Koosloome arengukiirendi koostööleping

KOOSTÖÖLEPING Riigikantselei, mida esindab riigisekretäri 5. jaanuari 2010. a käskkirja nr 1 „Strateegiabüroo põhimäärus “ alusel strateegiadirektor Mari-Liis Sööt , ja Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi ministeerium ), mida esindab põhimääruse alusel kantsler Kristi Vinter-Nemvalts (edaspidi koos pooled ja/või pool ), leppisid kokku sõlmid a koostöölepingu (edaspidi leping ) Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 eesmärkide ja kavandatud sekkumiste tõhusaks ja tulemuslikuks elluviimiseks ning rakenduskava elluviimisega seotud ministeeriumite kaasamise ja koosloome ning sotsiaalpartneritega koostöö võimekuse suurendamiseks (edaspidi kaasamise ja koosloome arendustegevuseks ). L epingu sõlmimise alus ja eesmärk Lepingu sõlmimise aluseks on riigisekretäri 2. aprilli 2024. a käskkiri nr 14 „“Avatud riigivalitsemise arengukomisjoni moodustamine“ muutmine“, millega kehtestati kaasamise ja koosloome arendustegevuste „Koosloome arengukiirendi“ toetamise tingimused ja kord. Tegevusi rahastatakse EL struktuuritoetuste tehnilisest abist. Lepingu eesmärk on kokku leppida poolte õigused ja kohustused kaasamise ja koosloome arendustegevuse elluviimisel, mida ei ole reguleeritud punkti de s 1.1 ja 1.4 nimetatud õigusaktiga. Kaasamise ja koosloome arendustegevus viiakse ellu lisas t 1 ( kaasamise ja koosloome kava ) ning lisas t 2 (e elarve ) lähtuvalt. Lepingu täitmisel juhindutakse rahandusministri 26. septembri 2022. a määrusest nr 42 „Perioodi 2021–2027 tehnilise abina toetuse andmise tingimused “ . Poolte ülesanded Pooled on kohustatud: võtma kasutusele kõik asjakohased ja vajalikud meetmed, et tagada lepingust tulenevate eesmärkide ja kohustuste täitmine; esitama teineteisele teavet, mis on vajalik lepingu edukaks täitmiseks; teavitama teineteist toetatavate tegevuste edukat elluviimist takistavatest asjaoludest ; kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 10 päeva jooksul teatama oma kontaktisiku või mõne muu rekvisiidi muutumisest. Riigikantselei: t agab ministeeriumile vajaliku informatsiooni tegevuste lepingujärgseks elluviimiseks; jagab ministeeriumile kaasamise ja koosloome arendustegevuse elluviimist toetavad juhiseid ja materjale; tagab ministeeriumile võimaluse osaleda koosloome arengukiirendi arenguprogrammis ning võrgustikus; tagab ministeeriumi tegevuste lepingujärgseks elluviimiseks abikõlblike kulude hüvitamise vastavalt käe solevale lepingule ; nõustab ministeeriumit lepingu perioodil kaasamise ja koosloome arendustegevuse elluviimiseks. Ministeerium : lähtudes lisas 1 toodud taotlusest ja käesolevast lepingust , viib kaasamise ja koosloome arendustegevuse ellu ; koordineerib ja korraldab kaasamise ja koosloome arendustegevuse elluviimiseks vajalik u või vajalike teenusepakkuja(te) leidmise protsessi vastavalt ministeeriumis kehtestatud kor r ale ja sõlmib vajadusel teenusepakkuja(te) ga lepingu(d) ; koordineerib ja korraldab koostööd kaasatud osapooltega; tagab projektijuhi, kes koordineerib elluviidavaid tegevusi ning on Riigikantseleile ja teenusepakkuja (te) le kontaktiks ning tagab projekti elluviimiseks ja teenusepakkujaga koostööks vajaliku meeskonna; kohustub osalema kolmel koolituspäeval (koosloome arengukiirendis) ning täitma vajadusel koolituspäevade vahel antavaid ülesandeid; tagab projektist avalikkuse