Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

Ministeeriumid Meie 09.11.2021 nr 1.2-2/139-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisa: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Seletuskirja lisa 1_rakendusaktide kavandid 4. Seletuskirja lisa 2_VTK kooskõlastustabel Lisaadressaadid: Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Ametiühingute Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Eesti Kaubandus-Tööstuskoda MTÜ Teenusmajanduse Koda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Töötervishoiuarstide Selts Eesti Kutsehaigete Liit Eesti Advokatuur Eesti Töökeskkonnaspetsialistide Nõukoda Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Tööinspektsioon Terviseamet Sotsiaalkindlustusamet Tervise Arengu Instituut Eva Põldis 6269 196 [email protected]  EELNÕU 01.11.2021 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seadus § 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Julgeolekuasutustele ei kohaldata käesoleva seaduse § 131 lõike 3 punkte 1, 2 ja 5 ning § 134 lõiget 7.“; 2) paragrahvi 1 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 101 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 101. Alaealised ja tervisekahjustusega töötajad“; 4) paragrahvi 101 lõigetes 1 ja 4 asendatakse sõna „puudega“ sõnaga „tervisekahjustusega“; 5) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Kui tööülesandeid täidetakse kaugtööna, tagab tööandja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise niivõrd, kuivõrd see on kaugtöö eripärasid arvestades võimalik ning lähtudes käesoleva seaduse §-s 135 sätestatust.“; 6) paragrahvi 12 lõikes 3 asendatakse sõna „tervisekontrolli“ sõnadega „töötervishoiuteenuse osutamise“; 7) paragrahvi 13 lõike 1 punktis 61 asendatakse arv „9“ arvuga „91“; 8) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 62 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) korraldama töötervishoiuteenuse osutamist töökohal;“; 10) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses: „(3) Tööandjal on õigus töötervishoiu ja tööohutuse tagamise eesmärgil töödelda töötaja isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid, kui see on vajalik eelkõige: 1) riskianalüüsi ja tegevuskava koostamiseks; 2) töötajate terviseriskide vältimise või vähendamise abinõude rakendamiseks; 3) töötervishoiuteenuse korraldamiseks; 4) tervisekahjustusega töötajatele sobivate töötingimuste loomiseks; 1 5) tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimiseks; 6) haigushüvitise maksmiseks. (4) Tööandja määrab isikud, kellel on õigus tööandja nimel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärkidel ja tööandja määratud ulatuses töötaja isikuandmeid töödelda. (5) Tööandja määrab töötlemise eesmärkidele vastavad isikuandmete säilitamise tähtajad.“; 11) paragrahv 131 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 131. Töötervishoiuteenus (1) Tööandja korraldab töötervishoiuteenuse osutamist töökohal. (2) Töötervishoiuteenust osutab töötervishoiuarst, kaasates vajaduse korral teisi spetsialiste. (3) Töötervishoiuteenuse osutamisel töötervishoiuarst: 1) tutvub töökeskkonna riskianalüüsiga ja külastab vajaduse korral töökeskkonda; 2) analüüsib ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna; 3) teeb töötajate tervisekontrolli, võttes aluseks töökeskkonna riskianalüüsi; 4) teeb tööandjale ettepanekud töötingimuste parandamiseks ja töötajate tervise edendamiseks; 5) nõustab tööandjat töökeskkonna ja töötingimuste kohandamise ja töötajate tervise edendamise küsimustes; 6) nõustab töötajat tervise edendamise küsimustes. (4) Tervisekontroll tuleb korraldada töötajale, kelle tervist võib töökeskkonna riskide hindamise tulemusel mõjutada järgmine töökeskkonna ohutegur või töö laad: 1) müra; 2) vibratsioon; 3) elektromagnetväljad; 4) tehislik optiline kiirgus; 5) ioniseeriv kiirgus; 6) ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid, sealhulgas kantserogeenid ja mutageenid; 7) bioloogilised ohutegurid; 8) kuvariga töö; 9) raskuste käsitsi teisaldamine; 10) töö pidevas sundasendis, sealhulgas istuvas või seisvas asendis; 11) muu ohutegur või töö laad. (5) Sõltumata riskide hindamise tulemustest tuleb tervisekontroll korraldada öötöötajale ja töötajale, kes puutub kokku plii ja selle ühenditega ning asbestitolmuga. (6) Tööandja korraldab töötaja tervisekontrolli nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates. Kui töötaja on viimase kuue kuu jooksul läbinud teise tööandja juures tervisekontrolli samade töökeskkonna ohutegurite suhtes, võib tööandja korraldada tervisekontrolli töötaja esitatud tervisekontrolli otsusel märgitud ajal. 2 (7) Tööandja korraldab töötaja tervisekontrolli enne bioloogiliste ohutegurite, kantserogeenide, mutageenide, plii ja selle ühendite ning asbestitolmuga kokkupuute algust ja öötöötaja tervisekontrolli enne öötööle asumist. (8) Tööandja korraldab lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud ajale töötaja tervisekontrolli töötervishoiuarsti määratud ajavahemiku järel, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul ning alaealise töötaja puhul vähemalt üks kord aastas. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud töökeskkonna ohuteguri või töö laadi põhise tervisekontrolli täpsustavad nõuded võib kehtestada Vabariigi Valitsus määrusega. (10) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 9 nimetatud töö laadi põhise tervisekontrolli täpsustavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (11) Tööandja kannab töötervishoiuteenuse osutamisega seotud kulud. Töötajate tervisekontroll tehakse tööajal ja töötajale makstakse sellel ajal keskmist tööpäevatasu. (12) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüs tehakse vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. (13) Tööandja rakendab töötervishoiuarsti ettepanekuid töökeskkonna parandamiseks ja töötajate tervise edendamiseks, lisades need vajaduse korral riskianalüüsi tegevuskavasse. (14) Töötervishoiuteenuse osutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (15) Töötervishoiuteenuse osutaja säilitab töötervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid 30 aastat töötervishoiuteenuse osutamisest arvates. Tööandja säilitab töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisega seotud andmeid kümme aastat töötervishoiuteenuse osutamisest arvates.“; 12) paragrahvi 132 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõna „tervisekahjustusega“ sõnadega „tervisekahjustuse saanud“; 13) seadust täiendatakse §-ga 135 järgmises sõnastuses: „§ 135. Tööandja kohustused kaugtöö korral (1) Tööandja on kohustatud: 1) hindama kaugtööga kaasnevaid riske töötaja tervisele, kajastama riskide hindamise tulemused töökeskkonna riskianalüüsis ning rakendama abinõusid töötaja terviseriskide vältimiseks ja vähendamiseks vastavalt käesoleva seaduse §-s 134 sätestatule; 2) juhendama töötajat enne kaugtööle lubamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 133 sätestatule, arvestades kaugtöö erisusi; 3) tagama tööülesannete täitmiseks sobilikud töövahendid; 4) kujundama ja sisustama kaugtöö töökoha, välja arvatud juhul, kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud teisiti; 5) korraldama töötaja tervisekontrolli vastavalt käesoleva seaduse §-s 131 sätestatule; 3 6) uurima tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi vastavalt käesoleva seaduse §-s 24 sätestatule; 7) maksma haigushüvitist vastavalt käesoleva seaduse §-s 122 sätestatule. (2) Tööandja täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata töötervishoiu- ja tööohutusealaseid kohustusi niivõrd, kuivõrd see on kaugtöö eripärasid arvestades võimalik. (3) Käesoleva paragrahvi lõiked 1 ja 2 kohalduvad töödele, mille korral on töötajal kaugtööd tehes vastavalt tööandja antud juhistele võimalik ohutu töökeskkond ise kujundada. Tööde puhul, mille korral töötaja ei saa kaugtööd tehes ohutut töökeskkonda ise tagada, tuleb tööandjal täita kõiki käesolevas seaduses nimetatud töötervishoiu- ja tööohutusealaseid kohustusi.“; 14) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) kujundama ohutu töökoha ja töötingimused, kui tööülesandeid täidetakse kaugtööna ja töötajal on vastavalt tööandja antud juhistele võimalik ohutu töökeskkond ise kujundada;“; 15) paragrahvi 14 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalased kohustused ei vabasta tööandjat asjakohasest vastutusest, välja arvatud juhul, kui tööülesandeid täidetakse kaugtööna, töötajal on vastavalt tööandja antud juhistele võimalik ohutu töökeskkond ise kujundada ja tööandja on täitnud kõik käesoleva seaduse §-s 135 nimetatud kohustused.“; 16) paragrahvi 14 lõike 5 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi, välja arvatud juhul, kui tööülesandeid täidetakse kaugtööna ja töötajal on vastavalt tööandja antud juhistele võimalik ohutu töökeskkond ise kujundada, ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;“; 17) paragrahvi 17 lõike 5 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) jälgida, et tööandja on korraldanud töötervishoiuteenuse osutamise töökohal.“; 18) paragrahvi 18 lõike 6 punktis 5 asendatakse sõna „puudega“ sõnaga „tervisekahjustusega“; 19) paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 19. Töötervishoiuteenus ja selle osutaja (1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 131 nimetatud töötervishoiuteenusele võivad töötervishoiuarst, töötervishoiuõde, tööhügieenik, tööpsühholoog ja ergonoom (edaspidi töötervishoiuspetsialist) osutada järgmisi töötervishoiuteenuseid: 1) töökeskkonna riskianalüüsi tegemine, sealhulgas ohutegurite parameetrite mõõtmine; 2) tööandja nõustamine töö kohandamisel töötaja võimetele ja terviseseisundile vastavaks; 3) tööandja nõustamine töövahendite ja isikukaitsevahendite valikul ja kasutamisel ning töötingimuste parandamisel; 4) tööandja ja töötaja psühholoogiline nõustamine. 4 (2) Töötervishoiuteenust osutav isik peab olema pädev mõõtja mõõteseaduse tähenduses, kui osutatav töötervishoiuteenus sisaldab töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõtmist. (3) Töötervishoiuteenuse osutamisel peab töötervishoiuteenust osutava isiku heaks lepingu alusel tegutsema füüsiline isik, kellel on töötervishoiuspetsialisti erialast pädevust tõendav diplom, spetsialiseerumise või täiendusõppe tunnistus. (4) Töötervishoiuarsti ja töötervishoiuõe tööülesannete täitmist hõlmava töötervishoiuteenuse osutamiseks kohaldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatut. (5) Juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja peab töötervishoiuteenuse osutajana tegutsemiseks esitama majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud majandustegevusteate. (6) Majandustegevusteade peab lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 15 sätestatud majandustegevusteates esitatavatele andmetele sisaldama järgmisi andmeid: 1) osutatav töötervishoiuteenus; 2) töötervishoiuspetsialisti nimi; 3) töötervishoiuspetsialisti kontaktandmed (telefoninumber, elektronposti aadress); 4) andmed töötervishoiuspetsialisti erialast pädevust tõendava diplomi, spetsialiseerumise või täiendusõppe tunnistuse kohta, eelkõige eriala, tunnistuse number, väljaandmise koht ja kuupäev ning kehtivusaeg; 5) juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja kirjalik kinnitus, et lepingu alusel tegutseb tema heaks töötervishoiuspetsialist; 6) juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja kirjalik kinnitus, et isik vastab käesoleva seaduse § 19 lõikes 3 sätestatud nõudele.“; 20) paragrahv 191 tunnistatakse kehtetuks; 21) paragrahvi 192 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 22) paragrahvi 192 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 23) paragrahvi 22 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Arst teatab Tööinspektsioonile viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis surmaga lõppenud tööõnnetusest ja tööõnnetusest, mille tagajärjel määrati töötajale ajutine töövõimetus.“; 25) paragrahvi 22 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Tööandja teatab eluohtliku seisundi või surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsioonile ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile.“; 26) paragrahvi 23 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 5 „(5) Kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ja töö laadi kohta. Selleks töötervishoiuarst: 1) nõuab tööandjalt töötaja eelnevate tervisekontrollide andmed ja töökeskkonna riskianalüüsi tulemused või riskianalüüsi puudumise korral seletuskirja töötaja tööolude ja töö laadi kohta; 2) vestleb tööandjaga ja vajaduse korral külastab töökeskkonda; 3) vestleb töötajaga, tutvub töötaja terviseandmetega tervise infosüsteemis ja vajaduse korral küsib töötajalt täiendavaid terviseandmeid.“; 27) paragrahvi 24 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Tööandja koostab kutsehaigestumise uurimise tulemuste kohta raporti, mille ta esitab Tööinspektsioonile töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikult ning kannatanule või tema huvide kaitsjale kirjalikult.“; 28) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Tööandja koostab tööõnnetuse uurimise tulemuste kohta raporti juhul, kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus või surm. Tööandja koostab tööõnnetuse uurimise tulemuste kohta raporti töökeskkonna andmekogus või edastab selle kirjalikult Tööinspektsioonile ning esitab raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale kirjalikult.“; 29) paragrahvi 24 lõiget 11 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise tulemuste kohta koostatud raportit säilitatakse töökeskkonna andmekogus.“; 30) paragrahvi 242 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „likvideerimise“ sõnaga „lõppemise“; 31) paragrahvi 25 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§-des 19–192“ tekstiosaga „§ 131 lõigetes 2, 3, 13 ja 16 ning §-des 19 ja 192“; 32) seadust täiendatakse §-ga 318 järgmises sõnastuses: „§ 318. Käesoleva seaduse § 24 lõike 11 rakendamine Enne 2022. aasta 1. septembrit tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise tulemuste kohta koostatud raportit säilitab tööandja 55 aastat.“. § 2. Töölepingu seaduse muutmine Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) 7–12-aastase töötaja registreerimisel töötamise registris esitab tööandja täiendavalt Tööinspektsioonile töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas 6 vormis andmed alaealise seadusliku esindaja nõusoleku, alaealise töötingimuste ja töökohustuste ning koolikohustuslikkuse kohta.“; 2) paragrahvi 8 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Tööinspektor on kohustatud pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud andmete saamist kontrollima, et töö ei ole alaealisele keelatud, alaealise töötingimused on seaduses sätestatud nõuetega kooskõlas ning alaealine soovib teha tööd.“. § 3. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 23–25, 27–29 ja 32 jõustuvad 2022. aasta 1. septembril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, „.....“....................2021. a Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2021. a 7  Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on parandada töötervishoiuteenuse korraldust ja kvaliteeti, sealhulgas tööandjate ja töötervishoiuarstide koostööd, et toetada töötajate tervise kaitset töökeskkonnas ning ennetada ja varakult avastada tööga seotud terviseprobleeme. Eelnõu kohaselt on tööandjal edaspidi kohustus korraldada töökohal töötervishoiuteenuse osutamist, mis hõlmab ettevõtte töötervishoiu olukorra terviklikku analüüsimist, töötajate tervisekontrolli korraldamist ning töötervishoiuarsti poolset nõustamist töökeskkonna parandamise ja töötajate tervise edendamise küsimustes. Võrreldes kehtiva õigusega muutub töötervishoiuteenus terviklikumaks, aidates seega kaasa töötajate terviseprobleemide ennetamisele ja ohutu töökeskkonna loomisele. Teiseks on eelnõu eesmärk muuta kaugtöö korral töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine tööandjatele ja töötajatele arusaadavamaks. Eelnõuga sätestatakse tööandja kohustused kaugtöö korral ning täpsustatakse töötaja õigusi ja kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel. Muudatused arvestavad tööandja piiratud võimalusi tagada kaugtöö korral ohutu töökeskkond, kuivõrd töötaja teeb tööd väljaspool tööandja ruume (nt kodus, raamatukogus). Seetõttu on oluline tuua välja tööandja kohustused, mida ta saab ja peab täitma kaugtöö korral. Sellisteks kohustusteks on töökeskkonna riskide hindamine, tööandja juhendamine, muu hulgas sellest, kuidas töötaja saab ise töökeskkonna riske maandada ja omale ohutu töökeskkonna kujundada, töötaja tervisekontrolli korraldamine ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimine. Ülejäänud TTOS-st tulenevate töötervishoiu- ja tööohutusalaste kohustuste täitmisel on tööandja ülesanne hinnata, kas ja mil viisil on neid võimalik täita kaugtöö eripärasid arvesse võttes. Töötajale lisandub kohustus ise tagada oma töökeskkonna ohutus, lähtudes tööandja antud juhistest. Eelnõus sätestatud erisused kaugtöö korral kohalduvad vaid selliste tööde puhul, kus töötajal on võimalik tagada ise ohutu töökeskkond ja maandada tööga kaasnevaid riske (nt töö arvutiga). Lisaks on eelnõu eesmärk vähendada tööandjate halduskoormust tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimisel. Selleks luuakse tööandjale võimalus koostada ja säilitada tööõnnetuste ja kutsehaigestumise uurimise raporteid töökeskkonna andmekogus. Muudatustega väheneb paberdokumentide koostamise ja edastamisega kaasnev halduskoormus. Lisaks tehakse eelnõuga TTOS-is teisi väiksemaid õigusselgust parandavaid muudatusi. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonnast töökeskkonna juht Seili Suder (626 9191, [email protected]) ja nõunik Eva Põldis (626 9196, [email protected]). Eelnõu mõjuanalüüsi on koostanud analüüsi ja statistika osakonna analüütik Ester Rünkla (626 9177, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Virge Kuningas-Turu (626 9114, [email protected]). 1 Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; 626 9320). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse: 1) TTOS-i 1. jaanuaril 2022. a jõustuvat redaktsiooni (RT I, 21.04.2021, 6); 2) TLS-i 1. septembril 2022. a jõustuvat redaktsiooni (RT I, 22.10.2021, 7). Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja 6. punktis. 2. Seaduse eesmärk TTOS muutmise eesmärk on parandada töötervishoiuteenuse korraldust ja kvaliteeti, et toetada töötajate tervise kaitset töökeskkonnas ning ennetada ja varakult avastada tööga seotud terviseprobleeme. Seadusemuudatustega parandatakse töötervishoiuteenuse osutajate ja tööandjate koostööd töötajate tervise kaitsel ja ohutu töökeskkonna loomisel ning ühtlustatakse teenuse kvaliteeti teenuseosutajate vahel. Lisaks on eesmärk muuta kaugtöö korral töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine selgemaks ning tööandjatele ja töötajatele arusaadavamaks, täpsustades nii tööandja kui ka töötaja õigusi ja kohustusi kaugtöö tegemise korral. Eelnõu eesmärk on ka vähendada tööandjate halduskoormust tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimisel. Selleks luuakse tööandjale võimalus koostada ja säilitada tööõnnetuste ja kutsehaigestumise uurimise raporteid töökeskkonna andmekogus. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse TTOS-i ja §-ga 2 TLS-i. Eelnõu §-s 3 sätestatakse seaduse jõustumistähtajad. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse viidet julgeolekuasutustele mittekohalduvatele TTOS sätetele. Eelnõu kohaselt ei kohaldata julgeolekuasutustele lisaks TTOS § 134 lõikele 7 ka TTOS § 131 lõike 3 punkte 1, 2 ja 5, mis käsitlevad töötervishoiuteenuse osutamise tingimusi. Muudatus on seotud eelnõus esitatud muudatustega töötervishoiuteenuse korraldamises (vt selgitused eelnõu § 1 punkti 11 juures). Erisus julgeolekuasutustele on vajalik, kuivõrd riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 9 punkti 6 kohaselt on julgeolekuasutuste riigisaladuseks muu hulgas asutuse struktuurüksusi, koosseisu ja ülesandeid kajastav teave. Sellest tulenevalt on ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimine, töökeskkonna külastuste korraldamine ja tööandja nõustamine samuti riigisaladus. Seetõttu kehtestatakse TTOS-is julgeolekuasutustele erisus, et tööandja ei pea töötervishoiuteenuse korraldamisel nimetatud töötervishoiuteenuse komponente töötervishoiuteenuse osutajalt tellima. Ühtlasi tähendab see, et julgeolekuasutuste puhul jääb kehtima varasem kord, mille kohaselt hõlmab 2 töötervishoiuteenus peaasjalikult vaid töötajate tervisekontrolli korraldamist. Lähtuvalt töötajate tervisekontrolli otsustest, on töötervishoiuarstil jätkuvalt võimalik teha tööandjale ettepanekuid töötaja tervise kaitseks ning nõustada töötajat tervise edendamise küsimustes. Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks TTOS § 1 lõike 3 punkt 3, mille kohaselt kohaldatakse TTOS-i nõudeid juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle. Praktikas on tekkinud küsimus, kas kehtiva TTOS § 1 lõike 3 punkti 3 kohaselt kohaldub TTOS juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme suhtes ainult siis, kui nimetatud isik teeb ettevõttes tööd (sõlmitud on tööleping) või kohaldub TTOS nimetatud isikule ka siis, kui ta täidab juhtimisfunktsiooni. TTOS-iga kaitsti algselt eeskätt töölepingu alusel tekkinud töösuhte osapooli. TTOS § 1 lõike 3 punkti 3 eesmärk on seega olnud kohaldada TTOS-i nõudeid juriidilise isiku juhatuse ja seda asendava juhtorgani liikme tööle siis, kui selleks on sõlmitud tööleping. Selline olukord on võimalik juhul, kui isik täidab töölepingu alusel tööülesandeid, mis ei kattu tema juhatuse liikme kohustustega. Juhatuse liikme kohustusi ei saa isik täita töölepingu alusel. Kui isik täidab vaid juhtimisfunktsioone ja töölepingut temaga sõlmitud ei ole, siis TTOS-i nõuded tema suhtes ei kohaldu. Kuivõrd töölepingu olemasolul on juriidilise isiku juhatuse ja seda asendava juhtorgani liikmete puhul tegemist töötajatega, kes on juba hõlmatud TTOS-i reguleerimisalasse TTOS § 1 lõike 1 alusel, ei ole põhjust nimetada neid isikuid eraldi TTOS § 1 lõikes 3. Eeltoodust tulenevalt ja õigusselguse tagamise eesmärgil tunnistatakse TTOS § 1 lõike 3 punkt 3 kehtetuks. Seega olukorras, kus juriidilise isiku juhatuse ja seda asendava juhtorgani liikmetega on sõlmitud tööleping, tuleb nende suhtes kohaldada TTOS-i nõudeid tervikuna (ehk nad on käsitatavad töötajatena). Juhul kui nimetatud isikutega töölepingut sõlmitud ei ole, siis TTOS-i nõuded neile ei kohaldata. Sellisel juhul vastutab isik ise enda ohutuse ja tervise kaitse eest nii, nagu seda teevad näiteks füüsilisest isikust ettevõtjas või töövõtulepingu alusel tööd tegevad isikud. Eelnõu § 1 punktidega 3, 4 ja 18 asendatakse TTOS-is termin „puudega töötaja“ terminiga „tervisekahjustusega töötaja“ (TTOS § 101). Kehtivas õiguses kasutatav termin on liialt kitsas ega hõlma näiteks osalise ja puuduva töövõimega töötajaid või teisi püsiva terviseprobleemiga töötajaid, kelle puhul on samuti oluline, et tööandja tagaks nende tervisele sobivad töötingimused. Eelnõu kohaselt tuleb edaspidi tööandjal luua tervisekahjustusega töötajale sobivad töö- ja olmetingimused ning tema töö, töövahendid ja töökoht tuleb kohandada vastavalt tema kehalistele ja vaimsetele võimetele. Tervisekahjustusega töötaja võib olla puudega töötaja (Sotsiaalkindlustusameti puude määramise otsuse alusel), osalise või puuduva töövõimega töötaja (Töötukassa töövõime hindamise otsuse alusel) või muu kroonilise või pikaajalise terviseprobleemiga töötaja, kes vajab töötamiseks töökoha või töötingimuste kohandamist. Juhul kui töötaja vajab oma tervisest tulenevalt töökeskkonna või töötingimuste kohandamist, peab töötaja seda tööandjale ütlema, sest vastasel juhul tööandjal seda infot ei ole. Samuti asendatakse termin puudega töötaja terminiga tervisekahjustusega töötaja TTOS § 18 lõikes 6, mille kohaselt on töökeskkonnanõukogu ülesanne muu hulgas aidata luua tervisekahjustusega töötajale sobivad töötingimused ja töökorralduse (eelnõu § 1 punkt 18). Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 13–16 sätestatakse TTOS-is kaugtööga seotud tööandja ja töötaja õigused ja kohustused. Tööandja kohutused lisatakse TTOS-i uue paragrahvina (§ 135) ning töötaja õigusi ja kohustusi täpsustatakse TTOS §-s 14. 3 Kaugtöö on üha laiemalt levimas ja seetõttu on oluline, et nii töötajad kui tööandjad oleksid teadlikud, kuidas tagada kaugtöö korral töötervishoid ja -ohutus. Kaugtöö ja sellega seotud töötervishoiu ja -ohutuse nõuete täpsemalt seaduse tasandil reguleerimise vajadusele on viidanud nii tööandjate kui ka töötajate esindajad. Kaugtöö tähendab, et töötaja täidab poolte kokkuleppel oma tööülesandeid väljaspool tööandja asukohta (TLS § 6 lg 4). Kaugtööd saab teha vaid tööandja ja töötaja kokkuleppel. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida konkreetses kaugtöö tegemise kohas (nt töötaja elukoht) või selles, et töötaja teeb tööd erinevates kindlaks määratud kohtades (nt raamatukogus, riigimajas vms). Samuti võivad pooled kokku leppida, et töötaja teeb kaugtööd vabalt valitud kohas. Kuna kaugtöö puhul tehakse tööd väljaspool tööandja asukohta, on tööandjal keerulisem kontrollida, milline on töötaja tegelik töökeskkond ning kas töötaja järgib töötamisel töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid. Seetõttu on tööandjal ka piiratud võimalused töötervishoiu ja -ohutuse nõuete täitmist tagada ning töötajal on oma ohutuse tagamisel kaugtööd tehes suurem vastutus. Eeltoodust tulenevalt täpsustatakse TTOS-is tööandja kohustusi, sätestades need täiendavalt kaugtöö korral (eelnõu § 1 punkt 13, millega lisatakse TTOS-i § 135). Paragrahvi 135 lõikes 1 tuuakse välja tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalased kohustused, mida saab ja tuleb täita ka kaugtöö korral, sealhulgas vajaduse korral arvestades kaugtöö eripärasid. Esiteks on tööandja kohutus hinnata töökeskkonna riske töötaja tervisele ning kajastada riskide hindamise tulemused töökeskkonna riskianalüüsis, arvestades TTOS §-s 134 riskianalüüsi koostamisele sätestatud nõudeid. Riskide hindamisel tuleb lähtuda konkreetse töö iseloomust, hinnata tuleb töökohtade ja töövahendite kasutamise ning töökorraldusega seotud riske. Riskide hindamise tulemusena tuleb rakendada abinõusid töötaja terviseriskide vältimiseks. Need tuleb kajastada riskianalüüsi tegevuskavas. Olukorras, kus töötaja teeb kaugtööd eri kohtades (nt kodus, suvilas, hotellitoas, raamatukogus, kohvikus), ei ole tööandjal reaalselt võimalik kõiki töökohti kontrollida ega keskkonda mõjutada. Sellisel juhul tuleb tööandjal töökeskkonna riskid välja selgitada näiteks töötajaga vesteldes. Vestluse eesmärk on aru saada, millistes keskkondades töötaja kaugtööd teeb ning millised ohud nendes keskkondades võivad esineda. Tööandja võib veel koostada riskide hindamise küsimustiku, mida ta töötaja kaugtööle lubamisel kasutab. Tööandja võib vajaduse korral töökeskkonna riske hinnata ka fotode, videosalvestiste või muude dokumentide abil. Kui töötaja teeb kaugtööd kodus, võib tööandja töötaja nõusolekul selgitada töökeskkonna riskid välja töötaja kodus kohapeal. Ilma töötaja nõusolekuta tema kodus riskihindamist aga teha ei saa, kuivõrd põhiõigus kodu puutumatusele kaitseb kodu või valdust kui privaatsfääri osa. Teiseks peab tööandja enne töötaja kaugööle lubamist töötajat juhendama, lähtudes TTOS §-s 133 sätestatust ja kaugtöö eripäradest. Tööandja peab töötajat juhendama kaugtöö töökeskkonnaga seotud ohtudest ja nende tervisemõjudest ning tervisekahjustuse vältimise abinõudest. Kaugtöö iseloomust lähtuvalt võib olla vajadus töötajat juhendada tehtava töö ja kasutatava töövahendi ohutusnõuetest, ergonoomiliselt õigetest tööasenditest ja -võtetest, isikukaitsevahendite kasutamisest, elektri- ja tuleohutusnõuetest ning keskkonna saastamisest hoidumise juhistest. Kaugtöötaja peab teadma ka tööandja töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavoliniku (kui volinik on valitud) kontaktandmeid. Töötaja peab juhendamise järel oskama ise ohte märgata ja neid maandada. Tööandja võib töötaja tööle lubada, kui ta on veendunud, et töötaja oskab ohutuid töövõtteid praktikas rakendada. Vajaduse korral peab tööandja juhendamist kordama, näiteks juhul kui kaugtöö tegemise kohas on toimunud 4 olulised muudatused (kaugtöö tegemise keskkond on muutunud, tekkinud on uued ohud), muutunud on töötaja tööülesanded, töötaja kasutuses on uus töövahend või tehnoloogia või töötaja rikkus tööohutuse nõudeid ja see põhjustas või oleks võinud põhjustada õnnetusjuhtumi, sh tööõnnetuse. Tööandja kohustus on tagada töötajale tööülesannete täitmiseks sobilikud töövahendid. Samuti peab tööandja kujundama ja sisustama kaugtöö töökoha, kuid siinkohal on tööandjal ja töötajal õigus kokku leppida, et kui töötajal on olemas kaugtöö tegemiseks sobiv töökoht (nt kodus, suvilas või mujal on sisustatud sobiv kodukontor), siis tööandja eraldi kaugtöö kohta kujundama ei pea. Samuti ei pea tööandja kujundama kaugtöö tegemise kohta, mis asub väljaspool töötaja elukohta. Näiteks olukorras, kus töötaja soovib kaugtööd teha raamatukogus või kohvikus, ei saa eeldada, et tööandja peaks sealset töökohta kujundama ja sisustama. Tööandja peab korraldama kaugtööd tegevale töötajale tervisekontrolli sarnaselt tööandja asukohas kohapeal töötavate töötajatega. Töötaja tuleb tervisekontrolli saata