Ministeeriumid 09.11.2021 nr 5-5/21/4141
Riigikantselei
Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Edastame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse nr 103 „Täiendavate riigikaitselise
töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise
töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord“
muutmise eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalle Laanet
Minister
Lisa: Eelnõu
Seletuskiri
Arvamuse andmiseks: Kaitsevägi
Kaitseressursside Amet
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
EELNÕU 22.10. 2021 VABARIIGI VALITSUS M ÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 103 „Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigikaitseseaduse § 46 lõike 3 alusel. Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 103 „Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord“ § 2 lõikes 1 tehakse järgmised muudatused: 1) lõiget täiendatakse punkti de ga 2 1 ja 2 2 järgmises sõnastuses: „ 2 1 ) Haridus- ja Noorteamet – kuni 10 protsenti t eenistus kohtadest ; 2 2 ) Haridus- ja Teadusministeerium – kuni 6 protsenti t eenistus kohtadest ;“ 2 ) lõiget täiendatakse punktiga 15 1 järgmises sõnastuses: „15 1 ) Kultuuriministeerium – kuni 12 protsenti t eenistus kohtadest ;“ 3 ) punkt id 16 , 1 8 ja 52 tunnistatakse kehtetuks; 4 ) lõiget täiendatakse punktiga 20 1 järgmises sõnastuses: „20 1 ) Muinsuskaitseamet – kuni 5 protsenti t eenistus kohtadest ;“ 5 ) punktis 19 asendatakse arv „22“ arvuga „32“; 6) punktis 22 asendatakse arv „ 9 5“ arvuga „ 100 “; 7 ) punktis 29 asendatakse arv „30“ arvuga „ 40 “; 8 ) punktis 30 asendatakse arv „64“ arvuga „100“; 9 ) punktis 31 asendatakse arv „54“ arvuga „75 “; 10 ) punktis 33 asendatakse arv „75 “ arvuga „ 90 “; 1 1 ) punktis 38 asendatakse arv „75“ arvuga „100“; 1 2 ) lõiget täiendatakse punktiga 50 2 järgmises sõnastuses: „ 50 2 ) Transpordiamet - kuni 4 0 protsenti teenistuskohtadest ; “ 1 3 ) punktis 53 asendatakse arv „46“ arvuga „30 “ . /allkirjastatud digitaalselt/ Kaja Kall as Peaminister /allkirjastatud digitaalselt/ Kalle Laanet Kaitseminister /allkirjastatud digitaalselt/ Taimar Peterkop Riigisekretär
Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 103 „Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord“ muutmine“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määrusega nr 103 „Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord“ (edaspidi määrus nr 103) on kehtestatud: 1) riigi ametiasutuse ja valitsusasutuse hallatava riigiasutuse (edaspidi koos riigikaitseline asutus) koosseisus olevate riigikaitseliste ülesannete täitmisega, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega vahetult seotud riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade (edaspidi koos riigikaitselise töökohustusega teenistuskoht) loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega teenistuskoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord; 2) loetelu teenistuskohtadest, millel töötav isik loetakse teenistuskohale asumise kuupäevast kuni teenistuskohalt vabastamise kuupäevani riigikaitselise töökohustusega teenistuskohal töötavaks isikuks. 2020. aastal tegi Kaitseministeerium kõigile ministeeriumitele ning teistele määruses nr 103 loetletud riigiasutusele ettepaneku oma valitsemisalas ja asutustes üle vaadata senised riigikaitseliste asutuste koosseisus olevad riigikaitselise töökohustusega teenistuskohad ning hinnata määruses sätestatu muutmise vajadust. Käesolev eelnõu on koostatud ministeeriumitelt ja teistelt riigiasutustelt saadud ettepanekute alusel. Eelnõu ja seletuskirja koostas Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakond (e-post:
[email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis õigusloome valdkonna juht Guido Pääsuke (e-post:
