Eametsa külas Tulika tee 1 , Tulika tee 12 ning Meelespea tee 2 DP algatamisest teatamine ja lähteseisukohad

TORI VALLAVALITSUS Detailplaneeringu koostamisse kaasatavad isikud ja koostöötegijad 08.11.2022 nr 6-2.1/5600 Tori vallas, Eametsa külas Tulika tee 1 , Tulika tee 12 ning Meelespea tee 2 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamisest teatamine ning lähteseisukohtade esitamine. Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 2, § 127 lg 1 ja 2 teatame Tori Vallavolikogu 20. oktoobri 2022 otsusega nr 110 algatatud detailplaneeringust ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamisest Tori vallas, Eametsa külas Tulika tee 1 (73001:001:1533), Tulika tee 12 (73001:001:1086) ning Meelespea tee 2 (73001:001:1128) kinnistutel. Planeeritavad katastriüksused on suurusega: Tulika tee 1 - 36268 m2 (100% ärimaa), Tulika tee 12 - 2679 m2 (100% ärimaa), Meelespea tee 2 - 894 m2 (100% ärimaa). Planeeritava ala kogu suurus on 39841m2. Detailplaneeringu peamiseks eesmärgiks on jagada katastriüksus Tulika tee 1 ning katastriüksus Tulika tee 12 elamumaa kruntideks, määrata kruntidele ehitusõigus elamu ja abihoonete ehitamiseks ja lahendada vajalik taristu. Katastriüksus Meelespea tee 2 liita Tulika tee 1 moodustatavate kruntidega, jagades seda proportsionaalselt uute, piirnevate kruntide vahel. Lisaks moodustada krundid tuletõrje veevõtukoha ja kvartalisisesele tee tarbeks. Kruntimine täpsustatakse detailplaneeringuga. Lähtuvalt kehtivast üldplaneeringust on minimaalne elamukrundi suurus 1200 m2. Juurdepääs planeeringualale on Nigula teelt, Tulika teelt ja Meelespea teelt. Algatatava detailplaneeringu alal kehtib Emely kinnistu detailplaneering. Koostaja on AB Büroo OÜ, Pärnu 2006. Kehtiva detailplaneeringu järgi on alale ette nähtud rajada veepark. Kehtiva detailplaneeringu kohaste ühiskondliku või ärihoonete ehitamiseks on piirkond ebasobiv, sest juurdepääsuteed on suhteliselt kitsad. Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsiooniks määratud äri- ja teenidusettevõtte maa-alaks (Ä), mis on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahoone, postkontori, tankla ja turu maa-ala. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Sauga valla üldplaneeringu muutmiseks. Pärnu maakonna planeeringu (2018) kohaselt on Sauga alevik määratud linnalise asustusega alaks. Planeeritav ala asub Sauga aleviku vahetus läheduses. Tegemist on linnalise asustuse arenguks sobiliku alaga, mida iseloomustavad asustuse kompaktsus – nii olemasoleva hoonestuse tihedus (määratletud tiheasustusega paikkondadena) naaberkinnistutel ja Sauga alevikus, maakasutusfunktsioonide mitmekesisus (elamualad, äripiirkonnad, ühiskondlikud ehitised, kompaktsele asustusele omased Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected] Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341 86705 PÄRNUMAA puhkealad jms) Sauga alevikus, ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning mitmesuguste teenuste ja töökohtade olemasolu lähikonnas. Kavandatav tegevus on kooskõlas maakonnaplaneeringu põhimõtetega . Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja on OÜ Linnak, (reg nr 12913059). Eelhindamise alusel ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi keskkonnamõjusid. Kokkuvõtvalt märgitakse, et piirkond on elamuarenduseks üldiselt sobilik, kuid piirkonna elukvaliteeti vähendab lennujaama poolt põhjustatud korduv kõrgem müratase. Tegemist on müraga, mis levib laial maa-alal ning mida ei ole võimalik väliskeskkonnas tavameetmetega Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta küsiti seisukohta Keskkonnaametilt ja Rahandusministeeriumilt. Planeeringu materjalidega saab tutvuda Tori valla kodulehel https://www.torivald.ee/tulika-tee-1-tulika-tee-12-ning-meelespea-tee-2-kinnistu- detailplaneering Samuti esitame teile käesoleva kirjaga kui Planeerimisseaduse § 81 lõike 1 ja § 127 lg 1 ja 2 kohaselt koostöö tegijatele ja planeeringu koostamisse kaasatud isikutele Tulika tee 1, Tulika tee 12 ning Meelespea tee 2 kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad nende kohta ettepanekute saamiseks. Palume ettepanekud antud detailplaneeringu lähteseisukohtade täiendamiseks esitada meile hiljemalt 08.12.2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Rõngas abivallavanem Lisa: Tulika tee 1 , Tulika tee 12 ning Meelespea tee 2 kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH mittealgatamise otsus. Esitatud: Rahandusministeerium, Päästeamet, Kaitseministeerium, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Sindi Vesi OÜ, piirinaabrid, puudutatud isikud Leles Luhse planeerimisspetsialist tel: 53599927 [email protected]  LÄHTESEISUKOHAD Tori vallas, Eametsa külas Tulika tee 1, Tulika tee 12 ning Meelespea tee 2 detailplaneeringu koostamiseks . ÜLDOSA Detailplaneeringu peamiseks eesmärgiks on jagada katastriüksus Tulika tee 1 ning katastriüksus Tulika tee 12 elamumaa kruntideks, määrata kruntidele ehitusõigus elamu ja abihoonete ehitamiseks ja lahendada vajalik taristu. Katastriüksus Meelespea tee 2 liita Tulika tee 1 moodustatavate kruntidega, jagades seda proportsionaalselt uute, piirnevate kruntide vahel. Lisaks moodustada krundid tuletõrje veevõtukoha ja kvartalisisesele tee tarbeks. Kruntimine täpsustatakse detailplaneeringuga. Lähtuvalt kehtivast üldplaneeringust on minimaalne elamukrundi suurus 1200m 2 . OLEMASOLEV OLUKORD ASUKOHT Detailplaneeringu alasse jäävad katastriüksused: Tulika tee 1 - 36268 m 2 (100% ärimaa), Tulika tee 12 - 2679 m 2 (100% ärimaa), Meelespea tee 2 - 894 m 2 (100% ärimaa) . Planeeritava maa-ala katastritunnused on: Tulika tee 1 (73001:001:1533), Tulika tee 12 (73001:001:1086) ning Meelespea tee 2 (73001:001:1128). Katastriüksused asuvad Nigula tee, katastriüksuste Melluka -Mihkli, Tulika tee 2,4,6,8,10; Melluka ; Tulika tee 14, 1a; Mailase tee 2 ja Meelespea tee vahelisel alal. Lähedusse jääb Pärnu lennujaam. Juurdepääs planeeringualale on Nigula teelt, Tulika teelt ja Meelespea teelt. Naabruses on elamualad. Mööda Nigula teed on bussiliiklus. Planeeringuala asub Pärnu maleva staabi- ja tagalakeskuse p iiranguvööndis ning Eametsa linnaku p iiranguvööndis. HOONESTUS JA HALJASTUS Kinnistu d on hoonestamata . Detailplaneeringu alal on piirkonnas vähesel määral kõrghaljastust. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS KEHTIVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID Algatatava detailplaneeringu alal kehtib Emely kinnistu detailplaneering. Koostaja on AB Büroo OÜ, Pärnu 2006. Kehtiva detailplaneeringu järgi on alale ette nähtud rajada veepark. Katastriüksuste sihtotstarve on ärimaa. Arvestades planeeritava ala paiknemist ja juurdepääsuteid, ei ole ärimaa sihtotstarve antud asukohas otstarbekas. Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsiooniks määratud äri- ja teenidusettevõtte maa-alaks (Ä), mis on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahoone, postkontori, tankla ja turu maa-ala . Tulika tee 1, Tulika tee 12 ning Meelespea tee 2 kinnistute detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistutele elamupiirkonna kavandamine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Sauga valla üldplaneeringu muutmiseks. Pärnu maakonna planeeringu (2018) kohaselt on Sauga alevik määratud linnalise asustusega ala ks. Planeeritav ala asub Sauga aleviku vahetus läheduses. Tegemist on linnalise asustuse arenguks sobiliku alaga, mida iseloomustavad asustuse kompaktsus – nii olemasoleva hoonestuse tihedus (määratletud tiheasustusega paikkondadena) naaberkinnistutel ja Sauga alevikus , maakasutusfunktsioonide mitmekesisus (elamualad, äripiirkonnad, ühiskondlikud ehitised, kompaktsele asustusele omased puhkealad jms) Sauga alevikus , ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning mitmesuguste teenuste ja töökohtade olemasolu lähikonnas . Maakonnaplaneeringus on linnalise asustuse alad kavandatud eelisarendatavateks aladeks, mis on elanike, töökohtade ja teenuste peamisteks koondumiskohtadeks ka rahvastiku kahenemise tingimustes. Maakonnaplaneeringus on linnalise asustusega alade arendamise tingimusena välja toodud, et uushoonestuse kavandamisel tuleb arvestada piirkonnas väljakujunenud ehitusmahtude ja ehituslaadiga ja seada eesmärgiks kõrge arhitektuuriline tase, veeäärsed alad tuleb siduda avaliku ruumiga, kavandada sinna puhkealasid ja ühiskondlikke ehitisi, eelisarendada keskkonnasäästlikke ja tervislikke liikumisviise, arendada välja linnasisene ja -lähedane kergliiklusteede võrgustik ja ühendada see ühistranspordi võrgustikuga. ERITINGIMUSED, UURINGUD, MÕÕDISTUSED Detailplaneeringu aluseks on vaja koostada g eodeetiline alusplaan 1:500 . KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJADUS Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaju htimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul . Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja on OÜ Linnak, ( reg nr 12913059). EELHINNANGU KOKKUVÕTE Eelhindamise alusel ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi keskkonnamõjusid. Kokkuvõtvalt märgitakse, et piirkond on elamuarenduseks üldiselt sobilik, kuid piirkonna elukvaliteeti vähendab lennujaama poolt põhjustatud korduv kõrgem müratase. Tegemist on müraga, mis levib laial maa-alal ning mida ei ole võimalik väliskeskkonnas tavameetmetega tõkestada. Mürataset on ehituslike vahenditega võimalik reguleerida siseruumides . SEISUKOHAD PLANEERINGU LAHENDUSE OSAS M äärata planeeringuga moodustavatele kruntidele ehitusõigus elamute ja abihoonete e ehitamiseks . H oonestuse kavandamisel tuleb ette näha ühtne arhitektuurikeel , planeeringu alal, h oonete projekteerimisel tuleb arvestada varasemalt püstitatud hoonete arhitektuuri. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide planeerimiseks võtta aluseks Sindi Vesi OÜ tehnilised tingimused. Elektriga liitumiseks küsida Elektrilevi OÜ-lt tehnilised tingimused. Sidetrassiga liitumiseks küsida teenusepakkujalt tehnilised tingimused. Juurdepääs lahendada Tulika tee ja Nigula tee ning Meelespea tee kaudu, planeerida alalt läbisõit, mitte tupiktänavat. Planeeringuala sisene tee näha ette segaliiklusega alaks. Teemaa laius näha ette vastavalt üldplaneeringule . Parkimine lahendada oma kinnistul. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt standardile Linnatänavad EVS 843:2016. Planeeringu alal näha ette lähipuhkeala . Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Näidata planeeringus olemasolevate puurkaevude sanitaarkaitsetsoonid ning lisada teave, et kuni puurkaevude sulgemiseni peab arvestama antud sanitaarkaitsetsoonidega , kus muuhulgas on keelatud ka ehitamine. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed ja trassid tuleb rajada enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Planeeringuala tuleohutusnõuded kajastada vastavuses kehtivale seadusandlusele. Alates 01.03.2021 kehtib välise kustutusvee tagamise lahenduse väljatöötamise alusena Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „ Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ D etailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. KOOSTAMISE PROTSESS Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Tori Valla volikogu Detailplaneering komplekteerida : ka ks eksemplari paberkandjal ja ü ks eksemplar digitaal selt . Haldusleping sõlmida enne kehtestamist . D etailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. KOOS TÖÖ Päästeamet K aitseministeerium Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus KAASAMINE Piirinaabrid ja puudutatud isikud Elektrilevi OÜ Sindi Vesi OÜ Sidetrassi teenusepakkuja Rahandusministeerium Seadusest tulenevad kooskõlastused tuleb saavutada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Tori Vallavalitsusel on õigus kooskõlastuste vajadust ja lähtes eisukohti täpsustada ja täiendada detailplaneeringu menetlemisel. Planeeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ning huve planeering võib puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. AJAKAVA P laneeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendusvariantide avalik tutvustamine (eskiislahendus) : kolm kuud . P laneer ingu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine : kolm kuud . P laneeringu vastuvõtmine ja avalikust v äljapanekust teatamine: kaks kuu d . P laneeringu avalik väljapanek ja arutelu, j ärelevalve: kaks kuni kolm kuud . P laneeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtes tamine ja sellest teatamine: kaks kuu d . PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Lähteseisukohad kehtivad kaks aastat detailplaneeringu algatamisest. Vajadusel täpsustab vallavalitsus lähteseisukohti protsessi kestel. Koostas : Leles Luhse planeerimisspetsialist TORI VALLAVOLIKOGU OTSUS Sindi 20. oktoober 2022 nr 110 Tori vallas, Eametsa külas Tulika tee 1, Tulika tee 12 ning Meelespea tee 2 detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine OÜ Scanweld Ehitus (registrikood 11010029) juhatuse liige Indrek Küttis esitas Tori Vallavalitsusele taotluse Tori vallas, Eametsa külas Tulika tee 1 (73001:001:1533), Tulika tee 12 (73001:001:1086) ning Meelespea tee 2 (73001:001:1128) kinnistule detailplaneeringu koostamise algatamiseks. Detailplaneeringu peamiseks eesmärgiks on jagada katastriüksus Tulika tee 1 ning katastriüksus Tulika tee 12 elamumaa kruntideks, määrata kruntidele ehitusõigus elamu ja abihoonete ehitamiseks ja lahendada vajalik taristu. Katastriüksus Meelespea tee 2 liita Tulika tee 1 moodustatavate kruntidega, jagades seda proportsionaalselt uute, piirnevate kruntide vahel. Lisaks moodustada krundid tuletõrje veevõtukoha ja kvartalisisesele tee tarbeks. Kruntimine täpsustatakse detailplaneeringuga. Lähtuvalt kehtivast 2 üldplaneeringust on minimaalne elamukrundi suurus 1200m . Planeeritavad katastriüksused on suurusega: Tulika tee 1 - 36268 ha (100% ärimaa), Tulika tee 12 - 2679 ha (100% ärimaa), Meelespea tee 2 - 894 ha (100% ärimaa), Katastriüksused asuvad Nigula tee; katastriüksuste Melluka-Mihkli, Tulika tee 2,4,6,8,10; Melluka; Tulika tee 14, 1a; Mailase tee 2 ja Meelespea tee vahelisel alal. Lähedusse jääb Pärnu lennujaam. Juurdepääs planeeringualale on Nigula teelt, Tulika teelt ja Meelespea teelt. Algatatava detailplaneeringu alal kehtib Emely kinnistu detailplaneering. Koostaja on AB Büroo OÜ, Pärnu 2006. Kehtiva detailplaneeringu järgi on alale ette nähtud rajada veepark. Kehtiva detailplaneeringu kohaste ühiskondliku või ärihoonete ehitamiseks on piirkond ebasobiv, sest juurdepääsuteed on suhteliselt kitsad. Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsiooniks määratud äri- ja teenidusettevõtte maa-alaks (Ä), mis on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahoone, postkontori, tankla ja turu maa-ala. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Sauga valla üldplaneeringu muutmiseks. Antud piirkonnas ja planeeritava ala vahetus läheduses on üldplaneeringuga määratud elamualasid, seega on juhtfunktsiooni muutmine elamualaks olemasoleva olukorraga kooskõlas. Tegemist on ka Pärnu linnale lähedale jääva alaga. Pärnu maakonna planeeringu (2018) kohaselt on Sauga alevik määratud linnalise asustusega alaks. Planeeritav ala asub Sauga aleviku vahetus läheduses. Tegemist on linnalise asustuse arenguks sobiliku alaga, mida iseloomustavad asustuse kompaktsus – nii olemasoleva hoonestuse tihedus (määratletud tiheasustusega paikkondadena) naaberkinnistutel ja Sauga alevikus, maakasutusfunktsioonide mitmekesisus (elamualad, äripiirkonnad, ühiskondlikud ehitised, kompaktsele asustusele omased puhkealad jms) Sauga alevikus, ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning mitmesuguste teenuste ja töökohtade olemasolu lähikonnas. Maakonnaplaneeringus on linnalise asustuse alad kavandatud eelisarendatavateks aladeks, mis on elanike, töökohtade ja teenuste peamisteks koondumiskohtadeks ka rahvastiku kahenemise tingimustes. Maakonnaplaneeringus on linnalise asustusega alade arendamise tingimusena välja toodud, et uushoonestuse kavandamisel tuleb arvestada piirkonnas väljakujunenud ehitusmahtude ja ehituslaadiga ja seada eesmärgiks kõrge arhitektuuriline tase, veeäärsed alad tuleb siduda avaliku ruumiga, kavandada sinna puhkealasid ja ühiskondlikke ehitisi, eelisarendada keskkonnasäästlikke ja tervislikke liikumisviise, arendada välja linnasisene ja -lähedane kergliiklusteede võrgustik ja ühendada see ühistranspordi võrgustikuga. Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja on OÜ Linnak, (reg nr 12913059). Eelhindamise alusel ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi keskkonnamõjusid. Kokkuvõtvalt märgitakse, et piirkond on elamuarenduseks üldiselt sobilik, kuid piirkonna elukvaliteeti vähendab lennujaama poolt põhjustatud korduv kõrgem müratase. Tegemist on müraga, mis levib laial maa-alal ning mida ei ole võimalik väliskeskkonnas tavameetmetega tõkestada. Mürataset on ehituslike vahenditega võimalik reguleerida siseruumides. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta on küsitud seisukohta Keskkonnaametilt ja Rahandusministeeriumilt. Keskkonnaamet teatas oma 13.09.2022 kirjaga nr 6-5/22/16121-2, et lähtudes algatatava DP eesmärgist, esitatud KSH eelhinnangust, planeeringuala keskkonnatingimustest ja teadaolevast informatsioonist, ei ole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist (KeHJS § 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Lisaks oli antud kirjas märkused: 1. KSH eelhinnangu punktis 3 (lk 6) esitatud jooniselasuvad Tulika tee 1 kinnistul osad krundid (POS 24-28) osaliselt Tulika 1akinnistul4 asuvate puurkaevude (PRK0021841ja PRK0058549) sanitaarkaitsealadel. Täpsemat planeeritud hoonestuse paiknemist veel esitatud ei ole, kuid oluline on, et ehitustegevus jääks väljapoole puurkaevude sanitaarkaitsealasid. 1.1 Tulika 1akinnistul asuvatele puurkaevudele on kehtestatud 30 m ulatusega sanitaarkaitseala. Maa-ameti 1 : 400000 geoloogilise kaardi alusel on alal põhjavesi suhteliselt kaitstud. 