Vaideotsus

Loteman OÜ 24.09.2024 nr 11.2-31/24/1110 Aia tn 6-6 Antsla vald 66407 Võrumaa VAIDEOTSUS Tuginedes perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse edaspidi ÜSS2021_2027) § 32 lõigetele 3 ja 4, regionaalministri 29.09.2023 määruse nr 64 „Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmise tingimused ning kord” § 25 ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 73 ja 85 punktile 1 ja 2, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK või rakendusüksus või vaide lahendaja) otsustab: 1) rahuldada Loteman OÜ vaie ja tunnistada RTK 08.07.2024 otsus nr 11.2-31/24/727 taotluse rahuldamata jätmise kohta kehtetuks; 2) viia mittetulundusühingu Loteman OÜ esitatud projektitaotluse nr 2021- 2027.1.03.2024-0314 „Loteman OÜ Tamula Rannabangalo uuendamine“ osas läbi uus hindamine. 1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus 1.1. ÜSS2021_2027 § 32 lg 3 ja 4, HMS § 73 ning meetme määruse § 25 alusel vaatas RTK läbi Loteman OÜ (edaspidi ka taotleja või vaide esitaja) 19.08.2024 esitatud vaide RTK 08.07.2024 otsusele nr 11.2-31/24/727 taotluse rahuldamata jätmise kohta (edaspidi vaidlustatud otsus või otsus) projekti nr 2021-2027.1.03.2024-0314 Loteman OÜ Tamula Rannabangalo uuendamine“ (edaspidi projekt) rahastamiseks. 1.2. Vaide esitaja esitas 08.08.2024 RTK-le vaide, milles palub tunnistada RTK 08.07.2024 otsus nr 11.2-31/24/727 täielikul kehtetuks ning teha asjas uus hindamine ja uus otsus, millega rahuldatakse vaide esitaja taotlus projekti „Loteman OÜ Tamula Rannabangalo uuendamise“ rahastamiseks. 2. Asjaolud 2.1. Taotleja esitas rakendusüksusele taotluse projekti rahastamiseks. Taotluste esitamine toimub jooksvalt e-toetuste keskkonna kaudu kuni eelarvevahendite lõppemiseni. 2.2. Rakendusüksus kontrollis taotleja ning taotluse vastavust meetme määruse § 9 ja § 10 sätestatud nõuetele ning tunnistas meetme määruse § 13 alusel taotleja ja projekti nõuetele vastavaks. Hindamiskomisjon hindas valikukriteeriumit 1 kaalutud keskmisega 1,50,  valikukriteeriumit 2 kaalutud keskmisega 2,50, valikukriteeriumit 3 kaalutud keskmisega 3 ning valikukriteeriumit 4 kaalutud keskmisega 3,67. 2.3. Vastavalt taotluse hindamise tulemusele taotluse koondhinne nelja valikukriteeriumi kaalutud keskmise hinde alusel 2,32, mis ei vasta meetme määruse § 16 lõike 1 nõudele, et valikukriteeriumide koondhinne peab olema vähemalt 2,75. 2.4. Eeltoodust tulenevalt ning meetme määruse § 17 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” § 8 lg 2 p 4 alusel jättis rakendusüksus taotluse rahuldamata. 3. Vaide põhjendused 3.1. Vaide asjaoludest nähtub, et vaide esitaja on seadnud kahtluse alla FKO kui haldusakti õiguspärasuse, kuivõrd leiab, et RTK ei ole meetme määruse alusel projekti hinnanud õigeaegselt ning ei ole kinni peetud hindamismetoodikast. Vaide esitaja on seisukohal, et hindamiskomisjon ei ole järginud kinnitatud hindamismetoodikat ning on hindamismetoodikast kõrvale kaldunud, mis on omakorda kaasa toonud ebaõiged koondhinded valikukriteeriumite 1-3 osas. Vaide esitaja leiab, et projektitaotlust on hinnatud ebaõigesti järgmistel põhjustel: 3.2. Vaidlustatud haldusakt ei ole õiguspärane täiendavalt seetõttu, et määruse § 14 lg 6 kohaldamine on jäetud täielikult kaalumata. Vaide esitaja