Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+“ elluviimiseks“ muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI 20.09.2024 nr 1.1-2/24/271 Haridus- ja teadusministri 27. detsembri 2023. a käskkirja nr 367 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+“ elluviimiseks“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 27. detsembri 2023. a käskkirja nr 367 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+“ elluviimiseks“ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 2. Kehtestan käskkirja lisa 3 „Kõrgharidustaseme õppe õppekulude standardiseeritud ühikuhind ja selle alusel toetuse maksmise põhimõtted tegevuses „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+““. 3. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Lisa 3 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+“ elluviimiseks“ Kõrgharidustaseme õppe õppekulude standardiseeritud ühikuhind ja selle alusel toetuse maksmise põhimõtted tegevuses „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+“ Sissejuhatus Standardiseeritud ühikuhind (edaspidi ühikuhind) on kehtestatud Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega 2023/1676 (7. juuli 2023), millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/1060 seoses ühikuhindade, kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja kuludega sidumata rahastamise määratlusega liikmesriigi kulude hüvitamiseks komisjoni poolt. Ühikuhindade suurus ja nende väljamaksmise põhimõtted 1. Mõisted 1.1. Kõrgharidustaseme õppe õppekava on õppe alusdokument, milles määratakse kindlaks õppe eesmärgid ja õpiväljundid, õppe nominaalkestus ja -maht, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu, spetsialiseerumisvõimalused ning õppe lõpetamise tingimused (Kõrgharidusseadus (KHaS) § 3 lg 2); 1.2. Õppeaasta on õppetöö ühik, kus ühe õppeaasta õppetöö maht on 60 ainepunkti (EAP) ja üks ainepunkt vastab arvestuslikult 26 tunnile üliõpilase õppetööle; 1.3. Semester on õppeaasta osa. Õppeaastas on 12 kuud, millest 10 on õppekuud. Õppekuud moodustavad kaks semestrit (KHaS § 4 lg 2) Üldjuhul on semestri kestus viis õppekuud; 1.4. Täiskoormusega õpe on õppekoormus, mil üliõpilane täidab iga õppeaasta lõpuks õppekavas ettenähtud õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti (KHaS § 14 lg 2); 1.5. Osakoormusega õpe on õppekoormus, mil üliõpilane täidab iga õppeaasta lõpuks õppekavas ettenähtud õppe mahust kumulatiivselt 50 kuni 75 protsenti (KHaS § 14 lg 3); 1.6. Eesti hariduse infosüsteem (EHIS) on riiklik andmekogu avaliku teabe seaduse mõttes, mille õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistris peetakse arvestust kõrgharidust omandavate üliõpilaste üle. Ühikuhinna rakendamine 2. Toetuse andmise aluseks on täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse komisjoni, mis on moodustatud haridus- ja teadusministri 6. oktoobri 2023. a käskkirjaga nr 276, protokolliline otsus töökohapõhises õppes õppekohtade rahastamiseks tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine (PRÕM+)“ raames. Komisjoni 1 (2)  otsuses on minimaalselt välja toodud õppeasutus, õppekava kood ja nimetus, õppe maht, õppekava õppekeel, õppekohtade arv. 3. Lähtuvalt Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2023/1676 on haridustasemel ED5-8 ühikuhind, mida on kohandatud määruse punktis 1.4 kirjeldatud meetodil, 4777 eurot üliõpilase kohta õppeaastas. 4. Ühikuhind sisaldab kõiki kõrgharidusõppe pakkumisega seotud kulusid. 5. Ühikuks on kõrgharidusõppes täiskoormusega õppiva üliõpilase kulud ühel õppeaastal. 6. Kulude hüvitamine toimub kaks korda aastas: 6.1. esimese semestri lõppemise järel makstakse välja 50% ühikuhinnast; 6.2. teise semestri lõppemise järel makstakse välja 50% ühikuhinnast. 