Kliimaministri 22.11.2023. a käskkirja nr 483 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Rahandusministeerium 14.08.2024 nr 1-5/24/3892 Kliimaministri 22.11.2023. a käskkirja nr 483 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kliimaministri käskkirja "Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks" muutmise käskkirja eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Yoko Alender kliimaminister Lisad: 1. Käskkirja muutmise eelnõu 2. Käskkirja muutmise eelnõu seletuskiri Sama: Riigi Tugiteenuste Keskus, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Maa-amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Sille Uusna-Rannap, 625 4443 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 01.08.2024 KÄSKKIRI Tallinn nr Kliimaministri 22.11.2023. a käskkirja nr 483 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks“ muutmine Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 7 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 28. septembri 2023. a protokollilise otsuse nr 50-12 alusel: Teen kliimaministri 22.11.2023. a käskkirja nr 483 lisas 2 järgmised muudatused: 1. Muudan punktis 1 loetletud Kliimaministeeriumi toetatavaid tegevusi järgmiselt: 1) punkt 1.1.4. sõnastatakse järgmiselt: „1.1.4. Taastuvenergia menetlustes keskkonnamõju hindamise kiirendamine.“; 2) punkt 1.1.6. sõnastatakse järgmiselt: „1.1.6. Ärisektorite dekarboniseerimiseks sektorite ja tehnoloogiate teekaartide koostamine ja avalikustamine.“; 3) punkt 1.1.7. sõnastatakse järgmiselt: „1.1.7. Taastuvenergia menetluste kiirendamiseks ehitisregistri ja keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS arendamine.“; 4) punkti 1.1. täiendatakse punktidega 1.1.10. ja 1.1.11. järgmises sõnastuses: „1.1.10. Tuuleenergia kasutuselevõtuga seonduvalt elektrihinna prognooside koostamine. 1.1.11. Meretuuleparkide rajamisega seonduvalt energiataristu välisühenduste mõjuanalüüsi koostamine.“; 5) punkti 1.2. tabelis muudetakse tegevusi 1.1.4., 1.1.6. ja 1.1.7. ning täiendatakse tabelit tegevustega 1.1.10. - 1.1.12. järgmiselt: Vastutav Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika osakond Si Tegevus ht Kv Baas Aast Ühik - art -tase a ta al se Keskkonnamõju hindamise Keskkonnak nõuetele vastavate orralduse ja juhtekspertide lisandumiseks kiirguse tellitakse ja pakutakse valdkondlikele ekspertidele juhteksperdi kvalifikatsiooninõuetes sisalduvaid mõjuhindamise täienduskoolitusmooduleid. Hinnanguliselt 40 1.1.4. valdkondlikule eksperdile Taastuvenergia Toetavad pakutakse kaht menetlustes tegevused 0 1 IV 2025 täienduskoolitusmoodulit: keskkonnamõju on ellu KMH juhteksperdi hindamise viidud täienduskoolitus mahuga 60 kiirendamine tundi ja KSH juhteksperdi täienduskoolitus mahuga 60 tundi. Lisaks koostatakse mõjuhindamiste juhendmaterjal ning analüüs eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise künniste tõstmiseks ning võimalusel nendest hindamistest loobumiseks. 1.1.6. Sektorite 0 8 I 2026 Kliimaneutraalse ja Rohereformi Ärisektorite teekaartide taastuvenergiale toetuva dekarboniseerim arv majanduse seisukohast iseks sektorite ja kriitilise tähtsusega tehnoloogiate tehnoloogiate ja sektorite teekaartide teekaartide koostamine. koostamine ja Koostatud ja avalikustatud on avalikustamine. vähemalt 8 teekaarti, mis vastavad keskse projektijuhi koostatud kriteeriumitele. Ehitisregistris ja Ehituse ja keskkonnaotsuste elukeskkonn infosüsteemis KOTKAS on a 1.1.7. tehtud arendused Taastuvenergia meretuuleparkide Ehitisregist menetluste hoonestuslubade menetluste ri ja kiirendamiseks rakendamiseks ning arendused keskkonnao ehitisregistri ja 0 2 II 2025 taastuvenergia menetluste tsuste keskkonnaotsust kiirendamiseks taastuvenergia infosüsteem e infosüsteemi direktiivi muudatustest i arendused KOTKAS tulenevalt. Loodud on ühtne arendamine kontaktpunkt EHRis, et menetleda taastuvenergia projekte. Täiendatakse EHRi menetluskeskkonna  funktsionaalsused, liidestatakse EHR KOTKASega (x-tee teenused) ja täiendatakse KOTKASe funktsionaalsusi suhtluseks EHRi menetluskeskkonnaga. 1.1.10. Rahvusvaheliselt kasutatavate Energeetika Tuuleenergia energiahinna ja tehnoloogiate Kvartaalset kasutuselevõtug prognooside alusel koostatakse e a seonduvalt 0 5 I 2026 kvartaalselt tuuleenergia mõjuanalüü elektrihinna kasutuselevõtuga seoses Eesti side arv prognooside energiahindade prognoosid koostamine koos analüüsiga. Koostatakse meretuuleparkide Merendus. 