viitab, et määruse § 14 lg 6 kohaselt võib rakendusüksus anda taotlejale hindamiskomisjoni liikmete küsimustele vastamiseks kuni 10-tööpäevase tähtaja. Nimetatud sättest tuleneb, et kui hindamiskomisjonil on tekkinud mõne valikukriteeriumi osas küsitavusi, siis tuleks anda taotlejale võimalus anda vastuseid. Vaidlustatud otsuse lisast 1 nähtuvalt oli hindamiskomisjonil küsitavusi taotluses esitatud prognooside realistlikkuse osas (vt valikukriteerium 1, viimane lause). Ilmselgelt oleks tulnud sellises olukorras anda taotlejale võimalus esitada täiendavaid tõendeid oma prognooside kinnituseks. 3.3. Valikukriteeriumis 1 on vaide esitaja seisukohal, et hindajate hinnangud ei vasta hindamismetoodikale ega tegelikele faktilistele asjaoludele. Seega on hinde 1,5 omistamisel eksitud hindamismetoodika rakendamise osas ning hindamise sisu osas esineb põhjendamispuudus. Nimetatud tegevus on kaasa toonud ebaõige järelduse taotluse rahuldamata jätmise näol. 3.4. Samuti on valikukriteeriumi 1 juurees jäetud tähelepanuta, et projekt, mis loob lisandväärtus töötaja kohta vähemalt 5% hinnatakse 4 punktiga. Esitatud taotluse projektis on majandusnäitajate prognoosi kohaselt projekti lisandväärtuse kasv töötaja kohta 106,9%. Vaidlustatud otsusest ei nähtu ühtegi objektiivselt kontrollitavat põhjendust, miks hindamiskomisjon sellist lisandväärtuse kasvu töötaja kohta ei ole arvestatud. Samuti paljasõnaline ja kontrollimatu on otsuses esitatud etteheited prognooside küsitavuse osas, neid sisuliselt põhjendamata. 3.5. Valikukriteeriumi 2 osas on hinnete omistamine vastuoluline. Välja on toodud, et projekti eelarves, ajakavas ning plaanides on (märkimisväärseid) küsitavusi. Vaide esitaja seisukohalt ei selgu, kas või mille alusel on jõutud järeldusele, et projektis esinevad küsitavused ning milles need küsitavused konkreetselt seisnevad. Vaidlustajal ei ole võimalik oma õigusi kaitsta ja väidetavaid küsitavusi ümber lükata, kui hindajad on piirdunud üldsõnaliste ja kontrollimatute väidetega või hindamismetoodikas hindamisjuhise tsiteerimisega. 3.6. Samuti on kontrollimatu ja ebaselge hindajate kulude üle- ja alahindamisega, sest ei selgu, milline konkreetne kulu on hindaja hinnangul ülehinnatud või alahinnatud. Vaide esitaja hinnangul ei saa kulu samaaegselt olla üle- ja alahinnatud, mistõttu oleksid hindajad pidanud minimaalselt täpsustama, milline kulu on ülehinnatud ja milline kulu on alahinnatud. Samuti ei ole arusaadav, millele tuginedes on jõutud järeldusele, et projekti eelarve on ülepaisutatud ja ebareaalne. 3.7. Valikukriteerium 3 osas projekti taotluse hindamise järeldused vastuolulised. Ühelt poolt on väidetud, et finantsriskide maandamist ja projekti riske ei ole piisavalt hinnatud ja hiljem  viidatakse, et projekti teostamise riske on realistlikult hinnatud ja kõiki olulisi riske saab maandada. Tegemist on ilmselgelt vasturääkivate ja vastuoluliste hinnangutega. Vaide esitaja leiab, et hindamispunktide kujunemine valikukriteeriumi 3 osas on vastuoluline ning see on kaasa toonud ebaõige koondhinde. 