teavitamise vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ esitatud nõuetele ning lisaks kasutab viidet „ Kaasamise ja koosloome tegevusi kaasrahastab Euroopa Liit Riigikantselei koosloome arengukiirendi raames “; kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul, vastama Riigikantselei täpsustavatele küsimustele maksetaotluses sisalduvate kulude kohta ; säilitab toetatavate tegevuste elluviimisega seotud dokumente vastavalt ÜSS §-s 18 sätestatud tähtaegadele; j uhul, kui ministeeriumile tasutud kulude auditeerimise käigus selgub, et ministeeriumi kulud on abikõlbmatud ja rakendusüksus nõuab Riigikantseleilt toetuse tagasimaksmist, tagastab ministeerium tähtaegselt toetuse osa, mis kanti üle abikõlbmatute kulude eest ; ministeerium tagastab abikõlbmatute kulude eest makstud toetuse Riigikantseleile 30 kalendripäeva jooksul vastavasisulise nõude saamis es t . Abikõlblikud kulud Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse riigisekretäri 2. aprilli 2024. a käskkirja nr 14 „“Avatud riigivalitsemise arengukomisjoni moodustamine“ muutmine“ lisa 1 „Koosloome arendustegevuste „Koosloome arengukiirendi“ toetamise tingimused ja kord “ punktist 2.2 . Riigikantselei võib lugeda ministeeriumi kulu abikõlbmatuks ja keelduda seda kas osaliselt või tervenisti katmast, kui ministeerium on rikkunud lepingut või eiranud seadustest või õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Toetuse summa ja toetuse maksmine M inisteeriumi arendustegevuse maksimaalne toetatav summa 45 750 eurot. Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 1. august 2024. a kuni 31. juuli 2025. a. Toetuse maksmine Riigikantseleilt ministeeriumile toimub tehtud ja tasutud tegelike kulude alusel lähtudes maksetaotluse st (lisa 3 „ RP007 Toetuse väljamaksetaotluse detailsed andmed “ ). Maksetaotlus tuleb esitada lepingu punktis 6.1 nimetatud kontaktisikule käesoleva aasta 31. detsembri ja lepingu p 4.2 toodud abikõlblikkuse perioodi lõpu seisuga hiljemalt 20 kalendripäeva jooksul pärast vastava tähtaja saabumist. Riigikantselei katab ministeeriumi toetatavate tegevuste elluviimisega seotud abikõlblikud kulud viie tööpäeva jooksul pärast toetuse laekumist Riigikantseleile . Maksetaotluse aluseks olevad dokumendid (sh üritustel osalemise kohta osalejate allkirjalehed ja muud toetavad materjalid) säilitab ministeerium vastavalt lepingus sätestatud tähtaegadele. Aruandlus Ministeerium on kohustatud esitama aruande tegevuste elluviimise ja eelarve täitmise kohta (lisa 4 ) hiljemalt 15 päeva jooksul pärast arengukiirendi tegevuste lõppu . Ministeerium teeb parandused seirearuandes ja eelarve täitmise aruandes vastavalt Riigikantselei poolt antud tähtajale. Ministe e riumi esitatud aruandluse õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ning toetuse kasutamise sihipärasust on õigus kontrollida Riigikantseleil , Rahandusministeeriumil või muul õigusaktis selleks volitatud ametnikul või töötajal. Kontaktisikud ja teadete esitamine Riigikantselei kontaktisikuks käesoleva lepingu täitmisel on Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Marten Lauri, tel 5646 1577, e-post [email protected] . Ministeeriumi kontaktisikuks käesoleva lepingu täitmisel on Haridus- ja Teadusministeeriumi noorte- ja andepoliitika osakonna huvihariduse ja noorsootöö valdkonna peaekspert Airi Park , tel 735 3022, e-post [email