Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

Saatja: Mona Sikkar </O=EESTI KV/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=1367C82B7B164AED9CF78ABC6224375B-MONA SIKKAR> Saaja: Kaitseressursside Amet Teema: Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks Tere! Saadame Teile järgmise eelnõu arvamuse avaldamiseks: Haldusmenetluse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Dokumendiga on võimalik tutvuda EISis aadressil: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/865ce6fc-6e5f-45f3-afab-f563546a3210 <https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/865ce6fc-6e5f-45f3-afab-f563546a3210> Tähtaeg: 03.01.2022 Lugupidamisega Mona Sikkar Referent | Dokumendihalduse osakond Kaitseministeerium 717 0277 | 519 62215 | [email protected] <mailto:[email protected]> Sakala 1 | 15094 Tallinn | Eesti www.kaitseministeerium.ee *** AMETIALASEKS KASUTAMISEKS *** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. This e-mail and any attachments may contain sensitive and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal. Haldusmenetluse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga tehakse haldusmenetluse seaduses (HMS) automaatse haldusmenetluse läbiviimiseks vajalikud muudatused, samuti nähakse ette haldusmenetluses isikuandmete töötlemise läbipaistvamaks muutmiseks täiendavaid nõudeid. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Siinse seaduseelnõu aluseks olev eelnõu väljatöötamiskavatsus läbis 2020. a sügisel kooskõlastusringi.1 Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse nõunik Monika Mikiver ([email protected], 620 8112). Eelnõu on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone: 1) haldusmenetluse seadus avaldamismärkega RT I, 13.03.2019, 55; 2) tööturuteenuste ja -toetuste seadus avaldamismärkega RT I, 12.11.2021, 7; 3) töötuskindlustuse seadus avaldamismärkega RT I, 12.11.2021, 9; 4) töövõimetoetuse seadus avaldamismärkega RT I, 21.04.2020, 58. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Eestis alustati tehisintellekti küsimuste uurimisega põhjalikumalt 2018, kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantselei eestvõttel loodi riigiasutuste ja erasektori esindajate ekspertrühm.2 Ekspertrühma aruande põhjal koostati Eesti tehisintellekti strateegia ja võeti vastu Eesti riiklik tehisintellekti alane tegevuskava 2019-2021.3 Tegevuskava kohaselt pidi Justiitsministeerium välja töötama eelnõu, milles tehakse kehtivasse õigusesse tehisintellekti kasutuselevõtuks vajalikud muudatused. 17.08.2020 saatis Justiitsministeerium 1 Algoritmiliste süsteemide mõjude reguleerimise väljatöötamise kavatsus („krati VTK“). 2 Krattide projekti raames kutsusid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Riigikantselei 2018. aasta augustis kokku riigiasutuste ja erasektori esindajate ekspertrühma. Ekspertrühma ülesandeks oli töötada välja 2019. aasta maikuuks konkreetsed ettepanekud selle kohta, millistel aladel oleks krattidest Eestile enim kasu ja milliste meetmetega nende kasutuselevõttu toetada. Sealjuures töötati välja krattide kasutamisega seotud ettepanekud Eesti õigusruumi arendamiseks, et tagada õigusselgus ja vajalik ohutus. Ekspertrühma aruandest lähtuvalt koostati kratikava ehk Eesti tehisintellekti strateegia. https://www.kratid.ee/. 3 Arvutivõrgus: https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_kratikava_juuli2019.pdf. kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks algoritmiliste süsteemide mõjude reguleerimise väljatöötamise kavatsuse („krati VTK“). Seejärel otsustati üldise „kratiseaduse“ väljatöötamine peatada seoses EL-i usaldusväärse tehisintellekti määruse ettepanekuga4 ning töötada välja haldusmenetluses uute tehnoloogiate rakendamiseks vajalikud muudatused. Automaatsete haldusaktide andmisel ning toimingute sooritamisel, sh profiilianalüüsil põhineva andmetöötluse käigus, töödeldakse ka isikuandmeid. EL-i isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) lubab liikmesriigil teha automaatseid otsuseid, kui seejuures kehtestatakse ka piisavad kaitsemeetmed ja tagatised. Seaduse eesmärk ongi seada reeglid haldusmenetluses automaatsete otsuste tegemiseks, võttes arvesse ka IKÜM-st tulenevaid nõudeid. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Automaatsed haldusaktid kehtivas õiguses Olgugi et haldusmenetluse seadus ei sätesta (veel) automaatse haldusakti andmist, on automaatse haldusakti ja dokumendi andmine alates 1.1.2019 ette nähtud maksukorralduse seaduses,5 kus reguleeritakse andmesüsteemi vahendusel ilma ametniku vahetu sekkumiseta koostatud haldusakti või dokumendi andmist.6 Seadusandja ei andnud maksuhaldurile piiramatut õigust anda haldusakte või dokumente automatiseeritult. Automatiseeritud menetlus ei ole kasutatav kaalutlusõiguse korral, mille kohaldamine tuleb haldusorganil endiselt tagada, samuti tuleb tagada eelnev menetlusosalise ärakuulamine.7 Eelnõu koostajad lähtusid õigusega asjaolust, et automaatsed haldusaktid ja dokumendid tulevad kõne alla vaid juhtudel, mil maksuhalduril on olemas piisavalt andmeid otsuse või toimingu tegemiseks, kaalutlusruum on piiritletud, maksukohustuslase jaoks on saabuv tagajärg ettenähtav ja seadus võimaldab tal vajaduse korral oma seisukohti esitada.8„Automatiseeritud töötlemisel hakatakse tegema otsuseid ning väljastama haldusakte etteantud kriteeriumide järgi, millele vastamisel tekib isikul võimalus saada taotluse esitamisel koheselt automaatselt genereeritud otsus. Juhul, kui isik ei vasta ette nähtud kriteeriumitele, hakkab taotlust menetlema maksuhalduri ametnik ning vastav otsus tehakse tavapärase haldusmenetluse käigus, mille raames analüüsitakse esitatud andmeid ja tõendeid. Sellisel juhul lõpeb menetlus ametniku poolt motiveeritud haldusakti väljastamisega.“9 4 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/proposal-regulation-laying-down-harmonised-rules-artificial-intelligence-artificial- intelligence. 5 Maksukorralduse seadus (MKS) § 462 lg 1 sätestab, et riiklike maksude maksuhaldur võib anda haldusakti ja dokumendi automatiseeritult, ilma maksuhalduri ametniku vahetu sekkumiseta. Riiklike maksude maksuhaldur võib automaatse haldusakti ja dokumendina anda korralduse deklaratsiooni esitamiseks ja selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks; käibemaksukohustuslaste registris registreerimise ja kustutamise otsuse; käibemaksugrupina registreerimise ja registrist kustutamise otsuse; maksuvõla tasumise ajatamise otsuse ja automaatse haldusaktina antud maksuvõla tasumise ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse; intressinõude; enammakse tagastamise otsuse; sundtäitmise hoiatuse; krediidiasutustele edastatavad arestimisdokumendid; maksuteate; tõendi (rahandusministri 14.03.2019 määruse nr 15 „Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonnas elektroonilise asjaajamise tingimused ja kord, automaatselt antavate haldusaktide ja dokumentide loetelu ning riigi-, valla- ja linnaasutuste poolt elektrooniliselt esitatavate deklaratsioonide ja muude dokumentide nimekiri“ § 8). 6 Seletuskirjas selgitatakse, et arvutivõrgus luuakse haldusakt või dokument varem MTA poolt IT-süsteemis kindlaks määratud tingimustel ja piirides, mitte taotleja suva järgi. Automatiseeritud töötlemisel hakatakse tegema otsuseid ning väljastama haldusakte etteantud kriteeriumide järgi, millele vastamise korral tekib isikul võimalus saada taotluse esitamisel kohe automaatselt genereeritud otsus. Juhul kui isik ei vasta ette nähtud kriteeriumidele, hakkab taotlust menetlema maksuhalduri ametnik ning vastav otsus tehakse tavapärase haldusmenetluse käigus, mille raames analüüsitakse esitatud andmeid ja tõendeid. Sellisel juhul lõpeb menetlus ametniku poolt motiveeritud haldusaktiga. Seletuskiri maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (675 SE) juurde, lk 10. 7 Samas, lk 36. 8 Samas, lk 36. 9 Samas, lk 10. 1.1.2019 jõustus sarnane muudatus ka keskkonnatasude seaduses.10 Seletuskirjas rõhutatakse samuti, et automatiseeritud haldusakte ja otsuseid on võimalik koostada vaid juhtudel, mil maksuhalduril on olemas piisavalt andmeid otsuse või toimingu tegemiseks ning sisuliselt puudub kaalutlusruum.11 Automaatseid haldusakte võib anda töötuskindlustuse seaduse § 23 lg 4 alusel ka Töötukassa, kel „on oma eesmärgi saavutamiseks ja seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks õigus anda haldusakte automatiseeritult isiku vahetu sekkumiseta, kui see on võimalik arvestades haldusakti andmise asjaolusid ja sisu.