Detailplaneering

Visioonivõistlus „Härjapea teekond1“ Žürii lõpp-protokoll Tallinna Linnaplaneerimise Amet 05.03.2019 OSALEJATE NIMEKIRI Žürii esimees Andrei Novikov, Tallinna abilinnapea Žürii liikmed Katrin Koov, Eesti Arhitektide Liidu esindaja Kristiina Kupper, Tallinna Keskkonnaameti ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu esindaja Endrik Mänd, Tallinna peaarhitekt, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja Toomas Paaver, Eesti Arhitektide Liidu esindaja Eksperdid Jaak Juske, Tallinna Linnavalitsuse poolt Härjapea jõe linnaruumis tähistamisega seotud küsimuste lahendamiseks moodustatud komisjoni esimees (osales esimesel koosolekul) Raivo Salumäe, Juhkentali seltsi esindaja Vladimir Svet, Kesklinna linnaosa vanem (osales teisel koosolekul) Žürii sekretär Kaidi Põldoja, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti üldplaneeringute sektor, võistlustingimuste koostaja KOOSOLEKUTE AJAD 28.02.2019 kl 09.00-12.00 05.03.2019 kl 16.00-17.00 Koosolekud toimusid Tallinna Linnaplaneerimise Ametis. ŽÜRII OTSUSED 28.02. koosolekul otsustas žürii esitada hindamise II vooru – auhinnaliste võistlustööde väljaselgitamiseks – järgmiste märgusõnadega võistlustööd (tähestikulises järjekorras): 1) elementaalne; 2) Härjapea viirastus; 3) kallas; 1 Info konkursi kohta: https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Kaimasolevad-ideekonkursid-3 1/9  4) viirastus; 5) vool; 6) vulin. Žürii otsus oli üksmeelne. 05.03.2019 koosolekul otsustati, et auhinnalised kohad jagunevad järgmiselt: I vulin II vool III Härjapea viirastus Ostupreemia kallas Ostupreemia viirastus Žürii otsus oli üksmeelne. ŽÜRII KOMMENTAARID Auhinnalised võistlustööd on toodud paremusjärjestuse ja seejärel tähestikulise järjestuse alusel. I koht: vulin Härjapea jõe elustamine Tallinna kesklinna erinevates linnaruumilistes olukordades on lahendatud 3 võttega: liikuvus, lood ja ruum põimitakse diskreetseks jõeks, luues tänapäevaseid seoseid ning atraktiivseid ja linnalisi kogukondlikke ruume. Välja on pakutud valgust ja vett siduvad disainelemendid. Žürii leiab, et võistlustöö mõjub kõige veenvamalt, kuna väljapakutud ruumiline mõte on läbiv ning võistlustöös leiduvad nii üldisemad kui ka detailsemad professionaalsed ettepanekud, mis on omavahel heas tasakaalus. Töö vastab visioonivõistluse lähteülesandes püstitatud eesmärkidele. Pakutud kontseptsioon on seotud tugevalt Härjapea jõe ajalooga ning ümbritseva keskkonnaga, mis võimaldab visiooni edukalt linnaruumis kasutada. Puudub küll jõge täispikkuses hõlmava „teekonna“ ettepanek, kuid seda ei saa pidada oluliseks puuduseks, kuna ka teistes võistlusele esitatud töödes jäi selle võistlusülesande osa lahendamine pealiskaudseks. „Teekonna“ sidususe tekitamise peamine printsiip on toodud seletuskirjas (sõiduteede ületused tuleb lahendada jalakäija eelistusega, samas tasapinnas ning autoliiklust rahustavana). 2/9 Töö on kontekstitundlik ja kasutab ära olemasolevat maastikku. Pakutud platsidest saavad tekkida ruumiliselt toredad kohad. Idee vulinast, mida kuuleb kogu teekonna ulatuses ja mis delikaatselt viitab veele, on intellektuaalne. Ettepanek sel viisil vee tagasitoomiseks linnaruumi on nutikas. Võistlustöös pakutakse välja omanäoline disain, mis samas ei ole liiga domineeriv. Lampide ja vee-elementide disain mõjub heas mõttes eriliselt. Kasutatakse väärikaid materjale. Juhkentali selts tõi töös esile “Jõekalda platsi” kui amfiteatri, kusjuures kergliklustee võiks tõusta juba Poolamäe läänepoolsest otsast piki mäenõlva laugemalt üles, jättes tenniseväljakute otsas oleva jõekääru vabaks loodusliku amfiteatri jaoks. Kui “Härjapea teekond” tõuseks mäkke, avaneks ka vaade orule. Arutelus tõsteti esile ka laste mänguväljakut kergejõustikuhalli otsas kunagise ajaloolise palliplatsi kohal, kuna on oluline, et linnaruumilises ühenduses Poolamäega säiliks avaruse ja avatus. Lisaks pidas Juhkentali selts sümpaatseks kergliiklustee paigutust Tiigiveski pargis kunagise jõe asukohas. II koht: vool Võistlustöö on ideeliselt üles ehitatud 3 elemendist: kärestik, veesilm ja jõgi kanalis, mis asuvad jadas piki kergliiklustee trassi. Mida linnalisemasse keskkonda teekond jõuab, seda vähem võnkuvaks see muutub. Kogu trajektoorile – eri pindadele – on kantud tekst „Härjapea“. Žürii hinnangul on võistlustöö kontseptsioon võrdlemisi tugev. Töö maht pole suur, kuid lahendused oodatud teemadele on esitatud kontsentreeritult. Üldine mõte jõekalda rõhutamisest ja selle ülemise ning alumise tasandi sidumisest ühe võtte abil on mõistlik. Žüriile tundus sümpaatne, et töös on välja pakutud printsiibid, mis läbivate tähistajatena linnaruumis ka toimiksid, kuna on piisavalt selged. Tiigiveski park on jõe avamiseks loogiline asukoht. Samas võib väita, et jõe esiletoomine veesilmana väljapakutud asukohas ja kujul mõjub kunstlikult. Panduste süsteem ei pruugi olla parim lahendus sujuvate ühenduste loomiseks, kuid samas on laugeid ühendusi vaja. Sisse on toodud laudtee motiiv (Härjapea kui haisu summutamiseks laudadega suletud jõgi). See on asjakohane idee, kuid selle rakendatavus tekitab mõningaid kõhklusi. 