1.1.11. kasutuselevõtuga seonduvalt Energeetika Meretuuleparkid meretuuleenergia riigisisese e rajamisega Mõjuanalüü väärtusahela mõju analüüs 0 2 IV 2025 seonduvalt side arv ning võimalike välisühenduste, mõjuanalüüside sh vajaliku energiataristu koostamine stsenaariumite ja mõju analüüs. 6) punkt 1.3. muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1.3. Kliimaministeeriumi toetatavate tegevuste eelarve on 10 899 389 eurot.“. 2. Muudan punktis 2 loetletud Keskkonnaagentuuri toetatavaid tegevusi järgmiselt: 1) punkt 2.1.2. sõnastatakse järgmiselt: „2.1.2. Taastuvenergia võimsuste kaardistamine.“; 2) punkti 2.1. täiendatakse punktiga 2.1.4. järgmises sõnastuses: „2.1.4. Maardlate aladel taastuvenergia arendamiseks sobivate alade kaardistamine.“; 3) punkti 2.2. tabelis muudetakse tegevusi 2.1.1. ja 2.1.2. ning lisatakse tegevus 2.1.4. järgmiselt: Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika Baa Tegevus Siht- Kva Ühik s- Aasta tase rtal tase 2.1.1. Tuuleenergi 0 1000 III 2024 Valitsusele on esitatud 1000 MW Tuuleenergia a võimsus, MW tootmispotentsiaali eesmärki arvestavalt prioriteetsete mida on tuuleenergia arendamiseks sobivaid arendusalade võimalik maismaa alasid puudutava seire ja kaardistamine arendada uuringute tulemused. Alad sisaldavad kaardistatud tuuleenergia arendamiseks kõige aladel sobivamaid alasid, millega on võimalik liikuda kiiresti kas planeeringute või loamenetluse etappi ning soovitusi juurdepääsu ja liinide koridoride valikuks. Alade tuvastamisel on lähtutud REPowerEU meetmete „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte analüüsist. Vajadusel pakutakse alade kasutussevõtmiseks välja sobivad leevendus- või hüvitusmeetmed.  Esimese etapina on riigipoolne info ja arendajate jagatud andmed on koondatud ühte tuuleenergia arengut toetavasse ja 2.1.2. Kaardiraken kajastavasse kaardirakendusse. Teise Taastuvenergia dused on 0 2 II 2025 etapina kaardistatakse taastuvenergia võimsuste loodud direktiivi muudatustes kirjeldatud nõuetest kaardistamine lähtudes Eestis rajatud ja kavandatava taastuvenergia, sh tuuleenergia, võimsused. Maardlaaladel on kaardistatud taastuvenergia arendamiseks sobivad alad 2.1.4. Maardlate või alade osad nii ajutiste ehitiste rajamise Maardlaalad aladel (vahekasutuse), kui maapõue seisundit el taastuvenergia mõjutava tegevuse lubamise sobivaimate arendamiseks 0 1 III 2025 (ammendunud mäeeraldis, kus maavara tuuleenergia sobivaimate kaevandamine on lõpetatud või alade alade kavandatakse maavara(-de) kaardistus kaardistamine konserveerimist) osas sama ala kaevandusloa raames taastuvenergia ehitiste rajamise võimalusi arvestades. 4) punkt 2.3. muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2.3. Keskkonnaagentuuri toetatavate tegevuste eelarve on 2 966 811 eurot.“. 3. Muudan punktis 3 loetletud Keskkonnaameti toetatavaid tegevusi järgmiselt: 1) punkti 3.2. tabelis muudetakse tegevust 3.1.1. järgmiselt: Kvantitatiivne Ajakava Andmeallikas/metoodika näitaja Tegevus Sih Baas Ühik t- Kvartal Aasta -tase tase 3.1.1. Taastuvenergiat Senise keskmise 24 tööpäeva asemel puudutavate KMH, tehakse menetlusprotsessid keskmiselt KSH, planeeringute, Keskk kuni 14 tööpäevaga. Kiirendatud Natura 2000 hindamise, onnaa menetlusi viiakse läbi kuni käesoleva ehituslubade ja meti käskkirja lisa 1 punktis 7 nimetatud meretuuleparkide menetl abikõlblikkuse perioodi lõpuni. hoonestuslubadega use 24 14 III 2023 seonduvate keskmi menetlusprotsesside ne kiirendamine, sh kestus menetluse tööpäe kiirendamiseks vades spetsialistide koolitamine 2) punkt 3.3. muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3.3. Keskkonnaameti toetatavate tegevuste eelarve on 4 369 279 eurot.“. 4. Muudan punkti 5.3. järgmiselt: „5.3. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toetatavate tegevuste eelarve on 541 877 eurot.“. 5. Muudan punkti 6.2. tabelis tegevusi 6.1.1 ja 6.1.2. järgmiselt: Kvantitatiivne Ajakava Andmeallikas/metoodika näitaja Tegevus Sih Baas Ühik t- Kvartal Aasta -tase tase 2024. a lõpuks on läbi viidud 12 mereala enampakkumist, sh 2024. a I kv lõpuks on läbiviidud kaks Mereal mereala enampakkumist, II kv 6.1.1. Merealal al lõpuks on läbiviidud ühe mereala tuuleparkide läbivii enampakkumine, III kv lõpuks on hoonestuslubade dud 0 12 IV 2024 läbiviidud kahe mereala menetluste algatamise enamp enampakkumised ja IV kvartalis on kiirendamine akkumi täiendavalt läbiviidud viie mereala ste arv enampakkumised. Hoonestusloa menetluse algatamise otsused tehakse hiljemalt 90 päeva pärast enampakkumise läbiviimist. 