protected] . Poole kontaktisikul on õigus esindada poolt kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a koostöölepingu muutmine, erakorraline ühepoolne lõpetamine ning kahjude hüvitamise nõude esitamine. Oluliste õiguslike tagajärgedega teated peavad olema teisele poolele edastatud kirjaliku s vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. Lepingu muutmine Riigikantselei võib ühepoolselt muuta s eirearuande ja eelarve täitmise aruande vormi ( lisa 4 ) , teavitades ministeeriumit muudatusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lepingu p 2.1.4 nimetatud poolte esitatud teateid käsi tletakse lepingu lahutamatu osana. Muus osas muudetakse lepingut poolte kokkuleppel ning see vormistatakse kirjaliku s vormis lepingu lisana. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on lepingu muudatused ja täiendused tühised. Pool esitab põhjendatud ettepaneku lepingu muutmiseks teisele poolele kirjaliku s vormis koos kõigi vajalike dokumentidega. Teine pool vastab ettepanekule hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul ettepaneku kättesaamisest arvates. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu muutmisega, siis vormistatakse lepingu muudatus kirjaliku s vormis lepingu lisana. Poolte vastutus Lepinguga võetud kohustuste täitmatajätmise või mittekohase täitmise puhul vastutavad pooled lepingus ja Eesti Vabariigi õigusaktidega kehtestatud korras ja ulatuses. R iigikan t seleil on õigus leping üles öelda ministeeriumi eelneva kirjaliku s vormis antud nõusolekuta juhul, kui ministeerium ei täida lepingus sätestatud tingimusi või on rikkunud lepingus sätestatud kohustusi, ning nõuda tagasi ministeerium ile välja makstud kulud. Pooled ei vastuta käesoleva lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmise eest, kui see on tingitud tema tahtest sõltumatutest asjaoludest ehk vääramatu jõu asjaoludest. Asjaolud peavad olema tõendatavad ja pooled kohustuvad võtma tarvitusele vastavad abinõud tekkida võivate kahjude vähendamiseks. Üldised sätted L eping jõustub selle allkirjastamise hetkest mõlema poole poolt. Leping kehtib kuni poolte poolt koostööleppes sätestatud kohustuste nõuetekohase täitmiseni ja õiguste realiseerimiseni. Lepingu muudatused, välja arvatud punktis 7 . 1 nimetatud muudatused lepingu lisades ning punktis 6 nimetatud kontaktisikute muudatused, jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte määratud tähtajal. Lepingu lahutamatuteks osadeks on lepingu lisad, pooltevahelised kirjalikud või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud teated lepingu lisade ja kontaktisikute muutmise kohta ning lepingu muudatused. Pooled lahendavad kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused heas usus eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja poolte kohustusi ning avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. Leping on kirjalikus vormis ja allkirjastatud digitaalselt. Koostöölep ingu lisad L ep ingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: L isa 1 – kaasamise ja koosloome kava Lisa 2 – eelarve Lisa 3 – maksetaotluse vorm Lisa 4 – seirearuande ja eelarve täitmise aruande vorm Poolte rekvisiidid: Riigikantselei Haridus- ja Teadusministeerium registrikood 70004809 registrikood 70000740 Stenbocki maja Munga 18 Rahukohtu 3 Tartu 11415 Tallinn 15161 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Mari-Liis