EELNÕU
15.01.2024
MINISTRI KÄSKKIRI
nr
Sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga
nr 81 kinnitatud toetuse andmise tingimuste
„Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja
kvaliteedi parandamine“ muutmine
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri 3. mai
2023. a käskkirjaga nr 81 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Pikaajalise hoolduse
kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ punktiga 9.2 teen toetuse andmise tingimustes
järgmised muudatused:
1. Sõnastan avalehel elluviija ja rakendusasutuse järgmiselt:
„Elluviija
Sotsiaalministeerium (hoolekande osakond)
Rakendusasutus
Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond)“.
2. Sõnastan punkti 2 kolmanda lõigu järgmiselt:
„TAT keskendub eeskätt hoolekandevaldkonna vastutusalas olevate tegevuste, sealhulgas
teenuste arendamisele ja ümberkorraldamisele kogukonnapõhisuse suunas. Samuti
tervishoiu- ja hoolekandevaldkonna senisest tõhusamale integreerimisele, koostööle ja
koostoimimisele.“.
3. Sõnastan punkti 2.1.1 järgmiselt:
„2.1.1. Tegevuse eesmärk
Kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV), teenuseosutajate, teenuseid vahetult osutavate ja
korraldavate spetsialistide võimekus osutada tulemuslikumat hoolekandelist abi on
paranenud. Teenused on kättesaadavamad ja kvaliteetsemad. Teatud sihtrühmadele (nt
dementsusega inimesed) teenuseid osutavatest ja korraldavatest spetsialistidest on
moodustunud jätkusuutlik valdkondlik tugivõrgustik. Abi vajavate inimeste ja nende lähedaste
teadlikkus abi saamise võimalustest ja õigusest abi küsida on paranenud. Pikaajalise hoolduse
korraldamisega seotud sihtrühmad on valdkonnas toimuvatest muudatustest teadlikud ning
nad oskavad inimesi asjakohaselt nõustada.
2
Koostatud on erihoolekandeasutuste üleriigilise reorganiseerimiskava, millega jätkatakse
psüühilise erivajadusega inimeste sihtrühmas deinstitutsionaliseerimise (edaspidi DI)
põhimõtete rakendamist ning mis on sisendiks toetusmeetme tingimuste vajalike kriteeriumite
väljatöötamisele.“.
4. Sõnastan punkti 2.1.2 teise lõigu järgmiselt:
„Toetatakse tegevusi (sh koolitus, mentorlusprogrammi rakendamine ja
võrgustikukohtumised), mis aitavad parandada sotsiaalala töötajate ja pikaajalise hoolduse
pakkumisega seotud spetsialistide teadmisi ja oskusi (sh olemasolevate oskuste
ajakohastamine) ning toetavad pikaajalise hoolduse ja laiemalt sotsiaalvaldkonnas töötavate
spetsialistide püsimist sektoris.“.
5. Täiendan punkti 2.1.2 uue lõiguga järgmiselt:
„Erihoolekandeteenuste kättesaadavuse parandamiseks ja DI põhimõtetele paremaks
vastamiseks viiakse läbi tegevusi, mille tulemusena valmib erihoolekandeasutuste
reorganiseerimise kontseptsioon.“.
6. Sõnastan punkti 2.1.3 esimese lõigu järgmiselt:
„Tegevuste tulemusena paranevad sotsiaalala spetsialistide oskused teenuste korraldamisel,
arendamisel ja pakkumisel, mis tagab pakutavate teenuste parema kvaliteedi. Valdkonnas
töötavate spetsialistide oskused, töövõtted ja -viisid toetavad kvaliteetse abi pakkumist.
Paranenud on sotsiaalala spetsialistide üle-eestiline koostöö. Sotsiaalteenuste osutamine on
inimesekesksem ning senisest enam orienteeritud kvaliteedipõhimõtete järgimisele ja
tulemuslikuma abi tagamisele.“.
7. Täiendan punkti 2.1.3 uue lõiguga järgmiselt:
„Valminud reorganiseerimiskava aitab kaasa erihoolekande asutuste töö ja teenuste
ümberkorraldamisele ning uue kogukonnapõhise elukeskkonna loomisele.
Reorganiseerimiskava koostamisel lähtutakse DI põhimõtetest ning psüühikahäiretega
inimeste elukorraldamist toetavatest säästva elukeskkonna põhimõtetest.“.
8. Sõnastan punkti 2.1.6 järgmiselt:
„2.1.6 Tegevuse elluviija ja partner
Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond ning partnerid on Eesti
Puuetega Inimeste Koda, Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut.“.
9. Asendan punkti 3 tabeli järgmise tabeliga:
Näitaja nimetus Algtase Vahe- Sihttase Selgitav teave
(mõõtühik) sihttase (2027)
(2024)
Meetmete Hoolekandeteenuste 0 200 400 Tegevuste 2.1 ja 2.2
nimekirja saajate arv näitaja. Elluviija kogub
väljundnäitaja (mõõtühik arv) seireandmeid
sihtrühma liikmete
kohta SISi1
vahendusel. Andmeid
1
Sündmuste infosüsteem
3
kogutakse vahe- ja
lõpparuandesse.
Meetmete Osalejate osakaal, 70% 70% Tegevuste 2.1 ja 2.2
nimekirja kelle toimetulek näitaja. Allikaks on
tulemusnäitaja paranes või säilis Sotsiaalministeeriumi
(mõõtühik %) koostatud küsimustik,
mida teenusesaajad
täidavad.
Meetmete Osalejate osakaal, 70% 70% Tegevuste 2.1 ja 2.2
nimekirja kelle näitaja. Allikaks on
tulemusnäitaja hoolduskoormusega Sotsiaalministeeriumi
seotud olukord koostatud küsimustik,
paranes mida teenusesaajad
(mõõtühik %) täidavad.
2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine
TAT- Hoolekandeteenuste 0 200 200 TAT tegevuskava
spetsiifiline saajate arv alategevuse 2.1.3
näitaja (mõõtühik arv) teenusesaajad
TAT- Koolitatud 0 228 856 TAT tegevuskava
spetsiifiline spetsialistide arv alategevuste 2.1.1 ja
näitaja (mõõtühik arv) 2.1.5 koolitused
2.2. Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi korralduse
tõhustamine sotsiaalvaldkonnas
TAT- Hoolekandeteenuste 0 0 200 TAT tegevuskava
spetsiifiline saajate arv alategevus 2.2.4 (160
näitaja (mõõtühik arv) inimest), alategevus
2.2.2 (100 inimest) ja
alategevus 2.2.3 (100
inimest)
TAT- Koolitatud 0 120 690 TAT tegevuskava
spetsiifiline spetsialistide arv alategevuse 2.2.4
näitaja (mõõtühik arv) koolitused
10. Sõnastan punkti 7.2.1 järgmiselt:
„7.2.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja eelarve
kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks;“.
11. Sõnastan punkti 7.2.4 järgmiselt:
„7.2.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;“.
12. Täiendan punkti 7.2 punktiga 7.2.9 järgmiselt:
„7.2.9 toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest.
[KEHTIB ALATES 01.03.2024]“.
13. Sõnastan punkti 7.3.6 järgmiselt:
„7.3.6 kooskõlastama elluviijaga TAT eelarvest rahastatavate riigihangete sisuliste tegevuste
vastavuse TAT eesmärkidega ning keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitele enne
riigihanke korraldamist;“.
14. Sõnastan punkti 8.3 järgmiselt:
4
„8.3. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise
lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi
lõppkuupäevast. Lõpparuandes tuleb esitada teave tegevuste panusest punktis 1.1.3
nimetatud „Eesti 2035“ näitajatesse, millega mõõdetakse horisontaalsete põhimõtete
edenemist.“.
15. Sõnastan punkti 9.9.1 järgmiselt:
„9.9.1 punktis 7.2.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuskava ja eelarve kulukohtade
kaupa esitamist ja muutmist;“.
16. Sõnastan punkti 9.10 järgmiselt:
„9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste
mitteesinemise korral esitab muudetud dokumendid ministrile kinnitamiseks.“.
17. Asendan TAT lisad käesoleva käskkirja lisadega (lisatud).
18. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2024. a, va käesoleva käskkirja
punkti 12, mida rakendatakse alates 01.03.2024.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Sotsiaalkaitseministri …..02.2024 käskkirja nr ……
„Sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81 kinnitatud toetuse andmise tingimuste
„Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ muutmine“
Lisa 1
Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2023–31.12.2024
Tegevus 2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine
Alategevus 2.1.1. Teenuste kvaliteedi edendamine ja kohaliku omavalitsuse üksuste
võimestamine hoolekandelise abi korraldamisel
Kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) toetamiseks elluviidavad tegevused
Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) KOV-i nõustamistalituses jaotuvad kahe suurema
tegevuse alla: nõustamistegevused ja arendustegevused. Nõustamistegevused on: KOV-ide
ja teenuseosutajate strateegiline, rakenduslik ja juhtumipõhine nõustamine.
Arendustegevused on: sise- ja välispraktika kogumine, sotsiaalteenuste miinimumstandardite
väljatöötamine, juhendmaterjalide koostamine ja uuendamine, nõustamine sotsiaalteenuste
arendamisel, poliitikakujundamise ettepanekute tegemine sh hooldereformi mõju hindamiseks
kokkulepitud andmete kogumine ja analüüsimine ning sotsiaalkaitsealase info kättesaadavaks
tegemine. Kõikide valdkondade tegevuste tulemid on suunatud neljale tasandile – inimene,
KOV, teenuseosutaja ja riik. Tegevus soodustab organisatsioonide koordineeritud infovahetust
ja omavahelist koostööd sotsiaalhoolekandeliste abimeetmete kvaliteetsel ja ühtlasemal
pakkumisel ning koondab ja avalikustab olulise info SKA kodulehel.
