Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamine (perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri)

Riigikantselei Meie 17.09.2024 nr 1.1-10.1/4111-1 Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamine (perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri) Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu ja sellega kaasnevad materjalid, mis on kättesaadavad eelnõude kooskõlastamise infosüsteemis EIS. Palume kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul. Eelnõuga kehtestatakse uus meetmete nimekiri, mis kajastab struktuurivahendite rakendamise käigus ministeeriumidelt laekunud ettepanekuid ning perioodi 2021–2027 rakenduskava muudatusi, mis kinnitati 4. juulil 2024. a Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu seletuskiri 3. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu lisa „Perioodi 2021–2027 struktuuritoetuse meetmete nimekiri” 4. Valitsuse korralduse „„Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja“ kinnitamine“ eelnõu seletuskirja lisa 1 (19.01.2024 kinnitatud VV korralduse nr 13 lisa „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri” võrdlus kooskõlastamiseks esitatud eelnõu lisaga) Piret Loorand 5885 1456 [email protected] 2 Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus Haridus- ja Teadusministeerium Justiitsministeerium Kliimaministeerium Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium 3  EELNÕU 2024 KORRALDUS 2024 nr Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 4 lõike 3 alusel: 1. Kinnitada „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri“. 2. Rahandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument struktuurivahendite veebilehel. 3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 19. jaanuari 2024. a korraldus nr 13 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“. Kristen Michal Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Euroopa Liidu (edaspidi EL) programmperioodi 2021–2027 struktuurivahendite kasutamise korraldamiseks on Vabariigi Valitsus 15. detsembril 2022. a vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusele välja andnud korralduse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine” (edaspidi meetmete nimekiri). Meetmete nimekiri on koostatud lähtuvalt „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi ÜKP rakenduskava) eesmärkidest, rahastamiskavast ja toetatavatest sekkumistest. Meetmete nimekiri sisaldab rakenduskava elluviimiseks vajalikke meetmeid, sekkumisi, tulemuste hindamiseks vajalikke mõõdikuid koos sihttasemetega, rahastamiskava ja meetme elluviimise eest vastutavaid asutusi. Eelnõuga kehtestatakse uus meetmete nimekiri 19. jaanuaril 2024. a Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 13 kinnitatud nimekirja asemel. Uus meetmete nimekiri sisaldab endas programmperioodi 2021–2027 rakenduskava muudatusi, mis kinnitati 4. juulil 2024. a Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega, Ida-Viru ettevõtlusmeetmete ülebroneeringut ning ministeeriumidelt laekunud meetmete rakendamisest tulenevaid teisi muudatusi. Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna välisvahendite talituse nõunik Piret Loorand ([email protected]) ning eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected]). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõuga kehtestatakse uus (muudatustega) meetmete nimekiri ning tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 19. jaanuari 2024. a korraldus nr 13 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“. 