"Reoveepuhastuse energiatõhususe edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Rahandusministeerium Riigikantselei Sotsiaalministeerium 16.09.2024 nr 1-4/24/4374 Taristuministri määruse "Reoveepuhastuse energiatõhususe edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks taristuministri määruse "Reoveepuhastuse energiatõhususe edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord" eelnõu koos seletuskirjaga. Palume tagasisidet 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Vladimir Svet taristuminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Seletuskiri Sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Vee- ettevõtete Liit; Eesti Veeinseneride Liit; Eesti Ehitusinseneride Liit Olav Ojala, 626 2919 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 10.09.2024 TARISTUMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2024. a Reoveepuhastuse energiatõhususe edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala, toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia meetme „Reoveepuhastuse energiatõhususe edendamine“ vahendite andmise ja kasutamise tingimused ja kord. (2) Toetuse andmise eesmärk on vähendada vee-ettevõtetes reoveepuhastusele kulutatava elektrienergia hulka ning aidata kaasa elanikkonnale taskukohaste hindadega ühiskanalisatsiooni teenuste pakkumisele. (3) Toetuse andmine aitab saavutada järgmisi tulemusnäitajaid: 1) reoveepuhastuses tarbitava elektrienergia sääst (MWh/a); 2) reoveepuhastuse elektrienergia erikulu vähenemine, arvutatuna ärastatud reostuskoormuse ühiku kohta (kWh/kg(BHT7)); 3) kasvuhoonegaaside heite vähenemine t(CO2e)/a. (4) Toetuse andmine aitab saavutada järgmisi väljundnäitajaid: 1) koostatud energiaauditite arv; 2) tõhustatud energiakasutusega reoveepuhastite arv. (5) Toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisele ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihi „Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi“ eesmärkide saavutamisele. (6) Lõikes 5 nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihi „Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele kaasa aitamist keskkonna- ja kliimaeesmärke ning regionaalset arengut toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel näitajatega „ressursitootlikkus“ ja „tööjõu tootlikkus osakaaluna ELi keskmisest“. (7) Toetust antakse vähese tähtsusega abina, abi andmisel järgitakse komisjoni määruses (EL) nr 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 15.12.2023) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 1 § 2. Meetme rakendaja (1) Meetme rakendamist koordineerib Kliimaministeerium. (2) Toetuse taotlusi menetleb, toetatavatele projektidele teeb väljamakseid ja projektide üle teeb järelevalvet Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus). (3) Rakendusüksus kohustub vähese tähtsusega abi andmisel: 1) säilitama vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid kümne aasta jooksul alates päevast, kui käesoleva määruse alusel anti viimast korda üksikabi; 2) kandma vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud vähese tähtsusega abi kohta. (4) Taotlusvooru rahalise mahu ja meetme rakendamisega seotud rakendusüksuse kulude mahu kinnitab taristuminister käskkirjaga. 2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED § 3. Toetuse saaja (1) Toetuse taotlemiseks peab taotleja vastama järgmistele tingimustele: 1) taotleja on määratud kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega vee-ettevõtjaks piirkonnas, mida teenindab projektikohane reoveepuhasti; 2) taotleja omandis või valduses on projektiga hõlmatav reoveepuhasti. (2) Taotlejale esitatavad nõuded on järgmised: 1) taotleja maksu- või maksevõlg riigile ilma intressita ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud; 2) taotleja majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud; 3) taotleja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha saanud; 4) taotleja on täitnud toetuse tagasimaksmise nõude juhul, kui mõni avaliku sektori toetuse andja on selle varasema toetuse korral esitanud, väljaarvatud juhul, kui tagasimaksmise nõude tähtaeg on hilisem taotluse esitamisest; 5) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 6) taotlejal ega tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 210, 2601, 372, 379 või 384 ja taotleja või partneri seaduslikul esindajal karistusseadustiku § 373 alusel määratud kehtivat karistust. (3) Üks taotleja võib toetust taotleda mitme enda opereeritava reoveepuhasti energiatõhususe parandamiseks. § 4. Toetatavad tegevused (1) Meetme raames toetatakse järgmisi tegevusi: 1) reoveepuhastuse energiaauditite koostamine või ajakohastamine; 2) reovee puhastusprotsesside tõhustamine. (2) Meetme raames ei anta toetust sellise reoveepuhasti tarbeks, mis on ette nähtud üksnes tööstus- või tootmisettevõtte vajadusteks. 2 (3) Meetmest ei toetata projekte: 1) mille tegevused ei aita kaasa § 1 lõikes 2 nimetud eesmärgi saavutamisele; 2) mille elluviimisel heitveega suublasse suunatav reostuskoormus suureneb; 3) mille elluviimisel reoveepuhasti elektritarbimisest ja puhastusprotsessidest tekkiv kasvuhoonegaaside netoheide suureneb. § 5. Projekti elluviimise periood (1) Projekti elluviimise periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik projekti tegevuse algusest selle lõppemiseni, mille kestel tekivad projekti teostamiseks vajalikud kulud. (2) Projekti algus ei või olla varasem kui taotluse esitamise päev ega hilisem kuue kuu möödumisest taotluse rahuldamise otsusest. (3) Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei või olla hilisem kui 2032. aasta 31. detsember. (4) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist. § 6. Abikõlblikud kulud (1) Toetust antakse üksnes nendeks kuludeks, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud § 1 lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks ning mis on tehtud projekti elluviimise perioodil. (2) Abikõlblikud on järgmiste tegevuste kulud: 1) projektijuhtimise, omanikujärelevalve ja ehitustööde kulud; 2) projekteerimise kulud, kui projekteerimisele