3/9 III koht: Härjapea viirastus Võistlustöös on Härjapea kui viirastuslik jõgi markeeritud ülejäänud linnaruumist eristuvas toonis ja materjalis katenditega. Kergliiklustee ja jõe sõlmpunkte tähistavad avalikud veekraanid ehk joogiveekohad. Lisaks on välja pakutud Härjapeast inspireeritud installatsioonid, pink- kiiged ja muud linnaruumielemendid. Väikevormide disain kannab jõelainete ja viirastuslikkuse mõtet. Žürii väärtustas töös põhjalikkust. Ka Juhkentali seltsi leidis, et see töö on üks veenvamatest, kuna kergliiklusteed on käsitletud katkematult kogu Härjapea teekonna ulatuses. Peamise liikumistee kavandamine ümber Poolamäe, mitte üle mäe, on veenev. Rõhutatakse Poolamäge kui endist kalmistut, mille väärikus tuleb säilitada. Samas, piknikuaasade väljapakkumine Poolamäe parki tekitas žüriis diskussiooni – kas see on kohalikule kultuuriruumile omane või mitte? Metallraamid on sümpaatne ja kunstipärane, kuid mitte üledisainitud element. Veekraanid on olemuselt asjakohane mõte. Visualiseeritud installatsioonid ehk „Härjapea viirastus“ ei ole piisavalt selgelt esitatud, mistõttu on raske hinnata nende mõjuvust tegelikus linnaruumis. Kokkuvõttes leiti, et intrigeeriva viirastuse motiivi sissetoomine ning jõeoru käsitlemine vaimse keskkonnana tasakaalustab Härjapea oru pragmaatilist kasutamist füüsilise tegevuskohana hästi. ostupreemia: kallas Võistlustöös keskendutakse Härjapea teekonna avamisele võimalikult paljude eri sihtgruppide jaoks (jooksurada, rattarada, ajaloole keskenduv jalutustee), välja pakutakse eri pikkusega distantse. Keskkonna disainimisel kasutatakse läbivalt kalda motiivi (avalikud trepistikud kui ajaviitepaigad). Žürii hinnangul on töö tekstilises osas tajutud hästi Härjapea jõeoru tähtsust ja potentsiaali suurema võrgustiku osana, mis on Tallinnast inimsõbraliku linna loomise eelduseks. Ruumilised lahendused piirduvad siiski üksikute mõtetega ja suurem pilt jääb pigem katkendlikuks. Esiletõstmist väärib teekonna ja rekreatsioonialade võrgustikulise olemuse märkamine ning kesklinna-ala kui terviku laiem mõtestamine üldistel skeemidel. 4/9 Juhkentali selts tõstis esile Tiigiveski parki väljapakutud veesilma, kuid leidis samas, et kohasem paik tiigile oleks praeguse pargitee ja spordihalli vahelises tsoonis või praeguse autoparkla asukohas Tiigiveski vastas. Tiigiveski kohvik-pagariäri, trepistikud, platood ja kalda tähistused on ideena sümpaatsed. Fotomontaažidena visualiseeritud lahendused mõjuvad küsitavalt teekondade asukoha ja laiuse osas. Väljapakutud linnaruumielementide disain on küsitav, näiteks väljapakutud piirde-element ei loo meeldivat seost jõeäärse piirdega, vaid mõjub pigem takistusena. ostupreemia: viirastus Võistlustöös tõlgendatakse idee Härjapeast kui iidsest energiaallikast tänasesse linnaruumi – Härjapea teekond kui roheenergia tootmise koridor; jõe kaldaid rikastatakse tegevusvõimaluste ja ruumielementidega. Žürii leidis, et väljapakutud idee muuta jõekoridor roheenergiakoridoriks on tähelepanuväärne. Mõte Härjapea teekonnast kui energiaallikast (elektrit tootev sillutis, tuuleelektriveskid) on innovatiivne ning potentsiaalselt tulutoov. Ruumiline ettepanek veenev ei ole — visiooni ei ole suudetud ruumi üle kanda. Majadest, sõiduteedest jne Härjapea tähistuse läbi toomine on atraktiivne vaid joonisel, füüsilises linnaruumis neist tervikut ei teki, „Härjapea teekond“ läbitav ega jälgitav ei ole. Samas võiks energiat tootvate katendite kasutuselevõtmise võimalusi „Härjapea teekonnal“ kindlasti kaaluda. 5/9 elementaalne Võistlustöö fookus on linnadisainielementidel. Härjapea teekonna tähistamiseks pakutakse välja viiest efektsest objektist koosnev tööriistakast (sillutiskivi, serv, viit, piire ja suund), mida eri projektides ja planeeringutes kasutada ning mille järjepideval järkjärgulisel rakendamisel moodustuks Härjapea teekonnast katkematu tervik. Žürii hinnangul on võistlustöö idee arusaadav, kuid väljapakutud lahendus jääb pealiskaudseks. Autorid on sekkunud tegelikku linnaruumi minimaalselt. Ruumi uue pilguga vaatama kutsutava ideeni, mis tekitaks ahaa- elamust, jõutud ei ole. Keskendutud on detailidele, mis on minimalistlikud, kuid mille ergas värvitoon mõjuks linnapildis domineerivalt – väljapakutud värvitooni sobivus Tallinna linnaruumi on vaieldav. Härjapea voolusängi tähistamine teekonnana jääb skemaatiliseks jooneks – inimese liikumist piki jõeorgu linnaruumiliselt keerulisi kohti lahendades (ristumised sõiduteega, mis jalakäija tee katkestavad ja nõlv kui maastikuliselt keeruline element) läbi töötatud ei ole. Samas on sellist kriitikat võimalik laiendada paljudele võistlustöödele. Žürii arutelus leidus