Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

Ministeeriumid 03.11.2021 nr 5-1/21/4052 Esitame kooskõlastamiseks kaitseväeteenistuse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister Lisa: Toetuste VTK okt.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  21.10 .2021 Kaitseväeteenistuse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse e elnõu väljatöötamise kavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus 1. Kutsealuste ajateenistusse asumise soodustamine 1.1 . Tahe asuda ajateenistusse Ajate enistus on meessoost Eesti kodanike kohustuslik kaitseväeteenistusse asumine sõjaväelise väljaõppe saamise eesmärgil. Ajateenistusse kutsutakse 17 – 28-aastane isik, kelle terviseseisund vastab kaitseväekohustuslaste tervisenõutele või kelle puhul ei esine muid kaitseväeteenistuse seaduses (edaspidi KVTS ) ajateenistusse kutsumisest vabastamise asjaolusid. Ajateenistuses olles on ajateenijale tagatud tasuta toitlustus, majutus ja Kaitseväe antav vormiriietus. Lisaks makstakse ajateenijale iga l ku ul toetust ja kompenseeritakse sõidukulu üks kord ajateenistuse jooksul elukohta ning tagasi ajateenistuskohta . Ajateenija toetuse eesmärk on võimaldada ajateenijal katta kulu eeskätt isiklikele esemetele ja teenustele, mi da ei võimalda rii k , nagu näiteks mobiilsideteenus, hügieenitarbed jms. Igakuist toetust makstakse ajateenistuse kestel ajateenistuskohta saabumise päevast kuni ajateenistuse lõpuni. Ajateenija toetuse suurus oleneb ajateenija auastmest ja teenistuse kestusest. Toetust makstakse KVTS § 54 lõigete 2 ja 12, § 64 lõigete 2 ja 5 1 alusel kehtestatud kaitseministri 3. jaanuari 2017 . a määruse nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“ alusel. Ajateenijale makstakse ajateenistuse esimesest päevast alates toetust 1 15 eurot kuus . R eamehe/madruse auastmes ajateenijale säilib esimesel kaheksal kuul sama toetus. Kaprali/vanemmadruse auastme saamise korral enne üheksandat kuud makstakse toetust 1 40 eurot kuus. Kui reamehe/madruse/kaprali/vanemmadruse auastmes ajateenija teenib 11 kuulises ajateenistuses, siis alates üheksandast kuust on toetus 1 70 eurot kuus. Teised ajateenija toetused lähtuvad läbitud väljaõppest ja auastmest: nooremseersant/ nooremmaat – 200 eurot kuus ja seersant/ maat – 2 3 0 eurot kuus. K ui ajateenija on lapsevanem, makstakse ajateenistuse kestel ajateenija lapse toetust 900 eurot kuus . Asendusteenistujale rakendatakse töölepingu seaduses sätestatud töö- ja puhkeaja regulatsioon e ning igakuise toetuse suurus on Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, mis 2021. aastal on 584 eurot. Sarnaselt ajateenijale makstakse asendusteenistujale asendusteenistuse ajal asendusteenistuja lapse toetust 900 eurot kuus. Ajateenistuses viibimine on mees s oost kodaniku kohustus ja sellega peab arvestama. Samavõrd oluline on ka kodaniku enda isiklikud ambitsioonid ja elukorralduslikud küsimused. On mõistetav ja toetatav isik u panu stamine haridusse, eluasemesse ning töösuhetesse . Arvestades kutsealuse ajateenistuseelset tegevust , võib ajateenistusse asumine mõjutada märgatavalt isiku sissetulekut ja seetõttu võib olla ka märkimisväärne mõju ajateenija k aitseväevälistele rahalistele kohustustele. Enamikul juhtudel ei ole ajateen istuse ajal makstavad riiklikud toetused jms piisav ad , et kat ta enne ajateenistusse asumist võetud laenu- või muid maksekohustusi. Ajateenijate seas iga l aasta l tehtavast rahulolu- uuringust nähtub, et maksekohustused ja laenud on üks peamis i põhjus i , miks ajateenistusest üritatakse kõrvale hoida või tullakse ajateenistusse vastumeelselt, sest ajateenistuse tõttu vähenenud sissetulekust ei ole võimalik tasuda laenu ja sellega kaasnevaid intresse . Ajateenija kehv motivatsioon ajateenistuses ol la mõjutab ka tugevalt tema huvi võtta osa sõjaväelisest väljaõppest ning valmidust omandada sellega seoses uusi oskusi ja teadmisi. Näiteks ei pruugi olla motivatsiooni saada jaoülema või rühmaülema õpet või muud spetsiifilist erialaõpet ning piirdutakse esimese tasandi väljaõppega. Vähene motivatsioon mõjutab seega vahetult riigi sõjalise kaitse võimekust ja tahet selles osaleda. 2020. aastal tuli ajateenistusse vabatahtlikult 53% ajateenitusse asunutest. Samas ei pruugi vabatahtlikult ajateenistusse asumine veel tähendada seda, et ajateenija on motiveeritu d osalema , vaid ta soovib oma kohustuse täita enne muude ülesannete tekkimist või on tegemist kokku lepitud ajateenistusse asumisega pärast õpingu id . Ajateenistusse jättis asumata 5% kutse saanud isikutest. Ajateenistusse asumist püüavad vältida eelkõige keskhariduse omandamise järel edasi õppima läinud ja samas ka tööalast karjääri alustanud isikud . Sellisel juhu l on isik õpingute ajal või pärast õpinguid tööle asu des võtnud endale eluaseme soetamise kohustus e , millega kaasneb ka laenukohustus, mille teenindamise võimalused ajateenistusse asu des vähenevad . See omakorda võib kaasa tuua võlg ade suurenemise või eluasemest ilma jäämise. Seega on vaja leida meetmeid, mille kaudu o leks võimalik maandada kohustusliku kaitseväeteenistusega kaasnevaid riske ja seeläbi suurendada kutsealuste tahet ajateenistusse asu da ning seal pakutava õp pe läbi da , ilma et ajateenistuses viibimise tõttu saaks märkimisväärselt mõjutatud Kaitseväkke asumise eelne väljakujunenud keskkond. Ajateenijate seas tehtud küsitlusest on selgunud, et keskmiselt on eluasemelaen 1% -l ajateenijatest ja õppelaen 8,75% -l ajateenijatest. Eesti Panga statistika kohaselt on 2019. aasta novembri seisuga keskmine eluasemelaenu jääk 43 509 eurot ja keskmine intress 2,48%. Õppelaenude keskmine jääk on 2136 eurot ja intress 5%. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 18 lõike 4 kohaselt ajateenistuses viibimise ajaks laenusaajal õppelaenu tagasimakse tähtaja kulgemine peatub ja intressi kohustust ei teki. Nimetatud perioodil tasub riik krediidiasutusele õppelaenusumma jäägilt tasumisele kuuluva intressi kommertsintressimäära ulatuses, riigi ja krediidiasutuse vahel sõlmitavas lepingus sätestatud korras. Eluasemelaenude puhul ei ole ajateenistuses viibimise ajal maksepuhkust seaduse tasandil ette nähtud, küll aga on kred iidiasutused võimaldanud võtta maksepuhkust laenu põhiosa tagasimaksetele, kuid intresside maksmise kohustus jääb maksepuhkuse perioodil siiski alles . Maksepuhkuse taotlemise tingimused on krediidiasutustes erinevad ning üldiselt paneb see laenusaaja tuleviku vaates ebasoodsamasse olukorda . 1.2 . Kaitseväele vajalike oskuste taseme tõstmine enne ajateenistust Ajateenistuse puhul on tegemist kohustusliku kaitseväeteenistuse ühe osaga, mille käigus saab isik sõjaväelise väljaõppe. Ajateenistus kest ab 8 – 11 kuud. Selle aja jooksul tuleb ajateenijatele anda mitmesugust väljaõpet, mi da on vaja üksuse erinevate ülesannete täitmiseks. Kaitsevägi nagu muu ühiskond areneb pidevalt ja üha enam võetakse kasutusele tehnikat, mille kasutamiseks on vaja anda eriväljaõpet, mis omakorda eeldab mõningaste baasteadmiste ja oskuste olemasolu. V äljaõpe peab mahtuma ajateenistuse senise kestuse piiresse. Se etõttu on Kaitseväel tekkinud vajadus selliste kutsealuste jär ele , kes on e nne omandanud teatud baasoskused, mida kasutada igapäevases tegevuses, mille põhjal saab ajateenistuses anda täiendõpet. Ü ks selli ne oskus on sõiduki juhtimisõigus. Kaitseväe ja Maanteeameti ( praegune Transpordiamet) 2016 .– 2019. aasta kohta tehtud statistika näitab , et B-kategooria juhtimisõigusega noori jääb nii ajateenistuses kui ka ühiskonnas tervikuna vähemaks. Ettevalmista t ud r eser vil põhineva sõjaväe ettevalmistamisel on oluline, et vajaduse korral kokku kutsutavad üksused oleks võimelised ka liikuma . See eeldab piisaval arvul sõiduki juhtimisoskusega isikute olemasolu . Kaitseväe kasutuse s olevad sõidukid on üldjuhul muu kategooria sõidukid ja nende juhtimiskoolitusele lubamine eeldab B kategooria juhtimisõiguse olemasolu. Kuna kutsealuste seas väheneb B-kategooria juhtimisõigusega isikute arv, suureneb Kaitseväe vajadus anda ajateenistuse kestel esmase ehk B-kategooria juhtimisõigus e koolitust . See omakorda vähendab ajateenija aega lisa kategooriate juhtimisõiguse (näiteks C ja D) koolituseks ja muuks väljaõppeks, sh relva - ja erialaväljaõppeks. Sellise arengu tulemiks on ette valmista ta vate üksuste vähenev lahing u valmidus. Kaitseväe senine vajadus on olnud , et vähemalt 50% -l kutsealustest, kes saabuvad väljaõppesse, oleks B-kategooria juhtimisõigus . Alljärgnevas tabelis on näha nelja aasta kaupa B-kategooria juhtimisõigus ega isikute osakaal ajateenistusse asunutest ning ühiskonnas tervikuna. 2016 2017 2018 2019 Ajateenistusse asunutest B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omavate osakaal 57,76% 56,60% 55,69% 52,00% Ühiskonnas tervikuna kutsealuse vanuserühmas B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omavate osakaal 59,82% 57,87% 55,62% 52,95% Tabelist nähtub, et juhiloa omanike osakaal jätkuvalt langeb ja aasta st 202 2 ei pruugi vajalikul hulgal juhtimisõigusega kutsealuseid olla. Arvestades Kaitseväe ülesannete ja varustuse pideva t muutumis t olukorras, kus ajateenistuse kestust ei ole mõistlik pikendada, suurene b vajadus , et teatud oskused , mille põhjal on võimalik anda süvendatud väljaõpet, oleks omandatud juba enne ajateenistusse asumist . Seega on vaja luua meede, mis soodustaks kutsealuste poolt esmaste oskuste omandamist enne ajateenistusse asumist. 2 . Tegevväelasele ülesannete täitmiseks vajaliku individuaalvarustuse soetamine Kaitseväeteenistuse ajal tagatakse KVTS § 13 kohaselt k aitseväelasele teenistusülesannete täitmiseks vajalik individuaalvarustus. Kaitseväelase individuaalvarustusse kuuluvad eraldusmärgid, vormiriietus, riidevarustus ja lahinguvarustus. Riide- ja lahinguvarustuse loetelu ning vormiriietuse kirjeldus on kehtestatud kaitseministri 26. augusti 2016 . a määrusega nr 19 „Kaitseväelase riide- ja lahinguvarustuse loetelu“ ning vormiriietuse väljastamise kord on kehtestatud kaitseministri 23. oktoobri 2013 . a määrustega nr 51 „Kaitseväelase vormiriietuse kirjeldus ja vormiriietuse väljastamise kord“ . Eraldusmärgid näitavad kaitseväelase kuuluvust struktuuris, auast e t ja haridust . Vormiriietus on tegevväelasele teenistusülesannete täitmise ks antav ametniku tööriietus ning ajateenijatele ja reservväelastele kaitseväeteenistuses olemise ajal antav tööriietus. Riidevarustus on tegevväelase vormiriietuse täiendamiseks ning teenistusülesannete täitmiseks ette nähtud riietus. Lahinguvarustus on