lähtuvalt riskide hindamise tulemustest. Tervisekontrolli korraldamise põhimõtted kaugtööd tegeva töötaja ja tööandja asukohas töötava töötaja suhtes ei erine. Kaugtöö korral tuleb uurida tööõnnetusi ja kutsehaigestumise juhtumeid, lähtudes TTOS §-s 24 sätestatud põhimõtetest. Tööandjal ja töötajal tuleks enne töötaja kaugtöö kasutamist läbi mõelda, kuidas peab töötaja tööõnnetuse korral tegutsema. Igal juhul peab töötaja tööandjat viivitamata teavitama tööõnnetuse toimumisest. Õnnetuse seose tööga selgitab tööandja välja uurimise käigus. Töötaja, kellega kaugtööl tööõnnetus juhtus, peab teavitama tööandjat õnnetuse asjaoludest ja selgitama, kuidas on õnnetus seotud tööülesannete täitmisega. Näiteks on tegemist tööõnnetusega, kui töötaja saab kodus vigastada töövahendi purunemise tõttu. Kodus tööajal majapidamistöid tehes juhtunud õnnetus aga tööõnnetuseks ei kvalifitseeru. Asjaolu, et tööõnnetus ei juhtunud tööandja ruumides, vaid kaugtöö tegemise kohas, ei vabasta tööandjat kohustusest selgitada välja tööõnnetuse põhjused ja asjaolud. Kui tööandjal ei võimaldata tööõnnetust selle juhtumise kohas uurida, võib vigastatud töötajal olla keerulisem tõendada, et vigastus tekkis tööõnnetuse tagajärjel. Samuti võib kaugtööd tegeval töötajal tekkida kutsehaigus, kui tema tervist on mõjutanud kaugtöö tegemise keskkonnas esinevad ohud. Asjaolu, et kutsehaigus ei kujunenud välja tööandja ruumides, vaid kaugtöö tegemise kohas, ei vabasta tööandjat kohustusest selgitada välja kutsehaigestumise põhjused ja asjaolud. Kui töötaja ei võimalda tööandjal kutsehaigestumist selle väljakujunemise kohas (nt kodus) uurida, võib töötajal olla keerulisem tõestada, et kutsehaigestumine oli põhjustatud töökeskkonnast või töö laadist. Samuti peab tööandja töötaja haigestumise korral maksma töötajale haigushüvitist TTOS §-s 122 sätestatud korras (§ 135 lg 1 p 7). Haigushüvitise maksmine ei sõltu asjaolust, kas töötaja teeb tööd kaugtööna või tööandja asukohas. Lisaks eelnimetatud tööandja kohustustele on TTOS-is veel mitmeid töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi, mida tööandja tulenevalt kaugtöö eripäradest täita ei saa või saab neid täita vaid piiratud ulatuses. Näiteks on tööandja kohustus tagada esmaabiandja ja esmaabivahendid töökohal, kuid kaugtöö korral ei ole tööandjal võimalik esmaabiandja olemasolu tagada. Küll aga on tööandjal võimalik töötajat juhendada selles, kuidas käituda õnnetuse korral ning vajaduse korral anda esmaabivahendeid, mida on töötajal võimalik kergemate õnnetuste korral kasutada. Teise näitena võib tuua tööandja kohutuse tagada sobivad olmeruumid ja nende korrasolek, kuid mida tööandjal kaugtöö korral ei ole võimalik tagada. Eeltoodust tulenevalt täpsustatakse eelnõuga, et TTOS-ist tulenevaid kohutusi, mida ei ole nimetatud § 135 lõikes 1, peab tööandja täitma niivõrd kuivõrd see on kaugtöö eripärasid arvestades võimalik (§ 135 lg 2). Seega on tööandjal kohustus 5 kaaluda, kas ja mil viisil on ülejäänud TTOS-i nõudeid võimalik ja mõistlik täita. Õigusselguse tagamiseks lisatakse samasisuline säte ka tööandja üldiste kohustuste alla TTOS § 12 lõikesse 1 (eelnõu § 1 punkt 5). Täiendavalt täpsustatakse eelnõuga, et §-s 135 kehtestatud kaugtöö erisused kehtivad vaid sellise kaugtöö puhul, kus töötajal on endal võimalik tagada tööandja juhistest lähtuvalt ohutu töökeskkond. Sellisteks töödeks on eelkõige töö arvutiga, lihtsam käsitöö või muu seesugune töö, kus tööga kaasnevaid riske on vähem või kus töökeskkond ei vaja erinõudeid. Kuivõrd eelnõuga suureneb töötaja vastutus oma töökeskkonna ohutuse tagamise eest (vt ka selgitused eelnõu § 1 punktide 13– 15 kohta), siis on oluline, et töötaja vastutus suureneks vaid selliste tööde puhul, kus töötajal on ka reaalsed võimalused oma ohutuse eest vastutada. Juhul kui tegemist on tööga, millega kaasneb palju riske, oht töötaja tervisele on suur või kui töökeskkond eeldab näiteks erinõudeid (nt müraisolatsioon, sundventilatsioon vms) tuleb tööandjal täita kõiki töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid. Eelduslikult on sellisel juhul tegemist töödega, kus kaugtöö tegemine ei ole võimalik, kuid kui tööandja ja töötaja lepivad siiski kokku, et kaugtööd saab teha, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda kõikidest TTOS nõuetest ilma erisusteta. Eelnõu § 1 punktidega 14–16 täpsustatakse töötaja õigusi ja kohustusi kaugtöö korral. Kuivõrd kaugtöö korral on tööandjal piiratud võimalused tagada tööohutus kaugtöö tegemise kohas ja seda kontrollida, lasub töötajal suurem vastutus oma ohutuse tagamisel võrreldes tööandja ruumides töötamisega. Seetõttu lisatakse TTOS § 14 lõikesse 1 punkt 11, mille kohaselt on töötaja kohustuseks kujundada ohutu töökeskkond ja ohutud töötingimused vastavalt tööandjalt saadud juhistele, kui tegemist on tööga, mille puhul saab eeldada, et töötajal on võimalik ise ohutu töökeskkond luua (eelnõu § 1 punkt 14). Samuti täpsustatakse, et sellise kaugtöö korral, mille puhul on töötajal endal kohustus tööandja juhistest lähtuvalt kujundada ohutu töökeskkond, ei ole töötajal õigust nõuda tööandjalt töötervishoiu ja -ohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi (eelnõu § 1 punkt 16). See tähendab, et kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud kaugtöö tegemises ning tööandja on töötajat juhendanud selles, kuidas ohutu töökeskkond kujundada ja milliseid riskide maandamise meetmeid rakendada, ei ole töötajal õigust täiendavalt nõuda, et tööandja siiski ise ohutu töökeskkonna tagaks. Erisus kohaldub sellistes kaugtöö tegemise olukordades, kus töötajal on võimalk ise ohutu töökeskkond luua (nt töö arvutiga) ehk sellised tööd, mille tegemine ei eelda spetsiifilisi töökeskkonna erinõudeid. TTOS § 14 lõike 4 kohaselt ei vabasta töötaja töötervishoiu. ja tööohutusalased kohustused tööandjat asjakohasest vastutusest. Eelnõuga täpsustataks, et tööandjal on võimalik vastutusest vabaneda kaugtöö korral, kui tööandja on omalt poolt täitnud kõik TTOS §-s 135 nimetatud kohustused ja tegemist on sellise kaugtööga, kus töötajal on lähtuvalt tööandja antud juhistest võimalik tagada oma töökeskkonna ohutus (eelnõu § 1 punkt 15). Näiteks olukorras, kus töötajaga juhtub kaugtööl tööõnnetus, peab tööandja vaidluse korral tõendama, et tema on omalt pool täitnud kõik seadusest tulenevad kohustused töötaja ohutuse ja tervise kaitse tagamiseks (viidates TTOS §-le 135) ning õnnetuse põhjuseks on töötajapoolne tööohutusnõuete rikkumine. Eelnõu § 1 punktidega 6, 8, 9, 11 ja 17 muudetakse töötervishoiuteenuse osutamise korraldust ning täpsustatakse tööandja ja töötervishoiuteenuse osutaja kohustusi töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisel ja teenuse osutamisel. Võrreldes kehtiva õigusega, mille kohaselt on tööandjal kohustus korraldada töötajate tervisekontroll ja soovi korral muude töötervishoiuteenuste osutamist ettevõttes (nt töötervishoiuarsti nõustamine jms), on tööandjal eelnõu kohaselt edaspidi kohustus korraldada ettevõttes töötervishoiuteenuse osutamist, mis hõlmab lisaks töötaja tervisekontrollile ka 6 teisi töötervishoiuteenuse komponente. Muudatuste eesmärk on parandada töötervishoiuteenuse korraldust ja kvaliteeti, sealhulgas tööandjate ja töötervishoiuarstide koostööd, et toetada töötajate tervise kaitset töökeskkonnas ning ennetada ja varakult avastada tööga seotud terviseprobleeme. TTOS § 13 lõike 1 punktis 7 täpsustatakse, et tööandja on kohustatud korraldama töötervishoiuteenuse osutamist töökohal. Ühtlasi tunnistatakse kehtetuks TTOS § 13 lõike 1 punkt 62, kuna tegemist on samasisulise ja dubleeriva sättega (eelnõu § 1 punktid 8 ja 9). Töötervishoiuteenuse osutamise korraldamise nõuded reguleeritakse täpsemalt TTOS §-s 131 (eelnõu § 1 punkt 11). Kehtivas TTOS § 13 lõike 1 punktis 62 on lisaks sätestatud, et tööandja kannab töötervishoiuteenuse osutamisega seotud kulud. Eelnõuga seda põhimõtet ei muudeta. Vastav nõue on sätestatud TTOS § 131 lõikes 11. Eelnõu kohaselt osutab töötervishoiuteenust sarnaselt kehtiva õigusega töötervishoiuarst, kaasates vajaduse korral teisi spetsialiste (§ 131 lg 2), näiteks töötervishoiuõe, eriarsti, ergonoomi, tööpsühholoogi vm spetsialisti. Töötervishoiuteenuse osutaja otsustada on meeskonna koosseis ja tööülesannete jaotus ning tagada seejuures töötervishoiuteenuse kvaliteet ja teenuse osutamine lähtuvalt TTOS §-s 131 sätestatud põhimõtetest. TTOS § 131 lõikes 3 tuuakse välja töötervishoiuarsti tegevused töötervishoiuteenuse osutamisel ehk töötervishoiuteenuse osutamise kohustuslikud komponendid. Töötervishoiuteenus peab põhinema töökeskkonna riskianalüüsil. Tööandjal on TTOS § 13 lõike 1 punkti 3 ja § 135 kohaselt kohustus korraldada töökeskkonna riskianalüüs. Töötervishoiuarst võtab töötervishoiuteenuse osutamisel arvesse koostatud riskianalüüsi, et saada ülevaadet töötajaid mõjutavatest ohuteguritest (§ 131 lg 3 p 1). See on oluline tagamaks, et töötervishoiuteenus, sh töötajate tervisekontroll vastaks nii tööandja kui ka töötaja vajadustele ning töötervishoiuarst saaks anda tööandjale ja töötajate soovitusi konkreetset töökeskkonda ja selle riske arvestades. Võrreldes kehtiva õigusega ei ole tegemist uue nõudega, kuid kuna praktikas seda nõuet alati ei täideta, on oluline see seaduses selgemalt välja tuua. Samuti on oluline suurendada teadlikkust nõude olulisusest ning edaspidi teha selle üle vajaduse korral ka järelevalvet. Töötervishoiuteenuse osa on ka tööandja töökeskkonna külastus vastavalt vajadusele (§ 131 lg 3 p 1). Töökeskkonna külastuse eesmärk on samuti tagada töötervishoiuarstile põhjalik ülevaade ettevõtte töökeskkonnast ning töötajatele mõjuvatest ohuteguritest. Töökeskkonna külastuse vajadust hindavad tööandja ja töötervishoiuarst, lähtudes ettevõtte töökeskkonna ohuteguritest ja ettevõtte eripäradest. Töökoha külastus on eelkõige oluline suurte ja suure riskiga ettevõtete puhul. Töökeskkonna külastuse vajaduse ja sageduse lepivad kokku tööandja ja töötervishoiuteenuse osutaja teenuse tellimise raames. Tegemist on kohustusega, mis on ka kehtivas õiguses, kuid mis praktikas selliselt ei ole rakendunud. Seetõttu täpsustatakse, et töökeskkonna külastus on üks osa töötervishoiuteenusest, säilitades samal ajal paindlikkuse ning osapoolte otsustusõiguse, millistes töökeskkondades ja millise regulaarsusega on töötervishoiuarsti (või mõne teise teenuse osutamisse kaastatud spetsialisti, nt töötervishoiuõe või ergonoomi) külastus vajalik. Töötervishoiuteenuse uue osana peab töötervishoiuarst analüüsima ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna (§ 131 lg 3 p 2). Analüüsi eesmärk on pakkuda tööandjale sisulist ettevõtte spetsiifikast lähtuvat tagasisidet töötervishoiu korraldamiseks, töötajate tervise kaitseks ja ohutu töökeskkonna kujundamiseks. Analüüsi aluseks on nii töökeskkonna riskianalüüs, töökeskkonna külastus, töötajate tervisekontrollide tulemused kui ka täiendavate töötajate tervist puudutavate andmete analüüsimine. Näiteks on töötervishoiuarstil võimalik analüüsida töötajate haigestumise ja töölt puudumise statistikat, töötajate üldisi tervisenäitajaid, enam levinud tervisprobleeme, sh tööga seotud terviseprobleeme jms, kasutades selleks töötajate küsitlemist terviseseisundi ja töökeskkonna 7 kohta (nt vaimse tervise küsimustikud, töötajate terviseseisundi hindamise küsimustikud vms) ning tervise infosüsteemi andmeid. Töötervishoiuteenuse osutaja koostab ja esitab tööandjale ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi, kus tuuakse välja ettevõtte suurimad probleemid, avaldamata sealjuures töötaja delikaatseid isikuandmeid, nagu diagnoosid jms. Lisaks tehakse analüüsis tööandjale ettepanekud töökeskkonna ja töökorralduse muutmiseks ja töötaja tervise edendamiseks. Ettepanekud võivad olla nii ettevõttepõhised kui töötaja-/ametikohapõhised. Tööandja peab tegema ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul, tagades seeläbi süstemaatilise töötervishoiuga tegelemise töökeskkonnas (§ 131 lg 12). Töötervishoiuteenuse lahutamatuks osaks on töötajate tervisekontroll, mis tuleb töötajatele korraldada lähtuvalt riskianalüüsi tulemustest. Tervisekontrolli saadetavate töötajate nimekirja ja tervisekontrolli sisu otsustavad tööandja ja töötervishoiuarst koostöös. Võrreldes kehtiva õigusega ei nähta eelnõuga ette põhimõttelisi muutusi tervisekontrolli korraldamisel. Sarnaselt kehtiva korraga tuleb ka edaspidi korraldada töötajale esmane tervisekontroll nelja kuu jooksul tööle asumisest arvates (v.a teatud ohutegurite puhul ja öötöö korral, kus tervisekontroll tuleb teha enne ohuteguriga kokkupuudet ja enne öötööle asumist) ning regulaarsed tervisekontrollid lähtuvalt töötervishoiuarsti otsusest, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Eelnõuga lisatakse seadusesse põhimõte, et kui töötaja on viimase kuue kuu jooksul läbinud tervisekontrolli samade ohutegurite suhtes, mille puhul oleks tööandjal vaja korraldada töötajale esmane tervisekontroll, võib tööandja esmase tervisekontrolli korraldada olemasoleval tervisekontrolli otsusel märgitud tähtajal (mitte esimese nelja kuu jooksul tööle asumisest arvates) (§ 131 lg 6). Seega juhul, kui töötaja on varem teinud sarnast tööd, millega kaasnesid samad ohutegurid, on tööandjal võimalik aktsepteerida töötaja esitatud varasemat tervisekontroll otsust (eeldusel, et otsusest nähtub, et töötaja tohib sellisel ametikohal töötada). Kui tööandjal tekib kahtlus, kas varasem tervisekontrolli otsus arvestas samu ohutegureid ja töö iseloomu, on tööandjal võimalik konsulteerida tervisekontrolli vajalikkuses töötervishoiuarstiga või saata töötaja tervisekontrolli sõltumata varasemast tervisekontrolli otsusest. Muudatuse eesmärk on suurendada paindlikkust tervisekontrolli korraldamisel. Võrreldes kehtiva õigusega ei ole eelnõus teisi tervisekontrolli korraldamisega seotud põhimõtteid muudetud, muutunud on vaid lõigete asukoht paragrahvis (§131 lõiked 4–10). Töötajate tervisekontrolli ja ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi tulemiks on töötervishoiuarsti ettepanekud töökorralduse või töökoha kohandamise ja töötajate tervise edendamise kohta. Lisaks on töötaja tervisekontrolli tulemuseks töötervishoiuarsti otsus töötaja tööle sobivuse kohta. TTOS § 131 lõikes 13 täpsustatakse, et tööandja rakendab töötervishoiuarsti ettepanekuid töökeskkonna parandamiseks ja töötaja tervise edendamiseks. Tagamaks ettevõttes töötervishoiu ja tööohutuse terviklik käsitlus, peaks tööandja edaspidi hõlmama riskianalüüsi juurde käivasse tegevuskavva lisaks tavapärastele töökeskkonna riskide maandamismeetmetele ka töötervishoiuarsti otsused ja soovitused töökeskkonna ja töökorralduse muutmiseks ning töötajate tervise edendamiseks. Tööandja võiks töötervishoiuteenuse osutajaga töökeskkonnas rakendatavad meetmed läbi rääkida ning regulaarselt hinnata nende asjakohasust ja efektiivsust. Kuigi ka kehtivas õiguses ei ole välistatud, et tööandjal arvestab riskianalüüsi ja tegevuskava koostamisel töötervishoiuarsti ettepanekutega, tuuakse see õigusselguse huvides TTOS-is selgelt välja. 8 Selliste tegevustega seotud kulud, mida tööandja on riskianalüüsis ette näinud ning mis on kantud ka riskianalüüsi alusel tehtavasse tegevuskavasse (sh tegevused, mida on soovitanud töötervishoiuarst), loetakse ettevõtlusega seotud kuludeks (tulumaksuseaduse § 32 lg 2, sotsiaalmaksuseaduse § 3 p 3) ehk selliste kulude tegemisega ei kaasne tööandjale täiendavat tulu- ja sotsiaalmaksu maksmise kohustust. Töötervishoiuteenuse osaks peab olema ka tööandja ja töötajate nõustamine (§ 131 lg 3 p-d 5–6). Tööandja ja töötajate nõustamine toimub lähtuvalt tööandjale antud soovitustest ja tervisekontrolli tulemustest, sh võiks töötervishoiuarst nõustada tööandjat ka töökoha kohandamisel, kui ettevõttes on tervisekahjustusega töötajaid, kes vajavad töökeskkonna või töötingimuste osas eritingimusi. Ka kehtivas õiguses ei ole takistusi sellise teenuse pakkumiseks, kuid praktika näitab, et väga sageli sisulist nõustamist ei toimu ja seetõttu on oluline defineerida nõustamine kohustusliku töötervishoiuteenuse osana. Seeläbi on võimalik soodustada töötervishoiuarsti soovituste rakendamist praktikas ning suurendada teenuse kasutegurit nii tööandjatele kui töötajatele. Töötervishoiuteenuse osutamisega seotud täpsemad nõuded kehtestatakse ministri määrusega TTOS § 131 lõike 14 alusel. Määruses tuuakse välja, millised andmed peab tööandja töötervishoiuteenuse, sh töötajate tervisekontrolli korraldamisel aluseks võtma ja töötervishoiuarstile esitama. Samuti tuuakse määruses välja, millistele andmetele tuginedes osutab töötervishoiuarst töötervishoiuteenust, ning reguleeritakse tervisekontrolli otsuse koostamise ja väljastamisega seonduvat. TTOS § 131 lõikes 15 sätestatakse töötervishoiuteenuse osutamisega ja tervisekontrolli korraldamisega seotud andmete säilitamine. Töötervishoiuteenuse osutaja säilitab töötervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid 30 aastat töötervishoiuteenuse osutamisest arvates ja tööandja säilitab töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisega seotud andmeid kümme aastat. Võrreldes kehtiva õigusega ei ole nimetatud säilitamiskohutus muutunud. Võrreldes kehtiva õigusega peab tööandja lisaks tervisekontrolli otsustele säilitama ja ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi ja vajaduse korral muid töötervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid. TTOS § 12 lõike 3 kohaselt peab tööandja konsulteerima töötajate või töötajate esindajaga töötervishoiu- ja tööohutusalastes küsimustes. Eelnõuga täpsustatakse, et tööandja peab konsulteerima ka töötervishoiuteenuse osutamise korraldamist puudutavates küsimustes (eelnõu § 1 punkt 6). Lisaks täpsustatakse TTOS-is, et töökeskkonnavoliniku ülesanne on jälgida, et tööandja on korraldanud ettevõttes töötervishoiuteenuse osutamise (eelnõu § 1 punkt 17). Kui kehtivas õiguses oli töökeskkonnavoliniku ülesanne veenduda, et tööandja on korraldanud töötajale tervisekontrolli, siis edaspidi on töökeskkonnavoliniku roll jälgida, et tööandja oleks korraldanud tervikliku töötervishoiuteenuse osutamise ettevõttes lähtuvalt TTOS §-s 131 sätestatust. Eelnõu § 1 punktiga 7 tehakse tehniline parandus TTOS § 13 lõike 1 punktis 61, mis sätestab tööandja kohustuse rakendada abinõusid töötajate tervisekahjustuste vältimiseks ja töökeskkonna ohutegurite mõju maandamiseks. 01.01.2019 jõustunud TTOS muudatustega lisati TTOS-i § 91, mis käsitleb psühhosotsiaalseid ohutegureid ning tööandja kohustusi hinnata ja maandada psühhosotsiaalse ohuteguriga seotud riske. Ekslikult jäi siis parandamata viide TTOS § 13 lõike 1 punktis 61. Käesoleva eelnõuga vastav viide parandatakse. Seega on tegemist tehnilise parandusega, mitte sisulise muudatusega. Eelnõu § 1 punktiga 10 sätestatakse TTOS-is tööandja õigus töödelda töötaja isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid, kui see on vajalik töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks. Töötaja 9 isikuandmete, sealhulgas terviseandmete töötlemine on vajalik TTOS-ist tulenevate töötervishoiu- ja tööohutusalaste kohustuste täitmiseks. Sellisteks kohustusteks on eelkõige töökeskkonna riskianalüüsi ja tegevuskava koostamine (vastav kohustus tuleneb TTOS §-st 135), töötajate tervisekahjustuste vältimiseks ja töökeskkonna ohutegurite maandamiseks abinõude rakendamiseks (TTOS §-d 6–91, 121 ja 13), töötervishoiuteenuse osutamine, sealhulgas töötaja tervisekontrolli korraldamine (TTOS § 131), tervisekahjustusega töötajatele sobivate töötingimuste loomine (TTOS § 101), tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimine (TTOS § 24) ning töötajale haigushüvitise maksmine (TTOS § 122). Ükski eelnimetatud tööandja kohustustest ei ole uus, mistõttu sisuliselt tööandja õigusi töötaja isikuandmeid töödelda ei laiendata. Eelnõuga tagatakse õigusselgus isikuandmete töötlemisel. Riskianalüüsi ja tegevuskava puhul peab tööandja töötlema töötaja terviseandmeid, sest riskianalüüsis peab tööandja arvestama iga töötajat puudutavate erisustega, mis mõjutavad konkreetsel töökohal tööülesannete täitmist, sealhulgas tuleb arvestada töötaja tervisest tulenevate iseärasustega (TTOS § 134 lg 3). Riskianalüüsi käigus hindab tööandja töökeskkonna ohuteguritest tulenevaid riske töötaja tervisele ning kavandab abinõud nende riskide maandamiseks ja töötaja tervisekahjustuste ennetamiseks. Näiteks peab tööandja arvestama, kuidas mõjub kuvariga töö töötaja silmanägemisele ja nägemisprobleemide korral tuleb ette näha abinõud, nt prillide võimaldamine. Samuti on tööandjal kohustus luua tervisekahjustusega töötajale sobivad töötingimused, mis tähendab, et tööandja peab teadma, millised on töötaja terviseseisundist tulenevad piirangud või tingimused, millega tuleb töökeskkonnas arvestada. Seejuures on tööandjal kohustus muuta töötaja töökoht ligipääsetavaks ja konkreetse töötaja jaoks kasutatavaks (TTOS § 101 lg 4). See võib tähendada nii füüsilist ligipääsu töökohale kui ka sobivate töövahendite kasutamist. Arvestada tuleb, et reeglina puudub tööandjal vajadus konkreetset diagnoosi teada ning lähtuda tuleb mõistlikust ja minimaalsest teadmisest, mis on vajalik töökeskkonna riskide maandamiseks ja sobivate abinõude rakendamiseks. Töötervishoiuteenuse korraldamisel peab tööandja teadma töötaja kaudseid terviseandmeid, näiteks vajadust kohandada töötool, -laud või -ruum töötaja vajadustele vastavaks. Samuti vajab tööandja töötervishoiuarstilt infot konkreetse töötaja töötingimuste muutumise või muude tervist edendavate meetmete vajalikkuse kohta. Näiteks peab tööandja teadma, kui töötaja vajab töötamiseks prille, kui töötajale tuleb tagada randmetugi või pakkuda tööstressi maandamiseks psühholoogilist nõustamist. Esitatud näited viitavad teatud terviseprobleemide esinemisele, kuid ilma vastavat infot teadmata, ei ole tööandjal võimalik sobivaid meetmeid rakendada ega tööga seotud terviseprobleeme ennetada. Tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimisel on tööandjal kohustus uurida kõiki tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi, olenemata nende tagajärje ulatusest. Tööandjale saab seejuures teada, millise vigastuse töötaja sai või milles seisneb haigestumine. Vastasel juhul muutuks sisutühjaks tööandja uurimistegevus, mille eesmärk on kõikide asjaolude igakülgne väljaselgitamine. Tööandjal peab uurimise järel olema võimalik ennetada ka kõiki sarnaseid juhtumeid, et vältida edaspidi teistel töötajatel sarnastel juhtumitel tervisekahju tekkimist. Ka antud juhul ei ole tööandjal enamasti vaja konkreetsest diagnoosi, vaid piisab teadmisest, et töötaja sai peavigastuse, mis tekkis seetõttu, et töötaja ei kandnud turvatsoonis kiivrit. Samuti ei ole tööandjal vaja teada kutsehaigestumise konkreetset diagnoosi, küll aga on vaja teada fakti, et töötajal on kutsehaigus diagnoositud, ning seda, millised töökeskkonna ohutegurid on kutsehaiguse põhjustanud. Töötajale haigushüvitise maksmisel ei saa tööandja teada küll konkreetset diagnoosi, aga saab teada töötaja haigestumisest ning haigestumise perioodi. Ilma vastavat infot teadmata ei ole tööandjal võimalik töötajale TTOS §-st 122 tulenevat haigushüvitist maksta. 10 Tööandja peab tagama, et töötaja isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid, on õigus töödelda ning neile on ligipääs ainult nendel töötajatel, kellele tööandja on andnud volituse nimetatud ülesandeid täita. Üldjuhul on selleks töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täitev töötaja, kes on tööandja poolt määratud ettevõttes täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi. Töötajatel või tööandja esindajal, kes selliseid ülesandeid ei täida, puudub reeglina vastavate isikuandmete teadmise vajadus. Tööandja peab tagama, et isikuandmeid töötlevad ja neile ligipääsu omavad vaid töötajad, kes on selleks tööandjalt saanud vastava ülesande. Lisaks peab tööandja määrama isikuandmete säilitamise tähtajad, kusjuures osade eespool nimetatud tegevuste puhul tulenevad andmete säilitamise tähtajad TTOS-st. Näiteks on tööandja kohustatud säilitama riskianalüüsi ja tegevuskava ning tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise andmeid 55 aastat. Töötervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid tuleb säilitada kümme aastat töötervishoiuteenuse osutamisest arvates. Muudel juhtudel peab tööandja arvestama, et isikuandmeid säilitatakse üksnes nii kaua, kuni see on eesmärgipärane ja vajalik. Eelnõu § 1 punktiga 12 täpsustatakse TTOS § 132 lõike 1 punkti 7 sõnastust, mis puudutab tervisekahjustusega töötaja mõistet. TTOS § 132 lõike 1 punkti 7 eesmärk on sätestada tööandja kohustus toimetada tööl tervisekahjustuse saanud töötaja lähtuvalt arsti suunistest kas tervishoiuasutusse või koju. Seega on tegemist olukorraga, kus töötajal ilmneb töökohal mõni terviserike või juhtub temaga nt tööõnnetus, mistõttu ta vajab arstiabi ja peab minema tervishoiuasutusse või ta ei saa enam samal päeval tööd teha ja peab minema koju. Eeltoodust tulenevalt täpsustatakse õigusselguse huvides, et tööandja peab tagama tervisekahjustuse saanud töötaja toimetamise tervishoiuasutusse või koju. Muudatus on ajendatud ka käesoleva eelnõu § 1 puntidest 3 ja 4, millega asendatakse TTOS §-s 101 mõiste „puudega töötaja“ mõistega „tervisekahjustusega töötaja“. Kuivõrd kehtiv TTOS § 132 lõike 1 punkt 7 kasutab samuti mõistet „tervisekahjustusega töötaja“, kuid seda teises tähenduses, on selguse huvides mõistlik nimetatud sätte sõnastust täpsustada. Eelnõu § 1 punktidega 19–22 muudetakse TTOS § 19–192 lähtuvalt käesoleva eelnõuga tehtavatest muudatustest töötervishoiuteenuse osutamise korralduses (vt eelnõu § 1 punkti 11 selgitusi). TTOS §-s 19 sätestatakse, milliseid töötervishoiuteenuseid võivad erinevad töötervishoiuspetsialistid osutada lisaks TTOS §-s 131 nimetatud töötervishoiuteenusele (eelnõu § 1 punkt 19). Sellisteks teenusteks on töökeskkonna riskianalüüsi tegemine, sealhulgas ohutegurite parameetrite mõõtmine, tööandja nõustamine töö kohandamisel töötaja võimetele ja terviseseisundile vastavaks, tööandja nõustamine töövahendite ja isikukaitsevahendite valikul ja kasutamisel ning töötingimuste parandamisel ning tööandja ja töötaja psühholoogiline nõustamine. Nimetatud teenuseid võivad osutada erinevad valdkonna spetsialistid vastavalt oma pädevusele. Eelnõuga sätestatakse kõik töötervishoiuteenuse osutajana tegutsemise eelduseks olevad nõuded ühes paragrahvis (§ 19) ja sellega seoses tunnistatakse kehtetuks § 191 (eelnõu § 1 punkt 20). Eelnõuga ei muudeta töötervishoiuteenuse osutajale seatud nõudeid ehk võrreldes kehtiva õigusega ei ole eelnõus esitatud § 19 lõikeid 2–6 sisuliselt muudetud. TTOS § 192 lõike 1 punkt 3, mis sätestab, et töötervishoiuspetsialist teatab tervisekontrolli tulemustest ettevõtte juhtkonnale ainult seda, millised piirangud on töötajale tööülesannete täitmiseks seatud tervise vastunäidustuste tõttu, tunnistatakse kehtetuks. Töötaja tervisekontrolliga seotud töötervishoiuarsti kohustused on sätestatud TTOS §-s 131 ja selle alusel kehtestatud määruses, mis näeb ette, et tööandjale esitatakse tervisekontrolli otsus töötaja tööle sobivuse kohta ning ettepanekud töökeskkonna ja töötingimuste muutmiseks, samuti töötaja tervise edendamiseks. Muid töötaja terviseandmeid (nt diagnoosid, haigusseisundid vms) ei ole tööandjal õigus teada ja 11 töötervishoiuarst neid tööandjale ei edasta. Seega, kuivõrd nimetatud põhimõte tuleneb TTOS §-st 131, ei ole põhjust seda §-s 192 (eelnõu § 1 punkt 21) eraldi mainida. Eelnõu § 1 punktiga 22 tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 18. juuni 2014. a määrus nr 35 „Töötervishoiuspetsialistide tööülesanded töötervishoiuteenuse osutamisel“, kuna nimetatud määruses toodud erinevate töötervishoiuspetsialistide tööülesanded vastavad sisuliselt TTOS §-s 19 sätestatud töötervishoiuteenustele ja ei oma seega eraldiseisva määrusena täiendavat lisandväärtust. Töötervishoiuspetsialistidel on õigus osutada §-s 19 sätestatud töötervishoiuteenuseid vastavalt oma pädevusele. Eelnõu § 1 punktidega 23–25 muudetakse tööõnnetuste käsitlust TTOS-is. Kehtiva TTOS § 22 lõike 2 kohaselt jagatakse tööõnnetused kergeks, raskeks ja surmaga lõppenud tööõnnetuseks, kusjuures raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi. Tööõnnetuse raskusastme määrab arst. Seejuures on arstil otsustusõigus, kas hinnata konkreetne tööõnnetus kergeks või raskeks lähtuvalt tekkinud tervisekahjustusest. Õigusakti tasandil ei ole paika pandud kriteeriumeid, mille alusel liigitada õnnetused kergeks ja raskeks. Näiteks on praktikas juhtumeid, kus õnnetus on klassifitseeritud kergeks, kuid sellega kaasneb pikk üle 30-päevane töövõimetus või on õnnetus klassifitseeritud raskeks, kuid sellega ei ole kaasnenud ühtegi töövõimetuspäeva. Kirjeldatud näited ilmestavad seda, et õnnetuse klassifitseerimine kergeks või raskeks sõltub arsti subjektiivsest hinnangust. Praktikas kasutatakse tööõnnetuse raskusastet vaid statistilistel eesmärkidel. Näiteks ei ole see Tööinspektsioonile aluseks otsustamaks, kas tööõnnetuse uurimine algatada või mitte. Tööinspektsioon otsustab tööõnnetuse uurimise lähtuvalt õnnetuse asjaoludest, mitte sellest, kas arst on liigitanud õnnetuse kergeks või raskeks. Näiteks võib tööõnnetuse asjaoludest lähtuvalt ka kerge õnnetus olla selline, mida Tööinspektsioon peab vajalikuks uurida. Ka tööandja kohustus tööõnnetusi uurida ei sõltu sellest, kas tööõnnetus on klassifitseeritud kergeks või raskeks. Tööandjal on kohustus registreerida kõik