Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamine

Rahandusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 02.09.2024 nr 2-2/2215-1 Kliimaministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamine Austatud minister Esitan kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks majandus- ja tööstusministri käskkirja „Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Yoko Alender kliimaminister majandus- ja tööstusministri ülesannetes Lisad: 1) eelnõu 2) seletuskiri koos lisadega /*Lisaadressaadid: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Euroopa Komisjon Perioodi 2021–2027 seirekomisjon Õiglase Ülemineku juhtkomisjon Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Kaarel Lehtsalu +372 715 3414 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 30.08.2024 Käskkiri Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala 1.1. Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021−2027“ prioriteedi „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ meetme 21.6.1.4 „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ sekkumise „Inkubaatorite rajamine Narva ja Jõhvi; Ida- Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine ja arendamine“ rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. 1.2. Käskkirjas ette nähtud toetuse andmisele ja kasutamisele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) arvestades käskkirja täiendusi ja täpsustusi. 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus 2.1. Toetuse andmise eesmärk on Ida-Virumaale Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamine, mis võimaldab Ida-Virumaal luua eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtjate tekkimiseks, kaasaegsete toodete ja teenuste väljaarendamiseks, uute töökohtade tekkimiseks ning uuenduslike toodete ja teenuste väljaarendamiseks IdaVirumaal. 2.2. Toetuse andmise tulemusel saab Jõhvis olema loometööstuse inkubaator uutele ja juba tegutsevatele ettevõtjatele. 3. Seosed teiste dokumentidega 3.1. Käskkirja alusel antava toetusega panustatakse riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel majandus- ja infotehnoloogiaministri 31. jaanuari 2024. a käskkirjaga „Programmi „Ettevõtluskeskkonna programm 2024–2027“ kinnitamine“ kinnitatud teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse programmi „Ettevõtluskeskkonna programm 2024–2027“ meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ tegevuse „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide saavutamisse. 3.2. Käskkirja koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L231, 30.06.2021, lk159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega 3.3. Käskkirja alusel antav toetus aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi „Eesti 2035“) heaks kiidetud aluspõhimõtete hoidmisele ning strateegilise sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel, panustades järgmiste sihtide saavutamisse, mida mõõdetakse „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest“, „Ressursitootlikkus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“. Käskkiri panustab ka Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2021. a istungil heaks kiidetud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” eesmärkide saavutamisse ja Vabariigi Valitsuse 18. novembri 2021. a istungil heaks kiidetud „Kultuuri arengukava 2021-2030“ alaeesmärgi „Kultuuri ja loovuse roll ühiskonna arengus on väärtustatud“ eesmärkide saavutamisse. 4. Toetatavad tegevused 4.1. Toetatakse Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamist ja sisustamist. 4.2. Ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20) artiklis 9 nimetatud tegevusi. 4.3. Punktis 4.1. nimetatud tegevused on kooskõlas “ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L198, 22.06.2020, lk13–43), artiklis17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. 4.4. Punktis 4.1 nimetatud Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamisel tagatakse taristu kliimakindlus, mis projekti arendamisel võtab arvesse kliimamuutuste leevendamist ehk kasvuhoonegaaside jalajälge ning kliimamuutustega kohanemisel vajalikke lahendusi. 5. Toetatavate tegevuste tulemus-ja väljundnäitajad Toetatavaid Näitaja nimetus ja Sihttase Selgitav teave tegevusi mõõtühik mõõdetakse järgmiste näitajatega: Meetmete nimekirja näitajad Väljundnäitaja Loodud 44 (2026) Loodava inkubaatori ettevõtlusinkubatsiooni maksimaalne mahutavus (kui võime paljudele ettevõtjatele on  Mõõtühik: inkubaatoris võimalik Ettevõtjad korraga inkubatsiooniteenust pakkuda). Näitaja täitmist raporteeritakse pärast inkubaatori valmimist, hiljemalt lõpparuandega. Tulemusnäitaja VKEd, kes kasutavad 11 (2027) Toetuse abil rajatud ettevõtlusinkubaatori inkubaatori inkubantide arv teenuseid pärast (unikaalsed VKE-d), kes inkubaatori asutamist kasutavad inkubaatori Mõõtühik: ettevõtjat teenuseid ühe aasta jooksul aastas inkubaatori valmimisest. Näitaja täitmist raporteeritakse üks kord abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva aasta lõpus järelaruandega. Projektispetsiifilised näitajad Valminud inkubaatorid 1 (2026) Näitaja täitmist Mõõtühik: arv raporteeritakse pärast inkubaatori valmimist, hiljemalt lõpparuandega. 6. Rakendusasutus ja rakendusüksus 6.1. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 6.2. Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 7. Elluviija Toetatavate tegevuste elluviija on sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (edaspidi elluviija). 8. Sihtgrupp 8.1. Toetatavate tegevuste elluviimise ja toetuse andmise tulemusel loodud Jõhvi loometööstuse inkubaatori osutatava inkubatsiooni teenuse sihtgrupp on: 8.1.1. Eestis registreeritud mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingute artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) I lisa artikli 2 tähenduses; 8.1.2. Eestis registreeritud sihtasutused ja mittetulundusühingud. 9. Tegevuste abikõlblikkuse periood Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.03.2024 kuni 31.08.2026. 10. Tegevuste eelarve Toetatavate tegevuste eelarve on 10 990 000 eurot, mis eraldatakse elluviijale 100 protsendi ulatuses Euroopa Liidu Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest. 11. Kulude abikõlblikkus 11.1. Abikõlblikud on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud: 11.1.1. ehitusliku projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi kulud; 11.1.2. sisekujundusprojektide koostamise kulud; 11.1.3. ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde kulud; 11.1.4. muud projekti ettevalmistustöödega seotud põhjendatud ja vajalikud kulud; 11.1.5. hoone välise füüsilise taristu ehitamise kulud; 11.1.6. hoone ehitamise kulud; 11.1.7. seadmete, inventari, sisustuse, immateriaalse vara ja mööbli kulu. 11.2. Abikõlbmatud on riiklikud maksud, sealhulgas käibemaks. 12. Riigiabi 12.1. Toetus on kohalikule taristule antav investeeringuteks ette nähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 56 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut. 12.2. Rakendusasutus ja elluviija peavad säilitama riigiabi andmist käsitlevaid andmeid kümme aastat alates käesoleva käskkirja jõustumisest. 12.3. Toetuse summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. 12.4. Toetust ei anta üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel ja ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1. Toetust makstakse elluviijale ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 ja 2 alusel lähtuvalt elluviija esitatud maksetaotlusest. 13.2. Elluviija esitab rakendusüksusele koos maksetaotlusega ka kuludokumendid või kulu tekkimist tõendavad dokumendid või kulu tasumist tõendavate dokumentide koopiad ning hankelepingud. Rakendusüksuse nõudmisel esitab elluviija ka riigihanke alusdokumendid. 