4. RTK seisukohad 4.1. Vastavalt STS § 51 lõikele 1 ning kooskõlas HMS §-ga 83 kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RTK selgitab, et projektitaotluse hindamistulemuse õiguspärasuse kontroll vaidemenetluses on piiratud hõlmates üksnes kontrolli, kas haldusakti andmine on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, vastab õiguslikule alusele ning kas hindamises esineb ilmselge diskretsiooniviga. Otsuse õiguspärasuse kontrollis ei vii vaide lahendaja läbi projekti uut hindamist. 4.2. Vaidest nähtuvalt vaidlustab taotleja valikukriteeriumide 1, 2 ja 3 hinnanguid, mistõttu käsitleb vaide lahendaja järgnevalt üksnes kõnealustes kriteeriumides antud hindeid ja põhjendusi. 4.3. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Asjaolu, et taotluse menetlemise tähtaeg oli pikem kui 45 tööpäeva taotluse esitamisest arvates, ei mõjutanud asja otsustamist ega otsuse sisu. Vaide esitaja esitas taotluse 16.04.2024, kuid oli seejärel 6 päeva vaide esitaja poolt korrigeerimisel. Seega täitus meetme määruse § 12 lõikes 4 toodud 45 tööpäevane tähtaeg 28.06.2024. RTK on vaide esitajat komisjoni poolt tehtud otsusest teavitatud 19.06.2024, kuid otsuse vormistamine toimus 08.07.2024, mis jääb meetme määruse § 12 lõikes 4 lubatud 10 tööpäeva sisse. 4.4. Taotluse mitterahuldamise otsuse lisaks on väljavõtte vaide esitaja projekti hindamisest, kus on kajastatud iga valikukriteeriumi lõikes hinded ning hinnete põhjendused. Vaide lahendaja peab oluliseks märkida, et projekte hindavad meetme määruse § 14 lg 1 alusel Võrumaa Arenduskeskuse, Valgamaa Arenguagentuuri ja Põlvamaa Arenduskeskuse esindajad (edaspidi nimetatud ka kui hindamiskomisjon). Arenduskeskuste esindajad on RTK-st sõltumatud ning tuginevad oma tegevuses meetme määrusele ja hindamisjuhendile. Ka meetme määruse § 14 lg 1 ja 2 seletuskiri toob välja, et meetme taotluste hindamisel on oluline tunda piirkondlikke olusid, mistõttu hindavad projekte Kagu-Eesti maakondlike arenduskeskuste esindajad. Kuna tegemist on väikesemahuliste projektidega, siis ei moodustata sarnaselt starditoetuse meetmega hindamiskomisjoni. Üht projekti hindab kaks hindajat. Hinnete lahknemise korral enam kui kahe punkti võrra hindab projekti ka kolmas hindaja. Korruptsiooni ja huvide konflikti vältimiseks allkirjastavad hindajad erapooletuse ja sõltumatuse deklaratsiooni. Samuti peab hindajal olema ettevõtluskogemus või ettevõtlusprojektide nõustamise või hindamise kogemus. Toetuse andmise määruse rakendusasutus Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on just arenduskeskuse esindajaid hindajateks nimetanud, kuna tegemist on piirkondlike olusid tundvate ning piirkonna arendamisele ja ettevõtluse toetamisele suunatud ekspertidega. Seega on RTK-l alust arvata, et hindamiskomisjoni näol on tegemist kohalike olusid tundvate ettevõtluse ekspertidega. 4.5. Meetme määruse § 15 lg 2 p 1 kohaselt hinnatakse valikukriteeriumi 1 all projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, projekti mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele. 4.5.1. Meetme määruse § 15 lg 1 alusel kehtestatud valikumetoodika kohaselt hinnatakse kriteeriumis 1 seda, kuivõrd toetust taotletav projekt on kooskõlas meetme eesmärkidega aidata kaasa Kagu-Eesti piirkonna arengule, toetades ettevõtluse arengut, uuenduslikkust ja mitmekesisemate töövõimaluste teket ning väikese ja keskmise suurustega ettevõtjate panustamist töötaja lisandväärtuse kohta. Samuti hinnatakse projekti kooskõla „Kagu-Eesti tegevuskavaga 2030“ teise tegevussuunaga „Tulevikukindlad ettevõtted“ ja projekti panust  2021-2027 rakenduskava erieesmärki 3. Lisaks projekti väljundite ja tulemuste kestlikkus pärast projekti lõppu. 