kaitseväelase teenistusülesannete täitmiseks vajalikud vahendid. Kaitseväelase vormiriietus jaguneb kasutusala, teenistustingimus i ja väeliiki arvestades tavavormiks, välivormiks, õhtuvormiks, laeva teenistusvormiks, madrusevormiks ning õhusõiduki meeskonna vormiks. Kaitseväelase vormiriietus on eelkõige üleriietus , millel kantakse K aitseväele omaseid tunnuseid (auastmetunnused, kaitseväelised sümbolid, riigitunnused vms ). Muude vormiriietuse elementide puhul on tegemist individuaalse riidevarustusega (nt sokid, jalatsid, kindad), millel puudub kaitseväelase tuvastamise komponent ehk vastav riideese ei ole oluline ametniku kaudseks tuvastamiseks. Kuna kaitseväelase vormiriietus on riigivara ning vormiriietuse kasutusele võtmisel ja käitlemisel tuleb peale kaitseväeteenistuse seaduse ja selle alusel antud õigusaktide järgida ka riigivara käitlemisel kehtestatud nõudeid. Tavavorm väljastatakse üldjuhul tegevväelastele. Tavavorm on igapäevane tööriietus eelkõige teenistuse planeerimise ja ettevalmistusega seotud kaitseväelastel ning kaitseväelastel, kellel on suhtlemist ka kaitseväeväliste asutustega. Ajateenijatele ja reservväelastele üldjuhul tavavormi ei väljastata. Tavavormi erinevus tuleneb eelkõige värvusest ja kujundusest. Näiteks mereväe tavavormi kuub erineb kujunduselt maa- ja õhuväe tavavormi kuuest. Välivorm on igale kaitseväelasele väljastatav vormiriietus, mis on mõeldud eelkõige kasutamiseks välitingimustes (nt õppekogunemised , ajateenijate väljaõpe). Tavavorm i ja õhtuvorm i õm bleb isikule personaalselt Kaitseväele õmblusteenust osutav lepingupartner. Tegevväelasele väljastab individuaalvarustuse üksus , mille koosseisus tema sõjaväelise auastmega ametikoht asub. Individuaalvarustus väljastatakse üksuse juurde kuuluvatest Kaitseväe riideladudest . Es imest kord a teenistusse asudes tagatakse tegevväelasele kogu individuaalvarustuse komplekt, mida tegevväelane hakkab edaspidi uuendama kehtestatud piirmäära ulatuses. T egevväelase individuaalvarustuse arvestuslik piirmäär on summa , mille ulatuses võib tegevväelane ühes aastas individuaalvarustust välja võtta . Näiteks 2020. aasta l kehtestas Kaitseväe juhataja t egevväelaste vormiriietuse ja riidevarustuse arvestuslikuks piirmääraks 290 eurot ning tegevväelastele, kellele ei väljastata tavavormi elemente , 160 eurot. Nimetatud piirmääradele lisandu b käibemaks. Enne individuaalvarustuse väljastamist kontrollitakse , kas isikul e eraldatud varustusega on aastane piirmäär kulutatud , kui ei, siis tuvastatakse , mis ulatuses on võimalik talle varustust väljastada. Praegu s e individuaalvarustuse käitlemise praktika kohaselt ostetakse individuaalvarustuse elemendid sisse, hoiustatakse ladudes ja peetakse arvestust iga riidevarustuse detaili kohta . Selli s e tegevusega on seotud ka vajadus laomajanduse jär ele , kusjuures soetatava varustuse puhul lähtutakse tegevväelaste üldistest mõõtmetest. See omakorda tähendab, et soetatakse ka igaks juhuks varustust, mis ei vasta konkreetse tegevväelase vajadusele. Seega on tekkinud vajadus muuta sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha ülesandeid täitva te tegevväelaste varustamine paindlikumaks ning vähendada sõjalise tegevusega vahetult mitte seotud varustuse soetamist ja ladustamist. 2. Sihtrühm 1. Kutsealuste ajateenistusse asumise soodustamine Esime ne sihtrühm on kutsealused ja ajateenijad. Teine sihtrühm on Kaitsevägi. 2 . Tegevväelasele ülesannete täitmiseks vajaliku individuaalvarustuse soetamine Esimene sihtrühm on tegevväelased. Teine sihtrühm on Kaitsevägi. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus 1 .1 .– 1.2 . Kutsealuste ajateenistusse asumise soodustamine E simene e esmärk on suurendada kutsealuste tahet asuda ajateenistusse . Kui rakendada e nne ajateenistusse asumist võetud rahaliste kohustuste täitmise toetamise meetme id, siis paraneb kutse aluste suhtumine ajateenistusse ning suureneb vabatahtlikult ajateenistusse asuvate noorte arv. Motiveeritud ajateenija keskendub paremini väljaõppele, omandab väljaõppes antavaid teadmisi ja oskusi, misläbi paraneb väljaõpetatud meeskonna ning sõjaaja üksuste kvaliteet ja nende ülesannete täitmise võimekus. Teine eesmärk on ergutada kutsealuseid omandama enne ajateenistust teatud baasoskusi, millele lisaks on võimalik anda Kaitseväes sõjalises riigikaitses vajalikke erialateadmisi. Ühtlasi väheneb tehnoloogia ja lahingutehnika arengust tingitud vajadus ajateenistuse kestus t pikenda da . Kui soodustada b aas oskuste omandamist enne ajateenistusse asumis t, paraneb esimeses järjekorras Kaitseväe liikuvusvõimekus, sest sõjalise võimekuse üks oluline komponent on piisaval arvul sõiduki juhtimis e oskusega kaitseväelaste olemasolu . See võimaldab Kaitseväel anda lühema aja jooksul baas oskustel põhinevat väljaõpet ning väheneb vajadus kulutada aega esmaste oskuste omandamiseks ja praktiseerimiseks. 