Objektide leidumise küsimus

OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm araridaAlade a NASVA SADAMA LÄHISTELE KAVANDATAVA TUULEELEKTRIJAAMA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMM 1 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Koostajad: Aadu Niidas, Priit Kallaste, Kaie Kriiska, Anna-Helena Purre, Üllar Rammul, Marge Uppin, Redik Eschbaum, Oliver Kalda, Aleksander Klauson, Mati Kose, Kristiina Oll, Hannes Tõnisson, Sergei Semjonov © 2022 OÜ Inseneribüroo STEIGER 2 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm SISUKORD Sisukord ................................................................................................................. 3 1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja ala valiku põhjendus ................................. 5 2. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus 10 2.1. Kavandatav tegevus.................................................................................... 10 2.2. Alternatiivsed võimalused .......................................................................... 13 3. Keskkonnamõju hindamise sisu ..................................................................... 14 4. Hindamismetoodika ......................................................................................... 42 5. Ajakava ............................................................................................................. 51 6. Arendaja, otsustaja, järelevalvaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja Kaasatavad asutused ...................................................................................... 53 Lisa 1. Hoonestusloa taotlus ja täpsustused taotlusele Lisa 2. KMH algatamise otsus (Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korraldus nr 312) Lisa 3. Maaeluministeeriumi 22.06.2021 kiri nr 6.2-15/1150-1 ja arendaja vastuskiri Lisa 4. Muinsuskaitseameti 28.06.2021 kiri nr 1.1-7/15-2 Lisa 5. Saaremaa vallavalitsuse kiri 28.06.2021 nr 8-5/3289-2 Lisa 6. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 29.06.2021 e-kiri Lisa 7. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 30.06.2021 kiri nr 1.10- 17/21-0054/3557-2 Lisa 8. Rahandusministeeriumi 30.06.2021 kiri nr 15-1/4339-2 ja arendaja vastuskiri Lisa 9. Keskkonnaministeeriumi 01.07.2021 kiri nr 7-12/21/2902-2 ja arendaja vastuskiri Lisa 10. Kaitseministeeriumi 01.07.2021 kiri nr 12-4/21/2095 Lisa 11. Transpordiameti 02.07.2021 kiri nr 8-5/21/13870-2 ja arendaja vastuskiri Lisa 12. Keskkonnaameti 05.07.2021 kiri nr 6 3/21/12679 2 ja arendaja vastuskiri Lisa 13. KMH programmi avalik arutelu protokoll ja Microsoft Teamsi keskkonnas toimunud koosolekul osalejate nimekiri 10.02.2022 Lisa 14 Transpordiameti 02.02.2022 kiri nr 7.2-4/22/1725-2 Lisa 15 Terviseameti 07.02.2022 kiri nr 9.3-4/21/14674-2 Lisa 16 Siseministeeriumi 08.02.2022 ja 18.02.2022 e-kirjad 3 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Lisa 17 Rahandusministeerium 09.02.2022 kiri nr 15-1/1047-2 ja arendaja vastuskiri Lisa 18 Arendaja vastuskiri Nasva alevikuvanema 08.02.2022 e-kirjale Lisa 19 Arendaja vastuskiri pr Härmati 08.02.2022 e-kirjale Lisa 20 Arendaja vastuskiri pr Holsteini 08.02.2022 e-kirjale Lisa 21 Arendaja vastuskiri hr ja pr Siimpoeg’i 08.02.2022 e-kirjale Lisa 22 Arendaja vastuskiri hr Sink’i 08.02.2022 e-kirjale 4 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ALA VALIKU PÕHJENDUS Hoonestusloa taotluse kohaselt (taotleja Five Wind Energy OÜ) kavandatakse Saaremaa lõunarannikule Nasva sadama lähistele ühe tuulikuga 4 MW võimsusega tuuleelektrijaama. Five Wind Energy OÜ (edaspidi ka arendaja) on Saaremaal Nasva alevikus registreeritud ettevõte. Five Wind Energy OÜ põhitegevuseks on elektrienergia tootmine tuuleenergiast. Majandustegevuse registri andmetel on ettevõttele väljastatud elektrienergia tootmise tegevusluba nr ELT000044. Kavandatava tegevuse eesmärk on tuuleelektrijaamas taastuvenergia tootmine, mille vajadus tuleneb pidevalt karmistuvast Euroopa Liidu keskkonna- ja energiapoliitikast. Arendaja soovib täiendava tuuliku kasutuselevõtuga suurendada olemasolevaid tootmismahte Saaremaal Nasva sadama piirkonnas, Nasva tuulepark tootmisüksuses. Tootmise laiendamiseks vajalik struktuur ning tehniline võimekus on ettevõttel toimiv 2010. aastast kui püstitati esimene tuulik. Hoonestusloa taotluse esitamisega kinnitab arendaja valmisolekut ja suutlikust kavandatavat tegevust ellu viia ning investeerida taastuvenergia tootmisse ning täiendavate töökohtade loomisesse. Vabariigi Valitsus algatas 19.12.2019 korraldusega nr 312 hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH). Korraldus kehtestati 7. septembril 2011. a kehtinud veeseaduse (edaspidi ka VeeS) § 227 lõigete 1 ja 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS) § 6 lõike 1 punkti 5 ja § 11 lõike 3 alusel ning kooskõlas ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 25 lõikega 1. Vastavalt VV korraldusele nr 312 tuleb keskkonnamõju hindamise käigus välja selgitada tuuleelektrijaama püstitamise, käitamise ja kasutuselt eemaldamisega kaasnevad mõjud ja neid analüüsida ning teha asjakohased uuringud mereala suhtes tervikuna. Vastavalt KeHJS § 11 lõikele 11 peatub hoonestusloa menetlus kuni KMH aruande heakskiitmise otsuse tegemiseni. Kõnealusele KMHle rakendub KeHJS § 56 lõige 12, mille kohaselt tuleb enne käesoleva sätte jõustumist esitatud tegevusloa taotlusele, mille keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise üle ei ole otsustatud, kohaldatakse tegevusloa taotluse esitamise ajal kehtinud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsiooni. (Tegevusluba esitati 07.09.2011 ehk enne 13.07.2017 jõustunud KeHJS redaktsiooni, aga KMH algatati 19.12.2019 ehk pärast 13.07.2017). 5 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Hoonestusloa menetluse algatamise otsustamiseks küsis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2011. aastal ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi ka TTJA) 2016. aastal (kui taotleja oli esitanud muudetud taotluse) VeeS § 227 lõike 2 kohaselt seisukohti Keskkonna- ministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Veeteede Ametilt, Lennuametilt, Muinsuskaitseametilt, Rahandusministeeriumilt ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt. Lisaks küsiti menetluse käigus seisukohta Põllumajandusministeeriumilt ning Keskkonnaametilt. Hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise aluseid ei tuvastatud. Five Wind Energy OÜ tekkis AS Baltic Workboatsi jagunemisel aastal 2017. AS Baltic Workboats jagunemise eesmärk oli eraldada laevaehitus ning energeetika. Ettevõttele kuulub samas piirkonnas kaks tuulikut maismaal koguvõimsusega 5,9 MW. Emaettevõte AS Baltic Workboats omab Nasva sadamat. Seetõttu ongi kavandatava tegevuse asukohaks valitud Saaremaa lõunarannik. Hoonestusloa taotluse kohaselt kavandatakse ühe tuulikuga tuuleelektrijaama Läänemerre Saaremaa lõunarannikule Suure katla piirkonda Nasva sadama lähistele kaldast (sadamakaist) umbes 200 m kaugusele. Hoonestusluba taotletakse ühele tuulikule Siemens SWT 4.0-120. Tuuliku torni kõrgus maapinnast on 90 m, rootori läbimõõt 120 m ja võimsus 4 MW. Hoonestusloa kehtivusajaks taotletakse 50 aastat. Taotletava tuuliku asukoht paikneb Saare maakonnas Saaremaa vallas ~4,5 km Kuresaarest edela suunas. Kavandatav tehissaar ja merekaabel asuvad Suure Katla lahe põhjaosas. Kavandatav tuulik jääb Nasva sadama kaist ~200 m ja Saaremaa looduslikust rannikust veidi enam kui 500 m kaugusele. Kavandatava tuuliku asukoht on toodud asendiplaanil (joonis 1). Piirkond jääb Siluri ladestu Ludlow ladestiku Kuressaare lademe karbonaatsete kivimite avamusalale. Karbonaatseid kivimeid katavad Kvaternaari setted (pinnakate), mis koosneb merelistest ja glatsiaalsetetest (liustikusetted) setetest. Vahetult aluspõhja kivimitel lasub õhukese kihina (kuni 0,3 m) glatsiaalsete setete kiht, mille moodustavad savi, liivsavi ja liivsavimoreen. Glatsiaalsete setete paksus suureneb lääne ning lõuna suunas1. Glatsiaalseid setteid katab merelise tekkega valdavalt peeneteraline liiv. Mereliste setete kihi paksus suureneb lääne suunas. 1 T. Kupits, 2002. Nasva sadama uuringuala liivavaru geoloogilise uuringu aruanne. 6 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Uuritav ala on mereliste hüdrodünaamiliste protsesside mõjualas. Ranniku ehitust ja arengut, eriti aga rannaprotsesside iseloomu arvestades kuulub kogu Suure Katla lahe lääne-looderannik Tehumardi piirkonnast Sõrve poolsaarel kuni Nasva sadamani ühtsesse litodünaamilisse kulutus-kuhje süsteemi, kus mere murrutusele alluv liivane astangrand Tehumardi-Järve piirkonnas asendub liivade kuhjealaga Mändjala-Nasva vahemikus. Järve-Mändjala liivarand on kuni Nasva sadama piirkonnani avatud tormituultele ja lainetele. Sõltuvalt valitsevate tugevate tuulte ja lainete suunast liigub rannasete piki rannikut edelast kirdesse Tehumardi piirkonnast Nasva jõe suunas, kuhjates setteid Nasva sadama piirkonda2. Tuuliku asukoht on valitud lähtudes valdavate tuulte suunast, kus vastavalt hüdromõõdistustele on tehissaart kõige otstarbekam rajada. Ka ei osutu kaabelliini pikkused kavandatava asukoha puhul ülemäära suurteks ja tuuliku rajamisel on võimalik kasutada Nasva sadama taristut ning mehhanisme. Samuti on arvestatud, et kavandatavas asukohas sobitub meretuulik juba olemasolevate maismaatuulikutega, millest kaks paiknevad Nasva sadama kail kavandatavast tuulikust ~300 m kaugusel idas ja ~400 m kaugusel kirdes ning kaks tuulikut loodes Saaremaa rannikul vastavalt ~1,4 km ja ~1,6 km kaugusel kavandatavast tuulikust. Kaitseministeerium on kavandatava tuuliku ja selle asukoha kohta oma 13.06.2016 nr 12.1-1/16/2330 kirjas teatanud, et lähtudes kaitseministri 26.06.2015 määrusest nr 16 "Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta" ei vähenda tuulegeneraator riigikaitseliste ehitiste töövõimet, kui see rajatakse muudetud hoonestusloa taotluses toodud parameetritega (Siemens SWT 4.0-120 kogukõrgusega 150 meetrit) ja hoonestusloas esitatud asukohta. Kavandatavale tuulikule lähim mäeeraldis on Nasva liivakarjäär, mille teenindusmaa ja mäeeraldis paiknevad kavandatavast tuulikust 25 m ja kavandatava tehissaare servast 10 m kaugusel põhja suunas. Kavandatavast tuulikust jääb Kuresaare linn ~4,5 km kaugusele kirdesse. Lähimad Nasva aleviku majapidamised (majapidamiste õuealad) asetsevad kavandatavast tuulikust ~1,4 km kaugusel põhja suunas. Kavandatavast tuulikust ~1,8 km kaugusele põhja 2 Merin AS, 2002. Merelise maa-ainese kaevandamine ja kasutamine merealal Nasva sadama lõunaküljel. Keskkonnamõju hindamise aruanne. 7 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm suunda jääb Kuressaare – Sääre tugimaantee nr 77 ja ~0,7 km kaugusele kirdesse Nasva sadama tee (tugimaantee nr 21171). Tuuliku rajamisel tuleb arvestada majanduslikke ja õiguslikke nõudeid ning ökoloogilisi- ja keskkonnamõjusid. Arvestada tuleb kaitsealade, kalapüügi alade, turismipiirkondade, sadamate, laevateede, merekaablite, militaaralade ja maardlate paiknemisega. Arvestada tuleb ka sellega, et oleks tagatud riikliku tähtsusega seireradarite tõrgeteta töö ning selles osas tuleb koostööd teha vastavate ametkondadega. Hoonestusloa menetluses ja keskkonnamõju hindamisel tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse 25. mail 2017. a algatatud koostamisel oleva üleriigilise mereala planeeringu tingimustega, sealhulgas: 1. loa menetluse käigus hinnata mõju kalade koelmualadele; 2. loa menetluse käigus arvestada, et rajatav objekt ei tohi häirida veeliiklejatel navigatsioonimärkide või -tulede eristamist; 3. loa menetluse käigus hinnata mõju kalade elukeskkonnale ja määrata vajalikud leevendavad keskkonnameetmed; 4. loa menetluse käigus hinnata mõju lindudele kohalikul tasandil ja määrata vajalikud leevendavad keskkonnameetmed; 5. loa menetluse käigus hinnata mõju nahkhiirtele kohalikul tasandil ja määrata vajalikud leevendavad keskkonnameetmed; 6. loa menetluse käigus hinnata mõju hüljestele kohalikul tasandil ja määrata vajalikud leevendavad keskkonnameetmed; 7. loa menetluse käigus teha tsiviillennunduse radarite häiringute vältimiseks koostööd Lennuametiga3; 8. loa menetluse käigus selgitada koostöös Kaitseministeeriumiga välja ajalooliste lõhkekehade ja muude ohtlike objektide leidumise tõenäosus; 9. loa menetluse käigus hinnata sotsiaalseid mõjusid, sealhulgas visuaalseid mõjusid, ja lahenduse väljatöötamisel kaasata kohalikku omavalitsust ja kogukondi; 10.teha koormatava mereala suhtes tervikuna uuring mõju kohta mereseire- ja ESTER sidesüsteemidele. 3 Nüüd Transpordiamet 8  ASENDIPLAAN Joonis 1 M 1 : 20 000 Kavandatav tuulegeneraator Märkused: Olemasolev tuulegeneraator 1. Plaani koostamisel kasutati Maa-ameti WMS rakendust Nasva sadama akvatoorium 2. Joonestamisel kasutatud tarkvara Arcgis Pro ver 2.6.3 (litsents: EFL820902737) OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS 2.1. Kavandatav tegevus Baltic Workboats AS (registrikood 10657801, asukoht Sadama tee 26, Nasva alevik, Saaremaa vald, Saare maakond) esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 7. septembril 2011. a VeeS § 226 lõike 2 kohase hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga. Baltic Workboats AS esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile 18. mail 2016. a ja 2. mail 2017. a täpsustatud hoonestusloa taotlused, mille kohaselt kavatseb taotleja kasutusele võtta kõrgema ning võimsama tuuliku kui esialgses taotluses märgitud. Nii esialgses kui ka 18. mail 2016. a ja 2. mail 2017. a esitatud muudetud taotlustes on koormatav ala sama, mistõttu on Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduses nr 312 hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamise kohta loetud taotluse esitamise ajaks 7. september 2011. Baltic Workboats AS teavitas 20. oktoobril 2017. a, et sõlmis 15. detsembril 2015. a jagunemiskava, mille käigus asutati ettevõte Five Wind Energy OÜ (registrikood 14011467, asukoht Sadama tee 26, Nasva alevik, Saaremaa vald, Saare maakond), kellele anti üle kogu tuuleenergiast elektrienergia tootmisega seotud vara, sealhulgas kõik tuuleenergiast elektrienergia tootmisega seotud asjad, õigused ja kohustused. Eeltoodust tulenevalt kinnitas Baltic Workboats AS, et vastab hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele, ning avaldas, et hoonestusloa taotlejaks tuleb lugeda Five Wind Energy OÜ. Kavandatav tegevus on ühe tuulikuga tuuleelektrijaama ja tehissaare rajamine. Kavandatava tuuleelektrijaama võimsus on 4 MW. Hoonestusloa taotluse kohaselt kavandatakse ühe tuulikuga tuuleelektrijaama Saaremaa lõunarannikule kaldast (Nasva sadama kaist) umbes 200 m kaugusele. Lähimad olemasolevad tuulikud paiknevad Nasva sadama kail taotletava tuuliku asukohast 316 m kaugusel idas ja 425 m kaugusel kirdes. Hoonestusluba taotletakse ühele tuulikule Siemens SWT 4.0-120. Tuuliku torni kõrgus maapinnast on 90 m, rootori läbimõõt 120 m. Hoonestusloa alusel püstitatav rajatis koosneks ~2 000 m² suurusest tehissaarest koos nõlvakindlustuse ja lainemurdjatega, vundamendist ja sellele