Sööt Kristi Vinter-Nemvalts Strateegiadirektor Kantsler KOOSLOOME ARENGUKIIRENDI TAOTLUSVORM Toetuse andmise eelduseks on ministeeriumi veebilehel avaldatud kaasamise ja koosloome plaan. Palun lisa link plaanile: https://hm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium/oigusloome#haridus-ja-teadusmi Arendustegevuse nimetus Noortevaldkonna töötajate kvalifikatsiooninõuetele ülemineku reform Arendustegevuse esitaja Haridus- ja Teadusministeerium (asutus) Projektijuht (nimi, asutus, Airi Park - Haridus- ja Teadusministeerium, huvihariduse ja noorsootöö kontaktandmed) valdkonna peaekspert (töötajaskond), [email protected] Arendustegevusse Noortevaldkonda kuulub noorsootöö, huviharidus ja huvitegevus, kaasatavad huvirühmad ande- ja noortepoliitika. Noorsootöö hõlmab kooli noorsootööd (nt huvijuhid), avatud noorsootööd, malevaid, laagreid, noorteühinguid (MTÜd, kelle liikmetest 2/3 on noored) jm. Huviharidus hõlmab õppekava alusel nt. muusika-, kunsti- spordikoolis toimuvat huvipõhist õpet. Kvalifikatsiooninõuetele ülemineku reformi planeerimiseks ja elluviimiseks moodustatakse töörühm erinevate huvigruppide esindajatest. Lisaks toimuvad mitmed fookusgrupi arutelud (eksperdiga koostöös ning läbides koosloome kiirendit, võib sihtrühma kaasamiseks kasutatavad meetodid mitmekesistuda) sihtgruppide esindajatega, kelleks on nt huvihariduse õpetajad, treenerid, huvijuhid, maleva rühmajuhid, laagri kasvatajad, huvikoolide direktorid, noortekeskuste noorsootöötajad ja juhid, KOV-ide spetsialistid, noored, lapsevanemad ja vajadusel teised osapooled, kelle töö osaks on noortevaldkonna teenuse pakkumine (raamatukogude, muuseumide, rahvamajade jm töötajad). Töörühma oodatavad liikmed: • Eesti Linnade ja Valdade Liit – väikese ja suure KOV-i esindajad • Huvihariduse katusorganisatsioonide esindajad (nt Eesti Teadushuvihariduse Liit ja Eesti Muusikakoolide Liit) • Noorsootöö katusorganisatsioonide esindajad – Eesti Noorsootöötajate Kogu ja Eesti Avatud Noortekeskuse Ühendus • HTMi esindajad • Harno esindaja • Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli esindajad • Noorteühingu esindaja – Eesti Noorteühenduse Liit, vabatahtlike juhendajate esindajana (nt Eesti 4H jm) • Eesti Koolijuhtide Ühendus, tööandja esindajana • Eesti Olümpiakomitee esindaja  Arendustegevuse August 2024 – juuli 2025 elluviimise periood Taotletava toetuse summa 45 750 € 1. Taust ja probleemikirjeldus Kirjeldage arendustegevuse eesmärki ja olulisust ning selle ühiskondlikku mõju (3 lausega). Suure ühiskondliku mõjuga algatus on, kui samaaegselt on täidetud järgmised p 1.1-1.3 tingimused: 1.1 horisontaalne ja mõjutab mitut valdkonda või sellel on oluline sotsiaal-majanduslik mõju ühes valdkonnas, 1.2 puudutab paljusid eri huvidega huvigruppe või milles ilmneb vastuoluline mõju eri huvirühmadele, 1.3 eeldab olulisi muutusi õigusaktides või toob kaasa olulise mõju riigieelarvele. Reformi eesmärk on kehtestada noortevaldkonnas (noorsootöö, huviharidus ja huvitegevus) töötamiseks üleriigilised (miinimum)nõuded. Nõuete seadmine on oluline, sest tagatakse noortevaldkonna ühtlasem teenuste kvaliteet sõltumata piirkonnast. Noortevaldkond oma olemuselt mõjutab teisi valdkondi – kultuur, riigikaitse, keskkond, sotsiaalpoliitika, tööhõive, haridus jm, seega noortevaldkond suurendab kultuurilise mitmekesisuse tunnustamise, võrdse