6.1.2. Merealal Kiirendatud menetlusi viiakse läbi tuuleparkide kuni käesoleva käskkirja lisa 1 TTJA hoonestusloa punktis 7 nimetatud abikõlblikkuse menetl menetlustoimingute perioodi lõpuni. Uue menetlusena use kiirendamine, sh 0 14 III 2023 lisanduva meretuulepargi kestus toimingute hoonestusloa menetluses on TTJA tööpäe kiirendamiseks toimingute kestus keskmiselt kuni vades spetsialistide 14 tööpäeva. koolitamine Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Yoko Alender kliimaminister Saata: Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Maa-amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet  01.08.2024 Kliimaministri 22.11.2023. a käskkirja nr 483 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus Eelnõu on koostatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava1 (edaspidi RRF) reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks. Reformi eesmärk on hõlbustada taastuvate energiaallikate, eelkõige tuuleenergia kasutuselevõttu. RRF näeb reformi 8.1 elluviimiseks ette järgmised tegevused: 1. Tuuleparkide ehitamise kiirendamine, et aastaks 2030 oleks võimalik toota Eestis 100% kogu elektritarbimisest taastuvatest energiaallikatest: 1.1. Prioriteetsete arenduspiirkondade kaardistamine (uute arendusprojektide kiirendamiseks). 1.2. Strateegilise hindamise ja keskkonnamõjude optimeerimine. 1.3. Lubade väljastamise protsessi optimeerimine. 1.4. Maatoimingute optimeerimine. 1.5. Õigustoimingute optimeerimine. 2. KOV võimestamine roheliste investeeringute tegemisel. 3. Ärisektori võimestamine roheinvesteeringute tegemisel. 4. Teavitustegevused. Lisaks on RePowerEU eesmärk tõhustada valitsusasutuste koostööd. Reformi elluviimiseks on Vabariigi Valitsus 28.09.2023. a protokollilise otsusega nr 50-122 määranud reformi 8.1 elluviijaks Kliimaministeeriumi (edaspidi KLIM) ja tegevuste elluviimisse kaasatud partneriteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantselei, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri, Maa-ameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA). Riigisisene ülesannete jaotus reformi elluviimiseks on kehtestatud kliimaministri 22.11.2023. a käskkirjas nr 483 (edaspidi RePowerEU käskkiri). Eelnõuga täiendatakse ja muudetakse RRFis ja RePowerEU käskkirjas nimetatud reformi elluviimiseks kavandatud tegevusi, tulemusi ja eelarve jaotust. Muudatuste eesmärk on tagada, et RRF raha läheb tuuleenergia arengu toetamiseks kõige mõjusamate tegevustele. Eelnõu ja seletuskirja koostas KLIM energeetikaosakonna rohepöörde projektijuht Sille Uusna-Rannap ([email protected], tel 625 4443). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi KLIM õigusosakonna õigusnõunik Anna-Liisa Kotsjuba ([email protected], tel 625 8998). 1 05.10.2021 heaks kiidetud ja 16.06.2023 uuendatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava. 2 Taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 "Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine" elluviimine 1 II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga muudetakse käskkirja lisa 2, milles on toetatavad tegevused, nende tulemused ja toetatavate tegevuste eelarve jagunemine asutuste vahel. Käskkirja punktiga 1 muudetakse KLIM tegevusi. Punkti 1 alapunkt 1 on seotud taastuvenergia mõjuhindamise kiirendamisega. Kehtiva käskkirja punktis 1.1.4. nimetatud tegevus sõnastatakse laiemalt taastuvenergia menetlustes keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) kiirendamisena ja muudetakse andmeallikas tegevuse kirjeldust. Muudatusega lisatakse senisele juhtekspertide koolitusmoodulite väljatöötamise tegevusele kaks alategevust: - Mõjuhindamise juhendmaterjali koostamine Keskkonnamõju Hindajate Ühing on toonud välja, et ühine juhend riigisisese lähenemine kohta müra, sh madalsagedusliku müra ehk infraheli, vibratsiooni ja varjutamise mõju hindamiseks aitaks kiirendada mõjuhindamisi ja vähendada vaidlusi. KLIM hangib nimetatud nelja mõjuvaldkonna eri riikide praktika analüüsi ja juhendi kavandi. Hanke läbiviimiseks on kavandatud kuni 60 000 eurot. - Analüüs KMH ja KSH eelhinnangu ning KMH ja KSH künniste tõstmiseks ja võimalusel nendest hindamistest loobumiseks KMH ja KSH eelhinnangu ning KMH ja KSH koostamise künniste tõstmisega on võimalik kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu. Samas peab künniste tõstmine arvestama tegevusega, mille mõju hinnatakse ja üldlevinud praktikaga, sh praktikaga teistes