järgnevad tööd koostatud projekti alusel; 3) energiaauditi koostamine või ajakohastamine, kui auditis käsitletakse reoveepuhastuse energiakasutust, tuginedes reaalse energiatarbe mõõtmisele erinevates puhastusprotsessi etappides; 4) seadmete soetamine ja paigaldamine reoveepuhastis tehnoloogiliste protsesside lisamiseks või muutmiseks, sh protsesside juhtimise automatiseerimiseks, kui sellekohane vajadus põhineb lõike 4 kohasel auditil või samaväärsel uuringul. (3) Abikõlblikud ei ole järgmiste tegevuste kulud: 1) keskkonnamõju hindamine; 2) majandus- ja finantsanalüüsi koostamine; 3) mobiilsete seadmete ja sõidukite soetamine; 4) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral biogaasi tootmisvõimekuse loomine; 5) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral reovee puhastusprotsessis eralduva soojusenergia kasutuselevõtuks vajalike seadmete soetamine või paigaldamine; 6) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral elektrienergia tootmise seadmete soetamine või paigaldamine; 7) personalikulud, välja arvatud omanikujärelevalve ja projektijuhi töötasu. § 7. Taotlusvooru eelarve ja toetusmäär (1) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab taristuminister käskkirjaga. Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve ammendumise tõttu võimalik, võib minister taotlusvooru eelarvet rakendusüksuse ettepanekul suurendada. 3 (2) Toetuse maksimaalne osakaal on 50% projekti abikõlblikest kuludest. (3) Projekti omafinantseeringuna ei käsitata Euroopa Liidu ja muudest välisabifondidest antud tagastamatut abi ega riigisiseseid rahalisi toetusi. (4) Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 alusel antud vähese tähtsusega abi ei tohi kolme aasta jooksul koos käesoleva määruse raames taotletava toetusega kokku ületada 750 000 eurot. 3. peatükk TAOTLUSELE ESITATAVAD NÕUDED § 8. Toetuse taotlusele esitatavad nõuded (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) olema esitatud määruses ettenähtud korras; 2) sisaldama projekti eelarvet kululiikide kaupa; 3) sisaldama ülevaadet projekti kõigist rahastamisallikatest; 4) sisaldama teavet projektile või projekti tegevustele teistest meetmest või riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahendist toetuse taotlemise või saamise kohta; 5) olema taotleja või taotleja volitatud esindaja allkirjastatud. (2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) taotleja nimi ja registrikood; 2) projekti nimi; 3) projekti tegevuste kirjeldus; 4) projekti eesmärgi ja tulemuste kirjeldus, mis vastab § 1 lõikes 2 nimetatud eesmärgile; 5) projekti ajakava koos tegevuste vahe- ja lõppeesmärkide, tulemuste ning vastutavate ja kaasatud osapoolte kirjeldustega; 6) projekti eelarve ja selle kujunemise arvutused koos põhjendustega; 7) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta; 8) tõend reoveepuhasti omandi või valduse kohta; 9) lähteülesande kirjeldus, kui toetust taotletakse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks; 10) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral § 9 lõigete 1, 2 ja lõike 3 punktide 1–5 kohane reoveepuhasti energiaaudit, millest ilmneb projektis kavandatavate tegevuste vajalikkus ja eeldatav mõju reoveepuhasti energiatarbele; 11) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral energiasäästu ja kasvuhoonegaaside heite vähenemist tõendavat arvutuskäiku rakendusüksuse kodulehel avaldatud arvutusvormi järgi, kui arvutuskäik ei sisaldu taotlusele lisatud energiaauditis; 12) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral analüüsi selle kohta, kuidas meetmed aitavad kaasa eesmärkidele mitte suurendada heitveega suublasse suunatavat reostuskoormust, kui arvutuskäik ei sisaldu taotlusele lisatud energiaauditis. § 9. Reoveepuhastuse energiaauditile esitatavad nõuded (1) Energiaauditi koostajal peab olema majandustegevuse registris kehtiv projekteerimisalane majandustegevuse teade tegevusala liigil „Ühisveevärk ja kanalisatsioon“. (2) Energiaauditi koostamisele peab olema kaasatud reovee puhastusprotsesse tundev spetsialist ja vähemalt 7. taseme diplomeeritud energiatõhususe spetsialist. (3) Energiaaudit peab sisaldama vähemalt järgmisi osi: 1) vee-ettevõtte üldise energiakasutuse hetkeseisu ülevaade; 4 2) ülevaade kasutatud metoodikast, paikvaatluste ajakavast ja tehtud mõõtmistest; 3) auditeeritud reoveepuhasti energiakasutuse ülevaade puhastusprotsessi etappide kaupa; 4) auditeeritud reoveepuhasti ressursivoogude skeem, mis käsitleb puhastusprotsesside kaupa materjali/toorme, elektri- ja soojusenergia, vee ja jäätmete koguseid; 5) ettepanekud energiasäästu meetmeteks, järjestatuna soovitusliku rakendamise järjekorras ja tuues välja iga meetme kohta konkreetse energiasäästu tehnoloogiliste lähteandmete põhjal tõendatava mõju, meetme eeldatava maksumuse ja hinnangulise lihttasuvusaja; 6) energiasäästu ja kasvuhoonegaaside heite vähenemist tõendav arvutuskäik rakendusüksuse esitatud arvutusvormi järgi; 7) analüüs selle kohta, kuidas on auditis soovitatavate tegevuste rakendamisel täidetud tingimus mitte suurendada heitveega suublasse suunatavat reostuskoormust. 4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE § 10. Taotluse esitamine ja menetlemine (1) Rakendusüksus kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja ühes üleriigilise levikuga ajalehes või sihtrühmale suunatud avalikus kanalis. Taotlusvooru peatamisest ja lõpetamisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel. (2) Taotlusi saab esitada jooksvalt e-toetuse keskkonna kaudu, kuni rakendusüksus teavitab oma kodulehel taotlusvooru sulgemisest. (3) Taotlused rahuldatakse § 12 lõike 1 tingimustele vastavate taotluste esitamise järjekorras kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. (4) Taotluse menetlemine koosneb taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist, hindamisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. (5) Taotluse menetlemise tähtaeg on 60 kalendripäeva taotluse esitamise kuupäevast arvates. Rakendusüksus annab taotlejale maksimaalselt 20 tööpäeva taotluse puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks kasutatud aja võrra. (6) Rakendusüksus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks, kui on täidetud §-s 3 nimetatud nõuded. (7) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud §-s 8 nimetatud nõuded. (8) Rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide lisamist. (9) Kui taotleja või taotlus ei vasta nõuetele ja seda ei viida lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul nõuetega vastavusse, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. 