püstitatavast tuulegeneraatorist ja merekaabelliinist. Tuuliku elueaks on 10 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm arvestatud 40 aastat. Vaade lähimale olemasolevale maismaatuulikule ja kavandatavale tuulikule on visualiseeritud alloleval pildil. Vaade lähimale olemasolevale maismaatuulikule, kavandatavale tehissaarele ja tuulikule. Tuuleelektrijaama planeerimisel võetakse arvesse jääoludest tulenevaid riske. Tuuleelektrijaama püstitamiseks rajatakse tehissaar. Tehissaare kehandi ja selle rajamiseks vajaliku ajutise tammi rajamisel paekivist kasutatakse veoautosid, roomikekskavaatorit ja vibreerivat teerulli (14T). Tehissaare täitmisel liivaga kasutatakse pumpsüvendajat (WaterMaster). Liiv pumbatakse Nasva sadama akvatooriumist kasutades selleks toruliini. Vaiatööde teostamisel kasutatakse spetsiifilist vaiatööde puurmasinat-roomikplatvormi, betoonipumpa ja betoonimiksreid (autod 8 m3). Tehissaare rajamise ning tammi rajamise ja eemaldamise arvestuslik ajakulu on ~42 tööpäeva. Tuuliku püstitamisel kasutatakse roomikkraanat tõstejõuga 850 tonni ning ratastel abikraanat tõstejõuga 200 tonni. Ehitamine toimub valgel ajal, tuule kiirusega alla 5 m/s. Püstitamise ajaline periood sõltub ilmastikust ja on sobivate ilmaolude korral 5 kuni 7 tööpäeva. Merekaabel süvistatakse merepõhja, liivapinnasesse ~1 m sügavusele kasutades spetsiaalset roomikekskavaatorile paigaldatavat hüdraulilist süvistustehnikat ning kaabli trummelvedukit. Merekaabli paigalduse arvestuslik ajakulu on 2 tööpäeva 11 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Tuuliku ühenduskaabli kavandamisel arvestatakse üleriigilise mereala planeeringu ptk 5.6.6 toodud tingimusi. Tuulik toetub 30 kandevaiadele (CFA 550) ning raudbetoonvundamendile mahuga ~750 m3 millest betoon moodustab ~650 m3 ning terasarmatuur ~100 m3. Tuulik koosneb terasest tornimoodulitest, generaatorist ja rootorist läbimõõduga 120 m. Tuuliku generaatoriosale on lennuohutuse tagamiseks paigaldatud välised LED-märgutuled. Tuuliku jahutus on tornisiseselt lahendatud statsionaarse jahutussüsteemiga. Tuuliku käitamisel kasutatakse kontrollivaid süsteeme ning veateated edastatakse interneti teel. Vajalikud komponendid olenevalt suurusest toimetatakse tehissaarele ujuvpargasega või roomikmehhanismidega (sõltub vee kõrgusest). Tuuliku tööeaks on arvestatud 40 aastat – eeldusel, et tuulikut hooldatakse korrapäraselt ning hoolsalt vastavalt seadme tootjapoolsele hooldusjuhendile. Elektrienergia tootmine toimub aastaringselt. Toodetav energia antakse osaliselt jaotusvõrku ning osaliselt kasutatakse ära otseliini abil kõrvalasuvas Baltic Workboats AS-i laevaehitustehases. Tuuleenergia tootmisel loetakse peamiseks tootmisperioodiks ajavahemikku september kuni mai. Tuuliku hooldusperiood on suvel, kestvusega maksimaalselt üks nädal. Kuluvahendid, komponendid, õlid, määrded on pakendatud tootjapoolselt hermeetiliselt. Nende ülesse tõstmiseks ning vanade kuluvahendite äraviimiseks kasutatakse spetsiaalset statsionaarset tuuliku generaatoriosas paiknevat kraanat (tõstejõuga 1 tonn). Tuuliku elueaks on arvestatud 40 aastat. Tuuliku demonteerimiselt kasutatakse sama tehnikat sarnaselt püstitamisele. Tuuliku eluea lõppemisel saab tuuliku välja vahetada uuema vastu. Juhul kui hoonestusluba ei pikendata, tuleb tuulik enne hoonestusloa lõppemist lammutada (demonteerida) ja vajadusel likvideerida ka tehissaar ning ala korrastada projekti alusel. Projekt tuleb koostada enne töödega alustamist. Projektis tuleb määrata täpsed tehnilised lahendused, sh vajadusel tingimused merepõhja taastamiseks. Tehissaare lammutamisel saab kasutada sama tehnikat, mis tehissaare püstitamisel (va vibreeriv teerull). 12 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm 2.2. Alternatiivsed võimalused Kavandatava tegevuse alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega ning arendaja peab olema valmis kõiki pakutud alternatiive ka ellu viima. Käesoleva KMH piiritlusalaks on mere ja maismaa kaabli ühenduskoht maismaal, st et mõjude hindamise mahus on vaid merealaga seonduvad või merealal paiknevate rajatiste poolt põhjustatud mõjud. Tuuleelektrijaama rajamiseks tuleb valida parim võimalik realistlik lahendus. KMH aruandes saab vajadusel anda projekteerimiseks kohustuslikke nõudeid, mis tagavad olulise keskkonnamõju mitteavaldumise ning mida peab projekteerimisel arvestama. Kavandatava tuuliku kõrguse ja võimsuse osas reaalsed alternatiivsed võimalused puuduvad, kuna kavandatava tuuliku parameetrid on kooskõlastatud mitmete asjakohaste ministeeriumite, Lennuameti ja Veeteede Ametiga. Väiksema tuuliku rajamine muub projekti majanduslikult ebaotstarbekaks, kuna väljaehitatava taristu maksumus ei sõltu tuuliku võimsusest. Kavandatava tegevuse loataotluses olev meretuuliku asukoht on valitud Suure Katla lahes Nasva sadama kai lähistel lähtudes kahest olemasoleva tuuliku asukohast, valdavate tuulte suunast ning asjaolust, et vastavalt hüdromõõdistustele on kavandatavas asukohas tehissaart kõige otstarbekam rajada, ka ei osutu kaabelliini pikkused kavandatud asukoha puhul ülemäära suurteks. Tuuliku rajamisel on võimalik kasutada Nasva sadama taristut ning tõstemehhanisme. KMH aruandes võrreldakse kavandatavat tegevust 0-alternatiiviga ehk olukorraga, et arendajale Nasva tuuliku ehitamiseks hoonestusluba ei väljastata. Kui keskkonnamõju hindamisel selgub uusi aspekte, käsitletakse sellest tulenevaid reaalseid alternatiivseid võimalusi aruandes samuti. 13 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm 3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU Keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel lähtutakse heakskiidetud KMH programmist. Juhul, kui aruande koostamisel ilmnevad täiendavad olulised mõjutegurid, analüüsitakse ka neid. Alljärgnevalt on toodud punktid, mida KMH aruandes kindlasti käsitletakse. 3.1 Arendaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja kaasatavad asutused. 3.2 KMH algatamine, läbiviimine ja avalikustamine. 3.3 Kasutatud infoallikad. 3.4 Kavandatava tegevuse eesmärk. 3.5 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega. Säästva arengu põhimõtted on määratletud riiklikus strateegias „Säästev Eesti 21”, mis kiideti Riigikogus heaks 14.09.2005. Strateegiaga määrati Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030, mis seostas majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengu kooskõlas ülemaailmsete (Agenda 21) ja Euroopa Liidu pikaajalist arengut kindlaksmääravate dokumentidega. Strateegia eesmärk on arengus ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Strateegiaga määratud Eesti pikaajalised arengueesmärgid on: - Eesti kultuuriruumi elujõulisus; - inimese heaolu kasv; - sotsiaalselt sidus ühiskond; - ökoloogiline tasakaal. Strateegias esitatakse iga eesmärgi komponendid, soovitav seisund aastaks 2030, eesmärgi saavutamise põhimehhanismid, indikaatorid ning võimalikud ohud. Strateegia pikaajalisi eesmärke peavad erinevad valdkonnad oma lühemaajaliste strateegiliste dokumentide koostamisel arvesse võtma ning jälgida tuleb eesmärkide täitmist. Strateegia kohaselt tuleb energeetika pikaajalisel planeerimisel lähtuda keskkonnasõbralikkusest. Juba täna tuleb kavandada tegevused üleminekuks põlevkivijärgsele energeetikale. 14 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Kavandatav Nasva tuuleelektrijaam on riikliku strateegiaga kooskõlas. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. Üleriigilise planeeringu kohaselt on olulisemaid valdkondi, kus uut kohalikul taastuval ressursil põhinevat energiatootmisvõimsust saab suurendada, tuuleenergeetika ja bioenergia. Tuuleenergeetikale on iseloomulik tootmismahu lühi- ja hooajaline muutlikkus, mis ei kattu alati tarbimise muutlikkusega, kuid Eesti hea tuulepotentsiaali tõttu jätkub lähitulevikus suure tõenäosusega selles vallas jõuline arendustöö, sh merealadel. Üleriigilise planeeringu kohaselt on vajalik suurendada teiste energiaallikate (peale ühe fossiilse energiaallika) osakaalu riigi energiabilansis. Meretuulikuparkide rajamiseks sobib Eesti läänepoolne rannikumeri. Meretuulikuparke saab kavandada maakonnaplaneeringute kaudu tuginedes sobivate alade leidmiseks tehtud uuringute tulemustele, arvestades iga konkreetse piirkonna eripära ning tagades parkide piisava kauguse väikesaartest, säilitades muinsus- ja looduskaitselised väärtused, liikide rändekoridorid ja elupaigad. Meretuulikuparkide rajamisel tuleb arvestada riigikaitse huvidega. Teemaplaneeringute aluseks peab olema integreeritud lähenemine, et erinevate valdkondade huvid oleksid mere- ja rannaalade kasutamisel tasakaalustatud. Kavandatav tegevus (meretuulelektrijaam) on kooskõlas üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“. Eesti mereala planeering on kehtestamisel. Planeeringus käsitletakse ka Saare maakonnaga piirnevat mereala. Mereala ruumiline planeerimine on vahend merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks, mis võimaldab määratleda, kus ja millistel tingimustel on merealal erinevate inimtegevuste elluviimine kõige otstarbekam. Mereala ruumiline planeering on pärast selle kehtestamist valdkondlike mereala kasutamist reguleerivate otsuste aluseks. Eesti merealaplaneering on kehtestamisel, kuid käesolevas KMH programmis on arvesse võetud planeeringu seletuskirja ning planeeringu mõjude hindamise aruannet. Keskkonnamõju hindamisel arvestatakse planeeringu viimase versiooniga. Eesti keskkonnastrateegia kiideti heaks Riigikogu 14.02.2007 otsusega. Keskkonnastrateegia eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia eesmärk kliimamuutuste ja 15 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm õhukvaliteedi osas on järgmine: toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, eri energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks. Eesti keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013“ lõpparuandes (2014) on tuuleenergeetikaga seonduvalt märgitud järgmist. Elektrienergia toodang on aastaid püsinud stabiilsena ning Eesti tarbimisvajadus on rahuldatud. Taastuvenergia osakaal elektri tootmisel on aasta- aastalt kasvanud ning põlevkivi kasutamine vähenenud. Suure panuse eesmärgi saavutamisse annavad rohelise investeerimisskeemi tuuleenergia ja teiste taastuvenergiaallikate projektid ning on alust arvata, et taastuvenergeetika kasutamise osakaalule seatud eesmärk 25% saab aastaks 2020 ületatud. Tänu põlevkivist elektritootmise ning jäätmesektori heitmete vähenemisele on vähenemas ka kasvuhoonegaaside (KHG) heitmed. 2013. aasta algusest on elektriturg avatud kõikidele turuosalistele (ka väike- ja kodutarbijatele) ning see aitab kaasa konkurentsi tekitamisele võimalikult mitmes elektrienergia tarnimise lülis, et motiveerida efektiivsemat tootmist. Taastuvenergeetikas on vabade lubatud heitkoguse ühikute müügituludest investeeritud koostootmisjaamade rajamisse, katlamajade rekonstrueerimisse, kaugküttevõrgu energiasäästu ning tuuleparkide ning päikeseparkide rajamisse. Taastuvenergeetika areng Eestis on viimastel aastatel aga olnud oluliselt kiirem, kui planeeriti Eesti taastuvenergeetika tegevuskavaga aastani 2020. Taastuvenergia osakaal energiabilansis on suurenenud ning energiasektori efektiivsus paranenud, ettevõtete aktiivsusenergiasäästu ja taastuvenergia toodete ja teenuste pakkumisel märkimisväärselt kasvanud. Välja on arendatud esmatasandi regulatsioon ja toetusskeemid energiasäästu ja taastuvenergia kasutuselevõtu laiendamiseks ning need toimivad hästi võrguettevõtete ja taastuvenergia tootjate puhul. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti keskkonnastrateegiaga aastani 2030. Looduskaitse arengukavas aastani 2020 (kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 26.07.2012) määrati, loodushoiuga seotud valdkondade olulisemad arengusuunad. Arengukava kohaselt on riigi lähiaastate prioriteedid loodusharidus, looduse mitmekesisuse hoidmine ja loodusvarade kokkuhoidlikum kasutamine. Arengukavas märgitakse, et tuuleenergia kasutamine võimaldab reeglina vähendada kasvuhoonegaaside ja teiste kahjulike heitmete emissioone. Elektrituulikute negatiivne mõju keskkonnale on seotud eelkõige nende võimaliku mõjuga lindudele ja nahkhiirtele, eriti nende paiknemisel rändeteedel. Tuulikute mõju linnustikule on koha- ja liigispetsiifiline. Meretuuleparke kavandatakse sageli madalikele, mis on väärtuslikud mereelustiku seisukohast. Nimetatud 16 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm probleeme on võimalik leevendada detailse KMH protsessiga, kus hinnatakse liikide arvukust, elupaikade olulisust, tuuleparkide mõju ning minimeeritakse negatiivseid mõjusid elektrituulikute optimaalse paigutuse abil. Konfliktide ennetamiseks ja selleks, et vältida tuuleparkide rajamist rändealadele, on vaja koostada tuuleenergia teemaplaneeringud (mh merealade planeering). Eesmärk on vältida tuuleparkide rajamist olulistele linnualadele, lindude rändeteedele ja teistele suure elurikkusega elupaikadele. Kavandatav tegevus on kooskõlas Looduskaitse arengukavaga aastani 2020. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) ei ole KeHJS § 31 kohane strateegiline planeerimisdokument, sest selle koostamise nõue tuleneb määrusest (EL)2018/1999. Samas on REKK koostatud Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkide ja kehtivate arengudokumentide alusel, arvestades Euroopa Liidu jm rahvusvahelisi keskkonna-, energia- ja kliimasuundumisi, mistõttu on tegemist käesoleva KMH raames teemakohase riikliku kavaga. REKK 2030 eesmärkideks on muuhulgas Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% aastaks 2050 (sh 70% aastaks 2030), taastuvenergia osakaalu saavutamine energia summaarsest lõpptarbimisest aastaks 2030 vähemalt 42% ja energiajulgeoleku tagamine hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult madalal. Eesmärkide saavutamiseks energeetika valdkonnas on üheks peamiseks meetmeks tuuleparkide arendamine (sh merel). Seega on kavandatav Nasva tuuleelektrijaam kooskõlas riikliku energia- ja kliimakavaga. 2016. aastal valmis Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel koostöös teiste ministeeriumite ja partnerite ning Eesti Keskkonnauuringute Keskusega Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja selle juurde kuuluv rakendusplaan, mis võeti Vabariigi Valitsuse poolt vastu 2. märtsil 2017. aastal. Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Kliimamuutuste arengukava koostamiseks selgitasid teadlased välja kliimamuutuste mõju Eestile kaheksa võtmevaldkonna lõikes. Need valdkonnad on: - planeeringud ja maakasutus, - inimtervis ja päästevõimekus, - looduskeskkond, - biomajandus, - taristu ja ehitised, - energeetika ja energiavarustus, 17 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm - majandus, - ühiskond, teadlikkus ja koostöö. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 eesmärkidega, toetades energeetika ja energiavarustuse tagamiseks seatud eesmärkide täitmist, läbi tuuleenergia arendamise. Riigikogus 05.04.2017 otsusega heaks kiidetud Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 eesmärgiks on, et aastaks 2050 on Eestis konkurentsivõimeline vähese süsinikuheitega majandus. Tagatud on riigi valmisolek ja võimekus kliimamuutuste põhjustatud negatiivsete mõjude minimeerimiseks ja positiivsete mõjude parimaks ärakasutamiseks. Kliimamuutuste leevendamise seisukohalt on tuulikute kavandamine, st rohelise energia tootmisvõimsuse suurendamine positiivne, täites ELi taastuvenergia ja kliima eesmärke. Samuti on kavandatav tegevus kooskõlas Kliimapoliitika põhialused aastaks 2050 seatud energia ja tööstuse valdkonna põhisuunisega: „Soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutusele võttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Soodustatakse kodumaiste bio- ning teiste taastuvenergiaressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia tootmisel kui ka transpordikütustena. Kavandatav tegevus on kooskõlas Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 eesmärkidega. Energiamajanduse arengukava 2030 (ENMAK 2030) kiitis Vabariigi Valitsus heaks 06.10.2016. Arengukava koondab elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja elamumajandusega seonduvad tuleviku tegevused. Arengukava asendab järgmised kehtivad arengukavad: - Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 - Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 - Eesti energiatehnoloogia programm - Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008-2013 (osaliselt) - Lisaks määrab ENMAK 2030 lähtekohad järgnevatele arengukavadele, mida tuleb Euroopa Liidu õigusest tulenevalt esitada Euroopa Komisjonile: - Taastuvenergia tegevuskava taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ alusel - Energiasäästu tegevuskava energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel - Hoonete renoveerimise kava energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel 18 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Arengukava kohaselt on riigi põhitegevused energiajulgeolekuga seotud taristu tagamisel täna ning tulevikus elektri- ja gaasivarustuses piiriüleste ühenduste tagamine, õigusnõuetes sätestatud vedelkütuste varu ja gaasivaru tagamine Eestis, soojuse tootmise võimsuste olemasolu baas- ja tipukoormuste katmiseks, õigusloome tagamine haja- ja mikrotootmise edendamiseks. Elutähtsate teenuste energiavarustus peab olema tagatud. Elektritootmine toimub avatud elektrituru tingimustes. Uusi elektritootmise võimsusi rajatakse lähtuvalt elektrituru tingimustest, kus riigipoolne sekkumine toimub vaid elektri tootmise võimekuse kriteeriumi täitmiseks või uute innovaatiliste tehnoloogiate turule aitamiseks. Arengukava kohaselt võib tuuleenergia aastal 2050 katta riigi elektritarbimise vajadusest kolmandiku. Üldise trendina elektri tootmises võib prognoosida tulevikus taastuvatel energiaallikatel nagu tuul ja biomass põhinevate tootmisvõimsuste osakaalu suurenemist sõltuvalt tehnoloogiate odavnemisest ning CO₂ kvoodi hinnatõusust. Arengukava kohaselt on Eestis kõige rohkem elektri tootmises kasutatavad taastuvad energiaallikad biomass ja tuul. Arvestades Eesti häid tuuletingimusi, biomassi kättesaadavust ning ettevalmistatud projektide mahtu on siinsetel taastuvenergiat arendavatel ettevõtjatel väga head võimalused paindlike koostöö mehhanismide abil taastuvenergia tootmisüksuste arendamiseks. Eestis on täna kokku arendusjärgus enam kui 2500 MW ulatuses tuuleparke nii maismaal kui rannikuvetes. Efektiivselt toimiva ja soovitud signaale edastava EL-i heitkogustega kauplemise süsteem ning põlevkivitööstuses planeeritud investeeringute elluviimise tulemusena võib prognoosida elektritootmise portfelli keskmise CO₂ sisalduse langemist tasemele 400-450 g/kWh (2012. aasta andmete alusel oli vastav näitaja 890 g/kWh koos summaarsete võrgukadudega), millele vastab summaarne õhku paisatud CO₂ kogus ca 4,5 mln tonni aastas (2012. aasta andmete alusel oli vastav näitaja ca 12 mln tonni) ning taastuvelektri osakaalu suurenemist Eesti elektri lõpptarbimises 2030. aastaks 30%-ni. Juhul, kui käivituvad edukalt paindlikud koostöömehhanismid teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on võimalik taastuvatest energiaallikatest (peamiselt tuul ja biomass) toodetud elektrienergia osakaalu suurenemine Eesti elektri lõpptarbimises 50%-ni. Kavandatav tegevus on kooskõlas Energiamajanduse arengukavaga 2030. Saare maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94) lisa 11 on teemaplaneering „Tuuleenergeetika“. Saare maakonnaplaneering 2030+ märgib, et üks Eestile olulisemaid üleilmseid suundumisi on üleminek laialdasele taastuvenergia kasutamisele ja toob ühe trendina välja, et üleminek laialdasele taastuvenergia kasutamisele laiendab edaspidigi Saare maakonnas, kus eelistatakse biokütuste kasutamist lokaalsete energialahenduste tarbeks. Tõenäoline on kasvav huvi tuuleparkide 19 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm paigutamiseks Saare maakonna maismaale või rannikumerre, mille eelduseks on põhivõrkude vastava rekonstrueerimise otsustamine. Maakonnaplaneering ja maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering mereala ei käsitle. Saare maakonna arengustrateegia 2019 – 2030 (kinnitatud Saaremaa Vallavolikogu 20.12.2018 määrusega nr 66) koostatud kolme Saare maakonna kohaliku omavalitsuse – Saaremaa, Muhu ja Ruhnu – poolt ühises koostöös. Arengustrateegias määratletakse maakonna arenguvisioon, tuuakse välja selle poole liikumiseks strateegilised eesmärgid, vastavad mõõdikud ning kirjeldatakse tegevussuundi nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusarengut toetava ettevõtlus- ja elukeskkonna kujundamiseks seatakse maakonnaplaneeringu elluviimisel mh järgmisi põhimõtteid: - Tehnilist taristut – teid, sadamaid, elektrivarustust, lairibaühendusi jm arendatakse arvestades eelkõige ettevõtjate vajadusi. Samal ajal tõhustatakse olemasolevate tööstusalade kasutust. - Tagatakse saarte elektrivarustuskindlus ja tugevdatakse elektrivõrku, arvestades tuule ja päikeseenergia tootmise potentsiaali Täpsemad tegevused ja ressursivajadus on väljatoodud arengustrateegia tegevuskavas. Saare maakonna arengut kavandatakse kolmes tegevusvaldkonnas: 1. majanduskeskkond (sh elukeskkond ja inimareng); 2. energeetika; 3. ühendused. Energeetika tegevusvaldkond hõlmab endas erinevaid energiamajanduse valdkondi, sh soojamajandust. Saare maakonnas on peamiseks valdkondlikuks eesmärgiks varustuskindluse tagamine läbi (ennekõike) jaotusvõrgu ajakohastamise ning alternatiivsete ja kohalike energiaallikate kasutuselevõtu soodustamine (päike, väiketuulikud, hakkepuit jms). Kavandatav tegevus on arengustrateegiaga kooskõlas. 3.6 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ning keskkonnaseisund. - Kavandatava tegevuse asukoht, maakasutus, omand, asustus ja neist tulenevad võimalikud piirangud. - Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ja maastik. Seoses Nasva sadama arendusega on planeeritava tuulegeneraatori vahetus läheduses teostatud mitmeid ehitusgeoloogilisi uuringuid (Kupits 1992, Rei 20 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Geotehnika 2004, Rei Geotehnika 2012 ja Reib 2015) ja tulenevalt mäenduslikust huvist Nasva mereliiva kasutuseks on läbi viidud ka mitmeid maavarade geoloogilisi uuringuid (Perens jt. 1973, Maves 2002 ja Steiger 2010). Sealjuures, Inseneribüroo Steigeri 2010 aastal läbi viidud Nasva liivakarjääri geoloogiliste uuringute käigus (Nasva liivakarjääri ja tuuliku asukohad on näidatud joonisel 2) tehti Nasva liivakarjääri uuringuruumi merepõhjas topograafiline mõõdistamine, rajati puuraugud ning kirjeldati purdmaterjali omadusi, võeti proovid laboratoorseteks katseteks. Mereliiva ohutuks kasutamiseks ehitustegevuses määrati kolmes proovis ka naftaproduktide ja raskmetallide sisaldus. Analüüside tulemused näitavad, et merepõhjasetete raskemetallide sisaldused jäävad uuritud alal alla määruses nr 26 ohtlikele ainetele määratud sihtväärtuste. Naftasaaduste sisaldus jäi kõigis proovides alla määramispiiri 100 mg/kg, mis on ka ühtlasi vastavalt määrusele nr 26 naftasaaduste sisalduse sihtarvuks. Tulenevalt eelpoolmainitud varasematest uuringutest on Nasva sadama piirkonna merepõhja geoloogiline ehitus (merepõhja reljeef, põhjasetete koostis, paksus ja aluspõhja pinna sügavus) teada – sama geoloogilise ehituse informatsiooni välja selgitamine on peamiseks eesmärgiks ka Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud töös „Ülevaade meregeoloogilisest andmestikust meretuuleparkide planeerimiseks“. Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse piirkonnas teostatud varasematesse uuringute tulemustest. - Ilmastikutingimused. - Taimed, loomad, kultuuripärand ja kaitstavad loodusobjektid. 3.7 Kavandatav tegevus ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus. - Kasutatav tehnoloogia ja tehnika, ettevalmistustööd ja käitamine. - Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused. - Tuuleelektrijaama kasutuselt eemaldamine. Kirjeldatakse kavandatavat tegevust ja tootmistehnoloogiat, samuti olukorda kui luba ei väljastata. Keskkonnamõju hindamise aruandes käsitletakse ka tuuleelektrijaama kasutuselt eemaldamist (lammutamist). 3.8 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju, eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus ning mõjutatavad keskkonnaelemendid. Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju avaldub peamiselt tuuliku 21 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm vahetus ümbruses. Ülevaade kavandatava tuuliku ümbruskonnast on toodud joonisel 2. Mõjuala suurus sõltub mõjuallikast ja mõjutatavast keskkonnaelemendist. Mõjuala ulatus erineb erinevate mõjuallikate ja mõjutatavate keskkonnaelementide lõikes oluliselt ning seda hinnatakse lähtudes igast mõjuallikast ja mõjutatavast keskkonnaelemendist. Keskkonnamõju hinnatakse lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust ja nii kaugele, kui need mõjud tegelikult ulatuvad. Mõjuala ulatus sõltub nii konkreetsest mõjufaktorist (näiteks müra, visuaalne mõju jne) kui ka mõjutatavast looduskeskkonna komponendist (veekeskkond, loomastiku rühm jne). Täpsemad mõjuulatused tuuakse välja KMH aruandes tulenevalt objekti iseärasusest. Võimalikeks mõjuallikateks on eelkõige need tuuleelektrijaama püstitamise (ehitamise), käitamise (kasutamise) ja kasutuselt eemaldamisega (lammutamisega) seotud tegevused, mis mõjutavad või võivad mõjutada olukorda ranniku lähistel ja rannikul. Põhilised mõjuallikad võivad olla mehaaniline toime, hõljuv sediment, müra, vibratsioon, elektromagnetväli ja füüsiline takistus. Erinevatel perioodidel võivad avalduda erinevat tüüpi olulised mõjud, mis kõik vajavad KMH raames hindamist ja vajadusel KeHJS § 20 lõike 1 punkti 7 kohaste keskkonnanõuete (meetmete) rakendamist. Mõjutatavate keskkonnaelementidena käsitletakse neid objekte, alasid ja valdkondi, mis on kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada mõjuallikate (mehaaniline toime, hõljuv sediment, müra, vibratsioon, elektromagnetväli ja füüsiline takistus), kaudu. Järgnevas koondatud kavandatava tegevusega kaasnevad eeldatavad mõjud keskkonnaelementidele. − Kavandatava tegevuse otstarbekus ja vastavus säästva arengu põhimõtetele, sh kliimamuutuste mõju Hinnatakse kavandatava tegevuse otstarbekust valitud asukohas ja kavandatava tegevuse vastavust säästva arengu põhimõtetele, samuti käsitletakse kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid kliimale ja kliimamuutuste võimalikku mõjusid kavandatavale tuulikule. Kliimastsenaariumid prognoosivad sajandi lõpuks ekstreemsete ilmastikuolude sagenemist (sh tormide, üleujutuste ja jäitepäevade sagenemist ning tuulte kiiruste kasvu), mis omakorda võivad mõju avaldada kavandatava tuuliku tootmispotentsiaalile ja taristule. 22 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Kavandatava tegevuse mõju kliimale hinnatakse KMH aruandes vastavalt Keskkonnamõju hindamise käsiraamatule (Põder, 2018), Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 2014/52/EL ning Euroopa Komisjoni juhendile Guidance on Integrating Climate Change and Biodiversity into Environmental Impact Assessment (Euroopa Komisjon, 2013). Kliimamuutuste mõju kavandatavale tuulikule, sh tuuliku tootmispotentsiaalile ja taristule, hinnatakse lähtuvalt Keskkonnaagentuuri aruandes “Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100” (Luhamaa jt, 2015) esitatud kliimastsenaariumidele. Säästva arengu seaduse § 2 alusel on looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärk tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Eeldatavalt on kavandatav tegevus positiivse mõjuga, sest taastuvatest allikatest elektrienergia tootmine vähendab vajadust toota energiat fossiilsetest kütustest, aidates seeläbi kaasa kliimamuutuste leevendamisele ning Eesti Vabariigi siseriiklike ja rahvusvaheliste kliimaeesmärkide täitmisele. − Mõju vee kvaliteedile Kavandatava tegevuse mõju merevee kvaliteedile võib avalduda tuulelektrijaama ehitamise ja lammutamise ajal, kui teostatakse pinnasetöid. Tehissaare rajamisel täidetakse see süvenduspinnasega ja piirkonnas tekib heljum. Süvenduspinnas (süvenduse maht ligikaudu 8 000 m3) on kavas võtta Nasva sadama akvatooriumist. Süvendamisel tekkiva heljumi leviku määramiseks kasutatakse modelleerimist, KMH käigus modelleeritakse heljumi levikut süvendamisel, lähtudes süvendtava piirkonna täpsemast asukohast Nasva sadama akvatooriumis ning hinnatakse süvendamise ja heljumi mõju. Mõju vee kvaliteedile sõltub põhjast veesambasse paisatud setete ja heljumi kogusest ja kvaliteedist ning valitsevatest hüdrodünaamilistest tingimustest. Mõju leevendamiseks on soovituslik süvendustöid ja muid pinnasetöid mitte teostada tugevate tuulte tingimustes. Mõju on seotud tuulepargi ala ja selle lähiümbrusega. Survelise põhjavee tõttu on kavandatava tegevuse mõju põhjaveele ebatõenäoline. Nasva piirkond on Siluri veekompleksi survelise põhjavee väljeala, paljud rannikul paiknevad puurkaevud on ülevoolavad ja 23 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm kvaternaari setete veetase on reguleeritud ümbritseva mere poolt, olles sellega ühel tasemel4. Inseneribüroo Steigeri 2010 aastal läbi viidud geoloogiliste uuringute käigus tehti Nasva liivakarjääri uuringuruumi merepõhjas topograafiline mõõdistamine, rajati puuraugud ning kirjeldati purdmaterjali omadusi, võeti proovid laboratoorseteks katseteks. Mereliiva ohutuks kasutamiseks ehitustegevuses määrati kolmes proovis ka naftaproduktide ja raskmetallide sisaldus. Analüüside tulemused näitavad, et merepõhjasetete raskemetallide sisaldused jäävad uuritud alal alla määruses nr 26 ohtlikele ainetele määratud sihtväärtuste. Naftasaaduste sisaldus jäi kõigis proovides alla määramispiiri 100 mg/kg, mis on ka ühtlasi vastavalt määrusele nr 26 naftasaaduste sisalduse sihtarvuks. Meretuulepargi opereerimise aegne merekaablite soojenemisest tulenev mõju merepõhja setetele ja seeläbi vee temperatuurile on pigem teoreetiliseks mõjuks. Kaablid maetakse merepõhja ja kaablitest eralduv soojushulk on ka lokaalsel tasandil eeldatavasti tühine, kuid temaatikat käsitletakse KMH aruandes. Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse mõju vee kvaliteedile. − Mõju setete transpordile ja ümbritseva piirkonna randade arengule Tuuleelektrijaama mõju võib avalduda tormilainete režiimile merepõhja struktuurile, setete dünaamikale. Eeldatavalt ei ole tegemist olulise mõjuga. Ehitusfaasis vundamentide ehitusel ja kaabli merepõhja süvendamise käigus toimub setete ümberpaigutamist ja resuspensiooni. Ehitusaegne mõju avaldub piiratud alal ning lühiajaliselt ja kuna ehitus toimub tavapärase lainetuse murdumise tsoonis, ning see ei erine oluliselt looduslikust foonist. Küll peaks vältima ehitustegevust tugevate tormituulte ja sellega kaasneva kõrge meretaseme tingimustes (eelkõige sügistalvisel perioodil), mis võib lühiajaliselt mõjutada merepõhja konfiguratsiooni ning põhjustada olulises mahus setete voolu Nasva liivakarjääri. Kasutusaegne mõju ei ole eeldatavalt oluline. Rannikumerre rajatud tuuleelektrijaam võib vähesel määral mõjutada rannaprotsesside iseloomu, 4 T. Kupits, 2002. Nasva sadama uuringuala liivavaru geoloogilise uuringu aruanne. 24 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm eelkõige setete kuhjumise mustri muutumist, sealhulgas veealuste liivavallide asukoha ja rannajoone konfiguratsiooni muutust. Need mõlemad moodustised on kuhjealal aga nagunii pidevas muutumises. Kuna rajatav tuuleelektrijaam asub täies ulatuses setete kuhjealal ning on põhja poolt kaitstud/piiratud sadamarajatistega, siis ei ole karta setete erosiooni. Küll on elektrijaama näol tegemist täiendava kehaga setete kuhjumise alal, mille täiendav maht kiirendab sadamamuulide taguse ala setetega täitumist ning võib hakata sellega mõjutama sadama ekspluatatsiooni, samas paikneb planeeritava elektrijaama taga Nasva liivakarjäär, mille jätkuv ekspluateerimine peaks tagama piirkonna rannaprotsesside tasakaalu (liialt kiire kuhje ei saa ohtlikuks sadamale). Kasutusest eemaldamine ei avalda olulist mõju, sest objekt asub rannikumeres, kus toimuvad aktiivsed rannaprotsessid, sealhulgas murdlainetusest tingitud pidev setete resuspensioon. Kergesti liigutatavad liivased setted taastavad ka kiirelt loodusliku ilmega merepõhja. Mõju vähendava ja leevendava meetmena tuleb võimalusel vältida töid tormituulte ja sellega kaasneva ajuvee tingimustes, mis võib lühiajaliselt põhjustada ebasoovitavaid muutusi ning põhjustada ehitudetailide uhtumist Nasva liivakarjääri. Mõju on seotud tuuleelektrijaama ala ja selle lähiümbrusega. − Välisõhus leviv (madalsageduslik) müra ja selle vastavus normidele ElektrituuIiku töötavad osad põhjustavad müra, mis levib keskkonda otse nende allikast või kandub üle konstruktsioonielementide kaudu. Tuulikute tekitatav müra sõltub eelkõige heliallika (rootori) konstruktsioonist ja tüübist ning masti kõrgusest ja asetusest. Arvestades tänapäevaste tehnoloogiatega tuulikuid ja nende tekitatavat helivõimsustaset (95 - 105 dB(A) generaatori juures), väheneb müratase modelleeritud hajumise kohaselt 55 - 60 dB(A)-ni rootori diameetri kaugusel. Kauguse suurenedes müratase väheneb veelgi, sulandudes taustamüra fooniga eristamatuks üldjuhul 350 – 500 m kaugusel. Häirivaks võib helitugevus osutuda eeskätt sisemaal paiknevate tuulikute puhul. Rannikul on tuule ja lainetuse ning teiste looduslike taustahelide tõttu keerulisem eristada tuuliku müra üldisest mürafoonist, mistõttu on ka häiring madalam. Müra tekib nii tuuliku ehitamisel ja püstitamisel, tuuliku töötamisel ning lammutamise etapis. Eeldatavalt võivad tuuleelektrijaama rajamise ja demonteerimise etapid olla lokaalselt intensiivsema müratasemega kui tuuliku tavapärase töötamise ajal. Tuuleelektrijaama töötamise ajal toimub müra levik keskkonda ühtlasemalt, samas võib tuuliku töötamine põhjustada ka madalasageduslikku (sagedusega 10 - 200 Hz) müra. 25 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Taotletava tegevusega kaasneva müra normtase välisõhus on määratud keskkonnaministri määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Samuti peab müra vastama elamutes ja ühiskasutusega hoonetes, mis on kehtestatud sotsiaalministri määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Madalsageduslikku heli piirväärtused on toodud sotsiaalministri määruses nr 75 „Ultra- ja infraheli helirõhutasemete piirväärtused ning ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmine“. Lisaks mürale võib kavandatava tegevusega kaasneda ka vibratsioon nii tuuliku ehitustööde, töötamise ja lammutamise etapis. Ehitamise ja lammutamisega kaasnev vibratsioon on võrreldav tavapärastel ehitustöödel tekkivaga, mis on lühiajaline ning esineb valdavalt tugevdusvaiade rammimisel maasse vundamendi rajamisel. Tuuliku töötamisel võivad vibratsioonid tekkida tuule jõu ebakorrapärasest avaldumisest tuuliku rootorile, mis masti konstruktsiooni kaudu kanduvad alusvundamendile ning ümbritsevasse keskkonda. Kavandatavata tegevuse kohaselt rajatakse tuulik merre tehissaarele, mistõttu on võimaliku vibratsiooni kandumine maismaale välistatud ning see sumbub tehissaart ümbritsevas meres. Seetõttu ei ole kavandatava tegevusega ette näha sotsiaalministri määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud piirnormide ületamist lähimate tundlike objektide (majapidamiste) juures. Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse elektrituuliku rajamise, töötamise ja lammutamisega kaasnevat välisõhus levivat mürataset modelleerimise teel. Alusandmetena kasutatakse kirjandusallikatest ning arendajalt saadud informatsiooni mõju täpsemaks hindamiseks antud keskkonnatingimustes. 26 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm − Veealune müra Mereelustikule võib kahjuliku mõju avaldada tuuleelektrijaama töötavate osade (generaator, jahutussüsteemid, labade pöörlemine jm) põhjustatud veealune müra. Mõju on seotud tuuleelektrijaama ala ja selle vahetu ümbrusega. Kuna mereimetajad on kõige helitundlikumad ja hästi uuritud, siis eeskätt hinnatakse mõju hüljestele. Hinnatakse ka müra mõju kaladele, kuigi nende puhul on andmed mõjude kohta puudulikud. Kogu ehitamise perioodi peamisteks heliallikateks on töölaevade müra (sõukruvi kavitatsioon, masinate ja generaatorite müra). Ehitustöödega kaasneb ka vundamendi ja merepõhja vibratsioon, kuid reeglina pelaagilisele elustikule keskkonnamõjude hindamisel arvestatakse ainult akustilise energia emissiooniga vette. Põhjaelustikule mõju hindamisel võib olla oluline ka vibratsioon. Gravitatsioonivundamendi paigaldamisel on heliallikateks merepõhja süvendamistööde müra ning kivimaterjalide paigaldamine ja pumpamine. Vaivundamendi ehitamisel on peamiseks impulssheli allikaks vaiade rammimine puurimine, abilaevade mehhanismide mootorite ja generaatorite müra, kivimaterjalide paigaldamine. Kasutamiseaegne mõju heliallikateks on tuulegeneraatori töö (labade pöörlemine, vundamendi vibratsioon), tuulegeneraatorit teenindava ujuvplatvormi liikumine. Kasutuselt eemaldamisel kaasneb roomikmehhanismide müra, tehissaare eemaldamisel lisanduksid pumpamise ja kivimaterjalide laadimisel tekkivad mürailmingud. Mõju hinnatakse modelleerimisega (elustikule mõju hindamisel kasutatakse eksperthinnangut), arvestades eelnevalt piirkonnas teostatud uuringutega (Balticconnectori maagaasitoru projektiga merekeskkonnale mõju hindamine: veealune müra, Skepast&Puhkim OÜ, 2018-2020; Liivi lahe ümbritseva allveemüra seire, KIK, 2019), teised olemasolevaid allikaid (sh Tougaard et al., 20205) ja analoogiatega ning keskkonnamõju hindamise käigus tehtava modelleerimise tulemustega. Helilevi modelleritakse tertsribades 200 Hz ja 500 Hz. Need sagedused levivad piisavalt kaugele madalas vees ja on hästi kuuldavad mereimetajate (hüljeste) ning ka ujupõiega kalade poolt. 5 Tougaard J., et al., 2020. How loud is the underwater noise from operating offshore wind turbines? J. Acoust. Soc. Am. 148(5). 28 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm − Võimalikud keskkonnaavariid ja tuleohutus Kavandatavast tegevusest tulenev õlireostuse tekke oht on nii tuuleelektrijaama ehitamise kui ka kasutamise faasis. Õlireostuse vältimiseks ehitustööde käigus tuleb järgida ohutusreegleid. Arendajal peavad olema võimalused reostuse likvideerimiseks peale selle tekkimist. Töid on soovitatav mitte teostada pikaajaliselt puhuvate (üle 10 m/s) tuulte tingimustes. Mõju on seotud tuuleelektrijaama ala ja selle lähiümbrusega. Tuuliku hooldamisel kasutatavad kuluvahendid, komponendid, õlid, määrded on pakendatud tootjapoolselt hermeetiliselt. Põleng võib tekkida tuulegeneraatori isesüttimisel, inimese hooletusest, masina või seadme rikkest vms põhjusel. Tulekahju tekkimise riski suurendavad tootmisterritooriumile sattunud kõrvalised isikud, kes ei ole tuleohutusnõuetest teadlikud. Seetõttu on oluline, et kõrvalised isikud ei sattuks territooriumile. Keskkonnaavariidega kaasnevad keskkonnamõjud on olulised. Seetõttu tuleb rangelt järgida tuleohutuse eeskirju ja teha seejuures koostööd Päästeametiga. Keskkonnaregistri andmetel asub Nasva alevikus kaks keskkonnaohtlikku objekti: Duschy AS kütuse mahuti (registrikood: OOB0070001) ja Baltic Workboats AS kütusemahuti (registrikood OOB0105919). Hinnatakse kavandatava tegevuse kaasneda võivaid keskkonnaavariisid ja mõju tuleohutusele. − Mõju ajalooliste lõhkekehadele ja muudele ohtlikele objektidele Teadaolevalt puuduvad arendusalal ning selle vahetus läheduses lõhkekehad ja muud ajalooliselt ohtlikud objektid. Koostöös Kaitseministeeriumiga (kaastav asutus) selgitatakse ajalooliste lõhkekehade ja muude ohtlike objektide leidumise tõenäosus. Võimalik mõju on seotud otseselt tuuleelektrijaama ja merekaabli koridoriga. Hinnatakse kavandatava tegevuse mõju võimalikele ohtlikele objektidele. − Mõju maastikule Kavandatava tegevuse tulemusel rajatakse merre tehissaar ja sellele üks tuulik, mille torni kõrgus maapinnast on 90 m ja rootori läbimõõt 120 m. Tuuleelektrijaama asukoha valimisel on mh on arvestatud, et planeeritud meretuulik sobituks juba olemasolevate maismaatuulikutega. Kavandatava 29 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm tegevuse mõju maastikule avaldub peamiselt tuuliku ümbruses (eelkõige tuuliku läheduses asuval rannikualal). Tuulikute visuaalse mõju vähendamiseks on võimalus viia lähimad tuulikud rannikust kaugemale. Tuulikute viimine kaugemale merealale võib olla küll positiivse mõjuga visuaalsete häiringute vähendamisel, samas tõstab see taastuvenergeetika ühiku hinda, mis mõjutab elanikkonda sotsiaalmajanduslikult. Pärast tuuliku hoonestusloa lõppu tuleb tuulik demonteerida. Kavandatava tegevuse visuaalset mõju käsitletakse koos sotsiaalse mõjuga. Vt punkt „Kavandatava tegevuse sotsiaalsed mõjud, sh visuaalseid mõjud“. − Mõju merepõhja elustikule ja elupaikadele Nasva sadama piirkonnas on Natura merepõhja elupaigatüüpe – laugmadalikud (1140) ja liivamadalad (1110). Eeldatavalt avaldub kavandatava tegevuse oluline mõju elustikule ja elupaikadele tuuleelektrijaama ehituse ajal, olemasolevale liivapõhjale rajatakse pae- ja graniitkivist tehissaare perimeeter mis täidetakse samast piirkonnast ehk Nasva sadama akvatooriumist pumbatava täiteliivaga Kogu tehissaare territoorium kaetakse liiva erosiooni vältimiseks paekivikillustikuga. Kasutusaegne negatiivne mõju on eeldatavalt väheoluline. Samas loob tehissaar uusi elupaiku põhjaelustikule. Kavandatava tegevuse mõju on seotud otseselt tehissaare ning merekaabli alaga. Hinnatakse kavandatava tegevuse (sh sellega kaasneva heljumi leviku) mõju merepõhja elupaikadele (sh Natura mereelupaigatüüpidele) ja elustikule (taimestikule, loomastikule). − Mõju kalandusele, kalade elukeskkonnale, sh koelmualadele ja rändeteedele Eeldatav mõju avaldub nii tuulepargi ehitamisel, kasutamisel kui ka lammutamisel. Ehitustööde ajal avaldab kalastikule mõju ehitusmüra, pinnasetöödel (sh tehissaare täimiseks vajaliku pinnase võtmisel) tekkiv heljum ja mehhanismide müra. Ehitusaegse mõju ulatus sõltub laiali kantud setete ja hõljumi levikust ning ehitustöödel tekkivast mürast. Kasutusaegne mõju on seotud tuuliku ning merekaabli alaga. Merekaablite süvistamise ja isoleerimisega tagatakse, et merekaablitest lähtuda võiv kahju kalavarudele on minimaalne. Tuuliku käitamisfaasis võivad kalastikule mõju avaldada elektrituuliku töömüra, vibratsioon, kaabli elektromagnetväli ning hooldusel kasutatavate mehhanismide liiklusmüra. Arvestades, et korraga on töös üks ujuvpargas (madala veeseisu korral kasutatakse roomikmehhanisme) ei ole siiski alust antud mõju pidada oluliseks. Samas loob tehissaar kalastikule uusi elupaiku. Kasutuselt eemaldamisel avaldab kalastikule mõju lammutusmüra, pinnasetöödel tekkiv 30 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm heljum (juhul kui tuulikute vundamendid ja tehissaar eemaldatakse merepõhjast) ning mehhanismide müra. Arvestades, et mõlemad mõjud on lühiajalised ei ole hetkel alust pidada neid olulisteks. Mõju vähendava ja leevendava meetmena tuleb tehissaare rajamisel ja vundamentide paigaldamisel ja võimalikul eemaldamisel, kaablikraavi rajamisel jm ehitustöid teha väljaspool kalade kudemisperioodi. Heljumi laialdasema leviku vältimiseks tuleb vältida ehitustöid tugeva tuule korral. Lisaks sellele tuleb kasutada võimalikult väikest elektromagnetvälja tekitavaid veealuseid kaableid ning need võimalusel süvistada merepõhja. Nasva sadama lähistele kavandatav tuulik paikneb Rahvusvahelise Mereuuringute Nõukogu (International Council for the Exploration of the Sea ehk ICES) alarajoonis 28.1 ning sinna jääb statistiline ruut 45H2 ning väike püügiruut 293. Merealal, kuhu suubub Nasva jõgi koevad mitmed kalanduslikult olulised kalaliigid. Lisaks läbib piirkonda mitmeid kalaliike, kes suunduvad mööda Nasva jõge oma kudemisaladele Mullutu lahes ja teistes ülesvoolu asuvates järvedes. Kuna tegemist on eelkõige olulise kalade taastootmisalaga, siis on keskkonnamõjude hindamiseks esmatähtis välja selgitada kalastiku koosseis kevadperioodil: erinevate kalaliikide arvukus ning ala tähtsus kudemis- ja läbirändealana erinevatele kalaliikidele. Välitööde käigus kogutakse andmeid Nasva jõe suudmepiirkonna kalastiku kohta ning antakse eksperthinnang selle kalanduslikule ja looduskaitselisele tähtsusele. Lisaks hinnatakse kalastiku- uuringu käigus, millised on kalade peamised rändeteed Nasva jõkke. Eksperthinnanguga hinnatakse tehissaare, merekaabli ja tuuleelektrijaama võimalikke mõjusid kalastikule ja soovitatakse kohaseid leevendusmeetmeid. Eksperthinnangu aluseks võetakse olemasolevad allikad ja analoogid ning töö käigus tehtavate uuringute tulemused. Piirkonna kalastiku kohta puuduvad varasemad KMH hindamiseks kasutatavad uuringud. Lähim seireala, kus Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut viib alates 2005. aastast läbi iga-aastast kalastiku seiret, asub Kõiguste lahes. Kalaproovide kogumisel ja analüüsil kasutatakse metoodikat6, mis on välja töötatud rannikumere kalastiku seireks ning mille ihtüoloogilise algmaterjali kogumisel kasutatavate püügivahendite valik, kasutamine ja analüüs vastab 6 Thoresson, G. 1996. Guidelines for coastal monitoring. Kustrapport 1: 1-35. 