riikides. Näiteks kohustab senine Vabariigi Valitsuse määrus3 eelhinnangut tegema juhul, kui maismaale rajatakse rohkem kui viie tuulikuga tuuleelektrijaam, mille koguvõimsus on üle 7,5MW. Kui kehtivas õiguses on künniste seadmisel rõhk tuulikute arvul, siis tuulikute võimsuse kasv tähendab seda, et sisuliselt tuleb ka 1 ja 2 tuulikuga teha põhjalik eelhinnang, mis ei pruugi olla mõistlik ressursikasutus. KLIM hangib analüüsi koos ettepanekutega künniste tõstmiseks ja võimalusel mõju hindamise kohustusest loobumiseks. Hanke läbiviimiseks on kavandatud kuni 30 000 eurot. Juhtekspertide koolitusmooduli väljatöötamise moodulis on kavas hinnanguliselt 20 inimesele pakkuda KMH juhteksperdi täiendkoolitust ning 20 inimesele KSH juhteksperdi täiendkoolitust, sama tegevuse raames pakutakse hinnanguliselt 20 valdkondlikule eksperdile Natura hindamise täiendkoolitust (maht eeldatavalt 4-8 tundi). Punkti 1 alapunkt 2 on seotud tööstuse teekaartide koostamisega. Tegevuse 1.1.6. raames oli esialgu kavas olla partneriks erialaliitudele teekaartide koostamisel. Tegevuse eelarves oli arvestatud üksnes teekaartide keskse projektijuhi tööjõukuludega, mis on kavandatud KLIM tööjõukulude sees. Esialgse kava kohaselt oleks teekaardid välja töötanud esindusorganisatsioonid, keda KLIM toetab metoodika ja sisulise koostööga. Teekaartide väljatöötamisel on tõrkeks osutunud asjaolu, et igale kriitilise tähtsusega tehnoloogia valdkonna teekaardile ei ole partneriks esindusorganisatsiooni. Samuti on probleemiks, et erialaliitudel ei ole vaba ressurssi teekaartidega piisava intensiivsusega tegelemiseks. Eelarve suurendamisega 3 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu 2 nähakse ette lisaressurss teekaartide koostamise kiirendamiseks koostöös erialaliitudega, samuti kliimaneutraalse ja taastuvenergiale toetuva majanduse seisukohast kriitilise tähtsusega tehnoloogiate teekaartide koostamiseks Kliimaministeeriumi eestvedamisel. Sellised valdkonnad on näiteks kriitilised toormed, süsinikuvabad kütused, ringmajanduse ja süsinikupüüdmise tehnoloogiad. Need valdkonnad on kriitilise tähtsusega, ent nende küpsus kasutuselevõtuks on erinev ning samuti võib olla vaja teha muudatusi regulatsioonides või soodustada muul moel nende kasutuselevõttu. Lisaks senises eelarves ettenähtud kulule 200 000 eurot erialaliitude teekaartide koostamise kiirendamiseks nähakse eelarves ette 300 000 eurot valdkondlike tehnoloogiate teekaartide koostamiseks. Eelarves arvestatakse lisaks keskse projektijuhi tööjõukuludele ka teenuse ja uuringute sisseostmise ning täiendavate tööjõukuludega tehnoloogiatele fokusseeritud teekaartide koostamiseks. Punkti 1 alapunkt 3 on seotud taastuvenergia loamenetluse kiirendamisega. Kehtiva käskkirja punktis 1.1.7. tehakse loamenetluste kiirendamiseks ehitisregistri (edaspidi EHR) arendus, samas vajab arendust ka keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS. Andmeallikas muudetakse tegevuse kirjeldust ja lisatakse meretuulepargi hoonestusloa rakendamiseks vajalikele arendustele ka taastuvenergia menetluste ühise kontaktpunkti arendus. KLIM hangib EHR ja KOTKA arendused. Hanke läbiviimiseks on kavandatud kuni 400 000 eurot. Punkti 1 alapunkt 4 seondub nii tuuleparkide ehitamise kui mõjuhindamise kiirendamisega. Käskkirja lisatakse uue tegevusena kvartaalselt elektri hinna mõjuanalüüside koostamine. Soodsam elektri hind on üks tuuleenergia kasutuselevõtu toetamise põhjus ja seetõttu ka vajalik analüüsida, milline mõju võib Eestis ja regioonis lisanduvatel tuuleenergia võimsustel olla elektri hinnale. Mõju analüüsimiseks kasutatakse rahvusvaheliselt kasutatavatest andmebaasidest kättesaadavaid elektri hinna ja tehnoloogia hinna (LCOE) andmeid võrdlevaid raporteid, mille põhjal koostatakse Eesti olusid arvestav mõjuanalüüs. KLIM hangib vähemalt kolme levinuma andmekogu prognooside kasutamise õigused ja riigisisese mõjuanalüüsi koostamise. Hanke läbiviimiseks on kavandatud kuni 175 000 eurot. Tegevusena lisatakse käskkirja meretuuleparkide kasutuselevõtuga seonduvalt järgmiste mõjuanalüüside hankimine: - meretuuleenergia riigisisese väärtusahela mõju analüüs. Analüüsi eesmärk on hinnata Eesti merealale kavandatavate meretuuleparkide riigisiseselt avalduvat majanduslikku mõju ja potentsiaali. Sh analüüsitakse riigisisest potentsiaali teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks4, võimalike täiendavate töökohtade5 ja teenuste mõju nii meretuuleparkide paigaldamisel kui ka hooldamisel, mõju ja võimalusi sadamatele, meretuulepargi mõjualas asuvatele omavalitsusüksustele, mere elusressurssidele ja meretranspordile6. KLIM hangib mõjuanalüüsi koostamise. - energiataristu välisühenduste mõjuanalüüs. Vabariigi Valitsus on otsustanud, et hiljemalt 2025. a kuulutatakse välja maismaa- ja meretuuleparkide vähempakkumised aastase 4 2022. a on Euroopa Regionaalarengu Fondi valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi RITA raames valminud Eesti meretööstuse innovatsiooni teekaart 5 2024. aastal viib Kutsekoda läbi OSKA uuringut tuuleenergeetika kuni aastani 2040 oskuste- ja tööjõuvajaduse kaardistamiseks. 