5 § 11. Hindamiskomisjoni moodustamine (1) Rakendusüksus moodustab nõuetele vastavate taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni, mille koosseisu kuulub vähemalt üks ministeeriumi ja kaks rakendusüksuse nimetatud liiget. Rakendusüksus võib kaasata eksperte hindamiskomisjoni koosseisu. (2) Hindamiskomisjoni liikmed peavad: 1) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast taotluse hindamisest taandama; 3) tagama hindamiskomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult talle hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse. (3) Hindamiskomisjoni tööd koordineerib rakendusüksus. § 12. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse, kui on täidetud kõik määruses taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded. (2) Taotlus ja selle kohta esitatud teave on taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa. (3) Rakendusüksus toimetab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse toetuse saajale kätte kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonnas. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta nõuetele; 2) taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist; 3) toetuse eelarve on ammendunud. (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) taotluse esitaja; 4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 5) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg. § 13. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetussummat ning muuta toetatavaid tegevusi. (2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega. (3) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise korral ei teki toetuse saajal õigust toetusega seotud maksetele enne rakendusüksuse seatud tingimuse täitmist. § 14. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja avalduse alusel määruses sätestatud tingimustel ja korras. 6 (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta toetuse saaja avalduse alusel, mis on esitatud enne toetuse lõpparuande kinnitamist. (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 päeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. (5) Rakendusüksusel on õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult kehtetuks, kui: 1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 2) toetuse saaja ei täida projekti elluviimise ajakava. 5. peatükk TOETUSE SAAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 15. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja peab alustama riigihanke menetlust või ostumenetlust kuue kuu jooksul abikõlblikkuse perioodi algusest arvates. (3) Kui projektiga viiakse ellu § 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevust, peab toetuse saaja täitma järgmisi kohustusi: 1) tagama ehituslike tegevuste puhul ehitamise ja omanikujärelevalve kooskõlas ehitusseadustiku ja teiste asjakohaste õigusaktidega; 2) tagama projekti elluviimiseks õigusaktides ette nähtud vajalike lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 3) arvestama projekteerimisel kliimamuutustest tingitud riskidega; 4) tagama õigusaktides sätestatud korras toetuse abil loodud või omandatud vara arvele võtmise ning kõigi omandi tekkimisega seotud avalik-õiguslike koormatiste tasumise ja muude õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise; 5) hoidma projekti elluviimise käigus soetatud ja rajatud vara taotluses kirjeldatud viisil kasutuses vähemalt viis aastat pärast projektile lõppmakse tegemist; 6) võimaldama rakendusüksusel osaleda vaatlejana tööde tegemise käigus peetavatel nõupidamistel ja koosolekutel. (4) Toetuse saaja peab teavitama viivitamata rakendusüksust projekti elluviimise ajal ja kestuse nõude kehtivuse ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti raames ostetud või loodud vara säilimist ja kasutamist või toetuse saaja võimet täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke või toetuse saaja kohustusi. (5) Toetuse saaja on kohustatud teavitama, et projekti on toetanud Eesti riik Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistuludest. 7 (6) Projektiga seotud ehitustööde ajal tuleb projekti piirkonda üles panna töödest informeeriv tahvel, millel peab olema vähemalt: 1) projekti nimetus; 2) tööde tegija; 3) valmimise tähtaeg; 4) lisainfo sõnastuses „Reoveepuhastuse energiatõhusamaks muutmist toetab Eesti riik“; 5) Kliimaministeeriumi ja rakendusüksuse logod. (7) Kui projektiga viiakse ellu § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevust, peab toetuse saaja tagama projekti tulemusel koostatava energiaauditi vastavuse §-s 9 esitatud nõuetele. § 16. Hanke läbiviimine (1) Kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või enam, esitab toetuse saaja enne riigihanke algamist riigihanke alusdokumentide kavandi, sealhulgas hankelepingu projekti rakendusüksusele hinnangu andmiseks. (2) Kui ostumenetluse eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või enam, esitab toetuse saaja enne ostumenetluse algatamist alusdokumentide kavandi, sealhulgas ostulepingu projekti rakendusüksusele hinnangu andmiseks. (3) Toetuse saaja esitab pärast lepingu sõlmimist lepingu e-toetuse keskkonnas. (4) Toetuse saaja esitab enne lepingu muutmist rakendusüksusele läbivaatamiseks muudatuse eelnõu. (5) Rakendusüksus annab esitatud kavanditele ja muudatuste eelnõule hinnangu 10 tööpäeva jooksul. § 17. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõppemisel lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu. (2) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral esitab toetuse saaja rakendusüksusele viie aasta jooksul peale projekti lõppemist igal aastal projekti aastast tegevust kajastavad järelaruanded e-toetuse keskkonna kaudu. (3) Projekti aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) projekti aruandlusperiood; 2) lõpparuande korral andmed projekti elluviimise kohta (tehtud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide saavutamine); 3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 4) lõpparuande korral teavitusnõude täitmise kontrollimiseks võimaluse korral fotod, kui neid ei ole rakendusüksusele esitatud, või info teavitustegevuste kohta; 5) lõpparuande korral andmed projekti valmimise tulemusel edaspidi saavutatavate tulemus- ja väljundnäitajate kohta, lähtudes projekti elluviimisel kasutatud lahenduste tehnoloogilistest andmetest; 6) järelaruande korral andmed saavutatud 12 kuu tulemus- ja väljundnäitajate kohta, lähtudes tegelikest tõenduspõhistest tulemustest koos tõendamiseks vajalike dokumentidega; 8 7) andmed, kuidas on tagatud, et rakendatud meetmed aitavad kaasa eesmärkidele mitte suurendada heitveega suublasse suunatavat reostuskoormust ega ka reoveepuhasti energiakasutusest ja reovee töötlemisest tekkivat kasvuhoonegaaside netoheidet. 6. peatükk TOETUSE MAKSMINE JA KASUTAMINE § 18. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel täielikult tasutud või omafinantseeringu ulatuses tasutud kuludokumentide alusel. (2) Toetuse ettemakse võib teha lepingu alusel koostatud ettemakse arve või samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumendi alusel. (3) Toetuse saaja esitab makse aluseks olevad dokumendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu koos järgmiste dokumentide ja tõenditega: 1) riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja lepingu abikõlblike kulude summa käibemaksuta on 20 000 eurot või enam ja dokumente ei ole varem rakendusüksusele esitatud; 2) ostumenetluse korraldamist tõendavad dokumendid, kui lepingu abikõlblike kulude summa käibemaksuta on 20 000 eurot või enam ja dokumente ei ole varem rakendusüksusele esitatud; 3) lepingud, välja arvatud juhul, kui lepingud on kättesaadavad riigihangete registrist või lepingud on varem rakendusüksusele esitatud ja neid ei ole muudetud; 4) lepingute muudatused, sealhulgas lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt; 5) arved või muud raamatupidamisdokumendid; 6) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 7) kulu tasumist tõendav dokument; 8) raamatupidamises projektiga seotud abikõlblike ja abikõlbmatute kulude eristamist tõendav dokument; 9) garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingutes. (3) Viimane maksetaotlus esitatakse pärast toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. § 19. Toetuse tagasinõudmine (1) Kui toetuse saaja ei täida määrusest ja taotluse rahuldamise otsusest tulenevaid kohustusi, on rakendusüksusel õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 1821 sätestatud korras. (2) Rakendusüksus võib muuta taotluse rahuldamise otsust ja teha toetuse osaliselt või täielikult tagasinõudmise otsuse sõltuvalt rikkumise raskusest, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 4) ilmneb, et projekti eesmärgi saavutamine ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu ei ole järgitud; 9 5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 6) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta; 7) toetuse saaja on rikkunud riigihangete seadust ja sellega võis kaasneda mõju hankelepingu maksumusele; 8) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 9) kui projekti elluviimise käigus ilmneb, et projekti ei ole võimalik ellu viia, tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ja nõutakse kogu väljamakstud toetus tagasi. Kui projekti eesmärk on saavutatud osaliselt, nõutakse toetus tagasi proportsionaalselt saavutatuga. (3) Tagastada tuleb toetus, mida ei maksta teenuse osutajale või mille teenuse osutaja hiljem tagastab. (4) Tagasinõutud toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul sellekohase nõude saamisest e- toetuse keskkonna vahendusel, vastasel korral antakse toetuse tagasinõudmise otsus sundtäitmisele. Tähtajaks tagastamata summale kohaldatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1821 lõikes 4 sätestatud viivist. (5) Rakendusüksusel on õigus toetus tagasi nõuda viie aasta jooksul pärast projekti lõppu. 7. peatükk VAIDEMENETLUS § 20. Vaide esitamine ja menetlemine (1) Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (2) Enne halduskohtusse kaebuse esitamist tuleb vaie esitada rakendusüksusele. Vladimir Svet Minister Keit Kasemets Kantsler 10  Taristuministri määruse „Reoveepuhastuse energiatõhususe edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia meetme „Reoveepuhastuse energiatõhususe edendamine“ rakendamiseks aastatel 2021–2030 lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord. Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel. Riigieelarve strateegias määratud meetme elluviimiseks võib tulu kasutamise eest vastutav minister kehtestada määrusega enampakkumisest saadud tulu kasutamise tingimused ja korra. Määruse eesmärk on määrata kindlaks toetuse andmiseks objektide valiku kriteeriumid ning toetust kasutades tehtavate investeeringute tegemise tingimused ja kord, saavutamaks maksimaalses võimalikus ulatuses soovitud eesmärgid. Määrusega kehtestatakse nõuded taotlejale ja taotluse kohta ning taotluste menetlemise kord, sh taotluste hindamiskriteeriumid ning nõuded reoveepuhasti energiaauditi kohta. Määruse ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi veeosakonna veeinvesteeringute valdkonnajuht Olav Ojala (626 2919, [email protected]) ja kliimaosakonna peaspetsialist Brit-Beatrice Peri (605 1259, [email protected]). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Määruse õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (626 2948, [email protected]). Keeletoimetuse tegi Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (5322 9013, [email protected]). 