Sekkumiste tulemusena on KOV-id ja teenuseosutajad võimekamad ning hoolekandelise abi
korraldus on üle Eesti ühetaolisem. Aastatel 2023–2024 on suurendatud tähelepanu all Kagu-
Eesti piirkond, kus viiakse läbi arenguprogramm, mis annab sisendi ka Sotsiaalministeeriumi
korraldatavale avatud taotlusvooru tingimuste välja töötamisele. Sellest tulenevalt paranevad
teenuste kvaliteet, täisealiste abivajajate juurdepääs teenustele ning abivajavate inimeste ja
neid hooldavate lähedaste toimetulek, sh osalemine tööturul jms.
Sotsiaalteenuste kvaliteedi parandamiseks ja sotsiaalvaldkonna töötajate teadmiste
laiendamiseks korraldatakse koolitusi, arutelusid, infopäevi ja erialaseminare. Tegevused
keskenduvad muu hulgas hooldereformi rakendamisele.
Sotsiaalministeeriumi tellimusel valmisid 2023. aasta esimeses pooles SA-l Poliitikauuringute
Keskus Praxis abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi analüüs ning hoolduskoormuse
hindamise metoodika ja hindamisvahend. Selleks, et tagada ühtne ja kvaliteetne abi- ja
toetusvajaduse hindamise tase üle Eesti ning võimestada KOV-ide töötajaid hoolekandelise
abi korraldamisel, on vaja neid koolitada hindamisvahendeid kasutama ja anda neile vajaduse
korral individuaalset tuge.
Vajadus tõhustada ja parandada järelevalvet sotsiaalteenuste osutamise ja kvaliteedi üle toob
kaasa sotsiaalteenuste järelevalve põhimõtete ja metoodika uuendamise SKA-s. Selleks
koolitatakse Sotsiaalkindlustusameti järelevalvet tegevaid ametnikke ja järelevalvega seotud
ametnikke.
Järelevalvesüsteemi tõhustamiseks kaasajastatakse sotsiaalteenuste kvaliteedijuhised,
toetatakse nende juhiste järgmist ja luuakse ohuprognoosi mudelid sotsiaalteenustele.
Ohuprognoosi mudel võimaldab välja selgitada need teenuseosutajad, kelle puhul on kõige
suurem oht, et teenuse osutamisel ei järgita õiguspärasust. Ohuprognoos peab olema
valdkonna või teenuse spetsiifiline. Sotsiaalkindlustusamet hangib oma ülesannete täitmiseks
teaduspõhise ohuprognoosi saamiseks välispartneri. Väljatöötamist vajavad kaks erineva
teenuse ohuprognoosi: üldhooldusteenuse osutajate ohuprognoos ning KOV sotsiaaltöö
(abivajaduse hindamine ja teenusele suunamine) ohuprognoos.
Tabel 1
Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
(näidatakse periood, mille lõppkuupäev
jooksul nimetatud tegevust kirjeldatud perioodil
programmi ajal ellu viia 2023–2024
planeeritakse)
1 Koolitused, seminarid, 2023–2027 01.01.2023–
infopäevad (SKA ja 31.12.2024
SoM)
2 Sotsiaalteenuste 2023–2027 01.01.2023–
juhendite uuendamine, 31.12.2024
miinimumstandardite
väljatöötamine (SKA)
3 Sotsiaalteenuste 2023–2027 01.01.2023–
järelevalve põhimõtete 31.12.2024
ja metoodikate
uuendamine (SKA)
4 KOV-ide ja 2024–2027 01.01.2024–
teenuseosutajate 31.12.2024
strateegiline,
rakenduslik ja
juhtumipõhine
nõustamine (SKA)
5 Hoolekandealase 2024–2027 01.01.2024–
praktika seire, analüüs 31.12.2024
ja ettepanekute
koondamine
(SKA)
6 Hoolekandealase info 2024–2027 01.01.2024–
kättesaadavuse 31.12.2024
tagamine (SKA)
Tabel 2
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Sihtta Selgitus
tegevuska tegevuska se
va aastal va aastal (2027)
2023 2024
Väljundnäit Koolitatute arv 0 200 800
aja
Kaasajastatud 0 2 10 2024.a
sotsiaalteenuste üldhooldusteenus
kvaliteedijuhiste ja koduteenus
arv
Hoolekandealase 1 4 Esitatakse
praktika seire, aastapõhised
analüüs ja kokkuvõtted
ettepanekud KOVide ja TOde
praktikatest,
vajadusel tuuakse
välja ettepanekud
muudatusteks
Valminud 0 2 2 Üldhooldusteenu
ohuprognoosimud sele
elite arv (teenusosutaja
ohuprognoos),
KOV sotsiaaltöö
(abivajaduse
hindamine,
teenusele
suunamine)
Rakendatud 0 1 1 Kagu-Eesti 11
piirkondlike KOVi kaasatud
arenguprogrammi
de arv
Kaasajastatud 0 6 10 2024.a valmib
sotsiaalteenuste eluruumi
juhendite arv tagamise,
koduteenuse,
üldhooldusteenus
e, isikliku abistaja
teenuse, tugiisiku
teenuse ja
täisealise isiku
hoolduse
juhendjuhend
Uuendatud 0 1 1 2024. a esimene
sotsiaalteenuste versioon ja
järelevalve uuendamine
põhimõtted ja toimub edaspidi
metoodika jooksvalt
vastavalt
vajadusele
Alategevus 2.1.2. Vabatahtliku tegevuse soodustamine hoolekandes
2023. aastal analüüsitakse TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames
sotsiaalvaldkonnaga seotud vabatahtlike tegevusi Eestis ning tuuakse välja, millised on
edaspidi võimalikud korralduslikud mudelid vabatahtlike kaasamiseks hoolekandes. Detailsete
tegevuste planeerimine toimub 2024. aasta esimeses kvartalis.
Tabel 3
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse
nr (näidatakse periood, algus- ja
mille jooksul lõppkuupäev
nimetatud tegevust kirjeldatud
programmi ajal ellu perioodil 2023–
viia planeeritakse) 2024
1 Vabatahtlike kaasamise edasiste 2023–2024 01.11.2023–
tegevuste planeerimine lähtuvalt 31.03.2024
valminud analüüsist (SoM)
Alategevus 2.1.3. Kuulmislangusega inimestele tõlketeenuste pakkumine
Kuulmislangusega inimeste põhiprobleemiks Eestis on kommunikatsiooniraskused. Sellega
kaasneb sotsiaalne isoleeritus nn kuuljate maailmast, tekivad raskused nii üld- kui ka
kutsehariduse omandamisel, tööhõives, igapäevaprobleemide lahendamisel, suhtlemisel
ühiskonna ja pereliikmetega jne. Seeläbi mõjutab kuulmispuue inimese üldist toimetulekut,
tema elukvaliteeti ja isiklikku arengut. Eesti viipekeel on Eesti kurtide poolt kasutatav iseseisev
visuaal-motoorne keel, mis Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on eesti keele kui riigikeele
koostisosa.
Takistused tõlketeenuste kättesaadavuses puudutavad enamasti kuulmislangusega isikuid,
ennekõike kurte ja vaegkuuljaid, aga ka vaegkuuljatest kuulmisimplantaadi kasutajaid, samuti
kuulmispuudega inimese lähedasi ja nendega iga päev kokkupuutuvaid inimesi (sh
tööandjaid).
TAT-st pakutakse SKA korraldatuna kuulmislangusega isikutele kaugtõlketeenust ja
kirjutustõlketeenust. SKA kaudu korraldatavad tõlketeenused parandavad kuulmislangusega
inimeste toimetulekut, sest tagatud on regionaalselt ühetaoliselt kättesaadav ja kvaliteetne
tõlketeenus, mida pakutakse teadmiste ja oskustega viipekeele- ja kirjutustõlkide vahendusel.
Kaugtõlketeenuse puhul tõlgib eesti viipekeeletõlk sidevahendeid kasutades olukorras, kus
tõlk ja/või kliendid asuvad eri paikades. Kaugtõlketeenust pakutakse kaugtõlketeenuse äpi
vahendusel. See võimaldab kahepoolset suhtlust ehk kurt saab võtta äpi vahendusel ühendust
kuuljaga ning samuti võtta vastu kuulja algatatud kõnesid. SKA poolt kaugtõlketeenuse
korraldamiseks äpi kasutusele võtmisel on loodud ka kõne ette broneerimise võimalus.
Kirjutustõlketeenus on suuliselt esitatava teksti samaaegne väljendamine kirjalikus vormis,
markeerides ka mitteverbaalset olulist taustainformatsiooni: kes räägib, kuidas räägib,
missugused helid veel ruumis kuuldavad on jmt. Kirjutustõlge on mõeldud eelkõige
vaegkuuljatele, kelle jaoks teeb kirjutustõlk kuuldava teksti kirjalikuks tekstiks, mida on võimalik
ekraanilt kohe lugeda.
Kaug- ja kirjutustõlke teenuse sihtrühma kuuluvad kuulmislangusega inimesed, mis tähendab,
et teenuse saajale on määratud kas kuulmispuue või kuulmispuue esineb ühe puudeliigina
liitpuude koosseisus või vähenenud töövõime või eriarsti poolt väljastatud kuulmislanguse
tõend (mõõduka, tugeva või sügava kuulmislanguse esinemise kohta.
Lisaks korraldatakse nii partnerorganisatsioonidele kui klientidele teavitustegevusi teenuse
arendamise ja osutamise kohta.
