Turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetuse määruse eelnõu kooskõlastamine

Rahandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Kliimaministeerium 14.09.2024 nr 2-2/2321-1 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Sotsiaalministeerium Perioodi 2021–2027 seirekomisjon Euroopa Komisjon Turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetuse määruse eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks määruse „Turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu ja seletuskirja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) määruse eelnõu; 2) seletuskiri. Ede Teinbas +372 715 3407 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Lisa 2. Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise tabel Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK) Põhiseadus (PS) https://eur-lex.europa.eu/legal- Kontrolli, et kooskõla oleks tagatud/kinnitus, https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006 https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET vajadusel täiendav analüüs ja täiendavad nõuded TATis Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni Põhiõiguste harta Harta PIK Põhiküsimused Põhiküsimused artiklid on kaetud muu hulgas põhiseaduse ja teiste all loetletud jaotis artikkel artikkel seadustega Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi. Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas. Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete on üks EV Inimväärikus 1 16 Riive puudub eest Põhiseaduse alusprintsiipidest Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 17 Igaühel on õigus elule. Riive puudub Õigus isikupuutumatusele 3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Riive puudub I jaotis - Piinamise ning ebainimliku või Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt "Väärikus" alandava kohtlemise või 4 15 Riive puudub inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise eest kohelda. (artiklid 1-5) karistamise keeld PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega Orjapidamise ja sunniviisilise Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise 5 16 teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle Riive puudub töö keeld eest asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise Õigus vabadusele ja 16 6 eest PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Riive puudub turvalisusele 17 Isikupuutumatuse kaitse Era- ja perekonnaelu 7 22 Eraelu puutumatus PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riive puudub austamine 1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus isikupuutumatusele. Riive puudub 2. Isikuandmete kaitse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019011 PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Õigus abielluda ja luua 9 23 Kodu ja perekonna austamine Riive puudub perekond PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Preambul ja üldpõhimõtted, sh PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Mõtte-, südametunnistuse- ja mittediskrimineerimine, osalemine ja kaasatus 10 3 Riive puudub usuvabadus ühiskonnas, võrdsed võimalused, juurdepääsetavus, PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja meeste ja naiste võrdsus jne. veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs levitatavat informatsiooni. Sõna- ja teabevabadus 11 21 Riive puudub informatsioonile § 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, II jaotis veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul „Vabadused” viisil. (artiklid 6–19) Kogunemis- ja Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs § 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda 12 21 Riive puudub ühinemisvabadus informatsioonile ja koosolekuid pidada. Osalemine 30 § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad. kultuurielus, virgestus-, puhke- ja sporditegevuses Kunsti ja teaduse vabadus 13 Riive puudub Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires 32 Rahvusvaheline koostöö autonoomsed. Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele Riive puudub Kutsevabadus ja õigus teha § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, 15 27 Töö ja tööhõive Riive puudub tööd elukutset ja töökohta. Ettevõtlusvabadus 16 27 Töö ja tööhõive § 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda ettevõtlusega Riive puudub Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja Õigus omandile 17 30 § 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud Riive puudub sporditegevuses. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus - Õigus varjupaigale 18 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus Riive puudub https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS Õigus kaitsele tagasisaatmise, § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega väljasaatmise või 19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus Riive puudub takistada Eestisse asumast. väljaandmise korral; PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Võrdse kohtlemise seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/122102021011?leiaKehtiv - Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, Diskrimineerimiskeeld 21 5 Võrdsus ja mittediskrimineerimine usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et diskrimineerimist ei toimu. 4 Üldkohustused Sekkumise tasandil puutumust ja võimalikku Kultuuriline, usuline ja 9 Juurdepääsetavus riive ohtu ei ole, projekti tasandil seatakse §- 22 III jaotis keeleline mitmekesisus Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Puuetega inimeste õiguste s 12 taotlejale nõue tagada tegevuse, millele 30 konventsioonis (PIK) „Võrdsus” sporditegevuses toetust taotledakse, elluviimisel soolise (artiklid 20–26) Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise 23 6 Puuetega naised (a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse põhimõtetega. Täpsem käsitlus puutumuse võrdõiguslikkus autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja osas on leitav määruse seletuskirjast. Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed iseseisvuse vastu; (b) mittediskrimineerimine; Eakate õigused 25 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse (c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas; 3 Üldpõhimõtted (d) austus erinevuste vastu ning puuetega inimeste tunnustamine 4 Üldkohustused inimeste mitmekesisuse ja inimkonna osana; 8 Teadlikkuse suurendamine (e) võrdsed võimalused; 9 Juurdepääsetavus (f) juurdepääsetavus; Puuetega inimeste 26 (g) meeste ja naiste võrdsus; integreerimine (h) austus puuetega laste arenevate võimete vastu ning austus puuetega laste õiguse vastu säilitada oma identiteet.  autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja osas on leitav määruse seletuskirjast. iseseisvuse vastu; (b) mittediskrimineerimine; (c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas; (d) austus erinevuste vastu ning puuetega inimeste tunnustamine inimeste mitmekesisuse ja inimkonna osana; (e) võrdsed võimalused; (f) juurdepääsetavus; Puuetega inimeste 26 19 Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine (g) meeste ja naiste võrdsus; integreerimine (h) austus puuetega laste arenevate võimete vastu ning austus 20 Isiklik liikumisvõime puuetega laste õiguse vastu säilitada oma identiteet. 27 Töö ja hõive Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja 30 sporditegevustes Töötajate õigus olla ettevõttes Rakendub töötajate usaldusisiku seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?leiaKehtiv), mis reguleerib töötajate usaldusisiku 27 Riive puudub informeeritud ja ära kuulatud tegevust teda volitanud töötajate ja ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega. PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud võivad oma Kollektiivläbirääkimiste ja 28 27 Töö ja tööhõive (f) õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, mida seadus Riive puudub kollektiivse tegutsemise õigus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Õigus kasutada 26 Habilitatsioon ja rehabilitatsioon § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, 29 Riive puudub tööhõiveteenuseid 27 Töö ja tööhõive elukutset ja töökohta. Kaitse põhjendamatu § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Töövaidluste 30 Kohaldub harta artikkel. Riive puudub vallandamise korral lahendamise korra sätestab seadus. Head ja õiglased § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Töövaidluste 31 27 Töö ja tööhõive Riive puudub töötingimused lahendamise korra sätestab seadus. PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka täiskasvanu puhul. Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise Last ei tohi töö tegemiseks ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd, 16 eest mis on talle ohtlik, segab koolis käimist või on kahjulik tema tervisele ja arengule. Keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte töötajate kaitse tööl 32 Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus. Seal on kirjas laste Riive puudub töölkäimist puudutavad vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel 27 Töö ja tööhõive on töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas vanema või tööinspektori luba. (https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja- IV jaotis noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused) „Solidaarsus” (artiklid 27–38) PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Perekonna- ja tööelu 33 23 Kodu ja perekonna austamine § 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset Riive puudub ja töökohta. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. § 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Sotsiaalkindlustus ja 34 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet. Riive puudub sotsiaalabi Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Tervishoid 35 25 Tervishoid § 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele. Riive puudub Võimalus kasutada üldist Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus - majandushuvi pakkuvaid 36 11 Ohuolukorrad ja humanitaarsed eriolukorrad Riive puudub https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005 teenuseid PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda Sekkumise tasandil otsene negatiivne mõju 9 Juurdepääsetavus (f) ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. puudub ning projektide tasemel on oodata pigem positiivset mõju. Projekti tasandil Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs teabele seatakse §-s 12 taotlejale nõue projekti Keskkonnakaitse 37 lõige (a) avalikkusele mõeldud teabe edastamine elluviimisel järgida „ei kahjusta oluliselt“ DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035 raames KeM ja RTK 21 puuetega inimestele juurdepääsetavas vormingus ning põhimõtet keskkonnaeesmärkide konsultatsioon. Nõuded TATis ja analüüs seletuskirjas. erinevate puuetega arvestavate tehnoloogiate abil saavutamiseks. Täpsem käsitlus puutumuse õigeaegselt ja ilma lisakuludeta. osas on leitav määruse seletuskirjast. Tarbijakaitse 38 4 Üldkohustused (e, f, g, h) Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS Riive puudub Õigus hääletada ja Euroopa Parlamendi valmise seadus - kandideerida Euroopa 39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Riive puudub https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS Parlamendi valimistel PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike Õigus hääletada ja kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; kandideerida kohalikel 40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Riive puudub 2) rahvahääletusega. valimistel kohalikel valimistel PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja Õigus heale haldusele 41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. ÜSS Riive puudub § 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette nähtud V jaotis menetlusele haldusmenetluse seadust. „Kodanike õigused” PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival välisriigi kodanikul ja (artiklid 39–46) kodakondsuseta isikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs Õigustutvuda dokumentidega 42 21 kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. HMS § 37 Riive puudub informatsioonile lg 1 igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Õigus pöörduda Euroopa 43 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv Riive puudub ombudsmani poole PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega Õigus esitada petitsioone 44 13 Juurdepääs õigusemõistmisele riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Riive puudub Vastamise korra sätestab seadus Liikumis- ja elukoha valiku § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt 45 20 Isiklik liikumisvõime Riive puudub vabadus liikuda ja elukohta valida. Diplomaatilisele ja 46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele § 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb Riive puudub PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja Õigus tõhusale läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õiguskaitsevahendile ja 47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. § 20 Riive puudub õiglasele kohtulikule Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei arutamisele tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. VI jaotis „Õigusemõistmi ne” (artiklid 47–50)  Süütuse presumptsioon ja § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui 48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub kaitseõigus tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. VI jaotis „Õigusemõistmi PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega ne” (artiklid kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse 47–50) üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi Kuritegude ja karistuste lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult seaduslikkuse ja 49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema Riive puudub proportsionaalsuse põhimõte demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada Mitmekordse kohtumõistmise 50 13 Juurdepääs õigusemõistmisele teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult Riive puudub ja karistamisekeeld süüdi või õigeks. [1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks. [2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X  RISKIHINDAMINE MEEDE: Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit. Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga. Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnev Kontrollikoht RISKIVALDKOND Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava (vm dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest teavitamiseks ja/või viiakse läbi vastavasisulisi koolitusi. Hinnata teadaoleva info kohaselt. Käskkirja alusel antava toetuse osas on võimalik infot küsida elluviijalt. Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda Korruptsioon ja huvide konflikt hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga 3 ja lisa kommentaar. Juhul, kui asjaolu ei ole kirjeldatud, siis riskiskoori määramisel selgitada, millisele teadaolevale infole tugineti. Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA) või grupierandiga hõlmatud riigiabiga. Riigiabi ja/või vähese tähtusega Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda abi esineminise kohaldumine hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga 3 ja lisa kommentaar Kas võib esineda topeltfianatseerimise võimalus - sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide) olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et samale tegevusele/objektile küsitakse toetust mitmest finantsallikast. Kui on sarnaseid meetmeid, siis see siia kirja panna. RÜ- Pettuserisk - Topeltfinantserimine le on see oluline info selleks, et kavandada täiendavaid maandamismeetmeid. Kui kattuvaid meetmeid/tegevusi ei ole, siis ka kirjutada, kuidas infot saadakse. Näiteks selgitus tagamaks topeltfinantseerimise vältimist: toimub infovahetus teiste rahastajatega regulaarselt….(kuidas) Toetuse kasutamine ei ole Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima läbipaistev ja/või ei toimu riigihankeid. konkurentsi ära kasutades. Kas käskkirjas kirjeldatud kriteeriumid/ määruse kriteeriumid (vastavus-, valiku- ja välistuskriteeriumid) Keskkonnamõjudega ei ole arvestavad "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet (DNSH) ning arvestatud kas taristuinvesteeringutele on seatud nõue kliimakindluse tagamiseks. Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti  Turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetus etmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit. kitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga. n rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmel HINNANG 0 1 Risk puudub Madal risk Jah, on strateegia/ tegevuskava (või muu Toetuse saajal on dokument), kuid see pole efektiivne - strateegia/tegevuskava (või muu toimuvad küll aeg-ajalt selleteemalised dokument), kus on põhimõtted kirjas ja koolitused, kuid need pole regulaarsed. mida aktiivselt rakendatakse. Või TATi TATis (või TAT seletuskirjas) on koostaja/ toetuse saaja viib läbi viidatud korruptsiooniseadusele või regulaarselt selleteemalisi koolitusi. muude tingimustega on risk maandatud. Võib esineda grupierandiga hõlmatud Riigiabi/VTA/ grupierandiga hõlmatud riigiabi ja on järgitud grupierandi teatise riigiabi määruse alusel ei kohaldu. RA- esitamisega seonduvad l on olemas analüüs. protseduurireegleid, mis on sätestatud konkurentsiseaduse §-s 34². Rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL ja siseriiklikke Hinnatavale meetmele sarnase sisuga toetusmeetmeid ja elluviija on riigiasutus EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid ja/või raamatupidamine toimub ei rakendata. tsentraalselt (RTK-s) ja on tagatud asutusesisesed täiendavad kontrollid kulude jaotamise osas. Elluviijad/toetuse saajad on Elluviijad/toetuse saajad on avalik- riigiasutused/riigi hallatavad asutused õiguslikud juriidilised isikud, kelle ja riigihangete läbiviijaks on eksperdid hangete läbiviimise eest vastutab vastav või riigiasutus (allasutus), kellele on riigiasutus, kellel on antud ülesanne antud vastav ülesanne. riigihangete läbiviimiseks Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, et eelduslikult oluline negatiivne Meetme DNSH analüüsis on keskkonnamõju puudub, kuid on toodud tuvastatud, et oluline negatiivne välja soovitused keskkonnamõjude keskkonnamõju puudub (meede ei ennetamiseks, mis on nõudena mõjuta keskkonnaseisundit, nn pehme kehtestatud käskkirjas/määruses, meede). Projekti tasandil ei ole vaja välistamaks toetavate projektide vastuolu DNSH hindamist läbi viia. Pole DNSH põhimõttele. Vajalik ei ole tegemist taristuinvesteeringuga. projekti põhiselt DNSH hindamise läbi viimine. Pole tegemist taristuinvesteeringuga. KOONDHINNANG 7 väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik. HINNANG 2 3 Max. Keskmine risk Kõrge risk SKOOR Selliseid põhimõtteid strateegias (või muus dokumendis) ei ole kirjeldatud või Mitteametlikud põhimõtted TAT koostajal puudub sellekohane info. eksisteerivad, aga need ei ole kirjas TATis (või TAT seletuskirjas) ei ole asutusesisestes dokumentides või 3 viidatud korruptsiooniseadusele või ei ole teadaolevalt on esinenud juhtumeid selgelt välja toodud tingimusi, millega viimase 2 aasta jooksul. saab vältida huvide konflikti ja korruptsiooni. Võib esineda riigiabi või VTA või grupierandina antav abi, kuid määruses Võib esineda riigiabi või VTA ja või seletuskirjas puuduvad juhised nende määruses (seletuskirjas) on selged hindamiseks (puudub analüüs või 3 juhised, kuidas ja millal seda hinnatakse puuduvad selged viited esinemise kohta) ning on hinnatud ergutava mõju aspekti. ning puuduvad hinnangud ergutava mõju aspekti osas Rakendatakse hinnatavale meetmele Rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid ja ei kasutata ühtset toetusmeetmeid, kuid kasutatakse ühtset infosüsteemi, mistõttu ei saa toetuse infosüsteemi ja rahastust on lihtne kasutamist lihtsalt kontrollida või ühtse 3 kontrollida esiatatud kuludokumendi infosüsteemi kasutamisel ei ole võimalik loetelu alusel (ei kasutata kontrollida dokumendipõhiselt kindlasummalist makset ega (kasutatakse kindlasummalist makset või ühikuhindasid). ühikuhindasid) Elluviijad/toetuse saajad on avalik- õiguslikud juriidilised isikud, kes viivad hankeid läbi iseseisvalt. Või Elluviijad/toetuse saajad on juriidilised Juriidilised isikud, kellel puudub isikud, kellel puudub riigihanke 3 riigihanke läbiviimise kohustus, kuid on läbiviimise kohustus õigusaktiga kehtestatud kohustus ostu/teenuse riigihangete registris avaldamine Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, et esinevad olulised keskkonnariskid, et esinevad keskkonnariskid, mille mille maandamiseks on ette nähtud maandamiseks või ennetamiseks on ette leevendusmeetmed. Meetmest toetatavad nähtud leevendusmeetmed. Vajalik on tegevused on erinevad ning on risk, et on läbi viia projekti tasandil hindamine. meetme hinnang ei ole piisavalt detailne 3 Meetme tegevus hõlmab ühte objekti või välistamaks DNSH põhimõtetega samaliigilisi tegevusi. Tegemist ei ole vastuolu. Vajalik on projekti tasandil taristuinvesteeringuga, mille puhul on DNSH hindamine. Tegemist on nõutav kliimakindluse tagamise taristuinvesteeringuga, mille puhul on hindamine. nõutav kliimakindluse tagamise hindamine. Kokku skoor 15 keskmine risk  Selgitus riski hindamisel. Hinnatud Rakendamisel juba toimivad maandamistegevused ja -meetmed, mis SKOOR riskiskoori mõjutavad. Antud juhul on tegemist avatud taotlusvooruga ja puudub ülevaade potentsiaalsete taotlejate strateegiast/tegevuskavast korruptsiooni ennetamise ja huvide konfliktide teemal. 1 Huvide konflikt on maandatud toetuse saaja tasandil, kuna ühendmääruse § 11 on kehtestatud ostumenetlusele kindlad reeglid, mis välistavad huvide konflikti. Määruse § 3 lg 1 on tuvastatud, et tegemist on vähese tähtsusega 2 abiga. VTA teemal on seletuskirjas selgitused ja juhised hindamiseks. Sarnase eesmärgiga toetus on ettevõtete digipöörde toetus. Samas toetatakse ettevõtete digipöörde toetusega ka pigem investeeringuid, mitte kesksete tarkvarade kasutuselevõttu. Kaks korda sama tarkvara kasutuselevõtt ei anna taotlejate lisatulemust, seega puudub motivatsioon ja oht topeltfinantseerimiseks. Kuna rakendusüksus on 0 mõlemal toetusel sama, on võimalik topeltfinantseerimine välistada. Määruse § 12 lg 2 küsitakse taotlejalt teavet, et poleks taotletud toetust samal ajal teistest EL või RE allikatest samale tegevusele. Täiendav selgitus seletuskirjas. Taotleja peab korraldama ostumenetluse vastavalt ühendmääruse 3 nõuetele. Määruses on esitatud nõuded taotlusele § 12 lg 2, mille kohaselt peab taotleja kinnitama, et järgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet 1 keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Täiendav selgitus seletuskirjas. 7  Lisa 3. Riskide hindamise tabel Ettepanekud riski maandamiseks ja kontrollifookuse suunamisel (täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3) Ühendmääruse § 11 nõude alusel. VTA teemal on seletuskirjas selgitused ja juhised hindamiseks. Määruses nõutav § 12 lg 2 taotleja kinnitus. Rakendusüksus kontrollib ja ennetab tegevuste võimalikku topeltrahastust. Taotleja peab korraldama ostumenetluse vastavalt ühendmääruse nõuetele. Määruses on esitatud nõuded taotlusele § 12 lg 1 punkt 18, mille kohaselt peab taotleja kinnitama, et järgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Täiendav selgitus seletuskirjas.  10.09.2024 Majandus- ja tööstusministri määruse „Turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Eelnõu väljatöötamise strateegiline alus Toetusega viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti” meetme 21.1.2.2 „Digiriik” (edaspidi meede) sekkumise 21.1.2.21 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt erasektoris“ alategevuse „Turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetus“ eesmärke. Määrusega „Turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) panustatakse riigi eelarvestrateegia 2023–2026 tulemusvaldkonna „Infoühiskond“ ja riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud „Digiühiskonna programmi 2022–2025“1 meetme „Digiriik“ tegevuste „Digiriigi arenguhüpped“ ja „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ tulemuste saavutamisse. Selle meetme üks eesmärk on võimestada digiriigi lahendusi ja võimalusi erasektori vahendusel. Et turismisektor saaks kasutusele võtta Eesti digiriigi lahendusi ja seeläbi uut väärtust luua, on vaja suurendada sektori digitaliseeritust. Sel eesmärgil toetatakse määrusega turismiteenuse pakkujaid tarkvarade kasutuselevõtul ning kasutusele võetavate ja juba kasutusel olevate tarkvarade omavahelisel liidestamisel. Nende tegevuste tulemusena suureneb muu hulgas turismiteenuse pakkujate võimekus digiriigi lahendusi kasutada ja seeläbi uut väärtust luua. 1.2. Eelnõu õiguslik alus Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse2 (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Määrusega sätestatakse toetuse andmise tingimused ja menetlusnormid ning toetuse taotleja ja toetuse saaja õigused ja kohustused ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi rakendusüksus) õigused ning kohustused. 1.3. Eelnõu eelarve ja ettevalmistajad Määruse alusel kehtestatava meetme Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest eraldatav eelarve on 2 000 000 eurot, millele lisandub toetuse saajate omafinantseering. Riiklikku kaasfinantseeringut meetme elluviimiseks pole ette nähtud. 1 Digiühiskonna programm 2022–2025 2 RT I, 30.06.2023, 55 Toetust on kavas anda üle Eesti. Tegevusi rahastatakse pidevalt kuni eelarveraha ammendumise või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi rakendusasutus) ettevõtluse osakonna turisminõunik Ede Teinbas ([email protected], 715 3407), rakendusüksuse turismiosakonna projektijuht Ave Pill ([email protected], 5850 8793) ja toetuste osakonna valdkonnajuht Riin Roosalu ([email protected], 514 0587). Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule rakendusasutuse strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa ([email protected], 631 3609). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected], 639 7652). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]). 1.4. Eelnõu sisukokkuvõte Eelnõu on suunatud ühtaegu nii digitaliseerimise tulemusel tekkiva ärilise efektiivsuse ja lisandväärtuse suurenemisele kui ka digiriigi lahenduste kasutamiseks vajalike eelduste loomisele. Lisandväärtus on otseselt seotud teenuse väärtusahela digitaliseerituse tasemega. Perioodil 2014–2019 suurenes Euroopa Liidu riikides ettevõtjate lisandväärtus (korrelatsioon 0,98%)3. Eelnõuga luuakse alus targa teenusmajanduse lahenduste kasutuselevõtuks. Teenusepakkujate digitaliseerituse suurenemisega kaasneb Eesti turismi rahvusvahelise konkurentsivõime kasv. Joonis 1. Ettevõtete digitaliseeritus eri riikide võrdluses DESI4 järgi Allikas: Eurostat 3 Chenic Alina Ștefania et.al. The Impact of Digitalization on Macroeconomic Indicators in the New Industrial Age. – Electronics. 2023 Mar 29; 12(7):1612. DOI:10.3390/electronics12071612 ELi ettevõtete digitaliseeritust mõõdetakse digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI4) alamkategooriana. 2022. a andmete alusel on Eesti ettevõtted digitaliseerituselt ELi 27 liikmesriigi võrdluses 15. kohal, olles ELis aasta võrdluses langenud kuus kohta (vrdl: aastal 2021 olid Eesti ettevõtted oma digitaliseerituse taseme poolest ELis 9. kohal)5. Samas on Eesti riigi avalikud teenused DESI alusel Euroopa parimad ja Eesti paikneb avalike teenuste digitaliseerimise arvestuses ELis esikohal. 2021. aastal turismiettevõtjate seas tehtud küsitluse tulemusena selgus, et ressursihaldustarkvarasid (ERP – Enterprise Resource Planning, majutusettevõtetes laialdaselt kasutusel ka termin PMS – Property Management System) kasutab vaid 23% vastanutest; kliendiandmeid haldab digitaalselt vaid 37% ning eri tarkvarad on omavahel liidestatud vaid 39%-l vastanutest. Seega puuduvad suurel osal turismiteenuseid pakkuvatel ettevõtjatel digitaliseeritud kujul algandmed, et neid saaks edastada riiklikesse andmekogudesse. Kuna turismi – nagu kõiki teisigi valdkondi – mõjutab digitaliseerimise areng, peab ka turismisektor pöörama tähelepanu tööprotsesside automatiseerimisele ja digitaalsele andmeedastusele nii riigi kui ka koostööpartneritega, online -kättesaadavusele, digiturundusele, personaliseeritud teenustele ja andmetele, nüüdisaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtule. Turismivaldkonna tööprotsesside automatiseerimiseks on turul olemas mitmesugused tarkvarad, mille kasutuselevõtmise abil on võimalik turismivaldkonna andmed digitaliseerida. Nende tarkvarade kasutuselevõtmine loob eeldused riiklike registrite ja riigiasutuste andmeedastuskeskkondadega ühenduse loomiseks ja võimaldab edaspidi turismiteenuste pakkujatel liituda ka digiriigi teenustega. Võttes oma igapäevaste tööprotsesside haldamiseks kasutusele tarkvarad, luuakse võimalused andmevahetuseks digiriigi arendustega, nagu näiteks e-majutusregister, Statistikaameti, Maksu- ja Tolliameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti või Töötukassa andmeedastuskeskkonnad, aga ka reaalajamajanduse lahendustega, nagu näiteks e-arvete keskkond. Turismiettevõtjate avaandmete vastu tunnevad huvi nii avaliku (näiteks Päästeameti „Ela“ rakendus) kui ka erasektori (näiteks Bolt sõidujagamisteenuste tootearendamiseks) organisatsioonid. Kuna suur osa turismiteenuste pakkujaid on mikro- ja väikeettevõtjad, kelle üldine teadlikkus erinevatest digivaldkonna lahendustest on suhteliselt väike, siis suurendab selline toetus ka sektori üldist teadlikkust erinevatest digitaliseerimise ja digiriigi lahenduste võimalustest ja huvi nende vastu. Toetus panustab otseselt ka turismistrateegia eesmärgi „Digitaliseerimine annab konkurentsieelise ja efektiivsuse” saavutamisse, mille tulemuseks on ettevõtjate vähenenud halduskoormus, kuna tarkvarade kasutuselevõtmine ja nende integreerimine teiste teenusepakkuja kasutatavate tarkvaradega toetab tõhusat ressursihaldust, andmete kogumist, edastamist ja analüüsi. 