tööõnnetused ja neid uurida ning esitada tööõnnetuse kohta uurimisraport Tööinspektsioonile, kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus. Töötajal on aga õigus nõuda tööõnnetuse tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamist tööandjalt ning saada riigi pakutavaid hüvitisi ja teenuseid sõltumata tööõnnetuse raskusastmest. Eeltoodust tulenevalt ei oma tööõnnetuse jagamine kergeks ja raskeks sisulist väärtust ühelegi osapoolele ja seetõttu kaotatakse TTOS-is vastav määratlus (TTOS § 22 lg 3 tunnistatakse kehtetuks). Sellega seonduvalt täpsustatakse TTOS § 22 lõikes 3, et arst teavitab Tööinspektsiooni surmaga lõppenud tööõnnetusest ja tööõnnetusest, mille tagajärjel määrati töötjale ajutine töövõimetus. TTOS § 22 lõikes 4 täpsustatakse, et tööandja peab viivitamata teavitama Tööinspektsioonile eluohtliku seisundi või surmaga lõppenud õnnetusest ning surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseid. Olukorras, kus töötajal on tekkinud tööõnnetuse tagajärjel silmnähtavalt eluohtlik seisund, korraldab tööandja kiirabi ja vajaduse korral politsei kutsumise ning sellistest juhtumistest tuleb teavitada ka Tööinspektsiooni, tagamaks, et info jõuaks võimalikult kiiresti Tööinspektsioonini, kes vajaduse korral saab algatada juhtumi uurimise. Eelnõu § 1 punktiga 26 täpsustatakse töötervishoiuarsti ülesandeid kutsehaiguse diagnoosimisel. Eelnõuga lisatakse seadusesse põhimõte, et töötervishoiuarst peab kutsehaiguse diagnoosimisel vestlema nii töötaja kui tööandjaga ning vajaduse korral külastama töökeskkonda, mis võis olla kutsehaiguse väljakujunemisega seotud. See võimaldab töötervishoiuarstil koguda vajalikku infot 12 töötaja töökeskkonna ja teda mõjutanud ohutegurite kohta ning saada infot töötaja üldise tervisekäitumise kohta, mis annab töötervishoiuarstile aluse põhjendatud juhul kutsehaiguse diagnoosimiseks. Eelnõuga täpsustatakse, et TTOS § 23 lõikes 5 kehtivad põhimõtted kutsehaiguse diagnoosimisel kehtivad ka tööst põhjustatud haiguse diagnoosimisel. Kehtivas TTOS-is ei ole reguleeritud töötervishoiuarsti tegevusi tööst põhjustatud haiguse diagnoosimisel. Tööst põhjustatud haiguse diagnoosimisel on sarnaselt kutsehaiguse diagnoosimisega oluline tuvastada põhjuslik seos töötaja terviseprobleemi ja töökeskkonna ohutegurite vahel ning selleks on oluline, et töötervishoiuarst tutvuks töökeskkonna riskianalüüsi tulemustega, vestleks tööandjaga ja külastaks vajaduse korral töökeskkonda, samuti vestleks töötajaga ja tutvuks töötaja terviseandmetega. Eelnõu § 1 punktidega 27–29 ja 32 muudetakse tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise raportite koostamise ja esitamise korda. Muudatused on seotud töökeskkonna andmekogu arendustega, mille raames luuakse tööandjale tööõnnetuste uurimise moodul, mis võimaldab tööandja koostada tööõnnetuse uurimise raport töökeskkonna andmekogus või see sinna üles laadida. Samuti võimaldatakse kutsehaigestumise uurimise raporteid edastada Tööinspektsioonile töökeskkonna andmekogu kaudu. Alternatiivina jääb tööandjale võimalus edastada raport kirjalikult Tööinspektsioonile (nt allkirjastatud raport e-kirja teel). Muudatuse tulemusena ei pea tööandja enam säilitama tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise raporteid oma ettevõttes paberil või elektrooniliselt, vaid neid säilitatakse töökeskkonna andmekogus. Muudatus puudutab kõiki kutsehaigestumise uurimise raporteid ja neid tööõnnetuse uurimise raporteid, mida tööandja on kohustatud esitama Tööinspektsioonile, st ajutise töövõimetusega ja surmaga lõppenud tööõnnetuste uurimisraporteid. Neid tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise raporteid, mis on koostatud enne 1. septembrit 2022. a, peab tööandja sarnaselt kehtiva õigusega säilitama 55 aastat, kusjuures tööandjal on õigus otsustada säilitamise viisi üle (nt kas paberil või elektrooniliselt). Tööandjal on TTOS § 24 lõike 1 kohaselt kohustus uurida kõiki tööõnnetusi, st ka neid tööõnnetusi, mille tagajärjel töötajale ajutist töövõimetust ei määratud. Selliste tööõnnetuste puhul ei ole tööandjal kohustust koostada uurimisraportit ega esitada seda Tööinspektsioonile. Nende tööõnnetuste uurimise tulemused peab tööandja endiselt säilitama oma ettevõttes sobival viisil (kas paberil või elektrooniliselt) 55 aastat. Tööandja peab olema vajaduse korral valmis tõendama tööõnnetuse uurimist Tööinspektsioonile, kui Tööinspektsioon on algatanud tööandja suhtes järelevalvemenetluse, esitades selleks Tööinspektsioonile andmed tööõnnetuse uurimise kohta. Eelnõu § 1 punktiga 30 täpsustatakse õigusselguse eesmärgil TTOS § 242 sõnastust seoses Sotsiaalkindlustusameti (SKA) makstava tööõnnetuse ja kutsehaiguse kahjuhüvitisega. Kehtiva õiguse kohaselt maksab SKA kahjuhüvitist tööandja õigusjärglaseta likvideerimise korral ehk SKA võtab üle tööandja kahjuhüvitise maksmise kohustuse, kui tööandja on oma tegevuse lõpetanud ja tööandjale ei ole tekkinud õigusjärglast. Praktikas tähendab see seda, et SKA maksab inimesele kahjuhüvitist siis, kui ettevõte on äriregistrist kustutatud ja talle ei ole tekkinud õigusjärglast. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja äriseadustiku kohaselt on likvideerimine protsess, mis toimub pärast seda, kui on otsustatud juriidilise isiku lõpetamine (vabatahtlik või sunniviisiline). Likvideerimine on äriühingule kuuluva vara jaotamine, mis on suunatud võlausaldajate huvide kaitsmisele. Pärast likvideerimist juriidiline isik kustutatakse registrist ja sellega loetakse juriidiline isik lõppenuks. Võimalik on ka registrist kustutamine ilma likvideerimiseta. See tähendab, et äriregistrist kustutamisega loetakse äriühing lõppenuks ja selle äriühingu vastu ei saa enam mistahes nõudeid esitada. Kui äriühingul selleks ajaks õigusjärglast ei ole, ei saa seda tekkida ka hiljem. Seega ei ole kehtiva õiguse kohaselt mõisted likvideerimine ja lõppemine sünonüümid. 13 Eeltoodust tulenevalt on korrektne kasutada TTOS-is sõna lõppenud, mitte likvideeritud ja seetõttu asendatakse eelnõuga TTOS-is sõna likvideerimine sõnaga lõppemine mõistega. Eelnõuga ei muudeta kahjuhüvitise maksmise põhimõtteid, vaid viiakse TTOS-i sätte sõnastus kehtiva praktikaga kooskõlla. Eelnõu § 1 punktiga 31 täpsustatakse töötervishoiuteenuse osutaja üle järelevalve tegemist. Töötervishoiuteenuse osutajate üle teeb järelevalvet Terviseamet. Järelevalve käigus kontrollib Terviseamet TTOS §-des 131, 19 ja 192 sätestatud nõuete täitmist. Võrreldes kehtiva õigusega tuuakse selgelt välja, et Terviseameti järelevalve hõlmab töötervishoiuteenusele seatud nõuete täitmise kontrollimist, sealhulgas seda, kas töötervishoiuarst on osutanud kõiki TTOS § 131 lõikes 3 nimetatud teenuseid, kas töötervishoiuteenuse osutamisega soetud andmed on dokumenteeritud ja säilitatud jms. Lisaks on Terviseametil pädevus teha järelevalvet tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (TTKS) sätestatud nõuete täitmise üle. Töötervishoiuarstid kui tervishoiutöötajad peavad järgima lisaks TTOS-is sätestatud nõuetele ka TTKS-is sätestatud nõudeid. Eelnõu §-ga 2 muudetakse TLS § 8 alaealiste töötamisega seonduvalt. Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse TLS § 8 lõiget 4. Tööandja peab esitama alaealise tööle võtmisel Tööinspektsioonile andmed alaealise töötaja töötingimuste ja töökohustuste ning koolikohustuslikkuse kohta, samuti alaealise seadusliku esindaja nõusoleku kohta. Kui kehtiva korra kohaselt pidi tööandja nimetatud andmed esitama töötamise registrisse, siis edaspidi tuleb tööandjal andmed esitada Tööinspektsioonile töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kuivõrd Tööinspektsioon vajab nimetatud andmeid selleks, et kontrollida ega töö ole alaealisele keelatud ning kas töötingimused on seaduses sätestatud nõuetega kooskõlas, on igati mõistlik, et Tööinspektsioon saab menetluse läbi viia töökeskkonna andmekogus olevate andmete alusel, mitte pärides eraldi andmeid töötamise registrist. Eeltoodud muudatusega seoses täpsustatakse ka TLS § 8 lõikes 5, et tööinspektor võtab TLS § 8 lõikes 4 nimetatud andmed aluseks, et hinnata, kas alaealise töötingimused on seaduse nõuetega kooskõlas ning et töö ei ole alaealisele keelatud (eelnõu § 2 punkt 2). Eelnõu §-s 3 sätestatakse seaduse jõustumine. Seadus on planeeritud jõustuma 2023. aasta 1. jaanuaril, et anda eelnõuga puudutatud osapooltele (tööandjad, töötajad, töötervishoiuteenuse osutajad) piisav aeg seadusemuudatustega tutvumiseks ja vajalike ümberkorralduste tegemiseks. Eelnõu § 1 punktid 23–25, 27–29 ja 32 jõustuvad 2022. aasta 1. septembril, kuna need muudatused on seotud töökeskkonna andmekogu arendustega, mis on planeeritud valmima 2022. aasta 1. septembriks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi mõisteid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on puutumuses isikuandmete kaitse üldmäärusega (EL) 2016/679. 6. Seaduse mõjud 14 Planeeritud muudatustel võib tuvastada sotsiaalse mõju, mõju majandusele, mõju regionaalarengule ja mõju riigiasutuste töö korraldusele. Muudatustel puudub mõju keskkonnale ja riigi julgeolekule. Muudatused avaldavad mõju töötajatele, tööandjatele ja töötervishoiuteenuse osutajatele, riigiasutustest Tööinspektsioonile ja Terviseametile. Käesolev peatükk ei käsitle eelnõu tehnilisi muudatusi, mis õigusselgust parandavad, kuid ei too kaasa mõjusid. Muudatus 1: TTOS-s sätestatakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine kaugtöö korral Kuna kaugtöö korral on töötamiskoht väljaspool tööandja territooriumi, siis on tööandjal piiratud kontroll töötamiskoha töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine osas ning osa vastutusest töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise eest langeb töötajale. Muudatuse tulemusena tagab tööandja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimise kaugtöö korral, kui see on mõistlikult teostatav. Mõju sihtrühm 1: tööandjad 2020. aastal tegutses Eestis 60 690 vähemalt ühe töötajaga tööandjat1. Eesti tööelu-uuringu (2015.a) andmetel oli kaugtööd tegevaid töötajaid 18%-s vähemalt viie töötajaga organisatsioonides. Enim on kaugtöö kasutusel MTÜ-des ja sihtasutustes (29%), vähem äriühingutes (18%) ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes (14%). Teenindussektoris võimaldatakse töötajatele kaugtööd 1,4 korda suurema tõenäosusega kui tööstussektoris. Kaugtööd võimaldavate tööandjate hulk võib muudatuse tulemusel mõnevõrra suureneda. Sihtrühma suurus on keskmine. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Muudatuse tulemusel saavad tööandjad lihtsamini ja teadlikumalt võimaldada oma töötajatele kaugtöö tegemist, kuna muutub selgemaks, kuidas kaugtöö korral järgida töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid. Muudatusega täpsustatakse olemasolevaid tööandja kohustusi töötervishoiu ja -ohutuse tagamisel, võttes arvesse kaugtöö eripära. Ka kehtiva TTOS-i järgi on tööandja kohustatud töötajat tööohutus- ja töötervishoiu alal juhendama, kuid märkimisväärne osa tööandjatest ei tee seda kaugtööd tegevate töötajate puhul. 2015. aasta tööelu-uuringus vastas 68% kaugtööd võimaldavatest ettevõtetest/asutustest, et annab tavapärastest tööruumidest väljaspool töötavatele töötajatele tööohutusjuhiseid ja kontrollib, et töötamine oleks ohutu (ülejäänud 32% seda ei teinud). Neist omakorda 60% kontrollis, et töötajad järgiksid ohutusnõudeid. Kõige enam kontrollitakse kaugtöö tegijate tööohutust väikestes 5–9 töötajaga ettevõtetes/asutustes, kus seda teeb 90%, suurematest ettevõtetest/asutustest teeb seda aga 61–69%. Tööandja koormus suureneb seetõttu, et tööandjal tekib kohustus kaugtööd tegevate töötajate juhendamiseks selgitada välja kaugtööst tulenevad võimalikud ohutegurid, nende kahjulikud mõjud ja tervisekahjustuse vältimise abinõud. Kuna kaugtöö puhul arvestatakse muudatuse kohaselt tööandja piiratud võimalusi TTOS-i nõuete täitmisel ning töötajal on vastutus tagada kaugtöö tegemise ajal nõuete täitmine vastavalt tööandja juhistele, võivad tööandjad olla enam motiveeritud kaugtööd võimaldama. See omakorda võimaldab 1 Ettevõtete arv Tööinspektsiooni andmebaasis, kus Maksu- ja Tolliameti andmetel töötas vähemalt üks töötaja. 15 tööandjatel enam kaasata erinevate oskuste ja teadmistega töötajaid, kelle jaoks on oluline võimalus töötada väljaspool tööandja tööruume. Mõju ulatus tööandjate jaoks on keskmine – tööandja peab töötervishoiumeetmeid kohandama vastavalt kaugtöö eripäradele, samas ei kaasne tööandja jaoks uusi kohustusi, mis tekitaks kohanemisraskusi. Kuna muudatustega kaasnevate TTOS-i nõuete täitmine on regulaarse loomuga tegevus, on mõju sagedus keskmine. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Et muudatuse sihtrühmaks on 18% tööandjatest, on kokkuvõttes mõju tööandjatele oluline. Mõju sihtrühm 2: töötajad Statistikaameti 2020. aasta andmetel on Eestis 586 300 palgatöötajat. Eesti tööjõu-uuringu andmetel moodustasid 2020. aastal kaugtööd tegevad töötajad 23,8% kõigist tööga hõivatutest. Kuna muudatus võib mõjutada kõiki kaugtööd tegevaid töötajaid, on sihtrühma suurus keskmine. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Muudatusega selgineb töötervishoiu ja -ohutuse korraldus kaugtööd tegevate töötajate puhul, mistõttu paranevad töötajate teadlikkus, võimalused ja oskused vältida töökeskkonna ohtusid kaugtöö tegemise korral. See võimaldab ennetada kaugtööst põhjustatud terviseprobleemide esinemist. Samuti võib muudatusel olla positiivne mõju nende töötajate jaoks, kes soovivad kaugtöö vormis töötada, kuid tööandja pole seda võimaldanud ebaselgete ja paindumatute töötervishoiu ja tööohutuse nõuete tõttu. Laiemalt võib esineda positiivne mõju tööhõivele, kui tööandjate suurem valmisolek kaugtööd võimaldada toob tööturule juurde töötajaid, kelle jaoks on oluline võimalus täita tööülesandeid väljaspool tööandja tööruume (nt töö- ja pereelu ühitamiseks või töötajate jaoks piirkondades, kust igapäevane liikumine tööle võib olla raskendatud). Töötajatele kaugtöö võimaldamise nõuete sätestamine seaduses avaldab mõningast positiivset mõju regionaalarengule, kuna kaugtöö annab võimaluse teha tööd ka siis, kui inimese töö ja elukoht asuvad Eesti eri piirkondades. Muudatuse tulemusel suureneb eelduslikult kaugtööd võimaldavate tööandjate ja kaugtööd teha soovivate töötajate hulk ning seeläbi on võimalik parandada tööhõivet ja elukvaliteeti maapiirkondades ja keskustest kaugemal äärealadel. Kõige olulisem kaugtöö võimaldamise eeldus on siiski töö iseloom, mis ei nõua pidevat tööandja ruumides kohalviibimist (tööelu-uuringu järgi on 46% jaoks kaugtööd võimaldanud tööandjatest see peamine põhjus, miks kaugtööd võimaldatakse). Samuti aitab muudatus kaugtööd tegevatel töötajatel ennetada tööga seotud tervisekahjustusi, kuna Centari tehtud juhtumiuuringust selgus2, et mitte üheski vaadeldud kaugtööd võimaldavatest ettevõtetest polnud tagatud töötervishoiu ja - ohutuse nõudeid kaugtööks. Vaid ühel juhul anti töötajatele teada, et kontoris kehtivaid tööohutus- ja töötervishoiunõudeid tuleb täita ka kaugtööl. Kuivõrd kaugtöö tegemisel kaasneb töötaja jaoks suurem vastutus tagada kaugtöö ajal nõuete täitmine vastavalt tööandja juhistele, võib sellega kaasneda risk, et kui töötaja töötingimusi ise hoolikalt ei jälgi, toob pikaajaline kaugtöö kaasa terviseriski. Seetõttu on oluline, et töötegijatel 2 Rakendusuuringute keskus Centar. (2009). Kaugtöö Eesti organisatsioonides, juhtumiuuring. Kättesaadav: https://centar.ee/case-studies/estonian-kaugtoo-eesti-organisatsioonides-juhtumiuuringud/ 16 oleksid head teadmised sellest, kuidas vajalikke töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid täita. Tööelu- uuringu järgi on kaugtööd teinud töötajate hinnangud enda teadmistele optimistlikud. 73% kaugtööd teinud töötajatest leiab, et neil on piisavalt teadmisi, et vältida tööl vigastusi ja terviseprobleeme, lisaks leiab 25%, et neil on pigem piisavalt teadmisi. Lisaks juhendamise käigus saadud teadmisetele aitab kaugtööd tehes tööga seotud haigusi ennetada ka tervisekontrolli läbimise kohustus. Mõju ulatus töötajate jaoks on keskmine, sest vastutuse suurenemisega võivad kaasneda muudatused töötajate käitumises, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Kuna muudatustega kaasnevate TTOS-i nõuete täitmine on regulaarse loomuga tegevus, on mõju sagedus keskmine. Mõjude riskiks võib pidada seda, kui töötaja ei jälgi oma töötingimusi kaugtöö tegemise ajal piisavalt hoolikalt ning sellel on negatiivne mõju tema tervisele. Riski aitab maandada tööandja kohustus juhendada töötajaid lähtuvalt kaugtöö võimalikest ohuteguritest ning selgitada välja abinõud tervisekahjustuste vältimiseks. Kuna sihtrühma moodustavad kõik kaugtööd tegevad töötajad, on kokkuvõttes mõju oluline. Muudatus 2: TTOS-s sätestatakse tööandja kohustus tagada töötervishoiuteenuse osutamine töökohal Kehtiva õiguse kohaselt on tööandjal kohustus korraldada töötajate tervisekontroll ja soovi korral muude töötervishoiuteenuste osutamist ettevõttes (nt töötervishoiualane nõustamine jms). 2020. aastal tehtud töötervishoiuteenuse uuringust3 selgus, et tööandjad ei panusta piisavalt tervisedendusele töökeskkonnas ega oska pikemas plaanis näha selle mõju töötajate töövõime säilitamisele. Enamasti piirdutakse minimaalsete tegevustega, mis on hädavajalikud/kohustuslikud (nt töötajate juhendamine konkreetsetes töölõikudes, isikukaitsevahendite jagamine töötajatele). Tööandjad ei oska näha terviklikus tervisedenduses suuremat kasutegurit ei ettevõtte finantsnäitajatele ega üldisele töötajaskonna heaolule. Analüüsi tulemused näitavad, et tervisekontrolli aluseks olevad riskianalüüsid on tööandja jaoks suuresti kas formaalsed või ei ole neid sihtotstarbeliselt rakendatud. Samuti selgus analüüsist, et tööandjate hinnangul ei seostu töötervishoiuarstide töös kasutatavad meetodid (tervisekontrolli käigus tehtavad analüüsid ning analüüside põhjal antud soovitused ja otsused) sageli konkreetse ettevõtte töökeskkonna eripäradega ja töötajate personaalsete tervisenäitajatega ning ei põhine ettevõtte töökorraldusel. Samuti ei külasta kõik töötervishoiuteenuse osutajad organisatsioone – peamiselt käiakse suurtes ettevõtetes, kus esineb korraga väga mitmesuguseid ohutegureid. Eelnõu sätestab tööandja kohustuse tellida laiem töötervishoiuteenus, mis põhineb tööandja ja teenuseosutaja tihedal koostööl ja mille eesmärk on tagada ettevõttes süsteemne töötervishoiu juhtimine. Töötervishoiuteenuse kohustusliku osana lisandub tööandjale kohustus tellida ettevõtte töötervishoiu olukorra terviklik analüüsiminine. Muudatus avaldab mõju tööandjatele, töötajatele ja töötervishoiuteenuse osutajatele, samuti Tööinspektsioonile ja Terviseametile. Mõju sihtrühm 1: tööandjad 2020. aastal tegutses Eestis 60 690 vähemalt ühe töötajaga tööandjat4. Mõju sihtrühm on suur, kuna mõjutab kõiki Eesti tööandjaid. 3 Töötervishoiuteenuse uuring, Tartu Ülikool RAKE ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2020. Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/ttu_lopparuanne.pdf 4 Ettevõtete arv Tööinspektsiooni andmebaasis, kus Maksu- ja Tolliameti andmetel töötas vähemalt üks töötaja. 17 Eesti tööelu-uuringu (2015.a) andmetel korraldatakse 89%-s rohkem kui viie töötajaga organisatsioonides terviseohtude hindamist ning 75% organisatsioonide töötajad on viimase kolme aasta jooksul käinud töötervishoiuarsti juures tervisekontrollis. Tervisekontrolli hindab väga heaks 23% tööandjatest. Mõju valdkond: mõju majandusele Kehtiva õiguse järgi on tööandja kohustatud korraldama töötajatele tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures. Ühe tervisekontrolli hind varieerub hinnanguliselt vahemikus 60–140 eurot sõltuvalt tervisekontrolli sisust, mis omakorda sõltub ametikohast ja töökeskkonna ohuteguritest. Arvestades senist praktikat on Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi hinnangul ettevõtte töötervishoiu olukorra tervikliku analüüsimise ja tööandja nõustamise kulu keskmiselt 600 eurot aastas ühe tööandja kohta, kuid täpne kulu sõltub ettevõtte suurusest ja riskitasemest ehk väiksema ettevõtte puhul on kulu tõenäoliselt väiksem. Lisaks rahalisele kulule on tervisekontrollide korraldamine seotud ajakuluga. Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega tööandjatele kaasnevate kulude analüüsi5 järgi moodustavad töötajate tervisekontrolliga seotud rahalised kulud 15% tööandja töötervishoiuga seotud kogukuludest ning töötajate tervisekontrolliga seotud ajakulu moodustab 12% tööandja kogu töötervishoiuga seotud ajakulust. Samas on TTOS-i kogukulude osakaal äriühingu kogukuludest vaid 0,3%. Euroopa ettevõtete uuringu ESENER andmetel on töötervishoiuga tegelemise olulisimad takistused seadustest tulenevate kohustuste keerukus, paberimajandus ja bürokraatia ning aja- ja personalipuudus. Näiteks töötajate haiguse tõttu puudumise regulaarne analüüs toimub Eestis vaid 18% (EL keskmiselt 50%) ettevõtetes. Töötervishoiumeetmetele on ette nähtud aastaeelarve Eestis 29% (EL keskmiselt 43%) ettevõtetes.6 Muudatuste tulemusena võivad suureneda tööandjate kulud (nii ajakulu kui rahaline kulu) töötervishoiuteenuse korraldamisele, kuna lisaks tervisekontrolli korraldamisele on edaspidi kohustuslik osa teenusest ka ettevõtte terviku analüüsimine ja tööandja nõustamine. Kulud suurenevad nendel ettevõtetel, kes varem on tellinud töötervishoiuteenuse osutajalt vaid töötajate tervisekontrolli, kuid muid kaasnevaid teenuseid (nõustamine jms) ei ole tellinud. Täpsed kulud sõltuvad ettevõtte suurusest, tegevusalast, riskitasemest jms, kuivõrd teenuse hind kujuneb turu tingimustes ning teenuse maht ja hind sõltuvad ettevõtte eripäradest. Samas on oluline arvestada, et investeering töötajate tervisesse on pikas perspektiivis tööandjale kasumlik. Näiteks 2011. aastal tehtud rahvusvaheline töötervishoiuga seotud kulu-tulu analüüs näitab, et 1 euro suurune investeering töötaja kohta aastas toob ettevõttele tagasi 2,2 eurot.7 Kvaliteetsema töötervishoiuteenuse pakkumine ning sisuline koostöö tööandja ja töötervishoiuarsti vahel töötervishoiu korraldamisel aitab parandada töökeskkonda ja ennetada töötajate 5 Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega tööandjatele kaasnevate kulude analüüs. Ernst & Young 2010. Kättesaadav: http://www.tooelu.ee/UserFiles/Uuringud/EY_TTOS_Analuusiraport_24032010_FINAL-1-.pdf 6 Enterprise survey on new and emerging risks (ESENER-3) https://visualisation.osha.europa.eu/esener/et/survey/datavisualisation/2019 7 International Social Security Association 2011. The return on prevention: Calculating the costs and benefits of investments in occupational safety and health in companies. Kättesaadav: https://www.social-protection.org/gimi/RessourcePDF.action;jsessionid=IDHt4iEQRFI- 4ZxkOGm0EVoHmvBkWGrtzFiz6m4bPETCqKnDWRKQ!539423187?id=48441 18 terviseprobleeme, mis omakorda vähendab tööandjate kulusid, mis kaasnevad töötajate haigestumise ning töölt eemalolekuga (haigushüvitised, töötaja asendamise kulud ja kasumi kaotus). Mõju sagedus on keskmine, kuna töötervishoiuteenuse korraldus ettevõttes on regulaarne tegevus. Mõju ulatust on keskmine, kuna muudatused eeldavad ettevõtetelt teatud kohanemist, kuid eeldatavalt ei kaasne olulisi kohanemisraskusi. Negatiivse mõjuna võib ilmneda täiendava kulu tekkides tööandjate soovimatus üldse teenust tellida. Selle riski maandamiseks on tagatud tõhus riiklik järelevalve Tööinspektsiooni poolt. Kokkuvõttes võib muudatuse majanduslikku mõju tööandjatele pidada oluliseks. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Muudatuste abil paraneb töötervishoiuteenuse kvaliteet, kuna teenuse sisu on selgelt defineeritud. Muudatustega soodustatakse ettevõtetes süsteemse töötervishoiu käsitluse kujunemist, mis aitab parandada töökeskkonda, kaitsta töötajate tervist ning suurendada töötajate heaolu. Muudatuste tulemusena paraneb tööandjate ja töötervishoiuteenuse osutajate koostöö töötajate tervise kaitse ja töökeskkonna tervislikumaks kujundamise eesmärgil nii üksiktöötaja kui kollektiivi tasemel. Samuti muutuvad töötervishoiuarsti otsused ja soovitused tööandjale selgemaks ja seeläbi töökeskkonnas lihtsamini rakendatavaks. Kvaliteetse tervisejuhtimise tulemuseks on tervem ja/või paindlikumalt töökeskkonda rakendatud töötaja. Mõju sagedus on keskmine, kuna töötervishoiuteenuse korraldus ettevõttes on regulaarne tegevus. Mõju ulatus on keskmine, kuna muudatused eeldavad ettevõtetelt teatud kohanemist, kuid eeldatavalt ei kaasne olulisi kohanemisraskuseid. Negatiivseid sotsiaalseid mõjusid muudatusega ei kaasne. Kokkuvõttes võib muudatusega kaasnevat sotsiaalset mõju tööandjatele pidada oluliseks. Mõju sihtrühm 2: töötajad Muudatus mõjutab kõiki Eesti töötajaid. Statistikaameti 2020. aasta andmetel on Eestis 586 300 palgatöötajat. Eesti tööelu-uuringu (2015. a) andmetel on oma praeguses organisatsioonis töötamise aja jooksul käinud tervisekontrollis 63% töötajatest. Tervisekontrolli hindab väga heaks 65% töötajatest. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Muudatus omab positiivset mõju töötajate tervisele, kuna kvaliteetne töötervishoiuteenus ning tööandja süsteemne töötervishoiu ja -ohutusega tegelemine töökeskkonnas aitab parandada töötajate töötingimusi, ennetada tööga seotud terviseprobleeme ja neid varakult avastada, vähendades töötajate haigestumist ning haiguse tõttu töölt eemalolekut. Vähemalt kolmandiku oma ööpäevast veedab inimene tööl, seega toob töötervishoiuteenuse kvaliteedi paranemine suure tõenäosusega kaasa positiivse mõju inimese terviseseisundile. Seeläbi on muudatustel positiivne mõju ka töötajate toimetulekule, kuivõrd haigena olemisega kaasneb töötajatele ka märkimisväärne sissetuleku langus. Lisaks parandab keskendumine töötervishoiule töötajate ja tööandjate omavahelisi töösuhteid, sest töötaja mõistab, et tema töötamise tingimused on tööandjale olulised. Mõju sagedus on keskmine, kuna töötervishoiuteenuse korraldus, millega töötajad kokku puutuvad, on ettevõttes regulaarne tegevus. Muudatustega ei kaasne töötajatele kohanemisraskusi ega negatiivseid sotsiaalseid mõjusid. Kokkuvõttes võib pidada sotsiaalset mõju töötajatele oluliseks. Mõju sihtrühm 3: töötervishoiuteenuse osutajad ja töötervishoiuarstid 19 Terviseameti andmetel on seisuga 21.10.2021 Eestis töötervishoiuteenuse tegevusluba 61 töötervishoiuteenuse osutajal. Terviseameti tervishoiutöötajate riikliku registri andmetel on Eestis 109 töötervishoiuarsti. Tervise Arengu Instituudi andmetel töötas 2020. aastal 69 töötervishoiuarsti. Mõju valdkond: mõju majandusele Muudatusega suureneb töötervishoiuarstide ja töötervishoiuteenuse osutajate töökoormus, kuivõrd sisulisema ja laiapõhjalisema töötervishoiuteenuse osutamiseks on vaja rohkem aega ja inimesi. Töökoormuse kasv on tingitud sellest, et on suurenenud vajadus tegeleda ettevõtte kui tervikuga, mis sisaldab vajalikku tervisenäitajate analüüsi ja teisi tegevusi, et töötervishoiuteenuse osutaja meeskonnal oleks töökeskkonnast, seal valitsevatest terviseohtudest ja võimalikest maandamistegevustest terviklik ülevaade. Samas võimaldab komplekssem teenus töötervishoiuteenuse osutajatel hinda tellijale tõsta, kompenseerides seeläbi suuremat töökoormust. Teenuse hind kujuneb eraturu tingimustes nõudluse ja pakkumise mõjul. Teenuseosutajad peavad panustama rohkem teenuse kvaliteedi parandamisele, mis esialgu võib tähendada teatud töökorralduslikke muudatusi nendele teenuseosutajatele, kes seni on piirdunud vaid tervisekontrolli tegemisega. Pikemas plaanis ei tohiks see aga märkimisväärseid kohanemisraskusi teenuseosutajatele kaasa tuua, kuivõrd muudatustega ei panda töötervishoiuarstidele / töötervishoiuteenuse osutajatele kohustusi, mis ületaksid nende pädevust. Mõju sagedus on suur, kuna muudatus mõjutab töötervishoiuteenuse osutaja igapäevatööd. Muudatuse ulatus on keskmine, kuna eeldab teatud muudatusi teenuse pakkumises ja töökorralduses, samas ei kaasne sellega eelduslikult märkimisväärseid kohanemisraskusi. Ebasoovitavaid mõjusid muudatusega ei kaasne. Kokkuvõttes on majanduslikud mõjud teenuseosutajatele ja töötervishoiuarstidele olulised. Mõju sihtrühm 4: riigiasutused Tööinspektsioon ja Terviseamet Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Kavandatav muudatus suurendab eelduslikult mõnevõrra järelevalveasutuste töökoormust, kuna nõuab inspektorite juhendamist ja koolitamist, et nad oleksid kursis õigusaktide muudatustega, mis on vajalikud järelevalve tegemiseks. Muudatused mõjutavad vaid kahte riigiasutust ehk mõjutatav sihtrühm on väike. Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma jaoks kaasnevad mõningased muudatused, kuid ilmselt ei too need kaasa kohanemisraskusi. Mõju sagedus on keskmine, sest kokkupuude on regulaarne. Kokkuvõttes on mõju Tööinspektsioonile ja Terviseametile oluline. Muudatus 3: TTOS-is sätestatakse tööandja õigus töödelda töötajate isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid, kui see on vajalik töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks Ka kehtiva õiguse järgi on tööandjal õigus töödelda töötajate isikuandmeid, kui see on vajalik TTOS-ist tulenevate töötervishoiu- ja tööohutusalaste kohustuste täitmiseks. Eelnõuga sisuliselt tööandja õigusi ei laiendata vaid tagatakse õigusselgus isikuandmete töötlemisel. Mõju sihtrühm 1: tööandjad 20 2020. aastal tegutses Eestis 60 690 vähemalt ühe töötajaga tööandjat8. Mõju sihtrühm on suur, kuna mõjutab kõiki Eesti tööandjaid. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Kehtiva õiguse kohaselt annab töötervishoiuarst tervisekontrolli tulemusena hinnangu töötaja terviseseisundile ja edastab tööandjale otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta ning vajaduse korral teeb ettepanekud töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks. Töötaja terviseandmeid (diagnoosid jms) otsusele ei märgita kuivõrd tööandjal ei ole õigust teada töötaja terviseandmeid, samuti ei märgi töötervishoiuarstid tervisekontrolli otsusele spetsiifilisi soovitusi, mis võivad kaudselt anda märku töötaja terviseseisundist. Kehtiva korra tõttu ei ole täidetud töötervishoiu eesmärgid, tööandjal on keeruline sobivaid meetmeid töökeskkonnas rakendada, tervisekontrolli kasutegur on väiksem ning töötaja terviseprobleemid võivad süveneda. Selleks, et tööandja saaks töötajate terviseprobleemide ennetamiseks teha töökeskkonnas või töökorralduses vajalikud muudatused või rakendada sobivaid meetmeid, on oluline, et töötervishoiuarstid saaksid anda tööandjale piisavalt spetsiifilisi soovitusi. Eelnõus sätestatakse tööandja õigus töötervishoiu ja tööohutuse tagamise eesmärgil töödelda töötaja isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid, kui see on vajalik eelkõige riskianalüüsi koostamiseks ja abinõude rakendamiseks töötajate terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks, töötervishoiuteenuse korraldamiseks, tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimiseks ning haigushüvitise maksmiseks. Tööandjal ei ole õigus teada töötaja terviseseisundit kirjeldavaid diagnoose, tervisekontrolli käigus tehtud uuringute ja analüüside tulemusi ega muud seesugust, küll aga on tööandjal õigus saada töötervishoiuarstilt infot selle kohta, kas ja kuidas vajaksid töötaja töökoht ja töötingimused muutmist. Muudatusel on positiivne mõju, kuna tööandja hakkab rohkem mõtlema töötingimuste kohandamisele vastavalt iga töötaja vajadustele, samuti töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamisele töökeskkonnas ning töötajatevaheliste suhete parandamisele ja pingete alandamisele ettevõttes. Muudatus aitab kaasa töötervishoiuarsti soovituste paremale rakendamisele tööandja poolt. Tulemuseks on töötaja tervise hoidmine. Mõju ulatus on keskmine, sest sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, mis eeldavad sihiteadlikku kohanemist. Mõju sagedus on keskmine, sest töötajate tervisekontrolli korraldus on regulaarne, kuid mitte igapäevane tegevus. Muudatuse sotsiaalne mõju tööandjatele on oluline. Mõju sihtrühm 2: töötajad Statistikaameti 2020. aasta andmetel on Eestis 586 300 palgatöötajat. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Muudatusega võib eeldada mõningast positiivset mõju töötajatele. Töötaja jaoks suureneb kindlustunne, et tervisekahjustuse korral on tagatud tööandjapoolne mõistmine ning tegevus töötaja töökoha kohandamisel vastavalt töötaja vajadustele. Mõju sagedus ja ulatus on väikesed, kuna töötaja jaoks on tervisekontroll ebaregulaarne sündmus. Kavandatud muutus ei too eelduslikult sihtrühma jaoks kaasa kohanemisraskusi, küll aga võib 8 Ettevõtete arv Tööinspektsiooni andmebaasis, kus Maksu- ja Tolliameti andmetel töötas vähemalt üks töötaja. 21 kaasneda teatud negatiivsete mõjude risk, kui tööandja saab kaudselt teada infot töötaja terviseseisundi kohta, millega töötaja nõus ei ole. Riski maandamiseks on oluline, et töötervishoiuarst räägib töötajaga läbi tervisekontrolli tulemused ja selgitab töötajale, milliseid soovitusi ja miks tööandjale tehakse. Muudatuse mõju sihtrühmale on oluline. Muudatus 4: riikliku järelevalve tõhustamine töötervishoiuteenuse osutajate üle Töötervishoiuteenuse osutajate üle teeb järelevalvet Terviseamet. Õigusselguse parandamiseks ja järelevalve selgemaks muutmiseks täpsustatakse eelnõus töötervishoiuteenuse osutajate üle tehtava järelevalve sisu. Sisuline ja regulaarne järelevalve on oluline meede töötervishoiuteenuse kvaliteedi tagamiseks. Muudatus avaldab mõju riigiametitest Terviseametile, töötervishoiuteenuse osutajatele, tööandjatele ja töötajatele. Mõju sihtrühm 1: Terviseamet Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Võrreldes kehtiva õigusega täpsustatakse eelnõus selgelt, et Tervisameti järelevalve hõlmab töötervishoiuteenusele seatud nõuete täitmise kontrollimist, sealhulgas seda, kas töötervishoiuarst on osutanud kõiki seaduses nimetatud kohustuslikke teenuseid, kas töötervishoiuteenuse osutamisega soetud andmed on dokumenteeritud ja säilitatud jms. Kuna töötervishoiuteenuse sisu muutub, kaasneb sellega ka Terviseametile täiendav järelevalvekoormus. Mõju sagedus on keskmine, kuna töötervishoiuteenuse osutajate üle järelevalve tegemine on regulaarne tegevus. Mõju ulatus on keskmine, kuna eeldab muudatusi Terviseameti töökorralduses, kuid sellega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kuigi muudatus mõjutab vaid ühte riigiasutust, võib järelevalve tõhustamise mõju Terviseametile pidada oluliseks. Mõju sihtrühm 2: töötervishoiuteenuse osutajad Terviseameti andmetel on seisuga 21.10.2021 Eestis töötervishoiuteenuse tegevusluba 61 töötervishoiuteenuse osutajal ning Terviseameti tervishoiutöötajate riikliku registri andmetel on Eestis 109 töötervishoiuarsti. Tervise Arengu Instituudi andmetel töötas 2020. aastal 69 töötervishoiuarsti. Mõju valdkond: mõju majandusele Riikliku järelevalve tõhustamine töötervishoiuteenuse osutajate tegevuse üle mõjutab töötervishoiuteenuse osutajaid oma töökorraldust üle vaatama ja töötervishoiualast tegevust paremini organiseerima. Muudatuse peamine mõju teenuseosutajatele on mõningane aja- ja rahakulu ning halduskoormuse suurenemine. Mõju sagedus on keskmine, kuna järelevalve on regulaarne tegevus. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna järelevalve tõhustamisega ei kaasne töötervishoiuteenuse osutajatele täiendavaid kohustusi. Kokkuvõttes on järelevalve majanduslik mõju töötervishoiuteenuse osutajatele väheoluline. 22 Mõju sihtrühm 3: tööandjad 2020. aastal tegutses Eestis 60 690 vähemalt ühe töötajaga tööandjat9. Mõju sihtrühm on suur, kuna mõjutab kõiki Eesti tööandjaid. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Riikliku järelevalve tõhustamine parandab eelduslikult töötervishoiuteenuse kvaliteeti tööandja jaoks. Kvaliteetsem teenus avaldab positiivset mõju töökeskkonna parandamisele ja töötajate tervise kaitsele. Suureneb ka tööandjate endi vajadus oma ettevõttes valitsevate riskiteguritega kursis olla, mis kokkuvõttes parandab üldist töötervishoiu- ja tööohutusalast olukorda ettevõttes. Mõju sagedus on keskmine (avaldub regulaarselt), mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude risk on väike (ei eelda tööandjate käitumises olulisi muutusi). Kokkuvõttes on mõju pigem oluline. Mõju sihtrühm 4: töötajad Statistikaameti 2020. aasta andmetel on Eestis 586 300 palgatöötajat. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Järelevalve tõhustamine töötervishoiuteenuse osutajate üle avaldab eelduslikult töötajatele vaid positiivset mõju, kuna töötervishoiuteenus muutub ka töötajate jaoks kvaliteetsemaks, avaldab mõju töökeskkonna parandamisele ja töötajate tervise kaitsele. Mõju sagedus, ulatus ja ebasoovitavate mõjude risk on väikesed, kuna järelevalve tõhustamine töötervishoiuteenuse osutamise üle on sündmus, mis ei too töötajate jaoks kaasa kohanemisraskusi. Muudatuse mõju sihtrühmale on väheoluline. Muudatus 5: tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise raportite koostamine, säilitamine ja Tööinspektsioonile edastamine muutub digitaalseks Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise raportite digiteerimine on seotud töökeskkonna andmekogu arendusega, mille raames luuakse tööandjale tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise moodul. Kehtiva õiguse kohaselt täidab tööandja tööõnnetuse või kutsehaigestumise uurimise raporti vormi kas arvutis või paberil ning edastab tööandjale vastavalt võimalusele kas e-posti või posti teel. Töökeskkonna andmekogu arendus muudab tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise raportite koostamise ja esitamise korda, võimaldades tööandjal koostada uurimise raport töökeskkonna andmekogus või see sinna laadida. Elektrooniliselt vormistatud raporteid säilitatakse töökeskkonna andmekogus. Kui tööandja eelistab täita raporti vormi paberil, sätestatakse eelnõus tööandja kohustus edastada paberraport Tööinspektsioonile töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-posti teel). Muudatus avaldab mõju tööandjatele ja Tööinspektsioonile. 9 Ettevõtete arv Tööinspektsiooni andmebaasis, kus Maksu- ja Tolliameti andmetel töötas vähemalt üks töötaja. 23 Mõju sihtrühm 1: tööandjad 2020. aastal tegutses Eestis 60 690 vähemalt ühe töötajaga tööandjat10. Mõju sihtrühm on suur, kuna mõjutab kõiki Eesti tööandjaid. Mõju valdkond: mõju majandusele Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise raportite digiteerimine vähendab tööandjate aja- ja rahakulu, mis on seotud paberdokumentide säilitamisega, väheneb halduskoormus. Mõju sagedus on keskmine, kuna töötervishoiuga tegelemine on regulaarne tegevus. Muudatus toob kaasa teatud kohanemisraskusi, mis ei ole siiski märkimisväärsed. Majanduslik mõju tööandjale on väheoluline. Mõju sihtrühm 2: Tööinspektsioon Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Väheneb Tööinspektsiooni töökoormus, mis on seotud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise raportite ning teiste uurimisdokumentide säilitamisega. Samas suurenevad Tööinspektsiooni kulud seoses töökeskkonna andmekogu arendusega. Nimetatud kulud kaetakse Euroopa Struktuurifondi vahenditest. Mõju sagedus on keskmine, kuna tööõnnetuste ja kutsehaigestumistega tegelemine on Tööinspektsioonile regulaarne tegevus. Mõju ulatus on keskmine, kuna eeldab muudatusi Tööinspektsiooni töökorralduses, kuid sellega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Ebasoovitavate mõjude riski ei ole. Kuna tegemist on vaid ühe riigiasutusega, on mõju väheoluline. Muudatus 6: TTOS-s täpsustatakse tööst põhjustatud haiguste diagnoosimise korda Kehtiva õiguse kohaselt on töökeskkonna ohuteguritest põhjustatud haigused kutsehaigus (KH) ja tööst põhjustatud haigus (TPH). Töökeskkonna ohutegurist põhjustatud haiguse diagnoosib töötervishoiuarst. KH diagnoosimine nõuab töötervishoiuarstilt põhjalikku uuringut, et tõestada KH peamise diagnoosi ja töökeskkonna ohuteguri otsest seost. TPH diagnoosimisel on töökeskkonna ohutegur üks töötaja haigestumise võimalikest põhjustest. TPH diagnoosimisel edastab töötervishoiuarst vastava paberteatise Tööinspektsioonile. Eelnõuga täpsustatakse töötervishoiuarsti tegevusi tööga seotud haiguste (KH ja TPH) diagnoosimisel. Lisatakse põhimõte, et töötervishoiuarst peaks KH ja TPH diagnoosimiseks vestlema nii töötaja kui tööandjaga ning vajaduse korral külastama töökeskkonda eesmärgiga selgitada välja, millised töökeskkonna ohutegurid võisid olla KH või TPH väljakujunemisega seotud. Muudatus võimaldab töötervishoiuarstil koguda vajalikku infot töötaja töökeskkonna ja teda mõjutanud ohutegurite kohta ning saada infot töötaja üldise tervisekäitumise kohta, mis annab töötervishoiuarstile aluse põhjendatud juhul KH või TPH diagnoosimiseks. Muudatus avaldab mõju töötervishoiuarstidele ja tööandjatele. 10 Ettevõtete arv Tööinspektsiooni andmebaasis, kus Maksu- ja Tolliameti andmetel töötas vähemalt üks töötaja. 24 Mõju sihtrühm 1: töötervishoiuarstid Seisuga 21.10.2021 oli Eestis Terviseameti tervishoiutöötajate riikliku registri andmetel 109 töötervishoiuarsti. Tervise Arengu Instituudi andmetel töötas 2020. aastal 69 töötervishoiuarsti. Mõju valdkond: mõju majandusele Eelnõusse on lisatud põhimõte/soovitus külastada KH või TPH diagnoosimiseks töötaja töökeskkonda ning vestelda töötaja ja tööandjaga. Kuigi ka praegu külastavad töötervishoiuarstid paljudel juhtudel töökeskkonda, suurendab eelnõusse lisatud soovitus mõnevõrra töötervishoiuarsti töökoormust, mis on seotud KH või TPH diagnoosimiseks informatsiooni kogumisega. Mõju sagedus on suur, kuna muudatus mõjutab töötervishoiuarsti igapäevatööd. Muudatuse ulatus on keskmine, kuna eeldab teatud muudatusi töökorralduses, samas ei kaasne sellega eelduslikult märkimisväärseid kohanemisraskusi. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttes on majanduslikud mõjud töötervishoiuarstidele olulised. Mõju sihtrühm 2: tööandjad 2020. aastal tegutses Eestis 60 690 vähemalt ühe töötajaga tööandjat11. Mõju sihtrühm on suur, kuna mõjutab kõiki Eesti tööandjaid. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Töötervishoiuarsti tegevuse täpsustamine KH ja TPH diagnoosimisel omab tööandjatele positiivset sotsiaalset mõju. Töökeskkonna ohuteguritega seotud haiguste diagnoosimine muutub läbipaistvamaks ning tööandja saab rohkem infot ettevõtte töökeskkonnas valitsevatest ohuteguritest ja nende võimalikust mõjust töötajate tervisele. Mõju sagedus on väike (avaldub harva), mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude risk on väike (ei eelda tööandjate käitumises olulisi muutusi). Kokkuvõttes on mõju tööandjale pigem väheoluline. Muudatus 7: Muutub alaealiste tööd puudutava info registreerimise korda Alaealise tööle võtmisel peab tööandja esitama Tööinspektsioonile andmed alaealise töötaja töötingimuste ja töökohustuste ning koolikohustuslikkuse kohta, samuti alaealise seadusliku esindaja nõusoleku kohta. Kui kehtiva korra kohaselt peab tööandja alaealist puudutavad andmed esitama töötamise registrisse, siis kavandatava eelnõu järgi tuleb edaspidi tööandjal andmed alaealise töötaja kohta esitada Tööinspektsioonile töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Muudatus avaldab mõju tööandjatele ja Tööinspektsioonile. Mõju sihtrühm 1: tööandjad, kelle ettevõttes töötab alaealisi 11 Ettevõtete arv Tööinspektsiooni andmebaasis, kus Maksu-ja Tolliameti andmetel töötas vähemalt üks töötaja. 25 2020. aastal tegutses Eestis 60 690 vähemalt ühe töötajaga tööandjat12. Tööinspektsiooni aastaaruande järgi pakkus 2018. aastal alaealistele tööd 687 ettevõtet. Sihtrühm on väike. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Muudatusel on tööandjatele positiivne mõju. Töökeskkonna andmekogu kaudu edastatud info alaealise töötingimuste kohta jõuab tööinspektorini ning eelduslikult saab tööandja ka võimalikult kiiresti tööinspektorilt tagasiside selle kohta, kas töötingimused alaealise töötaja jaoks on rahuldavad või peab tööandja töötingimusi parandama. Alaealiste töötajate töötingimuste kirjelduse jõudmine töökeskkonna andmekogu kaudu tööinspektorini võimaldab teadlikult tagada alaealistele töötajatele ohutu ja tervist hoidva töökeskkonna. Positiivne hinnang töökeskkonnale parandab ka ettevõtte mainet. Mõju sagedus on väike, kuna kokkupuude alaealise töötajaga on harv. Mõju ulatus on keskmine, sest tööandjate käitumises võivad kaasneda muudatused, mis eeldavad sihiteadlikku kohanemist. Kuna sihtrühm on väike, on mõju tööandjatele väheoluline. Mõju sihtrühm 2: Tööinspektsioon Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Muudatus vähendab tööinspektorite halduskoormust. Kuivõrd Tööinspektsioon vajab alaealise töötaja andmeid, et kontrollida ega töö ole alaealisele keelatud ning kas töötingimused on seaduses sätestatud nõuetega kooskõlas, on igati mõistlik, et Tööinspektsioon saab menetluse läbi viia töökeskkonna andmekogus olevate andmete alusel, mitte pärides eraldi andmeid töötamise registrist. Muudatus eeldab töökeskkonna andmekogu arendusi, millega seotud kulud on planeeritud katta Euroopa Struktuurifondi vahenditest. Mõju sagedus on väike, kuna alaealiste töötingimustega tegelemine on Tööinspektsioonile juhuslik tegevus. Mõju ulatus on väike, kuna ei eelda muudatusi Tööinspektsiooni töökorralduses. Ebasoovitavate mõjude riski ei ole. Kuna on tegemist vaid ühe riigiasutusega, on mõju väheoluline. Andmekaitsealane mõjuhinnang TTOS-is sätestatakse tööandja õigus töödelda töötaja terviseandmeid, määratakse isikuandmete töötlemise ulatus, isikuandmeid töötlevate isikute ring ning sätestatakse tööandjale kohustus määrata andmete säilitamistähtajad. Isikuandmete kaitse üldmääruse (EL) 2016/679 artikli 88 kohaselt võivad liikmesriigid õigusaktide või kollektiivlepingutega ette näha täpsemad eeskirjad, et tagada õiguste ja vabaduste kaitse seoses töötajate isikuandmete töötlemisega töösuhete kontekstis, eelkõige seoses /…/, töötervishoiu ja tööohutusega, /…/ ning tööhõivega seotud õiguste ja hüvitiste isikliku või kollektiivse kasutamisega ning töösuhte lõppemisega. 12 Ettevõtete arv Tööinspektsiooni andmebaasis, kus Maksu-ja Tolliameti andmetel töötas vähemalt üks töötaja. 26 TTOS § 13 lõigete 3–5 lisamisega tagatakse õigusselgus tööandja poolt töötaja terviseandmete töötlemise ulatuse osas. TTOS-is tuuakse välja olukorrad, kus tööandja ka täna töötaja terviseandmeid töötleb. Seega ei ole tegemist uue õiguse ega kohustusega, vaid õigusselguse eesmärgil seaduses tehtavate täpsustustega, luues seaduse tasandil läbipaistva süsteemi (isikuandmete kaitse üldmääruse (EL) 2016/679 art 5 lg 1 p a). Eelnõuga on piiritletud terviseandmete töötlemise ulatus (§ 13 lg 3), kohustus määrata isikuandmeid töötlevad isikud (§ 13 lg 4) ja isikuandmete säilitamise tähtajad (§ 13 lg 5). Töötaja andmete töötlemine on vajalik töötaja ja teiste töökeskkonnas viibivate inimeste tervise kaitseks ja ohutuse tagamiseks. Töötaja terviseandmete töötlemiseta ei ole tööandjal võimalik seaduses sätestatud ülesandeid täita ega töötervishoidu ja tööohutust tagada. Töötaja isikuandmete töötlemisel on tööandjal õigus otsustada töötlemise viisi üle, näiteks võib andmeid töödelda paberil või elektrooniliselt, kasutades selleks sobivad infosüsteeme. Kuivõrd eelnõuga ei laiendata sisuliselt tööandja õigusi töötja isikuandmeid töödelda, ei kaasne muudatusega eelduslikult tööandjale kohanemisraskusi, sest võib eeldada, et tööandjatel on juba toimivad süsteemid ja riskide maandamise meetmed rakendatud. Selleks, et tagada isikuandmete kaitse, sätestatakse eelnõuga tööandja kohustus määrata isikud, kellel on õigus töötaja isikuandmeid töödelda. Üldjuhul on selleks töökeskkonnaspetsialist, kes täidab ettevõttes töötervishoiu- ja tööohutusealaseid ülesandeid, või personalispetsialist. Samuti peab tööandja tagama, et andmetele ei saaks ligi kõrvalised isikud. Selleks saab tööandja kaitsta elektroonilisel kujul olevaid andmeid nt paroolidega, paberil olevaid andmeid aga suletud ruumis säilitades, samuti tagades, et andmeid ei töödelda väljaspool töökohta. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Töötervishoiuteenuse sisu laiendamine suurendab eelduslikult mõnevõrra järelevalveasutuste (Tööinspektsioon ja Terviseamet) töökoormust. Samas vähendavad töökeskkonna andmekogu arendused Tööinspektsiooni töökoormust, mis on seotud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise raportite ning teiste uurimisdokumentide säilitamisega. Töökeskkonna andmekogu arendustega kaasnevad täiendavad kulud Tööinspektsioonile ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele. Töökeskkonna andmekogu arendustega seotud kulud on plaanis katta Euroopa Struktuurifondi vahenditest. Kvaliteetsema töötervishoiuteenuse abil on võimalik ennetada töötajate terviseprobleeme ja seeläbi vähendada riigi kulusid ehk väheneb ajutise töövõimetuse juhtumite hulk, väheneb töövõimetuspäevade arv, kahaneb haigekassa kulu raviteenustele ja töövõimetushüvitistele ning tuluna laekuvad tööjõumaksud töötaja palgalt. 8. Rakendusaktid Eelnõuga kehtestatakse uus tervise- ja tööministri määrus „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“. Eelnõuga muudetakse järgmisi rakendusakte:  Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määrus nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“;  sotsiaalministri 9. mai 2005. a määrus nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“. 27 Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks:  sotsiaalministri 24. aprilli 2003. a määrus nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“;  sotsiaalministri 16. juuni 2014. a. määrus nr 35 „Töötervishoiuspetsialistide tööülesanded töötervishoiuteenuse osutamisel“. Määruste kavandid on esitatud eelnõu seletuskirja lisana. 9. Seaduse jõustumine Seadus on planeeritud jõustuma 2023. aasta 1. jaanuaril, et anda eelnõuga puudutatud osapooltele (tööandjad, töötajad, töötervishoiuteenuse osutajad) piisav aeg seadusemuudatustega tutvumiseks ja vajalike ümberkorralduste tegemiseks. Eelnõu § 1 punktid 23–25, 27–29 ja 32 jõustuvad 2022. aasta 1. septembril, kuna need muudatused on seotud töökeskkonna andmekogu arendustega, mis on planeeritud valmima 01.09.2022. aastal. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon TTOS-i muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus13 esitati 04.05.2021 kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ministeeriumidele ja teistele huvigruppidele. Väljatöötamiskavatsuse kohta esitatud tagasisidega on eelnõu koostamisel osaliselt arvestatud. Väljatöötamiskavatsuse kohta esitatud tagasiside kooskõlastustabel on esitatud seletuskirja lisana. Lisaks nimetatud väljatöötamiskavatsusele kajastati kaugtööga seotud muudatusettepanekuid 2018. aastal koostatud väljatöötamiskavatsuses14 ning tervisetõendite digiteerimise ning töökeskkonna andmekogu arendamisega seotud muudatusettepanekuid 2020. aastal koostatud väljatöötamiskavatsuses15. Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Teenusmajanduse Kojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühingule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Eesti Kutsehaigete Liidule, Eesti Advokatuurile, Eesti Töökeskkonnaspetsialistide Nõukojale, Tööinspektsioonile, Tervise Arengu Instituudile, Terviseametile ja Sotsiaalkindlustusametile. Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2021. a. 13 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e75d0eb4-814c-4f60-9000-b1fe8dd7c242#81KZyLmZ 14 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main#HHvsVEeS 15 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3aa14de6-545b-40bc-9f25-2129bff6b744#wqnio4mc 28  Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Tervise- ja tööministri määrus „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“ Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 131 lõike 14 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesolev määrus reguleerib töötervishoiuteenuse osutamise korraldust. § 2. Tööandja ülesanded töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisel (1) Töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisel võtab tööandja aluseks ja esitab töötervishoiuarstile: 1) töökeskkonna riskide hindamise tulemused, sealhulgas andmed selliste töökeskkonna ohutegurite parameetrite väärtuste kohta, millega töötaja oma töökohal kokku puutub; 2) ettevõtte töötervishoiu olukorra viimase analüüsi tulemused; 3) töötaja varasemad tervisekontrolli tulemused. (2) Tööandja esitab töötervishoiuarstile käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed ning töötervishoiuarsti soovi korral käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud andmed. (3) Tööandja konsulteerib töötaja tervisekontrolli suunamisel töötervishoiuarstiga ning töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavolinikuga või muu töötajate esindajaga. § 3. Töötervishoiuarsti ülesanded ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimisel (1) Ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimisel töötervishoiuarst: 1) annab hinnangu ettevõtte töötervishoiu olukorra kohta tervikuna; 2) esitab tööandjale ettepanekud ettevõtte töötervishoiu olukorra parandamiseks, seahulgas töökeskkonna kohandamiseks, töötingimuste muutmiseks ja töötajate tervise edendamiseks. (2) Ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimiseks võtab töötervishoiuarst aluseks: 1) töökeskkonna riskide hindamise tulemused; 2) töötajate terviseandmed, sealhulgas tervisekontrolli tulemused, töötajate tööga seotud haigestumiste andmed, ajutise töövõimetuse andmed ja töötajate terviseseisundit kirjeldavate küsimustike andmed. (3) Töötervishoiuarst esitab tööandjale ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi tulemused. § 4. Töötaja tervisekontrolli tegemise kord (1) Töötaja tervisekontrolli tegemisel töötervishoiuarst: 1) hindab töötaja terviseseisundit; 1 2) hindab töökeskkonna või töökorralduse sobivust töötajale; 3) selgitab välja töötaja tööst põhjustatud haigestumise või võimaliku kutsehaigestumise. (2) Enne tervisekontrolli läbimist täidab töötaja lisas 1 esitatud tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ning kinnitab andmete õigsust allkirjaga. (3) Töötervishoiuarst, olles tutvunud töökeskkonna riskianalüüsiga, töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega töökohal ning töötaja terviseandmetega, määrab vajalikud terviseuuringud ja analüüsid, kaasates vajaduse korral eriarste. (4) Töötervishoiuarst kannab tervisekontrolli kaardile terviseuuringute ja analüüside tulemused, otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta ning ettepanekud tööandjale ja töötajale. (5) Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse. (6) Töötervishoiuarst väljastab tööandjale lisas 2 esitatud terviskontrolli otsuse, milles esitab vajaduse korral ettepanekud töötaja töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks. § 5. Isikuandmete töötlemine Töötervishoiuarstil on töötervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks ja osutamiseks õigus töödelda isikuandmeid tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 41 sätestatud tingimustel ja korras. § 6. Määruse kehtetuks tunnistamine Sotsiaalministri 24. aprilli 2003. a määrus nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“ (RTL 2003, 56, 816) tunnistatakse kehtetuks. § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. Lisa 1. Tervisekontrolli kaart Lisa 2. Tervisekontrolli otsus 2  „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“ Lisa 1 Töötervishoiuteenuse osutaja nimi................................................................................................ aadress .......................................................................................................................................... tegevusloa nr ................................... TERVISEKONTROLLI KAART I Üldandmed Eesnimi ............................................... Perekonnanimi ............................................................... Isikukood………………………………………………………………………………………... Elukoht.......................................................................................................................................... Telefon.......................................................................................................................................... Ametikoht...................................................................................................................................... Tööandja nimi, aadress ................................................................................................................ Tervisekontrolli aluseks olev põhiline ohutegur .......................................................................... ja kaasnevad ohutegurid ............................................................................................................... ....................................................................................................................................................... Töölaad.......................................................................................................................................... Varasemad tööandjad: Tööandja nimi Ametikoht Töösuhte algus ja lõpp Tööga kaasnenud ohutegurid II Töötaja tervisedeklaratsioon Kas põete või olete põdenud järgmisi haigusi: JAH EI TÄPSUSTUS – kopsuhaigused – tuberkuloos – südame-vereringehaigused – kõrgenenud vererõhk – allergilised haigused – mao-sooletrakti haigused, sh haavandtõbi, sapikivitõbi – neeru-kuseteedehaigused – suhkruhaigus – liigeste põletikud – närvipõletikud – luumurrud ja muud vigastused – teadvuse kaotuse hood, langetõbi, krambid – psüühikahäired – kõrvahaigused – krooniline nohu, otsmiku- või põskkoopapõletik – silmahaigused – muud haigused Kas tarvitate regulaarselt ravimeid? Kas olete viimase aasta jooksul olnud haige või töövõimetuslehel? Kas Teil esineb tervisehäireid, mida seostate oma 3 tööülesannete täitmise või töökeskkonnaga? Kas Teile on varem tervisekontrolli põhjal määratud tööpiiranguid? Kinnitan andmete õigsust. Töötaja allkiri: Kuupäev: III Terviseuuringute tulemused ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... IV Töötervishoiuarsti otsused ja ettepanekud Hinnang töötaja terviseseisundile: ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... Otsus töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta (sobib töötama / ei sobi töötama / sobib töötama teatud piirangute või lisatingimustega) ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... Ettepanekud tööandjale töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks või töötaja tervise edendamiseks: ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... Ettepanekud töötajale: ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... Järgmise tervisekontrolli aeg........................................................................................................ Töötervishoiuarsti ees- ja perekonnanimi: Töötervishoiuarsti kood: Telefon: E-post: Töötervishoiuarsti allkiri: Kuupäev: Olen tutvunud tervisekontrolli tulemustega. Töötaja allkiri: Kuupäev: 4  „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“ Lisa 2 Töötervishoiuteenuse osutaja nimi................................................................................................ aadress .......................................................................................................................................... tegevusloa nr ................................... TERVISEKONTROLLI OTSUS Ees- ja perekonnanimi .................................................................................................................. Isikukood………………………………………………………………………………………... Elukoht.......................................................................................................................................... Ametikoht...................................................................................................................................... Tööandja nimi, aadress ................................................................................................................ Otsus töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta (sobib töötama / ei sobi töötama / sobib töötama teatud piirangute või lisatingimustega) ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... Ettepanekud tööandjale töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks või töötaja tervise edendamiseks: ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... Ettepanekud töötajale: ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... Järgmise tervisekontrolli aeg........................................................................................................ Töötervishoiuarsti ees- ja perekonnanimi: Töötervishoiuarsti kood: Telefon: E-post: Töötervishoiuarsti allkiri: Kuupäev: Olen tutvunud tervisekontrolli tulemustega. Töötaja allkiri: Kuupäev: 5  MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 24 lõike 10 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruses nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Arst teatab Tööinspektsioonile viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis surmaga lõppenud tööõnnetusest ja tööõnnetusest, mille tagajärjel määrati töötajale ajutine töövõimetus, esitades määruse lisas 1 toodud vormi kohase teatise.