Tabel 4
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus-
nr (näidatakse periood, ja lõppkuupäev
mille jooksul kirjeldatud
nimetatud tegevust perioodil 2023–
programmi ajal ellu 2024
viia planeeritakse)
1 Viipekeele 2023-2024 01.12.2023–
kaugtõlkteenuse ja 31.12.2024
kirjutustõlketeenuse
pakkumine (SKA)
Tabel 5
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava tegevuskava (2027)
aastal 2023 aastal 2024
Väljundnäitaja Viipekeele 0 200 200 Tegevused
kaugtõlketeenust lõppevad
ja 2024. aasta
kirjutustõlketeenust lõpuga
saanud
kuulmislangusega
inimeste arv
Alategevus 2.1.4. Teavitustegevused sihtrühmadele
Viiakse ellu teavitustegevusi, näiteks luuakse omastehooldajatele info kättesaadavaks
tegemiseks veebilahendus ning korraldatakse infoseminare ja meediakampaaniaid
hoolekande sihtrühma kuuluvatele inimestele ja organisatsioonidele.
Tulenevalt vajadusest pakkuda hoolduskoormusega inimestele senisest suuremat tuge,
kaasab Sotsiaalministeerium TAT partnerina Eesti Puuetega Inimeste Koja (edaspidi
EPIKoda), kelle roll on välja arendada hoolduskoormusega inimestele üle-eestiline
veebilahendus. Veebilahendusest kujuneb virtuaalne kompetentsikeskus, mille eesmärk on
jagada asjakohast infot, suurendada teadlikkust ja anda tuge reaalajas (uudised, info- ja
juhendmaterjalid, ülevaated jm toetav info) hoolduskoormusega inimestele, spetsialistidele (sh
KOV-i töötajad, valdkonna töötajad) ja teistele valdkonnaga seotud või huvitatud osapooltele
(sh teenuseosutajad). Loodav platvorm aitab kaasa ka hoolduskoormusega inimeste
koondumisele ja võrgustumisele, mis toetab praegu Eestis puudu oleva hoolduskoormusega
inimeste huvikaitse võrgustiku teket.
Tulenevalt vajadusest jagada häid kogemusi ja praktikat ning soodustada KOV-ide,
teenuseosutajate, huvikaitseorganisatsioonide ja hoolduskoormusega inimeste suhtlust,
koostööd ja võrgustumist, planeerib Sotsiaalministeerium hoolduskoormusega inimeste
abistamisvõimalusi puudutavaid teavitustegevusi nii KOV-idele kui ka teenuseosutajatele.
2023. aasta suvel alustatakse üldhooldusteenuse reformi kommunikatsioonitegevuse
elluviimisega. Eesmärk on teavitustegevustega soodustada kodus elamist toetavate teenuste
eelistamist ööpäevaringsetele teenustele. Teavitustegevus moodustab loogilise terviku TAT
partneri EPIKoja loodava veebilahendusega, mille valmimine 2023. aasta lõpus on
kommunikatsiooni järgmine etapp. Kommunikatsioonitegevustega on vaja alustada juba
varem, kuna 1. juulil 2023. a jõustuvad olulised muudatused, mis mõjutavad
üldhooldusteenuse kättesaadavust.
Tabel 6
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus-
nr (näidatakse periood, mille ja lõppkuupäev
jooksul nimetatud tegevust kirjeldatud
programmi ajal ellu viia perioodil 2023–
planeeritakse) 2024
1 Hoolduskoormusega 2023–2025 01.06.2023–
inimestele veebilahenduse 31.12.2024
loomine ning sellega seotud
sisulised ja tehnilised
arendustegevused
(EPIKoda)
2 Veebilahenduse kaudu 2024–2025 01.06.2024–
hoolduskoormusega 31.12.2024
inimeste toetamine
(EPIKoda)
3 Hoolduskoormusega 2024–2027 01.10.2024–
inimeste abi- ja 31.12.2024
toetuvajaduse hindamise
ning igapäevase
toimetuleku tagamiseks
osutatavate teenuste
korraldamise, sealhulgas
erihoolekandeteenuste
jätkusuutlikkuse, kvaliteedi
ja kättesaadavuse
tagamisega seotud
teavitustegevused
erinevatele sihtgruppidele
(SoM)
4 Üldhooldusteenuse reformi 2023 01.04.2023–
kommunikatsioonitegevused 31.12.2023
(SoM)
Tabel 7
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Sihttase Selgitus
tegevus- tegevus- (2027)
kava kava
aastal aastal
2023 2024
Väljundnäitaja Valminud 0 1 1 Näitaja ei panusta
veebilahendus rakenduskava
omastehooldajatele näitajasse
info jagamiseks
Veebilahenduse 0 5 000 15 000
külastuste arv
Üle-eestiliste 1 1 1
meediakampaaniate
arv
Infoseminaride arv 1 1 1
Alategevus 2.1.5. Pädevuse tõstmine dementsussündroomiga inimestega töötamisel
Sotsiaalvaldkonna töötajatele ja vahetult teenust osutavatele isikutele korraldatakse nende
pädevust suurendavaid täienduskoolitusi töötamaks dementsuse diagnoosiga inimestega.
Dementsussündroomi käsitlevate koolituste raames koolitatakse esmalt hooldusasutuste
sisekoolitajaid, kes on edaspidi oma asutuse töötajate koolitajateks. Asutuste sisekoolitused
võimaldavad kiiremini reageerida kaadri voolavuse tingimustes ja anda edasi teadmisi ja
oskusi dementsuse teemal ka uutele töötajatele ning seeläbi suudab hoolekandeasutus
osutada kvaliteetsemat teenust.
Koolitusprogrammi eesmärk on, et programmi läbinud sisekoolitaja oskab
hoolekandeasutuses dementsuseteemalisi sisekoolitusi läbi viia ja omab teadmisi, kuidas
hoolekandeasutustes dementsuse valdkonnas kvaliteetset ning jätkusuutlikku teenust
pakkuda. 2024. aasta koolitusprogrammi on oodatud osalema 14 sotsiaalvaldkonna asutust,
igast asutustest juht ja valdkonnajuht.
Sotsiaalvaldkonna töötajate dementsuse alase kvalifikatsiooni hoidmiseks ja arendamiseks
korraldatakse koolitusi, võrgustikukohtumisi, arutelusid, erialapõhiseid teemapäevi
(hooldajatele, tegevusjuhendajatele, sotsiaaltöötajatele, jne). Lisaks antakse välja temaatiline
ajakirja Sotsiaaltöö erinumber, mida saavad kasutada nii asutuste sisekoolitajad kui ka
kõrgkoolid täiendava õppematerjalina.
Koolitusprogrammiga paralleelselt pakub programmis osalevatele asutustele mentorlust.
Mentorlusprogrammi eesmärk on toetada dementsusega inimeste teenuseosutajaid
dementsusega seotud küsimuste lahendamisel ja koolitusmoodulites õpitu rakendamisel.
Tabel 8
Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus-
(näidatakse periood, mille ja lõppkuupäev
Jrk
Tegevus jooksul nimetatud tegevust kirjeldatud
nr
programmi ajal ellu viia perioodil 2023–
planeeritakse) 2024
Sotsiaalvaldkonna töötajate
ja teenusepakkujate 01.01.2024–
1 2024–2025
dementsuse teemaline 31.12.2024
koolitusprogramm (TAI).
Sotsiaalvaldkonna töötajate
ja teenusepakkujate 01.012024–
2 2024–2025
kvalifikatsiooni hoidmise ja 31.12.2024
arendamistegevused (TAI).
Koolitusprogrammis
osalevatele asutustele 01.01.2024–
3 2024–2025
mentorlusega seotud 31.12.2024
tegevused (TAI)
Tabel 9
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava tegevuskava (2027)
aastal 2023 aastal 2024
Väljund- Koolitusel 0 28 56 TAI
näitaja osalenud inimeste dementsuseteemaline
arv koolitus (2024.a 28 ja
2025.a 28)
Tugivõrgustikuga 0 25 50 TAI
liitunud uute võrgustikukohtumised
inimeste arv ja erialaseminarid (sh
suvekool)
Mentorlusprogram- 0 10 20 TAI ja DKK ühine
mis osalenud mentorlusprogramm
asutuste arv (2024.a 10 asutust ja
2025.a 10 asutust)
Alategevus 2.1.6 Erihoolekandeteenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine
Erihoolekandeteenused on mõeldud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega
inimeste toimetuleku toetamiseks. Psüühikahäirete all mõistame nii kaasasündinud
intellektipuudeid, kui elu jooksul avaldunud või tekkinud psüühikahäireid. Oma vaimse tervise
olukorra tõttu vajavad need inimesed igapäevaelus tegevusjuhendaja tuge, nõustamist ja abi,
vahel ka järelevalvet. Erihoolekandeteenuste eesmärk on toetada inimest nii, et ta võimalikult
palju saaks iseseisvalt toime tulla ja igapäevaelu tegevustesse panustada, kõrvalabi ja
juhendamist pakutakse vajaduse järgi.
Institutsionaalsed erihooldekodud, kus elab koos palju inimesi, kes ei kuulu ümbritsevasse
kogukonda, ei paku psüühikahäirega inimestele piisavalt võrdseid võimalusi eneseteostuseks
ega kaasaegseid elamistingimusi.
Erihoolekandeteenuste kättesaadavuse parandamiseks ja deinstitutsionaliseerimise
põhimõtetele paremaks vastamiseks koostatakse erihoolekandeasutuste
reorganiseerimiskava. Seni reorganiseerimata jäänud institutsionaalsete (ühes hoones üle 30
teenuskoha) erihoolekandeasutuste reorganiseerimiskava on sisendiks Euroopa
Regionaalarengu Fondi toetusmeetme tingimuste välja töötamisel. Reorganiseerimiskava
koostamisel lähtutakse deinstitutsionaliseermise (DI) põhimõtetest ning psüühikahäiretega
inimeste elukorraldamist toetavatest säästva elukeskkonna põhimõtetest.