4 Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (ingl Digital Economy and Society Index, DESI) on liitindeks, millega mõõdetakse ELi liikmesriikide edusamme digitaalmajanduse ja -ühiskonna suunas liikumisel. Indeks jälgib ELi liikmesriikide digitaalse konkurentsivõime arengut sellistes valdkondades nagu inimkapital, lairibaühenduvus, d i g i t e h n o l o o g i a i n t e g r e e r i m i n e e t t e v õ t e t e s ning digitaalsed avalikud teenused. Alates 2023. aastast ja kooskõlas 2030. aasta digikümnendi poliitikaprogrammiga on DESI nüüd lõimitud digikümnendi aruandesse ja seda kasutatakse digieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude jälgimiseks. Vt https://digital- strategy.ec.europa.eu/et/library/digital-economy-and-society-index-desi-2022 ja https://digital- strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi-estonia 5 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi-estonia Määrusega toetatakse turismiteenuse pakkujaid tarkvarade või nende lisamoodulite kasutuselevõtul ning kasutusele võetavate ja juba kasutusel olevate tarkvarade omavahelisel liidestamisel. Toetuse otsene sihtrühm on turismiettevõtjad ja turismiteenuste pakkujad, kes soovivad kasutusele võtta digitaalseid, sh digiriigi lahendusi ja võimalusi oma ettevõttes. Tegevuse kaudseks sihtrühmaks on turismiteenuste tarbijad, sh väliskülastajad, kelle jaoks paraneb teenuse kättesaadavus, kiirus ja usaldusväärsus ning tänu sellele Eesti kui digiriigi kuvand nii kohalike kui ka välisriikide elanike seas. Toetusega panustatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9 sätestatud horisontaalsete põhimõtete edendamisse. Nimetatud horisontaalsetest põhimõtete kohaselt peavad toetatavad tegevused olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud (lisa 2). Lähtudes ühissätete määruse artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on toetusskeemi rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (lisa 3). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kümnest peatükist ja 26 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1) „Üldsätted“; 2) „Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr“; 3) „Nõuded taotlejale ning taotlusele“; 4) „Toetuse taotlemine“; 5) „Taotluse menetlemine“; 6) „Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine“; 7) „Aruannete esitamine“; 8) „Toetuse maksmise tingimused“; 9) „Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ning kohustused“; 10) „Finantskorrektsioonid ja vaided“. 1. peatükk Üldsätted Eelnõu 1. peatükis kehtestatakse määruse reguleerimisala, toetuse andmise põhimõtted, määruses kasutatavad terminid, toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused. Samuti määratakse rakendusasutus ja -üksus. Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, nimetades määruse seose ÜSS2021_2027 eesmärkidega ja selle panuse nende saavutamisse. Määruse alusel toetatavate projektide tegevused peavad arvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93), artiklis 7 sätestatud juhtudel. Lõikes 3 sätestatakse, et toetusega seotud teabe- ja andmevahetust taotleja, toetuse saaja ja rakendusüksuse vahel peetakse struktuuritoetuste registri veebipõhises keskkonnas (edaspidi e- toetuse keskkond6). E-toetuse keskkonnas toimub nii toetuse taotlemine kui ka taotlemise ja toetuse kasutamisega seotud teabe- ja andmete vahetamine. Toetuse saaja esitab e-toetuse keskkonna kaudu tegevuse toimumist tõendavad dokumendid ja aruanded ning enne seda teeb rakendusüksus samas e-keskkonnas kättesaadavaks nii taotlus- kui ka aruandevormid ning juhised. Lõikes 4 sätestatakse, et määruses ette nähtud toetuse andmise ja kasutamise tingimustele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses sätestatud erisustega. Ühendmääruse tingimused hõlmavad muu hulgas nii toetuse taotlemise protsessi kui taotlejale ja taotlusele esitatavaid nõudeid, taotluse menetlemise, rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimusi, samuti taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimusi, kulude abikõlblikkuse, toetuse maksmise ja tagasinõudmise ning teavituse ja aruandluse reegleid ning toetuse saaja kohustusi. Eelnõu §-s 2 sätestatakse toetuse andmise seos strateegiliste dokumentidega, milleks on riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“7 (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) ning panus eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Infoühiskond“ ja riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud digiühiskonna programmi meetme „Digiriik“ tulemuste saavutamisse. Toetuse abil tehakse digilahenduste ja uuenduste väljatöötamisega seotud ettevalmistavaid tegevusi, toetatakse digilahenduste ja uuenduste arendamist, planeerimist ja kasutuselevõttu ning tehakse teadlikkuse suurendamisega seotud tegevusi, et tõhustada digilahenduste ja uuenduste kasutuselevõttu. Toetuse abil ergutatakse ettevõtteid oma andmeid digitaliseerima. Et riiklikud andmekogud saaks toimida, on vajalik, et ka erasektori andmed oleks digitaliseeritud. Tarkvarade kasutuselevõtuga tekivad suurel hulgal ettevõtjatel algandmed, mis on eelduseks digiriigi lahendustega liidestamiseks ning andmete automatiseeritult riigile edastamiseks. Digilahenduste ehk tarkvarade kasutuselevõtt toetab ka nende tarkvarade uuenduste ja uute funktsioonide arendamist, planeerimist ja kasutuselevõttu. Mida rohkem on tarkvaral kasutajaid, seda enam survestavad kasutajad tarkvara omanikku tarkvara edasi arendama. 6 e-toetuste keskkond 7 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia Suurem hulk kasutajaid toob ka rohkem tulu omanikule/arendajale, seeläbi tekib ka finantsvõimekus uusi arendusi teha. Sarnast toetust on varem rahastatud riigieelarvest ning juba toetuse olemasolu iseenesest suurendas olulisel määral sektori teadlikkust tarkvaradest ja huvi märkimisväärset suurenemist kogu digitaliseerimise teema vastu. Tänu sellele on uute digitaliseerijate arv ka ilma toetuseta stabiilselt kasvanud, ettevõtjad on hakanud analüüsima oma vajadusi ning erinevate tarkvarade võimalusi oma tööprotsesside ning riigile andmeedastuse efektiivsemaks muutmiseks. 30 ettevõtjat on osalenud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismi digimentorluse teenuses, kus professionaalne mentor-konsultant aitab ettevõtjal digitaliseerimise teekaardi koostada. Eelnõu on suunatud ka „Eesti turismistrateegia 2022–2025“ visiooni ja eesmärgi elluviimisele, panustades eelkõige turismistrateegia toote- ja sihtkohaarenduse valdkonna tegevussuunda „Digi-, innovatsiooni- ja rohepööre” ning viies ellu visiooni alapunkti „Eesti turismisektoris on toimunud arenguhüpe – ettevõtted ja sihtkohad on paindlikult ja uuenduslikult kohanenud tarbijate ootustega ning kasvanud on turismisektori lisandväärtus.”. Eelnõu §-s 3 sätestatakse riigiabi reeglid, mida järgitakse toetuse andmisel, sealhulgas riigiabi andmisel järgitavad õiguslikud alused ja neid sätestavad dokumendid. Määrusega antav toetus on § 3 lõike 1 kohaselt vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831 (edaspidi VTA määrus) tähenduses. Lõige 3 sätestab et VTA määrusega kooskõlas antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ei tohi ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud määra, milleks on kehtiva VTA määruse kohaselt 300 000 eurot mistahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul. Eelnõu §-s 4 on selgitatud eelnõus kasutatavaid olulisemaid termineid. Liitumise all mõeldakse seda, kui turismiteenuse pakkujad võtavad kasutusele tarkvarad oma tööprotsesside digitaliseerimiseks, sh uue kasutuselevõetava tarkvara liidestamine ettevõttes juba kasutusel olevate tarkvaradega. Liidestamise all peetakse silmas turismiteenuse pakkuja olemasolevate tarkvarade omavahelist liidestamist selleks, et andmed oleksid integreeritud. Lõikes 4 on turismiteenuse pakkujatena loetletud ettevõtjad ja teised juriidilised isikud ja asutused, kes pakuvad vähemalt üht järgmist teenust: majutusteenus, toitlustusteenus, spaa- ja taastusraviteenus, konverentsi- ja sündmuskorraldusteenus, reisiettevõtja teenus, giiditeenus, aktiivse puhkuse ja loodusturismiteenus, muuseum, atraktsioon, teemapark. Reisiettevõtjana käsitatakse Eestis reisiteenuseid pakkuvaid ettevõtjaid vastavalt turismiseaduse § 6 punktidele 1, 6 ja 7. Toetuse taotleja määrab kindlaks oma teenuste pakkumise valdkonna(d) ja kirjeldab neid taotlusvormis, sh lisab info selle kohta, millises avalikus kanalis (veebileht, sotsiaalmeedia, puhkaeestis.ee andmebaas vms) on tema teenused avalikult kättesaadavad. Turismiteenuse pakkujat ei määratleta EMTAKi koodi või muu klassifikaatori järgi, kuna kõikide nimetatud turismiteenuste eristamiseks klassifikaatori alusel puuduvad piisavalt kvaliteetsed andmed ning üks toetuse saaja pakub enamasti erinevaid teenuseid. Teenuste eristamine ei kanna sisulist eesmärki taotluse menetlemise mõttes, vaid on vajalik hilisema statistika tegemiseks selle kohta, millises valdkonnas toetust (enam) kasutati. Lõike 5 kohaselt on toetus mõeldud eeskätt turismiettevõtte tööprotsesside digitaliseerimiseks, milleks on: a. ressursside planeerimine. Ressurssideks võivad olla näiteks töötajad ja nende kompetentsid, ruumid (nt majutustuba, seminari- vm ruum, saun) või teenuse osutamise vahendid ja tööriistad, nt mööbel, jalgrattad, kanuud vmt; samuti materjalid, nende planeerimine, ost ja ladustamine; b. müügipakkumiste koostamine ja edastamine eri müügikanalitesse; c. klientide päringute haldamine ning pakkumuste tegemine ja kinnitamine (sh hinnastamine ja käibejuhtimine); d. klientide andmete ja lepingute haldamine; e. külastajate vastuvõtmine, teenindamine (sh lisateenuste müük ja eri külastajate soovide täitmine, toitlustamine) ja külastajate lahkumine; f. külastaja lahkumise järgsete tegevuste haldamine: i. ruumide koristamine; ii. teenuste osutamise vahendite puhastamine, ettevalmistamine järgmise külastaja vastuvõtmiseks, vahendite transportimine teise kohta; iii. külastaja teenindamiseks kasutatavate ruumide ja vahendite hooldamine, või kavandatud remont / (varu)osade vahetamine; g. turismiteenustega seotud arvete koostamine, esitamine ja nende tasumise kontrollimine; h. külastajate tagasiside küsimine ja analüüsimine; i. tööprotsesside hindamine ja analüüsimine. Ettevõtete tööprotsesside digitaliseerimise tulemusel tekivad nendes tööprotsessides andmed digitaalsel kujul, näiteks klientide andmed, töötajate andmed, finants- ja juhtimisandmed, ressursikasutuse andmed jm, mida on võimalik automaatselt edastada riiklikesse ja kohalike omavalitsuste andmekogudesse, koostööpartneritele, tarneahela teistele osalistele, sihtkohajuhtimisorganisatsioonidele jne. Eelnõu §-s 5 sätestatakse toetuse eesmärk ja väljundnäitajad. Toetuse eesmärk on toetada turismiteenuseid pakkuvate ettevõtete ja organisatsioonide tööprotsesside digitaliseerimist ja automatiseerimist eri tarkvarade ja nende funktsioonide kasutuselevõtmise ning nende omavahelise liidestamise kaudu. Seeläbi võimaldatakse muu hulgas digiriigi lahenduste kasutuselevõttu, näiteks liitumist riiklike registritega ja riigiasutuste andmeedastuskeskkondadega, avaandmete vastuvõttu ja edastamist või e-riigi koodivaramu kasutamist. Toetus võimaldab liituda tarkvaraga, näiteks võtta kasutusele uue PMSi ehk hotellitarkvara (ingl property management software) ja/või liidestada eri tarkvarasid, näiteks ettevõttes olemasolevaid PMSi ja POSi ehk kassasüsteemi tarkvara (ingl point of sale). Sealhulgas saab toetada mõlemat tegevust korraga – nii uue tarkvaraga liitumist kui ka selle samaaegset liidestamist (näiteks ressursihalduse tarkvara juurutamine ning selle liidestamine kassasüsteemi ja raamatupidamise tarkvaraga), et tarkvarad oleksid omavahel integreeritud ja võimaldaksid automaatset andmevahetust. Toetuse andmise tulemusena: 1) paraneb turismiteenuse pakkujate võimekus kasutada digiriigi lahendusi. Ilma tööprotsesse, infot ja külastajateekonda digitaliseerimata on turismiteenuste pakkujate ressursside ja broneeringutevoo igapäevane haldamine käsitsi töö rohke ja ajakulukas. Palju on käsitsi hallatavaid andmeid, sh andmete käsitsi sisestamist ühest andmekogust teise andmekogusse. Seega on tarkvarade laialdane kasutuselevõtt väga oluline, et parandada andmete kogumise, analüüsimise ja edastamise kvaliteeti; 2) suureneb turismiteenuste pakkujate konkurentsivõime, sest teenuste hulk ja kvaliteet ning nende kättesaadavus paranevad. Teenuste pakkumine muutub paindlikumaks – toetuse tulemusena on võimalik pakkuda rohkem erinevaid teenuseid ning tulla rohkem vastu klientide erisoovidele; 3) kasvab turismiteenuste pakkujate tööjõutootlikkus, kuna kaovad dubleerivad ja väärtust mitte lisavad tegevused, ehk siis sama ressurssiga on võimalik käsitleda rohkemate klientide päringuid ning teenindada rohkemaid kliente. Näiteks sama turismiteenus saab olla müügis mitmes online-kanalis korraga või raamatupidaja ei pea enam käsitsi andmeid finantstarkvarasse sisestama, vaid andmed liiguvad integreeritult müügitarkvarast finantstarkvarasse; 4) paraneb turismiteenuste pakkujate tööprotsessides tekkivate andmete kogus ja nende kvaliteet ja andmeanalüüsi võimekus, mille tulemusena tekib võimalus äritegevust põhjalikumalt analüüsida ning sellest tulenevalt paraneb kvaliteetsemate äriotsuste tegemise võimekus; 5) paraneb turismiteenuste pakkujate uudsete digitaalsete tehnoloogiate (nt tehisintellekt) juurutamise võimekus. Eelnõuga panustatakse rakenduskava järgmistesse väljundnäitajatesse (vt tabel 1). Tabel 1. Rakenduskava väljundnäitajad Väljundnäitaja Ühik Algtase Sihttase Andme- Mõõtmis- 2023 2025 2029 allikas sagedus Toetatavad ettevõtjad, sh mikro-, 10 50 väike- ja keskmise ette- suurusega ettevõtjad* võtjate SFOS, üks kord Toetustega arv 0 projekti- projekti toetatavad 10 50 aruanded jooksul ettevõtjad Uued või uuendatud digiteenused, -tooted arv 10 100 ja -protsessid * Sh peetakse eraldi arvestust mikro-, väike-, keskmise suurusega ning suurettevõtjate arvu üle. Väljundnäitajad on kokku lepitud ja Euroopa Komisjonile esitatud poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti” perioodi 2021−2027 näitajate metoodika kirjelduses. Iga projektiga luuakse