7. Kui üliõpilane ei ole semestri lõpuks täitnud täiskoormuse nõudeid ja langeb osakoormusesse, siis makstakse osakoormusesse langemise semestril välja 25% ühikuhinnast. 8. Kui üliõpilane viibib akadeemilisel puhkusel, siis rahastamist ei toimu. 9. Ühiku tekkimist tõendatakse: 9.1. Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmetest semestri lõppemise järel koostatava aruandega, mis kajastab rahastamisallikaga „ESF PRÕM+“ üliõpilaste immatrikuleerimise, eksmatrikuleerimise, õppekoormuse, akadeemilise puhkuse ja õppekava nominaalkestuse kohta; 9.2. kõrgkooli otsus üliõpilaskandidaadi vastuvõtmise või üliõpilase töökohapõhisesse õppesse määramise kohta. 10. Toetuse suurus arvutatakse korrutades tõendatud „ESF PRÕM+“ õppekohtadel õppijate arvu ühikuhinnaga. 11. Toetuse väljamaksmine toimub õppekava nominaalkestuse jooksul. 2 (2)  Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+„ elluviimiseks“ Sekkumise „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+“ elluviimiseks toetuse andmine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga korraldatakse Haridus- ja noorteprogrammi ning meetmete nimekirja meetme 21.4.4.2 „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ sekkumise „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine (PRÕM+)“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. 1.2. Sekkumise rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi “Sotsiaalsem Eesti” erieesmärgi „(e) muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu” saavutamisele. 1.3. Sekkumisega panustatakse riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilisse sihti „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed “. Ühtlasi panustatakse Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisse, mida mõõdetakse näitajaga Hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20–34 a inimeste hulgas (%). 1.4. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse „Eesti 2035“ näitajatega “Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25-64a) osakaal“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“ Toetatavates tegevustes järgitakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivaid valikukriteeriume ja –metoodikat 1 1.5. Mõisted Õppeasutus on käesoleva käskkirja kohaselt kutse- või kõrghariduse tasemel tasemeõpet pakkuv haridusasutus, st kutseõppeasutus, rakenduskõrgkool ja ülikool. Õppur on käesoleva käskkirja kohaselt kõrghariduse 1. ja 2. astme üliõpilane ja kutseõppe tasemeõppe õpilane. Töökohapõhine õpe kutsehariduses on tasemeõppe õppevorm, mille puhul õpe ettevõttes või asutuses moodustab vähemalt 2/3 õppekava mahust. Töökohapõhine õpe kõrghariduses on kõrghariduse tasemeõppe õppevorm, mille puhul teoreetiline ja praktiline õpe on tihedalt seotud ning õpiväljundite saavutamiseks korraldatakse vähemalt 30% õppe mahust praktilise õppena asutuses või ettevõttes. Kõrghariduse teisel astmel toimuvat töökohapõhist õpet nimetatakse koostöiseks magistrantuuriks. 1.6. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on, et kutse- ja kõrgharidusõpe vastab ühiskonna vajadustele, sh 1.6.1. kutse- ja kõrgkoolides toimuva töökohapõhise õppe ja praktika arendamine ning laiendamine lähtub ühiskonna ja töömaailma vajadustest; 1.6.2. kutsemeistrivõistluste arendustegevused ja läbiviimine toetavad kutseõppe tasemeõpet, et paremini vastata töömaailma ootustele; 1.6.3. kutsehariduse kvaliteedihindamise kriteeriumite ja metoodika ajakohastamine ja tõhus rakendamine toetab kvaliteedikultuuri edendamist kutseõppeasutustes, mis tagab muuhulgas kutsehariduse vastavuse erinevate huvigruppide (sh tööandjate ja õppijate) vajadustele. 