Tabel 10
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus-
nr (näidatakse periood, mille ja lõppkuupäev
jooksul nimetatud tegevust kirjeldatud
programmi ajal ellu viia perioodil 2023–
planeeritakse) 2024
1 Erihoolekandeasutuste 2024 01.01.2024–
üleriigilise 31.12.2024
reorganiseerimiskava
loomine
Tabel 11
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Sihttase Selgitus
tegevus- tegevus- (2027)
kava kava
aastal aastal
2023 2024
Väljundnäitaja Erihoolekandeasutu 1 1 Näitaja ei panusta
ste üleriigilise rakenduskava
reorganiseerimiskav näitajasse
a koostamine
Tegevus 2.2. Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi
korralduse tõhustamine sotsiaalvaldkonnas
Alategevus 2.2.1. Uuenduslike lahenduste kasutuselevõtu toetamine
sotsiaalvaldkonnas
Tegevuse raames analüüsitakse, milliseid meetmeid oleks vaja Eestis rakendada ning millist
tuge oleks vaja uuenduslike ja kasutajasõbralike lahenduste kasutuselevõtuks, et teenused
muutuksid inimesekesksemaks, sealhulgas võimaldaksid hooldusvajadusega inimestel
võimalikult kaua oma kodus ise hakkama saada ja avaldaksid positiivset mõju ka
hoolduskoormusega inimestele.
Tegevustega toetatakse valdkonna innovatsioonivõimet ja soodustatakse senisest enamate
uuenduslike lahenduste, sealhulgas teenuste ja abitehnoloogiate kasutusele võtmist (sh KOV-
ide poolt). Uuenduslike lahenduste kasutusele võtmist sotsiaalvaldkonnas (nii riiklikud kui
KOV-i teenused) rahastatakse ERF-i ja ESF-i eraldi avatud taotlusvoorude kaudu.
Tabel 12
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus-
nr (näidatakse periood, ja lõppkuupäev
mille jooksul kirjeldatud
nimetatud tegevust perioodil 2023–
programmi ajal ellu 2024
viia planeeritakse)
1 Analüüs/kaardistus uuenduslike 2024 01.01.2024–
teenuste kasutuselevõtuks Eestis 31.12.2024
(SoM)
Tabel 13
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava tegevuskava (2027)
aastal 2023 aastal 2024
Väljundnäitaja Välja on töötatud 0 1 1
ettepanekud
uuenduslike
lahenduste
kasutuselevõtu
soodustamiseks
sotsiaalvaldkonnas
Alategevus 2.2.2. Teenuse arendamine psüühika- ja sõltuvushäirega inimestele
2023. aastal alustatakse uue teenusemudeli arendamisega, mille sihtrühmaks on
normintellektiga psüühikahäirega või intellektipuudega inimesed, kellel on sõltuvus alkoholist,
narkootilistest ainetest, ravimitest vm sõltuvust põhjustavatest ainetest ja kes kasutavad
erihoolekandeteenuseid1 või üldhooldusteenust. Teenusemudeli katsetamisega alustatakse
2025. aastal.
Tabel 14
Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
(näidatakse periood, mille lõppkuupäev
jooksul nimetatud tegevust kirjeldatud perioodil
programmi ajal ellu viia 2023–2024
planeeritakse)
1 Uue teenusemudeli 2024–2026 01.09.2024–
arendamine (SoM) 31.12.2024
Tabel 15
Näitaja Näitaja nimetusSihttase Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava tegevuskava (2027)
aastal 2023 aastal 2024
Väljundnäitaja Teenust saanud 0 0 100
inimeste arv
Alategevus 2.2.3. Toetatud otsuse süsteemi väljatöötamine ja rakendamine
Vastavalt ÜRO puuetega inimeste õiguste komiteelt saadud soovitustele alustatakse
tegevustega, mis võimaldaksid Eestil üle minna toetatud otsuse mudeli kasutamisele. Eestis
kehtib asendusotsuse mudel, mis tähendab, et juhul, kui inimene ei suuda vaimse tervise
seisundi tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratakse osaliselt või täielikult
iseseisvate otsuste tegemist, määratakse talle eestkostja ja otsuseid teeb inimese asemel
eestkostja.
Toetatud otsuse süsteemi rakendamine kaasaks vaimse tervise häirega inimese enda
elukorralduse kohta otsuste tegemisse ning võimaldaks Eestil loobuda puuetega inimeste
õiguste konventsioonile lisatud deklaratsioonist. Toetatud otsuse süsteem eelneks kohtu poolt
määratavale eestkostele või oleks alternatiivne võimalus – inimesele ei määrata eestkostjat,
vaid teda abistavad otsuste tegemisel usaldusväärsed isikud või nende võrgustik.
Toetatud otsuse süsteemi rakendamiseks on puuetega inimeste õiguste komitee andnud
konventsiooni üldkommentaarides riikidele soovitusi otsuse tegemisel toetavate meetmete
kasutuselevõtuks:
- universaalne disain avalike teenuste kasutamisel,
- tugiisikud,
- keskkonna kohandused.
Tabel 16
Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
(näidatakse periood, lõppkuupäev kirjeldatud
mille jooksul perioodil 2023–2024
nimetatud tegevust
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
1
2021. aasta seisuga on 3–8%-l (s.o 175–467 inimest) erihoolekandeteenuseid kasutavatest inimestest (keda on 5847) alkoholi
tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired kaasuva diagnoosina.
1 Toetatud otsuse 2024–2025 01.11.2024–31.12.2024
kontseptsiooni loomine
(SoM)
2 Toetatud otsuse tegevuste 2024–2027 01.10.2024–31.12.2024
katsetamise
ettevalmistamine
(teadlikkuse suurendamine
toetatud otsuse vajadusest,
avalike teenuste disain
lihtsasse keelde) (SoM)
Tabel 17
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava tegevuskava (2027)
aastal 2023 aastal 2024
Väljundnäitaja Toetatud otsuse 1 1
kontseptsioon on
loodud
Toetatud otsuse 0 0 100
süsteemi
katsetamises
osalenud inimeste
arv
Alategevus 2.2.4. Inimesekeskse teenuse korraldamise arendamine
2023. aastal jätkatakse eelmisel toetusperioodil alustatud inimesekeskse
koordinatsioonimudeli rakendamist ning katsetatakse tegevusi maakondlikul tasandil. RTK
korraldatavas avatud taotlusvoorus saavad rahastust juba varem koordinatsioonivõrgustiku
loonud KOV-id, kes on valmis väljatöötatud mudelit maakondlikult rakendama, v.a Tartu ja
Pärnu, millele maakonnanõue ei kehti (neile kehtib lisapartnerite kaasamise nõue).
Harjumaale, sh Tallinnale kohaldatakse teistsugust lähenemisviisi, mille väljatöötamisega
alustatakse 2023. aastal TAT-st „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ ja mille
elluviimist jätkatakse käesolevast TAT-st. Täpsem tegevuskava toetusmeetme elluviimiseks
selgub 2024. aastal. Valdkondadeülese koordinatsiooniga võimaldatakse kompleksse
abivajadusega inimestel saada vajalikku abi õigel ajal ning inimesed tulevad koduses
keskkonnas võimalikult kaua toime. Käesoleva TAT raames toimub RTK korraldatavas
taotluste menetluses ekspertnõustamine ning hiljem toetust saanud projektide sisuline
nõustamine ja toetamine tegevuste elluviimisel. Toetuse saajatega korraldatakse sisulise
arutelu kohtumisi ja seminare inimesekeskse koordinatsioonimudeli rakendamiseks ja
arendamiseks. Viiakse ellu tegevusi, mis toetavad üleriigilise valdkondade vahelise
koordinatsioonimudeli väljatöötamist ning kokku leppimist piirkondades. Valminud on praktiline
tööjuhend, kuidas tagada piirkondades piisav juhtimiskorraldus ja osapoolte vaheline
koordinatsioon. Valmisolek koordinatsioonimudeli rakendamiseks üle Eesti on olemas alates
2026. aastast.
Inimese abivajaduse hindamisel kogutud andmed ei ole standardiseeritud ja võimaldavad laia
tõlgendamist. Selleks, et tagada üksteise mõistmine, rakendatakse rahvusvahelist
funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK). RFK kontseptsioon põhineb
biopsühhosotsiaalsel mudelil, mis võimaldab terviklikult mõista inimese
funktsioneerimisvõimet kui dünaamilist seisundit, võttes arvesse terviseseisundit ning
individuaalsete ja keskkonnategurite mõju. Selleks, et tagada RFK kasutamine, jätkatakse
sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistide koolitamist. Täiendavalt töötatakse välja ja
käivitatakse mentorlussüsteem, mis toetab RFK rakendamist.
Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas kasutatakse inimese funktsioneerimisvõime hindamisel
erinevaid teste ja küsimustikke. Selleks, et tagada hindamistulemustest ühtne arusaam,
seostatakse tulemused RFK-ga. Esimeses etapis kaardistatakse testid/hindamisvahendid ning
valitakse välja need, mida valdkonnas enim kasutatakse. Järgmises etapis seostatakse
valdkonnas enim kasutatava hindamisvahendi/testi tulemused RFK-ga. Tegevuste elluviimisel
on TAT partneriks Tervise Arengu Instituut.
Selleks, et kavandatavad meetmed ja poliitikavalikud vastaksid dementsusega inimeste
tegelikele vajadustele, on kavas perioodil 2024–2025 teha dementsusega inimeste vajaduste
uuring.