[email protected] ) . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu s on määruse nr 103 § 2 lõikes 1 tehtavad muudatused. Punktidega 1, 2, 4 ja 1 2 lisatakse määrusesse nr 103 täiendavaid riigikaitselisi asutusi, mille koosseisus on ülesannete täitmise tagamiseks lubatud ette näha riigikaitselise töökohustusega teenistuskohti. Lisatavad asutused Haridus- ja Noorteamet , Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet ning Transpordiamet. Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekul lisati määrusesse Haridus- ja Teadusministeerium riigikaitselise töökohustusega teenistuskohtade piirmääraga kuni 6% ja tema valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Haridus- ja Noorteamet piirmääraga kuni 10%. Riigi kaitsetegevuse kava hariduse alamkavast tulenevalt on Haridus- ja Teadusministeeriumi riigikaitseline ülesanne haridussüsteemi toimimise tagamine. Nimetatud ülesanne hõlmab muuhulgas haridusteenuse osutamisega seotud andmesidevõrkude, infosüsteemide ja andmekogude toimimise tagamist. Kultuuriministeerium ettepanekul lisatakse määrusesse Kultuuriministeerium 12% ning Muinsuskaitseamet 5% riigikaitselise töökohustusega teenistuskohtade piirmääraga. Kultuuriministeerium on vastutav kultuuriväärtuste kaitse ning kommunikatsiooni- ja digiteenuste kaitse korraldamise eest valitsemisalas ning tagab ka kriisisituatsioonis valdkonna juhtimisvõimekuse. Muinsuskaitseamet teostab muinsuskaitse ja muuseumide valdkonnas täidesaatvat riigivõimu ja järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Majandus- ja K ommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul lisatakse Transpordiamet riigikaitselise töökohustusega teenistuskohad piirmääraga kuni 40%. Transpordiamet vastutab elutähtsa teenuse „riigiteede sõidetavus “ korraldamise, sh riigiteede sõidetavuse katkestusest põhjustatud hädaolukorra lahendamise eest. Lisaks on Transpordiameti vastutada riigikaitseliselt oluliste teenuste nagu maanteeliikluse juhtimine, laevaliikluse juhtimine, jäämurdetööde teostamine ning laevateede hooldamise korraldamine. Elanikkonnakaitse vaates on Transpordiameti korraldada ka maakondade ülese ühistranspordi toimimine. Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse punkt id 16, 18 ja 52, mis sätestasid Lennuameti, Maanteeameti ja Veete e de Ameti riigikaitselise tööko hustusega teenistuskohtade määramise ulatust . Nimetatud ametid liideti 2021 aastal Transpordiametiks . P unktidega 5-1 1 ja 1 3 muudetakse seniseid piirmäärasid. Tegemist on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse, Riigi Infosüsteemide Ameti , Riigikantselei, Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskuse ning Põllumajandus- ja Toiduameti riigikaitselise töökohustusega teenistuskohtade piirmäärade muutmisega. Punktiga 5 tõstetakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM ) riigikaitselise töökohustusega teenistuskohtade piirmäär senise kuni 23% asemel kuni 32%. MKM on vastutav energeetika, side, eID ja riigiteede sõidetavuse elutähtsate teenuste toimepidevuse eest ning lisaks riigikaitse ja elanikkonnakaitse vaates on MKM vastutav transpordi teenuste ning riigi varustuskindluse tagamise eest. Punktiga 6 määratakse Siseministeeriumi ettepanekul Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) riigikaitselise töökohustusega ametikohtadeks kuni 100% senise 95% asemel. Piirmäära tõstmise tingis PPA sisekaitse operatiivkava ja hädaolukorraplaanide koostamisel tuvastatud vajadus, et sisekaitse operatiivkava ja hädaolukorra lahendamise plaanide rakendamiseks on vaja arvestada kõigi PPA ametnike ja töötajatega, sh ka nendega, kes ei ole määratud riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale. Punktiga 7 tõstetakse Justiitsministeeriumi haldusala riigikaitselistes ülesannetes Registrite ja Infosüsteemide Keskusele (edaspidi: RIK) määratud riigikaitseliste teenistuskohtade piirmäär senise kuni 30% asemel kuni 40 %- ni , kuna senine ülemmäär ei pruugi Justiitsministeeriumi hinnangul võimaldada RIKile määratud ülesannete täitmist. Punktiga 8 tõstetakse MKM ettepanekul Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse (edaspidi RIKS) riigikaitselise töökohustusega teenistuskohtade piirmäär senise kuni 64% asemel kuni 100%. RIKS vastutab riigiside teenuste (mereraadioside, operatiivraadioside, riigi turvaline kaabelkõneside, riigi turvaline mobiilside) ning riigipilve toimimise eest. Punktiga 9 määratakse MKM ettepanekul Riigi Infosüsteemide Ameti (edaspidi RIA) riigikaitselise