Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

Ministeeriumid Meie 10.02.2022 nr 8-1/1074 AvTS ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Saadame ministeeriumidele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule kooskõlastamiseks avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume esitada oma ettepanekud eelnõule 10 päeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri minister Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  Avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1 Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu peamine eesmärk on lühendada avaliku teabe seaduse (AvTS) § 40 lõikes 3 sätestatud juurdepääsupiirangu tähtaega surnud andmesubjekti osas. Tähtaega lühendatakse 30 aastalt kümnele, et tagada AvTS-i kandev idee võimaldada igaühe juurdepääs üldiseks kasutamiseks levitatavale informatsioonile. 1.2 Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakond ([email protected]). Sotsiaalministeeriumi valitsemisala seadusete muudatused on välja töötanud Sotisaalministeerium koostöös Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonnaga. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik. 1.3 Märkused Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste redaktsioone: 1) avaliku teabe seaduse 10.12.2021 jõustunud redaktsiooni (RT I, 30.11.2021, 17); 2) Eesti Haigekassa seaduse 01.05.2021 jõustunud redaktsiooni (RT I, 21.04.2021, 9; 3) inimgeeniuuringute seaduse 15.03.2019 jõustunud redaktsiooni (RT I, 13.03.2019, 64); 4) Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse 01.06.2021 jõustunud redaktsiooni (RT I, 22.05.2021, 7); 5) rahvatervise seaduse 01.05.2021 jõustunud redaktsiooni (RT I, 04.01.2021, 13); 6) rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse 01.01.2020 jõustunud redaktsiooni (RT I, 13.03.2019, 133); 7) sotsiaalhoolekande seaduse 01.04.2021 jõustunud redaktsiooni (RT I, 22.03.2021, 14); 8) sotsiaalseadustiku üldosa seaduse 15.03.2019 jõustunud redaktsiooni (RT I, 13.03.2019, 157); 9) surma põhjuse tuvastamise seaduse 01.05.2021 jõustunud redaktsiooni (RT I, 21.04.2021, 15); 10) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 28.06.2021 jõustunud redaktsiooni (RT I, 18.06.2021, 8). Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusaktidega. Eelnõu väljatöötamise kavatsust ei ole koostatud, kuna seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju (Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 “Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkt 5). 1 Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras. 2 Seaduse eesmärk Avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu peamine eesmärk on lühendada avaliku teabe seaduses sätestatud juurdepääsupiirangu tähtaega surnud andmesubjekti osas 30 aastalt kümnele, et tagada seeläbi AvTS-i kandev idee võimaldada igaühe juurdepääs üldiseks kasutamiseks levitatavale informatsioonile. Euroopa Liidu Nõukogu ja komisjoni määruse (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) põhjenduspunkti 27 kohaselt ei kohaldata üldmäärust surnuid puudutavate isikuandmete suhtes. Sama põhjenduspunkt näeb siiski ette, et liikmesriikidel peaks olema võimalik ette näha surnuid puudutavate isikuandmete töötlemise eeskirjad. Surnud isiku eraelu puutumatust ega isikuandmeid ei ole reeglina vaja pärast tema surma kaitsta, sest vastava põhiõiguse subjekti enam ei ole. Samas mõjutab surnud isiku kohta teabevaldaja kätte kogunenud andmete avalikuks tegemine paratamatult tema surma üleelanud lähedasi. Oluline on seejuures seegi, et teabevaldaja kogub ja töötleb inimese isikuandmeid muul moel avalike ülesannete täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks. Inimesel puudub avalik-õigusliku suhte tekkimisel reeglina vaba tahe otsustada, kas anda oma isikuandmed riigile või kohalikule omavalitsusele kasutamiseks või mitte (v.a ehk soodustav haldustegevus). Räägime siin kontekstis andmetest, mille avalikuks tegemist põhjendatuks ei peeta (juurdepääsupiiranguga avalik teave). AvTS kandev idee on tagada avalikule teabele igaühe juurdepääs võimalikult suures ulatuses. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 44 lõige 1 sätestab igaühe õiguse saada vabalt üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. See sätestab igaühe õiguse saada vabalt üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Lõike 2 kohaselt on kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. AvTS § 1, mis on põhiseaduse kõnesoleva sätte väljundiks, sätestab, et seaduse eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Ehkki läbipaistvuse tagamine riigi ja kohaliku omavalitsuse valduses olevale informatsioonile on demokraatliku õigusriigi üks olulisemaid toimimisprintsiipe, ei saa see toimuda põhiõigusi ja -vabadusi väärtustamata jättes. Eraelu puutumatus on AvTS-s põhimõtte tasandil eraldi välja toodud kui kõrgemat järku väärtus, mida tuleb avalikule teabele juurdepääsu võimaldades olulisemaks pidada. Eraelu puutumatuse riivet hinnatakse avalikule teabele juurdepääsu seadmisel. Kui eraelu puutumatuse põhiõigus kaalub üles igaühe õiguse saada vabalt üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni, seatakse avalikule teabele juurdepääsupiirang. See piirang kehtib 2 vähemalt inimese eluaja. Pärast inimese surma vajavad juurdepääsupiirangu säilimise näol kaitset inimese surma üleelanud lähedased. Teabevaldaja valduses on palju erineva tundlikkusastmega teavet. Et üleelanud lähedase eraelu puutumatuse põhiõigust ei riivaks ebaproportsionaalselt temast mittesõltunud asjaoludel riigi või kohaliku omavalitsuse kätte surnud isiku kohta koondunud teabe avalikustamine kohe pärast isiku surma, näeb kehtiv AvTS ette 30-aastase juurdepääsupiirangu tähtaja. Selle eesmärgiks on tagada vähemalt ühele inimese surma üleelanud põlvkonnale eraelu puutumatuse kaitse. Samas võib küsida, kas sedavõrd pikk tähtaeg peaks olema reegliks või pigem erandiks. Pikaajalist kaitset vajavad pigem tundlikumat laadi andmed, mis sõltuvalt isikuandmete iseloomust või nende kontekstist võiksid avalikuks tegemisel surnud inimese lähedaste eraelu puutumatuse põhiõigust ebaproportsionaalselt riivata. Seetõttu nähakse eelnõuga ette reegel, et asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud isikuandmeid sisaldavale teabele kehtib juurdepääsupiirang isiku surmast alates kümme aastat. Lisaks nähakse eelnõuga ette erisus seoses alaealise surmaga. Kuna alaealise surm on tema lähedastele emotsionaalselt väga keeruline, oleks alaealisega seonduva teabe avalikuks tegemine 10 aastat pärast tema surma ebaproportsionaalne. Seetõttu tehakse eelnõuga nimetatud osas muudatus, mille kohaselt asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud isikuandmeid sisaldavale teabele kehtib juurdepääsupiirang alaealise surmast alates 20 aastat. Eriseadusega võib nendest reeglitest ette näha erandeid, kui see on põhjendatud nt isikuandmete iseloomu või isikuandmete töötlemise kontekstiga. Eelnõu § 1 AvTS § 40 lõiget 3 muudetakse osas, mis puudutab surnud isiku andmetele juurdepääsu piiramise tähtaega. Täna kehtiva normi kohaselt kehtib juurdepääsupiirang 30 aastat isiku surmast arvates. Eelnõuga lühendatakse seda tähtaega kümnele aastale, alaealise puhul 20 aastale tema surmast arvates. Kaalutlused muudatuse tegemiseks on toodud eelnõu seletuskirja punktis 2 (seaduse eesmärk). Eelnõu §-d 2–9 Teatud juhtudel on teabevaldajal vajadus kaitsta surnud andmesubjekti andmeid kauem kui 10 aastat tema surmast arvates. See sõltub andmete iseloomust ja kontekstist. Tuleb ka silmas pidada, et teabevaldaja kogub isiku andmeid oma ülesannete täitmiseks, seejuures puudub isikul enamasti võimalus nende andmete esitamisest keelduda. Surnud isiku lähedaste kaitseks on seni kehtinud seadusandja lubadus hoida surnud inimese andmeid 30 aastat üksnes enda teada. See tagab andmesubjekti surma üleelanud lähedaste eraelu puutumatuse kaitse ning aitab kaasa usalduse säilimisele riigi ja inimese vahel. Need on olulised kaalutlused, võttes arvesse asjaolu, et teabevaldaja on kohustatud tagama igaühe juurdepääsu