Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Järve 34a, Tallinn
[email protected] 15. november 2022. a Kaitsevägi Juhkentali 58, Tallinn ETTEPANEK raam lepingu muutmiseks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Kaitseväe (edaspidi Tellija ) ja OÜ Jõhvi Pesumaja vahel on 30.09.2021. a sõlmitud tähtajaline raamleping (töövõtuleping) nr 2-2/21/644-1 pesupesemisteenuse osutamiseks lähtuvalt riigihanke „Pesupesemine ja sirgpesu rent” (viitenumber 236979) (edaspidi riigihange) hankedokumentidele ja nende alusel esitatud pakkumusele. Raamlepingu p 2.6.3 sätestab, et minikonkursis pakutud hind ei või ületada raamlepingus fikseeritud (sh raamlepingu tingimuste kohaselt muudetud) teenuse hinda. Raamlepingu p 6.2 järgi võib lepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud tellijal võimalik lepingu sõlmimise ajal ette näha j a lepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu lepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. Raamlepingule kohalduv võlaõigusseaduse § 97 lg 1 selgitab, et kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt, võib kahjustatud lepingupool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks. Lepingu muutmist võib VÕS § 97 lg 1 nimetatud asjaoludel nõuda, kui: kahjustatud lepingupool ei saanud lepingu sõlmimise ajal mõistlikult arvata, et asjaolud võivad muutuda ja kahjustatud lepingupool ei saanud asjaolude muutumist mõjutada j a asjaolude muutumise riisikot ei kanna seadusest või lepingust tulenevalt kahjustatud lepingupool ja kahjustatud lepingupool ei oleks asjaolude muutumisest teades lepingut sõlminud või oleks seda teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Kuigi majandus on tsükliline ja teatud määral prognoositav, on üldteada asjaolu, et olulised muudatused ja erakorralised sündmused majanduskeskkonnas ei ole ettenähtavad. Riigikohus on 05.05.2016. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-179-15 (p 35) sedastanud, et lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaoluna saab käsitada poolte ootust, et majanduskeskkond püsib stabiilsena ja majanduskeskkonna oluline, äkiline muutus (radikaalne hinnatõus) toob kaasa lepingupoolte kohustuste vahekorra olulis e muutumis e. Pakkumuse esitamise ja raamlepingu sõlmimise ajal ei osanud OÜ Jõhvi Pesumaja oodata, et Eestis muutub elektri- ja gaasihindade tõus 202 2 . a lõpuks mitme kordseks ja muutub püsivaks. Mitme kordne hinnatõus on objektiivne asjaolu , mi lle ettenägemist ei saa üheltki täna toimivalt ettevõtjalt mõistlikult eeldada ega oodata. Elektri- ja gaasihinnatõusu ei ole OÜ Jõhvi Pesumaja saanud kuidagi mõjutada, samuti ei paku ükski elektri- või teenuse osutaja enam võimalust uueks lepinguks või lepingu muutmiseks viisil, mis aitaks leevendada või vältida mitme kordset hinnatõusu. Asjaolude muutmise riisikot ei kanna seaduse või lepingu järgi kahjustatud lepingupool ehk Jõhvi Pesumaja OÜ, kes peab tänastes oludes osutama teenust olukorras, kus energiahinna eest tuleb maksta minimaalselt kahe kordset tasu. OÜ Jõhvi Pesumaja ei oleks asjaolude muutumisest teades 28.07.2021. a pakkumust esitades sellist hinda pakkunud ega nende hindadega lepingut sõlminud. Kuigi 2021. a juunis olid uudised, et elektri- ja gaasihind on teinud lühiajalise