“12 Töötukassa veebilehel selgitatakse, et kui inimene esitab töötuna arvelevõtmise avalduse e-töötukassa kaudu, kontrollib menetluse infosüsteem isiku töötuna arvelevõtmise tingimustele vastavust riiklikes andmekogudes olevate andmete alusel ja kui täiendavat infot ei ole vaja juurde küsida, teeb automaatselt otsuse. Otsusele lisatakse ka märge, et tegemist on isiku taotlusel ja andmekogude andmete automatiseeritud töötlusel põhineva otsusega. Isikut teavitatakse samuti sellest, et tal on õigus saada selgitusi ning esitada vaie.13 3.2. Põhiseadusest tulenevad olulised nõuded automaatsele haldusmenetlusele Automaatse haldusakti all peetakse silmas haldusakti HMS § 51 tähenduses, mis antakse automaatselt, ilma haldusorganit esindava ametniku kui füüsilise inimese tahteavalduse igakordse väljendamiseta.14 Automaatne haldusakt võib infotehnoloogilises mõttes põhineda nii lihtsamatel või keerulisematel determineeritud algoritmidel (ekspertsüsteemidel) kui ka masinõppel.15 Üksnes „reeglipõhine“ on näiteks maamaksu teade, üksi elavale pensionärile toetuse maksmise otsustamine jms. Haldusorgani nimel tegutseva isiku tahteavaldus väljendub automaatsete haldusaktide puhul seega otsustamise parameetrite kindlaksmääramises. Põhiseaduse (PS) § 3 lg 1 ls 1 järgi tohib riigivõimu teostada üksnes seaduse alusel. Seaduslikkuse põhimõte, mis jaguneb seaduse reservatsiooni ja seaduse ülimuslikkuse alampõhimõteteks, tagab avaliku võimu legitimatsiooni ning aitab ära hoida ka riigivõimu omavoli. Tehisintellekti või algoritmi rakendamine ei vaja eraldi seaduslikku alust juhul, kui seda rakendatakse vaid haldusotsuse ettevalmistamiseks, nt taotluse nõuetele vastavuse või tähtaja järgimise kontrollimiseks, teatud konkreetse eelduse automaatseks kontrollimiseks, kuid lõpliku otsuse langetab ka tegelikult, mitte üksnes formaalselt, haldusorgani nimel tegutsev ametnik tavapäraseid menetlusreegleid järgides. Sel juhul võib haldusmenetluse teatud faasi automatiseerimist pidada haldusmenetluse üksikasjaks, mille määramisel on haldusorganil suur otsustusruum (HMS § 5 lg 1) ning mis ei vaja spetsiaalset volitusnormi.16 10 Keskkonnatasude seaduse § 336 lg 1 kohaselt võib Keskkonnaamet anda haldusakti ja dokumendi automatiseeritult, ilma maksuhalduri ametniku vahetu sekkumiseta, arvestades maksukorralduse seaduse § 46 2 lõikes 2 sätestatut. Keskkonnaamet võib automaatse haldusakti ja dokumendina anda korralduse keskkonnatasu deklaratsiooni esitamiseks; korralduse keskkonnatasu deklaratsioonis esinevate puuduste kõrvaldamiseks; ettekirjutuse maavara kaevandamise mahu aruande esitamiseks; väljavõtte, õiendi või tõendi Keskkonnaametile esitatud keskkonnatasu deklaratsiooni kohta (keskkonnaministri 20.06.2011 määruse nr 34 „Nõuded Keskkonnaametile elektroonilisel teel esitatavate dokumentide vormingu ja allkirjastamise kohta, elektroonilise teabevahetuse kohta ning automaatsete haldusaktide ja dokumentide loetelu“ § 71). 11 Keskkonnatasude seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (660 SE) seletuskiri, lk 9. 12 Töötuskindlustuse seaduse § 23 lg 4. 13 Selgitus Töötukassa veebilehelt Millal teeb töötukassa Teie suhtes automaatse otsuse. 14 HMSi koostamisel on lähtutud põhimõttest, et haldusorganit esindavad haldusorganis töötavad ametnikud (vrd haldusorgani ja sisepädevuse mõisteid. A. Aedma jt. Haldusmenetluse käsiraamat, lk 46 jj). 15 Vrd K. Lember. Tehisintellekti kasutamine haldusakti andmisel. Magistritöö. Tartu Ülikool, 2019, lk 13-14. 16 I. Pilving, M. Mikiver. Kratt haldusorganiks: algoritmilised otsused ja haldusõiguse põhimõtted. Riigikohtu aastaraamat 2019. Kui automatiseerimine tähendab aga eri andmekogude andmevõrdlust, profiilianalüüsis teatud tunnustele vastavate isikute väljasõelumist (kas korrakaitseõiguses ohuennetuse faasis või proaktiivselt teenuste pakkumiseks), vajab see ulatusliku eraelu ja informatsioonilise enesemääramisõiguse riive tõttu seaduslikku alust (vt põhjalikumalt allpool eelnõu punkti 5 selgitusi). Automaatse haldusakti andmine vajab aga valdkondlikus eriseaduses erinormi, sest igas valdkonnas (tegevusload, sotsiaaltoetused, keskkonnakaitse, korrakaitse, sisseränne jne) võivad automaatse haldusakti andmisel tekkida spetsiifilised probleemid, mis vajavad eraldi otsustamist ja tasakaalustamist asjakohaste sisuliste ja menetluslike garantiidega (seda nõuab ka IKÜM art 2217).18 3.3. Eelnõuga kavandatavad muudatused Eelnõu punktiga 1 jäetakse HMS § 7 lõikest 2 välja tekstiosa „,kui see on haldusorganil olemas“. Kehtiv HMS § 7 lg 2 sätestab: „Haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe (dokumentide esitamise juhendid, näidisvormide täitmise juhendid, blanketid, käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud selgitused jms) väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, kui see on haldusorganil olemas.“ 01.01.2002 jõustunud HMS-i eelnõu töötati välja 1990-ndate lõpus, mil paljudel haldusorganitel ei olnud veel oma veebilehte. Kohustus omada veebilehte seati tegelikult juba 01.01.2001 jõustunud avaliku teabe seaduse (AvTS) vastuvõtmisega, mis nõudis teatud teabe avaldamist teabevaldaja veebilehel (vrd AvTS § 28, 29). Kõnealune lauseosa ei ole enam asjakohane. Eelnõu punktiga 2 kehtestatakse automaatse haldusmenetluse erisused. Kavandatav § 71 lg 1 näeb ette, et automaatse haldusakti või muu dokumendi või automaatse toimingu all peetakse silmas haldustegevusi, mis sooritatakse infosüsteemi vahendusel ilma haldusorgani nimel tegutseva isiku vahetu sekkumiseta. Lisaks automaatsele haldusaktile on põhimõtteliselt võimalik rakendada ka automaatseid menetlustoiminguid (näiteks kutse, tähtaja pikendamine, puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine vms), seetõttu on sättes mainitud ka muu dokument. Kõne alla tulevad ka automaatsed toimingud, näiteks haldusakti taotluse läbi vaatamata jätmise otsus, aga ka automaatselt mingi reaaltoimingu (näiteks raha maksmine) sooritamine. Kavandatavas § 71 lõikes 2 nähakse ette, et haldusakti võib anda automaatselt, kui haldusakti andmise õiguslik alus ei sisalda määratlemata õigusmõisteid ega haldusorgani kaalutlusõigust ja kui automaatse haldusakti andmise õigus on sätestatud seaduses. Määratlemata õigusmõiste all peetakse silmas haldusakti õigusliku aluse faktilises koosseisus sisalduvat õigusterminit, mis on oma olemuselt ebamäärase, mitmetähendusliku või täielikult piiritlemata sisuga ja mille objektiivne tähendus ei ole seetõttu kohe selge. Enne seaduse kohaldamist vajab määratlemata õigusmõiste tõlgendamist ja sisustamist õiguse rakendaja 17 Põhjalikumalt allpool, eelnõu kooskõla EL õigusega. 18 Viide 16. poolt. Määratlemata õigusmõiste on näiteks „oht riiklikule julgeolekule“19, „ulatuslik hukkumine“20, „usaldusväärne“21 jms. Kaalutlusõigus esineb olukorras, kus seadusandja on andnud õigusnormi õiguslikus tagajärjes haldusorganile volituse kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel.22 Kui haldusakti andmise õiguslik alus sisaldab määratlemata õigusmõisteid või selle õiguslik tagajärg kaalutlusõigust, tuleb haldusorgani nimel tegutseval isikul asjaolusid hinnata või kaalutlusõigust teostada. Tehisintellekt on küll võimeline õppima selgeks senise praktika ja tegema sellest järeldused, kuid ei ole võimeline märkama uue juhtumi eripäraseid asjaolusid ega ka oma otsust põhjendama, mistõttu lähtuti eelnõu koostamisel põhimõttest, et nii määratletud parameetritega kui iseõppivatele algoritmidele ei saa anda õigust anda hindamist või kaalumist võimaldavaid haldusakte.23 Riigikohus on rõhutanud, et „iga diskretsiooniotsus on eelduslikult eriline ja ainukordne“24, millest tulenevalt peab määratlemata õigusmõisteid sisustama ja kaalutlusõigust teostama haldusorgani nimel tegutsev (füüsiline) isik. Alternatiivina võib siiski kaaluda kaalutlusotsuse lubamist haldusorgani nimel tegutseva isiku poolt kindlaks määratud parameetriga algoritmi puhul, kui haldusorgan tagab haldusorgani parameetrite selgitatavuse ning kui on tagatud, et ebatüüpilise juhtumi lahendamise võtab üle haldusorgani nimel tegutsev isik. Ka nn tavapärases haldusmenetluses võib seadusandja poolt haldusorganile antud kaalutlusõigust täpsustada halduseeskirjas (näiteks teatud valdkonnas järelevalve läbiviimise juhend või metoodika), milles on juba haldusorgani praktika ühtlustamise eesmärgil antud konkreetsemad juhised tüüpjuhtumite otsustamiseks. Riigikohus on rõhutanud, et halduseeskiri ei tohi kaalumist takistada ega välistada ning haldusel peab olema põhjendatud juhtudel ja konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades õiguspärase kaalumisotsuse saavutamiseks võimalus ka halduseeskirjas sätestatud piire ületada. 25 Seetõttu tõusetub küsimus, kas automaatseid otsuseid võiks lubada, kui haldusorgan on kaalutlusõigust konkretiseerinud halduseeskirjas. Riigivõimu omavoli ärahoidmiseks ja hea halduse põhiõiguse tagamiseks peab seadusandja hindama, kas vastavas haldusmenetluses (näiteks pensioni määramise otsuse menetluses, riigisaladuse loa menetluses) on automaatsete haldusaktide kriteeriumid täidetud. Ka IKÜM art 22 lähtub loogikast, et automaatse otsuse tegemist peaks iga valdkonna puhul eraldi kaaluma, kehtestades vajadusel just selles valdkonnas asjakohased kaitsemeetmed ja tagatised. Seega tuleb automaatsete haldusaktide andmiseks tehnilise võimekuse planeerimisel kontrollida, kas õigusnormid näevad ette kaalutlusõiguse ja määratlemata õigusmõisteid, ja hinnata, kas menetlusökonoomia seisukohalt oleks otstarbekas lubada anda automaatseid haldusakte (ja näha see siis ette valdkondlikus eriseaduses). Valdkondlikus eriseaduses tuleb samuti kaaluda, kas puudutatud isikute kaitseks on tarvidust täiendavate menetluslike garantiide või erisuste loomiseks. Näiteks on põhimõtteliselt mõeldav rakendada automaatseid haldusakte ka koormavate haldusaktide korral (näiteks kui töötamise registrisse tehtava kande imperatiivne (kaalutlusõigust mittesisaldav) õiguslik tagajärg on töötutoetuse maksmise lõpetamise otsus). Et selline olukord ei anna siiski alust ära kuulamata jätmiseks, tuleb kaaluda vastava erisuse kehtestamist eriseaduses.26 19 RKHKo 01.10.2018, 3-17-1026/43, p 33. 20 RKHKo 20.04.2018, 3-15-443/54, p 28. 21 Vrd nt KTKS § 36 lg 1, 2 22 Kaalutlusõiguse definitsioon ja kaalutluse reeglid on sätestatud HMS §-s 4. 23 Põhjalikumalt vt I. Pilving, M. Mikiver. Kratt haldusorganiks: algoritmilised otsused ja haldusõiguse põhimõtted. Riigikohtu aastaraamat 2019. 24 RKHKo 15.10.2013, nr 3-3-1-35-13, p 25. 25 RKHKo 12.12.2017, nr 3-11-1355, p 30. 26 Vrd HMS § 40 lg 1, lg 3 p 7. Menetlustoimingu võib sooritada automaatselt ilma automaatset menetlustoimingut lubava volitusnormita, sest seda võib pidada haldusmenetluse üksikasjaks, mille haldusorgan võib otsustada oma kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Näiteks võib automaatselt kontrollida taotluse ja lisade vastavust nõuetele, taotluse tähtaegset esitamist, sorteerida taotlusi asutusesiseseks suunamiseks vms. Siiski tuleb arvestada, et põhiõigusi riivav menetlustoiming vajab eraldi õiguslikku alust; kusjuures mida intensiivsem riive menetlustoiminguga kaasneb, seda üksikasjalikum see õiguslik alus peab olema.27 Kavandatavas § 71 lõikes 3 kehtestatakse erinorm kohaliku omavalitsuse haldusorgani kohta. Kohalik omavalitsus võib põhiseadusest tulenevale kohaliku omavalitsuse garantiile tuginedes luua ilma riigi volituseta erinevaid toetusi ja teenuseid. Seetõttu nähakse lõikes 3 ette, et kohaliku omavalitsuse haldusorgani puhul võidakse automaatse haldusakti andmise õigus näha ette ka HMS § 90 lg 2 alusel antud määruses. Kavandatava § 71 lõikes 4 nähakse ette, et kui haldusorgan kasutab selgitamiskohustuse täitmiseks või menetlusosaliselt ütluse, arvamuse või seletuse küsimiseks automaatseid dialoogisüsteeme, tuleb menetlusosalist või taotluse esitamist kaaluvat isikut sellest enne vestluse algust teavitada ja luua võimalus suhelda roboti asemel haldusorgani nimel tegutseva (füüsilise) isikuga. Juba praegu kasutavad mitmed asutused vestlusroboteid korduma kippuvatele küsimustele vastamiseks. Kavandatav teavitamiskohustus on täidetud, kui vestlusrobot teavitab vestluse alguses sellest, et tegemist on robotiga (näiteks: „Tere, mina olen vestlusrobot Kati!“) ning asutuse poole saab pöörduda ka nn tavalises korras. Muudatusettepanek puudutab ka olukordi, kus juba alanud menetluses soovitakse menetlusosalisega suhelda üksnes robotite vahendusel. Kuigi praegu kasutatakse vestlusroboteid valdavalt tüüpilistele küsimustele vastamiseks28, siis tulevikus ei ole välistatud, et vestlusroboteid hakatakse kasutama ka haldusmenetluses menetlusosalistelt seletuste ja vastuväidete või tunnistajatelt ütluste võtmiseks ja hindamiseks.29 Erinevalt korduma kippuvatele küsimustele vastamisest tekivad seletuste, ütluste ja vastuväidete võtmisel menetluses olulist tähendust omavad asjaolud. Inimväärikuse põhimõttest lähtuvalt ei tohiks inimest sundida suhtlema masinaga, kui sellist suhtlemist ka dokumenteeritakse (HMS § 18 lg 1 p 3) ning inimese poolt väljaöeldule tuginetakse haldusmenetluses, vaid siin peab olema tagatud valikuvabadus. Inimesele, kes ei soovi haldusmenetluses robotiga rääkida, peab jääma võimalus rääkida ametnikuga. Kavandatava § 71 lõikes 5 sätestatakse meetmed andmesubjekti õiguste ja vabaduste ning õigustatud huvide kaitsmiseks, mida nõuab IKÜM art 22 lg 2 punkt b. Meetmed ei lähe kaugemale IKÜM põhjenduspunktis 71 sätestatust, võttes arvesse seejuures ka EL 27 RKKKo 09.02.2021, nr 4-20-1588, p 19. 28 Vt ka algoritmiliste süsteemide mõjude reguleerimise väljatöötamise kavatsuses („krati VTK“) toodud näiteid (lk 9). 29 Näiteks 2018 käivitati Euroopa Liidu pilootprojekt iBorderCtrl, mille raames võimaldatakse inimestel Lätis, Ungaris ja Kreekas EL-i sisenemisel vabatahtlikult allutada end piiriületusmeetmetele, mille käigus tuleb osaleda intervjuus politsei vestlusrobotiga. Tegemist on tehisintellektiga, mis toimib ka valedetektorina. Samal ajal, kui inimene peab vestlema mobiiltelefoni või arvuti videokõne kaudu tehisintellektiga, analüüsib see teda ka mitteverbaalselt, st otsib tema mikromiimikas pettuse tunnuseid. Valedetektori testi läbimise tulemusi hindab piirikontrolli ametnik, võttes arvesse ka teisi andmeid. https://www.iborderctrl.eu/ tehisintellekti määruse ettepaneku algatust30, millest tulenevalt ei kavatseta siinse eelnõuga reguleerida määruse eelnõus sisalduvaid küsimusi. Seetõttu sätestatakse üksnes, et isikuandmete automatiseeritud töötlemisel, sealhulgas IKÜM art 4 punkti 4 tähenduses profiilianalüüsil põhineva haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel peab haldusorgan tagama, et menetluse ja andmetöötluse loogika, mida kasutatakse, oleks asjakohane. Teiste riikide kogemuste põhjal võib tuua mitmeid näiteid, kus algoritmi tehtud otsuses tuvastatakse viga; kus algoritmi parameetrid on olnud eelarvamuslikud, stereotüüpsed ning kallutatud.31 Kõnealuse muudatusega kehtestatakse üldine kohustus võtta meetmeid selliste vigade ärahoidmiseks. Siinkohal on asjakohane ka meelde tuletada, et IKÜM paneb haldusorganitele (kui isikuandmete vastutavatele töötlejatele) kohustuse avaldada oma veebilehel: teave artikli 22 lõigetes 1 ja 4 osutatud automatiseeritud otsuste, sealhulgas profiilianalüüsi tegemise kohta ning vähemalt nendel juhtudel sisuline teave kasutatava loogika ja selle kohta, millised on sellise isikuandmete töötlemise tähtsus ja prognoositavad tagajärjed andmesubjekti jaoks.32 Lisaks juhul, kui haldusorgan kasutab haldusmenetluses teiselt haldusorganilt saadud isikuandmeid, tuleks ka sellest isikut teavitada, välja arvatud juhul, kui „isikuandmete saamine või avaldamine on selgesõnaliselt sätestatud vastutava töötleja suhtes kohaldatavas liidu või liikmesriigi õiguses“33. Juba 29.12.2012 jõustus kohustus avalikustada haldusorgani veebilehel isikuandmete töötlemise eesmärk, ulatus ja viis, kolmandatele isikutele, sealhulgas teisele asutusele, isikuandmete edastamise ja avalikkusele kättesaadavaks tegemise ning isiku poolt enda andmetega tutvumise õigus ja kord.34 IKÜM võimaldab põhjendatud juhtudel liikmesriigil kehtestada ka erandi profiilianalüüsi sisulise loogika avaldamise kohustusest35, ent profiilianalüüsi rakendav haldusorgan peab vastutama profiilianalüüsis kasutatava loogika nõuetekohasuse eest ja oskama selle toimimise parameetreid selgitada ka kohtus. Oht, et haldusorgan ei suuda profiilianalüüsi loogikat selgitada, on iseäranis suur iseõppivate algoritmide puhul või ka selliste süsteemide puhul, mille toimimise loogika on ärisaladusega kaitstud.36 Eelnõu punktis 3 nähakse ette, et taotluse automaatse läbi vaatamata jätmise korral kohaldatakse automaatse haldusakti vormistamise ja põhjendamise nõudeid. HMS § 14 lg 6 näeb ette, et haldusorgan tagastab taotluse läbi vaatamata, kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata, või teistel seadusega ettenähtud juhtudel. HMS võimaldab taotluse läbi vaatamata jätta ka § 15 lg-tes 2, 3, 4, § 38 lg-s 3 ja § 42 lg-s 4 sätestatud juhtudel. Kui haldusorgan jätab taotluse läbi vaatama, lõpetab see haldusmenetluse (HMS § 43 30 Euroopa Komisjoni ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, MILLEGA NÄHAKSE ETTE TEHISINTELLEKTI KÄSITLEVAD ÜHTLUSTATUD ÕIGUSNORMID (TEHISINTELLEKTI KÄSITLEV ÕIGUSAKT) JA MUUDETAKSE TEATAVAID LIIDU ÕIGUSAKTE- SEC(2021) 167, SWD(2021) 84, SWD(2021) 85, COM(2021) 206. 