6 2016. a on valminud kalandusele, energeetikale ja meretranspordile keskenduv uuring Pihor, K. et al Mereala planeeringu alusuuring: merekeskkonna ressursside kasutamisest saadava majandusliku kasu mudel. Poliitikauuringute Keskus Praxis. 3  taastuvelektri tootmise kogumahuga kuni 9,6 TWh. Meretuuleparkide lisandumine on tõenäoline aastaks 2033. Meretuuleparkide rajamisega kaasnevalt kasvab ka taastuvelektri tootmine nii suures mahus, et Eestil oleks võimalus suuremas mahus energiat eksportida. Välisriikidega ühenduse loomiseks võrgutaristu ehitamine eeldab suuri investeeringuid ja enne otsuste tegemist on vajalik tasuvus- ja mõjuanalüüsi koostamine. Eeskätt on fookuses Eesti ja Saksamaa võrgutaristu loomise mõjud. KLIM hangib mõjuanalüüsi koostamise. Hangete läbiviimiseks on kavandatud kuni 500 000 eurot, millest kuni 350 000 eurot on kavandatud riigisisese väärtusahela analüüsile ja kuni 150 000 välisühenduste analüüsile. Punkti 1 alapunktiga 5 tehakse eelnevad muudatused KLIM toetatavate tegevuste tabelis. Punkti 1 alapunktiga 6 muudetakse KLIM toetatavate tegevuste eelarve summat. Kehtiva käskkirja p 1.3. kohaselt on KLIM eelarve tegevuste elluviimisel 11 520 783 eurot. Muudatuste tulemusel on KLIM eelarve 10 899 389 eurot. Eelarve jaotus oli arvestuslikuna aluseks käskkirja tegevuste kokkuleppimisel, jaotust ei ole kehtestatud käskkirjas. Kehtiva RePowerEU käskkirja kohaselt oli kavandatud üle 7 miljoni euro tuuleenergia prioriteetsete arendusalade jätkutegevusteks, mille tegemine esialgu kavandatud kujul ja mahus ei ole otstarbekas. Prioriteetsete alade jätkutegevusena oli kavandatud, et pärast KAURi uuringute läbiviimist moodustatakse aladest terviklike tuuleparkide arendamiseks sobivad alad, omandatakse selleks vajadusel eramaid, viiakse aladel riigi eriplaneering ja antakse seejärel alad enampakkumisega arendajate kasutusse. Senist riigi eriplaneeringu kogemust arvestades osutuks sel viisil prioriteetsete alade ettevalmistamine aga aeganõudvamaks kui KOV planeeringute ettevalmistamine. Seega ei kavandata prioriteetsete alade kasutusse andmisele eelnevalt eramaade omandamist ega riigi eriplaneeringu koostamist. Maatoimingute ettevalmistamine tuuleenergia prioriteetsetel arendusaladel riigimaade arendajate kasutusse andmiseks on endiselt vajalik ja arvestatakse ka eelarves. Rahastust vähendatakse tegevusel 1.1.9. Prioriteetsete alade jätkutegevused ja suurendatakse tegevustel 1.1.5. (KOV võimestamine) ja 1.1.6. (sektorite ja tehnoloogiate teekaardid). Kvantitatiivne Vastutav Ajakava Andmeallikas/metoodika näitaja osakond Si Tegevus ht Baas Kvar Ühik - Aasta -tase tal ta se Loodud on kontaktpunkt, mis Roherefor 1.1.5. KOVidele Võrgust koondab arendajate kui KOV- mi tuuleenergia ikku ide tagasiside, loob haldusala konsultatsiooniteen kaasatu asutuste vahelise võrgustiku 0 50 II 2024 use kujundamine ja d ja teenuse probleemide rohepöörde KOVide lahendamiseks. Võrgustikku võrgustiku loomine. arv on koondatud vähemalt 50 KOVi. Tegevuse 1.1.5. raames korraldatakse KOV juhtidele õppereisid vähemalt kahte välisriiki tuuleparkidega tutvumiseks ja KOV kogemuse saamiseks. Tuuleparkide rajamisel on võtmetähtsusega KOV planeeringuteni jõudmine. Planeeringuid on algatatud üle 40 KOVis ja menetluse kiiremaks liikumiseks on vaja teadmisi tuuleparkide nii positiivsete kui negatiivsete mõjude kohta. Kuivõrd Eestis on KOV kogemus tuuleparkide rajamisega seoses napp, on kavas 4 KOV tuulealade planeeringuid toetada teiste riikide KOVide kogemustega. Kavandatud on õppereisid kahele grupile KOV juhtidele, a 20 inimest. Seni oli tegevuse kuludes arvestatud üksnes KOV koordinaatori tööjõukuludega, mis on KLIM tööjõukulude sees. Õppereiside korraldamiseks kavandatakse tegevuses lisaks 50 000 eurot. KLIM eelarve arvestuslik jaotus Algne Pärast muudatusi Tööjõukulud, sh 15% üldkulu 