2 . Tegevväelasele ülesannete täitmiseks vajaliku individuaalvarustuse soetamine Eesmär k on ajakohastada individuaalvarustuse käitlemise korda, mille raames vähendatakse riidevarustuse elementide nimekirjas olevaid varustuselemente ja pikendatakse varustuse kandmise aeg a . Samuti analüüsitakse , milliseid ind i viduaalvarustuse elemente peaks väljastama Kaitsevägi ja milliseid elemente võiks soetada tegevväelane vajadust mööda ise Kaitseväe poolt kompenseeritava piirsumma ulatuses Kaitseväe lepingupartneritelt. Muudatuse eesmärk on muuta paindlikumaks tegevväelaste selliste teenistusülesannete täitmiseks vajalik u individuaalvarustusega varustamine , mis ei eelda vahetult relvastatud tegevuses osalemist. Ühtlasi soovitakse vähendada vajadust n - ö igapäevase tegevusega seotud individuaalvarustuse ladustamise ja käitlemise jär ele, muutes varustuse hankimi s e rohkem vajaduspõhisemaks. I ndividuaalvarustuse element ide vajaduspõhise soetamise kaudu väheneb vajadus hoiustada ladudes senises mahus varustuselemente. Seeläbi vabaneb olemasolev laopind, mida on võimalik kasutada senisest tõhusamalt . Samuti on eesmärgiks rahali n e ja administratiiv n e (töökorraldus, juhtimine , töökoormus) kokkuhoi d . Ajateenijate ja reservväelaste ning rahvusvahelistel sõjaliste operatsioonidel osalevate kaitseväelaste individuaalvarustusega varustamise põhimõtete s muudatusi ei plaanita . Samuti ei ole kavas muuta mobilisatsiooni korral tegevteenistusse kutsutud või sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma kohustatud isiku varustamise nõudeid. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon , seotud strateegiad ja arengukavad 1. Kutsealuste ajateenistusse asumise soodustamine Seadused : k aitseväeteenistuse seadus reguleerib ajateenijatele ettenähtud hüvitisi ja toetusi ; tulumaksuseadus (edaspidi TuMS ) reguleerib ajateenijale makstavate toetuste maksustamist. 2 . Tegevväelasele ülesannete täitmiseks vajaliku individuaalvarustuse soetamine Seadused : k aitseväeteenistuse seadus ; tegevväelastele makstavate toetuste maksustamist reguleerib TuMS . Määrused : k aitseministri 23. oktoobri 2013 . a määrus nr 51 „Kaitseväelase vormiriietuse kirjeldus ja vormiriietuse väljastamise kord“; k aitseministri 26. augusti 2016 . a määrus nr 19 „Kaitseväelase riide- ja lahing u varustuse loetelu“; k aitseministri 20. juuni 2016 . a määrus nr 8 „Kaitseväeteenistusväliste isikute loetelu, kellele võib väljastada kaitseväelase eraldusmärgi ja vormiriietuse, ning nimetatud isikutele kaitseväelase eraldusmärgi ja vormiriietuse väljastamise tingimused ja kord“ . 5 . Tehtud uuringud 1. P robleemikirjeldustes on lähtutud iga l aasta l tehtud ajateenijate rahulolu uuringute tulemustest , millest on läbivalt selgunud, et rahaliste kohustustega hakkamasaamine ajateenistuse kestel mõjutab märkimisväärselt isiku te meelsust nii ajateenistusse asumisel kui ka ajateenistuses väljaõppega toimetulemisel . 2. Nimetatud probleemikirjelduse kohta ei ole uuringuid tehtud. 6 . Kaasatud osapooled 1. Kaitsevägi, Kaitseressursside Amet . 2 . Kaitsevägi . III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7 . Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused Avalikkuse teavitamine EI Rahastuse suurendamine EI Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH Muu (palun täpsusta) 7 .1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs 1. Kutsealuste ajateenistusse asumise soodustamine 1.1 . Tahe asuda ajateenistusse Ajateenijatele on ajateenistuse ajal tagatud tasuta toit lustus , majutus ja riietus. Lisaks kompenseeritakse ajateenijale üks kord ajateenistuse kestel puhkusele minekuks sõidukulu ning makstakse igakuist toetust. Igakuise toetuse eesmärk on võimaldada ajateenijal soetada endale vajalikke hügieenivahendeid ja katta sid eteenuste kulu. Alates 1. juulist 2021 on ajateenija toetuse suurus seotud tarbijahinnaindeksiga ja seda hakatakse suurendama iga kolme aasta järel. Alates 1. juulist 2021 on ajateenija igakuise toetuse suurus 115 eurot, mis suureneb olenevalt ajateenistuse kestuse st ja ajateenija auast me st . Seega peab ajateenija 115 euroga suutma katta kõik vajalikud kulud, kaasa arvatud muud rahalised kohustused, mis tal tuli täita enne ajateenistusse asumist. Statistika näitab, et ligikaudu 1% ajateenistusse asunutest omab eluasemelaenu . Eluasemelaenude puhul ei ole krediidiasutused ajateenistuses viibimise ajaks tagasimaksete kohta eritingimusi kehtestanud, vaid võimaldatakse võtta kas põhiosa maksepuhkust või täielikku maksepuhkust nagu tavaklientidele. Põhiosa maksepuhkuse taotlemisel tuleb laenusaajal endiselt tasuda laenuintresse ning on ilmne, et ajateenija igakuisest toetusest (115 eurot) ei piisa ka intresside tasumiseks. Täieliku m aksepuhkuse taotlemise korral hakkavad aga edasilükatud rahalis e d kohustus ed kuhjum a ja hiljem on ajateenijal neid palju keerulisem täita . Senise regulatsiooni parem rakendamine ei anna tulemusi, kuna ajateenijale ettenähtud toetused on määratud seaduse tasem el ning praegune regulatsioon ei võimalda olemasolevate toetuste kõrval maksta lisa toetusi või hüvitada eluasemelaenu intresse. TuMS § 19 lg 3 p 9 kohaselt ei maksustata tulumaksuga seaduse alusel ajateenijale makstavat toetust. Ajateenija toetused, mis ei ole sätestatud KVTSi või muu seadusega, maksustatakse aga tulumaksuga. 