraktiivsuse suurendamine kogukonnaliikmete ja linnakülaliste jaoks (tekib veel üks tõmbepunkt ja külastusobjekt turistidele, mis asub Sillamäe promenaadi, Mere pst ja muuseumi vahetus läheduses) - aitame otseselt kaasa ülemineku mõjudega tegelemisele soodustades turistide huvi kasvu ja aidates seeläbi kaasa uute töökohtade tekkimisele majutussektoris. • laste ja noorte arengu- ja vaba aja veetmise võimaluste suurendamine (anname võimaluse erinevate ringide tegutsemiseks, täna tegutseb kunsti-, käsitöö- ja meisterdamise ring) - aitab parandada elanike sotsiaalset sidusust, kodanikualgatusi ja osalemist protsessis. Oma tegevusega näitame ja anname eeskuju, et kui vanamoodi enam ei saa ja tuleb üle minna kliimaneutraalsele majandusele, siis on võimalik ka niimoodi positiivselt leida uued võimalused, tegevused. Projekti panus piirkonna võimesse tegeleda Projekti mõju kliimaneutraalsele majandusele üleminekule. kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja Sotsiaalne: täiskasvanute ja laste vaba aja veetmise ja loomingulise arengu keskkonnamõjudega: võimaluste avardumine suurendab linna kui elukoha atraktiivsust. Kasutamata hoonete arvu vähenemine linnas suurendab ka elanike optimismi nende elukoha suhtes. Mõju tööhõivele: luuakse vähemalt 3 otsest töökohta töötamiseks galeriis Sillart. Lisaks otsesele töölevõtmisele seotakse Sillart töökohtadega galeriis tegutsevates ringides, galerii töö aitab kaasa tööhõivele restoranis, mis hakkab tegutsema Mere pst. 3 maja 1. korrusel. Majanduslik: ainulaadse galerii ja sellel põhineva loomingulise sõlmpunkti ilmumine linna aitab tõsta Sillamäe linna atraktiivsust ning aitab kaasa avaliku toitlustuse ja majutusteenuste käibe kasvule. Projektimeeskond loodab Bilbao efektile Sillamäe jaoks alates galerii ja loomingulise keskuse avamisest (Portugalis Bilbaos asuva Guggenheimi muuseumi avamise majanduslik efekt). Keskkonnamõju: Vana hoone kasutamine uue ehitamise asemel on keskkonnale kasulik. Sillart MTÜ propageerib oma tegevuses kliimaneutraalsete tehnoloogiate kasutamist. Projekti tulemuste jätkusuutlikkus: Galerii ja loomekeskuse tegevus on kavandatud pikaajaliseks. SillArt MTÜ meeskond ja vabatahtlikud hakkavad pärast projekti elluviimist aktiivselt töötama. Tegevuse finantseerimiseks hakkab SillArt MTÜ kasutama järgmisi allikaid: - tasuline sissepääs galeriisse ja mõnele üritusele; - vahendustasu kunstiteoste müügi eest (tõenäoliselt vajab natuke pikemat käivitamisperioodi); - tasuliste ürituste läbiviimine (etendused, filmilinastused, kontserdid); - tasuliste ühisürituste läbiviimine maja 1. korrusel tegutseva restoraniga; - suveniiride, plakatite müük, T-särgid, koopiate-reprode müük. Samuti jätkatakse sündmuste korraldamiseks sponsorite otsimist. MTÜ üks eestvedajaid viib ellu ideed luua Sillamäele kunsti ja kultuuri toetusfond kohalike ettevõtjate - metseenide - toetusel ja kaasfinantseerimisel. Juba täna otsime aktiivselt väliskontakte, et luua sidemed teiste riikide galeriide ja kunstnikega. Aktiivne suhtlus toimib Soome, eriti Kotka piirkonnaga. Samuti Soome- Eesti Kaubanduskoja liikmetega. Välissidemed on meie jaoks galerii tegevuse arendamisel väga olulised. Galerii ruumide üldine koristamine ja muud üldised remondi- ja hooldustööd teostab maja - ruumide - omanik. Projekti eeltingimused: Projekti eeluviimine ei vaja ehitusluba ega ehitusteatist - selliseid töid projekti käigus ei teostata. Üürileping ruumide kasutamiseks on sõlmitud - lisatud taotluse dokumentidesse. Kokkulepe omafinantseeringu vahendite saamiseks on sõlmitud - lisatud taotluse dokumentidesse. Alates asutamisest 2023. aasta veebruaris on Sillart MTÜ eestvedajad aktiivselt korraldanud mitmeid üritusi, et kaasata vabatahtlikke, kogukonda, tekitada kohalikes ja külalistes (väga palju käib külalisi Narvast) harjumust galeriid külastada: - maalide ja fotode näitused - kontserdid - suvine muusikafestival "Territoorium" (koostöös Stuudio ÖÖ MTÜ-ga) - kohtumisõhtud loomeinimestega - filmilinastused (KOP toetusega soetatud projektoriga on läbi viidud 4 filmiõhtut, projektor on soetatud piisavalt võimas, et sellega edaspidi korraldada ka välikino õhtuid) - raamatute ja fotoalbumite esitlus. Tegevustesse on kaasatud vabatahtlikud. Koostööd on tehtud Eesti galeriide ja muuseumide esindajatega (igapäevane koostöö Sillamäe Muuseumiga, meid on külastanud Eesti Meremuuseum), Eesti Kunstiakadeemiaga, Sillamäe Huvi- ja Noortekeskus ULEI-ga ning loomeinimestega üle maailma. Viimase avatud näituse kuraator on hispaanlane. Iga näituse avamisel esinevad kohalikud ja ümbrusest kutsutud muusikud. Kõik üritused toimusid osalejatele tasuta. Kõik senised sündmused on korraldatud SillArt meeskonna poolt kaasatud vahenditest ja sponsortoetuse abiga. Varasemate SillArti sündmuste kohta lisateabe saamiseks palun vt: www.sillart.ee https://www.facebook.com/sillarthub https://www.facebook.com/sillart.gallery Galerii ruumide renoveerimiseks koostati eelprojekt - palun vt. lisatud fail. Hoone omaniku poolt vahetati kõik aknad (26 tk).  Omafinantseeringu allikad: Omafinantseeringuks annab vahendid hoone omanik ECOMENGRAD OÜ, kes on huvitatud hoone Mere pst.3 aktiivsest kasutamisest ja arendamisest. Põhjendus ettemakse taotlemisel: SillArt MTÜ tegevus pole seni kasumlik. Kõik senised sündmused on korraldatud SillArt meeskonna poolt kaasatud vahenditest ja sponsortoetuse abiga. Need on olnud külastajatele tasuta. Seetõttu pole käesoleval ajal SillArt MTÜ-l piisavalt rahalisi vahendeid projekti finantseerimiseks ettemaksuta. Projekti tegevuste valiku põhjendatus: Alternatiive polnud - ruumid on amortiseerunud ja vajavad remonti. Küll oleme renoveerimiseks valinud võimalikult lihtsa ja vähemkuluka variandi, me ei panusta toretsemisele. Pigem on valitud meetodid, mis võimaldavad kasutada galerii ruume võimalikult laialdaselt ja neid vastavalt vajadusele muuta sobivaks ühe või teise tegevuse vajadustest lähtuvalt. Projekti eesmärgid planeerime saavutada järgmiste tegevustega: - projekteerimine (eskiisprojekt koostatud, selle alusel võetud ka eelarve ja hinnapakkumised taotluse jaoks) - hangete läbiviimine või tarnijate otsing, ehitushange (vajadusel remonditööde hanke läbiviimine RHS-is, mis tekib toetuse kasutamise nõuetest/tingimustest) - remonditööde teostamine - ruumid on amortiseerunud, ilma remondita pole võimalik kaasaegset galeriid käivitada - väga olulised tegevused remonditööde sees on: valgustus - tagab näituste korraldamise kvaliteedi ruumi/ruumide jagamise võimalused teisaldatavate vaheseintega - et saavutada suurem efekt erinevate näituste puhul (mõnel juhul vajalik väiksem ruum, ruumi jagamine soppideks, koridorideks jne) akende katted (kardinad, rulood) - oluline teater, muusika, kino sündmuste korraldamisel, et saali saaks pimendada - esitlus- ja eksponeerimistehnika ja seadmete soetamine, paigaldus - vajalik, et tagada galerii ja laiemalt loomekeskuse võimalikult lai kasutusala, nii kunsti, kui ka teater, muusika, kino korraldamiseks siinhulgas heli- ja valgustehnika erinevate sündmuste korraldamiseks, ekraanid viimasel ajal järjest populaarsema NFT kunsti eksponeerimiseks huvitava näitena erinevate võimaluste vajalikkusest võib tuua viimasel näitusel korraldatud raamatute ja parfüümide eksponeerimise, kus igale raamatule oli lisatud sellele sobiv parfüüm - tegevuse algus SILLARTI värsketes remonditud ruumides. Ilma ülaltoodud tegevuste kompleksi ellu viimata ei saavutata projekti eesmärki luua galerii ja loominguline keskus. Projekti meeskond: Allen Allet. Projektitaotluse koostamine, lisade komplekteerimine, projekti juhtimine ja töö koordineerimine, koostöö meeskonna vahel, suhtlemine meediaga, projektijuhtimine, eelarve järgimine, RHS nõuete täitmise jälgimine, suhtlemine kõikide projekti osapooltega ja partneritega. Roll projektis – toetusega seotud projektijuhtimine Ülesanded – toetuse taotluse ettevalmistamine, vajalike dokumentide ja materjalide koondamine, tegevuste koordineerimine; hilisemal etapil kuludokumentide kontroll ja maksetaotluste ning aruannete koostamine ja esitamine RTK’le. Vastutus – Allen Allet vastutab toetusprojekti dokumentatsiooni ajakohasuse ja nõuetele vastavuse eest, samuti toetuse kasutamisega seotud tähtaegadest kinnipidamise eest ning toetusega seotud teavitamiskohustuse täitmise eest. Allen Alletil on rahandusalane kõrgharidus. Üle 20 aasta kogemust toetustega tegelemisel. Sellest 7 aastat EAS-i ettevõtluskonsultandina ja ca 14 aastat projektitaotluste, äriplaanide ja strateegiate kirjutamisel ning toetusprojektide juhtimisel eraturul. Viimased 1,5 aastat Sillamäe linnavalitsuse arengunõunikuna. Kogemused nii pehmete kui ka investeeringuprojektidega, hangete läbiviimine, rahvusvahelised projektid (Interreg piiriülene koostöö). Eduard Žentšik. Roll projektis – galerii kuraator. Sillamäel sündinud ja siin elav Tundmatu Kunstnik, kellel on 30-aastane kogemus ja üle 100 isikunäituse üle maailma. Eduard on Narvas A-Art galerii kuraator üle 7 aasta, kus korraldab 5-6 näituseprojekti aastas. Sillamäe SillArt galerii kuraator alates 02.2023, 6 näitusekunsti projekti aastas. Töökogemus SYMBOL 4 MTÜ-s (Ida-Virumaa kunstnike ühendus) üle 5 aasta, kultuurivaldkond. Tegev ja juht Narva kunstnike ühenduses Vestervalli (liikmed ligi 30 Narva ja Ida-Virumaa kunstnikku). Rahvusvaheliste näituseprojektide korraldaja. Festivalide, muusikaürituste, moeetenduste ja kunstivõistluste korraldaja. Eduard Zentsik - linktr.ee/zentsik Semjon Krasulin. Roll projektis: kodulehe ja sotsiaalmeedia suhtlusvõrgustike toimetamine, tehniline tugi: valgustus, heli, ruumide kujundamine, külastajate ja kultuuriinimeste ligimeelitamine, sündmuste ja kultuurikeskuse töö korraldamine. Kogemus: Muusikasündmuste ja alternatiivsete etenduste korraldamine alates 2004. aastast 2012-2016 - Stuudio ÖÖ kunstiklubi - Sillamäe kunstiklubi juht Sillamäel toimuva rahvusvahelise alternatiivmuusika ja kunstide festivali "Aquatoria" ja "Territory" korraldaja. MTÜ Stuudio ÖÖ asutaja - Sillamäe muusikute kogukond (Stuudio ÖÖ kollektiive on tunnustanud Jazzi liit, Tallinn Music Week, FNR Detroit ja paljud teised muusikaorganisatsioonid) Osaleb muusikasündmustel diskori ja muusikuna aastast 2002 üle Eesti ja välismaal. Töötanud kunstikoolis õpetajana, lastega töötamise kogemus. Läbinud erinevaid haridusvaldkonna täiendõppe ja kvalifikatsiooni tõstmise seminare Ansamblite Stuudio ÖÖ ja Analogue Quattro liige. Vladimir Gruzdev. Roll projektis - vastutab omafinantseeringu vahendite leidmise eest, korraldab projekti ja edasise tegevuse raamatupidamist ja aruandlust. Osaleb vabatahtlikuna sündmuste ja igapäevaste tegevuste korraldamisel. Omab majandusalast kõrgharidust, 30-aastast töökogemust maksunduse, raamatupidamise, rahanduse ja ärinõustamise valdkonnas. Projekti riskide kirjeldus: 1. Majanduslikud riskid - projekti eesmärkide, tulemuste ja mõju saavutamise, säilitamise ja edasi arendamisega seotud risk Majanduslangus: Majandusraskused võivad vähendada külastajate arvu ja piletimüüki. Finantsiline ebastabiilsus: toetustest ja välisfinantseerimisest sõltumine võib rahastamise vähendamisel kaasa tuua riske. Riskide maandamise meetmed: Finantsstabiilsus: Rahastamisallikate mitmekesistamine. Reservfondi loomine. 2. Sotsiaalsed ja kultuurilised riskid - projekti eesmärkide, tulemuste ja mõju saavutamise, säilitamise ja edasi arendamisega seotud risk Huvipuudus: kohalike elanike vähene huvi kaasaegse kunsti vastu. Kultuurilised erinevused: kaasaegne kunst ei pruugi teatud osa linna elanikkonnast resoneerida. Riskide maandamise meetmed: Sotsiaalne kaasatus: Ürituste läbiviimine huvi suurendamiseks kaasaegse kunsti vastu. Aktiivne suhtlus kohaliku kogukonna ja haridusasutustega. Aktiivne koostöö teiste MTÜ-dega Ida-Virumaal ja väliskontaktide arendamine. 3. Operatsiooniriskid Tehnilised tõrked: probleemid turvasüsteemide või kunstiteoste hoidmise - säilitamisega. Organisatsioonilised probleemid: Kvalifitseeritud personali puudumine, probleemid juhtimise ja administreerimisega. Riskide maandamise meetmed: Töövalmidus: Regulaarne personali koolitus. Tagada korralik hooldus ja ohutus. 4. Keskkonnariskid Loodusõnnetused: loodusõnnetustega seotud ohud, nagu üleujutused või maavärinad. Kliimamuutused: Kliimamuutuste mõju galeriihoonele ja eksponaatide säilimisele. Riskide maandamise meetmed: Keskkonnasäästlikkus: Hädaolukorra tegevuskava väljatöötamine. Keskkonnateguritega arvestamine hoone projekteerimisel ja käitamisel. 5. Poliitilised riskid Seadusandlikud muudatused: muudatused poliitikates ja seadustes, mis mõjutavad kultuuriasutusi ja nende toimimise rahastamist. Rahvusvaheline olukord: poliitiline ebastabiilsus piirkonnas või riigis. Riskide maandamise meetmed:  Poliitiline kohanemisvõime: Pidevalt seadusandluse ja poliitilise olukorra muudatuste jälgimine. Projekti juhtimise, meeskonna ja koostööga (partnerid) seotud riskide avaldumise tõenäosust hindame väga madalaks - SillArt meeskond on kogenud, igaüks oma valdkonnas, kattes laia tegevuste diapasooni; meeskond täiendab üksteist; üle aasta oleme tegutsenud partnerite otsimisega, loonud kontakte ja sidemeid nii Eestis kui ka piiri taga. Meeskond toimib hästi, ülesanded on omavahel konkreetselt jaotatud, igakuuliselt toimub koosolek, kus arutatakse toimunud sündmuste tulemusi ja kavandatakse uusi sündmuseid, jaotatakse omavahel ülesanded. Projekti tegevuste elluviimise ja ajakavas püsimisega seotud riskid on meie meeskonnast vähem sõltuvad. Nende avaldumine on rohkem tõenäoline. Selleks on meil meeskonnas kogenud projektijuhid, kes planeerivad tegevusi ette piisava ajavaruga, jätavad riskide avaldumise tarbeks piisava puhvri. Teenuse osutajatega sõlmitakse lepingud, võetakse garantii (sealhulgas ka remonttööde aegne ja peale tööde lõpetamist pangagarantii). Projekti eelarvega seotud riske (inflatsioon, ootamatud kulud) - avaldumise täenäosus keskmine. Lepingus tuleb arvestada ettenägematute töödega. Vajadusel leiame täiendavad vahendid. Projekti kasusaajad: Ida-Virumaa elanikud Projektist saadav kasu kohalikule kogukonnale: PROJEKTI FOOKUS: sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni viljelemine, arendamine ja edendamine kohaliku postindustriaalse identiteedi jäädvustamine, säilitamine, arendamine ja mõtestamine (endine koolihoone, milles on asunud Sillamäe 1, Keskkool, hiljem majandus ja juhtimisinstituut Ecomen) kohalikele noortele suunatud ja noorte algatatud tegevused (täna toimib filmiklubi ja laste käsitöö-, joonistamise- ja meisterdamise ring) tegevused vabatahtlikus töös osalemise soodustamiseks (kaasame noori ja täiskasvanuid meie sündmuste meeskonda, näiteks muusika- ja kunstifestivali Territorija korraldamisel) Projekt on väga tähtis Sillamäe kogukonnale (ja ka ümberkaudsetele). Täna toimub Sillamäel väga vähe sündmuseid, eriti just kultuuri ja kunsti vallas. Projekti kasusaajate asukoht: Piirkondlik Kasusaajate maakond: Ida-Viru maakond Kasusaajate linn/vald: Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn, Narva linn, Narva-Jõesuu linn, Sillamäe linn Projekti kasusaajate täpsustus: Projektist saavad kasu Sillamäe ja ümberkaudsete valdade-linnade elanikud. Elanikud vanuses 5-80 eluaastat. Kohalikud Ida-Virumaa kunstnikud on koondunud kunstnike liitudesse - ühingutesse (näiteks Vestervalli, Symbol4 jt). Ühingutesse kuuluvad enamuse valdade ja linnade kunstnikud sõltumata nende kodulinnast. Näiteks Narva ühingusse kuuluvad ka Kohtla-Järve ja Sillamäe kunstnikud.  Omandisuhte kirjeldus: ​Hoone kuulub Ecomengrad OÜ-le. Sillart MTÜ kasutab ruume üürilepingu alusel (soodustingimustel 1 euro kuus), lepingu tähtajaga 20 aastat. Palun vt lisatud üürileping. Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Uurileping.pdf Omandisuhtega seotud dokumendid 30.05.2024 Vladimir Gruzdev 9.5 MB Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Partneri kinnituskiri.... Kinnituskiri 30.05.2024 Vladimir Gruzdev 52.0 KB Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Eskiis.rar Eelprojekt 30.05.2024 Vladimir Gruzdev 4.9 MB Plaanid.rar Eelprojekt 31.05.2024 Vladimir Gruzdev 3.3 MB Milline on projekti CO2 jalajälje hindamise Galerii tegevusega ei teki kasvuhoonegaaside heidet. tulemus VÕI selgitus, miks ei ole vaja seda hinnata?: Kas projektis esineb märkimisväärseid Ei kliimariske (keskmise või suure mõjuga kliimaohud)?: Kui esineb märkimisväärseid mõjusid, siis milliseid leevendusmeetmeid või kohanemislahendusi plaanitakse rakendada (või on rakendatud) nende maandamiseks?: Kas projekt hõlmab fossiilsete kütuste kasutust?: Ei Näitajad Lehel saate sisestada info selle kohta, milliseid näitajaid kasutate kavandatud muutuste ning väljundite loomise mõõtmiseks. Samuti tuleb iga näitaja juures tuua välja muutust mõõtev kogus (numbriliselt), mida projekti elluviimisel kavandatakse saavutada. Projektis saavutatava muutuse tulemuse näitaja on lehel automaatselt olemas ning sellele tuleb lisada projektipõhised väärtused. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Näitaja nimetus Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Põhivarainvesteering Rajatud avalikkusele suunatud objektide arv Objektide arv 0,00 1,00 Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksis Jah Osalevate organisatsioonide arv Organisatsioonide 0,00 3,00 arv Meetme tegevuse ülesed näitajad Osalenud organisatsioonide rahastus, mis täiendab toetust Euro 0,00 1,00 Kas projekt panustab näitajasse "hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "vabatahtlikus töös osalemise määr"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "elukeskkonnaga rahul või pigem rahul Jah olevate elanike osatähtsus"? Kas projekt panustab näitajasse "soolise võrdõiguslikkuse indeks"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "ligipääsetavuse mõõdik"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "ligipääsetavuse Liikumispuudega inimestele korraldatakse pääs II korruse galeriisse mõõdik“?: kaldtee ja trepironijaga, hiljem liftiga. Abi saamiseks võite alati pöörduda galerii administraatori poole. Eksponaadid paigutatakse puuetega inimeste vajadusi arvestades. Puuetega inimesed saavad osaleda kõikidel galerii ja loomekeskuse üritustel. Galeriis toimib inva-WC. Kas projekt panustab näitajasse „soolise Sugu ei mõjuta SILLARTi tööle saamist ega palka. Keelatud on võrdõiguslikkuse indeks“?: eksponeerida teoseid, mis ei vasta soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetele. Projekt väldib täielikult soolise segregatsiooni, stereotüüpide ja eelarvamuste kinnistamist. Kas projekt panustab näitajasse „hoolivuse ja Galeriis saab infot kolmes keeles: eesti, vene, inglise keeles. Vajadusel koostöömeele mõõdik“?: edastab administraator elektroonilist tõlki kasutades teavet muudes keeltes. Kõigi eksponaatidega on kaasas teave kolmes keeles. Kõigil üritustel ja meistriklassides osalemine ei sõltu soost, rahvusest, usutunnistusest ega seksuaalsest sättumusest. SILLART korraldab regulaarselt lastele tasuta loomeüritusi ja arendab seda ala edasi. Kas projekt panustab näitajasse „Vabatahtlikus Senise tegevuse käigus kujunes SILLART-is oma vabatahtlike rühm, kes töös osalemise määr“?: osales vabatahtlikkuse alusel ürituste korraldamisel ja läbiviimisel, millest suurim oli kunstifestival TERRITORY. Tulevikus on plaanis tegevustesse kaasatud vabatahtlike arvu suurendada. Täna osaleb SillArt sündmuste korraldamisel 2-15 vabatahtlikku sõltuvalt sündmuse mastaabist. Kas projekt panustab näitajasse SILLART on moodustanud regulaarsete osalejate, külastajate ja "Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate vabatahtlike grupi, mis pidevalt täieneb. Inimesed, kes osalevad, on elanike osatähtsus"?: saanud uue väljundi, leidnud uued tegevused vaba aja sisustamisel. Korda tehtud hoone, mis on Ida-Virumaa ajalooline pärand, tõstab elanike rahulolu. Samuti uute erinevate tegevuste valiku suurenemine. Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide SILLART korraldab keskkonnateadlikkust edendavaid üritusi. Oma indeksis: projekti panus keskkonna- ja tegevuseks kasutab SILLART mitu aastat tühjana seisnud hoonet. kliimaeesmärkide saavutamisse: 2024. aasta jaanuaris korraldas SILLART koos Eesti Kunstiakadeemia magistrantidega näituse „Kolmes vahetuses. Töö lõpp“, mis kajastas üleminekut traditsiooniliselt (põlevkivil põhinevalt) tootmiselt kliimasõbralikule tootmisele. Kas valmiv ehitis on vastavuses kvaliteetse Jah ruumi aluspõhimõtetega?: Selgitus ehitise vastavuse kohta kvaliteetse Projekti elluviimine ei nõua ehituslikku ja arhitektuurset projekteerimist, ruumi aluspõhimõtetele: kuna remont ja renoveerimine ei mõjuta ruumide kandekonstruktsioone ja planeeringut. Renoveerimisprojekti koostab kogenud disainer Erika Grits, kes on osalenud paljude avalike hoonete, sealhulgas Noorus Spa hotelli (Narva-Jõesuu) ehitusprojektide koostamises. Renoveerimise käigus luuakse ajaloolise hoone seinte vahele kaasaegne funktsionaalne keskkond, millel on algupärane fassaad. Kas taristuinvesteeringu puhul on vajalik läbi Ei viia CO2 jalajälje hindamine: Põhjendus, miks CO2 jalajälje hindamine ei ole Projekti elluviimise ajal CO2 heitkogused ei suurene. Projekt ei tooda CO2- vajalik: te. Projekt hõlmab renoveerimist ja seadmete ostmist, mis ei suurenda CO2 heitkoguseid. Kas projekt on seotud fossiilkütuste otsese Ei kasutusega?: Kas on läbi viidud kliimamuutustega Ei kohanemise ja kliimaohtude mõju hindamine?: Projekti mõju kliimaeesmärkidele: Tegevused Lehel saate sisestada projekti tegevused ning nende elluviimise alguse ja lõpu. Projekti tegevused peavad jääma projekti elluviimiseks kavandatud ajaraami. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Projekti tegevuse Projekti tegevuse nimetus Planeeritud algus Planeeritud lõpp tunnus Põhivarainvesteering 7 Materjaalse põhivara ost 01.06.2024 31.12.2025 Tegevuse täpsustus: Remonditööde teostamine, tehnika ja seadmete soetamine 11 Teavitustegevused 01.07.2024 31.12.2025 Tegevuse täpsustus: Infomaterjalide paigutamine 12 Projektijuhtimine 01.07.2024 31.12.2025 Tegevuse täpsustus: Projektijuhi töötasu Eelarve Lehel saate sisestada elluviidavate tegevuste eelarve ja lisatingimused projekti kohta. Üldtingimused Kulude tingimused: Taotletud toetuse määr (%): Kõigil tegevustel sama Kas projektiga teenitakse tulu?: Projektiga ei teenita tulu või tulu teenimise reeglid ei kohaldu Projekti maksumus Kogumaksumus (EUR): 312 860,51 Abikõlbliku kulu summa (EUR): 312 860,51 Taotletud toetuse määr (%): 80,00 Taotletav toetuse summa (EUR): 250 288,40 Omafinantseeringu summa (EUR): 62 572,11 Tegevuste eelarve Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Projekti Projekti tegevuse nimetus Kulu tüüp (määr %) Abikõlblik % tegevuse tunnus summa (EUR) Põhivarainvesteering 7 Materjaalse põhivara ost Otsene kulu (2%) 281 621,99 90,02 Eelarve rea täpsustus: Remonditööd, elektritööd, santehnilised tööd, ehitus- ja remondimaterjalid, seadmed ja inventar, mööbel 11 Teavitustegevused Otsene kulu (2%) 300,00 0,10 Eelarve rea täpsustus:  Infomaterjalide paigutamine 12 Projektijuhtimine Otsene kulu (2%) 24 804,00 7,93 Eelarve rea täpsustus: Projektijuhi töötasu 1000 eurot kuus + sotsiaalmaksud 33,8%, kokku 18 kuud 24804 eurot Kokku (EUR): 306 725,99 98,05 Horisontaalsed kulud 13 Ühtse määra alusel kulu (Otsene kulu 2%) 6 134,52 1,95 Kokku (EUR): 6 134,52 1,95 VALDKOND KOKKU (EUR): 312 860,51 100,00 Kõigi tegevuste eelarve kokku ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 312 860,51 Failide lisamine Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Pakkumine 109529.pdf Hinnakalkulatsioon 31.05.2024 Vladimir Gruzdev 319.3 KB CompuCash pakkumine 54... Hinnakalkulatsioon 31.05.2024 Vladimir Gruzdev 319.1 KB Hinnapakkumine Teiwaz.... Hinnakalkulatsioon 31.05.2024 Vladimir Gruzdev 92.5 KB Hinnakakkumine 3089 Mö... Hinnakalkulatsioon 31.05.2024 Vladimir Gruzdev 111.3 KB MP31904.pdf Hinnakalkulatsioon 31.05.2024 Vladimir Gruzdev 271.5 KB Pakkumine_2402068.pdf Hinnakalkulatsioon 31.05.2024 Vladimir Gruzdev 164.7 KB Hinnapakkumine 16 rulo... Hinnakalkulatsioon 31.05.2024 Vladimir Gruzdev 28.1 KB Quotation of cleaning ... Hinnakalkulatsioon 31.05.2024 Vladimir Gruzdev 240.0 KB Hinnakakkumine 3053 Si... Hinnakalkulatsioon 31.05.2024 Vladimir Gruzdev 110.7 KB Hinnakakkumine 3059 Va... Hinnakalkulatsioon 31.05.2024 Vladimir Gruzdev 110.7 KB Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht EELARVE SILLlART MAI 2... Eelarve 31.05.2024 Vladimir Gruzdev 539.0 KB Eelarve tabel-põhivara... Eelarve 31.05.2024 Vladimir Gruzdev 33.3 KB Rahastajad Lehel saate sisestada info selle kohta, millises ulatuses taotleja ja partnerid projekti rahastavad. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Rahastaja nimi Rahastaja täpsustus Abikõlblik % summa (EUR) ECOMENGRAD OÜ 62 572,11 20,00 Omafinantseeringu summa (EUR): 62 572,11 20,00 Taotletud toetuse summa (EUR): 250 288,40 80,00 KOKKU (EUR): 312 860,51 100,00 Projekti rahastajad kokku ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 312 860,51 Võrdlus eelarve lehega ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 312 860,51 Esitamine Lehel saate üle vaadata sisestatud andmed pdf-failina, kontrollida esindusõiguse olemasolu ja esitada taotlust rakendusüksusele. Enne taotluse esitamist veenduge esindusõiguse olemasolus Äriregistri registrikaardilt. Vajadusel lisage volikiri taotluse lehele "Taotleja" vastava kontaktisiku juurde. Taotluse esitamisel veenduge, et teie arvutisse oleks paigutatud uusim ID-kaardi tarkvara. Tarkvara saab allalaadida siit. Rakendusüksusele esitatava projekti taotluse versiooni saate enne allkirjastamist ja saatmist alla laadida ja üle vaadata: taotlus_2021- 2027.6.01.24-0223_31052024_144152.pdf Volitused Kontrollige e-äriregistrist, kas Teil on äriregistri registrikaardi järgi õigus taotleja SillArt MTÜ (registrikood 80622164) esindamiseks: Kontrolli äriregistri registrikaarti siit. Taotlusele ei ole lisatud volituse faile. Kinnitused Palun tutvuge alljärgnevate tingimustega ning kinnitage, et olete nendega nõus: Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega seotud kohustustest. Kinnitan, et kõik partnerid on andnud nõusoleku projektis osalemise kohta ja on teadlikud toetuse saamisega seotud kohustustest. Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusega nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“. Kinnitan, et olen teadlik, et perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 20 kohaselt toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse. Kinnitan, et olen teadlik, et taotlemisega seotud andmeid kasutatakse ÜSS2021_2027 § 17 kohase hindamise läbiviimisel. Kinnitan, et olen teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta, kui esinevad Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (ühendmäärus) § 34 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni alused või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks, kui esinevad ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Kinnitan, et nõustun, et mind auditeeritakse ja kontrollitakse ÜSS2021_2027 alusel. Kinnitan, et mina ja mu partnerid nõustuvad, et meid auditeeritakse ja kontrollitakse ÜSS2021_2027 alusel. Kinnitan, et järgin projekti ellu viimisel Eesti Vabariigi Põhiseaduses, Euroopa Liidu Põhiõiguste hartas ja Puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatut. Kinnitan, et projekt vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 lõikes 4 toodud keskkonnanõuetele ning „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, mida järgitakse ka projekti elluviimisel. Kinnitan, et projekti kõiki tegevusi ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud, välja arvatud juhul, kui see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 kohaselt lubatud. Kinnitan, et järgin rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 3 kohaseid sanktsioone ning välistan otseselt ja kaudselt tehingud sanktsioneeritud isikutega. Kinnitan, et mu partnerid järgivad rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 3 kohaseid sanktsioone ning välistavad otseselt ja kaudselt tehingud sanktsioneeritud isikutega. Kinnitan, et projekti tulemusel loodud või soetatud vara jääb pärast projekti lõppemist avalikku kasutusse vähemalt viieks aastaks. Kinnitan, et tagan toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimise viisil, mis muudab need suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta neid kohandada või kasutada eridisaini, mis hõlmab nelja peamise erivajaduse (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga ja eakas) ja ajalise iseloomuga erivajadusega (püsiv ja ajutine) ning liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega arvestamise. Kinnitan regionaalabi saamise puhul, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole sama või sarnast tegevust või selle osa üle viidud ühest Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi ettevõttest (algne ettevõte) teise Euroopa Majanduspiirkonna lepingu muus osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav ettevõte), kus toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ja seetõttu  Euroopa Majanduspiirkonnas asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad ning sellega seoses võtab ta kohustuse, et sellist ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering tehtud. Kinnitan, et kõik taotluses esitatud andmed on õiged ja täielikud, olen ülaltoodud tingimustega tutvunud ja olen nendega nõus. Allkirjastaja andmed (allkirjastatud digitaalselt) Ees- ja perenimi: Vladimir Gruzdev Allkirjastamise aeg: 31.05.2024 14:42  Projekti "Narva-Jõesuu endise kalurikolhoosi territooriumi avamine ning kasutusele võtmine kultuuri-ja kogukonnaalana" taotlus rahastamiseks Taotleja Lehel saate sisestada projekti taotleja andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki sisestatud andmeid saate enne taotluse lõplikku esitamist muuta, kontaktisikuid saate muuta kogu projekti eluaja vältel. Taotluse esitamiseks tuleb kõik andmed sisestada järgnevatesse väljadesse. Taotlust saavad e-toetuse keskkonna kaudu näha, muuta, allkirjastada ja esitada üksnes kontaktisikuks lisatud isikud. Taotleja andmed Taotleja nimi: Suur-Lootsi Kultuurikvartal MTÜ Registrikood: 80639816 Juriidiline vorm: Mittetulundusühing Telefon: +372 5065352 E-post: [email protected] Riik: Eesti Aadress: Suur-Lootsi tn 1, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, Ida- Viru maakond Postiindeks: 29023 Pangakonto: EE981010220302122223 Konto omanik, millele rakendusüksus teostab Jah toetuse makseid, on ka makse saajaks: Makse saaja pangas: Suur-Lootsi Kultuurikvartal MTÜ Ettevõtte suurus: Ei kohaldu Projekti kulude käibemaks: Saab küsida riigilt tagasi Kaupade / teenuste ostmiseks, tööde tegemiseks Ei tuleb läbi viia riigihange: EMTAK põhitegevusala:  94995 (Vaba aja veetmise, meelelahutuse ja kultuurilise tegevusega või huvialadega seotud ühendused ning huviklubid) Kontaktisikud Nimi Ametikoht Roll Telefon E-post Isik soovib saada teavitusi e-postile Mihkel Laan projektijuht Projektijuht 5297984 [email protected] Jah Isikukood: 38009172711 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kirjavahetus Projekt Maksetaotlus Aruanne Kontaktisiku täpsustus: kõik küsimused, mis puudutavad taotluse esitamist ja küsimustele vastamist Lisadokumendid: Siim Nõmmoja projektijuht Kontaktisik 5036102 siim.nommoja2@gmail. Jah com Isikukood: 36403172744 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kirjavahetus Projekt Maksetaotlus Aruanne Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Indrek juhatuse liige Kontaktisik 5065352 indrek.uudekyll@icloud. Jah Uudekull com Isikukood: 37011082729 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kirjavahetus Projekt Maksetaotlus Aruanne Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Üldandmed Lehel saate sisestada projekti üldandmed ja info selle kohta, kas olete saanud või taotlenud käesoleva projektiga sisuliselt seotud tegevuste elluviimiseks toetust teistest allikatest. Toetust ei saa taotleda kulule, mida on juba teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi vahenditest rahastatud. Projekti üldandmed Projekti number: 2021-2027.6.01.24-0501 Projekti nimi: Narva-Jõesuu endise kalurikolhoosi territooriumi avamine ning kasutusele võtmine kultuuri-ja kogukonnaalana Projekti algus ja lõpp: 01.01.2024 - 30.04.2026 Taotlusvoorust tulenevad andmed Meede: 2021-2027.6.1 (EK nr 8.1) Õiglane üleminek Taotlusvoor: 6.1.11 ÕÜF Ida-Viru piirkondlikud algatused - suurprojektid - 30.11.2023-31.05.2024 Valdkond, millesse projekt panustab: 2021-2027.6.1.11 Regionaalareng - piirkondlikud algatused (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) Käesoleva projektiga seotud toetused Kas taotleja on rakendanud või taotlenud Jah vahendeid käesoleva projektiga sisuliselt seotud (k.a jätkutegevused) tegevuste rahastamiseks?: Rahastaja nimi Toetuse täpsustus Kuupäev Summa (EUR) Riigi Taotleja esitas meetme "Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks" keskmise 25.04.2024 192 073,03 Tugiteenuste suurusega projektide vooru arendusprojekti taotluse, mis on hetkel menetluses. Tegu on Keskus nn pehme projektiga, mis täiendab käesolevat investeeringuprojekti. Samas ei sõltu kummagi projekti tulemus teise taotluse rahastamisest, projektide eesmärgid on võimalikud täies mahus saavutada ka eraldi. Partnerid ja makse saajad Lehel saate sisestada projekti elluviimisesse kaasatud partnerid ja nende kontaktisikud. Kohustuslik on sisestada partnerid, kes panustavad projekti rahaliselt või kelle kulusid projektist hüvitatakse. Siin sisestatud andmetega eeltäidetakse rahastajate leht. Kõik taotluse juurde kontaktisikuks märgitud isikud näevad antud taotlust e-toetuse keskkonna kaudu ning saavad taotlust enne selle ametlikku esitamist muuta ja allkirjastada ning esitada. Partnerid, makse saajad ja nende kontaktisikud Nimi Nimi pangas Registri- Roll Telefon E-post /isikukood Suur-Lootsi Kultuurikvartal Suur-Lootsi Kultuurikvartal Makse MTÜ MTÜ 80639816 saaja Pangakonto: EE981010220302122223 Kontaktisiku täpsustus: kõik küsimused, mis puudutavad taotluse esitamist ja küsimustele vastamist Lisadokumendid: Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Näitan: 10 Kokku: 1 Sisu Lehel saate kirjeldada projekti, tuues välja projektile sõnastatud eesmärgi ja tulemuse, projekti tegevused koos väljunditega ning nende saavutamise mõõdikud. Samuti saate määratleda projekti seotuse valdkonnaga, millesse projekt panustab. Siin lehel sisestatud projekti väljundite kohta tuleb järgmistel lehtedel sisestada lisaandmeid. Projekti valdkonnad Valdkond, millesse projekt panustab: Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Projekti väljund: Põhivarainvesteering Projekti asukoht Projekti asukoha tüüp: Aadress Aadress: Suur-Lootsi tn 1, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, Ida- Viru maakond Suur-Lootsi tn 1d, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, Ida- Viru maakond Suur-Lootsi tn 9, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, Ida- Viru maakond Projekti kirjeldus Olemasolev olukord ja ülevaade projekti Narva-Jõesuu on unikaalse geograafilise asukoha ja arengupotentsiaaliga linn Ida- vajalikkusest: Virumaal. Tegu on ajaloolise kuurortlinnaga, mille teeb eriliseks ühelt poolt suurepärane liivarand ning teisalt piirnemine Narva jõega, mis on ühtlasi Euroopa Liidu piiriks. Peale haldusreformi, mille tulemusena ühinesid Narva-Jõesuu linn ja Vaivara vald, on tegu enam kui 500 km2 suurusega ja ligi 5000 elanikuga omavalitsusega. Narva-Jõesuu eristub teistest Ida-Virumaa omavalitsustest, sest elanike arv on viimase 15 aasta vältel püsinud peaaegu muutumatuna. Mujal maakonnas on see tempokalt kahanenud. Siiski näitab ka siin rahvastikuprognoos elanikkonna järk- järgulist vananemist ja pikemas perspektiivis ka vähenemist.  Linnaruumis mõjuvad eemaletõukavalt mitmed kasutuseta objektid, mis ei võimalda arengupotentsiaali maksimaalselt rakendada. Et taastada linna endine hiilgus ja positsioon, on vajalik olulisel määral investeerida avalikku ruumi, sh avada alad kogukonnale ja külastajatele, suurendada ligipääsetavust ja ühendada omavahel erinevaid territooriume. Mahajäetud alad mõjuvad pärssivalt ka sotsiaalsele integratsioonile. Ühest küljest eraldavad need kogukondi üksteisest. Veelgi olulisem on aga asjaolu, et linnas puudub sotsiaalset suhtlust võimaldav ja julgustav avalik ruum – inimestel ei ole piisavalt kohti omavaheliseks lävimiseks. Linna ühes kõige atraktiivsemas piirkonnas Narva jões suudme ja mereranna ristumise vahetus läheduses on suur maa-ala, kus ajalooliselt tegutses Narva-Jõesuu kalurikolhoos "Oktoober". Peale kalatööstuse hääbumist on ala siiani olnud sisuliselt kasutusest väljas, sotsiaalselt, majanduslikult ja esteetiliselt maha jäetud. Alal asub 14 erinevas olukorras kunagise kalatööstuse hoonet ja erinevad rajatised, millest suur osa on amortiseerunud. Mõned rajatised on aga ka siiski veel taastamisväärtusega. Linn on selgelt huvitatud piirkonna taas kasutusele võtmisest, sest see võimaldab parandada nii linna üldilmet ja tõsta atraktiivsust kui ka loob võimalused inimeste omavaheliseks suhtluseks. Seega on projekti idee heas kooskõlas tegevussuuna “keskkond ja sotsiaalne kaasatus” mõttega. 7,6 ha suurusele alale on koostatud detailplaneering, mis hõlmab 9 erinevat kinnistut, mis on eraomandis. Pikaajaline arendustegevuse eesmärk on ala kasutuselevõtt uutes funktsioonides – sinna on perspektiivis võimalik rajada (spaa)hotell, kortermajad jpm. Pikas perspektiivis on eesmärk kujundada alast atraktiivne kultuuri-, äri- ja elukvartal. Eelduslikult kulub selleks enam kui 10 aastat. Esimeses arendusjärgus on kavas ala taasavada ennekõike avalikes funktsioonides, avades selle kogukonnale ja rajades sinna kultuuri- ja kogukonnaala. Kvartal hõlmab avatud rekreatsiooniala, jalutusradasid, tugitaristut, vabaõhu sündmuskeskust jms. Sel viisil tekib inimestel taas harjumus ala kasutada ja see saab linnaruumi orgaaniliseks osaks. Ala skeem koos visuaalidega on taotlusele lisatud eelprojekti koosseisus. Projekti eesmärk ja tulemused: Projekti üldine eesmärk on aidata kaasa Ida-Virumaa kliimaneutraalsele majandusmudelile üleminekule. Selleks on kavas siiani kasutusest väljas olnud nõukogudeaegse kalurikolhoosi ala võtta kasutusele uutes funktsioonides, avades selle kogukonnale ja külastajatele ja ettevõtetele elavdamaks piirkondlikku äritegevust ja loomaks uusi (teenindussektori) töökohti. Tegemist on 10+ aasta perspektiivis saavutatava sihiga. Projekti otsene eesmärk on endise kalurikolhoosi ala väljaarendamise esimese etapi elluviimine ehk Suur-Lootsi kultuurikvartali väljaarendamine, sh vabaõhu sündmuskeskus, avatud kogukonna- ja rekreatsiooniala, jalutamisrajad, spordi- ja mänguväljakud ning tugitaristu. Maakonna arengustrateegia lähteolukorra analüüsis (LINK) on välja toodud, et vajadus on vabaneda sõltuvusest põlevkivitööstusest, mis on senini olnud peamine rikkuse looja. Euroopa rohelepe eeldab kiiret liikumist kliimaneutraalse majanduse poole. Ida-Virumaa kontekstis tähendab see ennekõike senise majandustegevuse mitmekesistamist, aga ka elukeskkonna jõulist arendamist, hoidmaks olemasolevat rahvastikku ja meelitamaks uusi elanikke. Niisiis on eesootav tegevuste spekter väga lai, hõlmates nii uutes tegevusvaldkondades töökohtade loomist kui ka elukeskkonna arendamist.  