“; 2) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „raske või“; 3) paragrahvi 1 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 11 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõigetes 1 ja 3“ tekstiosaga „lõikes 1“; 5) paragrahvi 11 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „raske või“; 6) paragrahvi 21 lõikes 1 asendatakse sõnad „ning surmaga lõppenud tööõnnetuse korral ka“ sõnaga „ja“; 7) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tööandja alustab tööõnnetuse uurimist viivitamata, lähtudes § 3 lõikes 2 sätestatust, kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus või surm. Kui tööõnnetusele ei järgnenud töötaja ajutist töövõimetust, on tööandjal õigus otsustada uurimise viisi ja toimingute üle, lähtudes vajaduse korral § 3 lõikes 2 sätestatust.“; 8) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „Raske“ sõnaga „kehavigastuse“; 9) paragrahvi 4 lõikest 41 jäetakse välja tekstiosa „, raske kehavigastus“; 10) paragrahvi 4 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Tööandja koostab tööõnnetuse raporti töökeskkonna andmekogus või esitab lõikes 41 nimetatud raporti kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist Tööinspektsioonile töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikult. Tööandja esitab lõikes 41 nimetatud raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.“; 6 11) paragrahvi 4 lõike 8 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt: „Tööandja koostab akti töökeskkonna andmekogus või esitab selle Tööinspektsioonile töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikult ning kannatanule või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast õnnetusjuhtumi uurimise lõpetamist.“; 12) paragrahvi 8 lõike 2 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt: „Tööandja esitab määruse lisas 5 toodud vormi kohase raporti töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikult Tööinspektsioonile ning töötajale või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast uurimise lõpetamist.“; 13) määruse lisad 1–3 ja 5 asendatakse käesoleva määruse lisadega 1–4. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2022. a. 7  “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord” Lisa 1 _____________________________________________ (tervishoiuteenuse osutaja) TÖÖÕNNETUSE TEATIS 1. Töötaja__________________________________________________________________________ (ees- ja perekonnanimi, isikukood, amet) __________________________________________________________________________________ (telefon*) 2. Tööandja ________________________________________________________________________ (nimi, aadress) __________________________________________________________________________________ (kontaktisik, telefon*) 3. Füüsilisest isikust ettevõtja __________________________________________________________________________________ (ees- ja perekonnanimi, isikukood, amet) __________________________________________________________________________________ (telefon*) 4. Tööõnnetuse lühikirjeldus, toimumise koht ja aeg __________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________ 5. Tööõnnetuse tagajärg: ajutine töövõimetus surm 7. Vigastuse liik (nt luumurd, põrutus, lahtine haav, mürgistus jms) __________________________________________________________________________________ 8. Vigastatud kehaosa (määratleda võimalikult täpselt) __________________________________________________________________________________ 9. Arsti poole pöördumise kuupäev ja kellaaeg: Arst ______________________________________________________________________________ (ees- ja perekonnanimi) __________________________________________________________________________________ (kood, telefon) _____________ kuupäev * Täidetakse juhul, kui on teada. 8  “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord” Lisa 2 TÖÖÕNNETUSE RAPORT 1. TÖÖANDJA ANDMED (renditöötajaga juhtunud tööõnnetuse korral kasutajaettevõtte andmed) TÖÖANDJA NIM I REGISTRIKOOD ERALDI ASUVA STRUKTUURIÜKSUSE NIM ETUS TÖÖANDJA TÖÖTAJATE ARV KOKKU TÖÖTAJATE ARV STRUKTUURIÜKSUSES TÖÖÕNNETUSEGA SEOTUD TEGEVUSALA TÖÖÕNNETUSEGA SEOTUD TEGEVUSALA KOOD TELEFON E-POST 2. TÖÖTAJA ANDMED TÖÖTAJA (ees- ja perekonnanimi) ISIKUKOOD või SÜNNIKUUPÄEV SUGU (M /N) E-POST KODAKONDSUS (riik) TELEFON AM ETINIM ETUS AM ETIKOOD TÖÖS UHTE IS ELOOMUS TUS (märgi kõik sobivad) TÄHTAJATU TÖÖLEPING/TEENISTUSSUHE RENDITÖÖ TÄHTAJALINE TÖÖLEPING/TEENISTUSSUHE ÕPILANE/PRAKTIKANT TÄISTÖÖAJAGA TÖÖTAJA M UU OSALISE TÖÖAJAGA TÖÖTAJA TÖÖSUHTE KESTUS AM ETIKOHAL SELLES ETTEVÕTTES (aastates, kui alla aasta, märkida 0) 3. TÖÖÕNNETUSE ANDMED TÖÖÕNNETUSE TOIM UM ISE AADRESS TÖÖÕNNETUS TOIM US KAUGTÖÖL TÖÖÕNNETUSE TOIM UM ISE AEG (päev, kuu, aasta) KELLAAEG TÖÖÕNNETUSE TAGAJÄRG (märkida ristiga) SURM 9 4. TÖÖÕNNETUSE ASJAOLUDE KIRJELDUS Töötamiskoht: Tööprotsess: Kasutatud töövahend: Kannatanu tegevus tööõnnetuse hetkel: Vigastuse vahetu tekitaja: Vigastuse liik: Vigastatud kehaosa: 5. PÕHJUSED, MIS VIISID TÖÖÕNNETUSENI PUUDULIK VÄLJAÕPE VÕI JUHENDAM INE ISIKUKAITSEVAHENDITE PUUDUM INE PUUDULIK TÖÖKESKKONNA SISEKONTROLL ISIKUKAITSEVAHENDITE M ITTEKASUTAM INE TÖÖOHUTUSNÕUETE RIKKUM INE TÖÖTAJA POOLT ÜLEVÄSIM US TÖÖOHUTUSNÕUETE RIKKUM INE TEISE TÖÖTAJA POOLT LIIKLUSSEADUSE RIKKUM INE TÖÖTAJA POOLT OHTLIKE KEM IKAALIDE KASUTUSNÕUETE RIKKUM INE LIIKLUSSEADUSE RIKKUM INE TEISE ISIKU POOLT EHITISE, TÖÖRUUM I VÕI LIIKUM ISTEE M ITTEVASTAVUS NÕUETELE JOOBESEISUND, PÕHJUSTATUD ALKOHOLI, NARKOOTIKUM I VÕI TÖÖVAHENDI M ITTEVASTAVUS OHUTUSNÕUETELE PSÜHHOTROOPSE AINE TARVITAM ISEST 6. MUU PÕHJUS, MIS VIIS TÖÖÕNNETUSENI (kirjeldada) 7. ANDMED RISKIANALÜÜSI KOHTA TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS: TEHTUD TEGEM ATA KUI TEHTUD, SIIS KAS TÖÖÕNNETUSEGA SEOTUD RISKID OLID ARVESTATUD: JAH EI 8. SAMALAADSE TÖÖÕNNETUSE ÄRAHOIDMISEKS RAKENDATAVAD ABINÕUD TÖÖANDJA ESINDAJA (juhatuse liige või volitatud isik) (ametikoht) (ees- ja perekonnanimi) (kuupäev) (allkiri) UURIMISES OSALENUD TÖÖKESKKONNAVOLINIK VÕI MUU TÖÖTAJATE ESINDAJA (ametikoht) (ees- ja perekonnanimi) (kuupäev) (allkiri) 10  “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord” Lisa 3 FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJAGA TOIMUNUD TÖÖÕNNETUSE RAPORT 1. TÖID KORRALDAV ETTEVÕTJA, KELLEL ON FIE-GA LEPINGULINE SUHE TÖID KORRALDAVA ETTEVÕTJA NIM I REGISTRIKOOD ERALDI ASUV STRUKTUURIÜKSUS TEGEVUSALA NIM ETUS TEGEVUSALA KOOD TELEFON E-POST 2. FIE ANDMED NIM I ISIKUKOOD või SÜNNIKUUPÄEV SUGU (M /N) AADRESS AM ET AM ETI KOOD TÖÖÕNNETUSEGA SEOTUD TEGEVUSALA TELEFON TÖÖÕNNETUSEGA SEOTUD TEGEVUSALA KOOD E-POST KODAKONDSUS LEPINGULISE SUHTE ALGUS TÖID KORRALDAVA ETTEVÕTJAGA 3. TÖÖÕNNETUSE ANDMED TÖÖÕNNETUSE TOIM UM ISKOHA AADRESS TÖÖÕNNETUSE TOIM UM ISE AEG (päev, kuu, aasta) KELLAAEG TÖÖÕNNETUSE RASKUSASTE (märkida ristiga) SURM 11 4. TÖÖÕNNETUSE ASJAOLUDE KIRJELDUS Töötamiskoht: Tööprotsess: Kasutatud töövahend: Kannatanu tegevus tööõnnetuse hetkel: Vigastuse vahetu tekitaja: Vigastuse liik: Vigastatud kehaosa: 5. PÕHJUSED, MIS VIISID TÖÖÕNNETUSENI PUUDULIK VÄLJAÕPE VÕI JUHENDAM INE ISIKUKAITSEVAHENDITE PUUDUM INE PUUDULIK TÖÖKESKKONNA SISEKONTROLL ISIKUKAITSEVAHENDITE M ITTEKASUTAM INE TÖÖOHUTUSNÕUETE RIKKUM INE TÖÖTAJA POOLT ÜLEVÄSIM US TÖÖOHUTUSNÕUETE RIKKUM INE TEISE TÖÖTAJA POOLT LIIKLUSSEADUSE RIKKUM INE TÖÖTAJA POOLT OHTLIKE KEM IKAALIDE KASUTUSNÕUETE RIKKUM INE LIIKLUSSEADUSE RIKKUM INE TEISE ISIKU POOLT EHITISE, RUUM I VÕI LIIKUM ISTEE M ITTEVASTAVUS NÕUETELE JOOBESEISUND, PÕHJUSTATUD ALKOHOLI, NARKOOTIKUM I VÕI TÖÖVAHENDI M ITTEVASTAVUS OHUTUSNÕUETELE PSÜHHOTROOPSE AINE TARVITAM ISEST 6. MUU PÕHJUS, MIS VIIS TÖÖÕNNETUSENI (kirjeldada) 7. ANDMED TÖID KORRALDAVA ETTEVÕTJA RISKIANALÜÜSI KOHTA TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS: TEHTUD TEGEM ATA KUI TEHTUD, SIIS KAS TÖÖÕNNETUSEGA SEOTUD RISKID OLID ARVESTATUD: JAH EI 8. SAMALAADSE TÖÖÕNNETUSE ÄRAHOIDMISEKS RAKENDATAVAD ABINÕUD TÖID KORRALDAVA ETTEVÕTJA ESINDAJA (juhatuse liige või volitatud isik) (ametikoht) (ees- ja perekonnanimi) (kuupäev) (allkiri) UURIMISES OSALENUD TÖÖKESKKONNAVOLINIK VÕI MUU TÖÖTAJATE ESINDAJA (ametikoht) (ees- ja perekonnanimi) (kuupäev) (allkiri) 12  “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord” Lisa 5 KUTSEHAIGESTUMISE RAPORT 1. TÖÖANDJA ANDMED TÖÖANDJA NIM I REGISTRIKOOD ERALDI ASUV STRUKTUURIÜKSUS (täita juhul, kui töötaja töötas eraldiseisvas struktruuriüksuses) TÖÖANDJA/STRUKTUURIÜKSUSE AADRESS TÖÖANDJA TÖÖTAJATE ARV KOKKU TELEFON E-POST 2. TÖÖTAJA ANDMED TÖÖTAJA (ees- ja perekonnanimi) ISIKUKOOD või SÜNNIKUUPÄEV SUGU (M /N) TELEFON AM ET E-POST AM ETIKOOD 3. KUTSEHAIGESTUMISE ANDMED KUTSEHAIGESTUM ISEGA SEOTUD TEGEVUSALA KUTSEHAIGESTUM ISEGA SEOTUD TEGEVUSALA KOOD KUTSEHAIGESTUM ISE PÕHJUSTANUD TÖÖSTAAŽ KUTSEHAIGESTUM ISE PÕHJUSTANUD OHUTEGURI NIM ETUS OHUTEGURIGA KOKKUPUUTE AEG FÜÜSIKALINE KEEM ILINE BIOLOOGILINE FÜSIOLOOGILINE PSÜHHOSOTSIAALNE 4. TÖÖTAJA LÄBITUD TERVISEKONTROLLID LÄBIM ISE KUUPÄEV OTSUS 13 5. PÕHJUSED, MIS VIISID KUTSEHAIGESTUMISENI PUUDULIK VÄLJAÕPE VÕI JUHENDAM INE ISIKUKAITSEVAHENDITE PUUDUM INE PUUDULIK TÖÖKESKKONNA SISEKONTROLL TÖÖÕHUTUSNÕUETE RIKKUM INE TÖÖTAJA POOLT OHTLIKE KEM IKAALIDE KASUTUSNÕUETE RIKKUM INE TÖÖVAHENDI M ITTEVASTAVUS OHUTUSNÕUETELE TÖÖKOHA M ITTEVASTAVUS NÕUETELE EBAERGONOOM ILISED TÖÖTINGIM USED ISIKUKAITSEVAHENDITE M ITTEKASUTAM INE 6. MUU PÕHJUS, MIS VIIS KUTSEHAIGESTUMISENI (kirjeldada) 7. ANDMED RISKIANALÜÜSI KOHTA TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS: TEHTUD TEGEM ATA KUI TEHTUD, KAS KUTSEHAIGESTUM ISEGA SEOTUD RISKID OLID ARVESTATUD: JAH EI 8. SAMALAADSE KUTSEHAIGESTUMISE ÄRAHOIDMISEKS RAKENDATAVAD ABINÕUD TÖÖANDJA ESINDAJA (juhatuse liige või volitatud isik) (ametikoht) (ees- ja perekonnanimi) (kuupäev) (allkiri) UURIMISES OSALENUD TÖÖKESKKONNAVOLINIK VÕI MUU TÖÖTAJATE ESINDAJA (ametikoht) (ees- ja perekonnanimi) (kuupäev) (allkiri) 14  MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruse nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ muutmine Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 23 lõike 1 alusel. § 1. Sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruse nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ muutmine Sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruses nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) määrust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses: „§ 61. Töökeskkonna psühhosotsiaalsest ohutegurist põhjustatud kutsehaigused Kutsehaigused, mis on põhjustatud töökeskkonna psühhosotsiaalsetest ohuteguritest: 1) posttraumaatiline stressihäire; 2) muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. 15  Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsuse ettepanekute tabel Kooskõlastaja/arvamuse Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud, andja mittearvestamise põhjused Maaeluministeerium Teeme ettepaneku punktis 4 keskenduda lisaks küsimusele "Miks Selgitame, et VTK-s on käsitletud nimetud maakondades ei ole töötervishoiu teenused töötervishoiuteenuse kättesaadavuse kättesaadavad?". Praegu on viidatud punktis kirjeldatud probleemi probleeme. Põhjus, miks töötervishoiuteenus tööandjate/ettevõtjate vaates, aga mitte Haigekassaga seotud ei ole üle Eestiliselt ühetaoliselt kättesaadav, tervishoiuteenuse osutajate vaates. Leiame, et selgitamist vajaks ka on erinev nõudlus teenuse vastu. Kuivõrd probleem, miks nendes maakondades teenust ei osutata. näiteks Tallinnas ja Tartus on töötervishoiuteenuse järele nõudlus suurem, siis on teenuseosutajatel ka suurem huvi nendes piirkondades teenust osutada. Töötervishoiuteenus ei ole Haigekassa poolt rahastatud teenus, ja seetõttu ei ole asjakohane analüüsida Haigekassa pakutavate tervishoiuteenuste kättesaadavust. Lisame, et perearstiteenus on märksa paremini kättesaadav kõikjal Eestis (teenusega on kaetud kõik Eesti maakonnad). Maaeluministeerium Märgime, et VTK algatajal on Maaeluministeeriumi ja PõKa vaates Arvestatud. Täname tähelepanu juhtimast kaasamata olulised strateegilised partnerid, kelle liikmeid partneritele, keda oleks vaja kaasata. kavandatav töötervishoiu õiguslik muutus/mõju tulevikus puudutab Selgitame, et kaasame eelnõu koostamisse (sh Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate tööandjate ja töötajate Keskliit, Mahepõllumajanduse Koostöökogu, Leader Liit jt). esindusorganisatsioone. Eelnõu saadame Teavitasime PõKa 2030 arvamuse avaldamiseks ka kõigile, kes on koostamises osalenud partnereid ja EPKK on teile oma ettepanekud esitanud oma arvamuse seaduseelnõu saatnud. väljatöötamise kavatsusele. Maaeluministeerium VTK mõjude hindamise osas on väide, et kavandataval eelnõul on Arvestatud. Eelnõu seletuskirjas on küll sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, kuid ei ole olulist analüüsitud mõjusid regionaalarengule 1  regionaalset mõju. Kuna VTK puudutab kõiki Eestis elavaid niivõrd, kuivõrd see on võimalik. Märgime, töötajaid ja ettevõtteid, siis oleme arvamusel, et koos sotsiaalsete et töötervishoiu ja tööohutuse seaduse mõjudega (sh mõju tervisele) ja majanduslike mõjudega (sh mõjud muudatused puudutavad ühtviisi kõikide ettevõtlusele) kaasnevad ka regionaalsed mõjud, sest nii linna-, maa- tegevusvaldkondade ettevõtteid, kuivõrd , kui rannapiirkonnad on erinevad nii tervishoiuteenuste TTOS nõuded ei erine sõltuvalt ettevõtte kättesaadavuse kui ka vajaduste osas. Vastavalt oma tegutsemisalale tegutsemise piirkonnast, tegevusalast või huvitaks Maaeluministeeriumit täpsemalt põllumajanduse, suurusest. kalanduse, vesiviljeluse jm maapiirkondade ettevõtluse ning töötervishoiu olukorraga seonduv käsitlus. Teeme ettepaneku VTK täiendava analüüsi punkti 14 lisada täiendavalt regionaalsete mõjude osa, sh vastavalt Justiitsministeeriumi koordineerimisel koostatavale mõjude määratlemise kontrollküsimustikule, tuleks andmed teenuste osutajate ja sihtrühmade kohta esitada võimalusel linna-, maa- ja rannapiirkondade lõikes. Siseministeerium VTK-s on märgitud: „Tänapäeval puutub suur osa töötajatest kokku Arvestatud. Eelnõuga lisatakse üha keerukamaid vaimseid väljakutseid esitavate töödega ning töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse erinevate töötegemise viisidega (nt kaugtöö jm), mistõttu on oluline tööandja ja töötaja kohustused kaugtöö pöörata tähelepanu psühhosotsiaalsele töökeskkonnale. Erinevad korral. psühhosotsiaalsed ohutegurid töökeskkonnas võivad põhjustada Kaugtöö korral on tööandja kohustus hinnata tööstressi ning mõjutada töötajate vaimset ja füüsilist tervist, kaugtööga kaasnevaid riske ja võtta mistõttu on oluline hinnata nende mõju töötajale ning rakendada kasutusele meetmed riskide maandamiseks, meetmeid negatiivse mõju vähendamiseks. [---] Erinevad samuti on oluline, et tööandja juhendaks töökeskkonna ohutegurid võivad põhjustada töötajatel tööga seotud töötajat. Muu hulgas on oluline tähelepanu haigestumisi, sh kutsehaigestumisi. [---] Nimetatud kutsehaiguste pöörata ka kaugtööga kaasnevate loetelu ei hõlma aga psühhosotsiaalsest ohutegurist põhjustatud psühhosotsiaalsete ohutegurite hindamisele haiguseid, mistõttu ei võimaldada kehtiv õigus lugeda ja maandamisele. psühhosotsiaalsest ohutegurist põhjustatud haigusi kutsehaiguseks. Seetõttu ei ole töötajal ka õigus tööandjalt hüvitist nõuda, kui tekkinud terviseprobleem on põhjustatud töökeskkonnas esinevatest, kuid maandamata psühhosotsiaalsetest riskidest.“ 2  Kuna ametnikud ja töötajad teevad ühe enam kaugtööd, palume eelnõu ettevalmistamisel sellega arvestada. Siseministeerium VTK-s märgitakse: „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt Mittearvestatud. Selgitame, et on tööandjal kohustus korraldada töötervishoiuteenuste osutamist psühhosotsiaalsest ohutegurist põhjustatud ettevõttes, sh tervisekontroll töötajatele, kelle tervist võib tervisekahjustuse (kutsehaiguse või tööst töökeskkonna riskide hindamise tulemusel mõjutada töökeskkonna põhjustatud haiguse) saab diagnoosida ohutegur või töö laad. Tervisekontrolli eesmärk on töötaja tööga üksnes töötervishoiuarst. Kutsehaigus ja seotud terviseprobleemide ennetamine, tekkinud terviseprobleemide tööst põhjustatud haigestumine tööga seotuse määratlemine ning tööga seotud haigestumiste diagnoositakse sellisel juhul, kui on diagnoosimine.“ Kuivõrd kutsehaigus kujuneb enamasti aastate tuvastatud tervisekahjustuse põhjuslik seos jooksul ning teatud juhtudel on psühhosotsiaalseid ohutegureid töökeskkonna ohuteguri või töölaadiga, sh objektiivselt keeruline mõõta, teeme ettepaneku analüüsida ja välja arvestab töötervishoiuarst ka töötaja töötada tööandja jaoks juhend vms või sätestada õigusaktis juhised, eralelust, tervisekäitumisest jms tulenevaid mis võimaldavad eristada tööga seotud stressi teistest võimalikke haigestumise põhjuseid. Seega stressiseisunditest (töö vs eraelulised probleemid ja sõltuvushäired, on töötervishoiuarsti ülesanne hinnata, kas mida on nii isikul kui ka tööandjal aastaid hiljem väga raske inimese terviseprobleeme on põhjustanud tõendada). Keeruline on ka olukord, kus töötaja töötab erinevate töökeskkonnast tulenevad psühhosotsiaalsed tööandjate juures (nt üheaegselt on kolm tööandjat, kelle juures ohutegurid või muud stressiallikad (nt töötatakse vahetustega – ehitaja, päästja, kiirabiautojuht), sest eraelulised probleemid). Samuti võtab sellisel juhul osutub probleemseks psühhosotsiaalsete ohutegurite ja töötervishoiuarst kutsehaiguse erinevate tööandjate vastutuse osa kindlakstegemine ja diagnoosimisel arvesse töötaja varasemaid põhjendamine. tööandjaid ja ka mitme tööandja juures töötamist ja sealseid ohutegureid. Lisaks on Sotsiaalministeerium tellinud töötervishoiu käsitlusjuhendite koostamise, mille eesmärk on pakkuda töötervishoiuarstidele juhiseid tervisekontrolli läbiviimiseks konkreetsete ohutegurite lõikes, sh analüüside ja uuringute miinimumpaketti, juhised tervisekontrolli otsuse tegemiseks ja soovituste andmiseks. 3  Käsitlusjuhend koostatakse ka psühhosotsiaalsete ohutegurite kohta. Siseministeerium VTK: „Töötajate tervisekontrolli tulemiks on töötervishoiuarsti Selgitame, et tulumaksuseaduse § 32 lg 1 ja otsus töötaja tööle sobivuse kohta ja ettepanekud töötaja sotsiaalmaksuseaduse § 3 p 3 kohaselt ei töökorralduse või töökoha kohandamise osas. Otsused on tööandjale maksustata töötervishoiu ja tööohutuse kohustuslikud rakendada, soovitusi rakendab tööandja vastavalt seadusest tulenevate kohustuste täitmisega võimalustele, st need ei ole kohustuslikud.“ Teeme ettepaneku seotud kulusid tulu- ega sotsiaalmaksuga (st kaaluda TTA kohustuslike otsuste rakendamisel maksusoodustuste ei maksustata erisoodustusena). Kuivõrd kohaldamist. töötervishoiuteenuse, sh töötajate tervisekontrolli korraldamine on tööandjale TTOS-ist tulenev kohustus, siis on ka selle käigus töötervishoiuarsti antavate otsuste ja soovituste täitmisega kaasnevad kulud tööandjale maksuvabad. Maksustamise alla ei kuulu sellised töötajate tervise kaitseks rakendatavate meetmete kulud, mille vajadus tuleneb töökeskkonna riskianalüüsist ja tegevuskavast, mis hõlmad töökeskkonna riskide maandamise meetmeid, sh ka töötervishoiuarsti otsuseid ja soovitusi töökeskkonna parandamiseks ja töötajate tervise kaitseks. Siseministeerium Eelnõu ettevalmistamisel palume arvestada ka sellega, et Arvestatud. Eelnõuga kehtestatakse erisus Kaitsepolitseiamet on julgeolekuasutus, kelle kasutatava vara ja julgeolekuasutustele. eelarve jaotust ning struktuuriüksusi, koosseisu ja nende ülesandeid kajastav teave on riigisaladus. Riigisaladuse kaitse tuleb tagada ka andmete töötlemisel tervise infosüsteemis ja tööelu infosüsteemis. Tervisekontrolli otsuste elektrooniline menetlemine, ettevõtte terviku analüüsi koostamine, töökeskkonna külastuste korraldamine, töötajate nõustamine jms on kindlasti vajalikud ja otstarbekad meetmed töötervishoiuteenuse parendamisel. Samas ei pruugi kõigi meetmete rakendamine olla võimalik julgeolekuasutustele. Samuti 4  tuleb arvestada, et töötamise registri erisustega, mille kohaselt on registris kõigi Siseministeeriumi valitsemisala teenistujate tööandjaks Siseministeerium. Sama erisus on ka Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Teeme ettepaneku leida lahendused eespool nimetatud probleemidele ja erisustele koostöös Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Kaitsepolitseiameti ja Välisluureametiga. Kaitseministeerium Toetame VTK-s kavandatud muudatusi, millega soovitakse Arvestatud. Eelnõuga kehtestatakse erisus laiendada töötervishoiuteenuse sisu, lähtuda töötajate julgeolekuasutustele. tervisekontrolli tegemisel asutuse või ettevõtte spetsiifikast ning tõhustada töötervishoiuteenuse osutajate koostööd tööandjate ja teiste tervishoiuteenuse osutajatega (sh perearstidega). VTK põhjal seaduseelnõu koostades tuleb siiski arvestada, et teatud sihtrühmade (sh kaitseväelased ja julgeolekuasutuste töötajad) suhtes saab mitmeid kavandatud muudatusi kohaldada vaid ulatuses, mis ei lähe vastuollu eriseadustes või nende alusel kehtestatud regulatsiooniga. Tööandjate seas on ka julgeolekuasutused ning teatud Kaitseväe struktuuriüksused, kelle struktuur, koosseis ning teenistujate ülesanded ja muud isikuandmed on suurel määral riigisaladus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ järgi. Riigisaladusega saab tutvuda üksnes selline isik, kellel on teadmisvajadus ning julgeolekukontrolli tulemusena antud riigisaladusele juurdepääsu luba. Ka infosüsteem, milles töödeldakse riigisaladust, peab vastama rangetele nõuetele ja olema Välisluureameti poolt akrediteeritud. Riigisaladuse kaitse eesmärgil on juurdepääs Kaitseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste personaliandmetele suurel määral piiratud isegi selles osas, mis ei vasta riigisaladuse tunnustele. VTK-s kavandatud muudatuste osas ei ole näiteks 5  võimalik, et julgeolekuasutuse suhtes muutuks kohustuslikuks töötervishoiuteenuse osutaja külastused ja tööandja nõustamine. Samuti ei oleks töötervishoiuarstil võimalik analüüsida julgeolekuasutuse teenistujate haigestumise ja töölt puudumise statistikat. Palume TTOS-i muutmisel sätestada riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest tulenevate erandite tegemine. Kaitseministeerium Laiendatud sisuga töötervishoiuteenuse osutamisel ja tööst Selgitame, et juhul kui eriseadus näeb ette (teenistusülesannete täitmisest) põhjustatud haiguste diagnoosimisel töötajate tervisekontrolli, mis täidab ka tuleb samuti arvestada mitmetes eriseadustes sätestatud TTOS-is sätestatud tervisekontrolli regulatsioonidega. Kaitseväelaste puhul toetab VTK-s kirjeldatud eesmärki, siis ei ole vaja kahte eesmärkide saavutamist asjaolu, et lisaks töötervishoiuteenusele on tervisekontrolli läbi viia. Seega on oluline ka muude vajalike tervishoiuteenuste (sh esmatasandi arstiabi) veenduda, et eriseaduses sätestatud osutamine korraldatud Kaitseväe kui tööandja poolt ning see tervisekontrolli eesmärk ja nõuded vastaksid võimaldab töötervishoiuarsti, perearsti ja tööandja vahelist koostööd ka TTOS-is sätestatule. tõhustada. Kuna kaitseväelaste ning 2 (2) töötervishoiuarsti, perearsti ja tööandja vahelist koostööd tõhustada. Kuna kaitseväelaste ning mitmete teiste teenistujate ja töötajate puhul on tervisekontrolli tegemine lisaks TTOS-ile reguleeritud mitmete eriseaduste alusel, siis peame kahe eraldi tervisekontrolli tegemise asemel otstarbekaks lahendust, kui eriseadusest tuleneva tervisekontrolli tegemisel arvestatakse ühtlasi ka TTOS-is sätestatud eesmärkidega. Justiitsministeerium Lahendus probleemile 1 − Töötervishoiuteenuse sisu laiendamine – Arvestatud. Eelnõus on sätestatud plaanitava lahendusega suureneks oluliselt töötervishoiuarstide töötervishoiuteenuse osutamise nõuded ning koormus (kohapealne töökeskkonnaga ja riskianalüüsidega Terviseameti järelevalve tutvumine, tööandjate konsulteerimine jm). Töötajate tervise töötervishoiuteenuse osutajate üle. Tööandja hoidmise seisukohalt on selline muudatus igati vajalik. Samas võiks kohustuse üle korraldada ettevõttes murekohana tuua välja töötervishoiuarsti teenuste olulise töötervishoiuteenuse osutamist teostab kallinemise selle tõttu, millest tulenevalt võib ettevõtetel olla järelevalvet Tööinspektsioon. keerulisem ning vähem motivatsiooni kvaliteetset teenust hankida. Ohukohana võib siin tekkida olukord, kus tööandjad eelistavad pigem soodsamat aga vähem kvaliteetset teenust, et oma kulusid 6  madalamana hoida, mis aga ei täida eesmärki töötajate tervise hoidmisel. Samuti on töötervishoiuarste turul pigem vähem ning seega tekib küsimus, kuidas nad on võimelised oma teenuseid laiendama nii, et kvaliteet sealjuures ei langeks ning lisanduvad tegevused oleksid sisulised ja kvaliteetsed. Palume eelnõu koostamisel sellekohaste ohtudega arvestada. Justiitsministeerium Lahendus probleemile 6 − Riikliku järelevalve tõhustamine – Arvestatud. tervikuna väga vajalik muudatus, kuna hetkel on töötervishoiuarstide teenuse kvaliteet ebaühtlane. Nagu ka dokumendis on välja toodud, ei järgi töötervishoiuarstid praegu neile pandud kohustusi (nad ei käi ettevõtetes kohapeal töökeskkonnaga tutvumas, kuigi TTOS-ist see tuleneb). Ühe probleemkohana võib siin olla taaskord see, et kuna töötervishoiuarste ei ole turul väga palju, ei ole tööandjatel võimalik nende vahel valides otsustada kvaliteetsema teenuse kasuks, vaid lepivad kättesaadava teenusega, mis ei vii ka teenuse paranemiseni. Seda eriti piirkondades, kus töötervishoiuarste ei ole piisavalt. Seetõttu on tööandjate poolt keeruline kvaliteedi üle järelevalvet teha ja tingimusi seada ning on oluline, et töötervishoiuarstide tegevuse üle oleks tõhus riiklik järelevalve. Seega toetame riikliku järelevalve tõhustamise mõtet. Justiitsministeerium Lahendus probleemile 7 − Eriliiki isikuandmed − VTK punktis 10 Arvestatud. (EL õiguse raamid) ei ole nimetud EL isikuandmete kaitse üldmäärust (edaspidi IKÜM). Palume seletuskirjas välja tuua puutumus EL õigusega. Olukorras, kus töötaja terviseandmed võivad olla tööandjale tuvastatavad, on tegemist eriliiki isikuandmete töötlemisega IKÜM artikli 9 lõike 1 tähenduses. Artikli 9 lõike 2 punkti h kohaselt võib liikmesriik seda reguleerida (töömeditsiin), kui see on proportsionaalne (vältimatult vajalik) ja „eeldusel, et lõikes 3 osutatud tingimused on täidetud ja kaitsemeetmed kehtestatud“. IKÜM põhjenduspunkt 41 nõuab ka õigusselgust: et liikmesriigi õiguslik alus oleks „selge ja täpne ning selle kohaldamine peaks 7  olema eeldatav isikute jaoks“. VTK-s ei ole toodud norme kehtivast seadusest, mille tõttu kõnesolev probleem esineb. Seetõttu saame lõpliku seisukoha muudatuse vajalikkuse kohta anda, kui konkreetsemad muudatusettepanekud on sõnastatud ja toodud välja ka normid, mis probleeme tekitavad. Vastava regulatsiooni väljatöötamisel tuleb silmas pidada IKÜM sätteid, sh proportsionaalsust, kaitsemeetmete nõuet, ja seletuskirjas neid ka põhjendada. Justiitsministeerium Palume arvestada ka käesoleva kirja lisas esitatud märkustega VTK Arvestatud. mõjude kohta. Riigikontroll Tervishoiuvaldkonna hetkeseisu ja tulevikuperspektiivi silmas Selgitatud. Eelnõu koostamisel on pidades on töötervishoiuteenuse kitsaskohtade lahendamine analüüsitud muudatuste mõjusid ka mikro- ja ülesanne, mis väärib