4.5.2. Vaidlustatud otsusele lisatud hindamiskomisjoni hinnangu kohaselt sai taotlus kriteeriumis 1 hindeks 1,50 ning komisjon põhjendas antud hinnangut sellega, et „Esitatud prognooside osas on väiksemaid küsitavusi. Projekti vajaduse pikaajalisuse osas on samuti väiksemaid küsitavusi, seoses tulemuste kestlikkusega, tegemist siiski suuresti hooajalise teenusega. Projekt on kooskõlas „Kagu-Eesti tegevuskavaga 2030“, kuid panus rakenduskava erieesmärki 3 ja meetme eesmärki on olemas, kuid väike. Projekti eesmärgiks on Tamula Rannabangalo uuendamine, mis aitab kaasa piirkonna turismi infrastruktuuri parandamisele ja külastajate arvu suurendamisele. Kuigi projekti kaudu loodud uued teenused ja võimalused võiksid teoreetiliselt suurendada ettevõtte lisandväärtust töötaja kohta, ei ole esitatud müügitulu prognoosid realistlikud, arvestades projekti ulatust ja kohalikku majanduskonteksti. Lisaks on projekti tulemuste kestlikkuses ja pikaajalises kasutusvajaduses mõningaid küsitavusi, eriti seoses tehniliste seadmete ja uuenduste pikaajalise kasutusega. Projekti panus Kagu-Eesti piirkonna ettevõtluse arengusse ja uuenduslikkusse on olemas, kuid selle mõju jääb piiratud ja nõuab täiendavat kinnitust ja realistlikumaid prognoose. 4.5.3. Valikumetoodika kohaselt hinnatakse projekti 4 punktiga, kui projekt on kooskõlas „Kagu- Eesti tegevuskavaga 2030“, panustab märkimisväärselt rakenduskava erieesmärki 3 ning meetme eesmärki. Projekti tulemusena suureneb ettevõtte lisandväärtus töötaja kohta vähemalt 5% projekti lõppemisele järgnevaks majandusaastaks. Projekti tulemused on pikaajalised, loodav investeering leiab pikaajalist kasutust, tulemuste kestlikkus pärast projekti lõppu on läbi mõeldud ning vajalikud tegevused kavandatud. Esitatud prognoosid on realistlikud. 4.5.4. Valikumetoodika kohaselt hinnatakse projekti 2 punktiga, kui projekt on kooskõlas „Kagu- Eesti tegevuskavaga 2030“, panus rakenduskava erieesmärki 3 ning meetme eesmärki on olemas, kuid väike. Projekti tulemusena suureneb ettevõtte lisandväärtus töötaja kohta vähemalt 2% projekti lõppemisele järgnevaks majandusaastaks. Projekti tulemuste kestlikkuses, investeeringu kasutusintensiivsuse või vajaduse pikaajalisuse osas on väiksemaid küsitavusi. Ka esitatud prognoosides on väiksemaid küsitavusi. 4.5.5. Valikumetoodika kohaselt hinnatakse projekti 0 punktiga, kui projekt ei ole kooskõlas „Kagu-Eesti tegevuskavaga 2030“, ei panusta rakenduskava erieesmärki 3 ega meetme eesmärki. Projekti tulemusena ei suurene ettevõtte lisandväärtus töötaja kohta. Projekti tulemused ei ole pikaajaliselt vajalikud ning tulemuste kestlikkus pärast projekti lõppu ei ole tagatud või ei võimalda esitatud andmed projekti väljundite ja tulemuste kestlikkust hinnata. 4.5.6. Taotlust hinnati skaalal 0-4. Hindamisel valitakse hinne, mille kirjelduses enamik aspekte vastab projektis esinevatele asjaoludele. Projekti hindas kaks eksperti hindepunktidega 1 ja 2, mille kaalutud keskmiseks kujunes 1,5. 