Tabel 18
Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
(näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud
jooksul nimetatud tegevust perioodil 2023–2024
programmi ajal ellu viia
planeeritakse)
1 Tegevused inimesekeskse
koordinatsioonimudeli
rakendamiseks (SoM)
1.1 RTK korraldatud 2023–2025 31.03.2023–31.12.2024
koordinatsioonimudeli
avatud taotlusvoorus
taotluste menetluses
osalemine ja tegevuste
elluviimisel toetust saanud
projektide sisuline
toetamine
1.2 Harjumaale, sh Tallinnale 2024 01.01.2024–31.12.2024
sobiva lahenduse ja
toetusmeetme
väljatöötamine
2 RFK arendustegevused
(TAI)
2.1 Koolitused 2023–2026 01.12.2023–31.12.2024
2.2 Mentorlussüsteemi 2023–2025 01.09.2023–31.12.2024
loomine
2.3 Enim kasutatud 2023–2025 01.09.2023–31.12.2024
hindamisvahendite/testide
kasutuselevõtt ja
seostamine RFK-ga
3 Sihtrühma uuring (kodus 2024–2025 01.04.2024–31.12.2024
elavate dementsusega
inimeste vajadused) (SoM)
4 Rahvusvahelisele ja 2024–2025 01.10.2024–31.12.2024
KOVide tänasele
praktikale tuginev
alusanalüüs
hoolduskoormusega
inimestega seotud
õiguslike muudatuste
tegemiseks.
Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
(näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud
jooksul nimetatud tegevust perioodil 2023–2024
programmi ajal ellu viia
planeeritakse)
5 Elanikkonna 2024-2025 01.11.2024–31.12.2024
tegevuspiirangute
kordusuuring
Tabel 19
Näitaja Näitaja Sihttase Sihttase Siht- Selgitus
nimetus tegevus- tegevus- tase
kava kava aastal (2027)
aastal 2024
2023
Väljundnäitaja Koolitatute 0 120 690 RFK koolitus 2023 –
arv 0, 2024 –120 , 2025
– 285, 2026 – 285
koolitatut.
Analüüs 0 0 1
hoolduskoor
musega
inimestega
seotud
õiguslike
muudatuste
tegemiseks
KINNITATUD
sotsiaalkaitseministri 03.05.2023
käskkirjaga nr 81
MUUDETUD
sotsiaalkaitseministri …..02.2024
käskkirjaga nr….
Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine
Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.01.2023–31.12.2027
Elluviija
Sotsiaalministeerium (hoolekande osakond)
Partnerid
Sotsiaalkindlustusamet
Tervise Arengu Instituut
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Rakendusasutus
Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond)
Rakendusüksus
Riigi Tugiteenuste Keskus
SISUKORD
1. REGULEERIMISALA NING SEOSED EESTI PIKAAJALISE ARENGUSTRATEEGIAGA „EESTI 2035“ JA VALDKONDLIKE
ARENGUKAVADEGA ............................................................................................................................................................. 3
1.1. Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega ............................................................... 3
2. TOETATAVAD TEGEVUSED ............................................................................................................................................... 4
2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ..................................................................................... 5
2.2. Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi korralduse tõhustamine
sotsiaalvaldkonnas ............................................................................................................................................................. 7
2.3. Riigiabi ................................................................................................................................................................. 8
3. NÄITAJAD ................................................................................................................................................................... 8
4. TEGEVUSTE EELARVE ....................................................................................................................................................... 9
5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS .................................................................................................................................................. 9
6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD .................................................................................................................... 9
7. ELLUVIIJA JA PARTNERI KOHUSTUSED ........................................................................................................................... 10
8. ARUANDLUS .................................................................................................................................................................. 11
9. TAT MUUTMINE............................................................................................................................................................. 12
10. FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD ................................................................................................ 13
11. VAIETE LAHENDAMINE ................................................................................................................................................ 13
2
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.
1. Reguleerimisala ning seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja
valdkondlike arengukavadega
Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme
21.4.9.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste
tagamine“ (edaspidi meede) toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Tegevustes lähtutakse
rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud 2021–2027 rakenduskava tegevuste üldistest
valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Valikukriteeriumid ja -metoodika vastavad Vabariigi Valitsuse
12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“
(edaspidi ühendmäärus) §-le 7.
Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
2021–2027 poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ ja ELi erieesmärgiga k – parandada võrdset ja
õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele,
millega parandatakse eluaseme ja inimesekeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust;
ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates
erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide
ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja
vastupanuvõimet.
TAT-ga on hõlmatud rakenduskava meetme 21.4.9.1 sekkumine „Kvaliteetsed ja kättesaadavad
sotsiaalteenused; hoolduskoormuse leevendamine; sotsiaalvaldkonna tööjõu kvalifikatsiooni tõstmine ja
jätkusuutlikkuse tagamine; erinevate valdkondade integratsioon ja uuenduslike lahenduste kasutusele
võtt“.
Käesoleva käskkirja alusel toetatavad tegevused on käsitatavad strateegiliselt oluliste tegevustena
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punkti 5 ja ühendmääruse § 41 lõike 1
punkti 8 tähenduses.
1.1. Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega
1.1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Eesti riigi eelarvestrateegia 2023–2026 heaolu tulemusvaldkonna
sotsiaalhoolekandeprogrammi meetme „Iseseisvat toimetulekut toetavate kvaliteetsete
hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine“ tegevuse „Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine,
KOVide võimestamine“ elluviimist.
1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“1 on prognoositud, et vanemaealiste osakaal
rahvastikus suureneb ja puudega inimeste arv kasvab. Vaja on parandada elukeskkonna ligipääsetavust
ja leida uusi lahendusi ning ajakohastada Eestis pikaajalise hoolduse süsteemi, mis ei arvesta praegu
piisavalt rahvastikumuutustega ega paku abivajajatele küllaldast tuge. Hooldusvajadusega inimeste
lähedaste hoolduskoormus on Eestis ligikaudu 47 000 inimesel ning siin esineb sooline erinevus: kõigist
lähedaste hooldajatest on naiste osakaal 60%, hooldamise tõttu tööturul mitteaktiivsete seas on lausa
80% naised. Pikaajalise hoolduse puhul on probleemiks ka inimeste märkimisväärselt suur
omaosalusmäär. Hooldatav või tema pereliige tasus hooldekodus pakutava üldhooldusteenuse eest
1
Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“, https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-
planeering/strateegia/arenguvajadused
3
2021. aastal 80% teenuse kogumaksumusest. Eesti keskmine netovanaduspension on 42% keskmisest
netopalgast. Vanaduspensionide teoreetiline netoasendusmäär oli 2020. aastal Euroopa Liidus üks
madalamaid, jäädes alla 40%. Vanemate kui 65aastaste inimeste suhtelise vaesuse määr (2021. aastal
40,6%) on Eestis ELi riikidest suuruselt teisel kohal.
1.1.3. Toetatavad meetme tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega. Tegevused panustavad strateegia „Eesti
2035“ sihi „Ühiskond“ ja alasihi „Koostöömeelne ühiskond“ saavutamisse, toetades ligipääsetavust, aga
ka soolise võrdõiguslikkuse edendamist, parandades hoolduskoormusega inimeste olukorda ning
erivajadusega ja vanemaealistele inimestele võrdsete võimaluste loomist iseseisvaks toimetulekuks.
Toetatavate tegevuste panust regionaalselt tasakaalustatud arengusse hinnatakse „Eesti 2035“
näitajaga „Rahulolu KOV-i teenustega“, panust ligipääsetavuse tagamisse näitajaga „Ligipääsetavuse
näitaja“, panust soolise võrdõiguslikkuse tagamisse näitajaga „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja panust
võrdsete võimaluste tagamisse näitajaga „Hoolivuse ja koostöömeelsuse indeks“.
1.1.4. Heaolu arengukava kohaselt suureneb rahvastiku vananemisega kaasneva hoolduskoormuse ja
kõrvalabi vajaduse kasvu arvesse võttes nõudlus toetavate teenuste ja kvaliteetsete hooldusvõimaluste
järele. Seetõttu on arengukava üks eesmärk arendada sotsiaalteenuste pakkumist ja korraldust ning
parandada teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Seeläbi vähendatakse lähedastest hooldajate
hoolduskoormust ja suurendatakse nende tööturul osalemise võimalusi. Eakate ning puudega ja
psüühilise erivajadusega inimeste heaolu ja õiguste tagamiseks on võetud suund iseseisvat toimetulekut
ja kogukonnas elamist toetavate teenuste eelisarendamisele ja hoolekandesüsteemi
deinstitutsionaliseerimisele.
2. Toetatavad tegevused
Pikaajaline hooldus tähendab hoolduse tagamist inimesele, kes vajab igapäevaelu korraldamisel abi
pikema aja jooksul, kuna tema füüsilised või vaimsed võimed või töövõime on vähenenud. Pikaajaline
hooldus sisaldab tervishoiuteenuseid, hooldust ja isiku igapäevast toimetulekut toetavaid teenuseid, mida
pakutakse eesmärgiga leevendada ja vähendada valu, juhtida terviseseisundi kulgu, pidurdada ja vältida
selle halvenemist, hooldada isikut ning abistada teda iseseisva toimetuleku võimaldamiseks igapäevaelu
toimingutes.
TAT üldine eesmärk on toetada terviklikuma pikaajalise hoolduse süsteemi loomist ning seeläbi tagada
inimeste võimalikult iseseisev ja inimväärne toimetulek.
TAT keskendub eeskätt hoolekandevaldkonna vastutusalas olevate tegevuste, sealhulgas teenuste
arendamisele ja ümberkorraldamisele kogukonnapõhisuse suunas. Samuti tervishoiu- ja
hoolekandevaldkonna senisest tõhusamale integreerimisele, koostööle ja koostoimimisele.
TAT eesmärk saavutatakse alljärgnevate toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel, mille mõju ja ulatus
on üleriigiline.
