Taristuministri määruse "Ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Rahandusministeerium Riigikantselei Sotsiaalministeerium 02.09.2024 nr 1-4/24/4130 Taristuministri määruse "Ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Taristuministri määruse „Ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine. Palume tagasisidet kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega Vladimir Svet (allkirjastatud digitaalselt) taristuminister Lisad: 1. Määruse eelnõu koos lisaga 2. Määruse eelnõu seletuskiri 3. Põhiõiguste harta kontroll-leht 4. TAT riskihindamise tabel Sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Euroopa Komisjon ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjon liikmed ning Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Linnade ja Valdade Liit. Arvamuse avaldamiseks: keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu juhtkomisjon Arvamuse avaldamiseks: keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu juhtkomisjon Krista Kupits, 626 0708 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  Taristuministri määruse „Ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Taristuministri määrusega „Ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ (edaspidi ka TAT) reguleeritakse toetuse andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite rakendamiseks. Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikega 1. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik Krista Kupits (e-post [email protected], tel 5662 6203) ja finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Määruse eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post [email protected], tel 626 2948). Keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 23 paragrahvist, mis on liigendatud seitsmesse peatükki. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. Üldsätted 2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 3. Nõuded taotlejale ja taotlusele 4. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine 5. Toetuse saaja õigused ja kohustused 6. Toetuse maksmine ja kasutamine 7. Finantskorrektsioonid ja vaided Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse üldsätted. Paragrahvi 1 lõige 1 kirjeldab, millist poliitikaeesmärki aitab eelnõukohane määrus saavutada. Määruse tegevus on kooskõlas muudetava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027, mille muudatuse kooskõlastamise EISi tähtaeg oli 20.06 ja seirekomisjoni hääletus lõppes edukalt 17.06 ning mis kinnitati Vabariigi Valitsuse 04.07.2024 toimunud istungil. Rakenduskava muudatused on esitatud ametlikult Euroopa Komisjonile. Rakenduskava prioriteedi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamise“ meede „Ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite sekkumine“ toetab ettevõtete tööstussümbioosi lahendusi, ringbiomajanduse arenguid ning ringmajanduse ergutamiseks mõeldud tegevusi. Rakenduskavas on mainitud sekkumise all kirjeldatud, et ringlussevõtu eeldusena seatakse suurem rõhuasetus tarbijale ning soodustatakse ärimudeleid, mis toetavad kestlikuma tootepoliitika rakendamist. Sihtrühmad on näiteks korduskasutusettevõtted ning ka ettevõtjad, kes pakuvad toodet teenusena, edenevad jagamismajandust või rakendavad uudseid biomajandusel põhinevaid lahendusi. Samuti on oluline, et rohkem ettevõtteid järgiks kõrgeid keskkonnastandardeid, seetõttu toetatakse ka vabatahtlike keskkonnameetmeid, sh keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamist ja ökomärgiseid. Samuti on vaja suurendada teiseste toorainete osakaalu, luues ringmajanduse koostööprojekte, et rakendada tõhusamalt ettevõtjatevahelise koostööd ning tööstussümbioosi. Ringmajanduse tootmismudelite arendamine võimaldab vähendada toorme hankimise vajadust ning sellega seotud kahjusid tulevikus. Kõigi erieesmärgi nr 6 sekkumiste peamine eesmärk on edendada üleminekut ringmajandusele ja käsitleda jäätmehierarhia kõiki tasandeid, et vältida ja vähendada jäätmeteket ning luua tootmis- ja tarbimismudelid, milles võetakse arvesse kogu ressursiahela kestlikke kavandamispõhimõtteid. Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 käsitleb vajadust vältida ja vähendada jäätmeteket ning töötada välja keskkonnahoidliku tehnoloogia investeerimisprogramm. Sekkumiste aluseks on eesmärk minna 2050. aastaks üle ressursitõhusale kliimaneutraalsele ringmajandusele (nagu on sätestatud lisas D) ning ELi uus ringmajanduse tegevuskava ja tööstusstrateegia. Eesti peab märgatavalt parandama ressursitootlikkust (0,64 €/kg, EL 2,33 €/kg). Ringmajandusele üleminekuks on vaja põhjalikke muudatusi, eelkõige ressursside kasutamise ahela esimestes etappides, et jätkata ressursitõhususe parandamist ja rakendada jäätmekäitluses täielikku ringmajandusele üleminekut. Peamised valdkonnad on ringmajanduspõhised tootmis- ja tarbimismudelid, ökodisaini edendamine ning ettevõtjate energia- ja ressursitõhususe suurendamine. Meil on juba eelmise perioodi hindamistulemused, kogemused ja uuringud ressursitõhususe ja jäätmekäitluse meetmetes. Eesmärk on jõuda 2035. aastaks juurdunud ringmajandusel põhineva ettevõtlusmudelini. Jäätmekäitlusse sekkumised põhinevad riigi jäätmekava 2023-2028 ja jäätmete raamdirektiivi eesmärkidel. Jäätmetekke ja pakendamise vähendamine toob kaasa kulude ja keskkonnamõju vähenemise kogu tooteahelas. Mis puudutab olmejäätmete ringlussevõtu sihtarve, siis Eesti on kaugele maha jäänud: 2020. a võeti Eestis ringlusse 29% jäätmetest (eesmärk on 2025. aastaks 55%). Selleks tuleb arendada tõhusat ja tulemuslikku jäätmekäitlust, sh kõrget liigiti kogumise määra ja sobivate ringlussevõtu võimsuste olemasolu. Toetavad tegevused on kooskõlas riigi jäätmekava 2023-2028“ peatükiga 3.1. Euroopa rohelise kokkuleppega seadis Euroopa Komisjon eesmärgi muuta EL tänapäevase, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks on saavutatud kestlik kliimaneutraalne ringmajandus. ELi ringmajanduse tegevuskava üheks peamistest tegevussuundadest on jätkusuutliku tootepoliitika raamistiku loomine. Kestliku tootepoliitika eesmärk on muuta tooted kliimaneutraalseks, vähendada jäätmeteket, muuta tooted ressursitõhusaks ja ringmajanduseks sobivaks. Ühtlasi keskendutakse tootmisprotsesside ringsusele, et edendada väärtusahelates ja tootmisprotsessides tervikuna materjalisäästu ning suurendada ringlussevõttu tööstussektoris. Näiteks piiratakse ohtlike kemikaalide sisaldust toodetes ning toote tootmisel kasutatakse ringlussevõetud materjali. Kriitilisi tooraineid sisaldavate probleemtoodete tootmisel on eesmärgiks teisese toorme kasutamine toote tootmisel, toimimise ja vastupidavuse parameetrite kehtestamine, ohutute toodete tootmine. Toote olelusringi pikendamiseks seatakse nõudeks eemaldatavus, asendatavus ja parandatavus. Oluline on kasutada materjale, mis on ringlusse võetavad ja ei sisalda ohtlikke aineid. Tooted, mis läbivad taastamise, korduskasutamise või kasutusotstarbe muutmise peavad vastama tootenõuetele. Kestlikku ja teadlikku tootmist ning tarbimist Eestis kajastavad põhjalikumalt loodavad ringmajanduse juhendmaterjalid ja ringmajanduse valge raamat, mis valmis 2022. aastal. Vabatahtlike meetmete tööriistadeks antud valdkonnas on näiteks EMAS keskkonnajuhtimissüsteem ja erinevad sertifitseeritud ökomärgised, mis tagavad jätkusuutliku 2 ja teadliku tootmise erinevates valdkondades. Oma tegevusi ja ressursi kasutamist on võimalik ettevõttel reguleerida kasutades ja rakendades EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi. Rakendades ettevõtte tegevustes ökomärgisega sertifitseeritud toodete kasutamist, on võimalik vähendada kaudselt keskkonna ressursside kasutamist läbi reguleeritud ja kontrollitud toodete tootmise. Lõige 2 sätestab, millise programmi alusel toetust eraldatakse ning millist tulemust meede aitab saavutada. Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist Eesti riigi aastate 2024–2027 eelarvestrateegia programmi keskkonnakaitse ja -kasutuse meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse „Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine“ tulemuste saavutamiseks. Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi peamiseks strateegiliseks aluseks on Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, millega on määratletud pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes keskkonna valdkonna seostest majandus ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjust ümbritsevale looduskeskkonnale, elurikkusele ja inimesele. Programm arvestab nii keskkonnastrateegias, keskkonnavaldkonda puudutavates poliitika põhialustes ja muudes keskkonnateemalistes arengukavades kavandatud eesmärke. Programmi tegevused panustavad arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse: inimene, ühiskond, majandus, elukeskkond ja riigivalitsemine. Strateegilised alused, millele programm tugineb, on ümberkujundamisel. Programmi elluviimine panustab ka ülemaailmsete kestliku arengu 2030. aastaks seatud eesmärkide (SDG) ja 2030 Kestliku arengu tegevuskava täitmisse. Käesoleva määruse valdkondlikud arengusuunad tulenevad riigi jäätmekavast 2023-2028. Kinnitatud riigi jäätmekavas 2023–2028 pannakse paika üldised suunad, kuhu järgnevatel aastatel jäätmemajanduses on vajalik liikuda. Jäätmekava alusel suunatakse ka erinevaid toetusi ringmajanduse edendamiseks. Uues jäätmekavas pööratakse tähelepanu sellele, kui palju ja kuidas tarbitakse ning keskendutakse teadlikumale tootmisele ja tarbimisele, et tervikuna vähendada jäätmete teket ning soodustada korduskasutust. Jäätmevaldkonnas tuleb tagada jäätmete efektiivne liigiti kogumine ja ohutu ringlussevõtt ning vähendada jäätmekäitluse mõju elu- ja looduskeskkonnale. Lõike 3 kohaselt kajastatakse toetus perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetmes number 21.2.4.1 „Ringmajanduse korraldamine“ ja sekkumises nr 21.2.4.11 „Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus“. Selles sekkumises on kaks rakendusskeemi. Toetust antakse eelnõukohase määruse alusel avatud taotlusvoorus ning kahe kliimaministri käskkirja alusel. Lõike 1 juures on toodud detailsem sekkumisega seotud info selgitus. Lõige 4 täpsustab, et toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-le 7. Seirekomisjoni poolt 31.05.2022 kinnitatud, muudetud 12.04.2023 ja 16.05.2024 „Läbivad valikukriteeriumid, mida kohaldatakse kõikidele ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele“ punkti 3 kohaselt vastavaks tunnistatud projektid hinnatakse viie kriteeriumi lõikes. Need on järgmised: 1. projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele; 2. projekti põhjendatus; 3. projekti kuluefektiivsus; 4. toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia; 5. projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. 3 Nimetatud nõude täitmisega seotud detailne info tuuakse välja määruse paragrahvis 15 lõikes 5. Kliimaministeeriumi moodustamisega ei planeerita eraldi riiklikku keskkonna valdkondlikku arengukava (edaspidi KEVAD). Seirekomisjoni poolt kinnitatud esimese valikukriteeriumi „projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega“ täitmise tagab valdkondliku arengu sihtide seadmisel vastava valdkonna strateegiline arengu dokument (nt riigi jäätmekava 2023-2028) ning toetuse panustamine Eesti 2035 sihti. Pärast Kliimaministeeriumi moodustamist hakati koostama ministeeriumi terviklikku strateegilist vaadet, mille tulemusena moodustati kaks tulemusvaldkonda: 1) kliima, energeetika ja elurikkus; 2) elukeskkond, liikuvus ja merendus. Kliima, elurikkuse, kiirguse ja välisõhu teemad on kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonnas. Ringmajanduse, jäätmete, mere ja vee teemad on elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonnas. Ruumiandmed ja maa korralduse teemad liikusid Kliimaministeeriumi moodustamisel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse. Veel ei ole otsustatud, millised uued riiklikud (valdkondade ülesed) arengukavad Kliimaministeeriumi teemasid katma hakkavad ja millal uusi riiklikke arengukavasid koostama hakatakse. Toetuste planeerimisel ja andmisel lähtutakse valdkondliku arengu tagamisel Eesti 2035 riigi eelarvestrateegia 2024–2027 keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi kooskõlast Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (määruses on need toodud § 4 lõigetes 3 ja 4 ning panustamist hinnatakse määruse § 15 lõike 5 punktis 5) ja rakenduskavas toodud erieesmärgi ning poliitikaeesmärgi saavutamiseks riigi jäätmekavast 2023-2028 (panustamist hinnatakse määruse § 15 lõike 5 punktis 1). Eesti 2035 arengukava koostamisse kaasati laiem avalikkus läbi arvamusrännaku formaadi, kus kõigil huvilistel oli võimalus üleriigilise strateegia kujundamisel kaasa rääkida. Lisaks tutvustati plaanitavaid rakenduskava kohaseid sekkumisi 2022. aasta sügisel suuremates linnades üle Eesti. Lõige 5 annab teada, et kehtestatava määruse alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist, arvestades, et toetada ei saa Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artikli 7 alusel. Paragrahvi 2 punktides 1–27 täpsustatakse terminid määruse tähenduses, et oleks võimalik sätestada ja piiritleda rahastatavad tegevused, nende prioriteetsus ning projekti panus meetme eesmärkidesse. Punktis 1 selgitatakse, et abikõlbliku kulu aluseks olev tegevus peab olema tehtud ja kuludokument koostatud abikõlblikkuse perioodil ning olema vajalik ja mõistlik. Kulu aluseks olev tegevus peab olema kooskõlas kehtiva õigusega, eelkõige ühendmääruse ja eelnõukohase määrusega. Punktis 6 määratletud innovatsioon on uute ideede ja teadmiste kasutamine uudsete lahenduste rakendamiseks, mis tähendab toodete ja teenuste väljatöötamist ning uuendamist (tooteinnovatsioon), vastavate turgude hõivamist ja laiendamist (turuinnovatsioon), uute tootmis-, tarne- ja müügimeetodite loomist ning juurutamist (protsessiinnovatsioon), uuendusi juhtimises ja töökorralduses (organisatsiooniinnovatsioon) ning töötingimuste ja personali oskuste arendamist (personaliinnovatsioon). Punktis 7 nimetatud kliimakindluse tagamist hinnatakse ning asjakohane analüüs esitatakse vajaduse korral koos taotlusega. Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni teatisest nr 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ (ELT C 373, 16.9.2021, lk. 1–92). Taristuinvesteeringute puhul, mille kestvus on vähemalt viis aastat, tuleb taotlusele lisada kliimakindluse tagamise hinnang rakendusüksuse kehtestatud vormil. Taristu on näiteks hooned, võrgutaristu (nt elektrivõrgud, veetaristu), jäätmete käitlussüsteemid, muud 4 materiaalsed varad. Taristuprojektid, mille puhul on vaja tagada kliimakindlus, hõlmavad uue taristu rajamist või olemasoleva taristu terviklikku uuendamist või laiendamist. Taristuprojektide korral on vaja arvestada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega, mis tähendab, et taristuprojektid peavad suurendama energiatõhusust, et seeläbi kokku hoida energiakulu ning toetada kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist. Taristu tähendab nii uut taristut kui ka olemasoleva taristu uuendamist, ajakohastamist ja laiendamist. Punktis 13 määratletud ressursi termin katab tootmises kõiki kaupade ja teenuste valmistamiseks vajalikke tootmistegureid, sh toore, energia, vesi, jäätmed. Punktis 14 täpsustatakse ressursitootlikkuse terminit. Ressursitootlikkus on sisemajanduse koguprodukti (SKP, referentsaasta 2015) ja kodumaise materjalitarbimise (DMC) suhe. DMC tähendab kõiki Eestis tarbitud tahkeid, vedelaid ja gaasilisi materjale, millel on majanduslik väärtus ja mida kasutatakse tootmise ja tarbimise protsessis. Sõna „kodumaine“ tähistab materjali, mis Eestis tarbiti, st nii kodumaisest keskkonnast ammutatud kui ka imporditud materjal, samas kui eksporditud materjal on välja arvatud. Paragrahvi 3 lõigetes 1–11 reguleeritakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist. Riigiabi antakse selles meetmes komisjoni määruse 651/2014 (EL) (edaspidi ÜGEM) artiklite 14, 29, 38 ja 47 alusel. ÜGEM artikli 14 puhul on kõige kesksem nõue, et tegemist peab olema investeeringuga materiaalsesse või mittemateriaalsesse varasse ja investeering peab vastama alginvesteeringu mõistele ÜGEM artikli 2 punktis 49. Alginvesteeringu liigid on tootmisvõimsuse suurendamine, toodangu mitmekesistamine, tootmise täielik ümberkorraldamine, uue ettevõtte rajamine. Suurettevõtja puhul rahastatakse ainult uue ettevõtte rajamist, nagu see on defineeritud artikli 2 punktis 51. ÜGEM artikli 29 alusel saab toetada protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooni. Peamiseks tingimuseks on vastavus protsessiinnovatsiooni mõistele artikli 2 punktis 97. Suurettevõtjate toetamisele on lisapiirangud artikli 29 lõikes 2 ja abikõlblikud tegevused loetletud lõikes 3. ÜGEM artikli 38 puhul saab anda investeeringuteks ettenähtud abi, mis võimaldab ettevõtjatel saavutada suuremat energiatõhusust. Energiatõhususe mõiste tuleneb artikli 2 punktist 103. Olulisim piirang on lisaks see, et abikõlblikud kulud on täiendavad investeerimiskulud, mis on vajalikud suurema energiatõhususe saavutamiseks. Need määratakse kindlaks, võrreldes investeeringu kulusid abi puudumise korral tekkivate alternatiivse stsenaariumi kuludega artikli 38 lõikes 3 nimetatud metoodika järgi. Fossiilkütuseid, sh maagaasi, ei tohi rahastatavates seadmetes kasutada. Abi ei tohi anda vastavuse saavutamiseks juba vastu võetud Euroopa Liidu normatiivide täitmiseks. ÜGEM artikli 47 alusel saab anda investeeringuabi ringmajandusele üleminekuks artikli 47 lõike 2 punktide b kuni d järgi. Lõigetes 3–7 on arvukalt lisapiiranguid. Jäätmetest energia tootmist ei rahastata. Abi ei tohi soodustada jäätmeteket ega suurendada ressursikasutust. Abikõlblikud kulud on täiendavad investeerimiskulud, mis määratakse kindlaks, võrreldes projekti investeeringu kogukulusid vähem keskkonnasõbraliku projekti või tegevuse kuludega. Ei tohi rahastada liidus kasumlikuks juurdunud kaubandustavaks saanud investeeringuid. Ei tohi rahastada investeeringut, mis tehakse liidu normatiivide täitmiseks. Paragrahvi 4 lõiked 1 ja 2 sätestavad toetuse andmise eesmärgi ning toetuse oodatavad tulemused. Toetuse andmise vajadus tuleneb eelkõige Eesti erinevate piirkondade ja osapoolte erinevast võimest ringmajandust arendada. Eestis on suuremates omavalitsustes ning asulates ellu viidud 5 mitmeid ringmajandust tarbijale lähemale toovaid projekte, kuid kõikidel piirkondadel ei ole olnud võimalust seda teha. Selle parandamiseks on vaja teha investeeringuid kogukondlikesse algatustesse, mis panustaksid esmase toorme kasutamise vähendamisse ning tooksid rohetehnoloogiad tarbijale lähemale ka näiteks hajaasustuspiirkondades. Teisese tooraine osakaalu on vaja suurendada, luues ringmajanduse koostööprojekte tööstussümbioosis, kasutades ühe ettevõtte tootmisprotsessis tekkivaid tootmisjääke, sh kõrvalsaaduseid teise ettevõtte tootmisprotsessi sisendina. Ringmajanduse tootmismudelite arendamine võimaldab vähendada toorme hankimise vajadust ning sellega seotud kahjusid tulevikus, samuti tööstussümbioosi kaudu juba tekkinud kahjude likvideerimist ning toormeallikate taastamist. Sekkumised parandavad regionaalset (sh uued ettevõtmised tõmbekeskustest eemal) ja tööstusparkide arengut. Sekkumised aitavad piirkondadel olla ettevõtjatele ja elanikele atraktiivsemad. Lisaks on ressursi tõhusamal kasutamisel oluline mõju kasvuhoonegaaside heite vähendamisele, et aidata kaasa kliimaneutraalsele majandusele, vastupidavusele ja kliimamuutustega kohanemisele. Eesmärk on muuhulgas ka motiveerida taotlejaid kasutama ringmajanduse lahendusi regioonides ja sektorites, kus veel ei ole ringmajanduse praktikad juurdunud, ning panna taotlejaid välja töötama ja rakendama uudseid ringmajanduse lahendusi, mis suurendaksid koostööd erinevate osapoolte vahel. Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa ringmajandavale ühiskonnale, ressursitõhusale majandusele üleminekul ja kliimamuutustega kohanemisele ning seejuures osapoolte teadlikkuse suurendamisele. Seal juures tuleb ringmajanduse lahenduste väljatöötamisel haavatavamate elanikkonnarühmade (nt eakad, erivajadusega inimesed) eripäraga arvestada ning tagada neile loodavatele lahendustele ja teenustele juurdepääs. Üleminek ringmajandusele on konkurentsivõime suurendamise ja üleilmsete suundumuste vältimatu eeltingimus. Kavandatud meetmed on kooskõlas 2020. aasta riigiaruandega suunatud järgmistele teemadele: 1) olulised investeerimisvajadused ringmajanduses, 2) väike ressursitootlikkus ning 3) suur kodumaine materjalitarbimine ja jäätmeteke pärsivad konkurentsivõimet. Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 käsitleb vajadust vältida ja vähendada jäätmeteket ning töötada välja keskkonnahoidliku tehnoloogia investeerimisprogramm. Sekkumiste aluseks on eesmärk minna 2050. aastaks üle ressursitõhusale kliimaneutraalsele ringmajandusele (nagu on sätestatud lisas D) ning ELi uus ringmajanduse tegevuskava ja tööstusstrateegia. Toetatav tegevus aitab saavutada ELi ringmajanduse tegevuskava eesmärki kiirendada majanduse ümberkorraldamiseks tehtavaid muudatusi, mis on ette nähtud Euroopa rohelise kokkuleppega. Lõigetes 3 ja 4 kirjeldatakse toetatavate tegevuste arvestamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega ja panustamist Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse. Tuuakse välja „Eesti 2035“ siht ja näitajad, millesse määruses kirjeldatud toetatavad tegevused panustavad. Toetatavad tegevused peavad panustama „Eesti 2035“ sihti „Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Eesmärk on uuendusmeelne ja teadmistepõhine Eesti majandus, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Võimalus on luua soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtted saavad teha omavahel koostööd. Eesti majanduskeskkonna suund on, et see kutsuks töötama, ettevõtteid asutama või siitkaudu virtuaalselt äri ajama, investeerima, looma ja katsetama uusi lahendusi, millest on kasu ühiskonnale laiemalt. 6 „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihi „Majandus - Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele kaasa aitamist võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse, regionaalse arengu ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel järgmiste näitajatega: „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik", „Ligipääsetavuse näitaja" ning „Keskkonnatrendide indeks“, „Ringleva materjali määr“ ja „Tööjõu tootlikkus“. Võrdsed võimalused saavad tagatud sellega, et ringmajanduslahenduste loomisel arvestatakse erinevate ühiskonnarühmade (nt vanemaealised, eri rahvusest või erivajadusega inimesed) vajaduste ja eripäraga ringmajanduse lahenduste väljatöötamisel ja teenuste pakkumisel (nt juurdepääsu tagamine teenuspunktidele, teenuste hinnakujundus jms). Toetatavad tegevused panustavad näitajasse „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“. Soolise võrdõiguslikkuse tagamine on eelnõukohase määruse alusel väga kaudne. Võrdsed võimalused on saada toetust ettevõtluse ja innovatsiooniga tegelemiseks nii naistel kui ka meestel. Toetatavad tegevused ei panusta selle suuna näitajasse. Ligipääsetavus tagatakse määruse § 19 lõikes 6 sätestatud nõude abil. Toetuse saaja on kohustatud tagama ligipääsetavuse liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimestele kõikides avalikkusele suunatud toodetes, teenustes ja tegevustes. Sealhulgas info ja kommunikatsioon ning loodavad objektid ja teenused. Näiteks tuleb arvestada parandus- ja korduskasutuskeskuste jms paikade füüsilist ligipääsetavust, et puuduksid rasked sissepääsud ja takistustega teekonnad. Info ja kommunikatsiooni puhul on muuhulgas oluline arvestada sihtrühma eripära ning suhelda nii, et vajalik info jõuab kõikideni, kes on asjasse puutuvad. Panust ligipääsetavuse tagamisele hinnatakse „Ligipääsetavuse näitaja“ abil. Regionaalarengu toetamiseks suunatakse vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest toetusteks tootmisüksustesse väljaspoole Tallinna ja Tartu regioone. Teemasse panustamist hinnatakse näitajaga „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“. Selle näitaja poolest on kõige halvemas seisus Hiiumaa, Põlvamaa, Valgamaa ja Võrumaa, jäädes 32 ja 35% vahele. Samas kui Harjumaal on see näitaja 121% ja Tartumaal 80%. Meetmeid rakendades tuleb püüelda selle poole, et regionaalsed erinevused väheneksid. Osad toetused suunatakse ka Harjumaale, need projektid sellesse näitajasse ei panusta. Kliima ja keskkonnahoid on väga tähtis, sest toetatavad tegevused panustavad ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamisse. Toetuse andmise eesmärk on rakendada Eestis ringmajanduse põhimõtteid erinevatel tasanditel. Info sihi ja näitaja kohta kantakse struktuuritoetuste registrisse (SFOSi). Projekt panustab „Eesti 2035“ näitajasse „Keskkonnatrendide indeks“ ja panustatakse „Säästva arengu riikliku strateegia“ näitajasse „Ringleva materjali määr“. Näitaja on ka valitsuse tegevusprogrammi mõõdik. Näitab ringselt kasutatud materjali osatähtsust kogu materjalikasutuses. Panustatakse ka „Säästva arengu riikliku strateegia“ näitajasse „tööjõu tootlikkus“ (tööjõu tootlikkus ELi võrdluses). Tootlikkus suhtena Euroopa Liidu keskmisest hõivatu kohta näitab SKPd töötaja kohta võrdluses Euroopa Liidu keskmisega. Keskkonnatrendide indeks näitab paranevate keskkonnatrendide osatähtsust Eesti säästva arengu keskkonnavaldkonna näitajates. Info näitajate kohta kantakse struktuuritoetuste registrisse (SFOS). Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi põhiõiguste harta nõuetega, sh on see kooskõlas põhiõiguste harta jaotisega „Võrdsus“ (artiklid 20–26). 