Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

Kaitseministeerium Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium 30.09.2021 nr 9-2/17-1 Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Relvaseaduse, karistusregistri seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks relvaseaduse, karistusregistri seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu materjalidega on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis: http://eelnoud.valitsus.ee Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister Arvamuse avaldamiseks: Riigikohus Andmekaitse Inspektsioon Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Eesti Perearstide Selts Eesti Psühhiaatrite Selts Eesti Laskurliit Eesti Jahispordi Liit Eesti Jahimeeste Selts Eesti Practical-Laskmise Ühing Eesti Relvaomanike Liit Eesti Turvaettevõtete Liit Sven Põierpaas 5173217 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 17.09.2021 Relvaseaduse, karistusregistri seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus § 1. Relvaseaduse muutmine Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse paragrahviga 2 1 järgmises sõnastuses: „§ 21 . Tulirelvade alane teabevahetus ja koostöö Euroopa Liidus (1) Politsei- ja Piirivalveamet vahetab Euroopa Liidu liikmesriikide pädevate asutustega teavet avaliku korra, riigi julgeoleku või isiku ebausaldusväärsusega seotud põhjusel relvaloa, soetamisloa, relvakandmisloa, relva- ja padrunikollektsioneerimisloa andmisest keeldumis e kohta ning tulirelva teise Euroopa Liidu liikmesriiki viimiseks antud eelloa ja loa kohta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel lähtutakse teabe vahetamisel järgmistes t Euroopa Liidu vahetult kohalduvatest õigusaktidest: 1) komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2019/686, milles nähakse ette nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ kohane üksikasjalik kord liidusisest tulirelvade üleandmist käsitleva teabe korrapäraseks elektroonseks vahetamiseks; 2) komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2021/1423, millega nähakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2021/555 ette teatavate tulirelvade omandamise või valdamise lubade andmisest keeldumist käsitleva teabe korrapärase elektroonilise vahetamis e üksikasjalik kord. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavet vahetatakse siseturu infosüsteemi kaudu, mida reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1–11) (edaspidi siseturu infosüsteem). (4) Politsei- ja Piirivalveamet teavitab Euroopa Liidu liikmesriigi pädevaid asutusi siseturu infosüsteemi kaudu isikutest: 1) kellele keelduti käesoleva seaduse § 26 lõike 4 või 5 alusel relva- ja padrunikollektsioneerimisloa väljastamisest; 2) kellele keelduti käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1–3, 6–9, 11–111 või lõikes 4 sätestatud loa andmist välistavate asjaolude tõttu relvaloa, soetamisloa või relvakandmisloa väljastamise st; 3) kelle relvaluba, soetamisluba, relva- ja padrunikollektsioneerimisluba või relvakandmislub a tunnistati kehtetuks käesoleva seaduse § 43 lõike 3 punktis 2, 9–95 või lõigetes 31 –33 sätestatud alusel. (5) Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib, kas relvaluba, soetamisluba, relvakandmisluba või relva- ja padrunikollektsioneerimisluba taotleva isiku kohta on siseturu infosüsteemi esitatud teade selle kohta, et talle on teises Euroopa Liidu liikmesriigis turvalisuse või tema ebausaldusväärsusega seotud põhjustel relva käitlemise loa andmisest keeldutud. 1 (6) Politsei- ja Piirivalveamet teavitab Euroopa Liidu liikmesriigi pädevaid asutusi siseturu infosüsteemi kaudu käesoleva seaduse § 62 4 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise dokumendi väljastamisest ning kontrollib siseturu infosüsteemi esitatud teavet relva ja laskemoona Eestisse toimetamiseks või Eestist teise Euroopa Liidu liikmesriiki toimetamiseks vajalike dokumentide kohta.“; 2) paragrahvi 201 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Helisummuti on tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade, mida on lubatud kasutada lasketiirus, laskepaigas, jahipidamisel ning jahiseaduse § 23 lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel. Helisummuti omamise õiguse annab relvaluba.“; 3) paragrahvi 201 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31 ) Helisummuti tohib olla tulirelvale kinnitatud vaid jahil, lasketiirus või laskepaigas. Nimetatud piirang ei laiene käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktides 1 või 2 ning § 31 lõike 1 punktides 2 või 6 nimetatud otstarbel registreeritud püssile tingimusel, et seda püssi kantakse vaid jahil, lasketiirus või laskepaigas.“; 4) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(11 ) Kollektsioneerimisloa taotleja tervisekontrollile kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 351 sätestatud nõudeid ja korda.“; 5) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 7 1 järgmises sõnastuses: „(71 ) Kollektsioneerimisloa omanik on kohustatud tagama, et tervishoiuteenuste korraldamis e seaduse § 593 lõigetes 2 ja 21 nimetatud isikutel on tervise infosüsteemis juurdepääs tema tervisetõendile.“; 6) paragrahvi 26 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „§ 43 lõike 1 punktis 1–3, 5 või 8“ tekstiosaga „§ 43 lõike 1 punktis 1–3, 5, 8 või 10“; 7) paragrahvi 26 lõikes 10 asendatakse tekstiosa „4–6“ tekstiosaga „4–7“; 8) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 2 3 järgmises sõnastuses: „(23 ) Tervisetõendi otsuse andmed edastatakse tervise infosüsteemi kaudu Politsei- ja Piirivalveametile.“; 9) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 2 4 järgmises sõnastuses: „(24 ) Relvaluba või relvakandmisluba omav füüsiline isik on kohustatud tagama, et tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 3 lõigetes 2 ja 21 nimetatud isikutel on tervise infosüsteemis juurdepääs tema tervisetõendile.“; 10) paragrahvi 35 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 6 1 järgmises sõnastuses: 2 „(61 ) Soetamisloa või relvaloa võib väljastada isikule, kelle terviseseisund vastab käesoleva seaduse § 351 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele. Tervisenõuetele vastavust tõendab tervisekontrolli teostaja tervise infosüsteemi kaudu väljastatud tervisetõend.“; 12) paragrahvi 351 täiendatakse lõigetega 31 –33 järgmises sõnastuses: „(31 ) Perearst keeldub tervisetõendi väljastamisest, kui tal on põhjendatud kahtlus, et tervisetõendi taotleja on jätnud tervisekontrolli tegemiseks olulist tähtsust omada võiva asjaolu avaldamata, sealhulgas muutnud oma terviseandmed tervise infosüsteemis kättesaamatuks. (32 ) Perearst peatab tervisetõendi kehtivuse, kui tervisetõendi omaja tervislikus seisundis ilmne b käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1–3 nimetatud tervisehäire tunnus. Tervisetõend i kehtivuse peatamisest teavitab perearst Politsei- ja Piirivalveametit hiljemalt järgmise tööpäeva lõpuks. (33 ) Kui perearst on käesoleva paragrahvi lõikes 3 2 nimetatud juhul tervisetõendi kehtivus e peatanud, saab relvaloa kehtivuse taastada juhul, kui perearsti otsuse aluseks olev asjaolu on ära langenud. Relvaloa kehtivuse taastamiseks peab isik läbima käesolevas paragrahvis sätestatud tervisekontrolli, mille alusel väljastab perearst talle uue tervisetõendi, mille kehtivus ei ole pikem kui peatatud tervisetõendi kehtivus.“; 13) paragrahvi 351 lõiked 32 ja 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(32 ) Tervishoiuteenuse osutaja peatab tervisetõendi kehtivuse, kui tervisetõendi omaja tervislikus seisundis ilmneb käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1–3 nimetatud tervisehä ir e tunnus. Tervisetõendi kehtivuse peatamisest teavitab tervishoiuteenuse osutaja Politsei- ja Piirivalveametit hiljemalt järgmise tööpäeva lõpuks. (33 ) Kui tervishoiuteenuse osutaja on käesoleva paragrahvi lõikes 32 nimetatud juhul tervisetõendi kehtivuse peatanud, saab relvaloa kehtivuse taastada juhul, kui tervishoiuteenus e osutaja otsuse aluseks olev asjaolu on ära langenud. Relvaloa kehtivuse taastamiseks peab isik läbima käesolevas paragrahvis sätestatud tervisekontrolli, mille alusel talle väljastatakse uus tervisetõend, mille kehtivus ei ole pikem kui peatatud tervisetõendi kehtivus.“; 14) paragrahvi 351 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli korra, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu, tervisetõendi sisu ja vormi nõuded ning andmete edastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“; 15) paragrahvi 351 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Riiklikku järelevalvet relvaloa või soetamisloa taotleja tervisekontrolli üle teostab Terviseamet tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud korras.“; 16) paragrahvi 353 lõikes 4 asendatakse sõna „viis“ sõnaga „kümme“; 17) paragrahvi 36 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) on karistatud tulirelva, laskemoona või lõhkematerjaliga seotud kuriteo eest või kuriteo eest, mis pandi toime relva, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades, või karistusseadustiku §-s 3 115–121, 183, 185, 187, 199–200, 241, 251, 255, 256, 263, 274 või 4231 –424 sätestatud kuriteo eest;“; 18) paragrahvi 36 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 1 järgmises sõnastuses: „61 ) on karistatud tulirelva, laskemoona, lõhkeseadeldise või lõhkeainega toimepandud kuriteo eest või karistusseadustiku §-s 89–90, 113, 114, 184, 231–239, 244, 246 või 302 sätestatud kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest;“; 19) paragrahvi 36 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) on kahtlustatav või süüdistatav käesoleva lõike punktis 6 või 61 sätestatud kuriteos või on tagaotsitav;“; 20) paragrahvi 361 lõikes 41 asendatakse tekstiosa „punktides 6, 7 ja 8“ tekstiosaga „punktide s 6–8“; 21) paragrahvi 41 lõike 3 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 22) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 33 järgmises sõnastuses: „(33 ) Kui isik vahetab relvaluba või relvakandmisluba, seoses loa kehtivuse lõppemisega, peab tema terviseseisund vastama käesoleva seaduse § 351 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele. Tervisenõuetele vastavust tõendab tervisekontrolli teostaja tervise infosüsteemi kaudu väljastatud tervisetõend.“; 23) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 3 4 järgmises sõnastuses: „(34 ) Kui isik vahetab relvaluba või relvakandmisluba, mille kehtivus on käesoleva seaduse alusel peatatud, väljastab Politsei- ja Piirivalveamet isikule uue loa. Selle kehtivus peatatakse kuni peatamise aluseks oleva asjaolu äralangemiseni või vahetatava loa kehtivuse peatamise otsuses märgitud tähtajani.“; 24) paragrahvi 41 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „lõike 3 punktis 4“ tekstiosaga „lõikes 33 “; 25) paragrahvi 41 lõike 6 punktis 1 asendatakse sõnad „üks kuu“ sõnadega „kaks kuud“; 26) paragrahvi 41 lõikes 9 asendatakse tekstiosa „§-s 36 või 40“ tekstiosaga „§ 36 lõike 1 punktis 1–7, 9, 10 või 15, lõike 4 punktis 3–5 või § 40 lõike 1 punktis 1–4 või lõikes 11 “; 27) paragrahvi 43 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) loa omaja on kahtlustatav või süüdistatav käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 6 või 6 1 sätestatud kuriteos või on tagaotsitav;“; 28) paragrahvi 43 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) perearst on isiku tervisetõendi kehtivuse peatanud.“; 29) paragrahvi 43 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 4 „10) tervishoiuteenuse osutaja on isiku tervisetõendi kehtivuse peatanud.“; 30) paragrahvi 43 lõikes 12 asendatakse lauseosa „punktis 5“ lauseosaga „punktis 5 või 10“. 31) paragrahvi 49 täiendatakse pärast sõna „hoiukohta“ sõnadega „eesmärgiga relva, lähtuva lt isikule lubatud otstarbest, vajadusel kasutada“; 32) paragrahvi 54 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Relva ja laskemoona edasitoimetamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva ja laskemoona toimetamist ühest kohast teise ilma eesmärgita teekonnal relva kasutada.“. § 2. Karistusregistri seaduse muutmine Karistusregistri seaduse § 20 lõiget 1 täiendatakse punktiga 16 1 järgmises sõnastuses: „161 ) Politsei- ja Piirivalveametil relvaseaduse § 36 lõike 1 punktis 6 1 sätestatud kuritegud e toimepanemise kontrollimiseks;“. § 3. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 3 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „isikuandmetele“ lauseosaga „, välja arvatud seaduses sätestatud juhul“. § 4. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 5, 8, 9, 10, 11, 14, 21, 22 ja 24 ning § 3 jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 13 ja 29 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2021 __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse nimel 5  Relvaseaduse, karistusregistri seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus eelnõu seletuskirja Lisa KAVAND 1 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS § 1. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2007. aasta määruse „Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 351 lõike 4 alusel. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2007. aasta määruses „Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli korra, loa andmist välistavate tervisehäir ete loetelu, tervisetõendi sisu ja vormi nõuded ning andmete edastamise kord“; 2) paragrahvi 5 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Enne tervisekontrolli läbimist esitab taotleja tervisekontrolli tegijale isikut tõendava dokumendi ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel sätestatud tervisedeklaratsiooni. (3) Tervisekontrolli tegija teeb või korraldab taotleja terviseseisundi tervisenõuetele vastavuse hindamiseks vajalikud terviseuuringud.“; 3) paragrahvi 5 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 5 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Tervisekontrolli tegija tutvustab ja selgitab taotlejale tema tervisekontrolli terviseuuringute tulemusi ja tervisekontrolli alusel tehtud otsust.“; 5) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tervisekontrolli tegija koostab ja väljastab tervisetõendi vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõike 2 alusel sätestatud koostamise, edastamise, muutmise korrale.“; 6) määrust täiendatakse §-ga 61 järgmiselt: „§ 61 . Tervisetõendi kehtivuse peatamisest Politsei- ja Piirivalveameti teavitamine (1) Perearst edastab Politsei- ja Piirivalveametile tervisetõendi kehtivuse peatamise korral järgmised andmed: 1) isiku, kelle tervisetõendi kehtivus peatati, nimi ja isikukood; 2) kuupäev, millal perearst tervisetõendi kehtivuse peatas; 3) perearsti nimi ja kontaktandmed. (2) Teave tervisetõendi kehtivuse peatamisest edastatakse digitaalselt allkirjastatuna krüpteeritult Politsei- ja Piirivalveameti veebilehel avaldatud elektronposti aadressile.“; 7) paragrahvi 61 lõikes 1 asendatakse mistahes käändes sõna „perearst“ sõnadega „tervishoiuteenuse osutaja“ vastavas käändes; 8) paragrahvi 61 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tervisetõendi andmed edastab tõendi väljastanud perearst Politsei- ja Piirivalveametile elektrooniliselt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 2 lõike 2 alusel sätestatud tingimustel.“; 9) paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks; 10) määruse lisad 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määruse jõustumine (1) Määruse § 1 punktid 2-5 ja 8-10 jõustuvad 1. jaanuaril 2023. aastal. (2) Määruse § 1 punkt 7 jõustub 1. jaanuaril 2026. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Kaja Kallas Peaminister (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani Siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär  Relvaseaduse, karistusregistri seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus (eluviisi rangem arvestamine relvaloa väljastamisel ja tervisetõendite regulatsiooni tõhustamine) eelnõu seletuskirja Lisa KAVAND 2 SISEMINISTER MÄÄRUS § 1. Siseministri 28. septembri 2018. aasta määruse nr 23 „Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 24 lõike 4 alusel. Siseministri 28. septembri 2018. aasta määruses nr 23 „Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: Määrust täiendatakse tervise infosüsteemist teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse tervisetõendite elektroonilise esitamisega seonduvate andmetega. Põhimääruses sätestatakse täpsed andmekoosseisud ning andmeandjana tervise infosüsteem. Elektroonilise tervisetõendiga seoses tuleb registrisse kanda järgmised andmed – tervisetõendi väljastanud asutus ja arst, väljastamise kuupäev, tervisetõendi number, tõendi kehtivusaeg või järgmise tervisekontrolli kuupäev. Registri põhimääruse §-sse 11 lisatakse alusdokumendina tervisetõend.  Relvaseaduse, karistusregistri seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu kohaselt tehakse relvaseaduses (edaspidi RelvS) muudatused, mis on vajalikud, et tõhustada järelevalvet relvaluba taotlevate või seda omavate isikute üle. On oluline, et relvad, eelkõige tulirelvad, ei satuks isikute kätte, kes ei oska nendega ümber käia, ei ole füüsilise või vaimse seisundi tõttu võimelised relvi ohutult käitlema või kellel võivad olla halvad kavatsused kasutada relva süütegude toimepanemiseks. Kehtivad relvade käitlemise reeglid on küll ranged, kontrollitakse nii relvaluba esimest korda taotlevaid isikuid kui ka juba pikaaegsete relvaomanike sobivust relva omama. Siiski on ilmnenud mõned probleemid seoses relvaloa taotleja tervisekontrollide läbiviimise ja relvaomanikuks olemist välistavate asjaoludega, mis on vaja lahendada. Analüüs ides tulirelvadega viimasel ajal toimepandud süütegusid, relvaluba omavate isikute andmeid ja õiguskaitseasutuste tähelepanekuid, on ilmnenud, et rohkem tuleks tähelepanu pöörata isikute tervisenõuetele vastavusele ja sellele, milliseid süütegusid isikud, kes relvaluba taotlevad, on varem toime pannud. Osalt on võimalik probleemid lahendada, tõhustades politsei eelkontrolli ja järelevalvet, kuid samuti on vaja muuta RelvS-i nõudeid. Kavandatud muudatused saab jagada kolmeks: 1) tervisetõendite regulatsiooni tõhustamine, 2) toimepandud süütegude arvestamine ja 3) tõhusam teabevahetus teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. 