Toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks

Rahandusministeerium Kliimaministeerium Regionaal- ja 12.08.2024 nr 2-2/2103-1 Põllumajandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja tööstusministri käskkirja „Toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) eelnõu; 2) eelnõu lisa ja lisa seletuskiri; 3) eelnõu seletuskiri; 4) eelnõu seletuskirja lisad 1 ja 2. Lisaadressaadid: Euroopa Komisjon, Ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 rakenduskava seirekomisjon, Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus Pille Penk +372 5918 2214 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 30.07.2024 KÄSKKIRI Toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a istungil protokollilise otsusega heaks kiidetud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (d) „Edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske“ meetme 21.4.3.1 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. 1.2. Käskkirjas sätestatud tegevusteks antav toetus ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses ega vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. 1.3. Käskkirjas sätestatud kulude abikõlblikkusele, toetuse maksetaotluse menetlemisele ja maksmisele, toetuse tagasinõudmisele ning elluviija õiguste ja kohustuste osas kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). 1.4. Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teavet, maksetaotlusi, aruandeid ja teisi dokumente esitatakse ning finantskorrektsiooni otsus toimetatakse kätte ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna kaudu. Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. 2. Rakendusasutus, rakendusüksus ja elluviija 2.1. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 1 2.3. Elluviijad on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakond ning tööhõive osakond. 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused 3.1. Punktis 4.1. nimetatud tegevuste toetamise eesmärk on ennetada töövõime vähenemist ohutu töökeskkonna kaudu ja edendada töötingimusi. 3.2. Punktis 4.1. nimetatud tegevuste toetamise tulemusena on: 3.2.1. tõusnud punktis 5.1. nimetatud sihtrühma teadlikkus ja oskused ohutu töökeskkonna loomiseks, õiglaste töötingimuste tagamiseks ja sotsiaaldialoogi arendamiseks; 3.2.2. toetatud teadmistepõhist tööpoliitika kujundamist ja rakendamist. 3.3. Punktis 4.2. nimetatud tegevuste toetamise eesmärk on osaleda pikaajalise haigusega töötajatele toetussüsteemi kujundamises ja koordineerida toetussüsteemiga seotud tegevusi, et ennetada pikaajalise töövõimekao väljakujunemist ning vähendada tööhõivest väljalangemise riski. 3.4. Punktis 4.2. nimetatud tegevuste toetamise tulemusena on panustatud toetussüsteemi kujundamisesse ja toimivusse. 3.5. Toetatavate tegevuste puhul arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning need panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ alasihi „Tervist hoidev inimene“ saavutamisse. 3.6. Punktis 3.5. nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel hinnatakse järgmiste „Eesti 2035“ näitajatega: 3.6.1. soolise võrdõiguslikkuse indeks; 3.6.2. hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 3.6.3. ligipääsetavuse näitaja. 3.7. Toetuse andmisel lähtutakse riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud tööturuprogrammi meetme „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ tegevusest „Tööelu kvaliteedi arendamine“. 4. Toetatavad tegevused 4.1. Toetust antakse järgmistele tegevustele, mis panustavad punktis 3.1. nimetatud eesmärki, punktis 3.2. nimetatud tulemustesse ning punktis 6 nimetatud näitajatesse: 4.1.1. koolitus- ja teavitustegevuste ning arendustegevuste väljatöötamine ja elluviimine; 4.1.2. poliitikauuringute ja ekspertiiside läbiviimine ning teadustöö edendamine; 4.1.3. poliitikakujundajate ja -rakendajate pädevuse suurendamine. 2 4.2. Toetust antakse punktis 3.3. nimetatud eesmärki ja punktis 3.4. nimetatud tulemustesse panustavale tegevusele, milleks on pikaajalise haigusega töötajate toetussüsteemiga seotud tegevustes osalemine, nende kujundamine ja koordineerimine. 4.3. Punktis 4.1. ja 4.2. nimetatud tegevuste puhul tagatakse, et: 4.3.1. tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse põhimõtteid. Uuringute ja analüüside läbiviimisel ning arendustegevuste kavandamisel arvestatakse, et tööturu soolisest segregatsioonist (naiste ja meeste koondumine erinevatele tegevus- ja ametialadele) tulenevalt töötavad naised ja mehed erinevates töökeskkondades ning neil on erinevad töötingimused. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel arvestatakse eri soost ja rahvusest sihtrühma liikmete ning erivajadusega inimeste erinevate vajadustega ja tagatakse neile võrdsed võimalused tegevustes osaleda. Poliitikakujundajate ja -rakendajate pädevuse tõstmisel käsitletakse muu hulgas ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse põhimõtteid. Samuti arvestatakse, et digitaalne ja veebisisu peab vastama avaliku teabe seaduse §-s 32 ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetele; 4.3.2. toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses; 4.3.3. tegevused ei suurenda negatiivseid keskkonnamõjusid, tegevusteks vajalike teenuste ja toodete hankimisel kasutatakse keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume1 ning koolituste, infopäevade ja sarnaste ürituste korraldamisel kasutatakse keskkonnasäästlikke lahendusi2. 5. Sihtrühm 5.1. Punktis 4.1.1. nimetatud tegevuste sihtrühm on tööealine elanikkond, töötajad, ettevõtjad, tööandjad, töövaldkonnaga seotud spetsialistid, tervishoiuteenuse osutajad, sotsiaalpartnerid, erialaliidud ning muud huvirühmad. 5.2. Punktides 4.1.2. ja 4.1.3. nimetatud tegevuste sihtrühm on poliitikakujundajad ja - rakendajad. 5.3. Punktis 4.2. nimetatud tegevuste otsene sihtrühm on poliitikakujundajad ja -rakendajad ning tegevuste kujundamise ning koordineerimise tulemusena kaudselt tööealine elanikkond, töötajad, kes on ravikindlustatud ja tööandjad. 6. Näitajad 6.1. Punktis 4.1. nimetatud tegevused panustavad rakenduskava väljundnäitajasse „Toetatud tegevuste arv töötingimuste edendamiseks“, milles arvestatakse tegevuste elluviimise arvu töötingimuste edendamisel. 6.2. Punktis 4.2. nimetatud tegevused väljundnäitajasse ja projektispetsiifilistesse näitajatesse ei panusta. 1 https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked. 2 https://kliimaministeerium.ee/keskkonnateadlikkus. 3 6.3. Punktis 4.1. nimetatud tegevused panustavad tulemusnäitajasse „tervislikel põhjustel tööhõivest väljalangenute osakaal (15 –74 a vanuserühmas)“. 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 1. juuli 2023. a kuni 31. detsember 2029. a. 8. Eelarve Toetatavate tegevuste eelarve on 3 470 414 eurot (100 protsenti), millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus on 2 429 289,80 eurot (70 protsenti) ja riiklik kaasfinantseering on 1 014 124,20 eurot (30 protsenti). Eelarve aastate ja kulukohtade kaupa kehtestatakse käskkirja lisas (lisatud). 