1.2 . Kaitseväele vajalike oskuste taseme tõstmine enne ajateenistust Juba olemasolevate j uhilubade maksumuse kompenseerimi se võimaldamine on osa motivatsioonimeetme st , et ergutada kutsealuseid vabatahtlikult asuma ajateenistuses sõidukijuhi väljaõppesse. Sõidukijuhi väljaõpe toimub 5. ja 29. nädalal algavas väljaõppetsüklis , mis kestab 11 kuud. Kuna järjest vähem atel noor tel on B-kategooria juhtimisõigus, siis kulub Kaitseväel üha enam ressurssi selle kategooriaga sõiduki juhtide koolitamiseks . Arvestades Kaitseväe vajadusi, on oluline, et ajateenistuses omanda ksid ajateenijad peale sõiduauto juhtimis e oskuse ka teistesse kategooriatesse kuuluvate sõidukite juhtimis e oskus e (näiteks eritehnika, raskeveokid), mille eelduseks on B-kategooria juhtimisõiguse omamine. S õjaaja üksuste ettevalmistamis eks o n vaja, et ajateenistusse asunutes t vähemalt 50% -l o leks B kategooria juht i misõigus. 2019. aastal omas seda õigust vaid 52% ajateenistusse asunutest . See näitaja on langemas Kaitseväe jaoks juba miinimumvajaduse piirini . Kui selline olukor d kestab, tuleb Kaitseväel järgnevatel aastatel märkimisväärselt suurendada ressurss i ja aega B-kategooria juhtimisõiguse koolituse andmiseks, mistõttu võib juhtuda, et teiste kategooriate juhtimisõiguse koolitamiseks enam ressurss i ja aega ei jätku ning üksuste lahing u valmidus ei vasta ette nähtud tasemele . Mitte midagi tegemine ei võimalda rakendada uusi meetmeid, mis motiveeriks noori asuma vabatahtlikult ajateenistusse ja omandama B-kategooria juhtimisõigus enne ajateenistusse asumist . 2 . Tegevväelasele ülesannete täitmiseks vajaliku individuaalvarustuse soetamine Praeguse regulatsiooni puhul ei ole võimalik t egevväelase individuaalvarustuse nomenklatuuri vähenda da ega individuaalvarustuse elementide soetamis t kompenseeri da , kuna individuaalvarustuse elementide loetelu ja väljastamise kord on kehtestatud kaitseministri määrusega ning individuaalvarustuse soetamise kompenseerimise võimalust ei ole KVTSis ega TuMSis ette nähtud . Mitte midagi tegemisel jätkub individuaalvarustuse elementide käitlemine ja hoiustamine seni kehtinud korra alusel, s.t varustuselemendid ja riidevarustus ostetakse Kaitseväe tellimusel sisse ning hoiustamine ja väljastamine toimub üksus t e ladudes. Seega ei ole varustuselementide ja riidevarustuse uuendamine ja alalhoidmine vajadu stega kooskõlas . K aitseväe juhataja käskkirjaga on ette nähtud piirmäär (290 eurot), mille ulatuses võib tegevväelan e aastas individuaalvarustus t uuenda da . Kui senist praktikat muuta ning maksta vastav summa igal aastal tegevväelase panga kontole , siis ei tekiks isikul kehtiva TuMS i kohaselt selle summa pealt tulumaksukohustus . Seega tuleks TuMSi täiendada sarnaselt politsei ja piirivalve seaduse alusel makstava politseiametniku vormiriietuse hüvitise maksustamise erisuse sättega. 7 .2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatu sest 1 . , 2 . Mitteregulatiivsed lahendused ei võimalda eri põhjustel saavutada soovitavaid eesmärke nimetatud probleemide lahendamiseks (vt selgitus eespool). IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8 . Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) Väljatöötamiskavatsuses ja regulatsiooni koostamisel ei plaanita võrrelda välisriikide praktikat . 9 . Regulatiivsete võimaluste kirjeldus 1. Kutsealuste ajateenistusse asumise soodustamine 1. 1 . Tahe asuda ajateenistusse P unkti 1.1 koostamisel on analüüsitud kahte võimalust , kuidas suurendada nende kutsealuste tahet asuda ajateenistusse , ke llel on mitmesuguseid maksekohustusi . Esimene võimalus: i gakuist toetust tõstetakse kõikidel ajateenijatel ulatuses, mis võimaldaks tasuda ka eluasemelaenu intresse . Muudetakse Vabariigi Valitsuse määrust, mille alusel tõuseb ajateenijatele m akstav igakui n e toetus ulatuses, mis kataks ka eluasemelaenu intressi d . Eesti Panga statistika kohaselt on 2019. aasta novembri seisuga keskmine eluasemelaenu jääk 43 509 eurot ja keskmine intress 2,48%. Aasta ne laenuintressi kulu oleks 1079,0232 eurot ja ühes kuus ligikaudu 90 eurot. Praegu kehtiva määruse kohaselt on ajateenija toetuse suurus 115 eurot. Lähtudes keskmisest laenuintresside kulust, tuleks ajateenijate igakuist toetust tõsta 90 euro võrra. Seega oleks ajateenija igakuise toetuse suurus 205 eurot. Aastal 2023 on planeeritud ajateenistusse kutsuda 3990 kutsealust (koos lubatud ülekattega ). Praegu kehtivate toetuste määrade alusel kuluks 2023. aastal ajateenijate toetustele 13 122 745 eurot. Kui tõsta ajateenijate toetust 90 euro võrra, oleks iga-aasta ne lisa kulu umbes 3 320 632 eurot , mis iga järgneva aastaga suureneks 100 000 euro võrra. Teine võimalus: t oetust makstakse ajateenijatele, kes omavad eluasemelaenu. Toetust makstakse vaid nendele ajateenijatele, kes omavad enne ajateenistusse asumist eluasemelaenu. KVTSis täiendatakse ajateenijatele ettenähtud toetuste loetelu, mis võimaldab ajateenijale maksta lisa toetust eluasemelaenu intressi igakuiste maksete ulatuses. E t saada e luasemelaenu intresside ulatuses toetu t, esitab ajateenija oma ajateenistuskoha ülemale krediidiasutuse väljastatud laenukohustuse maksegraafiku. Kaitsevägi maksab ajateenija panga kontole igakuist toetust maksegraafikus kehtestatud intressimäära ulatuses. Toetust makstakse isiku ajateenistuses oleku ajal kuni ajateenistuse lõpuni. Keskmiselt omab eluasemelaenu 1% ajateenijatest. Võttes aluseks esimeses võimaluses arvutatud igakuise laenuintressi kulu suurus e (90 eurot kuus), oleks toetuse summa ajateenija kohta 1123 eurot ajateenistuse jooksul. Hinnanguliselt oleks järgnevate aastate kulu järgmine: 2023 2024 2025 Toetuse saajate arv aastas 32 33 33 Eluasemelaenu intresside toetus kokku aastas 34 164 € 35 365 € 35 433 € Esimese võimalusena välja pakutud lahendusega kaasnev kulu oleks 3 320 632 eurot ja teise võimalusena esitatud lahendusega kaasnev kulu 32 574 eurot aastas. Arvestades riigikaitse eelarvelisi võimalusi, tuleb toetuste poliitika kujundamisel lähtuda olemasolevatest eelarvevahenditest, mistõttu otsustati teise võimalusena esitatud põhimõte te kasuks ning toetust hakatakse maksma vajadus e põh jal ehk ajateenijatele, kes omavad eluasemelaenu. 1.2 . Kaitseväele vajalike oskuste taseme tõstmine enne ajateenistust KVTSi lisatakse säte, mille kohaselt tekib Kaitseväel võimalus kompenseerida ajateenistusse asunutel e enne ajateenistusse asumist B-kategooria juhtimisõiguse saamiseks tehtud kulu. Siinkohal ei ole oluline, millal isik juhtimisõiguse omandas ja kui suur oli juhtimisõiguse saamiseks tehtud kulu . Toetuse maksmise aluseks võetakse Transpordiameti andmete kohane praegune keskmine juhtimisõiguse saamisega seonduv kulu ( umbes 1000 eurot). Seega oleks toetuse suurus ligikaudu 1000 eurot ajateenija kohta. Kulu kompenseerimise eelduseks on ajateenistuse lõpetamine ettenähtud ajaga . Enne tähta ja lõppu ajateenistusest vabastatutele toetust ei maksta . See tähendab, et toetus makstakse ajateenijale pärast ajateenistuse lõppu. Eesmär k on , et võimalikult paljud B-kategooria juhilubadega kutsealused asuksid vabatahtlikult ajateenistusse 5. ja 29. nädalal . Kulu kompenseeritakse kõigile asjakohases väljaõppes olevatele isikutele, kellel on B-kategooria juhtimisõigus . Nii muudetakse nimetatud nädalatel algav väljaõpe populaarsemaks . See on tähtis , kuna nii 5. kui ka 29. nädalal ajateenistusse asuvate kutsealuste komplekteerimine on seni olnud kõige keerulisem . Loodetavasti motiveerib seadusemuudatus kutsealuseid omandama vähemalt B-kategooria juhtimisõigus e juba enne ajateenistusse asumist ja 2025. aastaks on B-kategooria juhtimisõigus ligikaudu 75% -l ajateenistusse asunutest. E luasemelaenu intresside ja juhtimisõiguse omamisega seonduvate t oetuste maksmise alus ed sätestatakse KVTSis . TuMS § 19 lg 3 p 9 kohaselt ei maksustata tulumaksuga seaduse alusel makstavat ajateenija toetust, mis tõttu ei hakata KVTS i ga kehtesta ta vaid sihtotstarbelisi lisa toetusi tulumaksuga maksustama . Toetuste maksmise kord ja ulatus kehtestatakse kaitseministri määrusega. 2 . Tegevväelasele ülesannete täitmiseks vajaliku individuaalvarustuse soetamine Eesmär k on vähendada individuaalvarustuse nomenklatuuri ning ajakohastada vormiriietuse käitlemise ja uuendamise põhimõtteid. Selleks tekitatakse individuaalvarustus e elementide iseseisvaks soetamiseks e-poest tellimise võimalus ning Kaitsevägi kompenseerib tegevväelasele igal aastal kindla summa ulatuses varustuselementide uuendamise. Uue kontseptsiooni kohaselt kehtivad järgmised reeglid. Tavavormi komplekt tagatakse tegevteenistusse asumisel ühekordse kompensatsiooniga tsiviilpartnerite kaudu vanemallohvitseridele ja ohvitseridele. Nooremallohvitseridele ja sõduritele eraldatakse tavavorm struktuuriüksuse ülema otsuse alusel. Edaspidi makstakse kompensatsiooni jätkusuutlikkuse tagamiseks. Praegu kehtiva korra kohaselt on tavavorm Kaitseväe omand, mistõttu tuleb tegevväelasel teenistusest lahkudes see Kaitseväele tagastada. Uue korra kohaselt jääb tavavorm aga isikule ning teenistusest lahkudes seda tagastama ei pea. Küll aga peab isik ka edaspidi järgima vormikandmise nõudeid. V älivormi komplekt tagatakse tegevteenistusse asumisel Kaitseväe laost. V älivormi le lisaks tagatakse riide- ja lahinguvarustus. Edaspidi makstakse kompensatsiooni jätkusuutlikkuse tagamiseks välivormi määratud riidevarustuse nomenklatuuri osas. Vormiriietuse elemendid ja lahing u varustus vahetatakse välja Kaitseväe laost. Õhtuvormi soetab iga kaitseväelane ise oma kuludega. Õhtuvormi ei määratleta enam kaitseministri määrusega kui ametniku tööriietust , vaid kui riidevarustust. Õhtuvormi kan takse kooskõlas Kaitseväe vormikandmise eeskirja ga . Õhtuvorm on tegevväelase oma ja selle üle Kaitseväe ladudes arvestust ei peeta. Õhtuvormi soetamist Kaitsevägi ei kompenseeri ning edaspidi saab kaitseväelane õhtuvormi soetada oma kuludega Riigi Kaitse investeeringute Keskuse sõlmitud leping u alusel selleks määratud tsiviilpartnerilt. Tavavorm ja õhtuvorm soeta takse ka edaspidi asjaomaselt õmblusteenust osutavalt lepingupartnerilt. Uue kontseptsiooni kohaselt annab Kaitsevägi tegevväelasele tavavormi soetamiseks raha. Selle ettepaneku elluviimiseks sätestatakse KVTSi s võimalus kompenseerida tegevväelasele individuaalvarustuse elementide alahoidmiseks ja uuendamiseks tehtav kulu. Kompensatsiooni maksmise kord ja ulatus kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Samuti vaadatakse üle ja muudetakse kaitseministri määrustega kehtestatud individuaalvarustuse elementide loetelu ning vormiriietuse väljastamise kord. TuMSi täiendatakse sättega, mille kohaselt tegevväelasele individuaalvarustuse soetamise ks ja uuendamiseks makstavat kompensatsiooni tulumaksuga ei maksustata. Ajateenijate ja reservväelaste vormiriietus t hoiusta takse ning väljasta takse senistel alustel. 