mõtteid, et kui autorid juba on otsustanud silmatorkava lahenduse kasuks, oleks võinud läheneda veelgi jõulisemalt. Teekonna tähistus oleks võinud olla tundlikum – näiteks materjalimuutus värviga tähelepanu tõmbamise asemel – et tekitada ruumi „salaprogramm“, mis niivõrd ei domineeri ruumis, kuid mida oskab märgata tundlikum silm. 6/9 märgusõnata võistlustöö Võistlustöös lahendatakse Härjapea kulg tunnelitega. Üks tunnel läbib Poolamäe nõlva – avab nõlva tegevustele, muudab selle kokkusaamiskohaks. Samuti on ette nähtud tunnelid Juhkentali ja Liivalaia ning Rävala pst alla – turvaliseks liikumiseks. Maakri tn keskele on välja pakutud jõe kulgu imiteeriv betoonist element. Žürii on seisukohal, et teekonna lahendamise tunnelitega ei ole hea lahendus, kuna tunnelid on enamasti ruumiliselt ebameeldivad kohad, mida kergliikleja võimaluse korral väldib. On postitiivne, et sõiduteedega ristumine kui oluline teema on tõstatatud, kuid auto- ja kergliikluse ristumisi saaks lahendada ka inimsõbralikumalt maapinna tasandil sõiduteid ümber ehitades. Kui juba lähtuda tunneli-elemendist, siis seda võiks kasutada ka Sossi mäel ning samuti sidustada olemasolevat Filtri tee tunnelit, mille kaudu saab otse Järvevana teele. Žürii arvates ei ole töö põhilahendused piisavalt veenvad, arvestades nende elluviimise kulukust. sünergia Võistlustöös pakutakse välja teekond kui nn orienteerumisrada – infotahvleid kasutades suunatakse jalakäija ühest Härjapeaga seotud punktist järgmisesse. Sillutisena kasutatakse mosaiikkive (inspireerudes härja pea motiivist), millega plaadistatakse võimalusel kõnniteed kogu teekonna ulatuses kuni mereni (ülekäiguradadel mosaiigitrükk). Mosaiigi elementi kasutatakse läbivalt ka ruumikujunduses laiemalt. Töös pole välja pakutud palju rohkemat kui teekonna (eri skaalades- linnamaastikust detailideni) ülekatmine ühtlase mustriga, millel pole võistluse teemaga arusaadavat sisulist seost. Võistlustöö mõjub pidetuna. 7/9 urban-ürgne Võistlustöös pakutakse välja rikkalik haljastus ja luuakse veesilm, et tuletada meelde Härjapea iidset loomust. Pakutakse välja lai valik väikevorme. Žürii leidis, et idee tiigist on sümpaatne, kuid huvitava läbiva ruumilise ideega töö silma ei paista. Nn ürgse haljastuse toomine linnakeskkonda eeldab suuri investeeringuid ega ole sellel trajektooril elluviidav. Pakutud lahendused jäävad liiga skemaatiliseks. voog Võistlustöö keskendub ideele arendada välja sidus, ühtlaselt kulgev ja terviklikult tajutav kergliikluspiirkond. Ajaloolist jutustust annavad edasi infotablood. Potentsiaalsetes kohtades on jõgi oaasidena nähtavale toodud. Jõe teekonna trajektooris on lahendatud erinevaid linnaruumielemente, kuid jõe teekond sellest selgemalt välja ei joonistu. Idee palliplatsist on huvitav – tekib seos ajaloolise palliplatsiga, kuid selles asukohas võib see hoopis mõjuda katkestusena. Üldiselt mõjub töö väikestest ettepanekutest üle kuhjatuna ning piisavalt selge terviklik kontseptsioon ei ole tööst välja loetav. 8/9 voolus Võistlustöö trajektoori kaardistuse osas keskendutakse olemasolevate kergliiklusteede ühendamisele. Töö tegeleb erinevate efektiivsete kergliiklusviisidega, püüdes samaaegselt pakkuda võimalusi sportlikuks ajaveetmiseks. Žürii leidis, et idee järveäärsest promenaadist-kergliiklusteest, mis kulgeb lennujaamani, on sümpaatne, kuigi see jääb võistluse põhiobjektist eemale. Samas ei paku töö väiksemaidki lahendusi sellega seotud keerukatele kohtadele. Visualiseeritud lahendused ei seostu selgelt konkreetse kontekstiga ning sisaldavad mittevajalikke liialdusi, mõjudes kui juhuslikult laialipillutud mänguasjad – mitte kui ruumiline lahendus. … Juhkentali selts leidis üldise, kõiki võistlustöid puudutava kommentaarina, et võistlusel osalejad oleks võinud välja pakkuda rohkem väikeseid kunstlikke veekogusid ning miks mitte ka ka suuremaid vee-atraktsioone, mille veevoolu saaks tekitada kohapeal toodetava roheenergia abil. Samuti on jäänud täiesti tähelepanuta rikkalik kultuuripärand, mida tuleks ruumis esile tuua ja mille lähedusse puhke- ja viibimispaiku (nt istekohti) luua. Juhatas Protokollis /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andrei Novikov Kaidi Põldoja komisjoni esimees üldplaneeringute sektor Tallinna abilinnapea Tallinna Linnaplaneerimise Amet 9/9 HÄRJAPEA TEEKOND IDEEKONKURSS NOVEMBER 2018 SISUKORD A- VÕISTLUSÜLESANNE ............................................................................................................................ 2 IDEEKONKURSI EESMÄRK ........................................................................................................................ 2 ÜLESANNE ................................................................................................................................................ 3 VÕISTLUSALAD ......................................................................................................................................... 