9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Abikõlblike kulude kindlaksmääramisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 15–17 ja 21. 9.2. Tegevuste kaudsed kulud on abikõlblikud ühtse määra ulatuses, mis on 15 protsenti tegevuste otsestest personalikuludest. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1. 10.2. Abikõlbliku kulu eest peab elluviija tasuma hiljemalt 31. detsembril 2029. a. 10.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama rakendusüksusele: 10.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas toetusega seotud kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest elluviija kuludest. Eristamist ei nõuta kaudsete kulude osas; 10.3.2. elluviija hankekorra koopia; 10.3.3. vajadusel volikirja. 10.4. Punktis 10.3. nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on vastavad kehtivad dokumendid juba esitanud. Elluviija esitab rakendusüksusele sellekohase kirjaliku kinnituse. 10.5. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija rakendusüksusele kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. 10.6. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest. 10.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos lõpparuandega hiljemalt 17. jaanuariks 2030. a. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning rakendusüksuse kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 11. Elluviija kohustused 11.1. Elluviija peab: 11.1.1. esitama rakendusasutuse nõudmisel toetuse eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 4 11.1.2. rakendama tegevusi vastavalt kinnitatud eelarvele; 11.1.3. esitama rakendusasutusele eelarve täitmise aruande iga kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta rakendusasutuse vormil; 11.1.4. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi eelneva aasta 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul pärast eelarve kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos esitatakse 15 tööpäeva jooksul käskkirja jõustumisest; 11.1.5. esitama rakendusüksusele korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25 protsendi võrra punktis 11.1.4 nimetatud prognoosist; 11.1.6. täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele; 11.1.7. tagama kõikides projektiga seotud avalikkusele suunatud tegevustes, toodetes ja teenustes nii füüsilise kui ka digitaalse ligipääsetavuse. 12. Aruandlus 12.1. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega iga aasta 20. jaanuariks ja 31. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 12.2. Elluviija esitab rakendusüksusele eesmärgi, tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande hiljemalt 17. jaanuariks 2030. a. 12.3. Kui vahearuande ja lõpparuande (edaspidi koos aruanne) esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 12.4. Rakendusüksus kontrollib kümne tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 12.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus vahearuande. 12.6. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab rakendusüksus elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 12.7. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab rakendusüksus elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 12.8. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab rakendusüksus viie tööpäeva jooksul rakendusasutust nõuetekohase lõpparuande esitamisest. Rakendusasutusel on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad rakendusüksusele. Kui rakendusasutus rakendusüksust puudustest ei teavita, kinnitab rakendusüksus lõpparuande. 12.9. Lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada teave tegevuste panusest „Eesti 2035“ näitajatesse, millega hinnatakse horisontaalsete põhimõtete edenemist. 13. Käskkirja muutmine 13.1. Kui ilmneb vajadus toetatavaid tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija rakendusasutusele põhjendatud taotluse. 5 13.2. Rakendusasutus edastab taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Rakendusüksusel on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. 13.3. Käskkirja muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui taotluse esitamiseks on rakendusasutuse ja rakendusüksuse nõusolek. 13.4. Eelnevalt rakendusasutusega kirjalikult kooskõlastades ei muudeta käskkirja, kui muudetakse konkreetse(te) aasta(te) eelarvet nii, et kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15 protsenti ja punktis 8. nimetatud toetuse eelarve ei muutu. 14. Finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse tagastamise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisa: Toetatavate tegevuste eelarve kulukohtade kaupa 6  30.07.2024 Majandus- ja tööstusministri käskkirja „Toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks“ eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Käskkirjaga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (d) „Edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske“ meetme 21.4.3.1 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ toetuse andmise tingimusi ja korda. Käskkirjaga toetatakse tegevusi, mille sihiks on töötervishoiu ja tööohutuse ning töösuhete edendamine ning osalemine töötavatele pikaajalise haigusega inimestele toetussüsteemi kujundamises ja tegevuste koordineerimises. Tegevusi viiakse ellu ja kulusid tehakse ajavahemikul 01.07.2023–31.12.2029. Meetme eelarve on 30 675 357 eurot (Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 21 472 750 eurot ja riiklik kaasfinantseering 9 202 607 eurot). Käskkirjas sisalduvate toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) eelarve on 3 470 414 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 2 429 289,80 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 1 041 124,20 eurot. TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja IV osas. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid, artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on toetusskeemi rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (seletuskirja lisa 2). ESF+ vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks rakenduskava, mis on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 10 nimetatud partnerluslepet arvestades ja mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui Euroopa Komisjon. Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. TAT kinnitatakse majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirjaga ÜSS2021_2027 § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 tuleb rakendusasutusel rakenduskavas ja meetmete nimekirjas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TAT ja lõikele 4 määrata selle elluviija. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma, tulemusi, seost Eesti pikaajalises arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) sihtide ja arengukava eesmärkidega ning rakendamise tingimusi. TAT tegevused panustavad Eesti 2035 eesmärkidesse nüüdisajastada töötervishoid tervist toetavaks ja vähendada inimeste töövõimekadu, mille saavutamiseks tuleb: 1) suurendada tööturu osaliste teadlikkust ning kujundada tõhus töötervishoiu süsteem ja tööohutuse teenused töötaja füüsilise ja vaimse tervise probleemide ennetamiseks ja 2) ennetada püsiva töövõimekao väljakujunemist1. Samuti rõhutab Eesti 2035 vajadust valmistuda tulevikutööks, mille saavutamiseks tuleb muu hulgas vajaduspõhiselt ajakohastada tööõiguse ja töökeskkonna reegleid, lähtudes töövormide muutumisest2. Toetatavad tegevused on kujundatud kooskõlas heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärgiga 2, mille kohaselt tuleb toetada tööandjaid ja töötegijaid tööohutusnõuete täitmisel ja töökeskkonnariskide maandamisel, arvestades spetsiifiliste töökeskkonna ohtude ja terviseriskidega (sh vaimne tervis, istuv töö, bioloogilised ja keemilised ohud). Heaolu arengukava seab eesmärgiks ka tööandjate ja töötegijate teadlikkuse suurendamise töösuhetest ja tööohutusest, töötegija ja tööandjate ootustele vastavate töötingimuste õigusraamistiku välja kujundamise ning tööd tegevate isikute kollektiivsetes töösuhetes osalemise võimaluste ja sotsiaaldialoogi ja kollektiivsete läbirääkimiste toetamise3. TAT-st rahastatavad tegevused on kooskõlas EL-i põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega (vt lisa 1). Samuti peavad toetatavad tegevused silmas Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtet 5 (kindel ja paindlik tööhõive), põhimõtet 8 (sotsiaaldialoog ja töötajate kaasamine) ning põhimõtet 10 (tervislik, ohutu ja hästi kohandatud töökeskkond ning isikuandmete kaitse)4. Toetatavad tegevused on vastavuses liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste5 punktiga 7, mille kohaselt peaks riigid muu hulgas edendama paindlikke töötingimusi, nt kaugtööd; selgitama inimestele nende õigusi ja kohustusi ebatüüpiliste töölepingute ja uute töövormide osas (nt platvormitöö); soodustama sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimisi ning toetama töötingimuste järelevalvet (nt koostama juhendeid või korraldama koolitusi uute töövormide teemal). Toetatavad tegevused on kooskõlas ka ELi 2021−2027 töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistikuga, mis keskendub rohe-, digi- ja demograafilisele üleminekule ning muutustega toimetulekule töömaailmas, aga ka tööõnnetuste ja kutsehaiguste tõhusale ennetusele ning võimalikeks tulevasteks tervisekriisideks valmisoleku suurendamisele6. Eestis toimub iga 1000 töötaja kohta 5,4 tööõnnetust7. Kannatuste kõrval, mis tööõnnetused põhjustavad töötegijale ja tema lähedastele, võib õnnetustel olla ka ettevõttele märkimisväärne 1 https://valitsus.ee/media/6153/download, lk 6 (D. Nüüdisajastame töötervishoiu tervist toetavaks ja vähendame inimeste töövõimekadu). 2 https://valitsus.ee/media/6153/download, lk 4 (C. Valmistume tulevikutööks). 3 https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030, lk 12-15. 4 https://commission.europa.eu/system/files/2017-12/social-summit-european-pillar-social-rights-booklet_et.pdf. 5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32022D2296&qid=1693165413575. 6 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52021DC0323&qid=1693659138362. 7 Tööinspektsiooni statistika: https://www.ti.ee/asutus-uudised-ja-kontaktid/statistika. 2 mõju, sh tootlikkuse vähenemine, müügi vähenemine, töötajate motivatsiooni langus ja maine kaotus. Tööõnnetused, kutsehaigused ning tööst põhjustatud haigestumised suurendavad töötajate, tööandjate ja riigi kulusid. Ainuüksi 2022. aastal kaotati Eestis tööõnnetuste tõttu ca 1,1 mln töötundi ning 5,5 mln eurot. Viimasel viiel aastal on registreeritud 145 uut kutsehaigestumist ja 274 tööst põhjustatud haigestumise juhtumit8. Töötingimusi mõjutavad suured ühiskondlikud muudatused, sh tehnoloogiline areng, kliimakriis ja vajadus rohepöördeks ning vananev ja mitmekesistuv rahvastik. Ennetustegevuses on üha olulisemad psühhosotsiaalsed ohutegurid, kuid endiselt on märkimisväärse tervisemõjuga ka riskid, mis tulenevad keemilistest, bioloogilistest, füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest. Töösuhete kujundamisel mängib üha suuremat rolli sotsiaaldialoog ja kollektiivläbirääkimised. Levivad uued töövormid ja -meetodid, mis nõuavad uut lähenemist poliitikakujundusele ja järelevalvele ning ka riskide ennetusele ja maandamisele ettevõtete tasandil. Jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline spetsialistide järelkasv ning erinevate valdkondade koostöö. Eestis puudub hetkel sekkumis- ja toetussüsteem, et ennetada pikaajaliselt töövõimetuslehel olevate inimeste püsiva töövõimetuse väljakujunemist, kuna kehtiva ravikindlustusseaduse alusel on lubatud töövõimetuslehel olemise ajal töötada piiratult (ainult pikaajalise töövõimetuslehe korral). Pikaajalise haiguse tõttu töölt eemale jäämisega kaasnevad kahjud nii isiku kui riigi tasandil. Inimese jaoks kaasneb elukvaliteedi halvenemine, sest ajutise töövõimetuse ajal makstav hüvitis või toetus ei kata kogu saamata jäänud töötasu ning töövõimekaoga kaasnevad lisaks töötamise takistustele ka tegutsemispiirangud igapäevaelus. Riigi tasandil jääb tööjõu potentsiaal rakendamata, mis toob kaasa tööhõive vähenemise ja töötusriskide suurenemise, samuti jääb saamata maksutulu ning tekivad kulud töövõimetusega kaasnevate toetuste maksmise ja teenuste osutamisega. Tööandja jaoks võib töötaja pikaajalise haiguse tõttu kaasneda tootmise vähenemine ja asendustöötaja palkamisega seotud kulu. Seetõttu on oluline maandada nende inimeste majandusliku toimetuleku halvenemise ja vaesuse riski ning toetada tööhõives püsimist. Selle saavutamiseks muudab Sotsiaalministeerium ravikindlustusseadust ning loob toetussüsteemi töötavatele pikaajaliselt töövõimetuslehel olevatele inimestele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi roll on osaleda süsteemi kujundamises ja tegevuste koordineerimises tööturu vaates, kuna muudatustest lähtuvalt on neil inimestel võimalus ka töövõimet toetavaid teenuseid Töötukassalt saada. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) strateegiaosakonna peaspetsialist Pille Penk ([email protected]), töösuhete ja töökeskkonna osakonna juhataja Seili Suder ([email protected]), töökeskkonna juht Eva Põldis ([email protected]), töösuhete poliitika juht Liis Tõnismaa ([email protected]), nõunik Annely Salumaa (teenistusest lahkunud), tööhõive osakonna juhataja Kadi Kanarbik (teenistusest lahkunud), nõunik Reine Hindrekus-Koppel ([email protected]) ja peaspetsialist Tiina Vinkel ([email protected]). Eelnõu õigusliku ekspertiisi tegi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]). II Eelnõu struktuur ja sisu Eelnõu sisaldab 14 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala“; 2. punkt „Rakendusasutus, rakendusüksus ja elluviija“; 8 https://www.ti.ee/asutus-uudised-ja-kontaktid/statistika. 3 3. punkt „Toetuse andmise eesmärk ja tulemused“; 4. punkt „Toetatavad tegevused“; 5. punkt „Sihtrühm“; 6. punkt „Näitajad“; 7. punkt „Tegevuste abikõlblikkuse periood“; 8. punkt „Eelarve“; 9. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 10. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 11. punkt „Elluviija kohustused“; 12. punkt „Aruandlus“; 13. punkt „Käskkirja muutmine“; 14. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse tagastamise alused ja kord“. Punkt 1. Reguleerimisala Punktis 1 sätestatakse käskkirja reguleerimisala, sekkumise seosed TERE-programmiga ning riigiabi õigusraamistikuga seonduvad sätted. Riigiabi reguleerivad Euroopa Liidu õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse 6. peatükk. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul ettevõtjale antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist on teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis, vaid see, kas isik tegeleb teenuste pakkumisega liberaliseeritud turul või mitte. Oluline pole isegi see, kas asutus või üksus on asutatud eesmärgiga teenida kasumit. Määravaks on vaid asjaolu, kas faktiliselt toetatav tegevus on majandustegevus. Teisisõnu, kas TAT-i raames pakutakse vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. Seega tuleb hinnata, kas TAT tegevuste puhul on tegemist majandusliku või mittemajandusliku tegevusega. TAT-i raames rahastatavad tegevused ei ole majandustegevused, sest elluviija (elluviijad on MKMi osakonnad) kui valitsusasutuse ülesanded on avalikud ülesanded, mis ei ole majandustegevus ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Kui elluviija teenuseid ise ei osuta, võib kaudseks abi saajaks olla ka ettevõtja, kellelt elluviija eespool nimetatud tegevuste elluviimiseks teenuse tellib. Siinkohal on oluline, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud riigihankemenetlusega, mille tulemusena tekib teenuse hind turuhinnana, mis välistab eelise andmise ja saamise. Seega ei ole tegemist riigiabiga ka pakkujate tasandil. TAT-i raames toetatavad tegevused ei ole majandustegevus ja antav toetus ei ole riigiabi. Punkt 2. Rakendusasutus, rakendusüksus ja elluviija Punktis 2 sätestatakse meetme sekkumise eest vastutav rakendusasutus, rakendusüksus ja elluviija. Toetatavate tegevuste ja elluviija valikul lähtuti ühendmääruse §-s 7 sätestatud rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. 4 ÜSS2021_2027 § 4 lõikes 3 nimetatud meetmete nimekirja kohaselt on ESF+ist rahastatavale 6. prioriteetse suuna meetme 21.4.3.1 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ rakendusasutus MKM (eelkõige strateegiaosakond) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus. Tegevuse elluviijad on MKM-i töösuhete ja töökeskkonna osakond ning tööhõive osakond. Punkt 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused Punktis 3 nimetatakse tegevuste toetamise eesmärgid ning tulemused. Töövõime vähendamise ennetamisele suunatud koolitus-, teavitus- ning arendustegevuste eesmärk on aidata kaasa töötingimuste ehk töötervishoiu ja tööohutuse ning töösuhete parandamisele ning tervist hoidva töökeskkonna kujundamisele. Samal eesmärgil ohutu ja tervist hoidva töökeskkonna loomisele suunatud tegevused parandavad ettevõtetes ohutuskultuuri ning aitavad vähendada tööõnnetusi ja tööga seotud haigestumisi, mis omakorda vähendab sellega kaasnevaid kulusid nii tööandjale, riigile kui ka ühiskonnale tervikuna. Vältimaks pikaajalise töövõimekao väljakujunemist ning soodustamaks tööhõivet, aitavad pikaajalise haigusega töötajate toetussüsteemi loomisele suunatud tegevused ennetada püsiva töövõimekao väljakujunemist. Toetussüsteemi põhimõtete väljaarendamist ja õigusruumi muudatusi juhib Sotsiaalministeerium, tööhõive valdkonna poliitikakujundaja roll selles on koordineerida ja kujundada loodavat süsteemi MKM-i vaates. Ravikindlustusseaduse muudatustega võimaldatakse pikaajalisel töövõimetuslehel olevatel töötajatel haiguslehe ajal (alates 60 päeva pikkune haigusleht) kohandatud tingimustes töötada. Samal ajal on võimalik saada töövõimet toetavaid tööturuteenuseid Töötukassalt ja töötasu vähenemist kompenseerivat hüvitist Tervisekassalt. Tööhõive valdkond MKM-is osaleb süsteemi põhimõtete kujundamises ja arendamises, et toetussüsteem toimiks. Sealjuures võib tekkida vajadus osaleda teavitustegevustes, mis on suunatud seotud osapooltele. Samuti on oluline toetada toetussüsteemi rakendavate institutsioonide vahelist koostööd. MKM-i koordinatsiooni tulemusena kujundatakse töövõimet toetavaid teenuseid pikaajalise ajutise töövõimetusega inimestele, monitooritakse ja analüüsitakse teenuste osutamist ning osaletakse toetussüsteemi edasistes arendustes. Toetatavad tegevused panustavad Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ alasihi „Tervist hoidev inimene“ saavutamisse. Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste näitajatega: soolise võrdõiguslikkuse indeks, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik, ligipääsetavuse näitaja. Punkt 4. Toetatavad tegevused Punktis 4 kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. TAT-i raames viiakse ellu tegevusi, mis on suunatud järgmiste eesmärkide täitmisele: tööohutuse parandamine Eesti ettevõtetes (sh pöörates tähelepanu füsioloogilistele, füüsikalistele, keemilistele, bioloogilistele ja psühhosotsiaalsetele ohuteguritele ja nendest põhjustatud tervisemõjude ennetamisele); vaimse tervise toetamine töökeskkonnas; töötervishoiuteenuse kvaliteedi parandamine; tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamine; töötajate tervise edendamine töökeskkonnas; teadlikkuse tõstmine töösuhetest ja tööohutusest; töötajate kaasatuse ja sotsiaaldialoogi toetamine; kollektiivläbirääkimiste soodustamine; töövaidluste kiire ja kvaliteetse 5 lahendamise tagamine; riikliku nõustamisteenuse ja järelevalve arendamine; poliitikakujundamise toetamine; püsiva töövõimekao ennetamine; pikaajalisel töövõimetuslehel olevate inimeste tööhõivest väljalangemine; toetavate tööturuteenuste kujundamine pikaajalise haigusega töötajatele; teadlikkuse tõstmine pikaajalise haigusega töötajate toetussüsteemist. Toetatavateks tegevusteks on koolitus- ja teavitustegevuste ning teiste arendustegevuste välja töötamine ja ellu viimine, teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamiseks poliitikauuringute ja ekspertiiside läbiviimine, teadustöö edendamine, poliitikakujundajate ja -rakendajate pädevuse suurendamine ning pikaajalise haigusega töötajatele loodava toetussüsteemi kujundamine, koordineerimine ja edasine arendamine. TAT tegevuspunkti 4.1 detailse plaani koostamiseks on kaasatud valdkonna ekspert. Koostöös eksperdiga ja kaasates sihtrühmi kaardistatakse valdkonnas esinevaid probleeme ja võimalikke lahendusi, mille tulemusel valmib 2024. aasta I poolaastal analüüs koos tegevuste kirjelduse ning rakendamise aja- ja tegevuskavaga perioodiks 2024–2029. Lähtuvalt eksperdiga koostöös valmivast analüüsist täpsustub punktis 4.1 nimetatud toetatavate tegevuste fookus. 