Määruse muutmine

MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 1-1/24/58 Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruses nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) elukeskkonna parendamine.“; 2) paragrahvi 4 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses: „71) muinsus- ja miljööväärtuslik korterelamu – üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule hoonestusalale jääv, väärtusliku üksikobjektina määratletud, kultuurimälestiseks tunnistatud, muinsuskaitsealal asuv või UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud alal asuv korterelamu;“; 4) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses: „81) naabruskonnapõhine rekonstrueerimine – kahe või enama ruumiliselt seotud korterelamu rekonstrueerimine, mille projekteerimistööd on tellitud enne toetuse taotluse esitamist korterelamutele ühiselt ja rekonstrueerimistööde ostumenetlus korraldatakse samadele korterelamutele ühiselt või projekteerimise ja rekonstrueerimistööde ostumenetlus on korraldatud korterelamutele ühiselt ja selliste ostumenetluste tulemusel leitud edukas pakkuja teostab töid kõigile ostumenetluses kaasatud korterelamutele;“; 5) paragrahvi 4 täiendatakse punktidega 15 ja 16 järgmises sõnastuses: „15) suured korterelamud - Tallinnas asuv, vähemalt 200 eluruumiga, ja väljaspool Tallinna asuv, vähemalt 100 eluruumiga korterelamu; 16) tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimine - korterelamu rekonstrueerimine, mille raames kandekonstruktsioon, soojustus ja põhimahus elementide välisviimistlus on teostatud tehases, sealjuures peab 2/3 fassaadi pinnast olema tehases lõplikult viimistletud ning välisseina element peab olema vähemalt korterelamu ühe korruse kõrgune, aknad paigaldatakse välisseina elementi tehases, lodža või rõdu sisse jäävat seinaosa ei ole kohustuslik eeltoodetud elementidega soojustada ning kui ka katuse rekonstrueerimiseks kasutatakse eeltoodetud elemente, siis peavad elemendid vähemalt kandekonstruktsiooni ja soojustuskihi osas olema tehases koostatud, kuid katusekatte paigalduse võib teha ka ehitusobjektil.“; 6) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 8 asendatakse sõnad „vee- ja kanalisatsioonisüsteemi“ sõnadega „Veesüsteemi hoone vee sisendist kuni korteri veearvestini ja kanalisatsioonisüsteemi korteri ühendusetest kanalisatsiooni püstikutega kuni esimese välise kogumiskaevuni;“; 7) paragrahvi 6 lõike 1 punkti 13 täiendatakse pärast sõna „elektrisüsteemi“ sõnadega „hoone liitumiskilbist kuni korterite elektriarvestini“; 8) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 181–183 järgmises sõnastuses: „181) mänguväljaku ehitamine või rekonstrueerimine; 182) välimööbli, sealhulgas pinkide, soetamine ja paigaldamine; 183) haljastuse taastamine;“; 9) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „ehitustööde“ sõnadega „ning ehitusprojekti ekspertiisi“; 10) paragrahvi 7 lõikes 4 asendatakse sõna „ettevõtjaga“ sõnaga „juriidilise isikuga“; 11) paragrahvi 7 lõikes 7 asendatakse arv „18“ lauseosaga „18–183“; 12) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Naabruskonnapõhise rekonstrueerimise puhul on projektide kulu abikõlblik vaid juhul, kui rekonstrueeritakse vähemalt kaks korterelamut.“; 13) paragrahvi 8 lõike 1 punkti 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) toetuse saaja ostumenetluse korraldamine elektroonilises riigihangete registris (edaspidi register);“; 14) paragrahvi 8 lõike 2 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses: „91) ehituse tööjuhi kutse, tase 5;“; 16) paragrahvi 8 lõike 2 punktides 13–15 asendatakse sõna „jahutuseinsener“ sõnadega „jahutuseinseneri kutse“; 17) paragrahvi 8 lõiked 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Tehniline konsultant peab olema toetuse saajale teenuse osutamisel sõltumatu ja osutama teenust isiklikult. Tal ei tohi olla majanduslikke huvisid ettevõtjate suhtes, kellelt võetakse või kes esitavad projekteerimiseks ja omanikujärelevalve teenuse osutamiseks pakkumusi ja kes teostavad nimetatud töid. Lisaks eeltoodule peab tehniline konsultant olema sõltumatu rekonstrueerimistööde teostajast ning tal ei tohi olla rekonstrueerimistööde teostaja esindajaga seonduvaid muid lepingulisi suhteid. (5) Tehnilise konsultandi teenust osutav isik ei tohi olla toetuse saajaga, kellele ta osutab tehnilise konsultandi teenust, õigussuhtes, mis on tekkinud enne tehnilise konsultandi teenuse osutamise algust, lisaks ei ole lubatav astuda toetuse saajaga muusse õigussuhtesse ajal, mil isik osutab toetuse saajale tehnilise konsultandi teenust.“; 18) paragrahvi 9 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Tehniline konsultant kaasatakse taotleja ja toetuse saaja poolt hoone rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamise, muude toetatavate tegevuste tellimise ettevalmistamisse ning toetuse saaja esindamisse kuni rakendusüksusele lõppmakse taotluse esitamiseni. Tehnilise konsultandi ülesanded täpsustatakse vastavas lepingus, mille taotleja tehnilise konsultandiga sõlmib, arvestades et tehnilise konsultandi teenus peab olema tagatud vähemalt kuni rakendusüksusele lõppmakse taotluse esitamiseni.“; 19) paragrahvi 10 täiendatakse punktidega 4-6 järgmises sõnastuses: „4) omanikujärelevalve teenuse kulu, kui teenuse osutajast füüsiline isik on tehnilise konsultandiga sama isik või kui tehniline konsultant omab ärihuve nii omanikujärelevalve kui ka tehnilise konsultandi teenust osutavas juriidilises isikus; 5) toetatava tegevuse kulu, mis tuleneb vastava tegevuse tellimiseks sõlmitud lepingu muudatusest, kui vastav lepingu muudatus ei ole sõlmitud samas või rangemas vormis mis algne leping ja algsest vormist teistsuguse vormi kasutamiseks puudub toetuse saajal põhjendatud alus; 6) naabruskonnapõhise rekonstrueerimise projekti kulu juhul, kui rekonstrueeritakse vähem kui kaks korterelamut.“; 20) paragrahv 11 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks; 21) paragrahvi 11 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Projekti abikõlblikkuse periood algab lõikes 4 nimetatud kulu tekkimisest, mis ei ole varasem kui 1. jaanuar 2021. a ja lõpeb 31. detsembril 2027. a. Rekonstrueerimistöödega ei ole lubatav alustada enne rakendusüksuselt § 25 lõikes 5 nimetatud kinnituse saamist.“; 22) paragrahvi 11 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 23) paragrahvi 12 lõike 1 punktid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) punktides 1 ja 2 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 50 protsenti;“; 25) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses: „61) punktis 3 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 55 protsenti;“; 26) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) alla 18 korteriga korterelamu rekonstrueerimisel lõike 1 punktides 1–3 sätestatud korterelamu asukoha asustusüksuse toetuse osakaalust kümme protsenti kõrgem;“; 27) paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „3) miljööväärtuslikule hoonestusalale jääva, väärtusliku üksikobjektina määratletud, Tallinna ja Tartu ehitismälestiseks tunnistatud, Tallinna ja Tartu muinsuskaitsealal asuva või kultuuriväärtuslikuna mitte määratletud Haapsalu, Kuressaare, Lihula, Paide, Pärnu, Rakvere, Valga, Viljandi või Võru muinsuskaitsealal asuva korterelamu rekonstrueerimisel lõike 1 punktides 1–3 sätestatud korterelamu asukoha asustusüksuse toetuse osakaalust kümme protsenti kõrgem; 4) lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud asustusüksustes asuva ehitismälestiseks tunnistatud või muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtuslikuna määratletud korterelamu, välja arvatud Rebala muinsuskaitsealal asuva korterelamu, rekonstrueerimisel nimetatud punktides sätestatud osakaalust 20 protsenti kõrgem.“; 28) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Tehnilise konsultandi teenuse toetuse summa arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse alusel, lähtudes § 13 lõikes 2 sätestatud toetuse osakaalust. Ühikuhinna kogumaksumus on 7200 eurot. Toetuse summa on 3600 eurot korterelamu kohta.“; 29) paragrahvi 13 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja lauseosa „, kui lõikest 3 ei tulene teisiti“; 30) paragrahvi 13 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 31) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktidega 18–22 järgmises sõnastuses: „18) kui tõus hoone sissepääsuni ümbritsevalt katendilt on astmete abil ja juhul, kui kinnistu piir ja maapinnareljeef võimaldavad, paigaldama panduse kaldega kuni 10 protsenti; 19) tagama astmete mittelibisevuse kattematerjali valiku või spetsiaalsete kontrastsete ja mittelibisevate trepininade kasutamisega; 20) kui astmeid on neli või enam, paigaldama trepile käsipuu; 21) fonoluku paigaldamisel peab fonolukul olema visuaalne väljund, mis teavitab kutsungi aktiveerumisest, kutsungi vastuvõtmisest ja ukse avanemisest ning klahvistik peab olema reljeefne ja kombatav või Braille kirjas; 22) ukse lävepaku kõrgus on maksimaalselt 25 mm.“; 32) paragrahvi 15 lõike 3 sissejuhatavas lauses asendatakse lauseosa „üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule hoonestusalale jääva, väärtusliku üksikobjektina määratletud, kultuurimälestiseks tunnistatud, muinsuskaitsealal asuva või UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud alal asuva“ sõnadega „muinsus- ja miljööväärtusliku“; 33) paragrahvi 18 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Taotluste vastuvõtmise tähtajast ja projektide rahastamise eelarvest teavitab rakendusüksus oma kodulehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust. (3) Kui esitatud taotluste maht ületab projektide rahastamise eelarve või eelarve jaotuse, peatab või lõpetab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja teatab peatamisest või lõpetamisest oma kodulehel. Taotluse rahuldamise otsused tehakse projektide rahastamise eelarve mahus.“; 34) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 4–9 järgmises sõnastuses: „(4) Projektide rahastamise eelarve ja taotluste vastuvõtmise lõpetamisel eelarve jäägi kasutamise kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (5) Lõikes 4 nimetatud käskkirjas määratakse projektide rahastamise eelarve jaotus maakondade, tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimise, muinsus- ja miljööväärtuslike korterelamute, naabruskonnapõhiselt rekonstrueeritavate korterelamute või suurte korterelamute lõikes. (6) ) Taotleja esitab taotluse lõikes 8 nimetatud kõrgeima eelarve jaotuse punktides 1–4 taotlusvoorus koos kinnitusega taotleda toetust ka madalama eelarve jaotuse taotlusvoorus juhul, kui kõrgeima eelarve jaotuse taotlusvoorus vahendeid ei jätku. (7) Kui lõike 8 punktides 1–5 toodud eelarve jaotuse alusel avatud taotlusvoorudes esitab taotleja taotluse lõike 8 punktides 1–4 toodud eelarve jaotuse alusel avatud taotlusvoorus, kuid taotluse rahuldamiseks ei jätku eelarvelisi vahendeid, on rakendusüksusel õigus suunata taotlus taotleja korterelamu asukohast lähtudes lõike 8 punktis 5 nimetatud taotlusvooru. Eelnimetatud juhul loetakse taotluse esitamise ajaks lõike 8 punktides 1–4 toodud eelarve jaotuse alusel avatud taotlusvoorus taotluse esitamise aeg ning vastava taotluse suunab rakendusüksus ümber üksnes siis, kui maakondlikus taotlusvoorus on taotleja taotluse rahuldamiseks piisavalt eelarvelisi vahendeid. (8) Kui taotleja kvalifitseerub erinevatesse projektide rahastamise eelarve jaotustesse, loeb rakendusüksus taotluse esitatuks ning arvestab taotluse rahuldamise otsuses toodud summa kaetuks lähtudes järgnevast eelarve jaotuse järjestusest, kus prioriteetsuselt kõrgeim eelarve jaotus algab punktist 1: 1) suurte korterelamute rekonstrueerimine; 2) naabruskonnapõhiselt rekonstrueeritavate korterelamu rekonstrueerimine; 3) tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimine; 4) muinsus- ja miljööväärtuslike korterelamu rekonstrueerimine; 5) maakond. (9) Naabruskonnapõhise rekonstrueerimise korral esitatakse taotlus kõigi ühiselt rekonstrueeritavate korterelamute kohta eraldi, sealjuures märgitakse esimesena esitatava korterelamu taotluses kõigi naabruskonnapõhises rekonstrueerimises osalevate korterelamute projektide kogueelarve, korterelamute rekvisiidid, ning iga korterelamu eraldiseisev projekti eelarve. Naabruskonnapõhises rekonstrueerimises osalevate korterelamute taotluste esitamise ajaks loetakse esimesena esitatud taotluse esitamise aeg.“; 35) paragrahvi 19 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotleja on korteriühistu. (2) Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille üldkoosolek on võtnud enne taotluse esitamist vastu asjakohase üldkoosoleku otsuse rekonstrueerimistööde teostamiseks, toetuse taotlemiseks ja vajadusel renoveerimislaenu võtmiseks. Tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimisel ja naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel peab vastav otsus olema kajastatud üldkoosoleku otsuses või korteriühistu juhatuse otsuses. (3) Kui taotleja jätab koos taotlusega esitamata § 21 punktides 9, 10, 12 ja 13 nimetatud nõuetele vastavad dokumendid, annab rakendusüksus taotlejale 3 tööpäeva pikkuse tähtaja dokumentide esitamiseks. Juhul, kui käesolevas lõikes nimetatud dokumente antud tähtaja jooksul ei esitata, teeb rakendusüksus toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotluse osas sisulist seisukohta võtmata. (4) Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste isikute omandis. Füüsilise isiku omandis oleva korteriomandiga samastatakse ka olukord, kus korteriomand on Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis. (5) Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik. (6) Korterelamu peab olema kasutuses. Taotlejat ei tunnistata nõuetele vastavaks juhul, kui energiatarbimise või muud samaväärsed andmed ei tõenda korterelamu kasutamist.“; 36) paragrahvi 21 punktid 9 ja 10 sõnastatakse järgmiselt: „9) kehtiv hoone mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis; 10) korteriühistu juhatuse kinnitatud põhiprojekt, välja arvatud juhul, kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega;“; 37) paragrahvi 21 punktis 12 asendatakse sõna „kinnitatud“ sõnaga „avaldatud“; 38) paragrahvi 21 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt: „14) tehnilise konsultandi teenuse osutamiseks sõlmitud leping;“; 39) paragrahvi 21 täiendatakse punktidega 22 ja 23 järgmises sõnastuses: „22) energiaarvutusel põhinev energiamärgis, välja arvatud juhul, kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega ning § 6 lõikes 2 sätestatud juhul; 23) korteriühistu juhatuse otsus, kui tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimise või naabruskonnapõhise rekonstrueerimise otsus ei kajastu korteriühistu üldkoosoleku otsuses.“; 40) paragrahvi 22 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Rakendusüksusel on õigus tellida põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiis.“; 41) paragrahvi 22 lõikest 3, § 26 tekstist ja § 27 lõikest 1 jäetakse välja sõna „kalendriaasta“; 42) paragrahvi 22 lõiked 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Taotluse menetlemise tähtaeg on 120 tööpäeva taotluse rakendusüksusele esitamisest arvates. Menetlemise tähtaja kulgemine peatub põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiisi tegemise ajaks. (5) Ühendmääruse § 6 lõikes 2 sätestatud juhul pikendab rakendusüksus taotluse menetlemise tähtaega kuni 10 tööpäeva võrra. Rakendusüksusel on põhjendatud juhul õigus pikendada puuduste kõrvaldamise tähtaega kuni 20 tööpäevani.“; 43) paragrahvi 25 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) toetuse saaja on esitanud rakendusüksusele omanikujärelevalve teenuse tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega.“; 44) paragrahvi 25 lõikest 4 jäetakse välja lauseosa „, mille detailsus vastab standardi EVS 885 või samaväärsete nõuete ülesehitusele“; 45) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus saadetakse taotlejale e-toetuse kaudu kümne tööpäeva jooksul nimetatud otsuse tegemisest arvates.“; 46) paragrahvi 26 tekst loetakse lõikeks 1 ja § täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus saadetakse taotlejale § 25 lõikes 8 sätestatud korras.“; 47) paragrahvi 28 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Rekonstrueerimistööde ostumenetluses kasutatakse määruse lisas sätestatud tingimusi ja kriteeriume arvestades ühendmääruse §-s 11 sätestatut. (2) Rekonstrueerimistööde või rekonstrueerimis- ja projekteerimistööde ostumenetluse viib registris läbi toetuse saaja või tema poolt volitatud tehniline konsultant või Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Ostu avaldamine registris ei ole lubatav enne § 25 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemist. (3) Kui rekonstrueerimistööde või rekonstrueerimis- ja projekteerimistööde ostumenetlus hõlmab mitut sama toetuse saaja korterelamut või kahe või enama toetuse saaja korterelamut, peab ostumenetluses esitatav hinnapakkumus kajastama iga korterelamu tööde ja teenuste kulu eristavalt. (4) Toetuse saaja lähtub projekteerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel järgmistest nõuetest: 1) teenuse tellimiseks võetakse vähemalt kahe vastava teenuse osutaja võrreldav pakkumus; 2) kui teenuse eeldatav abikõlblik maksumus on samaväärne ühendmääruse § 11 lõikes 5 sätestatuga, viiakse ostumenetlus läbi registris; 3) pakkumuskutse teenuse tellimiseks peab olema toetuse saaja esindaja poolt allkirjastatud ning sisaldama tingimusi ja kriteeriume eduka pakkuja väljaselgitamiseks; 4) pakkumused peavad olema võetud ja esitatud ettevõtjate poolt, kes omavad vastava teenuse osutamiseks pädevust ja need peavad olema eduka pakkumuse väljaselgitamise ajal kehtivad; 5) pakkumuses peavad kajastuma vähemalt pakkumuse tegijaks oleva ettevõtja andmed, pakkumuse maksumus, teenuse osutamise ajaperiood või töö valmimise aeg, pakkumuse kehtivusaeg ning teenuse osutamise eest vastutava isiku või isikute andmed; 6) projekteerimistööde tellimisel peab olema pakkumuses märgitud volitatud arhitekt tase 7 või välisriigi samaväärset pädevust omava isiku nimi, kes vastutab ehitusprojekti vastavuse eest Euroopa uue Bauhausi nõuetele; 7) kui pakkumust ei ole esitatud kirjalikus vormis ja toetuse saajale ei kohaldu kohustus viia ostumenetlus läbi registris, peab taotleja tõendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud pakkumuse esitamise aega; 8) kui edukaks ei osutu odavaima pakkumuse tegija, peab pakkumuskutses olema kajastatud hindamiskriteerium, mille alusel toetuse saaja eduka pakkuja välja selgitab; 9) teenuse osutamiseks võetakse pakkumused üksnes sellistelt teenuseosutajatelt, kellel puuduvad toetuse saaja või tema mistahes esindajaga, kes toetuse saajat ostumenetluses esindab, suhtes majanduslikud või muud huvid, mis võiksid tema sõltumatust kahjustada; 10) kui toetuse saajal ei ole olnud temast sõltumatutel põhjustel võimalik saada vähemalt kahte võrreldavat pakkumust, esitatakse sellekohane põhjendus rakendusüksusele toetuse taotlemisel või hiljemalt rakendusüksuse nõudmisel. (5) Toetuse saaja on kohustatud lõikes 4 sätestatud nõudeid kajastama asjakohast teenust tellides pakkumuskutses. (6) Ostu avaldamine registris ei ole lubatav enne ehitusteatise esitamist, välja arvatud juhul, kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega. (7) Paragrahvi 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste puhul ei ole kohustust võtta hinnapakkumusi ega kasutada registrit teenusepakkuja leidmiseks juhul, kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot.“; 48) paragrahvi 29 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Maksetaotluse menetlemine toimub ühendmääruse §-des 24–28 sätestatud korras. (2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-s 27 sätestatud tingimustele. (3) Standardiseeritud ühikuhinna alusel toetatava tegevuse puhul tehakse makse vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 1 ja kindlasummalise maksena toetatava tegevuse puhul vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 2. (4) Kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel kasutatakse eeltoodetud elemente, võib toetuse saaja toetuse maksmist taotleda lisaks lõikes 1 toodule ühendmääruse §-s 30 sätestatud tingimustel. Ettemakse kasutamisperiood on 90 kalendripäeva ettemakse tegemisest arvates.“; 49) paragrahvi 30 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 50) paragrahvi 31 lõike 1 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) omanikujärelevalve teenuse osutamiseks sõlmitud leping;“; 51) paragrahvi 31 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) tehnilise konsultandi tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ja rakendusüksuse nõudmisel muu asjakohane info, millega tõendatakse tehnilise konsultandi teenuse osutamist.“; 52) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 11 järgnevas sõnastuses: „(11) Maksetaotlusega koos esitab toetuse saaja rakendusüksusele ülevaate toetatava projekti raames sõlmitud lepingute muudatustest, kui projekti elluviimise käigus on selliseid muudatusi tehtud. Kõik muudatused peavad olema fikseeritud kirjalike kokkulepetena, mis loetakse asjakohase lepingu lisaks.