töökohustusega teenistuskohtadeks kuni 75% RIA töökohtadest senise 54% asemel. RIA vastutab riiklikult ja riigikaitseliselt oluliste infosüsteemide (riigiasutuste andmesidevõrk ehk riigivõrk, x-tee, riigiportaal, valimiste infosüsteem, eID teenused) toimimise eest ning riigi ja eraõiguslike juriidiliste isikute küberturvalisuse tagamise eest, sh tagab riikliku küberturbe kriisimeeskonna (CERT – Computer Emergency Response Team ) toimimise. RIA juhib küberintsidendist põhjustatud hädaolukorra lahendamist või elutähtsa teenuse „elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine“ katkemisest põhjustatud hädaolukorra lahendamist. Punktiga 10 tõstetakse Riigikantselei taotlusel nende riigikaitselise töökohustusega teenistujate piirmäär 75%- lt 90%- le . Selle aluseks on Riigikantselei analüüs teenistujate riigi kaitsetegevuse kavast tulenevate riigikaitselistest ülesannetest ja nende rollist kriisi ajal ning järeldus, et senises määruses kehtestatud riigikaitselise töökohustusega teenistujate osakaal ei vasta tegelikule vajadusele . Punktiga 11 määratakse Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (edaspidi SMIT) riigikaitselise töökohustusega ametikohtadeks kuni 100% SMIT-i töökohtadest senise 75% asemel. SMIT-i ülesandeks on tagada Siseministeeriumi ja tema valitsemisala sisejulgeoleku tagamiseks vajalike infokommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) valdkonna teenuste osutamine. SMIT-i kliendid on teiste hulgas päästeasutused, politsei ja piirivalve, kes osutavad avalikke teenuseid. Nende teenuste osutamiseks on vaja infosüsteemide (Ester, SIS, SOS, OPIS, Menetluse infosüsteem, Kairi, m-Kairi jms) ööpäevaringne tõrgeteta töö. Kui SMIT-il ei ole võimalik teatud olukordades rakendada tööle 25% oma töötajatest, kes praegu ei ole riigikaitselise töökohustusega töökohal, siis võib ohtu sattuda Siseministeeriumi valitsemisala ülesannete täitmiseks vajalike IKT teenuste arendamine, haldamine ja hankimine, infoturbega seotud tegevuste korraldamine ja küberturvalisuse tagamine SMIT-i poolt. Punktiga 13 muudetakse Maaeluministeeriumi ettepanekul Põllumajandus- ja Toiduameti riigikaitselise töökohustusega teenistuskohtade piirmäära senise 46% asemel kuni 30%. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei ole kasutatud uusi või vähe tuntud termineid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 5. Määruse mõjud Eelnõu mõjutab Kaitseväe sõjaaja üksuste isikkoosseisu arvestust minimaalselt. R iigikaitselise töökohustusega teenistuskohal töötav isik on vabastatud lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal kaitseväeteenistusse asumise kohustusest. Vabastus kehtib vaid riigikaitselise töökohustusega teenistuskohal töötamise ajal. Teenistuskohalt lahkumisega vastav piirang kaob. Riigikaitselise töökohustusega teenistuskohal töötavalt isikult ei või nõuda osalemist eriolukorra töödel ja erikordade ajal rakendataval sundtööl, kui see kohustus mõjutab teenistus- töökoha ülesannete täitmist. Kokkuvõttes ei too määruse muudatus kaasa olulist negatiivset mõju Kaitseväe sõjaaja üksuste isikkoosseisu arvestuses, sest valdavas osas riigikaitselise töökohustusega teenistuskohti täitvad isikud ei ole kaitseväekohustuslased. Küll aga avaldab määruse muudatus positiivset mõju riigikaitsele laiemalt näiteks läbi riigi kaitsetegevuse kavas või selle alamdokumentides püstitatud ülesannete täitmisel tsiviilsektori toetuse tagamiseks riigi sõjaliseks kaitseks ja seega ka avaldab positiivset mõju riigikaitse laiale käsitlusele tervikuna. 6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõuga ei kaasne riigieelarvele täiendavat kulu, sest riigikaitselise töökohustuse määramine ei muuda teenistuskoha ülesandeid ja seetõttu ei too eelduslikult kaasa vajadust täiendava töötasu või palga järele. Eelnõu rakendamisega ei kaasne ka riigieelarvele tulu. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras . 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse ministeeriumitele kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu. Eelnõu edastatakse arvamuse andmiseks Kaitseväele ja Kaitseressursside Ametile.