10 . Regulatiivse te võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigu sega määratud raamid Väljatöötamiskavatsuses kavandatavad regulatiivsed muudatused on kooskõla s Eesti Vabariigi põhiseadusega . Puutumust rahvusvahelise õiguse ja Euroopa Liidu õigusega ei ole. 11 . Kavandatavad muudatused ja nende mõjud 11 .1. Esimene k avandatav muudatus . Kutsealuste ajateenistusse asumise soodustamine 11 .1.1. Muudatusega kaasnev sotsiaalne mõju Muudatus mõjutab kutsealuseid , kes omavad ajateenistusse tulles eluasemelaenu , ning kutsealuseid, kes on enne ajateenistusse asu mist omandanu d B-kategooria juhtimisõiguse. Kahe uue toetuse liigi kehtestamisega suureneb kutsealuste motivat sioon asuda täitma kaitseväekohustust vabatahtlikult ja positiivselt meelestatult. Eluasemelaenu intresside maksmise toetamisel tagab riik, et ajateenija ei jää ilma laenuga soetatud eluasemest olukorras, kus isikul endal puudub võimalus sissetuleku t teeni da . Kui j uhtimisõiguse saamisele tehtud kulu hüvita da, suureneb vabatahtlikult sõidu ki juhi õppesse asuvate kutsealuste arv . Sõidukijuhi õpe ei ole selle kestuse tõttu kuigi populaarne . Kuna õigus toetus t saa da tekib pärast ajateenistuse läbimis t , on ajateenijad motiveeritud pingutama ja osalema väljaõppes kuni asjakohane tähta eg on täitunud . Sellise u u e toetuste kehtestamine , mille alusel kompenseeritakse ajateenijale ajateenistuses viibi mise ajal eluasemelaenu intressid, avaldab positiivset mõju ka kutsealus e leibkonna majanduslikule toimetulekule , kuna senine praktika on näidanud, et sageli aitavad ajateenijal ajateenistuse jooksul eluasemelaenu intresse tasuda just ajateenija pereliikmed . 11.1.2. Muudatusega kaasnev mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatus ega tagatakse sõjalise võimekuse saavutamiseks Kaitseväe jaoks vajalikus mahus ja vajaliku järjepidevusega üksuste komplekteerimine. 11 .1 . 3 . Muudatusest mõjutatud sihtrühm( ad ) valdkonnas Kavandatava muudatuse sihtrühm on kutsealused, ajateenijad ja Kaitsevägi. 11.1.4 . Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de) le ja järeldus olulisuse kohta Eluasemelaenu intresside ulatuses toetuse maksmise mõju ulatus ja mõju avaldumise esinemissagedus on Kaitseväele pigem väike , arvestades, et aastas asub ajateenistusse ligikaudu 3500 kutsealust, kellest praktika kohaselt 1% omab eluasemelaenu. Seega tuleks Kaitseväel aastas asjaomaseid sihtotstarbelisi toetusi maksta hinnanguliselt vaid 32 – 35 ajateenijale. Juhtimisõigusega ajateenijatele toetuse m aksmise mõju ulatus ja mõju avaldumise esinemissagedus on keskmine eeldusel, et 2023. aastal on 6 0% -l ajateenistusse asunutest juba juhtimisõigus olemas . Kui aastaks 2025 o n ajateenistusse asunutes t 75% -l B-kategooria juhtimisõigus, on mõju ulatus Kaitseväele juba oluline. Kui kehtestada u u t liiki toetus, millega nähakse ette võimalus maksta ajateenijale pärast ajateenistuse läbimis t toetust , mis katab enne ajateenistust omandatud juhtimisõiguse saamiseks tehtud kulu, on Kaitseväel e tagatud vajalikus mahus sõidukijuhte. Kuna ühiskonnas jääb juhtimisõigus ega noorte arv järjest väiksemaks, on oluline, et noored, kellel on juba juhtimisõigus, asuksid ise vabatahtlikult just vastavasse väljaõppesse. Juba B-kategooria juhtimisõigus ega ajateenijale saab anda teise kategooria masinate juhtimisõiguse koolitust. Sõidukijuhtide väljaõpe on tähtis osa riigi sõjalise kaitse ettevalmistusest ning kuna Kaitseväe masinapark koosneb erikategooriatesse kuuluvatest sõidukitest, on oluline koolitada erinevaid funktsioone täitvaid sõidukijuhte. Muudatus ed koondina , millega motiveeritakse vabatahtlikult ajateenistusse asuma võimalikult suurel määral isikuid, avalda vad Kaitseväele olulist mõju , kuna seeläbi paraneb ajateenijate väljaõppe kvaliteet ja üksuse lahing u võimekus. Muudatusega ei kaasne mõju majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale. 11. 2 . Teine k avandatav muudatus . Tegevväelasele ülesannete täitmiseks vajaliku individuaalvarustuse soetamine 11. 2 .1. Muudatusega kaasnev mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Seoses m uudatusega väheneb mõnevõrra Kaitseväe individuaalvarustuse käitlemise administratiivkoormus . Ajateenijatele ja reservväelastele riidevarustuse hoidmine ja väljastamine jätkub seni toimunud korra alusel . 11. 2 . 2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm( ad ) valdkonnas Muudatus mõjutab 3678 tegevväelast ja Kaitseväge. 11. 2 . 3 . Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de) le ja järeldus olulisuse kohta Tegevväelastel muutub varustuselementide soetamine ning uuendamine kiiremaks ja mugavamaks. Kui seni tuli varustuse uuendamiseks kulutada aega riideladudesse sõitmiseks, siis nüüd on võimalik soetada vajalik varustus e-poest . Mõju ulatus tegevväelastele on pigem keskmi ne, kuna i ndividuaalvarustuse uuendamise ja soetamise kord märkimisväärselt ei muutu . K una üldjuhul uuendatakse varustuselemente vajadust mööda kord aastas või kord kahe aasta tagant , siis on muudatuse mõju avaldumise sagedus samuti keskmine . Kuigi tegevväelaste varustus t senises mahus ja korras enam ei käi delda , siis ajateenijate ja reservväelaste individuaalvarustuse hoiustamise ja väljastamise korras muudatusi ei tehta. Seega mõju ulatus Kaitseväe jaoks on väike. Muudatusega ei kaasne mõju majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale. 12 . Muudatuste koondmõju ettevõtete ja /või kodanike halduskoormusele 1. Kutsealuste ajateenistusse asumise soodustamine Kavandatavate toetuste kehtes t amisel suureneb Kaitseväe töö koormus, kuna tuleb tuvastada õigustatud isikute ring ja hinnata toetuse määr amise aluseks olevate asjaolude esinemist. Muudatusega kaasneb ajateenijatele mõningane halduskoormus, kuna toetuse saamiseks tuleb esitada toetuse saamist õigustavad dokumendid. 