31 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm rahvusvahelistele rannikumere kalastiku seire juhtnööridele HELCOM 2019. Guidelines for coastal fish monitoring. See on vajalik seetõttu, et valdav osa Eesti merealadel kogutud kalastikuandmetest on kogutud sama metoodikat kasutades ja see tagab vajadusel kogutud andmete võrreldavuse andmetega teistelt merealadelt. Kavandatava tegevuse piirkonnas tehakse enne ehitust kalastiku inventuur ja kaardistatakse nn eelnev olukord. Hinnatakse kavandatava tegevuse mõju kalandusele, kalade elukeskkonnale, sh kalade koelmualadele ja rändele Nasva jõkke ja määratakse vajalikud leevendavad keskkonnameetmed. − Mõju taimedele, loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele Kavandatava tegevuse teostamiseks vajalikul alal (tehissaare ja kaabli ala) ja selle lähiümbruses kaitsealuste taimeliikide leiukohti registreeritud ei ole. Kavandatava tegevuse asukohast ~2,3 km lääne suunas on II kategooria kaitsealuse taimeliigi, nõmmnelk (Dianthus arenarius) leiukoht ning ~2,4 km idas II kategooria kaitsealuste taimeliikide, harilik muguljuur (Herminium monorchis) ja soohiilakas (Liparis loeselii) leiukohad. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju nende maismaataimedeni ei ulatu. Kavandava tegevuse mõju merepõhjataimestikule kajastatakse punktis „Mõju merepõhja elustikule ja elupaikadele“. Kavandatava tegevuse asukohast ~1,5 km kaugusele ida suunda jäävad Natura 2000 alade hulka kuuluvad Mullutu-Loode loodusala (EE0040443) ja Mullutu-Loode linnuala (EE0040444). Mullutu-Loode loodusala kaitse- eesmärgiks olevad liigid on vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), luha- pisitigu (Vertigo (Vertigo) geyeri) ja kaunis kuldking (Cypripedium calceolus). Mullutu-Loode linnuala kaitse-eesmärgiks on 34 liiki linde. Keskkonnamõju hindamisel Mullutu-Loode loodusala ja Mullutu-Loode linnuala osas Natura asjakohast hindamist läbi ei viida, kuna kavandatava tegevusega kaasnevad eeldatavad mõjud nendeni ei ulatu. Kavandava tegevuse mõju linnustikule kajastatakse punktis „Mõju lindudele“. Kavandatava tegevuse asukohast ~1,6 km kaugusel Nasva jõe silla juures on registreeritud kolme II kategooria kaitsealuse loomaliigi (käsitiivalise) leiukohad: veelendlane (Myotis daubentonii; KLO9119767), tiigilendlane (Myotis dasycneme; KLO9119766) ja põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii; KLO9119765). Mõju neile liikidele käsitletakse punktis „Mõju nahkhiirtele“. 32 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Läänemere Eesti vetes elab kaks hülgeliiki hallhüljes (Halichoerus grypus) ja viigerhüljes (Pusa hispida). Kavandatava tegevuse piirkonnas on juhuvaatlusi hüljeste esinemisest. Mõju hüljestele käsitletakse punktis „Mõju hüljestele“. Kavandatava tegevuse mõju hindamisel kaitstavatele loodusobjektidele lähtutakse kaitstavate liikide elupaikade tingimustest, Looduskaitseseadusest ja Eesti Looduse Infosüsteemi kantud informatsioonist. Täpsem mõjuhinnang antakse keskkonnamõju hindamise käigus. − Mõju nahkhiirtele Kavandatava tegevuse asukohast ~1,6 km kaugusel Nasva jõe silla juures on registreeritud kolme II kategooria kaitsealuse loomaliigi (nahkhiire) leiukohad: veelendlane (Myotis daubentonii; KLO9119767), tiigilendlane (Myotis dasycneme; KLO9119766) ja põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii; KLO9119765). Samuti paikneb asukohast idas Loode Tammik, mis on sobilik biotoop mitmetele nahkhiireliikidele. Ehitusaegne oluline mõju käsitiivalistele puudub arvestades, et ehitusprotsess toimub päevasel ajal, nahkhiired on öise aktiivsusega, ka kokkupõrgete risk on ehitusfaasis väike ja barotraumade risk puudub. Eeldatav oluline mõju võib esineda tuulepargi kasutamise ajal. Negatiivset mõju põhjustavad kokkupõrked tuuliku labadega ning barotrauma (kiire rõhu muutuse poolt põhjustatud koekahjustus). Mõju on seotud otseselt tuuleelektrijaama alaga. Kasutuselt eemaldamisega kaasnev oluline mõju puudub arvestades, et lammutusprotsess toimub päevasel ajal, nahkhiired on öise aktiivsusega, ka kokkupõrgete risk on lammutusfaasis väike ja barotraumade risk puudub. Nahkhiirtealane töö koosneb eksperthinnangu ja uuringu osast. Eksperthinnang annab ülevaate arendustegevuse potentsiaalsest mõjust nahkhiirtele ning teeb ülevaate ümbritseva ala nahkhiirte elupaikadest. Ümbritsevate alade kaardianalüüsiks kasutatakse Eesti Looduse Infosüsteemi, loodusvaatluste andmebaasi (LVA) ja PlutoF andmebaasi andmeid. Võimalusel kasutatakse lisaks ka muid tööde teostajatele kättesaadavaid andmestikke (nt. imetajate levikuatlase andmestik ja muud uuringud). Nahkhiirte uuring viiakse läbi perioodil 1. mai kuni 15. september. Uuringu eesmärgiks on hinnata nahkhiirte rände esinemist piirkonnas ning teha kindaks uuringuala kasutus suvisel poegimisperioodil. Uuringuks kasutatakse vähemalt 33 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm ühte automaatset nahkhiirte salvestajat, mis paikneb uuringualal kogu perioodi vältel. Tagamaks aparatuuri tööd, hooldatakse seda uuringuperioodi jooksul regulaarselt. Uuringu ajaline kestvus ja põhimõtted on kooskõlas Euroopa nahkhiirte kaitse lepingu organisatsiooni EUROBATS koostatud soovitustega. Lisaks automaatregistraatorile viiakse piirkonnas läbi vaatluseid ümbritseval maismaal, et teha selgeks ümbruskonna nahkhiirterohkus. Sarnast uuringuplaani on varasemalt kasutatud mitmete tuuleenergeetika arenduste puhul: - Nahkhiirte kevad- ja sügisrände monitooring Paldiski ja Pakri tuuleparkides 2014. ja 2015.aastal; - Nahkhiirte uuring Aseriaru tuulepargis 2014 sügisel (rändemonitooring + hinnang hukkumisele); - Tootsi Suursoo tuulepargi arenduse ehituseelne nahkhiirte uuring; - Nahkhiirte uuring Saarde valda kavandatavate P14, P15 ja P16 tuuleparkide mõju kohta nahkhiirtele. Hinnatakse kavandatava tegevuse mõju nahkhiirtele kohalikul tasandil ja määratakse vajalikud leevendavad keskkonnameetmed. − Mõju hüljestele Keskkonnaregistri andmetel kavandatava tegevuse lähipiirkonnas hüljeste püsielupaiku ja leiukohti ei ole. Kavandatava tegevuse asukohast 16 km kaugusele jääb Kerju hallhülge leiukoht (KLO9101789), mis kattub Kerju hallhülge püsielupaiga (KLO3000094) ja selle sihtkaitsevööndiga. Kavandatava tegevuse asukohast ja 23 km kaugusel on Allirahu Tompamaa hallhülge leiukoht (KLO9100054). Kuid kavandatava tegevuse piirkonnast on teada juhuvaatlusi hüljeste esinemisest. Eeldatavalt oluline mõju hüljestele võib ilmneda tuuleelektrijaama ehituse ajal. Ehitustööde ajal mõjutavad mereimetajaid suhteliselt kõrge müratasemega ehitustööd, vaiade paigaldamine merepõhja ja samuti muu ehitusega kaasnev mürahäiring. Erinevate häiringute mõjul väheneb tööde tsoonis hüljeste poolt kasutatavate merealade pindala. Ehitustööde aja planeerimisel tuleb arvestada hüljeste sigimis- ja karvavahetusajaga, nt ei tohi vaiade rammimist teha hüljeste sigimisajal veebruaris-märtsis. Ehitusaegne müra võib mõjutada ka hüljeste toiduks olevaid kalu, peletades neid töötsoonist eemale. Ehitustöödega kaasneb heljumi vette paiskamine, mis vähendab vee läbipaistvust ning võib takistada 34 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm hüljestel saagi püüdmist. Heljumipilve põhjasettimine võib ohustada võimalikke kalade koelmuid piirkonnas ning tuua kaasa negatiivseid mõjusid põhjafaunale ja kaladele ja seeläbi hüljeste toidubaasile. Tuuleelektrijaama kasutamise perioodil võib põhjaelupaikade teisenemine tuua kaasa muutusi toiduahelas ja hüljeste toidubaasis läbi merepõhja ja sellega kaasneva põhjakoosluste muutuste tehisaare ümbruses ja selle nõlvadel. Kuna suures pildis on tegemist väikese maastikumuutusega, ei ole sellel eeldatavalt olulist mõju hüljestele. Mõju hüljestele võib esineda tuuliku poolt tekitatud veealuse müra tõttu (vt ka punkt „Veealune müra“). Tuuleelektrijaama kasutamise ajal võib avalduda oluline mõju. Eeldatav mõju on seotud otseselt tuuleelektrijaama alaga. Nasva sadama töötamisega kaasneb laevamüra, kuid töötava tuulelektrijaama poolt põhjustatav veealune müra on üldiselt madalam kui laevamüra. Eeldatavalt on kavandatava tegevusega kaasnev võimalik mõju hüljestele lokaalne. Mõju hindamisel kasutatakse mh Hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskava ja välitööde tulemusi. Väitöödel on kavandatud hüljeste esinemise väljaselgitamine vaatlustega nii maismaalt kui merelt. Samuti intervjueeritakse kohalikke elanikke, kellel on informatsiooni hüljeste esinemise kohta kavandatava tegevuse piirkonnas. Välitööde põhieesmärgiks on välja selgitada hüljeste esinemise peamised perioodid kavandatava tegevuse piirkonnas ja sellest lähtuvalt määratleda ehitustöödeks kohased ajavahemikud. Mõju hindamisel hüljestele on kaasatakse hülgeekspert Anders Galatius (Aarhusi Ülikool, Taani). Hinnatakse kavandatava tegevuse mõju hüljestele kohalikul tasandil ja määratakse vajalikud leevendavad keskkonnameetmed. − Mõju lindudele Tuuliku ja tehissaare asukoht kattub osaliselt II kategooria kaitsealuse liigi väikeluige (Cygnus columbianus bewickii) leiukohaga KLO9121552. Teine väikeluige leiukoht KLO9121551 paikneb ~1,2 km kaugusel idas. Eestis esineb nimetatud liik vaid läbirändel. Mullutu-Loode loodusala ja Mullutu-Loode linnuala paiknevad kavandatava tegevuse asukohast ~1,5 km idas. Lähimad merikotka (Haliaeëtus albicilla) püsielupaigad on ~2,3 km kaugusel kirdes: Nasva merikotka püsielupaik: KLO3002216, KLO3000306 ja samuti ~2,3 km kaugusel läänes Loode merikotka püsielupaik: KLO3001163 ning samas piirkonnas on ka Nasva merikotka püsielupaik KLO3001874. 35 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Tuuleelektrijaama ehituse ajal avalduv mõju ei ole eeldatavalt oluline, kuna tuuleelektrijaama ehitusega kaasnev mõju on lühiajaline ja ehitustööd toimuvad piiratud alal. Kaasneda võib häiring rännetel peatuvatele, talvituvatele ja toituvatele lindudele, kuid antud mõju ei saa pidada oluliseks vastavalt Corson OÜ poolt 2012. aastal koostatud KMH aruandele, mis käsitleb Pärnu sadama laevatee süvendamist. Kasutusaegne mõju on eeldatavalt oluline. Negatiivset mõju avaldab linnustikule tuulikute poolt põhjustatud takistus rändavatele veelindudele ning kokkupõrkeoht tuuliku labadega. Samuti võib uue tuuliku rajamine avaldada tundlikele linnuliikidele väljatõrjuvat mõju, st. tuuliku tehistaristu tõrjub välja seda ala varem kasutanud linnud ja/või vähendab nende ala ajalises ja ruumilise kasutuse määra. Mõju on seotud tuuleelektrijaama arendusala ja selle ümbrusega. Täpsem mõju ulatus määratakse KMH aruandes. Hinnatakse mõju lindudele nii kohalikul tasandil kui ka lindude rändele ja määratakse vajalikud leevendavad keskkonnameetmed. − Mõju kultuuripärandile Kavandatava tegevuse asukohas ja lähiümbruses ei ole riigi kaitse all olevaid kultuurimälestisi. Mõju võib avalduda läbi setete kandumise veealustele kultuuriväärtusele. Aladel, kuhu ei ulatu mälestis või selle kaitsevöönd, tuleb ehitus- ja kaevetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Tehissaare rajamisel ja merekaabli paigaldamisel on võimalus, et tööde käigus satutakse peale arheoloogilistele leidudele, näiteks laevavrakile. Muinsuskaitseseaduse § 41 alusel on leidja kohustatud tööd katkestama, säilitama leiu ja leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile. Lähimad pärand- kultuuriobjektid asuvad ~1,7 km põhja suunas Nasva keskosas (Elu talukoht, Õusna talukoht, Nasva seltsimaja). Kavandatava tegevuse eeldatav mõju neile pärandkultuuriobjektidele puudub. Täpsem mõjuhinnang antakse keskkonnamõju hindamise käigus. − Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale Taotletava tuuleelektrijaama vahetusse ümbrusse majapindamisi ei jää. Kavandatavast tuulikust jääb Kuresaare linn ~4,5 km kaugusele kirdesse. Lähimate Nasva aleviku majapidamiste õuealad asetsevad kavandatavast tuulikust ~1,4 km kaugusel põhja suunas. 36 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Kavandatava tegevusega võib kaasneda vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale ning keskkonna kaudu võidakse mõjutada inimese tervist, heaolu või vara. Mõju inimese tervisele on eeldatavalt väheoluline, kuna ei ole eeldada piirväärtusi ületavate müratasemete levikut lähimate elamuteni. Samas ei saa kohalike inimeste heaolu otseselt seostada kehtestatud arvulistest normidest kinnipidamisega. Mõju varale on eeldatavalt neutraalne, sest tuulik asub laevatamiseks liiga madalas vees, ja seetõttu on ebatõenäoline laevade kokkupõrge tuulikuga ja seeläbi laevade kahjustumine. Samas, igasugune piirkonnas esinev majandus- ja arendustegevus pakub inimestele otseselt ja kaudselt tööd. Mõju majandusarengule ja tööhõivele on ehituse ajal eeldatavalt positiivne. Kavandatava tegevuse realiseerimisel tekib kohapealseid töökohti, mis saavad olla seotud tuulikute transpordiga, tuulikute püstitamise ja tuulikuparkide hooldamisega. Mõju hinnatakse eksperthinnanguga, võttes aluseks olemasolevaid allikaid ja analoogid ning töö käigus tehtavate uuringute tulemused, sh - Eesti Statistikaameti, Äriregistri ning Maksu- ja Tolliameti andmed; - Asjakohased analüüsid ja uuringud (Eesti teadusasutused, rahvusvahelised artiklid ja uuringud); - Kohaliku omavalitsuse arengukavad; - KMH avalikustamise käigus saabunud seisukohad. Hinnatakse kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele heaolule ja varale, sh kinnisvarale. − Kavandatava tegevuse sotsiaalsed mõjud, sh visuaalseid mõjud Kavandatava tegevuse sotsiaalsed mõjud võivad kaasneda tuuleelektrijaama püstitamise, käitamise ja kasutuselt eemaldamisega. Võimalikud mõjutatavad sihtgrupid on näiteks püsielanikud, puhkajad ja ettevõtjad. Visuaalse mõju (sh tuuliku valgustuse ja varjude) mõjuala on seotud tuuliku nähtavusega. KMH koostamisel valideeritakse võimalik visuaalne ja sotsiaalmajandusliku mõju ja hinnatakse võimalikku visuaalset ja sotsiaalmajanduslikku mõju sihtgruppidele. Käsitletakse mõju puhkepiirkondadele ja veespordi aladele (Nasva jõe suudmest Kuressaare poolne jääv supelrand, Mändjala puhkepiirkond ja supelrandade ala, lohesurfi ala 37 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Mändjalast Nasva poole). Mõju kohalikule kogukonnale selgub täpsemalt aruande koostamise etapis. Mõju hinnatakse eksperthinnanguga, võttes aluseks olemasolevaid allikaid ja analoogid ning töö käigus tehtavate uuringute tulemused, sh - Eesti Statistikaameti, Äriregistri ning Maksu- ja Tolliameti andmed; - Asjakohased analüüsid ja uuringud (Eesti teadusasutused, rahvusvahelised artiklid ja uuringud); - Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal; - Kohaliku omavalitsuse arengukavad; - KMH avalikustamise käigus saabunud seisukohad. Hinnatakse kavandatava tegevuse sotsiaalseid, sealhulgas visuaalseid mõjusid. Lahenduse väljatöötamisel kaasatakse kohalikku omavalitsust ja kogukondi. − Mõju tsiviillennundusele Lähtudes Lennuameti 19.10.2011 kirjas nr 4.6-8/11/2823 toodud informatsioonist – planeeringuala lähiümbruses asub mitmeid sama tüüpi rajatisi, mistõttu ei sea uue tuuliku püstitamine täiendavaid piiranguid Kuressaare lennuvälja käitamistingimustele – võib eeldada, et olulist mõju kavandatava tegevusega ei kaasne. Tsiviillennunduse radareid kavandatava tegevuse eeldatava mõju piirkonnas pole. Lähtudes Transpordiameti 02.07.2021 kirjast nr 8- 5/21/13870-2 teostatakse lennuliikluse