teabele, kui puudub põhjus juurdepääsupiirangu kehtestamiseks. Isiku surmast 10 aasta möödumisel igaühele juurdepääsu võimaldamine nt isiku põetud haiguste (rasked kroonilised haigused, teatud nakkushaigused), isikule määratud puude kohta (nt määratud puude eest makstav toetus mis põhineb teatud andmetel) või tema geeniandmetele riivaks ebaproportsionaalselt isiku surma üle elanud lähedaste eraelu puutumatust. Seetõttu on vajalikud muudatused valdkondlikes eriseadustes. Muudatustega tagatakse, et nende eriseaduste puhul, kus on isikuandmete iseloomust või töötlemise kontekstist tulenevalt tugevam vajadus kaitsta surnud isiku lähedasi, jääb kehtima senine õiguslik olukord ehk surnud andmesubjekti andmetele võimaldatakse juurdepääs alles 30 aastat pärast tema surma, teatud juhtudel aga ka kauem (pärilikud haigused, geeniandmed). Sellisteks valdkondlikeks 3 eriseadusteks on: 1) Eesti Haigekassa seadus; 2) inimgeeniuuringute seadus; 3) nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus; 4) rahvatervise seadus; 5) rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadus; 6) sotsiaalhoolekande seadus; 7) surma põhjuse tuvastamise seadus; 8) sotsiaalseadustiku üldosa seadus ja 9) tervishoiuteenuste korraldamise seadus. Muudatused nimetatud seadustes on samalaadsed: surnud isiku andmetele kehtestatakse juurdepääsupiirangu kehtivuse tähtaja erisus võrreldes AvTS üldreegliga. 3 Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4 Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega. 5 Seaduse mõjud Kavandatav muudatus: surnud isiku andmetele juurdepääsu piirangu kehtivuse tähtaega lühendatakse 30 aastalt kümnele aastale Mõju valdkond1 – mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm Seaduseelnõu kohustatud sihtrühm on surnud andmesubjekti isikuandmeid töötlevad teabevaldajad. Sihtrühma suurust ei ole võimalik täpselt piiritleda. Lisaks teabevaldajatele mõjutab muudatus ka Andmekaitse Inspektsiooni, kes teostab teabevaldajate üle riiklikku ja haldusjärelevalvet. Muudatus võib mõjutada inspektsiooni töökoormust ja -korraldust. Mõju avaldumine Teabevaldajad peavad AvTS muudatusest tulenevalt tagama, et nende valduses olevatele surnud andmesubjekti andmetele tagatakse juurdepääs 10 aasta möödudes isiku surmast arvates, kui eriseadusest ei tulene teisiti. AKI jaoks võivad suureneda tööjõukulud. AKI peab leidma ressursse täiendavate järelevalvetoimingute tegemiseks. Eelnõuga kaasnevat majanduslikku mõju (isikuandmete taaskasutamine) on keeruline hinnata. 1 Mõjude hindamise käigus analüüsitavad mõjuvaldkonnad on määratud HÕNTE § 46 lõikes 1 ning täpsustatud mõjude määratlemise kontrollküsimustikus (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/kontrollkusimustik.pdf) 4 6 Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Teabevaldajad peavad oma tegevuses tagama surnud isiku andmete avalikuks tegemise 10 aastat pärast isiku surma, kui eriseadus ei sätesta teisiti. Muudatus puudutab ka enne muudatuste jõustumist surnud isikute andmeid. Seaduse rakendamiseks ei nähta ette kulusid ega tulusid. 7 Seaduse rakendusaktid Seadusega ei nähta ette rakendusaktide kehtestamist ega muutmist. 8 Seaduse jõustumine Eelnõus kavandatavad seadusemuudatused jõustuvad üldises korras. 9 Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Algatab Vabariigi Valitsus …. 2022. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) 5  Avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Avaliku teabe seaduse muutmine Avaliku teabe seaduse § 40 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud isikuandmeid sisaldavale teabele kehtib juurdepääsupiirang selle saamisest või dokumenteerimisest alates 75 aastat või isiku surmast alates kümme aastat, alaealise surmast 20 aastat, või kui surma ei ole võimalik tuvastada, siis alates isiku sünnist 110 aastat, kui seadus ei sätesta teisiti.“. § 2. Eesti Haigekassa seaduse muutmine Eesti Haigekassa seaduse § 463 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Juurdepääsupiirang asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud isikuandmeid sisaldavale teabele kehtib surnud isiku puhul 30 aastat isiku surmast alates.