vähemalt üks uus või uuendatud digiprotsess. Samas on algse metoodikaga võrreldes kavas toetada turismisektorile olulisi, kuid väiksemahulisemaid projekte. See omakorda toob kaasa mõõdikute sihttasemete suurendamise ja metoodika vastava täiendamise. Arvestades toetuse kogueelarvet ning toetuse maksimumsummat, saab rahastada vähemalt 100 projekti ning seega toetatakse ka vähemalt 100 uut või uuendatud digitaliseeritud tööprotsessi (digiprotsessi). Toetuse sihtrühma kuuluvad ka muud juriidilised isikud, mitte ainult ettevõtjad, kuid arvestatakse, et vähemalt pooled toetuse saajad on ettevõtjad, seega on toetatavate ettevõtjate (sh toetustega toetatavate ettevõtjate) arv vähemalt 50. Toetuse andmisel lähtutakse Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtetest ning sihtidest. Nende aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist hinnatakse tasakaalustatud regionaalset arengut ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel järgmiste horisontaalsete näitajatega: 1) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest; 2) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides. Kõik toetuse saajad, kelle tegevuskoht on väljaspool Harjumaad, panustavad sisemajanduse kogutoodangu kasvu, kuna toetust saavate projektide laiem eesmärk on suurendada toetuse saajate müügitulu ja vähendada tööjõukulu (digitaalne andmehaldus vähendab käsitsi tööd). Horisontaalsete näitajatega „soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „ligipääsetavus” seos puudub. Kõik projektid on ühetaolise iseloomuga ning suunatud andmete ja protsesside digitaliseerimisele. Projektide elluviimine ei mõjuta soolist võrdõiguslikkust, võrdset kohtlemist ega ligipääsetavust, sest toetusest ei rahastata lõpptarbijatele mõeldud lahendusi (nt veebilehed, mobiiliäpid, kasutajaliidesed jms). Kõikide projektide puhul rahastatakse ainult tööprotsessidega seotud tarkvarade kasutuselevõttu ning projektide tulemusel ei muutu andmed lõppkasutajatele nähtavaks, vaid luuakse võimalused digitaalsete andmekogumite tekkimiseks. Lõppkasutajatele suunatud tegevusi selle toetusega ei rahastata. Näitajaga „kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides” on seos kaudne. Digitaliseerimine ja automatiseerimine aitavad kaasa ressursitõhususe eelduste loomisele, mis omakorda vähendab positiivselt kasvuhoonegaaside netoheidet. Eelnõu §-s 6 nimetatakse rakendusasutus ja rakendusüksus. Rakendusasutuse ülesandeid täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr Peatükis sätestatakse toetatavad ja mittetoetatavad tegevused, abikõlblikud kulud ja projekti abikõlblikkuse periood ning toetuse piirmäärad, omafinantseeringu määr ja nendega seotud tingimused. Eelnõu §-s 7 nähakse ette määrusega toetatavad ja mittetoetatavad tegevused. Toetust antakse tegevustele, mis aitavad saavutada eelnõu §-s 5 sätestatud eesmärgi ja tulemused. Lõiked 1 ja 2 kohaselt toetatakse liitumist tarkvaradega, mis võimaldavad automatiseerida ja digitaliseerida turismiteenuste pakkumiste protsesse, nagu:  2c8 Modeling Tool (ärijuhtimise süsteemi digitaliseerimine),  Aeroguest (majutusettevõtte klienditeekonna digitaliseerimine),  Alldevice (seadmete hoolduse juhtimise digitaliseerimine),  Apex Web Premium (lisateenuste haldus ja broneerimismootor),  Asana (projektide juhtimise digitaliseerimine),  Begin (tööaja jälgimise digitaliseerimine),  Bidrento (majutusettevõtte haldus ja broneerimismootor),  Bokun (lisateenuste haldus ja broneerimismootor),  Bouk (majutusettevõtte ja lisateenuste haldus ning broneerimismootor),  Cloudbeds (majutusettevõtte haldus ja broneerimismootor),  CompuCash kliendihaldus (klienditeekonna digitaliseerimine),  Compu Access (tööaja jälgimise digitaliseerimine),  CostPocket (ostutšekkide digitaliseerimine),  Dynamics 365 Business Central (ressursihaldustarkvara),  Dynamics 365 Sales (kliendihaldustarkvara),  D-EDGE Connectivity (majutusettevõtte müügikanalite integratsioon),  D-EDGE CRS (majutusettevõtte haldus ja broneerimismootor),  D-EDGE Data Intelligence (majutusettevõtte käibejuhtimise digitaliseerimine),  Directo (müügipakkumised ja -tellimused, ressursid, hinnakujundus, projektiarvestus ja - juhtimine, kliendihaldus ja teenindus),  Eesti Matkaliidu projekt (matkaettevõtete broneerimismootor),  Eesti Spaaliidu projekt (spaa broneerimismootor),  Fareharbor (lisateenuste haldus ja broneerimismootor),  HotelBuddy (majutusettevõtte klienditeekonna digitaliseerimine),  Hotellab (majutusettevõtte käibejuhtimise digitaliseerimine),  Hotellinx (majutusettevõtte haldus),  HotelTime (majutusettevõtte haldus),  Hotsoft (majutusettevõtte haldus),  IDeaS (majutusettevõtte käibejuhtimise digitaliseerimine),  Infor HMS (majutusettevõtte haldus),  Lightspeed Golf (golfiväljakute broneerimismootor, müügipakkumised ja -tellimused, ressursid, hinnakujundus, kliendihaldus ja teenindus),  LoQuiz (tuuride ja ekskursioonide ressursihalduse digitaliseerimine),  Lydian (lisateenuste haldus ja broneerimismootor),  Mapal (teenindava personali suhtluse digitaliseerimine),  Medispa (spaateenuste haldus ja broneerimismootor),  Mews (majutusettevõtte haldus ja broneerimismootor),  Moder (majutusettevõtte ja lisateenuste haldus ning broneerimismootor),  Monotree (teenindava personali suhtluse digitaliseerimine),  Navicup (tuuride ja ekskursioonide ressursihalduse digitaliseerimine),  Oaky (majutusettevõtte klienditeekonna digitaliseerimine),  Oracle Hospitality, Opera Cloud (majutusettevõtte haldus ja broneerimismootor),  Quinyx (tööjõu juhtimise digitaliseerimine),  QlikView (juhtimise andmete integreerimise ja digitaliseerimise platvorm),  Persona (töötajate haldamise digitaliseerimine),  Pipedrive (projektide juhtimise digitaliseerimine),  Pricepoint (majutusettevõtte käibejuhtimise digitaliseerimine),  Priswing (golfiväljakute käibejuhtimise digitaliseerimine),  RSVP (toitlustusettevõtte broneeringute digitaliseerimine),  Safari Portal (reisiplaanide koostamine ja reisipakkumised, kliendisuhtlus),  Salbos (majutusettevõtte haldus ja broneerimismootor),  Salesforce (kliendihaldustarkvara)  SevenRooms (toitlustusettevõtte klientide haldus ja broneerimismootor),  Scoro (kliendihaldus, projektide juhtimise digitaliseerimine),  Siteminder (majutusettevõtte kanalite haldus ja broneerimismootor),  TAC The Assistant Company (klienditeekonna digitaliseerimine),  TNG (spaateenuste haldus ja broneerimismootor),  Touringery (majutusettevõtte ja lisateenuste haldus ja broneerimismootor),  TravelGuider (lisateenuste broneerimismootor),  TravelLine (majutusettevõtte haldus ja broneerimismootor),  Wemply (tööaja jälgimise digitaliseerimine). Kõikide loetletud tarkvarade puhul on oluline arvestada, et toetatakse sisemiste protsesside haldamiseks mõeldud tarkvarade kasutuselevõttu ja liidestamist. Juhul kui mõni tarkvara võimaldab pakkuda ka muid lahendusi (näiteks lõpptarbijast kliendi vaade), siis selle osa kasutuselevõtmiseks tehtud kulu ei ole abikõlblik. Loetelu ei ole toodud näidetega piiratud, taotleja võib valida ka mõne muu turismiteenuse haldamiseks mõeldud tarkvara, mis sobib konkreetse taotleja teenustega ja mille valik on põhjendatud ning kooskõlas toetuse andmise eesmärkidega. Sellisel juhul hindab rakendusüksus (kaasates vajaduse korral vastava eksperdi) taotluses valitud tarkvara sobivust turismiteenuste haldamiseks sobivate tarkvarade loetellu ja sobivuse korral lisab selle vastavasse loetellu. Loetelu on avaldatud rakendusüksuse veebilehel. Toetatakse ka taotleja kasutuses oleva tarkvara lisamoodulite kasutuselevõtmist ja/või lisafunktsioonide arendamist. Samuti antakse toetust liidestamiseks, st turismiteenuste pakkujate kasutuses olevate tarkvarade omavaheliseks liidestamiseks, et andmed oleksid integreeritud. Näiteks võib ressursihaldustarkvara liidestada finantstarkvaraga, personalitarkvaraga vms. Samas peab vähemalt üks liidestatavatest tarkvaradest olema otseselt seotud turismiteenuste osutamise protsessiga. Liidestatav tarkvara loetakse seotuks turismiteenuse osutamise protsessiga, kui see on esitatud ülal toodud loetelus. Kui liidestatavat tarkvara ei ole selles loetelus, siis hindab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (kaasates vajaduse korral vastava eksperdi) taotluses valitud tarkvara sobivust turismiteenuste haldamiseks sobivate tarkvarade loetellu ja sobivuse korral lisab selle vastavasse loetellu. Majutusteenuse osutajal on kohustus esitada Politsei- ja Piirivalveametile ning julgeolekuasutustele majutusteenuse kasutaja andmeid. Võttes kasutusele majutusettevõtte halduse, broneerimise, kliendihalduse ja klienditeekonna digitaliseerimise tarkvarad, paraneb märgatavalt andmekvaliteet ning tekib võimalus vastata automaatselt Politsei- ja Piirivalveameti e-majutusregistri päringutele. E-majutusregister on hiljuti valminud ning eelnõu koostamise ajal tehakse arendustöid koos majutustarkvarade omanikega, et luua ühendused tarkvarade ja e-majutusregistri vahel. Suuremal hulgal digitaalsete majutusandmete olemasolu motiveerib tarkvarade omanikke e-majutusregistriga ühendusi looma. Majutusettevõtjatel on kohustus esitada Statistikaametile majutatute ja ööbimiste arv iga päritoluriigi ja reisi eesmärgi kaupa, samuti kogutakse küsimustikuga andmeid majutuskohtade ja töötajate arvu kohta. Statistikaamet on eelnõu koostamise ajal avaldamas majutusandmete edastamise taksonoomiat ning tegemas koos majutustarkvarade omanikega arendusi, mille tulemusel on majutusasutustel, kes kasutavad majutusettevõtete tarkvarasid, 2025. aastast alates võimalik nende kaudu majutusstatistikat automaatselt Statistikaametile edastada. Kasutades mitmesuguseid ressursihaldus- ja hotellitarkvarasid ning neid omavahel liidestades, on võimalik omada majutusasutuse reaalajas täituvuse infot ning samal ajal reguleerida automaatselt küttesüsteemi ja sealtkaudu optimeerida energiakasutamist ning hallata ja edastada neid andmeid kolmandatele isikutele (näiteks riik või koostööpartner, kes on kestlikkuse aruandluse kohuslane). Kui majutusasutusel on digitaalsed andmed täituvuse, külastajate jm kohta, siis on võimalik ka näiteks prügimajandust optimeerida ja selle kohta kolmandatele isikutele automaatselt andmeid edastada. Võttes kasutusele ärijuhtimise, käibejuhtimise, projektide juhtimise ja ostutšekkide digitaliseerimise tarkvarad, on ettevõtjatel nende kaudu võimalik tekitada hõlpsam ning kvaliteetsem andmevahetus näiteks Maksu- ja Tolliametiga. Kui taotleja teeb liidestuse finantstarkvaraga, peab projekti lõppedes taotlejal vastavalt § 7 lõikele 4 olema võimekus väljastada ja vastu võtta e-arveid. Võttes kasutusele tööaja jälgimise ja tööjõu juhtimise tarkvarad, on ettevõtjatel nende kaudu võimalik tekitada hõlpsam ning kvaliteetsem andmevahetus näiteks Maksu- ja Tolliametiga ning Töötukassaga. Personalihaldustarkvara kasutades on võimalik koguda ka kestlikkuse aruandluse tööjõu jaotise jaoks vajalikke andmeid ning neid ja nende kohta koostatud aruandeid hallata. Võttes kasutusele reisiplaanide koostamise ja reisipakkumiste tegemise tarkvara, on ettevõtjatel nende kaudu võimalik tekitada hõlpsam ning kvaliteetsem andmevahetus näiteks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga (pakettreiside aruandemoodul). Lõige 3 sätestab, et selle määruse alusel ei toetata liitumist MS Office’i ja Google’i rakendustega, turundusplatvormide ja e-posti turunduse platvormidega, veebilehe sisuhaldustarkvaradega, raamatupidamis- ja finantstarkvaradega ega kassasüsteemide tarkvaradega. Lisaks ei toetata selle määruse alusel turundusplatvormide ja e-posti turunduse platvormide liidestamist mõne teise tarkvaraga. Samuti ei toetata olemasoleva tarkvara versiooniuuenduste kasutuselevõttu ega uue tarkvara väljatöötamist ja arendamist. samuti ei toetata turismiteenuste lõpptarbijatele veebilehtede ja mobiilirakenduste loomist ja arendamist, ega ka audiogiidide ja kaardirakenduste loomist, mis on oma iseloomult tootearendus (digitaalsete elamuste pakkumine,) mitte tööprotsessidega seotud ressursihaldus. Lõige 4 sätestab, et kui toetust taotletakse ka turismiteenuse osutamiseks vajaliku tarkvara liidestamiseks raamatupidamis- ja finantstarkvaraga, peab projekti lõppedes taotlejal olema võimekus väljastada ja vastu võtta e-arveid. Määruse §-s 8 kehtestatakse projekti abikõlblikud kulud ja nendega seotud tingimused. Lõikes 1 nähakse ette, et kulud peavad vastama taotluse rahuldamise otsuse tingimustele. Seejuures peavad kulud vastama ühendmääruse § 15 üldtingimustele. Kulu peab olema põhjendatud, tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil, mis peab jääma rakenduskava abikõlblikkuse perioodi ning olema kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. Ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 alusel arvestatakse kulusid kindlasummalise makse alusel, mis tähendab, et toetus makstakse välja, kui taotluse rahuldamise otsuses esitatud tingimused on täidetud ning kuludele eraldi kontrolli ei tehta. Lõikes 2 on loetletud abikõlblikud kulud. Abikõlblik on tarkvaraga liitumiseks või liidestamiseks tehtav ühekordne liitumis- ja juurutamiskulu. Püsikulusid, nt kuutasusid või muu perioodi makseid ei toetata, v.a juhul kui see on ühekordse ja esmase liitumispaketi osa. Abikõlblik on: 1) uue tarkvaralitsentsi ost või ühekordne tarkvaraga liitumise tasu; 2) liitumisega kaasnev juurutamiskulu, sh juurutamise projekti määramine, plaanimine ja juhtimine, muu hulgas: – tehnilise ülesande koostamine, sh tulevikuvaate loomine tööprotsesside kohta (ingl k to-be process), – funktsionaalsete ja mitte-funktsionaalsete nõuete loetelude koostamine, – tarkvara seadistamine vastavalt tehnilisele ülesandele, – töötajate koolitamine, – uue kasutuselevõetava tarkvara liidestamine taotleja poolt juba kasutatava(te) tarkvara(de)ga, – riiklike registrite ja riigiasutuste andmeedastuskeskkondadega ühenduse loomine. Toetatakse sisseostetavat juurutamise teenust, mille eest võib tasuda nii arvega kui ka hankida selle võlaõigusliku lepingu alusel. Ettevõtte töötajate palgakulu ei ole abikõlblik. Käibemaks on abikõlblik, kui taotleja ei saa seda tagasi küsida. Lõige 3 nimetab abikõlbmatud kulud, milleks on taotleja tööjõukulud, kulud riistvara soetamiseks või rentimiseks, jooksvad halduskulud ning tehingud seotud isikute vahel. Seotud isikute kindlaksmääramisel lähtutakse tulumaksuseaduse8 §-st 8, mille põhjal käsitatakse seotud isikutena järgmisi isikuid: 1) abikaasad, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased; 2) ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku9 § 6 tähenduses; 3) juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; 4) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile; 5) juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele; 6) isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; 7) juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud; 8) tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane; 8 RT I, 21.11.2023, 5 9 RT I, 23.12.2022, 34 9) isik on tulumaksuseaduse § 9 nimetatud juriidilise juhtimis- või kontrollorgani liige, juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane. Eelnõu §-s 9 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mil projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevast ning lõppeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. oktoobril 2029. Taotleja ei tohi projektiga seotud tegevustega alustada ega võtta kohustusi nende tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. Lõikes 4 sätestatakse, et projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni kuus kuud, mida saab lõike 5 kohaselt mõjuval põhjusel pikendada kõige rohkem kuue kuu võrra. Arvestades toetuse maksimaalset suurust, ei ole tarkvaradega liitumise ja juurutamise projektid enamasti väga ajamahukad, kuid pikendamise võimalus on antud, pidades silmas ka antud toetuse võimalikku mõju teenuste kättesaadavusele. Projekti pikendamisel peab taotleja saavutama projekti taotluse rahuldamise otsuses nimetatud eesmärgid. Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise korral peab toetuse saaja projekti tegevused ära lõpetama hiljemalt 31. oktoobriks 2029. Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on toetuse saaja esitatud aruande kinnitanud ja aruande alusel toetuse saajale väljamakse teinud. Eelnõu §-s 10 sätestatakse toetuse minimaalne ja maksimaalne summa ning toetuse osakaal projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest. Lõike 1 kohaselt on ühe projekti jaoks taotletava toetuse miinimumsumma 2000 eurot ja maksimumsumma 20 000 eurot. Lõike 2 kohaselt on toetuse osakaal kuni 70% projekti abikõlblikest kuludest, mis tähendab, et taotleja peab 30 % projekti kuludest tasuma ise. Omafinantseeringu nõue on mõistlik, et taotleja kaaluks põhjalikult oma vajadust tarkvara järele pikemas perspektiivis. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele Peatükis määratakse kindlaks nõuded taotlejale ja taotlusele. Eelnõu §-s 11 kehtestatakse nõuded ja kohustused taotlejale. Lisaks eelnõus sätestatule peab taotleja vastama ka ühendmääruse § 3 nõuetele, näiteks ei tohi taotlejal või tema esindajal olla kehtivaid karistusi karistusseadustiku teatud paragrahvide alusel. Vastavalt lõike 1 tingimustele saab toetuse taotlejaks olla Eestis registreeritud juriidiline isik, Eesti kohaliku omavalitsuse üksus, selle asutus ja riigiasutus. Sõltumata taotleja juriidilisest vormist on oluline, et taotleja põhi- või kõrvaltegevus on turismiteenuste pakkumine ja taotlus ise on seotud turismiteenuste pakkumise protsesside efektiivsemaks muutmise ja digiriigi lahendustega liitumise võimekuse tekitamisega. Lõige 2 kehtestab, et taotleja eelmise majandusaasta müügitulu peab olema vähemalt 30 000 eurot. Selline piirang on seatud, et toetust saaksid need turismiteenuse pakkujad, kellel on olemas varasem teenuste pakkumise baastase, mis võimaldab tarkvara kasutuselevõtuga arenguhüpet teha ning olemasolevaid protsesse automatiseerida. Lõike 3 kohaselt peab taotleja olema tähtajaks tagasi maksnud varem saadud avaliku sektori toetuse, mis on tagasi nõutud. Eelnõu §-s 12 sätestatakse nõuded taotlusele. Vastavalt lõikele 1 peab taotlus peab vastama kõikidele määruse tingimustele ja olema esitatud ettenähtud korras ja vormil. Lõike 2 punkti 1 kohaselt esitatakse taotluses taotleja üldandmed: taotleja nimi, registrikood ja Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) tegevusala kood. EMTAKi tegevusala kood ei oma tähtsust toetuse määramise üle otsustamisel – toetust võib saada ka ettevõtja/organisatsioon, kellel on muu põhitegevusala, ent kes osutab kõrvaltegevusena turismiteenuseid. EMTAKi koodi läheb rakendusüksusel vaja andmete riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile esitamisel. Lõike 2 punkti 2 alusel peab taotleja kirjeldama oma tegevust määruses loetletud ühe või mitme turismiteenuse pakkujana. Lisaks peab taotleja sama lõike punkti 3 kohaselt ära märkima, millist teenust ja millises avalikus kanalis ta külastajatele pakub. Selleks tuleb esitada online- kanalite, nt veebilehe, sotsiaalmeediakanali, „Puhka Eestis“ vm andmebaasi link, kus ta oma pakutavat turismiteenust tutvustab ja/või müüb. Taotlus peab lõike 2 punkti 4 kohaselt muu hulgas sisaldama kirjeldust selle kohta, kuidas planeeritavad tegevused panustavad käesolevas määruses nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse. Lõike 2 punkti 6 järgi peab taotleja nimetama tarkvarad, millega liitumiseks või liidestamiseks ta toetust taotleb ning kirjeldama, kuidas ja missugune teenuse osutamise protsess, sh andmevahetus riigiga, seeläbi efektiivsemaks muutub. Taotleja peab lõike 2 punktide 7–9 kohaselt kirjeldama projekti kulusid ning lisama kulude aluseks olevad hinnapakkumised. Iga kuluartikli kohta peab esitama vähemalt ühe hinnapakkumise. Kui ostu abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või sellest suurem, peab taotleja tõendama, et ta on võrrelnud erinevaid pakkumisi. Taotleja esitab vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist juhul, kui nende esitamine on võimalik, näiteks kui on olemas mitu samaväärsete funktsioonidega tarkvara, mille vahel ta saab valida. Juhul kui taotlejal ei ole projekti iseloomust (tarkvaradega liitumine ja liidestamine) lähtudes võimalik saada võrreldavaid hinnapakkumisi, siis peab taotleja eelnevalt analüüsima oma ettevõtte vajadusi, koostama ja esitama nende põhjal tarkvarade funktsioonide võrdleva analüüsi. Vajalike tarkvarade valik on otseses sõltuvuses näiteks taotleja põhi- ja kõrvaltegevusaladest, suurusest, töötajate arvust ja nende oskustest, asukohast, sihtrühmadest, nende harjumustest ja oskustest, ettevõtja andmeedastuskohustustest ning taotlejal või tema koostööpartneril võivad juba varasemast olla kasutusel teatud seadmed ja/või tarkvarad. Seega peab ettevõtja lähtuma tarkvara välja valides oma olukorrast ja sellest, milline tarkvara vastab oma funktsioonide poolest kõige paremini ettevõtja vajadustele ning küsida selle alusel konkreetset hinnapakkumist. Tarkvaradega liitumise ja liidestamise hinnapakkumised tehakse enamasti n-ö rätsepalahendustena iga konkreetse teenusepakkuja jaoks tema spetsiifilistest vajadustest lähtudes ning need ei ole omavahel võrreldavad, kuna pakutavad funktsioonid ei ole identsed. Kui taotlejal on olemas digitaliseerimise teekaart, loetakse see hinnapakkumise valiku põhjenduseks. Lõike 17 kohaselt kinnitab taotleja projekti vastavust „ei kahjusta oluliselt” põhimõttele. „Ei kahjusta oluliselt“ (ingl k do no significant harm ehk lühendatult DNSH) põhimõttega arvestamisel on eesmärk vältida majandustegevusest tuleneva olulise kahju tekkimist keskkonnale tervikuna, võimaldades seeläbi kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist. Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” järgimise juhend taotlejale on rakendusüksuse veebilehel. 4. peatükk Toetuse taotlemine Peatükis määratakse kindlaks, kuidas toetust taotletakse. Eelnõu §-s 13 sätestatakse toetuse taotlemise kord. Lõikes 1 määratakse, et toetust saab taotleda pidevalt, mis on mõistlik korraldus toetusskeemi iseloomu arvestades ehk rahaliselt väiksemahuliste ja lihtsamat tüüpi projektide rahastamiseks. Toetuse saamise eelduseks on taotluse vastavus toetuse andmise tingimustele. Sisuline hindamine ja pingerea koostamine ei ole asjakohased. Taotluste vastuvõtmine lõpetatakse juhul, kui registreeritud taotlustega taotletav rahaline summa, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, saab vähemalt võrdseks meetme tegevuse eelarve vaba jäägiga. Sellisel juhul menetletakse menetluses olevaid taotlusi nende esitamise järjekorras. Lõikes 2 sätestatakse, et rakendusüksus peab enne taotluste vastuvõtmise alustamist taotlusvooru kestuse ja eelarve ning taotletava toetuse minimaalse ja maksimaalse summa rakendusasutusega kooskõlastama. Samuti tuleb ministeeriumiga kooskõlastada taotlusvooru peatamine ja sulgemine. Lõige 3 kirjeldab, et taotlusvooru puudutav vajalik informatsioon, sealhulgas taotlusvooru avamis- ja sulgemiskuupäev ning taotlusvooru eelarve avaldatakse rakendusüksuse veebilehel. Lõige 4 seab piirangu, et üks taotleja võib toetust saada (st talle tehakse väljamakse) üks kord kalendriaasta jooksul. Selline piirang tagab, et toetust saaks ja oma tööprotsesse muudaks digitaalseks võimalikult suur arv teenusepakkujaid, kuid vahendite olemasolu korral oleks võimalik ka juba toetust saanud ettevõtjal veelgi oma tööprotsesse digitaliseerida ja automatiseerida. Kui taotleja katkestab projekti või taotlus jäetakse rahuldamata ning talle toetust välja ei maksta, siis võib ta esitada uue taotluse kohe pärast projekti katkestamist või algse taotluse rahuldamata jätmist. 5. peatükk Taotluse menetlemine 5. peatükk kirjeldab, kuidas toimub taotluse menetlemine ning missugused on rakendusüksuse elluviidavad tegevused ja tähtajad. Peatükis sätestatakse ka taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamise ning taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Eelnõu § 14 lõige 1 näeb ette, et taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva. Vastavalt lõikele 3 on rakendusüksusel põhjendatud juhtudel õigus seda tähtaega pikendada kuni 10 tööpäeva võrra, näiteks taotlejalt selgituste ja lisateabe küsimiseks või täienduste ja muudatuste tegemiseks. Rakendusüksus teavitab taotlejat taotluse menetlemise tähtaja pikendamisest. Eelnõu §-s 15 sätestab, millistel tingimustel on võimalik taotleja ja taotlus nõuetele vastavaks tunnistada, samuti asjaolud, mille esinemisel ei tunnistata taotlust ja taotlejat nõuetele vastavaks. Eelnõu §-s 16 kehtestatakse projektide valikukriteeriumid ja -kord. Vastavalt lõikele 1 lähtutakse projektide valikul seirekomisjonis kinnitatud 2021.–2027. aasta rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Määratud kriteeriumid on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagavad, et valitud tegevused arvestavad määruse nr 2021/106010 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, millega:  võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat;11  võetakse arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõudeid, sealhulgas artiklis 9 esitatud nõudeid ligipääsetavusele;  võetakse arvesse ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist ning sooküsimuste lõimimist;  tagatakse diskrimineerimise vältimine ja ligipääsetavus;  toetatakse kestliku arengu edendamise eesmärke;  tagatakse vastavus Euroopa Liidu keskkonnaalastele õigusaktidele;  rakendatakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“. Taotlused peavad olema kooskõlas järgmiste valikukriteeriumitega: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele; 2) projekti põhjendatus; 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk. 159–706). 11 Euroopa Liidu põhiõiguste harta 3) projekti kuluefektiivsus; 4) toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia; 5) projekti kooskõla riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega, juhul kui projektil on tuvastatud seos eelnõu § 5 lõikes 3 esitatud näitajaga. Projekti kooskõla riigi pikaajalise arengustrateegiaga arvestatakse eelkõige näitaja „väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest” alusel. Kõik toetuse saajad, kelle tegevuskoht (sh arvestatakse reaalset turismiteenuste pakkumise asukohta, mitte taotleja juriidilist aadressi) on väljaspool Harjumaad, panustavad sisemajanduse kogutoodangu kasvu, kuna toetust saavate projektide laiem (kaudne) eesmärk on suurendada toetuse saajate müügitulu ja vähendada tööjõukulu (digitaalne andmehaldus vähendab käsitsi tööd). Näitajaga „kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“ on seos kaudne. Digitaliseerimine ja automatiseerimine võimaldavad rakendada ressursisäästu ning seeläbi mõjutada kasvuhoonegaaside netoheidet. Toetatavate ettevõtjate ja projektide suurust arvestades on mõju siiski tagasihoidlik. Rakendusüksus teeb kõikide taotluste vastavuskontrolli, mille käigus kontrollitakse taotluse kooskõla kõikide määruse nõuetega. Lähtudes valikukriteeriumi täitmisest antakse kriteeriumile positiivne või negatiivne hinnang. Vastavalt lõikele 3 peab projekt rahastuse saamiseks vastama kõigile viiele valikukriteeriumile. Juhul kui projekt ei vasta mõnele esitatud valikukriteeriumile, jäetakse taotlus rahuldamata. Näiteks, kui projekti elluviimisega seotud kulud ei ole põhjendatud, antakse projektile projekti kuluefektiivsuse valikukriteeriumis negatiivne hinnang. Toetust ei taotleta vooru kaupa, vaid pidevalt ja taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. Projekte ei seata pingeritta. Kõik projektid, mis vastavad kõigile kriteeriumitele, hinnatakse vastavaks ja saavad rahastuse. Rakendusüksusel on õigus kaasata taotluse hindamiseks üksusesiseseid ja -väliseid eksperte, kellele esitatavad nõuded on sätestatud lõikes 4. Eelnõu §-s 17 sätestatakse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Rakendusüksus saab rahuldada taotluse taotletud ulatuses, rahuldada taotluse osaliselt või jätta taotlus rahuldamata. Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele ning taotluses kirjeldatud projekt vastab kõikidele § 16 lõike 1 kriteeriumitele. Lõike 2 punktis 3 on sätestatud, et taotluste rahuldamata jätmise otsused tehakse ka eelarve lõppemisel. Lõikes 3 on kirjeldatud, mida märgitakse ja täpsustatakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuses. Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning toetuse tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule projekti elluviimise tingimused ning aruannete esitamise tähtajad ja kord. Eelnõu § 18 kirjeldab, millistel juhtudel ja tingimustel võib taotluse osaliselt rahuldada. Lõike 1 punkti 3 kohaselt peab taotleja taotluse osalise rahuldamise korral andma nõusoleku toetussumma või projekti muutmiseks. Juhul kui taotleja ei nõustu taotluse osalise rahuldamisega, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja kord. Eelnõu §-s 19 määratakse kindlaks taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord. Toetuse saaja saab vastavalt taotleda taotluse rahuldamise otsuse muutmist vaid juhul, kui ta soovib muuta projekti abikõlblikkuse perioodi vastavalt kooskõlas § 9 lõike 5 tingimustega. See piirang lähtub sellest, et toetust makstakse kindlasummalise maksena. Kindlasummalise makse puhul saab muuta üksnes abikõlblikkuse perioodi, sest selline kulude arvestamise ja hüvitamise viis põhineb tulemuste saavutamise kokkuleppel ning seda ei saa projekti elluviimise kestel muuta. Võimalus muuta projekti elluviimise aega ei lähe vastuollu kindlasummalise makse rakendamise olemusega, sest tegevuse ja tulemuse sisu sellest ei muutu. Lõige 1 sätestab, et taotluse rahuldamise otsust võib muuta nii rakendusüksuse kui ka taotleja algatusel. Rakendusüksus taotleja esitatud muutmistaotluse asjakohasust ja vajalikkust ning lõike 2 kohaselt võib rakendusüksus muutmistaotluse rahuldamisest ka keelduda, kui see ei ole asjakohane ja vajalik või kui soovitav muudatus ei aita kaasa oodatavate tulemuste saavutamisele või tingib selle, et projekti tegevusi ei lõpetata abikõlblikkuse perioodil. Lõige 3 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise tähtajad ja muudatuste tegemise võimaliku perioodi. Kui taotluse rahuldamise otsust ei ole võimalik muuta, võib rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse § 20 lõike 1 kohaselt osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada. Lõike 4 kohaselt saab taotluse rahuldamise otsust muuta ka tagasiulatuvalt. Ka sellisel juhul hinnatakse, kas taotluse rahuldamise otsuse muutmine aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele, on põhjendatud ja kooskõlas riigiabi reeglitega. Eelnõu §-s 20 kirjeldatakse asjaolusid, mispuhul rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks. See võib toimuda vastavalt ühendmäärusele või selles määruses nimetatud juhtudel ja tingimustel nii sihtasutuse kui ka taotleja initsiatiivil. Lõige 2 sätestab, et taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral tuleb toetuse saajal toetus täielikult tagastada. Toetus tuleb täielikult tagastada muu hulgas juhul, kui selgub, et taotleja ei ole projekti nõuetekohaselt ellu viinud või ta ei saa seda teha. 7. peatükk Aruannete esitamine Määruse 7. peatükis nähakse ette, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine. Eelnõu §-s 21 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja kord. Lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja e-toetuse keskkonna kaudu ainult ühe aruande. Kuna tegemist on lihtsate ja lühikeste projektidega, on nii toetuse saaja kui ka toetuse andja halduskoormust arvestades mõistlik, et toetuse saaja esitab aruande vaid üks kord, projekti lõppedes. Lõike 3 kohaselt sisaldab aruanne projekti peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti väljundite ja tulemuste saavutamise kohta, hinnangut projekti ja selle elluviimise tulemuslikkuse kohta ning strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse panustamise kirjeldust. Lõige 4 sätestab, et toetuse saaja peab koos aruandega esitama rakendusüksusele tarkvaraga liitumist ja liidestamist tõendava töö üleandmise-vastuvõtmise akti. Toetuse andmisel rakendatakse lihtsustatud kuluhüvitusviisina kindlasummalist makset, mis tähendab, et toetus makstakse välja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemuse saavutamise alusel. Kuna seetõttu tegelikke kuludokumente (arve ja maksekorraldus) ei kontrollita, siis töö üleandmise- ja vastuvõtmise akt võimaldab rakendusüksusel kontrollida, kas toetuse saaja on projekti eesmärgid täitnud ja otsuse kohase tulemuse saavutanud. Lõigetes 6 ja 7 sätestatakse, et rakendusüksus peab aruande kinnitama 20 tööpäeva jooksul alates aruande esitamisest. Kui aruannet on vaja täiendada, annab rakendusüksus selleks eraldi tähtaja. 8. peatükk Toetuse maksmise tingimused Eelnõu §-s 22 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Lõike 1 kohaselt makstakse toetus välja ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel kindlasummalise maksena. Kindlasummaline makse on ühekordne makse, mille suurus on määratud kulude hüvitamise otsuses ning selle väljamaksmise eeldus on tegevuse eesmärkide ja tulemuste täielik saavutamine. Kui toetus makstakse toetuse saajale kindlasummalise maksena, siis ei esita toetuse saaja kuludokumente, vaid toetus makstakse välja pärast kokkulepitud tulemuse rakendusüksusele esitamist ja selle rakendusüksusepoolset heakskiitmist. Kindlasummaline makse on suunatud eelkõige tulemuslikkuse rahastamisele – kokkulepet ei tehta mitte tegevuse, vaid tulemuse tasandil. Kulu loetakse tekkinuks, kui kokkulepitud tulemus on täielikult saavutatud. Seda, kui palju tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused tegelikult maksma läksid, kulu hüvitamisel enam ei vaadata. Kindlasummalise makse suuruse määrab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuses vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 53 lõike 3 punktile c ja ühendmääruse § 20 lõike 1 punktile 1. Kui tulemused saavutatakse osaliselt, siis rakendusüksus toetust välja ei maksa. Lõige 3 kirjeldab olukordi, millal rakendusüksus võib teha finantskorrektsiooni otsuse ja keelduda toetuse maksmisest. 9. peatükk Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja kohustusi ja õigusi ning rakendusüksuse kohustusi ja õigusi. Eelnõu §-s 23 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused. Kooskõlas lõikega 1 on toetuse saajal õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud toetuse kasutamise ja toetuse saaja kohustustega. Rakendusüksus töötab välja peamiste toetuse taotlemiseks vajalike dokumentide vormid. Lõige 2 sätestab toetuse saaja kohustused lisaks ühendmääruses sätestatule, milleks on muu hulgas projektiga seonduva dokumentatsiooni säilitamine, toetuse kasutamise aruande ja muu projekti elluviimise seisukohalt olulise teabe esitamine. Eelnõu §-s 24 sätestatakse rakendusüksuse õigused ja kohustused. Lõike 1 kohaselt on rakendusüksusel õigus kontrollida projekti üle järelevalve tegemise käigus toetuse kasutamise tingimuste täitmist, projekti elluviimist ja omafinantseeringu kasutamist, sealhulgas viibida toetuse saaja ruumides ning territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale. Vajaduse korral võib rakendusüksus nõuda lisaandmete esitamist. Rakendusüksusel on õigus lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub ÜSS2021_2027, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust. Rakendusüksusel on lõike 2 kohaselt ka hulk mitmesuguseid kohustusi. Näiteks on ta kohustatud koostama asjakohased juhendid, vormid, töökorrad ja tegema need taotlejale ja toetuse saajale kättesaadavaks; avaldama avalikku infot toetuse kasutamise kohta ning kaitsma taotlejate ja toetuse saajate konfidentsiaalset infot; kontrollima projektide elluviimist ja seirama pidevalt toetuse rahalisi jääke; koguma ja esitama rakendusasutusele ülevaateid toetusmeetme rakendamise seisust ning osalema mõjuanalüüsi tegemisel; menetlema toetuse kasutamise aruandeid, sealhulgas läbi vaatama toetuse saaja koostatud projektiaruanded. Samuti peab rakendusüksus kandma info vähese tähtsusega abi andmise kohta riigiabi registrisse ja säilitama riigiabi andmisega seotud andmed kümme aastat alates viimasest taotluse rahuldamise otsusest. 10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided Peatükis sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise alused. Eelnõu § 25 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus ja nõutakse toetus tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 34–38. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud abikõlbmatu kulu katteks või esineb toetuse tagasinõudmise muu alus. Toetuse tagasinõudmise otsus on haldusmenetluse seaduse tähenduses haldusakt. Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse ühendmäärusele vastavalt kaalutlusõiguse alusel, kui toetuse saaja on rikkunud oma kohustust toetuse saajana või jätnud täitmata nõude, mis on mõjutanud või võib mõjutada kulude abikõlblikkust. Siin peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda või ei täida kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasneva kahju suurust ei ole võimalik üheselt võlaõigusseaduse tähenduses tuvastada. Näiteks on kahjustatud raha säästliku kasutamise põhimõtet. Lõikes 1 on nimetatud toetuse tagasinõudmise alusena toetuse saaja suhtes algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus. Kui toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, ei anna see fakt üksi veel iseenesest alust teha otsus toetus tagasi nõuda, kuid ajendab rakendusüksust hindama, kas toetatav käimasoleva projekti tegevus jääb sealjuures pooleli, kas see mõjutab projekti elluviimiseks vajalikku finantssuutlikkust (sh vajalikku haldus- ja toimimissuutlikkust) või kas projekt viiakse lõpuni ja eesmärgid saavutatakse. Lõike 2 kohaselt tuleb toetus tagastada 60 kalendripäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest koostoimes HMSi § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse. Dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on HMSi § 27 lõike 2 punktide 3 ja 4 kohaselt kätte toimetatud, kui see on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressile või avalik-õigusliku juriidilise isiku äriregistrisse kantud või nimetatud isiku avaldatud elektronposti aadressile. Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks on kogu toetus tühistada, tunnistatakse toetuse tagasinõudmise otsus kehtetuks. Seda ka seetõttu, et kui määratud toetust toetuse tagasinõudmise otsuse tõttu kasutada ei saa, lõpevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel ka toetuse saaja muud kohustused, näiteks kohustus viia toetatavad tegevused lõpuni. Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid selgitada ehk ta ära kuulata. Nii ärakuulamise käigus kui ka kümne tööpäeva jooksul alates toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisest võib toetuse saaja esitada taotluse tagasimakse ajatamiseks. Toetuse tagasimakse ajatamise tingimusi reguleerivad eelnõu § 25 lõiked 3–6. Eelnõu § 26 sätestab vaide esitamise ja menetlemise korra. 3. Eelnõu vastavus ELi õigusele Eelnõu aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Eelnõu on kooskõlas järgmiste ÜSS2021_2027 aluseks olevate Euroopa Liidu määrustega: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706, parandatud ELT L 450, 16.12.2021, lk 160 ja ELT L 241, 19.09.2022, lk 16); 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93, parandatud ELT L 13, 20.01.2022, lk 74). Eelnõu vastab Euroopa Komisjoni määrusele (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes, ja on sellega kooskõlas. 4. Määruse mõjud Määrusel on otsene positiivne mõju Eesti majandusele. Lähtudes eelnevast ja joonisel 1 esitatud ELi riikide ettevõtjate digitaliseerituse ja lisandväärtuse suhtest, on määrusel otsene mõju majandusele. Turismiteenuse pakkujate suurem digitaliseeritus aitab suurendada teenitavat tulu, maksta töötajatele kõrgemat palka, osaleda rahvusvahelistes väärtus- ja tarneahelates. See omakorda suurendab riigi maksutulu, millega kaasneb Eesti elanike üldise heaolu kasv ja paremad riigi teenused oma kodanikele ja ettevõtjatele. Toetusega rahastatavate projektide tegevuste tulemusel paraneb Eesti turismiteenuste pakkujate võimekus pakkuda oma teenuseid kiiremini, efektiivsemalt ja suuremale hulgale klientidele. Paraneb võimekus luua uusi ja paremaid (sh näiteks veebibroneerimise võimalused) teenuseid, sh nišiteenuseid, ja pakkuda neid sihistatult huvitatud klientidele. Toetuse tulemusena suureneb teenusepakkujate ressursiefektiivsus ja lisandväärtus. Kasutusele võetud tarkvarad võimaldavad automatiseerida tööprotsesse, mille tulemusel väheneb vajadus lihtsamate standardsete töölõikude täitmise ja väiksema lisandväärtusega tööjõu järele ning turismisektoril on võimalik pakkuda suurema lisandväärtusega ja kõrgema palgaga töökohti. Tõuseb sektori maine nii klientide, koostööpartnerite, töötajate kui ka avalikkuse silmis. Toetuse andmine võimaldab parandada külastajateekonda, suurendada info kättesaadavust teenuste kohta, vähendada teenuse osutamise ooteaega nii riigisisestele kui ka välisriikide klientidele, mis aitab kaasa turismisektori müügitulu ja ekspordivõimekuse kasvule. Väikese lisandväärtusega ja madala palgaga töökohad saab asendada hea kvalifikatsiooni, suurema lisandväärtuse ja kõrgema töötasuga töökohtadega. Seega aitab toetus kaasa riigieelarve tasakaalule nii suurema tööjõu- kui ka tulumaksu laekumise näol ning suurendab Eesti eksporditulu. Toetuse tulemusel on turismisektoril, aga ka riigil olemas paremad andmed nii äri- kui ka poliitikat kujundavate otsuste tegemiseks. Kaudselt suurendatakse toetuse abil turismisektori tehnoloogilist võimekust tervikuna ja antakse hoogu uute digitaalsete tehnoloogiate, sh tehisintellekti juurutamiseks. Määrusel on kaudne positiivne mõju keskkonnahoiule ja ligipääsetavusele. Tööprotsesse digitaliseerides ja automatiseerides säästavad turismiteenuse pakkujad nii enda kui ka keskkonna ressursse ning suureneb teenuste kättesaadavus nii digitaalselt kui ka füüsiliselt, sealhulgas ka eristuvate ja erivajadustega inimestele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõuga kavandatava Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest eraldatava toetuse eelarve on 2 000 000 eurot. Kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse saajad. Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid. Määruse rakendamiseks vajalikud tegevused viib ellu rakendusüksus. Toetuse rakendamisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest. Meetme 21.1.2.2 eelarve ELi toetuse osa on 20 000 000 eurot, millest käesoleva määruse alusel toetatavate tegevuste toetuste eelarve on 2 000 000 eurot. Samast meetmest rakendatakse ka ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetust 5 000 000 euro ulatuses. Toetuste eelarve ülejäänud 13 000 000 euro jagamisel eri tegevuste tarbeks lähtutakse rakenduskavas kokkulepitud eesmärkidest ja tegevustest. Juhul kui määruse ja teiste toetusmeetmete rakendamisel selgub, et turismiteenuse pakkujate digitaliseerituse suurendamiseks on vaja rohkem investeerida tarkvarade kasutuselevõttu, siis on põhjendatud ka käesoleva määruse alusel makstavate toetuste eelarve suurendamine, kasutades selleks meetme 21.1.2.2 eelarve veel kasutamata jääki. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ning Riigi Tugiteenuste Keskusele. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning teadmiseks turismi erialaliitudele ja regionaalsetele turismisihtkohtade juhtimise organisatsioonidele. Lisad Lisa 1. Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSMi artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs Lisa 2. Põhiõiguste harta ja PIKi arvestamise kontroll-leht (eraldi fail) Lisa 3. Riskihindamise tabel (eraldi fail) Lisa 1 Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSMi artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs „Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted  Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine) Eelnõu tasemel seos puudub. Toetus on suunatud turismisektori tarkvarade kasutuselevõtmisele (sisemiste protsesside digitaliseerimisele) ning ei mõjuta otseselt ei teenuste tarbimist ega töötajate valiku tingimusi. Kaudselt võib leida positiivse seose võrdsete võimaluste loomisega noortele paremate töökohtade loomise kaudu. Turismisektoris töötab teiste sektoritega võrreldes suhteliselt rohkem noori (kusjuures paljudele noortele on see sektor esimene tööandja). Majutuse, toitlustuse ja turismi (MTT) põhikutsealadel hõivatute keskmine vanus on tööjõu keskmisest vanusest madalam. Alla 40-aastaseid on valdkonnas üle poole (54%), samal ajal kui tööjõus keskmiselt on neid 44%. Oluliselt rohkem on valdkonnas noori, kuni 30-aastaseid töötajaid – kui kogu tööjõu seas keskmiselt 20%, siis MTT-s 35%.12 Samal ajal on sektori töötasud aga madalamad kui paljudes teistes valdkondades. Sektori digitaliseerimise ja automatiseerimisega on võimalik suurendada lisandväärtust ning töötajate tasu. Seega võivad eelnõu alusel toetatud projektid kaudselt panustada eri ühiskonnarühmade võimalustesse osaleda tööelus ja elukestvas õppes Eesti majandus on ning tegeleda ettevõtlusega. uuendusmeelne ja teaduspõhine Kuna projektide käigus kasutusele võetavad digilahendused on vaikimisi suunatud teenuste kõigile reaalajas kättesaadavaks tegemisele, siis kaudselt kaasneb sellega positiivne mõju teenuste kõigile ühiskonnagruppidele parema kättesaadavuse näol. Tuleb siiski silmas pidada, et see toetus on mõeldud teenusepakkujate sisemiste protsesside digitaliseerimiseks, mitte lõppkasujatele (turistid) teenuste kättesaadavaks tegemiseks. Seega seos võrdsete võimaluste loomisega on kaudne – see toetus loob võimaluse tegeleda teenuste kättesaadavuse parandamisega mõnes järgmises arendusetapis. Sooline võrdõiguslikkus Eelnõu tasemel seos puudub. Toetus on suunatud turismisektori tarkvarade kasutuselevõtmisele (sisemiste protsesside digitaliseerimisele) ning ei mõjuta otseselt ei teenuste tarbimist ega töötajate valiku tingimusi. Kaudselt võib leida positiivse seose naissoost töötajatele paremate töökohtade loomise kaudu. Turismisektoris töötab teiste sektoritega võrreldes suhteliselt rohkem naisi.13 Samal ajal on sektori töötasud aga madalamad kui paljudes teistes valdkondades. Sektori digitaliseerimise ja automatiseerimisega on võimalik suurendada lisandväärtust ja tõsta töötajate tasusid ning seeläbi kaudselt vähendada palgalõhet. Ligipääsetavus 12 Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: majutus, toitlustus ja turism. OSKA, 2018. 13 Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: majutus, toitlustus ja turism. OSKA, 2018.  Eelnõu tasemel seos puudub. Toetus on suunatud turismisektori tarkvarade kasutuselevõtmisele. Tarkvaradele ei ole kehtestatud ligipääsetavuse nõudeid ja standardeid. Toetuse abil ei rahastata lõppkasusaajatele mõeldud lahendusi (veebilehed, mobiiliäpid jmt) ega ligipääsetavuse seaduses loetletud teenuste loomist, seega ei mõjuta tarkvarade kasutuselevõtt teenustele ligipääsetavust. Kaudselt võib leida positiivse seose ligipääsetavuse edendamisega osade tööülesannete laadi muutumise kaudu. Digitaliseerimise ja automatiseerimise abil muudetakse muu hulgas taotleja füüsilist pingutust nõudvad tööülesanded, paberil antavad töökäsud jne sellisteks, mida juhitakse arvuti ja tehnoloogiatega, mille tulemusel võib turismisektoris töötamine muutuda huvipakkuvaks ja ligipääsetavamaks teistsuguste ootuste ja vajadustega töötajatele. Kuna projektide käigus kasutusele võetavad tarkvarad on vaikimisi suunatud teenuste kõigile reaalajas kättesaadavaks tegemisele, siis kaasneb projektidega kaudselt ka positiivne mõju teenuste parema kättesaadavuse näol kõigile ühiskonnagruppidele, ka eri- ja eristuvate vajadustega inimestele. Tuleb siiski silmas pidada, et see toetus on mõeldud teenusepakkujate sisemiste protsesside digitaliseerimiseks, mitte lõppkasujatele (turistid) teenuste kättesaadavaks tegemiseks. Seega on seos ligipääsetavuse tagamisega kaudne – see toetus loob võimaluse tegeleda teenuste kättesaadavuse parandamisega mõnes järgmises arendusetapis. Regionaalne tasakaalustatus Eelnõu tasemel on otsene seos. Sarnast toetust on antud seni riigieelarvelistest vahenditest ning toetust on saanud või on otsuse ootel 68 projekti (31.07.2024. a seisuga). Neist 38 ehk üle poole toetuse saajatest tegutseb väljaspool Harjumaad. Eelduste kohaselt rakendub sarnane toetuste jaotus ka struktuurivahenditest rahastatava toetuse puhul, kuna turismisektor on paljude teiste tegevusaladega võrreldes regionaalselt tasakaalustatum. Turismisektor on oluline tööandja paljudes maapiirkondades. Keskmisest suurema majutus- ja toitlustussektori töötajate osakaaluga on Lääne- ja Lõuna-Eesti ning Harjumaa ja Lääne-Virumaa, mis on turistide seas populaarsed piirkonnad ja kus asub suhteliselt rohkem majutus- ja toitlustusasutusi.14 Noorte ootuste tõttu tööle on eriti raske leida töötajaid maapiirkondade ettevõtetesse. Digitaliseerimine ja automatiseerimine aitavad muuta töö noortele atraktiivsemaks ning seeläbi tuua rohkem noori suurematest keskustest väljapoole. Paljudele noortele ja peredele on elukoha valikut tehes olulised just kodukohas kättesaadavad vaba aja teenused – toitlustusasutuste ja atraktsioonide olemasolu. Digitaliseerimine ja automatiseerimine 14 Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: majutus, toitlustus ja turism. OSKA, 2018. aitavad pakkuda rohkem ja paremaid teenuseid ka kohalikele, sh maapiirkondade elanikele, elavdada piirkonna elu ja muuta selle atraktiivsemaks. Piirkondlike projektide rahastamise eeldus on piirkondades tehtav teavitus- ja nõustamistöö, mida teevad nii rakendusasutus, rakendusüksus kui ka organisatsioonid, kes edendavad piirkondlikku ettevõtlust. Seega on turismisihtkoha juhtimise organisatsioonide, maakondlike arenduskeskuste ja muude maakondlike ettevõtlusorganisatsioonide tähtsus just oma piirkonna ettevõtjatele toetuse saamisel suur. Eeldus: rakendusüksuse ja regionaalsete turismisihtkoha juhtimise organisatsioonide tööjaotuse kokkuleppimine, mis toimub enne eelnõu rakendamist. Tööjaotuse kokkuleppimisel räägitakse muu hulgas läbi, milliseid koolitus- ja infovahetustegevusi tuleb teha maakondlikel arendusorganisatsioonidel, et nende piirkonna ettevõtjad oleksid toetusest teadlikud ja saaksid seda taotleda. Keskkond/kliima Eelnõu tasemel on kaudne seos. Toetusel on kaudne positiivne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Toetuse tulemusena suureneb teenusepakkujate ressursiefektiivsus. Tööprotsesse digitaliseerides ja automatiseerides säästavad turismiteenuse pakkujad nii enda kui ka keskkonna ressursse. Taotlejate eeldatavat suurust ja toetuse suurust arvestades jääb määruse positiivne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel siiski pigem tagasihoidlikuks.  EELNÕU 10.09.2024 MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTRI MÄÄRUS Turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi rakenduskava) meetme 21.1.2.2 „Digiriik” (edaspidi meede) sekkumise 21.1.2.21 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt erasektoris“ alategevuse „Turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetus“ elluviimiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist. (2) Määrust kohaldatakse tegevustele, mis ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. (3) Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teave ja dokumendid esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna kaudu. Kui selles keskkonnas ei ole vastavat liiki dokumendi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. (4) Määruses ette nähtud toetuse andmisele ja kasutamisele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses sätestatud erisustega. § 2. Toetuse andmise seos strateegiliste arengudokumentidega (1) Määruse alusel toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu otsusega heaks kiidetud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ saavutamisele. (2) Määrusega panustatakse riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Infoühiskond“ ja riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud digiühiskonna programmi meetme „Digiriik“ tegevuste „Digiriigi arenguhüpped“ ja „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ tulemuste saavutamisse. (3) Määrus on suunatud Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja  2 Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punktide 1 ja 3 alusel kinnitatud Eesti turismistrateegia 2022–2025 visiooni ja eesmärgi elluviimisele, panustades eelkõige turismistrateegia toote- ja sihtkohaarenduse valdkonna tegevussuunda „Digi-, innovatsiooni- ja rohepööre”. § 3. Riigiabi (1) Toetus on vähese tähtsusega abi, mille andmisel kohaldatakse Euroopa Komisjoni määrust (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023, edaspidi VTA määrus), ja konkurentsiseaduse § 33. (2) Toetust ei anta: 1) ettevõtjale, kes on jätnud talle Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud abi tagasimaksmise korralduse täitmata; 2) VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. (3) VTA määruse kohaselt antud abi ei tohi ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud piirmäära. (4) Toetuse andmisel võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. § 4. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) tarkvara on protseduuride ja sellega seotud dokumentatsiooni ning andmete kogum; 2) tarkvara liidestamine on kasutatavate tarkvarade vahel ühenduste loomine, et integreerida nendes olevad andmed; 3) tarkvaraga liitumine on tarkvara kasutuselevõtmine või kasutatava tarkvara juurde lisamoodulite kasutuselevõtmine; 4) turismiteenuse pakkuja on § 11 lõikes 1 sätestatud juriidiline isik või asutus, kes pakub vähemalt majutusteenust, toitlustusteenust, spaa- ja taastusraviteenust, konverentsi- ja sündmuskorraldusteenust, reisiettevõtja teenust, giiditeenust, aktiivse puhkuse ja loodusturismiteenust, muuseumiteenust või atraktsiooni- või teemapargi teenust; 5) turismiteenuse pakkuja tööprotsessid on ressursside haldamine ja planeerimine, müügipakkumuste koostamine ja edastamine müügikanalitesse, klientide päringute haldamine ning pakkumuste tegemine ja kinnitamine, klientide lepingute haldamine, klientide vastuvõtmine ja teenindamine, klientide lahkumise ja sellele järgnevate tegevuste korraldamine, ruumide ja välialade hooldamine, koristamine ja uuendamine, turismiteenuse osutamise vahendite ettevalmistamine, transportimine ja hoiustamine, turismiteenusega seotud arvete koostamine, esitamine ja tasumise kontrollimine, kliendiandmete haldamine ja analüüsimine, klientide tagasiside kogumine ja analüüsimine ning eelnimetatud tööprotsesside hindamine ja analüüsimine. § 5. Toetuse andmise eesmärk ja väljundnäitajad (1) Toetuse eesmärk on võimestada digiriigi lahendusi ja võimalusi, toetades turismiteenuseid pakkuvaid ettevõtjaid ja organisatsioone tööprotsesside digitaliseerimisel ja automatiseerimisel tarkvara kasutuselevõtmise ja tarkvara liidestamise kaudu ning seeläbi võimaldada neil digiriigi lahendustega liidestada ning digiriigis loodud avaandmeid ja olemasolevaid koode kasutada.  3 (2) Toetusega panustatakse järgmiste väljundnäitajate saavutamisse: 1) toetatavad ettevõtjad; 2) toetustega toetatavad ettevõtjad; 3) uued või uuendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid. (3) Strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel järgmiste horisontaalsete näitajatega: 1) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest; 2) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides. § 6. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 7. Toetatavad ja mittetoetatavad tegevused (1) Toetatakse turismiteenuse pakkuja tööprotsesside digitaliseerimist või automatiseerimist ühe või mitme tarkvaraga liitumise või turismiteenuse pakkuja kasutatavate tarkvarade liidestamise abil. (2) Tarkvarade liidestamisel peab vähemalt üks liidestatavatest tarkvaradest olema otseselt seotud turismiteenuse osutamisega. (3) Ei toetata järgmist tegevust: 1) liitumine MS Office’i ja Google’i rakendustega, turundusplatvormidega, e-posti turunduse ja e- kaubanduse platvormidega, veebilehe sisuhaldustarkvaraga, raamatupidamis- ja finantstarkvaraga, kassasüsteemide tarkvaraga; 2) liidestamine turundusplatvormide, e-posti turunduse ja e-kaubanduse platvormidega; 3) turismiteenuste lõpptarbijatele veebilehtede ja mobiilirakenduste loomine; 4) audiogiidide ja kaardirakenduste loomine; 5) uue tarkvara arendamine; 6) kasutusel oleva tarkvara versiooniuuenduste tegemine. (4) Kui toetust taotletakse raamatupidamis- ja finantstarkvara liidestamiseks, peab taotlejal projekti lõppedes olema võimekus väljastada ja vastu võtta e-arveid. E-arve on masintöödeldav arve, mis luuakse, edastatakse, kinnitatakse ja kirjendatakse ning mida säilitatakse elektroonilises keskkonnas. § 8. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikud on kulud, mis vastavad taotluse rahuldamise otsusele ning on vajalikud, et viia ellu toetatavad tegevused ja saavutada väljundnäitajad. (2) Abikõlblikud on järgmised kulud:  4 1) ühekordne tarkvaralitsentsi või tarkvaraga liitumise tasu; 2) tarkvaraga liitumisega kaasnev juurutamiskulu; 3) tarkvarade omavahelise liidestamisega kaasnev juurutamiskulu; 4) käibemaks, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi. (3) Abikõlbmatud kulud on lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele järgmised kulud: 1) toetuse saaja töötajate töötasu ja lähetuskulu ning nendega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed; 2) riistvara soetamise ja rentimise kulu; 3) halduskulu; 4) kulu, mis tuleneb tehingust, mis on tehtud isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 kohaselt seotud isikud; 5) kulu, mis on tehtud enne rakendusüksusele taotluse esitamist. § 9. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. oktoobril 2029. (3) Taotleja ei tohi võtta kohustusi toetatavate tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. (4) Projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni kuus kuud. (5) Toetuse saaja võib mõjuval põhjusel taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kõige rohkem kuue kuu võrra, ületades lõikes 4 sätestatud tähtaega, tingimusel et saavutatav tulemus seondub endiselt toetuse eesmärgiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. oktoobril 2029. (6) Projekt lõppeb, kui projekti väljundnäitajad ja tulemused on saavutatud ning rakendusüksus on aruande heaks kiitnud ja teinud toetuse saajale väljamakse. § 10. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) Toetuse miinimumsumma on 2000 eurot ja maksimumsumma 20 000 eurot ühe projekti kohta. (2) Toetuse maksimaalne osakaal on 70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. (3) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata. (4) Omafinantseeringuna ei käsitata riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonide või fondide või muust välisvahendist antud tagastamatuid toetusi. 