31 Vt algoritmiliste süsteemide mõjude reguleerimise väljatöötamise kavatsuses („krati VTK“) toodud näiteid (lk 3). 32 Vrd IKÜM art 12, 13 lg 2 punkt f. 33 IKÜM art 14 lg 5 p c 34 AvTS § 28 lg 1 p 311, § 29 lg 1. 35 Vrd IKÜM art 23. Näiteks Saksa maksuregulatsiooni kohaselt maksujärelevalveasutuse kasutatava algoritmi täpsemaid parameetreid ei avaldata: „Einzelheiten der Risikomanagementsysteme dürfen nicht veröffentlicht werden, soweit dies die Gleichmäßigkeit und Gesetzmäßigkeit der Besteuerung gefährden könnte.“ (Abgabenordnung § 88 lg 5 lause 4). 36 Näiteks on mõnes teises riigis kasutatud algoritmilist otsustusprotsessi õpetajatega töölepingute lõpetamisel. Kohtuvaidluse käigus ei suutnud kooli pidaja selgitada algoritmi toimimist, väites, et tal pole selle tehnoloogia üle valdust ega kontrolli. Vt viide 78, I. Pilving, M. Mikiver. Kratt haldusorganiks: algoritmilised otsused ja haldusõiguse põhimõtted. Riigikohtu aastaraamat 2019. lg 1 p 3). Seda võib pidada otsuseks, mis toob kaasa isikuid puudutavaid õiguslikke tagajärgi või avaldab talle märkimisväärset mõju IKÜM art 22 lg 1 tähenduses. Lõikes 7 sätestatakse, et taotluse läbi vaatamata jätmisest teavitatakse taotlejat. Haldusakti andmise taotluse läbi vaatamata jätmist peab kirjalikult põhjendama. Taotluse läbi vaatamata jätmine on HMS-i tähenduses toiming, mitte haldusakt. Muudatuse eesmärk on näha ette, et taotluse automaatse läbi vaatamata jätmise korral vormistatakse see samamoodi nagu automaatne haldusakt. Eelnõu punktis 4 reguleeritakse haldusorgani õigust alustada soodustava haldusakti andmiseks või soodustava toimingu sooritamiseks haldusmenetlust taotlust ennetavalt (proaktiivsed teenused). Ka siin ei anta üldvolitust mis tahes taotluse alusel proaktiivselt haldusorgani algatusel haldusmenetluse alustamiseks, vaid sellise võimaluse peab ette nägema eriseaduses. Kehtiva HMS § 35 § 1 p-d 2 ja 3 võimaldavad samuti alustada haldusmenetlust haldusorgani initsiatiivil soodustavate haldusaktide andmise menetluses, ent õigusselguse ja ühtlase praktika kujundamiseks peame vajalikuks täpsustada, et erisus tuleb sätestada eriseaduses. Nii on see praegu näiteks ka kehtivas õiguses automaatse perehüvitise korral, mida üldjuhul tuleb isikul taotleda, aga erandjuhul PHS § 6 lg 1 (ja § 28 lg 6) kohaselt peretoetuse saamiseks taotlust esitama ei pea – seega haldusmenetlus algatatakse HMS § 35 lõike 1 punkti 3 kohaselt haldusorgani initsiatiivil menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega. Eriseaduses olev erinorm proaktiivse menetluse alustamiseks kujutab endast teatud mõttes erinormi ka HMS § 14 lg 1 suhtes, mis iseenesest ei kehtesta nõuet, et soodustava haldusakti andmise menetlus peaks algama alati ainult taotluse esitamisega. Proaktiivse haldusmenetluse alustamiseks ei ole nõutav ka inimeste eelnev teavitamine. HMS § 35 lg 2, mis sätestab, et haldusorgan teatab menetlusosalistele haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisest, reguleerib üksnes menetlusse kolmanda isikuna HMS § 11 lg 1 p 3 kaasatud isikute teavitamist.37 Täpsustus on oluline ka isikuandmete töötlemisega seoses, kus haldusorganid tuginevad üldjuhul IKÜM art 6 lg 1 punktile e, mille kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatav, kui see on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks, või ka punktile c, kui isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks. IKÜM art 6 lg-d 2 ja 3 lubavad liikmesriigil oma õigusega punktides c ja e ettenähtud töötlemise õiguslikke aluseid täpsemalt reguleerida. Proaktiivsete teenuste kavandamisel tuleb esmalt hinnata, kas see üldse on põhiseadusega kooskõlas ja proportsionaalne. EV põhiseaduse § 10 kohaselt keelab inimväärikuse põhimõte muuta isikut riigivõimu objektiks.38 01.01.2002 jõustunud haldusmenetluse seaduse eesmärk oligi luua puudutatud isiku kaasamist ja tema menetluses osalemist võimaldav menetluskord.39 Avaliku halduse digiteerimine on loonud võimaluse alustada teatud juhtudel haldusmenetlust ka automaatselt, ilma isiku taotluseta. Eestis on proaktiivseid haldusakte rakendatud näiteks peretoetuste määramisel, erivajadusega lapse vanema erakorralise toetuse määramisel. Proaktiivselt alustatakse menetlust ka inimeste nõustamiseks näiteks NEET-noortega (noored, kes ei õpi ega tööta; ingl not in education, employment or training) seoses.40 37 A. Aedma jt. Haldusmenetluse käsiraamat, lk 130. 38 M. Ernits. Põhiseaduse § 10 kommentaar 6. – Ü. Madise jt (toim). – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 4. täiend. vlj. Tallinn: Juura, 2017. 39 Vrd HMS § 1. 40 Põhjalikumalt M. Mikson. Proaktiivsete toetuste ja teenuste rakendamise õiguslik lubatavus sotsiaalvaldkonnas. Magistritöö. Tartu, 2020. On olukordi, kus proaktiivsed otsused ja toetused on vaieldamatult inimeste huvides, vähendavad asjaajamisele kuluvad aega ja teenivad kaudselt isegi võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui näiteks vastava meetme adressaadid ei ole kursis teatud hüve taotlemisega, võivad nad sellest ilma jääda. Vaieldavad on aga proaktiivsed haldusmenetlused inimeste nõustamiseks. Inimeste, keda avalik võim soovib ennetavalt nõustada (näiteks NEET-noored), väljasõelumine andmekogude andmevõrdluse teel nõuab massandmetöötlust, mis omakorda vajab põhiseadusest tulenevalt (inimväärikuse põhimõte ja eraelu puutumatuse põhiõigus) õigusselget ja proportsionaalset õiguslikku alust. Selline ulatuslik isikuandmete töötlemine peab kavandatava eesmärgi saavutamiseks olema tõesti vältimatult vajalik. Lisaks tuleb proaktiivse haldusmenetluse alustamist reguleerivas eriseaduses tagada vajadusel andmesubjekti kaitsemeetmed. Isikule tuleb tagada ka võimalus otsustada, et ta ei soovi osaleda sellises taotlust ennetava menetluse andmetöötluses, ja näha ette võimalus mõistlikul viisil see soov realiseerida. Ka Vabariigi President on rõhutanud sellise loobumisvõimaluse olulisust, et tagada usaldus meie e-riigi vastu.41 Loobumisvõimaluse tagamist on proaktiivses andmetöötluses peetud vajalikuks ka õigusteaduslikus diskussioonis.42 Vabariigi Valitsuses 07.10.2021 kinnitatud „Digiühiskonna arengukava 2030“ näeb samuti ette, et proaktiivse teenuse puhul antakse ka võimalus teenusest loobuda või selle kasutamisviisi valida. Igakordse proaktiivse teenuse puhul tuleb seega mõelda ka sellele, kuidas korraldada isikutele loobumise võimaldamine (kas keskselt eesti.ee portaali kaudu või iga teenuse enda keskkonnas, mõeldes seejuures ka teisel pool digilõhet olevatele inimestele) ning sellest võimalusest teavitamine. Eeskätt NEET-noortega sarnaste võimalike nõustamisteenuste puhul tuleb tagada sihtgrupi teavitamine loobumise võimalusest juba enne, kui algab andmete töötlemine nõustatavate väljaselekteerimiseks. Eelnõu punktis 5 reguleeritakse automaatse haldusakti vorminõuete erisusi. Automaatses haldusaktis tuleb märkida, et tegemist on automaatselt antud haldusaktiga. Automaatse haldusakti puhul ei kohaldata nõuet märkida haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri. Automaatsele