4.5.7. Valikumetoodikas on täpsustatud, et hinne 1 on vahepealne hinnang. Seega valitakse hinne 1 juhul, kui projektis kirjeldatud asjaolud sobituvad sisult hinde 2 kirjelduses toodud aspektide ja hinde 0 kirjelduses toodud aspektide vahele. Vaide lahendaja hinnangul ei vasta hinnangu põhjendused metoodikas toodud kriteeriumi 1 hindepunkti 1 kirjeldusele üheski kirjelduse aspektis ning seega ei saanud projektile omistada madalamat hinnet kui 2. Hinne 2 tuli omistada, kui projekt on kooskõlas „Kagu-Eesti tegevuskavaga 2030“ ja panus rakenduskava erieesmärki 3 ning meetme eesmärki on olemas, kuid väike. Hindamiskomisjoni aruandes on projekti just selliselt kajastatud, et projekt on kooskõlas ja panus meetme eesmärki on olemas, kuid väike. 4.5.8. Nelja punkti saamiseks pidi projekti tulemusena suurenema ettevõtte lisandväärtus töötaja kohta vähemalt 5% projekti lõppemisele järgnevaks majandusaastaks. Projekti majandusnäitajate prognoosi kohaselt on projekti lisandväärtuse kasv töötaja kohta 106,9%. Vaidlustatud otsusest ei nähtu ühtegi objektiivselt kontrollitavat põhjendust, miks hindamiskomisjon sellist lisandväärtuse kasvu töötaja kohta ei ole arvestanud. Hindamiskomisjon ei ole oma hinnangut põhjendanud, millest nad järeldavad, et esitatud  müügitulu prognoosid ei ole realistlikud arvestades projekti ulatust ja kohalikku majanduskonteksti. 4.5.9. Vaidest nähtuvalt on taotlejale arusaamatu, kuidas jõudsid hindajad järeldusele ja milles seisneb, et esitatud prognoosides on küsitavusi. Vaide lahendaja nõustub, et hinnangus väljatoodud puudus on sisus põhjendamata. Nimetatud hinnangus jääb arusaamatuks põhjendused, kuidas jõudsid hindajad järeldusele ja milles seisneb, et esitatud prognoosides on küsitavusi. Tegemist on olulise põhjendamispuudusega. 4.6. Meetme määruse § 15 lg 2 p 2 kohaselt hinnatakse valikukriteeriumi 2 all projekti põhjendatust ja kulutõhusust. 4.6.1. Meetme määruse § 15 lg 1 alusel kehtestatud valikumetoodika kohaselt hinnatakse kriteeriumis 2 seda, kas projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud ning projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärke ja planeeritud väljundeid. Samuti, kas projektis planeeritud tulemus on kooskõlas taotletava toetuse suurusega ning tulemused saavutatakse parimal ja kulutõhusaimal moel. Lisaks, kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik ning kas on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud. Oluline on ka, kas tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ning ajalist järgnevust. 4.6.2. Vaidlustatud otsusele lisatud hindamiskomisjoni hinnangu kohaselt sai taotlus kriteeriumis 2 hindeks 2,50. Vaide lahendaja, et valikukriteeriumi 2 osas on hinnete omistamine vastuoluline. Hindajad on välja toonud: Projekti tegevustega seotud kulud on kirjeldatud ja tõendatud, kuid neis esineb küsitavusi. Esitatud projekti eelarves ja plaanides on siiski märkimisväärseid küsitavusi. Projekti eelarves sisalduvad kulud on küll detailselt kirjeldatud ja tõendatud pakkumistega, kuid mõned hinnangud võivad olla üle- või alahinnatud, mis seab kahtluse alla projekti kuluefektiivsuse. Arvestades, et projekti eesmärk ja tegevused on suures osas põhjendatud ning kooskõlas piirkondlike arengukavadega, kuid esineb olulisi küsitavusi eelarve realistlikkuses ja ajakava teostatavuses. Projekti eelarve on ülepaisutatud ja ebareaalne. 