“; 53) paragrahvi 34 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) rekonstrueerimistööde ja projekteerimise ühise ostumenetluse korral esitama ehitusprojekti rakendusüksusele heakskiitmiseks vähemalt 30 kalendripäeva enne rekonstrueerimistöödega alustamist;“; 54) paragrahvi 34 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) pärast punktis 1 nimetatud heakskiidu saamist esitama ehitusteatise enne rekonstrueerimistöödega alustamist;“; 55) paragrahvi 36 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja § täiendatakse lõigetega 2–6 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva määruse § 28 lõike 4 punktis 3 sätestatud nõudeid pakkumuskutsele kohaldatakse projekteerimistööde tellimisel, mida alustatakse pärast nimetatud redaktsiooni jõustumist. (3) Enne käesoleva määruse 2024. aasta septembris jõustunud redaktsiooni kehtinud § 29 lõige 4 loetakse kehtetuks tagasiulatuvalt alates käesoleva määruse jõustumisest. (4) Ehitusprojekt, mis on koostatud enne käesoleva määruse jõustumist, loetakse alates käesoleva määruse jõustumisest Euroopa uue Bauhausi nõuetele vastavaks juhul, kui vähemalt volitatud arhitekti 7 kutset või välisriigi samaväärset pädevust omav isik on lisanud ehitusprojektile kaaskirja või muu samaväärse lisa, milles on kinnitatud ehitusprojekti vastavust Euroopa uue Bauhausi nõuetele. (5) Alates 2024. aastast toetuse taotlemisel loetakse lõikes 4 nimetatud ehitusprojekt Euroopa uue Bauhausi nõuetele vastavaks juhul, kui vähemalt volitatud arhitekti 7 kutset või välisriigi samaväärset pädevust omav isik on osalenud ehitusprojekti koostamises või on täiendanud ehitusprojekti Euroopa uue Bauhausi nõuetele vastavalt. (6) Kui toetuse saajaga sõlmitud lepingu alusel tehnilise konsultandi teenust osutav isik ei vasta 2024. aasta septembris jõustunud tehnilisele konsultandile esitatavatele nõuetele, loetakse tehnilise konsultandi teenuse kulu abikõlblikuks vaid juhul, kui hiljemalt kõrvaltingimuse täitmise tähtajaks on tõendatud isiku vastavus § 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele. 56) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets (allkirjastatud digitaalselt) kantsler Keit Kasemets kantsler Lisa Toetuse saaja ostumenetluse tingimused  Majandus- ja taristuministri 03.03.2023. a määrus nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ Lisa (Taristuministri xxxx määruse nr …. sõnastuses) TOETUSE SAAJA OSTUMENETLUSE TINGIMUSED 1. Üldnõuded toetuse saaja ostumenetluse läbiviimiseks elektroonilises riigihangete registris 1.1. Toetuse saaja ostu korraldamisel kasutatakse üksnes käesolevaid tingimusi. Kogu teabevahetus pakkujatega ja otsustest teavitamine toimub ainult läbi elektroonilise riigihangete registri (edaspidi register). 1.2. Lepingu eseme tehniline kirjeldus (mis võib olla ehitusprojekt) peab olema toodud toetuse saaja ostu dokumentide hulgas. Iga viidet, mille toetuse saaja teeb tehnilises kirjelduses mõnele ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, mis võiks anda mõnele ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada, loetakse koos märkega „või sellega samaväärne”. Toetuse saaja ostus tuleb käesoleva punkti teine lause avaldada ostumenetluses registris, lisades selle kas ostu üldandmetesse või asjakohasesse lisadokumenti, mis peab olema kõigile huvitatud isikutele kogu ostumenetluse avaldamise aja kättesaadav. 1.3. Rekonstrueerimistööde tellimist ei ole lubatav jagada osadeks. Toetuse saaja tellib rekonstrueerimistööd tervikuna ühe ostu raames läbi registri kui ostu eeldatav maksumus on vähemalt 100 000 eurot (käibemaksuta). Rekonstrueerimistööde teostamiseks sõlmitakse leping peatöövõtjaga (edukas pakkuja või edukad ühispakkujad) kes vastutab lepingu alusel kõigi toetatavate rekonstrueerimistegevuste elluviimise eest. Ühispakkumuse korral sõlmivad ühispakkujad koos lepingu ja vastutavad selle täitmise eest solidaarselt kuni lepingus toodud kõigi kohustuste täitmiseni. Pakkujana käsitletakse iga ühispakkujat. 1.4. Pakkumuse esitamise tähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva ostu registris avalikustamisest arvates. Kui ostu käigus on vajalik ostu alusdokumente muuta, määrab toetuse saaja uue pakkumuste esitamise tähtaja, mis on vähemalt kümme kalendripäeva uuendatud dokumentide avaldamisest arvates. Pakkumuste esitamise tähtaega ei pea pikendama, kui dokumentides on tehtud üksnes vormiline või selgitav muudatus, mis ei saa mõjutada juba esitatud pakkumuste sisu. 1.5. Ostu käigus esitatud selgitustaotlusele peab toetuse saaja vastama kolme tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest arvates. Vastus peab olema kättesaadav kõigile huvitatud ettevõtjatele. Toetuse saajal on võimalik vastata ainult selgitustaotluse esitajale, kui on selge, et vastuses sisalduv informatsioon ei tekita ühtegi eelist vastuse saajale. Selgitustaotlusele vastamisel lähtutakse asjaolust, et selgitused või neid sisaldavad dokumendid ei tohi sisaldada uut teavet, mis muudaks juba avaldatud ostu alusdokumente või mille tulemusel muutuksid juba esitatud pakkumused mittevastavaks või muutuks nende sisu. Toetuse saaja ostumenetluses ei ole lubatav selgitustaotlustele vastamise  raames ostu alusdokumente muuta, välja arvatud punktis 1.4 nimetatud juhul, kui pikendatakse ka pakkumuste esitamise tähtaega. 1.6. Juhul, kui ettevõtjal ei ole võimalik täita kõiki kvalifitseerimistingimusi üksinda, kaasab ettevõtja pakkumuse esitamiseks teise ettevõtja, kes täidab vastava tingimuse, ühispakkujana. Ühispakkumuse esitavad pakkujad koos, üks ühispakkujatest volitatakse end ostumenetluses esindama. Ühispakkumuse esitanud ettevõtjad ei pea olema moodustanud juriidilist isikut ega olema ühinenud muus õiguslikus vormis. Toetuse saaja ostumenetluses sätestatud kvalifitseerimistingimus loetakse täidetuks, kui vähemalt ühel ühispakkumuses osalevatest ettevõtjatest on vastav kvalifitseerimistingimus üksinda täidetud, tingimuse täitmiseks andmete summeerimine ei ole lubatav. 1.7. Kui pakkuja soovib oma meeskonna pädevuse tõendamiseks kasutada meeskonna liikmetena isikuid, kes ei ole pakkuja töötajad või nad ei ole pakkuja pädevate isikutena märgitud avalikus registris, esitatakse iga sellise füüsilise isiku kirjalik kinnitus, millest nähtub nõusolek enda kaasamiseks ning lepingu täitmisel pakkuja meeskonna liikmena osalemiseks hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul arvates vastavasisulise päringu saamisest toetuse saajalt või teda ostumenetluses esindavalt isikult. 1.8. Toetuse saajal on õigus kõrvaldada pakkumus ning tunnistada edukaks esialgsel hindamisel leitud järjestuselt teine pakkumus uut ostumenetlust korraldamata, kui toetuse saaja soovib võtta omafinantseeringuks renoveerimislaenu ning laenuandja ei nõustu projekti elluviimiseks renoveerimislaenu väljastama pakkujaga seotud põhjustel. Nimetatud juhul teeb toetuse saaja asjakohase otsuse muutmise otsuse või vastava otsuse, milles märgitakse, mis kuupäeval on kõrvaldamise aluseks olev asjaolu teatavaks saanud. Toetuse saaja peab tagama, et laenu andmisest keeldumine on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 1.9. Punktis 1.8. nimetatud otsusest teavitatakse ostus vastavaks tunnistatud pakkumuste esitajaid hiljemalt 10 kalendripäevajooksul vastava otsuse tegemisest arvates. 1.10. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega võib pidada läbirääkimisi üksnes ostu hinna osas, kui algselt ettenähtud tööde maht või sisu muutub ja selleks esineb põhjendatud alus. Läbirääkimisi peetakse pakkumuste kohandamise funktsiooni teel ning tagatakse, et pakkumust saavad samaaegselt kohandada kõik pakkujad, kes on kvalifitseerunud ja kelle pakkumused on vastavaks tunnistatud ning kelle puhul ei esine kõrvaldamise aluseid. Pakkumuse kohandamiseks peab kõigil pakkujatel olema vähemalt viis tööpäeva. Kui pakkumuse maksumuses esineb ilmne arvutusviga, on toetuse saajal õigus lubada pakkujal viga parandada koheselt või parandada see ise, teavitades parandusest viivitamatult ka pakkujat läbi registri. 1.11. Toetuse saajal on õigus kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimistingimustele ning vastavustingimustele vastavust vaid sellise pakkuja puhul, kelle pakkumus on hindamiskriteeriumite alusel hinnates edukas pakkumus. 1.12. Toetuse saaja ostus tuleb lepingu eeldatav maksumus märkida registrisse ilma käibemaksuta summana. 1.13. Toetuse saaja märgib registris lepingu täitmise tähtaja kalendrikuudes lähtudes konkreetse korterelamu eripärast. Ehitustööde oodatav kestus summeeritakse ettevalmistusajaga selliselt, et ehitustööde oodatavale kestusele kalendrikuudes liidetakse igakordselt vastav ettevalmistusaeg, milleks on igakordselt maksimaalselt kuus kalendrikuud. Edukas pakkuja ei ole kohustatud kasutama ettevalmistusaega, kui tema hinnangul on võimalik rekonstrueerimistöödega alustada varem. 1.14. Toetuse saajal on õigus lõpetada ostumenetlus lepingu sõlmimiseta, kui edukaks osutuva pakkuja pakkumuse maksumus ületab ostumenetluses märgitud eeldatavat maksumust. 1.15. Eduka pakkujaga sõlmitakse leping samadel tingimustel, mis on avaldatud toetuse saaja ostus. Toetuse saaja peab kontrollima ja tagama kogu lepingu täitmise perioodi, et ostumenetluses edukale pakkujale ettenähtud kohustuste täitmine oleks tähtaegne ja vastaks ostumenetluses ja lepingus avaldatud ning sätestatud tingimustele. Lepingu muutmine on lubatav üksnes juhul, kui selleks esineb õigusaktides toodud alus. 2. Kohustuslikud kõrvaldamise alused 2.1. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja (ühispakkumuse korral kõik vastava ühispakkumuse esitanud pakkujad kui vähemalt ühel ühispakkujatest esineb kõrvaldamise alus): 2.1.1 kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus või kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases olukorras pakkuja asukohamaa õigusaktide kohaselt; 2.1.2 kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt, välja arvatud juhul, kui pakkuja on võla ajatanud või tasunud või kui ta tasub või ajatab võla kümne kalendripäeva jooksul arvates toetuse saajalt vastava teate saamisest kõrvaldamise aluse esinemise kohta. 2.2. Punktis 2.1.2 nimetatud maksude või maksete võla puudumist kontrollitakse toetuse saaja poolt läbi Maksu- ja Tolliameti veebilehe või registri päringu kaudu. Kui toetuse saajal ei ole pakkuja kõrvaldamiste aluse kontrolli faasis võimalik kontrolli teostada eelmises lauses nimetatud kanalite kaudu, on toetuse saajal õigus küsida pakkujalt vastavaid tõendeid, mis tõendaks vastavate võlgnevuste puudumist ja mis on väljastatud kuni kaks nädalat enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. 2.3. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja (ühispakkumuse korral kõik vastava ühispakkumuse esitanud pakkujad kui vähemalt ühel ühispakkujatest esineb kõrvaldamise alus), kelle puhul ei ole täidetud vähemalt üks alljärgnevatest nõuetest, arvestades punktis 2.4 toodut: 2.3.1 pakkuja suhtes puuduvad riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 95 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 sätestatud alused, arvestades RHS § 95 lõikes 2 sätestatut. Nimetatud kinnitus loetakse antuks, kui pakkumuse koosseisus esitatakse registris koostatud dokument, millest nähtuvad pakkuja üldised kinnitused; 2.3.2 Maksu- ja Tolliameti tõenditelt pakkuja kohtapeab olema võimalik tuvastada, et ühegi nimetatud isiku töötajate keskmine töötasu ei ole võrdlusperioodi jooksul olnud väiksem kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust lepingu esemele vastavas valdkonnas. Nimetatud nõuet ei kohaldata, kui isikul puuduvad töötajad. Võrdlusperioodiks loetakse kuus kalendrikuud, mille viimaseks kuuks on ostumenetluse alustamise kalendrikuust üle- eelmine kalendrikuu. Kui pakkuja või üks ühispakkujatest on asutatud või alustanud äritegevust võrdlusperioodi algusest hiljem, on tema võrdlusperioodi alguseks asutamise või äritegevuse alustamise kalendrikuu ja lõpuks ostumenetluse alustamise kalendrikuust üle- eelmine kalendrikuu; 2.3.3 välismaine pakkuja esitab oma asukohariigi punktis 2.3.2. nimetatud pädeva asutusega samaväärse asutuse tõendid; 2.3.4 pakkuja ja toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimist nõustav tehniline konsultant ei ole seotud isikud. Nimetatud kinnitus vastava seose puudumise kohta loetakse antuks, kui pakkumuse koosseisus on esitatud registris koostatud dokument, millest nähtuvad pakkuja üldised kinnitused. 2.4. Kui pakkuja ei ole esitanud pakkumusega koos tõendeid kõrvaldamise aluste puudumise kohta ning vastavate kõrvaldamise aluste puudumist ei ole toetuse saajal võimalik kontrollida avalikest registritest, annab toetuse saaja pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja vastavate dokumentide ja andmete, mis tõendavad kõrvaldamise aluste puudumist, esitamiseks. Kui vastavaid andmeid ja dokumente ei esitata eelmises lauses määratud tähtaja jooksul, kuulub selline pakkumus kõrvaldamisele. 3. Kohustuslikud kvalifitseerimise tingimused 3.1. Pakkuja pakkumuse esitamisele eelneva majandusaasta netokäive peab olema minimaalselt võrdne sõlmitava lepingu kahekordse eeldatava maksumusega (arvestatuna, et lepingu eeldatav maksumus esitatakse alati käibemaksuta summana). 3.2. Pakkuja peab olema ostumenetluse algamisele eelneva 60 kuu jooksul teostanud vähemalt ühe pakkumuses esitatuga samaväärse ehitustöö maksumusega määras, mis on võrdne vähemalt poolega sõlmitava lepingu eeldatavast maksumusest. Samaväärseks ehitustööks loetakse hoonete püstitamise, laiendamise ja/või kogu hoone mahus rekonstrueerimistööd ehitustööde peatöövõtjana, mille puhul on teostatud mh vähemalt järgnevad ehitustööd: hoone kande- ja välispiirete ehitamine või rekonstrueerimine, soojustagastusega sundventilatsiooni ehitamine või rekonstrueerimine, uue küttesüsteemi ehitamine või rekonstrueerimine. 3.3. Pakkuja meeskonnas peavad korterelamu terviklikul rekonstrueerimisel igakordselt olema järgmised pädevad või välismaise pakkuja puhul samaväärse pädevusega isikud, kelle tehnilise ja kutsealase pädevuse nõuetele vastavust tõendatakse järgnevate pädevustega: 3.3.1 projektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete ehitusele, valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele; 3.3.2 objektijuht, kellel on vähemalt ehituse tööjuhi kutse, tase 5, tervikspetsialiseerumisega üldehitustööde tegemine; 3.3.3 ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutse, tase 6 kompetentsidega ehitustegevuse juhtimine küttesesüsteemide ehitamisel ja ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele; 3.3.4 veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri kutse, tase 6 kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisele; 3.3.5 elektritööde teostamisel isik, kellel on vähemalt B-klassi pädevustunnistus või elektriinseneri kutse tarbija elektripaigaldiste alal, tase 6. 3.4. Pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registris tegevusalal „Ehitamine“ majandustegevusteate tegevusala liikidega: üldehituslik ehitamine, sisekliima tagamise süsteem, hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või kanalisatsioonisüsteem. 3.5. Elektritööde teostamisel peab pakkuja olema esitanud majandustegevuse registris majandustegevusteate tegevusalal „Elektritööd“ tegevusala liigiga elektripaigaldise ehitamine, sealhulgas paigaldamine. 3.6. Punktides 3.4 ja 3.5 sätestatud majandustegevuse registri registreeringu nõuet ei kohaldata välismaisele pakkujale. Asjakohasel juhul tõendab pakkuja oma pädevust samaväärse tõendiga. 3.7. Pakkujal peab olema ehitustööde tegevusvaldkonnas rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 9001 standardis, ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 14001 standardis, või samaväärsetes dokumentides sätestatud tingimustele. 3.8. Pakkuja kinnitab pakkumuse esitamisega, et hiljemalt ehituslepingu sõlmimise kuupäevaks on tal võimalus anda toetuse saajale krediidi- või finantseerimisasutuse kinnitatud ehitusaegne tagatis viie protsendi ulatuses ehituslepingu maksumusest. Juhul, kui pooled sõlmivad ehituslepingu enne toetuse saajale tagatise esitamist, peab pakkuja esitama toetuse saajale tagatise hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest. Kui pakkuja nimetatud tagatist ei anna, ei sõlmi toetuse saaja pakkujaga lepingut ning tunnistab vastavasisulise otsusega edukaks paremusjärjestuses järgmise pakkuja. Juhul, kui leping on juba sõlmitud, kuid pakkuja ei anna vastavat tagatist hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest, alustab toetuse saaja õiguskaitsevahendite kohaldamist. Ehitusaegne tagatis peab kehtima kogu ehitusperioodi vältel. Ehitusaegse tagatisena loetakse aktsepteeritavaks ka vastava rahasumma deponeerimine toetuse saaja arvelduskontole või deponeerimine notari kontole, tingimusel et õigustatud isikuks on kogu ehitusperioodi vältel toetuse saaja. Ühispakkujad võivad tagatise nõude täita ühiselt. 3.9. Kui pakkuja ei ole esitanud pakkumusega koos tõendeid kvalifitseerimistingimuse täitmise kohta ning vastava tingimuse täitmist ei ole toetuse saajal võimalik kontrollida avalikest registritest, annab toetuse saaja pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja vastavate dokumentide ja andmete, mis tõendavad kvalifitseerimistingimuse täitmist, esitamiseks. Kui vastavaid andmeid ja dokumente ei esitata eelmises lauses määratud tähtaja jooksul, kuulub selline pakkuja kvalifitseerimata jätmisele. 4. Täiendavalt lubatud kvalifitseerimise tingimus (korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise korral) Punktis 5.4. nimetatud tootja peab olema ostumenetluse algamisele eelneva 60 kuu jooksul tootnud vähemalt kolmele ostu objektiks oleva korterelamuga samaväärsele olemasolevale või uuele hoonele fassaadi või katuse rekonstrueerimise elemendid ning peab omama viimasel kolmel järjestikusel kalendriaastal enne ostumenetluse teate avaldamist netokäivet summas, mis on võrdne vähemalt poolega ostu objektiks oleva korterelamu eeldatavast rekonstrueerimise maksumusest. 5. Vastavustingimused Pakkumus tunnistatakse vastavaksjärgmiste vastavustingimuste täitmisel: 5.1. esitatud on pakkumuse kogumaksumus vastavalt ostu alusdokumentides sätestatule; 5.2. kui pakkumuses sisaldub ärisaladus, märgib pakkuja, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Juhul kui pakkuja ei ole ärisaladust märkinud, eeldab toetuse saaja, et pakkuja pakkumuses puudub ärisaladus; 5.3. pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi ostu alusdokumentides sätestatud tingimuste täitmist; 5.4. kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel on ehitusprojektis või projekteerimise lähteülesandes nähtud ette eeltoodetud elementide kasutamine, esitatakse elementide tootja kirjalik kinnitus, millest peab nähtuma elementide tootja valmidus osaleda lepingu täitmisel, juhul kui pakkuja pakkumus osutub edukaks pakkumuseks. Elementide tootja kirjaliku kinnituse esitamiseks annab toetuse saaja pakkujale kuni 10 kalendripäevase tähtaja juhul kui vastav kinnitus ei ole esitatud koos pakkumusega; 5.5. ühise pakkumuse esitamise korral esitatakse ühispakkujate volikiri. Juhul kui volikirja ei ole esitatud, tuleb pakkujal esitada see hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul arvates vastava päringu saamisest toetuse saajalt või teda esindavalt isikult. 6. Hindamiskriteeriumid Pakkumuse maksumus – 100 protsenti. Maksumuse eest antavad hindepunktid arvutatakse registris automaatselt pakutava valemiga.  06.09.2024 Taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Määrus on koostatud taristuministri määrusena, kuna peaministri 12.08.2024. a korralduse nr 88 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 11 kohaselt kuulub elamumajandus taristuministri vastutusvaldkonda. Määruse alusel antav toetus on suunatud korterelamute energiatõhususe suurendamisele. Toetuse andmisega panustatakse ühtlasi korterelamute ohutuse tagamisse, parema sisekliima saavutamisse, energiakulude vähendamisse ja soodustatakse taastuvenergia kasutuselevõttu. Muudatused puudutavad meetme rakendamist, taotluste menetlemist ja nõudeid taotlejale. Muudatused toetavad õigusselguse ja toetuse eesmärkide saavutamise tagamist. Määrus on koostatud taristuministri määrusena, kuna peaministri 12.08.2024. a korralduse nr 88 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 11 kohaselt kuulub elamumajandus taristuministri vastutusvaldkonda. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625 6366, e-post: [email protected]), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu (tel: 667 4100, e-post [email protected]), õigusosakonna peajurist Ingrid Ajangu, välisvahendite juht Annelii Ausmees ja hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk. Eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (tel: 626 2948, e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 56 punktist. Punkti 1 lisatakse toetuse andmise eesmärgina elukeskkonna parendamine. Toetus panustab korteriomanike võimekusse investeerida tegevustesse, mis soodustavad elukeskkonna parendamist läbi hoonete rekonstrueerimise. Hoonete rekonstrueerimisel parendatakse eluaset ja selle olukorda, turvalisust ning ligipääsetavust. Samuti paraneb naabruskonna tajutav keskkond nii üksiku hoone rekonstrueerimisel kui ka naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel. Punktidega 2, 9 ja 40 muudetakse ekspertiisi korraldust. Toetuse andja põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiisi ei korralda, taotleja asjakohase ekspertiis tellimise õigus ja seotud kulude abikõlblikkus sätestatakse üheselt. 1 Punktidega 3 ja 5 defineeritakse arusaadavuse ja õigusselguse eesmärgil muinsus- ja miljööväärtuslike korterelamute, suurte korterelamute ja elemendipõhise rekonstrueerimise mõisted. Täiendus on vajalik kavandatava projektide rahastamise skeemi rakendamiseks. Punktiga 4 täiendatakse terminite loetelu ning käsitletakse uut mõistet „naabruskonnapõhine rekonstrueerimine“, mis on kahe või enama korterelamu rekonstrueerimine, mille ehitusprojketi koostaja ja tööde tegija on leitud ühiste ostumenetluste tulemusel. Naabruskonnapõhist rekonstrueerimist võib teha toetuse saaja, kes soovib samal ajal rekonstrueerida mitut enda korterelamut, või kaks või enam toetuse saajat koos. Korterelamud, mida käsitatakse ruumiliselt seotuna ehk naabruskonnas olevatena, peavad paiknema samal õuealal või nendele juurdepääsuks on võimalik kasutada sama juurdepääsuteed või tänavat. Samal õuealal paiknemiseks loetakse ka seda, kui hoonete vahele jääv õueala kuulub nt kohaliku omavalitsuse üksusele. Naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel on suurem potentsiaal panustada elukeskkonna parandamisse ning luua naabruskonnas terviklikke ja läbimõeldud lahendusi. Punktidega 6 ja 7 kavandatava muudatusega täpsustatakse vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ning üldkasutatavatel pindadel asuva elektrisüsteemi tööde mahtu. Punktidega 8, 11 ja 31 muudatused on seotud Euroopa uue Bauhausi algatusega. Kooskõlas Euroopa uue Bauhausi põhimõtetega käsitletakse korterelamute rekonstrueerimisel energiasäästlikkuse aspekte üheskoos muude majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste aspektidega. Korterelamute rekonstrueerimine ühtib otseselt Euroopa uue Bauhausi ühe peamise põhimõttega, et olemasolevate hoonete korduskasutamist, nende kasutusea pikendamist ja ümberehitamist tuleks eelistada uute hoonete ehitamisele. Korterelamute rekonstrueerimise toetamine panustab algatuse põhimõttesse ning kõik korterelamute rekonstrueerimistoetuse tingimustele vastavad projektid on Euroopa uue Bauhausi põhimõtetega kooskõlas vähemalt alakategooriate ambitsiooni 1. tasandil. Lähtuvalt SOFTacademy projektist1 ja avaldatud uurimusest on Euroopa uus Bauhaus algatus, mis rõhutab vajadust tasakaalustada tehnilisi energiainvesteeringuid kultuuriliste ja esteetiliste kaalutlustega. See toob esile laiemalt ruumikvaliteedi ka renoveerimisprojektide puhul. Euroopa renoveerimislaine strateegia ja tulevased energiatõhususe nõuded on katalüsaatorid naabruskonna taaselustamiseks ning ümberkujundamiseks, muutes naabruskonnad elamiskõlblikeks ja funktsionaalseteks ruumideks. Seetõttu toetatakse lähtuvalt Euroopa uue Bauhausi põhimõtetest ka kortermaja funktsionaalsust ja terviklikku lahendust toetatavaid tegevusi, nagu korteriühistu poolt ühiseks kasutuseks mõeldud jalgratta parklaid, pinke, mänguväljakuid, samuti välimööblit ning haljastuse uuendamist. See võimaldab lisaks energiatõhususe eesmärgile ka eluruumi kasutatavust suurendada, pakkudes võimalusi nii õues viibimiseks kui ka suurendamaks haljastuse rajamise ja mitmekesistamise kaudu kohalikku elurikkust. Samuti loob see võimaluse naabruskonna põhise kaasamise kaudu kujundada eluruumi terviklikkust. 