1.2 Puurkaevul PRK0058549 on kehtiv keskkonnaluba (L.VV/328970), mille loatingimustest tuleneb, et lubatud veevõtt on 33 m3/ööpäevas. Juhime tähelepanu, et kui projektikohane veevõtt jääb vahemikku 10-500 m3/ööpäevas ja veehaardega avatud põhjaveekiht on keskmiselt või suhteliselt kaitstud peab veeseaduse (Vee S)§ 149 lg 1 p 2 alusel põhjaveehaarde sanitaarkaitseala ulatus olema vähemalt 30 meetrit. Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS) toodud geoloogilise läbilõikealusel ja arvestades Vee S§-s 68 toodut on veehaardega avatud põhjaveekiht suhteliselt kaitstud. Seega sanitaarkaitseala vähendada ei ole võimalik. Sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud, välja arvatud Vee S § 151 lg 2 loetletud tegevuste puhul. Vee S§ 151 lg 1 sätestab, et veehaarde sanitaarkaitsealal tuleb vältida põhjavee halvenemist ulatuses, mis võib joogivee tootmisel kaasa tuua veetöötluse kulude olulise suurenemise. 1.3 Puurkaevu PRK0058549 sanitaarkaitsealal asub ka puurkaev PRK0021841, mille sanitaarkaitseala on 30 m. Puurkaevu PRK0021841 ei ole võimalik kasutada ega ka renoveerida. Vastavalt ehitusseadustiku § 128 lg 1 on puurkaevu omanik või maaomanik kohustatud lammutama kasutamiskõlbmatu, põhjavee seisundile ohtliku või kasutusotstarbe kaotanud puurkaevu või augu. Likvideerimiskohustuse osas on omanikku on puurkaevu PRK0058549 sanitaarkaitseala suurendamise otsuses teavitatud5. 2. KSH eelhinnangus ei ole käsitletud veevarustuse, kanalisatsiooni ning sademevee juhtimise lahendust. KSH eelhinnangu punktis 5.1 (lk 10) on vaid kirjas, et sademeveekogumise ja juhtimise lahendus antakse DP-ga, täpsustamata üldisi suundi. Keskkonnaamet on seisukohal, et KSH eelhinnang enne DP algatamist peaks võtma kokku alal esinevad keskkonnatingimused, piirangud, esialgsed tegevused ja andma soovitusi planeeringu koostamiseks. KeHJS § 33 lg 3 p 2 ja lg 4 p 4 sätestavad, et KSH vajalikkus otsustatakse lähtudes strateegilise planeerimisdokumendi (edaspidi SPD) elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning SPD-ga elluviimisega seotud keskkonnaprobleemidest. 2.1 Sauga valla üldplaneeringus on kirjas, et kohustuslik on uute elamute liitmine ühisveevärgi ja –kanalisatsioonivõrguga(edaspidi ÜVK), kui ala asub piirkonnas, mis seda võimaldab. Keskkonnaamet sai Tori Vallavalitsuselt teabe, et sellel planeeringualal peaks ÜVK-ga liituminevõimalik olema. Eelmainitust lähtuvalt palume täpsustada, kuidas lahendatakse kinnistute veevarustuse tagamine ja kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimine. Märgime, et Tulika tee 1b kinnistul asub OÜ-le Sindi Vesi kuuluv Veepargi reoveepuhasti, mille projekteeritud reostuskoormus on 250 ie. Seega tuleb planeeringus arvestada, et puhastile kohaldub keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ § 4 alusel kujaulatusega 25 m. Vee S§ 134 lg 4 alusel arvestatakse kanalisatsiooniehitiste kuja ulatust kanalisatsiooniehitise hoone välisseinast või rajatise või seadme välispiirjoonest.VeeS §134 alusel on kanalisatsiooniehitise kuja kanalisatsiooniehitise, välja arvatud torustik, kõige väiksem lubatud kaugus elamust ning majutus-, ravi-, spordi-, haridus-, kaubandus-ja teenindushoonest, samuti transpordihoonest, mis teenindab regulaarselt inimesi, ning salv- ja puurkaevust. Palume kanda joonisele ka kuja ulatus ning arvestada reoveepuhasti olemasolu ning kuja kruntide jaotusel ning elamute paigutamisel. 