2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu tekst on jaotatud seitsmeks peatükiks: 1. Üldsätted; 2. Toetuse andmise alused; 3. Taotlusele esitatavad nõuded; 4. Taotluse menetlemine; 5. Toetuse saaja õigused ja kohustused; 6. Toetuse maksmine ja kasutamine; 7. Vaidemenetlus. Määrus koosneb 20 paragrahvist. Määruse 1. peatükk sisaldab üldsätteid. Sätestatakse määruse kohaldumisala ja toetuse andmise eesmärk ning meetme rakendaja. Paragrahvi 1 lõiked 1–3 kirjeldavad, millist poliitikaeesmärki ja tulemusi aitab toetuse andmise tingimuste määrus (edaspidi TAT) saavutada. Toetuse andmise eesmärk on vähendada vee- ettevõtetes reoveepuhastusele kulutatava elektrienergia hulka ning aidata sel viisil kaasa elanikkonnale taskukohaste hindadega ühiskanalisatsiooni teenuste pakkumisele. Taskukohaste hindadega ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste pakkumine elanikkonnale olukorras, kus elektrienergia hind on olulisel määral tõusnud, on ühiskonda mõjutav poliitiline väljakutse. Kohalike omavalitsuste poolt elanikkonda teenindama määratud vee-ettevõtjad rahastavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuseid veeteenuste käibest (veehinna ja elanikkonna tarbitava vee koguse järgi). Olmevee ammutamine, puhastamine, tarbijatele jaotamine ning reovee kokku kogumine ja käitlemine on energiamahukad tehnoloogilised protsessid, kus elektrienergia kulu moodustab sageli ligi poole kogu vee-ettevõtte kuludest1. Seetõttu on 1 Vee-ettevõtjate hinnangud. Info kogutud Eesti Vee-ettevõtete Liidu kaudu. 1 elektrienergia kallinemisel oluline mõju vee-ettevõtja kulubaasile, mistõttu tekib vee-ettevõtjal vajadus tõsta veeteenuste hinda. Kallinevad veeteenused raskendavad elanikkonna toimetulekut. Seetõttu on vaja toetada investeeringuid, mille tulemusel veevarustuses ja reoveekäitluses tekib oluline elektrienergia kokkuhoid. Senised uuringud on näidanud, et reoveepuhastuses kulub suurem osa elektrienergiast (keskmiselt 60% kogu reoveepuhasti elektrienergia tarbest) aeratsiooni protsessi käitamisele. Olulist elektrienergia kokkuhoidu 15–25% on saadud reoveepuhastuse protsesside optimeerimisega, sh puhastusprotsesside automatiseerimisega ning aktiivmuda aeratsiooni intensiivsuse kohandamisega reaalsele hapnikuvajadusele vastavaks2. Reoveepuhastuses kasutatava elektrienergia kokkuhoiule on suunatud ka asulareovee puhastamise direktiivi ümbersõnastus3, mille Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad eeldatavasti vastu sügisel 2024. Paragrahvi 1 lõigetega 5 ja 6 seostatakse TAT alusel antav toetus Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisega ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihi „Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi“ eesmärkide saavutamisega. Lõikes 7 sätestatakse, et toetust antakse vähese tähtsusega abina (VTA). Toetuse saajaks on vee- ettevõtjad, mis tegevuse järgi liigituvad üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavateks ettevõteteks. Seega on vee-ettevõtjail võimalik TAT alusel toetust taotleda vaba VTA jäägi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 750 000 eurot, mida arvestatakse kumulatiivselt kolme aasta peale. Paragrahvis 2 sätestatakse meetme rakendajad. Meetme rakendamise üldise koordineerimise eest vastutab Kliimaministeerium. Toetuse taotlusi menetleb, hindab, toetatavatele projektidele teeb väljamakseid ja projektide üle teeb järelevalvet SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Määruse 2. peatükis sätestatakse toetuse andmise alused, sh määratakse toetuse saaja ja toetatavad tegevused, projekti elluviimise periood, kulude abikõlblikkus ning toetusmäär. Paragrahvi 3 lõikes 1 sätestatakse, et toetuse saajaks saab olla kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega vee-ettevõtjaks määratud ettevõte ning toetusega hõlmatav reoveepuhasti peab olema taotleja omandis või valduses. Sellega välistatakse juhtumid, kus ühe reoveepuhasti energiatõhususe edendamiseks taotleb toetust mitu taotlejat, ning tagatakse, et taotlejal on ka omandist või valdusest tulenevad õigused reoveepuhastis projektikohaste parenduste elluviimiseks. Lõikes 2 sätestatakse üldised nõuded taotlejale varasema maksekäitumise, majandustegevuse ja toetuste kasutamise jm taoliste asjaolude kohta. Lõikes 3 sätestatakse, et üks taotleja võib taotleda toetust mitme enda opereeritava reoveepuhasti energiatõhususe parandamiseks. Sätte eesmärk on tagada võrdne kohtlemine vee-ettevõtjatele, kes opereerivad mitut reoveepuhastit. Riik on varem suunanud toetusi vee-ettevõtjatele, kes teenindavad vähemalt kuut puhastit reoveekogumisalal4 ning ka uute reoveekogumisalade teenindamisele võtmiseks vajalikeks investeeringuteks5. Seega pole otstarbekas eelnõukohase määrusega vee-ettevõtjate taotluste arvu piirata. 2 Barndõk, H., Tamm, I., Meeliste, S., Subdin, P. (2019) Vee-ettevõtete ressursitõhususe uuring. Uuringu aruanne. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-09/Vee- ettev%C3%B5ttete%20ressurssit%C3%B5hususe%20uuring.pdf 3 Asulareovee puhastamise direktiivi 91/271/EMÜ ümbersõnastuse ettepanek 2022/0345(COD): https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-7108-2024-INIT/en/pdf 4 Keskkonnaministri 31. 01.2020 määrus nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ RT I, 04.02.2020, 2 - § 32 lg 1 p 3 jõustus 01.01.2022. 5 Riigihalduse ministri 8.03.2023 määrus nr 14 „Kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste toetuse andmise tingimused ja kord“ RT I, 10.03.2023, 1 - § 4 lg 1 ja 3. 