kohtlemise ja põlvkondade vahelise koostöö eelduseid, aidates ehitada osalusele ning koostööle tuginevat sidusat ja tervet ühiskonda. Eestis oli 2023. aastal 7-26 aastaseid noori ligi 288 000 1 . Noorte osalemise kohta huvihariduses koondatakse iga-aastaselt infot, laiemalt noortevaldkonna osaluse info koondub noorte rahulolu uuringusse, mis toimub iga 5 aasta järel. Noorte osalemine huvihariduses on kasvavas trendis - 2023/2024 õppeaastal osales huvihariduses 120 505 kuni 26 aasta vanust last ja noort, 2022 aastal osales 91 365 noort2 . 2020. a seisuga osaleb üle 70 000 noore noortekeskuste tegevuses ja üle 14 000 noore noorteühingute tegevuses3 . Erinevate tegevuste lõikes võivad noored kattuda, st üks noor võib osaleda nii huvihariduses kui ka noortekeskuse, -ühingute tegevuses. Kuigi valdav enamus noortest on noorsootöö ja huviharidusega rahul4 , on noorsootöö ning huvihariduse potentsiaal noori toetada, tõrjutust ennetada ja ühiskonda kaasatust suurendada alakasutatud5 ning valdkonna tunnetuslik maine madal6 . Potentsiaali maksimeerimine eeldab kvalifikatsiooniga spetsialistide olemasolu, valdkonna maine tõstmist ning töötingimuste parandamist. Noortevaldkonnas töötab kokku u 12 300 inimest, keda iseloomustab varieeruv kvalifikatsiooni tase, ametikohtadel ja huvialavaldkondadel erinevad identiteedid ning järelkasv u puudus. Valdkonnas töötavad nii palgatöötajad kui ka vabatahtlikud, osakutsega, kutsega ja erialase haridusega professionaalid kui ka ilma erialase hariduseta töötajad. Noortevaldkonna töötajate palgatingimused ja sotsiaalsed garantiid on võrreldes haridusvaldkonnas samaväärset tööd tegevate spetsialistidega oluliselt kehvemad. Uuringu kohaselt on 70% täiskohaga noortevaldkonna töötajate brutopalk alla 1500 euro, mis jääb olulisel alla Eesti keskmisele palgale. 7 Reformi eesmärgi täitmisega taotletav noortevaldkonna teenuste kvaliteedi tõus on ka Noortevaldkonna arengukava 2021-2035 üheks strateegiliseks eesmärgiks. Kvaliteedi tõstmisega: • tagatakse noorsootöös ja huvihariduses osalemisel noortele vaimne ja füüsiline turvalisus; 1 Statistikaamet (2023). Noorteseire juhtimislaud. https://juhtimislauad.stat.ee/et/noorteseire-6/kogu-eesti-1 2 Eesti Hariduse Infosüsteem, külastatatud mais 2024. 3 Väljaots, K., Hein, T., Hiir, K., Allik, A., Adamson, A.-K., Kivistik, K., Käger, M., Derevski, R. (2021). Noorsootöös osalevate noorte rahulolu noorsootööga 2020. a 4 Väljaots, K., Hein, T., Hiir, K., Allik, A., Adamson, A.-K., Kivistik, K., Käger, M., Derevski, R. (2021). Noorsootöös osalevate noorte rahulolu noorsootööga 2020. a 5 Balti Uuringute Instituut. (2023). Uuringu aruanne: Eesti noortevaldkonna töötajaskonna töötingimused 6 Ibid. 7 Ibid.  • antakse hoogu noorsootöötaja ja huvihariduse õpetaja kutseala professionaliseerumisele; • edendatakse kutseala populaarsuse kasvu ja väärtustamist ühiskonnas, aidates kaasa töötajate järelkasvu probleemi leevendamisele. Kavandatava muudatuse sihtgrupiks on noortevaldkonna (noorsootöö, huviharidus ja -tegevus) töötajad. Lõplik sihtgrupp selgub töörühma töö tulemusena. Kavandatav kvalifikatsiooninõuetele ülemineku reform eeldab olulisi muudatusi kehtivates, noortevaldkonda reguleerivates õigusaktides. Varasemalt ei ole noortevaldkonna töötajate kvalifikatsiooninõudeid sätestatud ning õigusaktidega reguleeritud (v.a. laagrikasvatajatel ja - juhatajatel). Eesmärk on kvalifikatsiooninõuded sätestada valdkonda reguleerivates õigusaktides, noorsootöö seaduses ja uues loodavas huvihariduse seaduses, või nende rakendusaktides. Hetkel on töös noorsootöö seaduse muutmise ja huvihariduse seaduse loomise VTKde koostamine, mis võimaldab reformi ettevalmistusfaasis anda vajaliku sisendi õigusaktide muutmiseks. Reformi horisontaalsus ja sotsiaal-majanduslik mõju sõltub töötajatele seatavatest kvalifikatsiooninõuetest. Järgnevalt on mõned võimalikud muutused ja nende mõju. • Kui kõikidele (või ka osadele) valdkonnas töötajatele peaksid kehtima hakkama teatud kohustuslikud nõuded, siis võib tekkida olukord, kus osa töötajatest ei saa ametis jätkata (kui nt puudub soov või ka võimalus kvalifikatsiooni tõsta nõuetele vastavaks). • See võib mõjutada nt nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusala, läbi suurenenud töötuse. • Reform võib ülemineku perioodil kaasa tuua noortevaldkonna teenuste osalise mitmekesisuse ning kättesaadavuse vähenemise, mis mõjutab lapsevanemaid ning noori (vähem huviringe/koole, laagreid jms organiseeritud vaba aja veetmise võimalusi). • Kvalifikatsiooninõuete seadmisel on positiivne sotsiaalmajanduslik mõju noortevaldkonna töötajatele, sest paraneb positsioon palgaläbirääkimistel 8 . • Professionaalsemad töötajad osutavad oma teenuseid kvaliteetsemalt, mistõttu kasvab tõenäoliselt noortevaldkonna (töötajate) staatus ühiskonnas9 . Kvalifikatsiooninõuete seadmise vastuolulisus seisneb selles, et ühelt poolt soovivad lapsevanemad (ja ka riik), et lastel ja noortel oleks võimalik osaleda mitmekülgsetes huvipõhistes tegevustes, mis arendavad noorte pädevusi ja suurendavad motivatsiooni aktiivselt osaleda, samas pakkudes turvalist sotsiaalset keskkonda. Selle tarbeks on vaja professionaalseid töötajaid. Teiselt poolt võib kvalifikatsiooninõuete seadmine muuta noortevaldkonna teenuste kättesaadavust, sest kvaliteetsem teenus on kallim ning kvalifikatsioonile vastavate töötajate hulk ei pruugi olla piisav olemasolevate teenuste tagamiseks. Kvaliteedi tõstmine kvalifikatsioonireformi kaudu tekitab suurema ootuse kõrgemale palgale, mistõttu võib kohalikel omavalitsustel tekkida eelarve defitsiit. See omakorda võib vajada riigipoolset rahalist tuge. 2. Seosed Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021-2027 Arendustegevus peab toetama rakenduskava 2021-2027 eesmärkide ja kavandatud sekkumiste tõhusat ja tulemuslikku elluviimist ning rakenduskava elluviimisega seotud ministeeriumide kaasamise ja koosloome ning sotsiaalpartneritega koostöö võimekuse suurendamist. 2.1 Missuguste rakenduskava ☐ Nutikam Eesti prioriteetide saavutamist kaasamise ja ☐ Rohelisem Eesti 8 Balti Uuringute Instituut. (2023). Uuringu aruanne: Eesti noortevaldkonna töötajaskonna töötingimused. Haugas, S., Allemann, M., Kendrali, E., Mägi, E. (2024). Kvalifikatsiooninõuete kehtestamine noortevaldkonnas töötamiseks: välisriikide noortevaldkondade ja Eesti sidusvaldkondade kogemuste analüüs samasisuliste reformide elluviimisel. Tallinn: Mõttekoda Praxis 9 Ibid.  koosloome arendustegevused ☐ Ühendatum Eesti toetavad? ☒ Sotsiaalsem Eesti (rakenduskava https://pilv.rtk.ee/s/cw3SqJ2Woy8wiEN) ☐ Inimestele lähedasem Eesti 2.2 Tooge välja, missuguste meetmete ja Meede: Noortevaldkonna arendamine sekkumiste elluviimist kaasamise ja Meetme nr: 21.4.5.1 koosloome arendustegevused toetavad (meetme nr, meetme Sekkumine: „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise nimetus, sekkumine, meetmete toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ nimekiri on leitav https://pilv.rtk.ee/s/sq9mrYQAPCNK TATi raames toetatakse noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse teenuste kvaliteedi arendamist. 