3. Eelnõu sisu 3.1 Eelnõu punktiga 1 kinnitab Vabariigi Valitsus meetmete nimekirja. Korralduse lisas tehakse võrreldes kinnitatud meetmete nimekirjaga teksti- ja eelarvemuudatusi kolmel põhjusel: 3.1.1 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 muutmisest tulenevad muudatusettepanekud: 4. juulil Vabariigi Valitsuse otsusega kinnitatud muudatused on esitatud ametlikult Euroopa Komisjonile ning nende rakendamiseks on vajalik viia need sisse ka meetmete nimekirja. 3.1.2 Rakenduskava ülebroneeringu võtmisega seotud muudatus: Euroopa Komisjoni soovitusel kasutavad liikmesriigid ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamisel riskide maandamiseks ülebroneeringut. 2014–2020 perioodil ulatus Eesti rakenduskava ülebroneering ligi 1%-ni rakenduskava eelarvest, mis oli liikmesriikide üks väiksemaid.  Ülebroneering võeti kriiside mõjude leevendamiseks, otsused tehti Vabariigi Valitsuse poolt erakorraliselt ja ühekordsete otsustena. 2021–2027 perioodil kaalutakse ülebroneeringute süsteemsemat kasutamist, kuid ettepanek selleks esitatakse peale Euroopa Komisjoniga kokkulepitud rakenduskava vaheülevaatust, mis toimub 2025. aasta alguses. Ainsa erandina lubatakse varasem ülebroneering Õiglase Ülemineku Fondi ettevõtlustoetustele, kus tänu toetuse tingimuste leevenemisele ja heale teavitustegevusele on saavutatud Ida-Virumaal oluliselt suurem taotlemisaktiivsus ning kus toetuse kasutamise periood on teistest fondidest lühem. Eelmiste perioodide kogemus on näidanud, et sama tüüpi projektid lõppevad sageli kavandatud eelarvega võrreldes väiksemas mahus (projektide muudatused, katkestamised, finantskorrektsioonid), seetõttu on otstarbekas Ida-Virumaa ettevõtluse toetamiseks mõeldud eelarve täielikuks ärakasutamiseks teha toetusotsuseid ca 10% suuremas mahus võrreldes kinnitatud eelarvega. Ülebroneering kaetakse projektide elluviimisel kasutamata jäävast eelarvest. 3.1.3 Muud rakendamise käigus tekkinud muutmisettepanekud. 3.2 Detailne loetelu sisse viidud muudatustest on toodud allpool. Otstarbekas on vaadata seletuskirjas välja toodud muudatusi koos seletuskirja lisaga 1, milleks on heakskiitmiseks esitatud eelnõu lisa koos välja toodud muudatustega: 3.2.1 Poliitikaeesmärk “Nutikam Eesti“ meetme 21.1.2.2., mille rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), väljundnäitajate „Toetatavad ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad)“ ja „Toetustega toetatavad ettevõtjad“ 2024. aasta vahetaseme muutmine 5-lt 15-le ja 2029. aasta sihttaseme muutmine 30-lt 230-le ning väljundnäitaja „Uued või uuendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid“ 2024. aasta vahetaseme muutmine 5-lt 0-le ja 2029. aasta sihttaseme muutmine 30-lt 85-le. Põhjendus: Sekkumise sisu muutmine, kus lisandusid digiteekaardiga seotud tegevused. Digiriigi meetme raames suunati rakenduskava planeerimisel digivaldkonnast 20 mln eurot ettevõtluse fookusesse. Hetkel on planeeritud toetuse andmise tingimused ettevõtte digitaliseerimise teekaardi toetuseks EL toetusega 5 mln eurot, mille puhul nähakse ette väiksemad toetussummad ja seeläbi saavutatakse mõõdikutesse panustamine märgatavalt suuremas mahus. Alles jääva 15 mln euro osas toimub veel planeerimistegevus. 3.2.2 Poliitikaeesmärk “Nutikam Eesti“ meetme 21.1.3.1., mille rakendusasutus on MKM, täiendava väljundnäitaja „Toetatud rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside arv“ lisamine 2024 sihttasemega 12 ja 2029 sihttasemega 111. Põhjendus: Kuna olemasolevad väljundnäitajad ei kohaldu kõigile meetmest toetatud projektidele, on vajalik täiendava väljundnäitaja lisamine, mis võimaldab meetme edenemist ja tulemusi paremini mõõta. 3.2.3 Poliitikaeesmärk „Rohelisem Eesti“ meetme 21.2.1.4., mille rakendusasutus on Kliimaministeerium (KLIM), Euroopa Liidu toetuse eelarve suureneb 5 000 000 euro, omafinantseering 2 142 857 euro ja meetme kogumaksumus 7 142 857 euro võrra; väljundnäitaja „Paranenud küttesüsteemiga elamud“ 2024. aasta vahetase muutub 230- lt 750-le ja 2029. aasta sihttase 1850-lt 2350-le. Põhjendus: Meetmest 21.2.2.1 suunatakse 5 000 000 eurot EL toetust meetmesse 21.2.1.4. Lisanduvaid vahendeid on plaanis kasutada sekkumise „Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine“ jaoks. Muudatuse tulemusel toetatakse tihedalt asustatud piirkondades ligikaudu 2350 elamus vananenud tahkekütuse-kütteseadme välja vahetamist või selle ühendamist  kaugküttevõrku. Nõudlus eraisikutel elamute kohtkütte korrastamiseks õhukvaliteedi parandamiseks on suur. 3.2.4 Poliitikaeesmärk “Rohelisem Eesti“ meetme 21.2.2.1., mille rakendusasutus on KLIM, EL toetuse eelarve väheneb 5 000 000 euro, omafinantseering 9 666 667 euro ja meetme kogumaksumus 1 466 667 euro võrra; lisatakse uus väljundnäitaja „Biometaani sisestuspunktid“ 2024 sihttasemega 0 ja 2029 sihttasemega 3 ning uus tulemusnäitaja „Gaasivõrku sisestatud biometaan“ 2024 sihttasemega 0 ja 2029 sihttasemega 100 GWh/aastas. Eelmistest näitajatest loobutakse. Põhjendus: Seoses sekkumise sisu muutmisega, mis osutus vajalikuks, kuna eelnevalt planeeritud tegevusi ja eesmärke ei olnud riigiabi reeglite muutmise tõttu võimalik ellu viia, asendati näitajad ning osa toetusest suunati meetmesse 21.2.1.4. 3.2.5 Poliitikaeesmärk “Rohelisem Eesti“ meetme 21.2.3.1., mille rakendusasutus on KLIM, tulemusnäitaja „Osakaal inimestest, kes on kliimamuutuste mõjudest teadlikud ja tegutsevad“ algtaseme muutmine 59-lt 47-le ja sihttase 2029 muutmine 85-lt 67-le. Põhjendus: Tuginedes Eurobaromeetri 2021 kliimamuutuste teadlikkuse uuringule, on 47% Eesti inimestest kliimamuutustest teadlikud ja viimase kuue kuu jooksul isiklikult võtnud kasutusele meetmeid kliimamuutuste vastu võitlemiseks. 2023. aastal tõusis kliimamuutustest teadlike inimeste osakaal 48%-le. Kuna algselt valitud baastase 59% ei vastanud tegelikule Eurobaromeetri uuringu tulemusele, tehakse ettepanek 2019 asemel valida baasaastaks 2021. aasta ning lähtetasemeks 47%. Võttes arvesse ülevaltoodud informatsiooni ja teadmist, et 2023. aasta Eurobaromeetri uuringu kohaselt on Euroopa Liidu keskmine osakaal inimestest, kes on kliimamuutustest teadlikud ja on võtnud kasutusele meetmeid kliimamuutuste vastu võitlemiseks, 63% (2021 aastal oli Euroopa Liidu keskmine osakaal 64%), vähendatakse sihttaset 85%-lt realistliku ja saavutatava, kuid sellegipoolest ambitsioonika 67%-ni. 3.2.6 Poliitikaeesmärk „Rohelisem Eesti“ meetme 21.2.4.1, mille rakendusasutus on KLIM, väljundnäitaja „Investeeringud ringmajandusse“ sihttaseme muutmine 300 000 eurole aastaks 2024 ja 6 839 665 eurole aastaks 2029. Põhjendus: Seoses meetme 21.2.4.1 siseste eelarve ümbertõstetega ei panusta väljundnäitaja VVV04 täitmisesse sekkumine 21.2.4.15 „Ringlussevõtu võimekuse tõstmine ja ohutu materjaliringluse tagamine“ 5 882 353 euro ulatuses (sh EL toetus + riiklik kaasfinantseering). Sellest 3 529 411 eurot suunatakse sekkumisse 21.2.4.11 riigi tegevuste täiendavaks toetamiseks. Kokkuvõtvalt väheneb seoses sekkumiste 21.2.4.11 ja 21.2.4.15 eelarve muudatusega väljundnäitaja VVV04 „Investeeringud ringmajanduse arendamisse“ sihttase 2 352 941 euro võrra. 