Käesolev projekt adresseerib nii majandus- kui ka elukeskkonda. Projekti tulemusena on endine Narva-Jõesuu kalurikolhoosi maha jäetud territoorium elanikele ning külastajatele tervikuna avatud – võetud kasutusele kultuuri- ja kogukonnaalana, mis hõlmab: 1. avatud kogukonna- ja rekreatsiooniala (promenaad) – avalik ruum, kus leiavad tegevust kõik eagrupid. Tegemist on kogukonnale ja külastajatele tasuta kasutamiseks mõeldud alaga, mis sisaldab mänguväljakuid, spordiväljakuid (võrkpall, korvpall), piknikukohti, istumis- ja jalutusalasid. Sel viisil luuakse aktiivset sotsiaalset, sh generatsioonideüles suhtlust soodustav ruum; 2. vabaõhu sündmuskeskust – koht, kus saab hooajaliselt korraldada kontserte, etendusi ja muid mitmesuguseid kultuurisündmusi, kogukonnaüritusi jpm; 3. jalutusradasid kohaliku tööstuspärandiga tutvumiseks – tegemist on lihtsate radadega, mis algavad keskselt promenaadilt ja viivad jalutaja ala erinevatesse osadesse (näiteks veetornini). Alad on ääristatud kohalikku kultuuri- ja tööstuspärandit tutvustavate elementidega (stendid, vanad paadid jms); 4. tugitaristut ja -teenuseid – parklad, mida on võimalik kasutada näiteks turuplatsina, pakkuda seal renditeenuseid, laadida elektrisõidukeid jne. Projektiga võetakse taas kasutusele linna üks atraktiivseim piirkond mereranna ja jõe vahelisel alal. Projekti lühikokkuvõte avalikkusele: Narva-Jõesuu endise kalurikolhoosi territooriumi avamine ning kasutusele võtmine kultuuri-ja kogukonnaalana avab uuele elule pikalt tühjana seisnud suure territooriumi linna ühes atraktiivseimas osas – mereranna ja jõe vahel. Alale rajatakse vabaõhu sündmuskeskus, avatud kogukonna- ja rekreatsiooniala, jalutusrajad kohaliku tööstuspärandiga tutvumiseks ja vajalik tugitaristu. Projekti tulemusena võetakse taas kasutusele linna üks atraktiivseim piirkond mereranna ja jõe vahelisel alal. Projekti mõju meetme eesmärgile: Narva-Jõesuu endise kalurikolhoosi territooriumi avamine ning kasutusele võtmine kultuuri-ja kogukonnaalana avab uuele elule pikalt tühjana seisnud suure territooriumi linna ühes atraktiivseimas osas – mereranna ja jõe vahel. Alale rajatakse vabaõhu sündmuskeskus, avatud kogukonna- ja rekreatsiooniala, jalutusrajad kohaliku tööstuspärandiga tutvumiseks ja vajalik tugitaristu. Õiglane üleminek tähendab lihtsustatult Ida-Virumaale senini omase traditsioonilise põlevkivil põhineva tööstuse transformeerimist keskkonnasõbralikumaks, ideaalis pikas perspektiivis kliimaneutraalseks. See toob endaga kaasa mitmete töökohtade kadumise ja seega vajaduse maakonna majandust mitmekesistada, kompenseerimaks seniste tegevusalade kadumist. Kaasuvalt on vajalik tegeleda ülemineku sotsiaalsete mõjude, uute töökohtade loomise ja elukeskkonna arendamisega. Narva-Jõesuu on ajalooline kuurortlinn, mille geograafiline asukoht on soosinud muuhulgas kalatööstust ja on pikkade merendustraditsioonidega. Struktuursed muutused ühiskonnakorralduses ja majanduses tõid kaasa nõukogudeaegse tööstuse hääbumise. Selle tagajärjel on suur maa-ala linna atraktiivseimas piirkonnas muutunud praeguseks mahajäetuks. Sellega kaasneb mitmeid linna arengut pärssivaid probleeme, nagu näiteks sotsiaalne segregatsioon, elukeskkonna halvenemine, linna maine halvenemine, elanikkonna kahanemine pikemas perspektiivis, töötuse kasv ja teenuse hulga vähenemine. Projekt on fokusseeritud kahele meetmes kirjeldatud tegevussuunale: 1. kohaliku postindustriaalse identiteedi jäädvustamine, säilitamine, arendamine ja mõtestamine, sealhulgas kohaliku ruumilise tööstuspärandi säilitamine, alternatiivsete kasutusviiside arendamine ja tööstuspärandi avalikes huvides kasutuselevõtt; 2. vabatahtlikus töös osalemise suurendamine, kogukondade tugevdamine ja nende säilenõtkuse arendamine. Projekti arendusala näol on selgelt tegemist endise tööstusterritooriumiga, mis väärib eksponeerimist ja uutes funktsioonides kasutusele võtmist. Projekti eesmärk on turvaliseja kaasaegse keskkonna loomine ja ruumi avamine kogukondlikeks tegevusteks, mis aitab kaasa mahajäänud piirkonna uuestisünnile. Nii mängib ka Suur-Lootsi kultuurikvartali loomises olulist rolli just ala avamine avalikkusele, tekitamaks mitmesuguseid uusi tegevusvõimalusi. Ideed on korduvalt arutatud ka linnavalitsusega, kust see on saanud heakskiidu kui kohaliku kogukonna jaoks oluline arendustegevus. Selge on ka, et kohalik omavalitsus ei ole võimeline igal pool arendaja rolli võtma. Seetõttu on omavalitsuse vaates täiendavad algatused väga tervitatavad. Projektiga võetakse kasutusele senini kasutuseta seisnud ala, tuues esile selle ajaloolise väärtuse, pakkudes elanikele ja külastajatele võimalust seda tasuta kasutada ja luues eeldused piirkonna äriliseks arenguks pikemas perspektiivis. Lisaks sellele aitab projekt kaasa kogukondade tugevdamisele. Projektiga luuakse neile võimalused oma tegevuste elluviimiseks ja laiendamiseks, sh mitmesuguste sündmuste korraldamiseks ja niisama koos viibimiseks. Kaasuvalt aitab see suurendada ka vabatahtlikus töös osalemist, mis Ida-Virumaal on võrreldes muu Eestiga tagasihoidlikum. Seega on projektiidee heas kooskõlas meetme eesmärkide ja toetatavate tegevustega. Projekti panus piirkonna võimesse tegeleda Projekt on seotud kõikide meetme mõjuvaldkondadega. kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja Sotsiaalsed mõjud keskkonnamõjudega: Projekt tegeleb muuhulgas kogukondade sidususe suurendamisega – luuakse avalikuks kasutuseks mõeldud taristu, säilitades ja eksponeerides seejuures ajaloolist tööstuspärandit. Linna kõikidele eagruppidele luuakse ühine sotsiaalset suhtlust võimaldav ja initsieeriv avatud ruum mitmesuguste tegevusvõimalustega (mänguväljakud, jalutusrajad, istumisalad, sündmuste korraldamine). Tegemist on tänapäevase ja läbi mõeldud taristu arendusprojektiga, mis lähtub kliimaneutraalsuse printsiipidest. Tööhõivealased mõjud Otsesed tööhõivealased mõjud tekivad ala haldamiseks vajalike täiendavate töökohtade loomisega. Siiski on otsesed tööhõivealased mõjud pigem tagasihoidlikud, kuna esimene etapp ei eelda suuremahulist igapäevast tegevuste korraldamist. Küll aga loob projekt eeldused kaudsete töökohtade tekkimiseks nii praegu kui tulevikus. Luuakse avalikud alad, kus saab kaubelda, osutada teenuseid, korraldada üritusi jpm. Ilmselgelt suurendavad need majanduslikku aktiivsust, millega kaasnevad ka töökohad. Pikemas plaanis aga (kui ala on täielikult välja arendatud) tekivad alale eeldatavalt mitmesugused teenusepakkujad, ärid jms, millega kaasneb juba suurem töökohtade arv. Kuigi need ei teki käesoleva projekti tulemusena, on projekti tarvis järgmiste arenduste initsieerimiseks. Majanduslikud mõjud Majanduslikud mõjud saab jagada lühi- ja pikaajalisteks sarnaselt tööhõivealastega. Käesoleva projektiga luuakse ruum, kus on lisaks kogukondlikule suhtlusele võimalik tegeleda (sotsiaalse) ettevõtlusega, nagu näiteks kauplemine turul, hooajaliste teenuste pakkumine (jalgrattarent jms). Samuti loob projekt võimalused mitmesuguste sündmuste korraldamiseks, mis meelitavad külastajaid ka kaugemalt. Kahtlemata elavdab see majandustegevust piirkonnas. Pikemas plaanis on majanduslikud mõjud ulatuslikumad. Ala tervikliku väljaarendamisega kaasnevad uued ärid, (spaa)hotell, elamispinnad jm, millel on nii linna, aga ka piirkonna arengus suur tähtsus. Käesolev projekt loob nende avaldumiseks vajalikud eeldused, avades esimeses etapis ala elanikele ja külastajatele. Keskkonnaalased mõjud Kaudselt avaldab otsest projekt positiivset mõju ka keskkonnale. Praegu seisab ala tühjana ja korda tegemata. Projekti käigus ala puhastatakse, heakorrastatakse ja varustatakse tänapäevase taristuga, ohtlikud hooned ja rajatised lammutatakse. Mõjud linnaruumi arengule laiemalt, sh kaasuvad objektid  Käesoleva projektiga kaasnevad mitmetahulised positiivsed mõjud, sh on see väga oluline ka Narva-Jõesuu Linnavalitsusele. Seda järgnevatel põhjustel (väljavõte linnavalitsuse toetuskirjast, toetuskiri on lisatud taotlusele): 1. Tegu on linnaruumiliselt väga olulise ja atraktiivse alaga, mis täna on kasutusest väljas ja reostab linnaruumi. Linna arengu ja arendajate ühistes huvides on ala korrastamine, arendamine ja avamine kogukonnale, seega on tegu olulise projektiga, mille elluviimine on oluline nii kogukonnale kui ka külastajale. 2. Linn on kavandamas suurt investeeringuprojekti, milleks on Narva- Jõesuu muuli rajamine. Vastava projekti jaoks on saadud toetust meetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“, tegu on omavalitsuse jaoks prioriteetse investeeringuga. Kultuurikvartali arendamise projekt toetab otseselt muuli väljaarendamist, kuna ligipääs muulile toimub läbi kultuurikvartali territooriumi ning tegu on ühe seotud piirkonnaga, millel on suur arengupotentsiaal. 3. Narva-Jõesuus asub tuletorn, mis on üks linna sümbol. Tuletorn asub vahetult kultuurikvartali projekti piiril, mistõttu loob käesoleva projekti investeering otsesed eeldused ka tuletorni avamiseks kogukonnale ja meie linna külastajatele, kuna rajatav promenaad viib tuletornini. Projekti tulemuste jätkusuutlikkus: Projekti jätkusuutlikkus on tagatud mitmel viisil. Kõige otsesema jätkusuutlikkuse tagab MTÜ liikmete võimekus ja motivatsioon ala hooldamise, haldamise ja arendamisega ka edaspidi tegeleda. Tegu on piirkonnaga, mis on juba väga pikalt olnud kavas avada kogukonnale ja külastajatele. Detailplaneering, mis kehtestati 2021. a alguses, näeb ette alale promenaadi ja avaliku kasutuse, mida nüüd viimaks ka realiseeritakse. Sellest on otseselt huvitatud ka MTÜ liikmed, kes panustavad projekti ka rahaliselt, kattes omafinantseeringu. Paralleelselt on MTÜ esitanud arendusprojekti (nn pehmed tegevused) ka sama meetme keskmise suurusega projektide vooru. Nn pehme projekt on suunatud ala tööstuspiirkonna ajaloo jäädvustamisele ja eksponeerimisele (sh tehakse lühifilm) ning edasiste arenguvõimaluste väljaselgitamisele koosloomes ekspertide ja kogukonnaga (alal on arenguruumi 10+ aastaks). Vastavad projekti täiendavad teineteist, kuid neid on võimalik ellu viia ka eraldiseisvalt. Ala sisulise jätkusuutlikkuse tagab põhjalik eeltöö - läbirääkimisi on peetud nii kohaliku omavalitsuse, kultuurikorraldajate, kohaliku kogukonna esindajatega, maakonna arendajatega, rrojekti on tutvustatud Ida-Virumaa turismikonverentsil jne. Kõik osapooled on avaldanud projektile toetust ning on ühtlasi valmisolekus projekti tegevustes moel või teisel ka hiljem kaasa lööma (vt ka lisatud koostöökokkulepped ja kinnituskirjad). Finantsilise jätkusuutlikkuse tagab läbimõeldud kulude ja tulude plaan. Taotleja on teadlik, et projektiga kaasnevad selle elluviimse järgselt püsikulud, milleks on: MTÜ projektijuhti tööjõukulu ja üldkulu (suhtlemine partneritega, objekti haldus,erinevad üritused) Territooriumi koristus/hooldus, kojamees (käiguteed, prügikastide tühjendus, pinkide puhastus jne) Territooriumi prügivedu Raamatupidamine Kommunaalkulud (üldelekter, vesi+kanalisatsioon, internet) Kokku ulatuvad kulud aastas u 55 tuhande euroni.  Püsikulude katmiseks on taotleja seadnud eesmärgi teeninda ka täiendavaid tulusid, milleks on: Tegevusvõimaluste rent (kai, pop-up kohvik jms) Kultuuriürituste, kontsertide korraldus (toimumiskoha rent + üldkulud) Kultuuriürituste, kontsertide korraldus (omaproduktsioon) Palliplatside opereerimine, ainult võistluste ajal rent Turu müügikohtade opereerimimist (turg) Tasuline WC, ilma operaatorita. TELIA m-link teenus/ wc teenus Avaliku tasulise parkla opereerimine, ilma töötajata (KOV; TELIA; parkimine. ee) Sponsorid MTÜ asutajate toetused Prognoos näitab, et oskusliku projektijuhtimise korral on võimalik teenida täiendavaid tulusid samas mahus kulubaasiga, mis on ka MTÜ eesmärk, kuna püsitoetust avalikult sektorilt MTÜl ei ole. Vajadusel panustavad MTÜsse liikmed ala haldamisse täiendavaid vahendeid. Tehnilise jätkusuutlikkuse tagab ehitusprojekti professionaalne ettevalmistus, milleks on kaasatud kvalifitseeritud ja kogemustega projekteerijad, kes oskavad ette näha terviklikku pilti mis oleks samas ka kestlik ja vastupidav. Projekti eeltingimused: Käesoleva projektitaotluse esitamisele on eelnenud põhjalik ettevalmistus. Kuigi intensiivne ettevalmistus on toimunud alates 2024. a algusest ehk u 5 kuud, on sisuline ettevalmistus käivitatud aastate eest, kui kogu alale koostati detailplaneering ning mõtestati läbi kogu tervikkontseptsioon pikas vaates. Projekti realiseerimiseks vajalikud eeltööd, mis on taotluse esitamisele eelnevalt teostatud, on järgnevad: 1. Kogu alale on koostatud detailplaneering, mis on kehtestatud Narva- Jõesuu Linnavolikogu otsusega 27. jaanuaril 2021. a, https://narva- joesuu.ee/documents/2032926/30128085 /10022021_Kehtestamise+otsus.pdf/6ceb14e7-e129-47d7-a1b1- 89bda70520cc Planeering hõlmab laiemat ala, sellega on loodud eeldused kujundada alale terviklik multifunktsionaalne linnaruum, sh promenaad jms. 2. Alale on koostatud perioodil veebruar-mai 2024. a täpsem sisukontseptsioon, mis on kooskõlas meetme "piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks" eesmärkide ja tingimustega (käesoleva projekti raames abikõlblik tegevus - põhivarainvesteeringu ettevalmistus). Tegevus hõlmas erinevaid ajurünnakuid, eskiisprojekti koostamist, läbirääkimise linnavalitsuse, linna ja koostööpartneritega, eeltööde teostamise korraldamist (geoalus, eelprojekti koostamine jms) jms. Tegevuse koordineerimiseks osteti sisse teenus pikaajalise eduka projektijuhtimise kogemusega ettevõttelt (Honores OÜ, Siim Nõmmoja). 3. Eelnõustamine RTK-ga (veebruar-märts 2024)  Koostati projekti esialgne kirjeldus ning läbiti eelnõustamine RTK-ga. Projekt sai eelnõustamise raames positiivse tagasiside. 4. Ehitustehnilised ettevalmistustööd (veebruar-mai 2024, abikõlbulik tegevus) Ekspertide poolt koostati alale uuendatud geoalus, arhitektuurne lahendus (Arhitekta OÜ) ning eelprojekt (Narva Ehitusprojekt OÜ). Projekti tutvustati mitmel korral Narva-Jõesuu Linnavalitsusele ning see sai esialgse heakskiidu. Eelprojekt on lisatud taotlusele. 5. Projekti eelarve koostamine Projekteerimis-ehitustöödele (sh lammutus) telliti eraldi detailne eelarvestus, mis lähtus eelprojektis väljatoodust. Lisaks võeti eraldi hinnapakkumised kõigile projekti tegevustele, mille alusel koostati eelarve. Taotleja on arvestanud, et positiivse otsuse korral viiakse enam kui 60 tuhande euro suuruse töö puhul läbi riigihange, vahemikus 20-60 tuhat maksvate tööde osas ostumenetlus. Hinnapakkumised on taotlusele lisatud. 6. Taotluse koostamine Koostati käesolev projektitaotlus koos lisadega (OÜ Cumulus Consulting). 7. Läbirääkimised koostööpartnerite ja kohaliku omavalitsusega Kogu ettevalmistusperioodi vältel toimusid aktiivsed läbirääkimised ja infovahetus erinevate kultuurisündmuste korraldajate (nt Raul Ukareda, Oleg Pissarenko, Üllar Saaremäe), kohaliku omavalitsuse, linna huvikeskuse juhi, IVEKi, turismiklastri jt-ga. Kohaliku omavalitsuse ja teiste koostööpartnerite toetuskirjad on lisatud taotlusele. Kokkuvõtvalt on annavad ettevalmistustööd kindluse, et projekt on võimalik positiivse rahastusotsuse raames kuni 20 kuu jooksul ellu viia. Omafinantseeringu allikad: Projekti omaosalus ulatub kokku ligi 400 tuhande euroni, seejuures on taotleja eeltöödena juba panustanud projekti u 50 000 eurot (projekteerimine jms). Omafinantseeringu katmine toimub MTÜ liikmete poolt, kellel on kogemus ja võimekus suurte investeeringuprojektide elluviimisel, mis on käesoleva projekti kontekstis vaieldamatu tugevus. Taotlusele on lisatud MTÜ poolne kinnitus omafinantseeringu ning ala hilisemate halduskulude katmiseks. Projektiga tekkivad lisakulud (ala haldamine ja hooldamine) kaetakse samuti MTÜ poolt. Seejuures on taotleja eesmärgiks täiendava tuluvoo loomine (nt sündmuskeskuse rent, parkimistasu jms) mahus, mis võimaldaks katta püsikulud. Projekti püsikulude ja planeeritavate tulude arvestus on lisatud taotlusele. Põhjendus ettemakse taotlemisel: Projekti taotlejal (Suur-Lootsi Kultuurikvartal MTÜ) sellises mahus vabad vahendid, mis võimaldaksid ehitustegevuse koheselt katta, puuduvad. Tegu on MTÜ jaoks suure investeeringuprojektiga, kuhu nt avalik sektor vahendeid ei panusta. Taotleja on projekti  ettevalmistusse eeltöödena (sisuline eeltööd, projekteerimine jms) juba panustanud u 50 000 eurot, seda on hetkel tehtud omavahenditest. Projekti kogumaht on suurusjärgus 1,9 miljonit eurot, mis tähendab, et igakuised ehitaja poolt esitatud arved ulatuvad kõige aktiivsemal ehitusperioodil sadadesse tuhandetesse eurodesse. Vajadusel oleks võimalik nende tasumiseks kasutada pankade poolt pakutavat sildfinantseerimist, kui sellega kaasnevad täiendavad intressikulud. Seetõttu on majanduslikult mõistlik taodelda ettemaksu, mis on meetme tingimustest lähtuvalt lubatud. Nii jääb ära projekti täiendav sildfinantseerimise kulu ja organisatsioon ei pea võtma lisaks omafinantseeringuga seonduvale täiendavat finantskulu. Projekti tegevuste valiku põhjendatus: Projekti aluseks on detailplaneering, mis on kehtestatud juba 2021. a alguses. Detailplaneering näeb äri- ja elamuarenduse kõrval ette avalikud alad, sh selle keskmes oleva promenaadi, mis läbib ala ja ulatub mereranna ja tuletornini. Tegu on kõigile avatud piirkonnaga, mis loob lisandväärtus nii kogukonnale kui ka külastajatele. Käesolev projekt on loogiline jätk detailplaneeringule, seejuures on projekti kontseptsiooni taotluse ettevalmistamise raames edasi arendatud. Edasiarenduse eesmärk on luua terviklik keskkond, kus on tegevust nii lastele, täiskasvanutele kui ka eakatele ja nii kohalikel elanikel kui ka piirkonna külastajatel. Nii on promenaadile lisatud vabaõhu ala, kus on võimalik läbi viia erinevaid sündmusi, samuti palliplatsid, mänguväljakud, erinevad puhkerajatised, võimalus turuplatsiks, parkimiseks jne. Samas on rajatised kavandatud viisil, et nende haldus- ja hoolduskulud oleksid mõistlikud, mis võimaldab tagada ala kestlikkuse. Kokkuvõtvalt on projekt eesmärk toetada kogukondade sidusust laiemas mõttes, sidudes kokku ajaloolise pärandi ja tänapäevase eagruppide ülese rekreatsiooniala üheks atraktiivseks tervikuks. Eesmärgist lähtuvalt on teostatud ka tegevuste valik, mis on läbi arutada arhitektide ja ekspertidega. Projekti meeskond: Projekti põhimeeskond koosneb neljast liikmest, kellele lisanduvad mitmed koostööpartnerid (kultuuri- ja sündmuskorraldajad, kogukondade esindajad, kohaliku omavalitsuse esindajad jt). Taotlusele on lisatud koostööpartnerite, sh Narva-Jõesuu Linnavalitsuse toetuskirjad. Projekti ettevalmistamisse on kaasatud mitmeid valdkondlikke eksperte – Arhitekta OÜ, Ambient Design OÜ (arhitektuurne lahendus ja 3D illustratsioonid), Narva Ehitusprojekt OÜ (eelprojekt), OÜ Cumulus Consulting (ideekontseptsiooni arendamine). Meeskonnaliikmed, nende kompetentsid ja vastutusvaldkonnad on järgmised: 1. Siim Nõmmoja (projektijuht, sisseostetud teenus), kellel on pikaajaline kogemus organisatsioonide juhtimisel ja rahvusvaheliste ürituste korraldamisel. Muuhulgas on Siim olnud Eestis toimunud ratsutamise maailmakarika etappide ning rahvusvahelise võistluse Tallinn International Horse Show direktor. Projekti raames on Siimu ülesanneteks projekti ettevalmistamine ja tegevuste üldjuhtimine, samuti partnerite töö korraldamine.  2. Illar Kaasik (MTÜ asutaja; projektimeeskonna liige), kellel on pikaajaline kogemus ettevõtluses, sh panganduses ja kinnisvaraarenduses, samas ka omavalitsustes (arengu- ja eelarvekomisjonides). Illar on ala arendustegevustega olnud seotud juba üle 10 aasta. Projekti raames on Illari ülesanneteks projekti strateegiline nõustamine ja omafinantseeringu tagamine. 3. Indrek Uudeküll (MTÜ asutaja; projektimeeskonna liige), kellel on pikaajaline kogemus ühinemiste ja ülevõtmiste valdkonnas, suuremas osas tehingute lõpuni viimises ja ettevõtete restruktureerimisega seotud aspektides. Indrek on osalenud väga eriilmelistes projektides, sh kinnisvara, metallitööstuse, kaevanduse ja põllumajanduse valdkondades. Projekti raames on Indreku roll projektijuhi toetamine, samuti projekti strateegiline nõustamine. 4. Mart Lee (MTÜ asutaja; projektimeeskonna liige), kellel on pikaajaline kogemus kinnisvaraarenduses ja -haldamises, sh Ida- Virumaa erinevates piirkondades. Projekti raames on Illari ülesanneteks projekti strateegiline nõustamine ja omafinantseeringu tagamine. Lisaks on kavas sisse osta tellija esindaja projekteerimisperioodi (vastutab kvaliteetse projekteerimisteenuse eest, mis on ülioluline pidades silmas ala suurust ja avalikku huvi) ja projekti administreerimise teenus (vastutab kogu asjaajamise poole ees, sh hanked, aruaanded, maksetaotlused, vajadusel muudatustaotlused). Täiendavalt hangitakse veel ka ehituse omanikujärelvalve, mis on seadusest tulenev kohustus. Eelkirjeldatud viisil on meeskonnas kaetud kõik projekti edukaks elluviimiseks vajalikud osised – strateegiline plaan (MTÜ asutajad), kogukondade/partnerite kaasatus (projektijuht), projekteerimis- ehitusjuhtimine (sisseostetud teenused) ja projekti nõuetekohane administreerimine (sisseostetud teenus). Projekti riskide kirjeldus: Projekti elluviimisega riskid saab jagada nelja peamisse kategooriasse. 1. Tulemused ja mõju Kõige olulisemad on need riskid, mis võivad mõjutada projekti tulemuste ja mõju saavutamist. Nendeks on: Projekti tulemusena rajatava ala kasutus jääb oodatust tagasihoidlikumaks ja objekt jääb valmimise järgselt "seisma". Seda riski võib hinnata madalaks, kuna eelnevalt on tehtud palju eeltööd, sõlmitud kokkuleppeid ja mõeldud läbi ideekontseptsioon. Riski aitab samuti maandada asjaolu, et ala saab kasutada väga erinevatel otstarvetel mitmete sihtgruppide poolt. Samuti on võimalik muudatuste tegemine veel ka põhiprojekti koostamise perioodil, selleks ajaks palgatakse ka kogenud projekteerimisekspert. Vajadusel aitab riski maandada ala täiendav reklaamimine. Projekti tulemused jäävad kitsa huvigrupi kasutusse ja sellel puudub laiem ühiskondlik ja kogukondlik mõõde. Seda riski võib hinnata madalaks, kuna kavandatav territoorium võimaldab kasutamist väga erinevate sihtgruppide poolt, sh nii kohalik kogukond kui ka linna külastajad. Samuti on projekti ettevalmistamisse kaasatud kogukonnaliidreid ja kultuurikorraldajaid.  2. Tegevused ja elluviimine Inimressursi puudus, s.o ülesandeid on projektimeeskonnale liiga palju. Seda riski võib hinnata madalaks, kuna projektimeeskonda komplekteerides on arvestatud töömahuga, tuginedes varasemale kogemusele. Seetõttu on kaetud nii sisuline-, ehitustehniline kui ka administratiivne projektijuhtimise kompetents. Vajadusel on võimalik kiiretel perioodidel ajutiselt kaasata täiendavat tööjõudu. Välised tegurid, näiteks piirangud tulenevalt haigusperioodidest. Seda riski võib hinnata keskmiseks, kuid viimase aasta kogemus on näidanud, et kõikehõlmavaid piiranguid riigis enam ei kehtestata. Samuti on võimalik, et meeskonnaliikmed saavad projektiperioodil üksteist asendada vms. Ebapiisav tehniline ettevalmistus, mis võib kaasa tuua takerdumise ehitustehniliste küsimuste taha. Seda riski võib hinnata madalaks, kuna projekt on põhjalikult ette valmistatud ning põhiprojekti koostamisse kaasatakse veel täiendavat kompetetsi. Igaks juhuks on ajakavasse sisse planeeritud täiendav ajavaru. Ebakvaliteetsed ehitustööd, mistõttu ei saavutata soovitud tulemust. Seda riski võib pidada keskmiseks. Maandamiseks viiakse läbi põhjalikult läbi mõeldud hange kompetentse ehitaja leidmiseks, välistamaks nõuetele mittevastavad pakkujad. Samuti kaasatakse omanikujärelevalve ja ehituslik projektijuht. Ka tellija esindaja osaleb pidevalt järelevalves. 3. Finantsid Peamiseks riskiks on omavahendite puudus tegevuste elluviimiseks. See on aga peaasjalikult maandatud ettemaksuga. Äärmisel vajadusel on taotlejal olemas võimekus täiendavate vahendite kaasamiseks, seda kas või panga sildfinantseerimise kaudu. Teataval määral on riskiks eelarve alaplaneerimine, s.o tegevused osutuvad kavandatust kallimaks. Seda riski võib pidada keskmiseks, kuna hinnatõus on viimastel aastatel olnud küllaltki prognoosimatu. Samas on riski maandamiseks eelarve põhjalikult läbi kalkuleeritud. Vajadusel on taotlejal võimekus teataval määral omavahendite suurendamiseks. 4. Juhtimine Projektimeeskonna liikmete lahkumine erinevatel põhjustel. Seda riski võib pidada madalaks, kuna projektimeeskond on idee algusest peale olnud asja juures ja on motiveeritud kavandatud tulemusi saavutama. Vajadusel on taotlejal võimekus aga projektimeeskonna liikme(te) asendamiseks. Meeskonnaliikmete ebakompetentsus, mis toob kaasa projekti elluviimise takerdumise. Seda mõju võib hinnata madalaks, kuna meeskond koosneb oma ala professionaalidest, lisaks kaasatakse spetsiifilist ekspertiisi. Arvestatud on, et meeskonnas oleksid esindatud kõik projekti edukaks elluviimiseks vajalikud kompetentsid. Projekti kasusaajad: Ida-Virumaa elanikud Projektist saadav kasu kohalikule kogukonnale: Narva-Jõesuu on ajalooline kuurortlinn. Meri ja jõgi on arenguressursid, mis on läbi aegade kujundanud linna olemust ja majanduskeskkonda. Taasiseseisvumisejärgsed struktuursed muutused majanduses ja ühiskonnakorralduses on kaasa toodud kalatööstuse hääbumise, mille tagajärjel on suur territoorium linna südames mere ja jõe vahel  majanduslikus, sotsiaalses, esteetilises ning keskkonnaalases mõttes mahajäetud ja taandarenenud. See on omakorda kaasa toonud elukeskkonna kvaliteedi halvenemise linnas, ilmestades hästi kogu Ida-Virumaale iseloomulikku tendentsi. Projektiga on kavas kõnealune maa-ala taaselustada, avades selle nii elanikele piirkonnas kui ka külastajatele laiemalt. See lahendab aastaid eksisteerinud probleemi linnaruumis, kasutades muuhulgas ära ajaloolist tööstuspärandit ja linna strateegilist tugevust kuurortlinnana. Lisaks loob projekti elluviimine eeldused ala pikaajaliseks majanduslikuks arenguks 10+ aasta perspektiivis. Projektiga luuakse elanikkonnale uued vaba aja veetmise võimalused, samuti ruum mitmesuguste sündmuste korraldamiseks. Tulemusi (kogukonna kohtumiskohad, jalutusrajad, mänguväljakud, spordiväljakud, kauplemisplatsid jpm) on täpsemalt käsitletud taotluse vastavates osades, sh ehituslikus eelprojektis. Kõige otsesemalt on mõjutatud Narva-Jõesuu linna elanikkond – u 2800 inimest, omavalitsuses kokku elab ligi 4800 inimest. Arvestada tuleb, et asukohast tulenevalt (vahemaa u 15 km) on Narva linn Narva- Jõesuuga tihedalt seotud. Loodavad võimalused on kahtlemata atraktiivsed ka neile. See tõstab kasusaajate hulga ligi 60 tuhandeni. Samuti on projektil kaudne mõju Sillamäe linna elanikele, keda on u 12 000. Niisiis hõlmab projekti kasusaajate hulk kokku veidi enam kui 70 000 inimest, mis moodustab maakonna rahvaarvust (u 130 tuhat) 55%. Kohalikule elanikkonnale lisanduvad piirkonda külastavad turistid. 2022. a oli Narva-Jõesuus ligi 160 tuhat ööbimist, mis moodustab maakonna ööbimiste koguarvust ligi poole. Kokkuvõtvalt on projekti kasusaajate näol tegu vägagi suure kogukonnaga. Projekti kasusaajate asukoht: Üle-eestiline Projekti kasusaajate täpsustus: Projekti otsesteks kasusaajateks võib lugeda Narva-Jõesuu linna kui asustusüksuse elanikkonda (u 2800 inimest) sõltumata nende vanusest, kuna ala on mõeldud kõikidele eagruppidele. Kogu projekti kandev mõte on pakkuda kvaliteetset avalikku ruumi ja tegutsemisvõimalusi kogu elanikkonnale. Nendele lisanduvad linna kui omavalitsusüksuse elanikud (koos linnaga u 4800 inimest). Lisaks saab kasusaajatena määratleda ka Narva ja Sillamäe linnade elanikud, kellega koos küündib kasusaajate hulk enam kui 60 tuhande inimeseni. Arvestades Narva-Jõesuu positsiooni tuntud kuurortlinnana, võib kaudseteks kasusaajateks märkida kogu maakonna elanikkonna – u 130 tuhat inimest.  Laiemas vaates on Narva-Jõesuu näol tegu ajaloolise kuurortiga, kus ka täna on mitmeid suuri spaahotelle, mis toovad linna kümneid tuhandeid külastajaid nii suvel kui ka talvel. Kõigil neil tekib käesoleva projekti tulemusena täiendav võimalus veeta linna kvaliteetselt vaba aega, mis loob eeldused mh ka ettevõtluse täiendavaks arenguks piirkonnas. Omandisuhte kirjeldus: Projekti elluviimine toimub kolmel kinnistul: Suur-Lootsi tn 1​ (katastritunnus 51301:001:0072, pindala ligi 3,7 ha, omanik Stendal Halduse OÜ) Suur-Lootsi tn 1d (katastritunnus 51301:001:0056, pindala ligi 1,6ha, omanik Stendal Halduse OÜ) Suur-Lootsi tn 9 (katastritunnus 51301:001:0036, pindala ligi 1ha, omanik Sunwawe OÜ) Käesoleva projekti ettevalmistamise raames on sõlmitud eelkokkulepe, mille kohaselt annavad Stendal Halduse OÜ ja Sunwawe OÜ Suur-Lootsi Kultuurikvartal MTÜ-le pikaajalise hoonestusõiguse arendustegevuste teostamiseks. Hoonestusõiguse leping sõlmitakse positiivse toetusotsuse järgselt. Allkirjastatud eelkokkulepe on lisatud taotlusele. Projekti elluviimise järgselt tagatakse ala kasutamine avalikuks otstarbeks vähemalt viieks aastaks alates projekti lõpust. Reaalsuses jääb aga projekti raames rajatav promenaad jms avalikuks kasutuseks ka peale viie aasta möödumist, üheks võimaluseks on, vastavad alad antakse pikas perspektiivis üle kohalikule omavalitsusele. Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Suur-Lootsi Omandisuhtega seotud Hoonestusõiguse 30.05.2024 Mihkel Laan 58.0 KB kultuurikv... dokumendid eelkokkulepe Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Omafinantseering Kinnituskiri Kinnituskiri omafinantseeringu ja 30.05.2024 Mihkel Laan 34.6 KB u kinn... täiendavate kulude katmise kohta Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Suur-Lootsi_Kultuurikv... Põhikirja koopia Põhikiri 27.05.2024 Mihkel Laan 143.1 KB Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht 972NEP_LA_Suur-Lootsi.... Eelprojekt Lammutusprojekt 30.05.2024 Mihkel Laan 4.3 MB 966NEP_EP_Suur-Lootsi-... Eelprojekt Ehituslik eelprojekt 30.05.2024 Mihkel Laan 40.4 MB Milline on projekti CO2 jalajälje hindamise Projekti raames teostatavate põhivarainvesteeringute näol on tegu tulemus VÕI selgitus, miks ei ole vaja seda ehituslikus mõttes rajatistega, mis on mõeldud vabas õhus hinnata?: kasutamiseks nii talvel kui ka suvel. Hooneid käesoleva projekti raames ei rajata ega ka rekonstrueerita. Eelnevast tulenevalt ei ole tegu investeeringutega, mis vajavad eraldi kliimakindluse hindamist. Kas projektis esineb märkimisväärseid Ei  kliimariske (keskmise või suure mõjuga kliimaohud)?: Kui esineb märkimisväärseid mõjusid, siis Märkimisväärseid kliimariske projektile ei ole. milliseid leevendusmeetmeid või kohanemislahendusi plaanitakse rakendada (või on rakendatud) nende maandamiseks?: Kas projekt hõlmab fossiilsete kütuste kasutust?: Ei Näitajad Lehel saate sisestada info selle kohta, milliseid näitajaid kasutate kavandatud muutuste ning väljundite loomise mõõtmiseks. Samuti tuleb iga näitaja juures tuua välja muutust mõõtev kogus (numbriliselt), mida projekti elluviimisel kavandatakse saavutada. Projektis saavutatava muutuse tulemuse näitaja on lehel automaatselt olemas ning sellele tuleb lisada projektipõhised väärtused. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Näitaja nimetus Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Põhivarainvesteering Osalevate organisatsioonide arv Organisatsioonide 0,00 1,00 arv Rajatud avalikkusele suunatud objektide arv Objektide arv 0,00 1,00 Meetme tegevuse ülesed näitajad Osalenud organisatsioonide rahastus, mis täiendab toetust Euro 0,00 371 114,23 Kas projekt panustab näitajasse "hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "vabatahtlikus töös osalemise määr"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "elukeskkonnaga rahul või pigem rahul Jah olevate elanike osatähtsus"? Kas projekt panustab näitajasse "soolise võrdõiguslikkuse indeks"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "ligipääsetavuse mõõdik"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "ligipääsetavuse Projekt on selgelt suunatud ligipääsetavuse mõõdik“?: suurendamisele - senini sisuliselt kasutusest väljas olev mahajäetud ala, mis on samas linnaruumiliselt väga atraktiivses asukohas, avatakse kogukonnale. Ligipääsetavuse suurendamine on möödapääsmatu, arvestades projekti fookust (kogukondadele ja külastajatele avatud ala loomine). Kogu alale peab olema ligipääsetavus kindlustatud sõltumata külastaja võimalikest (liikumis)piirangutest – ratastool, lapsevanker jms. Ala on kavas välja arendada universaalse disaini põhimõtetest lähtuvalt. See tähendab, et teed, jalutusrajad jms peavad võimaldama liikumist kõikidele. Samuti on sinna kavandatud piisavas mahus istumiskohti jms, arvestamaks erinevate kasutajagruppide vajadustega. Oluline on ka asjaolu, et senini on ala seisnud praktiliselt kasutuseta – senini pole sinna sisuliselt ligipääsu olnud. Projekti tulemusena see olukord muutub – ala saab avatuks kõikidele.  Kas projekt panustab näitajasse „soolise Projekt ei ole otseselt suunatud soolise võrdõiguslikkuse võrdõiguslikkuse indeks“?: edendamisele – tegemist on kasutuseta seisnud ala väljaarendamisega. Küll aga saab väita, et projekt avardab kõikide gruppide võimalusi piirkonnas. Soolise võrdõiguslikkuse indeks mõõdab võrdõiguslikkust kuues valdkonnas. Projekt panustab neist nelja: 1. Töö – projekt panustab võrdõiguslikkuse saavutamisse kaudselt (projekti tegevustes ei langetata valikuid soo alusel) 2. Raha – projekt panustab võrdõiguslikkuse saavutamisse (sarnaste ülesannete täitmist tasustatakse võrdsetel alustel). 3. Teadmised – ei kohaldu (projekt ei ole suunatud teadmiste edendamisele). 4. Tervis – projekt panustab otseselt terviseedendusse ja kaudselt ka riskikäitumise maandamisse. Projekt raames luuakse kogukonnale võimalused erinevateks vaba aja sisustamise ja sportimise tegevusteks, mis toetab otseselt tervislikke eluviise ja loob nt kohalikele noortele uued vaba aja veetmise võimalused. 5. Aeg – projekt toetab vabatahtlikku tegevust, kuna selle raames luuakse kogukondadele piirkonnas täiendav võimalus koosviibimiseks, ürituste korraldamiseks jpm. 6. Võim – ei kohaldu (projekt ei tegele poliitiliste küsimustega). Kas projekt panustab näitajasse „hoolivuse ja Hoolivuse ja koostöömeele mõõdik arvestab nelja aspekti. koostöömeele mõõdik“?: Projekti käigus arvestatakse neist kõigiga. Samuti avaldavad projekti tulemused (väljaarendatud avalik ala) näitajale positiivset mõju. Aspektid: 1. Kõiki inimesi maailmas koheldakse kui võrdseid. Ala avatakse kõikidele kasutajagruppidele sõltumata nende soost, vanusest, rahvusest jms. Mõeldud on, et kõikidel oleks seal hea viibida. 2. Kuulata ära endast erinevate inimeste arvamusi. Kaudselt on projektil positiivne mõju – kogukonnad toimivadki sageli õhinapõhiselt ja erinevaid arvamusi arvestades. Projektiga luuakse kogukondadele piirkonnas täiendav võimalus aja veetmiseks ja mitmesuguste sündmuste korraldamiseks. 3. Aidata inimesi enda ümber. Kaudselt on projekti mõju positiivne – on vaikimisi eeldus, et ala külastavad inimesed on üksteise suhtes tolerantsed ja abistavad vajadusel üksteist. See põhimõte leiab kajastamist ka ala kasutustingimustes.  4. Arvestada teiste inimeste seisukohtadega ja leida kompromisse. Projekti tegevused on eelnevalt kokku lepitud ühiste arutelude tulemusel (näiteks on arvestatud kohaliku omavalitsuse soovidega). Seda printsiipi järgitakse läbivalt kogu projektiperioodi vältel. Projekti koostöisust väljendavad ka taotlusele lisatud koostöökokkulepped, mis on sõlmitud nii kontsertide- kui ka teatrietenduste korraldajatega, aga ka kohaliku omavalitsusega. Kas projekt panustab näitajasse „Vabatahtlikus Projekt on otseselt seotud vabatahtlikus töös osalemise töös osalemise määr“?: määra suurendamisega. Nimelt on projekti fookuses kogukondadele ja laiemale avalikkusele mõeldud ala väljaarendamine. Projekti tulemusena luuakse kogukondadele piirkonnas täiendav võimalus koosviibimiseks, ürituste korraldamiseks jpm. Võib eeldada, et meeldiv ja turvaline avalik ruum koos sinna juurde kuuluvate võimalustega suurendab kogukonnaliikmetes motivatsiooni midagi korraldada, kokku tulla jne. Alale on kavandatud mitmed erinevad võimalused, sh platsid ürituste korraldamiseks, kauplemiseks, teenuste pakkumiseks jpm. Osad tegevused saavad tõenäoliselt kandma ärilisi eesmärke, teised seevastu on otseselt mõeldud vabatahtliku tegevuse edendamiseks (sh sotsiaalne ettevõtlus). Kas projekt panustab näitajasse Projekt adresseerib järgmisi rahulolu komponente: "Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus"?: 1. Piirkonna kultuurilise tausta säilitamine – projektiala näol on tegemist endise kalurikolhoosi territooriumiga, mis senini on olnud kasutusest väljas. Mere ja jõega seotud tegevused on aga selgelt osaks Narva-Jõesuu kultuuripärandist. Projektiga on kavas ala avada, säilitades maksimaalselt olemasolevat pärandit ja eksponeerides seda avalikkusele (paadid, stendid, slipid, tööstusarhitektuur). 2. Vaba aja veetmise võimaluste kättesaadavus – projekt on otseselt suunatud vaba aja veetmise võimaluste suurendamisele. Tulemusena avatakse 7,6 ha suurune senini kinnine territoorium kõikidele eagruppidele, võimaldades seal kohtuda, jalutada, mängida, üritusi korraldada jne. 3. Kohalike elanike üldise turva- ja ühtekuuluvustunde parandamine – mahajäetud alad on teatavasti elanike turvatunnet vähendavad, need on pimedad, korrastamata ja mõjuvad eemaletõukavalt. Projektiga on plaanis seda olukorda kardinaalselt muuta. Kasutusele võetakse suur territoorium Narva-Jõesuu ühes atraktiivseimas  piirkonnas. Ala heakorrastatakse, valgustatakse ja rajatakse vajalikud ligipääsud. Seega on projektil selgelt positiivne mõju. 4. Ida-Virumaa ruumilise tööstuspärandi kasutusele võtmine uutes funktsioondies – endine kalurikolhoosi territoorium on vaieldamatult osa maakonna tööstuspärandist. Seal asuvad vanad tootmishooned ja - rajatised, milllest suur osa on siiski amortiseerunud ja vajavad turvalisuse tagamiseks lammutamist. Tulemusena võetakse ala kasutusele uutes funktsioonides, säilitades seejuures võimalusel kultuuripärandit, nt slipialal. 5. Sotsiaalse sidususe parandamine – sotsiaalse sidususe suurendamise üheks oluliseks osiseks on inimeste omavahelised kokkupuutepunktid, mida rohkem neid on, seda paremad on eeldused nende lävimiseks ja seeläbi suureneb ka sidusus. Projektiga luuakse mitmeid uusi kokkupuutepunkte, sh generatsioonide üleseid. Niisiis on projektil elanike elukeskkonnaga rahulolusse oluline positiivne mõju. Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide 2023. a paiknes Eesti üleilmse säästva arengu eesmärkide indeksis: projekti panus keskkonna- ja indeksis kümnendal kohal, mis vastab juba praegu 2035. kliimaeesmärkide saavutamisse: aastaks sätestatud sihttasemele: <10. Arvestades aga (energia)tarbimise pidevat kasvu, tuleb järjepidevalt pingutada selle koha hoidmisel. Õiglane Üleminek on otseselt mõeldud keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks. Väljumine põlevkivitööstusest seda tähendabki. Käesolev projekt aitab ülemineku negatiivsete mõjude leevendamisele kaasa. Nimelt on üheks leevendamise põhiinstrumendiks majandustegevuse mitmekesistamine, uute ärivõimaluste loomine. Projektiga luuakse selleks vastav alus Narva-Jõesuus. Kuigi arenduse esimene etapp on ennekõike suunatud avaliku ruumi arendamisele, on see oluline eeltingimus pikemaajalisteks arendustegevusteks 10+ aasta perspektiivis. Kui senini tühjana seisnud ala on aktiivselt kasutuses, on potentsiaalsetel investoritel märksa suurem huvi ala edasise arendamise (elamuehitus, teeninduspinnad jpm) vastu. Samuti ei saa alatähtsustada esimese etapi tulemusi, mis suurendavad elanike vaba aja veetmise võimalusi ja turvatunnet piirkonnas. See aga omakorda suurendab piirkonna konkurentsivõimet tervikuna – meeldivasse elukeskkonda tahetakse elama kolida.  Lisaks parandab senini kasutuseta seisnud ala korrastamine piirkonna (loodus)keskkonda – tööde käigus eemaldatakse sinna kogunenud prügi, vajadusel likvideeritakse sinna jäänud reostus, lammutakse ohtlikud ja amortiseerunud hooned jne. Nii nähakse üleminekus positiivset mõju piirkonna arengule ja möödunud aegades ei hoita niivõrd kiivalt kinni. Seega mõjutab projekt Eesti koha säilitamist üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksis. Kas valmiv ehitis on vastavuses kvaliteetse Jah ruumi aluspõhimõtetega?: Selgitus ehitise vastavuse kohta kvaliteetse Ala väljaarendamiseks on koostatud kogu ala tervikuna ruumi aluspõhimõtetele: käsitlev detailplaneering ja eelprojekt. Nende koostamisel on arvestatud hea ruumiloome aluspõhimõtetega, Narva- Jõesuu üldplaneeringuga jt asjakohaste dokumentidega. Samuti on koostatud ala hõlmavad 3D illustratsioonid, mis ilmestavad selgelt, et tegemist on kvaliteetse tänapäevase avaliku ruumiga. Kaasatud on olnud arhitekt Annika Valkna (diplomeeritud arhitekt, tase 7). Täpsemalt on arvestatud järgmiste kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega: Aja- ja asjakohasus – ruumiotsuste tegemisel on jälgitud, et need on ellu viidavad ja ruumilahendused tulevikuvaates kohandatavad. Otstarbekus – ennekõike on lähtutud kasutajate vajadustest ja multifunktsionaalsusest, aga ka võimalikult ratsionaalsetest lahendustest, mida on hiljem võimalik ka kestlikult majandada. Kohandatavus – ala on kavandatud selliselt, et selle erinevate osade kasutusotstarbeid on võimalik vastavalt vajadusele ringi kohandada. Säästlikkus ja tõhusus – arvestatud on mitte ainult rajamise, vaid ka hilisema ekspluateerimise kuludega. Samuti on ala kavandatud selliselt, et luua täiendavat majanduslikku väärtust (platsid kauplemiseks jms). Kliimakohasus ja keskkonnasõbralikkus – arvestatud on võimalike kliimamuutustega, sh on koostatud kliimaohtude tabel. Mahajäetud alast kujundatakse inimsõbralik maastik, kus on oma koht nii spetsiifilisel loodusel kui ka inimesel. Ohutus ja tervislikkus – jalutusrajad, mänguplatsid, spordiväljakud jm on muuhulgas mõeldud inimeste tervislike eluviiside toetamiseks. Ligipääsetavus – läbivalt on arvestatud kõikide gruppide ligipääsetavusega sõltumata nende võimalikest (füüsilistest) piirangutest. Rakendatud on universaale disaini põhimõtteid. Sotsiaalne sidusus – kavandatud on inimeste omavahelist suhtlust soodustavad alad, sh on mõeldud generatsioonideülesele kommunikatsioonile – ruum on kujundatud viisil, mis võimaldab kõigil ennast hästi tunda. Mitmekesisus – arvestades ala suurust, on sinna kavandatud mitmeid eriilmelisi alasid (jalutusrajad, kauplemisplatsid, mänguväljakud, istumisalad jne).  Eristatavus ja kohataju – arvestatud on ala asukohaga linnaruumis ja selle sobivusega kõnealusesse asukohta. Pärandisõbralikkus – projekti lähtekohaks on territooriumi ajalugu. Seda on kavas maksimaalselt säilitada ja eksponeerida. Esteetika – arvestatud on, et loodav ruum oleks esteetiliselt nauditav ja kus inimestel oleks meeldiv viibida. Kas taristuinvesteeringu puhul on vajalik läbi Ei viia CO2 jalajälje hindamine: Põhjendus, miks CO2 jalajälje hindamine ei ole Tegu on taristu investeeringuga, mille raames lammutatakse keskkonda vajalik: reostavad ja amortiseerunud hooned ja rajatised ning luuakse uus vaba aja veetmise taristu. Projekti raames ei ehitatada uusi hooneid ega rekonstreerita vanu, mistõttu ei ole vajalik CO2 jalajälje hindamine. Kas projekt on seotud fossiilkütuste otsese Ei kasutusega?: Kas on läbi viidud kliimamuutustega Ei kohanemise ja kliimaohtude mõju hindamine?: Projekti mõju kliimaeesmärkidele: Projekt ei ole otseselt suunatud kliimaeesmärkide saavutamisele. Kaudselt on sellel aga siiski positiivne mõju, kuivõrd see aitab kaasa õiglase ülemineku (s.o põlevkivitööstusest väljumise) protsessile, mitmekesistades piirkondlikku majandust ja luues uut kvaliteetset elukeskkonda. Kindlasti ei halvenda projekt piirkonna kliimamuutustega kohenemist, pigem vastupidi – projektiga võetakse taas kasutusele pikalt tühjana ja seisnud korrast ära ala. Kliimamuutustest tulenevaid riske ei ole piirkonnas palju, neist peamine on üleujutusoht, millega on projekti kavandades ka arvestatud. Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Kliimaohtude Kliimariskide hindamise Kliimaohtude 30.05.2024 Mihkel Laan 27.5 KB mõju_piir... aruanne hindamine Tegevused Lehel saate sisestada projekti tegevused ning nende elluviimise alguse ja lõpu. Projekti tegevused peavad jääma projekti elluviimiseks kavandatud ajaraami. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Projekti tegevuse Projekti tegevuse nimetus Planeeritud algus Planeeritud lõpp tunnus Põhivarainvesteering 7 Materiaalse põhivara soetamine 01.01.2024 30.04.2026 Tegevuse täpsustus: Tegevuse alla kuuluvad põhivarainvesteeringut otseselt ettevalmistavad ehitustehnilised tööd, mis teostati projektitaotluse esitamisele eelnevalt ning projekteerimis- ja ehitustööd, mis teostatakse peale taotluse positiivset otsust perioodil september 2024 - detsember 2025. Vastava tegevuse jaoks on jäetud ka täiendav varuaaeg (4 kuud, jaanuar-aprill 2026). 1. Põhivarainvesteeringut ettevalmistavad ehitustehnilised tööd, mis on teostatud enne taotluse esitamist perioodil jaanuar-mai 2024 olid järgmised: 1.1. Topogeodeetilised uurimistööd: toimus ala täiendav mõõdistamine, mis oli vajalik eelprojekti koostamiseks. Töö teostati Inseneribüroo REIB OÜ poolt. 1.2. Maastikuarhitektuurse projekti koostamine: kogu alale arhitektuurse lahenduse loomine (promenaad, mänguväljakud, rekratsioonielemendid, spordiväljakud, vabaõhuala, pop-up alad, tugitaristu), mis teostati Ambient Desing OÜ poolt (arhitekt Annika Valkna, tase 7), kellel on kogemus mitmete avaliku ruumi projektidega Eesti erinevates piirkondades. 1.3. Hoonete lammutusprojekti koostamine: kuna alale jääb enam kui 15 hoonet/rajatist, millest suur osa on amortiseerunud ja ohtlikud, koostati vastavatele hoonetele lammutusprojekt. Töö teostajaks oli Narva Ehitusprojekt OÜ, lammutusprojekt on lisatud taotlusele. 1.4. Ehitusliku eelprojekti koostamine: ehitusliku eelprojekti koostas Narva Ehitusprojekt OÜ lähtuvalt maastikuarhitektuursest projektist. Lammutusprojekti ja ehitusprojekti vastutavaks koostajaks oli Dmitri Sahharov (diplomeeritud ehitusinsener, tase 7). Eelprojekt on lisatud taotlusele. 2. Projekteerimis-, lammutus- ja ehitustööd, mis teostatakse peale projekti positiivset rahastusotsust perioodil september 2024-detsember 2025 (varuaeg kuni aprill 2026), sh: 2.1. Põhi- ja tööprojekti koostamine koos uuringutega: kavas perioodil juuni-detsember 2024. 2.2. Ehitustööd, sh lammutus, promenaadi ehitus, trasside rajamine, mänguväljakud jms: jaanuar- detsember 2025 Projekteerimis- ja ehtiustööde teostaja leitakse riigihankega. Selleks, et maandada ajakavast tulenevaid riske, on projekti planeeritud täiendav varuaeg 4 kuud (jaanuar-aprill 2026). 8 Materjaalse põhivara ost 01.07.2025 30.04.2026 Tegevuse täpsustus: Tegevuse alla kuuluvad erinevad ostud ja soetused, mis on mõeldud kultuuri- ja kogukonnaala ilmestamiseks, tegevusvõimaluste loomiseks ning võimekuse loomiseks ala edaspidi professionaalselt hallata: 1.Mobiilne lava: teisaldatav rajatis, mis võimaldab korraldada hooajalisi kontserte, etendusi, sündmusi jms. Kuna tegu on atraktiivse asukohaga, on vastavate sündmuste korraldamine ning nendeks vajalike eeltingimuste loomine väga oluline viis, kuidas luua lisandväärtust nii kohalikule kogukonnale kui ka külastajale. Projekti ettevalmistamise raames peeti läbirääkimisi nii kontserdikorraldajatega (nt MTÜ Rajamuusika, Oleg Pissarenko; MTÜ Augustibluus, Raul Ukareda) kui ka teatrietenduste korraldajatega (nt Üllar Saaremäe), kes avaldasid ka valmisolekut koostööks. Vastavad koostöökokkulepped on lisatud taotlusele. Lisaks suheldi ka kohalike ja piirkondlike huvitegevuste korraldajatega (nt Narva-Jõesuu Huvikeskuse juhataja Natalja Mjatsina, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus filmifondi juht Piia Tamm jt), kes avaldasid samuti toetust projektile. Lava rentimine ürituste korraldajatel võimaldab MTÜ-l teenida ka väiksemat tulu, mis aitab katta ala hooldamise ja haldamisega seonduvaid püsikulusid. 2.Spordiväljakud: tänavakorvpall, võrkpall. Tulenevalt avarast territooriumist ning atraktiivsest asukohast Narva-Jõesuu mereranna vahetus läheduses on alale kavandatud mitmed sprodiväljakud. Projektiga rajatakse alale nii tänavakorvpalli kui ka võrkpalliväljakud koos vastava inventariga. Vastavad alad on avalikuks tasuta kasutuseks kõigile, need toetavad tervislikke eluviise ja vabas õhus liikumist. 3.WC konteiner: hädavajalik tugitaristu element, pidades silmas ala asukohta, suurust ja eeldatavat külastajate arvu. 4.Rattamaja ja prügimaja: vajalikud tugitaristu elemendid. 5.Piirdeaiad: vajalikud tugitaristu elemendid. 6.Skulptuur: miljööväärtuse tõstmiseks kavandatud element. 7.Valgusketid: ala valgustuslahendus. 8.Kompaktlaadur: vajalik ala igapäevaseks hoolduseks nii talve- kui ka suveperioodil. Pidades silmas piirkonda, on oma personali (kojamees) ja tehnika kasutamine ala hooldustöödeks soodsam lahendus kui vastava teenuse sisseostmine, mistõttu on ost lisatud projekti. 9.Vanade mootorite eksponeerimine: ala miljööväärtuslikkuse tõstmiseks ning tööstuspärandi eksponeerimiseks kavandatud tegevus. Lisaks eelpool väljatoodule tuleb rõhutada, et mitmed rajatised nagu mänguväljakud, puhkealad jms on kavandatud rajada ehitustööde raames, mistõttu on eelnevalt välja toodud loetelus kirjeldatud vaid täiendavad ehitustöödesse mittekuuluvad materiaalse põhivara ostud. Taotluse koostamise raames on iga tegevuse kohta on võetud detailne hinnapakkumine, vastavad pakkumised on lisatud taotlusele. Projekti positiivse toetusotsuse korral viiakse materiaalse põhivara ostuks läbi lähtuvalt tegevusest ka riigihange või ostumenetlus. 9 Projektijuhtimine 01.01.2024 31.05.2026 Tegevuse täpsustus: Projekt on oma loomult kompleksne ja keerukas ning eeldab edukaks elluviimist erinevate kompetentside kaasamist. Projekti raames väljaarendatav ala on suur, projekti raames tuleb sellel suhteliselt lühikese ajaga läbi viia väga erinevaid tegevusi, sh: ala arendamisega seotud ettevalmistustegevused, sh parntersuhete loomine ja arendamine, suhtlus omavalitsusega, ettevalmistustööde tellimine ja koordineerimine jms (osalt teostatud enne taotluse esitamist); projektitaotluse koostamine, sh idekontseptsiooni arendamine (teostatud enne taotluse esitamist); projekteerimistööde koordineerimine põhiprojekti staadiumini; ala sisutegevuste kavandamine, sh ürituste korraldamine, koostöötegevused kogukonnaga, turundus- ja teavitustegevused jms ettevalmistus ehitushankeks ning selle läbiviimine; mahuka lammutustööde protsessi koordineerimine; promenaadi ja toetava taristu rajamine ehitushanke raames; ehituse järelvalve; hangete/ostumenetluste läbiviimine erinevaks põhivara ostuks; aruandlus rahastajale ning maksetaotluste esitamine jne. Projekti teeb keerukaks ka suur vastutus - tegu on avalikku kasutusse tuleva piirkonnaga, millest peaks kujunema üks Narva-Jõesuu visiiitkaartidest, mis ühendab samas ka kohalikku kogukonda. Eelnevast tulenevalt on arvestatud, et projektijuhtimisse tuleb kaasata nii sisu arendamise kompetetns (koostöö arendamine, tegevuste koordineerimine jms), tehniline kompetents (projekteerimise ja ehitamise juhtimine) kui ka adminsitratiivne projektijuhtimiskompetents (taotluse koostamine, aruannete koostamine, maksetaotluste koostamine, hangete läbiviimine, suhtlemine rahastajaga jms). Projektijuhtimise alla kuulub kokkuvõtvalt nii põhivarainvesteeringut ettevalmistav töö ehk projektijuhtimine enne taotluse positiivset otsust (tegevused 1 ja 2) kui ka hilisem töö, sh projekteerimisprotsessi juhtimine, ehituse omanikujärelvalve, projekti sisuline juhtimine ning administratiivne juhtimine (tegevused 3-6). Tegevuse alla kuulub: 1. Põhivarainvesteeringut ettevalmistav projektijuhtimine: projekti sisulise ettevalmistuse korraldamine, sh suhtlus omavalitsuse, projekteerijate, koostööpartnerite, rahastajate jt osapooltega (teostaja: Honores OÜ, projektijuht: Siim Nõmmoja). Tegevus lõpeb projekti rahastusotsusega. 2. Projektitaotluse koostamine: eeltaotluse ja projekti esialgse kontseptsiooni koostamine, põhitaotluse koostamine, idee arenduses osalemine (teostaja: OÜ Cumulus Consulting, konsultant: Mihkel Laan). Tegevus lõpeb taotluse esitamisega. 3. Projekti sisuline juhtimine alates rahastusotsusest: projekti sisuline juhtimistegevus, mis on planeeritud algusega alates projekti rahastusotsusest kuni ehitustegevuse lõpuni. Teenus ostetakse sisse. 4. Projekteerimisprotsessi juhtimine: 6-kuu pikkune ekspertprojektijuhtimine mida teostatakse projekteerimisperioodil (põhiprojekti koostamine) kuni ehituslepingu sõlmimiseni. Teenus ostetakse sisse. 5. Ehituse omanikujärelevalve: 12-kuu pikkune tegevus, mis on seadusest tulenevalt vajalik tagamaks tulemuslik ehitustegevus. Teeenus ostetakse sisse paralleelselt ehitustööde hankmisega. 6. Projekti administratiivne juhtimine: projekti hangete korraldamine, aruandluse ja maksetaotluste koostamine, vajadusel muudatusttaotlused jms. Teenus ostetakse sisse ning see vältab kuni lõpparuande heakskiitmiseni. Taotluse koostamise raames on iga tegevuse kohta on võetud detailne hinnapakkumine (nii juba teostatud tööd kui ka planeeritavad tööd), vastavad pakkumised on lisatud taotlusele. Projekti positiivse toetusotsuse korral viiakse vajadusel läbi täiendavad ostumenetlused. Eelarve Lehel saate sisestada elluviidavate tegevuste eelarve ja lisatingimused projekti kohta. Üldtingimused Kulude tingimused: Taotletud toetuse määr (%): Kõigil tegevustel sama Kas projektiga teenitakse tulu?: Projektiga ei teenita tulu või tulu teenimise reeglid ei kohaldu Projekti maksumus Kogumaksumus (EUR): 1 855 571,15 Abikõlbliku kulu summa (EUR): 1 855 571,15 Taotletud toetuse määr (%): 80,00 Taotletav toetuse summa (EUR): 1 484 456,92 Omafinantseeringu summa (EUR): 371 114,23 Tegevuste eelarve Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Projekti Projekti tegevuse nimetus Kulu tüüp (määr %) Abikõlblik % tegevuse tunnus summa (EUR) Põhivarainvesteering 7 Materiaalse põhivara soetamine Otsene kulu (2%) 1 533 544,40 82,65 Eelarve rea täpsustus: Tegevuse alla kuulub (summad käibemaksuta): 1. Põhivarainvesteeringut ettevalmistavad ehitustehnilised tööd, mis on teostatud enne taotluse esitamist perioodil jaanuar-mai 2024 sh: 1.1. Topogeodeetilised uurimistööd: 3200.-  1.2. Maastikuarhitektuurse projekti koostamine: 14900.- 1.3. Hoonete lammutusprojekti koostamine: 7600.- 1.4. Ehitusliku eelprojekti koostamine: 8880.- KOKKU: 34 580 + km Tegevus 1 eelarve aluseks on konkreetsed hinnapakkumised ja/või lepingud, mille alusel on tööd teostatud. Vastav info on lisatud taotlusele. 2. Projekteerimis-, lammutus- ja ehitustööd, mis teostatakse peale projekti positiivset rahastusotsust perioodil september 2024- detsember 2025 (varuaeg kuni aprill 2026), sh: 2.1. Põhi- ja tööprojekt koos uuringutega 2.2. Välisrajatised, sh lammutus, promenaadi ehitus, trasside rajamine, mänguväljakud jm KOKKU: 1 498 964,4 + km Tegevus 2 maksumuse aluseks on detailne eelarvestus, mis on tellitud ekspertidelt (E-Eelarvestus OÜ). Vastav maksumushinnang on koostatud eelprojekti baasil ning see on lisatud taotlusele. Projekti positiivse toetusotsuse korral viiakse projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks läbi riigihange, mis arvestab meetme nõudeid ning mis kookõlastatakse eelnevalt rahastajaga. 8 Materjaalse põhivara ost Otsene kulu (2%) 186 613,00 10,06 Eelarve rea täpsustus: Tegevuse alla kuuluvad erinevad ostud ja soetused, mis on mõeldud kultuuri- ja kogukonnaala ilmestamiseks, tegevusvõimaluste loomiseks ning võimekuse loomiseks ala edaspidi professionaalselt hallata: 1.Mobiilne lava: 39 550.- 2.Spordiväljakud: tänavakorvpall, võrkpall: 38 820.- 3.WC konteiner: 14 490.- 4.Rattamaja ja prügimaja: 14280.- 5.Piirdeaiad: 8 825.- 6.Skulptuur: 4 500.- 7.Valgusketid: 2 579.- 8.Kompaktlaadur AVANT 225: 25 539.- 9.Vanade mootorite eksponeerimine: 37 500.- KOKKU: 186 613 + km Taotluse koostamise raames on iga tegevuse kohta on võetud detailne hinnapakkumine, vastavad pakkumised on lisatud taotlusele. Projekti positiivse toetusotsuse korral viiakse materiaalse põhivara ostuks läbi lähtuvalt tegevusest ka riigihange või ostumenetlus. 9 Projektijuhtimine Otsene kulu (2%) 99 030,00 5,34 Eelarve rea täpsustus: Projekt on oma loomult kompleksne ja keerukas ning eeldab edukaks elluviimist erinevate kompetentside kaasamist. Projektijuhtimise alla kuulub nii põhivarainvesteeringut ettevalmistav tööd ehk projektijuhtimine enne taotluse positiivset otsust (tegevused 1 ja 2) kui ka hilisem töö, sh projekteerimisprotsessi juhtimine, ehituse omanikujärelvalve, projekti sisuline juhtimine ning administratiivne juhtimine (tegevused 3-6). Tegevuse alla kuulub: 1. Põhivarainvesteeringut ettevalmistav projektijuhtimine: 14 500.- 2. Projektitaotluse koostamine: 7 500.- 3. Projekti sisuline juhtimine alates rahastusotsusest: 18 750.- 4. Projekteerimisprotsessi juhtimine: 14 400.- 5. Ehituse omanikujärelevalve: 26 880.- 6. Projekti administratiivne juhtimine: 17 000.- KOKKU: 99 030.- Taotluse koostamise raames on iga tegevuse kohta on võetud detailne hinnapakkumine (nii juba teostatud tööd kui ka planeeritavad tööd), vastavad pakkumised on lisatud taotlusele. Projekti positiivse toetusotsuse korral viiakse vajadusel läbi täiendav ostumenetlus.  Kokku (EUR): 1 819 187,40 98,05 Horisontaalsed kulud 10 Ühtse määra alusel kulu (Otsene kulu 2%) 36 383,75 1,95 Kokku (EUR): 36 383,75 1,95 VALDKOND KOKKU (EUR): 1 855 571,15 100,00 Kõigi tegevuste eelarve kokku ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 1 855 571,15 Failide lisamine Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht 2.3. 57-2024 Hinnakalkulatsioon 2.3. Hoonete lammutusprojekti 30.05.2024 Mihkel Laan 119.0 KB Suur-Loot... koostamine 2.4. NJ Hinnakalkulatsioon 2.4. Ehitusliku eelprojekti koostamine 30.05.2024 Mihkel Laan 161.8 KB promenaadi eel... Lisa Hinnakalkulatsioon Projekti detaileelarve (hinnapakkumiste 30.05.2024 Mihkel Laan 12.5 KB 1_detaileelarve koond) _S... 2.2. Hinnakalkulatsioon 2.2. Maastikuarhitektuurse projekti 30.05.2024 Mihkel Laan 114.6 KB Hinnapakkumi koostamine ne Na... 2.1. Arve 364.pdf Hinnakalkulatsioon 2.1. Topogeodeetilised uurimistööd (arve) 30.05.2024 Mihkel Laan 102.9 KB 1.2. Hinnakalkulatsioon 1.2. Projektitaotluse koostamine 30.05.2024 Mihkel Laan 127.1 KB Hinnapakkumi ne_Su... 1.1. Hinnakalkulatsioon 1.1. Põhivarainvesteeringut 30.05.2024 Mihkel Laan 3.2 MB MTÜ_Honores. ettevalmistav projektijuhtimine asice... Suur-Lootsi Hinnakalkulatsioon 3.1. Projekteerimis-ehitustööde detailne 30.05.2024 Mihkel Laan 71.7 KB promenaad ... eelarvestus 4.3. WC - Miil Hinnakalkulatsioon 4.3. WC konteiner 30.05.2024 Mihkel Laan 5.9 KB OÜ.odt 4.4. Rattamaja- Hinnakalkulatsioon 4.4. Rattamaja ja prügimaja 30.05.2024 Mihkel Laan 190.2 KB prügima... 4.5. Hinnakalkulatsioon 4.5. Piirdeaiad 30.05.2024 Mihkel Laan 159.8 KB UC_Rent_Pakk umine... Hinnakalkulatsioon 4.1. Mobiilne lava 30.05.2024 Mihkel Laan 8.3 KB 4.1. Mobiilne lava pak... 4.6. Hinnakalkulatsioon 4.6. Skulptuur 30.05.2024 Mihkel Laan 31.0 KB Metallijäätmete st... 4.7. Hinnakalkulatsioon 4.7. Valgusketid 30.05.2024 Mihkel Laan 53.0 KB Valgusketid Pakku... 4.8. 28.05.2024 Hinnakalkulatsioon 4.8. Kompaktlaadur 30.05.2024 Mihkel Laan 239.0 KB Suur-L... 4.9. HP nr. Hinnakalkulatsioon 4.9. Vanade mootorite eksponeerimine 30.05.2024 Mihkel Laan 64.0 KB 240508 N-J... 4.2. Hinnakalkulatsioon 4.2. Spordiväljakud: tänavakorvpall, 30.05.2024 Mihkel Laan 158.9 KB Spordiareenid_ võrkpall pak... 5.1. Hinnakalkulatsioon 5.1. Projekti sisuline juhtimine 30.05.2024 Mihkel Laan 14.1 KB Hinnapakkumi positiivse otsuse järel ne S-... 5.2-5.3. Hinnakalkulatsioon 5.2-5.3. Projekteerimisprotsessi 30.05.2024 Mihkel Laan 29.9 KB Hinnapakkumi juhtimine ja ehituse n... omanikujärelevalve teenus 5.4. Hinnakalkulatsioon 5.4. Administratiivne projektijuhtimine 30.05.2024 Mihkel Laan 57.4 KB Hinnapakkumi ne_Su... 4.1.2. eventech- Hinnakalkulatsioon 4.1.2. Võrdlev hinnapakkumine 27.06.2024 Mihkel Laan 190.4 KB pakkum... tegevusele 4.1 (mobiilne lava) 2.2.1.-2.4.1. Hinnakalkulatsioon 2.2.1-2.2.4. Võrdlev hinnapakkumine 27.06.2024 Mihkel Laan 124.1 KB HP_Suur-... tegevustele 2.2, 2.3 ja 2.4 (projekteerimine) 4.4.1. Hinnakalkulatsioon 4.4.1. Võrdlev hinnapakkumine 27.06.2024 Mihkel Laan 20.7 MB Rattamaja- tegevusele 4.4 (rattamaja ja prügimaja) Katal... 1.2.1. Hinnakalkulatsioon 1.2.1. Võrdlev hinnapakkumine 27.06.2024 Mihkel Laan 73.8 KB Hinnapakkumi tegevusele 1.2 (projekttaotluse ne_... koostamine) 4.5.1. Hinnakalkulatsioon 4.5.1. Võrdlev hinnapakkumine 27.06.2024 Mihkel Laan 5.7 KB Piirdeaedade tegevusele 4.5 (piirdeaiad) pa... 1.1.1. 240105 Hinnakalkulatsioon 1.1.1. Võrdlev hinnapakkumine 27.06.2024 Mihkel Laan 72.6 KB Hinnapak... tegevusele 1.1 (ettevalmistav projektijuhtimine9 4.8.1. Bobcat Hinnakalkulatsioon 4.8.1 Võrdlev hinnapakkumine 27.06.2024 Mihkel Laan 424.2 KB laadur S... tegevusele 4.8 (kompaktlaadur) 4.1.1. Hinnakalkulatsioon 4.1.1. Võrdlev hinnapakkumine 27.06.2024 Mihkel Laan 226.0 KB UC_Rent_Pakk tegevusele 4.1 (mobiilne lava) umi... 4.6.2. Kala Hinnakalkulatsioon 4.6.2. Võrdlev hinnapakkumine 27.06.2024 Mihkel Laan 5.4 KB skulptuur,... tegevusele 4.6 (skulptuur) 4.7.1. Funrent. Hinnakalkulatsioon 4.7.1. Võrdlev hinnapakkumine 27.06.2024 Mihkel Laan 410.9 KB ee valg... tegevusele 4.7 (piirdeaed) Hinnakalkulatsioon 5.1.1. Võrdlev hinnapakkumine 27.06.2024 Mihkel Laan 72.7 KB 5.1.1. 240426 tegevusele 5.1 (projekti sisuline Hinnapak... juhtimine) 5.2.1-5.3.1. Hinnakalkulatsioon 5.2.1.-5.3.1. Võrdlev hinnapakkumine 27.06.2024 Mihkel Laan 860.6 KB Hinnapakk... tegevustele 5.2 ja 5.3 (projekteerimisprotsessi juhtimine ja OJV) 4.6.1. Pronksist Hinnakalkulatsioon 4.6.1. Võrdlev hinnapakkumine 27.06.2024 Mihkel Laan 37.1 KB kala ... tegevusele 4.6 (skulptuur) 5.4.1. Civitta Hinnakalkulatsioon 5.4.1. Võrdlev hinnapakkumine 27.06.2024 Mihkel Laan 135.1 KB Eesti A... tegevusele 5.4 (administratiivne projektijuhtimine) Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Koondeelarve_Suur- Eelarve Koondeelarve 30.05.2024 Mihkel Laan 33.8 KB Loot... Lisa Eelarve Detaileelarve, millest lähtub 30.05.2024 Mihkel Laan 12.5 KB 1_detaileelarve_S... hinnapakkumiste numeratsioon KOOSTÖÖ Eelarve Koostöökokkulepe (MTÜ Rajamuusika, 31.05.2024 Mihkel Laan 24.8 KB KOKKULEPE OP.a... Oleg Pissarenko) KOOSTÖÖ Eelarve Koostöökokkulepe (MTÜ Augustibluus, 31.05.2024 Mihkel Laan 29.3 KB KOKKULEPE Blue... Raul Ukareda) KOOSTÖÖ Eelarve Koostöökokkulepe (MTÜ Teater Sagittario, 31.05.2024 Mihkel Laan 26.2 KB KOKKULEPE YS.a... Üllar Saaremäe) Toetuskiri_Kultuurikv Eelarve Narva-Jõesuu Linnavalitsuse toetuskiri 31.05.2024 Mihkel Laan 29.9 KB a... Projektijargsete kulu... Eelarve Projektijärgsete kulude-tulude analüüs 27.06.2024 Mihkel Laan 10.2 KB Lisa Eelarve Selgitustega täiendatud detaileelarve 27.06.2024 Mihkel Laan 18.8 KB 1_detaileelarve_S... Rahastajad Lehel saate sisestada info selle kohta, millises ulatuses taotleja ja partnerid projekti rahastavad. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Rahastaja nimi Rahastaja täpsustus Abikõlblik % summa (EUR) Suur-Lootsi Kultuurikvartal MTÜ 371 114,23 20,00 Omafinantseeringu summa (EUR): 371 114,23 20,00 Taotletud toetuse summa (EUR): 1 484 456,92 80,00 KOKKU (EUR): 1 855 571,15 100,00 Projekti rahastajad kokku ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 1 855 571,15 Võrdlus eelarve lehega ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 1 855 571,15 Esitamine Lehel saate üle vaadata sisestatud andmed pdf-failina, kontrollida esindusõiguse olemasolu ja esitada taotlust rakendusüksusele. Enne taotluse esitamist veenduge esindusõiguse olemasolus Äriregistri registrikaardilt. Vajadusel lisage volikiri taotluse lehele "Taotleja" vastava kontaktisiku juurde. Taotluse esitamisel veenduge, et teie arvutisse oleks paigutatud uusim ID-kaardi tarkvara. Tarkvara saab allalaadida siit. Rakendusüksusele esitatava projekti taotluse versiooni saate enne allkirjastamist ja saatmist alla laadida ja üle vaadata: taotlus_2021- 2027.6.01.24-0501_27062024_094301.pdf Rakendusüksusele esitatud viimase allkirjastatud projekti taotluse versiooni saate alla laadida ja üle vaadata siit: taotlus_2021-2027.6.01.24- 0501_31052024_094954.pdf.asice Volitused Kontrollige e-äriregistrist, kas Teil on äriregistri registrikaardi järgi õigus taotleja Suur-Lootsi Kultuurikvartal MTÜ (registrikood 80639816) esindamiseks: Kontrolli äriregistri registrikaarti siit. Taotlusele ei ole lisatud volituse faile. Kinnitused Palun tutvuge alljärgnevate tingimustega ning kinnitage, et olete nendega nõus: Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega seotud kohustustest. Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusega nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“. Kinnitan, et olen teadlik, et perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 20 kohaselt toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse. Kinnitan, et olen teadlik, et taotlemisega seotud andmeid kasutatakse ÜSS2021_2027 § 17 kohase hindamise läbiviimisel. Kinnitan, et olen teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta, kui esinevad Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (ühendmäärus) § 34 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni alused või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks, kui esinevad ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Kinnitan, et nõustun, et mind auditeeritakse ja kontrollitakse ÜSS2021_2027 alusel. Kinnitan, et järgin projekti ellu viimisel Eesti Vabariigi Põhiseaduses, Euroopa Liidu Põhiõiguste hartas ja Puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatut. Kinnitan, et projekt vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 lõikes 4 toodud keskkonnanõuetele ning „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, mida järgitakse ka projekti elluviimisel. Kinnitan, et projekti kõiki tegevusi ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud, välja arvatud juhul, kui see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 kohaselt lubatud. Kinnitan, et järgin rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 3 kohaseid sanktsioone ning välistan otseselt ja kaudselt tehingud sanktsioneeritud isikutega. Kinnitan, et projekti tulemusel loodud või soetatud vara jääb pärast projekti lõppemist avalikku kasutusse vähemalt viieks aastaks. Kinnitan, et tagan toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimise viisil, mis muudab need suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta neid kohandada või kasutada eridisaini, mis hõlmab nelja peamise erivajaduse (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga ja eakas) ja ajalise iseloomuga erivajadusega (püsiv ja ajutine) ning liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega arvestamise. Kinnitan regionaalabi saamise puhul, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole sama või sarnast tegevust või selle osa üle viidud ühest Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi ettevõttest (algne ettevõte) teise Euroopa Majanduspiirkonna lepingu muus osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav ettevõte), kus toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ja seetõttu Euroopa Majanduspiirkonnas asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad ning sellega seoses võtab ta kohustuse, et sellist ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering tehtud.  Kinnitan, et kõik taotluses esitatud andmed on õiged ja täielikud, olen ülaltoodud tingimustega tutvunud ja olen nendega nõus. Allkirjastaja andmed (allkirjastatud digitaalselt) Ees- ja perenimi: Indrek Uudeküll Allkirjastamise aeg: 27.06.2024 09:43  Projekti "Merepääste- ja ökoloogiakeskuse rajamine Toila sadamasse" taotlus rahastamiseks Taotleja Lehel saate sisestada projekti taotleja andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki sisestatud andmeid saate enne taotluse lõplikku esitamist muuta, kontaktisikuid saate muuta kogu projekti eluaja vältel. Taotluse esitamiseks tuleb kõik andmed sisestada järgnevatesse väljadesse. Taotlust saavad e-toetuse keskkonna kaudu näha, muuta, allkirjastada ja esitada üksnes kontaktisikuks lisatud isikud. Taotleja andmed Taotleja nimi: Mittetulundusühing Toila Merepääste Registrikood: 80258505 Juriidiline vorm: Mittetulundusühing Telefon: +372 5209403 E-post: [email protected] Riik: Eesti Aadress: Sadama tee 2/2, Toila alevik, Toila vald, Ida-Viru maakond Postiindeks: 41702 Pangakonto: EE541010220222893221 Konto omanik, millele rakendusüksus teostab Jah toetuse makseid, on ka makse saajaks: Makse saaja pangas: Mittetulundusühing Toila Merepääste Ettevõtte suurus: Ei kohaldu Projekti kulude käibemaks: Saab küsida riigilt tagasi Kaupade / teenuste ostmiseks, tööde tegemiseks Jah tuleb läbi viia riigihange: EMTAK põhitegevusala: 84251 (Tuletõrje- ja päästeteenistused, vetelpääste, häirekeskused) Kontaktisikud Nimi Ametikoht Roll Telefon E-post Isik soovib saada teavitusi e-postile Andres Juhatuse liige Kontaktisik +37253433000 [email protected] Jah Aadumäe Isikukood: 38206182229 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kirjavahetus Projekt Maksetaotlus Aruanne Kontaktisiku täpsustus: Esindusõiguslik isik, juhatuse liige Lisadokumendid: Meelis Juhatuse liige Kontaktisik +3725087034 [email protected] Jah Goldberg Isikukood: 37411142229 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kirjavahetus Projekt Maksetaotlus Aruanne Kontaktisiku täpsustus: Esindusõiguslik isik, juhatuse liioe Lisadokumendid: Mehis Luus vabatahtlik Sisestaja, +3725209403 mehis. Jah merepäästja Projektijuht [email protected] Isikukood: 38311252230 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kirjavahetus Projekt Maksetaotlus Aruanne Kontaktisiku täpsustus: Projektijuht administratiivsetes küsimustes Lisadokumendid: Veiko Simm Juhatuse liige Kontaktisik +37256663590 [email protected] Jah Isikukood: 38510102212 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kirjavahetus Projekt Maksetaotlus Aruanne Kontaktisiku täpsustus: Esindusõiguslik isik Lisadokumendid: Meelis Tint vabatahtlik Projektijuht, +3725065675 meelis@liisbet. Jah merepäästja Kontaktisik ee Isikukood: 37308040300 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kirjavahetus Projekt Maksetaotlus Aruanne Kontaktisiku täpsustus: Kaasprojektijuht ehitusküsimustes Lisadokumendid: Üldandmed Lehel saate sisestada projekti üldandmed ja info selle kohta, kas olete saanud või taotlenud käesoleva projektiga sisuliselt seotud tegevuste elluviimiseks toetust teistest allikatest. Toetust ei saa taotleda kulule, mida on juba teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi vahenditest rahastatud. Projekti üldandmed Projekti number: 2021-2027.6.01.24-0286 Projekti nimi: Merepääste- ja ökoloogiakeskuse rajamine Toila sadamasse Projekti algus ja lõpp: 17.02.2024 - 30.05.2026 Taotlusvoorust tulenevad andmed Meede: 2021-2027.6.1 (EK nr 8.1) Õiglane üleminek Taotlusvoor: 6.1.11 ÕÜF Ida-Viru piirkondlikud algatused - suurprojektid - 30.11.2023-31.05.2024 Valdkond, millesse projekt panustab: 2021-2027.6.1.11 Regionaalareng - piirkondlikud algatused (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) Käesoleva projektiga seotud toetused Kas taotleja on rakendanud või taotlenud Ei vahendeid käesoleva projektiga sisuliselt seotud (k.a jätkutegevused) tegevuste rahastamiseks?: Partnerid ja makse saajad Lehel saate sisestada projekti elluviimisesse kaasatud partnerid ja nende kontaktisikud. Kohustuslik on sisestada partnerid, kes panustavad projekti rahaliselt või kelle kulusid projektist hüvitatakse. Siin sisestatud andmetega eeltäidetakse rahastajate leht. Kõik taotluse juurde kontaktisikuks märgitud isikud näevad antud taotlust e-toetuse keskkonna kaudu ning saavad taotlust enne selle ametlikku esitamist muuta ja allkirjastada ning esitada. Partnerid, makse saajad ja nende kontaktisikud Nimi Nimi pangas Registri- Roll Telefon E-post /isikukood Mittetulundusühing Toila Mittetulundusühing Toila Makse Merepääste Merepääste 80258505 saaja Pangakonto: EE541010220222893221 Kontaktisiku täpsustus: Esindusõiguslik isik, juhatuse liige Lisadokumendid: Kontaktisiku täpsustus: Esindusõiguslik isik, juhatuse liioe Lisadokumendid: Kontaktisiku täpsustus: Projektijuht administratiivsetes küsimustes Lisadokumendid: Kontaktisiku täpsustus: Esindusõiguslik isik Lisadokumendid: Kontaktisiku täpsustus: Kaasprojektijuht ehitusküsimustes Lisadokumendid: Näitan: 10 Kokku: 1 Sisu Lehel saate kirjeldada projekti, tuues välja projektile sõnastatud eesmärgi ja tulemuse, projekti tegevused koos väljunditega ning nende saavutamise mõõdikud. Samuti saate määratleda projekti seotuse valdkonnaga, millesse projekt panustab. Siin lehel sisestatud projekti väljundite kohta tuleb järgmistel lehtedel sisestada lisaandmeid. Projekti valdkonnad Valdkond, millesse projekt panustab: Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Projekti väljund: Põhivarainvesteering Projekti asukoht Projekti asukoha tüüp: Aadress Aadress: Sadama tee 2, Toila alevik, Toila vald, Ida-Viru maakond Projekti kirjeldus Olemasolev olukord ja ülevaade projekti MTÜ Toila Merepääste on kavandanud käesolevat projekti viimased 3 aastat, teinud vajalikkusest: selleks ära kõik vajaliku eeltöö ning täna ollakse olukorras, kus on olemas ehituslik põhiprojekt (mille aluseks oli eraldi arhitektuuriline projekt) ja eriosade projektid, lahendatud ära kõik maakasutusega seotud küsimused (seatud hoonestusõigus 50. aastaks) ning kogutud projekti elluviimiseks vajalik omafinantseering (suurusjärgus 120+ tuhat eurot). MTÜ Toila Merepääste alustas tegevuste kavandamisega vajadusest, kus ühingul ei olnud Toila sadama territooriumil võimalust hoiustada päästetegevuseks vajaminevat varustust - nii isikukaitsevarustust kui merepäästekaatreid (2tk). Aluseid (merepäästekaatreid) hoiustati kogu talveperioodi vältel välitingimustes, mis on oluliselt kiirendanud nende amortisatsiooni ning ülalpidamisega kaasnevaid hoolduskulusid. Samuti on ühing vedanud aluseid Ida-Viru suurettevõtete garaažidesse, kus nende hoiustamisega kaasnevad lisakulud ning nende kättesaamine kiirkorras olnud raskendatud, lisaks asuvad Toilast kaugel. Ühing on kogu oma tegevusajaloo vältel tegelenud aktiivselt kogukonna kaasamisega, sh korraldanud nii tulundusõhtuid, ennetusüritusi, rannakoristuse talgupäevi jms, kui ka erinevaid õppeprogramme noortele. Paralleelselt merepäästekeskuse kavandamisega otsis ühing võimalusi, kuidas rajatavat hoonet maksimaalselt kasutada ning koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga (TALTECH) nähti võimalust  Toilasse noorte mereökoloogiakeskuse rajamisel. Nii Ida-Viru maakonnas kui mujal Eestis on suur puudus õuesõppeprogrammidest. Tänast nö "turgu" katavad RMK Loodushariduskeskused, milles pakutavad haridusteemad jäävad suuresti metsa keskseks ning õpetajatel ei ole ka liialt alternatiive õpilastele uusi programme pakkuda. MTÜ Toila Merepääste pakub turvalisusega seotud kogukonnateenust, mis on osa kvaliteetsest elukeskkonnast. Ühing katab oma tegevusega ära mereala alates Narva- Jõesuust (Narva jõe suudmest) kuni Purtse jõe suudmeni. Politsei- ja Piirivalveamet on ühinguga sõlminud koostöölepingu, milles peab ühingu tegevuskohta geograafiliselt strateegiliseks, kuna riiklikud institutsioonid ei suuda piirkonnas toimuda võivatele õnnetusjuhtumitele piisava kiirusega reageerida. Reageerimisvõimekuse tagamisel on kõige olulisemaks 1) vabatahtlike olemasolu ning 2) päästevarustuse olemasolu. Varustuse töökindlus on siinkohal selgeks eelduseks. Maakond on kolmest küljest (N, E, S) veega piiratud ning Toila sadamas (kompleksis Oru pargiga) tagatud tehniline taristu, mis on hästi ligipääsetav ning suudab teenindada kogu Ida-Viru jt maakondade koolinoorte gruppe. Koos haridusvõrgu korrastamise ning Toilas gümnaasiumiastme tegevuse lõpetamisega on harukordne võimalus luua Toilasse merega seotud õpikeskkond, mis uue põhikooli rajamisega moodustaks ühtse terviku (kool asub sadamast 400m kaugusel). Ühing on mereökoloogiakeskuse kui õuesõppe programmide arendamisesse kaasanud Toila Gümnaasiumi loodusainete õpetaja, vt projekti meeskond! Projekti eesmärk ja tulemused: Projekti eesmärgiks on turvalisema elukeskkonna loomine läbi vabatahtliku merepäästeüksuse reageerimisvõimekuse ja valmisoleku suurendamise ning piirkonnas alakasutatud merekeskkonnaga seotud teadlikkuse tõstmine läbi mereökoloogiliste õuesõppeprogrammide arendamise. Projekti tulemuseks on Toila sadamasse valmis ehitatud merepääste- ja mereökoloogia keskus, läbi mille on paranenud vabatahtliku merepäästeüksuse reageerimisvalmidus, suurenenud kogukondlik turvatunne ning soetatud mereökoloogia õppeklassi tarbeks väikevahendid, millega on võimalik erinevaid teemakohaseid õuesõppeprogramme läbi viia. Projekti tulemusena valminud hoones on võimalik hoiustada talveperioodil merepäästekaatreid ning navigatsiooniperioodil (kevad-suvi-sügis) viia läbi noortele suunatud õppetegevusi. MTÜ Toila Merepäästel on olemas alused, millega oleks võimalik noored õppurid merele proove võtma viia ning projektiga sisustatud õppeklassis tulemusi mõõta ja nt mikroplastiku hulka vees hinnata. Sobilike alustena saab kasutada kaht merepäästekaatrit või ajaloolist puidust päästepaati. Ühing on sõlminud koostöölepingu TalTech`i Mereökoloogia laboriga, kes saab edaspidi valminud keskust ka oma õppe- ja teadustöös kasutada. Suurtööstuse (tselluloos, tuuma jms) arendamisega seonduvalt, kust suunatakse osa puhastatud heitvett merre, tuleb edaspidi ka keskkonnaseiret tihedamini teha ja kaasnevaid mõjusid hinnata. Projekti lühikokkuvõte avalikkusele: MTÜ Toila Merepääste rajab Ida-Viru Õiglase ülemineku fondi piirkondlike algatuste suurprojektide toel Toila sadamasse merepääste- ja mereökoloogiakeskuse, parandes ühingu poolt pakutavat kogukonnateenust (turvaline elukeskkond) ning pakkudes võimalust mereökoloogiaga seotud haridusprogrammide läbiviimiseks õuesõppe meetoditel. Tõuseb piirkonna atraktiivsus nii elu- kui külastuskeskkonna kontekstis, suureneb elanikkonna sotsiaalne sidusus ning kasvab vabatahtlikus töös osalemise määr. Projekti mõju meetme eesmärgile: Projekt aitab Ida-Viru elanike jaoks kliimaneutraalsele majandusele ülemineku protsessi mõtestada ja luua sellele positiivset tähendust.  