3 TAUST ....................................................................................................................................................... 4 B- IDEEKONKURSI EESKIRI ...................................................................................................................... 12 C- LÄHTEMATERJALID JA TÄIENDAV ALUSMATERJAL ........................................................................... 16 1  Härjapea jõgi oli keskaegse Tallinna veerikkaim jõgi, mis voolas Ülemiste järvest merre. Jõel oli oluline roll Tallinna kujunemisel tööstuslinnaks. Tänaseks on Härjapea linnapildist kadunud – suurest tööstus- ja olmekoormusest reostunud ja haisev jõgi kanaliseeriti. Ideekonkursi eesmärk on leida kontseptsioon Härjapea jõe voolusängi esiletoomiseks linnaruumis. Ideekonkurss korraldatakse ideekavandi saamiseks – projekteerimist ei järgne. Ideekonkursi võidutöös esitatud printsiipe rakendatakse Härjapea teekonnaga kattuvates planeeringutes, eskiisides ja ehitusprojektides. Samuti lähtutakse Ideekonkursi tulemustest Tallinna Kesklinna üldplaneeringu koostamisel. Härjapea jõe loo väljatoomine linnaruumis aitab väärtustada Juhkentali asumi kujunemislugu ja tugevdada asumi identiteeti. Ideekonkursi võistlusülesande koostas Tallinna Linnaplaneerimise ameti peaarhitekti büroo üldplaneeringute sektor. Võistlusülesanne valmis Juhkentali Seltsi initsiatiivil ja koostöös Arhitektide Liiduga. Võistlusülesande koostamisel on arvestatud Tallinna Härjapea jõe linnaruumis tähistamise komisjoni 1 ettepanekutega. A- VÕISTLUSÜLESANNE IDEEKONKURSI EESMÄRK Muuta jõe teekond linnaruumis terviklikult tajutavaks ja jõe markeerimiseks kasutatavad linnaruumi elemendid läbivaks, järgnevate meetodite abil. 1. Läbivate linnaruumiliste printsiipide leidmine Tallinna kunagise veerikkaima jõe -- Härjapea – voolusängi ning Härjapeaga seotud maastiku ja hoonestuse markeerimiseks tänases linnaruumis. 2. Jalakäijate ja jalgratturite igapäevaste liikumisvõimaluste parandamine Juhkentali asumi ja mereääre vahel. Liikuvuse, liiklusohutuse ja -mugavuse parandamine ning olemasolevate kergliiklusteede ja puhkealade ühendamine. 3. Avaliku ruumi muutmine mitmekesisemaks nii ruumiliselt, linnaruumiliste kihistuste võrra kui kasutamisvõimalustelt. Härjapea jõe kulgu ei ole võimalik linnaruumis mööda jõe täpset trajektoori terviklikuna ja katkematult tähistada – jõe voolusängi läbib ja katab hiljem väljakujunenud linnaruum: teedevõrgustik, hoonete kvartalid, kommunikatsioonid ja mitmed muud püsivad kihistused. Siiski on paiku, kus jõe voolusäng on linnaruumis loetav: näiteks Kaitseväe peastaabi kinnistu tiikidena, Kivisilla puhkeala maastikulahenduses; samuti vihjab jõe kunagisele vooluteele Jõe tänava nimetus ja mitmed teised mitteteadjale märkamatuks jäävad elemendid. Tallinna linn on koostöös Juhkentali seltsiga kavandanud Härjapea jõe kulgu markeerivate kergliiklustee lõikude rajamist, mis väljendavad jõe motiivi kohtades, kus jõe kulg on tänaseni maastikus aimatav. Kui anda Härjapea eri fragmentidele sarnane identiteet ning lisada suunavad viidad, on võimalik jalgsi või 1 Komisjon moodustati 8. oktoobril 2014 korraldusega nr 1516-k. Komisjoni töö kokkuvõte on toodud lisades. 2 jalgrattal läbida ligi 5 kilomeetri pikkune „Härjapea teekond“, mis lisab Tallinna linnaruumile väärtust nii kergliikluse parendamise kui rekreatsiooni ja turismi edendamise seisukohast. ÜLESANNE 1) Pakkuda välja Härjapea jõe teekond kui kergliiklustee trajektoor Sossi mäelt mereni: olemasolevaid kergliiklusteid ja kõnniteid ühendades ning uusi kergliiklusteede lõike välja pakkudes, kus see on linnaehituslikult võimalik. Siduda „Härjapea teekond“ olemasolevate rohe- ja rekreatsioonialadega. Kergliiklustee kavandada mitmekesine ja varieeruv lähtuvalt ümbritsevast linnaruumist2 ja selle ruumilistest võimalustest. Võimalusel tekitada kergliiklustee äärde peatus- ja puhkekohti (sportimine, piknik, mänguväljak, haljastus vms), mis on aastaringselt kasutatavad. 2) Välja pakkuda printsiibid, kuidas anda erinevatele – olemasolevatele ja kavandatavatele – „teekonna“ fragmentidele katendite, linnamööbli, valgustite, haljastuse, teabetahvlite, viitade3 jmt abil äratuntav ning ühtne identiteet. VÕISTLUSALAD Võistluse raames tuleb lahendada 3 võistlusala: A- Maakri tänav kui väljakujunenud kesklinlik tänav; B- Tiigiveski park kui koht, kus Härjapea jõe markeerimine maastikus ja veesilmana on võimalik; C- Poolamäe park; kui koht, kus Härjapea jõe markeerimine kergliiklustee ja seda toetavate peatus- ja puhkekohtadega on võimalik. Võistlustöö mahus tuleb esitada: 1. Härjapea teekonna kontseptsiooni ja sekkumiste printsiipide kirjeldus (seletuskiri) 2. Härjapea teekonna trajektoor Sossi mäelt mereni (skeem) 3. Loetelu ja visualisatsioonid läbivatest elementidest, mille abli Härjapea kulgu tähistada, sh viidasüsteemi ja teabekandjate lahendus 4. Illustreerivad 3D visualisatsioonid või fotomontaažid iga võistlusala kohta 2 Kergliiklustee kavandamisel eri lõikudes juhinduda Tallinna rattastrateegias (https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Tallinna- Rattastrateegia-2018-2027) 2 soovitatud lahendustest. 