dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigi Tugiteenuste Keskus
Sissetulev kiriAvalik

Käskkiri

Riigi Tugiteenuste Keskus · 8. august 2024
Viit
11.1-8/24/1840-1
Registreeritud
8. august 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
11.1 Toetuste arendamine, sertifitseerimine ja järelevalve 2023-2024
Sari
11.1-8 EL struktuurivahendite kirjavahetus
Toimik
11.1-8/2024
Vastutaja
Kaidi Kenkmann (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Teenuse disaini talitus)

Failid

  • 📎65 07.08.2024 Käskkiri.asice822 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 07.08.2024 nr 65 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 23. aprilli 2024. a käskkirja nr 30 „Narva tööstusinkubaatori rajamine“ muutmine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Muudan majandus- ja infotehnoloogiaministri 23. aprilli 2024. a käskkirja nr 30 „Narva tööstusinkubaatori rajamine“ järgmiselt: 1) Käskkirja punkt 13.1 täiendatud sõnastus on järgmine: „13.1. Toetust makstakse elluviijale ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 ja 2 alusel.“ 2) Käskkirja punkt 13.2 täiendatud sõnastus on järgmine: „13.2. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotlusega kuludokumendid, kulu tekkimist tõendavad dokumendid või nende tasumist tõendavate dokumentide koopiad ning hankelepingud. Rakendusüksuse nõudmisel esitab elluviija riigihanke alusdokumendid.“ (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister 31.07.2024 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 23. aprilli 2024. a käskkirja nr 30 „Narva tööstusinkubaatori rajamine“ muutmise käskkirja eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Käskkirjaga muudetakse toetuse maksmise tingimusi nii, et toetuse saaja soovil saab makseid teha ka otse tarnijatele või töövõtjatele. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) ettevõtluse osakonna tööstusvaldkonna nõunik Kaarel Lehtsalu (e-post: [email protected], telefon 715 3414) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) toetuste keskuse ettevõtluskonsultant Kadrin Randpuu (e-post: [email protected], telefon 627 9704). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostasid MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post: [email protected], telefon 639 7652) ning EIS-i jurist Age Rebane (e-post: [email protected], telefon 627 9401). Õiguslikke ettepanekuid tegi MKM-i strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (e-post: [email protected], telefon 631 3609). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkirja punktiga 1 täiendatakse toetuse maksmise aluseid, nähes ette, et toetust võib maksta ka vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 27 lõike 1 punktile 2. Rakendusüksus võib elluviija soovil teha nüüd makse otse tarnijale või töövõtjale vastavalt ühendmääruse § 27 lõikele 2. Muudatus on vajalik, sest taristu ehitamise kulude eest regulaarselt tasutavad arved on suured ja nõuavad elluviijalt täiendavaid kulutusi piisava rahavoo tagamiseks. Käskkirja punktiga 2 täiendatakse käskkirja punkti 13.2. sõnastust lisades, et toetuse maksmisel ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 2 alusel tuleb kulu tasumist tõendava dokumendi asemel esitada dokument, millest nähtub, et kulu on tasutud omafinantseeringu ulatuses. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060 millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga- Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 1 4. Käskkirja rakendamisega seotud mõjud Käskkirja rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele lisakulusid. Ainus mõju seisneb selles, et kui seni maksis rakendusüksus toetust elluviijale, siis elluviija soovil tuleb seda nüüdsest maksta tarnijale või töövõtjale. Makse eeldusena peab olema täidetud kaks asjaolu: rakendusüksusel on võimalik makse teha arvel märgitud maksetähtajaks ja arve väljastaja peab olema teadlik ja andnud kinnituse, et talle teeb makse rakendusüksus. Rakendusüksusele sellega märkimisväärset halduskoormust ei kaasne. 5. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest. 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Õiglase ülemineku juhtkomisjonile, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. 2
Allikas: Riigi Tugiteenuste Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel