Käskkiri

DIREKTORI KÄSKKIRI 27.02.2026 nr 1-1/1-26/8 Tallinna Vangla kinnises vanglas isikute elu ja tervise kaitseks ning vangla üldise julgeoleku tagamiseks meetmete rakendamine Vangistusseaduse § 15 lg 2 p-de 1, 3, 4 ja lg 4, § 66 lg-te 1, 3, justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 741 lg 5, 05.09.2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 2 p 8, 06.12.2001. a määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ § 3 lg 2 p 7 alusel ning tuginedes teabe- ja uurimisosakonnast ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudist saadud teabele otsustan: 1. Kohaldada kinnises vanglas keelatud ainete leviku tõkestamiseks meetmeid alljärgnevalt: 1.1. kinni peetavatele isikutele ei anta kambrisse käsi- ja postipakiga saabuvaid riideesemeid (sh sokke, sukki ja aluspesu), mis ei ole vanglateenistuse poolt eelnevalt läbi pestud; 1.2. riidesemete käitlemine ja nende kinni peetavatele isikutele kambrisse andmine peale pesuprotsessi toimub tavapärases korras. 2. Käskkiri jõustub allkirjastamise hetkest ja kehtib kuni vajaduse ära langemiseni. 3. Teabehaldusteenistusel edastada käskkiri elektrooniliselt Tallinna Vangla teenistujatele ja Vanglateenistuse haldusosakonnale. Üksuste juhtidel korraldada käskkirja tutvustamine kinnises vanglas paiknevatele vahistatutele ja kinnipeetavatele. Põhjendused Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ning igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Samas tuleneb PS §-st 28 igaühe õigus tervise kaitsele ja §-st 16 igaühe õigus elule, mis on kõikidest põhiõigustest olulisim. PS § 16 paneb riigile ka objektiivse kohustuse inimelu kaitsta. Inimelu ja füüsiline puutumatus on kõrgeimad väärtused, mille kaitseks võib piirata muid vabadusi, sh omandiõigust. Asetades omandiõiguse ning õiguse elu ja tervise kaitsele kaalukausile, kaaluvad õigus elule ja tervisele alati üles materiaalsed huvid, vara või vähemtähtsad õigushüved. Kohustused inimeste elu ja tervise kaitseks võiva riigile tulla nii õigusaktidest, kui ka strateegiistest dokumentidest, millega seatakse sihte ja lepitakse kokku konkreetsetes tegevustes eesmärkide saavutamiseks. Üheks selliseks dokumendiks on „Eesti narkopoliitika aastani 2030“, mille kohaselt ei tohiks keegi narkootikumide üledoosi tõttu surra 1. Samas on narkootikumide tarvitamine Eestis kasvutrendis2 ning alates 2022. a on narkootikumide tarvitamisest tekkinud üledooside 3 ja narkosurmade arv Eestis 4 hüppeliselt kasvanud. Prognoos ennustab üledooside ja narkosurmade arvu suurenemist veelgi, sest Eesti uimastiturule on ilmunud uued sünteetilised väga tugevatoimelised ained (orfiinid- tsüklorfiin, brorfiin, spiroklorfiin ja klorfiin), mille tarvitamisega seondub kõrge üledoosirisk ja mõjusid peetakse katastroofilisteks. 5 Narkootikumide tarvitamine on otseselt ohtlik tarvitaja enda elule ja tervisele, kuid selle mõju on märksa laiem, sest joobes olevatel inimestel võib olla nõrgenenud impulssi kontroll, otsustusvõime ja nad võivad kaotada reaalsustaju, mis võib nad teha nii endile kui inimestele nende ümber ohtlikuks.6 Eriti ohtlikeks peetakse just neid isikuid, kes on narkootikumidest üledoosi võtnud. 7 Narkootiliste ainete tarvitamisest ja narkosurmadest ei ole puutumata jäänud ka vanglad. 2022. a alates on Eesti vanglates surnud narkootikumide üledoosi tõttu kaks kinnipeetavat ning tõusnud on narkootiliste, 1 Narkopoliitika 2030 2 Narkootikumide tarvitamine on Eestis kasvutrendis | Eesti | ERR 3 Narkootikumid | Sotsiaalministeerium 4 Uimastite üledoosi tõttu surevad Eestis nii teismelised kui ka 90-aastased | Ühiskond | ERR 5 Orfiinid – õnnetus, mis hüüdis tulles: uimastiturgu vallutab uus sünteetiliste opioidide rühm - Narkostuudio 6 Kas uimastite tarvitajad kujutavad endast ohtu? - Narko 7 Narkomaan on ohtlik endale ja teistele psühhotroopsete ja muude uimastava või tugeva toimega ainetega seotud intsidentide ja isikuvastaste vägivallaintsidentide arv. Kui 2024. a tuvastati Tallinna Vanglas narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamist ilma arsti ettekirjutuseta 14 korral, siis 2025. a juba 22 korral. Kui 2024. a algatati