haldusaktile laieneb elektroonilise kättetoimetamise mehhanism, mille puhul on nõutav e-tempel: HMS § 27 lg 1 sätestab, et dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral tehakse dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil. Dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri ja vajaduse korral e-tempel või põhjendatud juhul üksnes e-tempel. Eelnõu punktis 6 kehtestatakse haldusaktis automatiseeritud andmetöötlusest teavitamise nõue. Lõikes 1 luuakse kohustus nimetada haldusaktis riigi andmevahetuskihiga liitunud andmekogude nimetused, milles sisalduvaid isikuandmeid haldusakti andmisel kasutati. Informatsioonilise enesemääramise põhiõigusest tuleneb arusaam, et inimene peab teadma, kes milliseid tema isikuandmeid kogub ning millistel eesmärkidel neid andmeid (veel) kasutatakse. Andmetöötluse läbipaistvuse parandamine oli EL isikuandmete kaitse üldmääruse 41 Vt lähemalt Vabariigi Presidendi kõne 09.09.2019 Riigikogu avaistungil. https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/15411-riigikogu- avaistungil/index.html; samal teemal ka Inimõiguste Keskus. Inimõigused, infoühiskond ja Eesti: esialgne kaardistus. Teema 1: profileerimine ja riik. https://humanrights.ee/materjalid/inimoigused-infouhiskond-ja-eesti-esialgne-kaardistus/teema-1-profileerimine-ja-riik/ 42 Patsiendiseire võrdlevalt NEET-noorte seirega, K. Pormeister. „Patsiendiseire ehk ennetamise eesmärgil terviseandmete töötlemine ilma patsiendi nõusolekuta“. Juridica 2021, nr 2, lk 121 jj. vastuvõtmisel üks olulisemaid eesmärke. Läbipaistvuse (IKÜM art 5 lg 1 p a) tagamiseks kohustab IKÜM andmetöötlejaid esitama andmekaitsetingimustes teabe automatiseeritud otsuste, sealhulgas profiilianalüüsi tegemise kohta ning esitama vähemalt nendel juhtudel sisulise teabe kasutatava loogika ja selle kohta, millised on sellise isikuandmete töötlemise tähtsus ja prognoositavad tagajärjed andmesubjekti jaoks; samuti tuleb andmekaitsetingimustes esitada teave selle kohta, mis eesmärgil ja õiguslikul alusel isikuandmeid töödeldakse ja kellele neid veel edastatakse (vrd IKÜM art-d 12-14). Ka avaliku teabe seadusest tuleneb teabevaldaja kohustus avalikustada veebilehel isikuandmete töötlemise eesmärk, ulatus ja viis, kolmandatele isikutele, sealhulgas teisele asutusele, isikuandmete edastamise ja avalikkusele kättesaadavaks tegemise ning isiku poolt enda andmetega tutvumise õigus ja kord (AvTS § 28 lg 1 p 311). Ametiasutuste veebilehtedel enamasti siiski nõutavat teavet esitatud ei ole. Isikuandmete töötlemise läbipaistvus on Eesti infoühiskonna olulisi väärtusi.43 Teabe esitamise täiendava kohustuse seadmine kannab endas ka haldusmenetluse seaduse üldist eesmärki – tagada inimväärikuse põhimõte läbi menetlusosalise võimalikult tõhusa kaasatuse ja informeerituse.44 IKÜM lubab liikmesriigil kehtestada lisaks täiendavaid sätteid, et kohandada IKÜM sätete kohaldamist seoses isikuandmete töötlemisega art 6 lg 1 punktide c ja e täitmiseks, määrates üksikasjalikumalt kindlaks töötlemise konkreetsed nõuded ja teised meetmed, et tagada seaduslik ja õiglane töötlemine (IKÜM art 6 lg 2). Andmetöötluse läbipaistvus ja arusaadavus andmesubjekti jaoks on IKÜMi üks olulisemaid eesmärke (IKÜM art 5 lg 1 p a). Muudatusettepanekuga lisatav kohustus nimetada haldusaktis teiste haldusorganite andmekogud, mille isikuandmeid haldusakti andmise menetluses kasutati, on üks väike samm haldusorganile, millega ei kaasne täiendavaid kulusid. Kuid see on oluline hüpe privaatsusõiguse tagamiseks läbipaistvama andmetöötluse mõttes. Riik saab anda sõnumi, et isikuandmete töötlemine toimub vastutustundlikult ja isikuandmete töötlemise suurema läbipaistvuse poole püüdlemine on meie e-riigi olulisi põhiväärtusi. Haldusaktis ristkasutatavate andmekogude nimetamist saab käsitleda ka täiendava meetmena andmesubjekti õiguste kaitseks IKÜM art 22 lg 2 punkti b tähenduses. Näiteks kui Sotsiaalkindlustusamet teeb liiklusregistrist päringuid rahaliste toetuste määramisel (nt toimetulekutoetus), et kontrollida isiku varalist seisu, siis tuleks toetuse määramise (või keelduvas) otsuses lisada haldusakti vaid üks lause: et otsuse tegemisel kontrolliti andmeid liiklusregistrist. Lõikes 2 kehtestatakse kohustus märkida profiilianalüüsil põhinevate üksikotsuste puhul, et haldusmenetluses rakendati isiku suhtes profiilianalüüsi. Profiilianalüüsi rakendamisel nimetatakse haldusaktis sisuline teave kasutatava loogika kohta või selgitatakse isikule, kus ta sellega tutvuda saab. IKÜM art 4 lõikes 4 on profiilianalüüs määratletud järgmiselt: igasugune isikuandmete automatiseeritud töötlemine, mis hõlmab isikuandmete kasutamist füüsilise isikuga seotud teatavate isiklike aspektide hindamiseks, eelkõige selliste aspektide analüüsimiseks või prognoosimiseks, mis on seotud asjaomase füüsilise isiku töötulemuste, majandusliku olukorra, tervise, isiklike eelistuste, huvide, usaldusväärsuse, käitumise, asukoha või liikumisega. Euroopa Andmekaitsenõukogu selgitab, et „profiilianalüüsil on kolm omadust: 43 Digiühiskonna arengukava 2030, lk 17. 44 Vrd HMS § 1. • tegemist peab olema automatiseeritud töötlemisega; • seda tuleb teha isikuandmetega ning • profiilianalüüsi eesmärk peab olema füüsilise isikuga seotud isiklike aspektide hindamine. Profiilianalüüs on menetlus, mis võib hõlmata hulka statistilisi järeldusi. Seda kasutatakse sageli, et teha inimeste kohta prognoose, kasutades mitmesugustest allikatest pärit teavet, et järeldada üksikisiku kohta midagi, tuginedes statistiliselt sarnastena tunduvate teiste inimeste omadustele. Isikuandmete kaitse üldmääruses on öeldud, et profiilianalüüs on isikuandmete automatiseeritud töötlemine isiklike aspektide hindamiseks, eelkõige selleks, et isikuid analüüsida või nende kohta prognoose teha. Sõna „hindamine“ kasutamine viitab sellele, et profiilianalüüs hõlmab teatavat hinnangut või otsust inimese kohta.“45 Profiilianalüüs on andmetöötlus viisil, mille tulemusena tekivad täiendavad andmed inimese kohta (hinnang või otsus), näiteks kui haldusorgan rakendab otsustustoe tööriista, mis hindab konkreetse inimese teatud riske46, aga on ka valedetektori funktsiooniga videoanalüüs47. IKÜM kohustab haldusorganeid oma andmekaitsetingimustes teavitama ka profiilianalüüsist. Andmesubjekte tuleb teavitada profiilianalüüsi tegemisest ning esitada ka sisuline teave kasutatava loogika ja selle kohta, millised on sellise isikuandmete töötlemise tähtsus ja prognoositavad tagajärjed andmesubjekti jaoks (IKÜM art 13 lg 2 p f). Kõnealuse muudatusettepanekuga kehtestatakse samuti IKÜM-ga võrreldes täiendav kohustus informeerida andmesubjekti profiilianalüüsi rakendamisest individuaalses haldusaktis. Haldusorganile jäetakse võimalus esitada konkreetsem informatsioon kas haldusaktis või viidata konkreetsele veebilehele, kust andmesubjekt selle teabe saab. Muudatusettepaneku eesmärk on seega suurendada andmetöötluse ja avaliku võimu läbipaistvust ja panna haldusorganile kohustus aktiivselt teavitada haldusakti adressaati nii asjaolust, et antud haldusakti menetlemisel toimus profiilianalüüs, kui ka konkreetsemast sellega seonduvast teabest. Lõikes 3 täpsustatakse, et lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabe puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust ega vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid tagajärgi haldusakti õiguspärasusele. Kui haldusakti adressaadil tekib küsimusi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuandmete töötlemise õiguspärasusega seoses, saab ta kasutada IKÜM-st tulenevaid andmesubjekti õigusi (vrd IKÜM art-d 12–21). Eelnõu §-dega 2−4 muudetakse tööturuteenuste ja -toetuste seadust (TTTS), töötuskindlustuse seadust (TKindlS) ja töövõimetoetuse seadust (TVTS). Kavandatavate muudatustega täpsustakse TTTS, TKindlS ja TVTS alusel automaatsete haldusaktide andmise põhimõtteid. Eelnõuga nähakse ette, et Eesti Töötukassa võib haldusmenetluses jätta kohaldamata HMS §-s 40 sätestatud ärakuulamise kohustuse, kui töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus 45 Artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühm. Suunised automatiseeritud töötlusel põhinevate üksikotsuste tegemise ja profiilianalüüsi kohta määruse 2016/679 kohaldamisel. 