Suureneb elanike sotsiaalne sidusus, mis viitab inimeste omavahelisele seotusele ja ühtekuuluvustundele kogukonnas. See hõlmab usaldust, vastastikust austust, koostööd ja ühiste väärtuste jagamist. Kõrge sotsiaalse sidususega kogukonnad on üldiselt turvalisemad, tervislikumad ja majanduslikult edukamad, sh jätkusuutlikumad. Projekt aitab omalt poolt kaasa 1) kogukondlike kaasamisürituste ja -tegevuste korraldamisega, 2) füüsilise ruumi loomisega, kus inimesed saavad kokku tulla ning mis soodustavad suhtlemist ja omavahelist koostööd, 3) vabatahtliku tegevuse arendamisega. Lisaks üldisele turvalisuse kasvule on läbi mereökoloogia õppeprogrammide võimalus suurendada noortes keskkonnaalast teadlikkust, mis omakorda võib mõjutada terve pere keskkonnakäitumist, sidudes erinevaid põlvkondi kestlikuma tuleviku kujundamisel. Füüsilise ruumi loomise ja merepäästeliste töötingimuste parandamisega kaasneb võimalus täiendavate vabatahtlike merepäästjate kaasamiseks. Vabatahtlikus töös osalemise motivatsiooni hoidmisega tegelevad kõik vabatahtlikud merepäästeorganisatsioonid üle Euroopa. Eestis on sel teemal kirjutatud juba mitmeid teadustöid. Mida rohkem delegeerivad riiklikud institutsioonid, ennekõike siseturvalisega seotud asutused, oma tööd vabatahtlikele, seda enam on oluline vabatahtlike kaasamise ja nende motivatsiooni hoidmisega tegeleda. Projekti panus piirkonna võimesse tegeleda Projekt panustab Ida-Viru piirkonna võimesse tegeleda kliimaneutraalsele kliimaneutraalsele majandusele ülemineku majandusele ülemineku mõjudega järgmiselt: sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja Sotsiaalsed mõjud. Rajatav keskus tegeleb hariduse ja teadlikkuse tõstmisega, keskkonnamõjudega: pakkudes mereökoloogia, kliimamuutuste ja jätkusuutlikkude teemadel tervikuna erinevaid õppeprogramme, suurendades kogukonna teadlikkust ning võimalikku kaasatust keskkonnakaitsesse. Projekti tulem ja edasine arendus soodustavad kohaliku kogukonna kaasamist ja koostööd, tugevdades kogukonna sotsiaalset siduvust ja ühtekuuluvust. Vabatahtliku merepääste tegevuse võimestamine ning seeläbi kogukonnateenuse kättesaadavuse parandamine suurendab piirkonna üldist turvatunnet ning elanike heaolu. Tõõhõivealased mõjud. MTÜ Toila Merepääste poolt kavandatav merepääste- ja mereökoloogiakeskus hakkab läbi viima hariduslikke õppeprogramme nii Ida-Viru kui teiste maakondade koolinoortele ning inimene, kes seda ühingu poolt koordineerima hakkab, loob sellega endale osalise koormusega töökoha. Ühtlasi on võimalik keskuse läbi pakkuda koolitusi ja oskuste arendamise võimalusi kohalikele elanikele, suurendades seeläbi nende konkurentsivõimet tööturul. Vähetähtsaks ei saa pidada ka avaliku ruumi atraktiivsemaks muutmist, mis loob ümberkaudsetele, s. o. sadamas tegutsevatele peamiselt toitlustusettevõtetele keskkonna, milles inimestel meeldib viibida ning erinevate pakkujate teenuseid tarbida. Peame reaalseks ka võimalust, et rajatavates hoiuruumides on võimalik viia läbi kohalike aluste hooldusi - alates remondist ja lõpetades aluste värvimisega, mille osas on Toila sadamas nõudlus olemas, kuid pakkumine puudu. Majanduslikud mõjud. Juba täna korraldab MTÜ Toila Merepääste aastas paaril korral üritusi, mis toob kaasa sellel osalejate majutamise Toilas või selle lähiümbruses. Merepääste- ja mereökoloogiakeskuse rajamise võimalik mõju võib hiljem väljenduda nt ökoturismi valdkonnas uute teenuste lisandumises, edendada jätkusuutlikku turismi koos merekeskkonna kaitsega. Paralleelselt tegeleb Toila sadam sinilipu sadamate statuudis kirjeldatud keskkonnaküsimuste lahendamisega ning täiendavalt merekeskkonnale pühenduva keskuse rajamine sadamasse võib tulevikus piirkonda meelitada rohkem aluseid skandinaaviamaadest, kellele toodud teemad eriti korda lähevad. Rohkemad külastajad jätavad piirkonna teenussektorisse maha ka rohkem raha. Keskkonnamõjud. Keskus võib toetada mereökosüsteemide uurimist ja kaitset, aidates kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja keskkonnakahjude vähendamisele. Ühing on sõlminud TalTech`i Mereökoloogia laboriga koostöölepingu, mille raames on ka ülikoolil edaspidi võimalus keskust oma õppebaasi või uurimustööde läbiviimisel kasutada. Hoone välisseinale paigaldatakse infotahvel, mis kirjeldab tegevusi, millega keskuses tegeletakse ning kirjeldab teemasid piltlikumalt, võimaldades sadama külastajatel infost osa saada.  Kokkuvõtteks võib välja tuua, et kindlasti puudutab Toila sadamasse merepääste- ja mereökoloogiakeskuse rajamine rohkem sotsiaalseid ja hariduslikke küsimusi, kuid annab selge panuse ka piirkonna majandusele ning tähtsustab keskkonnahoidu ja keskkonnaseisundi uurimist. Näeme ka, et projektil on selge panus piirkonna elukeskkonna atraktiivsemaks muutmisel, mis muu Eestiga võrreldes on rohkem mahajäänud ning mis on töökohtade kadumise järel piirkonna rahvaarvu langemise põhjuseks. Projekti tulemuste jätkusuutlikkus: Valminud hoone edasised ülalpidamiskulud kaetakse MTÜ Toila Merepääste eelarvelistest vahenditest, mis tekivad toetuste ja annetustena ning Politsei- ja Piirivalveametiga sõlmitud koostöölepingust tuleneva tegevustoetusega. Samuti teenitud omatuludest juba täna hästi toimiva majutusüksuse "Kapteni Sviit" näol ning tulevikus pakutavate mereökoloogia õppeprogrammide läbiviimisest. Rajatav merepääste- ja mereökoloogia keskuse hoone kuulub A-energiaklassi (ligi nullenergia hoone) ning ühing arvestab, et selle ülalpidamisega seotud kulud ei ole ühingu eelarvele ebamõistlikult suured. Hoone katusele paigaldatakse päikesepaneelid ning tehnoruumi salvestusseadmed, mis võimaldavad pea pool aastast välisest energiast sõltumatult hakkama saada. Ka talveperioodil salvestavad akud energiat ajal, mil elektri hind on päeva keskmisest madalam ning tarbib seda ajal, mil see on kõrge, vähendades ka talveperioodil hoone poolt tarbitavat elektrikulu. Mereökoloogiale keskenduvate õppeprogrammide pakkumise jätkusuutlikkuse tagavad professionaalidest koosnev meeskond. Lisaks kaasatavatele TalTech Mereökoloogia Labori spetsialistidele kannab projekti tulemusi edasi projekti kaasatud loodusainete õpetaja Gretel Maidre, pakkudes talle osalise koormusega eneseteostuse võimalust väljaspool kooli. Hindame, et õuesõppe programmide defitsiidis kujuneb MTÜ Toila Merepääste poolt pakutav õppekeskus populaarseks. Seda hinnangut toetab asjaolu, et Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) rahastab koolide õppekäike ning see on ka kõige reaalsem mereökoloogiakeskuse ülalpidamise allikas. Hoiustamis- ja õppeperioodide vahel on ühingul võimalik valminud ruume kohalikele paadimeestele lähiajalisteks töödeks välja rentida. Olgu nendeks kas siis aluste remont või põhjahooldused, mida on soojas ja kuivas ruumis kordades meelepärasem teha, kui välitingimustes. Selliselt satub keskkonda ka vähem õli, kütuse või värvaineid, mida töödel kasutatakse ning mida on võimalik kinniselt alalt paremini kokku koguda. Olulist renditulu ühing ei prognoosi, kuid hoone haldamisega seotud kulusid on võimalik osaliselt kompenseerida küll. MTÜ Toila Merepääste on klassikaline mittetulundusühing, kes ei ole kasumile orienteeritud ning kogu oma tegevusest saadav tulu suunatakse ühingu põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks, s.o. parema päästevõimekuse ja valmisoleku tagamiseks. Projekti eeltingimused: Projekti eeltingimuseks OLI: Maakasutusõiguse lahendamine. MTÜ Toila Merepääste taotles Toila vallalt Toila sadamas aadressil Sadama tee 2 (tollane Mere pst 20) kinnistul asuvale maale hoonestusõiguse seadmist 50. aastaks. Toila Vallavolikogu 30. märts 2022 otsusega nr 17 selline maakasutusõigus anti. Seda tingimusega, et hoonestusõigusega koormatud kinnistul tuleb alustada ehitustegevust vähemalt 5 aasta jooksul ning hoone kasutusluba kanda ehitusregistrisse hiljemalt 7 aasta pärast alates hoonestusõiguse seadmisest. MTÜ Toila Merepääste kasuks seatud hoonestusõigus on kantud kinnistusraamatusse. Arhitektuurse ja ehitusliku põhiprojekti koostamine. MTÜ Toila Merepääste kaasas arhitektuurse ja ehitusprojekti koostamiseks Arhitektuuribüroo Urban Mark, volitatud ahitekt-ekspert tase 8 pädevust omava Ülar Mark`i. Ühing ei taotle projekti koostamisega kaasnevate kulude kandmist käesoleva projekti eelarvesse, kuna valis sobiva arhitekti välja ilma täiendavaid hinnapakkumisi võtmata. Arhitektile antud lähteülesande kohaselt tuli arvestada nii tänase  olukorra kui Toila jahisadama võimaliku laienemisega tekkiva "keskkonnaga ", mille üheks lahutamatuks osaks on Artur Jürventsoni poolt projekteeritud Toila sadamakapteni hoone. Koos eriosade projekteerimisega on ühing finantseerinud projekti eeltöid kokku summas 19 543,36 euro eest, sh ehitusloa väljastamise riigilõiv. Ehitusluba. Koostatud projektide alusel on Toila Vallavalitsus 25. septembril 2023 korraldusega nr 299 ehitusloa väljastanud. Projekti üheks oluliseks eeltingimuseks on ka 20% omafinantseeringu olemasolu, ilma milleta ei ole projekti realiseerimine võimalik. Ühing on viimased 3 aastat väga oluliselt pingutanud, et tekiks võimekus sedavõrd suurt projekti ette võtta ning taotluse esitamise hetkeks on vajalikud vahendid MTÜ arveldusarvel olemas. Omafinantseeringu allikad: Projekti omafinantseering kaetakse MTÜ Toila Merepääste omavahenditest, vt omafinantseeringu garantiikirja. Taotlejal on omafinantseeringu ulatuses vahendid pangaarvel olemas (väljavõte garantiikirjas) ning projekti finantseerimiseks omafinantseeringu ulatuses laenu võtma ei pea. Projekti realiseerimiseks kaasab taotleja sildfinantseeringut oma kodupangast SEB-st ja hindab, et selle mahuks on ca 200 tuh eurot, mis tagab koos regulaarselt esitatavate toetuse väljamaksetaotlustega ehituse tõrgeteta toimimise. Sildfinantseeringuga kaasnev intressikulu kaetakse projekti eelarves kajastatud otsese kulu 2% realt. Põhjendus ettemakse taotlemisel: Toetusmääruse järgne ettemaks 40%, millele lisandub omafinantseering 20% võimaldab projektiga alustada ilma sildfinantseeringut esimeses järgus kaasamata. See annab ka sildfinantseeringu pakkujale (pankadele) selge veendumuse, et projektiga kavandatud tegevused liiguvad õiges suunas ning MTÜ on suuteline projekti juhtima ja tulemusi saavutama. Mida hiljem ja väiksemas mahus sildfinantseeringut kaasata, seda väiksemad on ka kaasnevad intressikulud. Projekti tegevuste valiku põhjendatus: Projekti tegevused tulenevad projekti eesmärgist ning soovitud tulemustest. Projekti peamiseks tegevuseks on hoone ehitamine ning selle sisustamine vajaminevaga. Ehitustegevusele on eelnenud arhitektuurse- ja ehitusliku põhiprojekti koostamine, sh eriosade projekteerimine, millele on juurde koostatud ehitusmaksumuse hinnakalkulatsioon E-Eelarvestus OÜ poolt. Samuti on lahendatud kõik kaasnevad maakasutusega seotud küsimused ning Toila valla poolt seatud ühingu kasuks hoonestusõigus järgmiseks 50. aastaks. Mereökoloogia keskuse osas on kaasatud TalTech`i Mereökoloogia Labori teadurid, kuna neil on täna see kõige parem teadmine ja kogemused merekeskkonnaga seotud õppeprogrammide koostamiseks. Kuna ühingul endal vastav kompetents puudub, on kaasatud õppeklasside kavandamisesse ja edaspidisesse töösse Toila Gümnaasiumi loodusainete õpetaja (vt projekti meeskond!). Projekti meeskond: Projekti meeskond koosneb järgmistest isikutest, kes on kõik MTÜ Toila Merepääste liikmed või kaasatud projekti projektijärgsete tegevuste elluviimiseks. ​Mehis Luus, MTÜ Toila Merepääste ja vabatahliku merepääste üleriigilise esindusorganisatsiooni Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste asutajaliige, olnud vabatahtliku merepääste algataja ja eestvedaja nii Toilas kui terves Eestis. Hetkel kuulub üleriikliku esindusorganisatsiooni juhatusse. MTÜ Toila Merepäästes aktiivne merepääste II-astme baaskoolituse läbinud Politsei- ja Piirivalveameti poolt tunnustatud vabatahtlik merepäästja. Ühingu tubli toimimise aluseks on oma liikmete oskuste maksimaalne kasutamine põhikirjaliste eesmärkide täitmisel - Mehis Luus töötab igapäevaselt  arendusnõuniku ametikohal Toila Vallavalitsuses, kus tegeleb samuti erinevat tüüpi projektide algatamise ja eestvedamisega. Projektijuhtimise kogemust on ca 20 aastat. Meelis Tint. MTÜ Toila Merepääste revisjonikomisjoni esimees, aktiivne merepääste II-astme baaskoolituse läbinud Politsei- ja Piirivalveameti poolt tunnustatud vabatahtlik merepäästja. Meelis Tint tugevuseks ühingus on ehitusalased küsimused, kuna oma varasemas töös on Meelis olnud nii töövõtja kui tellija esindaja. Hetkel juhib Meelis betoonelementide tootmisettevõtet Liisbet Betoon. Meelis on ühingu poolt olnud käesoleva projekti eeltööna valminud merepääste- ja ökoloogiakeskuse ehitusprojekti koordinaator ning on selle iga detailiga kõige enam kursis olev isik. Meelis Goldberg, MTÜ Toila Merepääste juhatuse liige. Ühingu finantsgeenius, tänu kellele on ühingu suutlikkus kasvanud tasemele, milline see ei ole kunagi varem olnud. Meelis töötab igapäevaselt riigiettevõtte Enefit Power juhatuse liikmena, kus tema vastutusvaldkond on varahaldus. Varem on töötanud Meelis SEB panga finantsistina. MTÜ Toila Merepäästes on Meelis aktiivne merepääste II-astme baaskoolituse läbinud Politsei- ja Piirivalveameti poolt tunnustatud vabatahtlik merepäästja. Andres Aadumäe, MTÜ Toila Merepääste juhatuse liige, ühingus aktiivne merepääste II-astme baaskoolituse läbinud Politsei- ja Piirivalveameti poolt tunnustatud vabatahtlik merepäästja. Andres töötab igapäevaselt Vanglate Ametis vanglatööstuse ettevõtluskeskuses müügijuhina. Ka varasemates töökohtades tegelenud aktiivse müügiga ning käesoleva projekti raames rakendatakse Andrese oskusi ja teadmisi õppeprogrammide pakkumisel ning läbiviimisel, sh arendamisel. Gretel Maidre, Toila Gümnaasiumi loodusainete õpetaja põhikooli- ja gümnaasiumiastmes. Gretel kaasub projekti osaga, mis keskendub koostöös TALTECHiga mereökoloogia õppeprogrammide väljatöötamise ja hilisema läbiviimisega. Gretel ei ole MTÜ Toila Merepääste liige ega läbinud sellealaseid koolitusi, kuid on ühinguga aktiivselt kokku puutunud tänu erinevate õpilasprogrammide läbiviimisega Toila sadamas, millel on osalenud ka merepäästeühing. Gretel hakkab vastutama mereökoloogia õppeprogrammide läbiviimise eest, s.o. nende väljatöötamine ja kohandamine vastavalt koolide vajadustele, õppeprogrammi turundus ja müük ning kohapealne läbiviimine. MTÜ Toila Merepääste poolt projekti meeskonnas osalevatel inimestel on olemas riigi hangete läbiviimise kogemus ning täiendavat kompetentsi selleks kaasama ei pea. Pärast toetusotsuse saamist alustab ühing hankemenetlusega. Projekti riskide kirjeldus: Projektiga seatud eesmärkide täitmisega seotud riskid on peamiselt seotud ehitustegevusega. Võimalikud riskid ja nende esinemise tõenäosust analüüsitud järgnevalt: ​Ehituskulud ja eelarve ületamine. MTÜ Toila Merepääste on tellinud ettevõttelt E-Eelarvestus OÜ-lt merepääste- ja mereökoloogia keskuse hoone ehitustööde kalkulatsiooni ning valminud hinnangu järgne maksumus on käesoleva projekti eelarve aluseks. Pärast positiivse toetusotsuse saamist viib ühing Riigihangete Registris läbi ehitushanke, mille tulemused võivad olla hanke eeldatavast maksumusest suuremad. See viib riskini, kus kallinemine tuleb katta omavahendite arvelt, mida ühingul ei ole või mille leidmine võib osutuda keeruliseks. Riski esinemise tõenäosus võib olla küllalt suur, kuna nii ÕÜF kui teiste EL struktuurifondide meetmed avanevad korraga ning ehitusturul on tööde maht suur, mis omakorda tähendab kallimaid tulemusi hankijatele. Riski maandamiseks lasi MTÜ Toila Merepääste ehituskulude hinnakalkulatsiooni koostajal ehitusmaksumuse tabelit 01.05.2024 seisuga kaasajastada, arvestades ka tavapärase eelarvestustöö +/- 10% juures reserviga 15%. 10% kallinemise puhul saab sellisel juhul arvestada ka ettenägematute tööde reserviga 5%. Ajakava ja tähtaegade ületamine. MTÜ Toila Merepääste arvestab, et saab hankemenetlusega alustada hiljemalt sügisel 2024 ning reaalse ehitusega  2025. aasta kevadel. Hoone ehitustööde kestvuseks planeerime maksimaalselt 12 kuud. Sellisel juhul on ÕÜF meetmete lõpptähtajani augustis 2026 veel täiendavalt pool aastat. Ühing minimeerib ajakavast ja tähtaegade ületamisest, mis tulenevad projekti- ja hankenõuetest, läbi võimalikult pika ehitusperioodi määramisega, vähendades sellega oluliselt riski esinemise tõenäosust. Kindlasti arvestab ühing Riigihangete seaduse § 123 tulenevate sätetega, mis räägivad lepingu muutmisest, s.o. ka ajalisest muutmisest, mis võib toimuda kuni 15% ulatuses. Projekti ajakavas on arvestatud isegi võimalusega, et vajadusel tuleb viia läbi kordushange juhul, kui esimesel hankel ületavad kõik pakkumused hanke eeldatavat maksumust. Kvaliteedi risk ja alapakkumused. Hankemenetluse läbiviimisel võib esineda risk, kus pakkuma pääsevad ettevõtted, kes teevad alapakkumise juba eeldusel, et ehitusperioodil on võimalik kas töömeetoditelt või materjalidelt kokku hoida. Riski aitab maandada põhjalik hanke ettevalmistus, kus pakkujatele määratakse vastavad kvalifitseerimistingimused ning varem alapakkumistega esinenud või töid pooleli jätnud pakkujad on võimalik hankemenetlusest ellimineerida. Riski esinemise tõenäosus on keskmine ning seda võimaldab leeveneda ka pädeva omanikujärelvalve teenuse sisseost ning väljamaksete tegemine vaid vastuvõetud tööde eest. Ühtlasi ka lepingulised garantiitingimused ja töövõtja poolne ehitusaegne kindlustus. Õuesõppeprogrammide pakkumine. Sõltumata võimekusest ruumid valmis ehitada ja see vastavalt sisustada, on erinevate hariduslike programmide pakkumine väga otseselt seotud nende läbiviimise eelduseks olevate kompetentsidega. Nii valdkondlike süvateadmiste kui õpetajaoskustega, et õppe sisu atraktiivselt edasi anda. Ühing on projekti kaasanud Toila Gümnaasiumi loodusainete õpetaja, kes on teemast huvitatud, motiveeritud selle edasiandmisest ning täiendavast lisateenistusest, kuid risk avaldub inimeste võimalikus vahetuses. Pädevate inimeste leidmine Ida-Viru maakonnas võib osutuda väljakutseks, kuid ühing proovib seda leevendada (juhul, kui selline olukord üldse tekib) läbi maakonna loodusainete ainesektsiooni kaasamise. Teine alternatiiv oleks töötada välja juhendid õpetajatele, kes saavad keskust kasutades ise kohapeal tunni läbi viia ilma, et ühingu poolt peaks selleks eraldi inimene kaasatud olema. Projekti kasusaajad: Toetuse saaja, Ida-Virumaa elanikud Projektist saadav kasu kohalikule kogukonnale: MERI on oluline ressurss, mis täna on Ida-Viru maakonnas alakasutatud. Väikesadamad ei ole lõpuni välja arendatud ning veeteede täit potentsiaali ei ole suudetud ära kasutada. Toila sadam on Eesti põhjaranniku suurim kalasadam, mis on andnud tööd ja elatist ümberkaudsetele kutselistele kaluritele. Mereäärse kogukonnana ei ole osatud hariduse andmisel merd ja selle lähedust ära kasutada, ometi tuntakse, et meri kuulub igapäevaselt kogukonnaliikmete ellu. Projekti kasu kohalikule kogukonnale tuleneb üldisest mereturvalisuse tõusust, sh seeläbi paremast elukeskkonnast, mida ühing suudab oma tegevusega pakkuda /tagada. Lisaks loob mereökoloogiale keskenduva õppeklassi rajamine perspektiivi Toila haridusmaastikule tervikuna. Hetkel on käimas protsessid, millega korrastatakse koolivõrku ning mille tulemusena kaob Toilast gümnaasiumiaste. Euroopa Liidu toetusvahendite toel on vallal võimalus rajada uus kaasaegne põhikoolihoone ning tulenevalt oma unikaalsest asukohast Oru pargis saab see kindlasti olema seotud rohkem loodusega, olema loodusele rohkem avatud ning seda õppetöösse integreeriv. Mereökoloogia õppeklass Toila sadamas, mis jääb koolist ca 400m kaugusele, annab loodushariduse andmisele Toila koolis täiesti uue mõõtme. Projekt puudutab nii Ida-Viru maakonda tervikuna. Mereturvalisuse kontekstis katab MTÜ Toila Merepääste pea kogu Soome lahe rannikuosa ning mereökoloogia õppeklass hakkab teenindama lisaks Toila koolile ka teisi maakonna koole, sh koole ka teistest maakondadest, keda loodav alternatiiv õuesõppele võiks kõnetada. Tänase eeltöö põhjal hindame, et huvi sellise keskuse järele on väga suur.  Projekti kasusaajate asukoht: Piirkondlik Kasusaajate maakond: Ida-Viru maakond Kasusaajate linn/vald: Alutaguse vald, Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn, Lüganuse vald, Narva linn, Narva- Jõesuu linn, Sillamäe linn, Toila vald Projekti kasusaajate täpsustus: Projekti nö merepäästelise osa kasusaajateks on Toila vabatahtlikud merepäästjad, kelle töö- ja olmetingimused projektist tulenevalt paranevad. Paraneb ka üldine mereturvalisus piirkonnas Narva-Jõesuust kuni Purtseni, mis on MTÜ Toila Merepääste ametlikuks tööpiirkonnaks ning kus kasusaajateks on kõik merd ühel või teisel viisil kasutavad isikud, olgu nendeks siis hobilaevnikud või kutselised kalurid. Aga kindlasti ka piirkonna noored, kes iga-aastaselt sadamas MTÜ Toila Merepääste poolt korraldatavatel ennetusüritustel ja harjutuspäevadel osalevad. Nö mereökoloogilise osa kasusaajateks on kõik nii Ida-Viru maakonna kui ümberkaudsete maakondade koolid ja neis õpivad lapsed/noored. Omandisuhte kirjeldus: Kavandatav merepääste- ja ökoloogiakeskus hakkab asuma aadressil Sadama tee 2, Toila alevik, Toila vald, katastritunnus 80201:001:0513. Hoone asukohaga seonduvalt on taotlusele juurde lisatud Toila Vallavolikogu 30.03.2022 otsus nr 17, millega seati MTÜ Toila Merepääste kasuks tasuta hoonestusõigus 50. aastaks. Seda tingimusel, et ühing alustab ehitustegevust 5 aasta jooksul ning et hoone kasutusluba kantakse ehitusregistrisse hiljemalt 7 aasta pärast alates hoonestusõiguse seadmisest. Lisatud kinnistusraamatu väljavõte. Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht O17_lisa.pdf Omandisuhtega Toila Vallavolikogu 30.03.2022 otsuse nr 14.05.2024 Mehis Luus 124.6 KB seotud 17 LISA (kaart) dokumendid O17_Vallavara_ Omandisuhtega Toila Vallavolikogu 30.03.2022 otsus nr 14.05.2024 Mehis Luus 86.3 KB koormami... seotud 17 "Vallavara koormamine dokumendid hoonestusõigusega" Kinnistusraama Omandisuhtega Kinnistusraamatu väljavõte 15.05.2024 Mehis Luus 7.5 KB tu välja... seotud dokumendid Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht 2024 05 30 Kinnituskiri Omafinantseeringu kinnitus, TOILA 31.05.2024 Mehis Luus 252.0 KB Omafinantse... SAR Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht 202022-PP-AR. Eelprojekt Ehituslik PÕHIPROJEKT 02.05.2024 Mehis Luus 3.1 MB asice Toila VV Eelprojekt Toila Vallavalitsuse 25.09.23 korraldus 299, 15.05.2024 Mehis Luus 300.4 KB 25.09.2023 ko... Ehitusloa väljastamine Milline on projekti CO2 jalajälje hindamise tulemus VÕI selgitus, miks ei ole vaja seda hinnata?:  CO2 jalajälje hindamine ei ole vajalik, kuna tüüpilisel kasutusaastal jääb kasvuhoonegaaside absoluutne ja/või suhteline heide oluliselt alla 20 000 CO2- ekvivalenttonni aastas. Samuti ei ole vajalik jalajälje hindamist viia läbi kinnisvaraarenduse valdkondkonnas, mille alla hoone ehitus ka kuuluda võiks. Kas projektis esineb märkimisväärseid Ei kliimariske (keskmise või suure mõjuga kliimaohud)?: Kui esineb märkimisväärseid mõjusid, siis Märkimisväärseid mõjusid ei esine, kuna hoone projekteerimisel on võimalike milliseid leevendusmeetmeid või ilmastikust tulenevate riskidega juba arvestatud - asukohast sõltuvalt ennekõike kohanemislahendusi plaanitakse rakendada (või tugevast tormituultest tingitud riskid. Hoone asub küll mere ääres, kuid merevee on rakendatud) nende maandamiseks?: taseme tõusu prognoosist (2100a. kuni 60cm) tulenevaid riske ei lisandu, kuna hoone paikneb 2,5m üle merepinna. Lisatud kliimaohtude mõju hindamise tabel. Hoone paigutus ilmakaarte suhtes (avaneb põhja suunale) tagab keskmisest jahedama sisekliima ning vähendab oluliselt hoone jahutusvajadust. Toilas ei tõuse merevee temperatuur üle 20 kraadi ning peamiselt loode- ja kirdetuultega rannikul tagab see ka kuumal suveperioodil jahedama keskkonna, kui nt sisemaal. Eraldi jahutusseadmeid hoone juurde arvestatud ei ole, kuid kui selleks peaks siiski vajadus tekkima, siis on ühing valmis paigaldama õhk-õhk tüüpi kütteseadme, mida on võimalik suvel kasutada ka jahutuseks. Hoone katusele paigaldatavad päikesepaneelide võimsus on arvestatud sellise ülekattega, et katta ka võimalikule jahuytusele kuluv energia kohapeal toodetud taastuvenergiaga. Salvestusseadmed tagavad, et kohapeal toodetud energiat saaks kasutada ka pimeajal. Suveperioodil suudab hoone 100% kuluva energia kohapeal toota. Kas projekt hõlmab fossiilsete kütuste kasutust?: Ei Näitajad Lehel saate sisestada info selle kohta, milliseid näitajaid kasutate kavandatud muutuste ning väljundite loomise mõõtmiseks. Samuti tuleb iga näitaja juures tuua välja muutust mõõtev kogus (numbriliselt), mida projekti elluviimisel kavandatakse saavutada. Projektis saavutatava muutuse tulemuse näitaja on lehel automaatselt olemas ning sellele tuleb lisada projektipõhised väärtused. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Näitaja nimetus Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Põhivarainvesteering Osalevate organisatsioonide arv Organisatsioonide 0,00 1,00 arv Rajatud avalikkusele suunatud objektide arv Objektide arv 0,00 1,00 Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksis Jah Meetme tegevuse ülesed näitajad Osalenud organisatsioonide rahastus, mis täiendab toetust Euro 0,00 129 292,29 Kas projekt panustab näitajasse "hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "vabatahtlikus töös osalemise määr"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "elukeskkonnaga rahul või pigem rahul Jah olevate elanike osatähtsus"? Kas projekt panustab näitajasse "soolise võrdõiguslikkuse indeks"? Ei Kas projekt panustab näitajasse "ligipääsetavuse mõõdik"? Jah Kas projekt panustab näitajasse "ligipääsetavuse MTÜ Toila Merepääste tellimusel projekteeritud hoone (merepääste- ja mõõdik“?: mereökoloogia keskus) vastab ligipääsetavuse kriteeriumitele (universaalse disaini põhimõtetele). Lisaks noortele, sh vajadusel ka erivajadustega noortele läbiviidavate programmide kõrval võõrustab ühing erinevaid huvigruppe ning kogukonnaliikmeid, kelle võimalik erivajadus ei ole kindlasti takistuseks hoone külastamisel. Kas projekt panustab näitajasse „soolise Projekt on soolise võrdõiguslikkuse osas neutraalne ning ei tegele võrdõiguslikkuse indeks“?: rõhutatult mees- või naissoole eelduste loomisega. Küll aga osaleb MTÜ Toila Merepääste üle-euroopalises programmis "Women In SAR", mis vastupidiselt just keskendub naiste rollile vabatahtlikus merepäästes ning julgustab neid selles enam osalema. Progammi viimane seminar toimus maikuu alguses Tallinnas ning seda vedas eest Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste (EVMJP) koostöös International Maritime Rescue Federation-ga (IMRF). Kas projekt panustab näitajasse „hoolivuse ja Projektiga rajatav merepääste- ja mereökoloogia keskus Toila sadamas koostöömeele mõõdik“?: panustab nii vabatahtlike töötingimuste parandamisesse kui võimaldab valmivas hoones viia läbi hariduslikke eriprogramme kõikidele Ida-Viru  maakonna koolidele, s.o. eri vanusegrupis noortele. Üks osa MTÜ Toila Merepääste tänastest tegemistest on juba täna seotud noortega, kellele viiakse läbi erinevaid ennetusüritusi. Projektiga valmiv hoone võimaldab standardiseeritud õppeprogrammide läbi pakkuda erinevaid õuesõppeprogramme eri vanuses noortele ning loob alternatiivi loodusainete õpetajatele, kes väljasõite kavandavad. Kui esialgselt kavandati õppeprogramme läbi viima hakata kahes keeles, siis seoses eestikeelsele õppele üleminekuga tehakse seda ühes keeles. Merepääste kogukonnaüritustele on seni olnud kaasatud ja on ka edaspidi kaasatud kogukonnaliikmed eri vanusrühmadest ja kultuuriruumist. Rajatav hoone on kavandatud selliselt, et nö avalik ala oleks ligipääsetav ka liikumisraskustega inimestele. Ühingu tegemistega on oodatud liituma kõik huvilised alates 18. eluaastast.​ Kas projekt panustab näitajasse „Vabatahtlikus Paremad töötingimused võimaldavad vabatahtlikusse töösse kaasata töös osalemise määr“?: rohkemaid inimesi. Mida enam inimesi, seda enam on võimalik vabatahtliku merepääste üksuse põhitegevuse kõrval tegeleda kogukonna kaasamisega ja ennetustööga. Vabatahtlike merepäästjate motivatsiooni hoidmisega tegelevad kõik Euroopas tegutsevad vabatahtliku merepäästeüksused, seda nii ühingu kui esindusorganisatsioonide tasandil. Eestis on vabatahtlike merepäästjate motivatsiooni teemal kirjutatud ka mitmeid magistritöid. Ei ole erandiks ka MTÜ Toila Merepääste, kelle põhimeeskond koosneb täna 12 vabatahtlikust, kes on läbinud vajalikud koolitused. Näeme, et kui ühing suudab pakkuda paremaid tingimusi, ollakse enam valmis vabatahtlikus töös osalema. Toila vabatahtlik merepäästeüksus asub strateegiliselt olulises asukohas ning kus asub regiooni suurim väikesadam. Lähimad Politsei- ja Piirivalveameti üksused asuvad Narva-Jõesuus ja mehitamata üksus Kundas, nii et Toila merepäästeüksus kannab riiklikult olulist rolli, kuna vastasel juhul oleks lähim võimalik abi ajaliselt liiga kaugelt võtta. Üksuse asukoha strateegilisus on ära märgitud ka ühingu ning Politsei- ja Piirivalveameti vahel sõlmitud koostöölepingus. Toila merepäästeüksuse piisav mehitatud tagab parema reageerimisvõimekuse. Kas projekt panustab näitajasse Vabatahtlikud merepäästeüksused pakuvad kogukonnateenust, s.o. "Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate aitavad kaasa turvalise elukeskkonna loomisesse. Turvalisus on oluline elanike osatähtsus"?: mõõdik elukeskkonnaga rahulolu hindamisel. Toila merepäästeüksuse puhul avaldub ühingu tegevusega rahulolu läbi toetajaliikmete ehk inimeste, kes peavad ühingu olemasolu sedavõrd oluliseks, et toetavad selle tegevust igakuisete rahaliste annetustega. Projektiga pareneb kohalike elanike üldine turvatunne ning loodavad õppeprogrammid pakuvad alternatiivi võrdlemisi kitsal õuesõppe võimaluste "turul", harides noori nii üldise loodushoiu kui konkreetselt merelise keskkonna kontekstis. Ja seob osavalt nii merepäästelise, sadama kui ka haridusliku tegevuse. Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide Kui merepäästeline osa projektist tegeleb selgelt üldise turvatunde ja indeksis: projekti panus keskkonna- ja valmisoleku/reageerimisvõimekuse suurendamisega, siis kliimaeesmärkide saavutamisse: mereökoloogiline osa projektist tegeleb nii looduskeskkonna parandamise kui keskkonnateadlikkuse tõstmisega. Projekti järgselt väljatöötatavad õppeprogrammid saavad olema sedavõrd atraktiivsed, et neid tullakse koolide poolt külastama nii lähipiirkonnast kui teistest maakondadest. Kas valmiv ehitis on vastavuses kvaliteetse Jah ruumi aluspõhimõtetega?: Selgitus ehitise vastavuse kohta kvaliteetse Projekti seosed kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega: ruumi aluspõhimõtetele: Aja- ja asjakohasus. hea ruumilahendus on teadmistepõhine ja kasutab antud hetkel teadaolevat ja sobivamat parimat teadmist ning kujundab uusi teadmisi ja oskusi. Ruumihariduse ja -teadlikkuse kasv aitab ühiskonnal paremini kujundada häid ruumilahendusi. Ruumipädevus on asjatundlikkus ja vastutusvõime ruumi arengut mõjutavate otsuste kujundamisel ja elluviimisel. Ruumiotsuse (sh ruumiliste planeeringute) puhul jälgitakse, et nende põhimõtted oleksid elluviimisel ajakohased ja nende ruumilahendused tulevikuvaates kohandatavad, kuna nende mõju ehitatud keskkonna arengule on ajaliselt pikk. Otstarbekus. Hoone on kavandatud selliselt, et selles on võimalik talveperioodil hoiustada ja hooldada merepäästekaatreid ning navigatsioonihooajal, kui alused on vees, viia noortele läbi mereökoloogiaga seotud õppeprogramme. Tagatud on hoone kasutusvõimalus aastaringselt ning siseruumide lahenduses arvestatud väga erinevate sihtgruppide vajadustega. Kohandatavus. Mistahes juhul, kui hoone kasutus kavandatud funktsioonis peaks lõppema, on seda võimalik Toila sadamas muudel funktsioonidel kasutusele võtta ilma olulisi muudatusi tegemata. Säästlikkus ja tõhusus. Ehitusprojekt vastab liginullenergia (A- energiaklassi) standardile ning selle ülalpidamine on sellevõrra säästlikum. Hoone katusele paigaldatakse päikesepaneelid, millega toodetakse osa kuluvast energiast ise ja kohapeal. Samuti arvestab ehitusprojekt kvaliteetsete materjalidega, mille eluiga pikem. Mida vähem kulub ühingul vahendeid vara haldamisele, seda enam saab keskenduda tegevuste arendamisele. Kliimakohasus ja keskkonnasõbralikkus. Arvestatakse kõige rangemate energiklassi saavutamise nõuetega, tagades kliimaneutraalsuse võimalikult suurel määral. Ohutus ja tervislikkus. hea ruumilahendus tagab tervisliku, turvalise ja ohutu elukeskkonna ning soodustab tervislikke eluviise. Ligipääsetavus. Rajatava keskuse I korrus ehk nö avatud ala on kavandatud selliselt, et seda saaksid kasutada ka liikumisraskustega inimesed. Sotsiaalsus. MTÜ Toila Merepääste on kogukondlikku tegevust väärtustav mittetulundusühing. Sellele viitab ka asjaolu, et ühing on enda ümber koondanud suure hulga toetajaliikmeid, kes igakuise rahalise panusega osalevad ühingu tegevuse korraldamisel. Ühing enda poolt korraldab ja kaasab kogukonda erinevatesse tegemistesse, olgu selleks siis erinevate jutu- või tuluõhtute korraldamine või nt rannaala koristustalgud. Rajatav hoone võimaldab seda senisest paremini teha ning selle ruumiprogrammis on arvestatud ka kogunemiste korraldamise võimalusega. Mitmekesisus. hea ruumilahendus toetab elavaid ja segakasutusega  naabruskondi ning aitab vältida segregatsiooni. Ta loob tänapäevaste vahendite abil keskkonda, mis kultuuripärandi austamise kõrval loob ka uusi kultuuriväärtusi ja toetab bioloogilist mitmekesisust. Eristatavus ja kohataju. hea ruumilahendusega luuakse paiku, mis on eriomased, sobituvad kohalikku konteksti ning millel on iseäralikud tunnused, mis loovad teatava kohataju. Ehitatud keskkond vajab terviklikku kultuurikeskset lähenemist ning humanistlikku vaadet sellele, kuidas me ühiselt kujundame paiku, milles elame ning pärandit, mille me enesest maha jätame. Pärandi sõbralikkus. Arhitektuurse projekti koostamise lähteülesandes on arhitektile antud suund arvestada nii olemasoleva sadama hoonestusega, kui kavandatava Toila jahisadama projekti raames taastatava Oru lossi, s.o. president K. Pätsi aegse sadamakapteni hoonega, mille projekteerijaks on olnud Artur Jürventson. Merepääste ja mereökoloogia keskus Toila sadamas rikastab kogu Toila sadama- ja rannaala, sh arvestab mineviku, oleviku ja tulevikuga. Esteetika. Hoone rajatakse olemasoleva Toila sadama laohoone mõistes justkui hoone pikendusena (reaalselt aga eraldiseisvana), muutes olemasoleva funktsioonilt küll asjakohase, kuid vormilt igava hoone terviklikuks ning andes talle ka ümbritseva puhkekeskkonna mõistes esteetilisema ja keskkonda sobituva vormi. Kas taristuinvesteeringu puhul on vajalik läbi Ei viia CO2 jalajälje hindamine: Põhjendus, miks CO2 jalajälje hindamine ei ole CO2 jalajälje hindamine ei ole vajalik, kuna tüüpilisel kasutusaastal jääb vajalik: kasvuhoonegaaside absoluutne või suhteline heide oluliselt alla 20 000 CO2-ekvivalenttonni. Lisaks ei ole vaja hindamist teha hoonete ehituse korral, nii ka Merepääste- ja mereökoloogiakeskuse rajamisel Toila sadamasse. Kas projekt on seotud fossiilkütuste otsese Ei kasutusega?: Kas on läbi viidud kliimamuutustega Jah kohanemise ja kliimaohtude mõju hindamine?: Projekti mõju kliimaeesmärkidele: Mereökoloogiakeskuse rajamine aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele läbi keskkonnateadlikkuse suurendamise. Hoone projekteerimisel seati lähteülesandeks, et rajatav hoone oleks maksimaalselt energiasäästlik ning selle ülalpidamisega ei kaasneks olulist keskkonnamõju. Paigaldatavad päikesepaneelid ja salvestusseadmed vähendavad oluliselt võrgust tarbitavat energiat. Projekti tegevuste osas on läbi viidud kliimariskide hindamise aruanne, mille kohaselt olulised kliimariskid projekti tulemusi ei mõjuta. Ennekõike tähendab see seda, et oluliste riskide vältimisega on tegeletud hoone kavandamise, sh projekteerimise faasis. Kinnitame, et projekti elluviimisel järgitakse "Ei kahjusta oluliselt" põhimõtteid. Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Kliimaohtude mõju piir... Kliimariskide hindamise aruanne 25.06.2024 Mehis Luus 22.8 KB Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Kliimaohtude Kliimariskide Kliimaohtude mõju hinnangu 13.06.2024 Mehis Luus 22.7 KB mõju piir... hindamise aruanne tabel (täiendatud) Kliimaohtude Kliimariskide Kliimaohtude mõju hinnangu 15.05.2024 Mehis Luus 22.5 KB mõju piir... hindamise aruanne tabel Tegevused Lehel saate sisestada projekti tegevused ning nende elluviimise alguse ja lõpu. Projekti tegevused peavad jääma projekti elluviimiseks kavandatud ajaraami. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Projekti tegevuse Projekti tegevuse nimetus Planeeritud algus Planeeritud lõpp tunnus Põhivarainvesteering 4 Materiaalse põhivara soetamine, merepääste- ja ökoloogiakeskuse 17.02.2024 30.05.2026 rajamine ja sisustamine Tegevuse täpsustus: Projekti peamiseks tegevuseks on hoone ehitamine, mis vastavalt ehitusprojektile koosneb järgmistest alalõikudest: 1. VÄLISRAJATISED Ettevalmistus ja lammutus Hoonealune süvend Hoonevälised ehitised Välisvõrgud Kaeved maa-alal Maa-ala pinnakatted 2. ALUSED JA VUNDAMENDID ​Röstvärgid ja taldmikud Aluspõrandad 3. KANDETARINDID ​Kandvad ja välisseinad Vahe- ja katuslaed Trepielemendid 4. FASSAADIELEMENDID JA KATUSED ​Klaasfassaadid, vitriinid ja eriaknad Aknad Välisuksed ja väravad Rõdud ja terrassid Piirded ja käiguteed Katusetarindid 5. RUUMITARIDNDUD JA PINNAKATTED ​Vaheseinad Siseuksed Siseseinte pinnakatted Lagede pinnakatted Treppide pinnakatted Põrandad ja põrandakatted 6. TEHNOSÜSTEEMID ​Veevarustus ja kanalisatsioon Küte, ventilatsioon ja jahutus Tugevvoolupaigaldis Nõrkvoolupaigaldis ja automaatika 7. EHITUSPLATSI KORRALDUSKULUD 8. EHITUSPLATSI ÜLDKULUD Ehitusprojekt on koostatud põhiprojekti staadiumis, juurde on tehtud kõik eriosade projektid ning ehitusmaksumuse kalkulatsioon vastavat kvalifikatsiooni omavalt ettevõttelt. Hoone sisustatakse vajamineva mööbliga, sh hoiuruumid merepäästealuste hooldamiseks vajalike tööriistadega. 