1 https://www.tallinn.ee/et/valisprojektid/softacademy, kättesaadav seisuga 09.08.2024 2 Euroopa uue Bauhausi kohased ruumilahendused peaksid olema samaaegselt kaunid (esteetika), kaasavad (ligipääsetavus, taskukohasus) ja kestlikud (kliimaeesmärgid). Euroopa uue Bauhausi kompassi2 alusel on ambitsioonide võimalused ja vajadused kohandatud vastavalt Eesti korterelamute rekonstrueerimise otsustusprotsesside ja tegevustega 3. Korterelamute rekonstrueerimistoetuse meetmes on rekonstrueerimistegevuste võimalused ja vajadused ning tegevuste otstarbekus lahendatud järgmiselt: KAUNIS rekonstrueerimislahendus… ...aktiveerib Rekonstrueerimisega seotud tegevused … on loodud koostöös elanike ja kvalifitseeritud arhitektiga. Projekteerimisse on kaasatud või varasemalt koostatud Rekonstrueerimisprojekti seletuskirja arhitektuurne osa ehitusprojekti on üle vaadanud volitatud arhitekt, tase 7, kes kirjeldab asjakohaselt Euroopa uue Bauhausi põhimõtete projekti seletuskirjas kirjeldab Euroopa uue Bauhausi rakendamist. põhimõtetele rakendamist. … sobitub piirkondliku miljööga, kaalutud on läbi Piirkondliku miljööga sobivust hindab kohalik omavalitsus materjalide sobivus ja värvilahendus rekonstrueerimiseks vajaliku ehitusteatise või -loa väljastamisel. Arhitekt selgitab rekonstrueerimisprojektis vastavaid valikuid. … tõstab võimalusel ja vajadusel (krundi suurus, Toetuse tingimustesse on lisatud abikõlblikke töid, mis ümbritsevate hoonete tihedus) hoonet ümbritseva hooviala toetavad ka õueala uuendamist (mänguväljakud, välimööbel kvaliteeti (nt välimööbel, mänguväljak, rattahoidjad jms) jms). Arhitekt selgitab rekonstrueerimisprojektis vastavaid valikuid. …ühendab … tõstab võimalusel ja vajadusel (krundi suurus, Toetuse tingimustesse on lisatud abikõlblikke töid, mis ümbritsevate hoonete tihedus) hoonet ümbritseva hooviala toetavad ka õueala uuendamist (mänguväljakud, välimööbel kvaliteeti (nt välimööbel, mänguväljak, rattahoidjad jms) jms). Arhitekt selgitab rekonstrueerimisprojektis vastavaid valikuid. …seostab … lähtub ühistu soovidest ja on töötatud välja Rekonstrueerimisprojekt on kinnitatud korteriühistu koosloomeprotsessis, mille väljendus on üldkoosoleku otsus. juhatuse poolt või üldkoosolekul. … toetab paiga pikaajalist kestlikku arengut ja seoseid Seoseid piirkondliku arenguga hindab kohalik omavalitsus linnaosa piirkondlike arengutega. rekonstrueerimiseks vajaliku ehitusteatise või -loa väljastamisel. KAASAV rekonstrueerimislahendus… …võimaldab Rekonstrueerimisega seotud tegevused … parandab ligipääsetavust (hoonesse ja hoone lähedale Toetuse tingimustesse on lisatud kohustuslikke ligipääs) ja sotsiaalsete teenuste kättesaadavust (nt ligipääsetavust parandavaid töid (käsipuud, kaldteed jms) ühisalad/ruumid) Arhitekt selgitab rekonstrueerimisprojektis vastavaid valikuid. 2 https://new-european-bauhaus.europa.eu/get-involved/use-compass_en 3 Truu, Murel; Lihtmaa, Lauri; Niinemägi, Mariliis (2024). Revitalizing Modernist Districts: Neighbourhood Level Mass-Renovation with SOFTacademy Project. Journal of Sustainable Architecture and Civil Engineering, 34 (1), 8−21. DOI: 10.5755/j01.sace.34.1.35646. 3 …säilitab naabruskonnas elamise taskukohasuse, väldib Üldkoosoleku otsuses on laenu võtmise otsus (kui ei elamiskulude hüppelist suurenemist (lahenduste maksumus kasutata üksnes omavahendeid) ja pank on teinud ei tõsta märkimisväärselt igakuiseid kulusid) laenuotsuse lähtudes korteriühistu maksevõimest. …seob … arvestab haavatavate rühmade vajadustega (noored pered, Toetuse tingimustesse on lisatud kohustuslikke vanemaealised inimesed, erivajadustega inimesed) ligipääsetavust parandavaid töid (käsipuud, kaldteed jms) Arhitekt selgitab rekonstrueerimisprojektis vastavaid valikuid. … tõstab hoone ja ümbritseva ala turvalisust (nt valgustus, Arhitekt selgitab rekonstrueerimisprojektis vastavaid vandalismi ja muu kuritegevuse vältimine) valikuid. …toob muutusi … parandab elanike elutingimusi (parem sisekliima, Toetuse määruse tingimused sätestavad nõuded hoone paranenud energiatõhusus, paranenud hoone energiatõhususele ja sisekliima parameetritele. Toetatavate funktsionaalsus) tegevuste hulgas on ka hoone funktsionaalsust parandavad meetmed (nt uute rõdud rajamine, liftide paigaldamine, rattamajade ehitamine). KESTLIK rekonstrueerimislahendus… …säilitav Rekonstrueerimisega seotud tegevused … tagab olemasoleva hoone kestmise, tõstab Rekonstrueerimise toetus on suunatud peamiselt terviklikule energiatõhusust ja on kooskõlas riiklike kliimaeesmärkidega rekonstrueerimisele, mille tulemusena paraneb hoonete energiatõhusus ja pikeneb olemasolevate hoonete kasutusiga. … integreerib taastuvenergia lahendused Rekonstrueerimisprojektis on selgitatud vastavaid valikuid. … ringkasutav …rakendab rekonstrueerimise tehnoloogiaid ja protsesse, Suurema materjalide taaskasutuse potentsiaaliga tehaseline mis soodustavad ressursitõhusust. rekonstrueerimine on toetatud kõrgema toetusmääraga. … loodussõbralik … toetab linnalist elurikkust (nt renoveerimise tulemusena Arhitekt selgitab rekonstrueerimisprojektis vastavaid ei eemaldata elujõulist kõrghaljastust) valikuid. … lävepakuruumi korrastamisel lahendatakse hoone Arhitekt selgitab rekonstrueerimisprojektis vastavaid ümbruse haljasalad (võimalustest tulenevalt nt krundi valikuid. suurusest jms) Toetatavate tegevustega võib rajada ja korrastada varjumiskohti. Varjumiskoht on kohandatud või selleks rajatud rajatis või selle osa, mille konstruktsioonid kaitsevad inimese elu ja tervist rünnaku ajal tolmu, lööklaine ja lendavate osade eest, samuti kliimamuutustest tulenevate üleujutuste, tormide ja muude ekstreemsete ilmastikunähtuste eest. Varjumiskoht on mõeldud lühiajaliseks kasutamiseks. Varjumise eesmärk on ohustatud alal elanike ajutiselt vajalikku ruumi, ehitisse või maa-alale ümberpaigutamine või seal püsimine elu ja tervise kaitsmiseks väliskeskkonna ohtude eest. Toetatavate tegevuste hulgas on mitmeid abikõlblikke kulusid, mille abil saab rajada või korrastada varjumiskohti, nt akende ning välis- ja tuletõkkeuste vahetamine, keldri rekonstrueerimine, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamine, ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine, kütte-, ventilatsiooni-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamisel siseviimistluse taastamine, üldkasutatavatel pindadel asuva elektrisüsteemi asendamine või rekonstrueerimine, energia varustuskindluse ja tuleohutuse tagamiseks vajalike seadmete soetamine ja paigaldamine. Korterelamute keldrite varjumiskohtadeks kohandamisel on 4 asjakohaseks juhiseks Päästeameti „Soovitused korterelamute keldrite varjumiskohtadeks kohandamisel“4 . Punktis 10 asendatakse sõna „ettevõtja“ sõnaga „juriidiline isik“ kuivõrd toetuse raames ei ole oluline ega põhjendatud piirata isikute tegevuse vormi ainult ettevõtlusega. Punktiga 12 täpsustatakse naabruskonnapõhise rekonstrueerimise korral taotleja ja taotluse toetatavuse põhimõtteid. Naabruskonnapõhise rekonstrueerimisega hõlmatud taotlejad on nõuetele vastavad juhul, kui vähemalt kahe korterelamu projektide kulu loetakse abikõlblikuks ning rekonstrueeritakse vähemalt kaks korterelamut. Kui taotluse esitavad nt neli korterelamut ning neist vähemalt kaks rekonstrueeritakse, on tegemist naabruskonnapõhise rekonstrueerimisega. Kui projekt jääb hõlmama vaid ühe korterelamu rekonstrueerimist, ei ole tegemist naabruskonnapõhise rekonstrueerimisega ja vastav toetuse taotlus jäetakse rahuldamata. Punktidega 13–16 täpsustatakse nõudeid tehnilisele konsultandile. Tehnilise konsultandi pädevusnõetele sätestatakse kavandatava muudatusega erisus, st tehnilise konsultandi pädevust toetuse saaja ostumenetluse läbiviimisel nõutakse ja tõendatakse vaid juhul, kui ostumenetluse läbiviimine on taotluse rahuldamise otsuse kohaselt või toetuse saaja tellimuse alusel tehnilise konsultandi ülesandeks. Tehnilise konsultandi teenuse osutamiseks on edaspidi õigustatud isikud, kes omavad konkreetset ehitusalast kutset või korteriühistu juhi/kinnisvarahalduri/kinnisvara haldusjuhi kutset. Muudatuse eesmärk on parandada nii projektide ettevalmistamise taset kui ka lõppresultaati. Ühtlasi täiendatakse tehnilise konsultandi vastavusnõuedeid ehitusala kutsega „ehituse tööjuht, tase 5“. Kuna projektijuhilt nõutakse tase 6 kompetentsi, siis ei ole otstarbekas nõuda obligatoorselt täpselt samal tasemel kvalifitseeruvat alluvat vaid järgida kutseregistris kasutusel olevat hierarhiat. Punktiga 17 täpsustatakse tehnilise konsultandi sõltumatuse põhimõtet. Praktikas on ilmnenud, et tehnilised konsultandid, kes tegutsevad korteriühistute juures haldusfirmade esindajatena, kuid need haldusfirmad ei ole juriidiliselt valitsejad, harrastavad praktikat võtta pakkumusi endaga seotud ettevõtetelt. Selguse ja tehnilise konsultandi teenuse ostumenetluse läbipaistvuse ja konkurentsi tagamise eesmärgil sätestatakse sõnaselgelt, et endaga seotud ettevõttelt ei tohi pakkumusi küsida, isegi kui konsultandi teenuse osutamise õigust omav isik tegutseb korteriühistu juures mingil viisil juhatuse volitatud isikuna ja saab valida kellelt pakkumusi võtta. Punktiga 18 täpsustatakse tehnilise konsultandi ülesandeid. Tehnilise konsultandi ülesandeks on koostöös taotleja ja toetuse saajaga hoone rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamise ja asjakohaste tööde ja teenuste hankimise korraldamise ettevalmistavate tegevuste tegemine ning rekonstrueerimistööde tegemise koordineerimine. 4 https://www.rescue.ee/files/dokumendid/2023-paa-soovitused-kortermajade-keldrite-varjumiseks- kohaldamisele.pdf?6b9593a19c, kättesaadav seisuga 09.08.2024. 5 Punktiga 19 täiendatakse abikõlbmatute kulude loetelu. Muudatuse kohaselt ei ole abikõlblik tehnilise konsultandi osutatav omanikujärelevalve kulu. Arvestades projektide mahtu ja keerukust, on põhjendatud tehnilise konsultandi ülesannete piiritlemine projekti elluviimise korraldamise ja juhtimisega. Ühtlasi tuleb sõlmitud lepingute muutmise kokkulepped sõlmida vähemalt lepinguga samas vormis. Vorminõude mittejärgimisel on vastavast kokkuleppest tulenev kulu abikõlbmatu. Samuti loetakse abikõlbmatuks sellise projekti kulu, kus toetuse taotlus on kuulunud rahuldamisele naabruskonnapõhise rekonstrueerimise raames, kuid sellise projekti ebaõnnestumise korral rekonstrueeritakse ainult üks korterelamu. Punktidega 20 ja 21 pikendatakse projekti abikõlblikkuse perioodi 31. detsembrini 2027. a. Kavandatav muudatus on otstarbekas ja põhjendatud arvestades toetatavate tegevuste mahtu, eeldatavat taotlejate hulka, projektide rahastamise eelarvet ja rekonstrueerimisturu võimekust. Abikõlblikkuse perioodi pikendamise võimalus ei ole muudatuse kohaselt enam vajalik. Ühtlasi sätestatakse sõnaselgelt põhimõte, mille kohaselt on toetuse saajal õigus rekonstrueerimistöödega alustada pärast kõrvaltingimuse täitmist, misjärel tekib toetuse saajal õigus toetuse saamiseks. Punktiga 22 kavandatav muudatus tuleneb otseselt punkti 19 muudatusest, mille kohaselt ei ole tehnilise konsultandi osutatav omanikujärelevalve kulu abikõlblik. Punktidega 23 ja 27 kavandatavate muudatuste kohaselt luuakse senisest täpsem erisus korterelamutele, millele on kehtestatud piirangud, nt muinsuskaitse eritingimused, mis võivad oluliselt tõsta rekonstrueerimise maksumust. Toetuse osakaal on olenevalt piirkonnast ning korterelamu eritingimustest sõltuvalt 40-70%. Miljööväärtuslikus piirkonnas, muinsuskaitsealal asuvatel ja/või kultuurimälestiseks tunnistatud korterelamutel on suhteliselt suuremad takistused ka rekonstrueerimistööde rahastamisel ehituslike ja muinsuskaitseliste piirangute tõttu. „Ehitismälestised“ ja „hooned muinsuskaitsealadel“ on muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) alusel riigi kaitse alla võetud hooned. Riiklik kaitse toob kaasa rangemad nõuded nii ehitusmaterjalidele, töödele kui töö tegijale (projekteerimine, ehitamine, järelevalve). „Kultuuriväärtuslikud hooned muinsuskaitsealadel“ on 2019. aastal uuendatud MuKS alusel riikliku kaitse kriteeriumite ja väärtusklasside kohased A- ja B-kaitsekategooria hooned. Varasem MuKS hooneid muinsuskaitsealadel ei eristanud. Kultuuriväärtuslikel hoonetel on tuvastatud kultuuriväärtus interjööris ja eksterjööris (A-kategooria hooned) või ainult eksterjööris (B-kaitsekategooria hooned) ning nõutav on hoone autentsuse säilitamine. C-kaitsekategooria hooned on muinsuskaitsealadel asuvad hooned, need ei ole muinsuskaitsealale iseloomulikud ning nende puhul ei nõuta hoone autentsuse säilitamist. Küll aga tuleb ümberehitamisel kasutada ajaloolisse keskkonda sobivaid ehitus- ja viimistlusmaterjale. St C-kaitsekategooria hoonele muinsuskaitsealal on ümberehitamisel sarnased tingimused kui on miljööaladel asuvatel hoonetel. Muinsuskaitsealadel kehtestatakse hoonete väärtusklassid kaitsekordade kehtestamisega. Tänaseks on enamik muinsuskaitsealade kaitsekordadest vabariigi valitsuse poolt kehtestatud: Haapsalu, Kuressaare, Lihula, Paide, Pärnu, Rakvere, Tartu. 6 Rebala, Tallinna, Viljandi ja Võru muinsuskaitsealade kaitsekorrad, sh hoonetele antavad kaitsekategooriad on läbinud avaliku väljapaneku, kuid ei ole veel vabariigi valituse poolt kehtestatud. Valga muinsuskaitseala osas on alustatud muinsuskaitseala lõpetamise menetlus, mis on alles algusjärgus. Seni tuleb lähtuda kehtivast reguatsioonist, et hooned Valga muinsuskaitsealal on riikliku kaitse all. Nendel muinsuskaitsealadel on kultuuriväärtuslikud hooned need, mis vastavad MukS § 91 lõikele 3 ja MukS § 10 lõike 2 alusel kehtestatud määruse A- ja B-kaitsekategooria nõuetele. „Väärtuslik üksikobjekt“ ja „miljööväärtusega ala“ on planeerimisseaduse alusel üld- või detailplaneeringuga määratud kohalik kultuuripärand, millele seatakse tavahoonetest rangemad tingimused hoonete ümberehitamiseks üld- või detailplaneeringuga. Tingimused seatakse välisilmele, sh hoone ja selle osade proportsioonide säilimisele ja ajaloolisse keskkonda sobivate materjalide kasutamisele. Täiendavaid nõudeid töödele (projekteerimine, ehitamine, järelevalve) ja nende läbiviijatele ei ole. 10% piirkondlikust osakaalust kõrgem toetuse osakaal kohaldub korterelamule, mis asub miljööväärtuslikul alal või on määratud väärtuslikuks üksikobjektiks, Tallinna ja Tartu muinsuskaitsealal asuvale korterelamule või C-kaitsekategooriaga korterelamule Haapsalu, Kuressaare, Lihula, Paide, Pärnu, Rakvere, Valga, Viljandi, Võru muinsuskaitsealal. Miljööväärtusega alal asuva ning väärtusliku üksikobjektina määratletud hoonele on planeeringuga seatud täiendavad tingimused ajaloolisse keskkonda sobivate ehitus-ja viimistlusmaterjalide ning piirkonda sobiva lahenduse osas, kuid täiendavaid nõudeid töödele või tööde läbiviijatele ei ole seatud. Samas, nii suurem asjaajamiskoormus (jõudmaks piirkonda sobiva lahenduseni) kui piirangud materjalide valikule tõstavad, võrreldes tavaliste korterelamutega, rekonstrueerimise hinda. Tallinnas ja Tartu linnas asuva ehitismälestise ning muinsuskaitsealal asuva hoone ümberehitusele on seatud kõrgemad tingimused nii olemasolevate autentsete materjalide ja detailide säilitamiseks kui ajalooliste materjalide valikuga kui pädeva isiku nõuete seadmisega tööde tegemisele ning töödele endile (projekteerimine, ehitamine, järelevalve). Haapsalu, Kuressaare, Lihula, Paide, Pärnu, Rakvere, Valga, Viljandi, Võru muinsuskaitsealal asuva, kuid C-kaitsekategooria korterelamu puhul ei nõuta hoone autentsuse säilitamist. Küll aga tuleb ümberehitamisel kasutada ajaloolisse keskkonda sobivaid ehitus- ja viimistlusmaterjale. St C-kaitsekategooria hoonele muinsuskaitsealal on ümberehitamisel sarnased tingimused kui on miljööaladel asuvatel hoonetel. Miljööalad on linnakeskuste tuumikalad, enamasti paiknevad riiklikult kaitstava muinsuskaitseala vahetusläheduses. Need on alad, mis loovad koha identiteeti, kannavad kultuuriväärtusi kohalikul tasanditel. Ka neil hoonetel on määrav tähtsus tõmbekeskuste tugevdamisel ja regionaalsel arendamisel. Vaata lisaks ka +20% põhjendusi.Smauti kehtivad siin väikese maja ja tehnilise seisukorra punktid, mis allpool lahti kirjutatatud. 20% piirkondlikust osakaalust kõrgem toetuse osakaal kohaldub riikliku kaitse alla võetud korterelamule: ehitismälestisele ja kultuuriväärtuslikule korterelamule muinsuskaitsealal, v.a. Tallinna, Tartu ja Rebala muinsuskaitsealal. 7 Riiklikule kultuuripärandile (ehitismälestised ja hooned muinsuskaitsealadel) seab riik muinsuskaitseseaduse alusel kõrgemad nõuded nende hoonete kaasaajastamisele ja terviklikule rekonstrueerimisele. Nõuded on seotud nii materjalide valikuga kui pädeva isiku nõuete seadmisega tööde tegemisele. Riigi kaitse all olevatel hoonetele tuleb kaasajastamisel säilitada nii säilinud autentsed materjalid kui ehitusdetailid. Nende restaureerimine on aja- ja ressurssi mahukam kui tavalise elamu terviklik rekonstrueerimine. Samuti võib restaureerimis- ja ümberehitustöid, sh vajalike uuringuid ning muinsuskaitse järelevalvet, ehitismälestiste puhul ka projekteerimist, läbi viia muinsuskaitse pädevustunnistusega isik. Pädevate isikute ring on piiratud ja teenus seepärast tavatöödest kallim. Sellest johtuvalt on õiglane, et riigi kaitse all olevate korterelamute kõrgematest nõudmistest tulenev kallim tööde maksumus saab riigi poolt ka suurema toetusmääraga hüvitatud. Nii panustab riik solidaarsemalt omanikega ühiskonna ühise hüve – kultuuripärandi säilitamisse, mis seni on valdavalt siiski ainult omanike õlule jäetud kohustus. Muinsuskaitsealad on ajaloolised maakondlike keskuste linnasüdamed. Nendel aladel asuvate elamute korrastamine tugevdab piirkonnalike keskuste elujõulisust. Linnasüdametes on hõlpsasti ligipääsetavad erinevad teenused ja rekreatsioonialad. Hoonete korda tegemine linnakeskustes tõstab sealse elukeskkonna mainet ja kvaliteeti ning elanike arvu. Täna on, eriti tõmbekeskustest väljaspool olevatel muinsuskaitsealadel palju ka tühjalt või osaliselt tühjade korteritega elamuid, sest hoonete renoveerimine on kulukas, kuid kaasaegsete elamistingimusteta korterites elamise vastu on huvi madal. ise vastu on huvi madal. Korras ja hea elukeskkonnaga linnasüda väheneb vajadus laiendada elamualasid linna piiri taha (väärtuslikele põllu- või metsamaadele). Elamualade laiendamine keskustest eemale soodustab valglinnastumist ja tekitab liikuvuse jm probleeme ning muudab teenuste osutamise kallimaks nii riigile kui omavalitsustele. Korterelamud muinsuskaitsealadel on enamasti väikesed (tavaliselt alla 14 korteriga), nende tehniline seisukord on enamasti halb, sh elamistingimuste mõttes ning tervikrenoveerimise maksumus iga korteri omaniku kohta on väga suur. Muinsuskaitsealadel asuvates elamutes võib puududa nii tsentraalne küte kui soe vesi ning pesemisruumid oma korteris. Uuringud on näidanud, et aastate pikku kuhjunud remondivõla tõttu vajavad ajaloolised väikesed kortermajad linnasüdametes oluliselt rohkem investeeringuid kui omanike võimekus lubab. + 20% toetusmäär ei laiene Tallinna ja Tartu muinsuskaitsealadel asuvale korterelamule, sest tõmbekeskustes on nii kinnisvara hind kui korteriomanike leibkonna sissetulekud suuremad. Toimib nii kinnisvara- kui tööjõu- ja ehitusturg ning seega on nendes piirkondades asuvatel korteriühistutel ka suurem laenuvõimekus. Pangad pakuvad neile ühistutele nii pikemat renoveerimislaenu kui suuremat summat. Samuti on tõmbekeskustes ehitustööde pakkujaid rohkem, mis toob üldjuhul allapoole ka ehituse maksumuse. Nii tagab +20% toetusmäära sihtimine tõmbekeskustest väljapoole riigi sekkumine ka parema regionaalpoliitika elluviimise ning võimaldab kaasajastada ja energiatõhusamaks muuta elamufond nendes piirkondades, kus esineb rohkem turutõrkeid ning omanikud ja ühistud on haavatavamas sihtrühmas. Kuna +20% toetusmääraga soovitakse paremini sihtida ajalooliste linnasüdamete tugevdamist ja korda tegemist, on mõistlik välja jätta Rebala muinsuskaitseala korterelamud, sest Rebalas on kaitseala eesmärk tagada kultuurmaastiku, mitte piirkondliku asustuskeskuse säilimine. Rebala on võetud riikliku kaitse alla eesmärgiga tagada kultuurmaastiku - ajalooliselt 8 väljakujunenud asustusstruktuuriga põllumajandusmaastiku - terviklik säilimine (Rebala muinsuskaitseala põhimäärus, § 2). Samas peame vajalikuks esile tuua, et kõrgem toetuse osakaal eeltoodetud elementide kasutamisel on kavandatud olema ajutise iseloomuga innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtu soodustamiseks. Punktidega 24 ja 25 tõstetakse toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest maapiirkonna korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 55 protsendini. Arvestades senist taotlemisaktiivsust ja projektide rahastamise eelarvet on kavandatav muudatus põhjendatud ja otstarbekas innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtu soodustamiseks. 