tähelepanu ja millega tegeletakse õigustatult. väikeettevõtetele. Analüüs näitab, et VTK-s on öeldud, et töötervishoiuteenuse täpsem määratlemine töötervishoiuteenuse laiendamisega kaasneb aitab vähendada ebaselgust ja toetab teenuse ühtlasemat pakkumist. küll ettevõtetele täiendav kulu, kuid seda ei Tervitatav on plaanitav digilahenduste kasutusala laiendamine. See saa pidada nii suureks, et ettevõttel võiksid tõhustaks inimeste tööd ja vähendaks paberkandjatel olevate tekkida toimetuleku raskused. Kuivõrd dokumentide kasutamist. Siinjuures märgib Riigikontroll, et töötervishoiuteenuse hind sõltub ettevõtte kindlasti tuleb lahenduste loomisel silmas pidada eri liiki iseloomust, riskitasemest ja suurusest, siis isikuandmete kaitset. Lisaks on oluline VTK-s kavandatud võib eeldada, et väikeettevõtetele on kutsehaiguste loetelu täiendamine haigustega, mis on põhjustatud tervikuna teenus odavam, kui suuretele psühhosotsiaalsetest ohuteguritest. ettevõtetele. Seetõttu ei pea vajalikuks teha Pakutud lahenduste juurutamisel tuleks arvestada, et teenuse sisu erisusi töötervishoiuteenuse sisu osas laiendamisega kaasneb suure tõenäosusega teenuse maksumuse ettevõtete suuruse lõikes. Lisaks on oluline kasv. Kulude tõus võib survestada tööandjaid töötervishoiuteenuse rõhutada, et sõltumata ettevõtte suurusest, on ostmise kohustusest mööda hiilima, st teenusest täielikult või oluline kaitsta töötajate tervist osaliselt loobuma. Tasub kaaluda, kas on vaja luua erisusi, lähtudes töökeskkonnas, mida saab teha kvaliteetse ettevõtete suurusest (nt väikestele kuni viie töötajaga ettevõtetele). töötervishoiuteenuse abil. Uuringud näitavad ka seda, et investeerinud töötajate tervisesse on kasumlikud, kuna selle abil on võimalik ennetada töötajate haigestumist ja töölt eemal olekut ja sellega kaasnevaid kulusid nii 8  tööandjale kui ka töötajale ja riigile tervikuna. Riigikontroll Riigikontrolli arvates ei arvestata VTK-s piisavalt tervishoiusektori Selgitatud. Nõustume, et tööjõupuuduse probleemiga. Arvestades üldist personalipuudust töötervishoiuõdedele suurema rolli andmine tervishoius ja arstide vanuselist jaotust (sh töötervishoiuarstide ei pruugi olla piisav, et täielikult oma), ei ole kindlust, et pakutud lahendused tagaksid teenuse töötervishoiuarstide vähesusest tingitud jätkusuutliku pakkumise pikas perspektiivis. Töötervishoiuõdedele teenuse pakkumise jätkusuutlikkuse suurema rolli andmine võib olukorda leevendada, kuid ei lahenda probleemi lahendada. Siiski leiame, et see on töötervishoiuarstide nappuse probleemi tulevikus. üks viis, kuidas olukorra paranemisele kaasa aidata. Täiendavalt on oluline tähelepanu pöörata ka töötervishoiuarsti eriala populariseerimisele ühiskonnas, leides lisaks õigusmuudatustele alternatiivseid meetmed. Leiame, et ka kavandatavad muudatused töötervishoiuteenuse korralduses aitavad kaasa sellele, et muuta valdkond atraktiivsemaks ja soodustada selle eriala valikut. Riigikontroll Kuigi töötervishoiuarstide ning pere- ja eriarstide koostöö Selgitame, et kutsehaiguste diagnoosimine tihendamine on töötaja seisukohast vajalik, siis tuleks ära hoida on praegu ja jääb ka tulevikus teenuste dubleerimine, sh kutsehaiguste diagnoosimisel. töötervishoiuarstide pädevusse ja selles osas Kutsehaiguste ja töövõimekao ennetamiseks on oluline, et dubleerimist perearstidega ei toimu. Selleks kavandatava süsteemi tulemusel täidaksid tööandjad et võimalikult varajases staadiumis oleks töötervishoiuarsti soovitusi ja otsuseid. võimalik tööst põhjustatud haigestumine või kutsehaigestumine diagnoosida, on VTK-s pakutud lahendusena perearstide ja eriarstide ning töötervishoiuarstide vastastikuse konsulteerimise võimalus. Nõustume, et töötervishoiuarstide otsuste ja soovituste rakendamine on oluline. Seetõttu täpsustame ka TTOS-is, et töötervishoiuarsti 9  otsused ja soovitused peaksid kajastuma tööandja koostatavas riskianalüüsis ja tegevuskavas. Töötervishoiuarsti otsuste täitmisele aitab kaasa ka suurem koostöö tööandja töötervishoiuteenuse osutaja vahel. Tööinspektsioon Tööandjad toovad järelevalvemenetluste käigus välja sageli selle, et Selgitatud. Töötervishoiuteenuse töötervishoiuarsti teenus ei ole igal pool kättesaadav, see on rahastamine täies ulatuses riigieelarvest ei tööandjale kallis ning töötervishoiuarsti otsuste sisu arvestades. Nii ole riigieelarve piiratud mahtu arvestades tööandjad kui ka töötajad ise ei oska näha tervisekontrolli tegelikku võimalik. Seetõttu ei ole kavas muuta mõju ja eesmärki ehk väärtust inimese enda ja ettevõtte vaates. töötervishoiuteenuse rahastamise Töötervishoiuarsti juures käimist põhimõtteid. Ka edaspidi jääb kui kohustust tajutakse pigem formaalse nõude täitmise, mitte töötervishoiuteenus tööandja rahastatavaks inimese tervist ja elu säästva ennetava meetmena. Ja isegi kui teenuseks. nähakse vajadust, siis väikeettevõtjad jätavad kulude Lisaks eelnõuga planeeritavatele optimeerimiseks selle nõude siiski täitmata. Vahel on isegi seadusemuudatustele peame oluliseks ka tööinspektorile otse öeldud, et „me ei arvanud, et satume järelevalve tööandjate ja töötajate teadlikkuse tõstmist alla, aga otsustasime juba varem, et saadame töötajad töötervishoiuteenuse olulisusest ohutu tervisekontrolli alles siis, kui te kontrollima tulete“. töökeskkonna loomisel ja töötajate tervise Töötervishoiuarstid on aga mitmetel kohtumistel Tööinspektsiooni kaitsel. esindajatega välja toonud probleemi, et tööandjad ei vali teenuste Nõustume, et tööandjates võib segadust paketti, mitte töökeskkonna ohutegureid ja nende mõju töötajate tekitada TTOS tervisekontrolli ja NETS tervisele arvestades, vaid eelkõige paketi hinna järgi ehk võimalikest tervisetõendi erisused. Selles osas on vajalik kõige odavama ning seejuures ei lasta ennast mõjutada tõsta osapoolte teadlikkust. töötervishoiuarsti selgitustest täiendavate analüüside vajadusest. Sest tööandja on otsustanud juba eelnevalt, et seda kulu ta enda kanda ei võta. Tööinspektorite hinnangul paraneks olukord, kui tegemist oleks ravikindlustusega kaetud teenusega ehk nö tööandja vaates tasuta teenusega, mille töötaja on kohustatud perioodiliselt läbima. Probleem võib olla ka selles, et erinevate seadusega ettenähtud tervise kontrolle on veel ning tööandjad ja töötajad ei mõista nende eesmärkide erinevusi. Näiteks esitatakse ka tööinspektoritele sageli 10  töötervishoiuarsti otsuste asemel hoopiski NETS alusel väljastatud perearstilt saadud tervisekontrolli tõend nakkushaiguste suhtes. Tööinspektsioon Ettevõtte kui terviku analüüsimine: vaadates töötervishoiuarsti Arvestatud ja selgitatud. Selgitame, et ülesandeid tervisekontrolli läbiviimisel ning seda, kuidas kehtiv õigus ei näe ette, et töötervishoiuarst tervisekontroll tuleb läbi viia, siis ka praegu peab arst analüüsima peaks analüüsima ettevõtet tervikuna. Küll ettevõtet kui tervikut. Tööinspektsiooni hinnangul on probleem aga nõustume, et on teenuseosutajaid, kes vahel ka selles, kas arstid viivad tervisekontrolli sisuliselt ja sellist teenust osutavad ja on tööandjaid, kes kvaliteetselt läbi või mitte. sellist teenust ka täna tellivad. Kui arst teeb analüüsi, siis ei lahenda see probleemi, et tööandja ei Nõustume, et teenuse kvaliteet turul võib rakenda arsti ettepanekuid töökeskkonna parendamiseks. varieeruda teenuseosutajate vahel. Selleks, et Töötervishoiuarsti otsuste ja ettepanekute kajastamine riskianalüüsis teenuse kvaliteeti ühtlustada, on on kindlasti kiiduväärt mõte, kuid sellisel juhul tuleb kindlasti väga Sotsiaalministeerium tellinud töötervishoiu selgelt TTOSi kirja panna, et neid tuleb (kohustusena) riskianalüüsi käsitlusjuhendid, mille eesmärk on pakkuda koostamisel arvesse võtta ning otsuses ja ettepanekutes toodut ka töötervishoiuarstidele juhiseid töökeskkonnas rakendada. tervisekontrolli läbiviimiseks konkreetsete Järelevalve vaates on seadusest tulenev kohustus möödapääsmatu, ohutegurite lõikes, sh analüüside ja uuringute sest vastasel korral ei saa tööinspektor seda ka tööandjalt nõuda. miinimumpaketti, juhised tervisekontrolli otsuse tegemiseks ja soovituste andmiseks. Käsitlusjuhendid koostab Eesti Töötervishoiuarstide Selts ja need on kavandatud valmima 2022. aasta III kvartalis ning neid levitatakse Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi kaudu, et tagada nende laialdane kasutamine töötervishoiuarstide poolt. Nõustume, et töötervishoiuarsti otsuste ja ettepanekute rakendamine töökeskkonnas on oluline. Seetõttu on TTOS-is täpsustatud, et nendega tuleks arvestada riskianalüüsi ja tegevuskava koostamisel. Tegevuskavva kantud meetmed tuleb ka ellu rakendada ja 11  selle üle saab järelevalvet teostada Tööinspektsioon. Tervisekontrolli otsuse osa, mis on tööandjale täitmiseks kohustuslik, tuleb täita ka sellisel juhul, kui see on riskianalüüsi ja tegevuskavasse kandmata. Ka selle üle saab Tööinspektsioon järelevalvet teostada. Tööinspektsioon VTK p 9 Tööandja nõustamine: on kindlasti üks ennetusmeede, kuid Selgitame, et muudatuse eesmärk on ka kehtiv seadus ei sea takistusi nõustamiseks. Pigem on küsimus defineerida töötervishoiuteenuse selles, kas nõustamise kohustuslikuks muutmine aitab kaasa arsti ja kohustusliku komponendina tööandjate ja tööandja koostööle, kui seda praegu praktikas ei rakendata? töötajate nõustamise. Tööandjad on välja Väljatöötamise kavatsuses on taas märgitud, et tervisekontrolli otsus toonud, et sageli on töötervishoiuarsti on kohustuslik, kuid ettepanekud on soovituslikud. Seega isegi kui soovituste rakendamisel takistuseks see, et ei muuta nõustamisteenus kohustuslikuks terviseteenuse osana, ei saada kas piisavalt detailset tagasisidet või ei pruugi see kuidagi suures ulatuses muuta tööandjate tänast käitumist mõisteta soovituste sisu. Nõustamise abil on ehk soovituste mitte rakendamist. Ka kehtiv seadus eeldab, et juba neid probleeme võimalik ennetada, st tervisekontrolli läbiviimisel kaasab töötervishoiuarst tööandaja ning koostöös on võimalik välja töötada jagab soovitusi, kuid praktikas seda ei tehta ehk tööandja ei saa arstilt konkreetse ettevõtte jaoks sobilikud üldistatud tagasisidet, mis võimaldaks töökeskkonna olukorda töökeskkonna parandamise meetmeid, mis paranda. on ühelt poolt vajalikud töötajate tervise kaitseks, aga arvestaksid teiselt poolt ka ettevõtte eripärade ja võimalustega. Lisaks on planeeritud teenuse osaks ettevõtte terviku analüüsimine ja selle pinnalt ettepanekute tegemine, mis aitab kaasa sellele, et tööandja saaks töötervishoiuarstilt sisulist tagasisidet töökeskkonna parandamiseks. Tööinspektsioon Kehtiva TTOS kohaselt on töötervishoiuarsti üheks ülesandeks Selgitatud. Oleme varasemalt tööelu tervisekontrolli läbiviimisel tutvuda töötaja tegeliku töökeskkonna infosüsteemi arendamise raames arutanud ja töökorraldusega. Praktikas tehakse seda aga väga harva ja seda, et töötervishoiuarstil võiks olla ligipääs piirdutakse tööandja ja töötaja kirjeldusega enda tööle, tööelu infosüsteemile, et selle kaudu tutvuda 12  töökorraldusele ja töökeskkonnale. Mõistame, et sageli on ettevõtte töökeskkonna riskianalüüsiga ja/või probleemiks arstide nappus ja ajalise ressursi piiratus, mis ei tööinspektsiooni tehtud järelevalve võimalda töökohtade ülevaatamist, samas võib töötervishoiuarsti tulemustega. Vastavad arendused on külastus töökohta töötajate korduvate terviseprobleemide planeeritud TEIS-i arendusplaani. ilmnemisel olla ainus lahendus nii töötajatele endile kui ka tööandjale üldiste soovituste ja suuniste andmiseks. Kuid sel juhul tuleb ära lahendada küsimus, mis saab juhul, kui tööandja keeldub töötervishoiuarsti lubamisest enda töökeskkonda. Selle probleemi saaks ära lahendada Tööinspektsiooni tööelu infosüsteemi TEIS arendustega, mis annaksid töötervishoiuarstile võimaluse tutvuda tööinspektori poolt ettevõttes märgatud puudustega ning samas võimalus töötervishoiuarstil anda tööinspektorile olulist infot ettevõtte kohta või taotleda kontrolli läbiviimist täiendava info saamiseks, eesmärgiga tööinspektori kontrolli tulemuste pinnalt anda ka arsti poolt sisulisemad soovitused nii igale töötajale kui tööandjale töökeskkonna parandamiseks üldiselt. Ehk tulevikus, arstide ressursi kokkuhoiu eesmärgil, tuleb tõhustada töötervishoiuarstide suhtlemist Tööinspektsiooniga ning parandada infovahetust konkreetsete ettevõtete osas, mille töökeskkond ja/või töökorraldus süsteemselt kahjustab töötaja tervist. Tööinspektsioon Tööinspektsioon toetab mõtet, et tervisekontrolli otsused liiguvad Selgitatud. Tervisekontrolli otsuste tulevikus ka tööandjale elektrooniliselt. Ehk kui inimesele on täna digitaliseerimise projekti raames ka töötervishoiuarsti otsus nähtav patsiendiportaalist, siis on täpsustatakse ka tervisekontrolli otsuse tulevikus võimalik luua töötamise registri seoste abil vormi. Vormil tuuakse selgelt välja otsuse töötervishoiuarsti otsuste automaatne edastamine/ nähtavaks osa, mis on tööandjale kohustuslik (tohib tegemine tööandjale, näiteks Tööinspektsiooni tööelu infosüsteemi töötada, ei tohi töötada, tohib töötada teatud TEIS kaudu, viisil, et andmeid näeksidki ainult tööandja esindaja ja piirangutega või lisatingimustega) ja töötaja ise, kes on süsteemi sisse loginud ehk inimese vaates oleks soovituslik osa töökeskkonna ja/või kontrollitav, mida täpselt tööandja näeb, sest patsiendiportaalis näeb töötingimuste parandamise kohta. Otsuse inimene arsti kirjeldust, sh soovitusi, suuremas mahus kui tööandjale vorm töötatakse välja koostöös antavas otsuses. töötervishoiuarstidega. 13  Pooldame ka töötervishoiuarsti otsuse selgemini mõistetavaks muutmist ehk ühtsete kriteeriumide kehtestamist, millest ka arst saaks lähtuda, kui see üldse võimalik on. Selles küsimuses peavad aga kindlasti töötervishoiuarstid ise ja ka arsti otsusteid täitma kohustatud tööandjad ise oma arvamust avaldama ehk kas ja kuidas oleks võimalik sellised üheselt arusaadavad kriteeriumid kehtestada. Tööinspektorid toovad välja, et kui eesmärgiks on, et tööandja viiks sisse arsti ettepanekuid töökeskkonnatingimuste muutmiseks või töökorralduse muutmiseks, siis tuleb need muuta otsuse kohustuslikuks osaks või luua süsteem, mis kohustab arsti andma tööandjale ettevõtte/tegevusala või ametikoha lõikes süsteemselt tagasisidet töökeskkonna üldise olukorra parandamiseks. Tööinspektorid puutuvad praktikas sageli kokku tööandja väidetega, et töötervishoiuarsti otsus on kohustuslikuks täitmiseks, kuid ettepanek see on soovitulik, mitte kohustuslik. Tööinspektsioon Lisaks märgime, et TTOS-is vajab selgemat regulatsiooni tööandja Selgitatud. Sotsiaalministeeriumil on kohustus säilitada tervisekontrolli otsus või siis tulevikus kehtestada koostööd Tervise ja Heaolu Infosüsteemide kord, et otsused säilitatakse riigi infosüsteemides ning mis aja keskusega kavandamisel tervisekontrolli jooksul. otsuste digitaliseerimise protsess, mille raames muudetakse tervisekontrolli otsused digitaalseks ja edastatakse tervise infosüsteemi. Sellega seonduvalt vaadataks edaspidi üle ka tervisekontrolli otsuste säilitamise kord. Tööinspektsioon VTK-s pakutud probleemi lahendustest ei ole üheselt ja selgelt MIttearvestatud. Tööst põhjustatud arusaadav, kuidas selle muudatusega tekib töötervishoiuarstidel haigestumise osas tööandja info andmine rohkem võimalusi tööandjale soovituste andmiseks. Käesoleval ajal vajab põhjalikumat analüüsi ja osapooltega kehtivatest põhimõtetest ja regulatsioonist tulenevalt ei saa tööandja läbirääkimist. Seetõttu ei ole käesolevas tööga seotud haigestumisest (edaspidi TPH) enne teada, kui eelnõud ettepanekuga arvestatud. tööinspektorilt, sest töötervishoiuarst teavitab Tööinspektsiooni ja Lisaks juhime tähelepanu, et asjaolu, et inspektsioon hindab järelevalve läbiviimise vajadust ning otsustab, tööandja ei saa infot tema töötajatel diagnoositud tööst põhjustatud 14  kas viia töökeskkonna järelevalve läbi või mitte. Töötaja ise sellest haigestumisest, ei tähenda, et üldjuhul tööandjale teada ei anna. töötervishoiuarst ei saaks teha tööandjale Töökeskkonna paremaks korraldamiseks ja eelkõige kutsehaiguste ettepanekuid töökeskkonna parandamise või ka uute TPH-de tekkimise ennetamiseks peaks iga TPH juhtum osas ning ka Tööinspektsioonil on õigus jõudma tööandjale koos arsti soovitustega. Ehk Tööinspektsiooni järelevalve käigus hinnata töökeskkonna hinnangul tuleks luua süsteem, mis võimaldaks kasvõi tööandja olukorda. anonüümset teavitamist TPH diagnoosimisest koheselt, kui arst sellise diagnoosi on määranud ning info jõuaks üheaegselt nii tööandjale kui Tööinspektsioonile. Siingi oleks võimalik kasutada tööelu infosüsteemi arendustega loodavaid infovahendusvõimalusi. Näeme ühe võimaliku lahendusena, et TPH teade saadetakse infosüsteemi kaudu tööandjale ning ta peab näiteks ühe kuu jooksul märkima süsteemi, kuidas ta on töökeskkonna korraldust sellest tulevalt muutnud, millised meetmed ennetamiseks tarvitusele võtnud. Juhul, kui tööandja seda ei tee, alustab Tööinspektsioon menetlust (kas järelevalve või konsultatsiooni), et ise juba järelevalve tulemusel tööandjale, töökeskkonda tervikuna hinnates, vajalikud soovitused anda. Tööinspektsioon VTK 4. Töötervishoiuteenuse regionaalne kättesaadavus vajab Selgitatud. Nõustume, et analüüside ja parandamist. Nõustume igakülgselt probleemi käsitlusega ja VTK-s uuringute dubleerimist tasub vältida. Selleks välja toodud probleemi lahendamise võimalusega. Märgime lisaks, on töötervishoiuarstidel võimalik tutvuda et kindlasti annab täiendavalt üle vaadata lihtsamate toimingute töötaja varasemate terviseandmetega tervise tegemine perearsti poolt. Ehk inimese tervise säilimise süsteemi infosüsteemis. Olukorras, kus näiteks tervikliku lahenduse analüüsimine ja tulemuste kasutamine viisil, perearst on hiljuti teinud analüüsid, ei pea mis väldiks näiteks dubleerivate analüüside tegemist, kuid töötervishoiuarst neid kordama, vaid saab võimaldaks samas juba perearsti poolt kogutud terviseandmete lähtuda olemasolevatest analüüsitulemustest. pinnalt teha töötervishoiuarstil ka distantsilt järeldusi/ otsuseid või Sama moodi ei pea perearst kordama anda soovitusi või ka vastupidi, et toimuks seadusest tulenev analüüse, mida töötervishoiuarst on hiljuti süsteemne terviseandmete analüüs ja ristkasutamine. teinud. Tegemist on eelkõige arstide töökorraldusliku küsimusega ja ei vaja seadusmuudatusi. 15  Lisaks on juba täna töötervishoiuarstidel ja perearstidel õigus ja võimalus teha koostööd selliselt, et töötaja saab anda analüüsid ja teha uuringud lähedal asuvas perearstikeskuses ning töötervishoiuarst saab uuringute/analüüside pinnalt nt kaugkonsultatsiooni abil nõustada töötajat ja tööandjat ning vormistada tervisekontrolli otsused. Selliselt on võimalik parandada töötervishoiuteenuse kättesaadavust piirkondades, kus töötervishoiuteenuse osutajal kohapeal tegutsemiskohta ei ole. Sellisele perearstide ja töötervishoiuarstide koostööle õiguslikke takistusi ei ole ja seega ei ole vaja ka täiendavaid seadusemuudatusi teha. Samal ajal on oluline tõsta osapoolte teadlikkust. Tööinspektsioon Kehtiva TTOS § 19 järgi on töötervishoiuteenus töötervishoiuarsti, Selgitame, et mittemeditsiiniliste töötervishoiuõe, tööhügieeniku, tööpsühholoogi või ergonoomi töötervishoiuteenuse osutajate (ergonoomid, (edaspidi töötervishoiuspetsialist) tööülesande täitmine eesmärgiga tööhügeenikud, tööpsühholoogid) rolli aidata kaasa töötaja tervisele ohutu töökeskkonna loomisele, arutati käesoleva väljatöötamiskavatsuse ennetada tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada koostamise raames. Arutelude tulemusena ei töötaja tervist ja töövõimet. peetud vajalikuks täpsemalt defineerida Tööinspektorite vaates ehk järelevalve käigus tööandjatega (sh töötervishoiuteenuse meeskonna suurust töökeskkonnaspetsialisti, personalijuhi, töökeskkonnavolinikena ja/või meeskonna koosseisu. Lisaks tuleb jne) suheldes on tekkinud siiski küsimus, et kas kõigi eelnimetatud arvestada, et nimetatud spetsialiste tegutseb spetsialistide teadmised on turul ikka kättesaadavad ning kas turul vähe. Seetõttu ei ole hetkel kavas nende osatakse neid ka kasutada. Ehk tunnetuslikult on tekkinud arusaam, spetsialistide rolli muuta võrreldes kehtiva et tegelikult ei teata, mis on nende teenuste erinevus ja millisel juhul korraga. Mittemeditsiinilised keda kaasata töökeskkonna olukorra parandamiseks. Näeme, et mitte töötervishoiuteenuse osutajad pakuvad ainult tervishoiuõdede vaid ka teiste eelpool nimetatud spetsialistide ettevõtetele eelkõige riskianalüüsi kaasatust tuleks VTK-s rohkem analüüsida ja nende võimekust 16  praktikas rohkem ära kasutada. Tundub, et hetkel on osade koostamise teenust, aga ka näiteks spetsialistide rolli töökeskkonnatingimuste parendamisel töökeskkonnaspetsialisti teenust. alahinnatud. Tööinspektsioon Nõustume, et töötervishoiuarstide tegevuse üle riiklikku järelevalve Mittearvestatud. Töötervishoiuteenuse üle tõhustamise vajadus on olemas. Leiame, et see aitab kindlasti kaasa teostab järelevalvet Terviseamet. ühtlustamaks tervisekontrollide läbiviimise kvaliteeti ning seeläbi Ettepanekust ei selgu, miks peaks järelevalve suurendaks võimalust ennetada töötajal võimalike tervisekahju liikuma ühest asutusest teise. tekkimist. Peame ühtlasi võimalikuks, et see järelevalve suund liigub Tööinspektsiooni vastutusvaldkonnaks, kaasates seejuures erialaeksperte ning moodustades valdkonna ekspertidest koosnevaid hindamiskomisjone. Teine võimalus oleks anda see järelevalve õigus Haigekassale, kuid sel moel, et hindamiskomisjoni oleks kaasatud ka Tööinspektsiooni esindaja(d). Tööinspektsioon VTK 7. TTA-de poolt on piiratud tööandjale sisulise tagasiside Selgitame, et muudatuse eesmärk on tagada andmine ja konkreetsete ettepanekute tegemine, kuna tehtud õigusselgus ja nii tööandjale kui ka ettepanekute kaudu võivad olla kaudselt tuvastatavad töötaja töötervishoiuarstile kindlus, et terviseandmed. Tööinspektsiooni järelevalve osakonna hinnangul ei tervisekontrolli korraldamisel on tööandjal ole põhjendatud vajadust tööandja õiguste laiendamiseks, sest õigus saada töötervishoiuarstilt infot töötaja leitakse, et ka praegu ei ole takistatud töötervishoiuarstil töötingimuste ja töökeskkonna kohandamise tervisekontrolli otsuses kirja pandud ettepanekute rakendamiseks ning tervist edendavate meetmete töötaja töökeskkonna või töökorralduse muutmisel. Kuid oluline on vajalikkuse kohta. Nõustume, et praktikas just arsti soovituse, aga ka otsuse, arusaadavus ehk rakendatavus. seda põhimõtet ka järgitakse ning Samas praktikas näeme, et tööandja, kes soovib töötervishoiuarsti tervisekontrolli määrus kaudselt ka sellele soovitusi rakendada, küsib ise arstilt täpsustust, kui ta täpselt aru ei viitab, kuid oluline on sätestada see põhimõte saa, mida teha ja miks. ka seaduse tasandil. Töötajate tervisekontrolli kord (SoM.ministri määrus nr 74, Eelnõuga sätestatakse laiemalt tööandja kehtestatud TTOS § 13 prim lg 8 alusel) määratleb ära õigus töödelda töötaja isikuandmeid töötervishoiuarsti ülesanded ning milliste dokumentide alusel töötervishoiu ja tööohutuse tagamisel. tervisekontroll teeb ning sätestatakse ära ka tervisekontrolli Seoses töökeskkonnavolinikega selgitame, et läbiviimise kord (§ 3-5). Töötervishoiuarsti üheks ülesandeks on TTOS § 12 lg 3 kohaselt peab tööandja hinnata, kas ettevõttes eksisteeriv töökeskkond või töökorraldus on konsulteerima töötajate või nende konkreetsele töötajale sobiv või mitte ning vastavalt sellest tekib esindajatega (sh töökeskkonnavolinikega) 17  vajadus tervisekontrolli otsuses teha ettepanek töökorralduse tervisekontrolli korraldamisega seotud töökeskkonna muutmiseks. Määrus nr 74 § 5 lg 4 kohaselt on küsimustes. Lisaks on töökeskkonnavoliniku töötervishoiuarstil tervisekontrolli läbiviimisel kohustus ka tutvuda ülesandeks järgida, et töötajad oleksid töökohal töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega. Seega ei piisa läbinud tervisekontrolli (TTOS § 17 lg 5 p 6). ainult tööandja esitatud töökeskkonnaalaste dokumentidega Eelnõuga täpsustatakse, et töötajaid või tutvumisest, et reaalseid töötaja töötingimusi tuvastada. Kogumis ei töötajate esindajaid tuleb kaasata ole üheselt arusaadav, kuidas tööandja õiguste laiendamine tooks töötervishoiuteenuse korraldamisega seotud praktikas muutusi või aitaks rohkem kaasa selle, et tööandjat küsimuste aruteludesse. panustaksid ja tõstaksid töötingimuste parendamist rohkem nn au sisse. Siin tekib ka küsimus, et kas mängu ei tule ka töökeskkonnavolinik, kes saab väga palju kaasa rääkida töötaja töötingimuste parendamisele. Teeme ettepaneku VTK-s rohkem ja selgemalt kajastada ka töökeskkonnavoliniku rolli süsteemi toimimisel. Tööinspektsioon Täiendav ettepanek, mis ei ole VTK-ga kaetud, tulenevalt Arvestatud. Eelnõusse on lisatud töölepingu Töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste seaduse muudatused. muutmise seaduse eelnõust 361 SE. Teeme ettepaneku üle arutada ja algatada TLS § 8 lõigete 4 ja 5 ning TTOS § 241 lõike 5 alusel kehtestatud Töökeskkonna andmekogu põhimääruse muutmine, et viia need kooskõlla eelnõu 361 SE eesmärgiga. Kehtiva seaduse TLS §-s 8 (4) 7–14-aastase alaealise registreerimisel töötamise registris kannab tööandja registrisse andmed alaealise seadusliku esindaja nõusoleku, alaealise töötingimuste, sealhulgas töö tegemise koha ja töökohustuste ning koolikohustuslikkuse kohta. (5) Tööinspektor on kohustatud pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud registrikande tegemist kontrollima, et töö ei ole alaealisele keelatud ja alaealise töötingimused on kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega ning alaealine soovib tööd teha. Ning töökeskkonna andmekogu põhimääruse § 12 lõikes 2 on kirjeldatud andmete edastamine 7-14aastase (tulevikus 12aastase) 18  alaealise tööle lubamiseks vajaliku eelneva nõusoleku saamiseks töötamise registri kaudu. Kavandatud muudatuste ning Tööinspektsiooni poolt eelnõu 361 SE menetluse käigus avaldatud soove ja tulevase ennetustöö ning TEIS arenduskavade vaates palume üle vaadata ja muuta andmete esitamist töötamise registri kaudu sel moel, et alaealise registreerimisel töötamise registrisse (TÖR) ei peaks tööandja kandma Tööinspektsiooni jaoks vajalikke andmeid Maksu- ja Tolliameti andmekogusse, vaid ta oleks tööinspektori nõusoleku saamiseks vajalike andmete edastamiseks suunatud TÖRist automaatselt TEIS-i, et töökeskkonnaga seotud informatsioon ning menetluse läbiviimine oleks võimalik töökeskkonna andmekogu andmete alusel. Lisaks palume kaaluda Tööinspektsioonile automaatse teavituskanali loomist kõigi alla 18-aastaste ehk alaealiste töötegijate tööle asumise kohta TÖR-ist TEIS-i, et Tööinspektsioonil oleks seaduslik alus ja võimalus teavitada automaatteavituse abil alaealise töötamisega seotud erisustest nii tööle asuvat noort ennast, tema seaduslikku esindajat ehk lapsevanemat. Eesti Tööandjate Töötervishoiuteenuse sisu laiendamine: edaspidi võiks tööandjal Mittearvestatud ja selgitatud. Tervikliku Keskliit olla kohutus tagada laiem töötervishoiuteenus, mis põhineb tööandja töötervishoiuteenuse korraldamise eesmärk ja teenuseosutaja tihedal koostööl ja mille eesmärk on tagada on parandada teenuse kvaliteeti ja selle ettevõttes süsteemne töötervishoiu juhtimine. lisandväärtust kõigile osapooltele. Ei pea Siinkohal võiks arvestada, et suurematel ettevõtetel on oma pädevad mõistlikuks teatud ettevõtetele erisuste meeskonnad ettevõtte tervikliku töötervishoiu ja tööohutuse kehtestamist, kuna see toob kaasa olukorra, tagamiseks. Seega, kui tööandjal on olemas vajalik pädevus, ei peaks kus jätkub kehtiv praktika, kus korraldatakse olema kohustuslik kogu tervishoiuteenust tellida teenuseosutajalt. üksikuid tervisekontrolle, kuid ettevõtte Juhul, kui tööandjal ei ole tervishoiu spetsialiste, peaks töötervishoidu tervikuna töötervishoiuarsti tervisekontrolli sisu määratlema kolmas osapool ehk mitte poolt ei analüüsita, vähendades seeläbi teenusepakkuja ise. Praktikas on olnud juhtumeid, kus tööandjale teenuse kasutegurit. soovitab tervisekontrolli sisu töötervishoiuteenuse pakkuja ise ning Lisaks juhime tähelepanu, et kuna tööandja poolel pole teadlikku spetsialisti (nt millise ohuteguri Sotsiaalministeeriumil on koostamisel 19  puhul, millised uuringud), siis soovitatakse tööandjale tellida töötervishoiu käsitlusjuhend, mille eesmärk rohkem kui tegelikult vajalik. See aga on lisakulu tööandjale. on pakkuda töötervishoiuarstidele juhiseid tervisekontrolli läbiviimiseks konkreetsete ohutegurite lõikes, sh analüüside ja uuringute miinimumpaketti, juhised tervisekontrolli otsuse tegemiseks ja soovituste andmiseks. Käsitlusjuhendist lähtumine aitab ühtlustada teenuse kvaliteeti teenuseosutajate vahel ja annab ka vajadusel tööandjal võimaluse veenduda, kas teenuseosutaja pakutud tervisekontrolli pakett vastab ohuteguritele. Eesti Tööandjate Tervisekontrolli otsuste digitaliseerimise on positiivne, kuigi Osaliselt arvestatud. Tervisekontrolli Keskliit lõpptulemus sõltub kasutajamugavusest. Digitaliseerimine võib otsuste digitaliseerimise projekti raames halduskoormust vähendada, kuid kui süsteem on keeruline ja luuakse andmevahetus tervise infosüsteemi tööandja programmidega ei ühildu, siis võib sellel ka vastupidine ja töökeskkonna andmekogu vahel selleks, et efekt olla (töötaja, otsuste ja ametikoha andmete topelt sisestamine). tervisekontrolli otsused jõuaksid Seetõttu teeme ettepaneku luua programm, mida saaksid kasutada töökeskkonna andmekogu kaudu tööandjani. kõik tööandjad ja võimalusel liidestada oma personalitarkvaraga. Töökeskkonna andmekogusse on ligipääs Teeme ettepaneku lisada tervisekontrolli otsusele teave, milliste kõikidel tööandjatel ning praegu on ohutegurite osas on tervisekontroll teostatud. See vähendaks tööandjatel kohustus sisestada sinna tööandja kulusid, kui töötaja vahetab töökohta, kus on samad riskianalüüsid, seega on kõikidel tööandjatel ohutegurid ja tervisekontrolli otsus on veel kehtiv. juba selle süsteemi kasutamise kogemus olemas. Tervisekontrolli otsused muutuvad digitaalseks, sh vaadatakse üle otsuse vormid. Otsusele lisatakse info tervisekontrolli aluseks olevate ohutegurite kohta. Kuivõrd tervisekontrolli otsuste digitaliseerimise projekt on veel ettevalmistavas staadiumis, ei kajasta käesolev eelnõu vastavaid muudatusi. 