6Xf) Noortevaldkonna töötajatele seatavad kvalifikatsiooninõuded toetavad TATi raames loodavate teenuste standardite elluviimist, kuna kvalifitseeritud ja professionaalsed töötajad on tugevaks eelduseks kvaliteetsete noorsootöö ja huvihariduse teenuste pakkumisel. Noortevaldkonna arendamise meetme raames toetatakse noortevaldkonna teenuste kvaliteedi tõusu läbi loodavate ja piloteeritavate teenuste kvaliteedistandardite. Meede: Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja - keskkonnad Meetme nr: 21.4.4.1 Sekkumine: „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma - ja täiendusõpe ning järelkasv“ Läbi kinnitamisel oleva tegevuse pakutakse noortevaldkonna töötajatele täiendusõpet toetamaks sujuvat üleminekut seatavatele kvalifikatsiooninõuetele. Seega läbi meetme “Noortevaldkonna arendamine” seatakse juhised teenustele ning läbi meetme “Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja –keskkonnad" toetatakse töötajaid saamaks professionaalideks, kes suudavad kvaliteetselt teenust pakkuda järgides seatud kvaliteedistandardeid. Esitatud arendustegevused toetavad EL erieesmärkide E ja F saavutamist: • aidatakse kaasa ÜKP fondide rakenduskava perioodiks 2021 – 2027 poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ prioriteedi nr 6 erieesmärgi (f) „edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja - koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sealhulgas hõlbustades õpirännet kõigile ja ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks“ saavutamisele. • aidatakse kaasa ÜKP fondide rakenduskava perioodiks 2021 - 2027 poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (e) „muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu“ saavutamisele. 3. Kavandatavad koosloome arendustegevused • Kirjeldage, mida teete, et eesmärgini jõuda. Palun tooge tegevused välja sisuliste etappide kaupa kalendrikuu täpsusega. Kogu arendustegevus peaks olema ellu viidud 12 kuu jooksul alates koostöölepingu sõlmimisest. • Milliseid koosloomemeetodeid plaanite kasutada ? • Millist majavälist eksperttuge vajate, et eesmärke saavutada? Kavandatava kvalifikatsiooninõuetele ülemineku reformi arendustegevuste elluviimise aluseks on valminud uuring „Kvalifikatsiooninõuete kehtestamine noortevaldkonnas töötamiseks: välisriikide noortevaldkondade ja Eesti sidusvaldkondade kogemuste analüüs samasisuliste reformide elluviimisel“. Uuringu tulemuste tutvustamiseks toimus 09.04 andmeseminar „Kvalifikatsioon kui noortevaldkonna kvaliteedi hüppelaud?