2023. aastal esitati vaid 2 taotlust korterelamu rekonstrueerimiseks eeltoodetud elementide kasutamisega. Punkti 26 kohaselt tõstetakse kuni 17 (kaasa arvatud) korteriga korterelamu rekonstrueerimise toetuse maksimaalset osakaalu nn maapiirkondades 10% sarnaselt Tallinna, Tartu linna ja nendega külgnevates piirkondades. Eesmärk on suunata väikeste korterelamute elanikke oma hoonet rekonstrueerima. Selliste elamute rekonstrueerimine on väga erandlik, kuna selle suhteline maksumus on väikestel elamutel kõrge. Väikese arvuga korteritega korterelamute renoveerimise hind ruutmeetri kohta on kõrgem. Väikeasulate hoonete või nende kompleksi arhitektuurse ja ruumiloova tähtsuse arvestamine võiks olla üks kriteerium rekonstrueerimistoetuste määramisel asulate elujõulisuse tagamiseks. Punktidega 28–30 kavandatav muudatus seondub standardiseeritud ühikuhinna määramisega tehnilise konsultandi teenusele. Standardiseeritud ühikuhinna analüüs ning rakendamise metoodika korterelamute rekonstrueerimisel tehnilise konsultandi teenuse toetamiseks on esitatud seletuskirja lisas. Toetusest hüvitatakse tehnilise konsultandi teenusest 50% (3600€) ning ülejäänud kulu tuleb katta taotleja omafinantseeringuga. Punkti 32 muudatus on tehniline ja tuleneb otseselt punkti 3 muudatusest. Punkti 33 muudatusega täpsustatakse toetuse taotlemisest teavitamise korda. Punkti 34 kohaselt kinnitab rakendusasutuse juht käskkirjaga projektide rahastamise eelarve regionaalse, toetatavate tegevuste või korterelamute põhise jagunemise. Eelarve on jaotatud osadeks eesmärgiga leevendada piirkondlikke turutõrkeid ning toetada rekonstrueerimise tehnoloogilist ja protsessilist innovatsiooni. • Eeltoodetud elementide kasutamisega rekonstrueerimine: Eelarve jaotuse eesmärk on edendada eeltoodetud elementide laiemat kasutuselevõttu hoonete rekonstrueerimisel, pakkudes sellele meetodile suuremat toetust. • Suured majad: Eelarve jaotuse eesmärk on tagada toetuse proportsionaalne jaotumine vastavalt kortermajade suurusele. Üle 100 korteriga hoonete rekonstrueerimine riiklikul tasandil ja üle 200 korteriga hoonete rekonstrueerimine Tallinnas on olnud ebaproportsionaalselt aeglane. Suuremate kortermajade jaoks eraldatud eelarve toetab rohkemate leibkondade kaasamist ja riiklike energiasäästu eesmärkide saavutamist. • Naabruskonna-põhine rekonstrueerimine: Eelarve jaotuse eesmärk on toetada naabruskonna-põhist rekonstrueerimist ja edendada koostööd korteriühistute vahel. 9  See aitab lahendada piirkonna avaliku ruumi probleeme ning saavutada mastaabiefekti rekonstrueerimisprojektides. • Muinsuskaitse eelarve: Eelarve jaotuse eesmärk on tagada rahastus muinsus- ja miljööväärtuslikel aladel paiknevatele korterelamutele, mille rekonstrueerimine on kehtivate nõuete tõttu keerulisem ja kulukam. • Maakondlik jaotus: Maakondliku eelarve jaotuse eesmärk on tagada, et toetusvooru vahendid jõuaksid igasse Eesti maakonda. Jaotus põhineb maakondades kortermajades paiknevate eluruumide arvul, maakonna keskmisel sissetulekul ja kinnisvara väärtusel. Tallinna ja Tartu linnade jaoks on eraldatud eraldi eelarved, et vältida nende kahe keskuse konkureerimist ülejäänud maakondadega. Lõikes 8 sätestatakse eelarvejaotuse prioriteetsus. Toetuse kogueelarve on jaotatud erineva eesmärkidega eelarveridadeks. Toetuse taotleja võib kvalifitseeruda toetuse saamiseks mitmele eelarvejaotisele. Näiteks võib Tartu linnas paiknev rohkem kui 100 korteriga elamu saada toetust maakondlikust eelarvest, elemendipõhise rekonstrueerimise eelarvest või suurte majade rekonstrueerimise eelarvest. Prioriteetsuse seadmise eesmärk on anda rakendusüksusele juhis, milliselt eelarvejaotisest peaks korterelamu toetust saama. Prioriteetsuse järjekord on seotud suunaga kitsamalt laiemale, tagada toetuste jagunemine maksimaalselt kõikidele eelarveridadele. See tähendab järjekorda: - Suurte korterelamute eelarve - Naabruskonnapõhine rekonstrueerimise eelarve - Elemendipõhise rekonstrueerimise eelarve - Kultuuriväärtuslike hoonete rekonstrueerimise eelarve - Maakondlikud eelarved Lõike 9 kohaselt on naabruskonnapõhise rekonstrueerimise korral taotlejatel õigus esitada taotlus ühiselt, ning see tähendab, et naabruskonnapõhiste taotlejate taotlused loetakse esitatuks esimese taotleja vastava taotluse esitamisega. Kõik taotlejad peavad siiski eraldi oma taotluse ja lisadokumendid esitama. Esimesena esitatavas taotluses tuleb märkida, et tegemist on naabruskonnapõhise rekonstrueerimisega hõlmatud taotlejatega ning taotlejate korterelamute andmed - aadress, ehitisregistri kood ja ühine eelarve, mida hiljem muudetakse konkreetse ühistu projekti põhiseks. Sätte eesmärk on fikseerida naabruskonnapõhise rekonstrueerimise võimaluse kasutamisel asjaolud, kuidas korteriühistud või korteriühistu, kes rekonstrueerib naabruskonnapõhise rekonstrueerimise raames mitu korterelamut, kajastavad taotlemisel teiste kaasatud korterelamute andmeid ning millal loeb rakendusüksus naabruskonnapõhise rekonstrueerimise toetuse taotlused esitatuks. Arvestades, et konkreetse projektina käsitletakse eraldiseisvalt iga korterelamut, mille kohta tuleb esitada ka eraldi toetuse taotlus ja asjakohased taotluse lisadokumendid, on vajalik tagada õigusselgus, millal on sellised taotlused esitatud. Naabruskonnapõhise rekonstrueerimise jaoks on ette nähtud eraldi eelarve ning olukorras, kus esimese kaasatud korterelamu taotlusega ei oleks teised kaasatud korterelamute taotlused esitatuks loetud, esineb risk, et naabruskonnapõhist rekonstrueerimist ei oleks seda planeerinud taotlejal või taotlejatel võimalik enam ühiselt teostada, kuna eelarvelised vahendid on toetusvoorus enne ammendunud kui jõutakse esitada kõigi kaasatud korterelamute taotlused. Eeltoodust tulenevalt loetakse taotluste esitamise ajaks esimese kaasatud korterelamu kohta taotluse esitamise aeg. 10 Punktiga 35 täpsustatakse nõudeid taotlejale. Toetuse taotlejaks saab olla üksnes korteriühistu. Tagamaks taotlejate võrdne kohtlemine ja võimalikult tõhus haldusmenetlus, on toetuse taotluse esitamiseks õigustatud üksnes sellised korteriühistud, mis on vastu võtnud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse nõuetele vastava üldkoosoleku otsuse ning saavad vastava otsuse koos toetuse taotlusega toetuse taotlemise tahte tõendamiseks esitada. Korteriühistu üldkoosoleku otsusest peab olema selgelt tuletatav otsustus teostada rekonstrueerimistööd, taotleda toetust rakendusüksuselt ning võtta otsustamise hetkel teadaolevalt vajalikus mahus renoveerimislaenu. Arvestades, et ehitustööde tegelik maksumus ja seega ka vajaliku omafinantseeringu täpne suurus selgub peale toetuse taotluse rahuldamist, on võimalik, et esineb vajadus täiendava korteriühistu üldkoosoleku läbiviimiseks, otsustamaks täpne renoveerimislaenu suurus. Eeltoodut arvestades on võimalik, et korteriühistul on vaja viia läbi korduvaid üldkoosolekuid, kuid taotlemise õigus tekib üksnes juhul, kui koos taotlusega on võimalik tõendada, et rekonstrueerimistööde teostamine, toetuse taotlemine ning vajadusel laenu võtmine on otsustatud. Sätte eesmärk on tagada vaid selliste taotlejate konkurentsis osalemine, kes on teinud vajalikud ettevalmistused enne taotluse esitamist ja omavad taotluse esitamiseks vajalikke lisadokumente. Lühike puuduste kõrvaldamise tähtaeg aitab vältida olukorda, kus taotluse esitanud taotleja alles alustab eeltegevustega ja vajalike tahteavalduste organiseerimisega toetuse saamiseks. Kui korteriühistu ei ole taotluse esitamise hetkeks korraldanud üldkoosolekut eelnimetatud nõuete täitmiseks ega esita nõutud dokumente kolme tööpäeva jooksul, kuulub selline toetuse taotlus rahuldamata jätmisele ning rakendusüksus ei pea andma korteriühistule puuduste kõrvaldamise lisaaega, mille jooksul alles hakatakse rekonstrueerimistöid käsitlevat üldkoosolekut korraldama. Kolm tööpäeva nimetatud dokumentide esitamiseks on mõistlik aeg arvestades, et toetuse taotlejat peab e-toetuste keskkonna kasutamisel abistama selleks pädev tehniline konsultant. Toetuse saajaks saab olla üksnes korteriühistu, mille korterelamu on elamuna kasutuses nii ehitisregistri andmete kui ka faktiliselt tuvastatavate asjaolude põhjal, nt korterelamu kasutamist tõendavad energiatarbimise andmed. Tagamaks toetuse taotlemise võimalus ka sellistele korteriühistutele, milles on kortereid, mis kuuluvad kas Eesti Vabariigile või kohaliku omavalitsuse üksusele, on vastavat sätet täpsustatud. 80% nõue täidab varasemate meetmete kogemuste põhjal muuhulgas tingimuse, et toetuse abil rekonstrueeritud korterelamu ei muutu tulu teenivaks projektiks, millele võivad hakata kohalduma riigiabiga seotud reeglid. Korterelamute rekonstrueerimise toetamise raames korteriühistutele antav toetus ei täida kõiki riigiabi kriteeriume ning ka seetõttu ei saa väita, et tegemist on riigiabiga. Kõnealune abimeede ei moonuta ega oma ka potentsiaali moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Avaliku sektori toetus on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel riigiabi üksnes siis, kui see „kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“, ja ainult niivõrd, kuivõrd see „kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust“. Kaubanduse mõjutamise kriteerium ei ole täidetud kuna meetmel on puhtalt lokaalne mõju - toetus antakse otse lõppkasusaajale ja lõplik kasusaaja kasutab hoonet teenuste osutamiseks piiratud alal liikmesriigis ja tõenäoliselt ei meelita see ligi kliente teistest liikmesriikidest ega pole võimalik ette näha, et meetmel on rohkem kui marginaalne mõju piiriülestele investeerimis- või asutamistingimustele (st on ebatõenäoline, et meede omaks olulist mõju investorite 11 otsusele tulla vastavasse piirkonda/liikmesriigi turule). Senistes sarnastes meetmetes riigiabi või vähese tähtsusega abi ei ole antud, ka käesolevas meetmes abi andmist ei kavandata. Korteriühistu taotlejana/toetuse saajana ei ole üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja. Ühtlasi tagatakse, et korterelamu ei ole ühegi juriidilise isiku ettevõtluse objekt vaid isikute elumaja. Eesmärk ei ole ärieesmärkidele suunatud projektide toetamine. Nõue taotlejale on kehtestatud, et vältida olukorda, kus mitme korteri omanikul on rekonstrueerimise ja laenu otsuste tegemiseks üksinda moodustada kvoorum ilma teiste korteriomanike arvamust arvesse võtmata. Kui üks kuni viiest korterist ei kuulu füüsilisele isikule, siis on oht, et kortermaja ei kvalifitseeru toetuse saamisele. Erand on sisse toodud, kuna riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse huvides on kortermajade rekonstrueerimine ning mõlemad tasemed ei sekku otsustusprotsessi vaid tegutsevad rekonstrueerimisel vastavalt korteriühistu enamuse otsusele. Projekti topeltrahastamise vältimiseks tuleb kõikide projekti tegevuste ja kulude kajastamisel tagada nende selge eristamine teistest samalaadsetest tegevustest ja rahastamisallikatest. Toetuse taotlejal ja toetuse saajal on kohustus esitada toetuse andjale vajalikud andmed ja dokumendid, mis kinnitavad rahastuse läbipaistvust ja kulude lahusust. Juhul, kui identsed või sarnase iseloomuga kulud (tegevused) saavad raha mitmed allikast, siis esineb risk, et kulude osas võib esineda topelt rahastamine, millega võivad kaasuda mitteabikõlblikud kulud. Selleks, et seda välistada, on toetuse saaja kohutuseks taotluse juures võimalik kaasuv info välja tuua ja kinnitada, et kulusid ei rahastata topelt, ning esitada vastav info rakendusüksusele. Juhul, kui on vajalikud täiendavad tegevused välistamaks kulude topeltfinantseerimist, siis rakendusüksus annab vastavad suunised. Punktide 36 ja 39 kohaselt täpsustatakse nõudeid taotlusele. Toetuse taotlemisel esitatakse rakendusüksuse kinnitatud vormil või simulatsioonarvutusena esitatava energiatõhususe tõendamise energiaarvutuse asemel energiaarvutusel põhinev energiamärgis vastavalt ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele. Punktiga 37 tehakse määruses tehniline täpsustus - rakendusüksus taotluseid ei registreeri, need esitatakse ainult e-toetuse keskkonnas. Punktiga 38 täpsustatakse nõudeid taotlusele. Ühikuhinna rakendamisel puudub tehnilise konsultandi teenuse tellimisel hinnapakkumuste võtmise kohustus ja rakendusüksusel vastav kontrollikohustus. Punkti 41 muudatusega kaotatakse asjakohatu kalendriaasta piirang. Toetuse taotluste vastuvõtt ei ole tegelikkuses kalendriaastaga seotud. Punktiga 42 pikendatakse taotluste menetlemise tähtaega. 2023. aastal oli projektide rahastamise eelarve 80 mln eurot, esitati ca 210 taotlust, millest rahastusotsus oli võimalik vormistada ca 160-le taotlusele. Taotlused oli võimalik menetleda menetlemiseks ettenähtud tähtaja piires, kuid ajalist varu ei jäänud. Arvestades, et 2024. aastal on vastav eelarve kaks korda suurem, võib eeldada, et taotluseid esitatakse kaks korda rohkem, mistõttu ei ole realistlik üle 400 taotluse menetlemine 60 tööpäeva jooksul. Ühtlasi täpsustatakse puuduste kõrvaldamise tähtaega. Ehkki haldusmenetluses on ette nähtud puuduste kõrvaldamise tähtaeg, ei ole selle eesmärk tagada taotluse esitanud taotlejale alles eeltegevustega alustamine, vajalike tahteavalduste organiseerimine ja vajalike dokumentide 12 koostamine toetuse saamiseks. Dokumentides olevate puuduste kõrvaldamiseks on 20 tööpäeva toetuse andmise tingimuste koostajate hinnangul piisav. Sätte eesmärk on tagada selliste taotlejate konkurentsis osalemine, kes on teinud vajalikud ettevalmistused enne taotluse esitamist ja omavad taotluse esitamiseks vajalikke dokumente. Punktiga 43 kavandatava muudatuste kohaselt ei ole juhul, kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega, hoone rekonstrueerimise põhiprojekti esitamine enam taotluse rahuldamise kõrvaltingimus, vaid see esitatakse enne ehitustöödega alustamist vastavalt määruse § 34 punktile 1. Muudatuse ajendiks on asjaolu, et üldjuhul ei ole võimalik projekteerimistöid teostada enne ehitus- ja projekteerimistööde lepingu sõlmimist. Seda ka kõrvaltingimuse täitmiseks ettenähtud tähtaja pikendamise korral. Rakendusüksusele esitatakse omanikujärelevalve teenuse tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega. Punktiga 44 parandatakse viga määruse tekstis. Viidatud standard ei ole asjakohane. Punktidega 45 ja 46 sätestatakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuste taotlejale kättetoimetamise tähtaeg. Punktiga 47 täpsustatakse rekonstrueerimistööde ja teenuste hankimise korda. Määruses ja selle lisas kehtestatavad ostumenetluse tingimused järgivad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) kehtestatud ostumenetluse läbiviimise põhimõtteid ja tingimusi. Õigusselguse ja arusaadavuse huvides esitatakse paragrahvi tekst tervikuna. Lõigete 1 ja 2 kohaselt on ostumenetluse läbiviijal kohustus lähtuda registris ostumenetluse läbiviimisel määruse lisas „Toetuse saaja ostumenetluse tingimused” kehtestatud tingimustest. Toetuse saajal on võimalus viia rekonstrueerimistööde ostumenetlus läbi registris ise või volitada selleks teisi pädevaid isikuid. Üldjuhul viib ostumenetluse toetuse saaja nimel läbi tehniline konsultant, kuid alates 2024. aasta taotlusvoorust saab toetuse saaja volitada ostumenetlust läbi viima ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS). EIS viib toetuse saaja soovil läbi tehnilise menetluse ehk sisestab ostu registrisse ning viib läbi hindamise. Toetuse saaja sõlmib ehituslepingu edukaks osutunud pakkujaga. Ostumenetluse läbiviimisel kasutatakse määruse lisas toodud tingimusi. EIS tagab ostumenetluse läbiviimisel asutusesiseste funktsioonide lahususe. Toetuse saaja ostu nõuetekohane läbiviimine omab väga suurt mõju toetatava projekti abikõlblikkusele. Praktikas on ilmnenud, et toetuse saaja oste avaldatakse registris juba enne toetuse taotluse kõrvaltingimustega rahuldamist ning see tähendab, et rakendusüksusel ei ole olnud vajadusel mõistlikult võimalik vastava ostu tingimusi üle vaadata. Lisaks puudub kindlus, et toetus eraldatakse ning seega ei ole selliste ostumenetluste läbiviimine enne toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist otstarbekas ka potentsiaalsete pakkujate vaates. Eeltoodust tulenevalt peavad toetuse taotlejad ja neid nõustavad tehnilised konsultandid arvates muudatuse jõustumisest arvestama, et nõuetekohase ostumenetluse läbiviimine on toetuse taotluse rahuldamise otsusega seatud kõrvaltingimus ning ostu viiakse läbi, sh teavitatakse rakendusüksust enne ostu avaldamist registris, pärast taotluse rahuldamise otsuse saamist, kõrvaltingimuste täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul. 13 Lõike 3 kohaselt on meetme raames lubatud ühise ostumenetluse läbiviimine. Sel juhul korraldatakse ühine ost (nt volitades ühe enda hulgast registris vastavat protseduuri toetuse saaja ostuna läbi viima), lähtudes üksnes eelnimetatud, toetuse määruse lisas toodud kõrvaldamise alustest, kvalifitseerimise- ja vastavustingimustest ja hindamiskriteeriumitest. Pakkumusest peab olema üheselt tuletatav iga korterelamu tööde ja teenuste maksumus. Ühisostu ja ehitus- ja projekteerimisostu lubamine meetme raames võimaldab eeldatavalt toetuse saajatel asjakohaseid kulusid optimeerida ja suurematel ehitusettevõtjatel rekonstrueerimisturule siseneda. Lõikes 4 sätestatakse nõuded projekteerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel. Regulatsioon on kooskõlas ühendmääruse asjakohaste sätetega. Kui ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurost väiksem, ei ole toetuse saajal registri kasutamise kohustust. Sellisel juhul tuleb toetuse saajal tagada, et hinnapäringud ja saadud pakkumused on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning kogu ostumenetlust puudutav teabevahetus on säilitatud dokumentide säilitamistähtaja lõpuni. Pakkumuse esitamise ettepanek tuleb esitada võimalikult paljudele, arvestades võimalike pakkujate rohkust, kuid vähemalt kahele, välja arvatud juhul, kui kavandatava ostu turul ei ole samas valdkonnas ettevõtjate paljusust. Võimalikult paljude pakkumuskutsete saatmine aitab tagada võimalikult paljude pakkumuste saamist. Mitme nõuetekohase võrreldava pakkumuse saamise puhul kohaldatakse teatud ostumenetluse rikkumiste korral soodsamat finantskorrektsiooni määra. Lõike 5 kohaselt tuleb projekteerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel kajastada asjakohased nõuded kindlasti pakkumuskutses. Nõude eesmärk on muuhulgas võimalike finantskorrektsioonide vältimine tulevikus. Lõike 6 kohaselt peab ehitusteatis olema esitatud enne ostu väljakuulutamist, vastasel juhul ei pruugi tegelikult ehitatav maht ja lahendused kokku minna hangitud mahu ja lahendustega, st toimub pakkujate ebavõrdne kohtlemine. Lõikes 7 sätestatakse hinnapakkumuste võtmise ja registri kasutamise erisus gaasi-, elektri- või ahiküttel korterelamu küttesüsteemis kütteseadme asendamisel lokaalset taastuvenergiat kasutava kütteseadmega ning korterelamu ühendamisel kaugküttevõrguga. Sätte eesmärk on tagada üksikute toetatavate tegevuste puhul, millele eraldatakse toetust lihtsustatud kuluhüvitamisviisi alusel, võimalus registrit ja toetuse määruse lisas ettenähtud toetuse saaja ostumenetluse tingimusi järgimata leida lihtsustatud korras asjakohane teenuseosutaja. Näiteks kaugküttega liitumist pakub piirkondlikult vaid üks ettevõtja, millest tulenevalt peab toetuse saajal olema võimalik talle sobival kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil saada ettevõtjalt vastav pakkumus. Punktidega 48, 49 ja 52 täpsustatakse toetuse maksmise tingimusi. Õigusselguse ja arusaadavuse huvides esitatakse määruse § 29 tekst tervikuna. Punktiga 48 muudetava § 29 lõigete 1–3 kohaselt ühtlustatakse maksetaotluse menetlus ühendmääruse üldise maksete regulatsiooniga. Olemasolev regulatsioon, mille kohaselt võib toetuse saaja toetuse maksmist taotleda näiteks kuni neljas osas, ei ole end siiski praktikas õigustanud ning investeeringu suurust ja ettevõtja rahavoogude sujuvust arvestades põhjendatud. 