vägivallatunnistega teoga seonduvalt 36 kriminaalmenetlust, millest 5 pandi toime vanglaametniku suhtes, siis 2025. a algatada juba 68 kriminaalmenetlust, milles 11 oli toime pandud vanglaametniku suhtes. Vangistusseaduse (VangS) § 66 lõikest 1 tuleb vanglale kohustus korraldada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjades täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Vastavalt justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 641 punktile 4 on kinnipeetavale vanglas keelatud narkootilised, psühhotroopsed ja muud uimastava või tugeva toimega ained. Vaatamata keelavale regulatsioonile on paljudel kinni peetavatel isikutel soov vangistuses olles narkootilisi, psühhotroopseid ja muid uimastava või tugeva toimega ained tarvitada ning nende hankimiseks kasutatakse vanglaväliste isikute abi. Keelatud esemeid ja aineid toovad vanglasse kokkusaamisele tulnud lähedased, peites neid enda kehaõõnsustesse, jalanõudesse, seljas olevatesse riietesse või kaasa võetavatesse asjadesse. Keelatud esemeid ja aineid saadetakse vanglaväliste isikute poolt kinni peetavatele isikutele ka kirjade ja postipakkidega ning neid peidetakse vanglasse toodud käsipakkidesse. Kui 2024. a leiti pakist või kirjast narkootilisi ja psühhotroopseid (või sarnase toimega aineid) aineid vaid ühel korral, siis 2025. a juba kuuel korral. See näitab, et kinni peetavatel isikutel on jätkuvalt kõrgendatud huvi keelatud aineid vanglasse saada ja vanglavälised isikud on aktiivsemalt asunud keelatud aineid vanglasse saatma. Ehkki vanglateenistus annab keelatud esemete ja ainete avastamiseks endast parima ning järelevalvetoimingutel kasutatakse kaasaegset tehnikat ja tõhusaid meetmeid, ei pruugi see olla alati nende avastamiseks siiski piisav. Keelatud esemete ja ainete avastamine on keerukam ka kohtute ja õiguskantsleri survel muudetud külastajate läbiotsimispraktika tõttu. Isikute täielikku läbiotsimist ei peeta üldjuhul lubatavaks ning keelatud esemete ja ainete vanglasse sattumise vältimiseks kohustatakse vanglat kasutama alternatiivseid leebemaid meetmeid ja soetama tõhusamaid tehnoloogilisi vahendeid. 8 Teabe- ja uurimisosakonnalt saadud info kohaselt on 2026. a veebruaris Tallinna Vanglasse kinni peetavale isikule toodud käsipakiga riideese, millesse oli immutatud tugevatoimelist keelatud ainet − tsüklorfiini. Paki kontrollimisel kasutatud meetmetega keelatud ainet riideesemetes ei avastatud ja kinnipeetavale anti immutatud riideese kambrisse. Kolm kinni peetavat isikut said keelatud aine manustamisest tugeva joobe ja ühe tarvitaja seisund oli niivõrd kriitiline, et vanglateenistujatel tuli teda elustada. Seega ei ole uue sünteetilise väga tugevatoimelise aine vanglasse toimetamine jäänud üksnes nurjunud katseks, vaid narkootiline aine on jõudnud kinni peetavate isikute valdusesse ja ohustanud reaalselt inimelusid. Vältimaks edaspidi keelatud ainete jõudmist kinni peetavate isikute kätte riideesemetesse immutatult, on vanglal kohustus kinni peetavate isikute ning vanglateenistujate elu ja tervise kaitseks rakendada tõhusaid meetmeid. Kuna riidekiududesse imbunud keelatud ainet on võimalik pesemisega eemaldada 9, ei tule riideesemete pakiga saamist täielikult ära keelata, vaid saab rakendada tõhusat, kuid omandiõigust oluliselt vähem riivavamat meedet. Täiendava järelevalvetoiminguga ei panda kinni peetavaid isikuid halvemasse olukorda ega ohustata nende tervist. Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 3 p 6 alusel on käskkiri antud menetlusosaliste arvamusi ja vastuväiteid ära kuulamata, kuna puudutatud isikute arv ületab 50, mis teeks kõigi ärakuulamise äärmiselt ajamahukaks ja ei võimaldaks avalikes huvides viivitamatult tegutseda. Käskkirja on võimalik vaidlustada, esitades vangla kaudu vaide Justiits- ja Digiministeeriumile 30 päeva jooksul käskkirja kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Enar Pehk direktori asetäitja, direktori ülesannetes 8 Õiguskantsleri 05.11.2019. a soovitus nr 7-4/191395/1905411; 20.01.2020. a soovitus nr 7-7/191450/2000290; Tallinna Halduskohtu 30.08.2024. a kohtulahend haldusasjas nr 3-2475 9 EKEI 20.02.2026. a seisukoht