4.6.3. Vaide lahendaja nõustub vaide esitaja seisukohaga, et nimetatud seisukohtadest ei selgu, kas või mille alusel on hindajate arvates projektis esinenud küsitavusi ja milles küsitavused konkreetselt seisnevad. Põhjenduses toodud sõnastused „…projekti eesmärk ja tegevused on suures osas põhjendatud...kuid esineb olulisi küsitavusi eelarve realistlikkuses“ ning „Projekti eelarve on ülepaisutatud ja ebareaalne“ ei ole adressaadile jälgitavad järeldused. Seejuures ei ole võimalik vaidlustajal oma õigusi ka kaitsta ja väidetavaid küsitavusi ümber lükata, sest hindajad on piirdunud üldsõnaliste ja kontrollimatute väidetega või hindamismetoodikas hindamisjuhise tsiteerimisega. 4.6.4. Samuti on kontrollimatu ja põhjendamatu hindajate seisukoht seoses kulude üle- ja alahindamisega. Hindajad ei ole selgitanud, milline kulu on ülehinnatud või alahinnatud olukorras, kus toetuse taotleja on esitanud madalaimad hinnapakkumised iga kulu osas. 4.6.5. Samuti on hinnang, et projekti eelarve on ülepaisutatud ja ebareaalne oma sisus põhjendamata. Toetuse taotleja projekti eelarve on kujunenud vastavalt madalaima pakkumuse maksumusele. Kui hindajad leidsid, et mõne teenuse või toote hind on ülepaisutatud või ebareaalne, siis oleks sellised konkreetsed kaalutlused tulnud esitada hindamisi kajastavas väljavõttes. Kuna selliseid põhjendusi ei ole, siis on tegemist põhjendamispuudusega hindamise läbiviimisel. 4.7. Meetme määruse § 15 lg 2 p 3 kohaselt hinnatakse valikukriteeriumi 3 all toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia. 4.7.1. Meetme määruse § 15 lg 1 alusel kehtestatud valikumetoodika kohaselt hinnatakse kriteeriumis 3 seda, kas toetuse taotlejal on vajalikud kvalifikatsioon ja kogemused, õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil. Samuti, kas toetuse taotlejal on võimekus tagada projekti tulemuste kestlikkus ja jätkusuutlikkus (sh tegevus- või halduskulude katmisel) ning hinnatud on riske. 4.7.2. Valikukriteeriumi 3 osas on hindajate järeldused vastuolulised. Otsuses toodud järeldused „Lisaks ei ole finantsriskide maandamist ja projekti riske piisavalt hinnatud“ ning „Projekti teostamise riske on realistlikult hinnatud ning kõiki olulisi riske saab maandada.“ on sisus vastuolulised järeldused ja ka põhjendamata. Seega jääb  arusaamatuks, millisest järeldusest lähtuti nimetatud hindepunkti andmisel ning mis on selle põhjendus. 4.8. Eeltoodud põhjustel leiab vaide lahendaja, et projektile omistatud hindepunktide andmine ei ole läbipaistev ega kontrollitav, mistõttu vaidlustatud otsus tuleb kehtetuks tunnistada ja projektitaotluse osas viia läbi uus hindamine. 4.9. RTK selgitab vaide esitajale, et taotluse uuele hindamisele saatmine ei tähenda automaatselt seda, et projekt rahastatakse, vaid seda, et projekt läbib kogu hindamisprotsessi uuesti. Uue hindamise tulemusel võib projekti hindamistulemus võrreldes varasemaga muutuda või jääda samaks. Taotluse rahastamine sõltub meetme määruse § 16 lõikes 1 sätestatud taotlused, mis on valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,75 ja mida on kriteeriumides 1–3 alusel hinnatud vähemalt hindega 2,00. (allkirjastatud digitaalselt) Urmo Merila peadirektori asetäitja Koostaja: Marliis Elling 663 1864 [email protected]