4.1.1. Koolitus- ja teavitustegevuste ning arendustegevuste välja töötamine ja ellu viimine Töösuhted ja töövormid mitmekesistuvad, tuues kaasa uued riskid töökeskkonnas, muutuvad tingimused tööl ja töötegijate suurema vastutuse. Töötegijate töövõime säilitamiseks ja paremate tingimuste tagamiseks on oluline suurendada teadlikkust töökeskkonna ohtudest ja riskidest, samuti teadlikkust individuaalseid ja kollektiivseid töösuhteid reguleerivate õigusaktide võimalustest aidata kaasa töötingimuste parandamisele. Antud tegevuse raames on plaanis üle kogu Eesti ellu viia erinevaid koolitus-, teavitus- ja arendustegevusi, sh infopäevad, seminarid, koolitused, nõustamine, kampaaniad, juhendmaterjalid, publikatsioonid, digilahenduste loomine või arendamine, messidel osalemine jm. Riigikontroll on viidanud aktiivse sihitatud ennetuse vajadusele ning tööandjate ja töötajate toetavale nõustamisele eeskätt igapäevaelu küsimustes9. Valdkonna teavitustegevus on jaotunud erinevate asutuste (Tööinspektsioon, Terviseamet, Tervise Arengu Instituut) vahel ja kuigi Tööinspektsioon on järelevalve kõrval jätkuvalt arendanud nõustamis- ja konsultatsiooniteenuseid, oleks vaja edasi arendada sihitatud ennetustegevusi, suunates tähelepanu kindlatele riskigruppidele, sektoritele ja ohuteguritele. Parandamaks tööelus osalejate teadlikkust töötervishoiust, tööohutusest ja töösuhetest, kaardistatakse TAT tegevuste raames teavitustegevuste vajadused erinevate sotsiaalsete rühmade lõikes ning töötatakse välja teavitustegevuste sisu või sobivusel tõlgitakse võõrkeeles olemasolev materjal. Ennetustegevuste paremaks sihitamiseks suunatakse tegevused kõrgema riskiga ja probleemsematesse valdkondadesse ja ettevõtetesse (st valdkondadesse, kus on suurem tööõnnetuste toimumise risk ning kus järelevalve käigus on ilmnenud enim probleeme). Valminud infomaterjale levitatakse erinevate kommunikatsioonikanalite kaudu (televisioon, raadio, ajakirjad, ajalehed, sotsiaalmeedia), aga ka otse sihtrühmadele. Eesmärk on teadlikkuse tõstmiseks välja töötada innovaatilisi lahendusi, sealhulgas vajadusel digitaalseid. 2024. aastal on kavas ette valmistada ja võimalusel ellu viia töökeskkonnaspetsialistide täiendkoolitusprogramm. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 16 lg 1 kohaselt on 9 Riigikontrolli aruanne “Töövõime vähendamise ennetamine”, punkt 100: https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/5564/language/et-EE/Default.aspx. 6 töökeskkonnaspetsialist töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega töötaja, keda tööandja on volitanud ettevõttes täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi. TTOS § 16 lg 4 kohaselt peab töökeskkonnaspetsialist tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks. Samas ei täpsusta seadus nõudeid töökeskkonnaspetsialisti teadmistele ja oskustele ning Eesti koolitusturul pakutakse eelkõige 1- ja 3-päevaseid kursuseid. Arvestades kohustuste hulka ja vastutuse määra ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse korraldamisel, on oluline pakkuda töökeskkonnaspetsialistidele põhjalikumat koolitust. Seetõttu on vajalik koolitusprogrammi väljatöötamine, läbiviimine ja hindamine. Koolituse täpsem sisu, maht ja muu korraldusega seonduv täpsustub 2024. aastal. Koolituse läbiviimine piloodina on planeeritud hiljemalt 2025. aasta esimeses pooles. Tegevuse laiem eesmärk on välja arendada püsiv lahendus töökeskkonnaspetsialistide koolitamiseks. Nii töökeskkonnaspetsialisti koolituse kui kõigi muude teavitustegevuste materjalide koostamisel välditakse tekstides ja kuvandites eelarvamusi ja stereotüüpe kinnistavaid hoiakuid naiste ja meeste ning tervisest tulenevate takistustega inimeste suhtes. Tegevuste planeerimisel on oluline pöörata tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse edendamisele tööelu valdkonnas10, sh soolistele erinevustele töökeskkonna ohutegurites, mis on tingitud asjaolust, et naised ja mehed on koondunud erinevatele tegevus- ja ametialadele ning nende töökeskkonnad ja töötingimused on erinevad. Koolitus- ja teavitustegevuste käigus suurendatakse pädevust ka ligipääsetavuse osas, st kuidas luua erivajadustega inimestele ohutu töökeskkond ja õiglased töötingimused11. Nii virtuaalsete kui füüsiliste teavitustegevuste läbiviimisel arvestatakse soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse põhimõtteid12. Vajadusel tellitakse sihitatud teavitustegevuste tõhustamiseks uuringuid ja kaasatakse eksperte, et tegevusi ette valmistada nii sisu kui ligipääsetavuse vaatest. Füüsiliste teavitustegevuste läbiviimisel jälgitakse, et need toimuksid Eesti erinevates piirkondades ning oleksid ligipääsetavates asukohtades või kohtades, kus on vajadusel võimalik kohandusi teha. 4.1.2. Poliitikauuringute ja ekspertiiside läbiviimine ning teadustöö edendamine Tööpoliitika tegeleb töötingimuste (töötervishoid, tööohutus, töösuhted) edendamiseks soodsa keskkonna loomisega tööturul, sealhulgas töötingimuste arendamisega ning ohutu, tervisliku ja töövõimet edendava töökeskkonna kujundamise ja säilitamisega. Teadmistepõhise poliitikakujundamise eesmärk on kaasa aidata tervikliku, kaasava ning teadus- ja tõenduspõhisuse tööpoliitika kujundamisele. Teadmistel põhineva tööpoliitika kujundamise toetamiseks viiakse läbi valdkonnaga seotud poliitikauuringuid ning kaasatakse eksperte, et saada lähteandmed poliitika kujundamiseks ja rakendamiseks. Protsessi käigus selgitatakse välja valdkonna probleemkohad, mille lahendamiseks on vajalik riigipoolne sekkumine. Võimalike lahenduste leidmiseks uuritakse välisriikide tööpoliitika meetmeid ja nende tõhusust, samuti selgitatakse välja sihtrühmade vajadused. Samuti edendatakse teadmistel põhineva tööpoliitika kujundamiseks teadustööd, mis 10 https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/abiks-rakendajale/2021-2027/toetuse-taotlejale-ja-saajale/digitooriist/kuidas- projektis-edendada-soolist-vordsust/soolise-vordoiguslikkuse-edendamine-too-ja-tooelu-valdkonnas. 11 https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/abiks-rakendajale/2021-2027/toetuse-taotlejale-ja-saajale/digitooriist/kuidas- projektis-tagada-ligipaasetavus. 12 https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/vordsed-voimalused/ligipaasetavus/ligipaasetavuse- parandamine/ligipaasetavus-sundmustele-ja-uritustele/kuidas-korraldada-ligipaasetavat-uritust. 7 võib seisneda näiteks konkursi välja kuulutamises ja preemia välja andmises. Nagu eelnevalt viidatud13, tehakse esmane kaardistustöö ja hinnatakse edasised vajadused TAT meetmeteks 2024 II poolaastal. Tulenevalt 2022. aasta mais Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Tööandjate Keskliidu ja Sotsiaalministeeriumi vahel sõlmitud kokkuleppest on 2024. aastal kavas analüüsida põhimõtteid, kuidas hüvitada tööst põhjustatud haiguse (sh kutsehaiguse) tõttu tekkinud kahju14. Uue hüvitamise süsteemi põhimõtete väljatöötamine eeldab põhjalikku analüüsi, sh teiste riikide regulatsiooni ja praktika uurimist ning erinevate alternatiivide mõjude hindamist. Analüüsida tuleb, kas ja mil moel oleks otstarbekas praegust tööõnnetuste ja kutsehaiguste kahjuhüvitise maksmise süsteemi ümber kujundada, samuti kuidas parandada kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haiguste diagnoosimist. Analüüsi tulemuste alusel kavandatakse arutelud sotsiaalpartnerite ja teiste huvirühmadega sobivaima lahenduse leidmiseks. 2022. aastal võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu direktiivi (EL) 2022/2041, mis käsitleb piisavat miinimumpalka Euroopa Liidus. Muuhulgas tuleb direktiivi artikkel 4 lõikest 2 liikmesriikidele, kus kollektiivlepingutega kaetuse määr on alla 80%, kohustus koostada tegevuskava kollektiivläbirääkimiste edendamiseks. Tegevuskava uuendatakse iga viie aasta järel. Kollektiivläbirääkimiste edendamise ettepanekute välja töötamise toetamiseks on kavas tellida analüüs, mis aitaks välja selgitada põhjused, miks Eestis sõlmitakse vähe kollektiivlepinguid, milline on välisriikide praktika kollektiivläbirääkimiste soodustamise osas ning millised on võimalused kollektiivläbirääkimiste edendamiseks Eestis. 4.1.3. Poliitikakujundajate ja -rakendajate pädevuse suurendamine Poliitikakujundajate ja -rakendajate pädevuse tõstmiseks toimuvad koolitused, õppereisid, osaletakse messidel ja konverentsidel, täiendatakse ligipääsu andmeallikatele ning soetatakse erialaseid teavikuid. Samuti on põhjendatud poliitikaotsuste tegemisel tähtis teiste riikide parima praktika kättesaadavus ja kasutamise oskus. Vajadusel arendatakse ka digilahendusi, et saada lähteandmed teadmistepõhise poliitika kujundamiseks töötervishoiu ja tööohutuse ning töösuhete valdkonnas. 4.2.1. Pikaajalise haigusega töötajate toetussüsteemiga seotud tegevustes osalemine, nende kujundamine ja koordineerimine Toetussüsteemi põhimõtete väljaarendamist ja õigusruumi muudatusi juhib Sotsiaalministeerium. Tööhõive valdkonna poliitikakujundaja roll on kujundada, koordineerida ja edendada loodavat süsteemi MKM-i vaates. Kuna pikaajalisel töövõimetuslehel viibivad inimesed saavad süsteemi rakendumisel taotleda töövõimet toetavaid tööturuteenuseid Töötukassalt, on vajalik luua koostöös erinevate osapooltega töövõimet toetavate teenuste osutamise põhimõtted. Samuti tuleb süsteemi rakendumise toetamiseks teavitada avalikkust ja sihtrühmi neid puudutavatest võimalustest, muudatustest ja muudatustega kaasnevatest mõjudest. Süsteemi edendamiseks on vajalik osaleda töörühma kohtumistel, aruteludel, seminaridel. Süsteemi edasiarendusteks vajalike tegevuste kavandamiseks on vaja osaleda mõju hindamise uuringutes ja omada ülevaadet süsteemi kasutamise kohta, sh monitoorida töövõimet toetavate teenuste kasutamist koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Töötukassaga. Vajaduspõhiselt kaasatakse tegevusse ka valdkonnaga seotud eksperte ja vahetatakse kogemusi teiste EL riikide poliitikakujundajatega õppereisidel, konverentsidel, seminaridel ning koolitustel. 13 Siinse seletuskirja lk 5. 14 https://sm.ee/uudised/allkirjastati-hea-tahte-kokkulepe-sooduspensionite-reformimiseks. 8 Kõigi TAT-i tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse põhimõtteid. Jälgitakse, et inimene saaks tegevustes osaleda viisil, mis tema olukorda ei kahjusta. Tegevuste elluviimisel arvestatakse, et sihtrühma kuuluvad inimesed võivad olla nt liikumis-, nägemis-, intellekti- või kuulmispuudega. TAT-is nimetatud tegevuste elluviimisel jälgitakse, et puuetega inimestel oleks võimalus tegevuses osaleda, samuti et nii enne kui pärast tegevusi oleks tagatud võimalus saada informatsiooni neile sobival viisil. Abimeetmeid planeeritakse vajadusel kõigi puudeliikide lõikes. Uuringute ja analüüside läbiviimisel ja arendustegevuste kavandamisel arvestatakse, et tööturu soolisest segregatsioonist (naiste ja meeste koondumine erinevatele tegevus- ja ametialadele) tulenevalt töötavad naised ja mehed erinevates töökeskkondades ja neil on erinevad töötingimused. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel arvestatakse eri soost ja rahvusest sihtrühma liikmete ning erivajadusega inimeste erinevate vajadustega ja tagatakse neile võrdsed võimalused tegevustes osaleda. Poliitikakujundajate ja -rakendajate pädevuse tõstmisel käsitletakse muuhulgas ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse põhimõtteid. TAT-s nimetatud tegevuste elluviimisel ei koguta mingil viisil infot tegevustes osalevate inimeste rassi, usu ega seksuaalse sättumuse kohta. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüs ei tuvastanud meetmel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, mistõttu puudub vajadus täiendavate nõuete kehtestamiseks. TAT koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga (vt seletuskirjale lisatud kontroll-lehte). Punkt 5. Sihtrühm Punktis 5 nimetatakse tegevuste sihtrühmad. Koolitus- ja teavitustegevuste ning teiste arendustegevuste sihtrühmaks on tööealine elanikkond, töötegijad (sh noored alates 15. eluaastast, samuti muu kui töölepingu alusel tööd tegevad isikud, näiteks töövõtulepingu alusel töötavad isikud), ettevõtted (kui ei ole veel jõutud töötajaid palgata), tööandjad, töötervishoiu ja tööohutusega valdkonnaga seotud spetsialistid (sh töökeskkonnaspetsialistid, füsioterapeudid, ergonoomid, tööhügieenikud, töö- ja organisatsioonipsühholoogid, töökeskkonna mõõteteenuste osutajad), poliitikakujundajad ja -rakendajad. Samuti tervishoiuteenuse osutajad (sh töötervishoiuarstid, töötervishoiuõed, perearstid), sotsiaalpartnerid ja erialaliidud ning muud huvirühmad. Teadmistepõhist poliitikat toetavate tegevuste (poliitikauuringute ja ekspertiiside läbiviimine ning teadustöö edendamine, poliitikakujundajate ja -rakendajate pädevuse suurendamine) sihtrühmaks on ministeeriumite ja nende valitsemisalas tegutsevate asutuste ametnikud (nt Tööinspektsiooni inspektorid, nõustamisjuristid, töövaidluskomisjonide juhatajad, konsultandid, Terviseameti, Tervise Arengu Instituudi töötajad) ning teised töötervishoiu, tööohutuse ja töösuhete valdkonnaga ametialaselt kokku puutuvad riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnikud ja töötajad. Pikaajalise haigusega töötajate toetussüsteemi loomist toetavate tegevuste otseseks sihtrühmaks on poliitikakujundajad ja -rakendajad ning tegevuste kujundamise ning koordineerimise tulemusena kaudseks sihtrühmaks tööealine elanikkond, töötavad ravikindlustatud ja tööandjad. 