2 . Tegevväelasele ülesannete täitmiseks vajaliku individuaalvarustuse soetamine Muudatusega väheneb Kaitseväe töökoormus , kuna puudub vajadus senisel kujul varustuselementide üle arvestus t pida da ja neid hoiusta da . Samuti väheneb tegevväelaste aeg, mida kulutati vormiriietuse saamiseks, sest seni tuli varustuselementide uuendamiseks minna riidelattu ja see oli ajakulukas. Edaspidi on võimalik varustust muretseda siis, kui vajadus tek ib, ning riide elemente saab tellida vastavatelt tootja telt. See on tegevväelasele mugavam ja ajasäästlikum. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud 1. Kutsealuste ajateenistusse asumise soodustamine 1.1 . Tahe asuda ajateenistusse Muudatusega kaasneb Kaitseväele lisa kulu. Kulu arvutamisel on lähtutud Eesti Panga statistikast, mille kohaselt 2019. aasta novembri seisuga oli keskmine eluasemelaenu jääk 43 509 eurot. Keskmiselt on eluasemelaen 1% -l ajateenijatest ehk umbes 3 2 ajateenijal , mis teeb toetuse summaks ajateenija kohta 1123 eurot ajateenistuse jooksul . Seega oleks järgnevate aastate kulu hinnanguliselt järgmine: 2023 2024 2025 Toetuse saajate arv aastas 32 33 33 Eluasemelaenu intresside toetus kokku aastas 34 164 € 35 365 € 35 433 € 1. 2 . Kaitseväele vajalike oskuste taseme tõstmine enne ajateenistust Muudatusega kaasneb Kaitseväele lisa kulu. Kulu prognoosimise eelduseks võeti, et 5. ja 29. nädalal ajateenistusse asunutest o n hinnanguliselt 6 0% -l B- kategooria juh timisõigus ning aastaks 2025 on esmas te juhiluba dega ajateenijaid vähemalt 75% . Arvestades, et juhilubade tegemise maksumus on ligikaudu 1000 eurot , oleks Kaitseväele lisa kulu 202 3 . – 2025 . aastal järgmine: 2023 2024 2025 AT arv , kes lõpetab JAN/JUL kutse 2516 2659 2673 Hüvitise saajate protsent 60% 75% 75% Hüvitise saajaid 1510 1995 2005 Kulu aastas 1 541 710 € 2 075 596 € 2 125 634 € 2 . Tegevväelasele ülesannete täitmiseks vajaliku individuaalvarustuse soetamine Muudatuse rakendamisega ei teki riigile lisa kulusid, kuna muutub vaid riidevarustuse uuendamiseks ettenähtud kulu väljamaksmise kord. Uue kontseptsiooni kohaselt on kompenseeritavad summad järgmised . Es imest kord a tegevteenistusse asudes tagatakse isikule tavavormi komplekt, mille maksumuseks on 958 eurot (ühekordne summa). Jätkusuutlikkuse tagamiseks kompenseeritakse kalendriaastas ühele tegevväelasele 223 eurot, mille sisse on arvestatud e-poe kaudu ostmisega kaasnev postikulu. L aopindade vabanemisega ja riidevarustuse nomenklatuuri vähendamisega tekib hinnanguliselt tulu aasta kohta 410 200 eurot. 14 . Edasine mõjude analüüs Kavas ei ole teha edasist mõjude analüüsi peale KVTSi ja TuMSi muutmise seaduse eelnõu koostamise käigus tehtava mõjuanalüüsi. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15 . Valitav lahendus Kaitseväeteenistuse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmine . 1 5 .1. Töötatakse välja uus tervikseadus EI 1 5 .2. Muudatused tehakse senise seaduse struktuuris JAH 1 5 .3 . Selgitus Kuna kavandatavate muudatuste maht ei ole suur, siis on otstarbekas muuta senise seaduse teksti. 1 6 . Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Muutmist vajavad õigusaktid : k aitseväeteenistuse seadus ; t ulumaksuseadus . Kaitseministri määrused : 23. oktoobri 2013 . a määrus nr 51 „Kaitseväelase vormiriietuse kirjeldus ja vormiriietuse väljastamise kord“; 26. augusti 2016 . a määrus nr 19 „Kaitseväelase riide- ja lahing u varustuse loetelu“; 20. juuni 2016 . a määrus nr 8 „Kaitseväeteenistusväliste isikute loetelu, kellele võib väljastada kaitseväelase eraldusmärgi ja vormiriietuse, ning nimetatud isikutele kaitseväelase eraldusmärgi ja vormiriietuse väljastamise tingimused ja kord“ . Eelduslikult on vaja kehtesta da rakendusakt , mil lega nähakse ette ajateenijale juhtimisõiguse omandamisega seotud hüvitise ja eluasemelaenu intresside toetuse maksmise kord. 1 7 . Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse 1. Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet. 2 . Kaitsevägi . 1 8 . Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg – 1 9 . Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) Eelnõu kontseptsiooni ei koostata . Väljatöötamiskavatsuse järel koostatakse eelnõu. 20 . Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise aeg 31 . detsember 2021. a. 21 . Õigusakti eeldatav jõustumise aeg Tegevväelase individuaalvarustuse soetamisega seondu vad muudatused jõustuvad 1. juul i l 2022 ja ajateenijate toetusi käsitlevad muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2023. 22 . Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Anu Rannaveski (tel 717 0116, e-post: [email protected] )