13.3. Elluviija esitab maksetaotluse mitte tihedamini kui kord kuus. 14. Elluviija õigused ja kohustused Elluviija peab lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustustele täitma ka järgmisi kohustusi: 14.1. tagama taristule juurdepääsu avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel ning taristu kasutamise tasu vastavuse turuhinnale; 14.2. viima tegevused ellu korrektselt ning kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt, kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad aitama kaasa eesmärkide saavutamisele, olema tegevustega otseselt seotud ja abikõlblikud; 14.3. vastutama punktis 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse ning näitajate sihttasemete saavutamise eest ja tagab panustamise punktis 3.2. nimetatud horisontaalsetesse põhimõtetesse; 14.4. tagama punktis 10 esitatud eelarvest kinnipidamise; 14.5. tagama tegevuste elluviimiseks vajalike riigihangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõuete järgimise; 14.6. tagama hoonete ja taristu projekteerimisel ja ehitamisel ehitusseadustikus toodud nõuete täitmise; 14.7. tagama taristu kliimakindluse, võttes arvesse kliimakindluse hindamise tulemusi; 14.8. järgima tegevuste elluviimisel "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet ja hindamise tulemustes toodud leevendusmeetmeid; 14.9. tagama taristu eesmärgipärase kasutamise ja varade säilimise viia aasta jooksul lõppmakse saamisest arvates; 14.10. tagama, et loometööstuse inkubaatori rentnik ei tegele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artiklis 9 nimetatud tegevustega; 14.11. täitma Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ toodud kohustusi, sh korraldab § 2 lõigete 3 ja 4 kohase teavitamisürituse. 15. Teabevahetus ja aruandlus 15.1. Toetuse andmise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse ning aruandlusvormid ja -juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 nimetatud toetuse haldamise registri e-toetuse keskkonna kaudu. 15.2. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 30. jaanuariks. Elluviija esitab rakendusüksusele lõpparuande kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest ning järelaruande aasta pärast abikõlblikkuse perioodi lõppemist. 15.3. Vahearuanne peab sisaldama tegevuste elluviimise ülevaadet, hinnangut ja andmeid tegevuste edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil ning ülevaadet väljund- ja tulemusnäitajate saavutustasemete kohta. 15.4. Lõpparuanne peab sisaldama kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet, hinnangut abikõlblikkuse perioodi tulemuste saavutamise kohtajanäitajate saavutustasemeid. Lõpparuandes esitatakse panus „Eesti 2035“ sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse ning horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse ning teave kliimakindluse tagamiseks kasutusele võetud lahenduste kohta. 15.5. Järelaruanne sisaldab informatsiooni projekti tulemusnäitaja saavutamise kohta. 15.6. Rakendusüksus kinnitab vahe-, lõpp- ja järelaruande või tagastab selle täiendamiseks 30 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. 16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 16.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ning ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. 16.2. Finantskorrektsiooni otsuses mitteabikõlblikuks loetud kulude võrra vähendatakse käskkirja punktis 10 esitatud eelarvet. Abikõlbmatud kulud jäävad elluviija tasuda. 17. Vaidemenetlus 17.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse vaidlustamisel tuleb esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le31ja § 32 lõikele 3. 17.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse vaidlustamisel tuleb esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le31 ja § 32 lõikele 2. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus-ja tööstusminister  30.08.24 Majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkirja „Jõhvi loometööstuse inkubaator rajamine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Käskkirja järgsed toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ET L 231/1, 30.06.2021, lk 1-22) artikli 8 lõike 2 punktis b sätestatud toetatava tegevusega „investeeringud uute ettevõtete loomisse, sealhulgas ettevõtlusinkubaatorite ja konsultatsiooniteenuste kaudu, mis toovad kaasa töökohtade loomise". Õiglase Ülemineku Fondist (edaspidi ÕÜF) rahastatavate toetatavate tegevustega panustatakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuunda „Majandus ja tööjõud“. Rakenduskava kohaselt on Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks Ida-Viru maakond, mida kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust on vaja seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrge lisandväärtusega töökohti. Ida-Viru ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamise meetme kogumaht on kokku 29 miljonit eurot, millest 5 miljonit eurot on suunatud Ida-Virumaal inkubatsiooniteenuste pakkumisele (edaspidi tugiteenused) rahastatavates inkubaatorites ning 24 miljonit eurot Narva ja Jõhvi inkubaatorite ehitamisele. Kogu programmi elluviimiseks kinnitatakse eraldi käskkirjad (kokku 5, sh 1 tugiteenustele ja 4 investeeringutele). Majandus- ja kommunikatsiooniminister on kinnitanud 28.01.2024 käskkirja nr 13 “Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine” (tugiteenused) ning 23.04.2024 käskkiri nr 30 „Narva tööstusinkubaatori rajamine“. Lisaks käesolevale käskkirjale valmistatakse veel ette toetuse andmise tingimused Jõhvi digi-ja multimeedia inkubaatori ning Jõhvi äripargi teise etapi taristu rajamiseks. Inkubaatorite spetsialiseerumise valdkondades on kliendid unikaalsed ehk ei kattu teiste inkubaatorite klientidega. Õiglase ülemineku peamiseks sihtgrupiks on rakenduskava kohaselt nii uued kui ka olemasolevad, peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes on huvitatud töökohtade loomisest ning teadmus- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite arendamisest Ida-Viru maakonnas. Käskkirjaga seotud tegevuste elluviimine aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne 1 ja vastutustundlik“ saavutamisele ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706, edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9 toodud horisontaalseid põhimõtteid (vt seletuskirja lisa 2). Tulenevalt ühissätete määruse artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on käskkirja rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (vt seletuskirja lisa 3). Käskkirja alusel toetatavad tegevused avaldavad positiivset mõju samuti: • tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ elluviimisele. • Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava (edaspidi TAIE) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja suuna „ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“ saavutamisele. Tabel 1. TAIE mõõdikud, millesse eelnõu alusel toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab TAIE mõõdik Sihttase aastal 2035 Viimane teadaolev tase ja aasta 1. Eesti tööjõu tootlikkus EL keskmisest 110% 77,5% (2023) 2. Kaupade ja teenuste eksport 43 mld eurot 29,5 mld eurot (2023) 3. Väljaspool Harjumaad loodud SKP 59% 60,7% (2021) elaniku kohta EL-27 keskmisest 4. Kolm aastat varem loodud ettevõtete 1650 1244 (2021) arv, mille käive on suurem kui 200 000 € (kolme aasta keskmisena) Allikas: TAIE Eelnõu punktis 2 toodud teenuste osutamisel arvestatakse kliima- ja keskkonnaalaseid eesmärke. Eelnõuga sätestatakse toetuse tingimused ja menetlusnormid ning elluviija ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) õigused ning kohustused. Eelnõu eelarve on ÕÜFist 10 990 000 eurot, millega toetatakse Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamist. Toetust antakse programmi elluviijana sihtasutusele Ida-Viru Investeeringute Agentuur (edaspidi IVIA). Eelnõu ja seletuskirja koostasid MKM-i majandusarengu osakonna ekspert Kaarel Lehtsalu (e- post: [email protected], telefon: 715 3414), EIS-i toetuste keskuse ettevõtluskonsultant Kadrin Randpuu (e-post: [email protected], telefon 627 9704). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostasid MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post: 2 [email protected], telefon 639 7652) ning EIS-i jurist Age Rebane (e-post: [email protected], telefon: 6279 401). Õiguslikke ettepanekuid tegi MKM-i strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (e-post: [email protected], telefon: 631 3609). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkiri koosneb 17 punktist, mis selguse mõttes on liigendatud alapunktideks. Punkt 1. Reguleerimisala Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ meetme 21.6.1.4 „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ sekkumise „Inkubaatorite rajamine Narva ja Jõhvi (edaspidi sekkumine) rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamiseks ”. Punktis 2 on kirjeldatud toetuse andmise eesmärki ja tulemust. Toetuse andmise eesmärk on Jõhvi loometööstuse inkubaatori loomise kaudu luua eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal. Ida-Virumaa majandusmudel tugineb suuresti põlvekivisektorile kui fossiilse kütuse kasutamisega seotud tööstusele ja energeetikale. Seoses rohepöördega on vaja senist mudelit muuta, mis omakorda toob kaasa töökohtade kadumise põlevkivisektoris. Rohepöörde käigus kaotavad töö maakonna põlevkiviettevõtetes töötavad inimesed ning töötajad, kes töötavad põlevkivisektorit teenindatavates ettevõtetes (mis ei suuda oma tegevust ümber kujundada). Samuti tekib negatiivne mõju põlevkivisektori töötajate peredele, kes seni on saanud toetuda põlevkivisektoris töötava pereliikme heale töötasule. Poliitikauuringute Keskuse Praxis 2020. a läbi viidud uuringus „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“ viidatakse viimaste aastate trendile, milleks on noorte töötajate arvu vähenemine põlevkivisektoris. Põlevkivisektori kahanemine avaldab mõju ka kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetele, kuhu laekub vähem kaevandamis- ja vee erikasutuse tasusid, samuti füüsilise isiku tulumaksu. Üheks perspektiiviks on ergutada Ida-Virumaal süsinikuheitmete neutraalse loomemajanduse arengut, pakkudes avaliku sektori poolt rajatavat ettevõtlustaristut, mis stimuleeriks loomemajanduse ettevõtete teket ja kasvu regioonis. Kaasaegsete ladude ja töökodade pakkumist üüripinnana üheskoos loomemajanduse inkubatsiooniprogrammiga regioonis siiani veel pole. Loomeettevõtete arengule ja kasvule aitab olulisel määral kaasa inkubaatori osana rajatav stuudiokompleks läbi filmi- ja muu audiovisuaaltööstuse produktsioonide teenindamise. Stuudiote rajamisega tehakse võimalikuks ja toetatakse kohalike valdkondlike ettevõtete arengut ja rahvusvahelist võrgustumist. Selleks ehitatakse hiljemalt 2026. aastaks Jõhvi Äripargi territooriumile kaasaegne loometööstuse taristu koos audiovisuaalse tööstuse 3 vajadustele vastava stuudiote kompleksiga. Loometööstuse inkubaatoris tegutsevad üüripindadel valdkonna loomeettevõtted, kellel on võimalus läbida loomemajanduse inkubatsiooniprogramm ettevõtte ja kompetentside arendamiseks, lisaks luuakse üüripinnad filmi- ja muu audiovisuaaltööstusele teenuseid pakkuvatele ettevõtetele, moodustades üheskoos ja kaasates partnervõrgustikku uusi huvi- ja tugigruppe ning arendades kasvava potentsiaaliga filmitööstuse ökosüsteemi. Arvestades rahvusvahelist filmi- ja virtuaaltootmise mahu kasvu, on tegemist ühe potentsiaalse tegevusalaga, millel on suur perspektiiv regiooni ettevõtluse mitmekesistamiseks. Asjast huvitatud kasutajatel on pakutavaid bürooruume võimalik üürida peale avanenud võimalustest teavitamist keskuse operaatori poolt avalikult. Üürihinnad on viidud vastavusse turuhindadega. Rentnik ehk antud kontekstis inkubant ei tohi tegeleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artiklis 9 Toetuse kohaldamisalast väljajätmine nimetatud tegevustega. Õiglase Ülemineku Fondist ei toetata: a) tuumajaamade tegevuse lõpetamist või nende rajamist; b) tubaka ja tubakatoodete valmistamist, töötlemist ega turustamist; c) komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (18) artikli 2 punktis 18 määratletud raskustes olevaid ettevõtjaid, välja arvatud juhul, kui see on lubatud ajutiste riigiabi reeglite kohaselt, mis on kehtestatud erandlike olukordade käsitlemiseks, või vähese tähtsusega abi kontekstis, et toetada energiasüsteemi ümberkujundamise protsessi raames energiakulusid vähendavaid investeeringuid; d) investeeringuid, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põletamisega. Nii rajatav taristu kui seal pakutavad inkubatsiooniteenused kokku moodustavad terviku, toetades majandusstruktuuri muutmist, uute ettevõtete tekkimist, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamist, välisinvesteeringute kaasamist ja uute töökohtade tekkimist Ida-Virumaal. Punktis 3 on kirjeldatud seosed strateegiadokumentidega. Käskkiri on seotud tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetmete „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ning „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide saavutamisega ja programmi tegevuse 1.1. „Ettevõtluse arendamise soodustamine“ elluviimisega. Tabel 2. Ettevõtluskeskkonna programmi mõõdikud ja sihttasemed, millesse eelnõu alusel toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab. 2022* 2024 2025 2026 2027 (tegelik) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Eesti positsioon Doing 18. N/A** N/A** N/A* N/A** Business indeksis (koht (2020) edetabelis) Allikas: Maailmapank 4 Kaupade ja teenuste 30,9 30 31 32 33 eksport (mlrd eurot) Allikas: Statistikaamet Väljaspool Harjumaad 60,7 62,05 62,5 62,95 63,4 loodud SKP elaniku kohta (2021) EL-27 keskmisest (%) Allikas: Eurostat * Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2022) märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta ** Doing Business tulemustabeli koostamine lõpetati korruptsioonikahtluse tõttu ning uus sarnane tulemustabel tuleb esimest korda välja 2024. aasta kevadel. Siis saame seada uue algtaseme ning sihttasemed tulevikuks. *** Võrreldes eelmise perioodiga on nii tegelikud kui ka sihttasemed oluliselt suuremate väärtustega tulenevalt mõõdiku metoodika muutusest. Metoodika ühildati Statistikaameti tõetamme metoodikaga. Samuti arvestavad toetatavad tegevused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse, sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” eesmärkide saavutamisse. Tegevustega näitajatesse „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Ressursitootlikkus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“ panustamist on kirjeldatud seletuskirja punktides 5, 6 ja 7. Punkt 4. Toetatavad tegevused Käskkirja punktis 4 on välja toodud toetatavad tegevused, milleks on Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamine ja sisustamine. Toetust antakse tegevustele, mis aitavad saavutada käskkirja punktis 2 toodud eesmärgid ning tulemused. Loometööstusinkubaatori rajamine aitab kaasa ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamisele vajalikul, sobival ja tõhusal moel. Toetuse andmise tulemusel on loodud loometööstusinkubaatori näol Jõhvis eeldused loome- ja filmitööstuse ettevõtjatele, välja on arendatud tänapäeva nõuetele vastav taristu ja filmistuudiod ning uued teenused. Ida-Virumaa majandusstruktuur on muutunud mitmekesisemaks. Õiglase Ülemineku Fondi rakendamise eeldusena viis Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis läbi uuringu „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“1. Uuringus toodi välja sektori kahanemise valguses, et „Ida-Virumaa põlevkivisektori tuumikettevõtetes töötab 5800 inimest ning sektoris hõivatute leibkondades elab kokku ligi 16 1 Väljaande autoriõigus kuulub Poliitikauuringute Keskusele Praxis. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Gerli Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Väljaande autoriõigus kuulub Poliitikauuringute Keskusele Praxis. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Gerli Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 5 000 inimest. Samas on sektoris eriti viimasel kahel aastal töötajate arv oluliselt vähenenud ning 2020. aastal lahkus põlevkivisektorist üle 1000 inimese. Põlevkivisektorit iseloomustab maakonna ja Eesti keskmisest oluliselt kõrgem keskmine palk (1700 eurot). Töötajaskonnast 80% on mehed ning üle poole sektorist töötab oskus- ja käsitöölise või masinaoperaatorina./…/“ Samuti on poliitikasoovitustest esimesena välja toodud, et „Töötlev tööstus ja IKT peavad olema riiklikult prioriteetseimad valdkonnad Ida-Virumaa majanduse arendamisel põlevkivitööstuse vähenemise kontekstis./.../“ . Sellesse kategooriasse on sobilik lisada ka filmitööstus, mille arengule Eestis käesolev projekt annab olulise sisendi. Punktis 4.2. loetletud eraldi välistustega seotud tegevusaladel tegutsevad ettevõtjad ei saa kasutada loometööstuse inkubaatorit. Punktis 4.1 nimetatud Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamisel tagatakse taristu kliimakindlus, mis projekti arendamisel võtab arvesse kliimamuutuste leevendamist ehk kasvuhoonegaaside jalajälge ning kliimamuutustega kohanemisel vajalikke lahendusi. IVIA on koostanud analüüsi taristu kliimakindluse tagamiseks ning „ei kahjusta oluliselt” põhimõtete analüüsi. Mõlemad analüüsid on valdkondlike ekspertide poolt teostatud ekspertiisid, mille kohaselt vastab kliimakindluse analüüs Euroopa Komisjoni teatises „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ esitatud nõuetele. „Ei kahjusta oluliselt“ analüüs on kooskõlas rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendiga, mis