1.1.1. Tervisetõendite regulatsiooni tõhustamine RelvS-i järgi peab relvaloa taotlemisel ja relvaloa vahetamisel kehtivuse lõppemise tõttu läbima relvaloa omanik tervisekontrolli. Selle käigus veendub perearst, et isikul puudub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamisest või muudest asjaoludest tingitud psüühika- või käitumishäire ning et isik ei ole sellise füüsilise puudega, mis takistab relva õiget ja ohutut käsitsemist. Perearst võib tervisekontrolli tegemisse kaasata eriarste. Tervise infosüstee mis puudulike andmete või osaliselt varjatud andmete korral on aga perearstil ja eriarstil raske anda hinnangut, kas relvaluba taotleva või juba relvaluba omava isiku tervislik seisund vastab nõuetele. Eelnõu järgi keeldub perearst tervisetõendi väljastamisest, kui tal on põhjendatud kahtlus, et tervisetõendi taotleja on jätnud tervisekontrolli tegemiseks olulist tähtsust omada võiva asjaolu avaldamata, sealhulgas muutnud tervise infosüsteemis oma terviseand med kättesaamatuks. Eelnõu järgi kohustatakse füüsilisi isikuid, kellele Politsei- ja Piirivalvea met on väljastatud relvaloa, relvakandmisloa või kollektsioneerimisloa, hoidma tervisetõe nd i andmed tervishoiuteenuse osutajatele avatuna. Selleks tehakse vajalik muutatus ka tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (edaspidi TTKS). Samuti on eelnõu eesmärk kaasajastada tervisetõendite esitamist: tervishoiuteenuse osutajale luuakse võimalus esitada tõendeid elektrooniliselt tervise infosüsteemi vahendusel Politsei- ja Piirivalveametile (samamoodi tehakse juba aastaid mootorsõidukijuhi tervisetõe nd i menetluses). Selleks muudetakse RelvS-is tervisekontrolliga seonduvaid sätteid. Muudatuse tulemusena on tõendi taotlejal võimalik esitada tervisedeklaratsioon elektrooniliselt ning tervishoiuteenuse osutajal võimalik koostada ja väljastada taotlejale elektrooniline tervisetõend Politsei- ja Piirivalveametile esitamiseks. Muudatused võimaldavad menetlust kiirendada. Eelnõuga kavandatud elektrooniline menetlus muudab tervisetõendi koostamise ja väljastamise 1 senisest tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks. Tervishoiuteenuse osutajatel tekib kohustus järgida ühtset tervisetõendite väljastamise protseduuri. See tagab tervisekontrollide tegemise ja tervisetõendite väljastamise kontrollituma ja läbipaistvama süsteemi. Tervishoiuteenuse osutajatele (esimeses järjekorras perearstile, vajalike IT-lahenduste rakendumisel ka teistele arstidele) luuakse võimalus peatada väljastatud tervisetõendi kehtivus. Seda saab teha juhtudel, kui tervisetõendi kehtivuse ajal ilmnevad terviseprobleemid, mis välistaks isikule tervisetõendi väljastamise. Tervisetõendi kehtivuse peatamisest teavitab arst Politsei- ja Piirivalveametit, kes peatab selle teabe alusel isiku relvaloa kehtivuse ja võtab isiku relva kuni uue tervisekontrolli läbimiseni hoiule. Selleks et teavitamine toimuks turvalise lt, täiendatakse soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli korraldamise korda reguleer ivat Vabariigi Valitsuse määrust. 1.1.2. Toimepandud süütegude arvestamine Teatud kuritegudes süüdimõistetud isikutele relvaloa andmine riivab lubamatult ühiskonna õiglus- ja turvatunnet. Kehtiva RelvS-i järgi on välistatud teatud kuritegusid toimepannud isikutel relvaomanikuks saamine kuni karistusandmete kustumiseni karistusregistrist. Nende kuritegude nimekiri vaadati eelnõu koostamise käigus uuesti üle ning nimekirja täiendatakse tegudega, mille toimepanemise tõttu ei ole isikul võimalik relvaluba saada. Lisaks on mõnede kuritegude puhul otsustatud, et need toime pannud isikutel ei ole võimalik saada relvaomanikuks ka pärast karistusandmete kustutamist karistusregistrist. Eelnõu eesmärk on saavutada õiguslik regulatsioon, mis välistab teatud raskeid kuritegusid (nt tapmine, mõrv) toimepannud isikutel alatiseks relvaomanikuks saamise. Seetõttu muudetakse ka karistusregistri seadust (edaspidi KarRS), et karistusregistri arhiivist oleks võimalik kontrollida, ega isikut ei ole kunagi karistatud RelvS-i § 36 lõike 1 punktis 61 nimetatud kuritegude toimepanemise eest. Kehtiva õiguse järgi puudub Politsei- ja Piirivalveametil õigus karistusregistri arhiivi kantud andmeid vaadata. 1.1.3. Tulirelvade alase teabevahetuse ja koostöö arendamine Euroopa Liidus. RelvS-i täiendatakse sätetega, mis reguleerivad tulirelvade alast teabevahetust ja koostööd Euroopa Liidus. Vajadus RelvS-i täiendada tuleneb sellest, et Euroopa Liidu Nõukogu ja Komisjon on võtnud vastu mitu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2021/555, relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (edaspidi ka tulirelvadirektiiv) otsekohalduvat rakendusakti ning nendes aktides toodud ülesannete täitmine vajab õigusselguse huvides RelvS-is kajastamist. Eelnõu järgi täiendatakse RelvS-is Politsei- ja Piirivalveameti ülesandeid relvavaldkonnas tehtava andmevahetusega. Sätestatakse, millist teavet Politsei- ja Piirivalveamet teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega vahetab (nt teavet selle kohta, kas isikule on keeldutud relvaloa väljastamisest seetõttu, et teda on karistatud süütegude toimepane mise eest vms) ning millistest Euroopa Liidu õigusaktidest andmevahetuses lähtutakse. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Sven Põierpaas (tel 612 5185; [email protected]) ja sama osakonna õigusnõunik Marju Aibast (tel 612 5062; [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (tel 612 5230, [email protected]). Eelnõu ja 2  seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Helin Kask (tel 612 5241; [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu kohaselt muudetakse RelvS-i 1. jaanuaril 2022. aastal jõustuvat redaktsiooni (RT I, 03.07.2020, 5), KarRS-i 1. juunil 2021. aastal jõustunud redaktsiooni (RT I, 22.05.2021, 5) ja TTKS-i 1. jaanuaril 2022. aastal jõustuvat redaktsiooni (RT I, 18.06.2021, 9). Seaduseelnõu väljatöötamisele ei eelnenud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punkti 1 kohast väljatöötamiskavatsuse koostamist, kuna probleemi tõsiduse tõttu oli vaja kiirelt reageerida. 2020. aastal pandi toime mitu registreeritud tulirelvadega sooritatud , traagilist süütegu. Enne eelnõu koostamist kaaluti probleemi lahendamiseks mitut mitteregulatiivset lahendust. Politsei- ja Piirivalveamet reageeris olukorrale 2020. aasta teisel poolaastal ning viis relvaomanike seas läbi erakorralise ja süvendatud kontrolli. Samuti töötati Politsei- ja Piirivalveametis välja selgitav juhend relvaomanike sobivuse paremaks ja põhjalikumaks hindamiseks. Paraku ei ole võimalik kontrolli relvaluba taotlevate ja relvaluba juba omavate isikute üle tõhustada üksnes töökorralduslike muudatustega, vaid muuta on vaja ka õiguslikke regulatsioone. Arvestades kuriteo sooritanud relvaomanike kiiresti muutunud tervislikku seisundit, nende varasemat käitumist ning sooritatud süütegusid, on Siseministeeriumi seisukoht, et kõnesolevat seaduseelnõu on vaja menetleda kiirkorras. Eelnõus esitatud sätted aitavad Politsei- ja Piirivalveametil relvaomanike käitumisest tuleneva ohu ilmnemisel kiiremini reageerida ja perearstidel paremini hinnata relvaloa taotlejate terviseseisundit. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Eelnõu eesmärk 2020. aastal pandi tulirelvaga toime mitu raskete tagajärgedega süütegu. Tulirelva kasutamise tõttu hukkus kolm inimest ning vigastada sai mitu inimest. Viimase kümne aasta statistika tapmiste ja mõrvade toimepanemise kohta (vt tabel 1) näitab, et selliste raskete kuritegude toimepanemine on aastate jooksul vähenenud. Tulirelvaga toime pandud tapmiste ja mõrvade osakaal kuritegude koguarvus ei ole märkimisväärne, kuid selliste kuritegude raskusastme tõttu suurendavad need ühiskonnas ohutunnet. Tabel 1. Raskete kuritegude toimepanemine relvaga 2010–2020 Kuriteo 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 1 toimepanemi ne Tapmine 62 81 59 50 42 38 35 37 36 29 - Tulirelvaga 4 2 4 4 4 2 6 0 4 1 2 toimepandud tapmine Mõrv 22 19 21 12 13 12 9 8 7 5 - Tulirelvaga 1 3 1 1 1 0 1 1 0 0 2 toimepandud mõrv 1 Politsei- ja Piirivalveameti andmed kuni 4. oktoobrini 2020. 3 Tulirelvaga 5 5 5 5 5 2 7 1 4 1 4 toimepandud juhtumid kokku Tulirelvaga 6% 5% 6,3% 8,1% 9,1% 4% 15,9% 2,2% 9,3% 2,9% - toimepandud kuritegude osakaal Tabelis 2 on esitatud andmed nende juhtumite kohta, mis pandi toime ettevaatamatusest, surma ja raske tervisekahjustuse põhjustamise juhtumid tulirelvadega. Ajavahemikul 2010. aastast kuni 4. oktoobrini 2020. aastal oli 12 juhtumit, mis lõppesid surmaga tulirelva kasutamise tõttu ettevaatamatusest, ja kuuel korral tekitati tulirelva kasutades raske tervisekahjustus. Tabel 2 näitab selgelt, et ettevaatamatusest toimepandud kuritegude arv, kus kasutati tulirelva, on väike, st registreeritud on vaid mõned juhtumid aastas. Samas ei saa neid jätta tähelepanuta. Tabel 2. Nende juhtumite arv, mis pandi toime ettevaatamatusest, lõppesid surma või raske tervisekahjustuse põhjustamisega ning kus kasutati tulirelva KarS-i säte 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2 § 117 (surma 1 3 1 0 0 3 0 1 2 0 1 põhjustamine ettevaatamatusest) § 119 (raske 0 1 0 0 0 2 1 0 1 1 0 tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest) Eestis omas 6. juuni 2021. aasta seisuga kehtivat relvaluba 25 168 isikut ning tsiviilkäibes oli 56 888 relva. Alates 2017. aastast on esmakordselt teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud isikute arv vähenenud aasta-aastalt. Võrreldes 2020. aastat 2017. aastaga oli vähenemine 22% (2019. a oli vähenemine võrreldes 2017. aastaga 11%). Alates 1. juulist 2020. aastal ei ole aga esmase relvaloa taotlejate arv vähenenud, pigem on väikeses kasvutrendis3 . 2021. aasta esimese kolme kuuga registreeriti 821 süütegu (2020. aastal samal ajal 868), mille panid toime relvaluba omavad isikud, nendest 25 kuritegu ja 796 väärtegu4 . Kuritegudes t moodustasid suurema osa kehaline väärkohtlemine (9 juhul), vargus (6 juhul), ähvardamine (4 juhul), omastamine (2 juhul), mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis (2 juhul), rahapesu (1 juhul) ning võltsitud dokumendi, pitsati ja plangi kasutamine (1 juhul). 97% väärtegudest moodustasid liiklusseaduse rikkumised (nagu sõidukiiruse ületamine ja mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine). 2021. aasta esimeses kvartalis panid 720 relvaluba omavat isikut toime süütegusid, nendest korduvrikkujaid oli 101 (14%). Kõige rohkem rikkumisi pani toime ajavahemikul 1.08.2019– 4.01.2021 relvaloa omaja Ida-Virumaalt (40-aastane, venekeelt kõnelev mees) – registreeriti 11 kuritegu (ähvardamine ja kehaline väärkohtlemine, tegemist oli lähisuhtevägivallaga (peretüli lapsega)). Ajavahemikul aprill-juuni 2019 pani Harjumaal üks isik (50-aastane, venekeelt kõnelev mees) toime viis vargust erinevatest Tallinna K-Rauta kauplustest. Kaks relvaloa omajat rikkusid RelvS-i nõudeid (RelvS § 89¹³ - laskemoona ebaolulises koguses käitlemine ning RelvS § 89² - elektrišokirelva ja tsiviilkäibes keelatud külmrelva ebaseaduslik käitlemine). 2 Politsei- ja Piirivalveameti andmed kuni 4. oktoobrini 2020. aastal. 3 Politsei- ja Piirivalveameti 30. juuni 2021. aasta andmed. 4 Politsei- ja Piirivalveameti 17. juuni 2021. aasta andmed. 4 Kõnesoleva eelnõu koostamise ajendasid eelkõige 2020. aastal toimunud kolm tulirelvaintsidenti, mis jõudsid ajakirjanduse kaudu ka laiema avalikkuse ette. Need sündmused panid nii järelevalveasutused kui ka poliitikakujundajad analüüsima seda, kuidas sarnaseid juhtumeid tulevikus paremini vältida. Tartumaal Elva vallas sai 12. mai 2020. aasta õhtul surma 59-aastane mees, keda tulista ti tulirelvast. Politsei pidas kohapeal kahtlustavana kinni kaks 53-aastast meest, kellel mõlema l esinesid alkoholi tarvitamise tunnused.5 18. mail 2020. aastal tulistas 44-aastane naine Harjumaal Kuusalus oma 46-aastast abikaasat tulirelvast pähe.6 Nii naine kui ka mees omasid relvaluba ja seaduslikke relvi ning olid relvavaldkonnas tegutsenud pikalt. Nagu Elvas toimunud juhtumi puhul, nii oli ka selle tulistamise puhul ilmselt oluline tegur liigne alkoholi tarbimine. Tulistamise ajal olid nii tulistaja kui ka kannatanu tarvitanud alkoholi. Kõige suuremat kõlapinda sai 7. juunil 2020. aastal toimunud tulistamine Pärnumaal Lääneranna vallas, kus 32-aastane mees tulistas Lihula tankla lähistel maanteel inimeste pihta, kellest kaks hukkusid ning veel kolm, nende seas kaks last, said viga.7 20.mail 2021. aastal mõistis Pärnu maakohus mehe 20 aastaks vangi. Kuna mehel oli kuriteo sooritamise ajal kehtiv relvaluba, alustati paralleelselt kriminaalmenetlusega ka riiklikku järelevalvemenetlust. Selle eesmärk oli selgitada välja, kas isikule oli väljastatud relvaluba õiguspäraselt. Järelevalve käigus selgus, et isikul puudusid kehtivad karistused karistusseadustiku (edaspidi KarS) mõistes, kuid isik oli varem karistatud tulirelvaga seotud süüteo eest. Sama menetluse käigus ilmnesid faktid, mis viitavad isiku võimalikele terviseprobleemidele, mis välistavad relvaloa omamise. Politsei- ja Piirivalveamet algatas eespool nimetatud traagilise juhtumi järel kohe kõikide Eestis registreeritud füüsilisest isikust relvaloa omanike üle erakorralise järelevalve. Selle eesmärk oli veenduda, et kõik relva käitlemise õigust omavad isikud vastavad kehtiva RelvS-i nõuetele. Kontrolliti kõigi relvaluba omavate isikute andmeid tuvastamaks, kas esineb veel olukordi, kus kustunud karistuse tõttu on inimesel seaduslik alus relvaluba saada, kuid tema käitumise tõttu vajaks otsus täiendavat kaalumist. Ohumärgid, mida relvaomanike käitumises otsiti, olid seotud alkoholi liigtarbimisega, lähisuhtevägivalla juhtumitega, samuti tülid naabritega, väljakuts uv käitumine, korduvad ja süstemaatilised liiklusrikkumised (sh kiiruse ületamine, liiklusrae vu ilmingud), mitmeti mõistetavad või sobimatud foto- või videopostitused sotsiaalmeed ias, samuti relvaloa omaniku terviseseisundi mittevastavus kehtestatud nõuetele. Üle poole aasta kestnud järelevalvetegevuste käigus kogutud tõendite hindamiseks jätkuvad mitmed menetlused. 2021. aasta aprill alguseks oli aga kehtetuks tunnistatud juba kümmekond relvaluba. Peamisteks põhjusteks relvaloa kehtetuks tunnistamisel on nõutavate relvahoiutingimuste puudumine ning relvaomanikule mittekohase käitumise tuvastamine, mis eelkõige väljendus alkoholi liigtarbimises ning sellest tingitud käitumishäiretes. Eelnõu väljatöötamiseks koguti andmeid selle kohta, kui paljudele minevikus raske kuriteo sooritanud isikutele on antud relvaluba, sest loa taotlemise ajaks on karistus kustunud ja selle andmed kantud arhiivi. Ilmnes, et neid isikuid on. Peamiselt on neid karistatud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Samuti on relvaloa omajate seas inimesi, keda on kohus varem karistanud vägivallakuritegude eest. Siseministeerium on 5 ERR 2020. Elva vallas tulistati jahirelvast meest, kes suri saadud vigas tustesse. – err.ee, 12. mai. 6 Delfi 2020. Tuntud laskeinstruktori naine haaras purjuspäi relva ja tulistas abikaasat. – delfi.ee, 19. mai. 7 Delfi 2020. Kurjategija tulistas Lihula lähistel inimesi, kaks sai surma. – err.ee, 7. juuni. 5 seisukohal, et teatud tüüpi raskete kuritegude toimepanijad ei tohiks omada relvaluba isegi juhul, kui karistatus nende tegude eest on kustunud ning andmed kantud karistusregistri arhiivi. Teine oluline teema, mis Lihula kaasuse järel ühiskonnas tõstatus, on relvaloa taotleja ja relvaluba omava isiku tervislik seisund ning selle hindamine. Sotsiaalministeeriumi ja Siseministeeriumi vastava valdkonna eksperdid kaasasid nii Eesti Perearstide Seltsi kui ka Eesti Psühhiaatrite Seltsi esindajaid ning kohtusid 2020. aasta teisel poolaastal korduvalt ja arutasid selle probleemi võimalikke lahendusi. Ühiste arutelude käigus tõdeti, et inimese käitumises psüühiliste muutuste tuvastamine on keeruline ja pikk protsess, samas võivad muutused ilmneda ootamatult. Kehtiv RelvS kohustab relvaloa taotlejat ja relvaloa omajat läbima relvaloa vahetamisel selle kehtivuse lõppemise tõttu tervisekontrolli. Selle käigus kaasab perearst vajaduse korral eriarste ning veendub, et isikul puudub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamisest või muudest asjaoludest tingitud psüühika- või käitumishäire. Samuti tuleb veenduda, et isik ei ole füüsilise puudega, mis takistab relva õiget ja ohutut käsitsemist. Psüühika- või käitumishäirete olemasolu hindab perearst koostöös psühhiaatriga. Peamiseks hinnangu andmise aluseks on varem isiku kohta tervise infosüsteemi8 kantud isikuandmed. TTKS-i § 593 lõike 3 kohaselt on aga isikul õigus keelata tervishoiutöötajatel ja spetsialistide l juurdepääs tema isikuandmetele tervise infosüsteemis. Eesti on valinud terviseandmete kogumisel opt-out-mudeli, mis tähendab, et patsiendil ei ole võimalik keelata andmete kogumist tervise infosüsteemi, kuid tal on võimalus keelata tervishoiuteenuste osutajate juurdepääs tema terviseandmetele nii üksikdokumentide kaupa kui ka kogu digiloole. Näiteks kui patsient palub visiidi lõpus, et arst sulgeks dokumendi tervishoiuteenuse osutajatele, siis jääb sellele dokumendile märge juurde. Kui seejärel saadab arst selle dokumendi tervise infosüsteemi, siis on dokument teistele tervishoiuteenuste osutajatele suletud ning nemad dokumendi sisu ei näe. Igale isikule on tervise infosüsteemis tagatud juurdepääs tema isikuandmete le. Patsiendiportaali9 kaudu saab tutvuda tervise infosüsteemis patsiendi kohta olevate andmetega, esitada lisateavet ja muuta oma isikuandmeid. Soovi korral saab isik ise sulgeda dokumente või digilugu tervikuna, nii et sulgemise korral ei näe ükski arst ega muu tervishoiutööt aja dokumendi sisu. Tervise infosüsteemis puudulike andmete või osaliselt varjatud andmete puhul on psühhiaatr il ja perearstil raske anda hinnangut relvaluba taotleva või juba relvaluba omava isiku tervislik ule seisundile. Eelnõu järgi kohustatakse isikuid, kes on oma terviseandmed mingil põhjusel sulgenud, avama need andmed perearstile, kes talle tervisekontrolli teeb. Tervisedokumentide varjamine ei ole selle isikurühma puhul õigustatud, kuna see teeb arstide töö põhjendamatult raskeks ning võib luua olukorra, kus perearsti läbiviidud tervisekontrolli alusel tehtud otsus ei pruugi olla õige. 8 Tervise infosüsteem on TTKS-i § 591 lõike 3 alusel loodud infosüsteem, milles töödeldakse tervishoiuvaldkonnaga seotud andmeid tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendi õiguste tagamiseks, rahva tervise kaitseks ning terviseseisundit kajastavate registrite pidamiseks, tervisestatistika tegemiseks ja tervishoiu juhtimiseks. Infosüsteemi põhimäärus on kättesaadav Riigi Teatajast. 9 See on Eesti E-tervise Sihtasutuse loodud patsiendiportaal, kuhu pääseb digilugu.ee kaudu. 