3.2.7 Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti“ meetme 21.4.3.1., mille rakendusasutus on Sotsiaalministeerium (SOM), rakendusasutuse muutmine vastavalt „MKM“, EL toetuse suurendamine 10 954 255 euro, riikliku kaasfinantseeringu suurendamine 4 694 681 euro ja kogumaksumuse suurendamine 15 648 936 euro võrra ning väljundnäitaja „Toetatud tegevuste arv töötingimuste edendamiseks“ sihttaseme muutmine 0-le ja sihttase 2029 muutmine 20-le. Põhjendus: Rakendusasutuse muudatus ja eelarve suurendamine meetme 21.4.3.4. arvelt on seotud vastavate ministeeriumite vahelise vastutusvaldkondade ümberkorraldusega 2023. a suvel. Seoses ministeeriumide vaheliste tegevuste muudatustega on tekkinud vajadus teha SOM-st MKM-i üle tulnud alategevusele uus VVV näitaja, kuna olemasolevad näitajad ei kata üle tulnud tegevuse sisu. 3.2.8 Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti“ meetme 21.4.3.4., rakendusasutuse muutmine vastavalt „SOM“, EL toetuse vähendamine 10 954 255 euro, riikliku kaasfinantseeringu vähendamine 4 694 681 euro ja kogumaksumuse vähendamine 15 648 936 euro võrra.  Põhjendus: Rakendusasutuse ja eelarve muudatus on seotud vastavate ministeeriumide vahelise vastutusvaldkondade ümberkorraldusega 2023. a suvel. 3.2.9 Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti“ meetme 21.4.4.1., mille rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), väljundnäitaja „Koolitustel (maht vähemalt 32 ak tundi) osalenud haridus- ja noortevaldkonna töötajate arv“ sihttase 2024 muutmine 3 800-lt 500-le. Põhjendus: näitaja 2024. aasta sihttase (3800) tuleb tuua allapoole, kuna meedet viiakse ellu kuludest sõltumatu rahastamisskeemi (FNLC) abil. Skeemi väljatöötamise käigus on selgunud tegelikult reaalsed vahesihttasemed, mis on ühtlasi iga-aastaste väljamaksete aluseks. Lõppsihttase aastaks 2029 ei muutu. 3.2.10 Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.1., mille rakendusasutus on MKM, EL toetuse eelarve ja omafinantseering suurenevad kumbki 15 900 000 euro võrra, meetme kogumaksumus suureneb 31 800 000 euro võrra; väljundnäitajate „Toetatavad ettevõtjad (nende hulgas: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad)“ ja „Toetustega toetatavad ettevõtjad“ sihttasemeid suurendatakse 20-lt 26- le, tulemusnäitaja „Toetatavates üksustes loodud töökohad“ 2029. a sihttaset 1000-lt 1098-le ja tulemusnäitaja „Erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust“ 2029. a sihttaset 153 000 000-lt 168 9000 000-le. Põhjendus: Eelarvemuudatus koosneb kolmest osast: rakenduskava muudatusega suunati meetmest 9 100 000 eurot EL toetust meetmetesse 21.6.1.4 ja 21.6.1.10, rakendamise käigus on aga selgunud väga suur huvi Ida-Viru ettevõtlustoetuste (sh tööstuse toetamise) vastu ning seetõttu suurendatakse EL toetuse eelarvet 10 000 000 euro võrra meetme 21.6.1.2 ja 15 000 000 euro võrra rakenduskavale võetava ülebroneeringu arvelt. Väljund- ja tulemusnäitajad suurenevad seoses eelarve muutmisega. 3.2.11 Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.2, mille rakendusasutus on MKM, EL toetuse eelarve väheneb 10 000 000 euro võrra, omafinantseering 4 285 714 ja kogumaksumus 14 285 714 euro võrra; väljundnäitajate „Toetatavad ettevõtjad (nende hulgas: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad)“ ja „Toetustega toetatavad ettevõtjad“ sihttasemeid vähendatakse 8-lt 4-le ning tulemusnäitaja „Toetatavates üksustes loodud töökohad“ 2029. a sihttaset 75-lt 45-le ja tulemusnäitaja „Erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust“ 2029. a sihttaset 15 000 000-lt 9 000 000-le Põhjendus: Meetmes on taotlejate võimekus projekte elu viia osutunud loodetust madalamaks. Sellega seoses suunatakse osa vahendeid Ida-Viru suurinvesteeringute toetuseks (sh tööstusele). 