2. Toetatavad tegevused Punktis 1.6. nimetatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse järgmisi tegevusi: 2.1. Praktika ja töökohapõhise õppe korralduse arendamine kutse- ja kõrgkoolides Tegevuse raames rahastatakse praktika ja töökohapõhise õppe rakendamisega seotud arendustegevusi, nõustatakse õppeasutusi, korraldatakse koolitusi ja seminare ning populariseeritakse praktilist õpet ühiskonnas. Arendustegevuste raames töötatakse välja interaktiivne koolitus ettevõttepoolsetele praktikajuhendajate. Loodud koolitus- ja digiõppematerjal tehakse tasuta kättesaadavaks kõigile õppeasutustele. Väljatöötatud koolituse kasutuselevõtuks korraldatakse infopäevi ja koolitusi. Töötatakse välja töökohapõhise õppe korraldusmudelid riigile olulistes valdkondades ja väljatöötamisel arvestatakse mh noorte ja hariduslikke erivajadustega õppijate sihtrühma eripäradega. Valmivaid korraldusmudeleid rakendatakse tegevuse 2.2 raames. Kutsehariduse tasemel töötatakse välja ja piloteeritakse praktikaettevõteteks sobivuse hindamise ühtsed põhimõtted ja kriteeriumid. Kutse- ja kõrgkoolide toetamiseks praktika- ja töökohapõhise õppe pakkumisel korraldatakse kooli meeskondadele kovisioone ja nõustamisi. Praktika ja töökohapõhise õppe kvaliteedi 2 tõstmiseks õppeasutustes ning ettevõtetes korraldatakse koolitusi ja võrgustike seminare praktika ja töökohapõhise õppe koordinaatoritele, koolide õppetegevuse eest vastutavatele töötajatele, erialaliitude ja ettevõtete esindajatele. Korraldatakse teavitustegevusi praktika ja töökohapõhise õppe populariseerimiseks ühiskonnas. 2.2. Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine kutse- ja kõrghariduses Täiendavate õppekohtade loomise eesmärk on suurendada võimalusi kutse- ja kõrghariduse tasemel töökohapõhiseks õppeks ja piloteerida töökohapõhise õppe rakendusmudeleid kutse- ja kõrgkoolides. Rahastatakse õppes osalemist loodud 3000 täiendaval õppekohal. Täiendavad õppekohad luuakse riiklikult prioriteetsetes ja majanduse kasvuvaldkondades vastavalt tööandjate vajadustele ja valmisolekule. Samuti katsetatakse tegevuse 2.1 raames loodud töökohapõhise õppe korraldusmudeleid. Vähemalt 30% õppekohtadest on planeeritud erialase kvalifikatsioonita kuni 26-aastastele noortele. Töökohapõhise õppe rakendamisel kutseõppes lähtutakse haridus- ja teadusministri 20.12.2013. a määrusest nr 39 „Töökohapõhise õppe rakendamise kord“. Õpe toimub Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS) registreeritud tasemeõppe õppekavadel. Kutse- ja kõrgkoolidel on võimalus koostöös tööandjatega esitada kaks korda aastas Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepanek töökohapõhise õppe vormis õppekohtade loomiseks. Täiendavad õppekohad õppe pakkumiseks kinnitab haridus- ja teadusministri moodustatud 1 riikliku täienduskoolituse tellimuse komisjon. Kõikide õppesse vastuvõetud õppurite andmed kantakse EHISesse. Kutseõppeasutustes loodud täiendavatel õppekohtadel õppe pakkumist rahastatakse ühikuhinna alusel (Lisa 2), kõrghariduses töökohapõhises õppes õppe pakkumist rahastatakse ühikuhinna alusel (Lisa 3). Kõrghariduses luuakse täiendavaid töökohapõhise õppe õppekohti kõrghariduse esimesel astmel tervise õppesuuna õppekavadel ning magistriõppes. Koostöise magistrantuuri töökohapoolsel juhendajal peab olema magistrikraad või magistrikraadile vastav kvalifikatsioon ja erialane töökogemus vähemalt kolm aastat. Koostöise magistrantuuri õppekohtade loomist ingliskeelsetel õppekavadel toetatakse juhul, kui ingliskeelne õpe tuleneb tööturu vajadusest. Ingliskeelsetel õppekavadel rahastatakse vaid neid üliõpilasi, kellel on mõne Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonda kuuluva riigi kodakondsus, pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus. PRÕM+st ei rahastata töökohapõhise õppe õppekohti Õiglase ülemineku fondist rahastatavatel õppekavadel ega koostöise magistrantuuri õppekohti IT Akadeemia ja Inseneriakadeemia raames toetust saavatel õppekavadel. 