2 Paragrahvis 4 sätestatakse, millistele tegevustele toetust antakse. Lõikes 1 loetletakse toetatavad tegevused, milleks on reoveepuhastuse energiaauditite koostamine või ajakohastamine ning reovee puhastusprotsesside tõhustamine. Energiaauditite ajakohastamise toetamise võimaldamine on vajalik, sest on puhasteid, millel on juba tehtud energiaaudit või ressursiaudit6, kuid see võib vajada ajakohastamist, et võtta arvesse vahepeal tehtud, sh auditi soovitustel põhinevad energiatõhususe parendused ja saavutada vastavus TAT nõuetele. Paragrahvi 4 lõikega 2 välistatakse toetuse andmine tegevusteks reoveepuhastites, mis on ette nähtud üksnes tööstus- või tootmisettevõtte vajadusteks. Lõige on vajalik meetme eesmärgi täitmise tagamiseks. Veeteenuste hinda mõjutab energiatarve asulareoveepuhastites, kuid mitte reoveepuhastites, mis ei puhasta asulareovett. Lõikega 3 välistatakse toetuse andmine projektidele, mis muul moel meetme eesmärgiga ei haaku või keskkonnakoormust suurendavad. TATga eesmärgiks seatud energiatõhusust ei tohi saavutada suurema veereostuse või suurema kasvuhoonegaaside netoheite hinnaga. Paragrahvis 5 sätestatakse projekti elluviimise periood. Lõike 2 järgi tuleb projektiga alustada hiljemalt kuue kuu möödumisel taotluse rahuldamise otsusest. Säte on vajalik projekti elluviimisega liigse viivitamise vältimiseks. Pikkade viivitustega kaasneb sageli oluline kulude kasv üldise hinnatõusu tõttu. See võib põhjustada projekti katkestamist või tühistamist, kuid kui projekti algus on nihutatud meetme abikõlblikkuse perioodi lõppu, ei pruugi olla võimalik enam vabanenud vahendeid meetme eesmärgi täitmiseks kasutada. Paragrahvi 5 lõikes 3 sätestatakse projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks hiljemalt 31.12.2032. Säte tuleneb asjaolust, et kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise perioodi 2021–2030 enampakkumisel saadud tulu kasutamise lõpptähtaeg on 30.11.20337. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpu seadmisel on eelnõukohase määrusega jäetud 11 kuu pikkune ajapuhver võimalike kasutamata vahendite ümbersuunamiseks. Lõikega 4 määratakse kindlaks projekti lõpp lõpparuande kinnitamise ja viimase väljamakse kaudu. Lõpparuande kinnitab ja väljamakse teeb rakendusüksus. Säte on vajalik, et taotlejal ja rakendusüksusel oleks selgus, et projekt ei lõpe projektis kavandatud uurimuslike, tehniliste või ehituslike tegevuste lõppemisega, vaid lõppmaksega. Paragrahvis 6 sätestatakse projekti abikõlblikud kulud. Lõike 1 järgi antakse toetust üksnes nendeks kuludeks, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud meetme eesmärgi täitmiseks ning mis on tehtud projekti elluviimise perioodil. Säte on vajalik, et tagada antava toetuse eesmärgipärasus ning meetme vahendite kasutamiseks antud ajaraamistikus püsimine. Lõikes 2 loetletakse abikõlblikud tegevused. Projektijuhtimine, omanikujärelevalve ja ehitustööde kulud on abikõlblikud. Nende kulude abikõlblikkuse vajadus on tehnoloogiavaldkonnas tavapärane ja võimaldab projekti elluviimist, sh juhtimist, läbipaistvalt rahastada ja teha järelevalvet projekti elluviimise üle. Projekteerimise kulud on abikõlblikud, kui projekteerimisele järgneb töö koostatud projekti alusel. See on vajalik toetuse eesmärgipärasuse tagamiseks. Energiaauditi koostamine või ajakohastamine on abikõlblik, kui auditis käsitletakse reoveepuhastuse energiakasutust, tuginedes reaalse energiatarbe mõõtmisele erinevates puhastusprotsessi etappides. Säte seab tingimuse, mis peab koostatavas auditis või selle ajakohastamise töös sisalduma, et selle koostamise kulu oleks abikõlblik. Säte 6 Barndõk, H., Tamm, I., Meeliste, S., Subdin, P. (2019) Vee-ettevõtete ressursitõhususe uuring. Uuringu aruanne. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-09/Vee- ettev%C3%B5ttete%20ressurssit%C3%B5hususe%20uuring.pdf. 7 Vabariigi Valitsuse 4.11.2016 määrus nr 121 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused“ RT I, 09.11.2021, 3 - § 3 lg 2 jõustus 12.11.2021. 3 ei piira muid auditis sisalduda võivaid aspekte. Audit võib käsitleda reoveepuhastis nii energia- kui ressursikasutust laiemalt, sh settest biogaasi tootmist, elektrienergia tootmist, puhastusprotsesside jääksoojuse kasutuselevõttu jm energia- ja ressursisäästu võimalusi. Säte on vajalik, et tagada energiaauditi faktipõhisus ja vähendada määramatust auditi soovituste elluviimisel, sh prognoosida auditi alusel kavandatava investeeringuga saavutatavate tulemusnäitajate väärtusi. Lõike 2 punktis 4 sätestatakse, et seadmete soetamine ja paigaldamine reoveepuhasti tehnoloogia parendamiseks on abikõlblik, kui see põhineb auditil või muul uuringul. Säte on vajalik, et tehtav investeering toetaks meetme eesmärgi saavutamist ning sellega saavutatav tulemusnäitaja oleks prognoositav. Lõikes 3 loetletakse mitteabikõlblikud kulud. Abikõlblikud ei ole teatud taotluse ettevalmistamisega seotud kulud ja konkreetse reoveepuhastiga mitteseotud või kergelt teisaldatavate seadmete soetamise kulu. Eelnõukohase määrusega ei võimaldata toetuse andmist biogaasi tootmiseks, elektrienergia tootmiseks ega jääksoojuse kasutuselevõtuks. Eelnõukohane määrus on suunatud reoveepuhastis puhastusprotsesside optimeerimisele elektrienergia kokkuhoiu saavutamiseks. Kui sellele tegevusele taotlejate huvi raugeb ja toetusmeetmes on jätkuvalt vabu vahendeid, muudetakse toetuse andmise tingimusi ja tehakse vajalikud tegevused abikõlblikuks. Säte võimaldab esialgu suunata toetust tegevusele, mis reoveepuhastuse energiatõhususe parandamisel on kõige kriitilisem – puhastusprotsessis kasutatava elektrienergia kokkuhoiule. Lisaks võimaldab kapitalimahukate investeeringute välistamine rahastusmeetme algusfaasis piirduda toetuse andmisega VTAna, mis võrreldes muude riigiabi rakendusskeemidega on nii taotlejale kui ka rakendusasutusele väiksema administratiivse kuluga. Paragrahvis 7 sätestatakse toetuse suurus ja toetusmäär. Toetuse maksimaalse suuruse määrab vee-ettevõtja vaba VTA jääk, sest toetust antakse VTAna. Seega ei saa ühele vee-ettevõtjale antav toetus ületada 750 000 eurot. Lõikes 2 sätestatakse toetuse maksimaalseks osakaaluks 50% projekti abikõlblikest kuludest. Seega võimaldab eelnõukohane määrus toetust anda ka väiksema toetusmääraga, nt olukorras, kus vooru eelarve ei võimalda rakendada maksimaalset toetusmäära. Määruse 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlusele. Paragrahvis 8 sätestatakse nõuded, millele taotlus peab vastama (lg 1) ja loetletakse andmed ja dokumendid, mida taotlus peab sisaldama (lg 2). Säte on aluseks e-toetuste süsteemis taotluste sisestusvormi loomiseks ning esitatud taotluste nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Paragrahvis 9 sätestatakse nõuded reoveepuhastuse