9 Punkt 6. Näitajad Punktis 6 on nimetatud TAT näitajad, mis aitavad mõõta eesmärkide saavutamist nii kvantitatiivselt kui ajaliselt. Esitatud on meetmete nimekirja väljundnäitaja ja tulemusnäitaja ning nende alg- ja sihttasemed, mille saavutamist TAT toetab. Samuti on kirjeldatud näitajate sisu. Meetmete nimekirja väljundnäitajaks on “Toetatud tegevuste arv töötingimuste edendamiseks“ ja 2029. aasta sihttasemeks on 20 ellu viidud tegevust. Vastavateks tegevusteks on planeeritud teavitustegevuste elluviimine (kampaaniate, koolituste, infoürituste ja konverentside korraldamine ning teavitus-ja juhendmaterjalide koostamine). Samuti uuringute, ekspertiiside ja analüüside läbiviimine ning arendustegevuste ja digilahenduste väljatöötamine. TAT tulemusnäitajaks on „tervislikel põhjustel tööhõivest väljalangenute osakaal (15-74 a vanuserühmas)“. Sihttaseme määramisel kasutati Eesti tööjõu uuringu andmeid: 15-aastaste ja vanemate inimeste seas tervislikel põhjustel tööhõivest väljalangenute osakaal kõikidest tööhõivest väljalangenutest. Tuginedes sihttaseme määramise ajale eelnenud aastate (2015-2019) trendile, võeti eesmärgiks saavutada olukord, kus tervislikel põhjustel tööhõivest väljalangenute osakaal kõikidest tööhõivest väljalangenutest väheneb või ei ületa 12% (vastab 2019. a osakaalule). Nii väljund- kui tulemusnäitajate täitmistesse panustavad punkti 4.1 tegevused. Näitaja Algtase Vahe- Sihttase Selgitav teave nimetus ja sihttase (2029) mõõtühik (2024) Meetmete Toetatud tegevuste arv töötingimuste edendamiseks nimekirja väljundnäitaja Tegevuste arv 0 1 20 Näitajasse panustavad tegevused on teavitustegevused (kampaaniate, koolituste, infoürituste ja konverentside korraldamine ning teavitus- ja juhendmaterjalide koostamine). Samuti uuringute, ekspertiiside ja analüüside läbiviimine ning arendustegevuste ja digilahenduste väljatöötamine. Näitaja täitmist raporteeritakse vahearuannetes ja lõpparuandes. Tulemusnäitaja Tervislikel põhjustel tööhõivest väljalangenute osakaal (15-74 a vanuserühmas) Tööhõivest 12% 0 ≤ 12% Näitaja täitmist väljalangenute raporteeritakse osakaal lõpparuandes 10  Statistikaameti tööjõu- uuringust saadavate andmete põhjal. 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 1. juuli 2023. a kuni 31. detsember 2029. a. Punkt 8. Eelarve TAT eelarve on 3 470 414 eurot, sh ESF+ toetus 70 protsenti ehk 2 429 289,80 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 30 protsenti ehk 1 041 124,20 eurot. Tegevuste ja aastate kaupa on eelarve näidatud TAT lisa finantsplaanis TAT eelarve kulukohtade kaupa. Punkt 9. Kulude abikõlblikkus Abikõlblike kulude, sh abikõlbmatute kulude, kindlaksmääramisel tuleb lähtuda ühendmääruse §- des 15-17 sätestatust). TAT-s on lubatud tegevuste elluviimisega kaasnevad personali-, transpordi- ja lähetuskulud. Abikõlblikud on tegevuste väljatöötamise, piloteerimise, elluviimise ning tegevustest teavitamise kulud, sealhulgas: punktis 4.1 kirjeldatud koolitus- ja teavitustegevuste, poliitikaanalüüside ja ekspertiiside läbiviimise ning poliitikakujundajate ja -rakendajate pädevuse suurendamise (seminarid, õppereisid, lähetused, teavikud, erialakirjandus) ja teised valdkonna ning tegevuste elluviimisega seotud arendustegevuste väljatöötamise ja teadustööde edendamise kulud, samuti tegevuste elluviimiseks vajalikud personalikulud; punktis 4.2 kirjeldatud tegevuste elluviimiseks vajalikud personalikulud ning vajadusel valdkonna ja tegevuste kujundamise ning koordineerimisega kaasnevad kulud. Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult lihtsustatud hüvitamisviisidest ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada rakendusüksusele koos maksetaotlusega kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Samuti ei pea osalise tööajaga administreeriva personali üle pidama arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristama ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad 15% TAT tegevuste otsestest personalikuludest. Punkt 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. Makse aluseks olevaid dokumente võib esitada vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahendeid riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada rakendusüksusele makseid, et abikõlblikud kulud saaks omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Kui kalendrikuus makseid ei tehta, siis null-reaga makset esitada ei tule. Punkt 11. Elluviija kohustused 11 Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad tegevuste elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele. Rakendusasutuse nõudmisel on elluviija kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. Elluviija on kohustatud rakendusasutusele esitama iga kuu eelarve täitmise aruande. Rakendusasutus on aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete elluviimises ning selleks eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu on vajalik tihedamini kui kaks korda aastas (aruannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajaduse korral sekkuda (ala- või ülekasutamine) TAT-i elluviimisse. Peale TAT kinnitamist tuleb rakendusüksusele esitada väljamaksete prognoos 15 tööpäeva jooksul. Igal aastal tuleb väljamaksete prognoos järgmise eelarveaasta kohta esitada eelneva aasta 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale eelarve kinnitamist. Kui väljamaksetaotlused erinevad esitatud prognoosist 25%, tuleb elluviijal esitada järelejäänud eelarveaasta kohta uus väljamaksete prognoos. Siinkohal on oluline rõhutada, et erinevalt teistest fondidest tuleb ESF+’ist rahastatud tegevustes osalejate kohta koguda nõutavad andmed vastavalt ÜSS2021_2027 § 19 lõikele 3. Punkt 12. Aruandlus Punktis 12 sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT tegevuste edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Järelaruande esitamise kohustust elluviijal ei ole. Punkt 13. Käskkirja muutmine Punktis 13 sätestatakse TAT muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TAT muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ja sellega kaasnevat halduskoormust. TAT-i muutmine peab põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ning läbi kaalutud. Punkt 14. Finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse tagastamise alused ja kord Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 12 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. IV Käskkirja mõjud Eelnõuga luuakse ja viiakse ellu tegevusi, mis panustavad töötervishoiu, tööohutuse ja töösuhete edendamisele. Sotsiaalne mõju, sh sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine ja ligipääsetavus Teavitustegevuste läbiviimise kaudu tõuseb nii töötegijate kui tööandjate teadlikkus oma õigustest ja kohustusest, samuti ülejäänud töötervishoiu ja tööohutuse ning töösuhete küsimustega ametialaselt kokkupuutuva sihtrühma teadlikkus. Samuti aitab teavitustegevuste elluviimine mõjutada hoiakuid. TAT tegevused parandavad teadlikkust kollektiivseid töösuhteid reguleerivate õigusaktide võimalustest aidata kaasa töötingimuste parandamisele. Tegevused aitavad ennetada töövõime vähenemist ja tervisekao tekkimist ohutu töökeskkonna ja töötingimuste arendamise kaudu. TAT tegevused aitavad ennetada tervislikel põhjustel tööhõivest väljalangemist. Tervist hoidva töökeskkonna loomisele suunatud tegevused aitavad parandada tööohutuskultuuri ning seeläbi vähendada tööõnnetusi ja tööga seotud haigestumisi. See omakorda aitab vähendada kaasnevaid kulusid nii tööandjale (sh haigestunud töötaja asemel kulutused uute töötajate otsimisele ja koolitamisele), riigile kui ka ühiskonnale tervikuna. Pikaajalise haigusega töötajate toetussüsteemi loomisele suunatud tegevused aitavad ennetada püsiva töövõimekao väljakujunemist. TAT tegevused avaldavad positiivset sotsiaalset mõju tervisest tuleneva takistusega inimeste tööhõivele läbi ühiskonna ja sihtgrupi teadlikkuse tõstmise ning teadus- ja tõenduspõhiste tööpoliitika kujundamise. Samuti tõuseb poliitikakujundajate ja -rakendajate pädevus töövaldkonnas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse teemades, mis omakorda avaldab positiivset mõju antud põhimõtetega kooskõlas tööpoliitika kujundamisele ja rakendamisele. TAT tegevused aitavad vähendada soolist ebavõrdsust ja sooliste stereotüüpide mõju tööelule. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse põhimõtteid. Uuringute ja analüüside läbiviimisel ja arendustegevuste kavandamisel arvestatakse, et tööturu soolisest segregatsioonist (naiste ja meeste koondumine erinevatele tegevus- ja ametialadele) tulenevalt töötavad naised ja mehed erinevates töökeskkondades ja neil on erinevad töötingimused. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel arvestatakse eri soost ja rahvusest sihtrühma liikmete ning erivajadusega inimeste erinevate vajadustega ja tagatakse neile võrdsed võimalused tegevustes osaleda. Poliitikakujundajate ja - rakendajate pädevuse tõstmisel käsitletakse muuhulgas ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse põhimõtteid. Eelnõu panus „Eesti 2035“ näitajatesse: soolise võrdõiguslikkuse indeks, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik, ligipääsetavuse näitaja. 13 Regionaalareng Näitajate metoodika meetmete nimekirjas on antud TAT-i osas märgitud puutumus regionaalse arengu näitajaga „Tervena elada jäänud aastad“. Samas on TAT elluviija hinnanud, et tegevuste iseloomust tulenevalt on mõju regionaalarengusse vähene ja pigem kaudne. Lisaks on aja jooksul osaliselt sekkumised antud meetmes ümberkujundatud ning seega on meetmespetsiifilised näitajad kaetud teiste meetme sekkumistega, millel on hinnatud otsene panus regionaalarengusse. Olenemata asjaolust, et TAT-il puudub otsene seos Eesti 2035 näitajaga, mis suurendaks regionaalset tasakaalustatust, kavandab elluviija TAT tegevused selliselt, et võimalusel saaks arvesse võtta regionaalseid aspekte. Seega hinnates regionaalarengu mõju kaudseks, ei keskendu TAT tegevused ühele kindlale regioonile, olgugi et elluviija eeldus on, et tegevuste tulemusena suureneb teadlikkus töötingimustest ning tervist hoidva töökeskkonna kujundamisest kõigis piirkondades. Kuna ka TAT sihtrühmade liikmed paiknevad üle Eesti, on tagatud TAT tegevusvaldkondade regioonide ülene käsitlemine (näiteks töösuhetes tõusetuvad probleemid on regioonide ülesed). Teavitustegevuste elluviimisel jälgitakse, et kõikide piirkondade inimestel oleksid võrdsed võimalused tegevustes osalemiseks (vajadusel digilahenduste kasutamise kaudu). Samuti võetakse TAT raames läbiviidavate uuringute ja analüüside osas võimalusel arvesse regionaalseid aspekte, kus need on võimalikud ja asjakohased. Keskkond/kliima Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüs leidis, et kavaga ette nähtud sekkumistel hinnanguliselt olulist kahjulikku mõju DNSH printsiibi alusel ei ole. TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest positiivset muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. Ootus on, et rahastatavad tegevused ei suurendaks negatiivset keskkonnamõju, väärtustaks osapooli, kes tegelevad teadlikult säästliku keskkonnakasutusega, ning teenuste ja toodete hankimisel lähtutaks keskkonnahoidlike hangete kriteeriumitest. Keskkonnahoidlik riigihange on protsess, mille käigus ametiasutused püüavad hankida selliseid kaupu, teenuseid ja ehitustöid, mille keskkonnamõju on kogu nende olelusringi jooksul väiksem, kui sama põhiülesandega kaupadel, teenustel ja ehitustöödel, mida muul juhul hangitaks. Andmekaitsealane mõjuhinnang TAT raames on isikuandmete töötlemine vajalik tegevuse 4.1 raames. Osalevate inimeste kohta tuleb koguda isikuandmeid, mis on vajalikud TAT tegevuste elluviimisel ning õigusaktides ettenähtud andmekorje ja TAT järelevalve teostamiseks (ÜSS2021-2027 § 19 lg 1). Isikuandmed kogutakse tegevustes osalemise nõusoleku alusel ning tegemist on väikese riivega andmetega ainult toetatavatesse tegevustesse registreerumise korral. Kogutavateks andmeteks on osaleja nimi, asutuse/organisatsiooni nimetus, ametinimetus, vajadusel kontaktandmed ning tegevuses osalemist kinnitav (digi)allkiri. Lisaks on tegevuste elluviijal reeglina kohustus koguda osalejate andmeid, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1057 artiklis 17 ning I ja II lisas vastavalt ÜSS2021-2027 § 19 lõikes 3 sätestatule ning ta peab need esitama RÜ-le. Kuna TAT tegevused on suunatud teadlikkuse tõstmisele ning teadmistepõhise tööpoliitika kujundamisele, kus tegevuste elluviimisel ei ületata 32 kontakttundi, kuulub tegevus erandi alla ning osalejatelt ei ole 14 tarvis koguda isikuandmeid suuremahuliselt ega detailselt, vaid piisab eelmises lõikes toodud andmekoosseisust. V Käskkirja kooskõla valikukriteeriumitega TAT-i tegevused vastavad perioodil 2021–2027 seirekomisjonis kinnitatud üldistele valikukriteeriumitele. 1. TAT kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele TAT-i mõju on kirjeldatud seletuskirja IV peatükis ning mõju meetmete nimekirjas nimetatud näitajasse seletuskirja punktis 4. 2. TAT-i põhjendatus TAT tegevused aitavad kaasa meetme 21.4.3.1 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ eesmärgi saavutamisele. TAT-i eesmärgi, vajalikkuse ja eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste põhjalik kirjeldus on esitatud seletuskirja I ja II peatükis. 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirjas. Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel ja seda korrigeeritakse vajaduse korral tarbijahinnaindeksi prognoositava muutusega. Uut tüüpi kulude planeerimisel uuritakse hindasid turult või töötatakse need ise välja. 4. Elluviija suutlikkus projekti ellu viia TAT tegevuste elluviijaks on MKM-i töösuhete ja töökeskkonna osakond ning tööhõive osakond, mis tegutsevad MKMi põhimääruse kohaselt. Elluviijal on võimekus ja vajalik kompetents TAT- is planeeritud tegevuste elluviimiseks, sh varasem praktika ESF 2014-2020 projektide näitel. 5. Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Kooskõla Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega on hinnatud seletuskirja sissejuhatuses ning IV osas. VI Käskkirja jõustumine Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.07.2023. VII Käskkirja kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ning e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse 15 kompetentsikeskusele. Samuti edastatakse eelnõu EISi kaudu arvamuse avaldamiseks ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile. Seletuskirja lisad: 1. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht; 2. Riskihindamine. 16 Saatja: [email protected] Saaja: "RTK Info" <[email protected]>, [email protected] Teema: Toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks Kuupäev: 2024-08-12 08:43 Tähelepanu! Kiri saabus väljastpoolt ametit/RM valitsemisala. Palume linke ja faile mitte avada, kui kiri on saabunud tundmatult aadressilt! Tere! Teile on saadetud dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks Registreerimise kuupäev: 12.08.2024 Registreerimise number: 2-2/2103-1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 625 6342 [email protected] <http://www.mkm.ee> http://www.mkm.ee