2.3. Kutsemeistrivõistlused ja kutsehariduse populariseerimine Tegevuse kutsemeistrivõistluste arendus ja võistluste korraldamine eesmärgiks on tõsta kutsemeistrivõistluste läbiviimise kvaliteeti, võistlejate soorituse taset, võistlejate ja 1 Haridus- ja teadusministri määrus “Riikliku täienduskoolituse tellimise komisjoni moodustamine” https://dok.hm.ee/et/document.html?id=69cacfe9 -c241-4977-ad6f-65c25d43c5e6 3 võistlusalade arvu. Tegevust viiakse ellu kutsemeistrivõistluste arengukavast 2022–2035 lähtuvalt. Tegevuse raames töötatakse välja koolisiseste kutsevõistluste formaadid, mis toetavad õppurite osalemist kooli- ja Eesti sisestel kutsemeistrivõistlustel. Kaasajastatakse üle-eestilise kutsemeistrivõistluste "Noor Meister" formaati ja põhimõtteid ning selle alusel korraldatakse kutsemeistrivõistlusi „Noor Meister“, mis toimuvad kas oskuste festivali, üksikvõistluse või TV-võistluste formaadis. Võistlusi korraldab elluviija koostöös kutseõppeasutuste, erialaliitude ja tööandjatega. Ettevõtjate, erialaliitude, toetajate jt huvitatud osapoolte kaasamiseks töötatakse välja ja rakendatakse partnerlussuhete põhimõtteid. Kutsemeistrivõistlustega seotud kutseõpetajatele, juhendajatele, ekspertidele, võistlejatele, ettevõtete töötajatele jt võistlustega seotud isikutele korraldatakse infopäevi, koolitusi ja seminare. Viiakse läbi siseriiklike kutsemeistrivõistluste turundustegevusi. Toimub kutsemeistrivõistluste ühtse brändi ja selle veebilehe "WorldSkills Estonia" arendamine ja uuendamine. Tegevuse kutsehariduse populariseerimine eesmärk on toetada ja võimendada kutseõppeasutuste kommunikatsioonitegevusi. Selleks korraldatakse kutseõppeasutuste kommunikatsiooniga seotud töötajatele võrgustiku seminare ning koolitusi. Elluviija koordineerib iga-aastase Euroopa kutseoskuste nädala Eesti üritusi ning koostöös kutseõpet pakkuvate õppeasutustega korraldab üle-Eestilist üritust „Oskuste öö“. Kutseõppe märgatavuse parandamiseks hallatakse ja arendatakse kutsehariduse veebikanaleid. Kutsehariduse populariseerimise eesmärgil tehakse koostööd erialaliitude, tööandjate jt TATi väliste partneritega. 2.4. Kutseõppe kvaliteedi hindamine Viiakse läbi kutseõpet pakkuvate õppeasutuste õppekavarühmade kvaliteedi hindamisi, monitooritakse ja analüüsitakse nende mõju ning töötatakse analüüsi tulemusi, senist hindamiskogemust ning erinevate huvipoolte ootusi arvestades välja uus kutseõppe kvaliteedi hindamise mudel. Kutseõppe kvaliteedi hindamisel koolitatakse ja toetatakse kutseõppeasutusi enesehindamise läbiviimisel vastavalt kehtestatud hindamiskriteeriumitele, koolitatakse ning toetatakse hindamiseksperte kvaliteedihindamise läbiviimisel ning kutsehariduse hindamisnõukogu hindamisotsuste asjakohasuse ja koherentsuse tagamisel. Kutseõppe kvaliteedihindamise tulemused – hindamisaruanded ja hindamisnõukogu poolt vastu võetud hindamisotsused – ning analüüsid tehakse kättesaadavaks kõigile osapooltele. Analüüsitakse senise kutseõppe kvaliteedihindamise mudeli toimimist ja tehakse muudatusettepanekud selle muutmiseks ning uue mudeli loomiseks. Lähtuvalt analüüsi tulemusest uuendatakse kvaliteedihindamise kontseptsiooni ja piloteeritakse uuendatud mudelit. Piloodi käigus kogutakse osapoolte tagasisidet ja tulemusi analüüsitakse ning vajadusel täiendatakse kvaliteedimudelit. Kutseõpet pakkuvatele õppeasutustele pakutakse kvaliteedikultuuri edendamiseks koolitusi ja seminare, kaasates sealhulgas väliseksperte. Tagamaks rahvusvahelise parima praktika arvestamine kvaliteedihindamise mudeli uuendamisel ja kvaliteedikultuuri levitamisel, 4 osaletakse Euroopa Komisjoni kureeritava Euroopa kutseõppe kvaliteedi tagamise võrgustiku EQAVET töös, sh EL liikmesriikide kutseharidussüsteemides kvaliteeditagamise lähenemisviiside vastastikuse hindamise (peer review) protsessis ja teistes rahvusvahelistes koostööalgatustes ning siseriiklikes võrgustikes. Korraldatakse õppereise teistesse riikidesse. 