ohutuse seisukohast aeronavigatsiooniline ekspertiis, kuna tuulik võib, aga ei pruugi mõjutada Kuressaare lennuvälja instrumentaallennuprotseduure. Hinnatakse kavandatava tegevuse mõju tsiviillennunduse ohutusele, sh lennunduses kasutatavatele navigatsioonivahenditele. Võimaliku mõju täpsustamiseks ja häiringute vältimiseks tehakse koostööd Transpordiametiga (on kaastav asutus). − Mõju mereseire- ja ESTER sidesüsteemidele Mõju avaldub tuuleelektrijaama kasutamise faasis ja on eeldatavalt väheoluline. Kavandatavad tuulik võib häirida radarite ja mereseiresüsteemi tööd, tekitades tuulikute taha radari jaoks nn varjupiirkonna. Tuuleelektrijaama kasutamine võib avaldada mõju ka lennundusele ning selle mõjuga arvestamisel ja leevendamiseks 38 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm tehakse koostööd Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Transpordiameti ja Lennuliiklusteenistusega. KMH raames tehakse arvutuslikke meetodeid kasutades koormatava mereala suhtes tervikuna uuring mõju kohta mereseire- ja ESTER sidesüsteemidele. Hinnatakse mõju mereseire- ja ESTER sidesüsteemidele. − Mõju navigatsioonimärkide ja -tulede eristamisele Mõju võib avalduda tuuleelektrijaama kasutamise faasis. Kavandatava tuuliku rajamisega võib kaasneda navigatsioonmärkide raskendatud jälgimine planeeritava tuuleelektrijaama alal. Tuleb arvestada, et kavandatav tegevus (rajatav objekt) ei tohi häirida veeliiklejatel navigatsioonimärkide või -tulede eristamist. Nasva sadamakai lõunaotsas on püsimärk – Nasva sadamakai päevamärk. Märgil tuli puudub. Kavandatava tuuleelektrijaama alast ida pool, piki Nasva sadama akvatooriumit (nii akvatooriumis kui väljaspool akvatooriumi idapiiri) kasutatakse hooajalisi ujuvmärke. Ka ujumärkidel tuled puuduvad. Märkide omanik on arendaja emaettevõte Baltic Workboats AS. Teisi navigatsioonimärkide ja -tuledesid kavandatava tuulepargi lähipiirkonnas ei ole. Veeteede Amet on leidnud (08.06.2016 kiri nr 3-3-1/1984), et kavandatav ehitis ei häiri veeliiklust ning neil ei ole vastuväiteid hoonestuslao menetluse algatamisele. Lähtudes eeltoodust, sh kavandatava tegevuse ja navigatsioonimärkide asukohtadest, on eeldatavalt tegemist väheolulise mõjuga. Võimaliku mõju täpsustamiseks, ja vajadusel leevendamiseks, tehakse koostööd Transpordiametiga (on kaasatav asutus). Hinnatakse kavandatava tegevuse mõju navigatsioonimärkide ja -tulede eristamisele. − Koosmõju teiste tegevusliikidega Hoonestusluba elektrituuliku rajamiseks taotletakse piirkonnas, kus käesoleval ajal toimub aktiivne elektri tootmine tuuleelektrijaamadega. Lähimad olemasolevad tuulikud paiknevad Nasva sadama kail taotletava tuuliku asukohast ~300 (316) m kaugusel idas ja ~400 (425) m kaugusel kirdes ning kaks tuulikut loodes Saaremaa rannikul vastavalt ~1,4 km ja ~1,6 km kaugusel kavandatavast tuulikust. 39 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Keskkonnamõju hindamisel tuuakse välja kavandatava tegevuse võimalik koosmõju teiste tuuleelektrijaamadega, tulenevalt taotletava Nasva tuuleelektrijaama kasutusele võtmisega kaasnevate keskkonnamõjude ulatusest. Peamised koosmõjud teiste ümberkaudsete tuuleelektrijaamadega tekivad välisõhule (müra), millega keskkonnamõju hindamisel arvestatakse. Mh käsitletakse olemasolevate tuulikute veealuse müra ja vibratsiooni mõjusid, sh kaladele. Hinnatakse ka kõigi mõjualas asuvate tuuleelektrijaamade kumulatiivset mõju käsitiivalistele ja lindudele. Kui keskkonnamõju hindamise käigus selgub veel teisi mõjutegureid, mis põhjustavad koosmõju aspektist olulist keskkonnamõju, siis võtetakse ka seda keskkonnamõju hindamisel arvesse. 3.9 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmed ning nende kasutamise eeldatav efektiivsus. Kavandatava tegevusega kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise eesmärgil pakutakse välja leevendusmeetmed ning hinnatakse nende kasutamise eeldatavat efektiivsust. 3.10 Keskkonnaseire ja teiste keskkonnalubade vajadus. Lähtuvalt KMH tulemustest antakse soovitusi keskkonnaseire tingimuste seadmiseks ja käsitletakse teiste keskkonnalubade vajadust. 3.11 Kavandatava tegevuse võrdlus erinevate reaalsete alternatiivsete võimalustega ja nende paremusjärjestus. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel lähtutakse nendega eeldatavasti kaasnevast keskkonnamõjust ja hüvedest. 3.12 Kokkuvõte, soovitused ja koondhinnang. Peatükis esitatakse mh ka tingimused tuuliku lammutamiseks, sh kaaludes tuulikute vundamentide eemaldamisega kaasnevat mõju põhjaelustiku biotoopidele. 3.13 KMH aruande koostamisel kasutatud infoallikad. 40 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm 3.14 KMH aruandele lisatakse KMH menetlust kajastavad dokumendid, kaasatud asutustelt ja teistelt huvigruppidelt avalikustamise perioodil laekunud kirjad ja avalike arutelude protokollid. Avalikustamise perioodil laekunud kirjades esitatud ettepanekutele, vastuväidetele ja küsimustele ja avalikul arutelul vastuseta jäävatele küsimustele vastatakse kirjalikult, mille koopiad lisatakse aruandele. 41 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm 4. HINDAMISMETOODIKA Keskkonnamõju hindamisel hinnatakse peamiselt kavandatava tegevusega kaasnevat keskkonnamõju võttes arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat. KMH aruande koostamiseks kasutatakse objektiga seotud dokumente ja varasemalt koostatud uuringuid, kirjandust ning avalikke andmebaase ja infoallikaid. Lisaks tehakse KMH käigus spetsiaalseid uuringuid. Konservatiivsuse printsiibist lähtudes arvestatakse keskkonnamõju hindamisel tuuliku maksimaalseks kõrguseks merepinnast 160 m (merepinnast tuuliku rootori laba tipuni laba kõige ülemises asendis). Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses toodud põhimõtetest, mille põhjal: - Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut; - Keskkonnamõju on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale; - Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonna-taluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõjude prognoosimisel kasutatakse mitmeid hindamismetoodikaid: kaardianalüüsi (Eesti Looduse Infosüsteemi ja Maa-ameti kaardikihid), hinnatava objekti ja selle lähiümbruse vaatlust, uuringuid, eksperthinnanguid ning kaasatud asutustega konsulteerimist. Keskkonnamõju selgitused, järeldused ja soovitused esitatakse tuginedes ekspertrühma kuuluvate spetsialistide erialasele kogemusele, välivaatluste ja uuringute tulemustele ning erinevate ametkondade ja osapoolte omavahelisele koostööle. Tabelis 4.1 on toodud teemade kaupa, milliseid metoodikaid konkreetsete mõjude hindamisel kasutatakse. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega ei kaasne KeHJS § 20 lõige 2 alusel koostatud Keskkonnaministri 01.09.2019 määruses nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ § 4 lõige 2 punktis 2 nimetatud 42 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga seotud tagajärgi. Seetõttu eelnevalt nimetatud mõjutegureid KMH aruande koostamisel ei käsitleta/hinnata. Samuti ei käsitleta piiriülest mõju, kuna seda ei ole ette näha. Tabel 4.1 Hinnatavad mõjukriteeriumid ja mõjude prognoosimisel kasutatavad hindamismetoodikad Hinnatav Hindamismetoodika mõjukriteerium Kavandatava Eksperthinnang – hinnatakse kavandatava tegevuse tegevuse otstarbekust antud asukohas, kavandatava tegevuse mõju otstarbekus ja kliimale, kliimamuutuste mõju tuulikule ning kavandatava vastavus säästva tegevuse vastavust säästva arengu põhimõtetele. Hindamise arengu aluseks on erialane kirjandus, teaduspublikatsioonid (sh põhimõtetele, sh Keskkonnaagentuuri aruandes “Eesti tuleviku kliimamuutuste kliimastsenaariumid aastani 2100” (Luhamaa jt, 2015) esitatud mõju kliimastsenaariumid) ja ekspertarvamus Eksperthinnang – vee kvaliteedi hindamisel kasutatakse varasemate geoloogiliste uuringute tulemusi (sh T. Kupits, 2002. Nasva sadama uuringuala liivavaru geoloogilise uuringu aruanne, Steiger, 2010 - Saare maakonna Kaarma valla Nasva II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne) ja piirkonnas Mõju vee varem tehtud keskkonnamõju hindamise aruandeid (sh Merin kvaliteedile AS, 2002. Merelise maa-ainese kaevandamine ja kasutamine merealal Nasva sadama Lõunaküljel, ) Modelleerimine – tehissaare rajamisel täidetakse see süvenduspinnasega, süvendamisel tekkiva heljumi leviku määramiseks kasutatakse modelleerimist Kaardianalüüs – kasutatakse Eesti Maa-ameti Geoinfosüsteemi ajaloolisi kaarte ning eriaegseid ortofotosid, analüüsitakse rannajoone muutust ajas ja ruumis Vaatlus – kavandatava tegevuse asukoha iseloomustamine enne tegevuse alustamist Mõju setete Uuring – mõõdistatakse rannaprofiilid hetkeolukorra transpordile ja fikseerimiseks, setete liikumise modelleerimiseks võetakse ümbritseva rannalt ja rannikumerest liivaproovid ning määratakse setete piirkonna randade keskmine terasuurus (vajalik modelleerimise sisendina). arengule Modelleerimine – sete liikumise modelleerimine mudeliga Delft3D Eksperthinnang – hinnangu koostamisel võetakse arvesse töö käigus teostatud uuringuid ning ajaloolise kaardimaterjali analüüsi. Võetakse arvesse Nasva liivakarjääri KMH raames läbiviidud töid, kasutatakse riikliku rannikuseire raames (Eesti 43 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Geoloogiateenistuse läbiviidud) kogutud andmeid (Järve- Mändjala uuringuala kohta) ning kasutatakse TLÜ Ökoloogia keskuse teadusuuringute raames kogutud mõõtmisandmeid Järve-Mändjala-Nasva uuringuala kohta Müra eksperthinnang – müratasemete modelleerimine DataKustik spetsiaaltarkvaraga CadnaA 2021 Pro. Välisõhus leviv Modelleeritakse välisõhus levivat müra kavandatava tegevuse (madalsageduslik) erinevates etappides müra Tulemusi võrreldakse keskkonnaministri määruses nr 71 kehtestatud müra normtasemetega ning hinnatakse müra mõju lähimate tundlike objektide (majapidamiste) juures Modelleerimine – modelleeritakse veealust müra ning selgitatakse, millistel merealadel ning millise ajaperioodi jooksul esinevad helitasemed, mis võivad kahulikult mõjutada mereelustiku. Helilevi modelleritakse tertsribades 200 Hz ja 500 Hz. Modelleerimisel kasutatakse Quonops tarkvara Veealune müra Eksperthinnang – hindamisel lähtutakse modelleerimise tulemustest, varasematest allikatest teadaolevatest veealuse müra ja vibratsiooni mõjudest elustikule (sh HELCOM 2019a; Slabbekoorn, H. 2010; Southall B. L., 2007; Southall, B. L., 2019) Võimalikud Eksperthinnang – hinnatakse kavandatava tegevuse kaasneda keskkonna- võivaid keskkonnaavariisid ja mõju tuleohutusele avariid ja tuleohutus Mõju ajalooliste Eksperthinnang – koostöös Kaitseministeeriumiga (kaastav lõhkekehadele asutus) selgitatakse ajalooliste lõhkekehade ja muude ohtlike ja muudele objektide leidumise tõenäosus. Hinnatakse kavandatava ohtlikele tegevuse mõju võimalikele ohtlikele objektidele objektidele Vaatlus – kavandatava tegevuse asukoha iseloomustamine Mõju enne tegevuse alustamist maastikule Eksperthinnang – antakse hinnang maastiku muutumisele Vaatlus – kavandatava tegevuse asukoha elupaikade ja elustiku iseloomustamine enne tegevuse alustamist Mõju merepõhja Eksperthinnang – hinnatakse kavandatava tegevuse mõju elustikule ja merepõhja elupaikadele (sh Natura elupaigatüüpidele) ja elupaikadele elustikule (taimestikule, loomastikule); mh kaalutakse tuulikute vundamentide eemaldamisega kaasnevat mõju põhjaelustiku biotoopidele 44 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Inventuur – kavandatava tegevuse piirkonnas viiakse enne ehitust läbi kalastiku inventuur kevadel erinevate kalaliikide kuderände ja kudemisperioodil kasutades standardiseeritud võrgujadasid (12 võrku silmasammuga 14 kuni 60 mm), millele on lisatud kaks rahvusvaheliselt standardiseeritud veekvaliteedi hindamise standardi nõuetele (EVS-EN 14757:2015) vastavat sektsioon-nakkevõrku. Kalaproovide Mõju kalandusele, kogumisel ja analüüsil kasutatakse metoodikat, mis on välja kalade töötatud rannikumere kalastiku seireks (Thoresson, 1996) ning elukeskkonnale, sh mille ihtüoloogilise algmaterjali kogumisel kasutatavate koelmualadele ja püügivahendite valik, kasutamine ja analüüs vastab rändele rahvusvahelistele rannikumere kalastiku seire juhtnööridele (HELCOM, 2019). Eksperthinnang – antakse piirkonna kalastiku ülevaade, hinnatakse mõju kalandusele, kalade elukeskkonnale, sh kalade koelmualadele ja rändeteedele, merekaabli elektromagnetvälja võimaliku mõju kohta kalastikule ning määratakse vajalikud leevendavad keskkonnameetmed; esitatakse kalastikust lähtuv tööde teostamise ajaraam Kaardianalüüs – kasutatakse Eesti Looduse Infosüsteemi Mõju taimedele, andmeid loomadele ja Eksperthinnang – hindamisel lähtutakse kaitstavate liikide kaitstavatele elupaikade tingimustest, Looduskaitseseadusest ja Eesti loodusobjektidele Looduse Infosüsteemi kantud informatsioonist. Mõju hindamisel kasutatakse ka välitööde tulemusi. Uuring – eesmärgiks on hinnata nahkhiirte rände esinemist piirkonnas ning teha kindaks uuringuala kasutus suvisel poegimisperioodil. Uuring viiakse läbi perioodil 1. mai kuni 15. september kasutades vähemalt ühte automaatset nahkhiirte salvestajat, mis paikneb uuringualal kogu perioodi vältel. Uuringu ajaline kestvus ja põhimõtted on kooskõlas EUROBATS soovitustega Mõju nahkhiirtele Eksperthinnang – hinnatakse kavandatava tegevuse mõju nahkhiirtele kohalikul tasandil ja määratakse vajalikud leevendavad keskkonnameetmed. Hindamisel lähtutakse kaitstavate liikide elupaikade tingimustest, Looduskaitseseadusest ja erialasest teaduskirjandusest. Uuringu käigus kogutavad andmed võimaldavad hinnata nahkhiirte rändeaegset kogunemist piirkonnas, mida indikeerib rändliikide suhtelise arvukse kasv Kaardianalüüs – kasutatakse Eesti Looduse Infosüsteemi ja Elurikkuse andmebaasi andmeid. Mõju hüljestele Vaatlus – välitööd hüljeste esinemise selgitamiseks kavandatava tegevuse piirkonnas Eksperthinnang – mõju hindamisel kasutatakse mh 45 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskava, veealuse müra modelleerimise ning välitööde tulemusi. Mõju hindamisel hüljestele kaasatakse hülgeekspert Anders Galatius (Aarhusi Ülikool, Taani). Hinnatakse kavandatava tegevuse mõju hüljestele kohalikul tasandil ja määratakse vajalikud leevendavad keskkonnameetmed. Kaardianalüüs – kasutatakse Eesti Looduse Infosüsteemi ja Elurikkuse andmebaasi andmeid. Võimalusel ka GPS saatjatega luikede liikumiste andmebaasi. Uuring – Väikeluige rändepeatuste elupaiga kasutusmustri tuvastamine vaatluste ja kogumite paiknemisala kaardistamisega Modelleerimine – kasutatakse varasemate uurimisprojektidega kogutud infot tundlike liikide lennukõrguste ja kokkupõrkeriskide modellerimise tulemuste kohta Eksperthinnang – hindamisel lähtutakse kaitstavate liikide elupaikade tingimustest, Looduskaitseseadusest ja Eesti Mõju lindudele Looduse Infosüsteemi kantud informatsioonist. Mõju hindamisel kasutatakse ka riiklikke liigikaitse tegevuskavasid sh eelkõige Väikeluige (Cygnus columbianus bewickii Yarr.) kaitse tegevuskava (Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 18.04.