14 Lõikega 4 reguleeritakse ettemakse saamise võimalust. Tegemist kehtiva regulatsiooniga. Ettemakse on võimalik rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega, kus krediidi- või finantseerimisasutus ei pruugi ehitustöid finantseerida olukorras, kus fassaadielemendid on toodetud, kuid neid ei ole veel hoonele paigaldatud. Tehnoloogilise lahenduse kiireks turule toomiseks on vajalik toetuse väljamaksmise paindlikkus selliselt, et kuni 40% toetuse summast väljastatakse ehitusprotsessi alguses ning ülejäänud osa pärast omafinantseeringu kasutamist. Ettemakse tegemise otsuse võib teha jooksvalt projekti elluviimise käigus. Toetuse saajal tuleb tõendada 90 kalendripäeva sees arvates ettemakse tegemisest, ettemakse edasikandmist teenuseosutajale, esitades selleks asjakohase maksekorralduse. Punkti 49 muudatus tuleneb otseselt punkti 48 muudatusest ja on seotud § 29 muutmisega. Punktidega 50 ja 51 täpsustatakse maksetaotluse lisadokumentide loetelu. Punkti 52 kohaselt lisatakse maksetaotlusele ühtlasi teave toetatava projekti raames sõlmitud lepingute muudatustest. Rakendusüksusel peab olema võimalik hinnata toetuse saaja projekti nõuetekohast elluviimist. Punktidega 53 ja 54 täpsustatakse toetuse saaja kohustust kooskõlastada ehitusprojekt rakendusüksusega enne rekonstrueerimistöödega alustamist, kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega. Lisatakse sõnaselgelt ehitusteatise esitamise kohustus. Punktiga 55 täiendatakse määrust rakendussätetega. Kavandatava § 36 lõike 2 kohaselt kohaldatakse § 28 lõike 4 punktis 3 sätestatud nõudeid projekteerimistööde tellimise pakkumuskutsele projekteerimistööde tellimisel, mida alustatakse pärast nimetatud redaktsiooni jõustumist. Määruse § 11 kohaselt on ehitusprojekti koostamise kulu abikõlblik 1. jaanuarist 2021. a. Lõike 3 kohaselt loetakse tagasiulatuvalt kehtetuks määruse § 29 lõige 4 - toetuse makse ei või olla väiksem kui 10% projekti abikõlblikest kuludest vastavalt mitteametliku kooskõlastamise käigus kokku lepitule. Praktikas on olnud vajadus teha makseid väiksemas summas. Lõikega 4 täpsustatakse enne määruse jõustumist koostatud ehitusprojekti Euroopa uue Bauhausi nõuetele vastavust. Vastavuspõhimõte on kajastatud määruse seletuskirjas, kuid määruse andja tahe on ekslikult välja jäänud toetuse andmise tingimustest endist. Muudatusega viga parandatakse ja tagatakse õigusselgus volitatud arhitekti tase 7 kutset omava isiku rollis ehitusprojekti Euroopa uue Bauhausi nõuetele vastavuse tagamisel. Lõikega 5 täpsustatakse ehitusprojekti Euroopa uue Bauhausi nõuetele vastavust alates 2024. aastast. Lõikega 6 lisatakse rakendussäte, mille kohaselt on tehnilise konsultandi teenuse kulu abikõlblik, kui teenuse osutaja omandab vajaliku kvalifikatsiooni määruse § 25 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul. 15 Punktiga 56 kavandatakse muudatused määruse lisas. Lisa punkti 1.11 kohaselt on toetuse saajal õigus juhul, kui ta seda vajalikuks peab, teostada kõigepealt pakkujate hindamine, selgitamaks välja potentsiaalne edukas pakkuja (või ühispakkujad). Peale vastava eduka pakkuja või edukate ühispakkujate väljaselgitamist, on toetuse saajal õigus kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist ning teostada kvalifitseerimistingimuste ja vastavustingimuste kontrolli üksnes eduka pakkumuse esitanud pakkuja või ühispakkujate osas. Punkti 1 täiendatakse punktiga 1.13, mille kohaselt lepingu täitmise tähtaeg peab hõlmama lisaks ehitustööde eeldatavale kestusele ka ettevalmistusaega. Nt kui toetuse saaja eeldab, et reaalne ehitusaeg on 8 kalendrikuud, märgitakse registris lepingu täitmise ajaks 14 kalendrikuud (8 kuud + 6 kuud). Punkti 2 täiendatakse punktiga 2.3.4. Sätestatakse sõnaselgelt, et rekonstrueerimistööde teostaja ei tohi olla tehnilise konsultandiga seotud isik. Pakkumust esitades kinnitatakse vastava seoses puudumist. Punkti 2 täiendatakse punktiga 2.4. Auditite praktikas on ilmnenud, et finantsmõju ei oma selline rikkumine, kus kõrvaldamise alust ei ole kontrollitud tähtaegselt, kuid seda on siiski tagantjärele tehtud. Kõrvaldamise aluste puudumist tõendavad andmed ja dokumendid, mida pakkuja ei ole esitanud pakkumuse koosseisus ja mida toetuse saaja ei saa ise avalikest registritest kontrollida, tuleb esitada selliselt, et neis kajastuks asjakohane info vähemalt pakkumuse esitamise tähtajani. Punktis 3.1 kavandatava muudatuse kohaselt asendatakse pakkuja pakkumuse esitamisele eelneva kuni kolme aasta netokäibe nõue aastase käibenõudega. Ühispakkumuse esitamise võimalust muudatus ei puuduta ning sellisel juhul piisab kui üks ühispakkujatest on nõude täitnud. Punktis 3.7 sätestatavaks samaväärseks dokumendiks loetakse sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija kinnitust selle kohta, et pakkuja ettevõttes on ehitustööde tegevusvaldkonnas rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 9001 standardis ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 14001 standardis, või samaväärsetes dokumentides sätestatud tingimustele. Nimetatud nõude sätestamisel tuleb arvestada, et akrediteeritud juhtimissertifikaate uuendatakse ajas, sh lisandub turule ettevõtjaid, kes neid omavad. ISO sertifikaatide olemasolu annab täiendava kindluse ehitustööde teostaja võimekusest tagada kvaliteetne teenus. Nõudele vastavust kinnitab pakkuja asjakohasel juhul pakkumuse koosseisus. Punkti 6 kohaselt on ainus hindamiskriteerium pakkumuse maksumus andes 100% punktisummast. Kvalifitseerimistingimused on piisavalt pädevad, et tagada asjakohane ehitaja. Lisaks on arusaadavuse huvides muudetud numeratsiooni. 16 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ÜSM), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) ja määrusega (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93). 4. Määruse mõjud Otsene mõju elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning laiemalt majandusele tuleneb toetuse kaudu, mitte eelnõust, mille mõju on pigem kaudne aidates kaasa toetuse andmise eesmärkide saavutamisele. Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, sotsiaalvaldkonnale, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele või muud otsest või kaudset olulist mõju. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tulusid ega täiendavaid tegevusi kohaliku omavalitsuse üksustele ega riigile. Meedet rakendatakse ÜSM artikli 95 kuludest sõltumatu rahastamise põhimõttel ja ühendmääruse § 47 lõike 1 alusel. Nimetatud rahastamisskeem puudutab toetuse maksmist liikmesriigile, toetuse saaja vaates rahastamisskeem ja toetuse maksmise viis ei muutu. Meetme rahastamiseks on ette nähtud ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest perioodiks 2021–2027 EL toetust 330,9 mln eurot. Euroopa Liidu toetuse osakaal on 40% ja toetusele lisandub toetuse saaja omafinantseering. 2024. aastaks kavandatav Euroopa Liidu toetuse eelarve on kuni 170 mln eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 0 eurot ning toetuse saaja omafinantseering. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine ning avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi vahendusel Rahandusministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule kooskõlastamiseks ning Eesti Korteriühistute Liidule, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidule, Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Kütte- ja 17 Ventilatsiooniinseneride Ühendusele, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule ja Eesti Puitmajaliidule arvamuse avaldamiseks. Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus ja Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastasid eelnõu märkustega. Eelnõule esitasid oma arvamuse Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Ehitusagentuur OÜ, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Omanike Keskliit, Swedbank AS, Eesti Korterelamute Rekonstrueerimise Tehniliste Konsultantide Liit (asutamisel), Woodhouse Estonia, Jaan Mehik, Jüri Kodasma, Raigo Pert, Rene Kintsiraud ja Ardo Siemer. Esitatud märkused ja ettepanekud ning nendega arvestamine või arvestamata jätmise põhjendus on seletuskirja lisas. Lisa Standardiseeritud ühikuhinna analüüs ning rakendamise metoodika korterelamute rekonstrueerimisel tehnilise konsultandi teenuse toetamiseks 18  Taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ muutmine“ eelnõu seletuskiri Lisa Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel Märkuste ja ettepanekute Märkuste ja ettepanekute sisu Arvestatud või esitaja arvestamata jätmise põhjendus Rahandusministeerium 1. Palume eelnõus ja seletuskirjas Arvestatud selgelt välja tuua, kas toetatakse varjumiskohtade rajamist ja korrastamist. Näiteks sarnaselt Kliimaministri määruse „Ida- Virumaa korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ eelnõule, kus on seletuskirjas toetatava tegevuse „keldri rekonstrueerimine ja soojustamine ning nendega kaasnevad tööd“ all välja toodud varjumiskohtade rajamise ja korrastamise toetamine koos selgituste, juhise ja abikõlblike kulude näidetega. Riigi Tugiteenuste Keskus 1. Euroopa Komisjoniga on Arvestatud alustatud läbirääkimisi ÜSM art 95 alusel kuludest sõltumatu rahastamisviisi kasutamiseks. Teeme ettepaneku seda juba käesoleva muudatusega arvestada. Määruse seletuskirja tuleb lisada viide, et meedet rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 (edaspidi ÜSM) artikli 95 kuludest sõltumatu rahastamise põhimõttel ja Vabariigi Valitsuse12.05.2022 määrus nr 55 „Perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 47 lg 1 alusel. Samuti palun seletuskirjas selgitada Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi vahelist rakenduskava kokkulepet ja toetuse maksmist liikmesriigile. 19 Toetuse saaja vaates jääb rahastamisskeem ja toetuse maksmise viis samaks. 2. Ettepanek kaaluda lähtuvalt Arvestatud Euroopa Uuest Bauhausist (NEB) eesmärkide täiendamist § 2 lg 1, lisades eesmärgiks ka elukeskkonna parandamine. 3. Ettepanek täpsustada eelnõu Arvestatud punktis 2 toodud muudatusi lähtuvalt seletuskirjas toodud NEB kompassist: 181) mänguväljaku ehitamine või rekonstrueerimine; 182) pinkide, välimööbli soetamine ja paigaldamine; 183) haljastuse rajamine;". Rekonstrueerimine toob kaasa maja ümbruses olemasoleva haljastuse eemaldamise. Seetõttu on vajalik, et taastataks haljastus ning oleks võimalik seda ka elurikkuse eesmärki silmas pidades asendada erinevate põõsasvormide, taimede, lillede või kõrghaljastusega. Samuti palun lisada seletuskirja eelnõu punktide 2, 14 ja 18 selgituste juurde täpsustus lähtuvalt SOFTacademy projektist ja avaldatud uurimusest Euroopa Uus Bauhaus kohta. 4. Ettepanek täiendada § 6 Selgitus: olemasoleva toetatavaid tegevusi, tuues välja ka sõnastusega on hõlmatud kliimakindluse tagamiseks nii passiiv- kui ka vajalikud lahendused. Seda aktiivjahutussüsteemide lähtuvalt sotsiaalse kliimafondi ehitamine. raames välja pakutud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte kriteeriumidest elamute rekonstrueerimiseks, mille kaudu saaks ühtlustada ka käesoleva toetusmeetme tingimusi. Samuti võimaldab see lisaks aktiivsetele jahutusvõimalustele pöörata suuremat tähelepanu ka passiivsetele lahendustele. Seega soovitame täiendada § 6 lg 1 p 10 toodud jahutussüsteeme ka passiivsete lahenduste osas. 20 5. Seoses eelnõu punktis 2 toodud Arvestatud täiendavate toetatavate tegevuste lisamisega tuleb täpsustada ka § 10 toodud erandeid, mida loetakse abikõlblikuks tööks. 6. Ettepanek muuta seletuskirja Arvestatud eelnõu punkti 29 kohta käivas osas. 2021-2027 perioodil reguleerib toetuse saajate ostumenetlust ühendmääruse § 11 lg-d 3-7, mis annavad ostumenetluste korraldamiseks ette põhimõtted ja üldreeglid. Seosed riigihangete seadusega seega puuduvad ja ei ole kohased ka käesoleval juhul. Palun edaspidiste segaduste vältimiseks muuta vastavat seletuskirja ja selgitada, et TAT-is ja selle lisas kehtestatavad ostumenetluse tingimused järgivad ühendmääruses kehtestatud ostumenetluse läbiviimise põhimõtteid ja tingimusi. 7. Eelnõu punktiga 29 Selgitus: määruse lisas täpsustatakse ostumenetluse korda sätestatud tingimusi ja ning lisas on toodud täiendatud kriteeriume kasutatakse ostumenetluse tingimused. Palun rekonstrueerimistööde täpsustada, kas lisa rakendatakse ostumenetluses. ainult rekonstrueerimistöödele (st ehitustegevusele) või rekonstrueerimis- ja projekteerimistöödele (st projekti koostamist). Oluline on see, et korteriühistu saab valida endale sobiva projekteerija ja arhitekti, mis võimaldab kaasata laiemas ulatuses eksperte ning võimaldab läheneda rekonstrueerimisel viisil, et elanike kaasamine omaks tehnilistes ja sisulistes küsimustes suuremat rolli. 21 8. Eelnõu punktis 29, millega Arvestatud muudetakse mh toetuse andmise tingimuste § 28 lg 4 punkti 6, ja eelnõu punktis 33, millega muudetakse mh TAT-i § 36 lg 4, on nõutud volitatud arhitekti tasemega 7 kaasamist. Juhime tähelepanu, et tingimus võib ostumenetlustes osutuda piiravaks, kuna välistatud on välisriigi samaväärsete kutsetega arhitektidega kaasamine projekteerimisse. Palun täiendada eelnõud selliselt, et ostumenetluste läbiviimisel võib pakkuja meeskonnas pakkuda ka välisriigi samaväärsete kutsega arhitekti. 9. 8. Eelnõu punktiga 33 Arvestatud kehtestatakse rakendussätted. Palume täpsustada lõikes 4 toodud ehitusprojekti tingimust selliselt, et oleks erisus § 4 p 10 põhiprojektis toodud tingimusest, et põhiprojekti arhitektuurse osa koostaja peab olema arhitekt tase 7. Palume täiendada selliselt, et kui ehituprojekt oli koostatud varem kui määrus jõustus, siis NEB tingimuse täitmiseks tuleb ehitusprojekti täiendada arhitektuurses osas NEB-i nõuetest lähtuvalt. Sellisel juhul ei teki probleeme neil ühistutel, kes algselt põhiprojekti koostamisse arhitekti ei ole kaasanud ning arhitektuurne osa on tervikuna lahendatud projekteerija poolt. 22 Regionaal- ja 1. Eelnõu punktiga 20 lisatakse Arvestatud Põllumajandusministeerium määrusesse säte, mille kohaselt projektide rahastamise eelarve kinnitab rakendusasutuse juht. Seletuskirja kohaselt on täiendus mõeldud selleks, et projektide rahastamise eelarve jagunemine oleks võimalik kinnitada regionaalse ja toetatavate tegevuste põhiselt. Leiame, et sedavõrd üldsõnaline täiendus ei anna üheselt mõistetavat alust eelarve kehtestamiseks maakondade lõikes. Lisaks soovitame kohendada ka sätte sõnastust, et sellest kui volitusnormist selguks täpsemalt akti andev tasand, kelleks tõenäoliselt on minister ning akti liik – käskkiri või määrus. Seega teeme ettepaneku sõnastada paragrahvi 18 lõige 4 järgmiselt: „(4) Projektide rahastamise eelarve kalendriaastaks maakondade lõikes kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.“. Täiendavalt peame vajalikuks lõike 3 sõnastamist järgmiselt: „(3) Kui esitatud taotluste maht maakonnas ületab kalendriaasta projektide rahastamise eelarve, peatab või lõpetab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise vastavas maakonnas ja teatab peatamisest või lõpetamisest oma kodulehel. Taotluse rahuldamise otsused tehakse kalendriaasta projektide rahastamise eelarve mahus. 2. Eelnõu punkti 20 kohta on Arvestatud seletuskirjas välja toodud ka soov eelarve määramiseks toetatud tegevuste põhiselt. Palume eelnõus ja seletuskirjas täpsustada, kas silmas on peetud paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud toetatavaid tegevusi või mingit muud jaotust. Kui silmas on peetud § 6 lg 1 jaotust, tuleks lisada vastav viide eelnõu punkti 20 sõnastusse, muu 23  jaotuse korral tuleks samuti täpsustada, milliste tegevuste lõikes on soov anda ministrile õigus käskkirjaga eelarvet kehtestada. 3. Eelnõu punktiga 30 uuendatakse Selgitus: Korterelamute toetuse maksmise tingimusi rekonstrueerimise käsitlevat paragrahvi 29 terviklikul finantseerimine toimub kujul. Ettemakse võimalust on selliselt, et toetusest võimalik kasutada üksnes ülejääv osa kaetakse rekonstrueerimisel eeltoodetud laenuvahenditega. Riskide elementide kasutamisega, kus maandamiseks teostatakse seletuskirja kohaselt krediidi- või kõigepealt tööd finantseerimisasutus ei pruugi omafinantseeringust (laen) ehitustöid finantseerida olukorras, ning seejärel toetuse abil. kus fassaadielemendid on Ettemakse on vajalik toodetud, kuid neid ei ole veel eeskätt uue tehnilise hoonele paigaldatud. Palume lahenduse toimimiseks, st seletuskirjas täiendavalt krediidiasutused ei ole analüüsida, mil määral ettemakse valmis esimeses järgus võimaldamine omaks positiivset tegema laenumakseid mõju toetusele ligipääsul olukorras, kus eeltoodud madalama kinnisvara väärtusega soojustuselemendid ei ole piirkondades asuvatele või ka veel kortermajale väiksema korterite arvuga paigaldatud., kuid tootja korteriühistutele ning võimalusel kulud on tekkinud. laiendada ettemakse võimalust ka Ettemakse vajadus on teistele taotlejatele. Juhul, kui Te olemas tehaselise ei pea ettemakse võimaluse rekonstrueerimisega laiendamist võimalikuks, palume seotud projektides, teistel selgitada seletuskirjas vajaduse juhtude vastav vajadus puudumise põhjuseid, ettemaksega puudub. kaasnevaid olulisi riske või eeldatavaid negatiivseid tagajärgi. 4. Palume selguse huvides Arvestatud täiendada seletuskirja eelnõu punktide 15-16 kirjeldust. Eelnõu punktide 15 ja 16 kohaselt on tehnilise konsultandi teenuse ühikuhinna kogumaksumus 7200 eurot ning toetuse osakaal on 50 protsenti tehnilise konsultandi teenuse kasutamise kulust. Palume seletuskirjas selgelt välja tuua, et toetusest hüvitatakse tehnilise konsultandi teenusest 50% (3600€) ning ülejäänud kulu tuleb katta taotleja omafinantseeringuga. Eesti Ehitusettevõtjate Liit 1. § 10 lg 5 puhul jääb Selgitus: kirjalikus st arusaamatuks, millist probleemi allkirjastatud vormis ja 24 lahendatakse. Kui muudetakse nt digitaalsena sõlmitud lepingu maksumust (tulenevalt lepingu muutmine ettenägematutest lisatöödest) või käsikirjas ei ole lepingu täitmise tähtaega. Millised aktsepteeritav, v.a kui lisanduvad kulud siis on selleks esineb objektiivne abikõlbulikud kui nad on põhjus, mida tuleb toetuse vormistatud õiges vormis? saajal eraldi selgitada ja Soovitame kohustuslikuna tõendada. Säte annab selge kasutusele võtta ETÜ 2013 aluse tagamaks sõlmitud lepingu vormi, et mitte panna lepingute muutmise pakkujatele kohustust 14 korrektsus ja välistamaks tööpäevase hanketähtajaga hakata meelevaldseid muudatusi, igale pakkumisele kaasama juristi kuna kirjalikus vormis ja ja igakordselt hakata lepingu digitaalselt sõlmitud tingimusi läbi menetlema. lepingu muutmisel vähemalt samas vormis on võimalik järgida muutmise aega ning tuvastada asjakohasel juhul muud asjaolud, mis on sellise lepingu muudatuse aluseks olnud. 2. Paragrahv 18 lõikes 4 ei selgu Arvestatud rahastuse jaotus piirkonniti. Palun lisada määruse eelnõule või EIS kodulehele ka vähemalt esialgne kava toetusrahade planeeritavast jaotusest. 3. Viia paragrahvi 21 sisse Arvestud osaliselt. Nõuded nõuded, et põhiprojekt peab ehitusprojektile on sisaldama geodeetilist alusplaani kirjeldatud ja nõue, et kui ehitust hangitakse ehitusseadustikus ja selle põhiprojekti alusel (mitte koos alusel. Nõuete projekteerimisega), peab dubleerimine toetuse ehitushanke välja kuulutamise andmise tingimustes ei ole hetkel ja ehituslepingu sõlmimise põhjendatud ega vajalik. hetkel olema kehtiv ehitusteatis. 25 4. Määruse lisa punkt 1.5 - käibe-, Arvestatud referentsi-, registreeringute- ja sertifitseerimise nõuded peavad olema täidetud pakkujal või ühispakkujatel, nende nõuete täitmisel ei saa tugineda teiste ettevõtete pädevusele ilma reaalse ühise vastutuseta. Ettevõte, kelle andmetele tuginetakse, peab osalema hankes ja lepingus ühispakkujana ning solidaarse vastutajana, selleks annab õiguse ja lahendus Riigihangete seadus (vastavalt RHS §103 lg 3). Teise ettevõtte majanduslikele ja finantsnäitajatele tuginedes, ilma hankes ühispakkujana osaledes, tekitatakse olukord, kus võimekas ettevõte annab oma näitajad (nt käibe või referentsi) teisele ettevõttele kasutada, aga hanke täitmisel ise ei osale. Selline olukord moonutab turgu ja tekitab hankijale olukorra, kus pakkumine vastab esitatud nõuetele, aga pakkuja ei vasta ja ettevõte, kelle andmetele tugineti ei vastuta kuidagi hanke eduka täitmise eest. 5. Määruse lisa punkt 1.9 - muuta Arvestatud olemasolevat sõnastust selliselt, et ühispakkujatel on õigus tugineda teineteise näitajatele, kusjuures iga nõue peab olema täidetud konkreetse ühispakkuja poolt. 6. Määruse lisa punkt 2.3.2 - Arvestatud eemaldada vastavad viited hankes sisuliselt mitteosalevate ettevõtete kohta. On toodud sisse viide teise ettevõtja andmetele tuginemise kohta kui see ettevõtja ei osale hankes ühispakkuja ega alltöövõtjana. Sellist ettevõtet ei tohiks hankesse kaasata. 26  7. Määruse lisa punkt 3.1 - Arvestatud osaliselt. Kui täiendada sõnastust selliselt, et ettevõtja on tegutsenud pakkuja pakkumise esitamisele vähemalt aasta, siis eelneva kolme majandusaasta näitabki selle aja kohta keskmine netokäive peab olema oma käibenõuet. Ei saa minimaalselt võrdne sõlmitava seada kohustust, et lepingu kahekordse eeldatava ettevõtja peab olema maksumusega. Eemaldada viide tegutsenud vähemalt 3 teise isiku käibenõudele aastat, see on konkurentsi tuginemise kohta kuna see saab piiramine ega ole ka kehtida vaid ühispakkumise korral vajalik. ja seda pole vaja täiendavalt reguleerida. 8. Määruse lisa punkt 3.2 - muuta Arvestamata jäetud. referentsi nõude sõnastust selliselt, Referentsi piiramine et Pakkuja peab olema konkreetse rahalise ostumenetluse algamisele eelneva summaga ei ole 60 kuu jooksul teostanud vähemalt proprotsionaalne, sama ka ühe pakkumuses esitatuga netokäibe puhul. samaväärse ehitustöö maksumusega määras, mis on võrdne vähemalt sõlmitava lepingu eeldatava maksumusega kuid mitte rohkem kui 2 000 000 €. Mitme hoone ühisel hankimisel lähtuda hoonete eeldatavate maksumuste summast kusjuures pakkuja viimase kolme majandusaasta keskmine netokäive peab olema võrdne vähemalt hoonete eeldatavate maksumuste summaga, aga mitte rohkem kui 10 000 000 € ja pakkuja peab olema teinud vähemalt ühe ehitustöö, mis on võrdne hoonete eeldatavate maksumuste summaga, aga mitte rohkem kui 2 000 000 €. 9. Määruse lisa punkt 6 - Jätta Arvestamata jäetud. alles varasemalt kasutatud kvalifitseerimistingimused hindamiskriteeriumid 90% on piisavalt pädevad, et maksumus, 10% tagada asjakohane ehitaja. töökorralduskava. Eesti Kinnisvara 1. Eelnõu punktis 7 kehtestatav Selgitus: Tehnilise Korrashoiu Liit isiklikult teenuse osutamise nõue. konsultandi teenus on Seletuskirjas võiks täpsustada, et isikupõhine ning teiste isiklikult teenuse osutamise nõue isikute kaasamine ei ole ei välista tehnilisel konsultandil formaalselt selle teenuse teiste isikute abi kasutamise osa. Praktikas ei ole 27 õigust. välistatud, et konsultant kaasab nt assistendi, kuid teenuse osutamine on juriidiliselt konsultandi ülesanne ning tema vastutab isiklikult selle teenuse nõuetekohasuse eest. 2. Eelnõu punktis 7 kehtestatav Arvestamata jäetud. pakkumuse esitajatest ja tööde Rekonstrueerimistööde tegijatest sõltumatuse nõue. pakkumused esitatakse Projekteerimise ja läbi riigihangete registri, omanikujärelevalve teenuse mis on avalik register ja osutamisel kehtib sõltumatuse kõigil on võimalik võrdselt nõue nii pakkumuste esitajate kui pakkuda, projekteerimise tööde teostajate osas, aga ja omanikujärelevalve rekonstrueerimistööde puhul puhul valib toetuse piirdub eelnõu sõnastuse kohaselt saaja/tema esindaja ise, sõltumatuse nõue ainult tööde kellelt pakkumusi küsib teostaja suhtes. ning eelnõus välistatakse konkurentsi piiramise võimalus selliselt, et küsitakse pakkumusi vaid endaga seotud ettevõtjatelt. 3. Eelnõu punktis 7 kehtestatav Selgitus: kõiki (ja ajas pakkumuse esitajatest ja tööde vajaduspõhiselt tegijatest sõltumatuse nõue. vahetuvaid) alltöövõtjaid Sõnastus osas, et tehniline ei saa kontrollida ja ei ole konsultant peab olema sõltumatu ka vajadust, kuna nende rekonstrueerimistööde teostajast põhjal ei tehta pakkuja ning ettevõtjatest, kes teostavad valikut. töid on liialt lai või siis ebaselge. Kui sellega mõeldakse isikuid, kellega korteriühistu sõlmib vastavate teenuste osutamise lepingud, peaks see selliselt üheselt mõistetavalt ka sõnastusest välja tulema. Sõnastada näiteks järgnevalt: isikud, kellega korteriühistu sõlmib projekteerimise, omanikujärelevalve või rekonstrueerimistööde teostamise lepingu. Kui eelnõuga on mõeldud tegevuskeelu laiendamist peatöövõtjatest nö edasi kõigile tööde tegijatele (mh hõlmates ka kõiki peatöövõtja poolt kasutatavaid pisitöid tegevaid 28 alltöövõtjaid), siis niivõrd laiaulatuslikuks piiranguks. 