2.5. Horisontaalsed tegevused Horisontaalsete tegevuste all käsitletakse toetatavate tegevuste korraldamise juhtimist, sh eelarve ja tegevuskava koostamist, partneritega koostöö ja tegevuste koordineerimist, töörühmade töö korraldamist, aruannete koondamist, tulemuste analüüsi, eelarve täitmise jälgimist ja väljamaksetaotluste koostamist ning esitamist. Samuti analüüsitakse kavandatud tegevuste tulemuslikkust ning valdkonnas toimuvaid muutusi. Kõik tegevused on üle-eestilised, nende tulemusi saavad kasutada õppeasutused, tööandjad ja indiviidid kõikjal Eestis. Tegevused ei hõlma lõppsaajale toetuse vahendamist ning nende puhul pole tegemist riigiabi ega vähese tähtsusega riigiabiga. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Sihtrühmadele suunatud tegevustes, loodud teenustes ja õppevaras ning tulemuste levitustegevustes jälgitakse vastavust vähemalt WCAG 2.2 nõuetele2 ja tagatakse inimestele ligipääsetavus nelja peamise erivajaduse – liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue – lõikes. Õppevara, e-teenuste loomisel, turundus- ja levitustegevustes järgitakse soolise võrdõiguslikkuse3 ja võrdse kohtlemise põhimõtteid 4 . Koolituste, seminaride jms õpiürituste läbiviimisel järgitakse ligipääsetavuse ja mitmekesisuse soovitusi5 ja arvestatakse keskkonna hoidlikke põhimõtteid 6 3. Tulemused 3.1. Toetuse andmise tulemusena on kutse- ja kõrgharidusõpe paremas vastavuses ühiskonna ootustega, sh 3.1.1. Õppeasutused on toetatud praktika ja töökohapõhise õppe protsesside parendamisel. 3.1.2. Erialaliidud on kaasatud praktika ja töökohapõhise õppe arendustegevustesse. 3.1.3. Loodud on täiendavad töökohapõhise õppe õppekohad kutse- ja kõrgkoolides. 3.1.4. Järjepidevalt töökohapõhise õppe pakkumisse kaasatud tööandjate arv on kasvutrendis. 3.1.5. Suureneb võistlejate arv siseriiklikel kutsemeistrivõistlustel. 3.1.6. Võistlejate punktisumma siseriiklikel kutsemeistrivõistlustel on kasvutrendis. 3.1.7. Kutsehariduse kvaliteedihindamise mudeli toimivust on analüüsitud, mudelit on uuendatud, hindamised on läbiviidud ning hindamistulemused on huvipooltele, sh 2 WCAG 2.2 nõuded https://www.w3.org/TR/WCAG22/ 3 Sooline võrdõiguslikkus Mis on sooline võrdõiguslikkus? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 4 Võrdne kohtlemine Mis on võrdne kohtlemine? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 5 Ligipääsetavus Mis on ligipääsetavus? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 6 Keskkonnahoidlike sündmuste juhend https://kliimaministeerium.ee/media/9111/download 5  õppeasutustele ja poliitikakujundajatele juhtimisotsuste vastuvõtmiseks ja arendustegevuste kavandamiseks kättesaadavad. 3.2. punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad : 6 Näitaja liik Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase Vahesihttase Sihttase Selgitav teave 2022 2024 2029 Meetmete Tulemusnäitaja Töökohapõhises õppes osalejad, kes 69% Ei kohaldu 75% Kutsehariduses ja kõrghariduses nimekirja said tegevuse lõppedes kvalifikatsiooni (2020) töökohapõhise õppe lõpetanute näitajad (%) osakaal kõigist töökohapõhisesse õppesse sisseastunutest. Andmete aluseks on Eesti hariduse infosüsteem. Väljundnäitaja Töökohapõhises õppes osalejate arv 0 800 3000 Loetakse kutsehariduses ja (osaluskord) kõrghariduses töökohapõhises õppevormis õppivaid õppureid osaluskordade arvestuses. Andmed kogutakse kõigi osalejate kohta õpingute alguses ja esitatakse kumulatiivselt iga aasta lõpus. Andmete aluseks on Eesti hariduse infosüsteem TAT Näitaja Praktika ja töökohapõhise õppe 0 70% 80% Loetakse tegevusse 2.1 kaasatud spetsiifilise tegevusele 2.1 ühistesse arendustegevustesse kaasatud õppeasutusi. Arvutatakse osakaaluna d näitajad õppeasutuste osakaal (% aastas) kõigist kutse- ja kõrgkoolidest. Allikas: elluviija aruanded. 