6 Materiaalse põhivara soetamine, mereökoloogia õppeklassi sisustamine 01.01.2025 30.05.2026 (väikevahendid) Tegevuse täpsustus: Projekti tegevuste eelarve juurde on lisatud põhjalik nimekiri soetatavatest väikevahenditest, mille vajaduse on kirja pannud TalTech`i Mereökoloogia labori teadurid ning mille soetamise järgselt on võimalik alustada õppeprogrammide läbiviimist. Eelarve Lehel saate sisestada elluviidavate tegevuste eelarve ja lisatingimused projekti kohta. Üldtingimused Kulude tingimused: Taotletud toetuse määr (%): Kõigil tegevustel sama Kas projektiga teenitakse tulu?: Projektiga ei teenita tulu või tulu teenimise reeglid ei kohaldu Projekti maksumus Kogumaksumus (EUR): 646 461,47 Abikõlbliku kulu summa (EUR): 646 461,47 Taotletud toetuse määr (%): 80,00 Taotletav toetuse summa (EUR): 517 169,18 Omafinantseeringu summa (EUR): 129 292,29 Tegevuste eelarve Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Projekti Projekti tegevuse nimetus Kulu tüüp (määr %) Abikõlblik % tegevuse tunnus summa (EUR) Põhivarainvesteering 4 Materiaalse põhivara soetamine, merepääste- ja ökoloogiakeskuse Otsene kulu (2%) 617 222,55 95,48 rajamine ja sisustamine Eelarve rea täpsustus: Ehitusmaksumuse hinnakalkulatsiooni koostamine summas 900,00 eurot (ilma km-ta) Hoone ehituskulud summas 596 434,08 eurot (ilma km-ta) Omanikujärelvalve teenus summas 9 600,00 eurot (ilma km-ta) Hoone sisustamine mööbliga summas 6 246,72 eurot (ilma km-ta)  Tööruumi sisustamine tööriistadega summas 4 041,75 eurot (ilma km-ta) MTÜ Toila Merepääste on käibemaksukohuslane (EE102054721) ning ei taotle toetust projekti käibemaksu osale. Hinnapakkumused: 1. ​Ehitusmaksumuse kalkulatsioon on koostatud vahetult enne projekttaotluse koostamist E-Eelarvestus OÜ poolt. Arve lisatud! 2. Hoone ehituskulude hinnanguks on juba nimetatud hinnakalkulatsioon vastavat pädevust omava eelarvestaja poolt. Vastavalt toetusmäärusele ja RHS-le viiakse pärast positiivse toetusotsuse saamist läbi riigihange RHR-is. 3. Omanikujärelvalve teenuse osas on võetud hinnapakkumine Hamilton Grupp OÜ-lt, vastavalt pädevust omav isik Veigo Raamat. Tegemist on kuupõhise maksumusega, mida tasutakse kogu ehitusperioodi vältel - hetkel on arvestatud 12 kuuga, kuid vastavalt ehituse kiirusele võib see muutuda. Vastavalt toetusmäärusele ei ole täiendava hinnapakkumise võtt vajalik, kuid pärast positiivse toetusotsuse saamist küsib taotleja täiendavaid pakkumusi veendumaks, et on saanud parima hinna ja kvaliteedi suhtega teenuse. 4. Hoone sisustamiseks mööbliga on võetud hinnapakkumised IKEA-st ning alternatiivne pakkumus ON24 veebipoest. 5. Tööruumi sisustamiseks tööriistadega on võetud hinnapakkumised Tööriistakeskusest ning Stokkerist, valitud soodsaim, milleks on Tööriistakeskus. 6 Materiaalse põhivara soetamine, mereökoloogia õppeklassi Otsene kulu (2%) 16 563,20 2,56 sisustamine (väikevahendid) Eelarve rea täpsustus: Tallinna Tehnikaülikooli Mereökoloogia labori poolt on koostatud õppeklassi väikevahendite nimekiri, millele lisatud juurde nende maksumused. Iga vahendi juurde on lisatud konkreetne veebilink konkreetsele tootele. Tegemist on väikevahendite nimekirjaga, mille osas ei ole võimalik võtta pakkumust ühest konkreetsest kohast - erinevad vahendid (a`la kummikindad, proovi võtmise nõud, ämbrid jms) tuleb soetada erinevatest kohtadest. Kokku (EUR): 633 785,75 98,04 Horisontaalsed kulud 5 Ühtse määra alusel kulu (Otsene kulu 2%) 12 675,72 1,96 Kokku (EUR): 12 675,72 1,96 VALDKOND KOKKU (EUR): 646 461,47 100,00 Kõigi tegevuste eelarve kokku ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 646 461,47 Failide lisamine Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Tooriistakeskus Hinnakalkulatsioon Tööruumide sisustamine tööriistadega, 16.05.2024 Mehis Luus 95.6 KB _OU_Mit... Tööriistakeskus OÜ TalTech Hinnakalkulatsioon Õppeklassi tehnilise varustuse 16.05.2024 Mehis Luus 44.9 KB õppeklassi sis... hinnakalkulatsioon, TalTech Mööbli Hinnakalkulatsioon Puhkeruumi ja õppeklassi sisustamise 17.05.2024 Mehis Luus 631.8 KB pakkumus- kulu (mööbel), IKEA kalkul... Hinnakalkulatsioon Ehitustööde hinnakalkulatsioon, E- 30.05.2024 Mehis Luus 85.8 KB Ehitustööde Eelarvestus OÜ hinnakalku... Omanikujärelval Hinnakalkulatsioon Omanikujärelvalve teenuse pakkumus, 31.05.2024 Mehis Luus 44.5 KB ve teen... Hamilton Grupp OÜ Altern. Hinnakalkulatsioon Alternatiivne mööblipakkumine, ON24 13.06.2024 Mehis Luus 412.8 KB mööblipakkumu s... Altern. Hinnakalkulatsioon Alternatiivne tööruumi tööriistade 13.06.2024 Mehis Luus 394.1 KB tööriistakompl... pakkumus, Stokker 2024 02 17 nr Hinnakalkulatsioon Ehitusmaksumuse kalkulatsiooni 19.06.2024 Mehis Luus 33.8 KB 1339 E-E... koostamine, arve, E-Eelarvestus OÜ 2024 02 19 mk Hinnakalkulatsioon Ehitusmaksumuse kalkulatsiooni 19.06.2024 Mehis Luus 84.5 KB 902 E-Ee... koostamine, maksekorraldus, E- Eelarvestus OÜ Rahastajad Lehel saate sisestada info selle kohta, millises ulatuses taotleja ja partnerid projekti rahastavad. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Rahastaja nimi Rahastaja täpsustus Abikõlblik % summa (EUR) Mittetulundusühing Toila Merepääste 129 292,29 20,00 Omafinantseeringu summa (EUR): 129 292,29 20,00 Taotletud toetuse summa (EUR): 517 169,18 80,00 KOKKU (EUR): 646 461,47 100,00 Projekti rahastajad kokku ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 646 461,47 Võrdlus eelarve lehega ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 646 461,47 Esitamine Lehel saate üle vaadata sisestatud andmed pdf-failina, kontrollida esindusõiguse olemasolu ja esitada taotlust rakendusüksusele. Enne taotluse esitamist veenduge esindusõiguse olemasolus Äriregistri registrikaardilt. Vajadusel lisage volikiri taotluse lehele "Taotleja" vastava kontaktisiku juurde. Taotluse esitamisel veenduge, et teie arvutisse oleks paigutatud uusim ID-kaardi tarkvara. Tarkvara saab allalaadida siit. Rakendusüksusele esitatava projekti taotluse versiooni saate enne allkirjastamist ja saatmist alla laadida ja üle vaadata: taotlus_2021- 2027.6.01.24-0286_25062024_102424.pdf Rakendusüksusele esitatud viimase allkirjastatud projekti taotluse versiooni saate alla laadida ja üle vaadata siit: taotlus_2021-2027.6.01.24- 0286_19062024_131934.pdf.asice Volitused Kontrollige e-äriregistrist, kas Teil on äriregistri registrikaardi järgi õigus taotleja Mittetulundusühing Toila Merepääste (registrikood 80258505) esindamiseks: Kontrolli äriregistri registrikaarti siit. Taotlusele ei ole lisatud volituse faile. Kinnitused Palun tutvuge alljärgnevate tingimustega ning kinnitage, et olete nendega nõus: Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega seotud kohustustest. Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusega nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“. Kinnitan, et olen teadlik, et perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 20 kohaselt toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse. Kinnitan, et olen teadlik, et taotlemisega seotud andmeid kasutatakse ÜSS2021_2027 § 17 kohase hindamise läbiviimisel. Kinnitan, et olen teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta, kui esinevad Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (ühendmäärus) § 34 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni alused või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks, kui esinevad ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Kinnitan, et nõustun, et mind auditeeritakse ja kontrollitakse ÜSS2021_2027 alusel. Kinnitan, et järgin projekti ellu viimisel Eesti Vabariigi Põhiseaduses, Euroopa Liidu Põhiõiguste hartas ja Puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatut. Kinnitan, et projekt vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 lõikes 4 toodud keskkonnanõuetele ning „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, mida järgitakse ka projekti elluviimisel. Kinnitan, et projekti kõiki tegevusi ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud, välja arvatud juhul, kui see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 kohaselt lubatud. Kinnitan, et järgin rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 3 kohaseid sanktsioone ning välistan otseselt ja kaudselt tehingud sanktsioneeritud isikutega. Kinnitan, et projekti tulemusel loodud või soetatud vara jääb pärast projekti lõppemist avalikku kasutusse vähemalt viieks aastaks. Kinnitan, et tagan toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimise viisil, mis muudab need suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta neid kohandada või kasutada eridisaini, mis hõlmab nelja peamise erivajaduse (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga ja eakas) ja ajalise iseloomuga erivajadusega (püsiv ja ajutine) ning liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega arvestamise. Kinnitan regionaalabi saamise puhul, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole sama või sarnast tegevust või selle osa üle viidud ühest Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi ettevõttest (algne ettevõte) teise Euroopa Majanduspiirkonna lepingu muus osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav ettevõte), kus toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ja seetõttu Euroopa Majanduspiirkonnas asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad ning sellega seoses võtab ta kohustuse, et sellist ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering tehtud.  Kinnitan, et kõik taotluses esitatud andmed on õiged ja täielikud, olen ülaltoodud tingimustega tutvunud ja olen nendega nõus. Allkirjastaja andmed (allkirjastatud digitaalselt) Ees- ja perenimi: Meelis Goldberg Allkirjastamise aeg: 25.06.2024 10:24  Projekti "Jahi- ja õppehoone rajamine Konju lasketiiru" taotlus rahastamiseks Taotleja Lehel saate sisestada projekti taotleja andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki sisestatud andmeid saate enne taotluse lõplikku esitamist muuta, kontaktisikuid saate muuta kogu projekti eluaja vältel. Taotluse esitamiseks tuleb kõik andmed sisestada järgnevatesse väljadesse. Taotlust saavad e-toetuse keskkonna kaudu näha, muuta, allkirjastada ja esitada üksnes kontaktisikuks lisatud isikud. Taotleja andmed Taotleja nimi: Mittetulundusühing Voka jahtkond Registrikood: 80314770 Juriidiline vorm: Mittetulundusühing Telefon: +372 53489430 E-post: [email protected] Riik: Eesti Aadress: Liiva tn 25, Toila alevik, Toila vald, Ida-Viru maakond Postiindeks: 41726 Pangakonto: EE102200221050649973 Konto omanik, millele rakendusüksus teostab Jah toetuse makseid, on ka makse saajaks: Makse saaja pangas: Mittetulundusühing Voka jahtkond Ettevõtte suurus: Mikroettevõte Projekti kulude käibemaks: Jääb kulu tegija kanda Kaupade / teenuste ostmiseks, tööde tegemiseks Jah tuleb läbi viia riigihange: EMTAK põhitegevusala: 01701 (Jahindus ja seda teenindavad tegevusalad) Kontaktisikud Nimi Ametikoht Roll Telefon E-post Isik soovib saada teavitusi e-postile Mihkel Laan projektijuht Projektijuht +3725297984 [email protected] Jah Isikukood: 38009172711 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kirjavahetus Projekt Maksetaotlus Aruanne Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Kalle Pirk volitatud isik Kontaktisik +3725024714 [email protected] Jah Isikukood: 36901150240 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kirjavahetus Projekt Maksetaotlus Aruanne Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Toomas Tint Sisestaja Ei Isikukood: 36408022238 Objektid mille menetlemisest kasutajat teavitatakse: Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Üldandmed Lehel saate sisestada projekti üldandmed ja info selle kohta, kas olete saanud või taotlenud käesoleva projektiga sisuliselt seotud tegevuste elluviimiseks toetust teistest allikatest. Toetust ei saa taotleda kulule, mida on juba teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi vahenditest rahastatud. Projekti üldandmed Projekti number: 2021-2027.6.01.24-0209 Projekti nimi: Jahi- ja õppehoone rajamine Konju lasketiiru Projekti algus ja lõpp: 01.01.2024 - 30.04.2026 Taotlusvoorust tulenevad andmed Taotlusvoor: 6.1.11 ÕÜF Ida-Viru piirkondlikud algatused - suurprojektid - 30.11.2023-31.05.2024 Käesoleva projektiga seotud toetused Kas taotleja on rakendanud või taotlenud Ei vahendeid käesoleva projektiga sisuliselt seotud (k.a jätkutegevused) tegevuste rahastamiseks?: Partnerid ja makse saajad Lehel saate sisestada projekti elluviimisesse kaasatud partnerid ja nende kontaktisikud. Kohustuslik on sisestada partnerid, kes panustavad projekti rahaliselt või kelle kulusid projektist hüvitatakse. Siin sisestatud andmetega eeltäidetakse rahastajate leht. Kõik taotluse juurde kontaktisikuks märgitud isikud näevad antud taotlust e-toetuse keskkonna kaudu ning saavad taotlust enne selle ametlikku esitamist muuta ja allkirjastada ning esitada. Partnerid, makse saajad ja nende kontaktisikud Nimi Nimi pangas Registri- Roll Telefon E-post /isikukood Mittetulundusühing Voka Mittetulundusühing Voka Makse jahtkond jahtkond 80314770 saaja Pangakonto: EE102200221050649973 Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Kontaktisiku täpsustus: Lisadokumendid: Näitan: 10 Kokku: 1 Sisu Lehel saate kirjeldada projekti, tuues välja projektile sõnastatud eesmärgi ja tulemuse, projekti tegevused koos väljunditega ning nende saavutamise mõõdikud. Samuti saate määratleda projekti seotuse valdkonnaga, millesse projekt panustab. Siin lehel sisestatud projekti väljundite kohta tuleb järgmistel lehtedel sisestada lisaandmeid. Projekti valdkonnad Valdkond, millesse projekt panustab: Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Projekti väljund: Põhivarainvesteering Projekti asukoht Projekti asukoha tüüp: Aadress Aadress: Õppepolügooni, Konju küla, Toila vald, Ida-Viru maakond Projekti kirjeldus Olemasolev olukord ja ülevaade projekti Jahipidamine on üks pikemaajalisi kogukondlikke ühistegevusi inimkonna ajaloos. vajalikkusest: Ida- Virumaa kaasaegse jahinduse ajalugu algas 1948. aastal, kui moodustati Põlevkivi basseini jahiselts, millest kasvas välja Ida-Viru Jahimeeste Selts, kes pidas eelmisel aastal (2023) oma organisatsiooni 75 juubelit. Ida-Viru Jahimeeste Selts (IVJS) koosnes varasemalt eraisikutest (jahimeestest), kes olid koondunud kindlatesse jahtkondadesse, mis olid IVJS struktuuriüksused. Ka Voka jahtkonna jahimehed tegutsesid eelnevalt sellises struktuurilises vormis. Alates 2019. aastast reorganiseeriti Ida-Viru Jahimeeste Selts juriidiliste isikute MTÜ-ks. IVJS jahtkonnad moodustasid eraldi MTÜ-d ning koondusid nüüd juba MTÜ-dena Ida-Viru Jahimeeste Seltsi. Kokku tegutseb Ida-Viru Jahimeeste Seltsi moodustavates MTÜ-des Ida- Virumaal u 600 jahimeest. MTÜ Voka jahtkond tegutseb MTÜ-na juba aastast 2010. MTÜ liikmete arv on hetkeseisuga 32. Eestis esitab riik teadlaste ettepanekul jahipidamisalase tellimuse ning vabatahtlikult koondunud jahimehed on kohustunud seda täitma. Piirkondlikud jahindusnõukogud, kuhu kuuluvad maaomanike, riigi ja jahimeeste esindajad, kooskõlastavad täpsemalt vajalikud küttimismahud, mis tagavad ulukipopulatsioonide tasakaalustatuse, loodusliku mitmekesisuse ning ulukikahjude talutaval tasemel hoidmise.  MTÜ Voka jahtkond jahindusalane tegevus hõlmab jahipidamist etteantud küttimismahtude täitmiseks, ulukihoolet (u 15 tonni vilja lisasöötmiseks), loomade loe ndust, loomade liikumismarsruutide suunamist jahindusalaste rajatistega (nt. soolakud, söödakohad, söödapõllud), liiklusohutuse parandamise tegevusi (ulukeid heidutavad autotulede peeglid teepiirdepostidel), jahindust tutvustavatel üritustel osalemist ja nende läbiviimist, laskevõistluste korraldamist ja laskekatsete vastuvõtmist. Samuti teeb MTÜ koostööd ülikoolidega viies läbi ulukite loendusi, võttes ja edastades erinevaid bioproove, tegeledes metssigade aafrika katku leviku seire ja takistamisega (metssigade vereproovid). MTÜ Voka jahtkond eripäraks on lasketiiru olemasolu, mis on aktiivses kasutuses. Konju lasketiiru baasil pakub MTÜ erinevaid tegevusvõimalusi: Laskmisvõimalust jahimeestel ja laskehuvilistele 100 m ja 50 m laskerajal, vajadusel ka taldrikute laskmist (relvaseaduse muudatused kohustavad relvaomanikke regulaarset tegema laskekatset, mis tähendab, et vajadus laskevõimaluste järele laksekatseks harjutamiseks kasvab oluliselt) Laskekatsete vastuvõtmist Ida-Virumaa (lähimad teised lasketiirud asuvad Maidlas ja Avinurmes) jahimeestelt (jahimehed peavad suurulukite laskmise õiguse saamiseks teostama iga kahe aasta järel laskekatse) Laskevõistluste läbiviimist Laskeharjutuste tegemise võmalust Politsei- ja Piirivalve Ameti ametnikele Kõigi nende tegevusvõimaluste pakkumiseks on vajalik kaasaegse jahi- ja õppehoone ehitamine, kus saaks teostada lisaks teenuste osutamiseks vajalikke tugitoiminguid. Hetkel vastav võimalus sisuliselt puudub, kuna olemasolev jahihoone on täielikult amortiseerunud. Projekti eesmärk ja tulemused: Projekti otsene eesmärk on rajada Konju lasketiiru jahi- ja õppehoone, kus on võimalik läbi viia erinevaid koolitusi, seminare, sündmusi, nõupidamisi ja koosolekuid. Projekti väljundiks on toimiv ja sisustatud jahi- ja õppehoone Konju lasketiirus. Projekti tulemuseks on jahi- õppehoones ja Konju lasketiirus läbi viidud koolitustel, seminaridel, nõupidamistel, sündmustel, koosolekutel jms osalenud inimeste arv. Proj ekti mõjuks on Ida-Virumaa jahi- ja loodushuviliste ning laskehuviliste kogukonna tugevam sidusus ning parem arusaamine õiglasest üleminekust ning põlevkivi kaevandamisest ja kasutamisest väljumisest. Tulemuste ja mõju täpsem kirjeldus Projektiga seotud kogukond on harjunud koos käima, Konju lasketiirus on praeguseks olemas vana lasketiiru maja, mis ehitati 1980. aastal ning, mis tänapäevaks on kasutamiskõlbmatuks muutunud ning reostab keskkonda. Projekti raames vastav hoone lammutatakse ning selle asemel ehitatakse uus. Projekti järgselt pakub Konju lasketiiru uus jahi- õppehoone piirkonna jahimeestele, jahindus- ja loodushuvilistele praktilist võimalust aruteludeks, ühissündmuste korraldamiseks, asjakohastel koolitustel osalemiseks jne. Piirkonna lastele ja noortele pakutakse rajatava jahi- õppehoone baasil erinevaid loodushariduse, looduslikku mitmekesisust tutvustavaid ja loodusteadmisi toetavaid tegelus- ja õppeprogramme. Projekti lühikokkuvõte avalikkusele: Käesoleva projekt eesmärk on Konju lasketiiru kaasaegse jahi- ja õppehoone rajamine. Uus hoone võimaldab MTÜ-l Voka jahtkond läbi viia erinevaid koolitusi, seminare, sündmusi, nõupidamisi jms.  Projekti kasusaajateks on MTÜ Voka jahtkond liikmed (32), Ida-Viru Jahimeeste Seltsi liikmed (u 600), piirkonna laskehuvilised (u 400) ning piirkonna omavalitsuste lasteaedade ja üldhariduskoolide õpilased. Projekti mõju meetme eesmärgile: Meetme eesmärk on parandada Ida-Virumaa elanikkonna sidusust ja toimetulekut kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis, pakkudes sihtpiirkonna elanikele võimalust kodanikualgatuste toetamise kaudu üleminekuprotsessi mõtestada, samuti luua sellele positiivset tähendust ning selles osaleda. Käesolev projekt vastab otseselt meetme eesmärgile suurendades piirkonna elanike sidusust, toetades kodanikualgatust ning luues erinevatele sihtrühmadele võimaluse selles osaelda. Seejuures on projekti mõju maakonna ülene. Täpsemalt suureneb erinevate sihtrühma sidusus järgnevalt: 1) Kohalik jahtkond ja selle liikmed saavad kaasaegsed tingimused kokkusaamiste, koolituste, seminaride ja erinevate sündmuste korraldamiseks, mis suurendab otseselt nende sidusust. Arvestades, et ligi pooled jahtkonna liikmed on kas otseselt või kaudselt seotud põlevkivikaevandamise või -töötlemisega, on nende positiivne kaasamine põlevkivist väljumise ja kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis vaieldamatult oluline. Lisaks saab välja tuua, et põlevkivitööstus on suuremas osas olnud seotud meestega, samuti on jahtkonna liikmeteks tavaliselt peamiselt mehed, mis samas on üks väheseid mehi ühendavaid suurema mastaabiga kogukonnategevusi. 2) Eelnev kehtib ka laiemas piirkonnas, kuna MTÜ Voka jahtkond hallata on ka Konju lasketiir - analoogsed mõjud on maakonna teistele jahimeestele ning laskehuvilistele, kes saavad Konju lasketiiru juures tänapäevase võimaluse erinevate koosolemiste korraldamiseks. 3) Tulevikkuvaatavalt on oluline ka laste ja noorte kaasamine läbi nende jaoks põnevate koostööalgatuste, mida MTÜ Voka jahtkond saab uue jahi- ja õppehoone baasil senisest oluliselt paremini pakkuda. Maakonna lasteaedade ja üldhariduskoolide lastele pakutakse erinevaid loodushariduse, looduslikku mitmekesisust tutvustavaid ja loodusteadmisi toetavaid tegelus- ja õp peprogramme, mis seob ka järelkasvu positiivselt ja tulevikkuvaatavalt kohaliku ja piirkondliku kogukonnaga. Projekti panus piirkonna võimesse tegeleda Käesolev projekt on seotud eelkõige kliimaneutraalsele majandusele kliimaneutraalsele majandusele ülemineku ülemineku keskkonna-alaste ja sotsiaalsete mõjudega. sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega: MTÜ Voka jahtkond jahimaad asuvad maa-aladel, mida mõjutavad erinevad põlevkivi kaevandamisega seotud mõjud. Kagupiirkonnas on osa jahimaadest rekultiveeritud põlevkivi karjäär (pealtkaevandatud ala) ja selle lähialad. Lääne pool asuvad jahimaad altkaevandatud aladel. Kokku on otseselt kaevandusalade mõjutustega u pool jahimaast. Seoses põlevkivi kaevandamise mahtude vähenemisega tekivad nendel maadel muutused eelkõige veereziimis, nt rekultiveeritud karjääri transheede täitumine veega, soostumisprotsessid, kui lõpetatakse vee väljapumpamine kaevandustest jms, mis mõjutavad loomapopulatsioone ning loovad uued väljakutsed ka piirkonna jahimeestele sundides ümber häälestama ja ümber õppima selleks, et tagada ulukipopulatsioonide tasakaalustatud areng. Samuti võib eeldada maastikulisi muutusi, kui põlevkivi kaevandamine lõpeb. Maastikul võivad tekkida langatused,  tekivad uued soostunud alad, mille ligipääsetavus saab olema problemaatiline. Kuidas see mõjutab ulukipopulatsioone on praegu ebaselge ning vajab edasist seiret. S elleks, et kohanemine toimuks kergemalt on jahtkonnal vaja väljakutseid ühiselt arutada ja lahendada. Selleks on aga vajalikud ruumid, mida saaks kasutada erinevate koolituste, seminaride, arutelude ja kogukonnaürituste läbiviimiseks. Seega mõjutab projekt otseselt piirkonna võimekust tegeleda kliimaneutraalsele majandusele ülemineku keskkonnaalaste mõjudega - fookuses on küsimus, kuidas tegeleda jahinduse ja loomapopulatsioonide kestliku arenguga olukorras, kus põlevkivi sektorist väljumine muudab otseselt seniseid ökosüsteeme. MTÜ Voka jahtkond pakub piirkonna elanikele hobitegevuste ja vabatahtliku töö võimalusi. Arvestades põlevkivi kaevandamise ja töötlemise kokku tõmbumist omandab ligipääs oma huvide põhisele hobi- ja vabatahtlikule tegevusele olulise rolli piirkonna elanike vaimse tervise toetamisel. Koosolemine, suhtlemine, looduses viibimine, kogukonnaürituste läbiviimine aitavad inimestel paremini hakkama saada regiooni majandusmudelis toimuvate muutustega ning toetavad neid ka siis, kui kaovad võimalused töötamiseks harjumuspärases sektoris ja töökohal. MTÜ liikmeskonnas on liikmeid, kes on otseselt seotud põlevkivisektoriga (töötavad valdkonnas), samuti neid, kes ühel või teisel viisil ja mahus pakuvad põlevkivisektori ettevõtetele teenuseid või tegelevad kaevandamisest mõjutatud maadel põllumajandu se või metsandusega. Hinnanguliselt võib arvata, et u 50% Konju lasketiiru kasutajatest on otseselt või kaudselt seotud maakonna põlevkivisektoriga või kaevandamise mõjudega, mistõttu on oluline, et neile oleks muudatuste ajal kogukondlik tugi. Uus jahi- ja õppehoone "ei teki tühjale kohale", vastav kogukond on ka varasemalt harjunud koos käima. Konju lasketiirus on praeguseks olemas vana lasketiiru maja, mis ehitati 1980. aastal ning mis on tänaseks kasutamiskõlbmatuks muutunud ning reostab keskkonda. Jahtkond on PRIA toel ehitanud ulukite esmakäitlushoone, kuid käesolevas projektis toodud vajadusi ei suuda see rahuldada, kuna tegu on üsna kitsa funktsiooniga tehnoloogilise objektiga. Samuti puudub täna võimalus viia piirkonna lastele ja noortele suunatud loodus- ja keskkonnahariduslikke sündmusi siseruumides. Seega on kogukond hetkel sisuliselt "lageda taeva all". Sihtgrupiga on MTÜ tegelenud aktiivselt ka varem (vt nt https://www.err.ee/899895/toila-lapsed-tutvusid- jahimeeste-ametiga), kuid uus hoone loob võimaluse seda teha oluliselt rohkem ja tõhusamalt. Uus jahi- ja õppehoone loob seega otseselt eeldused piirkonna ja kogukonna sotsiaalse sidususe kasvatamiseks - tekib aastaringselt kasutatav kooskäimiskoht, mis on on MTÜ Voka jahtkond liikmete kõrval oluline ka teistele jahtkondadele, piirkonna laskehuvilistele, maakonna lastele ja noortele jne. Tööhõivealases ja majanduslikus vaates projektil otsesed mõjud puuduvad. Projekti tulemuste jätkusuutlikkus: MTÜ Voka jahtkond ligi 15 aasta pikkune tegevus on tõestanud, et tegu on jätkusuutliku organisatsiooniga, millel on konkreetne strateegia ja tegevusplaan, jätkusuutlik majandamise mudel ning selge roll kogukonnas ja ühiskonnas laiemalt. MTÜ-l on kinnitatud missioon, mille järgi on joondatud tegevused, samuti on MTÜ põhitegevuse tulem olnud läbi aastate positiivne. Organisatsiooni tulude struktuur on mittetulundussektori kohta mitmekesine. Tulud koosnevad nii liikmemaksudest, annetustest ja toetustest, ettevõtlusest kui ka finantsinvesteeringutest. MTÜ tugevuseks on ka oma lasketiiru olemasolu, mida kasutatakse võistlusteks ja laskekatsete läbiviimiseks ning mis aitab tagada majanduslikku jätkusuutlikkust. Tiiru renditakse välja ka nt Politsei- ja Piirivalve Ametile. Tulenevalt mitmekülgsest tegevusplaanist ei ole MTÜ tegevus piiratud ainult liikmeskonnaga (32), vaid see puudutab otseselt piirkonna laskehuvilisi (u 400), Ida-Viru Jahimeeste Seltsi liikmeid (u 600), aga ka piirkonna lapsi ja noori (loodushariduslikud tegevused). Eelpool kirjeldatu kokku aitab tagada projekti tulemuste sisulise jätkusuutlikkuse - kaasaegne jahi- õppehoone võimaldab MTÜ-l seniseid tegevusi veelgi laiendada ja kogukonda aktiviseerida, kuna võrreldes varasemaga luuakse kvalitatiivselt täielikult uus olukord.  Projekti tulemused on jätkusuutlikud ka finantsiliselt - MTÜ-l on läbi aastate olnud positiivne tegevustulem, mis võimaldab katta ka käesoleva projekti raames omafinantseeringuks kasutatava laenumakse. MTÜ-l seni pikaajalised kohustised puuduvad (bilanss võrdub sisuliselt netovaraga), mistõttu ei ole laenukapitali kaasamine probleemiks. Projekti raames rajatava jahi- ja õppehoone majandamisega kaasnevad kulud pole väga suured, need kaetakse täiendavate tulude baasil (maja rent sündmuste läbiviimiseks jms). Maja igapäevane haldamine ei eelda täiendavat tööjõudu, selle käigushoidmine ja korrashoid tagatakse igapäevaselt liikmete poolt. Kuna tegu on kompaktse ja energiatõhusa hoonega (köetav pind on vähem kui 200 m2, A-energiaklassi hoone), pole selle iga-aastased majandamiskulud suured - kasutatakse maakütet, mis on väga ökonoomne, vesi tuleb oma kinnistul olevast puurkaevust, kanalisatsioon lahendatakse lokaalselt kinnise mahutiga. Hoonega seotud majanduskulude suurusjärk jääb aastas eelduslikult 5000 euro juurde. Vastava kulu katmine on igal juhul MTÜ-le jõukohane, eesmärk on see katta täiendavatest tuludest, kuid vajadusel on võimalik selleks kasutada ka MTÜ muid vahendeid. Projekti eeltingimused: Projekti elluviimiseks on täidetud kõik eeltingimused ning teostatud on kõik vajalikud eeltööd, sh: Kinnistu, kus investeering on kavas teostada, kuulub taotlejale (MTÜ Voka jahtkond) Olemasoleva amortiseerunud hoone lammutamiseks on koostatud lammutusprojekt ning saadud lammutusluba Uue jahi- ja õppehoone rajamiseks on koostatud ehituslik põhiprojekt ning saadud ehitusluba, mis võimaldab projekti positiivse otsuse korral koheselt läbi viia ehitushanke Kõikideks projekti raames kavandatud tegevusteks (taotluse koostamine, lammutamine, ehitamine, ehituse omanikujärelevalve, hoone sisustamine, projektijuhtimine) on võetud põhjalikud hinnapakkumised või on ekspertide poolt koostatud maksumuskalkulatsioonid. Eelnevast tulenevalt on projekti eelarve realistlik ja kvaliteetne Projekti tarbeks on moodustatud pädev meeskond, kellel on nii sisulised kui ka tehnilised teadmised, mis on vajalikud antud projekti kvaliteetseks kavandamiseks ning edukaks elluviimiseks Projekti omafinantseeringu katmiseks on MTÜ üldkoosolek otsustanud kasutada omavahendeid ja laenukapitali (üldkoosoleku otsus lisatud taotlusele) Projekt on läbinud eelnõustamise ja saanud positiivse tagasiside Omafinantseeringu allikad: Projekti omafinantseeringu tagamine on kavandatud järgnevalt: 50% kaetakse MTÜ omavahenditest; 50% osas kaasatakse laenukapital. MTÜ üldkoosolek on kinnitanud omafinantseeringu katmise omavahendite ja laenukapitali baasil. Projekti ettevalmistamise raames toimusid konsultatsioonid pankadega, kellel on valmisolek MTÜ-le laenu anda (tagatis on olemasolev kinnistu). Põhjendus ettemakse taotlemisel: MTÜ-l sellises mahus vabad vahendid, mis võimaldaksid ehitustegevuse koheselt katta, puuduvad. Projekti kogumaht on suurusjärgus 0,6 miljonit eurot, mis tähendab, et ehitaja poolt esitatud arved võivad kõige aktiivsemal ehitusperioodil ulatuda suurusjärku 100 000 eurot või enam. Vajadusel oleks võimalik nende tasumiseks kasutada pankade poolt pakutavat sildfinantseerimist, kuid sellega kaasnevad täiendavad intressikulud. Kuna omafinantseeringu katmiseks kaasatakse samuti  laenukapitali, millega kaasneb intressikulud, on majanduslikult mõistlik taodelda ettemaksu, mis on meetme tingimustest lähtuvalt lubatud. Nii jääb ära projekti täiendav sildfinantseerimise kulu ja organisatsioon ei pea võtma lisaks omafinantseeringuga seonduvale täiendavat finantskulu. Projekti tegevuste valiku põhjendatus: MTÜ Voka jahkond on jätkusuutlik organisatsioon, kelle missioon on jahindusega seonduva mõtteviisi propageerimine Ida-Virumaal ja Eestis. MTÜ on jahindusalane /jahindust propageeriv organisatsioon, mis koondab enese alla inimesi, kes on huvitatud jahindusest, keskkonnahoiust, jahindusmaastiku jätkusuutlikuses kaasa rääkimisest ning keskkonnahoiu ja keskkonnateadlikkuse propageerimisest kaaskodanike seas. Ühingu eesmärgiks on ka osaleda jahimehe oskuste ja teadmiste täiendamises erinevate ürituste ja ettevõtmiste näol. Samuti on jahtkond ise aktiivselt korraldanud erinevaid üritusi, koolitusi, teabepäevi ning kogunud materjali nii teadustööks kui jahisaagi kasutamise ja väärindamise populariseerimiseks. Organisatsioonil on oma strateegia ja tegevuskava, mis on koostatud aastateks 2022- 2025. Tegevuskava näeb ette laskevõistluste korraldamist, ulukiseire läbiviimist, ulukihoolet, ulukite küttimist, kokkutulekute korraldamist, loodusõppe tundide läbiviimist lastele ja noortele, jahitrofeede väärindamist ja palju muud. Kõige eelneva teostamiseks on aga hädavajalik kaasaegne jahi- ja õppehoone olemasolu, mis on ka organisatsiooni arengukavas määratletud strateegiliseks tegevuseks, mis aitab tagada organisatsiooni tegevuse ja jahinduse jätkusuutlikkuse ning laiemalt toetab kogukondade tugevdamist nii piirkondlikus kui ka sihtrühmapõhises (jahimehed, laskehuvilised, loodusharidusest huvitatud lapsed ja noored) vaates. Projekti meeskond: Projekti meeskonda kuuluvad järgmised liikmed: Toomas Tint (MTÜ Voka jahtkond juhatuse liige) - Toomas Tint on igapäevaselt Liisbet Betoon OÜ tootmisjuht, kellel on pikaajalise kogemus ehitusvaldkonnas. Toomase poolt varasemalt elluviidud projektiks on nt Voka jahtkonna esmakäitlushoone ehitamine. Käesoleva projekti raames on Toomase ülesandeks selle tehniline ettevalmistamine (sh ehitusprojekti koostamise koordineerimine, eelarvekalkulatsioonide ja hinnapakkumiste võtmine/koordineerimine, vajalike lubade taotlemine) ning osalemine projektitaotluse ettevalmisel. Projekti elluviimisel on Toomase ülesandeks nn tellija esindaja rolli täitmine tagamaks kõigi vajalike toimingute (sh hangete läbiviimine, ehitustegevuse igapäevane korraldamine jms) kvaliteetne ja õiguspärane teostamine. Kalle Pirk (MTÜ Voka jahtkond liige) - Kalle Pirk on igapäevaselt Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledzi Põlevkivi kompetentsikeskuse juhataja ning omab seega arendusorganisatsiooni eestvedamise ja administreerimise kogemust. Tema suurimaks varasemalt teostatud projektiks on põlevkivi kompetentsikeskuse arendamine. Käesoleva projekti raames on Kalle ülesanne selle sisuline ettevalmistamine koostöös projektimeeskonna teiste liikmetega Mihkel Laan (OÜ Cumulus Consulting juhatuse liige, konsultant) - Mihkel Laan on töötanud igapäevaselt konsultandina alates 2004. aastast nõustades nii avaliku, era- kui ka kolmanda sektori asutusi arendustegevuste kavandamisel ja elluviimisel. Käesoleva projekti raames on Mihkli ülesanne projektitaotluse ettevalmistamine koostöös MTÜ Voka jahtkond esindajatega. Vajadusel kaasatakse projektimeeskonda ka teisi MTÜ Voka jahtkond liikmeid. Eelnevast tulenevalt on tagatud projekti elluviimiseks vajalik kompetents, sh nii sisuliselt, ehitus-tehniliselt kui ka administratiivselt. Projekti põhitegevuste teostajad (lammutustööd, ehitustööd, sisustus, omanikujärelevalve) leitakse hangetega. Hangete läbiviimisel võetakse aluseks "Juhis ostumenetluste läbiviimiseks toetuse saajatele, kes ei ole hankijad". Vastava juhendi kohaselt korraldatakse ostumenetlus  kõigi tööde osas, mille käibemaksuta maksumus ületab 20 000 eurot, sh viiakse hanked, mille eeldatav maksumus ületab 60 000 euro piiri, läbi riigihangete registri kaudu. Projekti riskide kirjeldus: Projektiga kaasnevad riskid on jaotatud kaheks - elluviimisega seotud ning tulemuste ja mõjuga seotud riskid. Järgnevalt on analüüsitud peamisi riske, sh nende realiseerumise tõenäosust, mõju ning riskide vältimise ja maandamise meetodeid. 1. Projekt elluviimisega seonduvad riskid ​Projekti tehniline ettevalmistus pole piisavalt kvaliteetne, mistõttu projekti elluviimine takerdub ehitustehniliste küsimuste taha (tõenäosus: väike; mõju: keskmine) - risk on maandatud, kuna projekt on põhjalikult ettevalmistud, koostatud on nii lammutusprojekt vana hoone lammutamiseks kui ka ehituslik põhiprojekt uue hoone rajamiseks. Mõlemale projektile on väljastatud ka ehitusload, mis tähedab, et projekti saab hangete läbiviimise järgselt koheselt ellu viia. Projekti meeskond pole piisavalt kompetentne, mistõttu projekti elluviimine ei õnnestu soovitud kava kohaselt (tõenäosus: väike; mõju: keskmine) - risk on maandatud, kuna projekti meeskonda on kaasatud piisav kompetents, sh on arvestatud, et oleks tagatud nii ehituslik, sisuline kui ka projekti administratiivseks juhtimiseks vajalik teadmine (vt ka projekti meeskonna kirjeldus). Projekti eelarve osutub hangete läbiviimiseks järel kallimaks (tõenäosus: keskmine; mõju: keskmine) - riski maandamiseks võeti taotluse koostamise raames igale projekti tegevusele detailne hinnapakkumine, mis annab kindluse, et eelarve on realistlik. Juhul, kui hangete läbiviimise tulemusena osutub projekt siiski kallimaks, kaetakse täiendav omafinantseering MTÜ poolt. Projekti ehitustööd ei ole piisavalt kvaliteetsed ja/või ei ole nende teostajal piisavalt suutlikkust neid kvaliteetselt ja tähtajaliselt ellu viia (tõenäosus: keskmine; mõju: keskmine) - riski maandamiseks viiakse projekti positiivse rahastusotsuse korral läbi põhjalikult ja rahastajaga kooskõlastatult ettevalmistatud riigihange, mis valmistataks ette lähtuvalt vastavast juhendist ja mis välistab nõuetele mittevastavad pakkujad. Eraldi ostetakse sisse ehituse omanikujärelevalve teenus, mis tagab tööde pideva kontrolli ja vajadusel kiire sekkumise, samuti osaleb järelevalves pidevalt tellija esindaja. Projekt ei püsi erinevate tegurite koosmõjul ajakavas, nt hanked vaidlustatakse vms (tõenäosus: keskmine; mõju: keskmine). Kuigi tegu ei ole suure ega keerulise objektiga, on projekti ajakavas igaks juhuks ettenähtud ajavaru, mis võimaldab hangete takerdumise või ehitustegevuse raames ilmnenud objektiivselt ettenägematute asjaolude ilmnemisel kasutada varuaega, mis on projekti ajakavasse sisse arvestatud. Äärmisel juhul on võimalik projekti ka pikendada, kuna vahendite kasutamise tähtaeg on 31.08.26, samas peaks projekt kõigi eelduste kohaselt olema lõpetatud 30.04.26. 2. Projekti tulemuste ja mõju saavutamisega seotud riskid ​Projekti raames rajatavas jahi- ja õppehoones ei ole piisavalt kasutust, objekt jääb valmimise järel seisma (tõenäosus: väike; mõju: suur) - risk on sisuliselt maandatud, kuna MTÜ Voka jahtkond tegevus on olnud läbi aastate aktiivne. Riski maandab ka asjaolu, et objekti on kavandatud kasutada väga erinevatel otstarvetele ning erinevate sihtrühmade poolt - lisaks MTÜ liikmeskonna kokkusaamistele saavad seda kasutada teised jahtkonnad, laskekatsetel osalejad ja teised laskehuvilised, piirkonna lapsed ja noored (loodusharidus) jne. Vajadusel aitab riski maandada jahi- ja õppehoone täiendav reklaamimine uutele sihtrühmadele.  Projekt jääb ühe kitsa huvigrupi kasutusse, selle puudub laiem ühiskondlik ja kogukondlik mõju (tõenäosus: väike; mõju: keskmine) - jahipidamine on sisuliselt ainukene traditsiooniline meestele suunatud kogukondlik tegevus, mis on pidevalt toimiv, kus on osalejaid väga erinevatelt elualadelt ning mida on võimalik kestlikult ilma täiendava finantsabita korraldada. Lisaks on MTÜ Voka jahtkond olnud aastaid oluliselt laiema tegevusega, kui ainult oma liikmetele suunatud. Loodushariduslike tegevuste läbiviimine lastele ja noorte, laskevõistuste korraldamine jms aitavad tagada projekti laiaulatuslikuma mõju ühiskonnas. Projekti kasusaajad: Ida-Virumaa elanikud Projektist saadav kasu kohalikule kogukonnale: Käesolev projekt aitab otseselt suurendada Ida-Virumaa elanikkonna sotsiaalset sidusust ning seda mitmel tasandil: 1) MTÜ Voka jahtkond liikmete (32) ning nendega seotud inimeste jaoks muutub senine kogukondlik tegevus täielikult - tekib aastaringselt kasutatav kaasaegne kooskäimiskoht, mis kahtlusteta suurendab jahtkonna liikmete ja nendega otseselt seotud isikute (nt perekonnaliikmed) sidusust. Rajatavat jahi- ja õppehoonet saab kasutada seltsi kooskäimisteks, koolitusteks, seminarideks jms. Samas ei piirdu mitmed kogukondlikud tegevused ainult jahtkonna liikmete ja nende lähedastega - jahtkond on ka varasemalt korraldanud nii vallaüleseid kui piirkonnaüleseid sündmusi (nt metsarahva päev, vt https://www.ejs.ee/konju-lasketiirus-toimus- metsarahva-paev/). 