4. Eelnõu punktis 7 kehtestatav Selgitus: sõltumatuse nõue pakkumuse esitajatest ja tööde kehtib senikaua kuni tegijatest sõltumatuse nõue. osutatakse konkreetsele Eelnõu sõnastusest ei nähtu tellijale tehnilise üheselt, mis aja jooksul konsultandi teenust (lg 4). sõltumatuse nõue kehtib. 5. Eelnõu punktis 7 kehtestatav Selgitus: Tehniline pakkumuse esitajatest ja tööde konsultant peab olema tegijatest sõltumatuse nõue. sõltumatu ja tal ei saa olla Ebaselgeks jääb eelnõuga lisatud õigussuhteid pakkujatega. täiendav nõue, et tehnilisel konsultandil ei tohi olla rekonstrueerimistööde teostajaga esindatavaga seonduvaid muid lepingulisi suhteid. Praktikas on kindlam teha koostööd ettevõtjaga, kellelt on korteriühistu juba varasemalt teenust tellitud ning sellega rahule jäänud. See aitaks nii kindlama kvaliteedi kui ka ajalise efektiivsuse/kokkuhoiu kaudu kaasa toetuse taotlemise ja toetuse eesmärgi saavutamisele. 6. Eelnõu punktis 7 kehtestatav Selgitus: Teenust pakkumuse esitajatest ja tööde osutatakse korteriühistu tegijatest sõltumatuse nõue. huvidest lähtuvalt ehk siis Eksitav on eelnõus kasutatav korteriühistust ei saa sõnastus, mille kohaselt tehniline tehniline konsultant mingi konsultant peab olema toetuse juhul sõltumatu ning saajale teenuse osutamisel teenuse osutamise sisust sõltumatu. Sellest võib muu hulgas tulenevalt peab konsultant jääda ekslik mulje, justkui nõutaks lähtuma teenuse sõltumatust korteriühistust kui osutamisel korteriühistu toetuse saajast. Teenust osutatakse (kui tema jaoks kliendi) korteriühistu huvidest lähtuvalt huvidest. ehk siis korteriühistust ei saa tehniline konsultant mingi juhul sõltumatu ning teenuse osutamise sisust tulenevalt peab konsultant lähtuma teenuse osutamisel korteriühistu (kui tema jaoks kliendi) huvidest. Ei nähtu piisavalt selgelt, mida eelnõu väljatöötaja sõltumatuse nõude all täpsemalt silmas peab, kas pakkumuste esitajate ja tööde tegijatega majandusliku huvi puudumist, nendega seotuse 29 puudumist ja/või lepinguliste suhete puudumist. Seletuskirja võiks lisada selgituse selle kohta, et sõltumatuse nõude rikkumiseks ei loeta asjaolu, kui pakkumuse esitaja või töö tegija on või teeb pakkumuse ja/või tööd ka mõnele teisele korteriühistule, millele tehniline konsultant osutab samuti tehnilise konsultandi teenust. 7. Eelnõu punktis 7 kehtestatav Selgitus: Tehnilise korteriühistu ja tehnilise konsultandi teenuse konsultandi õigussuhte puudumise eesmärgiks on olla nõue. korteriühistule tehniline Keelu kehtestamine ei ole abiks nõustaja, kes saab oma eelnõu seletuskirjas kajastatud teenuse eest tasu. eesmärkide saavutamisele; keeld kahjustaks põhjendamatult konkurentsi, suurendaks korteriühistute probleemi tehnilise konsultandi teenuse osutaja leidmiseks veelgi ning tõstaks vastava teenuse hinda korteriühistute jaoks; nõude kehtestamiseks puudub eluline vajadus; nõude kehtestamisega rikutaks lubamatutult Põhiseaduse §-dest 29 ja 31 tulenevaid tegevusala valimise ja ettevõtlusvabaduse põhiõigusi. 8. Teeme ettepaneku sõnastada § 8 Selgitus: regulatsioon sätte lg 4 järgnevalt: tehnilise teises lauses. konsultandi teenuse osutamisel olema majanduslikult sõltumatu isikutest, kellelt ta küsib toetuse saajale toetuse taotlemisega seoses projekteerimiseks, omanikujärelevalveks või rekonstrueerimistööde tegemiseks pakkumusi. Samuti isikutest, kes selliseid pakkumusi esitavad või kes sõlmivad toetuse saajaga selliste tööde tegemiseks lepingu. 9. Teeme ettepaneku riigihangete Arvestamata jäetud. registri kasutamise nõude Tehnilise konsultandi laiendamiseks suurendamaks teenus muutub ühikuhinna seeläbi läbipaistvust. Kui põhiseks ning seega ei ole kohustada tehnilist konsultandi seal kohustust võtta 30  teenuse ostumenetlust ning sellega võrdlevaid pakkumusi. seonduvaid tegevusi läbi viima riigihangete registri vahendusel suuremas mahus, oleks vastav protsess avalikkusele nähtavuse kaudu rohkem läbipaistev. Eesti Korterelamute 1. Ettepanek: paragrahvi 8 lõike 2 Arvestamata jäetud. Rekonstrueerimise punktid 1 ja 2 tunnistatakse Muudatuse eesmärk on Tehniliste Konsultantide kehtetuks. Kuni määruse parandada nii projektide Liit (asutamisel) jõustumiseni sõlmitud lepingute ettevalmistamise taset kui puhul jäetakse käesolevad ka lõppresultaati. Lisatud muudatusnõuded arvestamata ning rakendussäte, mille 2 antud nõue kehtib lepingutele, kohaselt on tehnilise mis on sõlmitud peale/alates konsultandi teenuse kulu käesoleva määruse muudatuste abikõlblik, kui teenuse jõustumist. osutaja omandab vajaliku Antud punkti kehtima kvalifikatsiooni määruse § hakkamisega ei ole arvestatud 25 lõikes 3 sätestatud õigustatud ootuse põhimõttega, tähtaja jooksul. kuivõrd väga paljud korteriühistud on määruse jõustumise ajaks juba sõlminud lepingud tehniliste konsultantidega, kes ei kvalifitseeru teenust osutama muudetud versiooni kohaselt ning seetõttu ei ole tagatud tehtud kulutuste abikõlbulikkus. Siiski on teenust osutanud tehniline konsultant õigustatud tehtud töö eest tasu saama, samuti on ka temal vastavalt sõlmitud teenuse osutamise lepingule õigustatud ootus teenust osutada vastavalt lepingus sätestatule. Tekib ebamõistlik olukord, kus korteriühistud on sunnitud üles ütlema olemasolevaid lepinguid, mis võib potentsiaalselt tuua kaasa õigusvaidlusi ning selle tulemusena ka rekonstrueerimisprotsessi takerdumise. 2. Lisaettepanek: lisada loetelusse Arvestatud “Tööjuht, tase 5 spetsialiseerumisega üldehitustööde tegemine”. Vastavalt kutsestandardile töötab 5. taseme tööjuht vastutava spetsialistina ehitusobjektidel. Tööjuhina tegutsedes on lisaks 31 ehituse kutsealastele teadmistele ja oskustele oluline juhtimisoskus. Tööjuht on oma töövõtu ulatuses vastutav tehnilise ja majandusliku tegevuse ning tööohutuse eest objektil. Ta juhib ehitustöid ja tagab tehtud tööde vastavuse projektdokumentatsioonile ning ehitusnormidele. Keerukamate objektide ehitamisel on 5. taseme tööjuhil õigus tegutseda ainult alltöövõtu korras. Muudatuse tulemusena on võimalik suurendada TK teenust pakkuvate isikute ringi ning seeläbi on võimalik tagada suuremal määral eriti maapiirkonna KÜ-dele teenuse kättesaadavus. 3. Eelnõu punktis sõnastatakse Selgitus: Senine praktika paragrahvi 9 tekst. Kuivõrd TK on näidanud, et tehnilise teenuse osutamise kohustuslik konsultandi tegevused on maht suureneb hüppeliselt kestnud kogu (eelnevalt oli KÜ kohustuseks TK rekonstrueerimise projekti teenust obligatoorselt kasutada lõpuni. Teenuse vähemalt projekteerimise hinnastamine on ostumenetluse ettevalmistusest teenuslepingu küsimus, kuni vastava menetluse lõpuni toetuse andmise ning ehitusprojekti koostamise tingimused seda ei koordineerimisse) tuleks seda reguleeri. Ühikuhind on asjaolu arvestada ka TK teenuse määratud ühikuhindade kujundamisel. Standardiseeritud Seoses asjaoluga, et TK ühikuhinna analüüsi ning kohustusliku teenuse osutamise rakendamise metoodika maht tõuseb poole võrra, on alusel. loogiline ka teenuse ühikuhinna tõstmine 14 400 euroni (arvestuse aluseks on võetud määruse lisas toodud metoodika tulemusel väljakujunenud summa). 4. Ettepanek: paragrahvi 12 lõike Arvestatud sisuliselt. 1 punktis 6 asendatakse arv „50“ Osakaale täpsustatud. arvuga „55“ ja maapiirkondades “65”. Tagada võrdne kohtlemine maapiirkonnas ka nendele hoonetele, mida soovitakse rekonstrueerida tehaseliste elementidega. Linnapiirkondades asuvatele hoonetele on tehaseliste elementidega rekonstrueerimisel 32 lisatud toetuse määrale 15-25%, samas maapiirkondades asuvatele hoonetele suureneks toetus kõigest 5%, mis ei taga võrdset kohtlemist. Juhime tähelepanu, et rekonstrueerimistööd erinevad nn tavalise vs tehaseliste elementidega rekonstrueerimisel ca 30-40% ulatuses, sest eriosade tööd (vee- ja kanalisatsiooni, küttesüsteemi jms) teostatakse tavapärasel viisil. 5. Ettepanek: Ühikuhinna Arvestamata jäetud. kogumaksumus on 14 400 eurot. Ühikuhind on määratud On oluline märkida, et ühikuhinna Standardiseeritud kujundamise arvestuses ei ole ühikuhinna analüüsi ning välja selgitatud konkreetsete rakendamise metoodika lepingute mahtu ning nende seost alusel. teenuse hindadega ning seeläbi ei ole saadud tegelikku olukorda (loe: turuhinda) kajastavat tulemust. Potentsiaalselt võib tekitada antud muudatuse sisseviimine olukorra, kus maapiirkondade korteriühistutel on veelgi raskem saada teenust ning nad on sunnitud tasuma teenuse eest oluliselt rohkem kui suurema rahvaarvuga piirkonnad. Teenusest üldse ilma jäämine võib tekitada olukorra, kus hilisema aruandluse/kontrolli etapis võib potentsiaalselt kogu toetus muutuda abikõlbmatuks põhjusel, et KÜ ise ei ole aru saanud toetuse nõuetest ning suutnud tagada nende täitmist viisil, mis võimaldaks rakendusüksusel langetada positiivne otsus väljamakseteks. 33 6. Eelnõu punktis 22 viia sisse Arvestud osaliselt. Nõuded nõue, et põhiprojekt peab ehitusprojektile on sisaldama geodeetilist alusplaani. kirjeldatud Samuti lisada nõue, et kui ehitust ehitusseadustikus ja selle hangitakse põhiprojekti alusel alusel. Nõuete (mitte koos projekteerimisega), dubleerimine toetuse peab ehitushanke väljakuulutamise andmise tingimustes ei ole hetkel ja ehituslepingu sõlmimise põhjendatud ega vajalik. hetkel olema kehtiv ehitusteatis. Majandus- ja Tihti esitatakse taotluse taristuministri määruse menetlusse ja ka ehitushanke „Nõuded ehitusprojektile“ läbiviimiseks põhiprojektid, millel kohaselt peab ei ole kehtivat ehitusteatist, samuti ehitusprojektis esitatav paljud projektid ei sisalda asendiplaan olema esitatud geodeetilist alusplaani. nii plaaniliselt kui ka Ehitusteatise kehtivusaeg (2 kõrguslikult ja seotult aastat) on selgelt problemaatiline, geodeetilise süsteemiga (§ aga samuti on problemaatiline 11 lg 1). lähtuda toetuse andmisel ja ehituse hankimisel projektidest, mille alusel puudub õigus ehitada. Kehtiv ehitusteatis peaks olema kohustuslik hanke väljakuulutamise ja ehituslepingu sõlmimise hetkel, vastasel juhul ei pruugi tegelikult ehitatav maht ja lahendused kokku minna hangitud mahu ja lahendustega, st toimub pakkujate ebavõrdne kohtlemine. Lisaks on selgelt problemaatilised projektid, mis ei sisalda geodeetilisi alusplaane, isegi kui hankija soovib ja projekteerija näitab lahendusi, kus maa-aluseid tehnosüsteeme ei muudeta ja kaevetegevust ei teostata, siis praktikas esineb enamasti vajadus osaliste kaevetegevuste järgi. Samuti vajavad täpsustamist ehitustegevuseks antava maa-ala piirid, kinnistul ja naaberkinnistutel asuvad hooned ja rajatised, haljastuse olemasolu jne. 34 7. Ettepanek: pakkumusele Arvestatud kehtestatud nõuded peavad kajastuma täiel määral ka pakkumuskutses. Antud nõudega välistatakse võimalikke õigusvaidlusi ning tagatakse esitatud pakkumuste asjakohane hindamine. Ettepanek: eemaldada punkt: “… kui edukaks ei osutu odavaima pakkumuse tegija, peab pakkumuskutses olema kajastatud hindamiskriteerium, mille alusel toetuse saaja eduka pakkuja välja selgitab; “ Põhjendus: Hindamiskriteeriumid, mille alusel toetuse saaja pakkumusi hindab peavad obligatoorselt olema sellised, mis tagavad, et peale hindamist moodustub pakkujatest pingerida, mille alusel võitja välja selgitatakse (parim tulemus). Kui ainukeseks kriteeriumiks on hind, siis ei saa tekkida olukorda, kus kvalifitseeruv pakkumine kõrvale jäetakse. Kui pingerida moodustatakse lisaks hinnale ka muude kriteeriumide alusel, siis ei saa ka algusest peale olla olukorda, kus kogumaksumust võetakse arvesse ainsa kriteeriumina. Praegune eelnõu sõnastus tekitab segadust ning võimaldab mitmeti tõlgendamist. 8. Määruse lisa punkt 3.1 - Arvestatud ettepanek täiendada sõnastust selliselt, et pakkuja pakkumise esitamisele eelneva kolme majandusaasta või eelneva majandusaasta keskmine netokäive peab olema minimaalselt võrdne sõlmitava lepingu kahekordse eeldatava maksumusega. Pakkuja peaks tõendama käivet ja tegevust vajadusel pikemal perioodil kui üks aasta. Kui võtame arvesse senist toetuste eraldamise korda ja konkreetselt selles sektoris tegutsevaid 35 ettevõtteid, siis võib tekkida olukord (on ka korduvalt tekkinud), kus mitu aastat ei eraldata toetust ja seetõttu võib rekonstrueerimise sektoris tegutsevate ettevõtet käive oluliselt 5 langeda. Toetuste mitteandmine võib tekitada olukorra kus toetusmeetme avamise järel ei saa osad ettevõtted hankel osaleda kuna eelmisel aastal puudusid hanked. 9. Määruse lisa punkt 3.3.2. - Arvestatud ettepanek täiendada punkti: … või ehitusjuhi kutse, tase 5, spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele. Kuna projektijuhilt nõutakse tase 6 kompetentsi, siis ei ole mõistlik nõuda obligatoorselt täpselt samal tasemel kvalifitseeruvat alluvat vaid järgida ka kutseregistris kasutusel olevat hierarhiat. Ehituse tööjuht on oma töövõtu ulatuses vastutav tehnilise ja majandusliku tegevuse ning tööohutuse eest objektil. Ta juhib ehitustöid ja tagab tehtud tööde vastavuse projektdokumentatsioonile ning ehitusnormidele. Ehituse tööjuhina tegutsedes on lisaks ehituse kutsealastele teadmistele ja oskustele oluline juhtimisoskus. Antud muudatusega suureneb teenust alltöövõtu vms korras osutavate isikute ring ning väheneb nn ainult pakkumuses ja hilisemas dokumentatsioonis (loe: paberil allkirjana) eksisteerivate spetsialistide hulk, kes tegelikkuses füüsiliselt objektile pahatihti ei jõuagi. 10. Määruse lisa punkt 3.8. Arvestatud sätestab, et pakkuja kinnitab pakkumuse esitamisega, et hiljemalt ehituslepingu sõlmimise kuupäevaks /.../. Ettepanek: muuta sõnastust järgmiselt: … et hiljemalt 10 tööpäeva peale ehituslepingu sõlmimise 36 kuupäeva… Pakkujal puudub võimalus saada krediidi- või finantseerimisasutuselt kinnitatud ehitusaegse tagatist kuivõrd antud kinnituse saamise obligatoorseks eelduseks on vajalik esitada sõlmitud ehitusleping. Krediidiasutus ei pea sageli mõistlikuks anda tagatist potentsiaalselt tulevikus sõlmitava lepingu info alustel, kuivõrd puudub kindlus, kas ja millistel täpsetel tingimustel tegelikkuses leping sõlmitakse. 11. Määruse lisa punktis 4.2. Arvestatud sõnastada nõue ümber: „ Punktis 5.4. nimetatud tootja peab olema ostumenetluse algamisele eelneva 60 kuu jooksul tootnud vähemalt kolmele ostu objektiks oleva korterelamuga samaväärsele olemasolevale või uuele hoonele fassaadi või katuse rekonstrueerimise elemendid ning peab omama viimasel 6 kolmel järjestikusel kalendriaastal enne ostumenetluse teate avaldamist keskmist netokäivet summas, mis on võrdne vähemalt poolega ostu objektiks oleva korterelamu eeldatav rekonstrueerimise maksumust.“ Hoone fassaadi- või katuseelemendi tootjale seatud nõuded on ebaproportsionaalselt kõrged. Tegemist ei ole üldjuhul ehitustöid teostava ettevõttega vaid tootmisettevõttega. Referentsi ja käibenõuded seada on mõistlik, aga need peavad olema asjakohased. 37  12. Määruse lisa punktis 5.4. Arvestamata jäetud. teeme ettepaneku käsitleda Regulatsioonis on see elemenditootjat kui lepingu piisavalt kaetud. täitmises osalevat alltöövõtjat, kelle pädevusele tuginetakse, kes peab andma vastaval vormil kinnituse hankes osalemise kohta, peab esitama oma käibe- ja referentsi nõuete täitmise kinnituse ning esitama ka kinnitused maksuvõlgade puudumise ja vähemalt sektori keskmisest 70%- lise töötasu olemasolu. Lepingu sõlmimine pakkumuse esitamise ajaks ei ole põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud pakkumuses esitada ühe alltöövõtja või tarnija hinnapakkumist – seda saaks kasutada juhul kui lepitakse kokku avatud eelarve ja kasumimarginaal, seda aga selline hankevorm ei võimalda. Hinnapakkumine või sõlmitud leping ei võimalda pakkujal ka hinnata esitatud nõuete täitmist kuna ei pakkumine ega leping pea ega ka saa sisaldada nõutud infot. 13. Määruse lisa punktis 6 teeme Arvestamata jäetud. ettepaneku jätta alles varasemalt kvalifitseerimistingimused kasutatud hindamiskriteeriumid on piisavalt pädevad, et 90% maksumus, 10% tagada asjakohane ehitaja. töökorralduskava. Eesti Korteriühistute Liit 1. Ettepanek eemaldada nõue, et Arvestamata jäetud. konsultandiks ei või olla isik, kes Iseendalt pakkumuse on õiguslikus suhtes võtmine ei ole ühelgi juhul korteriühistuga, näiteks aktsepteeritav. korteriühistu juht, haldur( § 8 lg.5). 38 2. Tehnilise konsultandi teenuse Selgitus: Pädevuse osutamiseks on edaspidi tõendamise kohustus jääb. õigustatud isikud, kes omavad Vastama peab nimetatud konkreetset ehitusalast kutset või tasemele. korteriühistu juhi/kinnisvarahalduri/kinnisvara haldusjuhi kutset. Siin jääb segaseks, kas ülal mainitud isikud kvalifitseeruvad automaatselt tehnilise konsultandi pädevusele ja ei pea läbima vastavat koolitust? Mida tähendab määruses mõiste „konkreetne ehitusalane kutse“? Muudatuses loetletud kutsete detailsus vajab selgitamist - osadel nimetatud kutsetest on kutsestandardis mitu taset ja jääb selgusetuks, millisele kutsestandardi tasemele peavad isikud vastama. 3. Palun selgitada, millega on Arvestamata jäetud. põhjendatud tasu piirang just 7200 Ühikuhind on perioodi eurot ning teeb ka ettepaneku 2021-2027 muuta standardiseeritud ühikhinna struktuurivahendite määr hoonepõhiseks. õigusraamistikus üks lihtsustatud kuluhüvitamisviisidest ning selle aluseks on ühikuhinna analüüs - antud juhul seniste tehnilise konusltandi teenuste maksumuse keskmine. 4. Jääb segaseks, kas korteriühistu Selgitus: Iseendaga juhatuse liige (omades vastavaid tehingut teha ei saa. Hetkel pädevusi, kutsestandardite järgi) on see õigussuhe eelnõus saab ise olla tehniline konsultant välistatud. oma korteriühistule ehk Tellijale? 5. Kas ühel objektil saab olla 2 Selgitus: Võib olla mitu, tehnilist konsultanti? kuid toetust saab Korteriühistute hinnangul vajadus ühikuhinna põhiselt ühe selleks eksisteerib. konsultandi teenuse eest. 6. Määruse tingimuste juures jääb Selgitus: Arhitekt selgusetuks, millisel ajahetkel kaastakse ehitusprojekti peab ühistu arhitekti palkama? koostamisse. Samuti pole selge, kas arhitekt Rakenduvad üldised peab olema ühistuga suhtes ehitusprojektile esitatavad rekonstrueerimistööde lõpuni ning nõuded. milline on arhitekti vastutus? Määrusest ei selgu ka, kui suur on arhitekti tasu ja kas seda ka 39 kompenseeritakse, kas arhitekti töötasul on piirmäär sarnaselt tehnilise konsultandi teenusele ning kas arhitekti töötasu on abikõlbulik samadel alustel tehnilise konsultandi omaga. Arvestades eelpool esitatud küsimusi, palub Eesti Korteriühistute Liit täpsustada määruses arhitekti rolli, vastutust, palkamise tingimusi ja tasu. 7. Jääb selgusetuks, millega on Selgitus: Toetust ei anta põhjendatud piirang, et neis ärieesmärkide majades peavad olema kõigil soodustamiseks (sh korteritel erinevad omanikud? arendusprojektid, kus väike kortermaja on sisuliselt ühe isiku omandis). 8. Korteriühistul võiks olla ehitaja Selgitus: Toetuse andmine valikul suurem paindlikkus, seega toimub perioodi 2021- palume määrust vastavalt 2027 struktuurivahendite kohandada. õigusraamistikus ning toetuse saaja ei saa ise otsustada, kelle valib. 9. Tuginedes määrusele jääb Selgitus: segaseks omanikujärelevalve roll, Omanikujärelevalve on mainitud on vaid lahususe selgelt toetatav kulu, v.a põhimõte tehnilisest konsultandist. juhul kui seda teenust Jääb selgusetuks, kas ühistu peab osutab tehnilise palkama omanikujärelevalve ning konsultandiga sama isik. juhul kui peab, siis millisest Omanikujärelevalve tuleb ajahetkest ja millise tähtajani? palgata vastavalt kehtivas Samuti pole selge, milline on õiguses ettenähtule, st omanikujärelevalve vastutus ning kokkuvõtlikult et ehituse kas omanikujärelevalve tasu ka alguseks hiljemalt peaks kompenseeritakse? vastav teenuseosutaja olemas olema. 10. Ettepanek muuta nõuded Arvestamata jäetud. panduse, trepi pinnakatte, Rahastatav projekt peab fonosüsteemi ja välisukse kohta arvestama Euroopa uue kohustuslikuks veel algusfaasis Bauhausi põhimõtetega. olevate ja lõpetamata projektide osas. 11. Ettepanek määruse tingimusi Arvestatud muuta alljärgnevalt: ettevõte, kes osaleb hankes, peab seda tegema ühispakkujana ja ühtlasi solidaarse vastutajana. 40  12. P 1.9. Ettepanek muuta Arvestatud sõnastust nii, et iga (ühis)pakkuja peab täitma kvalifitseerimistingimused ka iseseisvalt. 13. P 2.3.2. Ettepanek välistada Arvestatud hankes sisuliselt mitteosalevad ettevõtted. 14. P 3.2 ja 4.2. referentsid Arvestatud Ettepanek leevendada elemenditootja nõudeid ja tõsta maksumuse nõuet vähemalt samaväärse ehitustöö maksumuseni ning ühtlustada tavarekonstrueerimise ja elemendipõhise rekonstrueerimise referentside nõuded. Eesti Linnade ja Valdade 1. Määruse eelnõu punkt 9 - seoses Selgitus: kirjalikus st Liit § 10 lisatud punktiga 5 ei ole aru allkirjastatud vormis ja saada ei eelnõust ega seletuskirjast, digitaalsena sõlmitud mida on täpsemalt silmas peetud lepingu muutmine „rangema vormi“ all. Sellest käsikirjas ei ole tulenevalt ei ole selge, millised aktsepteeritav, v.a kui lepingu muudatused on lubatud ja selleks esineb objektiivne millised mitte. põhjus, mida tuleb toetuse Ettepanek: Palume seletuskirjas saajal eraldi selgitada ja lahti kirjutada, millistes osades ei tõendada. Säte annab selge tohi lepingus leebemaid tingimusi aluse tagamaks sõlmitud määrata. lepingute muutmise korrektsus ja välistamaks meelevaldseid muudatusi, kuna kirjalikus vormis ja digitaalselt sõlmitud lepingu muutmisel vähemalt samas vormis on võimalik järgida muutmise aega ning tuvastada asjakohasel juhul muud asjaolud, mis on sellise lepingu muudatuse aluseks olnud. 41 2. Määruse eelnõu punkt 15 - § 12 Selgitus: toetusest lõike 3 kohaselt piiratakse tehnilise hüvitatakse tehnilise konsultandi teenuse pakkumist konsultandi teenusest 50% 7200 euroga. Ei ole üheselt (3600€) ning ülejäänud arusaadav, kas tehnilise kulu tuleb katta taotleja konsultandi teenuse ostmisel on omafinantseeringuga. 50% toetusmäära korral toetussumma 7200 eur või toetussumma on 50% 7200-st eurost. Samuti jääb ebaselgeks, kas hanke nõuetele vastavaks saab lugeda pakkumust, kus tehnilise konsultandi hind on kõrgem kui standardiseeritud hind. Juhul, kui hind võib olla standardist suurem, siis tähendaks see eeldavalt teatud piirkondades (sh Tallinn) konkurentsist lähtuvalt kõrgemat teenuse hinda ja suuremat omaosalust (kõik mis üle 7200 jääks 100 % majaomanike kanda) või siis alternatiivina ohtu, et standardiseeritud hinnaga pakkumist ei esitata ja hange kukub läbi. Ettepane: Palume standardiseeritud hinna mõte selgemalt lahti kirjutada ja selgitada, kuidas on arvestatud kaasnevate riskidega. 