põhineb Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55"Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused" lisal 2. Analüüsid on toodud käskkirja koos teostatavus- ja tasuvusanalüüsi ja finantsanalüüsidega. „Ei kahjusta oluliselt“ analüüsi tulemusena tõid eksperdid Jõhvi loometööstuse inkubaatori puhul välja, et üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa Komisjoni teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ suuniste alusel nõutud. Eksperdid järeldasid, et planeeritava taristu haavatavus on kõikide teemade lõikes „väike“. Projekti elluviimine ei põhjusta olulist mõju, mis vähendaks piirkonna vastupanuvõimet kliimamuutustele ning projekt ise on kliimamuutustele vastupidav. Samuti ei kahjusta projekti tegevused veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali ega mereala head keskkonnaseisundit ja kokkuvõttes projekt ei põhjusta jäätmetekke suurenemist, loodusvarade ebatõhusust ega ringmajanduse seisukohast olulist keskkonnakahju ning projekti tegevused ei suurenda kokkuvõttes märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette ega pinnasesse. Eksperdid leidsid, et projekti tegevus (ettevõtte tegevuse absoluutset mõju silmas pidades) ei kahjusta märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust ega elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Jõhvi loometööstuse inkubaator ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Hinnanguliselt moodustab kaudne kasvuhoonegaaside heide, mis on seotud taristuobjektis tarbitud soojus- ja elektrienergia tootmisega, 414,4 t CO2ekv/aastas. Projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute töökohtade loomisesse ning seni sotsiaalmajanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva piirkonna 6 ettevõtlusmaastikku ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks. Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa Komisjoni suuniste alusel nõutud. Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk kliimatundlikkust ning praegusele ja tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang kõikide teemade lõikes on „väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Sellest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide edasiseks hindamiseks.“ Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamisel toimub kasvuhoonegaaside heide selleks kasutatavate masinate kütuste põletamisest. Ehitustöid teostab hanke raames määratav ettevõte, seega ei ole heide otseselt projekti elluviija kontrolli all. Võttes arvesse ehituse kestvust ning taristute eluiga üle 50 aasta, siis ei peeta ehitusaegset kasvuhoonegaaside heidet märkimisväärseks. Taristu kasutusaegne heide on eelkõige seotud hoonete kompleksi energiatarbega. Rajatava loometööstuse inkubaatori kompleksi kuuluvad rajatised on planeeritud liginullenergiahoonena (A-energiaklass). Elektri tarbimine toimub võrgust ning hoone osana rajatavast päikesepargist. Ühtlasi on Jõhvi äri- ja logistikapargi arendajal kavas rajada päikesepark, mis võimaldab äripargis tegutsevatele ettevõtetele otseühendust taastuvenergia tootmisüksusega ning saavutada seeläbi veelgi kõrgema energiaklassi. Mõlemal juhul on vastavus kliimaeesmärkidega tagatud, kuna ka võrguelektri puhul on riiklikult seatud siht suurendada taastuvatest allikatest toodetava elektrienergia osakaalu. Kavandatud taristuobjekti projekteerimisel on kavandatud rida meetmeid tegevusega kaasneva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks. Projekteerimisel lähtutakse kaasaegsetest energiasäästu tehnoloogiatest. Hoone projekteerimise nõueteks on seatud kõrge energiatõhusus, roheenergiavarustuse tehnoloogiate rakendamine, kommunaal- ja energiaressursside kasutamise automatiseerimine ja nutikas reguleerimine. Taristu rajamise eesmärk on koondada vähese keskkonnamõjuga ettevõtteid (eelkõige filmitööstus), kelle tegevus on väikese süsinikujalajäljega. Tuleviku vaates otsitakse täiendavalt võimalusi taastuvenergia kasutuse suurendamiseks. Selleks loob võimalusi Jõhvi äri- ja logistikapargi arendaja poolt kavandatud päikesepargid. Tulevikus on võimalik kaaluda täiendavate energia tootmis- ja salvestusüksuste rajamisest. Kuna taristuobjekt hakkab asuma areneval tööstusalal, siis loob see eelduse koostööks (sh taastuvenergia tootmiseks) kõrvalasuvate ettevõtetega. Soojusvajaduse katmiseks liitub kompleks kohaliku keskküttevõrguga. Eeltoodu põhjal saab järeldada, et tegevusega ei kaasne olulist kasvuhoonegaaside heidet ning projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist. Hoones toimuva tegevuse kohta toodud suunised, mis puudutavad näiteks prügisorteerimist, taaskasutuse propageerimist (võimalusel taaskasutatavate materjalide kasutamine töökodade tööprotsessides, ringmajanduse põhimõtted) ning kogu filmitootmisprotsessi ahelas osalejate koondumine taristule või selle vahetusse lähedusse (kogu väärtusahela roheline suund). Roheline ning keskkonnasäästlik filmitootmine on üks väga oluline aspekt, mida rakendatakse 7 nii arenduses kui ka edasises toimimises. Tänapäeval on see filmide tootmisel väga oluline valikukriteeriumid, sest kestlikult toodetud filmidele on saavad eraldi toetused. DNSH analüüsis on jäätmete teema kajastatud viisil, et taristu kasutusega ei kaasne jäätmete tekke suurenemist. Taristu rajamise eesmärk on koondada vähese keskkonnamõjuga ettevõtteid (filmi- ja videotööstus). Seega kaasneb taristu kasutusega põhiliselt segaolmejäätmete, paberi, papi, biolagunevate jäätmete ja pakendi jäätmeliikide teke. Taristu kasutusajal tekkivad jäätmed kogutakse liigiti ning antakse üle selleks luba omavale jäätmekäitlusettevõttele, lähtudes kohaliku omavalitsuse kehtestatud korrast Punkt 5. Tulemus- ja väljundnäitajad Käskkirja punktis 4 nimetatud tegevuste tulemusel on loodud Ida-Virumaale Jõhvi ettevõtluse toetamiseks loometööstuse inkubaator, mis pakub teenuseid ja inkubatsiooniprogrammi ühelt poolt inkubatsiooni teenuse toel kasvada kavatsevatele mikro-, väike- ja keskmise suurusega alustavatele ettevõtjatele ning teiselt poolt selles asukohas enda arengut nägevatele äriühingutele, kodanikeühendustele ja sihtasutustele. Toetatavaid tegevusi mõõdetakse järgmiste näitajatega: Näitaja nimetus Sihttase Selgitav teave ja mõõtühik Meetmete nimekirja näitajad Väljund- Loodud ettevõtlus-inkubatsiooni 44 (2026) Loodava inkubaatori näitaja võime maksimaalne mahutavus (kui Mõõtühik: paljudele ettevõtjatele on Ettevõtjad inkubaatoris võimalik korraga inkubatsiooniteenust pakkuda). Näitaja täitmist raporteeritakse pärast inkubaatori valmimist, hiljemalt lõpparuandega. Tulemus- VKEd, kes kasutavad ettevõtlus- 11 (2027) Toetuse abil rajatud näitaja inkubaatori inkubaatori inkubantide arv teenuseid pärast inkubaatori (unikaalsed VKE-d), kes asutamist kasutavad inkubaatori Mõõtühik: ettevõtjat aastas teenuseid ühe aasta jooksul inkubaatori valmimisest. Näitaja täitmist raporteeritakse üks kord abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva aasta lõpus järelaruandega. Projekti spetsiifilised näitajad Valminud 1 (2026) Näitaja täitmist inkubaatorid raporteeritakse pärast Mõõtühik: arv inkubaatori valmimist, hiljemalt lõpparuandega. 8 Meetmete nimekirja väljundnäitaja on „Loodud ettevõtlusinkubatsiooni võime“. Väljundnäitaja sihttase „44“ 2026. aastal kajastab inkubaatori mahutavust, st kui paljudele ettevõtjatele on inkubaatoris võimalik korraga inkubatsiooniteenust pakkuda. Meetmete nimekirja tulemusnäitaja on „VKEd, kes kasutavad inkubaatori teenuseid pärast inkubaatori asutamist“. Toetuse tulemusel kasutavad vähemalt 11 ettevõtjat inkubaatori teenuseid inkubaatori valmimisele järgneva aasta jooksul. Arvestatakse vastava lepingu sõlminud ja kliendihaldussüsteemi kantud ettevõtjaid. Nimetatud andmete kogumise eest vastutab IVIA. Kogu meetme rakendamisel kogutakse tulemusnäitaja „VKEd, kes kasutavad inkubaatori teenuseid pärast inkubaatori asutamist“ andmeid unikaalsete ettevõtjate kohta. Eeldus on, et ettevõtjad erinevates toetuse abil rajatavates inkubaatorites ei kattu. Kui sama ettevõtja peaks siiski panustama näitajasse eri inkubaatorite tegevuses osalemise kaudu, siis esitatakse näitajasse panustavate ettevõtjate andmed SFOSi sündmuste infosüsteemis (SIS). Projektispetsiifiline näitaja on „Valminud inkubaatorite arv“, mille sihttase „1“ saavutatakse aastal 2026. Meetmete nimekirja puuduvad mõõdikud, mis sobiks otseselt stuudiote tulemuste mõõtmiseks. Stuudiod loovad eeldused selleks, et kõrvale saaksid tekkida muud loometööstuse väikeettevõtted (st stuudiote kliendid on hiljem teenuseid pakkuvate VKE-de kliendid). Lisaks stuudiotele paiknevad loometööstuse inkubaatoris ka muud tüüpi ruumid ja teenused, mis on otseselt seotud meetmete nimekirja olevate mõõdikutega, siis on vajalik mõõta tulemust meetmete nimekirjas kavandatud näitajatega, et vastav sihttase saavutada. Punkt 6. Rakendusüksus ja rakendusasutus Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning rakendusüksus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Punkt 7. Elluviija ÜSS2021_2027 § 10 lõike 4 kohaselt määrab elluviija minister käskkirjaga. Nimetatud seaduse seletuskirja kohaselt võib eraõigusliku isiku määrata elluviijaks vastavalt halduskoostöö seaduse § 3 lõikele 1, mille kohaselt võib eraõiguslikule juriidilisele isikule ülesande täitmise volitus olla ka seaduse alusel antud haldusaktis. Seletuskirja kohaselt võib elluviija määramisele eelnevalt korraldada avaliku konkursi või viia läbi riigihanke vabatahtlikkuse alusel. Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur. IVIA on 2009. aastal asutatud avaliku sektori arendusorganisatsioon, mille asutajad on Eesti Vabariik (asutajaõigusi teostab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) ning Lüganuse vald, Kohtla- Järve linn, Jõhvi vald ja Narva linn. IVIA peamine eesmärk on kaasa aidata uute töökohtade loomisele Ida-Viru maakonnas, mille alameesmärk on meelitada Ida-Virumaale uusi tootmis- ja logistikasektori välisinvesteeringuid, arendades ettevõtjatele sobivat kinnisvara – tööstusparke, pakkudes tegevuse mugavaks käivitamiseks nn pehme maandumise tugiteenust turutingimustel. Elluviija roll on loometööstuse inkubaatori ehitamine Jõhvis, selleks ehitustegevuse korraldamine ning loodud rajatise haldamine tulevikus. 9 IVIA põhikirja järgi on IVIA põhieesmärk ettevõtluskeskkonna arendamine ja majanduskeskkonna mitmekesistamine Ida-Virumaal; (välis-) otseinvesteeringute toomine Ida- Virumaale ja selleks Ida-Viru maakonnas arendusprojektide ehk tööstusalade aktiivne väljaarendamine. IVIA on avaliku sektori hankija riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 5 lõike 2 punkti 4 tähenduses. Elluviija tagab asju ostes või teenuseid või ehitustöid tellides kooskõla riigihangete seadusega. Ühendmääruse § 43 lõike 5 kohaselt võib elluviidava tegevuse volitada eraõiguslikule juriidilisele isikule, kellel on nende teostamiseks ja tulemi saavutamiseks vastav suutlikkus, mida hinnatakse järgmiste asjaolude põhjal: 1) eraõiguslikul juriidilisel isikul on koostatud ülesannete täitmiseks tööprotseduurid ja - reeglid: 2) tal on võimalik kasutada ülesannete täitmiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid, on nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad, sealhulgas riigiabi ning riigihangete küsimustes, ning ta täidab ülesande täitmiseks vajalikud muud eeldused: 3) IVIA suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust; 4) ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada IVIA püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise; 5) IVIA kohta puuduvad andmed karistusregistris; 6) IVIA ei ole oluliselt rikkunud temaga sõlmitud halduslepinguid või riigihanke teostamiseks sõlmitud lepinguid; 7) IVIA-l puudub maksuvõlg, samuti lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete võlgnevus. Rakendusasutus on veendunud, et IVIA suudab väljund- ja tulemusnäitajate saavutamiseks toetatavad tegevused ellu viia. Elluviija valikut toetab Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu, IVIA ja SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll2 , milles lepitakse kokku Ida-Virumaa ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenuste arendamise tööjaotus. IVIA-l on pikaajaline kogemus tööstusalade väljaarendamisel ning investeeringute (sh välisinvesteeringud) kaasamisel, samuti välja arendatud objektide haldamisel. 2021. aasta seisuga on IVIA poolt välja arendatud ca 250 ha tootmis- ja ärimaad (koostatud detailplaneeringud, projekteeritud taristu, infrastruktuur välja ehitatud). 250 hektarist maast (134 kinnistut) on 80 hektarit (58 kinnistut) võõrandatud investeerimiskohustusega erasektori tootmis- ja logistikaettevõtetele. Kokku on sõlmitud lepingud 40 ettevõtjaga. Elluviija valikul lähtuti varasemast kogemusest sarnaste tegevuste elluviimisel, olemasolevatest kompetentsidest ning toimivast koostöövõrgustikust. IVIA on olnud pikaajaliseks koostööpartneriks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, mistõttu on loodud eeldused tegevuste kiireks ning sujuvaks käivitamiseks ning tulemuste saavutamiseks. Punkt 8. Sihtgrupp Käskkirjaga toetatavate tegevuste sihtgrupp on ühelt poolt inkubatsiooni teenuse toel kasvavad mikro-, väike- ja keskmise suurusega alustavad ettevõtjad ning teiselt poolt selles asukohas 2 https://ivol.ee/documents/9867329/19704180/Kavatsuste+protokoll+arendustegevuste+ellu+viimiseks_0.pdf/7305d58c-12e1-4f68-8b63- 006267016269 10 enda arengut nägevad äriühingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused, s.h on sihtgrupiks ka rahvusvahelised filmitööstusega tegelevad ettevõtted. Sellega tekib võimalus kasutada inkubaatori teenuseid kõigil äriühingutel nende suurusest sõltumata, kuid tulemusnäitaja täitumisel võetakse arvesse vaid väikese- ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Punkt 9. Tegevuse abikõlblikkuse periood Abikõlblikkuse periood on 01.03.2024 kuni 31.08.2026. Punkt 10. Tegevuse eelarve Tegevuste elluviimise ÕÜFist rahastatav eelarve on 10 990 000 eurot ning toetuse määr on 100%. Toetuse summa ja toetuse määr on välja arvutatud vastavalt riigiabi reeglitele. Antud projektile kohaldatakse riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikkel 56 alusel, mille kohaselt abi summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu. IVIA on koostanud ja esitanud rakendusasutusele Jõhvi loometööstuse inkubaatori teostatavus- ja tasuvusanalüüsi. Tegemist on eelnevalt hinnatavate tuludega ning abi summa väljaarutamiseks on kasutatud diskonteeritud puhastulu arvutamise meetodit. Selle tulemusel on finantseerimisvajaku arvutuskäik ja vähendatud abikõlblike kulude leidmine järgmine: Reaalne diskontomäär 4% Prognoosiperioodi algusaasta 2024 Prognoosiperioodi lõppaasta 2038 Perioodi pikkus 15 aastat Diskonteerimata väärtus Diskonteeritud väärtus Nr Näitaja (eur) (eur) 1 Projekti elluviimise kulud 10 990 000 € 10 162 651 € 2 Projekti vara jääkväärtus 0€ 0€ 3 Projekti tegevustulud 3 294 941 € 4 Projekti tegevuskulud 3 423 107 € 5 Projekti puhastulu 0€ 6 Finantseerimisvajak 10 162 651 € 11  7 Finantseerimisvajaku määr 100,0% 8 Abikõlblikud projekti elluviimise kulud 10 990 000 € Toetustaotluse rahuldamise otsuses või programmis määratletud projekti 9 10 990 000 € abikõlblikud kulud, nn vähendatud abikõlblikud kulud 10 Toetuse määr 100% 11 Toetuse suurus 10 990 000,00 € Punkt 11. Kulude abikõlblikkus Käskkirja punktis 4.1 tegevuste toetamisel on abikõlblikud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud, mis vastavad üldise grupierandi määruse artikli 56 lõikele 5 ja ühendmääruse paragrahv 15 toodud tingimustele. Sealhulgas toetatakse ehitustegevusega traditsiooniliselt seotud valdkondade, nt ehitusliku projekteerimise, sisekujundusprojektide koostamise, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni, ehitusgeoloogiliste ja - geodeetiliste uurimistööde ja ehitusloa väljastamisega seotud kulud koos selleks vajalike uuringute läbiviimisega ning muid projekti ettevalmistustöödega, ehitamisega seotud põhjendatud ja vajalikke kulusid, kui need võetakse projekti lõpuks põhivarana arvele. Samuti toetatakse hoone ja selle välise füüsilise taristu ehitamise ning seadmete, inventari, sisustuse, immateriaalse vara ja mööbli soetamisega seotud põhjendatud ja vajalikke kulusid, kui need võetakse projekti lõpuks põhivarana arvele. Tulenevalt keskkonnaministri 29.06.2021 määrusest nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ tuleb mööbli hankimisega seotud hangete läbiviimisel arvestada riigihangete reeglitega. Abikõlbmatud on riiklikud maksud, sh käibemaks. Samuti on abikõlbmatud teavituskohustusega seotud kulud ning elluviija kannab need ise. Punkt 12. Riigiabi Käskkirja punkt 12 sätestab eelnõus kasutatavad abiliigid. Eelnõu alusel antav toetus on riigiabi. Käskkirja punktis 4.1. nimetatud tegevuste elluviimiseks IVIAle antav toetus on kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 56 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Tulenevalt üldisest grupirandi määrusest ja konkurentsiseadusest on rakendusüksusel kohustus muu hulgas esitada Euroopa Komisjonile grupierandi teatis käskkirja jõustumisest 20 tööpäeva jooksul, samuti on kohustus esitada antud riigiabi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. Elluviija on õiglase ülemineku kava ja meetmete nimekirja alusel rakendusasutusele esitanud taotluse koos teostatavus-ja tasuvusanalüüsiga (puhastuluanalüüs) vastavalt grupierandi määruse artikli 6 nõuetele ja rakendusüksus on taotluse osas teostanud vastavalt rakendusasutuse kirjalikele suunistele vastavuskontrolli. 