20  Lisaks sätestatakse eelnõus, et kui töötaja on varasema tööandja juures läbinud viimase kuue kuu jooksul tervisekontrolli samade ohutegurite suhtes, on tööandjal õigus korraldada esmane tervisekontroll töötervishoiuarsti määratud ajal ja mitte esimese nelja kuu jooksul tööle asumisest arvates. Eesti Tööandjate Psühhosotsiaalsete ohutegurite ja kutsehaiguse seoseid on kindlasti Selgitame, et psühhosotsiaalsest ohutegurist Keskliit äärmiselt keeruline mõõta. Siinkohal oleks vaja konkreetsemaid põhjustatud tervisekahjustuse (kutsehaiguse mõõdikuid, sest väga tihti on tööalased ja isiklikud vaimse tervisega või tööst põhjustatud haiguse) saab seotud probleemid omavahel seotud. diagnoosida üksnes töötervishoiuarst. Kutsehaigus ja tööst põhjustatud haigestumine diagnoositakse sellisel juhul, kui on tuvastatud tervisekahjustuse põhjuslik seos töökeskkonna ohuteguri või töölaadiga, sh arvestab töötervishoiuarst ka töötaja eralelust, tervisekäitumisest jms tulenevaid võimalikke haigestumise põhjuseid. Seega on töötervishoiuarsti ülesanne hinnata, kas inimese terviseprobleeme on põhjustanud töökeskkonnast tulenevad psühhosotsiaalsed ohutegurid või muud stressiallikad (nt eraelulised probleemid). Samuti võtab töötervishoiuarst kutsehaiguse diagnoosimisel arvesse töötaja varasemaid tööandjaid ja ka mitme tööandja juures töötamist ja sealseid ohutegureid. Lisaks märgime, et Sotsiaalministeerium on tellinud töötervishoiu käsitlusjuhendite koostamise, mille eesmärk on pakkuda töötervishoiuarstidele juhiseid 21  tervisekontrolli läbiviimiseks konkreetsete ohutegurite lõikes, sh analüüside ja uuringute miinimumpaketti, juhised tervisekontrolli otsuse tegemiseks ja soovituste andmiseks. Käsitlusjuhend koostatakse ka psühhosotsiaalsete ohutegurite kohta. Eesti Tööandjate Nõustume, et töötervishoiuõdedel võiks olla suurem roll tegelemaks Selgitame, et eraldi töötervishoiuõenduse Keskliit töökeskkonnaga tutvumise, riskianalüüsi ning ka tööandja eriala enam ei ole, vaid on terviseõenduse nõustamisega. eriala. Seetõttu registreeritakse ka Töötervishoiuõed, kes on korralikult ette valmistatud ja omavad töötervishoiuõena tegutsevad õed teadmisi ning kogemusi riskianalüüsi, töökeskkonna ohutegurite tervishoiutöötajate riiklikus registris mõõtmiste, ergonoomika, juhendamise jne kohta, on terviseõenduse eriala all. Registris toodud 27 märkimisväärseks ressursiks töötervishoiu valdkonnas. töötervishoiuõde ei näita seega täpset Palume täpsustada, milliseid tervishoiuõdesid tervishoiutöötajate töötervishoiuõdedena töötavate isikute arvu, registris silmas peetakse - kas töötervishoiuõdesid (registris 27) või vaid peegeldab vana süsteemi alusel terviseõdesid? registreeritud töötervishoiuõdede arvu. VTK ja eelnõu seletuskirja mõjuanalüüsis oleme lähtunud aga Tervise Arengu Instituudi andmetest, mis võimaldab analüüsida reaalselt töötavaid tervishoiutöötajaid valdkondade kaupa. TAI andmetel töötas 2019. aastal töötervishoiuõena 88 õde. Eesti Tööandjate Lisaks eeltoodule juhime tähelepanu, et muudetavate õigusaktide Selgitame, et nimetatud määrust ei ole Keskliit loetelus peaks olema ka Majandus- ja taristuministri määrus käesoleva muudatuste raames plaanis muuta, 26.11.2020 nr 79 „Raudteetöötaja tervisenõuded ja tervisekontrolli kuivõrd tegemist on niinimetatud kord“. eritervisekontrolliga ehk nimetatud määruses TTOS ja määrus peaksid olema samadel alustel, mistõttu võib olla on sätestatud erinõuded võrreldes TTOS-iga. vajalik ka määrust muuta. Näiteks praegu arsti poolt väljastatud Raudteetöötajate tervisekontrolli otsused on sisuliselt samad, aga vormilt erinevad, ühe pealkiri on korraldamisel tuleb lähtuda nimetatud „Tervisekontrolliotsus“ ja teisel „Tervisetõend“. määruses sätestatud nõuetest ning lisaks TTOS-i üldnõuetest. Kahte tervisekontrolli raudteetöötaja läbima ei pea, kuid tuleb 22  tagada, et lähtutud on nii TTOS-i kui ka eritervisekontrolli eesmärkidest ja nõuetest. Eesti Tööandjate Kokkuvõttes leiame, et töötervishoiualane analüüs ja tööandjate Selgitame, et töötervishoiuteenuse hind Keskliit nõustamine lähtuvalt tervisekontrolli tulemustest on kindlasti kujuneb eraturul ja on kindlasti mõjutatud vajalikud tegevused, kuid tervisekontrolliga seotud kulud tööandjale ettevõtte eripäradest, st suurte ja kõrge ei tohiks oluliselt tõusta. riskiga ettevõtete puhul võib teenus osutuda mõnevõrra kallimaks kui madala riskiga mikroettevõtete puhul. Samuti on oluline rõhutada, et kavandatud laiendatud teenust osad tööandjad juba kasutavad ja seega nendele ei kaasne muudatustega täiendavat rahalist koormust. Lisaks tuleb analüüsida ka laiemast teenusest saadavat kasu tööandjatele. Kui kvaliteetse teenuse abil on võimalik ennetada tööga seotud haigestumisi, terviseprobleemide tõttu töölt eemal olemist ja sellega kaasnevaid kulusid, on see tervikuna tööandjale, töötajale ja riigile tervikuna kasumlik. Eesti Kaubandus- VTK-s on välja toodud probleem, et tööandja ja töötervishoiuarsti Selgitatud. Tartu Ülikooli ja Tallinna Tööstuskoda koostöö töökeskkonna parandamiseks ei ole täna piisav ning Tervishoiu Kõrgkooli 2020. aastal valminud tervisekontroll ei lähtu töökeskkonna riskidest. töötervishoiuteenuse uuringust selgus, et nii VTK-st järeldub, et probleemi põhjused on üldplaanis selles, et tööandjad kui ka töötervishoiuteenuse tööandjate riskianalüüsid kas ei kajasta töökeskkonna tegelikku osutajad ei ole rahul kehtiva teenuse olukorda või ei kasutata riskianalüüse tervisekontrolli korraldamise korraldusega. Tööandjad tõid välja, et nad ei alusena ning kuna ka tööandja ja töötervishoiuarsti omavaheline näe kehtival teenusel olulist lisandväärtust suhtlus on puudulik, siis ei lähtu ka tervisekontrollid ja töökeskkonna parandamisel ja töötajate tervisekontrolli otsused tegelikest töökeskkonnas olevatest riskidest tervise edendamisel. Tervikliku ega töötaja vajadustest. Lisaks, vähese koostöö tõttu ei oska tööandja töötervishoiuteenuse eesmärk on nimetatud seostada töökeskkonna riske ning tervisekontrolli raames tehtud uuringus toodud kitsaskohad lahendada, uuringuid ja analüüse, samuti ei mõista tööandjad alati arsti otsuste parandada tööandja ja töötervishoiuarsti põhjuseid. koostööd, selleks, et töötervishoiuteenus 23 Eelnimetatud probleemide lahendamiseks pakub VTK välja, et omaks olulist lisandväärtust tööandjatele töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (edaspidi TTOS) tuleks oma ettevõttes töötervishoiuga tegelemisel. reguleerida töötervishoiuteenuse sisu ehk välja tuua teenuse Lisaks selgitame, et eelnõu seletuskirjas kohustuslikud komponendid. Sisuliselt soovitakse laiendada teenuse toodud mõjuanalüüs näitab, et sisu nii, et lisaks tervisekontrollile on tööandjale edaspidi töötervishoiuteenuse laiendamisega kaasneb kohustuslik tellida töötervishoiuteenuse osutajalt ka ettevõtte küll ettevõtetele täiendav kulu, kuid seda ei tervikuna analüüsimine, töökeskkonna külastus ning konsultatsioon. saa pidada nii suureks, et ettevõttel võiksid Eelkõige soovime märkida, et töötaja tervis ning sellesse tekkida toimetuleku raskused. Kuivõrd panustamine on kahtlemata oluline. Sellest tulenevalt on tähtis ka töötervishoiuteenuse hind sõltub ettevõtte see, et töötervisekontroll oleks kvaliteetne ja sisuline, mille iseloomust, riskitasemest ja suurusest, siis tulemused on nii töötajale kui tööandjale selged. Küll aga ei toeta me võib eeldada, et väikeettevõtetele on selleks VTK-s väljapakutud lahendusi, kuivõrd need on ettevõtjaid tervikuna teenus odavam, kui suuretele liialt koormavad, ei arvesta töötaja enda vastutusega oma tervise eest ettevõtetele. Uuringud näitavad ka seda, et ning eesmärgi saavutamiseks on olemas teisi, ettevõtjaid vähem investeeringud töötajate tervisesse on koormavaid lahendusi. kasumlikud, kuna selle abil on võimalik Kulud suurenevad oluliselt. VTK kohaste muudatuste tulemusena ennetada töötajate haigestumist ja töölt eemal suurenevad tööandjate kulud ja halduskoormus töötervishoiuteenuse olekut ja sellega kaasnevaid kulusid nii korraldamisele oluliselt, kuna lisaks tervisekontrolli korraldamisele tööandjale kui ka töötajale ja riigile on edaspidi kohustuslik osa teenusest ka ettevõtte terviku tervikuna. analüüsimine, külastamine ja nõustamine. Kulud suurenevad veelgi juhul, kui ettevõttel on mitmeid üksusi või kui ettevõtja otsustab mingil põhjusel (näiteks põhjusel, et teenuse kvaliteet on võrreldes varasemaga langenud) vahetada teenuse osutajat. Teenuse osutaja vahetamisel tekib vajadus korraldada uus külastus, osta uus ettevõtte analüüs jne. Kuivõrd teenuse hind kujuneb turu tingimustes ning teenuse maht ja hind sõltuvad ettevõtte eripäradest, siis on keeruline aimata, kui kõrgeks see hind ettevõtja jaoks kujuneda võib. Töötervishoiu teenuse korraldamine muutub paljude, eriti väikeste ettevõtjate jaoks tänasest veel koormavamaks. Täiendavate kohustuste ja kulude tekitamine tööandjatele tõenäoliselt ei paranda olukorda, vaid võib viia hoopis olukorrani, kus tööandjal ongi nii ajaliselt kui rahaliselt järjest keerulisem kehtestatud nõudeid täita. 24  Ühtlasi muudab VTK-kohane regulatsioon tööandja jaoks ka teenuse pakkuja vahetamist keerulisemaks. Kui täna on tööandjal võimalik (näiteks hinna, teenuse sisu, kvaliteedi, asukoha või muu järgi) valida iga tervisekontrolli korral erinevat teenuseosutajat, siis muudatuste tulemusena oleks see ettevõtja jaoks liiga kallis ja sunniks tööandjat jääma ühe lepingulise partneri juurde. Eesti Kaubandus- Lahendus ei pruugi praktikas alati teostatav või mingit lisandväärtust Selgitame, et ettevõtte analüüsimise Tööstuskoda andev olla. Näiteks jääb arusaamatuks, kuidas saab praktiline korraldus on tööandja ja töötervishoiuteenuse osutaja ettevõtet tervikuna analüüsida juhul, töötervishoiuteenuse/ töötervishoiuarsti kui ettevõte on jaotatud mitmeks erineva asukohaga üksuseks (sh kokkuleppe küsimus. Tööandja ja võivad need üksused asuda erinevates piirkondades). Juhul, kui töötervishoiuarst võivad kokku leppida, et eeldatakse, et sama töötervishoiuteenuse osutaja külastab kõiki ettevõtet käsitletakse tervikuna selliselt, et üksusi, siis see ei ole mõistlik, kuivõrd tõstab tööandja kulusid hõlmatud on kõik eraldiseisvad töötervishoiuteenusele veelgi. Lisaks on kaheldav ettevõtte külastus struktuuriüksused, kuid käsitleda võib ka ja tervikuna analüüsimine ning ka sellest saadav kasu juhtudel, kus struktuuriüksuseid eraldi, võttes muu hulgas suur osa või enamus töötajatest teevad kaugtööd oma kodust või arvesse seda, kas ja kui erinevaid on mujalt. struktuuriüksused töökeskkonna riskide seisukohast. Lisaks selgitame, et töökeskkonna külastuse vajalikkuse ja sageduse lepivad samuti tööandja ja töötervishoiuarst kokku, sh on võimalik arvesse võtta seda, kas ja kui paljud töötajad teevad kaugtööd. Asjaolu, et töötaja teeb kaugtööd, et tähenda, et tööandja ei saaks oma ettevõttes töötervishoiuteenust korraldada, sh tuleb ka kaugtööd tegevale töötajale korraldada tervisekontroll. Eesti Kaubandus- Arusaamatuks jääb ka riskianalüüsi ja töötervishoiuarsti poolt Selgitame, et töökeskkonna riskianalüüs on Tööstuskoda tehtava analüüsi omavaheline suhe. Hetkel on ettevõtjatele jäänud sisendiks töötervishoiuarstile ettevõtte arusaam, et tegemist on kohati dubleeriva toiminguga. Ettevõtjatele töötervishoiu olukorra terviklikuks tekitas kahtlust ka see, kas esimest korda ettevõttesse saabuv ja analüüsimiseks ning töötajate ettevõttes ilmselt võrdlemisi vähest aega viibiv töötervishoiuarst on tervisekontrollide läbiviimiseks. 25  võimeline konkreetse ettevõtte spetsiifikast lähtuvalt piisaval määral Töötervishoiuteenuse eesmärk on hinnata hindama töötajate tervislikku seisundit ja selle seost spetsiifiliste ettevõtte töötervishoiu olukorda, töötajate ohuteguritega ning sellest lähtuvalt määrata asjakohase terviseseisundit, sh vajadusel tuvastada tööga tervisekontrolli ulatuse. Tagasisidet andnud tööandjad peavad seotud haigestumisi ning pakkuda tööandjale tervisekontrolli vajaduse ja ulatuse määratlemise alusena lahendusi töötajate tööga seotud asjakohasemaks pigem korralikku riskianalüüsi, mis on tehtud terviseprobleemide ennetamiseks ja tervise vastava töökeskkonna spetsiifikat tundva spetsialisti poolt. edendamiseks. Riskianalüüsi koostamise praktikaid käesoleva eelnõuga ei muudeta, st jätkuvalt on tööandjal võimalik koostada riskianalüüs ise, tellida see mõnelt eksperdilt või koostada see töökeskkonna andmekogus. Eesti Kaubandus- Arvestada tuleb ka sellega, et osadel, eriti suurematel, tööandjatel on Selgitame, et tervikliku töötervishoiuteenuse Tööstuskoda endal juba välja töötatud süsteem ja olemas vajalik personal ettevõtte korraldamise eesmärk on parandada teenuse tervikliku töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks. Kindlasti ei pea kvaliteeti ja selle lisandväärtust kõigile me mõistlikuks kohustada sellises olukorras tööandjat mahukat osapooltele. Ei pea mõistlikuks teatud töötervishoiuteenust täies ulatuses siiski väljaspoolt tellima. ettevõtetele erisuste kehtestamist, kuna see toob kaasa olukorra, kus jätkub kehtiv praktika, kus korraldatakse üksikuid tervisekontrolle, kuid ettevõtte töötervishoidu tervikuna töötervishoiuarsti poolt ei analüüsita, vähendades seeläbi teenuse kasutegurit. Eesti Kaubandus- On oht, et teenuse mahu suurenedes võib süveneda ka teenuse Selgitatud. Nõustume, et Tööstuskoda kättesaadavuse probleem. VTK (lk 16) kohaselt on tegevusloaga töötervishoiuõdedele suurema rolli andmine töötervishoiuteenuse osutajaid kokku vaid 61. VTK järgi saaksid ei pruugi olla piisav, et täielikult osasid ülesandeid edaspidi täita küll õed, kuid arvestades sellega, et töötervishoiuarstide vähesusest tingitud juba täna on teenuse kättesaadavusega probleeme, siis on tõenäoline, teenuse pakkumise jätkusuutlikkuse et õdede kaasamine probleemi teenuse mahu suurenemisel ei probleemi lahendada. Siiski leiame, et see on lahenda. üks viis, kuidas olukorra paranemisele kaasa aidata. 26  Täiendavalt on oluline tähelepanu pöörata ka töötervishoiuarsti eriala populariseerimisele ühiskonnas, leides lisaks õigusmuudatustele alternatiivseid meetmed. Leiame, et ka kavandatavad muudatused töötervishoiuteenuse korralduses aitavad kaasa sellele, et muuta valdkond atraktiivsemaks ja soodustada selle eriala valikut. Eesti Kaubandus- Tuleks lähtuda probleemi algsetest põhjustest. Probleemi olemusest Selgitatud. Nõustume, et kvaliteetne Tööstuskoda ja põhjustest lähtuvalt, aitaks kaubanduskoja hinnangul riskianalüüs on oluline. Riskianalüüsi tervisekontrollide paremale korraldamisele kaasa eelkõige see, et onkoostamise kohustuse ja selle kvaliteedi üle tehtud korralik riskianalüüs, mis kajastab töökeskkonna tegelikku teeb regulaarselt järelevalvet olukorda. Selline riskianalüüs annab ka töötervishoiuarstile rohkem Tööinspektsioon. Alates 1.09.2021 on infot töökeskkonna ja töökohtade kohta ning võimaldab paremini kõikidel tööandjatel kohustus esitada määratleda, millist ja millises mahus tervisekontrolli tuleks riskianalüüs Tööinspektsioonile konkreetse töökeskkonna või töökohtade puhul teha. Juhul, kui töökeskkonna andmekogu kaudu, mistõttu infost jääb siiski väheseks, saab töötervishoiuteenuse osutaja sellele saab ka Tööinspektsioonile järelevalve tähelepanu juhtida ja vajadusel lisaküsimusi esitada. käigus efektiivsemalt riskianalüüsidega Korralike riskianalüüside koostamine koostoimes selgemate tutvuda. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et tervisekontrollide otsustega aitavad tagada, et tervisekontrollid kehtivat töötervishoiuteenuse korraldust ei lähtuvad tänasest enam töökeskkonna tegelikest riskidest ning peaks paralleelselt parandama ja seetõttu võimaldavad tööandjal paremini töökeskkonda parandada. oleme ka vastavad muudatused eelnõus ette Tagasisidet andnud ettevõtjad leidsid, et töötervishoiuarsti tänasest näinud. põhjalikum ja selgem tagasiside tervisekontrolli otsustel aitaks tööandjatel oluliselt paremini mõista otsuse sisu ning vastavalt sellele ka töötaja terviseolukorraga arvestada ning töökeskkonda kohandada. Tagasiside peaks olema põhjalik nii tööandjale kui ka töötajale. Eesti Kaubandus- Seega tulekski meie hinnangul alustada eelkõige senise regulatsiooni Mittearvestatud. Kehtiva õiguse kohaselt Tööstuskoda tõhusamast rakendamisest, st järelevalve tõhustamisest on töötervishoiuarsti poolne konsultatsioon riskianalüüside üle ja tervisekontrolli otsuste selgemaks ja ja ettevõtte kui terviku analüüsimine ja selle 27  põhjalikumaks muutmisest. Ettevõtte täiendav analüüsimine ja põhjal tööandjale tagasiside andmine konsulteerimine töötervishoiuteenuse osutaja poolt peaks jääma aga vabatahtlik teenus. Praktika on näidanud, et vabatahtlikuks. Olukorda aitavad teatud määral parandada ilmselt ka üldjuhul tööandjad seda teenust ei telli ja muud mitteregulatiivsed meetmed, nagu avalikkuse teavitamine, seetõttu ei paku töötervishoiuteenus osapooltele selgemate juhiste andmine riskianalüüside koostamise, tööandjatele ka piisavat lisandväärtust. töötervishoiuarstiga koostöö tegemise vajaduse jms osas. Samuti näitavad uuringud, et tööandjad ei mõista alata töötervishoiuarsti soovitusi ega oska neid praktikasse rakendada. Juhul kui teenuse osa on ka konsulteerimine, on vastav risk viidud miinimumini ning teenuse kasutegur nii tööandja kui ka töötajate vaates on suurem. Eesti Kaubandus- Tervisekontrolli otsused muudetakse selgemaks ja digitaalseks. Selgitatud. Tervisekontrolli otsuste Tööstuskoda Kaubanduskoda peab positiivseks tervisekontrolli otsuste vormi digitaliseerimise projekti raames luuakse täpsustamist, kuivõrd see muudab otsused nii tööandja kui ka andmevahetus tervise infosüsteemi ja töötervishoiuarsti jaoks selgemaks ning võimaldavad tööandjal töökeskkonna andmekogu vahel selleks, et töökeskkonda töötaja jaoks paremini kohandada. tervisekontrolli otsused jõuaksid Toetame ka muudatusi, mille kohaselt toimub tervisekontrolli otsuse töökeskkonna andmekogu kaudu tööandjani. vormistamine, edastamine ja haldamine edaspidi digitaalselt, mitte Töökeskkonna andmekogusse on ligipääs enam paberkandjal. Näeme, et see muudatus võimaldab vähendada kõikidel tööandjatel ning praegu on ettevõtete halduskoormust. Seejuures on asjakohane kaotada tööandjatel kohustus sisestada sinna seadusest ka põhimõte, mille kohaselt peab tööandja tervisekontrolli riskianalüüsid, seega on kõikidel tööandjatel otsuseid teatud aja jooksul säilitama. Samas peame väga oluliseks, juba selle süsteemi kasutamise kogemus et lõpptulemus oleks kasutajamugav ning vajadusel tööandja või olemas. töötervishoiuteenuse osutaja süsteemiga lihtsasti liidestatav. Kuivõrd tervisekontrolli otsuste digitaliseerimise projekt on veel ettevalmistavas staadiumis, ei kajasta käesolev eelnõu vastavaid muudatusi. Edaspidi, kui tervisekontrolli otsuste digitaliseerimise projekt valmib, vaadatakse TTOS-is üle ka vastav säilitamiskohustus. 28 Eesti Kaubandus- Kutsehaiguste loetelu täiendamine psühhosotsiaalsest ohutegurist Selgitame, et psühhosotsiaalsest ohutegurist Tööstuskoda põhjustatud haigustega. Kaubanduskoja liikmete seas läbi viidud põhjustatud tervisekahjustuse (kutsehaiguse küsitlus näitas, et ettevõtjad ei poolda vastavat muudatust, kunavõi tööst põhjustatud haiguse) saab näevad selles mitmeid probleeme. Eelkõige toodi välja, et praktikas diagnoosida üksnes töötervishoiuarst. on äärmiselt keeruline leida põhjuslikku seost psühhosotsiaalseteKutsehaigus ja tööst põhjustatud ohutegurite ja kutsehaiguse kujunemise vahel. Tööalased ja isiklikud haigestumine diagnoositakse sellisel juhul, vaimse tervisega seotud probleemid on sageli omavahel tihedalt kui on tuvastatud tervisekahjustuse põhjuslik seotud ning nendel vahet tegemine on keeruline kui mitte võimatu.seos töökeskkonna ohuteguri või töölaadiga, Ettevõtjate hinnangul peaksid selleks olema väga konkreetsed sh arvestab töötervishoiuarst ka töötaja mõõdikud, vastasel juhul võib praktikas tekkida väga palju vaidlusi. eralelust, tervisekäitumisest jms tulenevaid võimalikke haigestumise põhjuseid. Seega on töötervishoiuarsti ülesanne hinnata, kas inimese terviseprobleeme on põhjustanud töökeskkonnast tulenevad psühhosotsiaalsed ohutegurid või muud stressiallikad (nt eraelulised probleemid). Samuti võtab töötervishoiuarst kutsehaiguse diagnoosimisel arvesse töötaja varasemaid tööandjaid ja ka mitme tööandja juures töötamist ja sealseid ohutegureid. Lisaks märgime, et Sotsiaalministeerium on tellinud töötervishoiu käsitlusjuhendite koostamise, mille eesmärk on pakkuda töötervishoiuarstidele juhiseid tervisekontrolli läbiviimiseks konkreetsete ohutegurite lõikes, sh analüüside ja uuringute miinimumpaketti, juhised tervisekontrolli otsuse tegemiseks ja soovituste andmiseks. Käsitlusjuhend koostatakse ka psühhosotsiaalsete ohutegurite kohta. Eesti Kaubandus- Selleks, et parandada teenuse kättesaadavust, pakub VTK Mittearvestatud ja selgitatud. Tartu Tööstuskoda lahendusena välja luua võimalus, et töötervishoiuarst saab minna Ülikool ja Tallinna Tervishoiukõrgkool 29  teenust osutama teiste tervishoiuteenuse osutajate ruumidesse, kus viisid 2020. aastal läbi töötervishoiuteenuse tal endal tegutsemiskohta ei ole. Muudatusel on kindlasti teatud uuringu, millest järeldus, et perearstide positiivne mõju, kuid suur osa kaubanduskojale tagasisidet andnud hinnangul ei ole mõistlik see, et perearstidel ettevõtjaid leidis, et selline muudatus ei ole siiski piisav ja teenuse oleks kohustus läbi viia töötajate parema kättesaadavuse tagamiseks tuleks rakendada täiendavaid tervisekontrolle. Põhjuseks on perearstide meetmeid. Ühe võimaliku lahendusena pakuti välja näiteks seda, et vähesed teadmised ja kogemus töökeskkonna piirkondades, kus töötervishoiuteenus ei ole mõistlikult kättesaadav ja sealsetest ohuteguritest. Perearstide ja töökeskkonna ohutegurid on n-ö lihtsamad (näiteks väljaõpe ei sisalda neid teemasid, erinevalt kontoritöötajate puhul), võib tervisekontrolli läbi viia ka perearst, töötervishoiuarstidest, kes on just vajadusel konsulteerides töötervishoiuteenuse osutajaga. Juhul, kui spetsialiseerunud töökeskkonna ohutegurite selgub, et töötaja vajab siiski põhjalikumat kontrolli, siis saab teda mõju hindamisele töötaja tervisele ja tööga suunata töötervishoiuarsti juurde. soetud terviseprobleemide väljaselgitamisele. Seega tuginedes viidatud uuringule ning olles konsulteerinud ka perearstide esindajatega, ei pea me võimalikuks, et töötajate tervisekontrolle võiksid edaspidi läbi vii perearstid töötervishoiuarstide asemel. Eesti Kaubandus- Ettevõtjatelt saadud tagasisidest tulenevalt teeme ettepaneku, et Mittearvestatud ja selgitatud. Tartu Tööstuskoda tööandjal oleks võimalik teatud juhtudel saata oma töötaja Ülikool ja Tallinna Tervishoiukõrgkool tervisekontrolli läbima ka töötaja perearsti juurde (tavapärase viisid 2020. aastal läbi töötervishoiuteenuse külastuse raames), mitte ei peaks tööandja iga kord kasutama uuringu, millest järeldus, et perearstide töötervishoiuarsti tasulist teenust. Lisaks punktis 4 märgitule võiks hinnangul ei ole mõistlik see, et perearstidel selline võimalus tööandjal olla siis, kui tegemist on kontoritöötajaga oleks kohustus läbi viia töötajate ja töökoha riskitegurid on väikesemad ning ettenähtavad või siis, kui tervisekontrolle. Põhjuseks on perearstide on vaja teha esmane kontroll enne tööle asumist (nt öötöötaja või vähesed teadmised ja kogemus kemikaalidega kokkupuutuva töötaja puhul vastavalt TTOS § 131 töökeskkonnast ja sealsetest ohuteguritest. lõikele 5). Seda, kas perearsti kontrollist piisab või vajab töötaja Perearstide väljaõpe ei sisalda neid teemasid, põhjalikumat teenust, peaks selguma riskianalüüsist. erinevalt töötervishoiuarstidest, kes on just Sotsiaalministri määruse „Töötajate tervisekontrolli kord“ §-i 4 järgi spetsialiseerunud töökeskkonna ohutegurite on töötervishoiuarsti ülesandeks töötaja terviseseisundi hindamine, mõju hindamisele töötaja tervisele ja tööga töökeskkonna või töökorralduse sobivuse hindamine ning tööst soetud terviseprobleemide 30  põhjustatud haigestumise või võimaliku kutsehaigestumise väljaselgitamisele. Seega tuginedes viidatud väljaselgitamine. Olukorras, kus tegemist on kontoritööga ja uuringule ning olles konsulteerinud ka töökeskkonnas on kontoritööle iseloomulikud tüüpilised, väiksemad perearstide esindajatega, ei pea me riskitegurid, peaks ka perearst olema võimeline eelnimetatud võimalikuks, et töötajate tervisekontrolle tegevusi läbi viima ning töötajatele vastavaid soovitusi jagama, võiksid edaspidi läbi vii perearstid teades samas ka töötaja varasemat terviseajalugu ja käitumist. Juhul, töötervishoiuarstide asemel. kui selgub, et töötaja vajab põhjalikumaid analüüse (nt põhjalikumat silmakontrolli vm), siis saab perearst suunata töötaja töötervishoiuarsti poole. Sealjuures on tervisekontrolli läbimine perearsti juures ka töötajale mõistlikum ja mugavam, kuna perearstid on töötervishoiuarstidega võrreldes kättesaadavamad. See on oluline eriti just maapiirkondades. Lisaks külastatakse perearsti ka seoses igapäevaste terviseprobleemidega, mistõttu oleks töötaja jaoks otstarbekam sooritada kontroll oma perearsti juures ilma, et peaks spetsiaalselt veel töötervishoiuarsti vastuvõtule minema. Eesti Kaubandus- Kaubanduskoda teeb ettepaneku muuta TTOS-i kutsehaiguse Arvestatud. Eelnõuga täpsustatakse TTOS § Tööstuskoda diagnoosimist puudutavaid sätteid selliselt, et kutsehaiguse 23 lõiget 5. diagnoosimisel oleks töötervishoiuarstil selge kohustus suhelda ka tööandjaga. Kehtiva TTOS § 23 lg 5 näeb ette tööandjalt vaid dokumentide kogumise kohustuse ning võimaldab seega tuvastada põhjusliku seose kutsehaiguse ja töökeskkonna vahel pelgalt dokumentide ja töötaja öeldu põhjal. Kaubanduskoda peab positiivseks, et osad töötervishoiuarstid juba täna suhtlevad tööandjaga nii-öelda vabatahtlikult, kuid arvestades sellega, et arstide praktika on erinev, siis on oluline, et nõue tuleneks selgelt seadusest. Selliselt toetaks regulatsioon tööandja ja töötervishoiuarsti vahelist suhtlust, mis on ka antud VTK üheks eesmärgiks. Eesti Põllumajandus- EPKK pooldab eesmärki parendada töötervishoiuteenuse korraldust Selgitame, et eelnõu seletuskirjas toodud Kaubanduskoda ja kvaliteeti, et toetada töötajate tervise kaitset töökeskkonnas ning mõjuanalüüs näitab, et töötervishoiuteenuse ennetada ja varakult avastada tööga seotud terviseprobleeme. Samuti laiendamisega kaasneb küll ettevõtetele 31  on oluline töötervishoiuteenuse kättesaadavuse parendamine ning täiendav kulu, kuid seda ei saa pidada nii teenuse kvaliteedi ühtlustamine teenuseosutajate vahel. Kindlasti on suureks, et ettevõttel võiksid tekkida tähtis soodustada töötervishoiu juhtimist ka ettevõttes ning toimetuleku raskused. Kuivõrd parendada töötervishoiuteenuse osutajate ja tööandjate koostööd töötervishoiuteenuse hind sõltub ettevõtte töötajate tervise kaitsel ja ohutu töökeskkonna loomisel. Siiski iseloomust, riskitasemest ja suurusest, siis näeme selle eesmärgi puhul ohtu lisanduvate kohustuste näol. Kui võib eeldada, et väikeettevõtetele on kehtiva töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on tööandjal tervikuna teenus odavam, kui suuretele nõue tellida vaid töötajate tervisekontroll, siis VTK-s probleemi 1 ettevõtetele. Uuringud näitavad ka seda, et töötervishoiuteenuse sisu laiendamise lahendusena lisatakse investeeringud töötajate tervisesse on tööandjale kohustus osta töötervishoiuarstil teenust mis sisaldab: kasumlikud, kuna selle abil on võimalik • ettevõtte tervikanalüüsi (nt töötajate haigestumise ja puudumise ennetada töötajate haigestumist ja töölt eemal statistikat, üldisi tervisenäitajaid, enam levinud tervisprobleeme, olekut ja sellega kaasnevaid kulusid nii küsitleb töötajaid ja tööandjat jne), mille baasil otsustab tööandjale kui ka töötajale ja riigile töötervishoiuarst kes ja millist tervisekontrolli vajab. tervikuna. • vastavalt vajadusele ettevõte külastust, lähtudes ettevõtte Tegevused, mida tööandja teeb töötaja töökeskkonna ohuteguritest ja ettevõtte eripäradest. Osapooled tervise kaitseks, ei ole maksustatavad tulu- ja saavad kokku leppida, millist töökeskkonda ja millise sotsiaalmaksuga (st ei maksustata regulaarsusega külastama peab. erisoodustusena), kui tegevuste vajadus • ettevõtte töötajate tervikanalüüs töötajate tervisekontrolli järgselt, tuleneb töökeskkonna riskianalüüsist või mille põhjal koostab töötervishoiuarst ning kus tuuakse välja otsused seda on soovitanud töötervishoiuarst. (tööandjale täitmiseks kohustuslikud) ja ettepanekud (soovituslikud), kuidas muuta töökeskkonda ja töökorraldust. • tööandja konsultatsioon, kuidas paremini kohandada töökeskkonda. Eelpool nimetatud teenuste tellimise nõue suurendab tööandja kulusid töötervishoiuteenuse korraldamisele. Kas ja kuidas need kulud tööandjale kompenseeritakse (maksusoodustused vms meetmed)? Eesti Põllumajandus- VTK-s tuuakse ühe Tööga seotud haigestumiste diagnoosimine on Selgitame, et kutsehaigus diagnoositakse, Kaubanduskoda piiratud probleemi lahendsena välja, et edaspidi tuleb kutsehaiguste kui on tuvastatav põhjuslik seos töötaja loetelu täiendada psühhosotsiaalsest ohutegurist põhjustatud töökeskkonna ja seal töötajat mõjutavate ohutegurite ja terviseprobleemide vahel. 