7 Lõigetes 5 ja 6 kirjeldatakse rakenduskava väljundnäitajasse ja rakenduskava tulemusnäitajatesse panustamist tabelis 1 ja 2 esitatud andmete järgi. Näitajate sisu ja aruandluse tingimusi kirjeldatakse perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas. Perioodi 2021–2027 Algtase 2024 2029 Selgitav teave rakenduskava ja vahesiht sihttase väljundnäitaja aasta tase nimetus ja mõõtühik Ringmajanduses Ei 0 10 Rahalist toetust saanud toetatavad ettevõtjad kohaldu unikaalsete ettevõtjate arv. (ettevõtjad) Näitajasse arvestatakse kõiki ettevõtjaid konkurentsiseaduse järgi, kes saavad rahalist toetust PO2 erieesmärk (vi) tasandil. Ettevõtjad registreeritakse projektide tasandil ja sisestatakse SFOSi. Ettevõtja käesoleva näitaja tähenduses on äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Kui riik, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik- õiguslik juriidiline isik või muu haldusülesandeid täitev isik osaleb kaubaturul, loetakse teda käesoleva näitaja arvestamisel ettevõtjaks. Saavutustaset raporteeritakse pärast projekti tegevuste lõpetamist lõpparuandega. Tabel 1. Meetme nimekirja väljundnäitaja 8  Perioodi 2021–2027 Algt Aasta 2024 2029 Selgitav teave rakenduskava ase vahesiht siht- tulemusnäitaja tase tase nimetus ja mõõtühik, kood Toorainena kasutatud 0 2021 ei 400 Toetatud projekti tulemusel jäätmed (tonni aastas), kohaldu toorainena kasutusele võetav kood RCR48 jäätmete aastane kogus tonnides. Saavutustaset raporteeritakse üks aasta pärast projekti lõppemist tegelikele mõõdetud andmetele tuginedes. Arvutusmetoodika on KIK veebilehel. Esmase toorme sääst 0 2021 ei 500 Toetatud projekti tulemusel projektidega (tonni kohaldu tekkiva esmase toorme sääst aastas) ühe aasta kohta. Saavutustaset raporteeritakse üks aasta pärast projekti lõppemist tegelikele mõõdetud andmetele tuginedes. Arvutusmetoodika on KIK veebilehel. Tabel 2. Rakenduskava tulemusnäitajad Arvestatakse, et Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 on programmi raha (EL) esialgne jaotus sekkumise valdkonna 071 (ringlussevõetud materjalide toormena kasutamise soodustamine) järgi. Kõik projektid peavad panustama rakenduskava väljundnäitajasse ning vähemalt ühte rakenduskava tulemusnäitajasse. Toetuse andmine panustab olenevalt toetatavast tegevusest rakenduskava tulemusnäitaja saavutamisse, milleks on esmane toorme sääst või ka toorainena kasutatavad jäätmed. Esmase toorme säästu näitajasse peavad panustama järgmised toetatavad tegevused: 1) tööstussümbioosi lahenduste rakendamine; 2) ringmajanduse ärimudelite rakendamine. Toorainena kasutatavate jäätmete näitajasse peavad panustama järgmised toetatavad tegevused: 1) tööstussümbioosi lahenduste rakendamine; 2) ringmajanduse ärimudelite rakendamine. Lõikes 7 tuuakse välja, et toetuse andmisel on projekti täiendav spetsiifiline näitaja eelnõu § 6 lõikes 2 nimetatud toetatav tegevus ja selle arv ning summa. Paragrahvi 5 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse määruse rakendusüksus ja -asutus. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus ning rakendusasutus Kliimaministeerium. Eelnõu 2. peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr. Eelnõu §-s 6 sätestatakse tegevused, mida meetme raames toetatakse. Lõikes 1 tuuakse välja, millele peab toetust saav projekt panustama. Lõikes 2 sätestatakse tegevused, mida toetatakse. Toetust antakse ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite rakendamiseks vajalike tegevuste elluviimiseks. Toetatakse terviklikke lahendusi, millega võetakse kasutusele ringmajanduse süsteem, tehnoloogia või koostöömudel. 9 Lahendused võivad hõlmata nii teenus-, tootmis- kui ka tarneahelate tõhustamist, aga ka kogukondlikke projekte kohaliku probleemi lahendamiseks. Muudetavale rakenduskava (08.05.2024 esitas Rahandusministeerium selle Euroopa Komisjonile mitteametlikule kooskõlastusele) järgi seatakse suurem rõhuasetus tarbijale ning soodustatakse ringmajandusmudeleid, mis toetavad kestlikuma tootepoliitika rakendamist. Sihtrühmad on näiteks korduskasutusettevõtted ning ka ettevõtjad, kes pakuvad toodet teenusena, edenevad jagamismajandust või rakendavad uudseid biomajandusel põhinevaid lahendusi. Samuti on oluline, et rohkem ettevõtted järgiksid kõrgeid keskkonnastandardeid, seetõttu on abikõlblike kuludena võimalik rakendada ka vabatahtlikke keskkonnameetmeid, sh keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamist ja ökomärgiseid. Samuti on vaja suurendada teiseste toorainete osakaalu, luues ringmajanduse koostööprojekte, et rakendada tõhusamalt ettevõtjatevahelise koostööd ning tööstussümbioosi. Ringmajanduse tootmismudelite arendamine võimaldab vähendada toorme hankimise vajadust ning sellega seotud kahjusid tulevikus. Toetust antakse ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite rakendamiseks vajalike tegevuste elluviimiseks, nagu: 1) tööstussümbioosi lahenduste rakendamine; 2) ringmajanduse ärimudelite rakendamine, nagu näiteks: - jagamismajanduse lahenduste kasutuselevõtt ja arendamine; - toodete tootmiselt teenuse pakkumisele üleminek; - ringbiomajanduse lahenduste rakendamine; - paranduskeskuste loomine ja arendamine. Toetuse andmine panustab olenevalt toetatavast tegevusest rakenduskava tulemusnäitaja saavutamisse, milleks on esmane toorme sääst või toorainena kasutatavad jäätmed. Toetust antakse näiteks järgmisteks tegevusteks: 1) tööstussümbioosi lahenduste rakendamine (punkt 1). Tööstussümbioos kujutab endast kohalikku partnerlust, kus partnerid jagavad ja korduskasutavad ressursse, et luua väärtust ning pikendada ressursside eluiga. Selle eesmärk on luua materjalide ahel, kus kadusid ja jäätmeid tekib minimaalselt. Tööstussümbioosi (ingl k industrial symbiosis) eesmärk on kinnise tootmistsükli saavutamine, kus ühe ettevõtte või tootmisüksuse ülejäägid, heitsoojuse ja muud ülejäägid kasutab ehk tasakaalustab ära teine ettevõte või ettevõtte mõni teine tootmisüksus. Meede on suunatud § 10 lõike 1 punktides 4–6 nimetatud taotlejatele. 2) Toetatakse ringmajanduse ärimudelite rakendamist (punkt 2), mis aitavad vähendada kasutatavate toodete, materjalide, kemikaalide koguseid või väärindavad kasutusel olevaid materjale, sh jagamismajanduse lahenduste arendamine, loomine ning olemasolevate teenuste laiendamine. Näiteks raamatukogudes lisaks raamatute laenutamisele ka muude kodumajapidamistes vajalike vahendtite laenutamine või transpordivahendite jagamisvõimaluse loomine asukohtadesse, kus seda varem olnud ei ole või muud sarnased tegevused. Samuti toetatakse toote tootmiselt teenuse pakkumisele üleminekut tootmisettevõtetes; sh parandus- või hooldamisvõimaluse pakkumine ning selleks vajalike investeeringute tegemine, aga ka ringbiomajanduse lahenduste rakendamine. Ringbiomajandusel on potentsiaali toota väärtuslikke kemikaale, kavandada uuenduslikke puittooteid ja biotooraineid ning tervislikke ja kestlikke toidusüsteeme. Ringbiomajanduse lahendustena toetatakse tegevusi, mis annavad lisaväärtuse biotoorainele, millele muidu oleks muutunud jäätmeteks (näiteks lambavill, puiduhake, vetikad vms). Toetatavad on parandustöökodade loomine ja arendamine, sh lahendused, kus enne toote äraviskamist saaks kasutaja toodet ise parandada, et pikeneks toote eluiga. Leitakse lahendusi parandustöökodade 10 loomiseks või laiendamiseks uutesse asukohtadesse või lisatakse olemasolevatele uudseid tehnoloogiad ja võimalusi. Parandustöökodade abil on võimalik pikendada toodete kasutusperioodi või uuendada toodet selliselt, et seda on võimalik uuel otstarbel kasutada ning sellega väheneb jäätmeteke. Toetakse parandustöökodades uudsete teenuste katsetamist. Toetust ei anta tegevusteks, mida toetatakse määrusest „Jäätmetekke ja pakendamise vältimise ja vähendamise ning korduskasutuse edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ st tegevused, mis vähendavad ja väldivad toidujäätmete teket, parandavad pakendite ringlussevõetavust ja ringlussevõetud materjalide kasutamist pakendite tootmiseks, loovad ja laiendavad korduskasutuspakendite kasutamist. Lisaks selgitatakse lõikes 3, et toetust ei anta tegevusele, mis on tehtud enne taotluse esitamist. Projekti raames võib teha enne ära eeltööd, nt projekteerimine jmt. Lõikes 4 kirjeldatakse, kuidas toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ tuleb tõlgendada taksonoomiamääruse (852/2020) artikli 17 tähenduses. Selle kohaselt on investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see „ei kahjusta oluliselt“ (ingl k do no significant harm ehk DNSH) ühtegi kõnealuses määruses sätestatud keskkonnaeesmärki. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüsi tegi Rahandusministeeriumi tellimusel Hendrikson & Ko. Analüüs tõi välja, et rakenduskavas planeeritud meetmed on kooskõlas DNSH põhimõttega. Taksonoomiamääruse artiklis 17 on määratletud, mida tähendab keskkonnaeesmärkide oluline kahjustamine. Selleks, et määrus vastaks „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, ei tohi toetatav tegevus kahjustada järgmisi keskkonnaeesmärke: 1) kliimamuutuste leevendamine: tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutuste leevendamist, kui see põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet. Toetatavad tegevused ei tekita eeldatavalt kahju hinnatavale eesmärgile, neil puudub negatiivne mõju kliimamuutuste leevendamisele, pigem on mõju positiivne. Väiksemast ressursivajadusest tingituna väheneb vajadus toota uusi materjale, mille tootmisega kaasneks kasvuhoonegaaside heide; 2) kliimamuutustega kohanemine: tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutustega kohanemist, kui see põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele. Määruse alusel toetatavatel tegevustel puudub otsene mõju kliimamuutustega kohanemisele. Kaudne mõju seisneb selles, et väiksema ressursivajadusega väheneb mõju keskkonnale ja sellest tingituna ka võimalik mõju kliimamuutuste tekkele; 3) vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: tegevus kahjustab oluliselt vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see kahjustab veekogude, sh pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või mereala head keskkonnaseisundit. Määruse raames toetatavad tegevused ei kahjusta seda eesmärki, pigem positiivne mõju, sest tänu ringmajandusele väheneb ka veekasutus; 4) ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt: tegevus kahjustab oluliselt ringmajandust (sh jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu), kui see põhjustab olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või loodusvarade otsesel või kaudsel kasutamisel, või suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, või kui jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda. Määruse tegevustel on positiivne keskkonnamõju. Oma tootmisjääkide kasutamisega väheneb vajadus uute ressursside järele ning ressursse kasutatakse säästlikkumalt ning väheneb jäätmeteke; 5) saastuse vältimine ja tõrje: määruse raames toetatavad tegevused ei kahjusta seda eesmärki. Tegevus kahjustab oluliselt saastuse vältimist ja tõrjet, kui see suurendab märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse. Ringmajanduse rakendamisel väheneb reostuse 11 oht, kuna suurem osa ressursist kasutatakse tootmiseks ning jäätmeid tekib vähem. Oma tootmisjääkide kasutusega väheneb samuti jäätmeteke ja sellest tingitud võimalik reostus; 6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: tegevus kahjustab oluliselt elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui see kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või kahjustab elupaikade ja liikide, sh liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. Määruse raames toetatavatel tegevustel on kaudne positiivne mõju. Tänu ringmajanduse rakendamisele väheneb uue ressursi hankimise vajadus ja sellega seoses mõju keskkonnale. Eespool nimetatud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Kliimaministeerium tegi analüüsi ise ning võttis aluseks ka perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava „ei kahjusta oluliselt“ analüüsi. Lõikes 5 tuuakse välja, et toetatakse vaid taristuinvesteeringut, mille puhul on tagatud kliimakindlus. Tingimus kehtib taristule, mille kestvus on vähemalt viis aastat. Paragrahvis 7 sätestatakse abikõlblikud kulud. Lõikes 1 sätestatakse, et kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse ja määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, käsitatakse toetust kindlasummalise maksena ning taotluse rahuldamise otsuses määratakse projekti tulemus ja toetussumma ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Kindlasummalise makse korral on toetussumma määramise aluseks taotlusekohase projekti kogumaksumus, mis on selgunud määruse § 11 lõike 2 punktis 8 järgi. Lõikes 2 loetletakse toetuse andmise eesmärki panustavaid abikõlblikke kulusid, mis on seotud konkreetsete tegevustega. Abikõlblik on samuti erinevate kliimateemaliste analüüside koostamise kulud, sh kliimakindluse analüüsi koostamine, kui seda tehes on jälgitud Euroopa Komisjoni metoodikat kliimakindluse analüüsi tegemiseks. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja projekti tegevustest põhjustatud kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Kliimakindluse tagamiseks tehakse kliimakindluse hindamine ning esitatakse vastav analüüs koos taotlusega. Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni teatisest nr 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised 1 aastateks 2021–2027“ (ELT C 373, 16.9.2021, lk. 1–92). Lisaks on abikõlblikud ka vabatahtlikke keskkonnameetmete kasutuselevõtt näiteks keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine, ökomärgiste taotlemine, toote olelusringi hindamine, erinevate keskkonnavaldkonna aruannete koostamine. Abikõlblikuks loetakse ka toetatava tegevuse juurde kuuluvat vabatahtlikke keskkonnameetmete kasutuselevõttu, näiteks keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine ja registreerimine, sh keskkonnajuhtimissüsteemist tulenev keskkonnategevuse edasine parandamine, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1–45) ning Euroopa Liidu ökomärgise taotlemine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta (ELT L 27, 30.1.2010, lk 1–19) ja ka toote olelusringi hindamisele, mis võimaldaks tootjal teha otsuseid ringmajanduse ärimudelile üleminekuks. 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021XC0916(03)&from=EN. 12 Lõikes 3 loetletakse kulud, mis ei ole abikõlblikud, ning lõikes 4 tuuakse välja, et määruse § 9 lõikes 2 nimetatud riigiabi taotlemise korral ei või kavandatavat tegevust alustada ega sellega seotud siduvaid kohustusi võtta varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval. Lõikes 4 tuuakse välja, et määruse § 3 lõikes 2 nimetatud riigiabi taotlemise korral ei või kavandatavat tegevust alustada ega sellega seotud siduvaid kohustusi võtta varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval. Paragrahvi 8 lõigetes 1–kuni 3 käsitletakse täpsemalt meetme raames toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi. Lõikes 3 nimetatud tingimus „projekti tegevustega peab alustama toetuse rahuldamise otsusest kuue kuu jooksul“, tähendab seda, et tegevuste alustamiseks on näiteks välja kuulutatud hange või on sõlmitud projekti tegevuste elluviimiseks asjakohane leping töövõtjaga. Paragrahvi 9 lõigetes 1–11 sätestatakse määrusega antava taotlusvooru eelarve kehtestamise detailid, toetuse piirsumma ja osakaal. Lõikes 10 arvestatakse grupierandi määruse sätetega: art 38 lg 6 , art 47 lg 9, mis annavad võimaluse suurettevõtjatele antava toetuse määra tõsta 5% võrra. Lõikes 11 sätestatakse toetuse määr ja osakaal kohalikele omavalitsustele. Toetuse määr on kuni 70%. Toetuse osakaal on määruse lisa järgi 40–70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Tegemist on maksimaalse toetuse osakaaluga, millele vastavalt tuleb taotlejal planeerida minimaalne omafinantseeringu osakaal ja vahendid eelarves. Määruse lisas määratakse toetuse maksimaalne osakaal eraldi igale kohaliku omavalitsuse üksusele. Kohaliku omavalitsuse üksuste individuaalse toetuse määra leidmisel kasutatakse põhimõtet, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuste jagamisel toetusmäära vahemikus 40–70% kasutatakse valemit, mille järgi jagatakse kohaliku omavalitsuse tulud Eesti keskmisega. Aluseks on võetud regionaal- ja põllumajanduseministri 07.08.2023 kirjas nr 1.4- 2/1642-1 soovitatud toetusmäärade kasutamine kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) lõikes. Määruse väljatöötamisel tehti analüüs ja võeti arvesse riigihalduse ministri 08.12.2020 määruse nr 49 „Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ alusel antavate toetuste osakaalud. Nende kujunemise detailid on esitatud samas määruses ja kohalduvad ka kehtestatavale määrusele. Regionaalne diferentseerimine tagab toetuse andmise vastavuses kohaliku omavalitsuse suutlikkusele ise projekti panustada. Tegevust toetatakse meetmest „Ringmajanduse korraldamine“. Rakenduskavaga ELi Riiklik kaas- Oma- Kogu- Meede kooskõlas olevad toetuse finantseering finantseering maksumus sekkumised eelarve Ringmajanduse Ringmajanduspõhiste 111 2 122 758 118 500 000 231 651 korraldamine tootmis- ja 028 721 tarbimismudelite 963,0 kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus; tööstus- ja 13  teenindussektori, sh energia- ja ressursitõhususe suurendamine ja auditite toetamine; jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine; jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine; ringlussevõtu võime suurendamine ja ohutu materjaliringluse tagamine. Rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise number on 21.2.4.11, rahastatud tegevuste detailne hinnanguline jagunemine on lisatud allpool tabelis 3. Toetuse kasutamise vajalik protsent oleks määruse alusel 50%. ELi toetusest on planeeritud kasutada reaalselt 9 miljonit eurot kogumaksumusega 14 294 117 eurot. Tabel 3. Sekkumise nr 21.2.4.11 eelarve kasutamise plaan EL Rakenduskavaga EL toetuse Riiklik kaas- Oma- toetuse Kogu- kooskõlas olev sekkumine eelarve finantseering finantseering osakaal maksumus Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus (sekkumise number on 21.2.4.11). 9 000 000 63% 794 117 4 500 000 14 294 117 a) TAT käskkiri teavitus/koolitus 2 850 000 85% 502 941 0 3 352 941 b) TAT käskkiri pärandmõjud (toorme allikate taastamine) 1 650 000 85% 291 176 0 1 941 176 c) TAT määrus avatud taotlemine 4 500 000 50% 0 4 500 000 9 000 000 Tabel 4. Sekkumise nr 21.2.4.11 eelarve kasutamise arvestuslik plaan 14 Arvestuslik toetuse kasutamine on ELi toetuse eelarve Oma- Kogu- toodud tabelis 4. eurodes finantsee- maksumus ring ja eurodes riiklik kaasfinantse ering eurodes Sekkumine: ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus 6 851 065 7 443 052 14 294 117 a) TAT käskkiri teavitus/koolitus 2 850 000 502 941 3 352 941 b) TAT käskkiri pärandmõjud (toorme allikate taastamine) 1 650 000 291 176 1 941 176 c) TAT määrus – avatud taotlemine 2 351 065 6 648 935 9 000 000 Meetme nimekirjas on ringmajanduse korraldamisel Euroopa Liidu toetuse protsent 47,93. Kuna toetuse andmisel tuleb arvestada riigiabiga, siis omafinantseeringu panus muutub. ELi toetuse protsent on arvestuslikult 47,9292631352473 ning omafinantseeringu protsent on 52,0707368647527. Reaalselt toetuse kasutamise soov on koondina erinev planeeritust. Kui kasutatakse väiksema toetuse protsendiga eelarvet, siis suurendatakse teises sekkumises toetuse osakaalu (kogusumma on sekkumistes paigas). Kliimaministeeriumi struktuuritoetuste ringmajanduse korraldamise osa eelarve jaotuse vajadus on järgmine. Rakenduskavaga ELi ELi toetuse Riiklik kaas- Oma- kooskõlas olevad toetuse Kogu- eelarve finantseering finantseering sekkumised osakaal maksumus Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus (sekkumise number on 21.2.4.11). 9 000 000 63% 794 117 4 500 000 14 294 117 a) TAT käskkiri teavitus/koolitus 850 000 85% 150 000 0 1 000 000 Lisaraha 2 000 000 85% 352 941 0 2 352 941 b) TAT käskkiri pärandmõjud (toorme allikate taastamine) 650 000 85% 114 706 0 764 706 Lisaraha 1 000 000 85% 176 470 0 1 176 470 15  c) TAT määrus avatud taotlemine 4 500 000 50% 0 4 500 000 9 000 000 Tööstuse ja teenindussektori, sh VKE- de energia- ja ressursitõhususe suurendamine ja auditite toetamine: 34 500 000 33,33% 0 69 000 000 103 500 000 a) TAT määrus - audit 1 000 000 33,33% 0 2 000 000 3 000 000 b) TAT määrus – investeering 33 500 000 33,33% 0 67 000 000 100 500 000 Jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine (määrus) 10 000 000 50% 0 10 000 000 20 000 000 Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine 35 528 963 69% 975 699 15 000 000 51 504 662 a) TAT käskkiri (riigi poolt vajaliku taristu arendamine) 740 769 47,93% 804 778 0 1 545 547 b) TAT avatud taotlemine 34 788 194 70% 170 921 15 000 000 49 959 116 Ringlussevõtu võime suurendamine ja ohutu materjaliringluse tagamine (avatud taotlemine, määrus) 22 000 000 52% 352942 20 000 000 42 352 942 Eelnõu 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale ja taotlusele. Paragrahvi 10 lõike 1 punktides 1–7 sätestatakse nõuded taotlejale. Taotleja saab olla kohalik omavalitsus, kohalike omavalitsuste liit või KOVi hallatav asutus, äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus. Lisaks võib toetust saada maakondlik arendusorganisatsioon, mille all mõeldakse kohaliku omavalitsuse üksust või nende ühisasutust või omavalitsuste või omavalitsuste liidu asutatud mittetulundusühingut või sihtasutust, kellele maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 61 lõike 2 või 3 alusel teinud ülesandeks maakonna arengu kavandamise. Senine parim teadmine näitab, et määruse §6 lg 2 punkti 2 tegevusi on ellu viinud just nimelt omavalitsused, nende hallatavad asutused ja omavalitsusliidud ise või koostöös MTÜ-dega. Taotluse võivad esitada ka § 10 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud taotlejad mitmekesi ühiselt. Lõikes 2 tuuakse välja, et taotleja peab vastama ühendmääruse § 3 lõigetele 2 ja 4. Paragrahvi 11 lõigetes 1–5 sätestatakse nõuded toetuse taotluse kohta. Taotlus peab vastama määruse tingimustele, mis tagab, et toetust antakse eesmärgipärasteks tegevusteks ning projekt on tulemuslik. Taotlus peab sisaldama paragrahvis kirjeldatud andmeid ja dokumente. Taotleja peab arvestama projekti tegevuste elluviimisel kõiki asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte. Struktuurivahendite kasutamiseks tuleb tutvuda ja kohaldumisel arvestada korraldusasutuse veebilehel2 toodud keskkonnanõuetega. Taotleja kinnitab, et toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2 https://www.rtk.ee/toetuste-taotlemine-ja-korraldamine/taotlejale-ja-toetuse-saajale/keskkonnanouded. 16 2021/1060 artiklis 9 nimetatud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Enne kinnituse andmist tutvub taotleja „ei kahjusta oluliselt“ teabelehega, mis on lisatud taotlusmaterjalide juurde, et taotleja saaks anda informeeritud kinnituse. Rakendusüksus lisab e-toetuste keskkonda sellised kinnitused, mis kohalduvad kõikidele taotlejatele ühtemoodi. Toetusega korrastatud taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tuleb tagada kliimakindlus. Kliimakindlus tagatakse üldiselt juba projekteerimise käigus ning üldjuhul projekteerija arvestab ka tuleviku kliimatrendidega ehitusprojekti koostamisel. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist põhjustatud kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Taotleja teeb taotlemisel kliimakindluse analüüsi, kui taotleb toetust taristuprojektile, järgmiselt: 1) hindab projekti/tegevuse kooskõla kliimamuutustega kohanemise eesmärkidega (globaalsed, ELi, riiklikud ja kohaliku tasandi kohanemise eesmärgid); 2) hindab, kuidas kliimamuutused mõjutavad projekti/tegevust ning kas on tagatud vastupanu kliimamuutuste mõjule (lühiajalises ja pikemas perspektiivis); 3) hindab, millised kliimamuutustega seotud eesmärgid ja tegevused tuleb lõimida projekti/tegevusse (nt tegevused, mis suurendavad linnakeskkondade vastupanu kliimamuutustele ja vähendavad soojussaare efekti, on säästlike sademeveelahenduste ning rohe- ja sinitaristu edendamine, kliimateadlikkust suurendavad tegevused, hädaolukordadele reageerimise kavad jms); 4) hindab, milliseid kliimamuutuste mõjust tulenevate võimalike riskide mõju projektile/tegevusele tuleks üksikasjalikumalt käsitleda (äärmuslikud ilmanähtused, nagu põuad, hoogsadudest tingitud üleujutused, tormid, aga ka aeglaselt kujunevad nähtused, nagu merevee taseme tõus). Kliimakindluse tagamise hindamiseks on Euroopa Komisjon 2021. aastal kehtestanud teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“. Kliimakindluse hindamine komisjoni juhendi järgi on kohustuslik Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate taristuobjektide puhul programmiga sätestatud tingimuste kohaselt. Positiivne rahastamisotsus on võimalik langetada üksnes nende kliimakindluse hindamise kohustusega taristuobjektide suhtes, mille puhul on kliimakindlus tagatud ning see on hinnatud ja dokumenteeritud komisjoni juhendis antud suunistele; 5) üldise grupierandi määruse alusel küsitava toetuse puhul on vaja esitada väikese ja keskmise suuruse ettevõtja staatuse deklaratsioon. Hinnavõrdluse tegemiseks kindlasummalise makse kehtestamiseks on vaja võrreldavad hinnapakkumused üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ning pakkumuse lähteülesande kirjeldust koos küsitud pakkumuste infoga kirjalikult taasesitataval vormil. Taotleja peab olema teinud piisavaid pingutusi võrreldavate hinnapakkumiste saamiseks, et tagada konkurentsi ärakasutamine ning optimaalne hinna ja kvaliteedi suhe. Konkurentsivõimelist hinda saab tõendada võrreldavate pakkumistega. Ühe ettevõtte esitatud pakkumusega ei saa piirduda (sh juhtudel, kus pakkujad on näiteks pakkumiste esitamisest loobunud). Seejuures on oluline, et pakkumuste võtmise protsess on selge ja läbipaistev, pakkumuste esitamiseks on antud piisavalt aega ning taotleja on selle dokumenteerinud, et tagada kontrolljälje olemasolu (sh võimalike auditite raames). Eelnõu 4. peatükis kirjeldatakse toetuse taotlemise ja menetlemise protsessi. Paragrahvi 12 lõiked 1–10 kirjeldavad, kuidas taotlusvoor käivitatakse ning mis tingimustel toimub taotluse esitamine ja menetlemine. Seejuures tuleb vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest suunata toetusteks tegevuskohtades ja tootmisüksustes väljaspool Tallinna ja Tartu regioone. Taotlus tuleb esitada e-toetuse keskkonna kaudu ja arvestada määruses sätestatud tingimusi. 