03.10.2017, lk 7. 46 Näiteks on Töötukassa plaaninud katsetada otsustustoe tööriista, mis hindab pikaajalise töötuse riski. https://raha.geenius.ee/blogi/tootukassa-blogi/olitatud-masinavark-kuidas-tehisintellekt-kogu-tootukassa-tegevust-juhib/. 47 2018. aastal käivitati Euroopa Liidu pilootprojekt iBorderCtrl, mille raames võimaldatakse inimestel Lätis, Ungaris ja Kreekas EL sisenemisel vabatahtlikult allutada end piiriületusmeetmetele, mille käigus tuleb osaleda intervjuus politsei vestlusrobotiga. Tegemist on tehisintellektiga, mis toimib ka valedetektorina. Samal ajal kui inimene peab vestlema mobiiltelefoni või arvuti videokõne kaudu tehisintellektiga, analüüsib see teda ka mitteverbaalselt, st otsib tema mikromiimikas pettuse tunnuseid. Rohkem infot: https://www.iborderctrl.eu/The-project. lisaandmete saamiseks. HMS § 40 lg 3 punktist 2 tulenevalt ei tule menetlusosalist ära kuulata, kui „menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks“. Lõike 3 punktis 7 nähakse ette, et menetlusosalise võib ära kuulamata jätta ka muudel seaduses sätestatud juhtudel. Kavandatava muudatuse kohaselt võib Eesti Töötukassa jätta menetlusosalise ära kuulamata, kui registriandmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Näiteks kui töötuna arvelolek lõpetatakse TTTS § 7 lg 1 alusel, lõpetatakse § 33 lg 1 p 4 kohaselt ennetähtaegselt töötutoetuse maksmine. Et maksmise lõpetamine otsustatakse imperatiivse normi alusel, puudub haldusorganil ka kaalutlusõigus. Kui aga töötutoetuse maksmine lõpetatakse TTTS § 33 lg 1 p 1 alusel, kui töötu teist korda mõjuva põhjuseta ei tule talle määratud ajal Eesti Töötukassasse vastuvõtule, ei saa otsust teha isikut kaasamata – lisaandmeid on vaja mõjuva põhjuse väljaselgitamiseks. Eelnõuga täiendatakse TTTSi, TVTSi ja TKindlSi 1. peatükke vastavalt §-dega 42 ja 52, mis annab töötukassale õiguse koostada automatiseeritud töötlusel põhinevaid haldusakte. TTTS, TVTS ja TKindlS nimetatud paragrahvide lõikega 1 nähakse ette, et töötukassa võib haldusakti anda automaatselt, kui on olemas piisavalt andmeid otsuse tegemiseks ja töötukassal puudub kaalutlusruum otsuse tegemiseks, samuti juhul, kui haldusakti andmise õiguslik alus ei sisalda määratlemata õigusmõisteid. Automatiseeritult ei saa anda haldusakti, mille puhul on otsustamisel vaja lähtuda mitmest asjaolust või leida isiku jaoks mitmete võimaluste seast sobivaim lahendus. Selliseks haldusaktiks on näiteks individuaalne tööotsimiskava, mis koostatakse töötukassa ja töötu koostöös ning sisaldab nii tööle rakendumist soodustavaid kui ka takistavaid asjaolusid ning töö leidmiseks vajalikke tegevusi. Automatiseeritud töötlusel põhinevat haldusakti ei saa anda näiteks ka töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamiseks TKindlS § 13 lõike 1 punktis 2 toodud juhul (kindlustatu keeldub mõjuva põhjuseta TTTS §-s 10 sätestatud individuaalse tööotsimiskava täitmisest või sama seaduse § 12 lõigetes 3 ja 4 sätestatud sobivast tööst), kuna selline lõpetamine eeldab mõjuva põhjuse ja sobiva töö hindamist. TTTS, TVTS ja TKindlS vastavate paragrahvide lõikega 2 nähakse ette, et automaatse haldusakti aluseks olevaid asjaolusid kontrollitakse automaatselt vastavas eriseaduses sätestatud andmekogu või registri andmete alusel. Automaatotsuste tegemisel tuvastab infosüsteemis kasutatav algoritm, kas andmekogudes või registris sisalduva info kohaselt vastab faktiliste asjaolude koosseis konkreetses normis sätestatule. Näiteks kui inimene esitab töötuna arvelevõtmise avalduse e-töötukassa kaudu, kontrollib infosüsteem isiku töötuna arvelevõtmise tingimustele vastavust töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registris olevate andmete alusel (mis omakorda saab andmeid teistest riiklikest andmekogudest) ja kui täiendavat infot ei ole vaja juurde küsida, teeb automaatselt vastava otsuse. Töötukassa saab teha automatiseeritud otsuse näiteks töötuskindlustushüvitise määramisel, sest hüvitise määramiseks vajalikud andmed saadakse töötuskindlustuse andmekogust (mis omakorda saab andmeid teistest andmekogudest: Eesti rahvastikuregistrist, maksukohustuslaste registrist, äriregistrist, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registrist jne) ning töötukassa infosüsteem sisaldab algoritmi hüvitise määramiseks ja arvutamiseks. Otsuse tegemisel ei ole vaja, et töötukassa otsuse tegemisse vahetult sekkuks, kui haldusakti saab anda andmekogude andmete alusel. TTTS, TVTS ja TKindlS vastavate paragrahvide lõikega 3 antakse selle valdkonna automaatselt antavate haldusaktide loetelu kehtestamise volitus tervise- ja tööministrile. Eelnõu §-s 5 nähakse ette, et seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. See jätab normiadressaatidele piisava ajavaru muudatuse jõustumiseks vajalike toimingute elluviimiseks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. Mõiste „automaatne haldusakt“ ei ole uus termin, selline mõiste on juba kehtivas õiguses olemas (vrd MKS § 462; KeTS § 336). 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu seadusandja on isikuandmete kaitse üldmääruses (IKÜM) kehtestanud põhimõttelise keelu automaatsete otsuste suhtes, mis teenib inimväärikuse põhimõtet. Kui anda ulatuslik ainuvõim inimeste üle otsuste tegemiseks arvutitele, tähendaks see inimese degradeerimist riigivõimu objektiks, kelle kaasamine ega üksikjuhtumi eripäradega arvestamine pole enam oluline.48 Samasisuline põhimõte sisaldus juba 1995. a andmekaitsedirektiivis49 ning see on reguleeritud ka IKÜM art 22 lg-s 1: „Andmesubjektil on õigus, et tema kohta ei võetaks otsust, mis põhineb üksnes automatiseeritud töötlusel, sealhulgas profiilianalüüsil, mis toob kaasa teda puudutavaid õiguslikke tagajärgi või avaldab talle märkimisväärset mõju“. Lõike 2 punkti b kohaselt lõiget 1 siiski ei kohaldata, kui otsus on lubatud vastutava töötleja suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud ka asjakohased meetmed andmesubjekti õiguste ja vabaduste ning õigustatud huvide kaitsmiseks. Lisaks sätestatakse lõikes 4, et lõikes 2 osutatud otsused ei tohi põhineda artikli 9 lõikes 1 osutatud isikuandmete eriliikidel, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artikli 9 lõike 2 punkti a või g ning kehtestatud on asjakohased meetmed andmesubjekti õiguste, vabaduste ja õigustatud huvide kaitsmiseks. IKÜM art 22 ei keela mis tahes otsustustuge pakkuvaid infosüsteeme, vaid üksnes selliseid, kus puudub asjaolude sisuline hindamine inimese poolt. Kui inimesel on üksnes formaalne roll, ilma et tal oleks voli näiteks teistsugust otsust langetada või tal puudub juurdepääs lähteandmetele, kuulub IKÜM art 22 kohaldamisele.50 IKÜM art 22 kohaldamine eeldab, et otsus toob kaasa adressaadi suhtes õigusliku tagajärje või avaldab talle märkimisväärset mõju. Haldusmenetluses toob haldusakti andmine kaasa õigusliku tagajärje (vrd HMS § 51). Ka haldusakti andmisest keeldumisel antakse haldusakt (HMS § 43 lg 2). Märkimisväärset mõju ei ole menetlustoimingul, millega antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kuid selline mõju võib olla toimingul, millega jäetakse taotlus haldusakti andmiseks sisuliselt läbi vaatamata (vrd HMS § 14 lg-d 6 ja 7, § 15 lg-d 2–4, § 38 lg 3, § 41 lg 3 p 3). 48 M. Martini, D. Nink. Wenn Maschinen entscheiden … – vollautomatisierte Verwaltungsverfahren und der Persönlichkeitsschutz. Neue Zeitschrift für Verwaltungsrecht – Extra, 10/2017, lk 3. 49 Andmekaitsedirektiivi 95/46 art 15. 