3.2.12 Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.4., mille rakendusasutus on MKM, EL toetuse ja meetme kogumaksumus eelarve suureneb 4 000 000 euro võrra; lisatakse uus valitsuse tasandi väljundnäitaja „Inkubaatorite rajamist toetavad äripargid“ sihttasemega 1. Põhjendus: Tõste eesmärk on Jõhvi Äripargi teise etapi taristu rajamine, mis on eelduseks sama meetme teiste tegevuste elluviimiseks (Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori ning Jõhvi loometööstuse inkubaatorite rajamine). Kuna olemasolevad väljundnäitajad sellele tegevusele ei kohaldu, on vajalik täiendava väljundnäitaja lisamine, mis võimaldab meetme edenemist ja tulemusi paremini mõõta. Näitaja sihttase saavutatakse eeldatavasti 2026. aastal. 3.2.13 Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.8, mille rakendusasutus on KLIM, väljundnäitaja „Toetatava taastatud maa pindala“ sihttase 2029 muutub 67-lt hektarilt 74-le hektarile ja tulemusnäitaja „Taastatud maa, mida kasutatakse rohealade, sotsiaaleluruumide, majandusliku või muu kasutuse jaoks“ sihttase 2029 suureneb 41-  lt hektarilt 44-le hektarile. Lisatakse väljundnäitaja „Läbiviidud uuringute arv“ 2024 sihttasemega 0 ja 2029 sihttasemega 1. Põhjendus: Sihttasemeid suurendatakse seoses lisarahastusega ära jäänud sekkumise „Kohtla-Järve suletud tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila suurema põlenguala sulgemislahenduse rekonstrueerimine“ arvelt. Rakenduskava ei mõjuta, kuna näitajate sihttase erieesmärgi tasandil ei muutu. Uus väljundnäitaja lisatakse, kuna olemasolevad väljundnäitajad ei kohaldu kõigile meetmest toetatud projektidele, et meetme edenemist ja tulemusi paremini mõõta. 3.2.14 Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.10, mille rakendusasutus on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM), Euroopa Liidu toetuse eelarve suureneb 5 100 000 euro võrra, omafinantseering suureneb 900 000 euro võrra ja meetme kogumaksumus suureneb 6 000 000 euro võrra. Väljundnäitaja „Omavalitsuste investeeringute maht“ sihttase aastaks 2029 suureneb 23 700 000-ni. Põhjendus: Sekkumise eelarve muutmine võimaldab täiendavalt aidata Ida-Virumaa KOV’idel avaliku taristu ümberkorraldamise ja energiatõhusamaks muutmise läbi hoida kokku püsikulusid. 3.2.15 Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.13, mille rakendusasutus on KLIM, Euroopa Liidu toetuse eelarve väheneb 15 000 000 euro võrra, omafinantseering väheneb 13 888 889 euro võrra ja meetme kogumaksumus väheneb 28 888 889 euro võrra; tulemusnäitaja „Lisandunud võimsus taastuvenergia tootmiseks (millest: elektrienergia, soojusenergia)“ sihttase 2029 väheneb 75-lt 7-le ja tulemusnäitaja „Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused“ algtase 1 701 000-lt 8848-le ja 2029. a sihttase 1 523 000-lt 211-le. Põhjendus: Meedet 21.6.1.13 muudetakse ja kohaldatakse see Narva asemel väiksemale linnale Kiviõlile, kus on meetme eesmärkide täitmiseks vaja Euroopa Liidu toetust 20 000 000 euro asemel 5 000 000 eurot. Euroopa Liidu toetuse vahendid 15 000 000 eurot suunatakse meetmesse 21.6.1.16. Muudatus nõuab ka väljundnäitaja RCO22 sihttaseme vähendamist 75 MW pealt 7 MW peale aastaks 2029 ning tulemusnäitaja RCR29 algtaseme vähendamist 8848 t CO2/a peale ja sihttaseme vähendamist 211 t CO2/a peale aastaks 2029. 