17 Taotluse vastuvõtmine toimub ühendmääruse §-s 5 sätestatud tingimustel. Rakendusüksus võib anda taotluse täienduste ja muudatuste esitamiseks või puuduse kõrvaldamiseks taotlejale kuni 10 tööpäeva. Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 65 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks määratud aja võrra. Paragrahvis 13 käsitletakse valikukomisjoni. Rakendusüksus moodustab nõuetele vastavate taotluste hindamiseks valikukomisjoni, mille koosseisu kuulub vähemalt üks Kliimaministeeriumi ja kaks rakendusüksuse nimetatud liiget. Rakendusüksus võib kaasata eksperte. Kõik valikukomisjoni liikmed allkirjastavad erapooletuse ja sõltumatuse deklaratsiooni. Valikukomisjoni tööd korraldab rakendusüksus, kutsudes vajaduse korral kokku koosoleku. Valikukomisjoni eksperte üldjuhul ei avalikustata, et neid ei oleks võimalik taotlejatel mõjutada. Eksperte ei avalikustata üldjuhul ka tagantjärele, et tagada võimalus samade ekspertide kasutamiseks järgmistes sarnase spetsiifikaga toetusskeemides. Paragrahv 14 sätestab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise korra. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavust kontrollib rakendusüksus. Taotleja või taotluse mittevastavuse korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. Paragrahv 15 sätestab projektide vastavus- ja valikukriteeriumid ja -metoodika ning taotluse rahuldamise protsessi kirjelduse. Punktides 1–4 on kirjeldatud vastavuskriteeriumid. Valikukomisjon hindab projekti kriteeriumide alusel, mis on vastavuses perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega. Projekti kooskõla ja mõju rakenduskava erieesmärgi (2.1.3.4. Erieesmärk: (vi) ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine) ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele kui valikukriteeriumi hindamisel lähtub rakendusüksus järgmisest. 1. Projekt peab olema kooskõlas riigi jäätmekava 2023–2028 eesmärkidega ning omama mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele (kooskõla kinnitatakse §-s 3 sätestatud näitajate kaudu). Valikukriteerium on täidetud, kui taotluse ja selle lisadokumentide alusel on võimalik asuda seisukohale, et projekt panustab määruses nimetatud toetuse andmise eesmärkidesse. Kui taotleja ja taotlus vastavad nõuetele, siis on eespool nimetatud nõue täidetud ning toetuse taotleja saab projekti kooskõla riigi jäätmekava 2023– 2028 eesmärkidega ning mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele kinnitada (kooskõla kinnitatakse §-s 3 sätestatud näitajate kaudu). Vt infot määruse paragrahvi 1 lõike 4 juures toodut. Projekt peab omama mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava erieesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele (kooskõla kinnitatakse §-s 4 sätestatud näitajate kaudu). Valikukriteerium on täidetud, kui taotluse ja selle lisadokumentide alusel on võimalik asuda seisukohale, et projekt panustab määruses nimetatud toetuse andmise eesmärkidesse. Kui taotleja ja taotlus vastavad nõuetele, siis on eespool nimetatud nõue täidetud ning toetuse taotleja saab projekti kooskõla „Riigi jäätmekava 2023-2028“ peatükile 3.1 ning mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele kinnitada (kooskõla kinnitatakse §-s 4 sätestatud näitajate kaudu). 18 Riigi jäätmekavas on sätestatud kestliku ja teadliku tootmise ja tarbimise ning jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse edendamise olulisemate jäätmeliikide lõikes eesmärgid ning konkreetsed meetmed koos vastutajate, ajaraami ja võimaliku rahastusallikaga on kirjas jäätmekava juurde kuuluvas lisas nimega „Riigi jäätmekava 2023–2028 rakenduskava“. Euroopa rohelise kokkuleppega seadis Euroopa Komisjon eesmärgi muuta EL tänapäevase, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks on saavutatud kestlik kliimaneutraalne ringmajandus. ELi ringmajanduse tegevuskava üheks peamistest tegevussuundadest on jätkusuutliku tootepoliitika raamistiku loomine. Kestliku tootepoliitika eesmärk on muuta tooted kliimaneutraalseks, vähendada jäätmeteket, muuta tooted ressursitõhusaks ja ringmajanduseks sobivaks. Ühtlasi keskendutakse tootmisprotsesside ringsusele, et edendada väärtusahelates ja tootmisprotsessides tervikuna materjalisäästu ning suurendada ringlussevõttu tööstussektoris. Näiteks piiratakse ohtlike kemikaalide sisaldust toodetes ning toote tootmisel kasutatakse ringlussevõetud materjali. Kriitilisi tooraineid sisaldavate probleemtoodete tootmisel on eesmärk teisese toorme kasutamine toote tootmisel, toimimise ja vastupidavuse parameetrite kehtestamine, ohutute toodete tootmine. Toote olelusringi pikendamiseks seatakse nõudeks eemaldatavus, asendatavus ja parandatavus. Oluline on kasutada materjale, mis on ringlusse võetavad ega sisalda ohtlikke aineid. Tooted, mis läbivad taastamise, korduskasutamise või kasutusotstarbe muutmise, peavad vastama tootenõuetele. Kestlikku ja teadlikku tootmist ning tarbimist Eestis kajastavad põhjalikumalt loodavad ringmajanduse juhendmaterjalid ja ringmajanduse valge raamat, mis valmis 2022. aastal. Vabatahtlike meetmete tööriistad selles valdkonnas on näiteks EMAS või ISO keskkonnajuhtimissüsteem ja sertifitseeritud ökomärgised, mis tagavad jätkusuutliku ja teadliku tootmise erinevates valdkondades. Oma tegevusi ja ressursi kasutamist on võimalik ettevõttel reguleerida, kasutades ja rakendades EMAS või ISO keskkonnajuhtimissüsteemi. Rakendades ettevõtte tegevustes ökomärgisega sertifitseeritud toodete kasutamist, on võimalik vähendada kaudselt keskkonna ressursside kasutamist läbi reguleeritud ja kontrollitud toodete tootmise. Esmajärjekorras tuleb vältida jäätmeteket. Jäätmetekke vältimine aitab tõhustada majanduse ressursikasutust ning vähendada loodusressursside kasutusest ja jäätmete käitlemisest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale ja inimese tervisele. Ühtlasi aitab jäätmetekke vältimine vähendada majanduskulusid (nt toidu jm oluliste ressursside ja materjalide raiskamise vähendamise kaudu). Jäätmetekke vältimise võimalused sõltuvad paljudest teguritest nagu majandusolukord, tarbijate teadlikkus, ressursitõhususe ja jäätmetekke vältimise meetmete rakendamise ulatus ettevõtetes jms. Jäätmetekke vältimist ja korduskasutust soodustava majandusmeetmena on ELis välja töötatud EMAS keskkonnajuhtimissüsteem, mille abil on ettevõttel võimalik oma tegevust reguleerida selliselt, et korduskasutuse abil välditakse jäätmete teket. Jäätmetekke vältimine hõlmab kõiki majandussektoreid, materjalivoogusid ning tarbitud toodete nn olelusringi. Jäätmeteket on võimalik vältida üksnes siis, kui toote olelusringi kõikidel etappidel suudetakse mõjutada praktilisi otsuseid: seda, kuidas toode kujundatakse, valmistatakse, tarbijale kättesaadavaks tehakse ja kasutatakse. Taotlus panustab sellesse teemasse siis, kui taotluses märgitud toetavad tegevused on lubatud määruse § 6 järgi ning on võimalik panustada § 4 lõigetes 3 ja 4 sätestatud näitajatesse. Rakendusüksus kontrollib taotluses esitatud sisuliste tegevuste kooskõla eespool kirjeldatuga. 2. Projekti põhjendatus. Projekt on põhjendatud, kui toetuse taotluses kajastatud tegevused vastavad määruse §-s 6 nimetatud toetatavatele tegevustele. Kriteeriumiga hinnatakse, kas: 1) projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud – on olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus; 19 2) projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Nende sidusus eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad, võimalusel innovaatilisi lahendusi soosivad; 3) tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust; 4) tuuakse välja vajadus analüüsida projekti kuluefektiivsust. Kriteeriumi puhul hinnatakse, kas: - ettenähtud tegevused/lahendused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks (projekti väljundi jaoks vajalike tegevuste ja eelarve suhe peab olema põhjendatud ja kavandavad tegevused otseselt suunatud projekti väljundite saavutamiseks); - planeeritud eelarve on realistlik (planeeritud tegevused, hind ja elluviimise aeg on tasakaalus) ja mõistlik – on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud ning planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud, ning taotleja on suuteline rahastama projektile järgnevaid püsikulusid. Oluline on saada info kindlasummalise makse kehtestamiseks eelarveprojekti alusel; 5) tuuakse välja vajadus analüüsida toetuse taotleja suutlikkust projekti ellu viia. Kontrollitakse, kas taotlejal on projekti elluviimiseks vajalik omafinantseering, kogemus, õiguslik, organisatsioonilised või tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil, tagades kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse (sh taristuinvesteeringute või tootlike investeeringute puhul edasised tegevus- ja hoolduskulud); 6) taotlus peab olema kooskõlas Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Kriteeriumiga hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse ja aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete eesmärkide saavutamisele ja panustatakse seeläbi riigi pikaajalise arengustrateegia näitajatesse, mis on sätestatud §-s 4. Taotlus panustab sellesse teemasse siis, kui taotluses toodud toetavad tegevused on lubatud määruse § 6 järgi ning on võimalik panustada § 4 lõikes 4 sätestatud näitajatesse. Rakendusüksus kontrollib taotluses märgitud sisuliste tegevuste kooskõla eespool kirjeldatuga. Rakendusüksus loeb nimetatud valikukriteeriumid täidetuks üksnes juhul, kui toetuse taotluses kajastatud teabe põhjal on võimalik asuda seisukohale, et toetatav projekt vastab toetuse määruse §-s 3 sätestatud toetuse andmise eesmärkidele. Taotluse rahuldamise otsuse põhipunktid on sätestatud ühendmääruses ja lisanduvad eelnõukohases määruses. Taotlus rahuldatakse, kui see on esitatud määruses kehtestatud korras, vastab §-des 10 ja 11 kehtestatud nõuetele, toetust taotletakse §-s 6 nimetatud toetatavate tegevuste kulude katteks, §-s 8 nimetatud perioodil ning §-s 4 nimetatud eesmärkidel. Paragrahv 16 sätestab taotluse rahuldamata jätmise tingimused. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotleja või taotlus ei vasta esitatud nõuetele; toetust ei taotleta toetatavale tegevusele; tegevust ei planeerita ellu viia abikõlblikkuse perioodil; rakendusüksusel tekib kahtlus toetuse eesmärgipärases kasutamises ja muudel juhtudel, kui taotluses väljendub teave, mis on vastuolus eelnõukohases määruses sätestatud toetuse andmise tingimustega. Seega jäetakse taotlus rahuldamata, kui see ei vasta nõuetele. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui eelarvelised vahendid ammenduvad. Rakendusüksus toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonna vahendusel. Paragrahv 17 sätestab taotluse osalise ja kõrvaltingimusega rahuldamise tingimused. Taotluse osaline rahuldamine on lubatud põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti 20 eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetussummat ning muuta toetatavaid tegevusi. Maksete saamise õigus tekib toetuse saajal pärast seda, kui ta on rakendusüksusele tõendanud kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. Paragrahv 18 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja korra. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras. Eelnõu 5. peatükis kirjeldatakse toetuse saaja õiguseid ja kohustusi. Paragrahv 19 sätestab toetuse saaja õigused ja kohustused. Toetuse saajal on õigus saada projekti elluviimiseks rakendusüksuselt nõustamist projekti koordineerima määratud projektikoordinaatorilt. Toetuse saaja kohustus on projekt taotluse alusel ellu viia, projekti tegevustega alustada kuue kuu jooksul abikõlblikkuse perioodi algusest arvates ning projekti tulemust taotluses kirjeldatud viisil kasutada ja säilitada viis aastat pärast projektile lõppmakse tegemist. Toetuse saajal, kes on hankija riigihangete seaduse tähenduses, tuleb riigihangete korraldamisel järgida riigihangete seadust ning eelistada keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume. Projekti elluviimisel peab toetuse saaja järgima asjakohaseid kohalduvaid keskkonnaalaseid õigusakte ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet. Projekt ei tohi riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas käsitletud põhiõiguseid. Toetuse saaja tagab projekti elluviimise käigus soetatud ja rajatud vara taotluses kirjeldatud viisil kasutuse vähemalt viis aastat pärast projektile lõppmakse tegemist, sh VKE-d, kellele muidu kehtib küll kolmeaastane kohustus, peavad selle toetuse alusel tehtavate investeeringute jätkusuutlikkuse tagama vähemalt viieks aastaks. See annab kindluse, et projektid on püsivad ja läbimõeldud. Paragrahvis 20 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord ja aruandes kajastatav teave. Rakendusüksus võib täpsustada aruannetes esitatavat teavet. Eelnõu 6. peatükis kirjeldatakse toetuse maksmise ja kasutamise tingimusi. Paragrahvis 21 sätestatakse, et toetust makstakse kindlasummalise maksena ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel. Maksetaotluse menetlemine ja selle peatamine toimub ühendmääruses sätestatud korras. Eelnõu 7. peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemisega seotud finantskorrektsioone ja vaideid. Paragrahv 22 sätestab, mille põhjal tehakse finantskorrektsiooni otsus ja toetus tagastatakse. See tehakse ÜSS2021_2027 §-de 28–30 ja ühendmääruse §-de 34–38 põhjal. Paragrahv 23 kirjeldab vaide esitamise protsessi. Vaie tuleb ÜSS2021_2027 § 31 järgi esitada enne halduskohut rakendusüksusele ning see vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi kohaselt võib esitada vaide, mis on tehtud auditi aruande alusel. 