2 298 060 2 683 166 KMH/KSH juhtekspertide täienduskoolitus 80 000 80 000 KMH võrdlev analüüs ja juhendmaterjal 0 60 000 KMH eelhinnangu künniste analüüs 0 30 000 Elektrihinna prognooside koostamine 0 175 000 Meretuuleparkide kasutuselevõtuga seonduvad mõjuanalüüsid 0 500 000 EHR arendus ühendloa ja KMH protsessi menetlemise 861 250 861 250 võimaldamiseks EHR arendus taastuvenergia direktiivi muudatuste 0 300 000 võimaldamiseks Tuulikutasu ja lubade menetlemisega seotud IT arendus 110 000 110 000 (KOTKAS) KOTKA arendus taastuvenergia direktiivi muudatuste 0 100 000 võimaldamiseks Sektorite ja tehnoloogiate teekaardid 0 500 000 KOV juhtide õppereisid tuuleparkidesse 50 000 50 000 Kommunikatsioon 329 634 329 634 Prioriteetsete alade jätkutegevused 7 841 839 5 120 340 Kokku 11 570 783 10 899 389 Käskkirja punktiga 2 muudetakse Keskkonnaagentuuri tegevusi, mis on seotud tuuleenergia kasutuselevõtu kiirendamise ja prioriteetsete arendusalade kaardistamisega. Punkti 2 alapunktiga 1 laiendatakse tegevust 2.1.2. Kehtivas käskkirjas on tegevus seotud tuuleenergia võimsuste kaardistamise ja vastava kaardirakendusega. Keskkonnaagentuur on teinud senise tegevuse raames tuuleenergia olemasoleva ressursi ja tuuleenergeetika arenduste hetkeseisu kaardistuse7, mida kvartaalselt uuendatakse. Keskkonnaagentuur töötab välja ka lahendused kaardistuse tõhusamaks uuendamiseks. Lahenduste väljatöötamiseks nähakse Keskkonnaagentuuri eelarves ette 35 000 eurot. Tegevuse muudatusega laiendatakse ülesannet kogu taastuvenergia kaardistuse koostamisele. Muudatus on seotud 18.10.2023. a vastu võetud taastuvenergia direktiivi muudatustega8. Direktiivi artikkel 15b kohaselt tuleb liikmesriikidel kaardistada alad, mis on vajalikud riikliku panuse andmiseks Euroopa Liidu 2030. a taastuvenergia eesmärgi saavutmisesse. Kaardistuse aluseks võetakse liikmesriigi riiklikus energia- ja kliimakavas loetletud taastuvenergia tehnoloogiad ja kirjeldatud trajektoorid. Kaardistuses näidatakse nii maapealsed, maa-alused 7 Tuuleenergeetika võimsus Eestis 8 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2023/2413, 18. oktoober 2023, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652 5 taastuvenergiaks sobivad alad, kui ka mere- ja siseveekogude alad, seejuures kaardistatakse lisaks taastuvenergiarajatistele ka taristu (salvestus, võrgud) ning selle rajamise või uuendamise potentsiaal. Kaardistuses lähtutakse mh selles, milline on liikmesriigi energianõudlus ning soositud on alade mitmeks otstarbeks kasutamine. Kaardistuses on kavas olemasolevate võimsuste kaardistamisel kasutada eri andmekogudes, eeskätt EHRis ja Maa-ameti andmekogudes, aga ka Eleringi ja Elektrilevi kogutud andmeid. Taastuvenergia potentsiaali kirjeldamisel lähtutakse eeskätt ruumilise planeerimise dokumentidest, sh mereala planeeringust. Eesmärk on, et kaardistus uueneb automaatselt vastavalt nende andmekogude uuenemisele, mida kaardistuse alusena kasutatakse. Taastuvenergia kaardistamiseks koostab Keskkonnaagentuur esmalt koondkaardistuse eri andmekogudes kättesaadavatest andmetest. Taastuvenergia kaardistuseks kasutatakse varasematest tegevustest tekkinud jääk ca 50 000 eurot, seega tegevuse eelarvet ei suurendata. Punkti 2 alapunktiga 2 lisatakse Keskkonnaagentuurile uus tegevus seoses maardlate aladel tuuleenergia arendamiseks sobivate alade kaardistamisega. 2023. aasta kevadel võttis Riigikogu vastu seadusemuudatuse, mis võimaldab maardlate alade nö vahekasutust ja tähtajaliselt taastuvenergia ehitiste rajamist. Samas nendel maardlatel puuduvad kehtivad keskkonnaload, samuti ei ole esitatud selleks taotluseid. Need alad ei ole ka ei ole turbaalade puhul kantud ka kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja9. Selliseid alasid, mida on tulevikus maavara kaevandamiseks kavas kasutusse võtta, saab kuni kaevandamise alguseni kasutada taastuvenergia tootmiseks nö vahekasutusena, kui plaanitav tegevus ei halvenda maavarade seisukorda, ligipääsu ega kasutust tulevikus. Maardlatele ja maavarade perspektiivi ning levialadele tuuleparkide rajamise võimalusi on uuritud kahes Eesti Geoloogiateenistuse (edaspidi EGT) analüüsis, milles otsiti võimalusi, kuidas rajada tuuleparke Kirde- ja Kesk-Eesti10 ning Lääne-Eesti11 maardlatele, mida lähitulevikus (järgmise 20 ja enama aasta jooksul) kasutusele ei võeta ehk nn vahekasutuse võimaldamisest. Keskkonnaagentuuri tegevus on tehtud uuringute jätkutegevus, mille eesmärk on Geoloogiateenistuse analüüsist