3 Tallinna linna olemasoleva klaastahvli mõõtmed on u 540×800 mm, 800×1300 mm. Roostevaba terasest tahvli konstruktsiooni mõõtmed on 600×1200 mm, 1000×1500 mm ja 1500×1700 mm. 3 TAUST Kuigi Härjapea jõgi oli kitsas, vaid 1-2 meetri laiune, on sellel kiirevoolulisel ja keskaegse Tallinna veerikkaimal jõel oluline roll ja väärtus. Mõned ilmekad kohad, mis kannavad Härjapea jõe lugu edasi ka tänases linnaruumis, on järgmised. 1. SOSSI MÄGI Härjapea jõel oli Tallinna arengus keskne roll nii vee ja hüdroenergia allikana kui heitvete ärajuhtijana4. Oma hiilgeajal andis Härjapea jõudu 8 vesiveskile. Ülemiste mäe külje all tänase Lastekodu tänava piirkonnas sai kasutada veejõudu kõige soodsamalt. Just seetõttu rajati siia juba 13. sajandil Ülemiste viljaveski ehk Kuningaveski5. Masina 4 piirkonnas töötas seemisnahaveski. 1644. aastal rajati jõe äärde esimene paberiveski, mis oli hilisema paberivabriku eelkäijaks. Just suur tööstuskoormus ning tööstuse reovesi sai hiljem jõele saatuslikuks. Veskitest kasvasid välja tööstused. 1- 16.-17. sajandil Härjapea ojal asunud paberiveski, Tallinna Paberi- ja Tselluloosivabriku eelkäija (Th. Kelhaari maal). Allikas: FOTIS 2. KAITSEVÄE PEASTAAP Kaitseväe peastaabi kinnistu on ainus koht linnaruumis, kus Härjapea jõgi on tänaseni maastikus selgelt nähtav: tiikidena. Territoorium on avalikkusele suletud. 3. FILTRI TEE JA ODRA TÄNAVA RIST Maastikus on loetav vana raudteevall kui jõe teekonna markeering linnaruumis. 4. POOLAMÄE PARK (Võistlusala A) Keldrimäe asumi varasemad kohanimed viitavad piirkonna üldisele liivarohkusele (Liivalaia, Kesk- Liiva, Liivamäe, Liiva jne). Vanadel linnakaartidel eristub Härjapea jõe lähedus ümbritsevast linnaruumist roheluse poolest. Härjapea jõe maastikulisele väärtusele viitab ka ajalooline nimi Haljasorg. „Haljasorg“ on tänaseni säilinud Poolamäe ja Tiigiveski pargi maastikuna. 4 Saar, Karl Kiur. Härjapea jõe säng Tallinna linnaplaanil ja jõe roll linna arengus, 2014 5 Juhkentali ja Keldrimäe asumi lühiajalugu. Juhkentali selts. http://www.juhkentali-keldrimae.eu/asum/luhiajalugu 4  Poolamäe pargi piirkonnas suubusid jõkke mitmed allikad, näiteks Kalevipoja allikas. Praegu asuvad Poolamäe kohal Härjapea jõe kunagises sängis Kalevi tenniseväljakud6. 2- Poolamäe vaatega Tiigiveski paistiigile ca 1880. Allikas: Fotis 5. TIIGIVESKI PARK (Võistlusala B) Tiigiveski park on saanud nime Juhkentali 11 kinnistul asuva vesiveski järgi. Tiigiveski pargi asukohas paiknes veski tarbeks paisutatud tiik. 20. sajandi algul tööstustegevuse tagajärjel veskitiik reostus. Aastatel 1910-1913 täideti tiik linnavalitsuse korraldusel Estonia teatri vundamendiaugust pärineva pinnasega. Endise tiigi alale rajati puukool ning Tiigiveski park. 1962. aastal ehitati puukooli asukohta Kalevi spordihall. 6 Saar, Karl Kiur. Härjapea jõe säng Tallinna linnaplaanil ja jõe roll linna arengus, 2014 5  3- Tiigiveski 19. sajandi lõpul 6. VANA VESIVESKI JUHKENTALI 11 Juba 14. sajandil paiknes Härjapea kaldal praeguse Juhkentali 11 krundi asukohas vesiveski, mis kandis Tiigiveski nime. Vesiveskis jahvatati tsistertslaste Mihkli kloostri jaoks vilja. Hiljem müüdi veski nahaparkalitele, kes asutasid sinna valgenaha- ja seemisnahatöökoja7. Juhkentali tiigiveski hoone (arhitektuurimälestis nr 8735)8 on küll järgnevatel sajanditel korduvalt ümber ehitatud, kuid ümberehitatud kujul on see tänaseni säilinud9. 7 Juhkentali seltsi kodulehekülg 8 Info Juhkentali vesiveski kohta kultuurimälestiste registris: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8735 9 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8735 6  Joonis 4- Tiigiveski täna 7. KAASANI KIRIK PLEEKMÄEL Härjapea jõe ääres Kaasani kiriku lähistel asus juba keskajal Pleekmäe eeslinn. Arvatavasti tulenes kohanimi kohalike kangrute tegevusest – ümbruskonna vainudel pleegitati lõuendikangaid. Härjapea jõe nõlvadel paiknes asula tuumik – tänaste Juhkentali ja Imanta tänavate vahel10. Siin on tänaseni aimatav lühike org jõesängi võimaliku asukohaga11. 8. MAAKRI TÄNAV (Võistlusala C) Härjapea jõgi kulges piki Maakri tänavat. Maakri tänav on nime saanud värval Carl Ludwig Meckeri järgi, kes 1769. aastal rajas sinna oma töökojad, mis kasutasid Härjapea jõe energiat ja vett vilja jahvatamiseks, kuid samuti paberi tootmiseks ning naha parkimiseks. Pisut allavoolu asus Jaani seegi veski. Ka see piirkond kujunes tollases Tallinnas omanäoliseks tööstuskeskuseks, 10 Juhkentali seltsi kodulehekülg 11 Saar, Karl Kiur. Härjapea jõe säng Tallinna linnaplaanil ja jõe roll linna arengus, 2014 7  milles lisaks eespool loetletule asusid püssirohu- ja pagaritöökojad12. 