7 Näitaja Praktika ja töökohapõhise õppe 0 8 20 Loetakse programmi perioodil tegevusele 2.1 võrgustikesse ja arendustegevustesse tegevusse 2.1 kaasatud erialaliite. kaasatud erialaliidud (arv programmi perioodil) Allikas: elluviija aruanded. Näitaja Töökohapõhise õppe pakkumisse 0 30 50 Loetakse tegevuse 2.2 raames tegevusele 2.2 kaasatud tööandjad (arv aastas) töökohapõhist õpet pakkuvaid unikaalseid ettevõtteid ja asutusi aastases arvestuses. Allikas: elluviija aruanded. Näitaja Kutsemeistrivõistlustel osalenud 0 220 250 Loetakse aasta jooksul tegevusele 2.3 õppurid (arv aastas) kutsemeistrivõistlustel osalenud võistlejaid. Allikas: elluviija aruanded. Näitaja Erialade arv, kus viiakse läbi 0 23 25 Loetakse kokku aasta jooksul tegevusele 2.3 kutsemeistrivõistlusi (arv aastas). toimunud erinevate kutsemeistrivõistluste erinevate erialade arv. Allikas: elluviija aruanded. Näitaja Läbi viidud kutseõppe 0 26 116 Loetakse kutseõppe tegevusele 2.4 kvaliteedihindamised (kumulatiivne kvaliteedihindamise tulemusel vastu arv) 8 võetud hindamisotsuseid. Allikas: elluviija aruanded. 9 4. Rakendusüksus ja rakendusasutus 4.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium. 4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 5. Elluviija ja partnerid 5.1. Punktis 2 toodud tegevuste elluviija on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi ka elluviija). 5.2. Punktis 2.2 toodud tegevuste partneriteks on kõik kutsekoolid, mis omavad õppe läbiviimise õigust, ja kõik kõrgkoolid, mis omavad õppeõigust magistriõppes7 . 6. Sihtrühm 6.1. Kutse- ja kõrgkoolid; 6.2. Kutse- ja kõrgkoolide töötajad; 6.3. Kutse- ja kõrghariduse tasemeõppes õppijad; 6.4. Ettevõtted ja nende töötajad; 6.5. Erialaliidud ja nende töötajad; 6.6. Kutseõppe kvaliteedi hindamisega ning praktika ja töökohapõhise õppe arendamisega seotud spetsialistid, eksperdid ja ametnikud. 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood 7.1. Tegevuste 2.1, 2.2 ja 2.5 abikõlblikkuse periood on 01.09.2023 kuni 30.09.2029 7.2. Tegevuse 2.3 abikõlblikkuse periood on 01.06.2023 kuni 30.09.2029 7.3. Tegevuse 2.4 abikõlblikkuse periood on 01.01.2023 kuni 30.09.2029 8. Tegevuste eelarve Tegevuste kogumaksumus on 37 366 700 eurot, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Sotsiaalfondist 26 156 690 eurot (70% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 11 210 010 eurot (30% kogumaksumusest). Toetuse määr on 100%. 7 01.11.2023 seisuga omavad õppe läbiviimise õigust järgmised kutseõppeasutused: Eesti Merekool, , Heino. Elleri Muusikakool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Hiiumaa Ametikool, Ida -Virumaa Kutsehariduskeskus, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Kehtna Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool, Luua Metsanduskool, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Räpina Aianduskool, Tallinna Muusika ja Balletikool, Tallinna Ehituskool, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Tallinna Teeninduskool, Tallinna Majanduskool, Tallinna Muusika ja Balletikool, Tallinna Polütehnikum, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tartu Kunstikool, Viljandi Kutseõppekeskus, Valgamaa Kutseõppekesk us, Vana -Vigala Tehnika - ja Teeninduskool, Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus, Tallinna Kopli Ametikool, Tartu Rakenduslik Kolledž, Eesti Esimene Erakosmeetikakool, Juuksurite Erakool "Maridel", Eesti Massaaži- ja teraapiakool, Pärnu Saksa Tehnoloogiakool. 