“. Edasiste tegevuste kavandamisel võetakse aluseks uuringu tulemusena esitatud neli poliitikavalikut: • I poliitikavalik: nõuded kõigile, neid täitmata ei saa valdkonnas töötada. • II poliitikavalik: nõuded kõigile, valdkonnas saab töötada nõuetele vastamata. • III poliitikavalik: nõuded teatud ametikohtadele, valdkonnas saab töötada nõuetele vastamata. • IV poliitikavalik: nõuded teatud ametikohtadele, neid täitmata ei saa valdkonnas töötada. Kvalifikatsiooninõuetele ülemineku reformi ettevalmistamiseks on loomisel töörühm. Töörühma töö eesmärgiks on analüüsida ja koostada ettepanek, millised kvalifikatsiooninõuded noortevaldkonna töötajatele seada ning luua tegevusplaan, nt täiendusõppe vajadus, nõuete rakendamiseks. Välise ekspertiisi ja töörühma koostöös luuakse reformi protsessi (võimalusel aastani 2026) kaasamis- ja kommunikatsioonikava, milles pannakse rõhku ka uuenduslike kaasamismeetodite rakendamisele. Samuti on oluline tähelepanu pöörata teema strateegilisele kommunikatsioonile, et maandada pingete kuhjumist võrdlemisi arvamusrohke sihtgrupi seas ning tõsta laiemalt ühiskonna (sh po liitikute) teadlikkust valdkonna kitsaskohtadest. Välise ekspertiisi juhtimisel toimuvad regulaarsed töörühma kohtumised, mille aktiivne tööperiood on vahemikus september 2024-juuni 2025. Töörühm kohtub vähemalt üks kord kuus (s.o kokku u 12 kohtumist) ning vajadusel toimub töö alatöögruppides. Töörühma tööd näeme partnerlusena ehk selle liikmetel saab olema aktiivne roll ettepanekute ning tegevusplaani väljatöötamisel. Töörühma töö valideerimiseks viiakse läbi fookusgrupi arutelud. Fookusgrupi arutelud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid eeldatavalt vähemalt kümnel korral. Reformi ettevalmistamisel konsulteeritakse ka kaudselt seotud ministeeriumitega (nt MKM, SIM ja SOM). Töörühma tööga paralleelselt jätkub seaduseloome protsess (noorsootöö seaduse muutmine ja huvihariduse seaduse loomine). Uus seadusandlus jõustub eeldatavalt 2026. aasta alguses. Uue seadusandluse alusel kinnitatakse 2026. a ministri määrusega ka kvalifikatsiooninõuded. Ootused kaasatavale eksperdile: • Neutraalse osapoolena töörühma kohtumiste ettevalmistamine ja kaasav läbiviimine (vähendamaks sihtgrupi negatiivse eelarvamuse süvenemist ning näilise kaasamise riski); • Uuenduslike kaasamis- ja koosloomemeetodite taasesitatavas vormis loomine ning rakendamine kirjeldatud reformi elluviimiseks, sh töörühma töös; • Sihtgrupiga fookusgrupi arutelude ettevalmistamine ja vajadusel läbiviimine. Vajadus ilmneb töö käigus, nende läbiviimine võib osaliselt jääda ka töörühma liikmete vastutada;  • Kaasamis- ja kommunikatsioonikava loomine koos töörühmaga. Kava loomisel kirjeldada erinevate kaasamismeetodite rakendamist reformi elluviimisel. Kava elluviimine toimub töörühma töö järgselt HTMi ülesandena ja muudest rahastusallikatest. • Eksperdi ülesanne on jõuda ühe aasta jooksul tulemuseni arvestades kõiki erinevaid osapooli ning jäädes seejuures ise neutraalseks protsessi juhiks. • Eksperdi töö tulemusena esitab töörühm ministrile ettepaneku kvalifikatsiooninõuete seadmiseks ning selle elluviimise tegevuskava. Selle tarbeks koondab kaasatud ekspert töörühma arutelude ja teiste meetodite kaudu saadud info korrektseks ettepanekuks. Ministeeriumi koosloome teadmised ja oskused • Koosloome kiirendi protsessis osaleb strateegilise planeerimise valdkonna esindaja, seega saadud teadmine ja kogemus ei jää noortevaldkonna keskseks, vaid seda saab rakendada ka muudes HTMi strateegilistes protsessides. • Eksperdi abiga loodud kaasamis- ja koosloomemeetodite kirjeldusi tutvustatakse (nt HTMi sisekoolitusena) ministeeriumi kolleegidele suunisega neid enda töös rakendada. Lisa: Koosloome arengukiirendi eelarve Kristi Vinter-Nemvalts Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler (Allkirjastatud digitaalselt)