2) Kuna MTÜ Voka jahtkond omab ka Konju lasketiiru (asub samal kinnistul), saavad projektist otseselt kasu ka piirkonna laskehuvilised (u 400) ning Ida-Virumaa Jahimeeste Seltsi liikmed (u 600). Konju lasketiir on Ida-Viru maakonnas oluline spordiobjekt, kus saab teha lasketrenni ning kus viiakse läbi laskevõistlusi. Laskmisvõimalus on vajalik ka jahimeestele teistest piirkondadest (jahimehed peavad suurulukite laskmise õiguse saamiseks teostama iga kahe aasta järel laskekatse). Vastavat taristut kasutab laskeharjutuste tegemise jaoks ka Politsei- ja Piirivalve Amet. Selles vaates teenindab objekt Toila valla laskehuviliste kõrval kogu Ida- Virumaa idaregiooni (Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe) ja keskregiooni (Kohtla-Järve, Jõhvi), sest lähim lasketiir asub maakonna lääneservas Maidlas. Kokku moodustab Ida-Virumaa ida- ja keskregiooni elanikkond ligi 90% maakonna elanikest.Vastavale sihtgrupile tekib kaasaegse jahi- ja õppehoone näol võimalus oluliselt mugavamaks tegutsemiseks ning suurendab otseselt sihtrühma sidusust. 3) Maakonna lastele ja noortele (vanuses 5-19, kokku ligi 20 000, neist projekti otsene sihtgrupp puudutab eelkõige Ida-Virumaa keskregiooni, hinnanguliselt kaasatakse tegevustesse u 200 last ja noort aastas) luuakse rajatava jahi- õppekeskuse baasil erinevaid loodushariduse, looduslikku mitmekesisust tutvustavaid ja loodusteadmisi toetavaid tegelus- ja õppeprogramme. Jahtkonnal on ka varasemalt olnud koostöö piirkonna lasteaedade ja koolidega (vt nt https://www.err.ee/899895/toila-lapsed- tutvusid-jahimeeste-ametiga), kuid uue jahi- ja õppehoone toel on võimalik neid viia senisest oluliselt suuremas mahus hõlmates sisuliselt kogu Ida-Viru maakonda. Eelnevast tulenevalt saab väita, et projektil on selgelt nii kohalik kui ka ülemaakondlik mõju ning seda eelkõige sotsiaalse sidususe ning loodus- ja keskkonnahariduse vaates. Projekti kasusaajate asukoht: Piirkondlik Kasusaajate maakond: Ida-Viru maakond  Kasusaajate linn/vald: Alutaguse vald, Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn, Lüganuse vald, Narva linn, Narva- Jõesuu linn, Sillamäe linn, Toila vald Projekti kasusaajate täpsustus: Projekti otsesteks kasusaajateks on: MTÜ Voka jahtkond liikmed - 32 Ida-Viru Jahimeeste Seltsi liikmed – u 600 Piirkonna laskehuvilised – u 400 Piirkonna lapsed ja noored (maakonna lasteaiad ja koolid) – 2023. a kokku Ida- Virumaal 19 429 last ja noort vanuses 5-19 aastat, neist otseseks sihtgrupiks on u 200 last ja noort, kes kaasatakse iga-aastaselt MTÜ tegevustesse Projekti kaudseks kasusaajaks on kõik maakonna elanikud/laiem üldsus - seda erinevate kaasamisürituste raames. Omandisuhte kirjeldus: MTÜ Voka jahtkond on kinnistu, kuhu on kavandatud jahi- ja õppehoone, omanik (tun nus: 80201:002:0533). Taotlusele on lisatud väljavõte Kinnistusraamatust. Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Kinnistusraamat. Omandisuhtega seotud Väljavõte 02.04.2024 Mihkel Laan 18.5 KB pdf dokumendid Kinnistusraamatust Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht MTÜ Voka jahtkond Kinnituskiri Üldkoosoleku otsus omafinantseeringu 20.05.2024 Mihkel Laan 211.9 KB 13_0... kinnituse kohta Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Mittetulundusuhing_Vok... Põhikirja koopia 20.05.2024 Kalle Pirk 147.9 KB Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Mittetulundusuhing_Vok... Põhikirja koopia Põhikiri 02.04.2024 Mihkel Laan 105.5 KB Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht P2306_PP_AR-_JAHIMAJA.... Eelprojekt Arhitektuurne põhiprojekt 02.04.2024 Mihkel Laan 9.8 MB S2302_PP_EK_JAHIMAJA.a... Eelprojekt Põhiprojekt 02.04.2024 Mihkel Laan 3.3 MB C23000_EP_EK-3-01_Sele... Eelprojekt Lammutusprojekt 07.04.2024 Mihkel Laan 1.6 MB K_320_Õppepolügooni.pd... Eelprojekt Ehitusluba 20.05.2024 Mihkel Laan 303.7 KB K124_23052023.pdf Eelprojekt Lammutusluba 20.05.2024 Mihkel Laan 300.4 KB Milline on projekti CO2 jalajälje hindamise Kliimakindluse hindamise metoodika kohaselt on antud projekti tulemus VÕI selgitus, miks ei ole vaja seda puhul tegu valdkonnaga „kinnisvaraarendus“, millele ei ole vajalik hinnata?: CO2-jalajälje hindamine. Kas projektis esineb märkimisväärseid Ei kliimariske (keskmise või suure mõjuga  kliimaohud)?: Kui esineb märkimisväärseid mõjusid, siis milliseid leevendusmeetmeid või kohanemislahendusi plaanitakse rakendada (või on rakendatud) nende maandamiseks?: Kas projekt hõlmab fossiilsete kütuste kasutust?: Ei Näitajad Lehel saate sisestada info selle kohta, milliseid näitajaid kasutate kavandatud muutuste ning väljundite loomise mõõtmiseks. Samuti tuleb iga näitaja juures tuua välja muutust mõõtev kogus (numbriliselt), mida projekti elluviimisel kavandatakse saavutada. Projektis saavutatava muutuse tulemuse näitaja on lehel automaatselt olemas ning sellele tuleb lisada projektipõhised väärtused. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Näitaja nimetus Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Põhivarainvesteering Rajatud avalikkusele suunatud objektide arv Objektide arv 0,00 1,00 Osalevate organisatsioonide arv Organisatsioonide 0,00 1,00 arv Valdkonna ülesed näitajad Osalenud organisatsioonide rahastus, mis täiendab toetust Euro 0,00 122 545,00 Kas projekt panustab näitajasse "ligipääsetavuse Projekti raames rajatav hoone lähtub universaalse disaini põhimõtetest, mõõdik“?: mis tähendab, et objektile on tagatud ligipääs ka erivajadustega inimestele. Seega panustab projekt positiivselt ligipääsetavuse tagamisse. Kas projekt panustab näitajasse „soolise Projektil on positiivne mõju soolisele võrdõiguslikkusele. Voka jahtkond võrdõiguslikkuse indeks“?: on avatud MTÜ, kuhu võivad liikmeks astuda nii mehed kui ka naised. Kuigi ajalooliselt on jahtkondade liikmeteks olnud eelkõige mehed, toetab MTÜ Voka jahtkond nii meeste kui ka naiste kaasamist võrdsetel alustel. Projekti raames rajatav jahi- ja õppehoone on sihtgruppidele mõeldud kasutamiseks sõltumata soost. Kas projekt panustab näitajasse „hoolivuse ja MTÜ Voka jahtkond on ligi 15 aastase tegevusajalooga koostöömeele mõõdik“?: organisatsioon, mis tegutseb vabatahtlikkuse alusel ning mis on selge missiooniga ühing. Käesoleval projektil on otsene positiivne mõju koostöötegevuste edendamisele ning seda nii MTÜ vaates kui ka laiemalt. Projekti raames rajatakse uus jahi- ja õppehoone, mida saavad koosloomelisteks tegevusteks kasutada erinevad sihtgrupid (lisaks MTÜ-le, laskehuvilised, loodushuvilised (sh piirkonna lapsed ja noored) jne). Võrreldes varasemaga luuakse kvalitatiivselt uus olukord, mis võimaldab edasi arendada nii seniseid kogukondlikke algatusi kui ka käivitada uusi. Kas projekt panustab näitajasse „Vabatahtlikus Projekt panustab otseselt näitajasse, kuna uus ja kaasaegne jahi- ja töös osalemise määr“?: õppehoone loovad eeldused MTÜ Voka jahtkonna edasiseks kestlikuks arenguks, sh tänase liikmeskonna aktiviseerimiseks, uut liikmete lisandumiseks, tegevuste laiendamiseks jne. Traditsioonilise jahinduse kõrval panustavad MTÜ liikmed juba täna erienvatesse vabatahtlikesse algatustesse (loodusharidus, kogukondlikud sündmused jms). Uue hoonega tekib võimalus teha arenguhüpe, mis tähendab nii senise tegevuse mahu kasvatamist kui ka uusi algatusi. Kas projekt panustab näitajasse Projekt panustab otseselt näitajasse "Elukeskkonnaga rahul või pigem "Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate rahul olevate elanike osatähtsus", kuna luuakse mitmeotstarbeline elanike osatähtsus"?: taristu, mis pakub nii vaba aja tegevusvõimalusi kogukonnale kui ka hariduslikku sisu. Kogukonnale suunatud tegevusvõimaluste pakkumine uuel tasemel tähendab ka suuremat rahuolu kohaliku elukeskkonnaga ning seda nii kohalikul kui ka maakondlikul tasandil (nt laskehuviliste osas). Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide Rajatav jahi- ja õppehoone on A-energiaklassile vastav, kasutatakse indeksis: projekti panus keskkonna- ja ökonoomset maakütet ning tegu on keskkonnasõbraliku ehitisega. kliimaeesmärkide saavutamisse: Kas valmiv ehitis on vastavuses kvaliteetse Jah ruumi aluspõhimõtetega?: Selgitus ehitise vastavuse kohta kvaliteetse Käesoleva projekti raames rajatav jahi- ja õppehoone lähtub tervikuna ruumi aluspõhimõtetele: kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest, sh aja- ja asjakohasus, otstarbekus, kohandatavus, säästlikkus ja tõhusus, kliimakohasus ja keskkonnasõbralikkus, ohutus ja tervislikkus, ligipääsetavus, sotsiaalne sidusus, mitmekesisus, eristatavus ja kohataju, pärandisõbralikkus ja esteetika. Jahi- ja õppehoone näol on tegu hoonega, mis vastav A-energiaklassile, on ligipääsetav, sobib keskkonda, toetab traditsioonilisi tegevusi ja uusi algatusi (toetab sotsiaalset sidusust) ning on loogiline investeering, pidades silmas kogukondade vajadusi. Kas taristuinvesteeringu puhul on vajalik läbi Ei viia CO2 jalajälje hindamine: Põhjendus, miks CO2 jalajälje hindamine ei ole Kliimakindluse hindamise metoodika kohaselt on antud vajalik: projekti nägol tegu valdkonnaga „kinnisvaraarendus“, millele ei ole vajalik CO2-jalajälje hindamine. Kas projekt on seotud fossiilkütuste otsese Ei kasutusega?: Kas on läbi viidud kliimamuutustega Jah kohanemise ja kliimaohtude mõju hindamine?: Projekti mõju kliimaeesmärkidele: Projekt ei mõjuta märkimisväärselt kliimaeesmärke, kliimaohtude tabel on lisatud taotlusele Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Kliimaohtude Kliimariskide hindamise Kliimaohtude mõju 21.05.2024 Mihkel Laan 27.8 KB mõju_piir... aruanne hindamise tabel Tegevused Lehel saate sisestada projekti tegevused ning nende elluviimise alguse ja lõpu. Projekti tegevused peavad jääma projekti elluviimiseks kavandatud ajaraami. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (2021-2027.6.1.11) Projekti tegevuse Projekti tegevuse nimetus Planeeritud algus Planeeritud lõpp tunnus Põhivarainvesteering 5 Materiaalse põhivara soetamine 01.09.2024 30.04.2026 Tegevuse täpsustus: 1. Olemasoleva amortiseerunud hoone lammutus 2. Uue jahi- ja õppehoone rajamine 3. Ehituse omanikujärelevalve teostamine Eelmainitud tegevuste jaoks on teostatud kõik vajalikud eeltööd - koostatud ehituslikud põhiprojektid, väljastatud lammutus- ja ehitusluba, koostatud põhjalik eelarvestus ning võetud ehituse omanikujärelevalve hinnapakkumine. Ehitustegevuse teostaja leitakse riigihankega, mis viiakse eelduslikult läbi 2024. a sügisel. Ehitustegevuseks on kavandatud 12 kuud (2025. a), täiendavalt on arvestatud ajakavasse varuaeg (4 kuud, jaanuar-aprill 2026), mida kasutatakse ettenägematute asjaolude puhul (nt ehitushanke korduv ebaõnnestumine vms). 6 Materjaalse põhivara ost 01.07.2025 30.04.2026 Tegevuse täpsustus: 4. Jahi- ja õppehoone sisustuse soetamine Tegevuse sisuks on jahi- ja õppehoone sisustamine, sh köögi paigaldamine koos tehnikaga. Vastav teenusepakkuja leitakse ostumenetluse raames eelduslikult 2025. a teises pooles. Juhul, kui ehitustegevuses esineb tõrkeid, jääb sisustuse tarne 2026. a esimesse kvartalisse. 7 Põhivarainvesteeringu ettevalmistustööd ja 01.01.2024 30.04.2026 projektijuhtimine Tegevuse täpsustus: 5. Taotluse ettevalmistamine 6. Ehitusmaksumuse kalkulatsiooni koostamine 7. Projektjuhtimine, sh hangete korraldamine ning aruannete ja maksetaotluste koostamine Taotluse ettevalmistamine teostati perioodil veebruar-mai 2024. Projektijuhi leidmiseks viiakse läbi täiendav konkurss peale positiivse rahastamisotsuse saamist. Taotluse ettevalmistamise raames telliti eraldi eelarvestajalt ka ehitusmaksumuse põhjalik eelkalkulatsioon, mis on projekti eelarve aluseks. Eelarve Lehel saate sisestada elluviidavate tegevuste eelarve ja lisatingimused projekti kohta. Üldtingimused Kulude tingimused: Taotletud toetuse määr (%): Kõigil tegevustel sama Kas projektiga teenitakse tulu?: Projektiga ei teenita tulu või tulu teenimise reeglid ei kohaldu Projekti maksumus Kogumaksumus (EUR): 612 722,93 Abikõlbliku kulu summa (EUR): 612 722,93 Taotletud toetuse määr (%): 80,00 Taotletav toetuse summa (EUR): 490 178,34 Omafinantseeringu summa (EUR): 122 544,59 Tegevuste eelarve Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Projekti Projekti tegevuse nimetus Kulu tüüp (määr %) Abikõlblik % tegevuse tunnus summa (EUR) Põhivarainvesteering 5 Materiaalse põhivara soetamine Otsene kulu (2%) 537 914,79 87,79 Eelarve rea täpsustus: Kulurea hulka kuuluvad: 1. Lammutustööd 2. Jahi- ja õppehoone ehitustööd 3. Omanikujärelevalve  6 Materjaalse põhivara ost Otsene kulu (2%) 38 332,96 6,26 Eelarve rea täpsustus: Kulurea hulka kuulub jahi- ja õppehoone sisutus, sh köök koos tehnikaga. 7 Põhivarainvesteeringu ettevalmistustööd ja projektijuhtimine Otsene kulu (2%) 24 461,00 3,99 Eelarve rea täpsustus: Kulurea hulka kuuluvad: 1. Taotluse koostamine 2. Ehituskulude eelarvestamine 3. Projektijuhtimine, sh hanked ja aruandlus Kokku (EUR): 600 708,75 98,04 Horisontaalsed kulud 9 Ühtse määra alusel kulu (Otsene kulu 2%) 12 014,18 1,96 Kokku (EUR): 12 014,18 1,96 VALDKOND KOKKU (EUR): 612 722,93 100,00 Kõigi tegevuste eelarve kokku ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 612 722,93 Failide lisamine Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht 6. Hinnakalkulatsioon Taotluse koostamise 20.05.2024 Mihkel Laan 118.1 KB Hinnapakkumine_Vok hinnapakkumine a ... 5.pakkumine MTÜ Hinnakalkulatsioon Köögi ja tehnika 20.05.2024 Mihkel Laan 243.2 KB Voka J... hinnapakkumine 3.Jahimaja - Hinnakalkulatsioon Omanikujärelevalve 20.05.2024 Mihkel Laan 267.4 KB õppehoone ... hinnapakkumine 4.pakkumine MTÜ Hinnakalkulatsioon Mööbli hinnapakkumine 20.05.2024 Mihkel Laan 266.3 KB Voka J... 2.Jahimaja õppehoone Hinnakalkulatsioon Ehitustööde eelarvestus 20.05.2024 Mihkel Laan 87.2 KB h... 1. Lammutustööde Hinnakalkulatsioon Lammutustööde 20.05.2024 Mihkel Laan 87.8 KB hinna... hinnapakkumine 7. Hinnakalkulatsioon Projektijuhtimisteenuse 20.05.2024 Mihkel Laan 51.8 KB Eelkalkulatsioon_pro... eelkalkulatsioon Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht Eelarve tabel-põhivara... Eelarve Projekti eelarve 20.05.2024 Mihkel Laan 34.0 KB Rahastajad Lehel saate sisestada info selle kohta, millises ulatuses taotleja ja partnerid projekti rahastavad. Regionaalareng - piirkondlikud algatused (6.1.11) Rahastaja nimi Rahastaja täpsustus Abikõlblik % summa (EUR) Mittetulundusühing Voka jahtkond 122 544,59 20,00 Omafinantseeringu summa (EUR): 122 544,59 20,00 Taotletud toetuse summa (EUR): 490 178,34 80,00 KOKKU (EUR): 612 722,93 100,00 Projekti rahastajad kokku ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 612 722,93 Võrdlus eelarve lehega ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 612 722,93 Esitamine Lehel saate üle vaadata sisestatud andmed pdf-failina, kontrollida esindusõiguse olemasolu ja esitada taotlust rakendusüksusele. Enne taotluse esitamist veenduge esindusõiguse olemasolus Äriregistri registrikaardilt. Vajadusel lisage volikiri taotluse lehele "Taotleja" vastava kontaktisiku juurde. Taotluse esitamisel veenduge, et teie arvutisse oleks paigutatud uusim ID-kaardi tarkvara. Tarkvara saab allalaadida siit. Rakendusüksusele esitatava projekti taotluse versiooni saate enne allkirjastamist ja saatmist alla laadida ja üle vaadata: taotlus_2021- 2027.6.01.24-0209_22052024_094537.pdf Volitused Kontrollige e-äriregistrist, kas Teil on äriregistri registrikaardi järgi õigus taotleja Mittetulundusühing Voka jahtkond (registrikood 80314770) esindamiseks: Kontrolli äriregistri registrikaarti siit. Taotlusele ei ole lisatud volituse faile. Kinnitused Palun tutvuge alljärgnevate tingimustega ning kinnitage, et olete nendega nõus: Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega seotud kohustustest. Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusega nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“. Kinnitan, et olen teadlik, et perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 20 kohaselt toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse. Kinnitan, et olen teadlik, et taotlemisega seotud andmeid kasutatakse ÜSS2021_2027 § 17 kohase hindamise läbiviimisel. Kinnitan, et olen teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta, kui esinevad Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (ühendmäärus) § 34 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni alused või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks, kui esinevad ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Kinnitan, et nõustun, et mind auditeeritakse ja kontrollitakse ÜSS2021_2027 alusel. Kinnitan, et järgin projekti ellu viimisel Eesti Vabariigi Põhiseaduses, Euroopa Liidu Põhiõiguste hartas ja Puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatut. Kinnitan, et projekt vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 lõikes 4 toodud keskkonnanõuetele ning „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, mida järgitakse ka projekti elluviimisel. Kinnitan, et projekti kõiki tegevusi ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud, välja arvatud juhul, kui see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 kohaselt lubatud. Kinnitan, et järgin rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 3 kohaseid sanktsioone ning välistan otseselt ja kaudselt tehingud sanktsioneeritud isikutega. Kinnitan, et projekti tulemusel loodud või soetatud vara jääb pärast projekti lõppemist avalikku kasutusse vähemalt viieks aastaks. Kinnitan, et tagan toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimise viisil, mis muudab need suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta neid kohandada või kasutada eridisaini, mis hõlmab nelja peamise erivajaduse (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga ja eakas) ja ajalise iseloomuga erivajadusega (püsiv ja ajutine) ning liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega arvestamise. Kinnitan regionaalabi saamise puhul, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole sama või sarnast tegevust või selle osa üle viidud ühest Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi ettevõttest (algne ettevõte) teise Euroopa Majanduspiirkonna lepingu muus osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav ettevõte), kus toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ja seetõttu Euroopa Majanduspiirkonnas asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad ning sellega seoses võtab ta kohustuse, et sellist ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering tehtud. Kinnitan, et kõik taotluses esitatud andmed on õiged ja täielikud, olen ülaltoodud tingimustega tutvunud ja olen nendega nõus. Allkirjastaja andmed (allkirjastatud digitaalselt) Ees- ja perenimi: Toomas Tint Allkirjastamise aeg: 22.05.2024 09:46  KÄSKKIRI 09.02.2024 nr 1-2/24/11 Toetusskeemi „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“ hindamiskomisjonide töökorra kinnitamine Regionaalministri 24.10.2023 määruse nr 73 „Toetuse andmise tingimused ning kord toetusskeemis „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks”“ (edaspidi määrus) § 21 ja riigihalduse ministri 14.11.2017 määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“ § 7 punktide 81 ja 10 alusel ning arvestades Regionaalministri 24.11.2023 ja 31.01.2024 kooskõlastust, otsustan: 1. Kinnitada toetusskeemi „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“ hindamiskomisjonid: 1.1 Suuremahuliste projektide hindamiskomisjon: 1.1.1. Merle Liiv, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit 1.1.2. Pille Sööt, Ida-Viru Ettevõtluskeskus 1.1.3. Jaanus Purga, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 1.1.4. Asendusliige Alfred Alt, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit 1.1.5. Asendusliige Lauri Jalonen, Ida-Viru Ettevõtluskeskus 1.1.6. Asendusliige Julia Troitskaja, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 1.2 Keskmise suurusega projektide hindamiskomisjon: 1.2.1. Meelis Kuusk, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit 1.2.2. Mati Mõtte, Tartu Ülikool 1.2.3. Eedi Sepp, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 1.2.4. Asendusliige Alfred Alt, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit 1.2.5. Asendusliige Siim Espenberg, Tartu Ülikool 1.2.6. Asendusliige Julia Troitskaja, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 1.3 Väikeste projektide hindamiskomisjon: 1.3.1. Merle Liiv, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit 1.3.2. Lauri Jalonen, Ida-Viru Ettevõtluskeskus 1.3.3. Asendusliige Alfred Alt, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit 1.3.4. Asendusliige Pille Sööt, Ida-Viru Ettevõtluskeskus 2. kinnitada komisjoni töökord järgmises sõnastuses: 2.1. Vastavaks tunnistatud taotlusi hindab hindamiskomisjon lähtuvalt Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) poolt koostatud ning regionaalministri poolt 24.11.2023. a kinnitatud valikumetoodikast. 2.2. Suuremahuliste ja keskmise suurusega projektide hindamiskomisjoni töövormiks on koosolek. Põhjendatud juhtudel on võimalik komisjoni liikmel esitada oma hinnangud kirjalikult koosoleku toimumise ajaks või vajadusel teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata kirjaliku menetluse vormis. Komisjoni koosoleku kutsub kokku RTK edastades komisjoni liikmetele elektrooniliselt sellekohase teate ning arutlusele tulevad materjalid või ligipääsu hindamisele tulevatele taotlustele võimaldatakse e toetuste keskkonnas vähemalt 10 tööpäeva enne koosoleku toimumise päeva. 2.3. Väikeprojektide komisjoni töövormiks on elektrooniline otsustamine e-posti vahendusel või koosolek. Üldjuhul on komisjoni liikmel võimalik esitada oma hinnangud kirjalikult RTK nimetatud tähtajaks ning komisjon teeb otsused kirjaliku menetluse vormis. Põhjendatud juhtudel kutsub RTK kokku komisjoni koosoleku. RTK edastab komisjoni liikmetele elektrooniliselt taotluste hindamise vajaduse kohta teate ning materjalid või ligipääsu hindamisele tulevatele taotlustele võimaldatakse e toetuste keskkonnas vähemalt 10 tööpäeva enne koosoleku toimumise päeva või taotluste hindamise tähtaega. 2.4. Komisjon on otsustusvõimeline, kui taotluse hindamisel osaleb vähemalt kaks komisjoni liiget. 2.5. Komisjoni töös osalevad komisjoni liikmed või nende puudumisel asendusliikmed. Komisjoni esimees võib komisjoni töösse kaasata eksperte. Kaasatud isikutel ei ole hääleõigust. Suuremahuliste ja keskmise suurusega projektide komisjoni koosolekule võib kutsuda ka taotleja oma projekti tutvustamiseks ja komisjoni küsimustele vastamiseks. Väikeprojektide hindamist teostatakse ainult taotlusele tuginedes. 2.6. Komisjoni tööd juhib ja koosolekut juhatab esimees või tema nimetatud komisjoni liige. 2.7. Komisjoni liige taandab ennast viivitamata ega osale projektitaotluse hindamisel, kui arutatakse või hinnatakse projekti, mille suhtes ta ei ole erapooletu. Taandamine ja selle põhjus kajastatakse protokollis. 2.8. Komisjon teeb rakendusüksusele vastavalt projektitaotluse hinnangule ja hindamise koondtulemusele ettepaneku taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimustega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemiseks määruse § 22 lg 7 alusel. 2.9. Projektitaotluste hindamise käik ning komisjoni antud hinnangud ja otsused protokollitakse. Väikeprojektide hindamise korral edastatakse protokoll elektrooniliselt 5 tööpäeva jooksul pärast projektitaotluste hindamise tähtpäeva koosoleku toimumise päeva komisjoni liikmetele. Suuremahuliste või keskmise suurusega projektide hindamise korral edastatakse protokoll elektrooniliselt 10 tööpäeva jooksul pärast projektitaotluste hindamise tähtpäeva või koosoleku toimumise päeva komisjoni liikmetele. Komisjoni liikmed esitavad elektrooniliselt kinnituse või protokolli parandused 3 tööpäeva jooksul protokolli edastamisest. Protokolli allkirjastavad komisjoni esimees ja protokollija.  2.10. Komisjoni liikmetele on komisjoni töös osalemise eest ette nähtud töötasu väikeprojekti hindajatele 30 eurot (brutotasuna), keskmise suurusega projektide hindajatele 45 eurot (brutotasuna) ning suuremahuliste projektide hindajatele 60 eurot (brutotasuna) iga hinnatud projektitaotluse eest. Tasu ei maksta riigiameti töötajatele ja riigi poolt asutatud sihtasutuste või mittetulundusühingu töötajatele. (allkirjastatud digitaalselt) Urmo Merila peadirektori asetäitja Teatavaks teha: komisjoni liikmed Koostaja: Terje Kuus  DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS Erapooletuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsioon_Alfred Alt.pdf 400 KB Hindamiskomisjoni leping Alfred Alt.pdf 494 KB ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 TIINA SAMS 46703140249 22.02.2024 13:51:14 +02:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 4f:c6:b6:c2:06:c7:e1:9d:62:02:4d:1a:4c:ab:03:11 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID2018 D9 AC 70 DB 5F 7E BE 94 F8 A0 E4 BE 47 A2 D0 34 AD 9A 2A 12 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 32 15 9B 10 1D 1E 42 32 34 13 6E 6B 8E 0D 9A 07 F7 B3 B5 77 5A EF AA EE 31 D2 5E 69 81 36 9C C4 nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 2 ALFRED ALT 37505160028 23.02.2024 09:04:54 +02:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 7f:41:97:c2:a3:e9:d3:b6:5c:8b:a9:ed:61:3f:2c:ca SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID2018 D9 AC 70 DB 5F 7E BE 94 F8 A0 E4 BE 47 A2 D0 34 AD 9A 2A 12 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 EE 3F 05 78 79 81 6C 66 7B 10 A8 42 E5 D2 06 61 83 CA 6F A1 EE E6 46 BD 5B 47 40 26 F7 FE 06 B7 Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil. MÄRKUSED Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist.  DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS JPErapooletuse ja konfidentsiaalsuse deklara....docx 35 KB JPKomisjoni liikme leping.docx 35 KB ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 JAANUS PURGA 36806240250 20.06.2024 09:45:26 +03:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 4f:c6:e1:3f:85:5e:c5:36:60:22:31:c1:88:04:cc:d6 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID2018 D9 AC 70 DB 5F 7E BE 94 F8 A0 E4 BE 47 A2 D0 34 AD 9A 2A 12 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 D8 54 35 2E 16 DE 1D C5 34 8B 5E BA 67 F4 D2 6D 3E 75 8B AA 65 9A 91 C1 F9 52 B4 08 95 9E 3F 47 nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 2 TIINA SAMS 46703140249 25.06.2024 14:31:00 +03:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 4f:c6:b6:c2:06:c7:e1:9d:62:02:4d:1a:4c:ab:03:11 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID2018 D9 AC 70 DB 5F 7E BE 94 F8 A0 E4 BE 47 A2 D0 34 AD 9A 2A 12 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 22 50 FF 3F 96 15 77 7B 75 E6 11 9E A6 DA ED B8 56 2C CA DD 03 D0 95 20 DD FC 2 8 3E C7 D4 0E CB Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil. MÄRKUSED Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist.  DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS Komisjoni liikme leping.pdf 493 KB Erapooletuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsioon_Julia Troitskaja.pdf 400 KB ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 TIINA SAMS 46703140249 16.05.2024 11:19:35 +03:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 4f:c6:b6:c2:06:c7:e1:9d:62:02:4d:1a:4c:ab:03:11 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID2018 D9 AC 70 DB 5F 7E BE 94 F8 A0 E4 BE 47 A2 D0 34 AD 9A 2A 12 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 67 60 76 A3 E4 D4 1B C7 6B 8D E8 B7 C8 68 D6 4F CD 04 89 60 C8 EC E2 27 67 E2 E0 B4 19 60 E5 40 nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 2 JULIA TROITSKAJA 47811293726 21.05.2024 13:48:09 +03:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 15:92:c6:cb:6b:21:6e:72:62:84:e5:74:c4:72:05:f7 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID2018 D9 AC 70 DB 5F 7E BE 94 F8 A0 E4 BE 47 A2 D0 34 AD 9A 2A 12 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 D2 DA C4 11 C2 ED FE CA F1 FE 94 4C D2 6B CE 07 E6 C6 5C 37 51 55 86 3B 5A 79 15 EF 3C 68 95 19 Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil. MÄRKUSED Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist.  DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS Erapooletuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsioon_Lauri Jalonen.pdf 401 KB komisjoni liikme töövõtuleping_Lauri Jalonen.pdf 491 KB ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 TIINA SAMS 46703140249 21.02.2024 10:41:34 +02:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 4f:c6:b6:c2:06:c7:e1:9d:62:02:4d:1a:4c:ab:03:11 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID2018 D9 AC 70 DB 5F 7E BE 94 F8 A0 E4 BE 47 A2 D0 34 AD 9A 2A 12 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 1B 17 A0 D6 11 F3 C6 07 47 DB 3A 41 47 43 98 71 11 D9 A1 F5 A8 47 46 53 C2 2E 97 D4 D0 CC 41 27 nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 2 LAURI JALONEN 37110312228 22.02.2024 11:47:58 +02:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 57:92:37:d0:6b:27:36:4b:61:4a:cd:03:dc:24:5d:6f SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID2018 D9 AC 70 DB 5F 7E BE 94 F8 A0 E4 BE 47 A2 D0 34 AD 9A 2A 12 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 35 92 E6 21 B4 C0 E7 18 EF 8E D0 D2 AE 6D 29 3A 35 21 78 CD 4E E3 35 DE BF 4B 58 DD AB EA 7F 3C Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil. MÄRKUSED Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist.  DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS komisjoni liikme toovotuleping_Merle Liiv.pdf 96 KB Erapooletuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsioon_Merle Liiv.pdf 81 KB ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 MERLE LIIV 46908172218 26.02.2024 08:42:49 +02:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 3c:05:67:b8:af:6b:3b:1d:63:d3:b7:d4:b7:d8:d6:9b SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID2018 D9 AC 70 DB 5F 7E BE 94 F8 A0 E4 BE 47 A2 D0 34 AD 9A 2A 12 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 97 9A 7F 2D 2F 5A 00 A6 FD E4 30 9D A6 3D 64 66 F6 A0 1D 19 D8 A5 7D F4 77 73 9A 02 36 C3 6C CE nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 2 TIINA SAMS 46703140249 28.02.2024 09:00:22 +02:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 4f:c6:b6:c2:06:c7:e1:9d:62:02:4d:1a:4c:ab:03:11 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID2018 D9 AC 70 DB 5F 7E BE 94 F8 A0 E4 BE 47 A2 D0 34 AD 9A 2A 12 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 FE 88 88 30 9E 1D 14 6A 4C B8 97 26 4D 36 76 0A A2 E8 CA DE 3B 62 A3 96 AF B8 71 F0 EE 4C 0F 84 Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil. MÄRKUSED Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist.  DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS Erapooletuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsioon_Pille Sööt.pdf 401 KB komisjoni liikme töövõtuleping_Pille Sööt.pdf 491 KB ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 TIINA SAMS 46703140249 21.02.2024 10:19:24 +02:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 4f:c6:b6:c2:06:c7:e1:9d:62:02:4d:1a:4c:ab:03:11 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID2018 D9 AC 70 DB 5F 7E BE 94 F8 A0 E4 BE 47 A2 D0 34 AD 9A 2A 12 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 74 F5 04 06 40 EE EA 46 C7 03 00 AF F5 66 85 78 79 05 EF C6 0B 29 AA 5C 68 02 8F 8B 7F 38 44 C5 nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 2 PILLE SÖÖT 47002065218 22.02.2024 11:17:04 +02:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON Ida-Viru Ettevõtluskeskuse juhatuse liige ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 0f:91:d9:ec:a2:67:07:1e:64:c7:74:62:20:22:f1:28 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR EID-SK 2016 9C 09 A8 07 87 0C 3D AC 2E 87 FC A0 AE D2 FB 65 49 88 28 FB ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 65 9F 10 D1 06 78 AE 3C D2 33 F4 A1 EB BC 65 0E 37 71 6D 64 F6 9E CE 12 B3 2D CF 4C E0 6B D9 93 Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil. MÄRKUSED Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist.  ERAPOOLETUSE JA KONFIDENTSIAALSUSE KINNITUS Meetme „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“ ettepanekute hindamisel Mina, allakirjutanu Alfred Alt Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) poolt 09.02.2024 kinnitatud käskkirja nr 1-2/24/11 alusel toetusmeetme „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“ hindamiskomisjonide asendusliikmena kinnitan: 1. Olen teadlik, et ma ei tohi osa võtta hääletamisest ega osaleda arutelu juures, kui hinnatakse projekti, mille suhtes minu huvid on vastuolus RTK huvidega või kus olen otsuse tegemisel tööalaselt või isiklikult sõltuv taotlejast, projektipartneritest, kaasatavast organisatsioonist või projektist. Olen kohustatud ennast taandama projektide puhul, kus olen: 1.1. sõltuv taotlejast, projektipartneritest või kaastavast organisatsioonist ning projektist (perekondlikud, omandi-, töö-, äri- või muud samaväärsed suhted taotlejaga või projektiga, mis võivad mõjutada sõltumatut suhtumist taotluse menetlusse või taotlejasse või seada selle kahtluse alla); 1.2. lähisuguluses või hõimluses taotluse koostajaga või projektimeeskonna liikmetega. Lähisugulasena käsitatakse vanavanemat, vanemat, venda, õde, last ja lapselast, lähihõimlasena abikaasat, tema vanemat, venda, õde ja last; 1.3. võtnud vastu taotleja või projektipartnerite pakutavaid kingitusi või muid hüvesid, mis võivad mõjutada sõltumatut suhtumist taotlejasse ja/või projektipartnerisse või seada sõltumatust kahtluse alla; 1.4. omanud eelnevalt selliseid kokkupuuteid talle hindamiseks esitatud projektiga või taotlejaga, mis mõjutavad või võivad mõjutada hindaja erapooletust hinnatava projekti suhtes, sh nõustanud projekti esitanud taotlejat viimase kolme (3) aasta jooksul; 1.5. osalenud taotluse ettevalmistamises või kavatsen osaleda projekti elluviimises (k.a lepingulises suhtes olevana); 1.6. ettevõtjast taotleja osanik või aktsionär (v.a börsil noteeritud äriühingute puhul, juhul kui osalus on alla 2%) või kuulun taotleja juhatuse või nõukogu koosseisu; mittetulundus- ja muudest ühingutest taotleja puhul taotleja või taotleja projektipartneri juhatuse või nõukogu liige; kohalikust omavalitsusest taotleja puhul omavalitsuse volikogu või valitsuse liige; 2. Olen teadlik, et kohustun komisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult hoidma konfidentsiaalsena järgmist infot: 2.1. kogu teave ja kõik materjalid, mille RTK on mulle seoses komisjoni tööga esitanud; 2.2. RTKle toetuse taotleja poolt taotluse esitamise fakt ning kogu teave, mis sisaldub esitatud taotlustes ning kõigis neile lisatud materjalides; 2.3. kõik andmed, mis on mulle teada RTKlt toetuse taotleja või saaja varandusliku seisu, isikuandmete (nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht, telefoninumbrid jne) tehingute, toimingute, majandustegevuse, äri- ja ametisaladuste ning omaniku- ja ärisuhete kohta;  2.4. RTK väljatöötatud ja kasutusel olevad infosüsteemid ja tarkvara ning neid puudutav mistahes andmekandjal teave, arvutisüsteemide paroolid; 2.5. muu punktides 2.1-2.4 sätestamata informatsioon, mis sai mulle teatavaks seoses komisjoni liikmeks olekuga ning mille saladuses hoidmiseks on RTKl õigustatud huvi. 3. Olen teadlik, et kohustun hoidma konfidentsiaalsena teabe komisjoni otsuste kohta kuni otsuste väljastamiseni toetuse saajatele RTK poolt. Kuupäev digiallkirjas Allkiri /allkirjastatud digitaalselt/ Alfred Alt  ERAPOOLETUSE JA KONFIDENTSIAALSUSE KINNITUS Meetme „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“ taotluste hindamisel Mina, allakirjutanu Jaanus Purga Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) poolt 09.02.2024 kinnitatud käskkirja nr 1-2/24/11 alusel toetusmeetme „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“ suuremahulise projektide hindamiskomisjoni liikmena kinnitan: 1. Olen teadlik, et ma ei tohi osa võtta hääletamisest ega osaleda arutelu juures, kui hinnatakse projekti, mille suhtes minu huvid on vastuolus RTK huvidega või kus olen otsuse tegemisel tööalaselt või isiklikult sõltuv taotlejast, projektipartneritest, kaasatavast organisatsioonist või projektist. Olen kohustatud ennast taandama projektide puhul, kus olen: 1.1. sõltuv taotlejast, projektipartneritest või kaastavast organisatsioonist ning projektist (perekondlikud, omandi-, töö-, äri- või muud samaväärsed suhted taotlejaga või projektiga, mis võivad mõjutada sõltumatut suhtumist taotluse menetlusse või taotlejasse või seada selle kahtluse alla); 1.2. lähisuguluses või hõimluses taotluse koostajaga või projektimeeskonna liikmetega. Lähisugulasena käsitatakse vanavanemat, vanemat, venda, õde, last ja lapselast, lähihõimlasena abikaasat, tema vanemat, venda, õde ja last; 1.3. võtnud vastu taotleja või projektipartnerite pakutavaid kingitusi või muid hüvesid, mis võivad mõjutada sõltumatut suhtumist taotlejasse ja/või projektipartnerisse või seada sõltumatust kahtluse alla; 1.4. omanud eelnevalt mistahes kokkupuuteid talle hindamiseks esitatud projektiga või taotlejaga, sh nõustanud projekti esitanud taotlejat viimase kolme (3) aasta jooksul; 1.5. osalenud taotluse ettevalmistamises või kavatsen osaleda projekti elluviimises (k.a lepingulises suhtes olevana); 1.6. ettevõtjast taotleja osanik või aktsionär (v.a börsil noteeritud äriühingute puhul, juhul kui osalus on alla 2%) või kuulun taotleja juhatuse või nõukogu koosseisu; mittetulundus- ja muudest ühingutest taotleja puhul taotleja või taotleja projektipartneri juhatuse või nõukogu liige; kohalikust omavalitsusest taotleja puhul omavalitsuse volikogu või valitsuse liige; 2. Olen teadlik, et kohustun komisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult hoidma konfidentsiaalsena järgmist infot: 2.1. kogu teave ja kõik materjalid, mille RTK on mulle seoses komisjoni tööga esitanud; 2.2. RTKle toetuse taotleja poolt taotluse esitamise fakt ning kogu teave, mis sisaldub esitatud taotlustes ning kõigis neile lisatud materjalides; 2.3. kõik andmed, mis on mulle teada RTKlt toetuse taotleja või saaja varandusliku seisu, isikuandmete (nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht, telefoninumbrid jne) tehingute, toimingute, majandustegevuse, äri- ja ametisaladuste ning omaniku- ja ärisuhete kohta;  2.4. RTK väljatöötatud ja kasutusel olevad infosüsteemid ja tarkvara ning neid puudutav mistahes andmekandjal teave, arvutisüsteemide paroolid; 2.5. muu punktides 2.1-2.4 sätestamata informatsioon, mis sai mulle teatavaks seoses komisjoni liikmeks olekuga ning mille saladuses hoidmiseks on RTKl õigustatud huvi. 3. Olen teadlik, et kohustun hoidma konfidentsiaalsena teabe komisjoni otsuste kohta kuni otsuste väljastamiseni toetuse saajatele RTK poolt. Kuupäev digiallkirjas Allkiri /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanus Purga  ERAPOOLETUSE JA KONFIDENTSIAALSUSE KINNITUS Meetme „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“ taotluste hindamisel Mina, allakirjutanu Julia Troitskaja Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) poolt 09.02.2024 kinnitatud käskkirja nr 1-2/24/11 alusel toetusmeetme „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“ keskmise suurusega ja suuremahulise projektide hindamiskomisjoni asendusliikmena kinnitan: 1. Olen teadlik, et ma ei tohi osa võtta hääletamisest ega osaleda arutelu juures, kui hinnatakse