22.09.2024 nr 1-4/24/4506
Rahandusministeerium
Kliimaministri 05.01.2024 käskkirja nr 5 „Toetuse
andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029
tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivi
kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna järvede
veerežiimi taastamiseks“ muutmine
Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise
tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivi
kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna järvede veerežiimi taastamiseks“ muudatuse eelnõu koos
seletuskirjaga.
Palume tagasisidet kümne tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Vladimir Svet
taristuminister
Lisad: 1. Käskkirja eelnõu
2. Seletuskiri
Kooskõlastamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus, Euroopa Komisjon, perioodi 2021–2027 Euroopa
Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjon liikmed, Ida-Virumaa
õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjon
Kairi Toiger, 626 2931
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
KÄSKKIRI
EELNÕU
09.09.2024
Kliimaministri 05.01.2024 käskkirja nr 5 muutmine
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel:
Kliimaministri 05.01.2024 käskkirjas nr 5 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning
2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivi kaevandamise tagajärjel rikutud
Kurtna järvede veerežiimi taastamiseks“ tehakse järgnevad muudatused:
1. Käskkirja Lisa 1 punktis 9.1 jäetakse ära lauseosa „, 16“;
2. Käskkirja Lisa 1 punkt 9.2.8 tunnistatakse kehtetuks;
3. Käskkirja Lisa 1 punkti 9.2.9 sõnastatakse uues sõnastuses järgmiselt:
„9.2.9. Ühtse määra alusel projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruse
§21 lõikes 4, 7% ulatuses projekti otsesest abikõlblikust summast.“;
4. Käskkirja Lisa 2 „2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kaevandamisega ja
põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamiseks Ida-Virumaal „
asendatakse käesoleva käskkirja lisaga 1.
Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide
Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades perioodi
2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise
seaduse §-i 31.
(allkirjastatud digitaalselt)
Vladimir Svet
taristuminister
Lisa 1
2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine
kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud
keskkonnaprobleemide lahendamiseks Ida-
Virumaal
Projekti maksumus
Õiglase
Abikõlblik Toetuse Riiklik Riikliku
Kogumaksumus Ülemineku
summa summa kaasfinantseerin kaasfinantseerin
(EUR) Fondi toetuse
(EUR) (EUR) g (EUR) gu määr (%)
määr (%)
2 014 285,71 2 014 285,71 1 410 000 70% 604 285,71 30%
Eelarve jaotus tegevuste lõikes
Meetme nimekirja Abikõlblik Riiklik
Tegevuse Õiglase Ülemineku
väljundnäitaja kogusumma kaasfinantseering
nimetus Fondi toetus (EUR)
(01.06.2023-31.12.2029) (EUR) (EUR)
Kurtna järvede
veerežiimi
taastamistööd ja 1 875 710,01 1 312 997,01 562 712,00
sellega seotud
tegevused
Projektis
tehtavatest Toetatava taastatud maa
töödest pindala (23 hektarit) 6 800,00 4 760,00 2 040,00
avalikkuse
teavitamine
Kaudsed kulud
ühtse määra
131 775,70 92 242,99 39 532,71
alusel (7%)
Kokku: 2 014 285,71 1 410 000,00 604 285,71
Kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029
tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivi kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna
järvede veerežiimi taastamiseks“ muutmise käskkirja eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõu kohaselt muudetakse käskkirjaga kliimaministri 05.01.2024 käskkirja nr 5 „Toetuse
andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine
põlevkivi kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna järvede veerežiimi taastamiseks ” lisas 1
sätestatud toetuse andmise tingimusi ja lisas 2 kehtestatud eelarvet.
Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist
Annika Mikomägi (e-post:
[email protected], tel 626 2899),
finantsosakonna välisvahendite peaspetsialist Kairi Toiger (e-post:
[email protected], tel: 626 2931), õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post:
[email protected], tel: 626 2948). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja
ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb neljast punktist, millega muudetakse toetuse andmise abikõlblike kulude
tingimusi ja eelarve jaotust kliimaministri 5.01.2024 käskkirja nr 5 Lisas 1 ja 2.
Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023–2026. aasta eelarvestrateegiaprogrammi „Keskkonnakaitse
ja -kasutus“ meetme „Eluslooduse kaitse ja kasutus“ tegevuse „Elurikkuse kaitse tagamine“
eesmärgi saavutamiseks, mille kohaselt tuleb kavandada ja rakendada meetmeid liikide ja
elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamiseks. Toetuse andmise eesmärk
on põlevkivi kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna järvede veerežiimi taastamine.
Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056,
24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond, artikli 8 punkti 2 alapunktis i
kirjeldatud abikõlbliku tegevuse liigiga: investeeringud mahajäetud tööstusalade taastamisse ja
saastest puhastamisse, maapinna korrastamisse ning sealhulgas vajaduse korral rohelise taristu
ja sihtotstarbe muutmise projektidesse, võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“. Viidatud
määruse preambuli punkti 12 kohaselt peaks maapinna korrastamise projekti osana saama
toetada alade loodusliku seisundi taastamist, rohelise taristu väljatöötamist ja veemajandust.
Ka Õiglase ülemineku territoriaalses kavas on probleemina välja toodud
kaevanduspiirkondades põhjaveetaseme alandamine, mis omakorda avaldab mõju veerežiimile,
mõjutades ordoviitsiumi põhjaveekihi keemilist (sulfaadid, karedus) ja koguselist seisundit
ning selliste piirkondade joogivee kvaliteeti.
Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad
Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja
kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.
Seirekomisjoni poolt kinnitatud valikukriteeriumi „projekti kooskõla valdkondlike
arengukavadega“ täitmise tagab valdkondliku strateegiadokumendina põlevkivi kasutamise
riiklik arengukava ning toetuse panustamine Eesti 2035 sihti.
Käskkirja punktidega 1 – 3 muudetakse kulude abikõlblikkust. Abikõlblikud otsesed
personalikulud ja kaudsed kulud (15% arvestatuna otsestest abikõlblikest personalikuludest)
asendatakse ühtse määra alusel hüvitatavate projekti kaudsete kuludega, mis on nimetatud
1
ühendmääruse § 21 lõikes 4, seitsme protsendi ulatuses arvutades projekti otsesest abikõlblikust
summast. Üldkulud (kaudsed kulud) ja personalikulud on abikõlblikud lihtsustatud kuludena.
Nimetatud kaudseteks kuludeks võivad olla näiteks sidekulud, sealhulgas internet- ja
telefonikulud, riigihanke korraldamisega ja juriidilise nõustamisega seotud kulud. Kaudsed
kulud on abikõlblikud 7% ulatuses projekti abikõlblike otseste kulude maksumusest. Vastav
protsent on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 54
punktis a.
Muudatuse eesmärk on viia projekti elluviimisega seotud kulud vastavusse tegelikkusega.
Elluviija tegelikud kaudsed kulud osutusid märksa suuremaks kui projektijuhi palgakulust
arvestatav 15%. Projekti rakendamisel selgus, et töömaht, mis tehakse projekti elluviimisel,
vastab seitsmele protsendile abikõlblike kulude kogusummast.
Ühtse määrana saadud toetuse kasutamist ei kontrollita ega auditeerita, elluviija ei pea kulusid
projekti raamatupidamisarvestuses eristama ega dokumente säilitama.
Käskkirja punktiga 1.4 muudetakse Lisa 2 eelarve jaotust lähtuvalt kulude abikõlblikkuse
muudatusest eelnevas punktis.
3. Käskkirja vastavus ELi õigusele
Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas
vastava ELi õigusega.
Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ühissätete määrus);
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse
Õiglase Ülemineku Fond.
Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete
täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavatest Vabariigi
Valitsuse määrustes sätestatut.
4. Käskkirja mõju
Käskkirjaga reguleeritaval meetmel on positiivne mõju seatud eesmärkide saavutamiseks, sest
täpsustatakse toetuse andmise tingimusi.
5. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Euroopa
Komisjoniga ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate
rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskusega, Ida-Virumaa
õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjonile.
2