6 Seega arvestades eespool kirjeldatut ning kõrgendatud avalikku huvi, sätestatakse RelvS-is, et perearst keeldub tervisetõendi väljastamisest, kui tal on põhjendatud kahtlus, et tervisetõe nd i taotleja on jätnud tervisekontrolli tegemiseks olulist tähtsust omada võiva asjaolu avaldamata, sealhulgas muutnud tervise infosüsteemis oma terviseandmed kättesaamatuks. Lisaks nähakse relvaloa omajale ette kohustus hoida tervise infosüsteemis avatuna talle väljastatud relvaloa tervisetõendi andmed. Nii oleks IT-lahenduste olemasolu korral igale tervishoiutee nuse osutajale näha, et isikule on väljastatud relvaloa tervisetõend. Kui isikul peaks ilmnema mõni relvaloa omamist välistav tervisehäire, siis oleks arstil võimalik isiku tervisetõendi kehtivus peatada. Kuna perearstil puudub õiguslik alus juba väljastatud relvaloa taotlemiseks vajaliku tervisetõendi kehtivus peatada või see kehtetuks tunnistada, luuakse eelnõu järgi perearstile võimalus tervisetõendi kehtivus peatada. Tervisetõendi kehtivuse peatamise alused on edaspidi samad, mis praegu RelvS-i kohaselt välistavad relvaloa väljastamise (tervisehäired või füüsiline puue). Kui relvaloa tervisetõendi kehtivuse ajal ilmnevad isikul seaduses loetletud tervisehäired, peatab perearst tervisetõendi kehtivuse ning teavitab sellest Politsei- ja Piirivalveametit. Viimane peatab teatise alusel isiku relvaloa kehtivuse ning võtab isikule kuuluva relva hoiule. Relvaloa omaja saab taotleda relvaloa kehtivuse taastamist, kui peatamise aluseks olnud asjaolu on ära langenud ja ta läbib uuesti RelvS-is sätestatud tervisekontrolli. Tervise infosüsteemis tehakse arendusi, et muuta perearsti väljastatud tervisetõend digitaalse lt nähtavaks kõikidele tervishoiuteenuse osutajatele ja et automatiseerida Politsei- ja Piirivalveameti teavitamist tervisetõendi peatamisest. Arenduste valmimisel antakse tervisetõendi kehtivuse peatamise õigus lisaks perearstidele ka teistele tervishoiutee nuse osutajatele. See muudatus võimaldab igal arstil infosüsteemi abil tuvastada, kas patsiendil on kehtiv relvaloa tervisetõend, ning operatiivselt reageerida juhul, kui ta tuvastab võima lik u meditsiinilise vastunäidustuse, mis välistaks sellise diagnoosiga patsiendil relvaloa omamise. Lisaks terviseseisundiga seonduva täpsustamisele on eelnõu eesmärk täiendada relvaloa andmist välistavaid asjaolusid ning täiendada seda loetelu KarS-is sätestatud kuritegude ga, mille sooritanud isik ei saa karistusandmete kehtivuse ajal relvaomanikuks. Teatud raskeid kuritegusid toimepannud isikud ei saa aga enam kunagi relvaluba, hoolimata sellest, et karistatuse andmed on kustunud ja kantud karistusregistri arhiivi. Relvaloa regulatsioo ni kehtestamine on seadusandja ainupädevuses ja selle tingimuste sätestamisel on seadusandjal suur otsustamisvabadus. Seadusandja on RelvS-i sätete loomisel juba varem kaalunud erinevate väärtushinnangute ja põhiõiguste tasakaalu. On leitud, et teatud süütegude toimepane mise puhul võib eeldada, et teiste isikute elu ja tervise ning avaliku korra kaitse vajadus on olulise m kui selliste süütegude toimepanija õigus vabale eneseteostusele. Eelnõu koostamisel on neid aluseid täiendavalt analüüsitud ja jõutud järeldusele, et kehtivaid aluseid tuleb täiendada. Kavandatav regulatsioon on tugevalt seotud süütegude ebaõigusele antava hinnanguga, mis põhineb ühiskonnas omaksvõetud väärtushinnangutel ning mille väljendamiseks on pädev just seadusandlik võim. Eelnõu koostamisel on hinnatud KarS-i koosseise, kuriteo toimepane mise asjaolusid (kuriteo raskusaste, toimepanemise eeldatav viis ja eesmärk, ründeobjekt jne). Eelnõu objektiks on valitud süüteod, mis paistavad silma oma raskuse poolest või mille ründeobjekt väärib erilist kaitset. Eelnevaga seonduvad ka eelnõuga RelvS-i lisatavad sätted, milles määratakse Politsei- ja Piirivalveamet asutuseks, kes vahetab teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega teavet, mis on vajalik, et tõhustada julgeoleku ja turvalisuse kaalutlustel kontrolli relvaomanike ja tulirelvade sisse- ja väljaveo üle. 7 Eelnõuga antakse jahimeestele ja laskesportlastele helisummuti püssil hoiustamise ja edasitoimetamise õigus. Erand on oluline, kuna tihe relvakasutus eeldab kehtivaid reegleid järgides põhjendamatult palju helisummuti relvaraualt eemaldamist ning mehhaanilise kulumise tulemusena tekkivad lõtkud võivad muutuda relvakasutajale ohtlikuks. Eesti Jahimeeste Selts on seisukohal, et Eesti tingimustes on helisummuti kasutamine jahipidamise l väga oluline. Enamus jahimehi on oma jahipüssile soetanud helisummuti. Jahimehed täidavad ulukite arvukuse reguleerimisega ühiskondlikku tellimust ning sõraliste arvukuse piiramine on oluline nii kahjustuste kui ulukitaudide (s.h. seakatku) vähendamisel ja ärahoidmisel. Samas on Euroopa turule tulemas uued jahipüssi mudelid, mille relvarauale on tehases integreeritud püsiv helisummuti. Helisummuti kasutamine lasketiirus ja jahil on relvaseadusega lubatud juba aastast 2018 ja nende lubamine tsiviilkäibesse ei ole kaasa toonud seaduse rikkumisi. Püstolite le ja revolvritele erand ei laiene ning püsiva helisummutiga püssi ei tohi kanda relvaseaduse mõistes, vaid edasitoimetada tulirelva hoiukohast relva kasutuspaika (jahipidamisele, lasketiir u või laskepaika) pakitult püssikottis või -kohvris. Ühtlasi pikendatakse eelnõu järgi relvaloa kehtivuse lõppemisel loa vahetamise menetlemiseks ettenähtud aega ühelt kuult kahele kuule – relvaloa omajat kohustatakse esitama taotlus koos seaduses sätestatud dokumentidega vähemalt kaks kuud enne loa kehtivuse lõppemist. Selline muudatus on vajalik seetõttu, et Politsei- ja Piirivalveametil ei ole võimalik viia ühe kuu jooksul läbi piisavalt tõhusaid kontrollmenetlusi relvaloa vahetamiseks. Seda seetõttu, et selle aja sisse tuleb alates 1. jaanuarist 2019. aastal mahutada ka turvalisuse tagamise otstarbel kasutatava relva puhul kohustuslik laskekatse ja võimalik korduskatse. Samas täpsustatakse ka relvaloa vahetamise protsessi nendel juhtudel, kui isiku relvaloa kehtivus on peatatud, kuna kehtiv seadus ei anna selleks praegu selget juhist. Eelnõu kohaselt sätestatakse selgelt, et luba vahetatakse seaduses sätestatud korra kohaselt, kuid uue relvaloa kehtivus peatatakse kohe kuni peatamise asjaolude äralangemiseni. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Eelnõu § 1 – RelvS-i muudatused Eelnõu § 1 punkti 1 järgi täiendatakse RelvS-i §-ga 21 , milles sätestatakse tulirelvade alane teabevahetus ja koostöö Euroopa Liidus. Vajadus sellise sätte RelvS-i lisamiseks tuleneb sellest, et Euroopa Liidu Nõukogu ja Komisjon on võtnud vastu mitu tulirelvadirektiivi otsekohalduvat rakendusakti ning nendes aktides toodud ülesannete täitmine vajab õigusselguse huvides RelvS-is kajastamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/853, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta 10 põhjenduspunkti 28 kohaselt on Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise teabevahetuse toimimise parandamiseks oluline, kui komisjon saaks hinnata, millised on süsteemis vajalikud elemendid, mille abil toetada liikmesriikides kasutusele võetud elektroonilistes andmekogumissüsteemides sisalduva teabe vahetamist, sealhulgas hinnata kõigile liikmesriikidele sellisele süsteemile juurdepääsu andmise teostatavust. Selle süsteemi puhul võib kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/853, 17. mai 2017, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (ELT L 137, 24.05.2017, lk 22–39). 8 määrusega (EL) nr 1024/201211 loodud siseturu infosüsteemi moodulit (edaspidi siseturu infosüsteem), mida spetsiaalselt kohandati tulirelvade jaoks. Liikmesriikide vahelises teabevahetuses järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/67912 kehtestatud andmekaitse-eeskirju. Juhul kui pädev asutus vajab juurdepääsu relva omandamise või valdamise luba taotleva isiku andmetele karistatuse kohta karistusregistrile, peaks tal olema võimalus saada seda teavet vastavalt nõukogu raamotsusele 2009/315/JSK 13 . Tulirelvadirektiivi artikli 13 kohaselt edastab iga Euroopa Liidu liikmesriik kogu tema käsutuses oleva teabe tulirelvade lõplike üleandmiste kohta sellele liikmesriigile, kelle territooriumile tulirelvad lõplikult viiakse. Kogu teave, mille liikmesriigid saavad korra kohaldamisel, mis tulirelvadirektiivi artikliga 11 on kehtestatud tulirelvade üleandmiste suhtes ning artikli 7 lõikega 2 ja artikli 8 lõikega 2 kehtestatud mitteresidentide omandatavate ja vallatavate tulirelvade suhtes, edastatakse hiljemalt asjakohaste üleandmiste ajal sihtliikmesriigile ja vajaduse korral hiljemalt üleandmise ajal transiitliikmesriikidele. Tulirelvadirektiivi artikli 13 lõike 5 kohaselt tuleb Euroopa Komisjonil korraldada selles artiklis osutatud teabevahetuseks vajaliku süsteemi loomine. Liikmesriikide pädevad asutused vahetasid kõnealust teavet varem e-posti ja faksi teel. Komisjon võttis 16. jaanuaril 2019. aastal vastu delegeeritud määruse, milles nähakse ette tulirelvadirektiivi kohane üksikasjalik kord liidusisest tulirelvade üleandmist käsitleva teabe korrapäraseks elektroonseks vahetamiseks14 ning 21. mail 2021. aastal, delegeeritud määruse, millega nähakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2021/555 ette teatavate tulirelvade omandamise või valdamise lubade andmisest keeldumist käsitleva teabe korrapärase elektroonilise vahetamise üksikasjalik kord 15 . Alates 1. septembrist 2019. aastal kasutatakse liidusisese tulirelvade üleandmisega (st RelvS - i peatükis 82 nimetatud juhud) seonduvaks teabevahetuseks siseturu infosüsteemi. Alates 31. jaanuarist 2022. aastal hakatakse siseturu infosüsteemi kaudu vahetama ka teavet tulirelvadirektiiv artiklites 9 ja 10 sätestatud loa andmisest keeldumise kohta turvalisuse või asjaomase isiku usaldusväärsusega seotud kaalutlustel. Tulenevalt eeltoodust täiendatakse RelvS-i asjakohaste sätetega. RelvS-i § 21 lõikes 1 sätestatakse lähtudes Euroopa Komisjoni delegeeritud määrustest valdkonnad, mille kohta Politsei- ja Piirivalveamet vahetab Euroopa Liidu liikmesriik ide pädevate asutustega teavet. Politsei- ja Piirivalveamet vahetab teavet avaliku korra, riigi julgeoleku või isiku ebausaldusväärsusega seotud põhjusel relvaloa, soetamisloa, 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1– 11) (IMI määrus). 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (OJ L 119, 4.5.2016, lk 1–88). 13 Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsus 2009/315/JSK, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja andmete sisu (ELT L 93, 7.4.2009, lk 23). 14 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/686, 16. jaanuar 2019, milles nähakse ette nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ kohane üksikasjalik kord liidusisest tulirelvade üleandmist käsitleva teabe korrapäraseks elektroonseks vahetamiseks (EMPs kohaldatav tekst) (OJ L 116, 3.5.2019, lk 1–4). 15 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/1423, 21. mai 2021, millega nähakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2021/555 ette teatavate tulirelvade omandamise või valdamise lubade andmisest keeldumist käsitleva teabe korrapärase elektroonilise vahetamise üksikasjalik kord (OJ L 307, 1.9.2021, lk 3–21). 9 relvakandmisloa, relva- ja padrunikollektsioneerimisloa andmisest keeldumise kohta ning tulirelva teise Euroopa Liidu liikmesriiki viimiseks antud eelloa ja loa kohta. Direktiivi 91/477/EMÜ artikli 13 lõike 3 kohaselt võib liikmesriikidel olla rohkem kui üks siseriiklik asutus, kes vastutab kõnesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva teabe edastamise ja vastuvõtmise eest. Eestis on sellekohane teabevahetus vaid Politsei- ja Piirivaleva me ti ülesanne, mistõttu sätestatakse õigusselguse huvides ka RelvS-is, et just Politsei- ja Piirivalveamet on see asutus, kes vastutab kõnealuse teabe edastamise ja vastuvõtmise eest. RelvS-i § 21 lõikes 2 loetletakse juba eelnevalt nimetatud Euroopa Komisjoni delegeeritud määrused, millest teabevahetuses lähtutakse. RelvS-i § 21 lõikes 3 sätestatakse, et teabevahetuseks kasutatakse siseturu infosüsteemi. RelvS-i § 21 lõigetes 4–6 sätestatakse, milliseid andmeid Politsei- ja Piirivalveamet teiste Euroopa Liidu pädevatele asutustele siseturu infosüsteemi kaudu edastab ja millist teavet teistelt riikidelt vastu võtab. Siseturu infosüsteemi sisestatavate andmete täpne loetelu on sätestatud Euroopa Komisjoni delegeeritud määrustes. Kuna tegemist on otsekohalduvate õigusaktidega, siis ei ole vaja RelvS-is täpsemalt teabevahetuse asjaolusid kirjeldada. Teave, mida liikmesriigid omavahel vahetavad on kahesugune: 1) teave Euroopa Liidus tulirelvaga reisimiseks väljastatud dokumentide kohta; 2) teave selle kohta, kui riik on keeldunud isikule kohtuotsuse või haldusotsuse alusel relvaloa väljastamisest. Kui infosüstee mi sisestatud teave ei ole sellest huvitatud asutusele piisav, saab konkreetse isiku või relva andmete kohta esitada juba otsepäringu teabe infosüsteemi sisestanud liikmesriigi pädevale asutusele. Teiselt riigilt saadud teavet selle kohta, et isikule on keeldutus teises riigis relvaloa väljastamisest näiteks mõne kuriteo toimepanemise tõttu, võib Politsei- ja Piirivalvea met arvestada, kui sama isik taotleb relvaloa väljastamist Eestis. Infovahetamise eesmärgiks on täpsem kontroll relvade liikumise üle ning see, et kõikides Euroopa Liidu liikmesriik ides väljastatakse relvaluba vaid usaldusväärsetele ja õiguskuulekatele inimestele. Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt muudetakse RelvS-i § 201 lõiget 3, millega täpsustatakse helisummuti kasutamise õigust. Lisaks kehtivas RelvS-is sätestatud õigusele kasutada helisummutit jahipidamisel, lasketiirus või laskepaigas, lisatakse eelnõu järgi õigus kasutada helisummutit ka jahiseaduse § 23 lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul. Uluki surmamist ulukite tehiskeskkonnas hoidmise kohas, mis on registreeritud Keskkonnaametis ja liiklusõnnetuses või muus õnnetuses viga saanud uluki surmamist sündmuskohal ei peeta jahiseaduse kohaselt jahipidamiseks, kuid nimetatud olukordades on samuti mõistlik ja põhjendatud helisummuti kasutamine. Eelnõu kohaselt täpsustatakse ka asjaolu, et relvaluba ei anna vaid helisummuti omandamise õigust (nt õigust poest helisummuti osta), vaid laiema omamise õiguse. Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 201 lõikega 31 , mille kohaselt tohib helisummuti olla tulirelvale kinnitatud vaid jahil, lasketiirus või laskepaigas. Nimetatud piirang ei laiene jahipidamiseks ja vastava spordialaga tegelemise otstarbel füüsilisele isikule registreeritud püssidele. Samuti ei laiene see nõue juriidilisele isikule, kes omab ja valdab püsse vastava spordiala või jahindusega tegelemiseks või tegevusloaga lubatud relvade müügiks, valmistamiseks, hoidmiseks, ümbertegemiseks või parandamiseks. Piirangud ei laiene tingimusel, et helisummutiga püssi kantakse vaid jahil, lasketiirus või laskepaigas. Hoiukohast jahile või laskekohta tuleb helisummutiga püssi edasitoimetada kas lahti võetult või pakituna 10 viisil, mis ei võimalda relva kohest kasutuselevõttu (vastavalt RelvS § 55 lõikes 2 sätestatule). Laskespordi otstarbel registreeritud püssi, kus on vaja kasutada piiratud käibega padrunisa lve (RelvS § 28 lõike 1 punkt 21 ) piirangu vabastus ei laiene, kuna tegemist on A-klassi relvaga, mis tulirelvadirektiivi kohaselt on keelatud või kõrgendatud ohtlikkusega tulirelv. Selliste püsside lubamine tsiviilkäibesse peab olema eriti põhjendatud ning sellistel püssidel statsionaarse helisummuti olemasolu ei ole põhjendatud. Sellisele püssile ning püstolile või revolvrile võib helisummuti kinnitada jätkuvalt üksnes lasketiirus, laskepaigas või jahil. Eelnõu järgi antakse jahimeestele ja laskesportlastele võimalus hoiustada ja edasitoimetada püssi ilma helisummutit relvalt eemaldamata, kuna nende püsside kasutusintensiivsus on teistest relvadest suurem ning tihti kasutatakse ühte püssi nii jahipidamise, kui ka jahispordi otstarbel. Eesti Jahimeeste Seltsi väitel tuleb helisummuti ühe jahipidamise käigus püssile peale ja maha keerata 6–8 korda päevas ja selle tagajärjel, tekivad mehhaanilise kulumise tulemuse na helisummuti ja relvaraua kinnituskohal lõtkud, mis võivad muutuda relva kasutajale ohtlikuks. Eelnõu § 1 punkti 4 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 26 lõikega 11 , milles sätestatakse õigusselguse tagamiseks, et kollektsioneerimisloa taotleja tervisekontrollile kohaldatakse RelvS-i §-s 351 sätestatud nõudeid ja korda. Kuigi RelvS-i jõustumisest alates on ka kollektsioneerimisluba taotlevad isikud pidanud läbima RelvS-i kohase tervisekontrolli ja nad peavad vastama RelvS-i alusel kehtestatud tervisenõuetele, ei ole see seaduse tekstist üheselt arusaadav. Seetõttu lisatakse selle kohta eelnõu järgi RelvS-i selgesõnaline säte. Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 26 lõikega 71 , milles nähakse ette, et kollektsioneerimisloa omanik on kohustatud tagama TTKS-i § 593 lõigetes 2 ja 21 nimetatud isikutele juurdepääsu tema relvaloa tervisetõendile tervise infosüsteemis. Eelnõu järgi nähakse nii relvaloa, relvakandmisloa kui ka kollektsioneerimisloa omanikele ette lisakohustus tagada loakehtivuse ajal perearstile ja teistele tervishoiuteenust osutavatele isikutele juurdepääsu oma tervisetõendile. Teisi sõnu ei tohi loa omaja sulgeda oma relvaloa taotlemisel teostatud tervisekontrolli lõpptulemust ehk tervisetõendit. Kuna kollektsioneerimisloa ja relvaloa taotlemise sätted on RelvS-i eri peatükkides, siis lisatakse kollektsioneerimisloa omanikku puudutav säte RelvS-i §-sse 26. Tehes tervisetõendile juurdepääsu kohustuslikuks, on edaspidi tervishoiuteenuse osutajal teave selle kohta, et isikul on kehtiv relvaluba. Kui perearst tuvastab sellise tõendiga isikul relvaluba välistava tervisehäire16 , on ta kohustatud tervisetõendi kehtivuse peatama ja teavitama sellest Politsei- ja Piirivalveametit. See regulatsioon on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2023. aastal, kui tervise infosüsteemis valmib arendus, mis tagab tehnilise võimaluse, et edaspidi tervisetõendi otsuse andmed kantakse tervise infosüsteemi elektrooniliselt ning need andmed on nähtavad kõigile tervishoiuteenuse osutajatele. Hilisemate tehniliste arenduste tulemuse na saab lisaks perearstile põhjendatud kahtluse korral tervisetõendi kehtivust peatada ka teised arstid ning sellest Politsei- ja Piirivalveametit teavitada tervise infosüsteemi kaudu. Täpsemalt eelnõu punktis 8. Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 26 lõiget 8 uue alusega kollektsioneerimisloa kehtivuse peatamiseks. Nii nagu täiendatakse soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamise aluseid, lisatakse ka RelvS-i § 43 lõike 1 punkti 10 viite kaudu kollektsioneerimisloa peatamise õiguslike aluste hulka Politsei- ja Piirivalveametile kohustus 16 RelvS-i § 36 lõike 1 punktide 1–3 kohaselt ei väljastata relvaluba füüsilisele isikule, kes on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäirega, raskekujulise psüühikahäirega või on füüsilise puudega, mis takistab tema taotletava relva õiget käsitsemist . 11 peatada loa kehtivus, kui loa omaja suhtes esineb põhjendatud kahtlus, et tema terviseseis und ei vasta RelvS-i alusel kehtestatud nõuetele. Kollektsioneerimisloa kehtivus peatatakse, kuni isik läbib uue tervisekontrolli ja talle väljastatakse tervisetõend. Kõik senised kollektsioneerimisloa kehtivuse peatamise alused jäävad kehtima. Eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt täpsustatakse RelvS-i § 26 lõike 10 sõnastust. Nimetatud lõige sätestab kollektsioneerimisloa kehtetuks tunnistamise aluseid. Sätet täiendatakse viitega RelvS-i § 36 lõike 1 punktidele 61 ja 7. RelvS-i lisatakse eelnõu järgi § 36 lõike 1 punkt 61 , kus loetletakse kuriteod, mille toimepanemine välistab alatiseks relvaloa saamise. Kollektsioneerimisloa väljastamise ja omamise tingimused on suuresti samad nagu relvaloa väljastamise ja omamise tingimused. Seetõttu nähakse eelnõu järgi ette, et kui kollektsioneerimisloa omajat on karistatud RelvS- i § 36 lõike 1 punktis 61 sätestatud kuritegude toimepanemise eest, siis tunnistatakse tema luba kehtetuks. Teiseks täiendatakse kollektsioneerimisloa kehtetuks tunnistamise aluseid RelvS-i § 36 lõike 1 punktiga 7, mille kohaselt tunnistatakse relvaluba kehtetuks, kui selle omajat on karistatud väärteomenetluse korras relva, tulirelva olulise osa või laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleerivas õigusaktis sätestatud nõude rikkumise eest. Kuna see säte on kehtiva RelvS-i järgi aluseks relvaloa kehtetuks tunnistamisel, siis on põhjendatud lisada see ka kollektsioneerimisloa kehtetuks tunnistamise aluste hulka. Eelnõu § 1 punkti 8 järgi täiendatakse RelvS-i § 34 lõikega 23 , milles sätestatakse, et tervisetõendi andmed edastab tõendi väljastanud perearst Politsei- ja Piirivalveametile elektrooniliselt TTKS-i § 592 lõike 2 alusel sätestatud tingimustel. Siiani ei ole olnud võima lik täita relvaloa taotleja tervisetõendit taotledes tervisedeklaratsiooni elektrooniliselt ega saada ka perearstilt tervisetõendit elektrooniliselt. Praegu peab taotleja täitma tervisedeklaratsioo ni paberil, samuti väljastab arst tervisetõendi paberil. Relvaloa taotlemisel või vahetamisel peab isik tervisetõendi esitama Politsei- ja Piirivalveametile, aga e-menetluskeskko nnas elektrooniliselt. See tähendab, et isik peab näiteks oma paberil olevast tervisetõendist tegema foto vms, et laadida see üles e-menetluskeskkonda. Selleks et vähendada poolte halduskoormust, tagada andmete töötlemisel turvalisus ja välistada tervisetõendite võltsimine, on mõistlik luua relvaloa taotleja tervisetõendite väljastamisel ja edastamisel samasugune kord, nagu on juba kasutusel mootorsõiduki juhtide tervisetõendite puhul. Eelnõu järgi luuakse relvaloa tervisetõendi taotlejale õigus esitada andmeid oma terviseseis und i hindamiseks tervishoiuteenuse osutajale tervise infosüsteemi vahendusel. Selline võimalus on alates 1. jaanuarist 2023. aastal. Kavandatavate muudatuste järgi edastatakse tervisetõend ühest infosüsteemist teise – kehtiva tõendi info pärib teenistus- ja tsiviilrelvade register tervise infosüsteemi liidese vahenduse l. Digitaalselt koostatud tervisetõendeid saab edastada Politsei- ja Piirivalveametile ainult tervise infosüsteemi kaudu, nii on tagatud kontroll ja läbipaistvus. Tervisetõendi elektroonilisele kujule viimine on ajalises plaanis kavandatud etapi kaupa. Nii on tõendi väljastajatel ja adressaatidel võimalik teha oma tööprotsessides ja tehnilistes arendustes vajalikke muudatusi. 12 Eelnõu § 1 punkti 9 järgi täiendatakse RelvS-i § 34 lõikega 24 , milles sätestatakse, et relvaluba või relvakandmisluba omav füüsiline isik, kellele on väljastatud elektrooniline tervisetõend, on kohustatud tagama TTKS-i § 593 lõigetes 2 ja 21 nimetatud isikutele juurdepääsu tema relvaloa tervisetõendile tervise infosüsteemis. Muudatus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2023. aastal, selleks ajaks valmib tervise infosüsteemi arendus, mis võimaldab igal tervishoiutöötajal saada infosüsteemist teavet isikule väljastatud relvaloa tervisetõe nd i olemasolu kohta. Selleks et tervishoiutöötajad elektroonilist tõendit näeksid, ei tohi isik talle väljastatud elektroonilist tervisetõendit relvaloa kehtivuse ajal tervise infosüsteemis sulgeda. See peab kogu kehtivusaja jooksul olema kõigile tervishoiuteenuse osutajatele nähtav. Nimetatud muudatus on seotud ka eelnõu § 1 punktiga 8, mille kohaselt kavandatakse laiendada 2025. aastast tervisetõendi peatamise õigust omavate isikute ringi. Lisaks perearstile saavad eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt tervisetõendi peatamise õiguse ka teised tervishoiutee nuse osutajad, kes tuvastavad isikul relvaloa omamist välistava terviseseisundi. Selleks et kõik tervishoiuteenuse osutajad tuvastaksid tervise infosüsteemis võimaliku relvaloa omaja, on viimane kohustatud hoidma oma relvaloa taotlemisega seotud tervisetõendit andmebaasis avatuna selle kehtimisaja jooksul. Eelnõu § 1 punkti 10 kohaselt tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 35 lõike 2 punkt 3. Tegemist on soetamisloa ja relvaloa taotlemist reguleeriva paragrahviga ning lõige kaks loetleb dokumendid, mida taotleja on kohustatud esitama Politsei- ja Piirivalveametile. Punkt 3 sätestab taotleja kohustusena esitada tervisetõend. Kuna antud eelnõu muudab tervisetõe nd i edastamise korda ja sätestab selle automaatse edastamise tervise infosüsteemi kaudu, siis langeb ära vajadus selle pabertõendi esitamiseks soetamisloa või relvaloa taotleja enda poolt. Eelnõu § 1 punkti 11 paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 6 1 , mille kohaselt võib soetamisloa või relvaloa väljastada isikule, kelle terviseseisund vastab käesoleva seaduse § 35 1 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele. Tervisenõuetele vastavust tõendab tervisekontrolli teostaja tervise infosüsteemi kaudu väljastatud tervisetõend. Antud säte rõhutab, et soetamisluba või relvaluba tohib väljastada isikule, kelle tervislik seisund vastab käesoleva seaduse nõuetele ning taotleja vastavust tõendab tervise infosüsteemi kaudu teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse edastatud digitaalne tervisetõend. Kuna tervise infosüsteemist on võimalik isikul enda kohta väljastatud tõendeid ka välja printida, siis saab ta seda tõendit esitada ka paberkandjal isikutele, kellel puudub automaatne infovahetus tervise infosüsteemiga. Näiteks Kaitseliidule kaitseliid u seaduse § 43 sätestatud kaitseliidu relva kandmise loa taotlemisel. Eelnõu § 1 punkti 12 kohaselt täiendatakse soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontro lli reguleerivat RelvS-i § 351 lõigetega 31 –33 . RelvS-i § 351 lõige 31 keelab perearstil väljastada tervisetõendi isikule, kes on keelanud tervise infosüsteemis juurdepääsu tema isikuandmetele, st tema terviseandmetele. Relvaloa, paralleelrelvaloa, relvakandmisloa ja kollektsioneerimisloa taotlejad, aga ka juba kehtivat luba omavad isikud, kes on kohustatud loa vahetamise menetluse käigus läbima tervisekontro lli, peavad tervisetõendi taotlemisel tagama perearstile juurdepääsu oma isikuandmetele tervise infosüsteemis. Tervisekontrolli läbiviimine ja arstliku hinnangu andmine tugineb suuresti kontrollitava terviseandmetele (isikuandmetele), mis on kantud tervise infosüstee mi. Patsientide üldised õigused on sätestatud võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS). Selle kohaselt osutatakse tervishoiuteenust tervishoiuteenuse osutaja ja patsiendi vahel sõlmitud lepingu alusel. Patsient peab tervishoiuteenuse osutajale avaldama oma parima arusaama järgi kõik tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikud asjaolud ja osutama kaasabi, mida tervishoiutee nuse osutaja vajab. TTKS annab patsiendile õiguse sulgeda oma andmed infosüsteemis selliselt, et 13 tervishoiutöötajad ja spetsialistid ei näe nende sisu. Tervisekontroll on tulemuslikum siis, kui arstil on võimalik kasutada kõiki andmebaasi kantud asjasse puutuvaid isikuandme id. Tervisekontroll, mille käigus ei viida läbi põhjalikke uuringuid ega tehta kindlaks taotleja tegelikku tervislikku seisundit ei ole kellegi huvides. Võib asuda seisukohale, et relvaoma nik u tervisekontrolli tõhususe suhtes on avalik huvi. Suletud dokumendid võivad sisaldada olulist teavet isiku psüühika- või käitumishäirete kohta ja olla määrava tähtsusega isiku tervisliku seisundi kohta hinnangu andmisel. Seetõttu nähakse eelnõu järgi RelvS-is relvaloa omajale ette kohustus tagada juurdepääs kõikidele tema kohta tervise infosüsteemis kogutud olulist tähtsust omada võivatele isikuandmetele. Sellise nõude sätestamine relvade, sh tulirelvade valdajatele ja kasutajatele on põhjendatud, kuna perearst peab olema tervisetõendit väljastades täiesti veendunud, et isik vastab RelvS-i alusel kehtestatud tervisenõuetele. RelvS-i § 351 lõike 32 järgi peatab perearst tervisetõendi kehtivuse, kui tervisetõendi omaja tervislikus seisundis ilmnevad RelvS-i § 36 lõike 1 punktis 1–3 nimetatud tervisehä ire tunnused. Tervisetõendi kehtivuse peatamisest teavitab perearst Politsei- ja Piirivalveametit. Tervishoiutöötajate tegevus on tihedalt seotud VÕS-i § 768 lõikes 1 sätestatud konfidentsiaalsuskohustusega, mille kohaselt peavad tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud hoidma saladuses neile tervishoiuteenuste osutamisel või tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi ja tema tervise seisundi kohta, samuti hoolitsema selle eest, et tervishoiuteenuse osutamisel dokumenteer itud dokumentides sisalduvad andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele, kui seaduses või kokkuleppel patsiendiga ei ole ette nähtud teisiti. Konfidentsiaalsuskohustuse täitmisest võib mõistlikus ulatuses kõrvale kalduda, kui andmete avaldamata jätmise korral võib patsient oluliselt kahjustada ennast või teisi isikuid (VÕS-i § 768 lõige 2). Mis puudutab saladuse hoidmise kohustuse täitmata jätmist, siis selleks on kolm erandit: seadus, nõusolek ning hüvede kaalumine. VÕS-i § 768 lõikes 2 sätestatud kaalumisõigusest tuleneva erandi kohta on VÕS-i kommentaarides märgitud, et see erand eeldab erinevate õigushüvede kaalumist. VÕS-i § 768 lõige 2 ei võimalda kaaluda mistahes hüvesid, vaid üksnes konkreetse patsiendi terviseseisundiga seotud ohtlikkust talle endale või teistele inimestele. „Tegemist on tervishoiuteenuse osutaja õigusega, mitte kohustusega andmeid väljastada. Seega ei saa sellel alusel nõuda tervishoiuteenuse osutajalt andmete väljastamist. Oluline enesekahjustuse oht esineb näiteks olukorras, kus patsient väljendab tervishoiutöötajale suitsiidimõtteid. Oluline enesekahjustuse oht esineb näiteks olukorras, kus tervishoiuteenuse osutaja tuvastab patsiendil haiguse, mille korral ei tohiks patsient juhtida autot (näiteks uneapnoe)”.17 Arst peab iga kord hindama, kas oht teise inimese elule või tervisele on nii tõsine ja tegelik, et see õigustab saladuse hoidmise kohustusest kõrvale kaldumist. Avaldada võib ainult nii palju teavet, kui see on möödapääsmatult vajalik, ning patsiendile tuleb seda alati enne öelda. Kõnesoleval juhul lisatakse aga RelvS-i kohustus andmete edastamiseks ehk nähakse ette seaduslik alus saladuse hoidmise kohustuse täitmata jätmiseks. Politsei- ja Piirivalveameti teavitamise korral töödeldakse isikuandmeid. Andmete edastamise l on oluline arvestada andmetöötluse üldpõhimõtetega. Andmekaitsereeglite järgi võib isikuandmeid töödelda siis, kui isik on selleks oma nõusoleku andnud või kui selline alus tuleneb seadusest. Seetõttu on nende andmete edastamine nimetatud seaduses. 17 Varul, Paul jt 2009. Võlaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. III. 8. ja 10. osa (§-d 619–916 ja 1005– 1067). Tallinn: Juura, lk 310. 14 Isikuandmeid, eriti eriliigilisi isikuandmeid, ei tohi edastada valimatult. Andmete edastamine on lubatud üksnes sellises mahus, mis on vajalik Politsei- ja Piirivalveametile pandud ülesannete täitmiseks. Politsei- ja Piirvalveametile ei ole vaja edastada kogu patsiendi haiguslugu, tervisekaardi väljavõtet või diagnoosi, mille alusel perearst otsustas tervisetõe nd i kehtivuse peatada. Politsei- ja Piirivalveametil on vaja teada üksnes asjaolu, et isiku tervisetõendi kehtivus on peatatud. Seega ei edasta perearst Politsei- ja Piirivalveametile isiku terviseseisundi kohta tundlikku teavet. Perearsti professionaalsed järeldused patsiendi terviseseisundi kohta on piisavalt kaalukad juba ilma detailse terviseseisundi kirjelduseta. Perearsti poolt Politsei- ja Piirivalveametile edastatav teavitus on vormivaba. See sisaldab minimaalselt andmeid isiku kohta, kelle tervisetõendi kehtivus peatati (isiku nimi, isikukood), lisaks märgitakse teavituses kuupäev, millal perearst tervisetõendi kehtivuse peatas, ning perearsti andmed (nimi, kontaktandmed). Seni kuni puudub võimalus edastada teavitus tervise infosüsteemist otse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse, edastatakse teavitus Politsei- ja Piirivalveametile digitaalselt allkirjastatult hiljemalt tervisetõendi peatamisele järgneva tööpäeva lõpuks krüpteeritult.18 RelvS § 351 lõike 33 järgi saab peatatud relvaloa kehtivuse taastada, kui tervisetõendi peatamise aluseks olnud asjaolu on ära langenud, isik on uuesti läbinud tervisekontrolli täies mahus ja perearst on talle väljastanud uue tervisetõendi. Täiendav tervisekontroll viiakse läbi relvaloa omaja kulul. Uue tervisetõendi kehtivus ei tohi olla pikem, kui oli varem isikule väljastatud tervisetõend il, mille kehtivuse arst peatas. Uue tervisetõendi alusel taastatakse relvaloa kehtivus, st relvaluba kehtib sama kaua, kui see algselt kehtima pidi. Kui uue tervisetõendi kehtivus oleks pikem kui peatatud tervisetõendi kehtivus, tuleks alustada uue (pikema) kehtivusega relvaloa väljastamise menetlust (see tähendaks kõigi RelvS-i §-s 41 sätestatud toimingute tegemist). See oleks juba teise iseloomu ja eesmärgiga menetlus ning ei oleks seotud peatatud õiguste taastamisega, vaid hoopis uute õiguste andmisega. Eelnõu § 1 punkti 13 kohaselt muudetakse RelvS-i § 351 lõiked 32 ja 33 . Need on lõigete sõnastuslikud täpsustused, mis on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2026. aastal. Täpsustuse järgi laieneb tervisetõendi kehtivuse peatamise õigus lisaks perearstidele ka teistele tervishoiuteenuse osutajatele. Säte on vajalik, et tagada inimese enda ja ühiskonna turvalis us. Tervishoiuteenuse osutaja, kes on diagnoosinud relvaomanikuks olemist välistava tervisehä ire ning võtnud vastu otsuse, et tervisetõendi otsus tuleb muuta, on otsuse tinginud asjaolusid hinnanud oma pädevuse piires. Seetõttu puudub vajadus suunata isik vaid tervisetõe nd i kehtivuse peatamise vormistamiseks perearsti juurde. Muudatusega antavad õigused võimaldavad tervisetõendi kehtivust muuta kiiremini, nii tagatakse inimese enda ja ühiskonna turvalisus. Tervishoiuteenuse osutaja saab tervisetõendi peatamise otsusest Politsei- ja Piirivalveametit teavitada andmebaasi abil automaatselt. Selle alusel peatab Politsei- ja Piirivalveamet ka isiku relvaloa kehtivuse ning võtab relva politseisse hoiule. Tervisetõendi kehtivuse taastamiseks tuleb isikul pöörduda oma perearsti poole ning läbida uuesti tervisekontroll. Kui perearst veendub, et isiku terviseseisund vastab RelvS-is sätestatud nõuetele ja väljastab isikule uue 18 Krüpteerimine on vajalik, kuna see on tundlik teave. Dokumentide krüpteerimine aitab kaitsta failide sisu: krüpteeritud dokumente (laiendiga .cdoc) saavad oma ID-kaardiga avada ainult need, kellele selleks luba antud on. Vt täpsemalt https://www.id.ee/artikkel/dokumentide-krupteerimine -ja-dekrupteerimine/. 15 tervisetõendi, mille kehtivus ei ole pikem kui peatatud tervisetõendil, siis isiku relvaloa kehtivus taastatakse. Uus tervisetõend edastatakse Politsei- ja Piirivalveametile automaatse lt andmebaaside omavahelise infovahetuse kaudu. Eelnõu § 1 punkti 14 järgi muudetakse RelvS-i § 351 lõikes 4 esitatud volitusnormi sõnastust ning sinna lisatakse ka andmete edastamine.19 Kuna eelnõu järgi peab perearst andma Politsei- ja Piirivalveametile teada, kui ta on relvaloa omaja tervisetõendi kehtivuse peatanud, siis tuleb ette näha ka täpsem kord selle teabe edastamiseks. Lisaks valmistatakse ette IT-lahendusi, mis võimaldavad tulevikus edastada tervisetõendeid tervise infosüsteemist teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse elektrooniliselt. Praegu ei ole elektroonilist andmevahetust määruses käsitletud. Eelnõu § 1 punkti 15 kohaselt täiendatakse soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontro lli reguleerivat RelvS-i § 351 lõikega 5, mille kohaselt määratakse relvaloa või soetamisloa taotleja tervisekontrolli üle haldusjärelevalvet tegema Terviseamet TTKS-is sätestatud korras. Terviseamet on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes teeb riiklikk u järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses . 20 Samasisuline kohustus on Terviseametile määratud ka liiklusseadusega, mille alusel isikud läbivad samuti tervisekontrolli. Sotsiaalministeeriumi infole tuginedes teeb Tervisea met liiklusseaduse alusel igal aastal pistelist kontrolli teatud hulga tervisetõendite väljastamise menetluse üle ning see on olnud tõhus. Tõhustamaks RelvS-i alusel tervisekontrolli läbiviimist, on mõistlik rakendada sarnast järelevalvet ka RelvS-i alusel. Eelnõu § 1 punkti 16 kohaselt muudetakse RelvS-i § 353 , mis reguleerib andmete säilitamist. Kõnesoleva paragrahvi lõike 4 järgi, mida eelnõu kohaselt muudetakse, säilitatakse RelvS-i § 353 lõigetes 1–3 nimetamata juhul RelvS-i alusel läbiviidud haldusmenetluses kogutud isikuandmeid, mida ei kanta relvatoimikusse, nende kogumise ajendiks olnud ülesande täitm ise kestel, kuid mitte kauem kui viis aastat menetluses otsuse tegemisest või selle otsusega seotud õigusvaidluse lahendamiseni. Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse, millega nähakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2021/555 ette teatavate tulirelvade omandamise või valdamise lubade andmisest keeldumist käsitleva teabe korrapärase elektroonilise vahetamise üksikasjalik kord, artiklis 5 nähakse ette, et siseturu infosüstee mi kaudu vahetatud teave jääb siseturu infosüsteemis juurdepääsetavaks 10 aastaks alates sellise st allpool osutatud kuupäevast, mis asjaomase keeldumisotsuse puhul kehtib ning on nimetatud kuupäevadest kõige hilisem, võttes arvesse võimalikke vastavalt määruse artiklile 4 tehtud ajakohastusi: a) kuupäev, mis on siseturu infosüsteemis märgitud kuupäevana, mil tehti keeldumisots us ; b) kuupäev, mis on siseturu infosüsteemis märgitud kuupäevana, mil kirjet viimati ajakohastati, et kinnitada, et keeldumisotsus on endiselt jõus; c) kuupäev, mis on siseturu infosüsteemis märgitud keeldumisotsuse kindla lõppkuupäevana. Arvestades, et kehtiva RelvS-i kohaselt on andmete säilitamise tähtaeg kuni viis aastat, siis tuleb seda tähtaega Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse asjakohase rakendamise huvides pikendada kümnele aastale. 19 Volitusnormi alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2007. aasta määrus nr 179 „Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“. 20 Vt lähemalt Terviseameti põhimäärusest. 16 Eelnõu § 1 punkti 17 kohaselt täiendatakse soetamisloa ja relvaloa väljastamist välistavate kuritegude loetelu RelvS-i § 36 lõike 1 punktis 6. RelvS-is on sätestatud põhjused, mis välistavad relvaloa väljastamise automaatselt. Need on kuriteod, mille toimepanijate puhul on seadusandja otsustanud kasutada kõige rangemat lähenemist ja välistanud neil relvaomanik uks saamise või mis toovad kaasa juba relvaluba omavatel isikutel nende relvaloa kehtetuks tunnistamise, kuni nende karistatus ei ole kustunud. Lisaks on RelvS-is ka sätted, mis annavad Politsei- ja Piirivalveametile kaalutlusõiguse alusel võimaluse otsustada konkreetse isiku puhul, kas on õigustatud talle relvaloa või soetamisloa väljastamine või mitte. RelvS-i § 36 lõike 1 punkti 6 puhul on tegemist sättega, mis ei eelda Politsei- ja Piirivalveame tilt kaalutlusõiguse rakendamist, vaid välistab loa väljastamise automaatselt. Kehtiva seaduse järgi ei väljastata selle punkti kohaselt relvaluba isikule, keda on karistatud elu- või tervisevas tase kuriteo eest, tulirelva või laskemoonaga seotud kuriteo eest või kuriteo eest, mis pandi toime relvaga või sellega ähvardades, või karistusseadustiku §-s 231–239, 241, 244, 246, 251, 255, 256 või 424 sätestatud kuriteo eest. Eelnõu järgi tehakse sättes muudatused selliselt, et edaspidi ei väljastata relvaluba isikule, keda on karistatud tulirelva, laskemoona või lõhkematerja liga seotud kuriteo eest (st KarS-i 22. peatüki 4. või 5. jaos nimetatud süütegu) või kuriteo eest, mis pandi toime relva, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades, või karistusseadustiku §-s 115– 121, 183, 185, 187, 199–200, 241, 251, 255, 256, 263, 274 või 4231 –424 sätestatud kuriteo eest. Võrreldes kehtiva seadusega täpsustatakse, milliste elu- või tervisevastaste kuritegude puhul seda sätet kohaldatakse (nt osa raskemaid kuritegusid lisatakse eelnõuga kavandatud RelvS- i § 36 lõike 1 punkti 61 , vt seletuskirja järgmise punkti selgitust). Lisaks on teatud riigivõ imu vastu toimepandud kuritegusid (KarS-i §-d 241, 244 ja 246) hinnatud selliseks, mis edaspidi välistavad relvaloa omajaks olemise, olenemata karistuse kustumisest. Eelnõu kohaselt ei anta soetamisluba ja relvaluba lisaks kehtivatele alustele füüsilisele isikule, keda on karistatud: 1) lõhkematerjaliga seotud kuriteo eest KarS-i §-de 414–416 alusel; 2) narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest KarS-i § 183 alusel; 3) narkootilise ja psühhotroopse aine edasiandmise eest nooremale kui 18-aastasele isikule KarS-i § 185 alusel; 4) alaealise kallutamise eest narkootilise ja psühhotroopse aine ja muu uimastava toimega aine ebaseaduslikule tarvitamisele KarS-i § 187 alusel; 5) varguse eest KarS-i § 199 alusel; 6) röövimise eest KarS-i § 200 alusel; 7) riigisaladuse ja salastatud välisteabe avalikustamise eest KarS-i § 241 alusel; 8) avaliku korra raske rikkumise eest KarS-i § 263 alusel; 9) vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu KarS-i § 274 alusel; 10) sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta KarS-i § 4231 alusel; 11) sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise järel alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise ja sündmuskohalt põgenemise eest KarS-i § 4232 alusel. Relvaloa väljastamisest keeldumise või relvaloa kehtetuks tunnistamisega piiratakse isiku õigust vabale eneseteostusele, kuid see piirang on ajutine ehk piirangu mõju ei ole püsiv. Karistusandmete kustumisel karistusregistrist on isikul õigus taotleda relvaluba. KarRS-i §-s 24 sätestatakse, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamise st 17 või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta, kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse otsuse täitmisest on möödunud kolm aastat, alla viieaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viis aastat ja viie- kuni kahekümneaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud kümme aastat. Seega ei saa isik, kes on toime pannud väärteo ning kandnud selle eest määratud karistuse, taotleda relvaluba vaid ühe aasta jooksul ning kuriteo toimepannud ja karistuse ärakandnud isik olenevalt karistusest kolme kuni kümne aasta jooksul. Pärast selle aja möödumist on võimalik relvaluba taotleda. See ei ole isikule ülemäära piirav. Ühiskond peab selle aja jooksul siiski veenduma, et isik on seadusekuulekas, temast ei lähtu kaasinimestele ohtu ja ta sobib relva omama. Relvaloa väljastamist välistav piirang on intensiivne. Relvaloa kehtetuks tunnistamine või relvaloa väljastamisest keeldumine piirab iga kõnesolevaid süütegusid toimepannud ja selle eest karistatud isiku võimalust kasutada relva jahipidamiseks ja turvalisuse tagamiseks kuni uue loa saamiseni. Uue loa saamine pärast karistusandmete kustutamist karistusregistrist eeldab uue loa taotlemist, millega kaasneb mõningane aja- ja rahakulu. Kehtestatavaid piiranguid ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Samas kaitstakse sätetega äärmiselt kaalukaid õigushüvesid – inimeste elu ja tervist ning ühiskonna turvalisust.21 Seadusandja on juba eelmiste RelvS-i redaktsioonide22 loomisel kaalunud isikute vajadust relva omada koosmõjus ühiskonnas levinud väärtushinnangutega ning otsustanud, et teatud süütegude toimepanemist puudutavate koosseisude puhul võib eeldada, et teiste isikute elu ja tervise ning avaliku korra kaitse vajadus kaalub igal juhul nende koosseisude puhul üles rikkuja õiguse vabale eneseteostusele. Tulirelvad ja laskemoon on kõrgendatud ohu allikas ning relvaloa omajad on riigi kõrgendatud tähelepanu all. Relvaomanik peab olema teadlik ning pidama kinni relvade ja laskemoona käitlemise nõuetest, samuti peab ta oma käitumises olema õiguskuulekas ning tohi elada enda või teiste isikute turvalisust ohustaval viisil. Riigikohus on korduvalt sedastanud, et Eesti Vabariigi põhiseaduses (edaspidi PS) ei nimetata õigust soetada või omada relva igaühe põhiõigusena, kuid isiku õigus soetada ja omada relva võib olla hõlmatud PS-i § 19 lõikes 1 nimetatud õigusega vabale eneseteostusele.23 Riigiko htu üldkogu on seda seisukohta veelgi täpsustanud ning leidnud, et isiku vaba eneseteostuse viis on ka jahipidamine. Kuigi jahipidamine ei eelda alati relva kandmist ja kasutamist, on relvaga jaht üks vanimaid ja riigi tunnustatud jahipidamise viise. Üldkogu leiab, et tulirelvaga jahipida mine on isiku vaba eneseteostuse viis. PS-i § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas PS-iga. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ning ei tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS-i § 19 lõikes 1 on sätestatud vaba eneseteostuse õigus, mis tähendab seda, et igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Vaba eneseteostuse õigust võib piirata seadusega või seaduse alusel põhjusel, mis ei ole PS-iga vastuolus. Riigikohus on varem leidnud, et relvaloa kehtivuse peatamise õiguslik eesmärk võib olla inimeste elu ja tervise 21 RKPJK otsus asjas nr 3-4-1-9-08,p 33; RKPJK 14.12.2010 otsus asjas nr 3-4-1-10-10, p 56. 22 1. juulil 2018. aastal jõustunud RelvS-i § 36 muudatused. 23 RKPJK 26. märtsi 2009. aasta otsus asjas nr 3-4-1-16-08, punktid 22 ja 24. 18 kaitsmine.24 Relva omamisele võib seada piiranguid ka vajadus tagada riigi julgeolek ja avalik kord, samuti võivad need piirangud olla õigustatud ka muude asjaoludega.25 Riigikohus on asunud seisukohale, et ka kriminaalkorras karistatud isiku relvaloa kehtetuks tunnistamine on lubatud, et tagada inimeste elu ja tervise kaitse, samuti riigi julgeolek ja avalik kord. Nimetatud eesmärgid ei ole PS-iga vastuolus. Kuigi seadusandja on piirangu kehtestanud õiguslikku eesmärki silmas pidades, saab põhiõiguse riivet pidada materiaalselt õiguspäraseks vaid siis, kui on järgitud PS-i §-st 11 tulenevat proportsionaalsuse põhimõtet. Selle põhimõtte järgimine tähendab seda, et riive on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võima lik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama tõhus kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda esiteks põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiseks eesmärgi tähtsust.26 Kuriteo eest süüdimõistetud isikule soetamisloa või relvaloa mitteandmine või soetamis- või relvaloa kehtetuks tunnistamine on üldiselt sobiv abinõu, sest sellega on võimalik saavutada teiste isikute elu ja tervise kaitsmine ning riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamine. Kui isik on toime pannud kriminaalkor ras karistatava teo, siis võib ta olla ohtlik ja kasutada relva uute kuritegude toimepanemiseks. See võib omakorda kujutada ohtu inimeste elule ja tervisele, riigi julgeolekule ning avalik ule korrale. Sellise käsitlusega on nõustunud ka Riigikohus.27 Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see on normi legitiimse eesmärgiga põhjendatav.28 Mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb ühelt poolt kaaluda vaba eneseteostuse piiramise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärki kaitsta teiste isikute elu ja tervist, riigi julgeolekut ja avalikku korda. Riigikohus on ka sedastanud, et kõige paremini tagab ühelt poolt inimeste elu ja tervise kaitse, riigi julgeoleku ja avaliku korra ning teiselt poolt kriminaalkorras karistatud isiku üldise vabaduspõhiõiguse kaitse see, kui RelvS-i kohaldajal on võimalik arvestada relvaloa või soetamisloa kehtetuks tunnistamisel kriminaalkorras karistatud isiku, toimepandud kuriteo asjaolude ja muude oluliste asjaoludega ning põhjendatud huvidega. Üldise vabaduspõhiõiguse piiramisel ette nähtud kaalutlusruum väldib isiku muutumist riigivõimu objektiks ja aitab kaasa inimväärikuse tagamisele.29 Kolleegium märgib, et see aga ei tähenda seda, et seadusandja ei võiks kehtestada selliseid regulatsioone, mille järgi soetamisloa või relvaloa andjal ei ole kaalutlusõigust. Ka õigusakt, mis ei võimalda kaalutlusõigust, võib olla PS-iga kooskõlas. Seadusandja võib ise jõuda kaalumise tulemusel põhjendatud järelduseni, et isikute põhiõigused ja -vabadused on tagatud ka menetleja kaalutlusõiguse olemasoluta. Seadusandja ülesanne on õigusliku regulatsiooni kaudu mõjutada ühiskonnaliikmeid käituma ja oma valikuid tegema nii, et avalik kord ja kõigi teiste õigused oleksid võimalikult suures ulatuses tagatud. See eesmärk õigustab välistada võimalikud ohtlikud tegevused, milleks põhimõtteliselt on ka relva omamine ja kandmine, nende isikute puhul, keda teatud 24 RKPJK 26. märtsi 2009. aasta otsus asjas nr 3-4-1-16-08, punkt 33. 25 Riigikohtu üldkogu 25. veebruari 2004. aasta otsus asjas nr 3-3-1-60-03, punkt 21. 26 RKPJK 6. märtsi 2002. aasta otsus asjas nr 3-4-1-1-02, punkt 15. 27 RKPJK 26. märtsi 2009. aasta otsus asjas nr 3-4-1-16-08, punktid 52–53. 28 RKPJK 17. märtsi 1999. aasta otsus asjas nr 3-4-1-1-99, punkt 13. 29 RKPJK 26. märtsi 2009. aasta otsus asjas nr 3-4-1-16-08, punkt 64. 19 rühmatunnusest (nt karistatus ohtlikult hoolimatule käitumisele viitava kuriteo eest) lähtudes ei saa pidada usaldusväärseks. Avalik huvi vältida tulirelvi selliste isikute käes, kes on suhtunud hoolimatult oma kohustustesse, mis sarnanevad relva valdamisega seotud kohustustega, sellise l määral, et see on õigustanud nende karistamist, kaalub igal juhul üles sellise isiku huvi relvaloast tulenevate õiguste teostamise vastu. Suurema ohu allika valdajal lasub ka suurem hoolsuskohustus. Kehtiva RelvS-i § 36 lõike 1 punkti 6 järgi ei anta relvaluba isikule, keda on karistatud tulire lva või laskemoonaga seotud kuriteo eest või kuriteo eest, mis pandi toime relvaga ähvardades . Samamoodi lisatakse eelnõu järgi välistavaks asjaoluks ka lõhkematerjaliga seonduvate süütegude toimepanemine, kuna see on tulirelvaga samaväärselt ohtlik aine. Nii sätestatakse RelvS-i § 36 lõike 1 punkti 6 uues redaktsioonis, et relvaluba ei väljastata isikule, keda on karistatud tulirelva, laskemoona või lõhkematerjaliga seotud kuriteo eest või kuriteo eest, mis pandi toime relva, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades. Lubamatu on kasutada relva, lõhkeseadeldist jms teiste inimeste hirmutamiseks, mõjutamiseks, ähvardamiseks, teiste ees oma üleoleku demonstreerimiseks jms. Relvaloa omajal ja relvaomanikul tuleb täpselt täita tulirelvade käitlemisele seatud reegleid, samuti peab isiku käitumine olema selline, mis ei sea kahtluse alla tema sobivust relvaluba ja tulirelva omama ning nõuetekohaselt käitlema. Usaldusväärseks ei saa pidada isikut, kes püüab lahendada konflikte relva või lõhkematerja liga ähvardades. Eelnõu järgi lisatakse välistavate asjaolude hulka see, kui isikut on karistatud narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kehtiva RelvS-i § 36 lõike 1 punkti 111 kohaselt on üheks relvaloa väljastamist välistavaks aluseks väärteomenetluse korras karistatus narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseaduslik u käitlemise eest. Seega on õigustatud arvestada ka KarS-i § 183 alusel käsitletud karistust, sest see käsitleb raskemat süütegu. Samamoodi on relvaloa väljastamist välistavaks põhjuseks ka karistatus narkootilise ja psühhotroopse aine edasiandmise eest nooremale kui 18-aastasele isikule ning alaealise kallutamise eest narkootilise ja psühhotroopse aine ja muu uimastava toimega aine ebaseaduslikule tarvitamisele. Eelnõu järgi välistatakse KarS-i §-de 199–200 alusel karistatud isikutel relvaomanik uks saamine kuni karistatuse kustumiseni karistusregistrist. Relvaloa taotleja, kes on karistatud võõra asja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil või on nimetatud teo sooritamiseks kasutanud vägivalda, ei ole oma käitumise tõttu usaldusväärne ega õigustatud käitlema relva. Nimetatud kuriteod on piisavalt ohtlikud, et neid sooritanud isiku relvaluba kaalutluseta kehtetuks tunnistada. Selliste süütegude sooritajad peavad tõendama oma käitumisega, et nad on asunud õiguskuulekale teele ning et nad ei ohusta oma teguviiside ga teisi isikuid. Selleks on seadusandja määranud tähtaja karistatuse näol. See on aeg, mis kulub elustiili muutuste juurutamiseks ja tõendamiseks. Varguse ja röövimise eest karistatud isikud peaksid sellel ajal pühenduma enda õiguskuuleka käitumise tõendamisele ning sellel ajal ei peaks nende isikute suhtes tegema kaalutletud erandeid. Isik, kelle karistatus on kustunud, on õigustatud taotlema relvaluba ning kui tema suhtes ei esine uusi välistavaid asjaolusid, on isik ka õigustatud relvaluba saama. Isikute puhul, kes on karistatud avaliku korra raske rikkumise eest KarS-i § 263 alusel, välistatakse eelnõu järgi samuti karistatuse kustumiseni relvaomanikuks saamine. KarS-i § 263 järgi nähakse ette vastutus avaliku korra raske rikkumise eest, kui see on toime pandud: 1) vägivallaga või 2) relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades. 20 Sellise teo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ga. Objektiivse koosseisu moodustab KarS-i §-s 262 nimetatud teo – avaliku korra rikkumise – toimepanemine, mis on seotud 1) vägivallaga või 2) relva või relvana kasutatava muu esemega, lõhkeseadeldisega või lõhkeainega ähvardamisega. Subjektiivsest küljest eeldab see koosseis tahtlust. See tähendab, et süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane pani teo toime vähema lt kaudse tahtlusega. Isik peab vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikuks, et tema käitumine võib olulisel määral rikkuda teiste inimeste õigusrahu KarS-i 16. peatüki tähenduses ning sellisest teadmisest lähtudes valitakse isikliku konflikti lahendamiseks koht ja viis, mis võib kaasata ja kaasabki tahtevastaselt konflikti rohkem või vähem kõrvalis i isikuid.30 Sellise teoga eksponeerib toimepanija avalikult vägivaldsust ja lugupidamatust ühiselu reeglite suhtes ning teda ei saa seetõttu pidada tulirelva käitlemisel usaldusväärseks. Isikud, kes on karistatud vägivalla kasutamise eest ametikohustusi täitva võimuesindaja vastu KarS-i § 274 alusel, ei ole samuti õigustatud omama relva. Tõendatud käitumine viitab selgelt agressiivsusele. Välistatud ei ole, et sellise käitumisega isik kasutab järgmise vägiva ldse rünnaku korral relva teise inimese vastu. Tegemist on ühiskonnale ohtliku inimesega, ta on astunud vägivallaga riigivõimu esindaja vastu. Sellise teo sooritanud isikud peavad ühiskonna usalduse taastamiseks vaeva nägema ja astuma samme oma agressiivsuse taltsutamiseks. Relvaloa taotlemise mõttes on selleks karistatuse kehtivus. Kui sellel ajal on isik õiguskuuleka lt käitunud, on n-ö katseaja möödumisel põhjendatud ja mõistlik kaaluda taas isiku vastavust RelvS-is sätestatud nõuetele. Eelnõu kohaselt lisatakse välistavate asjaolude hulka ka karistatus sõiduki süstemaatilise juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta (KarS-i § 4231 ) ning sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise järgselt alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise ja sündmuskohalt põgenemise eest KarS-i § 4232 alusel. Kehtiva RelvS-i järgi on välistavaks asjaoluks KarS-i § 424 alusel karistatus ehk seadusandja on pidanud mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis selliseks asjaoluks, mis näitab, et isik kujutab endast ohtu enda ja teiste inimeste elule ja tervisele. Sarnast ohtu kujutab ka sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise järgselt alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine ja sündmuskohalt põgenemine. Nii nagu joobeseisundis sõiduki juhtimise puhul, viitab ka kõnealuse teo toimepanemine soodumust kergel käel alkoholi või teisi joovastavaid aineid tarvitada, raskustele sellega seonduvalt õigesti ohte hinnata ning oma käitumist suunata. Selline isik, aga samuti süstemaatiliselt juhtimisõiguseta mootorsõiduk it juhtiv isik, on oma tegudega selgelt väljendanud vastutustundetust suurema ohu allika käitlemisel, soovimatust kehtestatud reegleid järgida ning seadnud ohtu kaasinime ste turvalisuse. Tegemist on süstemaatiliste õigusrikkujatega. Enne kui isik ei ole tõendanud oma vastutustundlikuma käitumisega, et ta on valmis ohtlike esemeid reeglite kohaselt käitlema, ei tohiks selline isik relvaluba saada. Seetõttu on põhjendatud KarS-i §-de 4231 ja 4232 arvamine selliste süütegude hulka, mille puhul relvaluba ei väljastata või kehtiv relvaluba tunnistatakse kehtetuks kaalutlusõigust teostamata. Kui relvaluba või soetamisluba taotleb isik, kes on sooritanud eespool nimetatud kuritegus id, tuleb Politsei- ja Piirivalveametil kehtiva õiguse järgi koguda haldusmenetluse käigus tõendeid . Nende põhjal tuleb kaalutlusõigust rakendades otsustada, kas isiku eluviisist või käitumise st lähtub ohtu tema enda või teiste isikute turvalisusele ning kas ta on seetõttu sobimatu relva soetama ja omama. 30 RKKK 17. mai 2007. aasta otsus asjas nr 3-1-1-15-07, punkt 14. 21 Eelnõu § 1 punkti 18 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 36 lõiget 1, mis sätestab soetamisluba ja relvaluba väljastavad asjaolud. Sättesse lisatakse uus punkt 61 , mis loetleb kõige raskemad kuriteod, mille toimepanemise eest süüdi mõistetud isik ei saa mitte kunagi õigust omada soetamisluba või relvaluba, olenemata sellest, kas tema karistusandmed on karistusregistr is kehtivad või on need arhiivi kantud. Kehtiva seaduse järgi tekib pärast karistuse ärakandmist ja karistusregistrist andmete kustumist uuesti võimalus relvaluba taotleda järgmiselt:  kümne aasta pärast raske tervisekahjustuse tekitamise (nt lähisuhtevägivalla juhtumid) või relvaga röövimise eest süüdi mõistetud isikul, st kui karistuseks oli määratud näiteks seitsmeaastane vangistus, siis relvluba on võimalik taotleda 17 aasta pärast;  viie aasta pärast kergema tervisekahjustuse (nt kaklus) eest süüdi mõistetud isikul, st kui karistuseks oli määratud näiteks kaheaastane vangistus, siis relvaluba on võima lik taotleda seitsme aasta pärast. Analüüsides Riigikohtu seisukohti ja valdkonna ekspertide ettepanekuid ning lähtudes direktiividest 2008/51/EÜ31 ja 2017/85332 ning teiste EL-i liikmesriikide praktikast, sätestatakse eelnõu järgi RelvS-i § 36 lõike 1 punktis 61 , et soetamisluba ja relvaluba ei anta kunagi füüsilisele isikule, keda on karistatud: 1) tulirelva, laskemoona, lõhkeseadeldise või lõhkeainega kuriteo toimepanemise eest; 2) genotsiidi eest KarS-i § 89 või 90 alusel; 3) tapmise või mõrva eest KarS-i § 113 või 114 alusel; 4) narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest KarS-i § 184 alusel; 5) Eesti Vabariigi vastu sooritatud süüteo eest KarS-i § 231–239 alusel; 6) ründe eest kõrge riigiametniku elule ja tervisele KarS-i § 244 alusel; 7) ründe eest rahvusvaheliselt kaitstud isiku elule ja tervisele KarS-i § 246 alusel; 8) õigusemõistmise mõjutamise eest raske tervisekahjustuse tekitamisega KarS-i § 302 alusel. Eelnõu järgi välistatakse haldusorgani kaalumisruum normis sätestatud kuritegude puhul, olenemata teo raskusest ja mõistetud karistuse pikkusest. Loetletud kuritegude puhul on tegemist raskete ja äärmiselt taunitavate tegudega. Loetelus on nii teise inimese elu võtmine kui ka kuriteo toimepanemine tulirelva, laskemoona, lõhkeseadeldise või lõhkeainega. Samuti on loetelus Eesti Vabariigi iseseisvuse ja julgeoleku vastu suunatud kuritegude toimepanemine. Nagu seletuskirja eelmise punkti juures selgitatud, on seadusandjal otsustusvabadust kasutades võimalik piiritleda RelvS-is asjaolud, mille esinemisel tuleb kriminaalkorras karistatud isiku relvaluba või soetamisluba kohustuslikus korras kehtetuks tunnistada.33 Samuti on seadusandjal õigus otsustada, kas mõne kuriteo toimepanemine on ühiskonnas nii taunitud, et selliste le isikutele ei peaks enam kunagi relva usaldama. Seega on otstarbekas sätestada RelvS-is teatud raskete kuritegude puhul konkreetne norm. Seadusandja muudab seaduseid ja seab piiranguid vastavalt ühiskonnas valitsevatele oludele. Analüüsides kuritegevust kajastavat statistikat, on näha, et toimepandud kuritegude arv ühes 31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/51/EÜ, 21. mai 2008, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (ELT L 179, 08.07.2008, lk 5–11). 32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/853, 17. mai 2017, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (ELT L 137, 24.05.2017, lk 22–39). 33 RKPJK 26. märtsi 2009. aasta otsus asjas nr 3-4-1-16-08, punkt 65. 