projekti, mille suhtes minu huvid on vastuolus RTK huvidega või kus olen otsuse tegemisel tööalaselt või isiklikult sõltuv taotlejast, projektipartneritest, kaasatavast organisatsioonist või projektist. Olen kohustatud ennast taandama projektide puhul, kus olen: 1.1. sõltuv taotlejast, projektipartneritest või kaastavast organisatsioonist ning projektist (perekondlikud, omandi-, töö-, äri- või muud samaväärsed suhted taotlejaga või projektiga, mis võivad mõjutada sõltumatut suhtumist taotluse menetlusse või taotlejasse või seada selle kahtluse alla); 1.2. lähisuguluses või hõimluses taotluse koostajaga või projektimeeskonna liikmetega. Lähisugulasena käsitatakse vanavanemat, vanemat, venda, õde, last ja lapselast, lähihõimlasena abikaasat, tema vanemat, venda, õde ja last; 1.3. võtnud vastu taotleja või projektipartnerite pakutavaid kingitusi või muid hüvesid, mis võivad mõjutada sõltumatut suhtumist taotlejasse ja/või projektipartnerisse või seada sõltumatust kahtluse alla; 1.4. omanud eelnevalt mistahes kokkupuuteid talle hindamiseks esitatud projektiga või taotlejaga, sh nõustanud projekti esitanud taotlejat viimase kolme (3) aasta jooksul; 1.5. osalenud taotluse ettevalmistamises või kavatsen osaleda projekti elluviimises (k.a lepingulises suhtes olevana); 1.6. ettevõtjast taotleja osanik või aktsionär (v.a börsil noteeritud äriühingute puhul, juhul kui osalus on alla 2%) või kuulun taotleja juhatuse või nõukogu koosseisu; mittetulundus- ja muudest ühingutest taotleja puhul taotleja või taotleja projektipartneri juhatuse või nõukogu liige; kohalikust omavalitsusest taotleja puhul omavalitsuse volikogu või valitsuse liige; 2. Olen teadlik, et kohustun komisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult hoidma konfidentsiaalsena järgmist infot: 2.1. kogu teave ja kõik materjalid, mille RTK on mulle seoses komisjoni tööga esitanud; 2.2. RTKle toetuse taotleja poolt taotluse esitamise fakt ning kogu teave, mis sisaldub esitatud taotlustes ning kõigis neile lisatud materjalides; 2.3. kõik andmed, mis on mulle teada RTKlt toetuse taotleja või saaja varandusliku seisu, isikuandmete (nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht, telefoninumbrid jne) tehingute, toimingute, majandustegevuse, äri- ja ametisaladuste ning omaniku- ja ärisuhete kohta;  2.4. RTK väljatöötatud ja kasutusel olevad infosüsteemid ja tarkvara ning neid puudutav mistahes andmekandjal teave, arvutisüsteemide paroolid; 2.5. muu punktides 2.1-2.4 sätestamata informatsioon, mis sai mulle teatavaks seoses komisjoni liikmeks olekuga ning mille saladuses hoidmiseks on RTKl õigustatud huvi. 3. Olen teadlik, et kohustun hoidma konfidentsiaalsena teabe komisjoni otsuste kohta kuni otsuste väljastamiseni toetuse saajatele RTK poolt. Kuupäev digiallkirjas /allkirjastatud digitaalselt/ Julia Troitskaja  ERAPOOLETUSE JA KONFIDENTSIAALSUSE KINNITUS Meetme „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“ ettepanekute hindamisel Mina, allakirjutanu Lauri Jalonen Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) poolt 09.02.2024 kinnitatud käskkirja nr 1-2/24/11 alusel toetusmeetme „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“ hindamiskomisjoni liikmena ning asendusliikmena kinnitan: 1. Olen teadlik, et ma ei tohi osa võtta hääletamisest ega osaleda arutelu juures, kui hinnatakse projekti, mille suhtes minu huvid on vastuolus RTK huvidega või kus olen otsuse tegemisel tööalaselt või isiklikult sõltuv taotlejast, projektipartneritest, kaasatavast organisatsioonist või projektist. Olen kohustatud ennast taandama projektide puhul, kus olen: 1.1. sõltuv taotlejast, projektipartneritest või kaastavast organisatsioonist ning projektist (perekondlikud, omandi-, töö-, äri- või muud samaväärsed suhted taotlejaga või projektiga, mis võivad mõjutada sõltumatut suhtumist taotluse menetlusse või taotlejasse või seada selle kahtluse alla); 1.2. lähisuguluses või hõimluses taotluse koostajaga või projektimeeskonna liikmetega. Lähisugulasena käsitatakse vanavanemat, vanemat, venda, õde, last ja lapselast, lähihõimlasena abikaasat, tema vanemat, venda, õde ja last; 1.3. võtnud vastu taotleja või projektipartnerite pakutavaid kingitusi või muid hüvesid, mis võivad mõjutada sõltumatut suhtumist taotlejasse ja/või projektipartnerisse või seada sõltumatust kahtluse alla; 1.4. omanud eelnevalt selliseid kokkupuuteid talle hindamiseks esitatud projektiga või taotlejaga, mis mõjutavad või võivad mõjutada hindaja erapooletust hinnatava projekti suhtes, sh nõustanud projekti esitanud taotlejat viimase kolme (3) aasta jooksul; 1.5. osalenud taotluse ettevalmistamises või kavatsen osaleda projekti elluviimises (k.a lepingulises suhtes olevana); 1.6. ettevõtjast taotleja osanik või aktsionär (v.a börsil noteeritud äriühingute puhul, juhul kui osalus on alla 2%) või kuulun taotleja juhatuse või nõukogu koosseisu; mittetulundus- ja muudest ühingutest taotleja puhul taotleja või taotleja projektipartneri juhatuse või nõukogu liige; kohalikust omavalitsusest taotleja puhul omavalitsuse volikogu või valitsuse liige; 2. Olen teadlik, et kohustun komisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult hoidma konfidentsiaalsena järgmist infot: 2.1. kogu teave ja kõik materjalid, mille RTK on mulle seoses komisjoni tööga esitanud; 2.2. RTKle toetuse taotleja poolt taotluse esitamise fakt ning kogu teave, mis sisaldub esitatud taotlustes ning kõigis neile lisatud materjalides; 2.3. kõik andmed, mis on mulle teada RTKlt toetuse taotleja või saaja varandusliku seisu, isikuandmete (nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht, telefoninumbrid jne) tehingute, toimingute, majandustegevuse, äri- ja ametisaladuste ning omaniku- ja ärisuhete kohta;  2.4. RTK väljatöötatud ja kasutusel olevad infosüsteemid ja tarkvara ning neid puudutav mistahes andmekandjal teave, arvutisüsteemide paroolid; 2.5. muu punktides 2.1-2.4 sätestamata informatsioon, mis sai mulle teatavaks seoses komisjoni liikmeks olekuga ning mille saladuses hoidmiseks on RTKl õigustatud huvi. 3. Olen teadlik, et kohustun hoidma konfidentsiaalsena teabe komisjoni otsuste kohta kuni otsuste väljastamiseni toetuse saajatele RTK poolt. Kuupäev digiallkirjas Allkiri /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Jalonen  ERAPOOLETUSE JA KONFIDENTSIAALSUSE KINNITUS Meetme „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“ ettepanekute hindamisel Mina, allakirjutanu Merle Liiv Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) poolt 09.02.2024 kinnitatud käskkirja nr 1-2/24/11 alusel toetusmeetme „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“ hindamiskomisjonide liikmena kinnitan: 1. Olen teadlik, et ma ei tohi osa võtta hääletamisest ega osaleda arutelu juures, kui hinnatakse projekti, mille suhtes minu huvid on vastuolus RTK huvidega või kus olen otsuse tegemisel tööalaselt või isiklikult sõltuv taotlejast, projektipartneritest, kaasatavast organisatsioonist või projektist. Olen kohustatud ennast taandama projektide puhul, kus olen: 1.1. sõltuv taotlejast, projektipartneritest või kaastavast organisatsioonist ning projektist (perekondlikud, omandi-, töö-, äri- või muud samaväärsed suhted taotlejaga või projektiga, mis võivad mõjutada sõltumatut suhtumist taotluse menetlusse või taotlejasse või seada selle kahtluse alla); 1.2. lähisuguluses või hõimluses taotluse koostajaga või projektimeeskonna liikmetega. Lähisugulasena käsitatakse vanavanemat, vanemat, venda, õde, last ja lapselast, lähihõimlasena abikaasat, tema vanemat, venda, õde ja last; 1.3. võtnud vastu taotleja või projektipartnerite pakutavaid kingitusi või muid hüvesid, mis võivad mõjutada sõltumatut suhtumist taotlejasse ja/või projektipartnerisse või seada sõltumatust kahtluse alla; 1.4. omanud eelnevalt selliseid kokkupuuteid talle hindamiseks esitatud projektiga või taotlejaga, mis mõjutavad või võivad mõjutada hindaja erapooletust hinnatava projekti suhtes, sh nõustanud projekti esitanud taotlejat viimase kolme (3) aasta jooksul; 1.5. osalenud taotluse ettevalmistamises või kavatsen osaleda projekti elluviimises (k.a lepingulises suhtes olevana); 1.6. ettevõtjast taotleja osanik või aktsionär (v.a börsil noteeritud äriühingute puhul, juhul kui osalus on alla 2%) või kuulun taotleja juhatuse või nõukogu koosseisu; mittetulundus- ja muudest ühingutest taotleja puhul taotleja või taotleja projektipartneri juhatuse või nõukogu liige; kohalikust omavalitsusest taotleja puhul omavalitsuse volikogu või valitsuse liige; 2. Olen teadlik, et kohustun komisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult hoidma konfidentsiaalsena järgmist infot: 2.1. kogu teave ja kõik materjalid, mille RTK on mulle seoses komisjoni tööga esitanud; 2.2. RTKle toetuse taotleja poolt taotluse esitamise fakt ning kogu teave, mis sisaldub esitatud taotlustes ning kõigis neile lisatud materjalides; 2.3. kõik andmed, mis on mulle teada RTKlt toetuse taotleja või saaja varandusliku seisu, isikuandmete (nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht, telefoninumbrid jne) tehingute, toimingute, majandustegevuse, äri- ja ametisaladuste ning omaniku- ja ärisuhete kohta;  2.4. RTK väljatöötatud ja kasutusel olevad infosüsteemid ja tarkvara ning neid puudutav mistahes andmekandjal teave, arvutisüsteemide paroolid; 2.5. muu punktides 2.1-2.4 sätestamata informatsioon, mis sai mulle teatavaks seoses komisjoni liikmeks olekuga ning mille saladuses hoidmiseks on RTKl õigustatud huvi. 3. Olen teadlik, et kohustun hoidma konfidentsiaalsena teabe komisjoni otsuste kohta kuni otsuste väljastamiseni toetuse saajatele RTK poolt. Kuupäev digiallkirjas Allkiri /allkirjastatud digitaalselt/ Merle Liiv  ERAPOOLETUSE JA KONFIDENTSIAALSUSE KINNITUS Meetme „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“ ettepanekute hindamisel Mina, allakirjutanu Pille Sööt Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) poolt 09.02.2024 kinnitatud käskkirja nr 1-2/24/11 alusel toetusmeetme „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks” hindamiskomisjoni liikmena ja asendusliikmena kinnitan: 1. Olen teadlik, et ma ei tohi osa võtta hääletamisest ega osaleda arutelu juures, kui hinnatakse projekti, mille suhtes minu huvid on vastuolus RTK huvidega või kus olen otsuse tegemisel tööalaselt või isiklikult sõltuv taotlejast, projektipartneritest, kaasatavast organisatsioonist või projektist. Olen kohustatud ennast taandama projektide puhul, kus olen: 1.1. sõltuv taotlejast, projektipartneritest või kaastavast organisatsioonist ning projektist (perekondlikud, omandi-, töö-, äri- või muud samaväärsed suhted taotlejaga või projektiga, mis võivad mõjutada sõltumatut suhtumist taotluse menetlusse või taotlejasse või seada selle kahtluse alla); 1.2. lähisuguluses või hõimluses taotluse koostajaga või projektimeeskonna liikmetega. Lähisugulasena käsitatakse vanavanemat, vanemat, venda, õde, last ja lapselast, lähihõimlasena abikaasat, tema vanemat, venda, õde ja last; 1.3. võtnud vastu taotleja või projektipartnerite pakutavaid kingitusi või muid hüvesid, mis võivad mõjutada sõltumatut suhtumist taotlejasse ja/või projektipartnerisse või seada sõltumatust kahtluse alla; 1.4. omanud eelnevalt selliseid kokkupuuteid talle hindamiseks esitatud projektiga või taotlejaga, mis mõjutavad või võivad mõjutada hindaja erapooletust hinnatava projekti suhtes, sh nõustanud projekti esitanud taotlejat viimase kolme (3) aasta jooksul; 1.5. osalenud taotluse ettevalmistamises või kavatsen osaleda projekti elluviimises (k.a lepingulises suhtes olevana); 1.6. ettevõtjast taotleja osanik või aktsionär (v.a börsil noteeritud äriühingute puhul, juhul kui osalus on alla 2%) või kuulun taotleja juhatuse või nõukogu koosseisu; mittetulundus- ja muudest ühingutest taotleja puhul taotleja või taotleja projektipartneri juhatuse või nõukogu liige; kohalikust omavalitsusest taotleja puhul omavalitsuse volikogu või valitsuse liige; 2. Olen teadlik, et kohustun komisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult hoidma konfidentsiaalsena järgmist infot: 2.1. kogu teave ja kõik materjalid, mille RTK on mulle seoses komisjoni tööga esitanud; 2.2. RTKle toetuse taotleja poolt taotluse esitamise fakt ning kogu teave, mis sisaldub esitatud taotlustes ning kõigis neile lisatud materjalides; 2.3. kõik andmed, mis on mulle teada RTKlt toetuse taotleja või saaja varandusliku seisu, isikuandmete (nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht, telefoninumbrid jne)  tehingute, toimingute, majandustegevuse, äri- ja ametisaladuste ning omaniku- ja ärisuhete kohta; 2.4. RTK väljatöötatud ja kasutusel olevad infosüsteemid ja tarkvara ning neid puudutav mistahes andmekandjal teave, arvutisüsteemide paroolid; 2.5. muu punktides 2.1-2.4 sätestamata informatsioon, mis sai mulle teatavaks seoses komisjoni liikmeks olekuga ning mille saladuses hoidmiseks on RTKl õigustatud huvi. 3. Olen teadlik, et kohustun hoidma konfidentsiaalsena teabe komisjoni otsuste kohta kuni otsuste väljastamiseni toetuse saajatele RTK poolt. Kuupäev digiallkirjas Allkiri /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Sööt  -678815 710565 0 0 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud : 18.07 .2024 kehtiv kuni delta_accessRestrictionEndDate \* MERGEFORMAT 31.12.2032 Alus : delta_accessRestrictionReason \* MERGEFORMAT ÜSS2021_2027 § 20 lg 3 Teabevaldaja: Riigi Tugiteenuste Keskus MEETME „PIIRKONDLIKUD ALGATUSED ÕIGLASEKS ÜLEMINEKUKS“ SUUREMAHULISTE PROJEKTIDE HINDAMIS KOOSOLEKU PROTOKOLL delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 18.07 .2024 nr 11.1-16/24/ 5 4 ……. HINDAMISKOMISJONI ETTEPANEK RIIGI TUGITEENUSTE KESKUSELE Sihtasutus Aidu Veespordikeskus Projekti nimi: Aidu veespordi -ja vabaajakeskuse arendamine II etapp Taotletav toetus: 1 500 000,00 SFOS kood: 2021-2027.6.01.24-0177 Rahuldada Sihtasutus Aidu Veespordikeskus taotlus 2021-2027.6.01.24-0 17 7 „ Aidu veespordi-ja vabaajakeskuse arendamine II etapp “ osaliselt. Komisjon teeb ettepaneku toetada projekti summas 1 069 536,55 eurot. Meetme määruse § 25 lg 2 kohaselt on vaja osalise rahuldamise otsuse puhul taotleja eelnevat nõusolekut, mille puudumise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Taotlejale on andnud 22.07.2024 projekti postkasti kaudu nõusoleku projekti osaliseks rahastamiseks. … Lõpptulemusena sa i t aotlus koondhindeks 3 , 5 5 järgmiselt: Valikukriteeriumi 1 - Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, projekti mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele (osakaal koondhindest 40%): keskmine hinne kokku 3,50 P rojekt asub kasutusest välja lä i nud põlevkivi kaevan d amise maastikul ning on heaks näiteks sellise maastiku taaskasutusest. Projekt omab positiivset mõju kliimaneutraalsusele üleminekul. Partnerlus on arusaadav ja p õ h j end atud . Mõju ÕÜ protsessile ja mõjude leevendamise on hästi lahti kirjutatud. Valikukriteeriumi 2 - Taotleja võimekus projekti elluviimiseks (osakaal koondhindest 20%): keskmine hinne kokku 3,50 Taotleja l ja partneril on kogemusi projekti ellu viimisel, kuna I etapp o n ellu viidud. I etappi elluviimisel tekkis väiksemaid raskusi ja takistusi. Omafinantseeringu katmine on läbi mõeldud ning kaasatud on partner, kes panustab ka omafinantseeringusse. Projekti teostamise riske on hinnatud ning kõiki riske saab maandada. P rojekti tulemuste jätkusuutlikkuse tagami ne on selge ja piisav. Valikukriteeriumi 3 - Projekti põhjendatus ja kuluefektiivsus (osakaal koondhindest 30%): keskmine hinne kokku 3, 50 Väga suur osa eelarvest on juurdepääsutee remont ja kergliiklustee ehitus. Kriteeriumit on hinnatud eeldusel, et kergliiklustee võetakse projektist välja. Projekti sekkumisloogika on arusaadav, tegevused loogilised ja põhjendatud, ajakava realistlik. Kulud arusaadavad. Valikukriteeriumi 4 - Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (osakaal koondhindest 10%): keskmine hinne kokku 4 , 00 Horisontaalsed näitajad arusaadavalt ja hästi lahti kirjeldatud. Kõik hindajad o n otsusega nõus. ALUTAGUSE MATKAKLUBI Projekti nimi: Alutaguse matka - ja ronimiskeskuse väljaarendamine Taotletav toetus: 1 499 271,52 SFOS kood: 2021-2027.6.01.24-0537 R ahuldada ALUTAGUSE MATKAKLUBI taotlus 2021-2027.6.01.24-0537 „ Alutaguse matka- ja ronimiskeskuse väljaarendamine “ osaliselt. Komisjon teeb ettepaneku toetada projekti summas 1 244 550,35 eurot. Meetme määruse § 25 lg 2 kohaselt on vaja osalise rahuldamise otsuse puhul taotleja eelnevat nõusolekut, mille puudumise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Taotleja on projekti postkasti kaudu 20.07.2024 andnud nõusoleku projekti osaliseks rahastamiseks. … Lõpptulemusena sa i taotlus koondhindeks 3 , 47 järgmiselt: Valikukriteeriumi 1 - Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, projekti mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele (osakaal koondhindest 40%): keskmine hinne kokku 4,00 Projekt v astab meetme tingimustele. Projekti eesmärkide saavutamiseks on või plaanitakse kaasata vajalikud partnerid. Nende rolli projekti elluviimises on kirjeldatud üldiselt, kuid on arusaadav. Teenused on üsna laia potentsiaalse kasutajaskonnaga ja kättesaadavus ei ole huvigruppidele oluliselt piiratud. Projektis on hõlmatud ja selgelt kirjeldatud projekti panus rohkem kui ühes mõjuvaldkonnas (sotsiaalne, tööhõive, keskkond-kaudne). Projekt panustab õiglase ülemineku territoriaalse kava tegevussuuna „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ eesmärki saavutamisse ning panus on kirjeldatud. Valikukriteeriumi 2 - Taotleja võimekus projekti elluviimiseks (osakaal koondhindest 20%): keskmine hinne kokku 3, 00 Taotleja senine kogemus on kaudselt seotud käesoleva projekti elluviimisega, kuivõrd ei ole otseselt sarnaseid kogemusi välja toodud. Projekti meeskond on komplekteeritud ning projekti elluviimiseks vajalikud kompetentsid on olemas, projektimeeskonna rollid ja vastutus ei ole selgitatud, kuid on arusaadav. Taotleja finantsvõimekus on üldjoontes rahuldav, et kindlustada projekti elluviimiseks vajalik finantseerimine. Toetutakse tegevustulule ning laenule, milleks on võimalusi selgitatud. Projekti teostamise riske on hinnatud ning loetletud riske saab maandada. Kaalumata on oht klientide vähese huvi ilmnemisel. Taotleja või partneri võimekus projekti tulemuste jätkusuutlikkuse tagamiseks (sh projektijärgsete tegevus- või halduskulude katmisel) on selge ja tõenäoliselt piisav. Valikukriteeriumi 3 - Projekti põhjendatus ja kuluefektiivsus (osakaal koondhindest 30%): keskmine hinne kokku 3, 0 0 Projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud - on olemas meetmega haakuv kitsaskoht, sekkumisloogika arusaadav. Tegevuste valik on enamjaolt põhjendatud lähtuvalt konkreetse projekti sihtrühma vajadustest. Võimalikke alternatiive kirjeldatud ei ole, kuid valik on hästi põhjendatud. Projekti tegevuste ajakava on realistlik. Projekti kavandatud eelarve on põhjendatud. Planeeritud kulud on põhjalikult läbi mõeldud. Projekti eelarve tegevuste elluviimiseks on üldjoontes läbipaistev , kuid kõikide tegevuste kohta puuduvad võrreldavad hinnapäringud. Valikukriteeriumi 4 - Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (osakaal koondhindest 10%): keskmine hinne kokku 3,67 Projekti tegevuste kavandamisel on kirjeldatud seoseid horisontaalsete põhimõtetega. Kirjeldatud on erinevate sotsiaalsete gruppide kaasamise võimalusi, soolise võrdõiguslikkuse ja ligipääsetavuse järgimise põhimõtteid. Sihtrühmasiseste sotsiaalsete gruppide erinevaid vajadusi ning juurdepääsu teenustele ja füüsilisele keskkonnale on arvestatud osaliselt. Kajastamata on erineva suhtluskeelega gruppide kaasamine. Negatiivne keskkonnamõju puudub. Kõik hindajad o n otsusega nõus. Sihtasutus Alutagusemaa Projekti nimi: Alajõe kogukonnamaja Taotletav toetus: 1 051 974,3 SFOS kood: 2021-2027.6.01.24- 0498 Rahuldada Sihtasutus Alutagusemaa taotlus 2021-2027.6.01.24-0 498 „ Alajõe kogukonnamaja “ . … Lõpptulemusena sai taotlus koondhindeks 2, 90 järgmiselt: Valikukriteeriumi 1 - Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, projekti mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele (osakaal koondhindest 40%): keskmine hinne kokku 2, 67 Maja on kavandatud isemajandavana, mida haldab sihtasutus, kuid avalikke seadusega ettenähtud teenuseid finantseerib kohalik omavalitsus. SA põhikirjaline eesmärk on Alutaguse vallas turismialase tegevuse koordineerimine ja arendamine, sealhulgas turunduse ja turismitoodete arendamine ning piirkonna maine kujundamine; Alutaguse valla munitsipaalomandis olevate turismi- ja sadamarajatiste ning ehitiste haldamine ja arendamine. Projektis on kirjeldatud panus Ida-Virumaa elanikkonna sidususe ja toimetuleku parandamisse kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis. Otseselt ei ole partnereid märgitud, kuid KOV roll projektis on oluline (täies mahus omafinantseering). Põhivaraprojektiga rajatav avalikkusele suunatud objekt on avalikkusele kättesaadav, kuid kasutatavus hõlmab pigem väikest osa maakonna elanikest. Projektis on hõlmatud ja selgelt kirjeldatud projekti panus rohkem kui ühes mõjuvaldkonnas (sotsiaalne, tööhõive, majanduslik). Projektiga seotud tegevused panustavad õiglase ülemineku territoriaalse kava tegevussuuna „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ eesmärki saavutamisse sotsiaalse sidususe ning -ettevõtluse arenemiseks tingimuste loomisega. Valikukriteeriumi 2 - Taotleja võimekus projekti elluviimiseks (osakaal koondhindest 20%): keskmine hinne kokku 3,67 Taotleja ja partneri (KOV) senine kogemus toetavad projekti elluviimist. Projekti meeskond on komplekteeritud ning kõik projekti elluviimiseks vajalikud kompetentsid on olemas, kuid projektimeeskonna rollid ja vastutus on kirjeldamata. KOV on kinnitanud omafinantseeringu tagamise , mis maandab projekti katkestamise risk e . Projekti teostamise riske on hinnatud, kuid üsna pealiskaudselt - kõigile väljatoodud riskidele ei ole ka ennetamis- ja maandamisviise kirjeldatud. Valikukriteeriumi 3 - Projekti põhjendatus ja kuluefektiivsus (osakaal koondhindest 30%): keskmine hinne kokku 2,33 Projekti eesmärgipüstitus on üldiselt põhjendatud - on olemas probleem, mis on taotluses kirjeldatud, kuigi meetme seisukohast olulisus nõrk. Tegevuste valik on enamjaolt põhjendatud lähtuvalt konkreetse projekti sihtrühma vajadustest. Alternatiivide kaalumist ei ole taotluses välja toodud. Projekti tegevuste ajakava on realistlik ning arvestatud on võimalike riskidega. Projekti kavandatud eelarve kulud vajalikud kuid sisustuse ja mööbli soetuse osas 150 000 eest oleks vajalik detailne sisu. Eelarve kujunemine on üldjoontes selge, oleks soovinud siiski pigem näha võrreldavaid pakkumisi. Valikukriteeriumi 4 - Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (osakaal koondhindest 10%): keskmine hinne kokku 4,00 Projekti tegevuste kavandamisel on arvesse võetud kõiki asjakohaseid horisontaalseid põhimõtteid. Keskkonnamõju minimeerimiseks kasutatakse mitmeid meetmeid (energiasalvesti, heitvee kasutus, maaküte), täiendavaid tegevusi veel paigas ei ole, kuid on kaalutud ning loodud eeldused. Kõik hindajad on otsusega nõus. Ayuda Mittetulundusühing Projekti nimi: Päite kodu - ja metsloomade rehabilitatsioonikeskuse renoveerimine Taotletav toetus: 387 324,19 SFOS kood: 2021-2027.6.01.24-0515 R ahuldada Ayuda Mittetulundusühing taotlus 2021-2027.6.01.24-0515 „ Päite kodu- ja metsloomade rehabilitatsioonikeskuse renoveerimine “ . … Taotlus sai koondhindek s 3,27 järgmiselt: Valikukriteeriumi 1 - Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, projekti mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele (osakaal koondhindest 40%): keskmine hinne kokku 3,00 Projekti käigus renoveeritak s e hoone ja tehakse korda õueala hobuste- ja metsloomade rehabilitatsioonikeskuseks. Projektis on selgelt kirjeldatud panus Ida-Virumaa elanikkonna sidususe ja toimetuleku parandamisse kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis. Projektis planeeritud tegevused aitavad parandada sidusust ning soodustada kodanikualgatusi. Lahendatakse probleemi, mis on vaid osaliselt seotud kliimaneutraalsele majandusele ülemineku väljakutsetega. Projekti tegevused panustavad meetme väljundnäitaja saavutamisse ning selle saavutamine on realistlik. Põhivara projektiga rajatav avalikkusele suunatud objekt on ainulaadne Ida-Virumaa ning on elanikkonna jaoks tähtis, samuti on see kättesaadav suurele osale Ida-Virumaa elanikest , kuid ei ole päriselt suunatud avalikkusele, ligipääs on küll, kuid senini toimunud eelkokkuleppe alusel. Projektis on selgelt kirjeldatud projekti panus rohkem kui ühes mõjuvaldkonnas (sotsiaalne, tööhõive, majanduslik, keskkond). Valikukriteeriumi 2 - Taotleja võimekus projekti elluviimiseks (osakaal koondhindest 20%): keskmine hinne kokku 3 ,00 Taotleja või partneri senine kogemus on üldiselt seotud käesoleva projekti elluviimisega, kuid ei ole välja toodud konkreetseid võrreldavaid kogemusi. Projekti meeskond on komplekteeritud ning kõik projekti elluviimiseks vajalikud kompetentsid on olemas, projektimeeskonna rollid on planeeritud. Taotleja või partneri finantsvõimekus on taotleja kinnitusel tugev, et kindlustada investeeringu tähtaegseks elluviimiseks vajalik finantseerimine - on kogutud omafinantseeringu jaoks vajalikud rahalised vahendid. Samas on taotluses vastandlikud väited, kirjas on ka lisaks olemasolevaile vahendeile omaosaluse katmisel kasutada laene ja investoreid/partnereid. Projekti teostamise riske on hinnatud ning riske saab maandada. Taotleja või partneri võimekus projektijärgsete tegevus- või halduskulude katmisel on üldjuhul selge, kuid ei ole piisavalt põhjendatud tegevustulu piisavus (ilmselt kahtleb ka taotleja, sest kirjeldatud on ka toetuste taotlemine). Valikukriteeriumi 3 - Projekti põhjendatus ja kuluefektiivsus (osakaal koondhindest 30%): keskmine hinne kokku 3, 67 Projekti eesmärgipüstitus on üldiselt põhjendatud - on olemas probleem, mis on taotluses kirjeldatud, kuid mis ei haaku väga täpselt meetme eesmärgiga. Tegevuste valik on enamjaolt põhjendatud lähtuvalt konkreetse projekti vajadustest. Väidetavalt on kaalutud ka alternatiive, kuid selgitus puudub. Projekti tegevuste ajakava on realistlik ning arvestatud on võimalike riskidega. Projekti kavandatud eelarve on põhjendatud. Planeeritud kulud on mõistlikud. Projekti eelarve on selge ja on võetud võrreldavad pakkumused. Valikukriteeriumi 4 - Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (osakaal koondhindest 10%): keskmine hinne kokku 3,67 Projekti tegevuste kavandamisel on kirjeldatud seoseid horisontaalsete põhimõtetega. Soolise võrdõiguslikkuse ja ligipääsetavuse järgimise põhimõtteid on selgitatud. Samas on kirjeldus kohati vastuoluline - tagatakse sooline võrdõiguslikkus, samas pööratakse tähelepanu palgalõhe vähenemisele ja naiste suurema tööhõive soodustamisele. Juurdepääsu teenustele ja füüsilisele keskkonnale on kirjeldatud, välja toodud piirangud. P rojektitegevuste mõju keskkonnale ja seosed kliima eesmärkidega on hinnatud. Kõik hindajad on otsuse ga nõus. Eesti Kunstiakadeemia Sihtasutus Projekti nimi: Narva Kunstiresidentuuri renoveerimine endises Kreenholmi tehase direktori eluhoones Taotletav toetus: 353 644,2 SFOS kood: 2021-2027.6.01.24-0534 Rahuldada Eesti Kunstiakadeemia Sihtasutus taotlus 2021-2027.6.01.24-0534 „ Narva Kunstiresidentuuri renoveerimine endises Kreenholmi tehase direktori eluhoones “ . … Taotlus sai koondhindeks 2 , 97 järgmiselt: Valikukriteeriumi 1 - Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, projekti mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele (osakaal koondhindest 40%): keskmine hinne kokku 2,33 Projekt vastab meetme tingimustele. Projekti eesmärkide saavutamiseks on või plaanitakse kaasata vajalikud partnerid. Nende rolli projekti elluviimises on kirjeldatud üldiselt, kuid on arusaadav. Teenused on üsna laia potentsiaalse kasutajaskonnaga ja kättesaadavus ei ole huvigruppidele oluliselt piiratud. Projektis on hõlmatud ja selgelt kirjeldatud projekti panus rohkem kui ühes mõjuvaldkonnas (sotsiaalne, tööhõive, keskkond-kaudne). Projekt panustab õiglase ülemineku territoriaalse kava tegevussuuna „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ eesmär g i saavutamisse ning panus on kirjeldatud. Valikukriteeriumi 2 - Taotleja võimekus projekti elluviimiseks (osakaal koondhindest 20%): keskmine hinne kokku 3, 00 Taotleja senine kogemus on kaudselt seotud käesoleva projekti elluviimisega, kuivõrd ei ole otseselt sarnaseid kogemusi välja toodud. Projekti meeskond on komplekteeritud ning projekti elluviimiseks vajalikud kompetentsid on olemas, projektimeeskonna rollid ja vastutus ei ole selgitatud, kuid on arusaadav. Taotleja finantsvõimekus on üldjoontes rahuldav, et kindlustada projekti elluviimiseks vajalik finantseerimine. Toetutakse tegevustulule ning laenule, milleks on võimalusi selgitatud. Projekti teostamise riske on hinnatud ning loetletud riske saab maandada. Kaalumata on oht klientide vähese huvi ilmnemisel. Hoone on taotlejale antud rendile. Hindamata on risk, kui omanik lõpetaks rendileping u . Taotleja võimekus projekti tulemuste jätkusuutlikkuse tagamiseks (sh projektijärgsete tegevus- või halduskulude katmisel) on selge ja tõenäoliselt piisav. Valikukriteeriumi 3 - Projekti põhjendatus ja kuluefektiivsus (osakaal koondhindest 30%): keskmine hinne kokku 3,67 Projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud - on olemas meetmega haakuv kitsaskoht, sekkumisloogika arusaadav. Tegevuste valik on enamjaolt põhjendatud lähtuvalt konkreetse projekti sihtrühma vajadustest. Võimalikke alternatiive kirjeldatud ei ole, kuid valik on hästi põhjendatud. Projekti tegevuste ajakava on realistlik. Projekti kavandatud eelarve on põhjendatud. Planeeritud kulud on põhjalikult läbi mõeldud. Projekti eelarve tegevuste elluviimiseks on üldjoontes läbipaistev, kuid vahendite soetuste puhul oleks mõistlik kaaluda võrdlevaid hinnapäringuid. Valikukriteeriumi 4 - Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (osakaal koondhindest 10%): keskmine hinne kokku 3,33 Projekti tegevuste kavandamisel on kirjeldatud seoseid horisontaalsete põhimõtetega. Kirjeldatud on erinevate sotsiaalsete gruppide kaasamise võimalusi, soolise võrdõiguslikkuse ja ligipääsetavuse järgimise põhimõtteid. Sihtrühmasiseste sotsiaalsete gruppide erinevaid vajadusi ning juurdepääsu teenustele ja füüsilisele keskkonnale on arvestatud osaliselt. Kajastamata on erineva suhtluskeelega gruppide kaasamine. Negatiivne keskkonnamõju puudub. Projekt on vähesel määral seotud keskkonna- ja kliimaeesmärkide toetamisega (planeeritud haridustegevusi ei ole väga detailselt käsitletud). Kõik hindajad on otsuse ga nõus. J ALGPALLIKLUBI NARVA TRANS Projekti nimi: Narva Kalev- Fama staadionihoone rajamine ning kunstmuruväljaku renoveerimine Taotletav toetus: 1 334 976 ,00 SFOS kood: 2021-2027.6.01.24-0368 R ahuldada JALGPALLIKLUBI NARVA TRANS taotlus 2021-2027.6.01.24-0368 „ Narva Kalev- Fama staadionihoone rajamine ning kunstmuruväljaku renoveerimine “ osaliselt taotlusvooru vahendite lõppemise tõttu. … Komisjonis otsustati rahuldada projekt osaliselt summas 921 830,60 taotlusvooru vahendite lõppemise tõttu. Meetme määruse § 25 lg 2 kohaselt on vaja osalise rahuldamise otsuse puhul taotleja eelnevat nõusolekut, mille puudumise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Taotlejale on andnud 2 4 .07.2024 projekti postkasti kaudu nõusoleku projekti osaliseks rahastamiseks. Taotlus sai koondhindeks 2, 90 järgmiselt: Valikukriteeriumi 1 - Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, projekti mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele (osakaal koondhindest 40%): keskmine hinne kokku 2, 67 Projektis on selgelt kirjeldatud panus Ida-Virumaa elanikkonna sidususe ja toimetuleku parandamisse kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis ning p rojekt avaldab potentsiaalselt mõningast üldist positiivset mõju, kuid seos kliimaneutraalsele majandusele ülemineku väljakutsete ga on pigem vähene. Projekti tegevused panustavad meetme väljundnäitaja saavutamisse ning selle saavutamine on realistlik. Põhivara projektiga rajatav avalikkusele suunatud objekt on Ida-Virumaa elanikkonna jaoks olulise tähtsusega , kui on piiratud kasutajaskonnaga, selle vaba kättesaadavus avalikkusele ei ole kirjeldatud. Projekt keskendub sisuliselt ühele mõjuvaldkonnale (sotsiaalne). Projektiga seotud tegevused panustavad vähesel määral õiglase ülemineku territoriaalse kava tegevussuuna „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ eesmärki saavutamisse. Valikukriteeriumi 2 - Taotleja võimekus projekti elluviimiseks (osakaal koondhindest 20%): keskmine hinne kokku 3, 33 Taotleja või partneri senine kogemus toetavad projekti elluviimist. Projekti meeskond on komplekteeritud ning projekti elluviimiseks vajalikud kompetentsid on olemas, projektimeeskonna rollid ja vastutus on planeeritud. Taotleja või partneri finantsvõimekus on üldjoontes rahuldav, ühingul on omavahe n d e id u mbes 80% ulatuses. Projekti teostamise riske on hinnatud pigem pealiskaudselt. Taotleja või partneri võimekus projekti tulemuste jätkusuutlikkuse tagamiseks (sh põhivarainvesteeringu-projektidel projektijärgsete tegevus- või halduskulude katmine) ei ole selge, vastav teema taotluses keskendub vaid põhjendusele, et senini on suudetud staadionit hallata. Valikukriteeriumi 3 - Projekti põhjendatus ja kuluefektiivsus (osakaal koondhindest 30%): keskmine hinne kokku 2, 67 Projekti eesmärgipüstitus on üldiselt põhjendatud - on olemas probleem, kuid jääb arusaamatuks, kuidas on see seotud kliimaneutraalsele majandusele ülemineku väljakutsetega. Tegevuste valik on enamjaolt põhjendatud lähtuvalt konkreetse projekti sihtrühma vajadustest. Alternatiivina on kaalutud tegevusi osade kaupa. Projekti tegevuste ajakava on realistlik ning arvestatud on võimalike riskidega. Projekti kavandatud eelarve on põhjendatud ning p rojekti eelarve tegevuste elluviimiseks on üldjoontes läbipaistev. Valikukriteeriumi 4 - Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (osakaal koondhindest 10%): keskmine hinne kokku 3 , 67 Projekti tegevuste kavandamisel on arvesse võetud kõiki asjakohaseid horisontaalseid põhimõtteid. Tagatud on taristu kliimakindlus ja vastavus keskkonnaeesmärkidele olulise kahju vältimise põhimõtetega, kuid projekt ei panusta otseselt keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisse. Kõik hindajad on otsuse ga nõus. MTÜ Kardirada Projekti nimi: Elektrikardi keskus " SolarRing " Taotletav toetus: 1 500 000,00 SFOS kood: 2021-2027.6.01.24-0542 Rahuldada MTÜ Kardirada taotlus 2021-2027.6.01.24-0542 „ Elektrikardi keskus " SolarRing " “ . … Taotlus sai koondhindeks 3 , 20 järgmiselt: Valikukriteeriumi 1 - Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, projekti mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele (osakaal koondhindest 40%): keskmine hinne kokku 3, 67 Projekt avaldab mõningast positiivset mõju ülemineku kontekstis. Projekti tegevused panustavad meetme väljundnäitaja saavutamisse ning selle saavutamine on realistlik. Projekti on kaasatud kaasrahastajana partnerid (Eesti Kardiliit ja KOV), kaasatud on ka Eesti Autospordi Liit. Põhivara projektiga rajatav avalikkusele suunatud objekt on piiratud kasutajaskonnaga, kuigi avalikkusele kättesaadav. Projektis on hõlmatud põhiliselt panus ühes mõjuvaldkonnas (sotsiaalne), vähesel määral ka tööhõive, majanduslik on kaudne. Projekt panustab õiglase ülemineku territoriaalse kava tegevussuuna „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ eesmär g i saavutamisse. Valikukriteeriumi 2 - Taotleja võimekus projekti elluviimiseks (osakaal koondhindest 20%): keskmine hinne kokku 2,33 Taotleja senine kogemus on kaudselt (kuivõrd elektrikartide rada ilmselt Eestis uuenduslik) seotud käesoleva projekti elluviimisega ning varasemad kogemused kinnitavad projekti elluviimise võimekust. Projekti meeskond on komplekteeritud ning kõik projekti elluviimiseks vajalikud kompetentsid on olemas, projektimeeskonna rollid ja vastutus on enamjaolt planeeritud. Taotleja või partneri finantsvõimekus on üldjoontes rahuldav, et kindlustada projekti elluviimiseks vajalik finantseerimine (eelläbirääkimised laenutaotluseks, käendaja garantii olemas ). Üles jääb küsimus taotleja omafinantseerimise võimes, tegemist on alles asutatud organisatsiooniga . Projekti kallinemisel võib tekkida lisaprobleeme. Eelarve on aga selge ja hea, kallinemise võimalusi liiga palju sellise objekti puhul ei ole ja ka erinevaid hankeid liiga palju ei ole. Riskid on üldiselt kirjeldatud, kuid on jäänud kirjeldamata nt. poliitilised riskid (nt. hoonestusõiguse üleandmise otsuse peaks tegema linnavolikogu ja seal võib alati tekkida küsimusi), mis võivad projekti plaanile tegelikult saatuslikuks osutuda. Taotleja või partneri võimekus projekti tulemuste projektijärgsete tegevus- või halduskulude katmisel on selge ja tõenäoliselt piisav (tegevustulu). Valikukriteeriumi 3 - Projekti põhjendatus ja kuluefektiivsus (osakaal koondhindest 30%): keskmine hinne kokku 3, 00 Projekti eesmärgipüstitus ja tegevuste val i mik on põhjendatud. Alternatiivseid lahendusi ei ole taotluses käsitletud. Just Kohtla-Järvele, Järve linnaosa lähedusse, on väga vaja atraktiivset lisategevust noortele. Kardirada sobitub piirkonna vajadustesse ideaalselt. Maakonna seisukohalt on ühe uue, varem mitte olemas olnud tegevuse lisandumine suureks plussiks. Teiste spordiga seotud taotluste puhul on tegemist pigem olemasoleva laiendamisega, siin uue võimaluse loomisega. Sestap on seda projekti hinnatud kõrgemalt kui olemasolevate laiendusi, kuigi teostusriskid võivad olla suuremad. Projekti tegevuste ajakava on realistlik ning arvestatud on võimalike riskidega. Projekti kavandatud eelarve on põhjendatud ning selge. Oleks võinud võtta võrdlevaid pakkumisi, isegi kartidele, kuivõrd tootjaid on E uroopas mitmeid. Kartide soetamise k ulurea maksumus on 345 000 eurot. See ei anna head alust eelarve kujunemisest aru saada. Projektiga seotud muud kulud on üldjoontes mõistetavad. Tasuvusanalüüs tundub ehk pigem optimistlik, arvestades, et te e nust saab pakkuda aasta jooksul piiratud ajavahemikul (kevadest sügiseni). Valikukriteeriumi 4 - Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (osakaal koondhindest 10%): keskmine hinne kokku 3,67 Projekti tegevuste kavandamisel on arvesse võetud kõiki asjakohaseid horisontaalseid põhimõtteid. On võetud arvesse sihtrühmasiseste sotsiaalsete gruppide erinevaid vajadusi. Kirjeldatud on erinevate sotsiaalsete gruppide kaasamise võimalusi, soolise võrdõiguslikkuse ja ligipääsetavuse järgimise põhimõttei d. Projektitegevuste mõju keskkonnale ja seosed kliima eesmärkidega on kirjeldatud. Tagatud on taristu kliimakindlus ja vastavus keskkonnaeesmärkidele olulise kahju vältimise põhimõtetega. Olemuslikult ei saa sellist tüüpi sport