32  haigustega ning lisada tööandjale kohustus töötajale tekkinud kahju Selleks kogub töötervishoiuarst põhjaliku hüvitamiseks. info töökeskkonna ja töötingimuste kohta VTK kohaselt loetakse kutsehaiguseks edaspidi ka haigus, mida ning töötaja terviseseisundi kohta, sh põhjustas psühosotsiaalne ohutegur, nt ebavõrdne kohtlemine, vesteldaks töötajaga, et selgitada välja monotoonne töö, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele võimalikud eraelulised tegurid, mis võisid mittevastav töö jm. On oluline markeerida, et tööandjad panustavad põhjustada terviseprobleeme. Seega on igapäevaselt erinevatesse meetmetesse ja tegevustesse, mille raames töötervishoiuarsti ülesanne hinnata, kas püütakse töötajale pakkuda võimalikult mitmekülgset ja arendavat inimese terviseprobleeme on põhjustanud tööd ning tehakse kõik selleks, et töötajaid koheldakse võrdselt ja töökeskkonnast tulenevad psühhosotsiaalsed neile tagatakse hea töökeskkond. Samas tuleb tähelepanu pöörata ohutegurid või muud stressiallikad (nt asjaolule, et tööandja ei pruugi enne uue töötaja töölevõtmisel olla eraelulised probleemid). teadlik töötaja seisukorrast ega tea kas töötajal on psühhosotsiaalsest ohutegurist põhjustatud terviseprobleeme enne esinenud, sest inimese terviseandmed sh diagnoos, analüüside tulemused ja tervisekontrolli uuring on konfidentsiaalsed ning oma probleemidest teavitamine on töötaja vaba valik mitte kohustus. Põhimõtteliselt tekkib küsimus - kuidas tõendatakse, et psühhosotsiaalsest ohutegurist põhjustatud haiguse põhjused peituvad tööandja töökeskkonnas? Muuhulgas on seadusega keelatud tööandjal teada ja uurida töötaja sotsiaalse tausta, koduse olukorra, ega ka isiku enda psühhilise käitumise kohta. See loob olukorra, kus tööandja vastutab ühiskondlike, koduelu ja töötaja iseärasuse osas täielikult, kuid tal puudub võimalus seda kuidagigi tõendada. Kutsehaiguste vaidluste senine praktika on näidanud, et vaidluste lahendamisel kaitstakse eelkõige nõrgema poole ehk töötaja kui tööandja huve, mis paneb tööandjad seaduse rakendamisel ebavõrdsesse seisu. Eesti Põllumajandus- Tahame muuhulgas tähelepanu pöörata, et põllumajandusettevõte Selgitame, et töötervishoiuarstidel on Kaubanduskoda töötajad töötavad sageli ka töövälisel ajal sarnastes ülesannetes ligipääs inimese terviseandmetele tervise mujal kui ainult tööandja töökeskkonnas. Näiteks tehakse kodutalus infosüsteemis. Kutsehaiguse diagnoosimisel põllutöid kasutades erinevaid põllumajandusmasinaid või tehes võtab töötervishoiuarst aluseks kõik tervise muud füüsiliselt rasket tööd, viibides seejuures ka mürarohkes infosüsteemis olevad andmed inimese keskkonnas. Kuidas sellises olukorras hinnata kus kutsehaigus terviseseisundi kohta. Samuti vestleb 33  tekkis? Kas selle on ikka põhjustanud tööandja või tuleb põhjuseid töötervishoiuarst inimesega, saamaks infot otsida n-ö töövälisel ajal töötamisest või siis mingist ekstreemsest tema tervisekäitumise, eluviiside, kahjulike hobist? Samuti võib kutsehaiguse alged tekkida ametikoolis enne harjumuste, traumade ja muu seesuguse tööle asumist, kui õppetöö ajal ei kasutatud nt kaitsevahendeid tolmu kohta, mis annab infot inimese üldise ja mürgiste kemikaalide kaitseks. terviseseisundi kohta ja mis võivad mõjutada seda, kas inimesel on alust diagnoosida kutsehaigus või mitte. Eesti Põllumajandus- Lisaks soovime veel teada vastuseid järgmistele küsimustele: Selgitatud. Kaubanduskoda 1. Kas kutsehaiguse määramisel arvestatakse töötaja pärilike 1. Selgitame, et töötervishoiuarstidel on haigustega? ligipääs inimese terviseandmetele tervise 2. Kuidas toimub kutsehaiguste tekke välja selgitamine? Milline on infosüsteemis. Kutsehaiguse diagnoosimisel haiguse diagnoosimise protseduur ja etapid? võtab töötervishoiuarst aluseks kõik tervise 3. Kes teostab järelevalvet Tööinspektsiooni tegevuse osas? infosüsteemis olevad andmed inimese terviseseisundi kohta. Varasemate andmete saamiseks, mida tervise infosüsteemi kantud ei ole (enne 2008. aastat) on töötervishoiuarstil õigus saada väljavõte inimese tervisekaardist, mille ta saab inimese perearstilt. Samuti vestleb töötervishoiuarst inimesega, saamaks infot tema tervisekäitumise, eluviiside, kahjulike harjumuste, traumade ja muu seesuguse kohta, mis annab infot inimese üldise terviseseisundi kohta ja mis võivad mõjutada seda, kas inimesel on alust diagnoosida kutsehaigus või mitte. Lisaks teostab töötervishoiuarst vajalikud uuringud ja analüüsid, et saada ammendav info inimese terviseseisundi kohta. Eestis diagnoositakse kutsehaigusi peaasjalikult Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja 34  töötervishoiu keskuses, kus on olemas kõik vajalikud diagnostika võimalused. 2. Lisaks punktis 1 toodule selgitame, et kutsehaiguse diagnoosimise eelduseks on inimese terviseprobleemide ja töökeskkonna ohutegurite ning töötingimuste vahelise põhjusliku seose tuvastamine. Kutsehaigust ei diagnoosita, kui töötervishoiuarst ei ole veendunud inimese terviseprobleemide ja töökeskkonna ohutegurite põhjuslikus seoses. Selleks, et omada ülevaadet töötingimustest ja töökeskkonnast, kus inimene töötas ning ohuteguritest, millega ta kokku puutus, tutvub töötervishoiuarst ettevõtete riskianalüüsiga ja muude asjakohaste dokumentidega, samuti vestleb töötajaga ja tööandjaga. Kutsehaiguse diagnoosimisel võtab töötervishoiuarst aluseks kõik töötaja praegused ja varasemad töökohad ja tööandjad ning erinevates töökohtades töötamise aja, mis võis mõjutada kutsehaiguse väljakujunemist. 3. Teenistuslikku järelevalvet teostab Sotsiaalministeerium. Juhul, kui tööandjal tekib vaidlus Tööinspektsiooniga järelevalve käigus tehtud ettekirjutuste vms osas, on tööandjal õigus esitada vaie Tööinspektsiooni või pöörduda kohtusse. Eesti Põllumajandus- VTK välja töötamise kontekstis teeme tulevikus seaduse paremaks Osaliselt arvestatud. Kaubanduskoda rakendamiseks kaks ettepanekut: 1. Eelnõu seletuskirjas on seaduses kasutatud 1. Seaduses puuduvad tihti terminite selgitused, mis pärsib seaduse terminid lahti selgitatud. tõlgendamist ning jätab tõlgendamise õiguse kontrollorganitele. 35  Siinkohal teeme ettepaneku eelnõu seletuskirjas termineid paremini 2. Tööinspektsiooni roll on järelevalve selgitada; käigus kontrollida töötervishoiu ja 2. Anda Tööinspektsioonile õigus küsida ja uurida töötaja eraelu tööohutuse nõuete täitmist töökeskkonnas. puudutavat infot või tema tegevuse kohta väljas pool töötaja Tööinspektsiooni pädevuses ei ole uurida töökeskkonda vabal ajal, mis võimaldaks töötaja ja tööandja töötaja eraelu kohta. Ettepanekust ei ole vahelistes vaidlustes teha objektiivsemaid otsuseid. täpselt aru saada, millistes olukordades/vaidlustes mängib töötaja eraelu rolli. Samuti juhime tähelepanu, et Tööinspektsioon ei lahenda töötaja ja tööandja vahelisi vaidlusi. Vaidluste lahendamiseks on pooltel õigus pöörduda töövaidluskomisjoni võ kohtusse. Ei saa ettepanekute sisust aru ja põhjendusi ei ole. Eesti Personalijuhtimise Probleemi kirjelduses (punkt 5) on välja toodud, kuid adresseerimata Selgitame, et Sotsiaalministeerium on Ühing PARE juurpõhjus – pädevate töötervishoiuarstide nappus. tellinud töötervishoiu käsitlusjuhendite Töötervishoiuarstid peavad muuhulgas mõistma organisatsiooni koostamise, mille eesmärk on pakkuda põhitegevust, oskama luua seoseid terviseedenduse ja töötervishoiuarstidele juhiseid organisatsiooni jätkusuutlikkuse vahel. Töötervishoiuõele suurema tervisekontrolli läbiviimiseks konkreetsete rolli andmine aitab mõnevõrra töökoormust hajutada, aga puudus on ohutegurite lõikes, sh analüüside ja uuringute ka õdedest ja pädevaid töötervishoiuarste on juba täna liiga vähe. miinimumpaketti, juhised tervisekontrolli Järeleaitamist vajavad ka TTAde digioskused, et parendada otsuse tegemiseks ja soovituste andmiseks. infovahetust tööandjaga. Kuidas on plaanis arstide arvu ja pädevust Töötervishoiu käsitlusjuhendid aitavad kaasa suurendada? töötervishoiuteenuse kvaliteedi tõusule ja ühtlustamisele teenuseosutajate vahel. Eesti Personalijuhtimise Asjakohane on idee laiendada kutsehaiguste nimistut lisades sinna Selgitame, et tööandja tegevused töötajate Ühing PARE vaimsest tervisest tulenevad probleemid. Paralleelselt soovitame tervise edendamiseks on tulu- ja kaaluda ka anda tööandjatele võimalus varasemast paremini sotsiaalmaksu vabad siis, kui vastavate panustada töötajate vaimse tervise säilimisse. On soovitatav üle tegevuste vajadus on välja selgitatud vaadata olemasolev maksusoodustuse piirmäär. 100EUR/kvartalis ei riskianalüüsi käigus ja tegevused on lisatud pruugi katta vajalikke kulutusi piisavas ulatuses. PARE ettepanek on tegevuskavasse, samuti kui konkreetseid laiendada maksusoodustust selliselt, et see toetaks tööandjad tegevusi on soovitanud töötervishoiuarst. 36  töötajate tervist edendama. Maksusoodustus võiks hõlmata ka Selliste tegevuste hulka kuuluvad ka vaktsineerimist, kui ametikohal on näidustatud vastav bioloogiline tegevused, mis on suunatud töökeskkonna ohutegur. psühhosotsiaalsete ohuteguritest tulenevate terviseriskide maandamiseks ja töötajate vaimse tervise kaitseks. Lisaks selgitame, et lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 01.07.2000 määrusest nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ peab tööandja hindama bioloogiliste ohuteguritega seotud riske töökeskkonnas ning võtma kasutusele meetmed riskide maandamiseks. Muu hulgas peab tööandja tagama vaktsineerimise võimalus töötajatele, kes puutuvad kokku bioloogiliste ohuteguritega, mille vastu on olemas tõhus vaktsiin, konsulteerides eelnevalt töötervishoiuarstiga. Seega kui vaktsineerimise vajadus tuleneb riskianalüüsist, on vaktsineerimise kulu tööandjale maksuvaba. Seoses tervisedendavate tegevuste maksuvabastuse piirmääraga märgime, et kuivõrd ettepanek puudutab tulumaksuseadust, siis kuulub see Rahandusministeeriumi pädevusvaldkonda. Käesoleva eelnõuga ei ole kavas teha muudatusi tulumaksuseaduses. Eesti Personalijuhtimise Üheks tervisekontrolli eesmärgiks peab olema anda töötajale Arvestatud. Nõustume esitatud seisukohaga Ühing PARE indikatsioon, kas midagi tema tervisekäitumises vajab korrigeerimist ja märgime, et see oli ka VTK-s toodud ning tegeleda ennetusliku tööga. Mõned töötajad külastavad ettepanekute eesmärk ja leiab kajastust ka omaalgatuslikult perearsti harva ning kokkupuude eelnõus. 37  tervishoiuteenusega võibki olla aastaid üksnes töötervishoiuarsti vahendusel. Seega laiendades tööandjate võimalusi, tellida töötajale laiem tervisekontrolli pakett ja seda kulutust mitte täiendavalt maksustada, loob see võimaluse töötajale saada ennetavalt personaalset asjakohast terviseinfot ning motiveerib tervisekäitumise muutusele. Seeläbi on ühiskonnas tervemad inimesed ja tervemad töötajad, kes on valmis tööellu panustama ka kõrgemas eas. See omakorda aitab kaasa töökäte puuduse leevendamisele. Teenistujate TALO juhatus tutvus käsitletava TVK sisuga ning pidades teemat Selgitame, et töötervishoiuteenuse Ametiliitude oluliseks, saatis selle konsultatsioonideks liikmesliitudele, kes korraldusega seotud muudatused puudutavad Keskorganisatsioon kohtadel pidid koostöös töökeskkonnavolinike ja/või töölepingu alusel töötavaid isikuid ja TALO töökeskkonnanõukogude esindajatega tegema analüüsi ja võrdluse ametnikke ehk sama töötajate rühma, kellele praegu kehtiva TTOS ja TVK alusel koostatava uue redaktsiooni TTOS nõuded kohalduvad. Käesoleva eeldatava tulemusega. Tagasiside oli üksmeelselt positiivne, kuivõrd eelnõuga ei ole kavas laiendada TTOS-i ettevalmistatud kavatsuses on arvesse võetud reaalseid nõudeid teistele tööd tegevatele isikutele (nt töökeskkonna muutusi ning sellest tulenevaid õigusruumi võlaõiguslike lepingute alusel töötavatele korrastamise vajadusi. Avaldati arvamust, et SE ettevalmistamise isikutele). käigus peaks läbivalt olema vaade tulevikku – milliseid muutusi on Eelnõuga täpsustatakse ka kaugtöö korral tööturul oodata ja kuidas nö ennetavalt kujundada toimiv tööandja ja töötaja õiguseid ja kohustusi kaitsemehhanism üldises plaanis ning kuivõrd saab/peab arvestama arvestades kaugtöö eripärasid. tööturu sektorite erisusi. Klassikalise töölepingulise töösuhte asendumine erinevate a-tüüpilistega ning eriti avalikku teenust pakkuvates sektorites virtuaaltöö võimaluste laienemine, seab töötajaskonna erineva kohtlusmudeli alla. Teema tõstatajad pidasid vajalikuks eeltoodule tähelepanu juhtida, tagamaks töötajatele, sõltumata nende rakendatusest erinevates omandivormides, erinevates haldusalluvustes ja töösuhete õiguslikus vormistuses, võrdse kaitse. Teenistujate Samuti soovitati eelnõu menetlejatel analüüsida TTOS Osaliselt arvestatud ja selgitatud. Eelnõu Ametiliitude rakendamisega seotud kulude mahukust tööandjale ning seda, kas nö koostamisel on analüüsitud muudatuste suured vs väikesed ettevõtted on ühtlaselt suutlikud võrdsetel alustel. mõjusid ka mikro- ja väikeettevõtetele. 38 Keskorganisatsioon Kuivõrd nõuded on samased siis oleks otstarbeks kaaluda teatud Analüüs näitab, et töötervishoiuteenuse TALO abimehhanisme tehtavate kulutuste tasakaalustamiseks. laiendamisega kaasneb küll ettevõtetele täiendav kulu, kuid seda ei saa pidada nii suureks, et ettevõttel võiksid tekkida toimetuleku raskused. Kuivõrd töötervishoiuteenuse hind sõltub ettevõtte iseloomust, riskitasemest ja suurusest, siis võib eeldada, et väikeettevõtetele on tervikuna teenus odavam, kui suuretele ettevõtetele. Seetõttu ei pea vajalikuks teha erisusi töötervishoiuteenuse sisu osas ettevõtete suuruse lõikes. Lisaks on oluline rõhutada, et sõltumata ettevõtte suurusest, on oluline kaitsta töötajate tervist töökeskkonnas, mida saab teha kvaliteetse töötervishoiuteenuse abil. Uuringud näitavad ka seda, et investeerinud töötajate tervisesse on kasumlikud, kuna selle abil on võimalik ennetada töötajate haigestumist ja töölt eemal olekut ja sellega kaasnevaid kulusid nii tööandjale kui ka töötajale ja riigile tervikuna. Teenistujate Oluliseks peeti töötervishoiuarstide ja perearstide koostöö Selgitame, et TTOS § 14 lg 1 p 6 kohaselt Ametiliitude edendamist ning vajaliku teabe tagamist tööandjale. Ka eeldatakse, peab töötaja teavitama tööandjat Keskorganisatsioon et töötajate enesevastutus peab olema senisest kõrgemal tasemel tööülesannete täitmist takistavast asjaolust. TALO ning välistama ka objektiivse terviseolukorra varjamise. Seda Olukorras, kus töötaja terviseseisund ei muidugi delikaatsete terviseandmete kaitse kui ka GDPR raames. takista töö tegemist, ei ole tööandjal ka vaja teada töötaja terviseseisundit puudutavat infot. Tervisekontrolli läbiviimisel teeb töötervishoiuarst töötajale vajalikud uuringud ja analüüsid, samuti on töötervishoiuarstil õigus tutvuda 39  tervisekontrolli läbiviimisel töötaja varasemate terviseandmetega tervise infosüsteemis. Seeläbi on töötervishoiuarstil olemas terviklik info töötaja tervise kohta, mis võimaldab tal hinnata töötaja terviseseisundit ja selle sobivust tehtavale tööle. Tööandjale otsuste ja soovituste tegemisel ei ole põhjendatud avaldada töötaja delikaatseid terviseandmeid. Eesti Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi (ETTAS) hinnangul lahendaks Arvestatud. Töötervishoiuarstide väljatöötamise kavatsuses pakutud regulatiivsed muudatused Selts mitmed probleemid töötervishoiuvaldkonnas (nt töötervishoiuteenuse käsitlemine laiemalt kui ainult töötajate terviskontrollid, tööst põhjustatud haiguste diagnoosimine ja ravi, töötervishoiuarsti konsultatsioonile suunamine). ETTAS toetab ettepanekut lisada psühhosotsiaalne ohutegur kutsehaiguste loetellu. See suurendaks tööandjate tähelepanu ning motiveeriks aktiivsemat ennetusmeetmete rakendamist. Töötervishoiuõdedele suurema rolli andmine annab võimaluse töötervishoiuõdedele oma oskuste ja teadmiste potentsiaali oluliselt paremaks kasutamiseks ning optimeerib vastavalt pädevusele tegevuste jaotust töötervishoiuarstide ning töötervishoiuõdede vahel. Eesti Kavandatava muudatuse 6 – riikliku järelevalve tõhustamine juures Arvestatud. Nõustume esitatud seisukohaga. Töötervishoiuarstide juhime tähelepanu, et tervishoiuteenuste osutamise nõuetekohasust Terviseameti ja Haigekassa järelevalve Selts ehk formaalset kvaliteeti kontrollib ja hindab Terviseamet. Eesti pädevusi ei ole kavandatavate muudatustega Haigekassa hindab haigekassa hinnakirjas olevate tervishoiuteenuste plaanis muuta. TTOS-i alusel teostab kvaliteeti. töötervishoiuteenuse osutajate üle järelevalvet endiselt Terviseamet. Eelnõuga täpsustatakse vaid järelevalve sisu õigusselguse eesmärgil. 40 Eesti Ebaselgeks jääb kavandatav muudatus 7 – tööandjale antakse õigus Selgitame, et muudatuse eesmärk on tagada Töötervishoiuarstide töötajate tervisekontrolli korraldamisel töödelda tervisekontrolli õigusselgus ja nii tööandjale kui ka Selts andmeid, mis võivad kaudselt viidata töötaja terviseseisundile. töötervishoiuarstile kindlus, et ETTAS on väga nõus arutlema tervisekontrollide otsuste hea tava ja tervisekontrolli korraldamisel on tööandjal kokkuleppeliste juhiste osas otsuste vormistamiseks, usutavasti aitab õigus saada töötervishoiuarstilt infot töötaja selles osas kaasa planeeritava Töötervishoiu käsitlusjuhendi töötingimuste ja töökeskkonna kohandamise koostamine. Ebaselge on „kaudselt töötaja terviseseisundile ning tervist edendavate meetmete viitavate tervisekontrolli andmete töötlemine“. Töötaja peab saama vajalikkuse kohta. Tööandjal ei ole õigus usaldada töötervishoiuarsti ja töötervishoiuõde ilma kartuseta, et teada isiku delikaatseid terviseandmeid tema terviseandmed tööandjale teatavaks saavad. (diagnoosid, uuringute ja analüüside tulemused jms). Tervisekontrolli otsuste vorm vaadatakse üle tervisetõendite digitaliseerimise projekti raames. Projekti on kaasatud ka Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi esindajad. Eesti Kutsehaigete Liit Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu Selgitame, et töötajal on õigus nõuda väljatöötamise kavatsuses on väga põhjalikult pööratud tähelepanu tööandjalt tööst põhjustatud haigestumise tööst põhjustatud haigestumiste osas. Kui TTOS muudatustes korral kahju hüvitamist, kuid sellisel juhul uuritakse kõiki tööst põhjustatud tervisekahjustusi, siis kõikide tööst peab töötaja ise avaldama tööandjal oma põhjustatud haigestumiste korral (mitte ainult kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haigestumise, kuivõrd tööõnnetuste puhul) peaks kehtima samad kohustused TTOS-s. tööandja muul moel sellest teada ei saa. Samuti peaks olema reguleeritud ka vastavad võimalused TPH diagnoosiga töötajatel saada hinnata töövõimekao ulatust ekspertarstide poolt ja saada tervisekahju hüvitist. Praegusel ajal väljastatakse TPH diagnoosi teatis ainult tööinspektsioonile, tööandjal puudub kohustus uurida TPH juhtumeid, kuna tööandjal ei ole õigust töötaja tööst põhjustatud haigestumisest teada saada. Töötaja võib ise tööandjale sellest rääkida, et tööandja saaks paremini ennetustegevust korraldada. Tervisekahju hüvitise taotlemise võimalus on ainult läbi kohtu. Eesti Kutsehaigete Liit Alates 01.07.2017.a.Töövõimereformi jõustumisel Mittearvestatud. Selgitame, et TTOS vanaduspensioniealistel regulatsioon tööõnnetuse ja kutsehaiguse 41  Töötukassa töövõimet ei hinda, siis seoses sellega peaks tööõnnetuse korral kahjuhüvitise maksmise kohta või kohaldub vaid Sotsiaalkindlustusameti kutsehaiguse tagajärjel püsiva tervisekahju hüvitise maksmise puhul makstavale hüvitisele. Tööandja ja töötaja vastav TTOS paragrahv laienema ka tööandjatele. peavad kahjuhüvitise maksmise kokkuleppe Vanaduspensioniikka jõudnud tervisekahju hüvitise saajatel sõlmimisel lähtuma võlaõigus seaduse tööandjatelt on pidevad probleemid, kuigi mitmetes Riigikohtu põhimõtetest, sh peavad pooled kokku lahendites on välja toodud tõsiasi, et vanaduspension ei kuulu leppima kas ja kuidas makstakse hüvitist hüvitisest maha arvestamisele, jääb siiski arusaamatuks selle vanaduspensioniealistele isikutele. Lähtuvalt maksmise kohustus. Kas siis tõesti peab kutsehaiguse või varasematest Riigikohtu lahenditest, ei tohiks tööõnnetuse tagajärjel püsiva tervisekahjustusega vanaduspensionär kahjuhüvitises maha arvata vanaduspensioni pöörduma uuesti kohtusse hüvitise edasimaksmise osas. summat. Olukorras, kus tööandja ja töötaja ei saavuta kahjuhüvitise maksmises kokkulepet, on pooltel õigus pöörduda kohtusse. Qvalitas Arstikeskus Qvalitas Arstikeskus tervitab Sotsiaalministeeriumi kavatsust Selgitame, et eelnõuga sätestatakse OÜ uuendada töötervishoiu ja tööohutuse seaduslikku raamistikku. kohustuslikud töötervishoiuteenuse Muudatused töötervishoius on olnud hädavajalikud juba pikemat komponendid, mida tööandja on kohustatud aega ning kaasajastatud seadusandlus aitaks tagada valdkonna töötervishoiuteenuse osutajalt/ arengu arvestades pidevalt muutuvat töökeskkonda. töötervishoiuarstilt tellima. Seeläbi on Sooviksime järgnevalt jagada oma tagasisidet erinevate tagatud teenuse nn miinimumpakett, mida konkreetsemate ettepanekute osas, mida Sotsiaalministeerium on iga tööandja peaks oma ettevõttes tagama. oma väljatöötamiskavatsuse esile toonud. Lisaks on Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi Lahendus probleemile 1. Töötervishoiuteenuse sisu laiendamine poolt koostamisel töötervishoiu Töötervishoiuteenus, mida enamik – eriti väiksema suurusega – käsitlusjuhendid, mis samuti aitavad teenuse ettevõtteid hetkel saavad, on suuresti vaid formaalsus. Igasugune kvaliteeti ühtlustada ja annavad ka tööandjale initsiatiiv praeguse olukorra parendamiseks on vajalik ja seetõttu on suuniseid, milline peaks olema konkreetse väljapakutud lahendused töötervishoiuteenuse sisu laiendamiseks ohuteguri korral töötajale korraldatud omal kohal. Samas tahame rõhutada, et väljapakutud lahendused ei tervisekontrolli sisu. pruugi otseselt igapäevast praktikat piisaval määral mõjutada, kuna tegelike teenuste sisu määrab endiselt päeva lõpuks ikkagi tööandja ning teenusepakkuja omavaheline kokkulepe ja motivatsioon. Kas ja 42  kuidas soovitud tulemust paremini saavutada, on omaette küsimus ja vajab riigi ning osapoolte pidevat tähelepanu. Qvalitas Arstikeskus Lahendus probleemile 3. Paraneb tööga seotud haigestumiste Selgitatud. VTK-s toodud ettepaneku osas OÜ diagnoosimine laiendada töötervishoiuarstidele riiklikku Diagnooside parendamise kahe esimese ettepaneku juures on rahastust tööst põhjustatud haigestumiste põhiliseks küsimärgiks toimiva rahastusmudeli leidmine. diagnoosimiseks jätkuvad arutelud leidmaks Põhimõttelisel tasandil Qvalitas toetab riigi rahaliste ressursside kõige sobivamat mudelit. Seetõttu ei hõlma lisandumist. Loodame, et täpsema korralduse ja rahaliste ressurssidekäesolev eelnõu ka vastavasisulisi tuvastamisel suudetakse leida sobivad lahendused, mis tagavad muudatusi. antud muudatustele jätkusuutlikku aluse. Nõustume, et psühhosotsiaalse ohuteguri ja Psühhosotsiaalsete ohutegurite ettepaneku juures soovime juhtida inimese tervisekahjustuse vahelise seose tähelepanu, et praktikas on selliste ohutegurite sidumine konkreetsetuvastamine on keeruline. Samas leiame, et haigusega vägagi keeruline. Seetõttu, sarnaselt töötervishoiuteenusekuna praktikas võib psühhosotsiaalsest sisu laiendamisele, on kõnealuse ettepaneku nõrgaks küljeks ohutegurist põhjustatud kutsehaigusi muudatuse reaalne mõju – see saab olla vaid esimene samm pikemas esineda, on oluline kutsehaiguste loetelu protsessis. täiendada, et luua teoreetiline võimalus selliste kutsehaiguste diagnoosimiseks. Qvalitas Arstikeskus Lahendus probleemile 5. Töötervishoiuõdedele suurema rolli Täname arvamuse eest. OÜ andmine Qvalitas hindab antud muudatust kaugelt kõige olulisemaks ettepanekuks ministeeriumi kavandis. Töötervishoiuteenuse suurimaks probleemiks on tööjõuressursi puudus ja antud lahendus aitab probleemi väga konkreetselt leevendada. Qvalitas Arstikeskus Lahendus probleemile 6. Riikliku järelevalve tõhustamine Selgitame, et eelnõuga täpsustatakse, et OÜ Toetame riikliku järelvalve tõhustamist, kuid kuna VTK ei täpsusta, Terviseametil on järelevalve õigus kuidas plaanitakse tõhustamist teha, siis ei ole hetkel võimalik töötervishoiuteenuse osutajate üle TTOS-is täpsemat tagasisidet anda. sätestatud töötervishoiuteenuse osutamise osas, st Terviseametil on õigus teha järelevalvet selle üle, kas eelnõus toodud töötervishoiuteenuse osutamisele sätestatud nõudeid on täidetud. 43  Lisaks sellele on Terviseametil järelevalve pädevus tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud nõuete täitmise üle. Qvalitas Arstikeskus Kõige suurem nõrkus praeguses süsteemis on tööjõupuudus. Tänasel Selgitatud. OÜ päeval on Terviseameti registri andmetel Eestis 1. Arstide residentuurikohad kinnitatakse töötervishoiuvaldkonnas 109 arsti ja 27 õde. Statistikaameti 2020. iga-aastaselt erinevate osapoolte (Eesti aasta andmetel on Eestis 656 600 töötajat. Nende kahe kõige Haiglate Liit, tööandjate esindajad, olulisema töötervishoiu osapoole proportsioonide erinevus on erialaseltsid, Tartu Ülikool, Haigekassa, üüratu. Iga töötervishoiuarsti kohta on meil pea 5000 töötajat ja see Sotsiaalministeerium) ühise arutelu on sealjuures 2,5 korda rohkem kui perearsti nimistu piirsuurus (iga tulemusena. 2022. õppeaasta perearsti ja pereõe kohta on meil ligi 700 elanikku). residentuurikohtade arutelud toimuvad 2022. Probleemi olemasolu on ilmselge. Küsimus on: mida teha? aasta esimeses kvartalis ning siis lepitakse Nagu eelpool öeldud, siis töötervishoiuõdede rolli suurendamine on kokku ka tellimused kõikide erialade lõikes üks samm õiges suunas. Samas jääb sellest liiga väheseks. Qvalitas (sh töötervishoiuarstid). Eesti teeb ettepaneku kaaluda eelnõus järgmisi lahendusi: Töötervishoiuarstide Seltsil on võimalik 1. Suurendada töötervishoiuarstide koolitusmahtu esitada oma ettepanekud. a. Hetkel on juurdekasv 2-3 töötervishoiuarsti aastas. See on liiga 2. Oleme töötervishoiuõdedega teemat vähe ning võimaldab heal juhul hoida arstide arvu stabiilsena. arutanud ja oleme kokku leppinud, et 2. Luua eraldiseisev töötervishoiuõe koolitusprogramm. kavandame töötervishoiuõdede a. Praegu litsentsi omavad töötervishoiuõed on hariduselt üldõed, kel tegevusjuhendi koostamist, mille eesmärk on puudub spetsiifiline töötervishoiutaust. Teenuspakkujad nagu kokku leppida ja ühtlustada Qvalitas korraldavad oma ressurssiga õdede väljaõpet, kuid riikliku töötervishoiuõdede ülesanded ja toe loomine on hädavajalik. Sealjuures annab vaid õdede arvu vastutuspiirid töötervishoiuteenuse suurendamine sisulise mõju ministeeriumi enda ettepanekule nende osutamisel. Sellele järgnevalt on võimalik rolli suurendamiseks. analüüsida, kas ja milline peaks olema 3. Võimaldada Soomes töötavatel TTAdel, kes on seal omandanud töötervishoiuõdede koolitusprogramm. kvalifikatsiooni läbides erialased kursused (kuid mitte residentuuri), 3. Antud ettepanek vajab põhjalikumat praktiseerida töötervishoiuarstina ka Eestis. analüüsi ja arutelu erinevate osapoolte vahel. a. Soomes töötab mitmeid Eesti päritolu töötervishoiuarste, kes on 4. Vaimse tervise õdede temaatika, sh nende omandanud oma kvalifikatsiooni kas Eestis või alternatiivselt koht tervishoius ja võimalik vajadus on Soomes, näiteks läbides vaid erialased kursused (kuid mitte Sotsiaalministeeriumil hetkel kaardistamisel. residentuuri, mis on Eesti seadustes nõutud). Me näeme, et Eesmärk on kaardistada laiemalt kutseta 44 legaliseerides Soomes kursuste kaudu litsentsi omandanud ja juba psühholoogide kasutamise võimalikkus praegu seal TTAna töötavad spetsialistid, kuid Eesti seaduse silmis tervishoiusüsteemis ja nende teenuse ebakvalifitseeritud, loob riik sisuliselt ilma ühegi kuluta tugeva rahastamine läbi Haigekassa. Selleks et seda motivatsiooni nende arstide Eestisse naasmiseks. See on vähemalt edukalt teha, alustasime kõikide vaimse ajutiselt hea ja lihtne võimalus olukorra leevendamiseks. Määrates tervise spetsialistide (sh vaimse tervise legaliseerimisel sobivad tingimused (näiteks nõuda lisaks kursuste õdede) pädevuste ja vastutuste läbimisel teatud tööstaaži) on võimalik vähendada seadusliku kaardistamisest. Aruteludesse on kaasatud arbitraaži riski. kõik puudutatud osapooled, sh vaimse tervise 4. Suurendada vaimse tervise õdede koolitusmahtu õdede esindajad. a. Väljatöötamiskavatsus on õigesti toonud tähelepanu psühhosotsiaalsetele teguritele. Meie hinnangul on selles vallas üheks olulisemaks võimalikuks muudatuseks vaimse tervise õdede koolitusmahu suurendamine. Mõistetavalt see omab vähest puutumust töötervishoiu ja tööohutuses seaduse muutmisega. Samas leidsime, et praegune vaimse tervise kriis on piisavalt akuutne, et selle probleemiga tegelemisele läheneda võimalikult holistiliselt. Meie ettepanekud 1, 2 ja 4 vajavad riigilt täiendavaid rahalisi vahendeid. Leiame, et antud finantsressursi saamist tuleks kaaluda alternatiivse otstarbena ministeeriumi poolt väljatoodud lahendustele (diagnooside rahastamine, perearsti ja TTA koostöö ning riiklik järelvalve). Meie hinnangul vajab tööjõupuudus lahendamine kõrgemat prioriteetsust võrreldes teiste tegevustega. 45