1680 aasta kaardil on loetav väike pais Maakri tänava kohal, mis võis olla seotud tollase Jaani Seegi veskiga13. 9. KIVISILLA TÄNAVA JA TARTU MAANTEE RISTMIK Kivisilla tänavale andis nime kivist sild, mille alt Härjapea jõgi läbi voolas. Härjapea jõgi on Kivisilla tänava ja Tartu maantee ristumisel maastikuarhitektuurselt ja teabetahvliga tähistatud. 5- Härjapea jõgi Kivisilla tänaval 10. LILLEPOOD KANNIKE EES Kunagine Kompasna agul tänase lillepoe Kannike lähiümbruses oli Tallinna patupiirkond. Agul sai tõenäoliselt oma nime jõesuudme lähedal asunud Kompassi kõrtsi järgi14. 12 Saar, Karl Kiur. Härjapea jõe säng Tallinna linnaplaanil ja jõe roll linna arengus, 2014 13 Saar, Karl Kiur. Härjapea jõe säng Tallinna linnaplaanil ja jõe roll linna arengus, 2014 14 Saar, Karl Kiur. Härjapea jõe säng Tallinna linnaplaanil ja jõe roll linna arengus, 2014 8  6- Piki Kompasna tänavat kulgenud Härjapea jõgi 1930. aastatel. Allikas: Tallinn. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004. 11. KOHVIK NARVA KINNISTU Härjapea jõe peasäng kulges praeguse Gonsiori 13a hoone kõrvalt, läbi V. Reimani 5a ja 6a ja Narva mnt 10a kinnistute Narva mnt ja Jõe tänava ristmikuni. Pronksi tänava ristist suubus Härjapeasse Mardi oja. 12. JÕE, AHTRI JA TUUKRI TÄNAVA RISTUMINE Narva maantee ja Jõe tänava ristmikult voolas Härjapea jõgi edasi mööda tänast Jõe tänavat, mida vanasti on nimetatud ka Härjapea jõe tänavaks. Säilinud ajaloolistelt fotodelt on näha, et mõlemal pool jõge olid kõnniteed ja hooned. Kui ülemjooksul oli jõe vesi suhteliselt puhas ja kasutatav joogi- ja majapidamisveena, siis alamjooksuks oli see väga reostunud, sest jõkke juhiti ka seda ümbritseva piirkonna heitveed. Reostusega võitlemiseks seati sisse jõevahi amet. Jõevahi ülesandeks oli jälgida, et jõkke ei kallataks muud, kui ainult pesuvett ning likvideerida ummistusi, mis kippusid kergesti tekkima. 17. sajandil suubus Härjapea jõgi Tallinna lahte praeguse Jõe ja Ahtri tänava ristmiku läheduses. Tallinna rannajoon on aegade jooksul oluliselt muutunud. Meri taganes, sadama-ala arendati ja täideti ning jõesuue suunati kanaliga sadu meetreid ida poole. Võimalik, et selliselt kaugemale suunatud suubumiskoht pidi hoidma puhtamana Tallinna sadama akvatooriumi. Jõe tänava kant oli esimene koht, kus reostusest haisema hakanud jõge sulgeda püüti. 1914. aastal kaeti Härjapea Jõe tänava piirkonnas laudadega ja kaldad vooderdati. See küll takistas saastunud jõevee 9 kasutamist, kuid puitlaudade vahelt jõudis hais ikkagi tänavale ja majadesse15. 7- Hooned Härjapea jõe ääres. Allikas: Fotis Härjapea jõgi kanaliseeriti 1936. aastal – kohtades, kus see voolas majade vahel.16 Härjapea jõe viimane lõik Herne tänavalt Masina tänavani ehitati kinni alles 1952-1953. aastal17. Jõe täieliku kanaliseerimisega hingemattev hais kadus. 15 Saar, Karl Kiur. Härjapea jõe säng Tallinna linnaplaanil ja jõe roll linna arengus, 2014 16 http://opleht.ee/2016/09/kui-paljukest-teame-harjapea-joest/ 17 „Tallinna veevarustuse ja kanalisatsiooni minevik ja tänapäev”, 1992 10 8- Härjapea jõgi kollektoris. Allikas: Jaak Juske Suurte vihmahoogudega tekivad Jõe ja Tuukri piirkonnas üleujutused. Sadeveekollektorid ei suuda selles piirkonnas suurt kogust vihmavett korraga vastu võtta – selliselt annab kunagine Härjapea jõgi endast endiselt märku18. Erinevatel aegadel on kaalutud ettepanekut Härjapea jõgi teatud lõikudes taasavada. Põhiliseks probleemiks on jõele vee leidmine, sest Ülemiste järve kui Tallinna joogivee-allika kasutamist võimalikuks ei peeta. Jõeveeks piisavalt puhast vett ei ole Tallinna piirkonnas piisavalt. Tallinn tarbib täna tõenäoliselt rohkem vett, kui seda kunagi Ülemiste järvest läbi Härjapea jõe merre voolas ning järve looduslikust valgalast sisuliselt üleliigset vett järve praktiliselt ei jää19. Juhul, kui leiduks piisavalt puhast vett, võiks jõe avamine olla üksikutes lõikudes mõeldav: näiteks Siselinna kalmistu ja Kalevi staadioni ning Poolamäe ja Kalevi tenniseväljakute piirkonnas ning Tiigiveski pargis. 18 Saar, Karl Kiur. Härjapea jõe säng Tallinna linnaplaanil ja jõe roll linna arengus, 2014 19 Saar, Karl Kiur. Härjapea jõe säng Tallinna linnaplaanil ja jõe roll linna arengus, 2014 11  B- IDEEKONKURSI EESKIRI 1. Ideekonkursi toimumisaeg 1.1. Ideekonkurss toimub 27.11.-21.12.2018. 2. Ideekonkursi korraldaja 2.1. Ideekonkursi korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Vabaduse väljak 7 15198 Tallinn. 2.2. Ideekonkursi tingimused on kooskõlastatud Eesti Arhitektide Liiduga. 3. Ideekonkursi eesmärk 3.1. Ideekonkurss on korraldatakse parimate läbivate printsiipide leidmiseks Härjapea jõe voolusängi ja jõega ruumiliselt seotud avaliku ruumi kujundamiseks. 3.2. Ideekonkursile projekteerimist ei järgne. 