Meetmest toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik
ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. TAT
tegevused ei tohi suurendada negatiivseid keskkonnamõjusid, koolituste korraldamisel ja teadlikkuse
suurendamisel tuleb taaskasutada maksimaalselt materjale ja vahendeid ning planeerida üritusi
läbimõeldult, et nendel osalemine oleks vähima ökoloogilise jalajäljega. Tegevusteks vajalike teenuste
ja toodete hankimisel tuleb kasutada keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid.
4
Tegevusi on täiendavalt ja detailsemalt kirjeldatud TAT lisas 1 „Tegevuste detailne kirjeldus perioodil
01.01.2023–31.12.2024”.
2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine
2.1.1. Tegevuse eesmärk
Kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV), teenuseosutajate, teenuseid vahetult osutavate ja korraldavate
spetsialistide võimekus osutada tulemuslikumat hoolekandelist abi on paranenud. Teenused on
kättesaadavamad ja kvaliteetsemad. Teatud sihtrühmadele (nt dementsusega inimesed) teenuseid
osutavatest ja korraldavatest spetsialistidest on moodustunud jätkusuutlik valdkondlik tugivõrgustik. Abi
vajavate inimeste ja nende lähedaste teadlikkus abi saamise võimalustest ja õigusest abi küsida on
paranenud. Pikaajalise hoolduse korraldamisega seotud sihtrühmad on valdkonnas toimuvatest
muudatustest teadlikud ning nad oskavad inimesi asjakohaselt nõustada.
Koostatud on erihoolekandeasutuste üleriigilise reorganiseerimiskava, millega jätkatakse psüühilise
erivajadusega inimeste sihtrühmas deinstitutsionaliseerimise (edaspidi DI) põhimõtete rakendamist ning
mis on sisendiks toetusmeetme tingimuste vajalike kriteeriumite väljatöötamisele.
2.1.2. Tegevuse sisu
Tegevused on suunatud pikaajalise hoolduse korralduse ja hoolekandeteenuste kvaliteedi
parandamisele, sh kvaliteedi juhtimise ja järelevalve korralduse arendamisele ning teenuse osutamise
metoodikate, tööriistade jms kasutusele võtmisele. Parandatakse eri tasandite (riik, KOV) ja partnerite
(KOV, teenuseosutajad, spetsialistid) võimekust ja koostööd. Planeeritakse tegevusi, mis lihtsustavad
inimese jaoks abi andmise korraldust ning aitavad vähendada regionaalset ebavõrdsust abi ja teenuste
kättesaadavuses ja ebaühtlust teenuste kvaliteedis. Tegevused aitavad kaasa erivajadusega inimeste ja
vanemaealiste sotsiaalsele kaasatusele, ühiskonnaelus osalemisele ja autonoomsusele ning oma
õigustest ja abisaamise võimalustest teadlikkuse kasvule. Sellel eesmärgil tõhustatakse riigi, KOV-i ja
huvikaitseorganisatsioonide koostööd ja huvikaitseorganisatsioonide võimekust, juurutatakse
vabatahtlikku tegevust hoolekandevaldkonnas jms.
Toetatakse tegevusi (sh koolitus, mentorlusprogrammi rakendamine ja võrgustikukohtumised), mis
aitavad parandada sotsiaalala töötajate ja pikaajalise hoolduse pakkumisega seotud spetsialistide
teadmisi ja oskusi (sh olemasolevate oskuste ajakohastamine) ning toetavad pikaajalise hoolduse ja
laiemalt sotsiaalvaldkonnas töötavate spetsialistide püsimist sektoris.
Toetatakse tegevusi, mis aitavad ennetada hooldusvajaduse teket või süvenemist (sh varane
märkamine, õigeaegne abi osutamine jms). Kuulmislangusega inimestele tagatakse abivajadusest
tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks igapäevaseks suhtlemiseks vajaliku viipekeele
kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse korraldamine. Samuti viiakse ellu hoolduskoormusega inimesi
toetavaid tegevusi (sh teadlikkuse suurendamine).
Eesti Puuetega Inimeste Koda arendab välja omastehooldajate veebilahenduse, millest kujuneb
virtuaalne n-ö kompetentsikeskus, kus jagatakse asjakohast infot ning antakse tuge hoolduskoormusega
inimestele.
Üle Eesti täisealistele inimestele ühetaolisemate ja kvaliteetsemate sotsiaalhoolekande abimeetmete
pakkumise tagamiseks toetatakse Sotsiaalkindlustusameti tegevusi, mis aitavad hoolekandevaldkonnas
ellu viia riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, sealhulgas rakendada KOV-i või piirkondlikul tasandil riiklikke
5
strateegiaid, pilootprojekte ja koordineerida valdkonnaülest sotsiaalkaitsealast koostööd. Toetatavad
tegevused keskenduvad KOV-ide võimekuse suurendamisele, regionaalse ebavõrdsuse vähendamisele,
sotsiaalteenuste sisulisele arengule ja kvaliteedi parandamisele. 2023. aastal alustab
Sotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustusameti tegevuste ülevaatamisega ning selle tulemusena võivad
muutuda ka TAT tegevused ja rahastus.
Korraldatakse teavitustegevusi abi vajavate inimeste ja nende lähedaste informeerimiseks ning
teavitatakse nii sihtrühmi kui ka sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse korraldajaid sotsiaalvaldkonnas
toimuvatest muudatustest, mis võimaldab inimestel jõuda õige abini. Pööratakse tähelepanu ka sellele,
et info jõuaks erivajadusega abivajajateni – kasutatakse lihtsat keelt ning mõeldaks läbi info edastamise
kanalid ja viisid nende vajadustest lähtuvalt. Üks teavituse eesmärke on suunata KOV-e nägema
ennetustegevuste vajalikkust ja kasu ning laiemalt ühiskonda abivajajatega arvestama.
Teavitustegevuste tulemuslikkuse tagamiseks kombineeritakse teavitusviise (tele- ja raadiosaated,
meediakampaaniad, sisuturundus, otsekommunikatsioon sihtrühmadega). Teavitustegevuste paremaks
sihitamiseks ja elluviimiseks kasutatakse vajaduse korral selle ala tunnustatud eksperte ja sihtrühmade
esindajaid.
Erihoolekandeteenuste kättesaadavuse parandamiseks ja DI põhimõtetele paremaks vastamiseks
viiakse läbi tegevusi, mille tulemusena valmib erihoolekandeasutuste reorganiseerimise kontseptsioon.
2.1.3. Tegevuse tulemus
Tegevuste tulemusena paranevad sotsiaalala spetsialistide oskused teenuste korraldamisel,
arendamisel ja pakkumisel, mis tagab pakutavate teenuste parema kvaliteedi. Valdkonnas töötavate
spetsialistide oskused, töövõtted ja -viisid toetavad kvaliteetse abi pakkumist. Paranenud on sotsiaalala
spetsialistide üle-eestiline koostöö. Sotsiaalteenuste osutamine on inimesekesksem ning senisest enam
orienteeritud kvaliteedipõhimõtete järgimisele ja tulemuslikuma abi tagamisele.
Paranenud on avaliku, era- ja kolmanda sektori koostöö, samuti KOV-ide sotsiaalvaldkonna spetsialistide
pädevus abi korraldamisel ning teenusepakkujate ja teenust vahetult pakkuvate spetsialistide oskused
ja abi teenuste pakkumisel. Vähenenud on piirkondlikud erinevused teenuste kättesaadavuses ja
kvaliteedis. Sekkumiste tulemusena paraneb inimeste juurdepääs neile vajalikele toetustele ja
kvaliteetsetele hoolekandeteenustele ning seeläbi paraneb abivajadusega inimeste toimetulek.
Abi vajavad inimesed ja nende lähedased omavad ajakohast infot abi saamise võimalustest ning nad
teavad kust vajalikku infot otsida, mis parandab nende toimetulekut. Sotsiaalteenuste korraldamisega
seotud osapooled on abi korraldamisega seotud muudatustest teadlikud ning nad oskavad inimesi õigesti
nõustada.
Valminud reorganiseerimiskava aitab kaasa erihoolekande asutuste töö ja teenuste ümberkorraldamisele
ning uue kogukonnapõhise elukeskkonna loomisele. Reorganiseerimiskava koostamisel lähtutakse DI
põhimõtetest ning psüühikahäiretega inimeste elukorraldamist toetavatest säästva elukeskkonna
põhimõtetest.
2.1.4. Tegevuse sihtrühm
Sotsiaalala töötajad, sh teenust vahetult osutavad isikud, kes töötavad KOV-is, era- või kolmandas
sektoris
Teenusepakkujad (sh KOV era- ja kolmas sektor)
Abivajadusega inimesed (sh erivajadusega, toimetulekuraskustes ja hoolduskoormusega inimesed)
Erialaorganisatsioonid
6
Laiem avalikkus
KOV-id
Vanemaealised
Tervishoiuteenuse osutajad
2.1.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood
01.01.2023–31.12.2027
2.1.6 Tegevuse elluviija ja partner
Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond ning partnerid on Eesti Puuetega
Inimeste Koda, Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut.
2.2. Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi korralduse
tõhustamine sotsiaalvaldkonnas
2.2.1. Tegevuse eesmärk
Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamine valdkondadevahelise ja piirkondliku koostöö, parema
andmevahetuse ja uuenduslike lahenduste kasutuselevõtu kaudu on muutunud senisest
inimesekesksemaks.
2.2.2. Tegevuse sisu
Toetatakse tegevusi, millega tõhustatakse eri valdkondade (nt hoolekanne ja tervishoid) senisest
tulemuslikumat koostööd ning eri tasandite, piirkondliku ja valdkondade andmevahetust (sh valdkonnas
töötavate spetsialistide oskuste parandamine, koolitused, sekkumismetoodikate kasutuselevõtt jms).