21 4. Eelnõu vastavus ELi õigusele Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid. Määruse eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi; • Euroopa Komisjoni määrused (EL) nr 651/2014 ja (EL) 2023/2831. 5. Määruse mõjud Määrusega reguleeritava meetme tulemused aitavad ellu viia tegevusi Eesti majanduse toodete ja teenuste ressursimahukuse vähendamiseks. Määruse koostamise hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal hindame, et määruse eelarvevahenditega saavutatakse rakenduskavaga seatud näitajate sihttasemed. Toetus on ühekordne tõuge nõuete täitmiseks ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori eelarvepositsiooni. 6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja rakendamise eeldatavad tulud Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist (ÜF). Määruse rakendamisest ei oodata lisatulu riigieelarvelisse. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantselei, Euroopa Komisjoniga, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu juhtkomisjonile. 22  MÄÄRUS EELNÕU Tallinn 27.08.2024 Ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027 Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite rakendamiseks. (2) Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist Eesti riigi aastate 2024–2027 eelarvestrateegia programmi keskkonnakaitse ja -kasutuse meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse „Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine“ tulemuste saavutamiseks. (3) Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetmes number 21.2.4.1 „Ringmajanduse korraldamine“ ja sekkumises nr 21.2.4.11 „Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus“. (4) Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7. (5) Käesoleva määruse alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi. § 2. Terminid Käesoleva määruse tähenduses: 1) abikõlblik kulu on projekti toetusest rahastatava tegevuse elluviimiseks vajalik ja mõistlik toetatav kulu, sealhulgas omafinantseering, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil ning mille aluseks olevad tegevused on kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusega; 2) abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal projekti toetatavad tegevused algavad ja lõpevad ning projekti tegevuste elluviimiseks vajalikud abikõlblikud kulud tekivad; 3) alginvesteering on investeering, mis vastab Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1-78) ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 2 punktis 49 esitatud definitsioonile; 4) ei kahjusta oluliselt põhimõte on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile; 5) tööstussümbioos on organisatsioonide vahelise taseme ärimudel, mille eesmärk on kinnise tootmistsükli saavutamine, kus ühe ettevõtte või tootmisüksuse kõrvalsaadused, heitsoojuse või muud ülejäägid kasutab ära teine ettevõte; 6) innovatsioon on uute ideede ja teadmiste kasutamine uudsete lahenduste rakendamiseks; 7) kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga; 8) projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse; 9) projekti kogumaksumus on projekti elluviimiseks tehtavate abikõlblike ja abikõlbmatute kulude kogusumma; 10) ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudel on majandusmudel, mille kohaselt on kasutusel olevad ressursid kestlikult saadud ning mida tarbitakse targalt ning keskkonda hoidvalt, sealhulgas pikendatakse toodete eluiga ning kasutatakse teisest tooret; 11) ökoinnovatsioon on mis tahes innovatsioon, millega edendatakse märkimisväärselt kestlikku arengut, vähendades tootmisviiside keskkonnamõju, suurendades vastupanuvõimet keskkonnakoormusele või tagades loodusvarade tõhusama ja vastutustundlikuma kasutamise: 12) ökodisain ja ringdisain on ökoinnovatsiooni tööriistad, mille rakendamisel saab sama ressursi eest rohkem toota (näiteks toote disainimisel on arvesse võetud olelusringi hindamine, üldist mõju keskkonnale ja eseme võimalikku korduskasutust/ümbertöötamist; 13) ressursid on kõige üldisemas mõistes tootmisvahendid ja -tagavarad, mida on võimalik kasutada; 14) ressursitootlikkus on materjali kasutuse efektiivsust väljendav näitaja, mis arvutatakse sisemajanduse koguprodukti ja kodumaise materjalitarbimise suhtena, mille arvutamisel kasutatakse sisemajanduse koguprodukti aheldatud väärtust ning mis näitab, mitu lisandväärtuse eurot on suudetud luua ühe kilogrammi materjali kasutamise abil; 15) ressursitõhusus on toodanguüksuse tootmiseks vajalike sisendite koguse vähendamine või esmaste sisendite asendamine teiseste sisenditega; 16) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta väikese või keskmise suurusega ettevõtja mõistele; 17) uut majandustegevust soodustav alginvesteering on investeering, mis vastab üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 51 esitatud definitsioonile; 18) väikese või keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja konkurentsiseaduse § 2 mõistes ja kes vastab üldise grupierandi määruse lisas I sätestatud kriteeriumidele; 19) ümberpaigutamine on sama või sarnase tegevuse või selle osa üleviimine ühest Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) lepingu osalisriigi ettevõttest teise EMP lepingu osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse. Ümberpaigutamine toimub siis, kui toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ning EMP lepingu osalisriigis asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad; 20) Tallinna regioon on Tallinna linn, Maardu linn, Harku vald, Saue vald, Saku vald, Kiili vald, Rae vald, Jõelähtme vald, Viimsi vald; 21) Tartu regioon on Tartu linn haldusüksusena; 22) tootmisüksus on eraldiseisev hoonete, rajatiste või seadmete kompleks, mille eraldiseisvusest tingituna on võimalik välja arvestada tema majanduslikud näitajad – tootmismahud, kulud ja tulud – ning tehtav investeering on käsitatav terviklahendusena; 23) vabatahtlikud keskkonnakorralduse lahendused on keskkonnajuhtimissüsteemid ning ökomärgised, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr 1221/2009 või nr 66/2010; 24) paranduskeskus on esemete, riiete ja seadmete omal käel parandamiseks vajalikke seadmeid, teadmisi ja oskusi avalikkusele pakkuv asutus; 25) ringbiomajandus ühendab endas bio- ja ringmajanduse põhimõtted ning biomajanduse potentsiaali, et asendada fossiilseid materjale kestlikuma biopõhise toormega ning väärindada seda ringmajanduse ja kaskaadkasutuse põhimõtetest lähtudes; 26) jagamismajanduse lahendus on majandustegevus, mille käigus jagatakse ajutiselt ja omandiõigust üle andmata ressursse ja esemeid; 27) energiatõhusus vastab grupierandi määruse artikli 2 punktis 103 esitatud definitsioonile. § 3. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi (1) Kui käesoleva määruse alusel antakse riigiabi üldise grupierandi määruse alusel, lähtutakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatust. (2) Riigiabi antakse: 1) investeeringuteks ette nähtud regionaalabina (edaspidi regionaalabi) üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel; 2) protsessiinnovatsiooniks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 29 alusel; 3) energiatõhususe meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abina (edaspidi energiatõhususeks antav abi) üldise grupierandi määruse artikli 38 alusel; 4) ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks antav investeeringuteks ettenähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 47 alusel. (3) Määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel. (4) Määrust ei kohaldata raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes. (5) Määruse alusel ei maksta üksikabi ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni sellise eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. (6) Riigiabil peab olema ergutav mõju üldise grupierandi määruse artikli 6 kohaselt. (7) Kui määruse alusel antav abi on vähese tähtsusega abi, järgitakse abi andmisel Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (8) Vähese tähtsusega abi andmisel kohaldatakse lõikes 7 nimetatud määruse artiklis 1 sätestatud välistusi. Ühele ettevõtjale kõigist allikatest antud vähese tähtsusega abi ei tohi kolme aasta jooksul ületada 300 000 eurot. (9) Üheks ettevõtjaks loetakse Euroopa Komisjoni määruse nr (EL) 2023/2831 artikli 2 lõikes 2 määratletud ettevõtja. Vähese tähtsusega abi võib kumuleerida teiste abiliikidega Euroopa Komisjoni määruse nr (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud tingimustel ja piirmäärades. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud abi liike ühe taotluse raames kombineerida ei ole lubatud. (11) Riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisel tuleb rakendusüksusel: 1) säilitada riigiabi või vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid kümne aasta jooksul alates päevast, kui määruse alusel anti viimast korda üksikabi; 2) kanda riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud riigiabi või vähese tähtsusega abi kohta. § 4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite rakendamine ning ettevõtetes tööstussümbioosi lahenduste kasutamine. (2) Toetuse andmise tulemusel on Eestis rohkem ringmajanduse põhimõtteid arvestavaid ettevõtteid ning suurenenud vabatahtlikke keskkonnakorralduse lahendusi rakendavate ettevõtete arv. (3) Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse. (4) „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihi „Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele kaasa aitamist võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse, regionaalse arengu ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel järgmiste näitajatega: 1) „väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“; 2) „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“; 3) „ligipääsetavuse näitaja“; 4) „keskkonnatrendide indeks“; 5) „ringleva materjali määr“; 6) „tööjõu tootlikkus“. (5) Toetuse andmine panustab rakenduskava tulemusnäitaja saavutamisse, milleks on kas „esmane toorme sääst“ või „toorainena kasutatavad jäätmed“. (6) Toetuse andmine panustab rakenduskava väljundnäitaja saavutamisse, milleks on „Ringmajanduses toetatavad ettevõtjad“. (7) Toetuse andmisel on projekti täiendav spetsiifiline näitaja määruse § 6 lõikes 2 nimetatud toetatav tegevus ja selle arv ning summa. § 5. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on Kliimaministeerium (edaspidi rakendusasutus). (2) Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus). 2. peatükk TOETATAVAD TEGEVUSED, KULUDE ABIKÕLBLIKKUS JA TOETUSE MÄÄR § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 4 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse. (2) Toetust antakse määruse §-s 4 sätestatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks järgmistele tegevustele: 1) tööstussümbioosi lahenduste rakendamine; mille hulka kuuluvad tervikliku materjalivahetuse süsteemi loomine kahe ettevõtte vahel, sh tootmisliinide seadistamine teisese tooraine kasutamiseks, tootmistarkvara arendamine, mis annab partneritele info kui palju kõrvalsaaduseid tekib ja muud sarnased tegevused, mis panustavad määruse eesmärkide täitmisesse. 2) ringmajanduse ärimudelite rakendamine; mille hulka kuuluvad toode teenuseks ärimudelile üleminek, biojäätmetele kasutuse leidmine tootes, jagamismajanduse lahenduste kasutuselevõtt ja arendamine või paranduskeskuste loomine ja arendamine ja muud sarnased tegevused, mis panustavad määruse eesmärkide täitmisesse. (3) Määruse alusel toetuse taotlemise korral ei või kavandatavat tegevust alustada ega sellega seotud siduvaid kohustusi võtta varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval. (4) Määruse alusel toetatakse tegevusi, mis on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti j kohaselt tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus. § 7. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15 ning käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. Kindlasummaliste maksete puhul on kulud abikõlblikud Ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt. (2) Abikõlblikud on järgmised § 4 kohase tulemuse saavutamiseks vajalikud kulud, mis vastavad §-s 9 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute kulud; 2) investeeringutega seotud seadistamise kulud; 3) taristu objekti kliimakindluse tagamise hindamise kulud; 4) teavitamise ja avalikustamise kulud, mis on vajalikud teavitusnõude täitmiseks Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohaselt; 5) regionaalabi andmisel on abikõlblikud kulud, mis on seotud alginvesteeringu või uut majandustegevust soodustava alginvesteeringuga materiaalsesse või immateriaalsesse varasse ja mida arvestatakse üldise grupierandi määruse artikli 14 lõigetes 4, 6, 7, 8 ja 9 sätestatud tingimuste järgi; 6) energiatõhususeks antava abi kulud on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 38 lõikes 3 sätestatud tingimuste järgi; 7) ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks antava investeeringuteks ettenähtud abi andmisel on kulud abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 47 lõike 7 tingimuste järgi; 8) protsessiinnovatsiooniks antava abi korral on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 29 lõikes 3 nimetatud kulud va. üldkulud; 9) projektijuhtimise kulu on abikõlblik sisseostetud teenusena kuni 5 protsendi ulatuses projekti abikõlblikest kuludest; 10) otsene personalikulu on abikõlblik ühendmääruse §- 16 kohaselt kuni 15 protsendi ulatuses projekti abikõlblikest kuludest; 11) vabatahtlikke keskkonnameetmete kasutuselevõtu kulud (sealhulgas keskkonnajuhtimise süsteemi rakendamine, ökomärgise taotlemine, toote olelusringi hindamine, erinevate keskkonna aruannete koostamine) ja muud kulud, mis on vajalikud § 6 lõike 2 kohaste toetavate projektide eesmärkide saavutamiseks. (3) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele on abikõlbmatud järgmised kulud: 1) kinnisvara ostmise või rentimise kulu; 2) üldkulu; 3) investeeringu kulu, mis tehakse üldise grupierandi määruse artiklite 36 ja 38 alusel selleks, et viia ettevõtja tegevus kooskõlla Euroopa Liidu normatiividega, sealhulgas normatiividega, mis on juba vastu võetud, kuid ei ole veel jõustunud; 4) muu projektiga mitteseotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu või ebaoluline kulu; 5) riigiabi eeskirjade kohaselt abikõlbmatu kulu. (4) Määruse § 3 lõikes 2 nimetatud riigiabi taotlemise korral ei või kavandatavat tegevust alustada ega sellega seotud siduvaid kohustusi võtta varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotlusvooru väljakuulutamise päev ning lõpp ei või olla hilisem kui 31.12.2029. (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 24 kuud. (3)Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib rakendusüksus abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni 31.12.2029. Abikõlblikkuse perioodi pikendamisel võib ületada ka lõikes 2 nimetatud perioodi. Projekti tegevustega peab alustama kuue kuu jooksul taotluse rahuldamisest. § 9. Taotlusvooru eelarve, taotlusvoorus toetatavad tegevused, toetuse piirsumma ja osakaal (1) Ühtekuuluvusfondi toetuse taotlusvoorude eelarved ja ajakavad kinnitab kliimaminister käskkirjaga. Käskkirjas sätestatakse, milliste käesoleva määruse § 6 lõikes 2 loetletud tegevuste jaoks avatavas taotlusvoorus toetust antakse. (2) Ühe projekti maksimaalne kogumaksumus on kuni 200 000 eurot ja minimaalne kogumaksumus 10 000 eurot. Projekti toetatakse kindlasummalise makse alusel taotluse rahuldamise otsuses määratud ulatuses. (3) Projekti omafinantseeringuna ei käsitata teisi Euroopa Liidu ja muude välisabifondide antud tagastamatut ja tagastatavat abi. (4) Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on kuni 47,93 protsenti. (5) Kui toetust antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Põlva või Valga maakonnas, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 20 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 30 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 40 protsenti abikõlblikest kuludest. (6) Kui toetust antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Harju, Lääne-Viru, Rapla, Järva, Pärnu, Saare, Lääne, või Hiiu maakonnas, on kuni 31.12.2024 toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 20 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 30 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 40 protsenti abikõlblikest kuludest. Alates 01.01.2025 on abi osakaal suurettevõtjale kuni 15 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 25 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 35 protsenti abikõlblikest kuludest. (7) Kui toetust antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Ida-Viru maakonnas, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 35 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 45 protsenti abikõlblikest kuludest. (8) Kui toetust antakse energiatõhususeks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 38 alusel, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 35 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 45 protsenti, väikeettevõtjale kuni 47,93 protsenti abikõlblikest kuludest. (9) Kui toetust antakse ringmajandusele ülemineku toetamiseks üldise grupierandi määruse artikli 47 alusel, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 45 protsenti, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale kuni 47,93 protsenti abikõlblikest kuludest. (10) Kui toetust antakse protsessiinnovatsiooniks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 29 alusel, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 15 protsenti ja väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale kuni 47,93 protsenti abikõlblikest kuludest. (11) Paragrahvi 10 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud taotleja toetuse osakaal sõltub kohaliku omavalitsuse üksusest ja on määruse lisa kohaselt 40–70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest, võttes arvesse riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise piirmäärasid nende asjakohasuse korral. Kui toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus, kohaldatakse toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse leidmisel konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksuse investeeringuobjekti asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele sätestatut. 3. peatükk NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE § 10. Nõuded taotlejale (1) Toetust võivad taotleda: 1) kohalik omavalitsus ja omavalitsusliit; 2) kohaliku omavalitsuse asutus või hallatav asutus; 3) maakondlik arendusorganisatsioon; 4) äriühing; 5) mittetulundusühing; 6) sihtasutus; 7) mitu käesolevas lõikes toodud taotlejat ühiselt. (2) Taotleja peab vastama ühendmääruse § 3 lõigetele 2 ja 4. § 11. Nõuded taotlusele (1) Taotletava toetuse suurus ja selle osakaal abikõlblikest kuludest ei tohi ületada §-s 9 sätestatud toetuse määra ning taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule. (2) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist tõendavatele dokumentidele ning ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele järgmiseid andmeid ja dokumente: 1) taotleja nimi ja registrikood; 2) projekti nimi; 3) projekti tegevuste kirjeldus, sealhulgas projekti tegevuste elluviimise asukoht; 4) projekti eesmärgi ja tulemuse kirjeldus, mis vastab määruse §-s 2 nimetatud eesmärgile ja tulemusele; 5) projekti ajakava; 6) kinnitus projekti vastavuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 9 „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega; 7) kinnitus, et projektis arvestatakse toetatavate tegevuste elluviimisel asjakohaste keskkonnaalaste õigusaktidega; 8) võrreldavad hinnapakkumused ja projekti eelarve kindlasummalise makse kasutamiseks; 9) projekti kulude loetelu; 10) projektis toetatava tegevusega seotud kinnisasja või ehitise omandiõigust või kasutusõigust tõendavad dokumendid, mis kehtivad taotluse esitamise hetkel, ning kinnitus, et kinnisasja või ehitist kasutatakse sihtotstarbeliselt vähemalt kuni viis aastat pärast projekti viimase lõppmakse saamist; 11) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta; 12) kinnitus, et taotleja tegutseb projekti elluviimisel heas usus ja kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga; 13) teave selle kohta, kas taotleja taotleb toetust projektile või on saanud projektile või projekti üksikutele osadele toetust Euroopa Liidu institutsioonidelt, muudest välisabi fondidest või avaliku sektori asutustelt; 14) Määruse §-s 4 nimetatud näitajad koos saavutus tasemetega; 15) kirjeldus, kuidas projekt on seotud „Eesti 2035“ aluspõhimõtte ja asjakohaste sihtidega, mis on sätestatud määruse § 4 lõikes 4; 16) kinnitus taotleja ja taotluse vastavuse kohta riigiabi nõuetele koos selgituste ja asjakohaste lisadega rakendusüksuse kodulehel avaldatud juhendi järgi; 17) kui kohaldub, siis projekti tulemusena vähenevate kasvuhoonegaaside kokkuhoiu arvutamise käik rakendusüksuse veebilehel avaldatud vormil; 18) toetuse summa, selle osakaal abikõlblikest kuludest ja abi liik; 19) kinnitus et toetust ei taotleta projektile, mis on seotud tootmise ümberpaigutamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti h tähenduses; 20) teave, mis tõendab taotleja ettevõtte suurust juhul, kui toetust küsitakse üldise grupierandi määruse alusel; 21) finantsanalüüs, mis kajastab projektis osalevate äriühingute majanduslikku olukorda ja taotluses sisalduvat projekti ning vastab rakendusüksuse kehtestatud juhendile; 22) taristu, mille kestvus on vähemalt viis aastat, kliimakindluse tagamise hindamise tulemused. (3) Lõike 2 punktis 8 nimetatud võrreldavad hinnapakkumused peavad olema saadud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja vastavas turusektoris tegutsevatelt ettevõtjatelt ühesuguse lähteülesande järgi hinnapäringu tulemusel. (4) Lõike 2 punktis 6 nimetatud “ei kahjusta oluliselt” põhimõte tähendab, et toetatavad tegevused ei või oluliselt kahjustada ühtegi kuuest keskkonnaeesmärgist, milleks on kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, üleminek ringmajandusele, saastuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. (5) Taotluses peab olema täpselt kirjeldatud, kuidas on avalikkusele pakutavates lahendustes ja teenustes ning tegevustes osalemisel tagatud ligipääsetavus erivajadustega inimestele. Samuti see, kuidas on avalikkusele edastatav informatsioon ligipääsetav liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimestele. 4. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE JA TAOTLUSTE MENETLEMINE § 12. Taotlusvooru avamine, peatamine ja sulgemine ning taotluse esitamine ja menetlemine (1) Toetust antakse tähtajatu taotlusvooru kaudu. (2) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus käskkirjaga ning edastab asjakohase teabe rakendusüksusele. Kinnitatud eelarve peab vastama paragrahvi lõikele 3. (3) Vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest tuleb suunata toetusteks tootmisüksustesse väljaspoole Tallinna ja Tartu regioone. (4) Rakendusüksus kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja sihtrühmale suunatud avalikus kanalis. Rakendusüksus sulgeb taotlusvooru selle eelarve ammendumisel või rakendusasutuse käskkirja alusel. Taotlusvooru peatamisest ja lõpetamisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel. (5) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu määruse §-s 11 sätestatud tingimuste kohaselt. Kui e-toetuse keskkonnas esineb tõrkeid, rakendub taotluste vastuvõtu alguse päevale ühendmääruse § 5 lõige 2. (6) Taotlusi menetletakse nende laekumise järjekorras. Taotluse menetlemine koosneb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, hindamisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. (7) Rakendusüksus võib anda taotluse täienduste ja muudatuste esitamiseks või puuduse kõrvaldamiseks taotlejale kuni kümnetööpäevase tähtaja. (8) Rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide lisamist. (9) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 65 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks määratud aja võrra. (10) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud käesolevas määruses toodud nõuded. § 13. Valikukomisjoni moodustamine ja tema tegevused (1) Rakendusüksus moodustab nõuetele vastavate taotluste hindamiseks valikukomisjoni, mille koosseisu kuulub vähemalt üks rakendusasutuse ja kaks rakendusüksuse nimetatud liiget. (2) Rakendusüksus võib kaasata eksperte. (3) Valikukomisjoni liikmed peavad: 1) vastama perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele; 2) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast taotluse