päris kõigi sihtrühmadega arvestada - aktiivse tegevuse osas vähemalt. Küll aga publiku ja pealtvaatajate osas. Keskkonnaeesmärgid on läbi päikesejaama ja otseliini autode ning pargi jaoks lahendatud mõistlikult. Kõik hindajad on otsuse ga nõus. Sihtasutus Kiviõli Seiklusturismi Keskus Projekti nimi: Kiviõli seikluskeskuse tegevuste laiendamine lastele , noortele ja erivajadustega inimestele Taotletav toetus: 547 835,06 SFOS kood: 2021-2027.6.01.24-0300 R ahuldada Sihtasutus Kiviõli Seiklusturismi Keskus taotlus 2021-2027.6.01.24-0300 „ Kiviõli seikluskeskuse tegevuste laiendamine lastele, noortele ja erivajadustega inimestele“ osaliselt. Komisjon teeb ettepaneku toetada projekti summas 533 557,92 eurot. Meetme määruse § 25 lg 2 kohaselt on vaja osalise rahuldamise otsuse puhul taotleja eelnevat nõusolekut, mille puudumise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Taotleja on andnud 19.07.2024 projekti postkasti kaudu nõusoleku projekti osaliseks rahastamiseks. … Lõpptulemusena sai taotlus koondhindeks 3 ,50 järgmiselt: Valikukriteeriumi 1 - Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, projekti mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele (osakaal koondhindest 40%): keskmine hinne kokku 3,33 Projekti objekt haakub meetme eesmärgiga . Projekt näitab, kuidas kasutada põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega kaasnenud tööstuspärandit uues ning kliimaneutraalsele majandusele sobivas kontekstis pidades seejuures silmas avalikku hüve ning suurendades sotsiaalset sidusust. Taotluse vormil küll rahastajana märkimata, kuid omaosaluse tasumisse panustab KOV. Objekti arendus suunatud olulisele osale elanikest ning on kättesaadav avalikkusele. Projektis on hõlmatud panus rohkem kui ühes mõjuvaldkonnas (sotsiaalne, tööhõive-ei ole ülevaadet loodavate töökohtade arvust, majanduslik-kaudne). Projekt panustab õiglase ülemineku territoriaalse kava tegevussuuna „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ eesmärki saavutamisse. Valikukriteeriumi 2 - Taotleja võimekus projekti elluviimiseks (osakaal koondhindest 20%): keskmine hinne kokku 4,00 Projektijuhtimise teenus sisseostetav . Projekti meeskond on komplekteeritud ning kõik projekti elluviimiseks vajalikud kompetentsid on olemas, projektimeeskonna rollid ja vastutus on planeeritud. Taotleja või partneri finantsvõimekus on tugev, et kindlustada investeeringu tähtaegseks elluviimiseks vajalik finantseerimine. Projekti teostamise riske on hinnatud ning riske saab maandada. Projekti tulemused on jätkusuutlikud ka finantsiliselt - projekti omafinantseering kaetakse omavahendite ja Lüganuse valla toetuse baasil. Teostatud eeltegevused on piisavad, et projekti positiivse rahastusotsuse raames valmistada ette riigihange ning projekt ellu viia. Taotleja või partneri võimekus projekti tulemuste jätkusuutlikkuse tagamiseks (sh projektijärgsete tegevus- või halduskulude katmisel) on selge ja piisav. Valikukriteeriumi 3 - Projekti põhjendatus ja kuluefektiivsus (osakaal koondhindest 30%): keskmine hinne kokku 3,33 Projekti eesmärgipüstitus on üldiselt põhjendatud - on olemas arenguvajadus, kuid keskus on toimiv ning lisandväärtus ÕÜ kontekstis vähene. Tegevuste valik on enamjaolt põhjendatud lähtuvalt konkreetse projekti sihtrühma vajadustest. Tegevused on läbi mõeldud , kuid alternatiividega arvestamist ei ole kajastatud. Projekti tegevuste ajakava on realistlik ning arvestatud on võimalike riskidega. Projekti kavandatud eelarve on põhjendatud. Planeeritud kulud on mõistlikud. Projekti eelarve tegevuste elluviimiseks on üldjoontes läbipaistev , kuid ei ole kaalutud võrdlevaid hinnapäringuid/pakkumisi. Valikukriteeriumi 4 - Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (osakaal koondhindest 10%): keskmine hinne kokku 3,67 Projekti tegevuste kavandamisel on kirjeldatud seoseid horisontaalsete põhimõtetega: Kirjeldatud on erinevate sotsiaalsete gruppide kaasamise võimalusi, soolise võrdõiguslikkuse ja ligipääsetavuse järgimise põhimõtteid. Projektiga võetakse arvesse erinevaid juurdepääsuvajadusi teenustele ja füüsilisele keskkonnale. Projekti tegevustega ei kaasne otsest lisanduvat mõju keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisel. Kõik hindajad on otsusega nõus. Lastekaitse Liit Projekti nimi: Remniku Noortelaagri väljaarendamine kaasaegseks õppe- ja puhkekeskuseks Taotletav toetus: 827 303,39 SFOS kood: 2021-2027.6.01.24-0188 Rahuldada Lastekaitse Liit taotlus 2021-2027.6.01.24-0188 „Remniku Noortelaagri väljaarendamine kaasaegseks õppe- ja puhkekeskuseks“. … Lõpptulemusena sai taotlus koondhindeks 3,03 järgmiselt: Valikukriteeriumi 1 - Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, projekti mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele (osakaal koondhindest 40%): keskmine hinne kokku 2,67 Projekt avaldab mõju sotsiaalse sidususe osas, kuid ei ole otseselt seotud kliimaneutraalsele majandusele ülemineku väljakutsetega. Projekti tegevused panustavad väljundnäitajate saavutamisse. Projekti ei ole otseselt kaasatud partnereid, kuigi partnerina näitajates on arvestatud kaasatud organisatsioone (kaitsevägi, ministeerium), kelle roll projekti elluviimisel on vähene. Põhivara projektiga rajatav avalikkusele suunatud objekt ei ole otseselt suunatud suurele osale Ida-Virumaa elanikest , kuid kattub meetme eesm är giga noortele suunatud tegevuste osas. Lapsed, kes Remnikul puhkavad on põhiliselt Tallinnast. Lastekaitse Liidu kodulehe andmetel on näiteks 2024 aastal projekt „Lapsed Tallinnast suveks Remnikusse“ . Lisaks kasutavad laagrit põgenikud ja Kaitsevägi. Projektis on kirjeldatud projekti panus rohkem kui ühes mõjuvaldkonnas (sotsiaalne, tööhõive -vähene või olematu, nt tulu-kulu arvestuses ei kajastu tööjõukulude kasv, majanduslik-kaudne). Projektiga seotud tegevused toetavad õiglase ülemineku territoriaalse kava tegevussuuna „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ eesmär g i saavutamist. Valikukriteeriumi 2 - Taotleja võimekus projekti elluviimiseks (osakaal koondhindest 20%): keskmine hinne kokku 3,67 Taotleja või partneri senine kogemus on seotud käesoleva projekti elluviimisega, kuigi varasemaid võrreldavaid kogemusi ei ole otseselt välja toodud. Projekti meeskond on komplekteeritud ning kõik projekti elluviimiseks vajalikud kompetentsid on olemas, projektimeeskonna rollid ja vastutus osaliselt kirjeldatud. Ei ole selge, kas omafi n antseeringu vahendite katteal l ikad on piisavad, lisaks tegevustulule ja laenule toetutakse ka annetustele, sponsorlusele. Projekti teostamise riske on hinnatud , kuigi natuke üldsõnaliselt. Taotleja või partneri võimekus projektijärgsete tegevus- või halduskulude katmisel on selge ja eeldatavalt piisav, kui halduskulud projekti tulemusel vähenevad. Valikukriteeriumi 3 - Projekti põhjendatus ja kuluefektiivsus (osakaal koondhindest 30%): keskmine hinne kokku 3,00 Projekti eesmärgipüstitus ei ole kuigi hästi põhjendatud seoses meetme eesmärgiga. Tegevuste valik on enamjaolt põhjendatud lähtuvalt konkreetse projekti sihtrühma vajadustest. Taotluses ei kajastu alternatiivide kaalumist. Projekti tegevuste ajakava on realistlik ning arvestatud on võimalike riskidega. Eelarves otseselt ebamõistlikke kulusid ei ole. Projekti eelarve on selge, kuid ei ole võetud võrreldavaid pakkumusi ning ei õn nestu kontrollida hinnakalkulatsiooni teostaja pädevust. Valikukriteeriumi 4 - Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (osakaal koondhindest 10%): keskmine hinne kokku 3,33 Projekti tegevuste kavandamisel on kirjeldatud seoseid horisontaalsete põhimõtetega. Projekti tegevuste mõju keskkonnale ja seosed kliima eesmärkidega on kirjeldatud. Tagatud on taristu kliimakindlus ja vastavus keskkonnaeesmärkidele olulise kahju vältimise põhimõtetega ning küttesüsteemi keskkonna- ja energiasäästlikuma lahendusega. Kõik hindajad on otsusega nõus. Mittetulundusühing Peipsi Ääre Selts Projekti nimi: Pagari kogukonna kaasamiskeskus Taotletav toetus: 519 216,72 SFOS kood: 2021-2027.6.01.24-0356 Mitte r ahuldada Mittetulundusühing Peipsi Ääre Selts taotlus 2021-2027.6.01.24-0356 „ Pagari kogukonna kaasamiskeskus “ negatiivse hinde tõttu. Taotluse hinnang loetakse negatiivseks, kui koondhinne on alla 2,75 ning kriteeriume on eraldi hinnatud hindega alla 2. Projekti hinnati e-komisjoni vormis ning 18.07.2024 kokku tulnud komisjonis arutati projekti ning täpsustati hindeid. Lõpptulemusena sai taotlus koondhindeks 2,20 järgmiselt: Valikukriteeriumi 1 - Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, projekti mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele (osakaal koondhindest 40%): keskmine hinne kokku 1,67 "Projekti sisu räägib, et projekti raames renoveeritakse ja säilitatakse Pagari mõisakompleks ning teised olulised kultuurimälestised. Kuludest võib tuletada, et projekti raames rajatakse k aravanipark , päiksepark , k ogukonnamaja WCdega , g rillimaja ning p arklad, mis on valdavalt karavanipargi jaoks. Hinnapakkumises ei ole näha mõisakompleksi renoveerimistegevusi. Arusaamatuks jääb, kuidas antud ala on võimalik kogukonnal kasutada peale kara van ipargi avamist. Projekt avaldab mõningast positiivset mõju ülemineku kontekstis. Projektis planeeritud objektid aitavad kaasa ülemineku mõjudega toimetulekul, kuid mõju on lokaalne. Kaasatud on KOV rahastajana, kuid taotluses ei ole partnereid otseselt kirjeldatud. Põhivaraprojektiga rajatav avalikkusele suunatud objekt(id) on piiratud kasutajaskonnaga või selle kättesaadavus avalikkusele on piiratud. Objekti plaanitav kasutusotstarve on oluliselt laiem kui vajalik ülemineku mõjudega toimetulekuks. Projektis on hõlmatud ja selgelt kirjeldatud projekti panus rohkem kui ühes mõjuvaldkonnas (sotsiaalne, tööhõive, majanduslik, keskkond). Projekt panustab õiglase ülemineku territoriaalse kava tegevussuuna „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ eesmär g i saavutamisse. Valikukriteeriumi 2 - Taotleja võimekus projekti elluviimiseks (osakaal koondhindest 20%): keskmine hinne kokku 3 , 33 Taotleja väitel on kogemus sarnaste projektide elluviimisega olemas, kuid taotluses ei ole konkreetseid projekte loetletud, et oleks võimalik projekti elluviimise võimekust hinnata. MTÜ on küll läbi aegade realiseerinud erinevaid väiksemaid projekte, aga sellise mahuga investeeringut mitte. Projekti meeskond on komplekteeritud ning projekti elluviimiseks vajalikud kompetentsid on olemas. Omafinantseeringu katmiseks on KOV võtnud kohustuse see katta eelarvelistest vahenditest. Projekti teostamise riske on hinnatud ning enamus riske saab maandada. Kaalumata on muinsuskaitseameti arvamusel võimalus muististe leidmine. Taotleja või partneri võimekus projektijärgsete tegevus- või halduskulude katmisel on selge. Valikukriteeriumi 3 - Projekti põhjendatus ja kuluefektiivsus (osakaal koondhindest 30%): keskmine hinne kokku 1,67 Projekti eesmärgipüstitus on üldiselt põhjendatud, sekkumisloogika arusaadav, kuid seos ÕÜ väljakutsetega nõrk . T aotluses ei ole piisavalt kirjeldatud või põhjendatud, mis on see probleem, mida soovitakse tegevustega lahendada. Probleemi olemus ei ole maakondliku ega üleriigilise tähtsusega, samuti mitte kogu omavalitsuse ülese tähtsusega. Projekti käigus ei renoveerita olemasolevat mõisahoonet vaid rajatakse uusi rajatisi ning infrastruktuuri, seega pole ka pärandi säilitamise ja keskkonnasäästliku ehitamise osa täidetud (vana renoveerimine on alati väiksema elukaare põhise keskkonnamõjuga kui uue ehitamine). Mõisamaja jääb endiselt lagunema. Arusaamatuks jääb, millise sihtrühma vajadustega on arvestatud. Küsimusi tekitab, kas projekt on suunatud pigem kogukonnale või turistidele. Esineb suuri küsitavusi, kas projekti tegevused on optimaalsed, võimalikest alternatiividest mõjusaimad, kooskõlas sihtgrupi, vajaduste ning ootustega. Tegevuste valik on põhjendatud. Projektis on kirjeldatud iga projekti osa planeerimisel alternatiivide kaalumist ning valitud optimaalsed lahendused. Projekti kavandatud eelarve seotus projektiga on ebaselge või põhjendamata või ei võimalda taotluses sisalduvad andmed hinnata eelarve põhjendatust. Ebaproportsionaalselt suur osa projekti eelarvest on seotud tegevustega, mille mõju projekti eesmärkidele on väike. Projekti esitaja on MT Ü (registris alates 2009), aasta käibega ca 14 000 eurot . Oluline panustaja projekti on vald. Hinnapakkumised on võetud karavnipargi rajamiseks. Projekti tegevuste ajakava on realistlik ning arvestatud on enamuse riskidega. Valikukriteeriumi 4 - Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (osakaal koondhindest 10%): keskmine hinne kokku 3,67 Projekti tegevuste kavandamisel on arvesse võetud kõiki asjakohaseid horisontaalseid põhimõtteid: On võetud arvesse sihtrühmasiseste sotsiaalsete gruppide erinevaid vajadusi. Kirjeldatud on erinevate sotsiaalsete gruppide kaasamise võimalusi, soolise võrdõiguslikkuse ja ligipääsetavuse järgimise põhimõtteid. Võetakse arvesse erinevaid vajadusi juurdepääsul teenustele ja füüsilisele keskkonnale. Projektitegevuste mõju keskkonnale ja seosed kliima eesmärkidega on analüüsitud, hinnatud ning on kavandatud täiendavaid tegevusi keskkonna eesmärkide saavutamiseks või kliimakindluse tagamiseks. Projektist ei selgu, millise sihtrühma vajadusi rajatava päiksepargi ja karavanipargiga arvestat a kse. Kõik hindajad on otsuse ga nõus. SillArt MTÜ Projekti nimi: SillArt kunstigalerii renoveerimine Sillamäel Taotletav toetus: 250 288,4 0 SFOS kood: 2021-2027.6.01.24-0223 Rahuldada SillArt MTÜ taotlus 2021-2027.6.01.24-0223 „ SillArt kunstigalerii renoveerimine Sillamäel “ . … Taotlus sai koondhindeks 3 , 10 järgmiselt: Valikukriteeriumi 1 - Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, projekti mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele (osakaal koondhindest 40%): keskmine hinne kokku 3,67 Projekt aitab parandada Ida-Virumaa elanikkonna sotsiaalset sidusust ja toimetulekut kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis, pakkudes sihtpiirkonna elanikele võimalust kodanikualgatuste toetamise kaudu üleminekuprotsessi mõtestada, luua sellele positiivset tähendust ning selles osaleda. Objekt asub Sillamäel ning tekitab mitmekesisust Sillamäe elanikke ellu. Projekti eesmärkide saavutamiseks on kaasatud vajalikud partnerid ning roll projektis kirjeldatud. Projekti partner on Ecomengrad OÜ, kellele kuulub hoone, kus Sillart tegutseb. Üks OÜ omanikest on ka Sillart MTÜ juhatuses. Väljundnäitajana on toodud kolm kaasatud organisatsiooni, kuid taotluse tekstist ei selgu kolmas osapool. Põhivaraprojektiga rajatav avalikkusele suunatud objekt on soovijaile kättesaadav (kuigi kohati tasuline). Projekt panustada sihtpiirkonna võimesse tegeleda kliimaneutraalsele majandusele ülemineku mõjudega vähemalt ühes järgmistest mõjuvaldkondadest: sotsiaalsed mõjud, kaudselt tööhõivealased mõjud, keskkonnamõjud (renoveeritakse vana maja). Projekt on kooskõlas õiglase ülemineku territoriaalse kavaga ning panustab tegevussuuna „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ eesmärki saavutamisse. Valikukriteeriumi 2 - Taotleja võimekus projekti elluviimiseks (osakaal koondhindest 20%): keskmine hinne kokku 3,00 MT Ü on tegutsenud 1 aasta. Taotluses puudub selge informatsioon taotleja kogemuste kohta võrreldavate projektide juhtimisel . Projekti meeskonnal on võime projekti ellu viia (meeskonnaliikmeid on piisavalt ja nad omavad vajalikku oskusteavet ja kogemusi projekti edukaks elluviimiseks). Projektimeeskonna rollid ja vastutus on planeeritud. Projekti teostamiseks on oluline partneri roll, kes tagab projekti elluviimiseks vajaliku kavandatud omafinantseeringu. Partneri majandusnäitajad kinnitavad seda. Partneril on võimelised projekti kallinemise korral katma suurenenud omafinantseeringu, selle kohta on partneri kinnituskiri, kus on OF summa suurem kui projektis vajalik. Kõikvõimalike teostusriskide olemasolu on hinnatud ning on läbi mõeldud kuidas neid maandada. Taotlejal võimekuse ning jätkusuutlikkuse kohta on keeruline midagi öelda, aga partner, kes on hoone omanik ning tegutseb 2017 aasast on suutlik katma põhivarainvesteeringu-projekti projektijärgsete tegevus- või hoolduskulud. Edaspidise tulu osas mõned kahtlused, aga kuna hoone omanik võtab vastutuse remondi/hoolduse/heakorra eest, siis ülejäänud jooksvate kuludega peaks hakkama saama. Valikukriteeriumi 3 - Projekti põhjendatus ja kuluefektiivsus (osakaal koondhindest 30%): keskmine h inne kokku 2,33 Projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud – on olemas probleem, mis vajab aktiivset sekkumist - Sillamäe galer i i tegutseb kehvades oludes. Projekti tegevuste elluviimise aja- ning tegevuskava on realistlik ud . Projekti kavandatud eelarve on põhjendatud ja planeeritud optimaalselt saavutamaks maksimaalset mõju ja tulemusi, arvestades sarnaste tegevuste tavalist kulukust ja konkreetse projekti võimalikke eripärasid. Projekti plaanis jääb ebaselgeks , miks projekti partneri kinnitus on 85 000 euro omafinantseeringuks kui projektieelarves on omafinantseeringu summa teine. Lisaks tekkis küsimus eelarve läbipaistvuse osas - galerii ruumide üldine koristamine ja muud üldised remondi- ja hooldustööd teostab maja - ruumide - omanik, aga seade koristuseks ostetakse projektist MTÜle. Piisavalt ei ole põhjendatud ka projektijuhtimise kulu. Eelarves leidub ka ebamõistlikult kulukana tunduvaid valikuid (nt maalivalgustid 779/tk) . Valikukriteeriumi 4 - Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (osakaal koondhindest 10%): keskmine hinne kokku 3, 33 Projekti tegevuste kavandamisel on arvesse võetud kõiki asjakohaseid horisontaalseid põhimõtteid. Projekti tegevused ei tee olulist kahju keskkonna eesmärkidele, taristu kliimakindlus on tagatud, kuid seos kliimaeesmärkidega puudub. Liikumispuudega inimestele korraldatakse pääs II korruse galeriisse kaldtee ja trepironijaga, hiljem liftiga. Abi saamiseks võib alati pöörduda galerii administraatori poole. Eksponaadid paigutatakse puuetega inimeste vajadusi arvestades. Puuetega inimesed saavad osaleda kõikidel galerii ja loomekeskuse üritustel. Galeriis toimib inva-WC. Kõik hindajad on otsuse ga nõus. Suur-Lootsi Kultuurikvartal MTÜ Projekti nimi: Narva- Jõesuu endise kalurikolhoosi territooriumi avamine ning kasutusele võtmine kultuuri -ja kogukonnaalana Taotletav toetus: 1 484 456,92 SFOS kood: 2021-2027.6.01.24-0501 Rahuldada Suur-Lootsi Kultuurikvartal MTÜ taotlus 2021-2027.6.01.24-0501 „ Narva-Jõesuu endise kalurikolhoosi territooriumi avamine ning kasutusele võtmine kultuuri-ja kogukonnaalana “ . …. Taotlus sai koondhindeks 3 ,60 järgmiselt: Valikukriteeriumi 1 - Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, projekti mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele (osakaal koondhindest 40%): keskmine hinne kokku 4,00 Esimeses arendusjärgus on kavas ala taasavada ennekõike avalikes funktsioonides, avades selle kogukonnale ja rajades sinna kultuuri- ja kogukonnaala. Kvartal hõlmab avatud rekreatsiooniala, jalutusradasid, tugitaristut, vabaõhu sündmuskeskust jms. Sel viisil tekib inimestel taas harjumus ala kasutada ja see saab linnaruumi orgaaniliseks osaks. Ida-Virumaa ruumilise tööstuspärandi kasutusele võtmine uutes funktsioonides – endine kalurikolhoosi territoorium on vaieldamatult osa maakonna tööstuspärandist. Projektis on selgelt kirjeldatud panus Ida-Virumaa elanikkonna sidususe ja toimetuleku parandamisse kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis. Projektis planeeritud tegevused aitavad parandada sidusust ning soodustada kodanikualgatusi. Otseselt partnereid loetletud ei ole, kuid on olemas koostöölepped mitmete organisatsioonidega ning KOV toetuskiri. Põhivara projektiga rajatav avalikkusele suunatud objekt on taotleja väitel suunatud suurele osale Ida-Virumaa elanikest, kuid hinnang on liigselt optimistlik. Projektis on hõlmatud ja selgelt kirjeldatud projekti panus rohkem kui ühes mõjuvaldkonnas (sotsiaalne, tööhõive, majanduslik, keskkond). Projekt panustab õiglase ülemineku territoriaalse kava tegevussuuna „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ eesmärki saavutamisse. Valikukriteeriumi 2 - Taotleja võimekus projekti elluviimiseks (osakaal koondhindest 20%): keskmine hinne kokku 3,33 Taotleja kinnitusel on kogemused olemas, kuid konkreetseid näiteid välja toodud ei ole. Projekti meeskond on komplekteeritud. Koostöö ja rollijaotus on kirjeldatud. Taotleja finantsvõimekus on üldjoontes rahuldav (järelduvalt asjaolust, et projekti on juba panustaud 50 000) ning omaosaluse tagamine on kinnitatud, samas ei ole kirjeldatud vahendite olemasolu ning on mainitud vajadusel laenule toetumist. Projekti teostamise riske on hinnatud ning kõiki riske saab maandada. Projektijärgsete tegevus- või halduskulude katmiseks on tehtud kalkulatsioon piisavas mahus omatulu teenimiseks loodavate võimaluste abil. Valikukriteeriumi 3 - Projekti põhjendatus ja kuluefektiivsus (osakaal koondhindest 30%): keskmine hinne kokku 3,33 Projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, sekkumisloogika arusaadav. Alternatiivide kaalumist ei ole käsitletud, kuid lahendused on kooskõlas arengudokumentidega. Projekti tegevuste ajakava on realistlik ning arvestatud on võimalike riskidega. Projekti kavandatud eelarve on põhjendatud. Planeeritud kulud on mõistlikud. Projekti eelarve on selge ja läbipaistev st eelarve kujundamisel on kõigile kuludele võetud võrreldavad pakkumused või hinnakalkulatsiooni on teinud pädev ettevõtja. Valikukriteeriumi 4 - Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (osakaal koondhindest 10%): keskmine hinne kokku 3,33 Projekti tegevuste kavandamisel on horisontaalsete põhimõtete rakendamine põhjalikult selgitatud, kus kohaldub. Tegemist ei ole otseselt kliimaeesmärkide saavutamisse panustava projektiga, puudub ka negatiivne mõju. Kõik hindajad on otsuse ga nõus. Mittetulundusühing Toila Merepääste Projekti nimi: Merepääste - ja ökoloogiakeskuse rajamine Toila sadamasse Taotletav toetus: 517 169,18 SFOS kood: 2021-2027.6.01.24-0286 R ahuldada Mittetulundusühing Toila Merepääste taotlus 2021-2027.6.01.24-0286 „ Merepääste- ja ökoloogiakeskuse rajamine Toila sadamasse “ osaliselt. Komisjon teeb ettepaneku toetada projekti summas 511 679,84 eurot. Projekti hinnati e-komisjoni vormis ning 18.07.2024 kokku tulnud komisjonis arutati projekti, kuid jä ädi e-koololekul antud hinnete juurde. Võeti vastu otsus rahastada projekti osaliselt. Meetme määruse § 25 lg 2 kohaselt on vaja osalise rahuldamise otsuse puhul taotleja eelnevat nõusolekut, mille puudumise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Taotleja on andnud 19.07.2024 projekti postkasti kaudu nõusoleku projekti osaliseks rahastamiseks. Taotlus sai koondhindeks 3 ,37 järgmiselt: Valikukriteeriumi 1 - Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, projekti mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele (osakaal koondhindest 40%): keskmine hinne kokku 3,67 Projekti eesmärgiks on turvalisema elukeskkonna loomine läbi vabatahtliku merepäästeüksuse reageerimisvõimekuse ja valmisoleku suurendamise ning piirkonnas alakasutatud merekeskkonnaga seotud teadlikkuse tõstmine läbi mereökoloogiliste õuesõppeprogrammide arendamise. Projekt väidab, et Toila sadamasse merepääste- ja mereökoloogiakeskuse rajamine puudutab rohkem sotsiaalseid ja hariduslikke küsimusi, kuid annab selge panuse ka piirkonna majandusele ning tähtsustab keskkonnahoidu ja keskkonnaseisundi uurimist. Projektis on selgelt kirjeldatud panus Ida-Virumaa elanikkonna sidususe ja toimetuleku parandamisse kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis. Sõlmitud on koostööleping TalTech`i Mereökoloogia laboriga ning kaasatud gümnaasiumi esindaja . P õhivaraprojektiga rajatav objekt on piiratud kasutajaskonnaga ja ei ole otseselt avalikkusele kättesaadav, samas on teenused suunatud avalikkusele ning pikemas perspektiivis võib ka õppe- ja teadustegevuse mõju kujuneda arvestatavaks. Projektis on hõlmatud ja selgelt kirjeldatud projekti panus rohkem kui ühes mõjuvaldkonnas (sotsiaalne, tööhõive, majanduslik, keskkond). Projekt panustab oluliselt õiglase ülemineku territoriaalse kava tegevussuuna „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ eesmärki saavutamisse ning panus on detailselt ja veenvalt kirjeldatud. Valikukriteeriumi 2 - Taotleja võimekus projekti elluviimiseks (osakaal koondhindest 20%): keskmine hinne kokku 3,67 Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) rahastab koolide õppekäike ning see on ka kõige reaalsem mereökoloogiakeskuse ülalpidamise allikas. Hoiustamis- ja õppeperioodide vahel on ühingul võimalik valminud ruume kohalikele paadimeestele l ü hiajalisteks töödeks välja rentida. Taotleja või partneri senine kogemus toetavad projekti elluviimist. Projekti meeskond on komplekteeritud ning kõik projekti elluviimiseks vajalikud kompetentsid on olemas, projektimeeskonna rollid ja vastutus on üldiselt planeeritud. Taotlejal on olemas vahendid, et kindlustada investeeringu tähtaegseks elluviimiseks vajalik finantseerimine. Projekti teostamise riske on hinnatud ning riskide maandamine on läbi mõeldud. Taotleja võimekus projektijärgsete tegevus- või halduskulude katmisel on selge ja tõenäoliselt piisav. Valikukriteeriumi 3 - Projekti põhjendatus ja kuluefektiivsus (osakaal koondhindest 30%): keskmine hinne kokku 2,67 Projekti eesmärgipüstitus on üldiselt põhjendatud - on olemas probleem, mis on taotluses kirjeldatud, kuigi meetme vaates ei ole põhiline probleemkoht (merepääste teenuse parendamine) otseselt seotud meetme eesmärkidega. S uur rõhk on hoone ehitamisel, samas noortega tegevus toimub õuesõppe vormis. Samuti jäi arusaamatuks labori roll projektis. Paremad töötingimused võimaldavad vabatahtlikusse töösse kaasata rohkemaid inimesi. Mida enam inimesi, seda enam on võimalik vabatahtliku merepääste üksuse põhitegevuse kõrval tegeleda kogukonna kaasamisega ja ennetustööga. Tegevuste valik on enamjaolt põhjendatud lähtuvalt konkreetse projekti sihtrühma vajadustest. Alternatiive on kaalutud õues õ ppeprogrammi osas. Projekti tegevuste ajakava on realistlik ning arvestatud on võimalike riskidega. Projekti kavandatud eelarve on põhjendatud. Planeeritud kulud on mõistlikud. Projekti eelarve on selge ja läbipaistev st eelarve kujundamisel on tuginetud sarnastele tegevustele, võetud võrreldavad pakkumused või hinnakalkulatsiooni on teinud pädev ettevõtja. Eelarve koostamisel on arvestatud projekti elluviimise ajalise nihkega. Valikukriteeriumi 4 - Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (osakaal koondhindest 10%): keskmine hinne kokku 3,67 Projekti tegevuste kavandamisel on arvesse võetud kõiki asjakohaseid horisontaalseid põhimõtteid. Projektitegevuste mõju keskkonnale ja seosed kliima eesmärkidega on tagatud läbi keskkonnateadlikkuse suurendamise. Kõik hindajad on otsusega nõus. Mittetulundusühing Voka jahtkond Projekti nimi: Jahi- ja õppehoone rajamine Konju lasketiiru Taotletav toetus: 490 178,34 SFOS kood: 2021-2027.6.01.24-0209 Rahuldada Mittetulundusühing Voka jahtkond taotlus 2021-2027.6.01.24-0209 „ Jahi- ja õppehoone rajamine Konju lasketiiru “ . … Taotlus sai koondhindeks 3 , 07 järgmiselt: Valikukriteeriumi 1 - Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, projekti mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele (osakaal koondhindest 40%): keskmine hinne kokku 3 ,00 Projekt aitab parandada Ida-Virumaa elanikkonna sotsiaalset sidusust ja toimetulekut kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis, pakkudes sihtpiirkonna elanikele võimalust kodanikualgatuste toetamise kaudu üleminekuprotsessi mõtestada, luua sellele positiivset tähendust ning selles osaleda. Kuna põlevkivi kaevandamise lõpetamine puudutab jahtkonna jahimaid, siis on nende tegevusele otsene mõju keskkonna muutuste näol. Projektis on kirjeldatud partnerite rolli. Projektis on kirjeldatud panus kahes mõjuvaldkonnas (sotsiaalne, keskkond). Tööhõivealases ja majanduslikus vaates projektil otsesed mõjud puuduvad . Projekt on kooskõlas õiglase ülemineku territoriaalse kavaga ning panustab tegevussuuna „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ eesmärki saavutamisse. Samas on p rojekt on üsna kitsa ja piiratud kasutajaskonnaga, kuigi teoreetiliselt selle kättesaadavus avalikkusele on olemas. L asketiiru juures sellise funktsiooniga hoone ei ole päris hädavajalik. Kindlasti on vajalikud tehnilised ruumid, varustuse, relvade jms. jaoks, aga koosviibimise ja ürituste/koolituste korraldamise võimalused tiiru juures pole ilmtingimata vajalikud ning leiaksid ka ilmselt väga piiratud kasutust. Projekt panustab oluliselt õiglase ülemineku territoriaalse kava tegevussuuna „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ eesmärki saavutamisse. Valikukriteeriumi 2 - Taotleja võimekus projekti elluviimiseks (osakaal koondhindest 20%): keskmine hinne kokku 3,33 Taotlejal on piisavalt kogemusi valdkonnas ning sarnaste, kuid väiksemate projektide juhtimise kogemust. Projekti meeskonna on võime projekti ellu viia, sisse on ostetud lisaks projektijuhtimisekspert teenust. Projektimeeskonna rollid ja vastutus on planeeritud. Taotleja finantsvõimekus on üldjoontes rahuldav, kuid laenule toetumise ulatus ei ole kirjeldatud. Taotlejal on laenuvõtmise võimekus ning küsib ka ettemaksu ning sellega on tagatud kavandatud omafinantseering. Projekti planeerimisel on arvestatud kõikvõimalike teostusriskidega ning läbimõeldud kuidas neid on võimalik maandada. Taotlejal on võimekus projekti tulemuste kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse (sh põhivarainvesteeringu-projektidel projektijärgsete tegevus- või hoolduskulude katmine) tagamiseks. Projektijärgsete tegevus- või halduskulude katmine ei ole selgelt kirjeldatud. Valikukriteeriumi 3 - Projekti põhjendatus ja kuluefektiivsus (osakaal koondhindest 30%): keskmine hinne kokku 3, 00 Projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud - on olemas probleem, mis on taotluses välja toodud. Tegevuste valik on põhjendatud lähtuvalt konkreetse projekti sihtrühma vajadustest. Alternatiive selle projekti puhul üldiselt ei ole. Projekti tegevuste ajakava on realistlik ning arvestatud on võimalike riskidega. Projekti kavandatud eelarves esineb küsitavusi. N äiteks, kuidas on projekti eesmärkide saavutamiseks vajalik saun. Samuti on ebaloogiline, et taotluse koostamine on teenusena sisse ostetud ning tasustatav toetusest - vahendid selleks peaks olemas olema ka mitterahastamise otsuse korral. Valikukriteeriumi 4 - Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (osakaal koondhindest 10%): keskmine hinne kokku 3, 00 Horisontaalsete põhimõtete rakendamine on suures osas kirjeldatud, kuid ei ole selgitatud juurdepääsu tagamine erivajaduste puhul (on vaid üldsõnaline kinnitus ehitise vastavusest universaalse disaini põhimõtetele). Projekt ei panusta otseselt kliimaeesmärkide täitmisse, kuid tagatud on taristu kliimakindlus ja vastavus keskkonnaeesmärkidele olulise kahju vältimise põhimõtetega. Kõik hindajad on otsuse ga nõus. Protokolli lisa: Hindamistabel / allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt / Jaamus Purga Terje Kuus Komisjoni esimees protokollija VÄLJAVÕTE ÕIGE Allkirjastatud digitaalselt Terje Kuus Enno Heringson Teie 28.08.2024 Advokaaibüroo Heringson GLO OÜ [email protected] Meie 04.09.2024 nr 11.1-8/24/1956-2 Vastus järelpärimisele Vastavalt 28.08.2024 järelpäringule edastame dokumendid ja vastused esitatud küsimusetele: 1. Soovite saada kõigi taotlejate projekte, kelle taotlused rahuldati (teadaolevalt 13) sh nende projektide esitamise tähtaegsust kinnitavat infot. Kirjale on lisatud kõikide toetust saanud projektide taotlused pdf-kujul (lisa 1) ning väljavõte projektide taotlusvooru esitamise kuupäevadega (lisa 2). Palun tähele panna, et taotluste failides olevad allkirjastamise kuupäevad ei kattu esialgse taotluse esitamise kuupäevaga, kuna vastavalt programmi määruse § 20 lõikele 4 on rakendusüksusel õigus nõuda taotluse vastavusse viimist kehtestatud nõuetega, lisadokumentatsiooni esitamist või muudatuste tegemist taotluse andmetes juhul kui taotlus ei vasta kehtestatud nõuetele või on projekti kohta vaja saada lisateavet. Seetõttu on mitmed taotlused saadetud tagasi korrigeerimiseks. Kirjale on lisatud viimased versioonid taotlustest, mis tunnistati nõuetele vastavaks ning saadeti hindamiskomisjonile. 2. Soovite saada dokumente kõigi taotlejate osas, kelle taotlused rahuldati, millest nähtuks, et Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) on kontrollinud nende taotlejate ja nende partneri/partnerite ning taotluse vastavust meetme määruse §-des 13 ja 15 sätestatud nõuetele ning tunnistanud õiguspäraselt vastavad taotlejad ja nende partneri/partnerid ning projekti meetme määruse § 20 alusel nõuetele vastavaks. RTK kontrollib taotluste, taotlejate ning partnerite nõuetele vastavust ning saadab hindamiskomisjoni ainult nõuetele vastavad taotlused. Nõuetele vastavuse kohta eraldi otsust ei vormistata. Taotluse rahuldamise otsuses on viidatud ühendmääruse § 8 lõikele 1, mille kohaselt tehakse taotluse rahuldamise otsus juhul, kui taotleja, partner ja taotlus vastavad toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud nõuetele ja taotlus kuulub projektide valikukriteeriumide ja -metoodika kohaldamise tulemuse põhjal rahuldamisele. Kui taotlusele on tehtud rahuldamise otsus, siis kinnitab see ka asjaolu, et taotlus on nõuetele vastavaks tunnistatud. Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340  Projektide rahuldamise otsused on avalikud dokumendid ning leitavad RTK dokumendiregistrist https://adr.rik.ee/rtk/. 3. Soovite saada kõigi rahastatud taotlejate ning Mittetulundusühing Peipsi Ääre Selts hindamiskomisjoni hindamistulemuste protokolli, kust peavad nähtuma taotluste hindamiste hinded iga valikukriteeriumi kaupa ning info, mille alusel on võimalik kontrollida keskmiste hinnete kujunemist valikukriteeriumi kaupa ja seega lõppkokkuvõttes kontrollida, kas koondhinne on arvestatud õigete algandmete alusel õiguspäraselt. Kirjale on lisatud väljavõte hindamiskomisjoni koosoleku protokollist (lisa 3) ja väljavõte hindamistabelist (lisa 4), mis kajastavad taotluste iga kriteeriumi hindeid hindajate lõikes ning hinnete põhjendusi. 4. Palute esitada protseduurilise info hindamismenetluse osas. Hindamiskomisjoni töökord on fikseeritud RTK peadirektori asetäitja käskkirjaga (lisa 5). Komisjoni liikmetele saadeti jooksvalt ajavahemikul 21.06.2024 – 10.07.2024 e-toetuse keskkonna kaudu vastavaks tunnistatud taotlused hindamiseks. Hindamise vormiks olid e- komisjon ning koosolek veebi vahendusel. Komisjoni liikmed saatsid 2 päeva enne koosoleku toimumist enda hinded koos põhjendustega RTK koordinaatorile või lisasid projekti juurde e-toetuste keskkonnas. 18.07.2024 toimus koosolek, kus vaadati üle projektid, mille osas oli komisjoni liikmetel ettepanekuid toetada projekti osaliselt ning projektid, kus hindajate hinded kriteeriumite lõikes erinesid kahe või rohkema hindepunkti võrra. Koosoleku toimumise ajal ning arutelude tulemusena ühtlustati või muudeti mõnevõrra hindeid. Komisjoni liikmed võivad oma hindeid muuta kuni protokolli allkirjastamiseni. Hiljem enam hindeid muuta ei saa. Koosolekul muudetud hinded lisatakse hindamistabelisse ning protokollitakse põhjendused. Kõik hinnete põhjendused (nii eelnevalt edastatud kui ka koosolekul põhjendatud) on koondatud koosoleku protokolli. 5. Palute saata iga hindaja hindamiste tabelid ja põhjendused kõigi rahastatud taotluste ning Mittetulundusühing Peipsi Ääre Selts kohta. Hindamistulemuste tabel on lisatud kirjale (lisa 4). Sellest nähtuvad hindajate erinevad hinded. RTK ei saa edastada hindeid hindajate lõikes nimeliselt, kuna Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus (edaspidi ÜSS) § 20 lõike 5 kohaselt tohib projekti toetuse taotluse hindaja nime ja projekti kohta antud hinnangu avaldada viisil, mis tagab, et hindaja nime ja hinnangut ei ole võimalik omavahel seostada. Seetõttu on hindamistabelitest eemaldatud hindajate nimed. Hinnete põhjendused on koondatud komisjoni koosoleku protokolli (lisa 3). 6. Kuna hindamiskomisjoni liige peab deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest, kinnitama, et ta ei ole menetletava projektiga seotud isik, menetlusosaline või tema esindaja ega sugulane ning isikliku seotuse esinemise korral ennast hindamisest taandama, peab tagama hindamiskomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult talle hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse. Tulenevalt sellest palute esitada kõikide hindamiskomisjoni ja asendusliikmete vastavad allkirjastatud deklaratsioonid.  Kõik komisjoni liikmed on sõlminud RTK-ga lepingu, mille lisas on erapooletuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsioon. Kuna leping ise sisaldab isikuandmeid, mida ei tohi avalikustada AvTS §35 lõike 12 alusel, siis saame edastada erapooletuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsioonid vaid digiallkirja kinnituslehega (lisa 6). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams elu- ja ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja LISAD: 1. Taotlused 2. Väljavõte projektide taotlusvooru esitamise kuupäevadega 3. Väljavõte hindamiskomisjoni koosoleku protokollist 4. Väljavõte hindamistabelist 5. Hindamiskomisjoni töökord 6. Erapooletuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsioonid Terje Kuus 663 1886 [email protected] Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340  Projektide seisundite koond Toetuse saaja ALUTAGUSE MATKAKLUBI Ayuda Mittetulundusühing Eesti Kunstiakadeemia Sihtasutus JALGPALLIKLUBI NARVA TRANS Lastekaitse Liit Mittetulundusühing Toila Merepääste Mittetulundusühing Voka jahtkond MTÜ Kardirada Sihtasutus Aidu Veespordikeskus Sihtasutus Alutagusemaa Sihtasutus Kiviõli Seiklusturismi Keskus SillArt MTÜ Suur-Lootsi Kultuurikvartal MTÜ eisundite koond Projekti nimi Projekti RÜ-le esitamise kuupäev Alutaguse matka- ja ronimiskeskuse väljaarendamine 31.05.2024 Päite kodu- ja metsloomade rehabilitatsioonikeskuse renoveerimine 31.05.2024 Narva Kunstiresidentuuri renoveerimine endises Kreenholmi tehase direktori eluhoones 31.05.2024 Narva Kalev-Fama staadionihoone rajamine ning kunstmuruväljaku renoveerimine 31.05.2024 Remniku Noortelaagri väljaarendamine kaasaegseks õppe- ja puhkekeskuseks 29.05.2024 Merepääste- ja ökoloogiakeskuse rajamine Toila sadamasse 31.05.2024 Jahi- ja õppehoone rajamine Konju lasketiiru 22.05.2024 Elektrikardi keskus "SolarRing" 31.05.2024 Aidu veespordi-ja vabaajakeskuse arendamine II etapp 31.05.2024 Alajõe kogukonnamaja 31.05.2024 Kiviõli seikluskeskuse tegevuste laiendamine lastele, noortele ja erivajadustega inimestele 30.05.2024 SillArt kunstigalerii renoveerimine Sillamäel 31.05.2024 Narva-Jõesuu endise kalurikolhoosi territooriumi avamine ning kasutusele võtmine kultuuri-ja 31.05.2024 kogukonnaalana