12 Samuti määratakse rakendusasutuse ja elluviija kohustus abi andmist käsitlevate andmete säilitamise kohta kümme aastat alates käskkirja allkirjastamisest ning toetuse summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Täiendavalt märgitakse ära, toetust ei anta üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2-6 sätestatud juhtudel ja ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. Punkt 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 ja 2 alusel. Punkt 14. Elluviija õigused ja kohustused Elluviijale kohalduvad ÜSS2021_2027 § 2 punktis 4 ja ühendmääruse § 10 ja 11 toetuse saajale sätestatud kohustused. Lisaks eespool toodule on elluviija tulenevalt riigiabi nõuetest kohustatud tagama huvitatud kasutajatele juurdepääsu taristule avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel. Taristu kasutamise tasu või müügihind peab vastama turuhindadele. Samuti peab jälgima, et mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule taristu käitamiseks antakse avatud läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel, võttes täielikult arvesse kohaldatavaid hankereegleid. Toetuse saaja on nimetatud põhimõtet arvestanud ja analüüsinud teostatavus- ja tasuvusanalüüsi koostamisel. Elluviija kohustub tagama, et käskkirja alusel tehtavaid abikõlblikke kulusid ei hüvitata samaaegselt muudest meetmetest ega riigi toetustest. Elluviija täidab avalikkuse teavitamise kohustusi ning korraldab teavitamisürituse. Punkt 15. Aruandlus Aruandluse eesmärk on tegevuste elluviimise edenemise jälgimine. Rakendusüksus töötab tegevuste elluviimise jälgimiseks välja vahe-, lõpp- ja järelaruande vormi. Toetuse saaja esitab 30. jaanuariks eelnenud kalendriaasta kohta vahearuande. Vahearuanne sisaldab projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil., samuti infot väljund- ja tulemusnäitajate saavutustasemete kohta. Projekti viimase kalendriaasta tegevuse ülevaade ja panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse, esitatakse projekti lõpparuandes. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. Lõpparuanne sisaldab kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut abikõlblikkuse perioodi tulemuste saavutamise kohta, informatsiooni väljundnäitaja saavutustasemekohta. Lisaks eelnevale kirjeldatakse lõpparuandes projekti panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse. Elluviija esitab järelaruande aasta pärast abikõlblikkuse perioodi lõppemist, mis sisaldab informatsiooni projekti tulemusnäitaja saavutamise kohta. 13 Kui elluviija teeb hoonele vabatahtlikus korras ligipääsetavuse auditi, siis lisatakse see lõpparuandele. Punkt 16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 § 28–30 ja ühendmääruse § 34–38 sätestatule. Kui finantskorrektsiooni tulemusel jäävad mitteabikõlblikud kulud elluviija tasuda, peab elluviija arvestama, et finantskorrektsiooni võrra väheneb käesoleva käskkirjaga kinnitatud eelarve vastavalt ühendmääruse § 37 lõikes 5 sätestatule. Punkt 17. Vaiete lahendamine Punktis määratletakse vaiete esitamise viis ja vaiete läbivaatajad. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060 millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga- Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid ning komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks. Eelnõu arvestab Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond. 4. Tegevuste kooskõla valikukriteeriumite ja -metoodikaga Käskkirjaga hõlmatud tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumide ja -metoodikaga, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele. Käskkirjaga hõlmatud tegevused korraldatakse ilma avalikku taotlemist korraldamata, ning sellest tulenevalt on hinnatud valitud tegevuste vastavust üldistele valikukriteeriumidele ja -metoodikale. 4.1 Kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele: Seos valdkondlike arengukavadega on kirjeldatud seletuskirja punktis 6 “Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega”. Lisaks on sekkumiste põhiselt toodud seos käskkirja eesmärgi ja meetme seisukohast kõige suuremalt seotud valdkondliku arengukava TAIE-ga. Mõju rakenduskava erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisse on toodud käskkirja punktis 3 ning vastavas punktis ka seletuskirjas. Panust eesmärkidesse näidatakse sekkumiste panuse kaudu rakenduskava näitajatesse. Käskkirjaga hõlmatud tegevused panustavad otseselt erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisesse. 4.2 Kooskõla tegevuste põhjendatusega. 14 MKMi tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos aastani 2028, kus hõive prognoosid tuginevad peamiselt OSKA sisendile, toob välja, et on oodata Ida-Virumaal perioodil 2017/19–2028 maakondade lõikes kõige suuremat töökohtade kadu. Hõivatute arv langeb hinnanguliselt 3,6% ehk umbes 2000 võrra. Pool sellest on seotud energeetika valdkonnaga laiemas mõttes, sh mäetööstus ja keemiatööstus (õlitööstus). Kasvavad valdkonnad (näiteks IKT, tervishoid) on Ida-Virumaa hõives vähem esindatud ning seetõttu on nende mõju hõive muutusele pigem tagasihoidlik. Siit ka oluline vajadus täiendada maakonna majandusstruktuuri uute tegevusalade ja ettevõtetega. Teisalt tuleb arvestada, et ka rahvastiku arengud on Ida-Virumaal kõige halvemad. Statistikaameti prognoosi3 kohaselt väheneb Ida-Virumaa 15–74-aastaste elanike arv 10 aastaga (2019–2029) 17% ehk enam kui 17 000 inimese võrra. Arvestades perioodi 2017–2019 keskmist tööjõus osalemise määra, kahaneks tööturul aktiivsete inimeste arv 10 aastaga viiendiku ehk ligi 13 000 võrra 4. Kuna töökoht ja elukoht ei ole maakonna piires alati kattuv ning eeldatavalt jätkab tööjõus osalemise määr suurenemist, siis on võimalik teatud määral ebakõlasid leevendada, kuid üldised suundumused on siiski väga pessimistlikud. Ka juhul kui tööjõus osalemise määr tõuseks Ida-Virumaal Eesti keskmisele tasemele, väheneks tööturul aktiivsete arv (tööjõud) umbes kümnendiku ehk enam kui 6000 inimese võrra. Arvestades neid prognoos võib välja tuua otsese seose rahvaarvu muutumise ja hõivatuse vahel Ida- Virumaa majanduses. Eelnõu panustab siin uute töökohtade ja ettevõtete loomisesse kasutades selleks ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamiseks inkubatsiooniteenuse väljaarendamist tööstuse abil. Ettevõtjate paremaks ettevalmistamiseks ja elulisuse tõstmiseks arendatakse välja ja rakendatakse vastav inkubatsiooniprogramm. Käskkirjas ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Sekkumistega toetatakse Õiglase Ülemineku Fondi rakenduskava ja riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava rakendamist. Lisaks keskenduvad sekkumised ettevõtluse edendamisele ning teadmismahukate ettevõtete loomisele ja kasvule, suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisele ja ekspordile. Sellest tulenevalt on sekkumiste puhul tegu parima võimaliku lahendusega eesmärkide saavutamiseks. Tegevuste sidusust eesmärkidega mõõdetakse rakenduskava näitajatega, mis on toodud käskkirja punktis 5 ja seletuskirja punktis 3 koos selgitusega, kuidas teostatakse näitajate seiret. Tegevuste ajakava on realistlik ehk näitajate saavutamine käskkirjaga hõlmatud tegevuste abikõlbulikkuse perioodil on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. 4.3 Kooskõla tegevuste kuluefektiivsusega Käskkirjaga ettenähtud tegevused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks. Toetudes struktuurivahendite perioodil 2014-2020 ellu viidud sarnaste sekkumiste kogemusele, hinnati struktuurivahendite perioodi 2021-2027 rakenduskava koostamise käigus antud tegevus üheks parimaks võimalikuks kuluefektiivseks lahenduseks täitmaks riiklikult seatud eesmärke. Käskkirja tegevuste eelarve on koostatud, toetudes muu hulgas vastavalt Õiglase Ülemineku Fondi ja rakenduskava eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste mahu hinnangule. Tegevuste eelarve 3 RV087: PROGNOOSITAV RAHVAARV AASTANI 2045 MAAKONNA JA VANUSRÜHMA JÄRGI (ALUSEKS 1. JAANUARI 2019 RAHVAARV) [20.06.2019] 4 Arvestuses on kasutatud vaid kolme vanusegrupi andmed meeste ja naiste kohta kokku. Vanemate andmete põhjal koostatud detailsem hinnang soo ja 5-aastaste vanusegruppide lõikes andis sarnased tulemused. 