3. peatükk Nõuded taotlejale ning taotlusele  5 § 11. Nõuded taotlejale (1) Toetuse taotlejaks võib olla § 4 punktis 4 loetletud turismiteenuseid osutav Eestis registreeritud juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse üksus, selle asutus ja riigiasutus. (2) Taotleja müügitulu Eestis peab äriregistrile, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile või muule registrile, kus taotleja on registreeritud, esitatud majandusaasta aruande järgi olema taotluse esitamisele eelnenud majandusaastal vähemalt 30 000 eurot. (3) Kui taotleja on ühendmääruse § 3 lõike 2 punkti 1 kohaselt saanud perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse või perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse alusel toetust, mille ta on pidanud tagasi maksma, peavad tagasimaksed olema tähtajaks tehtud. (4) Taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust. § 12. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud ettenähtud korras ja vormil; 2) taotlus vastab määruses sätestatud toetuse andmise eesmärkidele ja tulemustele; 3) toetust taotletakse §-s 7 sätestatud tegevustele ja §-s 8 sätestatud abikõlblikele kuludele; 4) taotletav toetus vastab §-s 10 sätestatud toetuse suurusele ja osakaalule; 5) projekti tegevused viiakse ellu projekti abikõlblikkuse perioodil; 6) projekti eelarves on ette nähtud nõutav omafinantseering; 7) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged. (2) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente: 1) taotleja nimi, registrikood, suurus ja Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorile1 vastav tegevusala kood; 2) taotleja tegevuse kirjeldus turismiteenuse pakkujana; 3) avalik online-kanal, kus kuvatakse taotleja turismiteenuste pakkumisi; 4) projekti nimetus, plaanitavad tegevused, nende algus- ja lõppkuupäev, projekti eesmärk ja lühikirjeldus; 5) teave taotleja vastavuse kohta §-s 11 sätestatud nõuetele; 6) tarkvara nimetus ja kirjeldus, millega liitumiseks või mille liidestamiseks toetust taotletakse; 7) projekti eelarve ja taotletava toetuse summa; 8) vähemalt üks hinnapakkumus, kui ostu abikõlblik maksumus käibemaksuta on väiksem kui 20 000 eurot; 9) vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumust, kui ostu abikõlblik maksumus käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, või kui võrreldavaid hinnapakkumisi ei ole võimalik võtta, siis vähemalt üks hinnapakkumus ning selle valiku põhjendus; 10) omafinantseeringu summa ja kinnitus selle olemasolu kohta; 11) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 12) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult vastava aluse esinemisel kehtetuks tunnistada; 1 EMTAK on Eesti riiklik majanduse tegevusalade klassifikaator Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1–39) tähenduses, mis on kehtestatud justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)”.  6 13) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses esitatud toetuse summa avalikustatakse; 14) kinnitus esitatud andmete õigsuse ning taotlejale esitatud nõuetele vastavuse kohta; 15) teave selle kohta, kas projektile või projekti üksikule tegevusele taotletakse samal ajal muust riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonide või fondide või muust välisvahendist antavat tagastamatut toetust; 16) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõiguseid; 17) kinnitus projekti vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt” ja kinnitus, et taotleja on selle põhimõtte rakendamisest teadlik. 4. peatükk Toetuse taotlemine § 13. Toetuse taotlemine (1) Toetust saab taotleda pidevalt § 1 lõikes 1 nimetatud alategevuse rahastamise eelarve ammendumiseni või kuni 31. märtsini 2029. (2) Rakendusüksus kooskõlastab toetuste eelarve, taotluste vastuvõtmise alustamise ja lõpetamise rakendusasutusega. (3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning toetuste eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. (4) Ühele taotlejale makstakse toetust vaid üks kord kalendriaastas. (5) Hetkest, mil menetluses olevate taotlustega, mille kohta ei ole veel rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust tehtud, taotletav toetuse summa võrdsustub taotluste rahastamise eelarve vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetleb menetluses olevaid taotlusi nende esitamise järjekorras. Taotluste vastuvõtmist jätkatakse rahaliste vahendite vabanemisel. 5. peatükk Taotluse menetlemine § 14. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva taotluse esitamisest arvates. (2) Rakendusüksus võib taotluste menetlemisse kaasata eksperte. (3) Kui taotluse või taotleja nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (4) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja ei ole lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. § 15. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavus (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud käesolevas  7 määruses taotlejale ja taotlusele sätestatud nõuded. (2) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks ja taotlus jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotlus või taotleja ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele; 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või puudulikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt otsuse tegemist; 3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse või taotleja vastavust nõuetele. § 16. Projekti valikukriteeriumid ja metoodika ning taotluse hindamise kord (1) Rakendusüksus avalikustab rakendusasutusega kooskõlastatud hindamismetoodika oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. (2) Paragrahvi 7 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks esitatud taotlust hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele; 2) projekti põhjendatus; 3) projekti kuluefektiivsus; 4) taotleja suutlikkus projekt ellu viia; 5) projekti kooskõla § 5 lõikes 3 nimetatud strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega. (3) Rakendusüksus rahastab taotlust üksnes juhul, kui selles kirjeldatud projekt vastab kõigile lõikes 2 nimetatud kriteeriumitele. (4) Taotluse menetlemisse kaasatud eksperdid peavad vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõike 2 nõuetele ning kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast hindamisest taandama. § 17. Taotluse rahuldamise ja taotluse rahuldamata jätmise ning osalise rahuldamise tingimused ja kord (1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse, kui taotleja ja taotlus vastavad käesoleva määruse nõuetele, taotluses kirjeldatud projekt vastab kõikidele § 16 lõikes 2 nimetatud kriteeriumitele ning taotletav toetuse summa ei ületa taotluste rahastamise eelarve vaba jääki. (2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotleja või taotlus ei vasta käesoleva määruse nõudele; 2) taotluses kirjeldatud projekt ei vasta vähemalt ühele § 16 lõikes 2 nimetatud kriteeriumile; 3) taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jääki ja taotlust ei ole võimalik §-s 18 sätestatud tingimuste järgi osaliselt rahuldada. (3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) toetuse saaja nimi, registrikood ning projekti nimetus; 4) projekti kogumaksumus, toetuse ja omafinantseeringu summa; 5) projekti abikõlblikkuse periood; 6) projekti elluviimise tingimused; 7) aruande esitamise tähtaeg ja kord; 8) toetuse maksmise tingimused;  8 9) toetuse saaja õigused ja kohustused; 10) asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi; 11) taotluse rahuldamise otsuse muutmise alused. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) taotleja nimi, registrikood ja projekti nimetus; 4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 6) otsuse vaidlustamise kord. § 18. Taotluse osaline rahuldamine (1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud järgmistel juhtudel: 1) toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast põhjendatud; 2) taotluse rahaline maht ületab rahastamise eelarve vaba jääki; 3) projekti eesmärki on võimalik saavutada ka taotluse osalise rahuldamise korral ja taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektiga kavandatud tegevusi. (2) Kui taotleja ei ole nõus lõike 1 punktis 3 nimetatud ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudab rakendusüksus põhjendatud juhtudel omal algatusel või toetuse saaja taotluse alusel. (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus ei aita kaasa oodatavate tulemuste saavutamisele või projekti tegevusi tõenäoliselt ei lõpetata projekti abikõlblikkuse perioodil. (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Kui toetuse saajale antakse aega puuduste kõrvaldamiseks või lisateabe esitamiseks, otsustatakse otsuse muutmine 30 tööpäeva jooksul. (4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. § 20. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada hiljemalt 31. oktoobril 2029. (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus osaliselt või täielikult tagastada taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt.  9 7. peatükk Aruannete esitamine § 21. Aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele toetuse kasutamise aruande. (2) Aruande esitamise kuupäev määratakse taotluste rahuldamise otsuses. (3) Aruanne sisaldab projekti peamiste tegevuste kirjeldust, teavet projekti väljundite ja tulemuste saavutamise kohta ning strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtetesse ja sihtidesse panustamise kirjeldust. (4) Koos aruandega esitab toetuse saaja tarkvaraga liitumist ja liidestamist tõendava töö üleandmise-vastuvõtmise akti. (5) Rakendusüksus võib aruandele hinnangu andmiseks kaasata eksperte. (6) Rakendusüksus kinnitab aruande või lükkab selle tagasi 20 tööpäeva jooksul selle rakendusüksusele esitamisest arvates. (7) Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist määratud tähtaja jooksul. Kui taotleja aruannet nõutud tähtajaks ei täienda, jätab rakendusüksus aruande kinnitamata ja toetuse välja maksmata. 8. peatükk Toetuse maksmise tingimused § 22. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetust makstakse ühendmääruse § 28 lõike 2 kohaselt kindlasummalise maksena. (2) Toetust makstakse 20 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud kindlasummalise makse aluseks olevate tegevuste elluviimist, tulemuste saavutamist ja nende tõendamist taotluse rahuldamise otsuse kohaselt. Tulemuste osalise saavutamise korral jäetakse toetus välja maksmata. (3) Rakendusüksus võib teha finantskorrektsiooni otsusena toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui: 1) rakendusüksus jättis aruande kinnitamata; 2) toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses ette nähtust; 3) toetuse saaja majanduslik olukord on sedavõrd halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti tegevuste elluviimine on ohustatud. 9. peatükk Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused § 23. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud toetuse kasutamise ja toetuse saaja kohustustega.  10 (2) Toetuse saaja on kohustatud: 1) esitama rakendusüksusele nõutud teabe kümne tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates; 2) võimaldama järelevalvet tegevale isikule juurdepääsu projektiga seotud tarkvaradele; 3) tagama projekti elluviimiseks õigusaktides ettenähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 4) säilitama taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seotud dokumente vähemalt kümme aastat alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. § 24. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksusel on õigus nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja tulemuste kohta lisaandmete ja -dokumentide esitamist. (2) Rakendusüksus on kohustatud: 1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendid taotlejale ja toetuse saajale oma veebilehel kättesaadavaks; 2) teavitama toetuse saajat viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud muudatustest; 3) pärast toetuse rahuldamise otsuse tegemist avaldama oma veebilehel toetuse saaja nime, toetust saava projekti nime, toetuse summa, projekti kogumahu ja projekti eesmärgi; 4) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud neid, mis avaldatakse punkti 3 kohaselt; 5) kontrollima projekti elluviimist; 6) säilitama vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ja asjakohaste lisadokumentidega kümme aastat viimasest taotluse rahuldamise otsusest arvates; 7) koguma ja esitama rakendusasutusele andmeid ja teavet toetusmeetme rakendamise seisust ning toetusmeetme lõppemisel osalema mõjuanalüüsi tegemises; 8) kandma vähese tähtsusega abi riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. 10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided § 25. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine (1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb rakendusüksus vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 34–38 kaalutlusõiguse kohaselt kui toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus. (2) Toetuse saaja peab tagasinõude otsuses nimetatud summa tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. (3) Toetuse tagasimaksmist võib rakendusüksus toetuse saaja taotlusel ajatada. (4) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele ärakuulamise käigus või kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on esitatud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Rakendusüksuse nõudmisel esitab toetuse saaja oma majanduslikku olukorda tõendavad dokumendid. (5) Rakendusüksus teeb ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta otsuse kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada kümne tööpäeva võrra, teavitades sellest toetuse saajat.  11 (6) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib rakendusüksus tunnistada toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse kehtetuks ja nõuda toetuse saajalt toetuse tagasimaksmist 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates. § 26. Vaide esitamine ja menetlemine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtule kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaide lahendab rakendusüksus haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler Saatja: [email protected] Saaja: "RTK Info" <[email protected]>, "Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus" <[email protected]>, "Eesti Linnade ja Valdade Liit" <[email protected]> Teema: Turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetuse määruse eelnõu kooskõlastamine Kuupäev: 2024-09-16 06:30 Tähelepanu! Kiri saabus väljastpoolt ametit/RM valitsemisala. Palume linke ja faile mitte avada, kui kiri on saabunud tundmatult aadressilt! Tere! Teile on saadetud dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetuse määruse eelnõu kooskõlastamine Registreerimise kuupäev: 14.09.2024 Registreerimise number: 2-2/2321-1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 625 6342 [email protected] <http://www.mkm.ee> http://www.mkm.ee