3. Eelnõu kohaselt pikendatakse Arvestamata jäetud. projekti ellu viimise aega kuue kuu Teenuse ühikuhinnale ei võrra, ning abikõlblikkuse perioodi kehtestata võib pikendada veel 12 kuud. Võib erisusi.Ühikuhinna alusel eeldada, et sellega pikeneb ka toetuse saamine ei piira tehnilise konsultandi tööperiood ja seda, milliseks kujuneb ka sellel on mõju tehnilise lõplik kulu korteriühistule konsultandi töö maksumusele, tehnilise konsultandi mille tulemusel tõuseb eeldatavalt teenuse kasutamise eest, sh oluliselt konsultandi palkamise kui tööd tuleb kulu koduomanike jaoks. ettenägematute asjaolude Ettepanek: Eelnevast tulenevalt tõttu juurde, siis on see palume kaaluda tehnilise poolte kokkulepe, mis konsultandi toetuse määramisel mahus lepingut erisuse kehtestamist, mis arvestab pikendatakse ja tasu piirkonna kõrgemate teenuse suurendatakse. hindadega. 4. Kogu riigis vajab renoveerimist Arvestatud sisuliselt. märkimisväärselt suur hulk Suurematele hoonetele korterelamuid, milles ainuüksi avatakse eraldi Tallinnas on üle 5000 suure või eelarvejaotis. 42  väga suure kortermaja, mis moodustab pea kolmandiku kogu elamufondist ja seega on suuremate korterühistute võimekus ka suurem. See aga võib luua ebavõrdse konkurentsi taotluste esitamisele, mille tulemusel võivad väiksemad korterühistud jääda toetustest ilma või üldse loobuda renoveerimisest. Ettepanek: Kaaluda täiendavate kriteeriumite väljatöötamist projektide hindamisel, andes eelistused väiksemaitele ning majanduslikult nõrgematele korterühistutele projektitaotluste järjestamisel. Eesti Omanike Keskliit 1. Täiendada § 24 „Projektide Arvestatud sisuliselt. valikukriteeriumid ja -metoodika Toetuse kogueelarve ning taotluse rahuldamine“ jagatakse erinevateks järgmise sättega: eelarveteks. Esimese 60 päeva jooksul laekunud, nõuetele ning valikukriteeriumidele vastavaks tunnistatud taotlused reastab rakendusüksus asjakohasesse pingeritta korterelamu korteriomandite kaasomandi suuruse järgi, väiksemast suuremani. Rakendusüksus rahuldab taotlused eeltoodud pingerea alusel kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. Juhul, kui esimese 60 päeva jooksul laekunud avalduste rahuldamise järgselt on taotlusvoorus vabu vahendeid, siis rahuldatakse taotlused vastavalt esitamise järjekorrale. Ettepaneku selgitus: EOKL poolt kevadel läbi viidud korterelamute renoveerimiskulude uuring näitas, et renoveerimine on m² kohta seda kallim, mida väiksem on kortermaja. Seetõttu soovime, et määruse eelnõu võtaks vastavat ebavõrdust arvesse. Peame kõige paremaks lahenduseks regulatsiooni, mis tagab väiksemate kortermajade omanikele toetuse eelisjärjekorras. 43  Kortermajade pingerea koostamisel on kõige täpsemaks mõõdikuks korteriomandite kinnistusregistri väljavõtte I jakku kantud korteriomandite kaasomandi suurus, mis näitab ka renoveeritava korterelamu suurust. 2. Tunnistada kehtetuks § 6 lg 3. Arvestamata jäetud. Ettepaneku selgitus: Määruse § 6 Küttesüsteemi lg 3 laiendab § 4 punktis 6 parendamine panustab sätestatud abikõlbuliku energiakindluse korterelamu definitsiooni, avades suurenemisse ja hindade võimaluse toetada peale 2000 stabiilsusse. Hoone aastat ehitatud korterelamuid kaugküttega liitumine gaasi-, elektri- või ahiküttel vähendab hoone korterelamu kütteseadme energiatarbimisest asendamisel. Samuti korterelamu põhjustatud CO2 heidet ja ühendamiseks kaugküttevõrguga. suurendab Leiame, et piiratud ressursi varustuskindlust. Erisuse tingimustes ei ole peale 2000 aastat sätestamist toetab lisaks ehitatud korterelamute toetamine majanduslikele ja põhjendatud kolmel põhjusel. energeetikaalastele Esiteks on korterelamutel põhjustele Vabariigi omanikud keskmiselt paremas Valitsuse majanduslikus olukorras, teiseks tegevusprogramm 2022– puuduvad korterelamutel 2023, mille punkti 4.9. renoveerimisotsuste langetamist kohaselt tuleb soodustada takistavad turutõrked, ning gaasikütte vahetamist kolmandaks ei jätku taastuvenergia lahenduste renoveerimistoetust ka kõigile vastu. enne 2000 aastat ehitatud korterelamutele. Viimaste abivajadus ja renoveerimistempo on seejuures uuselamurajoonides asuvate korterelamutega võrreldes olulisem. Ehitusagentuur OÜ 1. Täiendada ja sisustada TK roll Selgitus: Tööülesanded on ning tööülesanded toetuse määruse sätestatud, eraldi mõistes lähtudes TK koolitusmoodulit määruse koolitusmooduli alusel läbiviidud eelnõu ette ei näe. korterelamute rekonstrueerimise pädevuskoolituse eksamist ja täiendkoolitustest. 44 2. Ettepanek taastada (täiendada) §Arvestamata jäetud. 8 lg 1¹ sõnastus Määrus reguleerib toetuse Tehnilise konsultandina võib saamise tingimusi ja tegutseda lõikes 1 sätestatud korda, mitte seda, kes võib nimekirja kantud füüsiline isik, kes tegutseda mingis on sooritanud nõutaval tasemel valdkonnas. Majandus- ja Selline koolitus ja eksam Kommunikatsiooniministeeriumi on täienduskoolitus poolt heaks kiidetud täiskasvanute koolituse koolitusmooduli alusel läbiviidud seaduse tähenduses ja seda korterelamute rekonstrueerimisereguleerib viimati pädevuskoolituse eksami ning on nimetatud seadus. Selleks, rakendusüksuse poolt kantud TK et seada mingeid nimekirja. lisanõudeid, peaks alus tulema vastava valdkonna seadusest. Kindlasti ei saa piirata isikute õigust osutada täienduskoolitust MKM-i lepingu sõlmimisega või sõlmimata jätmisega. Ja kui seadus ei esita selle valdkonna täienduskoolitusele täiendavaid nõudeid, siis peame aktsepteerima kõiki neid täienduskoolitusi, mis on läbi viidud kooskõlas täiskasvanute koolituse seadusega. Saame esitada nõudeid tehnilisele konsultandile, mitte aga reguleerida eraldi kutsevaldkonda. 3. Täiendada pädevuse kirjelduse Selgitus: Pädevusnõuded nõuet lähtudes MuKS reguleeritud projekteerijale ja ehitiste rekonstrueerimisel. omanikujärelevalvele on kirjeldatud asjakohastes õigusaktides. Nõuete dubleerimine toetuse andmise tingimustes ei ole põhjendatud ega vajalik. 4. Ettepanek jätta kehtima kehtiva Arvestamata jäetud. määruse regulatsioon § 8 lg (2). Muudatuse eesmärk on parandada nii projektide ettevalmistamise taset kui ka lõppresultaati. Lisatud rakendussäte, mille kohaselt on tehnilise konsultandi teenuse kulu 45  abikõlblik, kui teenuse osutaja omandab vajaliku kvalifikatsiooni määruse § 25 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul. 5. Reguleerida MuKS tulenevalt Arvestamata jäetud. pädeva isiku kaasamine Pädevusnõuded kinnismälestisel vastavalt MuKS- projekteerijale ja le. omanikujärelevalvele on kirjeldatud asjakohastes õigusaktides. Nõuete dubleerimine toetuse andmise tingimustes ei ole põhjendatud ega vajalik. 6. Lisaettepanek: Tööjuht, tase 5. Arvestatud 7. Ettepanek jätta kehtima Arvestamata jäetud. täiendada § 8 lg 4 sõnastus ning Tehnilise konsultandi täiendada punktiga 4¹ järgmises teenus on isikupõhine. sõnastuses: lg 1 Taotleja peab Ettevõtlusvabadust ei sõlmima lepingu tehnilise piirata, institutsioon on konsultandiga või ettevõtjaga, kelle loodud üksnes kaudu osutab tehniline konsultant korteriühistu teenindamise teenust, välja arvatud juhul, kui huvides ning korteriühistu taotleja ei saanud temast esindajana ning viimasele sõltumatutel põhjustel ühtegi abikõlblike teenuse pakkumust. Lg 2 tehnilise osutajate valimisel peab ta konsultandi osutamisel tuleb olema sõltumatu. teenuse osutamisel määrata eluliste asjaolude ja sündmuste esinemisel tehnilise konsultandi asendamine ning teenuse osutamise jätkamine. 8. Ettepanek täiendada: Arvestamata jäetud. § 9 lg 2 Tehniline konsultant võib Eesmärk on tagada, et sama projekti raames teostada edaspidi on tehniline omanikujärelevalvet, kui ta on 8 konsultant selgelt lõikes 4 nimetatud pädev isik ning vastavaid ülesandeid omanikujärelevalve ja tehnilise tellijale osutamas ning konsultandi teenuse pakkumus on omanikujärelevalve kui võetud ühise pakkumusena. toetusega hüvitatava tegevuse teostab teine isik, kes ei ole ehitusprotsessis (nii nagu seda on tehniline konsultant) tellija esindaja. 9. Ettepanek: jätta kehtima kehtiva Arvestamata jäetud. määruse sõnastus § 10. Kehtiva määruse § 11 lg 4 Abikõlbmatud kulud. Seega kohaselt seadusandja kohustuseks on uue omanikujärelevalve määruse kehtestamisel reguleerida teenust ei osutata ega kulu vastav rakendusäte, mis arvestab ole abikõlblik enne, kui on juba varem poolte vahel sõlmitud alustatud ehitamisega. 46 lepingutega, mille eesmärgis on olnud kortermajade energiatõhusamaks rekonstrueerimine. 10. § 12 lg 1 p 6 - Ettepanek jätta Arvestatud sisuliselt. kehtima kehtiva määruse Toetuse osakaale sõnastuses. muudetud. Ettepanek täiendada § 12 lg 1 punktiga 5¹: muinsuskaitse all oleva kortermaja toetuse osakaalu 50%. 11. Ettepanek ning vastuväide Arvestamata jäetud. ühikuhinna kehtestamisele (§ 12) - Perioodi 2021-2027 jätta kehtima varem kehtiva struktuurivahendite määruse sõnastus täies mahus. raamistikus on lihtsustatud Eelnõus sätestatud kuluhüvitamisviisid standardiseeritud ühikhinna aktsepteeritavad, tehnilise analüüs ei vasta reaalselt konsultandi teenuse kehtivatele andmetele. ühikuhinna kehtestamine on põhjendatud (vähendades seeläbi ka korteriühistute halduskoormust pakkumuste võtmiseks ja võrdlemiseks) ning hind tugineb ühikuhinna analüüsile, arvestades seniste teenuste keskmist hinda. Teenuse hinna saavad tehnilised konsultandid jätkuvalt ise määrata, toetust saab, olenemata teenuse hinnast 3600 eurot. 12. § 28 - (4) Toetuse saaja lähtub Selgitus: Pädevusnõuded projekteerimistööde ja omanikujärelevalvele on omanikujärelevalve teenuse kirjeldatud asjakohastes tellimisel järgmistest nõuetest: õigusaktides. Nõuete 1. teenuse tellimiseks võetakse dubleerimine toetuse Muinsuskaitselise järelevalve andmise tingimustes ei ole teenuse osutamisel peab omama põhjendatud ega vajalik. vastavat pädevustunnistust vastavalt MuKS-le! Kas kehtivad normid ja vorminõuded seda reguleerivad? Kas ka siin kehtib kahe võrreldava pakkumuse esitamine? 47 13. Ettepanek sõnastada või Selgitus: Ehitusseadustik, korrigeerida pädevusele esitatud MuKS jm asjakohased nõudeid järgnevalt: õigusaktid kehtivad Pakkuja/ühispakkujad ning sõltumata sellest, kas allhankelepingu alusel vahetult toetuse andmise lepingu täitmises osalevad tingimustes kehtivust alltöövõtjad peab/peavad omama korratakse või mitte. tööde teostamiseks kutsealase Täiendavaid nõudeid ei pädevuse vastavust vastavalt kehtestata. Ehitusseadustikus või eriseaduses kirjeldatud tingimustel. Pädevuse piire ületavate tööde korral kaasab töövõtja/pakkuja ehitustööde perioodil vastava kutsekvalifikatsiooniga isiku ning täidab töövõtulepingulised ülesandeid vastava Kutsekvalifikatsiooniga isiku juhendamisel ja vastutusel. Põhjendatud ei ole nõuda kõikide töötajate registreerimist mtr-is. 14. Lisa p 1.1 - Ettepanek: Arvestamata jäetud. korrigeerida toetuse saaja Perioodil 2021-2027 ei ostumenetluse sõnastust. Leian, et kohaldu toetuse saaja toetuse saaja ostumenetluse ostudes ühelgi juhul RHS tingimused on kohati üle §-s 3 toodud põhimõtted. reguleeritud kui RHS sätestatud regulatsioon. 15. Lisa p 1.5 - Ettepanek: Arvestatud korrigeerida sõnastust, et sellega ei kaasneks KÜ põhjendamatut vaidlust. Siinkohal täpsustan RHS sätestatust ning õigusvaidluste tekkimise vältimiseks sõnastada üheselt mõistetavalt, et pakkumuses esitanud teine ettevõtja kelle vahenditele tuginetakse vastutavad hankelepingu nõuetekohase täitmise eest ühiselt (solidaarselt) ning ettevõtja kelle vahenditele tuginetakse kaasatakse lepingu sõlmimisse lepingu osapoolena. 48 16. Lisa p 1.6 - Ettepanek: Selgitus: Ehitusseadustik, Korrigeerida sõnastust MuKS jm asjakohased alljärgnevagaPakkuja/ühispakkujad õigusaktid kehtivad ning allhankelepingu alusel sõltumata sellest, kas vahetult hankelepingu täitmises toetuse andmise osalevadalltöövõtjad peab/peavad tingimustes kehtivust omama ehitustööde teostamiseks korratakse või mitte. kutsealase pädevuse Täiendavaid nõudeid ei vastavustvastavalt kehtestata. Ehitusseadustikus kirjeldatud tingimustel sh eriseadusest kirjeldatud tingimustel. Pädevuse piire ületavate tööde korral kaasab töövõtja/pakkuja ehitustööde perioodil vastavakutsekvalifikatsiooniga isiku ning täidab töövõtulepingulised ülesandeid vastavakutsekvalifikatsiooniga isiku juhendamisel ja vastutusel. Põhjendatud ei ole nõuda kõikide töötajate registreerimist mtr-is. Teiseks ei ole põhjendatud üldehitustegevuse valdkonnas tegutseva mtr nõuda eritööde teostamise mtr registreeringut, kuna peatöövõtja nagunii tellib vastavad eritööde osad eritööde teostajatelt kelledel peavad nagunii olema olemas vastavad kutsepädevused. 17. Lisa p 1.7 - 1.7. Toetuse Selgitus: Krediidiasutus saajal on õigus kõrvaldada teeb valitud ehitustööde pakkumus ning tunnistada edukaks teostaja osas oma esialgsel hindamisel leitud riskikontrolli enne järjestuselt teine pakkumus uut ehituslaenu andmise ostumenetlust korraldamata, kui otsustamist ning kui panga toetuse saaja soovib .. krediidipoliitika ei Vaidlust tekitab, kuidas saab võimalda anda selle ostumenetluse protsessis ehitajaga laenu, ei saa laenuandja keelduda projekti korteriühistu ehitajat ka elluviimiseks renoveerimislaenu kasutada, kuna puudub väljastamisest pakkujaga seotud omafinantseering. Sellisel põhjustel? juhul saab korteriühistu Ettepanek välja tuua laenuandja valida teise pakkuja, kui keeldumise eeldused pakkujaga pakkumusi oli rohkem kui seotud põhjustel. üks ja järjekorras järgnev Tegemist on ebaproportsionaalse pakkuja on ka nõuetele tingimusega, sest pakkujale peab vastav. Kindlasti ei ole hanke alusdokumentidega võimalik toetuse määruses 49 tutvumisel teada olema millised on sätestada aluseid, millest pakkumuse kõrvaldamise alused. tulenevalt krediidiasutus saab laenu andmisest keelduda. 18. Lisa Punktis 1.7. nimetatud Arvestatud otsusest teavitatakse ostus vastavaks tunnistatud pakkumuste esitajaid kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. Siinkohal oleks ettepanek, et otsustest teatamise tähtaeg võiks olla vähemalt 7 tööpäeva. Seda juba põhjusel, et TK teenuse osutamisel on keeruline tagada, et 3 tööpäeva jooksul on võimalik panga poolt edastatud vastuse saamisel tegutseda, kui panga pool esitatud selgitused on ebapiisavad ning keeldumise alused vajavad põhjendamist? 19. Ettepanek jätta regulatsioonis Arvestatud sõnastus p. 2.3.2 valikuliseks, et tagada RHS § 3 p. 2 kõikide pakkujate, sh potentsiaalsete, võrdne kohtlemine ja avar ligipääs hankele. Seega võiks vastav tingimus jääda tellija ja TK otsustada, kas võimaldada ehitushankes osalemiseks kõikide pakkujate, sh potentsiaalsete, võrdne kohtlemine ja avar ligipääs hankele. 50 20. Lisa p 3.1. Siinkohal täpsustan Selgitus: Toetuse saaja RHS sätestatust ning ostumenetlus ei ole õigusvaidluste tekkimise riigihange ning tagamaks vältimiseks sõnastada üheselt võimalikult laialdaselt mõistetavalt, et pakkumuses korteriühistute huvide esitanud teine ettevõtja kelle esindatus, saavad pakkujad vahenditele (finantsnäitajatele ) esitada pakkumuse tuginetakse vastutavad ühispakkumusena, kui ühel hankelepingu nõuetekohase pakkujal endal ei ole täitmise eest ühiselt (solidaarselt) võimalik kõiki nõudeid ning ettevõtja kelle vahenditele täita. tuginetakse kaasatakse lepingu sõlmimisse lepingu osapoolena. RHS § 103 lg 1 esimene lause sätestab, et kui see on pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalik ja asjakohane, võib pakkuja või taotleja tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele konkreetse hankelepingu täitmise raames teiste ettevõtjate vahendite alusel, sõltumata õigusliku suhte iseloomust nende ettevõtjatega. Seega on allhange vaid üks viis, kuidas pakkuja või taotleja saab toetuda teiste ettevõtjate suutlikkusele – hankija ei saa seda pakkujale või taotlejale kohustuslikuks teha (vt EKo C‑403/21: SC NV Construct SRL vs Judeţul Timiş, p 74). 51 21. Lisa p 3.2 - Ettepanek: Arvstamata jäetud. Pakkuja peab ostumenetluse Varasem kogemus peab algamisele eelneva 60 vähemalt ühel kuu jooksul teostanud vähemalt ühispakkujatest olema. ühe pakkumuses esitatuga sarnase hoone ehitustööd. Ettepanek jätta referentsobjekti nõude regulatsioonis sõnastus „“vähemalt poolega sõlmitava lepingu eeldatavast maksumusest““ valikuliseks, et tagada RHS § 3 p. 2 kõikide pakkujate, sh potentsiaalsete, võrdne kohtlemine ja avar ligipääs hankele. Seega võiks vastav tingimus jääda tellija ja TK otsustada, kas võimaldada ehitushankes osalemiseks kõikide pakkujate, sh potentsiaalsete, võrdne kohtlemine ja avar ligipääs hankele või piirata rangema nõudega pakkujate ringi. 22. Lisa p 3.3 - Ettepanek: Selgitus: Ehitusseadustik, Korrigeerida sõnastust MuKS jm asjakohased alljärgnevaga õigusaktid kehtivad Pakkuja/ühispakkujad ning sõltumata sellest, kas allhankelepingu alusel vahetult toetuse andmise hankelepingu täitmises osalevad tingimustes kehtivust alltöövõtjad peab/peavad omama korratakse või mitte. ehitustööde teostamiseks Täiendavaid nõudeid ei kutsealase pädevuse vastavust kehtestata. vastavalt Ehitusseadustikus kirjeldatud tingimustel sh eriseadusest kirjeldatud tingimustel. Pädevuse piire ületavate tööde korral kaasab töövõtja/pakkuja ehitustööde perioodil vastava kutsekvalifikatsiooniga isiku ning täidab töövõtulepingulised ülesandeid vastava kutsekvalifikatsiooniga isiku juhendamisel ja vastutusel. Ei ole põhjendatud üldehitustegevuse valdkonnas tegutseva mtr nõuda eritööde teostamise mtr registreeringut, kuna peatöövõtja nagunii tellib vastavad eritööde osad eritööde teostajatelt kelledel peavad nagunii olema 52  olemas vastavad kutsepädevused. 23. Lisa p 3.4 - Ettepanek Selgitus: Ehitusseadustik, korrigeerida sõnastust ja nõuet: MuKS jm asjakohased Pakkuja peab olema esitanud õigusaktid kehtivad majandustegevuse registris sõltumata sellest, kas tegevusalal „Ehitamine“ toetuse andmise majandustegevusteate tegevusala tingimustes kehtivust liikidega: üldehituslik ehitamine. korratakse või mitte. Ei ole põhjendatud Täiendavaid nõudeid ei üldehitustegevuse valdkonnas kehtestata. tegutseva mtr nõuda eritööde teostamise mtr registreeringut, kuna peatöövõtja nagunii tellib vastavad eritööde osad eritööde teostajatelt kelledel peavad nagunii olema olemas vastavad kutsepädevused. 24. Lisa p 3.7 - Ettepanek jätta ISO Arvestamata jäetud. standardi nõue valikuliseks, et Tegemist on kvaliteedi- ja tagada RHS § 3 p. 2 kõikide keskkonnajuhtimise pakkujate, sh potentsiaalsete, standarditega, mis on võrdne kohtlemine ja avar ligipääs turuosaliste soovil hankele. vajalikud. Kui ettevõtjal endal ei ole vajalikku standardit, tuleb pakkumus esitada ühispakkumusena, st koos pakkujaga, kellel vastav standard on. Ühispakkujad vastutavad lepingu eest solidaardselt ning seega on tellijale tagatud nende kvaliteedinõuete täitmises pädeva teenuse osutaja lepinguline suhe ja ka vastutus. 25. Lisa p 4.1 - Ettepanek Arvestatud reguleerida tagatise nõude rakendamisel sh pakkujatele tagatise tagastamise kohustused pärast eduka pakkuja välja valmist ning otsuse teatavaks tegemist. Eesti Kinnisvarafirmade Eesti Kinnisvarafirmade Liidu Arvestamata jäetud. Liit (EKFL) hinnangul ei ole mõistlik Toetuse raames ei toetata P21 sätestatud muudatus: ärieesmärkidele suunatud „Kui korterelamus on kuni viis projekte ning nõude korteriomandit, peab igal eemaldamine võimaldaks korteriomandil olema erinev toetust taotleda isikutel, füüsilisest isikust omanik või kes arendavad väiksemaid juhul, kui sellises korterelamus on korterelamuid 53  korteriomandi omanikuks arendusprojektidena. See juriidiline isik, peab sellise loob ka lubamatu riigiabi korteriomandi omanik olema riski. Tegemist ei ole kohaliku omavalitsuse üksus või korterelamute Eesti Vabariik“. rekonstrueerimismeetme EKFL on seisukohal, et ei ole teemaga. põhjendatud, et väiksemates majades eraõiguslikud juriidilistest isikutest omanikel on toetuse taotlemine välistatud. Suuremates linnades pole see enamasti probleem (kuigi ka Tallinnas on sellises suurusjärgus vanemaid maju päris palju), kuid maakohtades on probleemiks näiteks tööjõu küsimus. Märgime, et regioonides tegutsevad ettevõtted ei tohiks siis nn tööandja eluruume väiksemates majades osta, et töötajate värbamist lihtsamaks teha, sest vastasel juhul jäävad sellised endised “kolhoosikeskused” potentsiaalselt toetustest ilma. EKFL on arvamusel, et see punkt töötab Eesti regionaalpoliitikale vastu ning läheb konflikti eesmärkidega, mida riiklikke planeeringuid ja ruumiloome dokumente menetledes silmas peetakse. Swedbank AS 1. Toetuse saaja ostumenetluse Selgitus: Tingimus tingimused seab teiste ettevõtete muutub, kui tuginetakse pädevusele tuginemisele teise ettevõtja andmetele, kriteeriumid punktides 1.5 ja 1.9. siis on see teine ettevõtja Swedbank AS näeb probleemi ühispakkuja. hanketingimustes, kus saab tugineda teise ettevõtte näitajatele ilma selle ettevõtte reaalse osaluse ja vastutuseta hankija ees. Meie ettepanek on muuta ostumenetluse tingimusi selliselt, et ettevõte, kelle käibe, referentsi, sertifikaatide ja/või registreeringu olemasolule tuginetakse, peab osalema hankes ühispakkuja ja solidaarse vastutajana või vähemalt andma finantsnäitajatele tuginemisel omapoolse garantii vastava näitaja kasutamisega proportsionaalselt. 54  2. Soovime kinnitust, kas KÜ on Selgitus: tehnilise õigus loobuda Kredexi pakutavast konsultandi toetusest võib tehnilise konsultandi toetusest ja loobuda, kuid tehniline selle asemel kasutada analoogseid konsultant peab olema. toetusi näiteks ELENA programmist nii, et kõik rekonstrueerimistöödeks pakutavad toetuse võimalused säiliksid ? 