15 maht on hinnatud, toetudes sarnaste tegevuste elluviimise kuludele ning arvestades ligikaudset teenuste maksumust (nt ehitustööde kalkulatsioonid), mis on vaja ellu viia täitmaks seatud näitajate sihttasemete saavutamist. Täpsemad näitajate arvestuskäigud on toodud rakenduskava näitajate metoodikas. Samuti on läbi viidud eraldi tasuvus- ja teostatavusanalüüs. Tegevuste kujundamisel, sh valitavate tegevuste eelarvestamisel ja kulude kontrollimisel lähtutakse varasematest kogemustest, kuivõrd poliitikakujundajal ja rakendusüksusel on põhjalikud kogemused muu hulgas EL 2014-2020 finantsperioodi sarnaste meetmete rakendamisest. Sisse ostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning usutavad summad leitakse hankeprotsesside käigus. Arvestatud on võimaliku hindade muutusega järgnevate aastate jooksul, toetudes minevikukogemusele (nt majandamiskulude puhul hindade võimalikku korrigeerimist THI alusel). 4.4 Kooskõla elluviija suutlikkusega tegevusi ellu viia Elluviija suutlikus ning põhjendus elluviija valiku osas on toodud seletuskirja punktis 7. Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. Antud käskkirjas on elluviijaks IVIA, kes vastab seaduses ette antud definitsioonile elluviija kohta. Riigihangete seadusega kooskõla on tagatud, kuna IVIA on riigihangete seaduse § 5 lõike 2 punkti 4 kohane hankija. Halduskoostöö seadusega on elluviija kooskõlas § 14 kohaselt. IVIA puhul ei ole tegemist ettevõtjaga, vaid riigi asutatud sihtasutusega. Lõppsaajale kehtivatest riigiabi reeglitest on ülevaade käskkirja punktis 12 ning punkti selgituses seletuskirja punktis 10. 4.5 Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seos Eesti 2035-ga on kirjeldatud seletuskirja punktis 1, lisaks on antud punktis toodud selgitused käskkirja panustamise kohta horisontaalsete põhimõtete näitajatesse. Samas on kirjeldatud tegevuste seosed horisontaalsete põhimõtetega (vt ka seletuskirja punkti 7). Tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning arvestavad määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid. Jõhvi loometööstuse inkubaatori vastavuskontrolli on EIS teostanud, sh on läbi viidud eraldi „ei kahjusta oluliselt“ ja kliimakindluse analüüsid. 5. Eelnõu mõjud Eelnõu on töötatud välja kooskõlas ÕÜFi eesmärkide ja tingimustega ning omab positiivset mõju eeskätt järgneva osas: a) keskkonnasäästlike investeeringute soodustamine – kõik ÕÜFist toetatavad tegevused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidus keskselt kehtestatud keskkonnasäästlikkuse põhimõtetega, mistõttu on eelnõu rakendamise mõju kliimale vähemalt neutraalne; b) Ida-Virumaa kui õiglase ülemineku keskmes oleva piirkonna majandusarengu toetamine – eelnõu sihtgrupp on piisavalt lai (hõlmates lisaks VKEdele ka alustavaid ettevõtjaid) ning selliste eeldustega (näiteks tänane palgatase), mis võimaldab toetuse abil mitmekesistada Ida-Viru piirkonna majandust, tekitades eeldused uute audiovisuaalse tehnoloogia valdkonna iduettevõtete loomise filmitööstuse tegevusvaldkondade üleselt ning soodustades uute keskmisest kõrgema palgatasemega töökohtade loomist. 16  c) Ida-Viru tööturu arengu toetamine – uute kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete loomise toetamine võimaldab asutada piirkonnas uusi töökohti, mis on potentsiaalselt atraktiivsed (eeskätt) Ida-Viru maakonnas uusi töö- ja arenguvõimalusi otsivatele või kaaluvatele töötutele ja mittetöötutele. Mõjusid on täiendavalt analüüsitud punktis 7. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste konventsiooni arvestamise kontroll-leht on lisas 2 ning riske on hinnatud lisas 3. 6. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega Eelnõu sätestab käskkirja tegevuste seose poliitikaeesmärgi teiste meetmete, meetme sekkumiste ja arengukavadega, tuues välja kokkupuutepunktid, mis on aluseks käesoleva käskkirja tegevustele või millesse tegevused panustavad. Seosed sama erieesmärgi teiste toetuse andmise tingimusi reguleerivate õigusaktidega:  meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumine „Starditoetus“ – Ettevõtlusteadlikkuse sekkumise tulemusena on võimalik alustavatel ettevõtjatel saada ettevõtlusega alustamise eelnõustamist oma äriplaanide senisest paremaks planeerimiseks kui ka arengunõustamise teenust äriplaanis toodud tegevuste realiseerimiseks Käesolev toetusskeem täiendab meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise „Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine“ elluviimist, aidates kaasa Eesti kuvandi loomisele ja selle turundamisele, et tõsta Eesti tuntust. Käskkirja tegevused aitavad luua piirkonnale täiendavat nähtavust ja koostöövõimalusi turismisektori ettevõtjatele uute inkubaatorite näol, mis on võimalus läbi viia teavitus- ja turundustegevusi Ida-Virumaa ja Eesti maine tõstmiseks ning mis on omakorda oluline ka turisminõudluse suurendamiseks.  seos meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ toetusskeem „Rahastamisvahendite pakkumine ettevõtjatele (laenud, garantiid, omakapitali investeeringud)“. Antud sekkumine pakub ettevõtjatele võimalust traditsiooniliste äriprojektide finantseerimiseks vajaliku kapitali saada, et tõsta ettevõtjate üldist konkurentsivõimet (sealhulgas suurendada ekspordivõimekust). Lisaks teeb meede ettevõtjatele kättesaadavamaks ka kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks mõeldud riskikapitali, et toetada nende kiiret kasvu ja jätkusuutlikkust. Sekkumine täiendab käskkirjaga pakutavaid inkubatsiooniprogrammi võimalusi, luues ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamise kõrval ka paremad kapitali- ja krediidikindlustuse võimalused ettevõtjate kasvuks vajalike tegevuste finantseerimiseks.  Seos on kõigi Õiglase Ülemineku Fondist rahastatavate meetmega, kuid kõige otsesem seos on sekkumisega „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“, kus Ida-Viru maakond on rakenduskava kohaselt Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks ning mida kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust on vaja seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrgema lisandväärtusega töökohti. Käskkiri panustab samasse eesmärki, luues ettevõtlusinkubaatorite ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, 17  tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal.  Seos ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti” erieesmärgi (a) (iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu” meetmega 21.1.3.2 „Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine” (loomemajanduse arendamise meede). Käesolev sekkumine toetab otseselt loomemajanduse arendamise meetme kõikide tegevuste rakendamist ja elluviimist, luues Ida-Virumaal keskkonna ja potentsiaalse partnervõrgustiku loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamiseks ning teadmiste ja oskuste arendamiseks, ambitsioonikate ja ekspordipotentsiaaliga loomeettevõtjate tekkeks ning arenguks, kultuuri- ja loomesektori arengut toetavate tugiteenuste (inkubatsiooni-, kiirendi- ja arendusteenused) tõhusamaks pakkumiseks. Lisaks aitab käesolev sekkumine täita loomemajanduse arendamise meetme tasakaalustatud regionaalse arenguga seotud eesmärke. Seos valdkondlike arengukavadega:  „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021 –2035“. Toetusskeem aitab kaasa eelkõige ettevõtluskeskkonna arendamisele: loob ettevõtlusinkubaatorite ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal  „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035” – strateegia seab eesmärgiks tagada ettevõtlike ja kaasaegsete teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv, mis on tarvilik kõrgema tootlikkuse taseme saavutamiseks Eestis. Käesolev toetusskeem täiendab elukestva õppe strateegiat, edendades TAI- ja ettevõtlusteadlikkust erinevates sihtrühmades ning teadmisi ja oskusi ettevõtja põhise lähenemise läbi.  Käskkiri panustab ka „Kultuuri arengukava 2021-2030“ alaeesmärgi „Kultuuri ja loovuse roll ühiskonna arengus on väärtustatud“ eesmärkide saavutamisse ning toetab ka tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ programmi „Kultuuriprogramm“ meetme „Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine“ tegevuse „Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine“ elluviimist.  