Selle eesmärgi saavutamiseks toetatakse koordinatsioonimudeli kasutuselevõttu ning testitakse
tervishoiuvaldkonnaga integreeritud uuenduslikke teenuseid (nt sõltuvus- ja psüühikahäirega inimestele).
Teaduspõhiste sekkumiste ja tööriistade abil katsetatakse ja viiakse ellu uudseid lähenemisviise,
sealhulgas töötatakse välja eestkostesüsteemile alternatiivne toetatud otsuse süsteem. Toetatakse
tegevusi, millega uuritakse ja analüüsitakse sihtrühmade vajadusi, mis on aluseks sihtrühmadele
suunatud meetmete/tegevuste planeerimisel. Parandatakse andmevahetust eri valdkondade vahel
(olemasolevate andmebaaside parem seostamine jms).
2.2.3. Tegevuse tulemus
Integratsioon ja uuenduslikud lahendused tagavad tõhusama abi korralduse. Pakutav abi vastab inimeste
tegelikule vajadusele (inimesekesksem teenus) ja aitab lahendada veel katmata sihtrühmade vajadusi
(nt inimesed, kellel on sõltuvus psühhoaktiivsetest ainetest). Andmehaldus on loogiline ja sujuv ning
toetab poliitikakujundamist, ennetustööd, inimeste vajadustele vastavate meetmete kujundamist ja seiret.
Spetsialistide ja abivajajate jaoks on poliitikakujundus selgemini sihitatud. Abi korraldus pikaajalises
hoolduses ja sotsiaalvaldkonnas on tõhusam, inimeste iseseisvus on suurenenud ja ühiskonnaelus
osalemise võimalused on paranenud.
2.2.4. Tegevuse sihtrühm
Sotsiaal-, haridus-, tööhõive- ja tervishoiuvaldkonna töötajad
KOV-id
7
Sotsiaalkindlustusamet
Era- ja kolmanda sektori organisatsioonid
Teadusasutused
2.2.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood
01.01.2023–31.12.2027
2.2.6. Tegevuse elluviija ja partner
Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakond ja partner
Tervise Arengu Instituut.
2.3. Riigiabi
Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.
3. Näitajad
Näitaja nimetus Algtase Vahe- Sihttase Selgitav teave
(mõõtühik) sihttase (2027)
(2024)
Meetmete Hoolekandeteenuste 0 200 400 Tegevuste 2.1 ja 2.2
nimekirja saajate arv näitaja. Elluviija kogub
väljundnäitaja (mõõtühik arv) seireandmeid
sihtrühma liikmete
kohta SISi2
vahendusel. Andmeid
kogutakse vahe- ja
lõpparuandesse.
Meetmete Osalejate osakaal, 70% 70% Tegevuste 2.1 ja 2.2
nimekirja kelle toimetulek näitaja. Allikaks on
tulemusnäitaja paranes või säilis Sotsiaalministeeriumi
(mõõtühik %) koostatud küsimustik,
mida teenusesaajad
täidavad.
Meetmete Osalejate osakaal, 70% 70% Tegevuste 2.1 ja 2.2
nimekirja kelle näitaja. Allikaks on
tulemusnäitaja hoolduskoormusega Sotsiaalministeeriumi
seotud olukord koostatud küsimustik,
paranes mida teenusesaajad
(mõõtühik %) täidavad.
2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine
TAT- Hoolekandeteenuste 0 200 200 TAT tegevuskava
spetsiifiline saajate arv alategevuse 2.1.3
näitaja (mõõtühik arv) teenusesaajad
2
Sündmuste infosüsteem
8
TAT- Koolitatud 0 228 856 TAT tegevuskava
spetsiifiline spetsialistide arv alategevuste 2.1.1 ja
näitaja (mõõtühik arv) 2.1.5 koolitused
2.2. Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi korralduse
tõhustamine sotsiaalvaldkonnas
TAT- Hoolekandeteenuste 0 0 200 TAT tegevuskava
spetsiifiline saajate arv alategevus 2.2.4 (160
näitaja (mõõtühik arv) inimest), alategevus
2.2.2 (100 inimest) ja
alategevus 2.2.3 (100
inimest)
TAT- Koolitatud 0 120 690 TAT tegevuskava
spetsiifiline spetsialistide arv alategevuse 2.2.4
näitaja (mõõtühik arv) koolitused
4. Tegevuste eelarve
Summa Osakaal
1 ESF+ 16 870 000 70%
2 Riiklik kaasfinantseering 7 230 000 30%
3 Eelarve kokku 24 100 000 100%
5. Kulude abikõlblikkus
5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse ühendmääruse §-des 15–17 ja 21 sätestatust.
5.2. TAT kaudseid kulusid hüvitatakse ainult ühtse määra alusel, mis on 15% TAT otsestest
personalikuludest. Kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõikes 3 nimetatud kulud.
5.3. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud.
5.4. Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele on TAT raames abikõlbmatud järgmised kulud:
5.4.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;
5.4.2 väliskoolituse ja -lähetuse kulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike;
5.4.3 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud
maksustamisele mittekuuluvat piirmäära.
6. Toetuse maksmise tingimused ja kord
6.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktis 1 (tegelikud kulud) ja § 28 lõikes 3
(kaudsed kulud 15% TAT otsestest personalikuludest) sätestatule, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see
on tasutud.
6.2. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama RÜ-le:
6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja
tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest, välja arvatud lihtsustatud
kulude kasutamise korral;
6.2.2 viite riigihangete tegemise korrale asutuses;
9
6.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.
6.3. Punktis 6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema TAT rakendamisel
nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ-
le sellekohase kirjaliku kinnituse.
6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna
kaudu kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus.
6.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest
arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude
abikõlblikkuse.
6.6. RÜ ja korraldusasutuse õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest
keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33.
6.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse
tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning RÜ kontrollitud lõpparuande kinnitamist.
7. Elluviija ja partneri kohustused
7.1. Elluviija ja TAT partner peavad täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10
ja 11 toetuse saajale ja partnerile sätestatud kohustusi, sh avalikkuse teavitamisel järgima Vabariigi
Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõudeid.
7.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
7.2.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade kaupa
kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks;
7.2.2 esitama punktis 7.2.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le;
7.2.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa;
7.2.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;
7.2.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt
väljatöötatud vormil;
7.2.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva
jooksul peale eelarve kinnitamist; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada
15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest;
7.2.7 esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 6 nimetatud
maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.2.6 nimetatud prognoosist;
7.2.8 esitama partneri riigihankega seotud alusdokumentide eelnõu kümme tööpäeva enne riigihankega
alustamist ja hankelepingu muudatuste eelnõu viis tööpäeva enne sõlmimist RÜ-le eelnõustamiseks;
7.2.9 toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest [KEHTIB
ALATES 01.03.2024].
7.3. Lisaks on TAT partner kohustatud:
7.3.1 esitama elluviija nõudmisel punktis 6.2 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid;
7.3.2 esitama elluviija nõudmisel partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja
sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva aasta 1. oktoobriks;
7.3.3 esitama elluviija antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks prognoosi ja
jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või muudatusettepanekud lähtuvalt toetuse saaja või
partneri vajadusest;
10
7.3.4 esitama elluviijale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks
või vastavalt elluviija nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud toetuse saaja maksetaotluse
esitamise tähtaega RÜ-le;
7.3.5 esitama elluviijale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi RÜ poolt saadetud
valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid, memod, osalejate nimekirjad,
päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi;
7.3.6 kooskõlastama elluviijaga TAT eelarvest rahastatavate riigihangete sisuliste tegevuste vastavuse
TAT eesmärkidega ning keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitele enne riigihanke korraldamist;
7.3.7 esitama elluviijale info riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt, et elluviija saaks selle
omakorda esitada RÜ-le eelnõustamiseks;
7.3.7.1 teavitama kümme tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest
riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana;
7.3.7.2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende esitamisest
riigihangete registrile;
7.3.7.3 edastama riigihankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist;
7.3.8 esitama elluviijale elektrooniliselt TAT vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja 5. juuliks ning
lõpparuande elluviija antud tähtajaks;
7.3.9 maksma elluviijale tagasi toetuse summas, mis on märgitud RÜ tehtud finantskorrektsiooni otsuses
partneri kulude kohta, elluviija antud tähtajaks.
8. Aruandlus
8.1. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande
koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 20. juuliks vastavalt
31. detsembri ja 30. juuni seisuga. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise
tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.
8.2. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevustes osalejate aruande kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva
teise nädala lõpuks. 30. juuni seisuga tegevustes osalejate aruande võib edastada nelja nädala jooksul.
8.3. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-
toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.
Lõpparuandes tuleb esitada teave tegevuste panusest punktis 1.1.3 nimetatud „Eesti 2035“ näitajatesse,
millega mõõdetakse horisontaalsete põhimõtete edenemist.
8.4. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse
aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.
8.5. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid
lõpparuanne.
8.6. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas
TAT aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
8.7. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande.
8.8. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste
kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.
11
8.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase
lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad RÜ-le. Kui
RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande.
8.10. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks.
8.11. TAT aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule.
9. TAT muutmine
9.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta,
esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus).
9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab
hinnangu TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja
punktis 9.8 nimetatud kooskõlastamist.
9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise
taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on
õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-
ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.
9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT aruandes esitatud
andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise
tagamiseks.
9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on
olemas RÜ nõusolek.
9.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või
elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on
kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT
kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.
9.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-s 48 sätestatule.
9.9. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta:
9.9.1 punktis 7.2.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuskava ja eelarve kulukohtade kaupa
esitamist ja muutmist;
9.9.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et TAT kogutoetuse summa ei muutu.