22 aastas on viimastel aastatel püsinud 19 000 – 20 000 kandis.34 Justiitsministeeriumi andmete kohaselt vähenes 2020. aasta esimese üheksa kuu jooksul küll kuritegevuse üldarv 5% võrra, sh vägivallakuritegude arv 10% võrra, kuid märkimisväärselt tõusis raskete vägivallakurite gude toimepanemine – 32% võrra. Seetõttu on eelnõu koostamisel arvestatud süütegude raskust ja asjaolu, et selliseid süütegusid toimepannud isikutel ei peaks nende käitumisest tuleneva ohu tõttu olema relvaluba. Kuna relv on agressiivne ja invasiivne (enesekaitse)vahend, siis on otstarbekas keelata teatud raske kuriteo toime pannud isikutel relvade käitlemine. Kuna relv on vahend, millega on võimalik väga lihtsalt inimese elu ja tervist kahjustada, siis on otstarbekas, et neid vahendeid ei võimaldata isikutele, kes on näiteks elu ja tervise vastu juba kuriteo toime pannud või sooritanud mõne muu kuriteo, mille toimepanemine on ühiskonnas ohtlike tagajärgede tõttu äärmiselt taunitud. Eespool kirjeldatud isik võib suurema tõenäosusega uue kuriteo toime panna ja kasutada selle toimepanemiseks ka tulirelva, sel juhul võivad tagajärjed olla veelgi raskemad. Ka direktiivi 2008/51/EÜ põhjenduspunktis 13 on esitatud põhimõte, et tulirelvade omandamine isikute poolt, kes on lõpliku kohtuotsusega raskes kriminaalkuriteos süüdi mõistetud, peaks üldjuhul olema keelatud. Eelnõu ettevalmistamise käigus uuriti üleeuroopalise relvaekspertide võrgustiku kaudu, kas ja kuidas on teised Euroopa riigid võtnud relvalubade väljastamisel aluseks isikute karistatust. Tagasiside andsid Austria, Belgia, Holland, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Portugal, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Tsehhi ja Ungari. Kuigi riigid on oma riigi ajaloost ja kultuurilistest eripäradest lähtuvalt kehtestanud relva omamise õiguse endale sobilikult, on siiski palju ühiseid aspekte. Kõikides tagasiside andnud riikides arvestavad relvakandmisõiguse üle otsustavad ametiasutused nii isiku õiguskuulekat käitumist, eluviisi kui ka temast nähtuvat võimalikku ohtu avalikule korrale. Teatud raskeid kuritegusid sooritanud isikutelt relvaomanikuks saamise võimaluse täielikult äravõtmine või relvaomanikuks saamise peaaegu võimatuks tegemine on levinud praktika ka teistes EL- i liikmesriikides. Tagasiside põhjal on selge, et enamikus riikides on lähenemine, et teatud raskemaid süütegusid toimepannud isikutel ei võimaldata relvaluba taotleda seni, kuni karistus kehtib. Osa riike on kehtestatud ka teatud aja, mille jooksul pärast karistuse kandmist isik relvaomanikuks ei saa. Näiteks Ungaris on ette nähtud, et relvaluba saavad taotleda varem karistatud isikud vaid juhul, kui määratud karistus on kustunud ning sellest on möödunud veel viis aastat.35 Austria relvaseaduse kohaselt välistatakse relvaomanikuks saamine nende isikute puhul, kes on toime pannud näiteks relvadega seotud kuritegusid, aga ka terrorikuritegusid. Samuti ei saa relvaluba taotleda isikud, kes on osalenud organiseeritud kuritegevuses, inimkauband uses vms.36 Ka Itaalia relvaseadus näeb ette, et keeldutakse relvaloa väljastamisest isikule, keda on karistatud vabadusekaotusega üle kolme aasta ja kes ei ole ennast rehabiliteerinud. Samuti võib politsei keelduda relvaloa väljastamisest isikutele, kes võivad kujutada ohtu riigi julgeolek ule, olla meelestatud riigivastaselt või kes on toime pannud vägivallakuritegusid, rööve, vargusi, 34 Justiitsministeerium. Kuritegevuse baromeeter. Jaanuar–september 2020. 35 Kirjalik vastus Ungari välisministeeriumi esindajalt, 8. juunil 2020. aastal. Ungari relvaseadus. 36 Kirjalik vastus Austria välisministeeriumi esindajalt, 8. juunil 2020. aastal. Austria relvaseadus. 23 kasutanud vägivalda võimuesindaja suhtes ja kes ei suuda oma mitteõiguskuulekat käitumist põhjendada.37 Saksamaa relvaseadus näeb ette, et relvaomanikelt eeldatakse usaldusväärsus t. Usaldusväärsed ei ole isikud, kelle suhtes on jõustunud kohtuotsus, mida ei saa edasi kaevata: a) kuriteo eest või b) mis tahes muu tahtlikult toimepandud süüteo eest ja mille eest on karistatud vähema lt üheaastase vangistusega, kui viimase karistuse jõustumisest on möödunud vähem kui kümme aastat.38 Poola õiguse kohaselt ei ole relvaluba võimalik taotleda isikul, kelle suhtes on jõustunud lõplik kohtuotsus ja kes on süüdi mõistetud tahtlikus kuriteos või kui ta on toime pannud elu või tervise vastase kuriteo, juhtinud sõidukit joobeseisundis või kui ta on põgenenud sündmuskohalt.39 Leedus on kehtiva õiguse järgi võimatu taotleda relvaluba isikutel, kes on toime pannud raskeid kuritegusid (nt vägivallakuriteod, relvaga toimepandud kuriteod). Keeld nendele isikute le relvaluba väljastada kehtib elu lõpuni.40 Eelnõu järgi välistatakse täielikult relvaomanikuks saamine isikul, keda on karistatud tulirelva, laskemoona, lõhkeseadeldise või lõhkeainega toimepandud kuriteo eest. Inimene, kes on juba pannud relvaga toime kuriteo, võib suurema tõenäosusega panna toime uusi, samalaadseid tegusid. Eelnõu järgi välistatakse relvaomanikuks saamine isikutel, kes on võtnud teiselt isikult elu (tapmine, mõrv), tekitanud raske tervisekahjustuse (õigusemõistmise mõjutamisel raske tervisekahjustuse tekitamine KarS-i § 302 alusel), sooritanud kõrge riigiametniku või ründe rahvusvaheliselt kaitstud isiku elule ja tervisele või pannud toime inimsusevastaseid tegusid. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemisega seonduvatest kuritegude st loetakse eelnõu järgi äärmiselt taunitavaks ja ühiskonnale ohtlikuks selliste isikute tegevus, keda on karistatud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. KarS-i §-s 184 sätestatud süüteoga kaitstav õigushüve on rahvatervis, mis on kollektiivne ehk indiviidiülene õigushüve: kaitsmisväärseks on tunnistatud määratlemata hulga isikute tervis ning ühiskonna toimimisvõime laiemalt. Narkootikumidega seonduvalt võib rahvatervist käsitada ka rahvusvahelise õigushüvena, mida ohustab riigipiire ületav organiseeritud kuritegevus. KarS-i § 184 eesmärk on piirata narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tsiviilkäivet, muu hulgas on narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise karistatavaks tunnistamise eesmärk välistada tõhusalt narkodiiler ite tegevus.41 Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab see süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet. Kohtupraktikas on juhitud tähelepanu asjaolule, et narkootikumide käitlemisega seotud kuritegude toimepanemisele on 37 Itaalia relvaseaduse §-d 11 ja 43. 38 Saksamaa relvaseaduse § 5 (1)1. 39 Kirjalik vastus Poola siseministeeriumi esindajalt, 8. juunil 2020. aastal. 40 Kirjalik vastus Leedu politsei esindajalt, 8. juunil 2020. aastal. Leedu relvaseadus. 41 RKKK 1. aprilli 2004. aasta otsus asjas nr 3-1-1-4-04, punkt 14.1. 24 üldjuhul iseloomulik planeerituse kõrge tase, süsteemsus ja juhuslikkuse puudumine.42 Sellise id kuritegusid toimepannud isikul ei peaks olema õigust tulirelva omada. Relvaomanikuks saamise välistab ka see, kui isikut on karistatud Eesti Vabariigi vastu sooritatud süüteo toimepanemise eest (KarS-i §-d 231–236). Riigivastaste süütegude toimepanemisega rünnatakse riiki ja riigivõimu, täpsemalt riigi sise- ja välisjulgeolekut ning põhiseaduslikku korda. Riik kui karistusõiguslikult kaitstav õigushüve on määratleta v tunnustega: a) sõltumatus, st riigi võime iseseisva subjektina eksisteerida; b) suveräänsus, st riigivõimu ainusus; c) PS-is sätestatud põhikord; d) põhiseaduslikud organid; e) territoria a lne terviklikkus. KarS-i 15. peatüki 2. jaos on kirjeldatud kõige ohtlikumad riigivastased kuriteod. Need võib liigitada: a) riigi välise julgeoleku vastu suunatud tegudeks, mis ohustavad Eesti Vabariigi seisundit teiste riikide hulgas (§-d 232, 233, 234); b) riigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud tegudeks, mis kahjustavad Eesti Vabariiki seestpoolt (§-d 231 ja 235). PS-i § 54 sätestab Eesti Vabariigi kodaniku kohustuse olla ustav oma põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust. PS-i § 55 aga sätestab teiste riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute kohustuse järgida Eesti põhiseaduslikku korda. Seetõttu on vaadeldavas jaos süütegus id, mille toimepanijaks saavad olla: a) nii Eesti Vabariigi kodanik kui ka välismaalane (nt § 231); b) ainult Eesti Vabariigi kodanik (nt § 232); c) ainult välismaalane (nt § 233). Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse vastane vägivaldne tegevus on kõige ohtlikum riigivas ta ne kuritegu, mis kujutab endast riigi reetmist, vastuhakkamist kõrgemale riigivõimule. KarS-i §-ga 231 kaitstavad õigushüved on Eesti vabadus võõrale võimule allumisest, riiklik ja territoriaalne terviklikkus ning põhiseaduslik kord. Viimane hõlmab lisaks ideele vabadusele rajanevast õigusriiklikust demokraatiast ka nendel põhiseaduslikel printsiipidel rajanevat konkreetset riigikorda, nii nagu see väljendub põhiseaduslikes võimuorganites. Kaitse all on rahvaesindus, mitmeparteisüsteem, võimude lahusus, põhiseaduslikkuse järelevalve, inime ste võrdõiguslikkus, põhiõigused, kohtute sõltumatus jms. Seega paneb vaadeldava kuriteo toime ka isik, kes püüab vägivaldsel teel kehtestada riigikorda, mis vastab vabadusel rajaneva demokraatia printsiipidele.43 KarS-i § 232 järgi karistatakse konspiratiivsete suhete eest võõrvõimudega, mis õõnestavad Eesti Vabariigi iseseisvust. Riigireetmine ehk äraandmine väljendab truudusetust oma maale ja rahvale. Rünnatav õigushüve on Eesti Vabariigi väline julgeolek. KarS-i § 233 kriminalisee r ib välismaalase toimepandava vägivallata riigivastase tegevuse. Kaitstav õigushüve on sama mis KarS-i §-s 232. KarS-i § 234 eeldab objektiivsest küljest riigisaladuse või salastatud välisteabe edastamist välisvaenlasele või kogumist välisvaenlasele edastamiseks. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähema lt kaudse tahtlusega. Kuna teabe kogumine peab olema toime pandud edastamise eesmärgil, siis on selle tunnuse puhul nõutud kavatsetus, seetõttu on põhjendatud võtta sellise kuriteo toimepannud isikute suhtes rangem hoiak. Selle kuriteo saab toime panna ainult välismaala ne. Kui sellise teo paneb toime Eesti kodanik, vastutab ta KarS-i § 232 järgi. KarS-i § 2341 näeb ette vastutuse Eesti Vabariigi vastase sõja või okupatsiooni toetamise eest ning KarS-i § 2342 Eesti Vabariigi vastu suunatud luuretegevuse ja selle toetamise eest. Ka need on sellised teod, mille toimepanija puhul tuleb alatiseks relvaloa saamine välistada. 42 RKKK 1. aprilli 2004. aasta otsus asjas nr 3-1-1-16-04, punkt 10. 43 Sootak, Jaan; Pikamäe, Priit 2009. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, lk 568. 25 KarS-i § 235 kriminaliseerib ühenduse loomise, mille tegevuse eesmärgid on vastuolus PS-ist tulenevate põhimõtetega (riigivastane ühendus). PS-i § 48 keelustab ühingud, liidud või erakonnad, mille eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele. Riigivastase ühenduse loomine, sellesse liikmete värbamine, nende eelnev tundmaõppimine ja ühenduse tegevusplaani koostamine kui ettevalmistav tegevus ühenduse loomiseks näitab kindlaid riigivastaseid kavatsusi ja läbimõeldud tegutsemist, olles seega oluliselt ohtlikum. KarS-i § 236 näeb ette karistuse Eesti Vabariigi vastu kuriteo toimepanemisele tehtud üleskutse eest. Tegu, millele üles kutsutakse, ründab muu hulgas ühiskonna sisemist rahu ja elanikkonna õiguskuulekust. Avaliku üleskutsumise suur ohtlikkus seisneb kuritegude massilise toimepanemise ohu tekkimises.44 Nii KarS-i §-s 236 kui ka eelmistes viidatud paragrahvides loetletud tahtlikke kuritegusid toimepannud isikud ei ole sobilikud tulirelva omama. Relvaomanikuks saamise välistab ka see, kui isikut on karistatud riigivõimu vastu suunatud süüteo toimepanemise eest (KarS-i §-d 237–239). KarS-i 15. peatüki 3. jaost on relvaloa omamist välistavateks valitud eelnõu järgi terrorismiga seotud koosseisud, samuti massilise korratuse organiseerimine ja ettevalmistamine ning üleskutse selles osalemiseks, samuti süüteo toimepanemine massilise korratuse ajal. Nende kuritegude toimepanemine eeldab jällegi tahtlust. Lisaks sellele eeldab näiteks KarS-i § 237 ühte järgmistest eesmärkidest: a) sundida riiki või rahvusvahelist organisatsiooni midagi tegema või tegemata jätma; b) tõsiselt häirida riigi poliitilist, põhiseaduslikku, majanduslikku või ühiskondlikku korraldust või see hävitada; c) tõsiselt häirida rahvusvahelise organisatsiooni tegevust või see hävitada; d) tõsiselt hirmutada elanikkonda. KarS-i §-s 238 esitatud kuriteokoosseis, mis näeb ette karistuse palju inimesi hõlmava korratuse organiseerimise või ettevalmistamise või sellises korratuses osalemisele üleskutsumise eest, kui sellega on kaasnenud rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus, on samuti ühiskonna normaalset toimimist nii häiriv tegevus, et selle toimepanija ei peaks relvaluba saama. Massiline korratus seisneb avaliku korra jämedas rikkumises enam-vähem iseeneslik ult kogunenud rahvahulga poolt. Massilise korratuse eest ei vastuta kõnesoleva paragrahvi järgi kõik osavõtjad, vaid üksnes korratuse organiseerija. Massilise korratuse organiseerija on isik, kelle algatusel korratus tekkis või kes kihutas teisi korratusest osa võtma või juhtis ja suunas korratust toimepanevat rahvahulka rüüstamisel, süütamisel jms. Selline isik on oma tegevusega näidanud, et ta soovib teadlikult tekitada ühiskonnas ebastabiilsust, vaenu jms. Ei saa välistada, et kui selline inimene oleks relvaomanik, võidaks massilise korratuse käigus lihtsamini ka relvasid kasutada. Nende isikute puhul, kes on pannud toime kuriteo, mida ei ole nimetatud RelvS-i § 36 lõike 1 punktides 6 ja 61 , võetakse relvaloa väljastamise menetluses kaalumise aluseks RelvS-i § 36 lõike 4 punktis 3 sätestatu. Selle kohaselt on kaalumise aluseks isiku eluviis või käitumine, et anda hinnang sellele, kas esineb küllaldane alus järeldada, et isik võib ohustada enda või teiste isikute turvalisust ja on seetõttu sobimatu relva omama. Relvade sattumine isikute kätte, kes ei suuda või ei soovi neid seaduskuulekalt käidelda, tekitab võimaliku ohu teiste isikute elule ja tervisele, riigi julgeolekule jms. Eelnõu § 1 punktid 11 ja 12 puudutavad lisaks relvaseaduse alusel väljastatavatele relvalubade menetlemisele ka kaitseliidu seaduse alusel väljastatava relva kandmise loa menetlemist. KaLs 44 Sootak, Jaan; Pikamäe, Priit 2009. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, lk 573. 26 43 lg 3 kohaselt ei või kaitseliidu relvaluba väljastada tegevliikmele, kellele ei anta relvaseaduse kohaselt tsiviilkäibes oleva relva soetamisluba ja relvaluba. Eelnõu § 1 punkti 19 kohaselt muudetakse RelvS-i § 36 lõike 1 punkti 8, mis sätestab, et ka isik, kes on kahtlustatav või süüdistatav kõnesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6 ja 61 loetletud kuritegudes, ei saa soetamisluba või relvaluba. Eelnõu järgi viiakse RelvS-i § 36 lõike 1 punkti 8 sõnastus vastavusse sama lõike punktidega 6 ja 61 . Samuti välistatakse relvaloa andmine tagaotsitavale isikule. Kaasaegne elektrooniline loamenetlus ei kohusta loa taotlejat ilmuma Politsei- ja Piirivalveametisse, seega on teoreetiline võimalus taotleda relvaluba ka isikul, kes on süüteomenetluses tagaotsitavaks kuulutatud. Sellise olukorra välistamiseks sätestatakse sõnaselge keeld. Eelnõu § 1 punkti 20 kohaselt muudetakse kehtivat relvaloa taotlemise korda välismaala ste puhul. RelvS-i § 361 lõiget 41 muudetakse, kuna sama paragrahvi lõiget 1 täiendatakse uue, punktiga 61 . Välismaalane peab esitama kodakondsusriigi pädeva asutuse väljastatud õiendi ka RelvS-i § 36 lõike 1 punktis 61 sätestatud andmete kohta (õiend karistatuse kohta). Eelnõu § 1 punkti 21 kohaselt tunnistatakse kehtetuks punkt, mis kohustab relvaloa ja relvakandmisloa kehtivuse lõppemisel selle omanikku esitama Politsei- ja Piirivalveametile tervisetõend. Tegemist on eelnõu § 1 punktiga 11 analoogse muutusega, kus tervisetõend edastatakse tervise infosüsteemi vahendusel elektrooniliselt Politsei- ja Piirivalveametile ning kaob vajadus selle paberdokumendi esitamiseks taotleja enda poolt. Eelnõu § 1 punkti 22 kohaselt täiendatakse relvaloa ja relvakandmisloa vahetamise paragrahvi lõikega 33 , milles analoogselt eelnõu § 1 punktiga 11 sätestatakse, et kui isik vahetab relvaluba või relvakandmisluba, seoses loa kehtivuse lõppemisega, peab tema terviseseisund vastama RelvS-i alusel kehtestatud nõuetele. Tervisenõuetele vastavust tõendab tervisekontrolli teostaja tervise infosüsteemi kaudu väljastatud tervisetõend. Eelnõu § 1 punkti 23 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 41 lõikega 34 . Selles sätestatakse, et kui vahetatakse luba, mille kehtivus on peatatud RelvS-i alusel, väljastatakse isikule küll uus luba, kuid selle kehtivus peatatakse analoogselt vahetatava loa kehtivusega kuni peatamise asjaolude äralangemiseni või esialgses otsus märgitud tähtajaks. Seaduse täiendamine on vajalik, kuna praegu puudub selge regulatsioon selle kohta, kuidas haldusorgan peab käituma olukorras, kui saabub tähtaeg vahetada relva- või relvakandmisluba, mille kehtivus on mõnel relvaseadusest tuleneval alusel peatatud. On ebaselge, kas peatatud kehtivusega relvaluba saab vahetada üldises korras või muutub see kehtetuks, kuna mitmed relvaloa peatamise alused on ühtlas i relvaloa andmist välistavad asjaolud. Viimasel juhul tuleks asjaolu äralangemisel isikul taotleda uus relvaluba ja sooritada uuesti eksam. Selline ebaselgus tekitab praktikas küsimusi, kuidas toimida kehtivuse kaotanud loaga seotud relvadega. Näiteks kui isik, kelle relvaloa kehtivus on peatatud RelvS-i § 43 lõike 1 punkti 1 ja lõike 11 alusel kuueks kuuks (relvaluba ja relvad on võetud hoiule Politsei- ja Piirivalveametisse), kuid relvaluba kaotab kehtivuse kolme kuu pärast, siis relvaloa vahetamiseks peab selle omaja RelvS-i § 41 lõike 6 punkti 1 kohaselt esitama sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid vähemalt üks kuu enne loa kehtivuse lõppemist. Relvaloa peatamine ei sega relvaloa vahetamise menetluse nõuetekohast läbiviimist. Kui relvaomanik soovib relvaluba vahetada ja nõutavad dokumendid haldusorganile esitada, viiakse läbi tavapärane haldusmenetlus ja tehakse otsus. Positiivse otsuse korral väljastatakse isikule uus relvaluba, kuid selle kehtivus peatatakse samal alusel kohe uuesti kuni selle peatamise tähtaja saabumiseni. Kui esineb mõni 27 muu välistav asjaolu relvaloa väljastamiseks, siis relvaluba ei vahetata. Sama põhimõtet rakendatakse ka relvaloa kehtivuse tähtajatu peatamise korral. Kirjeldatud ebakõla lahendamiseks tehakse eelnõu järgi muudatus ka RelvS-i § 41 lõikes 9 (eelnõu § 1 punkt 26), millega jäetakse peatamise alused relvaloa vahetamisel uue relvaloa väljastamist välistavate aluste hulgast välja. Eelnõu § 1 punkti 24 kohaselt asendatakse paragrahvi 41 lõikes 5 viide sama paragrahvi lõike 3 punktile 4 lõikega 33 , kuna eelnõu § 1punktiga 21 tunnistatakse sama paragrahvi lõike 3 punkt 4 kehtetuks ja eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse kõnealust paragrahvi uue lõikega 3 3 . Eelnõu 1 punkti 25 järgi muudetakse RelvS-i § 41 lõike 6 punkti 1. Muudatuse kohaselt pikeneb relvaloa kehtivuse lõppemisel loa vahetamise menetlemiseks ettenähtud aeg ühelt kuult kahele kuule. Relvaloa omajal tuleb muudatuse järgi esitada relvaloa vahetamise taotlus koos RelvS-is sätestatud dokumentidega vähemalt kaks kuud enne loa kehtivuse lõppemist. Muudatus on ajendatud sellest, et Politsei- ja Piirivalveameti hinnangul ei ole asutuse ressurssi ja relvaloa omajate hulka arvestades ühekuulise tähtaja jooksul võimalik viia relvaloa vahetamiseks läbi piisavalt tõhusaid kontrollmenetlusi. Alates 2019. aastast on lisandunud enese- ja vara kaitse otstarbel relvaluba omavatele isikutele kohustus sooritada relvaloa kehtivuse lõppemise tõttu loa vahetamise käigus tulirelva käsitsemise katse, mille läbiviimise korraldamine, sh võimaliku korduskatse vastuvõtmine, on ajamahukas. Praktika näitab, et arvestatav hulk relvaloa omajaid (ligikaudu pooled) vajab korduskatset. Seetõttu on vaja pikendada relvaloa vahetamiseks ettenähtud menetlusprotsessi seniselt ühelt kuult kahele kuule. Eelnõu § 1 punkti 26 kohaselt täpsustatakse relvaloa ja relvakandmisloa vahetamise protseduuri. RelvS-i § 41 lõikes 9 on loetletud RelvS-i paragrahvid, milles sätestatud loa andmise välistavaid asjaolusid tuleb arvestada ka relvaloa vahetamisel. Kehtiva redaktsiooni kohaselt tuleb loa vahetamisel arvestada uue loa väljastamist välistavate asjaoludena kõiki RelvS-i §-s 36 loetletud füüsilisele isikule kehtivad soetamisloa ja relvaloa andmist välista va id asjaolusid ning RelvS-i §-s 40 juriidilisele isikule soetamisloa ja relvaloa andmist välista va id asjaolusid. Osa neist alustest on aga juba olemasoleva relvaloa või relvakandmisloa puhul loa kehtivuse peatamise aluseks, mitte kehtetuks tunnistamise aluseks. Eelnõu järgi kehtestatakse konkreetne loetelu RelvS-i § 36 lõikes 1 sätestatud välistustest, millest tuleb lähtuda füüsilise isiku loa vahetamisel, ja RelvS-i § 40 lõikes 1 sätestatud välistustest, millest tuleb lähtuda juriidilise isiku loa vahetamisel. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on probleeme relvaloa ja relvakandmisloa vahetamisega, kui loa omaja on vahetatava loa kehtivuse ajal saanud karistada väärteomenetluse korras mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades või õhusõiduki, veesõiduki või raudteeveeremi juhtimise eest alkoholijoobes. Sellise väärteo sooritanud isik, kes taotleb relvaluba esimest korda, ei saa RelvS-i § 36 lõike 1 punkti 11 kohaselt soetamisluba ega relvaluba taotleda kuni karistusandmete kustumise ni karistusregistris. Kui relvaluba omav isik paneb loa kehtivuse ajal toime eespool nimetatud väärteo, peatatakse tema relvaloa kehtivus tähtajaga kuuest kuust kuni ühe aastani. Pärast loa kehtivuse peatamise tähtaja möödumist taastatakse loa kehtivus. Lisaks liiklusseaduse alusel määratud väärteokaristusele rakendatakse relvaloa omaja suhtes ka RelvS-i alusel kohustuslikk u mõjutusmeedet, mis piirab ajutiselt õigust relva käidelda. Isiku relv võetakse politseisse hoiule 28 ja ta ei saa relvaloa kehtivuse peatamise ajal osaleda relvaga jahipidamises ega laskeharjutus te l. Relvaloa kehtivuse peatamise kestuse määrab Politsei- ja Piirivalveamet kaalutlusmenetluse käigus, kus arvestatakse kõiki asjasse puutuvaid tõendeid, fakte, relvaomaniku varasemat käitumist ning võimalikku süütegude korduvust. KarRS-i § 24 lõike 1 punkti 1 alusel kustuvad väärteo eest mõistetud karistusand med karistusregistrist ühe aasta möödumisel rahatrahvi tasumisest. Kui relvaloa kehtivus lõppeb relvaloa kehtivuse peatumise ajal või pärast selle lõppu, kuid karistatus ei ole veel karistusregistris kustunud, on relvaloa vahetamisel RelvS-i kehtiva redaktsiooni § 41 lõike 9 alusel relvaloa väljastamine probleemne. Nimetatud lõike kohaselt väljastatakse relvaluba isikule, kellel puuduvad RelvS-i § 36 sätestatud väljastamist välistavad asjaolud. Nende hulgas on ka karistatus eespool nimetatud väärtegude eest. Sama väärtegu ei tohiks olla korraga nii loa kehtivuse peatamise kui ka vahetamisel loa väljastamist välistav asjaolu. Seetõttu muudetakse eelnõu järgi relvaloa vahetamist sätestava RelvS-i § 41 lõiget 9, sõnastades selle nii, et RelvS- i § 36 lõike 1 punktis 11 sätestatud alus loetellu ei kuulu. Samal põhjusel jäetakse eelnõu järgi RelvS-i § 41 lõikest 9 välja ka viide ka RelvS-i § 36 lõike 1 punktile 111 , mis välistab loa saamise väikeses koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest määratud väärteokaristuse tõttu. Eelnõuga kavandatud muudatuse järgi jäetakse soetamisloa ja relvaloa vahetamist reguleer iva RelvS-i § 41 lõikest 9 välja viited ka RelvS-i § 36 lõike 1 punktidele 8, 12, 13, 14 ja 14 1 . RelvS- i § 36 punkt 8 sätestab relvaloa väljastamise keelu isikule, kes on kahtlustatav või süüdistata v elu- või tervisevastases kuriteos, tulirelva või laskemoonaga seotud kuriteos või kuriteos, mis pandi toime relvaga või sellega ähvardades, või KarS-i §-s 231–239, 241, 244, 246, 251, 255, 256 või 424 sätestatud kuriteos. Eelnõu järgi muudetakse RelvS-i § 36 lõike 1 punkte 6 ja 61 muudatuste tõttu vastavalt ka punkti 8 teksti. Kui isik on eespool nimetatud kuritegudes tunnistatud kahtlustatavaks, peatatakse tema relvaloa kehtivus viivitamata ja tema relv võetakse politseisse hoiule. Relvaloa kehtivus on peatatud kriminaalmenetluse ajaks ning kui isik mõistetakse kuriteos süüdi, tunnistatakse relvaluba kehtetuks, kui isikut süüdi ei mõisteta, taastatakse tema relvaloa kehtivus. Seega ei tohi kahtlustatava või süüdistatava staatus kriminaalmenetluses saada takistuseks relvaloa vahetamisel, vaid relvaloa kehtivus otsustatakse kriminaalmenetluse lõppemisel. Selle punkti väljajätmine RelvS-i § 41 lõikest 9 annab kuriteos kahtlustatavale või süüdistatavale õiguse vahetada relvaluba loa kehtivuse lõppemise tõttu. Samas vahetatud relvaloa kehtivus peatatakse, kuni peatamise aluseks olnud kahtlustus või süüdistus ära langeb või jõustub süüdimõistev kohtuotsus, misjärel tunnistatakse relvaluba kehtetuks. Kuriteos kahtlustatava või süüdistatava relv on menetluse ajal hoiul Politsei- ja Piirivalveametis. RelvS-i § 36 lõike 1 punktid 12 ja 13 jäetakse RelvS-i § 41 lõikega 9 kehtestatavast loetelust välja, kuna need on juba varem kehtetuks tunnistatud. RelvS-i § 36 lõike 1 punkt 14 sätestab soetamis- ja relvaloa taotleja puhul loa andmist välista va alusena väärteomenetluse korras määratud karistuse ajateenistuse kohustuse eiramise või õppekogunemise eiramise eest. Nimetatud asjaolu ei ole aga relvaloa omaja puhul RelvS-i § 43 kohaselt kehtiva loa peatamise ega kehtetuks tunnistamise aluseks, seetõttu jääb sellise karistuse saamisel relvaluba või relvakandmisluba üldjuhul kehtima. Seega ei saa see olla ka automaatseks takistuseks loa vahetamisel. Väärteo eest karistuse määramine võib olla üks asjaolu, mille puhul Politsei- ja Piirivalveametil tuleb kaaluda, kas isik võib oma käitumise või eluviisiga ohustada enda või teise isiku turvalisust. Kui Politsei- ja Piirivalveametil on 29 põhjendatud kahtlus, et see nii on, peatatakse täiendavate asjaolude väljaselgitamise ajaks loa kehtivus RelvS-i § 43 lõike 1 punkti 21 alusel. Kui kehtivuse peatatuse ajal tekib vajadus loa vahetamiseks, annab Politsei- ja Piirivalveamet vastava haldusmenetluse käigus hinnangu isiku käitumisest ja eluviisist tulenevale ohule, arvestades seejuures kõigi kogutud tõendite hulgas ka isiku kehtivaid karistusi, sh ajateenistuse kohustuse või õppekogunemise eiramise eest määratud karistust. Nendel põhjendusel jäetakse RelvS-i § 36 lõike 1 punkt 14 RelvS-i § 41 lõikega 9 kehtestatavast loetelust välja. RelvS-i § 36 lõike 1 punkt 141 on seadusest tulenev mõjutusmeede, mille kohaselt saab Kaitseressursside Amet taotleda halduskohtult luba keelduda andmast soetamis- või relvaluba isikule, kes ei reageeri kutsele arstlikusse komisjoni, ajateenistusse või õppekogunemis e le. Relvaloa omajate puhul on nimetatud mõjutusmeetme rakendamiseks ette nähtud loa kehtivuse peatamine (RelvS-i § 43 lõike 1 punkt 8 ja lõige 16 ), mitte loa kehtetuks tunnistamine. Seetõttu ei saa nimetatud alus olla loa vahetamisel vahetu välistav asjaolu ja jäetakse RelvS-i § 36 lõike 1 punkt 141 välja RelvS-i § 41 lõikega 9 kehtestatavast loetelust. Juriidilise isiku relvaloa vahetamisel tuleb lähtuda RelvS-i § 43 lõike 1 punktist 7, mille kohaselt peatatakse juriidilise isiku relvaloa kehtivus juhul, kui juriidilise isiku aktsionäri või osaniku, nõukogu või juhatuse liikme või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku suhtes esineb RelvS-i § 40 lõike 1 punktides 5‒8 nimetatud asjaolu. Seega ei saa RelvS-i § 40 lõikes 1 loetletud punktid 5‒8 olla loa vahetamise menetluses loa väljastamist välistavad alused. Eelnõuga täpsustatakse RelvS-i § 40 lõigete ja punktide loetelu, mis välistavad loa vahetamise menetluses loa väljastamise. Eelnõu § 1 punkti 27 kohaselt muudetakse RelvS-i § 43 lõike 1 punkti 2, mis sätestab füüsilise isiku soetamisloa või relvaloa peatamise alusena olukorra, kui isik on tagaotsitav, kahtlustata v või süüdistatav kriminaalmenetluses. Nimetatud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktides 13 ja 14 kavandatud muudatustega, et viia sätte sisuks olev viide kooskõlla eelnõuga kavandatud muudatustega. Kui eelnõu § 1 punkti 13 kohaselt ei väljastata relvaluba isikule, kes on tagaotsitav, kahtlustatav või süüdistatav sättes loetletud kuriteo eest, siis samades kuritegudes tagaotsitava, kahtlustatava või süüdistatava relvaluba või soetamisluba omava isiku loa kehtivus peatatakse ja relv võetakse hoiule politseisse. Kui relvaomaniku tagaotsitava staatus, kahtlustus või süüdistus kriminaalmenetluses langeb ära, taastatakse luba omava isiku õigused ning tagastatakse viivitamata ka hoiul olev relv. Eelnõu § 1 punkti 28 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 43 lõiget 1 punktiga 10, milles nähakse ette uus alus soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamiseks. Lisatavas punktis 10 sätestatakse, et Politsei- ja Piirivalveamet peatab soetamisloa või relvaloa kehtivuse, kui perearst on loa omaja tervisetõendi kehtivuse peatanud. Eelnõu § 1 punkti 29 järgi tehakse muudatus RelvS-i § 43 lõike 1 punkti 10 sõnastuses. Sellises sõnastuses on säte kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2025. aastal. Kõnealune muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 19, mille kohaselt saab vaid perearst peatada isiku tervisetõe nd i kehtivuse. Tervise infosüsteemi arendamise järel antakse eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt (samuti kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2025. aastal) tervishoiuteenuse osutajale õigus peatada tervisetõendi kehtivus. Seega tuleb muuta relvaloa peatamise alus RelvS-i § 43 lõike 1 punktis 10, kus sõna „perearst“ asendatakse sõnadega „tervishoiuteenuse osutaja“. Eelnõu § 1 punkt 30 on seotud eelnõu § 1 punktiga 28. Punktis 30 kavandatu järgi sätestatakse, kui kauaks nendel juhtudel relvaloa kehtivus peatatakse. RelvS-i § 43 lõiget 12 täiendatakse 30 viidetega sama paragrahvi lõikesse 1 lisatud punktile 10. Seega kui loa omaja tervisetõe nd i kehtivus peatatakse, peatatakse relvaloa kehtivus kuni isiku uue tervisekontrolli läbimiseni ja talle uue tervisetõendi väljastamiseni. Kuna RelvS-i § 34 lõike 7 kohaselt on isiku relvaloa kehtivus seotud temale väljastatud tervisetõendi kehtivusega, tuleb pärast uue tervisetõe nd i esitamist vaadata üle ka relvaloa edasine kehtivus. Kui uue tervisetõendi kehtivus on isiku hetke tervisliku seisundi tõttu lühem kui peatatud (vana) tervisetõendi kehtivus, tuleb peatatud relvaluba vahetada ning viia selle kehtivus vastavusse uue tervisetõendi kehtivusega. Relvaluba vahetatakse ilma RelvS-i §-s 41 sätestatud nõuete täitmiseta (isik ei pea selleks avaldust esitama ega muid vahetamiseks nõutud dokumente esitama) ning ei pea tasuma riigilõivu. Kuna tegemist on tõendi kehtivuse peatamisega, siis peaks plaanivälise tervisekontrolli läbimise l väljastama perearst uue tervisetõendi, mille maksimaalne kehtivusaeg on sama, mis tervisetõendil, mille kehtivus peatati. Vastasel juhul ei ole enam tegemist tervisetõe nd i kehtivuse taastamisega, vaid uue tervisekontrolli läbimisega. Korduskontrolli läbimise l väljastatud tervisetõendi kehtivusaeg on sätestatud ka eelnõu § 1 punktis 12 esitatud muudatuses. Eelnõu § 1 punkt 31 kohaselt muudetakse relva kandmist käsitleva RelvS-i § 49. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktidega 2 ja 3, mis reguleerivad helisummuti kasutamist ja kinnita mist tulirelvale. Jahimeestele ja laskesportlastele nähakse ette õigus hoiustada ja edasitoime tada relvale kinnitatud helisummutiga püssi. Samas keelatakse sellise püssi kandmine väljaspool jahipidamist või lasketiirus ja laskepaigas. Kehtiv relvakandmise mõiste on liiga lai ning kattub osaliselt relva edasitoimetamise mõistega. Seetõttu täiendatakse eelnõu järgi relvakandmise sätet täpsustusega, mis annab selge viite vajadusel relva kasutada. Relva kantakse reeglina jahil ja lasketiirus või laskepaigas, kuid enese- ja vara kaitse otstarbel registreeritud relva võib kanda ka endaga kaasas väljaspool hoiukohta. Keelatud on vaid relva kanda koosolekul, meeleavaldusel, piketil, pidustusel ja teistel avalikel üritustel. Nimetatud täpsustus viitab selgelt relva kandmisel ka valmidusele võimalikuks relvakasutuseks. Eelnõu § 1 punkt 32 kohaselt täpsustatakse ka relva ja laskemoona edasitoimetamise mõistet. Kui eelmises punktis täpsustati relvakandmist ja seoti see sõnaselgelt võimalusega relva kandmisel kasutada, siis RelvS-i § 54 lõikes 1 sätestatud edasitoimetamise sõnastusest jäetakse eelnõu järgi välja eksitavad sõnad „endaga kaasaskandmist“ ning asendatakse see sõnaga „toimetamist“. Edasitoimetamise all mõeldakse relva ja laskemoona toimetamist ühest kohast teise ilma eesmärgita teekonnal relva kasutada. See sõnastus teeb selge vahe relva kandmise le ja relva edasitoimetamisele. Füüsilise isiku poolt edasitoimetatav relv peab RelvS-i § 55 lõike 2 kohaselt olema tühjaks laetud ja lahti võetud või pakitud viisil, mis ei võimalda relva kohest kasutuselevõttu. 3.2. Eelnõu § 2 – KarRS-i muutmine Eelnõu §-s 2 on esitatud KarRS-i muudatus, mille kohaselt täiendatakse KarRS-i § 20 lõiget 1 punktiga 161 . Selles punktis sätestatakse, et Politsei- ja Piirivalveametil on juurdepääs karistusregistri arhiivis olevatele andmetele RelvS-i § 36 lõike 1 punktis 61 loetletud kuritegude eest määratud karistuste andmete kontrollimiseks. See muudatus on vajalik, et tagada relvalubade väljastamisel ametnikele juurdepääs andmetele, mis omavad tähtsust relvaloa väljastamise otsustamisel. 3.3. Eelnõu § 3 – TTKS-i muutmine 31 Eelnõu §-s 3 on esitatud TTKS-i § 593 lõike 3 muudatus. Kõnesolev TTKS-i säte käsitleb tervise infosüsteemi andmetele juurdepääsu võimaldamist. Kehtiva õiguse järgi on TTKS- i § 593 lõike 3 järgi patsiendil õigus keelata TTKS-i § 593 lõigetes 2 ja 21 nimetatud isikute juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele. Kuna eelnõu kohaselt lisatakse RelvS-i sätted, mis kohustavad nii relvaluba taotlevaid isikuid kui ka juba relvaluba omavaid isikuid tagama juurdepääs tervishoiutöötajatele ja spetsialistidele nende isikuandmetele tervise infosüsteemis, siis tuleb ka TTKS-i õigusselguse tagamiseks täpsustada. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõus käsitatavad teemad seonduvad küll direktiividega 2008/51/EÜ, (EL) 2017/853 ja (EL) 2021/555, kuid eelnõu ei ole Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega otseselt seotud. Õigusselguse eesmärgil täiendatakse RelvS-i viidetega järgmistele Euroopa Liidu vahetult kohalduvat e le õigusaktidele: 1) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/686, milles nähakse ette nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ kohane üksikasjalik kord liidusisest tulirelvade üleandmist käsitleva teabe korrapäraseks elektroonseks vahetamiseks; 2) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/1423, millega nähakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2021/555 ette teatavate tulirelvade omandamise või valdamise lubade andmisest keeldumist käsitleva teabe korrapärase elektroonilise vahetamise üksikasjalik kord; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüstee mi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ. 6. Seaduse mõjud 6.1. Terviseseisundi hindamisega seonduvad muudatused Eelnõuga kavandatavate muudatuste jõustumine annab perearstile kui relvaloa taotleja tervisekontrolli korraldajale ja tervisetõendi väljastajale parema ülevaate loa taotleja tervislikust seisundist. Relvaloa tervisetõendi taotleja peab tagama perearstile tervisekontro lli läbiviimise ajal tervise infosüsteemis juurdepääsu kõigile tema isikuandmetele, mis on asjakohased. Alates 1. juulist 2022. aastal võimaldab tervise infosüsteemi arendus asendada relvaloa taotleja paberil tervisetõendi elektroonilise dokumendiga. Sellest ajast kohustub relvaloa omaja seda tõendit tervise infosüsteemis tervishoiuteenuse osutajatele avatuna hoidma. Relvaloa taotlemisel tervisekontrolli tervisedeklaratsiooni täitmise ja tervisetõendi väljastamise protsess saab olema sarnane, nagu on praegu mootorsõidukijuhtidel. See tähendab, et isik täidab enne tervisekontrolli minemist patsiendiportaalis (digilugu.ee) elektroonilise lt tervisedeklaratsiooni. Seejärel läheb perearsti juurde tervisekontrolli. Tervisekontrolli käigus tehakse vajalikud uuringud, sh eriarsti (nt psühhiaatri) vastuvõtt. Pärast tervisekontro lli vormistatakse digitaalne tervisetõend, mille arst saadab tervise infosüsteemi ning see edastatakse automaatselt Politsei- ja Piirivalveameti hallatavale teenistus- ja tsiviilrelvade registrile. Isik näeb oma terviklikku tervisetõendit digiloost. Kui perearst tuvastab tervisetõendi kehtivuse ajal isiku tervislikus seisundis muutuseid, saab perearst tervisetõendi kehtivuse peatada. Oma otsusest teavitab perearst Politsei- ja Piirivalveametit, kes teatise alusel peatab isiku relvaloa ja võtab isikule kuulunud relva ajutise lt 32 politseisse hoiule. Relvaloa kehtivuse taastamiseks peab isik pöörduma perearsti juurde uueks tervisekontrolliks. 2025. aastaks on tervise infosüsteemi arendatud selliselt, et selle abil on võimalik relvaloa tervisetõendit peatada elektrooniliselt ja sellekohane teave jõuab Politsei- ja Piirivalveametisse andmebaaside infovahetuse korras. Sellise tehnilise võimaluse realiseerumisel saavad tervisetõendi kehtivuse peatamise õiguse lisaks perearstidele ka teised tervishoiutee nuse osutajad. Lisaks nähakse RelvS-is ette, et haldusjärelevalvet relvaloa või soetamisloa taotleja tervisekontrolli üle teeb Terviseamet TTKS-is sätestatud korras. Sihtrühm I: perearstid, tervisetõendi taotlejad, Terviseamet Muudatuse sihtrühma kuuluvad kõik Eestis tegutsevad perearstid (kokku 93345 ), kes relvaloa tervisetõendeid väljastavad, ning kõik füüsilised isikud, kes seda tervisetõendit taotlevad (st nii relvaluba juba omavad isikud, keda on ligikaudu 25 000, kui ka uued relvaloa taotlejad). Muudatusega kaasneva mõju valdkond: sotsiaalne mõju Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Muudatuse tulemusel muutub perearsti jaoks teave relvaloa tervisetõendi taotlejate kohta põhjalikumaks ja paremini kättesaadavaks. Kuigi ka praegu võib perearst keelduda tervisetõendi väljastamisest isikule, kelle tervislikust seisundist perearstil ülevaade puudub, kuna isik on oma terviseandmed sulgenud, siis praktikas on see tekitanud probleeme. Kõigil perearstidel ei ole olnud lihtne keelduda tervisetõendi väljastamisest just suletud andmetega seonduvate kahtluste põhjal. Eelnõu järgi RelvS-i lisatav õigus tervisetõendi väljastamise st keelduda annab perearstile suurema kindluse. Eelnõu koostajate hinnangul on ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk kõnealuste muudatuste jõustumisel väike, kuna regulatsiooniga paraneb perearstide jaoks tervisetõend ite väljastamiseks vajamineva teabe kättesaadavus. See omakorda annab suurema kindluse, et tervisetõendit omavate relvaomanike terviseseisund vastab kehtestatud nõuetele. Seega peaks muudatus mõjutama positiivselt relvaloa tervisetõendite väljastamist ja aitama üldisemalt kaasa turvalisuse tagamisele Eestis. Tervisetõendi taotlejatele lisanduv kohustus kõik oma asjakohased terviseandmed perearstile avalikuks teha ei piira liigselt patsiendi õigusi. On teada, et üldjuhul inimesed oma terviseandmeid ei sulge, seetõttu puudutab kavandatav muudatus ilmselt väga väikest hulka relvaloa taotlejatest. Relvaloa taotlemisel on põhjaliku tervisekontrolli läbiviimine hädavajalik. Seega ei saa sellise kohustuse kehtestamist pidada põhiõiguse põhjendamatuks piiramiseks. Relvaloa taotleja ega vahetaja ei tohi oma terviseseisundit kajastavat teavet perearsti eest varjata. Vastasel juhul ei pruugi perearsti otsus olla tõene. Andes Terviseametile järelevalvepädevuse tervisetõendite väljaandmise üle, luuakse tõhus kontrollimehhanism, mis parandab omakorda tervisetõendite väljaandmise protsessi. Terviseametil on kehtiva õiguse järgi juba samasugune pädevus näiteks mootorsõiduki juhtide tervisekontrollide puhul. Seega on Terviseametil juba praktika välja kujunenud ja 45 2019. aasta andmed. Vt Tervise Arengu Instituut 2020. Pereõdede arv kasvab. 33 haldusjärelevalve lisandumine RelvS-i alusel ei tähenda Terviseametile täiesti uue ülesande lisandumist. Võrreldes mootorsõidukijuhtidega, keda on Eestis ligikaudu 300 000, on relvaloa omanikke märksa vähem – praegu ligikaudu 25 000, see arv ei ole aastate jooksul olulise lt muutunud. Terviseameti töökoormus küll mõnevõrra suureneb, kuid ameti enda otsustada jääb järelevalve tegemise korraldus ja sagedus. Sihtrühm II: Politsei- ja Piirivalveamet Muudatusega ei kaasne relvalubade menetlejatele olulist töökoormuse kasvu. Perearstilt isiku tervisetõendi peatamise kohta teatise saamisel ei ole Politsei- ja Piirivalveameti ametnik ul kaalutlusõigust, vaid kohustus relvaluba peatada. Seda tehakse lühikese otsusega. Loa kehtivuse peatamisel kohustub relvaloa omanik ise oma relva politseile hoiule andma. Uue tervisekontrolli läbimisel ja uue tervisetõendi väljastamisel esitab relvaomanik ise politseile uue tõendi (lähitulevikus rakendub ka tervisetõendite edastamise automaatne süsteem). Menetleja koostab loa kehtivuse taastamiseks loa kehtivuse peatamise lõpetamise otsuse, veendudes, et ei esine muid loa kehtivust mõjutavaid asjaolusid ja et relvaloa kehtivusaeg ei oleks pikem, kui uue tervisetõendi kehtivusaeg, ning tagastab hoiul oleva relva. Kui uue tervisetõendi kehtivus on lühem kui peatatud relvaloa kehtivus, väljastatakse uus relvaluba sama kehtivusajaga nagu tervisetõend. Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Eelnõuga kaasnevate täiendavate haldustoimingute maht on minimaalne ning ei avalda relvaloa menetlusele ega riikliku järelevalve teostamisele olulist mõju. 6.2. Karistatuse arvestamine relvaloa väljastamisel Lisaks juba RelvS-is kehtivatele õiguslikele alustele ei saa eelnõu seadusena jõustumise l relvaluba isikud, kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist kustunud ja keda on karistatud näiteks lõhkematerjaliga seotud kuritegude eest, narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest, röövimise või varguse eest, avaliku korra raske rikkumise eest, sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise järel alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise ja sündmuskohalt põgenemise eest. Eriti raske kuriteo sooritanud isik kaotab õiguse saada relvaluba ka siis, kui karistatus sooritatud kuriteo eest kustub ning karistusandmed kantakse karistusregistri arhiivi. Sihtrühm I: isikud, kes on karistatud tulirelva, laskemoona või lõhkematerjaliga seotud kuriteo eest või kuriteo eest, mis pandi toime relva, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades, või KarS-i §-s 115–121, 183, 185, 187, 199–200, 241, 251, 255, 256, 263, 274 või 4231 –424 sätestatud kuriteo eest Sihtrühm II: isikud, kes on karistatud tulirelva, laskemoona, lõhkeseadeldise või lõhkeaine ga toimepandud kuriteo või karistusseadustiku §-s 89–90, 113–114, 184, 231–239, 244, 246 või 302 sätestatud kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele (sisejulgeolek ja võitlus kuritegevusega) 34 Kui teatud kuritegudes süüdi mõistetud isikutel võimaldatakse omada relvaluba, riivab see lubamatult ühiskonna õiglustunnet.46 Muudatusega loodetakse saavutada üldpreventiivset mõju, heidutades ühelt poolt võimalikke kuriteo toimepanijaid ning kinnitades teiselt poolt õiguskuulekate inimeste usku õigussüsteemi ja tagades üldisemalt ka ühiskonna turvatunnet. Kuna isik, kes on varem kuritegusid toime pannud, võib suurema tõenäosusega järgmise kuriteo toime panna ja relvaomanikuna võivad tagajärjed olla raskemad, siis nende isikute puhul relvaomanikuks saamise välistamine teatud aja jooksul või raskete kuritegude toimepanemise l elu lõpuni, tagab paremini, et kõik Eesti elanikud tunneksid ennast turvaliselt. Mõju puudutab üksnes väikest hulka praegusi relvaloa omajaid. Praeguste relvaloa omajate seas võib olla mõni üksik isik, kes on eespool nimetatud kuritegudes kunagi süüdi mõistetud ja kelle karistatus on praeguseks kustunud. Muudatuse eesmärk on pigem tulevikku suunatud ning välistab ebausaldusväärsete isikute kätte seaduslike tulirelvade sattumise. Võimalik ebasoovitav mõju on oht, et suureneb ebaseaduslike relvade käitlemine. Kuna Eestis ei ole tulirelvade omandamine lihtne, samuti ei ole Eestis levinud ebaseaduslik relvakaubandus47, 48 , ei suurenda eelnõu koostajate arvates kavandatud muudatused ebaseaduslike relvade omamise riski. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike, sest isikute arv, keda kavandatud muudatused puudutada võivad, on hinnanguliselt väga väike. Seega on tegemist väheolulise mõjuga. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele Kavandatav muudatus omab mõju esimesele sihtrühmale ehk isikutele, kelle relvaloa omanikuks saamise õigust piiratakse teatud ajaperioodi võrra ehk kuni karistuse kustumise ni karistusregistrist. Uue relvaloa taotlemisel tuleb arvestada peaasjalikult riigilõivude tasumise ga (relvaeksami vastuvõtmise eest 30 eurot ning relvaloa väljastamise eest 30 eurot) ning mõningase ajakuluga digitaliseeritud taotlemisprotsessis. Lisaks tuleb läbida tervisekontroll ja tasuda tervisetõendi väljastamise eest vastavalt perearsti hinnakirjale. Teatud juhtudel tuleb sooritada ka relvaeksam või laskekatse. Sihtrühm III: Politsei- ja Piirivalveamet Loetletud raskete kuritegude sooritamine välistab relvaloa saamise mõnedel juhtudel karistatuse kehtivuse lõpuni ja eriti raskete kuritegude sooritamis el elu lõpuni. Eelnõu järgi lisatakse RelvS-i relvaloa väljastamisest kaalutluseta keeldumise alused (RelvS-i § 36 lõike 1 punkt 61 ). Muudatus ei avalda Politsei- ja Piirivalveametile olulist mõju. Tegemist võib olla 46 Sellele on tähelepanu juhtinud ka Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor. Vt Elmar Vaher: Lihula tulistajale anti relvaluba ilmselt kergekäeliselt. – ERR, 7. juuni 2020. 47 Ebaseaduslikult inimeste käes olevate tulirelvade täpse hulga kindlaks tegemine on võimatu. Parimal juhul on võimalik teatud trende esile tõsta, kuid neid hinnanguid tuleks siiski kasutada ja tõlgendada ülima ettevaatusega. Aaron Karp hindas väikerelvade uuringus, et 2017. aastal oli Eestis ebaseaduslikult umbes 18 000 tulirelva. Sarnane 2007. aasta hinnang näitas, et ebaseaduslikult oli inimeste käes tulirelvi umbes 76 000. Tõenäoliselt on 2007. aasta hinnang ülehinnatud. Vt lähemalt Karp, Aaron 2018. Civilian Firearms Holdings, 2017. Estimatin g Global Civilian-Held Firearms Numbers. Geneva: Small Arms Survey, the Graduate Institute of International and Development Studies; Karp, Aaron 2007. Completing the Count: Civilian Firearms, Small Arms Survey 2007: Guns and the City, Small Arms Survey, Annexe 4. 48 Sama on kinnitanud ebaseaduslike relvade olemasolu kohta Eestis ka Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor. Vt Tiks, Joosep 2020. Elmar Vaher: Eestis pole neid olukordi, kus relvaga peaks oma tervist või vara kaitsma. – Delfi, 9. juuni. 35 minimaalse menetlusökonoomiaga, kuna sellistes kuritegudes süüdi mõistetud isikute relvaloa taotluste läbivaatamisel ei ole kaalutletud ja motiveeritud keeldumisotsuste koostamine mõistlik ressursi kasutamine. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele – mõju Politsei- ja Piirivalveameti rahastamisvajadusele ja kuludele Politsei- ja Piirivalveamet teeb juba kehtiva õiguse järgi järelevalvet relvaluba omavate isikute ning relvaluba või soetamisluba taotlevate isikute üle. Täiendavate aluste lisamine relvaloa omamist välistavate asjaolude hulka ei muuda oluliselt Politsei- ja Piirivalveameti senist töökorraldust. Muudatuse tulemusel lisanduvate ülesannete täitmiseks ei ole Politsei- ja Piirivalveametil vaja palgata uusi töötajaid ega võtta kasutusele uusi infotehnoloogilis i lahendusi. Tervisetõendeid puudutava teabevahetuse digitaalse lahenduse kasutuselevõtuks on kulutused planeeritud juba varem. 6.3. Relvaloa vahetamise tähtaja pikenemine Politsei- ja Piirivalveametile on relvaloa vahetamiseks ette nähtud ühe kuu pikkune tähtaeg, eelnõu järgi pikeneb see kahele kuule. Politsei- ja Piirivalveamet vaatas hiljuti üle senise relvadega seotud taotluste lahendamise ja relvaloa omajate üle järelevalve teostamise protseduuri ning lisas selle tõhustamiseks mitmed kontrolltoimingud. Need aga eeldavad rohkem aega. Ajamahukust lisab ka relvaloa vahetamise menetluse käigus enese- ja vara kaitseks relva omavate isikute täiendava laskekatse kohustus, mille puhul on umbes 50%-l juhtudest vaja ka korduskatset. Laskekatset ei saa määruse järgi korrata varem kui viie päeva pärast. Sihtrühm I: relvaloa vahetajad Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – mõju leibkondade kuludele ja majanduslikele otsustele Relvaloa vahetamise tähtaja pikendamine on loa omajale positiivse mõjuga. Tõenäosus, et kõik loa vahetamisega ettenähtud toimingud saab tehtud selle kahe kuu jooksul, on väga suur. Senise ühekuulise tähtajaga tekkis tihti olukordi, kus kõiki nõutavaid toiminguid ei jõutud selle aja jooksul läbi viia ning isikul tuli relvaloa kehtivuse viimasel päeval relv politseisse mõneks nädalaks hoiule tuua. Menetlusaja pikendamine vähendab selliseid olukordi ning hoiab kokku nii relvaomaniku kui ka politsei aega. Relvaloa vahetamise tähtaja pikendamine ei piira relvaomaniku õigusi. Isik saab talle kuuluvat relva loavahetuse menetluse ajal piiranguteta käidelda. Loa vahetamise taotlus tuleb lihtsalt esitada senisest üks kuu varem. Politsei- ja Piirivalveamet menetleb aastas ligikaudu 12 000 relvaloaga seotud taotlust. See sisaldab nii esmataotlemisi, relvaloa vahetamisi kui ka uute relvade soetamiseks soetamislubade menetlus i. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus mõju olulisuse kohta Kavandatav muudatus puudutab füüsilisi isikud, kes relvaloa kehtivuse lõppemisel seda vahetada soovivad. Relvaluba omavaid isikuid on Eestis ligikaudu 28 000. Üldjuhul on relvaloa kehtivusaeg viis aastat. Muudatusega tagatakse relvaloa sujuvam vahetamine ning vähendatakse riske, et relvaloa vahetamiseks ettenähtud protseduure (teatud juhtudel uue laskekatse sooritamine) ei jõuta läbi viia selleks ettenähtud aja jooksul ja relvaomanik peab 36 relvaloa kehtivuse viimasel päeval tooma relva loavahetamise menetluse lõppemise ni politseisse hoiule. Seega võib hinnata kavandatava muudatuse mõju sihtrühmale positiivseks. Sihtrühm II: Politsei- ja Piirivalveamet Sihtrühmaks on Politsei- ja Piirivalveametis relvalubade menetlemisega tegelevad ametnikud, keda on kokku ligikaudu 35. Mõju ulatus ja sagedus nende ametnike töökoormusele on keskmine ja töökorraldusele vähene. Kavandataval muudatusel on positiivne mõju, sest väheneb ametnike töökoormus ning see annab Politsei- ja Piirivalveametile võimaluse teha relvaomanike üle tõhusamat järelevalvet. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele – mõju Politsei- ja Piirivalveameti rahastamisvajadusele ja kuludele Eelnõu rakendamisega ei kaasne Politsei- ja Piirivalveametile täiendavaid rahalisi kulusid. Kavandatavad muudatused ei ole sellised, mille tõttu oleks vaja suurendada Politsei- ja Piirivalveametis relvalubade menetlemisega tegelevate ametnike arvu. Pigem on muudatuse l ametnike töökorraldusele positiivne mõju ja annab neil oma tegevusteks rohkem aega, see omakorda parandab töö kvaliteeti. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele (sisejulgeolek ja võitlus kuritegevusega) Võimaldades Politsei- ja Piirivalveametile pikema aja relvaloa vahetamise menetluste läbiviimiseks, luuakse võimalus relvaomanike tõhusamaks kontrollimiseks ja väheneb risk, et relvaloa vahetamise menetlus ületab selleks ettenähtud aja ja relvaomaniku relv tuleb loa vahetusmenetluse lõppemiseni võtta politseisse hoiule. 6.4 Jahimeeste ja laskesportlaste püssidel helisummutite hoiustamise ja edasitoimetamise lubamine Sihtrühm I: Jahimehed ja jahilaskesportlased Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus mõju olulisuse kohta Teenistus- ja tsiviilrelvade registri andmetel on jahipidamise otstarbel registreeritud enam kui 20 000 tulirelva ning sellest pea 2000 tulirelva on registreeritud nii jahipidamise kui ka sporditegemise eesmärgil. Tulirelva helisummuti on tsiviilkäibesse lubatud alates 1. juulist 2018. aastal. Eesti Jahimeeste Seltsi andmetel tegeleb jahindusega ligikaudu 10 000 inime st ning suur enamus neist on lubatud kolme aasta jooksul oma jahipüssile ka helisummuti soetanud. Seega puudutab helisummuti püssil hoiustamine ning edasitoimetamine pea 40% Eesti relvaomanikest. Mõju sihtrühmale on oluline. Muudatusega kaasneva mõju majandusele Mõju majandusele on minimaalne, kuna tulirelva helisummuti on tsiviilkäibes lubatud juba kolm aastat. Eesti relvaturule võivad tulla statsionaarse või integreeritud helisummutiga püssid, kuid eelnõu vastuvõtmisel jahipüsside märkimisväärset võõrandamise kasvu ei ole prognoositud. 37 Sihtrühm II: Politsei- ja Piirivalveamet Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus mõju olulisuse kohta Muudatusega ei kaasne relvalubade menetlejatele ning riikliku järelevalve teostajatele olulist töökoormuse kasvu ning seega on mõju sihtgrupile väheoluline. Samuti on vähetõenäo line integreeritud helisummutitega püsside soetamiseks uute relvalubade taotluste kasv. 6.5 Tulirelvade alase teabevahetuse ja koostöö arendamine Euroopa Liidus Teave, mida liikmesriigid omavahel elektrooniliselt vahetavad on kahesugune: 1) teave Euroopa Liidus tulirelvaga reisimiseks väljastatud dokumentide kohta; 2) teave selle kohta, kui riik on keeldunud isikule kohtuotsuse või haldusotsuse alusel relvaloa väljastamisest. Esimese kohta on seniks (kuni 2019 aasta) infot vahetatud elektronkirja ja faksi teel ja sellest ajast tänaseni elektroonilise andmebaasi kaudu. Andmevahetust selle kohta, kas mõnele isikule on relvaloa väljastamisest ühes Euroopa Liidu liikmesriigis keeldutud, seni toimunud ei ole. Sellega võib kaasneda ka isiku põhiõiguse riive momente, kuid Euroopa Komisjoni otsekohalduvas määruses on juba arvestatud ka isikuandmete kaitse aspekte ning seega on regulatsioon kooskõlas ka meie põhiseadusega. Andmekaitsealane mõjuanalüüs Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta49 artikli 35 lõige 10 näeb ette, et kui isikuandmete töötlemise õiguslik alus tuleneb Euroopa Liidu õigusest või vastutavale töötlejale kohaldatavast liikmesriigi õigusest ja see õigus reguleerib kõnealust konkreetset isikuandmete töötlemise toimingut või nende kogumit ning andmekaitsealane mõjuhinnang on kõnealuse õigusliku aluse vastuvõtmise raames läbi viidud, ei pea mõjuanalüüsi uuesti tegema. Arvestades, et siseturu infosüsteem on juba liikmesriikides tulirelvade alaseks teabevahetuseks kasutusele võetud ja Euroopa Komisjon on delegeeritud määruste 2019/686 ja 2021/1423 väljatöötamise käigus mõjusid hinnanud, ei hinnata eelnõul andmekaitsealast mõju. Sihtrühm I: isikud, kellele on keeldutud relvaluba väljastamast või kelle relvaluba tunnistatakse kehtetuks avaliku korra, riigi julgeoleku või isiku ebausaldusväärsuse käitumise tõttu. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus mõju olulisuse kohta Nimetatud sihtrühma kuuluvate isikute arv Eestis ei ole märkimisväärne, kuid mõju on oluline. Sellise olulise info edastamine aitab teisel liikmesriigil relvaloa menetluses otsust langetada, juhul kui isikule on ühest liikmesriigist juba relvaloa väljastamisest keeldutud. Meie praktikas on teada juhus, kus isik, kelle relvaluba tunnistati kehtetuks seoses ennast ja teisi ohustava elustiili tõttu, taotles Soome Vabariiki kolides omale sealsest riigist relvaloa ning tuli Euroopa Tulirelvapassi alusel koos jahirelvadega Eestisse jahile. Selliseid olukordi aitab pädevate ametkondade vaheline tihe infovahetus ära hoida. 49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A 32016R0679 (09.04.2021). 38 Sihtrühm II: Politsei- ja Piirivalveamet Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus mõju olulisuse kohta Muudatusega ei kaasne Politsei- ja Piirivalveameti relvalubade menetlejatele ning tsiviilrelvade käitlemise üle riikliku järelevalve teostajatele olulist töökoormuse kasvu ning seega on mõju sihtgrupile väheoluline. Teavet Euroopa Liidus tulirelvaga reisimiseks väljastatud dokumentide kohta on edastatud aastast 2004. Muutub vaid teabe vahetamise kanal. Senise e-kirja ja faksi asemel edastatakse infot andmebaasi kaudu. Samas lihtsustab uudne info vahetamine ka meie ametnike esitatud päringule vastuse saamist. Info edastamine isikutele relvaloa väljastamise st keeldumiste kohta on uudne ning vajab ametnike täiendkoolitust. Tegemist on asutuse sisese koolitusega, mille kulud on Politsei- ja Piirivalveameti koolituseelarves juba varasemalt planeeritud. Muudatusega kaasnev mõju majandusele puudub. 7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud Politsei- ja Piirivalveametile ei kaasne eelnõu rakendamisega olulist halduskoormuse kasvu. Eelnõuga kavandatud muudatuste rakendamise puhul on planeeritud Politsei- ja Piirivalvea me ti ametnikele vajalikud koolitused, millega seonduvad kulud kaetakse olemasolevast eelarvest. Tervise infosüsteemi ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri vahelise infovahetuse tehnilise arenduse eelarve Sotsiaalministeeriumis on ligi 461 000 eurot ning selle rahastamiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuurfondi eeltaotluse kohta positiivne rahastamisotsus Riigi Infosüsteemi Ametilt saadud. Arendustöödeks vajalikku lähteülesa nnet töötatakse praegu välja ning kavas on esitada see arendajale 2021. aasta septembris. Teenistus- ja tsiviilrelvade registri arenduste väljatöötamise kulu kaetakse olemasole va st eelarvest uue registri arenduse finantsskeemiga. Seoses tervisetõendite elektroonilisele kujule üleminekuga ei kaasne perearstidele ega teistele tervishoiuteenuse osutajatele halduskoormuse tõusu. Juba praegu kasutatakse elektroonilis i tervisetõendeid mootorsõidukijuhtide tervisekontrollis ning tervishoiuteenuse osutajad on teadlikud, milliseid toiminguid selles protsessis tegema peab ning kuidas andmeid infosüstee mi korrektselt sisestada. Relvaloa taotlejad ja omanikud peavad enne terviskontrolli minemist patsiendiportaali kaudu veenduma, et perearst pääseb nende isikuandmetele tervise infosüsteemis ligi. Selle muudatusega kaasnev halduskoormus isikutele on väga väike, kuna üldjuhul ei sulge inimesed oma terviseandmeid. Oma andmete kontrollimine patsiendiportaali kaudu on lihtne ega võta aega rohkem kui paar minutit. Eelnõu järgi tekib perearstil õigus peatada isiku tervisetõendi kehtivus ning selle alusel tekib Politsei- ja Piirivalveametil õigus peatada isiku relvaloa kehtivus. Kuna perearsti poolt uue tervisetõendi väljastamine on tasuline teenus, siis kaasneb isikule, kes soovib ka edaspidi relvaomanik olla, täiendav rahaline kohustus. Perearstide hinnakirja kohaselt on relvaloa tervisetõendi keskmine maksumus 30 eurot ja eriarsti visiiditasu (nt psühhiaatri esmane vastuvõtt) 40 eurot. Võib eeldada, et juhtumeid, kus relvaloa omaniku tervisetõendi kehtivus 39 peatatakse, on vähe. Politsei- ja Piirivalveametis relvaloa kehtivuse taastamine ei too isikule kaasa lisakulu. Relvapoliitikat ei tehta riigi eelarve suurendamise eesmärgil. Riigi põhihuvi on suunatud sellele, et riigil oleks asjakohane ja aktuaalne ülevaade kõigist Eestis olevatest tulirelvadest ja nende olulistest osadest kogu nende olelusringi vältel, samuti relvaomanike st, kollektsionääridest ja relvakaupmeestest. Samamoodi on oluline tagada, et tulirelvade ga seonduvate õigusrikkumiste arv oleks võimalikult väike. Eelnõu eesmärgid saab lugeda täidetuks, kui edaspidi on võimalik tagada riigi ressursse optimaalselt kasutades parem järelevalve relvaomanike üle ja ajakohane teave selle kohta, kas relvaomanikud vastavad RelvS-i nõuetele, sh tervisenõuetele. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja koostada uusi rakendusakte, kuid on vaja muuta Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2007. aasta määrust nr 179 „Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontro lli kord, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded “ ning siseministri 28. septembri 2018. aasta määrust nr 23 „Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimäärus“. Rakendusaktide kavandid on seletuskirja lisas. 9. Seaduse jõustumine Seadusemuudatused on kavandatud jõustuma etapiviisi. Eelnõu jõustub seadusena üldises korras, eelnõu § 1 punktid 5, 8, 9, 10, 11, 14, 21, 22 ja 24 ning § 3 jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril ning § 1 punktid 13 ja 29 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, Andmekaitse Inspektsioonile, Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Psühhiaatrite Seltsile, Eesti Laskurliid ule, Eesti Jahispordiliidule, Eesti Jahimeeste Seltsile, Eesti Practical-Laskmise Ühingule, Eesti Relvaomanike Liidule ja Eesti Turvaettevõtete Liidule. 40