Teised riiklikud strateegiad, mille eesmärkide saavutamise seisukohalt on oluline Eesti maine tõstmine, ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamine, TAI teadlikkuse ja võimekuse kasv või ettevõtlusteadlikkuse tõstmine panustades ettevõtluskeskkonna arendamisele. 7. Käskkirja mõjud horisontaalsetele põhimõtetele Toetuse andmise tingimuste, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs. Eesti 2035 siht Horisontaalsed põhimõtted Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine) 18  Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine). Praxise uuringu kohaselt on põlevkivisektori kiire kahanemise korral ohustatud ametikohtadel töötavatest inimestest 40% ehk 1130 üle 50- aastaseid ning 1730 inimest alla 50-aastaseid ehk Eesti majandus osalevad potentsiaalselt tööturul ka 2035 aastal. Põlevkivisektori kahanemine võib on tuua väljarände täiendava suurenemise, kusjuures väljarändajateks on eeskätt uuendusmeelne nooremas eas inimesed. Kõrge lisandväärtusega tooteid ja/või teenuseid pakkuvate ja teaduspõhine ettevõtete ja kõrgepalgaliste töökohtade tekkimine loovad eeldused noorte jäämisele Ida-Virumaale ja avaldavad kaudset positiivset mõju noorte tööhõive kasvule Ida- Virumaal. Panus Eesti 2035 näitajasse: hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik Sooline võrdõiguslikkus Sooline võrdõiguslikkus. Tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoosi kohaselt on oodata Ida-Virumaal perioodil 2017/19–2028 maakondade lõikes kõige suuremat töökohtade kadu. Statistikaameti andmetel on Ida-Virumaal maakondade lõikes kõige madalam naiste ja meeste tööhõive määr (55%). Lisaks väheneb elanike arv väljarände tõttu, kusjuures rändavad välja pigem naised ja noored. Samuti iseloomustab Ida- Virumaad suur sooline palgalõhe, sh põlevkivisektoris. Rajatav taristu ja lisanduvad inkubatsiooniteenused loovad eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks. Uute kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomine nii meestele kui naistele avaldab eeldatavalt kaudset positiivset mõju ka naiste ja meeste tööhõive kasvule Ida-Virumaal ja soolise palgalõhe vähenemisele, loomemajanduse olulisele kohale naiste tööhõive kasvatamisel. Üüripindade rajamisel pööratakse tähelepanu, et tootmis- ja bürootaristu (sh riietusruumid, tualetid, personaliruumid, laste mängutuba koos arvutitöökohaga, jms) oleksid kujundatud nii naiste kui meeste vajadustele vastavaks. Panus Eesti 2035 näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks Ligipääsetavus Ligipääsetavus tähendab, et teenused ja keskkonnad on loodud kasutamiseks kõikidele inimestele, hoolimata nende erivajadusest. Ligipääsetavus on lisaks erivajadusega inimestele oluline ka eakatele, lastele, väikelaste vanematele ning ajutiste tervislike põhjustega inimestele. Hooneid rajades arvestatakse Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määruses 28 "Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele" toodud nõuetega ning tagatakse ligipääsetavus kõikides projektiga seonduvates tegevusest. Sealhulgas on ligipääsetavad sihtrühmadele mõeldud üüripinnad, arvestades, et sihtrühma võivad kuuluda ka erivajadusega inimesed. Näiteks ruumid, mida kasutatakse avalikeks üritusteks (kontserdid, konverentsid), peavad olema nii füüsiliselt kui ka digitaalsete lahenduste puhul digitaalselt ligipääsetavad. Meetmel on seos ligipääsetavuse teemadega. Meetme tasemel ei ole võimalik antud teemat analüüsida, kuna meede ei käsitle konkreetse valdkonna, teenuse, infrastruktuuri või toote arendamise toetamist. Panus Eesti 2035 näitajasse: ligipääsetavuse näitaja. 19 Regionaalne tasakaalustus Valdkonna peamisteks väljakutseteks on suured piirkondade vahelised erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ning kapitali ja oskustega tööjõu kättesaadavuses. Oluline on, et ettevõtete võimalused tegutseda ja areneda ning inimestel võimalus saada tasuvat tööd oleks eri piirkondade lõikes tagatud ühtlasemalt. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamise (edaspidi hindamine) põhijäreldus oli, et toetused jagunevad piirkonniti ebavõrdselt ning seeläbi suurendavad piirkondlikud erinevused. Õiglase Ülemineku Fondi vahendite kasutamine Ida-Virumaal võimaldab meetme puhul täiendavalt panustada nii piirkonna kui ka Eesti ja välismaiste ettevõtete võimalustesse tegutseda ja areneda maakonnas ning inimestele tekkivatesse täiendavatesse võimalustesse saada tasuvat tööd luues endale ettevõtte või arendades olemasolevat või uut. Meede aitab kaudselt lahendada konkurentsivõime probleeme, kuna inkubatsiooniprogrammi läbimise käigus saadud teadmisi ja oskusi on ettevõtjatel võimalik oma äritegevuses ära kasutada. Sekkumisvõimaluste analüüs: 1) Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine – antud meetme eelarves ei ole ette nähtud täiendavaid vahendeid lisaks toetusele. Küll aga on võimalik kasutada tehnilise abi ja rakendusüksuse teisi meetmeid ja teenuseid, et paremini toetusmeetme kohta infot jagada ja potentsiaalseid taotlejaid nõustada. 2) Võimekust arendavate tegevuste kavandamine – selleks on eraldi meede planeeritud, kuid ka tugiteenuste meetme eelarves on sellisteks tegevusteks inkubatsiooniprogrammis oma koht. 3) Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 4) Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele – tugiteenuste meede rakendubki vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 5) Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – turutõrge on universaalne, kuid siiski tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 6) Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse – tugiteenuste meede toetab eriprojekte vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 7) Toetusskeemi piloteerimine teatud piirkonnas – tugiteenuste meede on mõnes mõttes ka piloot, mis rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 8) Piirkonniti erinevad toetusmäärad – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 9) Teatud piirkondadele reserveeritud toetusvahendid – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 10) Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal . 11) Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. Kokkuvõtlikult, kuna meede on juba loodud selliselt, et see arvestab ja on pigem suunatud ühe piirkonna kesksete ettevõtluse tugiteenuste arendamisele, siis pole täiendavaid sekkumisvõimalusi vaja ette näha. 20  Panus Eesti 2035 näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-i võrdluses. Keskkond/Kliima Meetmel on neutraalne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Jõhvi loometööstuse inkubaator ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti kliimatundlikkust ning praegusele ja tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang kõikide teemade lõikes on „väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Sellest tulenevalt puudub vajadus antud taristuprojekti juures kliimariskide edasiseks hindamiseks Panus Eesti 2035 näitajasse: ressursitootlikkus. 8. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Käskkirja rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele olulisi lisakulusid. Rakendamise eeldatavaid tulusid ei ole võimalik rahaliselt mõõta, sest tegemist on pikemaajalise investeeringuga, mille tulemused kajastuvad paranenud teadlikkuses ja kompetentsides, samuti rahvusvahelistumise potentsiaali tõhusamas ärakasutamises. 9. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Õiglase ülemineku juhtkomisjonile, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. (Kooskõlastamisel esitatud arvamuste arvestamise kohta leiab infot seletuskirja lisast 1.) Lisad: Lisa 1. Märkustega arvestamise tabel (tabel lisandub pärast ametlikku kooskõlastamist); Lisa 2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht; Lisa 3. Riskihindamise tabel. 21 Saatja: [email protected] Saaja: "RTK Info" <[email protected]>, "Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus" <[email protected]>, [email protected] Teema: Käskkiri Kuupäev: 2024-09-03 06:36 Tähelepanu! Kiri saabus väljastpoolt ametit/RM valitsemisala. Palume linke ja faile mitte avada, kui kiri on saabunud tundmatult aadressilt! Tere! Teile on saadetud dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamine Registreerimise kuupäev: 02.09.2024 Registreerimise number: 2-2/2215-1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 625 6342 [email protected] <http://www.mkm.ee> http://www.mkm.ee