9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste
mitteesinemise korral esitab muudetud dokumendid ministrile kinnitamiseks.
9.11. Punkti 9.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja
puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks
ettenähtud tähtaja võrra.
12
9.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve
muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta
ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%.
9.13. Peale punktis 9.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab elluviija viie tööpäeva jooksul
muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu.
10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-des 34–37 sätestatule.
11. Vaiete lahendamine
RA otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide või
vaidlustuse menetleja on RÜ. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ühendmääruse §-des 31
ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile.
Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud
korras.
Lisad
Lisa 1. Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2023–31.12.2024
Lisa 2. TAT eelarve kulukohtade kaupa
13
Sotsiaalkaitseministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri 8. mai 2023. a käskkirja nr 81
„Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ muutmine“ eelnõu
seletuskiri
I. Sissejuhatus
Muudatusega lisatakse alategevus, mis toetab sotsiaalvaldkonna töötajate dementsuse alase
kvalifikatsiooni hoidmist ja arendamist. Samuti nähakse ette erihoolekandeasutuste üleriigilise
reorganiseerimiskava koostamine, arvestades psüühilise erivajadusega inimeste sihtrühmas
deinstitutsionaliseerimise (DI) põhimõtteid.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Terry
Ney (tel 5919 2437,
[email protected]) ja välisvahendite osakonna nõunik Jüri Lõssenko (tel
5913 7882,
[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128,
[email protected]).
Märkused:
Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Seletuskiri kirjeldab ainult eelnõus nimetatud TAT muudatusi.
II. TAT muudatuste sisu
Punktiga 1 täpsustatakse, et rakendusasutus on Sotsiaalministeeriumi välisvahendite
osakond ning elluviija hoolekande osakond. Muudatus on tingitud Sotsiaalministeeriumi
struktuurimuudatustest.
Punktiga 2 täiendatakse TAT punkti 2 „Toetatavad tegevused“. Täpsustatakse, et TAT
hoolekandevaldkonna vastutusalas olevate tegevuste arendamise all peetakse silmas ka
teenuste arendamist ja ümberkorraldamist kogukonnapõhisuse suunas.
Punktidega 3–8 täiendatakse tegevuse 2.1. „Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi
parandamine“ eesmärki, sisu ja tulemust. Tegevuse raames on Tervise Arengu Instituudi
ülesanne dementsuseteemalise arenguprogrammi rakendamine hoolekandeasutustes.
Eesmärgis tuuakse välja, et teatud sihtrühmadele (nt dementsusega inimesed) teenuseid
osutavatest ja korraldavatest spetsialistidest on moodustunud jätkusuutlik valdkondlik
tugivõrgustik. Täiendusena lisatakse, et koostatud on erihoolekandeasutuste üleriigilise
reorganiseerimiskava, millega jätkatakse psüühilise erivajadusega inimeste sihtrühmas DI
põhimõtete rakendamist ning mis on sisendiks toetusmeetme tingimuste vajalike kriteeriumite
väljatöötamiseks. Seoses sellega täiendatakse ka tegevuste sisukirjeldust ning tulemust.
Punktiga 9 korrigeeritakse TAT punkti 3 „Näitajad“. Tabelis suurendatakse punktis 2.1.
„Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ kajastatud TAT spetsiifilist
näitajat „Koolitatud spetsialistide arv“ ning uueks 2024.a vahetasemeks on 228 koolitatut ja
2027.a sihttasemeks on 856 koolitatut. Näitaja suurenes 56 koolitatava võrra, kuna lisandus
uus alategevus 2.1.5. „Pädevuse tõstmine dementsussündroomiga inimestega töötamisel“,
mille raames koolitatakse hoolekandeasutuste töötajaid.
Tabelis muudetakse punktis 2.2. „Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja
pakkumine ning abi korralduse tõhustamine sotsiaalvaldkonnas“ kajastatud TAT spetsiifilise
näitaja „Koolitatud spetsialistide arv“ 2024.a vahetaset ning uueks vahetasemeks on 120.
2027. aasta taset muudetud ei ole.
Punktide 10–11 ja 15 puhul on tegu tehniliste muudatustega, millega täpsustatakse, et
kõnealused sätted kohalduvad lisaks TAT eelarvele ka TAT tegevuskavale (TAT lisa 1).
Punktiga 12 sätestatakse, et elluviija on kohustatud kõigi toodete ja teenuste hankimisel
lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete1 kriteeriumitest. Kuigi alates 01.01.2022 muutus
riigihangetes kohustuslikuks keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine neljas tooterühmas:
mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaber on
elluviija kohustatud kõigi toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike
riigihangete kriteeriumitest.
Keskkonnahoidlik riigihange tähendab minimaalse negatiivse keskkonnamõjuga toodete või
teenuste hankimist. Keskkonnahoidlik riigihange on defineeritud menetlusena, mille abil
riigiasutused hangivad kaupu, teenuseid ja ehitustöid, millel on nende olelusringi jooksul ehk
nii tootmisel, kasutamisel kui ka kasutusest kõrvaldamisel väiksem negatiivne keskkonnamõju,
võrreldes muul juhul hangitavate, sama esmaülesandega kaupade, teenuste ja ehitustöödega.
Tegemist ei ole riigihanke eritüübiga, vaid see on tavapärane läbiviidud hange, mille puhul
võetakse arvesse lisaks muudele nõuetele ka keskkonnanõudeid. Ei ole vahet, kas tegu on
avatud, piiratud, lihtsustatud vms hankemenetlusega – keskkonnanõudeid saab kõigi puhul
kasutada.
Kohustus jõustub alates 01.03.2024, et see ei kohalduks juba ellu viidud või töös olevatele
hangetele.
Punktiga 13 täpsustatakse, et TAT partner on kohustatud enne riigihanke korraldamist
elluviijaga kooskõlastama ka riigihangete vastavuse keskkonnahoidlike riigihangete
kriteeriumitele.
Punkti 14 puhul on tegemist tehnilise muudatusega, millega täpsustatakse, et TAT
lõpparuanne tuleb esitada 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi
lõppkuupäevast. Varasema sõnastuse kohaselt tuli seda teha hiljemalt 17. märtsiks 2028.
Punktiga 16 täpsustatakse, et TAT punkti 9.9 kohase muudatuse puhul esitatakse puuduste
mitteesinemise korral muudetud dokumendid koheselt ministrile kinnitamiseks.
Punktiga 17 asendatakse TAT tegevuskava ning TAT eelarve, mida korrigeeritakse vastavalt
tegelikule täitmisele ning uuendatud tegevustele. Oluliselt vähenes alategevuse 2.2.3.
„Toetatud otsuse süsteemi väljatöötamine ja rakendamine“ ja alategevuse 2.2.4.
„Inimesekeskse teenuse korraldamise arendamine“ 2024 eelarve, kuna tegevuste elluviimise
algus lükkus edasi. Samuti vähenes alategevuse 2.1.2. „Vabatahtliku tegevuse soodustamine
hoolekandes“ 2024. aasta eelarve, kuna algselt sisse ostetavalt planeeritud analüüs
koostatakse ise.
Vastavalt käesoleva käskkirja punktides 3-8 tehtud muudatustele täiendatakse TAT
tegevuskava kahe uue alategevusega: „Alategevus 2.1.5. Pädevuse tõstmine
dementsussündroomiga inimestega töötamisel“ ning „Alategevus 2.1.6.
Erihoolekandeteenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine“. Tegevuste lisamise
põhjuseks on vajadus parandada teenuseid vahetult osutavate ja korraldavate spetsialistide
pädevust ning tõsta sotsiaalteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust.
Tegevuskavasse lisandunud alategevustele kohalduvad riigiabi osas teiste tegevustega
võrreldes samad järeldused.
1
https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked
Punkti 18 kohaselt rakendatakse käskkirja tagasiulatuvalt alates 01.01.2024 seoses tegevuste
alustamisega nimetatud kuupäevast alates, v.a punkt 12, mida rakendatakse alates
01.03.2024.
III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase
Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja
viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa
Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.
IV. TAT muudatuste mõjud
TAT muudatused on suunatud suurema tulemuslikkuse saavutamisele tegevuste elluviimisel.
Sotsiaalvaldkonna töötajate dementsuse alase kvalifikatsiooni hoidmiseks ja arendamiseks
läbi viidavad koolitused parandavad sotsiaalteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust.
Erihoolekandeasutuste üleriigilise reorganiseerimiskava koostamine annab sisendi ERF
toetusmeetme kujundamiseks, millega luuakse psüühilise erivajadusega inimestele võrdseid
võimalusi eneseteostuseks ja iseseisvalt.
V. TAT muudatuste jõustumine
Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2024, va punkt 12, mida rakendatakse
alates 01.03.2024.
VI. TAT muudatuste kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ja e-posti kaudu Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile
ja ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ning arvamuse
avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Tervise Arengu Instituudile ja Eesti Puuetega
Inimeste Kojale.
Rahandusministeerium Meie 08.02.2024 nr 1.2-2/11-1
Riigi Tugiteenuste Keskus
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri käskkirja
„Sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81 kinnitatud toetuse andmise tingimuste
„Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu
hõlmab perioodi 2021–2027 meetmete nimekirja meedet 21.4.9.1 „Iseseisvat toimetulekut
toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Lisad:
1. Käskkirja eelnõu
2. Toetuse andmise tingimused
3. Eelnõu seletuskiri
4. Tegevuskava (toetuse andmise tingimuste lisa)
5. Eelarve (toetuse andmise tingimuste lisa)
Lisaadressaadid:
Sotsiaalkindlustusamet
Tervise Arengu Instituut
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 rakenduskava seirekomisjon
Euroopa Komisjon
Jüri Lõssenko
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952