3. Ostumenetluse tingimustes Selgitus: Ehitusaegse soovitaksime punktis 3.8 teha tagatise nõue on täpsustusi, et üheselt sätestada turuosaliste poolt palutud esimesel nõudmisel garantiikirja sätestada selliselt, et see nõue ning selgemaks kirjutada ka tuleb esitada hiljemalt 10 punkt 4.1. tööpäeva jooksul lepingu 3.8. Pakkuja kinnitab pakkumuse sõlmimisest. Põhjuseks on esitamisega, et hiljemalt see, et kõik ehituslepingu sõlmimise krediidiasutused ei ole kuupäevaks annab ta toetuse valmis väljastama tagatist saajale ehitusaegse tagatisena enne kui on lepinguline krediidi- või finantseerimisasutuse suhe tellijaga. garantiikirja viie protsendi ulatuses ehituslepingu maksumusest. Ehitusaegne pangagarantii peab rakenduma esimesel nõudmisel. Kui pakkuja nimetatud /.../ 4. Ostumenetluse tingimustes Selgitus: Ehitusaegse soovitaksime punktis 3.8 teha tagatise nõue on täpsustusi, et üheselt sätestada turuosaliste poolt palutud esimesel nõudmisel garantiikirja sätestada selliselt, et see nõue ning selgemaks kirjutada ka tuleb esitada hiljemalt 10 punkt 4.1. tööpäeva jooksul lepingu 4.1. Pakkuja peab esitama sõlmimisest. Põhjuseks on pakkumuse tagatise ühe protsendi see, et kõik ulatuses ostumenetluses avaldatud krediidiasutused ei ole lepingu eeldatavast maksumusest. valmis väljastama tagatist Ettepanek: Pakkuja esitab enne kui on lepinguline pakkumuse tagatise krediidi- või suhe tellijaga. finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiina või rahasumma deponeerimisega toetuse saaja arvelduskontole. Pangagarantii peab rakenduma esimesel nõudmisel. Jaan Mehik Eelnõu seletuskirjas on kirjas, et Arvestamata jäetud. "Tehnilise konsultandi teenuse Muudatuse eesmärk on osutamiseks on edaspidi õigustatud parandada nii projektide isikud, kes omavad konkreetset ettevalmistamise taset kui ehitusalast kutset või korteriühistu ka lõppresultaati. juhi/kinnisvarahalduri/kinnisvara haldusjuhi kutset. Muudatuse 55  eesmärk on parandada nii projektide ettevalmistamise taset kui ka lõppresultaati.". Kas sellise muudatuse põhjuseks on konsultantide suur arv turul või on need konsultandid, kes sellega kõrvale jäetakse teinud kehva tööd? Teen ettepaneku ikkagi kaaluda siin senise korra jätkamist, kui väga selgeid põhjuseid konsultantide ringi vähendamiseks ei ole. Jüri Kodasma 1. (Lisa) Punkt 3.3.3. kuni 3.3.5. Arvestamata jäetud. Nõue kirjeldatud: kehtib peatöövõtjale. MTR eriosade registreeringute Samuti on võimalik esitada olemasolu nõue võiks rakenduda pakkumus mõne teise korterelamutele kõrgusega rohkem ettevõttega koos. kui 5 korrust. Madalamatel MTR registreering ei nõua hoonetel piisaks seni olnud nõudest ettevõttelt kulutusi. Kui spetsialisti kinnituse olemasolu vastava pädevusega kohta. Kinnitus oleks spetsialist on olemas, siis töövõtulepingu lisa. saab registreeringu teha. Muudatus võimaldaks enam kaasata väiksemaid ehitusettevõtteid. punkt 3.7. (ISO sertifikaat) võiks samuti olla nõutud kõrgemate hoonete puhul kui 5 korrust. Kõrged hooned on keerukamad ja lisanõuded asjakohased. Nõutavate dokumentide hankimine on kulukas ja väiksemale ettevõttele koormav. 2. Konkreetsemalt võiks olla lahti Selgitus: tehnilise seletatud tehnilise konsultandi konsultandi pakutav pakutav ojv teenus - kas üldse omanikujärelevalve teenus keelatud või ainult mittetoetatav? ei ole keelatud, kuid ei ole Olen näinud müstilisi ojv hindu, abikõlblik. piisava pädevuse korral võib konsultant teha oluliselt odavama pakkumise ja toetus ehk polegi nii oluline. Tähtis on selgus, kas on lubatud. Raigo Pert Toetuse saaja ostumenetluse Selgitus: tööde osadeks tingimused, määruse 03.03.2023 jaotamine ei ole lubatav, lisas on punkt 1.2. märge, et tööd tellitakse ühe ostuga. rekonstrueerimistööde tellimist ei Kui kaugküttega liitumine ole lubatav jagada osadeks. Juhul, on projekti osa, peab see kui rekonstrueeritav maja on ikkagi olema ühes kaugkütte võrgus, on lõviosa ostumenetluses ning nö 56  üldehitustöödel ja mainitud peatöövõtja peab selle tingimus mõistlik. Kui aga hinnastama pakkumust korterelamul kaugkütet pole (oli esitades. algselt, kuid tänaseks kogu asulas likvideeritud), on jätkusuutlik tehnoloogilise osa uuendamine märkimisväärne võrreldes elamu üldehitustöödega. Tööde iseloom väga erinev. Soovime ostumenetluse ja rekonstrueerimistööde tellimist läbi viia kahes osas: 1. Üldehitustööde hange: soojustus, fassaaditööd, vundamendi hüdroisolatsioon, keldri põrandate valu, aknad, uksed jms. 2. Tehnosüsteemide hange: integreeritud päikesekatus (Roofit Solar tüüpi), maasoojuspumbad, energiakaevud, akupank, kütte ja ventilatsioon, elekrisüsteemid ja energiavarustuse juhtimine. Meie soov tähendab kahte peatöövõttu. Kas meie soov on aktsepteeritav? Rene Kintsiraud 1. lisada eelnõusse § 12 lg 1 p 3 Selgitus: reguleeritud sama sõnastuse lõppu „ ja kui § lõikes 2. korterelamul on kuni 18 korterit siis 70 protsenti;“. 2. lisada eelnõusse § 8 lg 2 p 16 – Arvestamata jäetud. „eelnev kogemust vähemalt 4 Eesmärk on tõsta kvaliteeti korterelamu energiatõhusamaks ja töötulemust, mistõttu rekonstrueerimisel tehnilise kutse on vajalik. Tehnilise konsultandina viimase 5 aasta konsultandi tegevus on jooksul.“ (ehitus)tehniline ja kutsega tagatakse pädevus. 3. Rakendussäte vajalik pikemale Arvestamata jäetud. perioodile. Eelnõu 6 punkt, mis Muudatuse eesmärk on muudab § 8 lg 2 p 1 j p 2 parandada nii projektide kehtetuks. Anda rakendussäte ettevalmistamise taset kui ülemineku perioodiks. Näiteks ka lõppresultaati. Lisatud jõustub tingimus 1 aasta peale rakendussäte, mille eelnõu jõustumist ja ei kehti juba kohaselt on tehnilise sõlmitud lepingute korral. konsultandi teenuse kulu abikõlblik, kui teenuse osutaja omandab vajaliku kvalifikatsiooni määruse § 25 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul. 57 4. Muudatus eelnõu p 7 täielikult Arvestamata jäetud. ära jätta (määruse § 8 puudutavad Muudatuse eesmärk on muutmised) või ümber sõnastada parandada nii projektide täies ulatuses nii, et see täidaks ettevalmistamise taset kui seletuskirjas sõnastatud eesmärki ka lõppresultaati. Lisatud ja ei riivaks Põhiseaduses § 29 rakendussäte, mille kodaniku õigust valida tegevusala, kohaselt on tehnilise elukutset ja töökohta ja konsultandi teenuse kulu Põhiseaduse § 31 välja toodud abikõlblik, kui teenuse ettevõtlusvabadust. osutaja omandab vajaliku kvalifikatsiooni määruse § 25 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul. 5. Määruse § 12 asendamine, mida Arvestamata jäetud. kirjeldatakse muudatuse eelnõus p Poliitilise otsuse küsimus. 14 ära jätta. 6. Muudatuse p 15-17, mis Arvestamata jäetud. kavandavad ühikuhinna Ühikuhind põhineb 2023. rakendamist ära jätta või aasta taotlusvooru ühikuhinda tõsta. tehniliste konsultantide teenuse maksumuste andmetel. Ühikuhind ei ole fikseeritud teenuse maksumus. Teenust võib pakkuda ühikuhinnast erineva maksumusega. Ühikuhind sätestab tehnilise konsultandi teenuse toetuse suuruse. Teenuse tegelik maksumus ühikuhinna alusel määratud toetuse suurust ei mõjuta. 7. Rakendussätted läbivalt puudu Arvestatud või arusaamatud. Kindlasti tuleks määruses väga põhjalikult läbi mõelda rakendussätted. Et kas muudatused hakkavad kehtima ka neile lepingutele, mis olid sõlmitud hetkel kehtiva määruse järgi. Ilmselgelt tuleks anda aega muutusteks (vähemalt aasta, mis puudutab isikute pädevusi näiteks – ei ole tõenäoline, et inimene jõuab enda pädevuse korraldada määruse eelnõu avalikustamise ja toetuse taotlemise perioodi vahel). Näiteks, kui tehniline konsultant on kehtiva määruse järgi lepingu 58  sõlminud, projekt on valmis, oodatakse toetusemeedet aga uue planeeritava määruse alusel ei oleks tehniline konsultant enam pädev isik, seega oleks ka projekt koostatud nii, et pole pädev isik seda teinud – mis sellise ühistuga saab? Kes kompenseerib juba tehtud kulud, mis tehti kehtiva määruse alusel aga pole enam abikõlbulikud (kui peaks selline variant tekkima; oleks iseenesest väga halb variant üleüldse Kindlasti soovitan kaaluda, et kõik kitsendavad muutused saaksid eelnõus korraliku rakendussätte – mida teha olukorras kui juba ühistu on hankinud tehnilise konsultandi teenuse ja/või projekti aga uue määruse järgi need ei vastaks tingimustele. Ardo Siemer 1. Ühiku hind kvaliteetse teenuse Arvestamata jäetud. jätkamiseks peaks olema kuskil Ühikuhind põhineb 2023. 12000-14000 juures. aasta taotlusvooru tehniliste konsultantide teenuse maksumuste andmetel. Ühikuhind ei ole fikseeritud teenuse maksumus. Teenust võib pakkuda ühikuhinnast erineva maksumusega. Ühikuhind sätestab tehnilise konsultandi teenuse toetuse suuruse. Teenuse tegelik maksumus ühikuhinna alusel määratud toetuse suurust ei mõjuta. 2. (Lisa 3.3.2) ehitusujuht tase 6 Arvestatud võiks olla tegelikult tööjuht tase 5. 3. (Lisa 3.8) Töövõtjal peaks Arvestatud olema ikkagi ehitusaegse garantii andmiseks vähemalt 1 nädal aega. Enamus pangad täna siiski ei anna tagatislepingut, kui Töövõtja ja Tellija vaheline leping puudub. Võiks lisada näiteks klausli, et kui Töövõtja ei esita 10 päeva jooksul ehitusaegset tagatist 5%, siis 59  peetakse see summa kinni esimesest/teisest aktist kuni 5% täitumisel. 4. Mis saab juba olemasolevatest Selgitus: Kehtiva määruse lepingutest, kus OJV ja TK teenus § 11 lg 4 kohaselt koos? Minul on neid 4-5 tk. omanikujärelevalve Kusjuures minul lepingud nii, et teenust ei osutata ega kulu mina olen tehniline konsultant ja ole abikõlblik enne, kui on omanikujärelevalvet teeb teine isik, alustatud ehitamisega. seega töös on kaks inimest. Woodhouse Estonia 1. Ettepanek: Parandada määruse Arvestatud lisa “Toetuse saaja ostumenetluse tingimused” punkti 4. Täiendavalt lubatud kvalifitiseerimise tingimused, alapunkti 4.2 olemasoleva sõnastusega “Punktis 5.4. nimetatud tootja peab olema ostumenetluse algamisele eelneva 60 kuu jooksul tootnud vähemalt kolmele ostu objektiks oleva korterelamuga samaväärsele olemasolevale või uuele hoonele fassaadi või katuse rekonstrueerimise elemendid ning peab omama viimasel kolmel järjestikusel kalendriaastal enne ostumenetluse teate avaldamist netokäivet summas, mis on vähemalt ühekordne ostu objektiks oleva korterelamu eeldatav rekonstrueerimise maksumus.” Probleem 1. Tänase sõnastuse juures tekitab segadust lauseosa “..//..tootnud vähemalt kolmele ostu objektiks oleva korterelamuga samaväärsele olemasolevale või uuele hoonele fassaadi või katuse rekonstrueerimise elemendid..//..” Tänase sõnastuse juures on justkui vajalik uuele hoonele rekonstureerimise elemente toota, kuid ilmselgelt on mõeldud kogemust, kus uuele on ehitatud fassaad ja/või katuselemendid või olemasolevat hoonet on rekonstrueeritud elementidega. Probleem 2. Hoone fassaadi- või katuseelemendi tootjale seatud nõuded võivad minna 9-kordsete kortermajade renoveerimise puhul 60 liiga kõrgeks ja osutuda liiga piiravaks. Tegemist ei ole üldjuhul ehitustöid teostava ettevõttega vaid tootmisettevõttega. Tänase kogemuse baasil koosneb elementide osakaal kogu hinnapakkumisest ca 1/3. Referentsi ja käibenõuded seada on mõistlik, aga need peaksid olema asjakohased, mistõttu on ettepanek alandada käibelävendit, seades kas konkreetse aastase miinimumkäibe lävendi ettevõttele või alandada tänast käibelävendit. Ettepanek sõnastuseks: “Punktis 5.4. nimetatud tootja peab olema ostumenetluse algamisele eelneva 60 kuu jooksul tootnud vähemalt kolmele ostu objektiks oleva korterelamuga samaväärsele olemasolevale hoonele rekonstrueerimise elemendid või uuele hoonele fassaadi või katuse eeltoodetud elemendid ning peab omama viimasel kolmel järjestikusel kalendriaastal enne ostumenetluse teate avaldamist aastast netokäivet summas, mis on vähemalt pool ostu objektiks oleva korterelamu eeldatavast rekonstrueerimise maksumusest.” 2. Ettepanek: Viia sisse muudatus Arvestatud sisuliselt. määruse lisa „Toetuse saaja Lepingu nõue asendatakse ostumenetluse tingimused” punkt tehase kinnitusega lepingu 5. Vastavustingimused olemasolu kohta. alampunktis 5.4. „kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel on ehitusprojektis või projekteerimise lähteülesandes nähtud ette eeltoodetud elementide kasutamine, esitatakse elementide tootjaga sõlmitud leping või tootja hinnapakkumus“. Probleem: Lepingu sõlmimine pakkumuse esitamiseks ei ole põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud pakkumuses esitada ühe alltöövõtja või tarnija hinnapakkumist – seda saaks kasutada juhul kui lepitakse kokku 61 avatud eelarve ja kasumimarginaal, seda aga selline hankevorm ei võimalda. Hinnapakkumine või sõlmitud leping ei võimalda pakkujal ka hinnata esitatud nõuete täitmist kuna ei pakkumine ega leping pea ega ka saa sisaldada nõutud infot. Ettepanek on käsitleda elemenditootjat kui lepingu täitmises osalevat alltöövõtjat, kelle pädevusele tuginetakse, kes peab andma vastaval vormil kinnituse hankes osalemise kohta, peab esitama oma käibe- ja referentsinõuete täitmise kinnituse ning esitama ka kinnitused maksuvõlgade puudumise ja ja tõendama sektori keskmisest 70% töötasu maksmist. Ettepanek sõnastuseks: „kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel on ehitusprojektis või projekteerimise lähteülesandes nähtud ette eeltoodetud elementide kasutamine, siis käsitletakse elemenditootjat kui lepingu täitmises osalevat alltöövõtjat, kelle pädevusele tuginetakse, kes peab andma vastaval vormil kinnituse hankes osalemise kohta, peab esitama oma käibe- ja referentsinõuete täitmise kinnituse ning esitama ka kinnitused maksuvõlgade puudumise ja tõendama sektori keskmisest 70% töötasu maksmist.“ 3. Ettepanek: Muuta määruse lisa Arvestamata jäetud. „Toetuse saaja ostumenetluse Toetuse saaja ostud ei ole tingimused” punkt 6. riigihanked ning praktikas Hindamiskriteeriumid alampunkti ei ole tõendatud muu 6.1 „Pakkumuse maksumus – 100 hindamiskriteeriumi protsenti”. kasutamise vajadus, vastupidi, toetuse saaja Probleem: Korteriühistu hangete ostude puhul läbi viimine vaid hindamiskriteeriumite hinnakriteeriumeid arvestades rikkumisel või tegelikult läheb vastuollu riikliku kavaga hinnatu mittejärgimisel hangete väärtuspõhise hindamise lepingu täitmisel esineb osas ja seda olukorras kus hankija oluline risk toetuse 62 ehk korteriühistu positsioon on finantskorrektsiooniks, oluliselt nõrgem kui avaliku sektori mida korteriühistud ei ole hankijal. Samuti ca 50% suutelised tasuma. Pädeva rahastusest tuleb korteriühistute ja nõuetele vastava ehitaja omavahendiste arvel, samas kui tagavad riiklikel tellimustel on 100% avalik kvalifitseerimistingimused. raha. Hankija peab aru saama ja võimalusel hindamiskriteeriumitega kaasa rääkima parima pakkuja valikul. Ettepanek muudatuseks: lubada kvaliteedikriteeriumite hindamist minimaalselt 10%-lise osakaaluga nagu senises meetmes on olnud või suurendada seda osakaalu veelgi, nt 15%-ni. 63  Mai 2024 Standardiseeritud ühikuhinna analüüs ning rakendamise metoodika korterelamute rekonstrueerimisel tehnilise konsultandi teenuse toetamiseks. Kliimaministeerium koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega (edaspidi EIS) on koostanud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 19 lõike 2 alusel analüüsi arvestamaks välja standardiseeritud ühikuhinna toetuse andmiseks majandus-ja taristuministri 08.03.2023 määruse nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ (edaspidi TAT) kohaselt tehnilise konsultandi teenusele. Meetme number: 2021-2027.2.1 Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside vähendamine 21.2.1.11. Korterelamute rekonstrueerimise toetamine TAT: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023332?leiaKehtiv 1.1 TOETATAV TEGEVUS Ühikuhinna alusel toetatakse korterelamute rekonstrueerimisel tehnilise konsultandi teenuse kasutamist. Tegemist ei ole riigiabiga. Tehnilise konsultandi teenuse osutamine on oluline osa rekonstrueerimistööde ettevalmistavatest tegevustest ja teenust tellitakse juba enne toetuse taotluse esitamist, jätkudes seejärel kogu projekti elutsükli jooksul. Metoodika koostamise ajaks on meetme raames võetud kohustusi ca 80 mln euro ulatuses, kus ei ole ühikuhinna metoodikat kasutatud. Küll aga on antud meetmes veel rahastust jagada ca 250 mln euro ulatuses. Standardiseeritud ühikuhinna põhistamine on vajalik selleks, et muuta teenuse tellimine korteriühistute jaoks läbipaistvamaks, selgemaks ja lihtsamaks. Lisaks aitab standardiseeritud ühikuhind vähendada võimalikke vaidlusi teenuse hindade üle ning soodustab ausat konkurentsi teenusepakkujate vahel. Ühendmääruse § 19 lõike 1 kohaselt võib TAT-s näha ette kulude hüvitamist standardiseeritud ühikuhinna alusel, TAT-s reguleerib § 12 lõige 3 (eelnõu). 1.2 STANDARDISEERITUD ÜHIKUHIND JA TOETUSE SUURUS Ühikuhinna alusmetoodika koostamisel on arvestatud EIS poolt rakendatava meetme nr 21.2.1 alusel teostatud 2023. a taotlusvooru (maksumusega ca 80 mln eurot) „Korterelamute rekonstrueerimise toetus I “ 146 rahastatud toetuse taotluse andmeid, mille puhul oli võimalik üheselt tehnilise konsultandi teenuse kogumaksumust määrata. Eelnev korterelamute rekonstrueerimise toetuse taotlusvoor oli aastal 2020 ja arvestades 2022. aastal toimunud üleüldist hinnatõusu on ühikuhinna alusmetoodika koostamisel arvestatud ainult 2023. aasta taotlusvoorus esitatud hinnapakkumistega, kuna viimase aasta baasväärtuse algandmete aluseks võtmine on realistlik ja peegeldab kõige täpsemalt tegelikke turutingimusi ja teenuse maksumust, ilma COVID aegsete hinnakõikumistega. Ajakohased andmed tagavad, et ühikuhinna kalkulatsioonid põhinevad tegelikel ja usaldusväärsetel andmetel, mis aitab vältida vaidlusi ja ebakindlust kulude osas. Sellest lähtuvalt ei ole varasemate aastate taotlusvoorude hinnapakkumisi tööde maksumuste analüüsis kasutatud. Standardiseeritud ühikuhind tehnilise konsultandi teenuse osutamiseks on määratud toetuse andmise tingimustes (toetuse osakaal 50%). Kõnesolev kulu on hüvitatav ainult lihtsustatud kulumudeli alusel, mis tähendab, et ükski kuluartikkel ei ole hüvitatav topelt ning samuti ei toimu sama kuluartikli alusel kulude hüvitamist kuludokumendi alusel. Analüüsi aluseks on võetud tehnilise konsultandi teenuse maksumus koos käibemaksuga, mis on toetuse saajale abikõlblik kulu, kuna korteriühistu ei ole käibemaksukohuslane, siis puudub korteriühistul võimalus käibemaksu tagasi taotleda. Juhul, kui korteriühistu on käibemaksukohuslane ja neil on õigus käibemaksu tagasi küsida riigilt, tuleb ühikuhinna määramisel arvestada käibemaksu tagasiküsimise võimalusega. Tabel 1. Tehnilise konsultandi teenuse maksumused 2023.a taotlusvooru andmetel Teenuse maksumus, € Keskmine 7 411 Mediaan 7 200 Maksimum 16 800 Miinimum 3 000 Lisaks keskmisele teenuse maksumusele analüüsiti ka võimalikku korterelamu suuruse ja asukoha mõju teenuse maksumusele. Korterelamu suuruse (korterite arvu) ja teenuse maksumuse vahel statistiliselt olulist seost ei tuvastatud. Tehnilise konsultandi teenuse sisu on määratletud toetuse andmise tingimuste määruses (TAT § 9) ja ei sõltu otseselt hoone suurusest. Joonis 1. Tehnilise konsultandi teenuse maksumuse sõltuvus Korterelamu korterite arvust. Maakondade lõikes on teistest kõrgema teenuse maksumusega Harju maakond. Ida-Viru ja Saare maakonnast toetuse taotlusi ei esitatud. Tabel 2. Tehnilise konsultandi teenuse maksumus maakondade lõikes 2023.a taotlusvooru andmetel Maakond TK teenuse Erinevus Valimi maksumus, € keskmisest, % suurus Harju maakond 11 217 51% 9 Hiiu maakond 5 894 -20% 3 Ida-Viru maakond 0 Jõgeva maakond 9 257 25% 3 Järva maakond 6 857 -7% 7 Lääne maakond 6 048 -18% 5 Lääne-Viru maakond 8 689 17% 23 Põlva maakond 6 979 -6% 8 Pärnu maakond 6 444 -13% 17 Rapla maakond 8 892 20% 10 Saare maakond 0 Tartu maakond 6 632 -11% 24 Valga maakond 6 300 -15% 5 Viljandi maakond 6 109 -18% 20 Võru maakond 7 528 2% 12 Paljud tehnilised konsultandid pakuvad teenust üle Eesti ja vältimaks olukorda, kus teenuse osutamisel eelistatakse ühte maakonda teisele, võetakse ühikuhinna aluseks kõikide maakondade keskmine teenuse maksumus. Selline lähenemine aitab ära hoida turumoonutusi, kuna see tagab, et teenuse hind ei sõltu konkreetsest piirkonnast, vältides seeläbi olukorda, kus väiksema ühikuhinna maksumusega maakondades ei pruugi olla aktiivset teenuse osutamist. Välistamaks üksikute keskmisest oluliselt kallimate või odavamate pakkumuste mõju ühikuhinnale, on tehnilise konsultandi teenuse ühikuhinna määramise aluseks tehnilise konsultandi teenuse mediaankeskmine maksumus 7200 eurot (koos KM-ga). Mediaankeskmine maksumus näitab maksumust, millest analüüsi aluseks olnud valimist pooled tehnilise konsultandi teenuse maksumused on suuremad ja pooled on väiksemad. Tabel 3. Tehnilise konsultandi teenuse ühikuhind 2023.a taotlusvooru andmetel Ühikuhind (unit cost) Valimi suurus Ühiku Toetuse kogumaksumus, € määr, % Tehnilise konsultandi teenus 146 7200 50% 1.3 KULUDE HÜVITAMINE JA MAKSETAOTLUSTE VALIDEERIMINE Maksete tegemine on seotud saavutatud eesmärkide valideerimisega. Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja e-toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse koos TAT-s kehtestatud tõendusdokumentidega, kui toetuse maksmise eelduseks olev tulemus on täielikult saavutatud ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav. Rakendusüksus kontrollib tulemuste saavutamist ja hinna määramise aluseks olevate andmete õigsust. Rakendusüksusele esitatakse tõendus eesmärkide saavutamise osas. Tõendusdokumendid on TAT-s määratletud dokumendid, sh sisaldab järgimisi dokumente standardiseeritud ühikuhinna tõendamiseks: 1) töö teostamiseks sõlmitud leping; 2) töö sooritamist tõendavad dokumendid - nt kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad (nt akt); 3) rakendusüksuse nõudmisel muu asjakohane info, millega dokumenteeritakse makse aluseks olevate kulude tegemist. 1.4 STANDARDISEERITUD ÜHIKUHINNA KORRIGEERIMINE Jooksvalt hindade korrigeerimise võimalust tulenevalt inflatsioonist või keskmisest teenuste hindade tõusust või langusest ei ole ette nähtud. Kui toetusmeetme kestvuse ajal selgub, et standardiseeritud ühikuhind ei vasta enam turu olukorrale või teenuse osutamise ulatus muutub oluliselt pärast standardiseeritud ühikuhinna kehtestamist (nt, kui projekt nõuab ootamatult rohkem/vähem ressursse või teenuse maht suureneb/väheneb, võib olla vajalik ühikuhinna korrigeerimine, et arvestada nende muudatustega), siis tehakse olemasolevate hindade ja situatsiooni baasil hindade korrigeerimine. Kulumudeli hinnad on põhistatud 2023. a algandmete keskmiste hindade alusel. Igal järgneval aastal on võimalik mudelis toodud hindadele lisada vastavalt Statistikaameti poolt määratletud (Tarbijahinnaindeks | Statistikaamet) tarbijahinnaindeksi keskmist muutust aasta baasil.