energiaauditile. Lõigetega 1 ja 2 sätestatakse energiaauditi koostaja pädevusnõuded. Sätted on vajalikud nii reoveepuhastuse kui ka energiatõhususe valdkonna erialaspetsiifiliste kompetentsiga isikute kaasatuse tagamiseks. Lõikes 3 loetletakse energiaauditi kohustuslikud osad. Sättega tagatakse, et investeeringu aluseks olev energiaaudit käsitleb reoveepuhasti energiatõhususe kõiki olulisi aspekte. Kui reoveepuhasti kohta on juba tehtud energiaaudit, mis mõnda lõikes loetletud osa ei sisalda, või on osa aegunud, on eelnõukohase määruse alusel avatavast toetusmeetmest võimalik taotleda toetust ka varasema energiaauditi ajakohastamiseks. Punktis 6 nõutud energiasäästu ja kasvuhoonegaaside heite vähendamist tõendava arvutuskäigu esitamiseks avaldab rakendusüksus asjakohase arvutusvormi kodulehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamisel. Määruse 4. peatükis sätestatakse taotluse menetlemine. Paragrahvis 10 sätestatakse nõuded taotluse esitamisele ja menetlemisele. Nõuete sisustamisel on lähtutud tavapärasest keskkonnatoetuste andmise praktikast, seejuures on sätestatud nõuded taotlusvooru väljakuulutamise, peatamise ja lõpetamise kohta (lg 1), taotluste esitamise (lg 2) ja taotlusvooru eelarve muutmise (lg 3) kohta. Rakendusüksus teeb taotluste rahuldamise või 4 rahuldamata jätmise otsuseid nõuetekohaste taotluste esitamise järjekorras (lg 3). Kui taotluses esineb puudusi, annab rakendusüksus taotlejale kuni 20 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks (lg 5). Seega ei sõltu taotluse rahuldamine teistest taotlustest ega vooru tähtajast ning on seetõttu taotlejatele kasulikum menetlusviis võrreldes tähtajalise taotlusvooruga, kus rahastusotsused selguksid pärast kõikide tähtajaks esitatud taotluste hindamist. Eelnõukohase määrusega sätestatud TAT võimaldab taotlejatel kiiremini asuda projekti ellu viima. Lõikega 9 antakse rakendusüksusele õigus jätta taotlus rahuldamata, kui taotleja puuduseid ei kõrvalda. Koosmõjus lõigetega 3 ja 5 pikeneb taolise projekti kohta rahastusotsuse tegemise aeg, kuid see ei mõjuta teiste taotluste kohta rahastusotsuse tegemist, sest taotlusi rahuldatakse nõuetele vastavate taotluste esitamise järjekorras (lg 3). Paragrahvis 11 sätestatakse hindamiskomisjoni moodustamine. Hindamiskomisjoni moodustab ning komisjoni tööd koordineerib rakendusüksus. Nõuded hindamiskomisjoni moodustamise kohta on vajalikud selleks, et taotlusi hindaksid valdkonnas erialase pädevusega eksperdid ning samas oleks tagatud ja fikseeritud taotlejate erapooletus ja konfidentsiaalsus. Paragrahvis 12 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine. Taotluse rahuldamise eelduseks on taotluse ja taotleja vastavus kõikidele TAT nõuetele (lg 1). Paragrahvis sätestatakse tähtajad nii taotluse rahuldamise otsuse esitamiseks (lg 3) kui ka taotluse rahuldamata jätmise otsuse esitamiseks (lg 4) ning taotluse rahuldamata jätmise otsustes esitatav teave. Paragrahv on vajalik rakendusüksuse piisava tegevuskiiruse tagamiseks, et taotleja saaks asjakohase tagasiside tehtud otsuse kohta liigse viivituseta. Paragrahvis 13 sätestatakse taotluse osaline või kõrvaltingimustega rahuldamine. Taotletava toetuse summa ja projektis kavandatavate tegevuste sisu saab muuta ainult taotleja nõusolekul. Siiski võib see vajalikuks osutuda, kui vooru eelarve ei võimalda taotluse rahastamist taotletud summa ulatuses või kui projekti tulemused on võimalik saavutada säästlikumalt, sh tegevusi muutes. Samuti võib projekti hindamisel ilmneda asjaolusid, et projektis on jäänud kavandamata mõni projekti tulemuse saavutamise jaoks oluline tegevus või tegevus, mis aitab projektiga saavutatud tulemusi laiemalt kasutusse võtta, nt tulemustest teavitamine, mõju hindamine arvuliselt vms. Säte on vajalik, et rakendusüksus saaks vajadusel seada rahastamise kõrvaltingimusi, mis parandavad projekti jätkusuutlikkust ning aitavad kaasa meetme eesmärgi saavutamisele. Paragrahvis 14 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamiseni võivad viia nii taotleja põhjendatud sooviavaldus kui ka rakendusüksusele ilmnenud asjaolud projekti elluviimise kohta. Säte on vajalik, et rakendusüksus saaks projektidelt, mida tähtaegselt ellu ei viida või kus osa toetusest jääb kasutamata, suunata rahalisi vahendeid teistele projektidele. Määruse 5. peatükis sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused. Paragrahvis 15 sätestatakse toetuse saaja õigused saada rakendusüksuselt infot (lg 1) ja kohustus alustada riigihanke- või ostumenetlust kuue kuu jooksul abikõlblikkuse perioodi algusest (lg 2). Riigihanke- või ostumenetlusega alustamisele tähtaja seadmise eesmärk on vältida ülemääraseid viivitusi projekti elluviimisel, mille käigus hinnad võivad oluliselt kasvada ning taotluse rahuldamisel antud toetusest ei pruugi piisata projekti elluviimiseks. Lõikes 3 sätestatakse toetuse saaja kohustused reoveepuhastuse energiaefektiivsuse investeeringute puhul. Säte on vajalik ehituslike tegevuste vastavuse tagamiseks ehitusseadustiku jt asjakohaste õigusaktidega, kliimamuutuse riskide arvestamiseks projekteerimisel ning toetuse abil soetatava või rajatava vara püsimise ja kasutuses hoidmise tagamiseks. 5 Paragrahvis 16 sätestatakse nõuded hanke korraldamiseks. Toetuse saajat kohustatakse esitama rakendusüksusele enne riigihanke või ostumenetluse algatamist riigihanke või ostumenetluse alusdokumentide kavandi (lg 1 ja 2). Pärast lepingu sõlmimist esitab toetuse saaja lepingu andmed e-toetuse keskkonnas (lg 3). Kui lepingut muudetakse, peab toetuse saaja lepingu muudatused rakendusüksusega kooskõlastama (lg 4). Rakendusüksusel on aega kavanditele ja muudatustele hinnangu andmiseks 10 päeva (lg 5). Sätted on vajalikud, et hanke- ja ostulepingutes oleks vajaduse korral võimalik põhjendatud muudatusi teha, kuid seejuures oleks rakendusüksusel võimalik õigeaegselt sekkuda, kui muudatused ei ole kooskõlas TATga või muude õigusaktidega. Paragrahvis 17 sätestatakse nõuded toetuse kasutamisega seotud aruannete kohta. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja e-teotuse keskkonnas (lg 1). Investeeringutoetuse puhul tuleb esitada ka järelaruanne igal projektile järgneval aastal viie aasta jooksul (lg 2). Paragrahvis on loetletud, millist teavet tuleb aruannetega esitada (lg 3). Nõuded on vajalikud projekti tulemuste ja säilitamiskohustuse täitmise kontrollimiseks. Määruse 6. peatükis sätestatakse nõuded toetuse maksmise ja kasutamise kohta. Paragrahvis 18 sätestatakse toetuse maksmine. Eelnõukohase määrusega võimaldatakse teha ettemaksu (lg 2). Ettemaks tehakse teenuseosutajale lepingu alusel koostatud ettemakse arve või samaväärse raamatupidamisdokumendi alusel. Ettemaks võimaldab toetuse saajal kasutada toetust sarnaselt kulude tekkimise ajalisele jaotusele. Ilma ettemaksu sätteta peaks toetuse saaja ettemaksuarvetega seotud kulu katma esmalt ise 100% ja seejärel investeeringu valmimisel saaks toetuse osa tagasi. Lõikes 3 loetletakse dokumendid, mis toetuse saaja peab e-toetuste keskkonda üles laadima, et toetuse makset saada. Säte on vajalik, et võimaldada rakendusüksusel enne makse tegemist kontrollida kulude asjaolusid ning tagada, et toetust makstaks tegelike kulude alusel. Paragrahvis 19 sätestatakse toetuse tagasinõudmine. Toetuse tagasinõudmise õigus tekib rakendusüksusel, kui toetuse saaja ei täida TATs ja rahastusotsuses esitatud nõudeid. Lõikes 2 on loetletud asjaolud, mille puhul toetust saab osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Toetust saab tagasi nõuda kuni viie aasta möödumiseni projekti lõpust (lg 5). See on vajalik toetuse abil soetatud vara säilitamise ja sihipärase kasutamise kohustuse täitmise tagamiseks. Määruse 7. peatükis sätestatakse vaidemenetlus. Paragrahvis 20 sätestatakse vaide esitamise ja menetlemise kord. Taotleja võib esitada vaide rakendusüksuse toimingu või otsuse kohta haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, kuid enne halduskohtusse pöördumist tuleb vaie esitada rakendusüksusele. Säte on vajalik, et võimaluse korral leida kohtuväline lahendus, nt selgitada vaidlusalused asjaolud, viia puudustega taotlus või selle menetlus vastavusse TATga. 3. Eelnõu vastavus ELi õigusele Eelnõukohase määrusega kehtestatakse reeglistik toetuste andmiseks reoveepuhastite energiatõhususe edendamiseks. Määruse kinnitamisel ja seejärel määruse kohaselt taotlusvooru avamisel tekib vee-ettevõtjatel võimalus taotleda rahalist toetust reoveepuhastuse energiaauditite koostamiseks ja investeeringuteks reoveepuhastites puhastusprotsesside automatiseerimiseks, optimeerimiseks jm ümberkorraldusteks, et säästa puhastusprotsessis tarbitavat elektrienergiat. Reoveepuhastite energiatõhususe parandamine on kooskõlas ELi mitme õigusaktiga, mille eesmärk on edendada säästvat arengut ja keskkonnakaitset. Euroopa Liidu Nõukogu ja Parlament on lähiajal vastu võtmas asulareovee direktiivi ümbersõnastust, millega suunatakse liikmesriike suuremale energiaefektiivsusele reoveepuhastites ja seatakse 6 konkreetsed eesmärgid elektrienergia netotarbe vähendamiseks8. Reoveepuhasti energiatarbe auditeerimine ning energiakasutuse optimeerimine on esimesed sammud energiatõhususe edendamisel ning seega on eelnõukohane määrus direktiivimuudatusega kooskõlas. ELi veepoliitika raamdirektiiviga (2000/60/EÜ) on kehtestatud maismaa pinnavee, üleminekuvee, rannikuvete ja põhjavee kaitse raamistik. Direktiivi eesmärk on hoida ära ja vähendada reostust, edendada säästvat veekasutust, kaitsta ja parandada veekeskkonda ning leevendada üleujutuste ja põudade mõju. Eelnõukohase määrusega antakse toetust reoveepuhasti energiatõhususe edendamiseks ainult juhul, kui toetuse kasutamisega ei suurendata suublasse suunatava heitvee reostuskoormust (TAT § 4 lg 3 p 2). Seega on eelnõukohane määrus veepoliitika raamdirektiiviga kooskõlas. Toetust antakse vähese tähtsusega abina. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes9. 4. Määruse mõjud Määrusega sätestatakse tingimused ja kord toetuste kasutamiseks meetme eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate projektide elluviimisel. Elluviidavate projektide tulemusel väheneb reoveepuhastites tarbitav elektrienergia ning sellega paraneb vee-ettevõtjate võimalus pakkuda elanikkonnale taskukohaste hindadega ühiskanalisatsiooni teenust. Reoveepuhastite energiauditite koostamise tulemusel saavad vee-ettevõtjad reaalsetel mõõtmistulemustel põhineva ülevaate reovee puhastusprotsesside energiatarbest ja energia säästmise võimalustest, see võimaldab prioriseerida ja kavandada olulise energiasäästu saavutamiseks vajalikke investeeringuid. Elektrienergia tarbimise vähenemise kaudu väheneb CO2 heide, mistõttu panustab meede kliimaeesmärkide saavutamisse. 5. Määruse rakendamiseega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetuseks kasutatavad summad laekuvad riigi lubatud heitkoguse ühikute müügist ja need kajastatakse riigieelarves. Määruse alusel antava toetuse maht on määratud RES 2024–2027 perioodiks kogusummas 25 miljonit eurot10. Määruse alusel avatavate taotlusvoorude mahu määrab taristuminister käskkirjaga. Määruse täitmise korraldamiseks vajalikud tegevused viiakse ellu meetme vahenditest. Määruse rakendamiseks tuleb toetusmeetme kohta avaldada infot rakendusüksuse kodulehel, luua taotlusvoor e-toetuste keskkonnas, hinnata taotlejate ja taotluste vastavust ning teha rahastamisotsuseid, vaadata üle projektide aruandeid ja maksetaotlusi ning teha toetuse väljamakseid. Toetuse andmisel taotlusvoorudes lähtutakse uusimast teadaolevast informatsioonist toetuseks kasutatavate vahendite mahu kohta. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras 8 Asulareovee puhastamise direktiivi 91/271/EMÜ ümbersõnastuse ettepanek 2022/0345(COD): https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-7108-2024-INIT/en/pdf 9 ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13 10 Riigi eelarvestrateegia 2024–2027. Tabel 83, lk 243–246. https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2024-02/State%20Budget%20Strategy%202024-2027.docx 7 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti Veeinseneride Liidule ja Eesti Ehitusinseneride Liidule. 8