3.3. Ideekonkursi tulemusi soovitakse kasutada sisendina Tallinna Kesklinna üldplaneeringu koostamisel ja Härjapea jõega kattuvate detailplaneeringute ja projektide koostamisel ja elluviimisel. 4. Võistluse laad ja vorm 4.1. Ideekonkurss on anonüümne üheetapiline ideekavandite võistlus. 4.2. Ideekonkursi eeldatav maksumus jääb alla riigihanke piirmäära. Seetõttu Riigihanke läbiviimise menetlusreegleid ei kohaldata. 5. Osavõtuõigus 5.1. Võistlusest osavõtt on vaba. Võistlus on olemuselt arhitektuuri-, maastikuarhitektuuri- ja disainivõistlus. 5.2. Osalejatele kvalifikatsioonitingimusi ei esitata. 5.3. Ühe osavõtja poolt esitatavate kavandite arvu ei piirata. 5.4. Ideekonkursil ei või osaleda žürii esimees ja liikmed, nende perekonna liikmed ja isikud, kes on osalenud võistluse ettevalmistamisel. 6. Preemiad 6.1. Konkursi võitjatele on ette nähtud auhind. Auhinnafondi suurus on 14000 EUR, mis jaguneb kolmeks preemiaks: I koht – 5000 EUR II koht – 4000 EUR III koht – 3000 EUR Ostupreemiad: 2 x 1000 EUR 6.2. Preemiad on välja pandud Tallinna linnavalitsuse poolt. 6.3. Preemiad kuuluvad maksustamisele vastavalt Eesti Vabariigi seadustele. 6.4. Korraldajal ei ole lubatud vähendada preemiate suurusi. 7. Žürii 7.1. Ideekavandeid hindab ja parimad tööd selgitab välja žürii. 7.2. Žüriisse kuuluvad 7 liiget: 1) Andrei Novikov, Tallinna abilinnapea; 2) Ignar Fjuk, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juht /Endrik Mänd, Tallinna peaarhitekt; 3) 2 Eesti Arhitektide Liidu esindajat; 4) Kristiina Kupper, Tallinna maastikuarhitekt, Eesti Maastikuarhitektide Liidu esindaja; 5) Jaak Juske, Härjapea komisjoni esimees. 7.3. Ideekonkursi žürii liikmed on ideekonkursil osalejatest sõltumatud füüsilised isikud. 12  7.4. Ideekonkursi žürii on oma otsustes ja arvamustes sõltumatu ning lähtub üksnes ideekonkursi kutses sätestatud kriteeriumidest. 7.5. Asendusliige on korraldaja või erialaliidu poolt määratud isik. 7.6. Žürii sekretär on Jaak-Adam Looveer, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti peaarhitekti büroo linnaplaneerija või korraldaja poolt määratud asendaja. 7.7. Žürii töökoosolekul võivad viibida korraldaja või žüriiliikmete poolt kutsutud täiendavad eksperdid. 7.8. Žürii töökoosolekule kutsutakse eksperdina Juhkentali seltsi esindaja. 7.9. Võidutööde väljaselgitamisel omavad hääleõigust žürii liikmed. Igal žüriiliikmel on 1 hääl. Täiendavatel ekspertidel ja sekretäril hääleõigus puudub, 8. Ideekonkursi läbiviimine 8.1. Ideekonkursi keel on eesti keel. 8.2. Ideekonkursi algab ideekonkursi kutse ja alusmaterjalide avaldamisega korraldaja kodulehel www.tallinn.ee. 8.3. Ideekonkurss algab 26.11.2018. 8.4. Ideekonkurss lõpeb: 1) võitja või võitjate väljakuulutamisega korraldaja poolt; 2) võitja välja kuulutamata jätmisega, kui ideekonkursi žürii leiab, et ühtegi ideekavandit ei ole võimalik hinnata parimaks; 3) kõigi ideekavandite tagasilükkamisega põhjusel, et ükski ideekavand ei vasta lähteülesande tingimustele; 5) ideekavandite esitamata jätmisega ettenähtud tähtajaks; 6) ideekonkursi kehtetuks tunnistamisega korraldaja enda otsusega põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. 8.5. Ideekavandid on žürii otsuse tegemiseni anonüümsed. 8.6. Korraldaja avalikustab ideekonkursi tulemused 30 päeva jooksul pärast ideekonkursi võitja väljaselgitamist. 8.7. Preemiad makstakse välja 30 päeva jooksul pärast ideekonkursi tulemuste avalikustamist. 9. Alusmaterjalid 9.1. Alusmaterjalideks on 1) Võistlusülesanne; 2) Võistlusülesande lisad. 10. Esitatava võistlustöö maht 10.1. Võistlustöö tuleb esitada digitaalselt: trükikõlbuliku pdf-ina (landscape), kontseptsiooni kirjeldus lisaks eraldi A4 seletuskirjana. 10.2. Seletuskiri peab sisaldama võistlustöö kontseptsiooni kirjeldust. 10.3. Graafiline osa peab 1) sisaldama skeeme ja jooniseid, mis annavad ülevaate ruumi väärtuste ja võimaluste analüüsist ning lahenduse sisust ja toimimisest; 2) Illustreerivad 3D vaateid ja/või fotomontaaže. 11. Küsimuste esitamine ja nendele vastamine 11.1. Osalejatel on õigus saada ideekonkursi dokumentide kohta selgitusi ja lisateavet. Küsimused peavad olema esitatud eesti keeles. Vastused avaldatakse kahe tööpäeva jooksul alates vastava kirjaliku taotluse saamisest konkursi korraldaja veebileheküljel. Korraldaja ei vastuta sidevahendite tehnilise toimimise eest. 11.2. Küsimuste adressaat on: Kaidi Põldoja [email protected] 13  Peaarhitekti büroo üldplaneeringute sektor Tallinna Linnaplaneerimise Amet 12. Anonüümsuse tagamine 12.1. Visioonivõistlus on võitja väljaselgitamiseni anonüümne. 12.2. Kõik üksikud võistlustöö osad tuleb varustada märgusõnaga. 12.3. Võistlustöö tuleb esitada ühe digitaalse konteinerina (kaustana), mis sisaldab kõiki võistlustöö materjale. Kaust peab kandma nimetust: ideekonkurss_märgusõna 12.4. Võistlustöö kaust peab sisaldama eraldi kausta märkega „nimekaart“, mis sisaldab a töö autorite nimesid (juriidilise isiku ärinime ja füüsiliste isikute nimesid), allkirju, kontaktandmeid (e-posti aadresse ja telefoninumbreid), viidet, kellele autoriõigus kuulub ja panga arveldusarve numbreid. 