50 M. Martini, D. Nink, viide 39, lk 3. Automaatsed otsused on siiski lubatavad, kui see on sätestatud liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud andmesubjektide õiguste kaitseks ka vastavad tagatised (art 22 lg 2 p b). Milles need miinimumtagatised peaksid väljenduma, jätab IKÜM lahtiseks. Põhjenduspunktist 71 tuleneb, et andmetöötlus peab olema inimese jaoks läbipaistev ning välistada tuleb algoritmide kallutatuse ja läbipaistmatusega sageli kaasnevaid vigu: Selleks et tagada andmesubjekti suhtes õiglane ja läbipaistev töötlemine, võttes arvesse isikuandmete töötlemise konkreetseid asjaolusid ja konteksti,  peaks vastutav töötleja kasutama profiilianalüüsiks asjakohaseid matemaatilisi või statistilisi menetlusi,  rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et tagada eelkõige ebaõigeid isikuandmeid põhjustavate tegurite korrigeerimine ja vigade tegemise ohu minimeerimine, ning  tagama isikuandmete turvalisuse selliselt, et võetakse arvesse potentsiaalset ohtu andmesubjekti huvidele ja õigustele ning  ennetatakse muu hulgas diskrimineerivat mõju füüsilistele isikutele rassi või etnilise päritolu, poliitiliste vaadete, usutunnistuse või veendumuste, ametiühingusse kuulumise, geneetilise või tervisliku seisundi või seksuaalse sättumuse alusel või mille tulemuseks on sellise mõjuga meetmed. Andmesubjekti kaasatuse tagamiseks rõhutatakse põhjenduspunktis 71 aga ka, et „Igal juhul tuleks sellise töötlemise korral kehtestada sobivaid kaitsemeetmeid, mis peaksid hõlmama  andmesubjektile konkreetse teabe andmist ja  õigust otsesele isiklikule kontaktile,  õigust väljendada oma seisukohta, ja  õigust saada selgitust otsuse kohta, mis tehti pärast sellist hindamist, ning  õigust seda otsust vaidlustada.“ Eelnõu koostamisel on EL õiguse mõjudega arvestatud. Õigus automaatset otsust vaidlustada on tagatud vaidemenetluse käigus51, eraldi automaatsele haldusaktile hõljuva kehtivuse sätestamist ei pidanud eelnõu koostajad vajalikuks.52 Eelnõu koostajad on võtnud ka arvesse EL algatust reguleerida määrusega usaldusväärse tehisintellekti küsimusi ning on hoidunud reguleerimast küsimusi, mis on sätestatud määruse eelnõus.53 6. Seaduse mõjud Muudatused Eelnõuga planeeritakse teha järgmised muudatused: 1. Sätestatakse kriteeriumid, mille olemasolul võib seadusandja (või teatud juhtudel kohaliku omavalitsuse volikogu) näha ette automaatse haldusakti andmise või haldusmenetluse alustamise taotlust ennetavalt (proaktiivselt). 51 P. Stelkens. VwVfG § 35a Vollständig automatisierter Erlass eines Verwaltungsaktes. Stelkens/Bonk/Sachs, Verwaltungsverfahrensgesetz. 9. Auflage 2018, äärenr 63. 52 Selline ettepanek on esitatud aga I. Pilving, M. Mikiver. Kratt haldusorganiks: algoritmilised otsused ja haldusõiguse põhimõtted. Riigikohtu aastaraamat 2019, edasiste viidetega. 53 Euroopa Komisjoni ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, MILLEGA NÄHAKSE ETTE TEHISINTELLEKTI KÄSITLEVAD ÜHTLUSTATUD ÕIGUSNORMID (TEHISINTELLEKTI KÄSITLEV ÕIGUSAKT) JA MUUDETAKSE TEATAVAID LIIDU ÕIGUSAKTE- SEC(2021) 167, SWD(2021) 84, SWD(2021) 85, COM(2021) 206.  2. Nähakse ette, et taotluse automaatse läbi vaatamata jätmise korral kohaldatakse automaatse haldusakti vormistamise ja põhjendamise erisusi. 3. Nähakse ette haldusorgani kohustus nimetada haldusaktis X-tee andmevahetuskihiga liidestatud andmekogud, mille isikuandmeid kasutati haldusakti andmisel; samuti kohustus märkida, et rakendati profiilianalüüsi, ja teave selle loogika kohta või koht, kus saab sellega tutvuda. Sihtrühmad Muudatused mõjutavad sihtrühmasid, mis korduvad läbi kõigi kirjeldatavate mõjude: haldusorganid, sealhulgas:  valitsusasutused, sealhulgas ministeeriumid, ametid ja inspektsioonid, valitsusasutuste hallatavad asutused (jt valitsusasutused);  kohaliku omavalitsuse üksused (linnad ja vallad), kohaliku omavalitsuse üksuse hallatavad asutused;  teised haldusorganid HMS § 8 lg 1 tähenduses, sh avalik-õiguslikud juriidilised isikud, aga ka avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud eraõiguslikud isikud; isikud (haldusaktide, menetlustoimingute, toimingute adressaadid). Mõjud I muudatus. Sätestatakse kriteeriumid, mille olemasolul võib seadusandja (või teatud juhtudel kohaliku omavalitsuse volikogu) näha ette automaatse haldusakti andmise või haldusmenetluse alustamise taotlust ennetavalt (proaktiivselt). Sihtrühm I-a: haldusorganid Mõju I-a: mõju haldusorganite korraldusele Vahetut mõju muudatustega haldusorganitele ei avaldu. Automaatse haldusakti andmise võimaluse loomine tekitab õigusliku raamistiku tulevasele regulatsioonile, millega võib loomise järel kaasneda vahetu ja oluline mõju. Kui eriseadusega selline alus luuakse, võimaldab see automatiseerida lihtsamaid otsuseid ja toiminguid, samuti võimaldab see võtta kasutusele proaktiivseid teenuseid. Seega loob muudatus tulevikku suunatud võimaluse haldusorganite töökoormuse vähendamiseks läbi menetlustoimingute automatiseerimise. Sihtrühm I-b: isikud (nii füüsilised kui juriidilised) Mõju I-b: majanduslik mõju, mõju infoühiskonna arengule Muudatustega ei kaasne vahetut mõju isikutele (sh üksikindiviididele ega äri- või mittetulundusühingutele). Kehtestatakse vajalik õiguslik raamistik järgnevate muudatuste elluviimiseks ning need omakorda võivad tänu automatiseeritusele vähendada isikute halduskoormust (infokohustuste hulka riigiga suhtlemisel). Kui eriseadusega selline alus luuakse, mõjutab muudatus kaudselt infoühiskonna arengut, kuna suurendab elektroonilise suhtlemise osakaalu ja tähtsust. Kui haldusorganite menetlusprotsessid lühenevad tänu automatiseeritusele olulisel määral, väheneb isikute jaoks menetlusotsuste ooteaeg ning paraneb asjaajamise tempo. II muudatus. Nähakse ette, et taotluse automaatse läbi vaatamata jätmise korral kohaldatakse automaatse haldusakti vormistamise ja põhjendamise erisusi.  Sihtrühm II-a: isikud (meetme adressaadid) Sihtrühma kuuluvad adressaadid, kelle suhtes rakendatakse taotluse automaatset läbi vaatamata jätmist. Mõju II-a: mõju isikute õiguste tagamisele Taotluse automaatse läbi vaatamata jätmise korral vormistatakse otsus samamoodi nagu automaatne haldusakt, kuna tegemist on haldusõiguse mõttes toiminguga, isegi kui isik taotles haldusakti andmist. Automaatse haldusakti nõuete laiendamine tagab adressaadi teadlikkust. Tegu on paljuski õigustehnilise muudatusega ning sellega vahetut mõju ei kaasne. Sihtrühm II-b: haldusorganid Mõju II-b: mõju haldusorgani korraldusele Muudatus tagab õigusselguse haldusorganitele kohalduvate nõuete suhtes, kui haldusorgan rakendab taotluse automaatset läbi vaatamata jätmist. Potentsiaalselt vähendab see haldusorganite töökoormust taotluste menetlemisel. III muudatus. Nähakse ette haldusorgani kohustus nimetada haldusaktis X-tee andmevahetuskihiga liidestatud andmekogud, mille isikuandmeid kasutati haldusakti andmisel; samuti kohustus märkida, et rakendati profiilianalüüsi, ja teave selle loogika kohta või koht, kus saab sellega tutvuda. Sihtrühm III-a: haldusorganid Mõju III-a: mõju haldusorganite korraldusele Muudatusega lisandub haldusorganitele kohustus märkida haldusaktis info täiendavate andmekogude kasutamise kohta, samuti profiilianalüüsi rakendamise kohta. Mõjuga ei kaasne märkimisväärset täiendavat koormust, märked andmekasutuse kohta tehakse samuti automaatselt. Sihtrühm III-b: isikud (haldusakti adressaadid) Mõju III-b: mõju isikute õiguste tagamisele Isikuid teavitatakse sellest, kes ja milliseid tema isikuandmeid kogub ning millistel eesmärkidel neid andmeid kasutatakse. Muudatus suurendab eeskätt andmetöötluse ja avaliku võimu tegevuse läbipaistvust. Kaudselt parandab see üldist õigusteadlikkust ning isikute tähelepanu andmekaitsele. Mõju olulisus Mõju sihtrühmad on suured, sihtrühma kuulub suur osa kodanikest (kõik kodanikud suhtlevad enamal või vähemal määral riigiga), samuti kuuluvad sihtrühma kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja teised haldusorganid. Sündmuse sagedus on isikute jaoks väike (suhtlus riigiga ei ole igapäevane), haldusorganite jaoks keskmine (haldusorganid annavad akte ja teevad dokumenteeritud otsuseid iga päev, kuid selle kõrval täidetakse ka mitmeid teisi funktsioone, mille maht võib ületada dokumenteeritud suhtluse isikutega). Muudatuste ulatus on väike: tegu on korrektiividega, mis hõlbustavad haldusorganite tegevust, samas põhimõttelist muudatust ei haldusorganite ega isikute tegevuses ei tekitata. Uue olukorraga harjumiseks ei ole tarvis pikka kohanemisperioodi. Eelnõu koostajate hinnangul ei kaasne muudatustega ebasoovitavaid riske. Kuna muudatuste ulatus on väga väike, võib hinnata ühiskonna tasandil avalduva mõju pigem väheoluliseks. See tähendab, et ühiskonna tasandil (ühiskonnakorralduses, majanduses jmt valdkondades) ei kaasne ulatuslikke muudatusi. Muudatused on suunatud pigem riigivalitsemise süsteemi parandamisele ja nüüdisajastamisele. Mõju halduskoormusele Vahetut mõju halduskoormusele ei kaasne. Muudatuste tagajärjel luuakse eeldused automatiseerimise rakendamiseks haldusmenetluses, samuti proaktiivsete teenuste rakendamiseks. See toob omakorda pikas perspektiivis kaudse mõjuna kaasa halduskoormuse vähenemise. Inimeste koormus riigiga suhtlemisel väheneb kahel tasandil: väheneb infokohustuste hulk ja nende täitmiseks kuluv aeg, lühenevad ka menetlusotsuste ooteajad. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Kuivõrd eelnõuga kehtestatakse eeskätt tingimused, mida tuleb arvestada tulevastes eriseadustes, ei ole võimalik kulusid ja tulusid eraldi välja tuua. 8. Rakendusaktid Eelnõu seadusena vastuvõtmisel ei tule kehtestada, muuta ega kehtetuks tunnistada rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2023. See kuupäev jätab normiadressaatidele piisava ajavaru muudatuse jõustumiseks vajalike toimingute elluviimiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele, Riigikantseleile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja Eesti Maaomavalitsuste Liidule ning arvamuse avaldamiseks Õiguskantsleri Kantsleile, Eesti Advokatuurile, Riigikohtule, Eesti Kohtunike Ühingule, Eesti Juristide Liidule, Andmekaitse Inspektsioonile ja Eesti Töötukassale. Algatab Vabariigi Valitsus „........”...........................” 2021. a  EELNÕU 05.11.21 Haldusmenetluse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Haldusmenetluse seaduse muutmine Haldusmenetluse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „,kui see on haldusorganil olemas“; 2) seaduse 1. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses: „§ 71. Automaatse haldusmenetluse erisused (1) Automaatne haldusakt või muu dokument antakse või automaatne toiming sooritatakse infosüsteemi vahendusel ilma haldusorgani nimel tegutseva isiku vahetu sekkumiseta. (2) Haldusakti võib anda automaatselt, kui haldusakti andmise õiguslik alus ei sisalda määratlemata õigusmõisteid ega haldusorgani kaalutlusõigust ja kui automaatse haldusakti andmise õigus on sätestatud seaduses. (3) Kohaliku omavalitsuse haldusorgan võib anda haldusakti automaatselt, kui haldusakti andmise õiguslik alus ei sisalda määratlemata õigusmõisteid ega haldusorgani kaalutlusõigust ja kui automaatse haldusakti andmise õigus on sätestatud seaduses või käesoleva seaduse § 90 lõike 2 alusel antud määruses. (4) Kui haldusorgan rakendab selgitamiskohustuse täitmiseks või menetlusosaliselt ütluse, arvamuse või seletuse küsimiseks automaatseid dialoogisüsteeme, tuleb tagada menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule võimalus suhelda soovi korral dialoogisüsteemi asemel haldusorgani nimel tegutseva isikuga ning menetlusosalist või taotluse esitamist kaaluvat isikut sellest võimalusest teavitada. (5) Isikuandmete automatiseeritud töötlemisel põhineva, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artikli 4 punkti 4 tähenduses profiilianalüüsil põhineva haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel peab haldusorgan tagama, et profiilianalüüsis kasutatav loogika oleks matemaatiliselt või statistiliselt nõuetekohane, võtma vajalikke meetmeid diskrimineerimise ärahoidmiseks ja tagama üldmääruses ette nähtud profiilianalüüsist teavitamise.“; 3) paragrahvi 14 lõiget 7 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Taotluse automaatse läbi vaatamata jätmise korral kohaldatakse automaatse haldusakti vormistamise ja põhjendamise nõudeid.“; 4) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: 1 „(11) Soodustava haldusakti andmiseks või soodustava toimingu sooritamiseks võib haldusorgan omal algatusel alustada haldusmenetlust taotlust ennetavalt, kui see on ette nähtud seaduses ning kui sellise haldusakti või toimingu adressaat ei ole keelanud oma isikuandmete töötlemist sellel eesmärgil.“; 5) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Automaatses haldusaktis tuleb märkida, et tegemist on automaatselt antud haldusaktiga. Automaatse haldusakti puhul ei kohaldata nõuet märkida haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri.“; 6) seadust täiendatakse §-ga 561 järgmises sõnastuses: „§ 561. Haldusaktis automatiseeritud andmetöötlusest teavitamine (1) Haldusaktis nimetatakse riigi andmevahetuskihiga liitunud nende andmekogude nimetused, milles sisalduvaid isikuandmeid haldusakti andmisel kasutati. (2) Profiilianalüüsil põhinevate üksikotsuste puhul tuleb haldusaktis märkida, et haldusmenetluses rakendati isiku suhtes profiilianalüüsi. Profiilianalüüsi rakendamise korral selgitatakse haldusaktis profiilianalüüsi loogikat või märgitakse, kus sellega tutvuda saab. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabe puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust ega vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid tagajärgi haldusakti õiguspärasusele.“. § 2. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse 1. peatükki täiendatakse §-dega 51 ja 52 järgmises sõnastuses: „§ 51. Haldusmenetluse erisus Eesti Töötukassa võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. § 52. Automaatne haldusakt (1) Eesti Töötukassal on õigus anda haldusakte automatiseeritult ilma isiku vahetu sekkumiseta (edaspidi automaatne haldusakt), kui on olemas piisavalt andmeid otsuse tegemiseks ning haldusakti andmise õiguslik alus ei sisalda määratlemata õigusmõisteid ega kaalutlusõigust. (2) Automaatse haldusakti aluseks olevaid asjaolusid kontrollib Eesti Töötukassa automaatselt infosüsteemis töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri andmete alusel. (3) Automaatsete haldusaktide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. § 3. Töötuskindlustuse seaduse muutmine 2 Töötuskindlustusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-dega 51 ja 52 järgmises sõnastuses: „§ 51. Haldusmenetluse erisus Töötukassa võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui töötuskindlustuse andmekogu andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. § 52. Automaatne haldusakt (1) Töötukassal on õigus anda haldusakte automatiseeritult ilma isiku vahetu sekkumiseta (edaspidi automaatne haldusakt), kui on olemas piisavalt andmeid otsuse tegemiseks ning haldusakti andmise õiguslik alus ei sisalda määratlemata õigusmõisteid ega kaalutlusõigust. (2) Automaatse haldusakti aluseks olevaid asjaolusid kontrollib töötukassa automaatselt infosüsteemis töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel. (3) Automaatsete haldusaktide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 2) paragrahvi 23 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. § 4. Töövõimetoetuse seaduse muutmine Töövõimetoetuse seaduse 1. peatükki täiendatakse §-dega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: „§ 41. Haldusmenetluse erisus Eesti Töötukassa võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. § 42. Automaatne haldusakt (1) Eesti Töötukassal on õigus anda haldusakte automatiseeritult ilma isiku vahetu sekkumiseta (edaspidi automaatne haldusakt), kui on olemas piisavalt andmeid otsuse tegemiseks ning haldusakti andmise õiguslik alus ei sisalda määratlemata õigusmõisteid ega kaalutlusõigust. (2) Automaatse haldusakti aluseks olevaid asjaolusid kontrollib Eesti Töötukassa automaatselt infosüsteemis töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu andmete alusel. (3) Automaatsete haldusaktide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. § 5. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. 3 Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2021. a Algatab Vabariigi Valitsus 2021. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Valitsuse nõunik 4  Haridus- ja Teadusministeerium Meie 07.12.2021 nr 8-1/7512 [email protected] Munga 18 50088, Tartu Haldusmenetluse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haldusmenetluse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirja leiate eelnõude infosüsteemist (EIS) aadressil https://eelnoud.valitsus.ee/. Tähtaeg on 30. detsember 2021. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri minister Arvamuse andmiseks: Õiguskantsleri Kantselei Eesti Advokatuur Riigikohus MTÜ Eesti Kohtunike Ühing Eesti Juristide Liit Andmekaitse Inspektsioon Eesti Töötukassa Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Monika Mikiver 620 8112 [email protected]