hinnatõusu, presenteeriti seda ajakirjanduses ja elektri- ning gaasiteenuse osutajate poolt lühiajalise tõusuna. Mitte keegi ei osanud 202 2 . a novembriks ette näha, et hinnatõus kujuneb püsivaks ja vähemalt kahekordseks. Mitte keegi ei osanud ette näha 2021. a suvel ega sügisel, et alates 2021. a oktoobri lõpust muutuvad regulaarseks elektri- ja gaasiteenuste osutajate teated järjepidevalt kasvavatest hindadest . OÜ-le Jõhvi Pesumaja on tänaseks selgeks saanud tõsiasi, et teenuse osutamine 2021. a suvel pakutud hindadega 2022. a sügisel oluliselt ja prognoosimatult muutunud majanduskeskkonnas ei ole enam jätkusuutlik. Kahetsusväärselt on ette nähtav, et riiklike abimeedete rakendamata jätmisel ja lepingute muutumatuks jäämise korral on oodata senise majanduskeskkonna täielikku muutumist negatiivsuse suunas veelgi enam. Seetõttu ei juhi me lihtsalt tähelepanu asjaolule, et Raamlepingu p -s 6.2, VÕS § 97 lg -s 1 ja RHS § 123 lg 1 p-des 4 või 7 nimetatud eeldused lepingu muutmiseks (hinna muutmiseks) on täidetud, vaid soovime rõhuda täna ka mõistlikkusele ja heale usule. Toome välja, et riigihangete seaduse § 123 lg 1 järgi on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui: muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse tulemusena ei suurene hankelepingu maksumus rohkem kui 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest (p 4); muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline (p 7). Muudatus ei ole RHS § 123 lg 2 järgi oluline, sest täiendavaid tingimusi RHS § 123 lg 2 p 1 mõistes ei lisata; lepinguliste kohustuste vahekord ei muutu, vaid hinnamuutus aitab seda vahekorda säilitada; hankelepingu eseme ulatust ei laiendata ja ettevõtjat ei asendata. Hinna muutmise vajaduse on tinginud meist sõltumatud objektiivsed asjaolud, mis senise hinna juures teenuse osutamist enam ei võimalda: Energiahinnatõus on olnud viimase aasta jooksul mitmekordne, see on igapäevaste uudiste keskne teema ja objektiivne asjaolu, mille olemasolu ei saa eirata ja seda riski ei saa jätta ainult ettevõtjate kanda. Ettevõtjad ei ole võimelised enam energiahinnatõusuga kaasuvat raskust kandma ja see seab ohtu ettevõtjate jätkusuutlikkuse. elektri hind on tõusnud pärast pakkumuste esitamist kahekordsek s. Euroopa Liidus toimunud elektrienergia hinnatõus suurim just Eestis . Vabariigi Valitsus ei ole näinud energiahinnatõusu leevendusmeetmeid ettevõtjatele. AS-i Eesti Energia andmetel on elektrihinna olulise kasvu tinginud süsinikdioksiidi heitkoguste kvootide hinnatõus, vähene tuulisus ning külm talv ja kuum suvi ehk faktorid, mis ei ole kuidagi sõltunud pakkujast ega ole talle olnud mõistlikult ettenähtavad. Niisamuti on energia hinnatõusu põhjuseks 2022. a veebruaris alanud Ukraina sõda ja Venemaa poolt Euroopa energiaga varustamise vähendamine olulisel määral. Avalikest andmetest ja Konkurentsiameti poolt 2021. a detsembris valminud analüüsist (elektrienergia hinnatõusu analüüs 2021) on nähtav, et kui 2021. a esimesel poolaastal oli elektrienergia hind ca 50 euro lähistel MWh kohta, siis 2021. a novembris tõdesim e hinda 116 eurot MWh. 2021. a detsembri alguses jahmatati hindadega 600-1000 eurot MWh. Toome lihtsa näite. Kui OÜ Jõhvi Pesumaja elektriarve oli 2020. a detsembris ca 8000 eurot, siis Eesti Energia 31.12.2021. a arve samasuguse energiatarbimise juures 2021. a detsembrikuu eest oli 17 299, 93 eurot. Soovi korral esitab OÜ Jõhvi Pesumaja Tellijale võrdluseks elektrienergia arved. Soovime välja tuua, et uued elektri- ja gaasiarved moodustavad tänastest OÜ Jõhvi Pesumaja igakuistest kuludest märkimisväärse osa ehk 50% (2020. a ja 2021. a esimeses pooles moodustasid need 15-20% tegevuskuludest). 