12.5. Tagada tuleb digitaalsete failide anonüümsus (kustutada vastav info identifitseerimisväljadelt). 13. Võistlustöö esitamine 13.1. Võistlustöö tuleb esitada hiljemalt 21.12. kell 14.00 järgneval meiliaadressil: [email protected] pealkirjaga „Härjapea teekond“. 13.2. Võistlustöö on soovitatav esitada lingina, kust on võimalik failid alla laadida, kuid vajaduse korral võib töö esitada ka e-kirja manuses zip-kaustana. 13.3. Saabunud võistlustööd registreeritakse, sh töö saabumise järjekorranumber, kuupäev ja kellaaeg. Töö esitajale saadetakse-posti teel kinnitus töö esitamise kohta. 13.4. Võistlustööd, mis ei ole esitatud tähtajaks, võistlusele ei kvalifitseeru. 14. Võistlustööde hindamine 14.1. Ideekavandite kaustad avatakse žürii koosolekul. 14.2. Avamisel koostatakse vastav protokoll, mis fikseerib kavandite koguarvu, saabumise järjekorranumbrile vastava märgusõna ja märgusõnale vastava võistlustöö koosseisu. 14.3. Žürii hindab esitatud võistlustöö vastavust võistlustingimustele. Võistlustööd ei tunnistata tingimustele vastavaks, kui: 1) kavandit ei ole esitatud tähtajaks; 2) rikutud on anonüümsuse nõuet; 3) võistlusülesande maht ei ole täidetud. 14.4. Žürii hindab vastavaks tunnistatud võistlustöö vastavust lähteülesandele, selle ideelist ja arhitektuurset kvaliteeti, sobivust ümbritsevasse linnaruumi ja maastikku, teostatavust, funktsionaalsust, terviklikkust ja tänapäevasust. 14.5. Žürii sekretär koostab protokolli, kus tuuakse välja ideekavandite paremusjärjestus, ideekonkursi võitjatele antavad auhinnad ja osalejatele makstavad osalemistasud. Protokolli allkirjastavad kõik žürii liikmed. 14.6. Kui žürii liikmel ei ole võimalik töökoosolekul osaleda, määrab korraldaja või erialaliit, mida žürii liige esindab, asendusliikme. 14.7. Žürii protokoll kuulub avalikustamisele. 14.8. Žürii sekretär koostab kokkuvõtte žürii tööst, kus on toodud žürii liikmete märkused võistlustööde kohta ja võimalikud täiendavat selgitamist vajavad asjaolud. 14.9. Ideekonkursi töö tulemused kinnitab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja 15. Ideekonkursile järgnev tegevus 15.1. Võistluse tulemus ei loo alust võistlustöö või tööde lahenduse otseseks realiseerimiseks. Ideevõistlusele projekteerimist ei järgne. 14  15.2. Korraldajal ei ole kohustust auhinnatud kavandit realiseerida, kui ilmnevad vastuolud strateegiliste arengudokumentide või arenguplaanidega, muud olulised põhjused või korraldajast mittesõltuvad asjaolud. 16. Autoriõigused 16.1. Esitatud, kuid mitteauhinnatud võistlustööde autoriõigused jäävad tööde autoritele. 16.2. Auhinnatud võistlustööde varalised autoriõigused antakse üle konkursi korraldajale pärast preemiate väljamaksmist. 16.3. Korraldajal on õigus kasutada auhinnatud võistlustöid Tallinna Linnaplaneerimise Ameti edasises töös. 16.4. Korraldajal on õigus kasutada kõiki võistlustöid ideekonkursi tutvustamise ja kajastamise eesmärgil. Korraldajal on õigus võistlustöid reprodutseerida meedias ja teha need üldsusele internetis kättesaadavaks. Korraldajal on õigus eksponeerida võistlustöid näitusel. 16.5. Võistlustööde kajastamisel ja avaldamisel on korraldaja kohustatud viitama töö autorile. 16. Osalemiskulud 16.1. Visioonivõistlusel osalemise kulud kannavad võistlusel osalejad. Korraldaja kulusid ei hüvita. Ajagraafik Konkursi kestus 27.11.-21.12.2018 Konkursi žürii kogunemisaeg 27.12.2018 Võitjate väljakuulutamine jaanuar 2019 Auhinnaraha väljamaksmine jaanuar 2019 15  C- LÄHTEMATERJALID JA TÄIENDAV ALUSMATERJAL Lisad 01 Härjapea jõe asukoht kaasaegsel ortofotol, 1:10 000 02 Härjapea jõe asukoht kaasaegsel linnaplaanil. Autor: Karl Kiur Saar, 2014 03 Võistlusalade pdf-formaadis skeemid 1:1000 04 Võistlusalade dwg-formaadis alusplaanid 1:500 05 Fotod võistlusaladest 06 Täiendav lisamaterjal: ajaloolised fotod ja kaardimaterjal; kogukonna ettepanekud Härjapea jõe tähistamiseks 07 Juhkentali Seltsi sisend Härjapea tee ideekonkursile 08 Härjapea komisjoni töö kokkuvõte, 24.11.2014 Täiendav alusmaterjal Digitaliseeritud ja kõrvutatud Tallinna linna kaardid Härjapea jõe vooluala võrdlemiseks tänase linnastruktuuriga: 1680. aasta kaart: http://tiny.cc/kaart1680 1856. aasta kaart: http://tiny.cc/kaart1856 1905. aasta kaart: http://tiny.cc/kaart1905 1910. aasta kaart: http://tiny.cc/kaart1910 1928. aasta kaart: http://tiny.cc/kaart1928 1930. aasta kaart: http://tiny.cc/kaart1930 Ülevaatlik uurimistöö Härjapea jõe ajalooliste fotodega: Saar, Kaur-Kiur. Härjapea jõe säng Tallinna linnaplaanil ja jõe roll linna arengus, 2014 https://real.edu.ee/failid/uurimistood/130a_SaarKarlKiur.pdf Ajaloolist ja tänast linnapilti kõrvutav fotomaterjal: Juske, Jaak. Härjapea jõe saladus. 2016 Lisainfo ja kontakt Kaidi Põldoja [email protected] (+372) 6164065 . 16