hindamisest taandama; 3) tagama valikukomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult talle valikukomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse. (4) Valikukomisjoni tööd koordineerib rakendusüksus. (5) Valikukomisjon hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi määruse § 15 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7. § 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud määruses taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded. (2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja või taotlus ei vasta määruse nõuetele ja seda ei viida § 12 lõikes 7 nimetatud tähtaja jooksul nõuetega vastavusse. § 15. Projektide vastavus- ja valikukriteeriumid ja -metoodika ning taotluse rahuldamine (1) Toetuse taotlemisel § 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevusteks hindab rakendusüksus, kas taotluses on täidetud lõike 2 kohane vastavuskriteerium toorainena kasutatud jäätmete kohta. (2) Toetuse taotlemisel § 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusteks hindab rakendusüksus, kas taotluses on täidetud lõike 4 kohane vastavuskriteerium esmase toorme säästu kohta. (3) Toorainena kasutatud jäätmetena arvestatakse tööstussümbioosis kasutusele võetud kõrvalsaaduste kogust. Lõike 1 punktis 1 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui projektiga võetakse toorainena kasutusele vähemalt 0,09 kilogrammi kõrvalsaaduseid aastas iga toetusena saadud euro kohta. (4) Esmase toorme säästuna arvestatakse materjali kogust, mis jääb kasutusele võtmata projekti tegevuse tõttu. Lõike 1 punktis 2 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui projektiga säästetakse esmast tooret 0,11 kilogrammi aastas iga toetusena saadud euro kohta. (5) Projekti rahastamise otsustamisel lähtub rakendusüksus järgmistest valikukriteeriumidest: 1) projekti kooskõla riigi jäätmekava 2023-2028 eesmärkidele ning mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele ja on suunatud §-s 3 nimetatud toetuse andmise eesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele ning §-s 3 nimetatud toetuse andmise eesmärgi täitmisele ja saavutatakse § 3 kohane tulemus; 2) projekt on põhjendatud, kui taotluses kajastatud tegevused vastavad §-s 6 nimetatud toetatavatele tegevustele, projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, projekti sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus ning tegevuste ajakava on realistlik; 3) projekt on kuluefektiivne, kui projekti eelarve on realistlik ja mõistlik ning ettenähtud tegevused/lahendused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks; 4) taotleja on suutlik projekti ellu viima, kui taotlejal on olemas kvalifikatsioon, kogemus, õiguslikud, organisatsioonilised või tehnilised eeldused tagada projekti tulemuste kestlikkus elluviimiseks kavandatud viisil; 5) projekt on kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja asjakohaste sihtidega, mis on esitatud määruse § 4 lõikes 4. (6) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse ühendmääruse § 8 lõike 1 kohaselt, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded, taotluses kirjeldatud projekt vastab lõikes 4 nimetatud valikukriteeriumidele. (7) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) projekti elluviimise tingimused; 2) toetuse maksmise tingimused; 3) kindlasummaliste maksete suurused, maksete aluseks olevad tulemused ja tõendamise alused; 4) muud projekti elluviimiseks vajalikud kõrvaltingimused; 5) kui asjakohane, viide, et toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 2023/2831 alusel või riigiabi komisjoni määruse (EL) 651/2014 alusel; 6) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord. (8) Taotlus ja selle kohta esitatud teave on taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa. (9) Kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, käsitatakse toetust kindlasummalise maksena ning taotluse rahuldamise otsuses määratakse projekti tulemus ja toetuse summa ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt. (10) Kindlasummalise makse korral on toetuse summa määramise aluseks taotlusekohase projekti kogumaksumus, mis on selgunud määruse § 11 lõike 2 punktis 8 nimetatud hinnapakkumuste võrdluse tulemusena. (11) Kindlasummalise makse korral määratakse projekti tulemuseks projekti tegevuste elluviimine taotluse rahuldamise otsuses määratud mahus. (12) Toetuse taotlusi rahastatakse nende esitamise järjekorras. Rakendusüksus rahuldab paragrahvile vastavad toetuse taotlused osaliselt või täielikult nende esitamise järjekorras kuni taotluste rahastamiseks ettenähtud eelarve ammendumiseni. (13) Rakendusüksus toimetab taotluse rahuldamise otsuse lõppsaajale e-toetuse keskkonna vahendusel kätte kuni 5 päeva jooksul pärast otsuse tegemist. § 16. Taotluse rahuldamata jätmine (1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel. (2) Kui taotlusest ei kõrvaldata rakendusüksuse osutatud puudust selleks määratud tähtaja jooksul, võib rakendusüksus teha taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust hindamata. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) toetuse taotleja andmed; 4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 6) otsuse vaidlustamise kord. (4) Rakendusüksus toimetab pärast taotluse rahuldamata jätmise otsuse lõppsaajale e-toetuse keskkonna vahendusel kätte kuni 5 päeva jooksul pärast otsuse tegemist. § 17. Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetussummat ning muuta toetatavaid tegevusi. (2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt. (3) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud juhul, kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist või andmeallikast. § 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja avalduse alusel ühendmääruses ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras. (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada rakendusüksuse otsusega, kui esineb vähemalt üks ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 ning § 37 lõikes 7 sätestatud alus või kui: 1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 2) toetuse saaja ei täida projekti elluviimise ajakava. 5. peatükk TOETUSE SAAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 19. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja alustab projekti sisuliste tegevustega kuue kuu jooksul taotluse rahuldamise otsusest. (3) Toetuse saaja tagab projekti tegevuste elluviimise taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatud tingimuste kohaselt ning täidab ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud toetuse saaja kohustused. (4) Toetuse saaja tagab projekti elluviimise käigus soetatud ja rajatud vara taotluses kirjeldatud viisil kasutuse vähemalt viis aastat pärast projektile lõppmakse tegemist. (5) Toetuse saaja peab viivitamata teatama rakendusüksusele projekti elluviimise ajal ja lõikes 4 nimetatud kestuse nõude kehtivuse ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti raames ostetud või loodud vara säilimist ja kasutamist või toetuse saaja võimet täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke või toetuse saaja kohustusi. (6) Toetuse kasutamisel tuleb avalikkusele pakutavates lahendustes ja teenustes ning tegevustes osalemiseks tagada ligipääsetavus erivajadustega inimestele. Samuti tuleb ligipääsetavus tagada avalikkusele edastatavale informatsioonile liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimestele. (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti j kohaselt tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus ning rakendada vajaduse korral projektipõhiseid lahendusi kliimamõjuga kohanemiseks. (8) Toetatava tegevuse elluviimisel tuleb tagada, et see on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. (9) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud tegevuste ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 15. juuliks. (10) Toetuse saaja tagab Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohase teavitamistegevuse. (11) Toetuse saaja esitab § 4 lõikes 7 nimetatud näitaja saavutustaseme vähemalt aasta pärast projekti lõppemist tegelikele mõõdetud andmetele tuginedes. § 20. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele e-toetuste keskkonna kaudu projekti elluviimise kohta vahearuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel ning projekti lõppemisel lõpparuande. (2) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) projekti aruandlusperiood; 2) andmed projekti elluviimise kohta (tehtud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide saavutamine); 3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 4) teavitusnõude täitmise kontrollimiseks võimaluse korral fotod, kui neid ei ole veel rakendusüksusele esitatud, või info selle täitmiseks tehtud tegevustest Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohaselt; 5) kinnitus, et toetatud tegevused panustasid määruse § 3 lõigetes 4 nimetatud strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse; 6) taristu investeeringutega seotud projektidele, millele kohaldub nõue esitada kliimakindluse hindamise tulemused, leevendusmeetmete rakendamise info. (3) Rakendusüksus võib täpsustada taotluse rahuldamise otsuses vahe- ja lõpparuandes ning järelaruandes esitatavat teavet ja sagedust. (4) Paragrahvi 4 lõikes 6 nimetatud näitaja saavutustaset raporteeritakse e-toetuste keskkonnas rakendusüksuse poolt etteantud vormil vähemalt üks aasta pärast projekti lõppemist tegelikele mõõdetud andmetele tuginedes. (5) Rakendusüksus kinnitab aruanded 30 tööpäeva jooksul nende rakendusüksuse e-keskkonnas esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. Menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra. 6. peatükk TOETUSE MAKSMINE JA KASUTAMINE § 21. Toetuse maksmine (1) Projekti, mille kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, kulud makstakse kindlasummalise maksena ühendmääruse § 28 lõike 2 kohaselt ja taotluse rahuldamise otsuses määratud suuruses. (2) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. (3) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele maksetaotluse, millele on lisatud järgmised dokumendid: 1) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 2) fotod tehtud töödest ja teavitamise kohustuse täitmisest; 3) taotluse rahuldamise otsuses nõutud teave. (4) Maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26 nimetatud ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustatud tingimustest ja korrast. (5) Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul. (6) Viimane maksetaotlus esitatakse pärast toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lõike 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31. märtsini 2030. 7. peatükk FINANTSKORREKTSIOONID JA VAIDED § 22. Finantskorrektsiooni tegemine ja toetuse tagastamine Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34, 35, 37 ja 38 sätestatu kohaselt. § 23. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. (allkirjastatud digitaalselt) Vladimir Svet (allkirjastatud digitaalselt) Minister Keit Kasemets Kantsler  Taristuministri …. määruse nr … „Ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ Lisa Kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse osakaal Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär1 Kohaliku omavalitsuse Maksimaalne toetusmäär üksus Alutaguse vald 40% Anija vald 60% Antsla vald 69% Elva vald 64% Haapsalu linn 70% Haljala vald 65% Harku vald 43% Hiiumaa vald 63% Häädemeeste vald 67% Jõelähtme vald 49% Jõgeva vald 69% Jõhvi vald 70% Järva vald 64% Kadrina vald 66% Kambja vald 51% Kanepi vald 65% 1 Toetuse määra arvutamise aluseks on võetud saldoandmike infosüsteemi 2021. aasta kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tuludest maksutulud, keskkonnatasud ja tasandusfondi eelarvetulude tasanduse osa ning elanike arv rahvastikuregistri 1. jaanuari 2021. a seisuga. Kastre vald 56% Kehtna vald 66% Keila linn 58% Kihnu vald 70% Kiili vald 46% Kohila vald 58% Kohtla-Järve linn 70% Kose vald 55% Kuusalu vald 59% Loksa linn 70% Luunja vald 52% Lääne-Harju vald 63% Lääne-Nigula vald 64% Lääneranna vald 70% Lüganuse vald 70% Maardu linn 69% Muhu vald 65% Mulgi vald 70% Mustvee vald 70% Märjamaa vald 69% Narva linn 70% Narva-Jõesuu linn 58% Nõo vald 59% Otepää vald 66% Paide linn 69% Peipsiääre vald 69% Põhja-Pärnumaa vald 69% Põhja-Sakala vald 66% Põltsamaa vald 67% Põlva vald 70% Pärnu linn 69% Raasiku vald 58% Rae vald 40% Rakvere linn 69% Rakvere vald 64% Rapla vald 66% Ruhnu vald 65% Rõuge vald 69% Räpina vald 70% Saarde vald 69% Saaremaa vald 69% Saku vald 43% Saue vald 51% Setomaa vald 70% Sillamäe linn 70% Tallinna linn 55% Tapa vald 70% Tartu linn 63% Tartu vald 53% Toila vald 63% Tori vald 64% Tõrva vald 67% Türi vald 70% Valga vald 70% Viimsi vald 40% Viljandi linn 70% Viljandi vald 67% Vinni vald 67% Viru-Nigula vald 70% Vormsi vald 52% Võru linn 70% Võru vald 66% Väike-Maarja vald 66%