3.2.16 Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.14, mille rakendusasutus on KLIM, väljundnäitaja „Toetatava taastatud maa pindala“ sihttase 2029 väheneb 10-lt hektarilt 3-le hektarile ja tulemusnäitaja „Taastatud maa, mida kasutatakse rohealade, sotsiaaleluruumide, majandusliku või muu kasutuse jaoks“ sihttase 2029 väheneb 5-lt hektarilt 2-le hektarile. Põhjendus: Tööd on läinud oluliselt kallimaks ja varasemalt prognoositud hektareid ei ole võimalik antud eelarvega korrastada. Rakenduskava ei mõjuta, kuna näitajate sihttase erieesmärgi tasandil ei muutu. 3.2.17 Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.16 lisamine, mille rakendusasutus on KLIM, EL toetuse eelarve 15 000 000 eurot, omafinantseering 6 428 571 eurot ja meetme kogumaksumus 21 428 571 eurot. Meetmele lisatakse väljundnäitaja „Suurema energiatõhususega eluruumid“ 2024 sihttasemega 0 ja 2029 sihttasemega 400, tulemusnäitaja „Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused“ algtasemega 1300 tonni CO2 ekv/a ja 2029 sihttasemega 1000 tonni CO2 ekv/a ning tulemusnäitaja „Primaarenergia aastane tarbimine“ algtasemega 6000 MWh ja 2029 sihttasemega 3600 MWh/aastas. Põhjendus: Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek meetme 21.6.1.13 muutmise tulemusena vabanes 15 000 000 Euroopa Liidu toetust, mille kasutamiseks avatakse poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ all uus meede 21.6.1.16. Hinnangulised  sihttasemed näitajate jaoks on arvutatud ÕUF toetuse summalt, mida sekkumise jaoks kasutatakse. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja Eesti õigusele Meetmete nimekiri on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid, ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusega (RT I, 30.06.2023, 56). 5. Eelnõu mõju Eelnõuga kinnitatavates dokumentides EL ühtekuuluvuspoliitika fondide (Euroopa Sotsiaalfond+, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond) kasutamise täpsem siseriiklik jaotus, toetatavad tegevused, vastutused ja oodatavad tulemused. Meetmete nimekirjas sätestatud toetusmahu jaotus toetatavate tegevuste ning fondide vahel on aluseks vahendite kavandamisele riigi eelarvestrateegias ning riigieelarves. 6. Eelnõust tulenevad kulutused ja eeldatavad tulud Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava raames antav EL poolne toetusmaht on kokku 3,369 miljardit eurot. Sellele lisandub Eesti riigi osalus (riiklik kaasfinantseering + omafinantseering) 1,814 miljardit eurot. Ülebroneering summas 15 miljonit eurot EL toetust on võetud ÕÜF projektidele. Eesti-poolne nõutav minimaalne kaasrahastamismaht EL fondide kasutamiseks kaetakse vastavalt rahastamiskavale riigieelarvest ja/või toetuse saajate (kohalikud omavalitsused, erasektor, mittetulundussektor) omapanusest. Vahendid riigieelarveliseks kaasrahastamiseks kavandatakse riigi eelarvestrateegias ning nähakse ette konkreetse aasta riigieelarves vastutava ministeeriumi või Riigikantselei eelarves. 7. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. Saatja: [email protected] Saaja: "RTK Info" <[email protected]> Teema: Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamine (perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri) Kuupäev: 2024-09-18 05:53 Tere! Teile on Rahandusministeeriumi poolt edastatud dokument. Pealkiri: Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamine (perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri) Registreerimise kuupäev: 17.09.2024 Registreerimise number: 1.1-10.1/4111-1. <http://www2.rik.ee/delta/RMIN_logo.png> Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Tel. (372) 611 3558 e-mail: [email protected] <http://www.rahandusministeerium.ee> www.rahandusministeerium.ee P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! _____ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use.