valida välja tuuleenergia jaoks sobivaimad alad. EGT analüüsis on antud hinnang sellele, kas maavarade kontekstis oleks võimalik ala taastuvenergia arendamiseks kasutada ja järgmise etapina on vajalik hinnang, kas nende alade kasutamine on võimalik loodusuuringutest lähtuvalt. Maardlaaladel tuuleenergia potentsiaali kaardistamiseks nähakse Keskkonnaagentuuri eelarves ette täiendavalt 35 000 eurot. Punkti 2 alapunktiga 3 tehakse muudatused tegevusi ja tulemusi kirjeldavas tabelis. Lisaks eelnevate muudatuste alusel tehtud täiendustele muudetakse Keskkonnaagentuuri tegevuse 2.1.1. andmeallika kirjeldust. Keskkonnaagentuur on mh RRF tulemuseesmärgi täitmiseks kaardistanud tuuleenergia prioriteetseid arendusalasid kuni 1000MW potentsiaaliga tuuleenergiaks sobivate alade leidmiseks. Kaardistuse ja analüüsi tulemused näitavad, et mitmed alad oleks võimalik suuremas mahus kasutusele võtta, kui töötada välja leevendusmeetmed loodusuuringute käigus selgunud oluliste ebasoodsate mõjude 9 Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri 10 Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Kirde- ja Kesk-Eesti 11 Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Lääne-Eesti 6 leevendamiseks. Muudatusega suurendatakse tegevuse 2.1.1. eelarvet ja nähakse prioriteetsetel arendusaladel leevendusmeetmete väljatöötamiseks ette 50 000 eurot. Punkti 2 alapunktiga 4 muudetakse Keskkonnaagentuuri toetatavate tegevuste eelarve summat. Taastuvenergia kaardistusega kaasnevad kulud kaetakse senisest Keskkonnaagentuuri tööjõukulude jäägist. Leevendusmeetmete väljatöötamise ja maardlate aladel taastuvenergia potentsiaali kaardistamise tegevuse lisandumisega seoses nähakse Keskkonnaagentuuri eelarves lisaks ette 85 000 eurot. KAUR eelarve arvestuslik jaotus Algne Pärast muudatusi Tööjõukulud, sh 15% üldkulu 1 551 796 1 551 796 Seire ja uuringute lisavajadused 1 180 015 1 180 015 Linnustiku inventuuri kallinemine 150 000 150 000 Prioriteetsete alade leevendusmeetmete väljatöötamine 0 50 000 Maardlaaladel potentsiaalsete tuulealade kaardistamine 0 35 000 Kokku 2 881 811 2 966 811 Käskkirja punktiga 3 muudetakse Keskkonnaameti tegevusi, mis on seotud mõjuhindamise kiirendamisega. Punkti 3 alapunktiga 1 jäetakse Keskkonnaameti tegevuse 3.1.1. andmeallika kirjeldusest välja viide sellele, et mõjuhindamise kiirendatud menetlusi viiakse läbi kuni 2000 MW tootmispotentsiaali mahus ehituslubade väljastamisele. Riigisisese energiatarbimise prognoosi on korrigeeritud ja riigisisese tarbimise katmiseks näevad viimased prognoosid ette 2900 MW tootmisvõimsuse vajaduse, mis tuleviku prognoosides võib olla veelgi suurem. Projekti eelarves on arvestatud, et kiirendatud menetlusi viiakse läbi kogu abikõlblikkuse perioodi jooksul. Seega on selgitust muudetud ja lisatud viide, et kiirendatud menetlusi viiakse läbi kogu abikõlblikkuse perioodi jooksul, seega kuni 31.03.2026. Punkti 3 alapunktiga 2 muudetakse Keskkonnaameti toetatavate tegevuste eelarve summat. Tegevuse 3.1.2. EELISes taastuvenergiat puudutavate loodusväärtuste registriandmete ajakohastamine kiirendamiseks suurendatakse Keskkonnaameti tegevuse eelarvet 100 000 euro võrra. Lisaks senisele RePowerEU raames tehtud, tegemisel ja veel hangitavale EELISe andmete korrastamisele on kaitsealuste liikide vanade registrikannete parandamiseks kavandatud taastuvenergeetika arendusi enim mõjutavate lindude, kahepaiksete, nahkhiirte ja taimede osas kokku veel täiendavalt 1500 registrikande parandamine. Viidatud lisarahastus nähakse ette KeA tööjõukulude eelarves. Tegevuse 3.1.4. Taastuvenergiat puudutavate KMH, KSH, planeeringute, Natura 2000 hindamise, ehituslubade ja meretuuleparkide hoonestuslubadega seonduvate menetlusprotsesside parendamise raames nähakse ette täiendav ressurss tagasiside analüüside koostamiseks. Kvartaalse analüüsi tulemusel pakutakse välja nii sellised parendusettepanekud, mida on võimalik rakendada kiiremini, näiteks muutes Keskkonnaametis töökorraldust, kui ka ettepanekud pikemat ettevalmistust eeldatavateks muudatusteks, näiteks õigusaktide muutmiseks. Kogutav tagasiside on oluliseks sisendiks KLIM KMH digitaliseerimise protsessi. 