“. § 3. Inimgeeniuuringute seaduse muutmine Inimgeeniuuringute seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 18 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Koeproovide, DNA kirjelduste ja terviseseisundi kirjelduste säilitamine ning juurdepääsupiirangu tähtaja erisus“; 2) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Juurdepääsupiirang geenivaramu andmetele kehtib surnud isiku puhul 30 aastat isiku surmast alates.“. § 4. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 20 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Juurdepääsupiirang nakkushaiguste registris sisaldavale teabele kehtib surnud isiku puhul 30 aastat isiku surmast alates.“. § 5. Rahvatervise seaduse muutmine Rahvatervise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 142 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses: „(32) Juurdepääsupiirang vähiregistris sisalduvale teabele kehtib surnud isiku puhul 30 aastat isiku surmast alates.“; 2) paragrahvi 143 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Juurdepääsupiirang raseduse infosüsteemis sisalduvale teabele kehtib surnud isiku puhul 30 aastat isiku surmast alates.“; 1 3) paragrahvi 144 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses: „(32) Juurdepääsupiirang müokardiinfarktiregistris sisaldavale teabele kehtib surnud isiku puhul 30 aastat isiku surmast alates.“; 4) paragrahvi 145 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses: „(32) Juurdepääsupiirang tuberkuloosiregistris sisalduvale teabele kehtib surnud isiku puhul 30 aastat isiku surmast alates.“; 5) paragrahvi 147 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses: „(32) Juurdepääsupiirang vähi sõeluuringute registris sisalduvale teabele kehtib surnud isiku puhul 30 aastat isiku surmast alates.“. § 6. Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse muutmine Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse § 4 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Juurdepääsupiirang asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud isikuandmeid sisaldavale teabele kehtib surnud isiku puhul 30 aastat isiku surmast alates.“. § 7. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1451 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri andmete säilitamine ja juurdepääsupiirangu tähtaja erisus“; 2) paragrahvi 1451 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Juurdepääsupiirang sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris sisalduvale teabele kehtib surnud isiku puhul 30 aastat isiku surmast alates.“. § 8. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmine Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 39 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud isikuandmeid sisaldavale teabele kehtib juurdepääsupiirang vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaegadele.“. § 9. Surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmine Surma põhjuse tuvastamise seaduse § 32 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Juurdepääsupiirang surma põhjuste registris sisalduvale teabele kehtib surnud isiku puhul 30 aastat isiku surmast alates.“. § 10. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 42 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 2 „Tervishoiuteenuse osutamise ja terviseandmete dokumenteerimine ja säilitamine ning juurdepääsupiirangu tähtaja erisus“; 2) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Juurdepääsupiirang asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud isikuandmeid sisaldavale teabele kehtib surnud isiku puhul 30 aastat isiku surmast alates.“; 3) paragrahvi 591 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Juurdepääsupiirang tervise infosüsteemis sisalduvale teabele kehtib surnud isiku puhul 30 aastat isiku surmast alates.“. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2021 Algatab Vabariigi Valitsus ... 2021. a nr Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) 3