2022. a tõusid Ukraina sõja mõjul elektrihinnad kuni 4000 MWh, mis tõi kaasa paljudele vajaduse üleüldse tootmine seisata. Hinnatõus on olnud niivõrd anomaalne, et see on toonud kaasa Konkurentsiameti uurimismenetluse. gaasihind kasvanud 83% ja see mõjutab samaväärselt elektrihinnaga teenuse osutamist. Tööjõukulud on tõusnud oluliselt, sest viimase aasta jooksul toimunud üleüldise hinnatõusuga seonduvalt ei ole võimalik senise palga eest töötajaid leida ja üleüldine palgasurve olemasolevate töötajate seas on muutunud nii tugevaks, et OÜ Jõhvi Pesumaja on olnud tööjõu lahkumise vältimiseks palka tõstma. Palgatõusu kinnitavad niisamuti Statistikaameti poolt avaldatud andmed . Loodetavasti on hankijale mõistetavad ja arusaadavad ajakirjanduses järjepidevalt kajastatud lood ja näited, kuidas eraisikust tarbijate elektri- ja gaasihinnad on 2-4 kordselt tõusnud. Need on faktorid, mis ei ole kuidagi sõltunud pakkujast ega ole talle olnud mõistlikult ettenähtavad. OÜ Jõhvi Pesumaja ettepanekus toodu ei muuda töövõtulepingu ehk hankelepingu üldist olemust - lepingu ese, teenuse sisu ja selle aluseks olevad tehnilised tingimused jäävad samaks. Samuti ei ole muudatus oluline nii RHS § 124 lg 1 kui ka EL direktiivi nr 2014/24/EL art 72 lg 4 mõistes ja lepingu hinna muudatuse väärtus võrreldes lepingu maksumusega jääb seadusega lubatu piiresse. Seega ei ole OÜ Jõhvi Pesumaja ettepaneku järgi töövõtulepingu muutmine vastuolus kehtiva riigihangete seadusega ja on lubatav. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes raamlepingu p-le 6.2, VÕS § 97 lg-le 1 ja RHS § 123 lg 1 p-dele 4 või 7 teeme ettepaneku suurendada teenuse hinda järgmiselt: Osa I ja Osa III - sirgpesu – 1.20 eur/kg, segapesu – 1.35 eur/kg.kuivpuhastus – 1.80 eur/kg Osa II- - sirgpesu – 1.00 eur/kg, segapesu – 1.15 eur/kg.kuivpuhastus – 1.60 eur/kg Hinnad ei sisalda käibemaksu Ootame ettepanekule vastust esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 7 tööpäeva jooksul. OÜ Jõhvi Pesumaja teeb ettepaneku kohtuda töövõtulepingu muutmise ettepaneku, võimaliku hinnatõusu suuruse ja selle rakendumise tähtaja arutamiseks või vestelda telefoni teel. OÜ Jõhvi Pesumaja on kahetsusväärselt sunnitud teatama, et hinnaläbirääkimiste luhtumise korral on ettevõtte sunnitud raam lepingu üles ütlema VÕS § 196 lg1 ja § 97 alusel, sest ei ole võimeline selliste hindadega enam lepingut täitma. OÜ Jõhvi Pesumaja annab käesolevaga teada, et teenuse hinna suurendamise kokkuleppe puudumisel seisuga 15 . 12 .202 2 . a ütleb OÜ Jõhvi Pesumaja raamlepingu ülesse ja loeb raamlepingu viimaseks kehtivuse päevaks 15.02.202 3 . a. Täiendavate küsimuste korral võtke minuga ühendust telefoni 50 17 837 või e-posti
[email protected] teel. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ziljov OÜ Jõhvi Pesumaja juhatuse liige