7 01.09.2023 seisuga omavad magistriõppes õppe läbiviimise õigust järgmised kõrgkoolid: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Estonian Business School, EELK Usuteaduse Instituut, Eesti Ettevõtluskõrgkoo l Mainor, Kaitseväe Akadeemia, Sisekaitseakadeemia, Eesti Lennuakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Kõrgem Kunstikool Pallas, Tartu Tervishoiu Kõrgkool. 10  Toetatav tegevus Summa 2.1 Praktika ja töökohapõhise õppe korralduse arendamine kutse- ja 1 730 200 kõrgkoolides 2.2 Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine kutse- ja 28 474 700 kõrghariduses 2.3 Kutsemeistrivõistlused ja kutsehariduse populariseerimine 4 159 800 2.4 Kutseõppe kvaliteedi hindamine 2 500 000 2.5 Horisontaalsed projektijuhtimise kulud 502 000 Eelarve kokku 37 366 700 9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2. Abikõlblikud on järgmised punktides 2.1, 2.3, 2.4 ja 2.5 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 9.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 ja § 21 lõikele 3; 9.2.2. kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 3−6; 9.2.3. analüüside kavandamise, läbiviimise ja avalikustamise kulud, 9.2.4. tegevustes 2.1, 2.3 ja 2.4 juhendite, õppevara, koolitusmaterjalide, sh digiõppematerjalide, videote ja veebipõhiste juhendmaterjalide koostamise, tootmise, tõlkimise, toimetamise, kujundamise, avalikustamise, levitamis- ja kirjastamiskulud; õiguste omandamise kulud, trükiste kirjutus- ja kirjeldustõlke kulud; viipekeeletõlke kulud; videote ja veebipõhiste materjalidele subtiitrite lisamise kulud; 9.2.5. Eestis ja välisriigis toimuvate koolituste, seminaride, konverentside korraldamise ja osalemise kulu, sh välisriigi koolitaja või eksperdi sõidu- ja majutuskulud Eestisse ja tagasi sõitmiseks Eestis toimuval koolitusel või seminaril osalemiseks; ligipääsetavuse tagamise kulu füüsilises ja virtuaalses keskkonnas ning kirjalikus ja suulises kommunikatsioonis neljale peamisele puudeliigile (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue); 9.2.6. digilahenduste ja digikeskkondade, sh tehniliste konsultatsioonide ja analüüside kulu, veebikursuste ja veebilehtede loomise, arendamise, haldamise, majutuse, töös hoidmise ja hooldusega seotud kulu; sh hankelepingu alusel tekkivad muud vajalikud kulud; 9.2.7. tegevustega 2.1, 2.3 ja 2.4 kaasnevad välislähetuste kulud; 11  9.2.8. kutsemeistrivõistluste (sh üksikvõistlused, oskuste festivalid ja TV saade) ettevalmistamise, korralduse, läbiviimise, levitamise ja teavitus kulud; 9.2.9. kutseõppe kvaliteedihindamise ettevalmistamise, läbiviimise ja tagasisidestamise ja avalikustamise kulud; 9.2.10. tegevuse 2.3 kutsemeistrivõistlustel osaleva võistleja ja juhendaja sõidu- ja majutuskulud; 9.2.11. teavitus- ja populariseerimistegevuste ja – ürituste kulu; 9.2.12. kulu, mis on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 sätestatud kohustuste täitmisega. 9.3. Punktis 2.2 kutseõppe tasemeõppe kulud ühikuhinna alusel vastavalt lisale 2; 9.4. Punktis 2.2. kõrgharidustaseme õppe õppekulud ühikuhinna alusel vastavalt lisale 3; 9.5. Abikõlbmatud on ühendmääruse §-s 17 loetletud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks: 9.5.1. ruumide remont ja/või kaasajastamine, hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki, inventari ost; 9.5.2. ühikuhindades sisalduv kulu kuludokumentide alusel; 9.5.3. projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu-ja majutuskulud tegelike kulude alusel. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26. 10.2. Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3 ning ühikuhindade alusel vastavalt § 28 lõikele 1. 10.3. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos TATi lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TATi tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 11. Elluviija ja partnerite kohustused 11.1. Elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi. Lisaks on elluviija kohustatud: 11.1.1. koostama ja esitama rakendusasutusele TATi järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 1. detsembriks; 11.1.2. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks; juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas; 12  11.1.3. esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 11.1.4. ellu viima tegevusi vastavalt kokku lepitud tegevuskavale ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 11.1.5. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 11.1.6. esitama aruandeid vastavalt punktis 12 sätestatule. 11.2. Partner peab täitma lisaks TAT-s nimetatud tegevustega seotud kohustustele ühendmääruse § 10 lõike 1 punktides 2–6, 8–9 ja 13−15 ja § 11 nimetatud kohustusi. 11.3. Riigihanke korraldamisel järgitakse riigihangete seadust, kui elluviija või partner on hankija riigihangete seaduse tähenduses. 12. Aruandlus 12.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu selles kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga) ning poolaasta vahearuande 15. augustiks (30. juuni seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 12.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või ületäitmise kohta; 12.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 12.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 12.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest. 12.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutule olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust punktis 1.3 nimetatud Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisele, „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 12.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 12.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 12.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 13. ESF+ tegevustes osalejate aruandlus 13.1. Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 lisas 1 loetletud ühiste väljund- ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 19 lõikele 3 ning Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 10 lõike 1 punktile 5. 13 13.2. Punktis 13.1. toodud kohustused rakenduvad järgmistele punktis 2 nimetatud tegevustele, mille käigus tuleb koguda osalejate andmeid järgmiste sihtrühmade kohta: 13.2.1. tegevuste 2.1, 2.3 ja 2.4 raames 32 akadeemilist kontakttundi ületavatel koolitustel osalejad; 13.2.2. tegevuse 2.2 raames kõik töökohapõhises õppes õppijad. 13.3. ESF+ tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal ning rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 14.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39. 15. Vaiete lahendamine 15.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 15.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 15.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest. 14 Saatja: [email protected] Saaja: "RTK Info" <[email protected]> Teema: Teile on saabunud dokument Haridus- ja Teadusministeeriumist_ haridus- ja teadusministri 20.09.2024 käskkiri nr 271 Kuupäev: 2024-09-20 13:20 Tähelepanu! Kiri saabus väljastpoolt ametit/RM valitsemisala. Palume linke ja faile mitte avada, kui kiri on saabunud tundmatult aadressilt! Tere Edastan haridus- ja teadusministri käskkirja "Haridus- ja teadusministri 27.12.2023 käskkirja nr 367 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM “ elluviimiseks“ muutmine" Registreerimise kuupäev: 20.09.2024 Registreerimisnumber: 1.1-2/24/271 Käskkirja paberkandjal ei edastata. ​Lugupidamisega Haridus- ja Teadusministeerium tel 735 0222 <mailto:[email protected]> [email protected]