7 Keskkonnaameti eelarves suurendatakse KMH protsessiparenduse tegevuse eelarvet 80 000 euro võrra. KeA eelarve arvestuslik jaotus Algne Pärast muudatusi Tööjõukulud, sh 15% üldkulu 3 419 279 3 519 279 EELISes taastuvenergiat puudutavate loodusväärtuste 350 000 350 000 registriandmete ajakohastamine Taastuvenergeetika KMH/KSH digitaliseerimine 200 000 200 000 KMH menetlusprotsessi parendamine 30 000 110 000 Spetsialistide koolitamine 190 000 190 000 Kokku 4 189 279 4 369 279 Käskkirja punktiga 4 muudetakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile tuuleparkide rajamise kiirendamise tegevuseks kavandatud eelarve summat. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil on tegevus 5.1. Tuuleenergia arendamiseks riigi planeeringute läbiviimise kiirendamine. Tegevuses on silmas peetud Eesti-Läti 4. ühenduse rajamiseks Paide-Lihula-Saaremaa trassi ning Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse trassi planeeringuid. Eesti- Läti 4. ühenduse rajamise riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) koostamiseks nähakse ette järgmised kulud: - Tööjõukulu kaasamiseksperdi palkamiseks, kelle ülesanne on planeeringulahenduse personaalne tutvustamine elanikega kohtumistel. Seni on menetluses olnud kaasatud 8500 eraisikut. Täiendavalt eelarves kavandatud kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni tööjõukulu kokku 98 000 eurot. - teenuse ostmise kulu REP lepingu- ja asjaõiguse ning kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) ekspertiisi kaasamiseks. Täiendavalt eelarves kavandatud 50 000 eurot. - REP loodusuuringute läbiviimine KAURi ekspertidega, kuivõrd hangetega sageli ei õnnestu looduseksperte leida. Täiendavalt eelarves kavandatud 200 000 eurot. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarvest jäetakse välja kulu, mis oli kavandatud 2024. a tuuleenergia prioriteetsete arendusaladel riigimaade arendajate kasutusse andmiseks enampakkumiste korraldamiseks. Kuivõrd uuringutulemustest lähtudes on prioriteetsete arendusalade riigimaade osad suuremas osas RMK valitsemisel olevatest aladel, jääb Maa- ameti ja sellega seoses ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tegevuste vajadus väikeseks. REM eelarve arvestuslik jaotus Algne Pärast muudatusi Tööjõukulud, sh 15% üldkulu 220 988 327 382 Lepingu- ja asjaõiguse ning KAHOS ekspertiis 0 50 000 REP uuringute teostamine 0 200 000 Kokku 220 988 577 382 8 Käskkirja punktiga 5 muudetakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) toetatavaid tegevusi, mis seonduvad meretuuleparkide loamenetluste kiirendamisega. Tegevuse 6.1.1. muudatused seonduvad sellega, et senine oodatav tulemus nägi ette, et merealal tuleb viia kokku 12 alal läbi enampakkumine ja TTJAl algatada hoonestusloa menetlus. Kuivõrd enampakkumise tulemusel ei pruugi selguda taotlejat, kelle suhtes hoonestusloa menetlus algatada (näiteks enampakkumisel kas ei tule ühtki pakkumist või luhtub enampakkumine muul põhjusel), muudetakse tegevust selliselt, et TTJAl tuleb läbi viia merealal 12 ala enampakkumised ning 90 päeva jooksul enampakkumise läbiviimisest teha hoonestusloa menetluse algatamise otsus. Tegevuse 6.1.2. andmeallika kirjeldusest jäetakse välja viide sellele, et kiirendatud menetlusi tehakse kuni 2000MW tootmispotentsiaali mahus ehituslubade väljastamisele. Riigisisese energiatarbimise prognoosi on korrigeeritud ja riigisisese tarbimise katmiseks näevad viimased prognoosid ette 2900MW tootmisvõimsuse vajaduse, mis tuleviku prognoosides võib olla veelgi suurem. Projekti eelarves on arvestatud, et kiirendatud menetlusi viiakse läbi kogu abikõlblikkuse perioodi jooksul. Seega on selgitust muudetud ja lisatud viide, et kiirendatud menetlusi viiakse läbi kogu abikõlblikkuse perioodi jooksul, seega kuni 31.03.2026. TTJA toetatavate tegevuste eelarvet ei muudeta. TTJA eelarve arvestuslik jaotus Tööjõukulud, sh 15% üldkulu 948 688 Spetsialistide koolitamine 20 000 Teenuste (õigusabi, ekspertiisid, teavitused) sisseostmise kulud 128 000 Kokku 1 096 688 Maa-ameti tegevusi ja toetatavate tegevuse eelarvet ei muudeta. Maa-ameti eelarve arvestuslik jaotus Tööjõukulud, sh 15% üldkulu 1 518 066 Maatoimingud 372 800 Aerokaamera ja laserskänner 3 000 000 ESTPOS 2 038 231 Kokku 6 929 097 Projekti eelarve arvestuslik jaotus pärast muudatusi KLIM 10 899 389 Keskkonnaagentuur 2 966 811 Keskkonnaamet 4 369 279 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 577 382 Maa-amet 6 929 097 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 1 096 688 Kokku 26 838 646 9 III Eelnõu kooskõlastamine Käskkirja eelnõu kooskõlastatakse Rahandusministeeriumi, Riigi Tugiteenuste Keskuse, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaagentuuri, Keskkonnaameti, Maa-ameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga. 10