3. Palume lisada juurde ka teabe, kas DP lahenduse raames on plaanis veekogudesse (nt maaparanduse kraavid) juhtida vett (nt sademevesi). Juhime tähelepanu, et sademevee suublasse juhtimisel on eelistatud lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujunduse kaudu, vältides sademevee reostumist, ei käsitleta sademevee suublasse juhtimisena (VeeS § 129 lg 1 ja 3).Seega, kui sademevesi suunatakse kraavidesse, kus sademevesi imbub pinnasesse ning sademevee reostumise ohtu ei ole, siis sellisel juhul ei ole veeluba vajalik. 3.1 Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61)sätestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele (VeeS § 129 lg 4 ja 5). 3.2 Sademevee suublasse juhtimisel VeeS § 129 tähenduses peab immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest (määrus nr 61 § 7 lg 3). 4. KSH eelhinnangu punktis 2 (lk 5) on kirjutatud, et „Vahetus läheduses ei asu looduskaitsealasid“. Korrektsuse huvides oleks siiski hea välja tuua, millised looduskaitsealad asuvad planeeringualale kõige lähemal. Vastavalt märkustele on KSH eelhinnangut korrigeeritud. Rahandusministeerium teatas oma 29.09.2022 kirjaga nr 15-3/6610-2, et Tori vallas Eametsa külas Tulika tee 1, Tulika tee 12 ning Meelespea tee 2 detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas algatada juhul, kui tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kuna eelhinnangu kohaselt olulist keskkonnamõju ei kaasne, ei ole looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine asjakohane, küll aga palume PlanS § 4 lõike 2 punktist 5 lähtuda muude mõjude hindamisel. Lisaks oli antud kirjas juhitud tähelepanu, et kohalik omavalitsus peab detailplaneeringu koostamisel arvestama PlanS §-s 8 toodud põhimõttega, mille kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Seega palub ministeerium kaaluda detailplaneeringu koostamisel elamupiirkonda ühise roheala-puhkeala kavandamise vajadust ning planeeringuala ühtse tänavavõrgustiku loomist, sh Tulika ja Meelespea teede ühendamise võimalust. Antud märkustega arvestatakse detailplaneeringu koostamisel. Detailplaneeringu algatab Tori Vallavolikogu, koostamist korraldab Tori Vallavalitsus, kehtestab Tori Vallavolikogu. Otsusega saab tutvuda Tori valla veebilehel www.torivald.ee Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu kooskõlastamise alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 4 ja § 35 lõiked 3 ja 5, Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine Tori vallas“ § 2 lõike 3 ning OÜ Scanweld Ehitus poolt esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse, Tori Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada detailplaneering Tori vallas, Eametsa külas Tulika tee 1, Tulika tee 12 ning Meelespea tee 2 kinnistule. 2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa. 3. Jätta Tori vallas, Eametsa külas Tulika tee 1 , Tulika tee 12 ning Meelespea tee 2 kinnistu detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju. 4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on kättesaadavad veebilehel http://planeerimine.ee/ ja rahandusministeeriumi veebilehel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord (PlanS § 3 lõige 5). 5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikul sõlmida Tori Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava. 6. Tori Vallavalitsusel korraldada detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmisest teavitamine vastavalt kehtivale seadusandlusele. 7. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. 8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud koras. 9. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Jana Malõh volikogu esimees  Lisa “Asukohaskeem” Tori Vallavolikogu 20.10. 2022 otsuse nr 110 juurde