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/161), EOÜ poolt 2020. aastal läbi viidud kavandatavale tegevusele lähima linnuala rändel peatuvate liikide inventeerimise aruannet ja andmeid ning väikeluige riikliku seire andmeid. Hinnatakse mõju lindudele nii kohalikul tasandil kui ka lindude rändele ja määratakse vajalikud leevendavad keskkonnameetmed. Eksperthinnang - mõju kultuuripärandile hinnatakse Mõju varasemate teadmiste ja Keskkonnaregistrisse kantud kultuuripärandile pärandkultuuri objektide põhjal Eksperthinnang – mõju hindamisel analüüsitakse järgnevaid valdkondi: mõju inimese tervisele- ja heaolule; mõju varale. Mõju hindamisel tuuakse välja iga valdkonna kohta võimalikud mõjud koos analüüsiga, mille tulemusena annab ekspert Mõju inimese hinnangu, kas tuulegeneraatori rajamisel on vastavale tervisele, heaolule valdkonnale positiivne, negatiivne või neutraalne mõju (mõju ja varale hinnang toodud sarnaselt KMH kasutatud skaalale (oluline negatiivne) kuni (oluline positiivne). Hindamise aluseks on erialane kirjandus, analoogsed projektid ja nende keskkonnamõju hindamine (nii Eestis kui ka mujal), 46 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm keskkonnamõju hindamine hindamise käigus teostatavad teised uuringud ning ekspertarvamus. Eksperthinnang – mõju hindamisel analüüsitakse järgnevaid valdkondi: mõju majandusele ja tööhõivele, sh kalandussektorile; mõju piirkonna turismile; mõju kohalikule kogukonnale. Mõju hindamisel tuuakse välja iga valdkonna kohta võimalikud mõjud koos analüüsiga, mille tulemusena annab ekspert hinnangu, kas tuulegeneraatori rajamisel on vastavale Kavandatava valdkonnale positiivne, negatiivne või neutraalne mõju (mõju tegevuse hinnang toodud sarnaselt KMH kasutatud skaalale (oluline sotsiaalsed mõjud, negatiivne) kuni (oluline positiivne). sh visuaalseid Hindamisel kasutatakse erialast kirjandust (mh mõjud Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjali), analoogsed projektid ja nende KMH hindamine (nii Eestis kui ka mujal), KMH käigus teostatavad teised uuringud ning ekspertarvamus. Lahenduse väljatöötamisel kaasatakse kohalikku omavalitsust ja kogukondi Eksperthinnang – koostöös Transpordiametiga hinnatakse kavandatava tegevuse mõju tsiviillennunduse ohutusele, sh Mõju lennunduses kasutatavatele navigatsioonivahenditele. tsiviillennundusele Häiringute vältimiseks tehakse koostööd Transpordiametiga. EANSi osalusel, koostöös Transpordiametiga viiakse läbi aeronavigatsiooniline ekspertiis Uuring – KMH raames tehakse eksperdi poolt arvutused koormatava mereala suhtes tervikuna mõju kohta mereseire- Mõju mereseire- ja ja ESTER sidesüsteemidele. Mõju mereseire- ja ESTER ESTER sidesüsteemidele hinnatakse arvutustulemustest lähtuvalt. sidesüsteemidele Mõjuga arvestamisel ja leevendamiseks tehakse koostööd Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Transpordiameti ja Lennuliiklusteenistusega Eksperthinnang – hinnatakse kavandatava tegevuse mõju Mõju navigatsiooni- navigatsioonimärkide ja -tulede eristamisele. Võimaliku mõju märkide ja -tulede täpsustamiseks ja vajadusel leevendamiseks tehakse koostööd eristamisele Transpordiametiga (kaasatav asutus). Eksperthinnang – tuuakse taotletava Nasva tuuleelektrijaama kasutusele võtmisega kaasnevate keskkonnamõjude ulatusest tulenevalt, välja kavandatava tegevusega kaasnev võimalik koosmõju teiste lähipiirkonnas paiknevate Koosmõju teiste tuuleelektrijaamadega, seejuures arvestatakse mõju mürale, tegevusliikidega lindudele, käsitiivalistele, veealuse müra ja vibratsiooni mõju, sh kaladele ning teisi mõjutegureid, millega võib eeldatavasti kaasneda märkimisväärne koosmõju; käsitletakse koosmõjusid naabruses paikneva Nasva liivakarjääriga 47 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm KMH aruande koostamisel kasutatakse objektiga seotud dokumente ja varasemalt teostatud uuringuid, kirjandust ning avalikke andmebaase ja infoallikaid. Kasutatud kirjanduse loetelu esitatakse KMH aruandes, kuid peamised infoallikad keskkonnamõju hindamisel on järgmised: - Saare maakonnaplaneering 2030+; - hoonestusloa taotlus; - Nasva sadama uuringuala liivavaru geoloogilise uuringu aruanne (Kupits, 2002); - Väikeluige (Cygnus columbianus bewickii Yarr.) kaitse tegevuskava; - Hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskava; - Teilmann, J., Galatius, A. & Sveegaard, S. 2017. Marine mammals in the Baltic Sea in relation to the Nord Stream 2 project. - Baseline report. Aarhus University, DCE – Danish Centre for Environment and Energy, 52 pp. Scientific Report from DCE – Danish Centre for Environment and Energy No. 236. http://dce2.au.dk/pub/SR236.pdf; - Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100. Luhamaa, A., Kallis, A., Mändla, K., Männik, A., Pedusaar, T., Rosin, K. 2015. Keskkonnaagentuur. https://www.klab.ee/wp-content/uploads/sites/4/2016/04/2016-04-07- KAUR_Lopparuanne.pdf; - HELCOM 2019. Guidelines for coastal fish monitoring. https://helcom.fi/wp-content/uploads/2020/01/HELCOM-Guidelines-for- coastal-fish-monitoring-2019.pd - HELCOM 2019a. Noise sensitivity of animals in the Baltic Sea. Baltic Sea Environment Proceedings N° 167; - Erbe et al., 2016 C. Erbe, C. Reichmuth, K. Cunningham, K. Lucke, R. Dooling Communication masking in marine mammals: a review and research strategy. Mar. Pollut. Bull., 103 (1–2) (2016), pp. 15-38; - KESE. https://kese.envir.ee/kese/welcome.action - Mereala planeering - PlanWise4Blue. http://www.sea.ee/planwise4blue/estonia - Slabbekoorn H, Bouton N, van Op Zeeland I, et al. 2010. A noisy spring: the impact of globally rising underwater sound levels on fish. Trends Ecol Evol 25: 419– 27; - Southall, B. L., Bowles, A. E., Ellison, W. T., Finneran, J. J., Gentry, R. L., Greene, C. R., Jr., Kastak, D., Ketten, D. R., Miller, J. H., Nachtigall, P. E., Richardson, W. J., Thomas, J. A., and Tyack, P. L. (2007). “Marine mammal noise exposure criteria: Initial scientific recommendations,” Aquat. Mamm. 33, 411–521; - Southall, B. L., Finneran, J. J., Reichmuth, C., Nachtigall, P. E., Ketten, D. R., 48 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Bowles, A. E., Ellison, W. T., Nowacek, D. P., and Tyack, P. L. (2019). “Marine mammal noise exposure criteria: Updated scientific recommendations for residual hearing effects,” Aquat. Mamm. 45, 125–232; - Steiger, 2010 - Saare maakonna Kaarma valla Nasva II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne; - Thoresson, G. 1996. Guidelines for coastal monitoring. Kustrapport 1: 1- 35; - teised asjakohased teadusartiklid ja uuringud; - EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuurist saadud andmed; - Maa-ameti X-GIS rakendused; - Eesti Vabariigi seadusandlus; - kirjavahetus arendajaga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel kasutatakse kaalutud intervallskaalat ehk Delphi-meetodit. See tähendab, et igale mõjukriteeriumile antakse vastava peatüki lõpus hinnang (hindepall) arvestades objekti keerukust. Kuna üksikute mõjutegurite omadused (kvaliteet) ja suurused (kvantiteet) on üldjuhul erinevad, siis kasutatakse mõjukriteeriumite hindamisel 11-pallist skaalata (-5 kuni +5), kus +5 tähistab väga olulist positiivset mõju ja -5 väga olulist negatiivset mõju (tabel 4.2). Lisaks antakse igale mõjukriteeriumile kaal, mis arvestab kriteeriumi olulisust. Kriteeriumite kaalu määramiseks kasutatakse paariviisilist võrdlust. Iga kriteerium võrreldakse kõikide teiste kriteeriumitega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistatakse väärtus 1, vähem olulisele väärtus 0. Võrdsete väärtuste korral, antakse mõlema kriteeriumi väärtuseks 0,5. Seejuures ei tähenda kriteeriumi väärtus 0, et kriteeriumi sisuline väärtus puudub, vaid võrrelduna teise kriteeriumiga on tema olulisus väiksem. Tabel 4.2 Mõjude olulisuse skaala 0 mõju puudub -1 vähene negatiivne mõju +1 vähene positiivne mõju -2 nõrk negatiivne mõju +2 nõrk positiivne mõju -3 mõõdukas negatiivne mõju +3 mõõdukas positiivne mõju -4 oluline negatiivne mõju +4 oluline positiivne mõju -5 väga oluline negatiivne mõju +5 väga oluline positiivne mõju 49 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Kaalutud hinde saamiseks korrutatakse mõjukriteeriumile antud hindepalli selle kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste üldhinnang ja omavaheline võrdlus saadakse kõikide mõjukriteeriumite kaalutud hinnete summeerimisel. 50 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm 5. AJAKAVA Tabel 5.1 KMH raames kavandatavad tegevused ja nende ajakava Orienteeruv Nr Tegevus Täitja ajakulu Vabariigi 1. Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine 19.12.2019 Valitsus 2. KMH algatamisest teavitamine Otsustaja 22.01.2020 3. KMH programmi ettevalmistamine ja esitamine otsustajale Ekspert 6 nädalat Vähemalt 4. KMH programmi avalik väljapanek Osapooled 14 päeva (KeHJS § 16) Ekspert 5. KMH programmi avalik arutelu 1 nädal Arendaja Avalikustamise käigus tehtud täiendusettepanekute põhjal programmi parandamine ja täiendamine 6. Ekspert 3 nädalat (vajadusel). KMH programmi esitamine KMH järelevalvajale heakskiitmiseks 30 päeva (KeHJS 7. KMH programmi heakskiitmine või heakskiitmata jätmine* Järelevalvaja § 18) 8. Keskkonnamõju hindamine, aruande koostamine Ekspert 1 kuni 2 aastat 9. Aruande esitamine arvamuse küsimiseks ja saamiseks kaasatavatelt asutustelt Otsustaja 2 kuud 10. KMH aruande valmimise ja selle avaliku arutelu väljakuulutamine Otsustaja 1 nädal 51 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Vähemalt 11. KMH aruande avalik väljapanek Otsustaja 30 päeva (KeHJS § 21) Ekspert 12. KMH aruande avalik arutelu 1 nädal Arendaja KMH aruande avalikul arutelul tehtud ettepanekute põhjal aruande täiendamine ja parandamine 13. Ekspert 3 nädalat (vajadusel) 14. KMH aruande esitamine heakskiitmiseks Arendaja 1 nädal 30 päeva (KeHJS 15. KMH aruande heakskiitmine Järelevalvaja § 22) * Kui arendaja ei ole kahe aasta jooksul KMH programmi heakskiitmisest arvates esitanud otsustajale KMH aruannet avalikuks väljapanekuks, kaotab programm kehtivuse ning keskkonnamõju hindamiseks peab koostama uue programmi (KeHJS § 18 lg 7). 52 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm 6. ARENDAJA, OTSUSTAJA, JÄRELEVALVAJA, JUHTEKSPERT, EKSPERTRÜHMA KOOSSEIS JA KAASATAVAD ASUTUSED Arendaja: Otsustaja: Five Wind Energy OÜ Vabariigi Valitsus Sadama tee 26 Kontaktisik: Liis Piper Nasva alevik Telefon +372 667 2151 93872 Saaremaa vald E-post: [email protected] Saare maakond Registrikood: 14011467 Kontaktisik: Nalmond Meri Juhatuse liige Tel: +372 516 7657 E-post: [email protected] Ekspert: Järelevalvaja: OÜ Inseneribüroo STEIGER Keskkonnaministeerium Männiku tee 104 Narva mnt 7a 11216 Tallinn 15172 Tallinn Registrikood 11206437 E-post: Kontakt: Aadu Niidas [email protected] Keskkonnaekspert Tel: +372 668 1013 E-post: [email protected] 53 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Ekspertrühma koosseis: Aadu Niidas (loodusteaduste bakalaureusekraad loodusteaduslike ainete õpetaja (keskkonnaspetsialist) erialal, loodusteaduste magistrikraad geoökoloogia erialal) töötab keskkonnaeksperdi (litsents KMH 0145, kehtib kuni 26.10.2022) ametikohal, kes on olnud KMH juhtekspert 2012. aastast alates. Juhib antud KMH menetluses ekspertrühma. Priit Kallaste (tehnikateaduste bakalaureuse ja magistrikraad keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia erialal) hindab keskkonnaspetsialisti ametikohal keskkonnamõjusid alates 2016. aastast. Teostab välisõhu alast modelleerimist (müratase, saasteained) ja koostab lõhketööde ohutusarvutusi erinevate mõju hindamiste ja ekspertiiside raames. Hindab keskkonnamõju hindamisel kavandatava tegevusega kaasneva välisõhu müra vastavust normidele. Kaie Kriiska (loodusteaduste doktorikraad maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse erialal, bakalaureuse- ja magistrikraad keskkonnatehnoloogia erialal) töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal ning tegeleb keskkonnamõjude hindamisega kliima valdkonnas alates 2020. aastast. On alates 2011. aastast tegelenud kliimapoliitika, süsinikuringe ja maakasutuse kasvuhoonegaaside hindamisega (Keskkonnaagentuuris, Tartu Ülikoolis, Stockholmi Keskkonnainstituudis) ning omab ÜRO kasvuhoonegaaside inventuuri rahvusvahelise audiitori sertifikaati (2014). Hindab keskkonnamõju hindamisel kavandatava tegevuse otstarbekust ja vastavust säästva arengu põhimõtetele, sh mõju kliimale. Anna-Helena Purre (loodusteaduste doktorikraad ökoloogia erialal, geoökoloogia erialal loodusteaduste bakalaureuse- ja magistrikraad; Tallinna Ülikool) hindab maavarade valdkonnas keskkonnaspetsialisti ametikohal keskkonnamõjusid 2018. aastast. Doktoritöös uuris kuivendatud ja kaevandatud ja seejärel korrastatud turbamaadel taimkatte arengut ning süsinikdioksiidi vooge. Hindab keskkonnamõju hindamisel mõju taimedele, merepõhja elustikule ja elupaikadele. Üllar Rammul (loodusteaduste erialal diplom bioloogias, loodusteaduste magistrikraad bioloogias-zooloogias), töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal ja on hinnanud antud valdkonnas keskkonnamõju 2016. aastast alates. On samuti Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud, kus tema peamised tööülesanded on zooloogia 54 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm (selgrootud ja selgroogsed loomad) ning keskkonnakaitse ja säästva arengu kursuste läbiviimine. Aastatel 2010-2015 töötas Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonnas ja oli Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppe (AEWA) Eesti poolne kontaktisik ning tegeles kaitstavate loodusobjektide (peamiselt lindude püsielupaikade) kaitsekorralduse alase töö juhtimise, organiseerimise, sealhulgas õigusaktide ja strateegiliste dokumentide eelnõude ettevalmistamise korraldamise ning elluviimise koordineerimisega. Keskkonnamõju hindamisel koondab loomade alased mõju hinnangud, hindab mõju loomadele (mõju hindamisel hüljestele on kaasatud hülgeekspert Anders Galatius, Aarhusi Ülikool, Taani), merepõhja elustikule, kaitstavatele loodusobjektidele, maastikule, kultuuripärandile, keskkonnaavariidele ja tuleohutusele ning koosmõju teiste tegevusliikidega. Marge Uppin (geoloogia erialal loodusteaduste bakalaureusekraad, loodusteaduste magistrikraad ja filosoofiadoktorikraad) töötab hüdrogeoloogi (hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000011) ametikohal. Hindab keskkonnamõju hindamisel mõju vee kvaliteedile. Hannes Tõnisson (loodusteaduslike ainete õpetaja diplom, geoökoloogia bakalaureuse ja magistrikraad ning ökoloogia doktorikraad (rannikute geoloogia valdkonnas)). Töötab Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse vanemteaduri ametikohal. Hindab kavandatavate tegevuste mõju setete transpordile ja ümbritseva piirkonna randade arengule. Redik Eschbaum (teadusmagistri kraad ihtüoloogias ja kalanduses). Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi rannikumere kalanduse töörühma juhataja. Osalenud erinevate KMHde ja KSHde koostamisel kalade ja kalanduse eksperdina: Saaremaa püsiühendus, Eesti mereala planeerimine, erinevate sadamate süvendamine ja rajamine, maavarade kaevandamine merest jt. Keskkonnamõju hindamisel hindab mõju kalandusele, kaladele ja nende elukeskkonnale, arvestades võimalike kudealade ja sinna ligipääsuga. Kristiina Oll (sotsiaalteaduste magister majandusteaduses) tiimijuht- vanemkonsultant, noorempartner juhtimiskonsultatsiooni ettevõttest CIVITTA Eesti AS. Hindab keskkonnamõju hindamisel mõju inimese tervisele, heaolule, varale, sotsiaalset, sh visuaalset mõju inimesele, kaasates lahenduste väljatöötamisele kohalikku omavalitsust ja kogukondi. 55 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Aleksander Klauson (füüsika - matemaatikateaduste kandidaat, 1981. a), TTÜ Ehituse ja arhitektuuri instituut, konstruktsiooni mehaanika professor. Hindab kavandatava tegevusega kaasneva veealuse müra ja vibratsiooni mõju. Mati Kose (loomaökoloogia teadusmagister) ornitoloog ja keskkonnamõju rakendusuuringute ekspert. Eesti kõige suurema ja pikemaaegse kogemustepagasiga ornitoloog tuuleparkide linnustiku mõjude hindamisel ja järelseirel. Hindab kavandatava tegevusega kaasnevat mõju lindudele. Oliver Kalda (bioloogia (kõrvalainega) bakalaureuse kraad, zooloogia magister). Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor ja õppekava juht (keskkonnatehnoloogia ja - juhtimine) ja Elustik OÜ nahkhiire ekspert. On tegelenud nahkhiirte temaatikaga üle kümne aasta ja omab kogemust nii teaduse, looduskaitse, kui ka loodushariduse vallas. On varasemalt läbi viinud mitmeid tuleenergeetika projektidega seotud nahkhiirte alaseid töid. Hindab kavandatava tegevuse mõju nahkhiirtele. Sergei Semjonov (automaatika ja telemehaanika eriala, elektriinsener; sõjaväeline eriala: radari seiresüsteemide ülem). Töötanud 18 aastat Saraatovi Tööstusautomaatika Erikonstrueerimisbüroos, inseneri ja osakonnajuhatajana. Olnud projektijuht mitmetes automaatjuhtimisega lendavate aparaatide projektides. Töötanud 26 aastat Piirivalveametis (hiljem PPA-s) tehnilise eksperdina, ülesandeks piirivalve seire- ja valvesüsteemide väljatöötamine, osalemine hangetel ja süsteemide kohapealsel testimisel. Hindab koormatava mereala mõju mereseire- ja ESTER sidesüsteemidele. Vajadusel kaasatakse töö käigus teisi eksperte. Aruande koostamisse kaasatavad asutused: Tulenevalt VV 19.12.2019 korraldusest nr 312 kaastakse keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande koostamisse Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Transpordiamet (VV korralduses nr 312 Veeteede Amet ja Lennuamet), Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja Saaremaa Vallavalitsus ning keskkonnamõju hindamise programm ja aruanne enne avalikustamist kooskõlastada eespool nimetatud asutustega. 56 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Saaremaa Vallavalitsus on KMH menetlusse kaasatud, kuna taotletava tuuleelektrijaam asub Saaremaa vallas. Kohalikud omavalitsused esindavad kohalikku kogukonda, olles kursis kohaliku piirkonna olude ja probleemidega. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitas KMH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumisest (sh Ametlikes Teadaannetes 25.01.2022, teadaanne number 1877114). 57 OÜ Inseneribüroo STEIGER Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm Lisad 58 LISA 1 Liis Piper Saatja: Martin Männik <[email protected]> Saatmisaeg: 18. mai 2016. a. 15:30 Adressaat: Liis Piper Koopia: 'Asko Pohla'; Nalmond Meri Teema: Vs: Hoonestusloa menetlusest Lugupeetud pr Piper, Viitan Teie all olevale e-kirjale. AS Baltic Workboats soovib seoses esitatud taotlusega täpsustada, et võrreldes 07. septembri 2011. aasta taotlusega soovib AS Baltic Workboats käesoleval ajal rajada uue tuuliku SWT 4.0-120, mille torn maapinnast 90 m kõrgusel, rootori läbimõõt on 120 m ja võimsus 4 MW. Muus osas jääb AS Baltic Workboats 07. septembri 2011. aasta taotluses esitatu juurde. Palun kinnitage kättesaamist ning edastage vastav kiri valitsusasutustele ning meile ärakiri nimetatud kirjast. Parimat Martin Männik Pohla & Hallmägi Käesolev elektronkiri ja selle lisad võivad sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni ning on kasutamiseks ainult selles märgitud adressaa(ti)dile. Selle elektronkirja loata kasutamine, avaldamine või levitamine on keelatud. Kui te ei ole selle elektronkirja adressaat, palume Teil viivitamatult võtta saatjaga elektronposti teel ühendust ning kustutada elektronkiri ja kõik selle koopiad. This e-mail message including any attachments is for the sole use of the intended recipient(s) and may contain confidential information. Any unauthorized review, use, disclosure or distribution is prohibited. If you are not the intended recipient, please immediately contact the sender by reply e-mail and delete the original message and destroy all copies thereof. Saatja: Liis Piper [mailto:[email protected]] Saatmisaeg: 10 May 2016 08:47 Adressaat: Martin Männik <[email protected]> Koopia: 'Asko Pohla' <[email protected]>; [email protected] Teema: RE: Hoonestusloa menetlusest Reg. kuupäev: 10.05.16 Kellaaeg: 08:46:16 Reg. number: 15-1431-004 Tere Lähtuvalt veeseadusest küsis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 29.09.2011 valitsusasutustelt arvamust Baltic Workboats AS 07.09.2011 esitatud taotlusele hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Saadud vastusest ilmnes, et valitsusasutustel ei ole menetluse algatamisele vastuväiteid. Lähtuvalt 01.07.2015 jõustunud veeseaduse muudatustest andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium hoonestuslubade menetlused üle Tehnilise Järelevalve Ametile. Lõpliku 1 otsuse menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks ning loa andmiseks teeb enne 01.07.2015 esitatud hoonestusloa taotluste puhul Vabariigi Valitsus. Kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium küsis valitsusasutuste arvamust 2011. aasta lõpus (viimane vastus laekus jaanuaris 2012) ning nelja aasta jooksul on seadustes jõustunud mitmeid muudatusi, siis peab Tehnilise Järelevalve Amet vajalikuks küsida valitsusasutustelt täiendavalt veeseaduse § 227 lõike 2 kohast arvamust. Esialgse hinnangu kohaselt küsime arvamust Keskkonnaametilt, Kaitseministeeriumilt ning kaasame menetlusse ka kohaliku omavalitsuse. Asutustel on oma arvamuse avaldamiseks 30 päeva. Kui ei ilmne hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid, siis peale arvamuste saamist on hoonestusloa menetluse järgmiseks etapiks teate avaldamine Ametlikes Teadaannetes, üleriigilise levikuga päevalehes ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehel. Sellega anname teada kavatsusest algatada Teie esitatud taotluse põhjal hoonestusloa menetlus. Peale teate avaldamist on kõigil asjast huvitatud isikutel võimalik Teie taotluse materjalidega tutvuda ning 20 päeva jooksul oma arvamust avaldada või esitada samale alale omapoolne taotlus. Juhul kui samale alale esitatakse veel taotluseid peame taotluseid omavahel võrdlema ning otsustama, milline neist vastab kõige enam Eesti ühiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele ning riigi strateegilistele arengukavadele. Lisaks sooviksime üle täpsustada, et kuna Teie taotlus on esitatud rohkem kui neli aastat tagasi, siis kas Te soovite taotluses teha täiendusi? Eeskätt puudutab see planeeritava tuulegeneraatori parameetreid. Kui taotluses olulisi muudatusi ei tule, tahame kirja valitsusasutustele välja saata selle nädala jooksul ning hoiame Teid edasisega kursis. Tervitades Liis Piper 667 2004| [email protected] | www.tja.ee From: Martin Männik [mailto:[email protected]] Sent: Monday, April 25, 2016 12:00 PM To: Liis Piper <[email protected]> Cc: 'Asko Pohla' <[email protected]>; [email protected] Subject: Vs: Hoonestusloa menetlusest Importance: High Lugupeetud pr. Piper, AS Baltic Workboats on Pohla & Hallmägi klient. Viitan Teie allolevale 19. aprilli 2016. aasta e-kirjale. AS Baltic Workboats avaldab ja kinnitab, et ta jääb 07. septembri 2011. aasta kirjaga esitatud taotluse juurde, on hoonestusloa taotlusest jätkuvalt huvitatud ning palub kooskõlas HMS § 5 lg 2 viia haldusmenetlus läbi võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi AS-le Baltic Workboats. Palun informeerige, milline on haldusmenetluses järgmine toiming. 2  Parimat Martin Männik advokaat Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi Kentmanni 4, 10116 Tallinn tel +372 600 9920 fax +372 600 koduleht www.phlaw.ee Käesolev elektronkiri ja selle lisad võivad sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni ning on kasutamiseks ainult selles märgitud adressaa(ti)dile. Selle elektronkirja loata kasutamine, avaldamine või levitamine on keelatud. Kui te ei ole selle elektronkirja adressaat, palume Teil viivitamatult võtta saatjaga elektronposti teel ühendust ning kustutada elektronkiri ja kõik selle koopiad. This e-mail message including any attachments is for the sole use of the intended recipient(s) and may contain confidential information. Any unauthorized review, use, disclosure or distribution is prohibited. If you are not the intended recipient, please immediately contact the sender by reply e-mail and delete the original message and destroy all copies thereof. From: Liis Piper <[email protected]> Subject: Hoonestusloa menetlusest Date: 19 Apr 2016 15:53:52 EEST To: "[email protected]" <[email protected]> Reg. kuupäev: 19.04.16 Kellaaeg: 15:53:36 Reg. number: 15-1431-002 Austatud Baltic Workboats AS juhatus Esitasite advokaadibüroo Pohla ja Hallmägi vahendusel 07.09.2011 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) hoonestusloa taotluse. Taotluse kohaselt kavandatakse Liivi lahte Suure Katla piirkonda Nasva sadama lähistele avamere tuuleparki. Taotluse menetlemise hetkel kehtinud veeseaduse (edaspidi VeeS) kohaselt oli hoonestusloa menetlejaks MKM, kes sai teha ettepaneku hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks pärast Keskkonnaministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Veeteede Ameti, Lennuameti ja Muinsuskaitseameti põhjendatud arvamuse saamist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium küsis arvamusi valitsusasutustelt 29.09.2011 kirjaga nr 1.10-11/11-00722/002. Alates 01.07.2015 jõustunud VeeS muudatuste kohaselt on hoonestuslubade menetlejaks Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA). MKM andis pooleliolevad menetlused üle TJA-le 30.09.2015 ning teavitas Teid 28.10.2015 kirjaga nr 1.10-13/11-00722/009. Üleantud dokumentidest nähtub, et viimane Teie menetlust puudutav kiri on registreeritud dokumendihaldussüsteemis 17.01.2012. a, milleks on Põllumajandusministeeriumi seisukoht nr 10.1- 2/10571-1. Kuna meie andmetel ei ole Teie hoonestusloa menetluses peale 2012. aastat uusi toiminguid tehtud, siis ootame Teie tagasisidet, kas olete hoonestusloa taotlemisest jätkuvalt huvitatud või soovite taotluse tagasi võtta. Lisame käesolevale kirjale ka valitsusasutuste vastused, mis saabusid MKM 29.09.2011 kirjale nr 1.10- 11/11-00722/002. Ootame Teie tagasisidet hiljemalt 11.05.2016. 3 Lugupidamisega 4 Liis Piper Saatja: Martin Männik <[email protected]> Saatmisaeg: 2. mai 2017. a. 16:07 Adressaat: Liis Piper Koopia: Nalmond Meri Teema: Vs: Hoonestusloa menetlusest Manused: 2_Sadama tee 26_poolsaar_tuulik3_02.05.17.pdf Järeltegevuse lipp: Järeltegevus Olekulipp: Lipuga märgitud Tere! Hoonestusloaga koormatava ala suurus on 1988,4 m2 vastavalt lisatud plaanile. Palun kinnitage, et esitatud informatsioon on piisav AS-i Baltic Workboats hoonestusloa taotluse rahuldamiseks. Parimat Martin Männik Pohla & Hallmägi Käesolev elektronkiri ja selle lisad võivad sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni ning on kasutamiseks ainult selles märgitud adressaa(ti)dile. Selle elektronkirja loata kasutamine, avaldamine või levitamine on keelatud. Kui te ei ole selle elektronkirja adressaat, palume Teil viivitamatult võtta saatjaga elektronposti teel ühendust ning kustutada elektronkiri ja kõik selle koopiad. This e-mail message including any attachments is for the sole use of the intended recipient(s) and may contain confidential information. Any unauthorized review, use, disclosure or distribution is prohibited. If you are not the intended recipient, please immediately contact the sender by reply e-mail and delete the original message and destroy all copies thereof. Saatja: Liis Piper [mailto:[email protected]] Saatmisaeg: 13 April 2017 14:33 Adressaat: Martin Männik <[email protected]> Teema: RE: Hoonestusloa menetlusest Tere Kui juurdepääsutee on ajutine, siis on tehissaare puhul on tõesti tegemist kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega. Palun veel täpsustada kui suur on tehissaare pindala (koormatava ala suurus). Ilma juurdepääsu teeta, ainult see osa, millele taotletakse hoonestusluba. Lõplik koordinaatide täpsustamine toimub siis kui hakkame loa andmist vormistama, loa väljastab Vabariigi Valitsus. Tervitades 1  LISA 2 Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 19.12.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: RT III, 23.12.2019, 11 Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine Vastu võetud 19.12.2019 nr 312 Korraldus kehtestatakse 7. septembril 2011. a kehtinud veeseaduse § 227lõigete 1 ja 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punkti 5 ja § 11 lõike 3 alusel ning kooskõlas ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 25 lõikega 1. 1. Asjaoludja menetluse käik Baltic Workboats AS (registrikood 10657801, asukoht Sadamatee 26, Nasva alevik, Saaremaa vald, Saare maakond) esitas Majandus- jaKommunikatsiooniministeeriumile 7. septembril 2011. a veeseaduse (edaspidiVeeS) § 226lõike 2 kohase hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamisekstuuleelektrijaamaga. Baltic Workboats AS esitas Tarbijakaitse ja TehniliseJärelevalve Ametile (edaspidi TTJA) 18. mail 2016. a ja 2. mail 2017. atäpsustatud hoonestusloa taotlused, mille kohaselt kavatseb taotleja kasutuselevõtta kõrgema ning võimsama tuuliku kui esialgses taotluses märgitud. Niiesialgses kui ka 18. mail 2016. a ja 2. mail 2017. a esitatud muudetudtaotlustes on koormatav ala sama, mistõttu tuleb lugeda, et taotlus on esitatud7. septembril 2011. a. Baltic Workboats AS teavitas 20. oktoobril 2017. a, etsõlmis 15. detsembril 2015. a jagunemiskava, mille käigus asutati ettevõte FiveWind Energy OÜ (registrikood 14011467, asukoht Sadama tee 26, Nasva alevik,Saaremaa vald, Saare maakond, edaspidi taotleja), kellele anti üle kogutuuleenergiast elektrienergia tootmisega seotud vara, sealhulgas kõiktuuleenergiast elektrienergia tootmisega seotud asjad, õigused ja kohustused.Eeltoodust tulenevalt kinnitas taotleja, et vastab hoonestusloa omajale kehtestatudnõuetele, ning avaldas, et hoonestusloa taotlejaks tuleb lugeda Five WindEnergy OÜ. Elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 922kohaselt võibhoonestusloa anda vaid elektriettevõtjale ELTS tähenduses võielektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale konkurentsiseaduse § 2lõike 3 tähenduses. Five Wind Energy OÜ põhitegevuseks on äriregistri ja 2018. aasta majandusaasta aruande andmetel elektrienergia tootmine tuuleenergiast.Majandustegevuse registri andmetel on ettevõttele väljastatud elektrienergiatootmise tegevusluba nr ELT000044. Seega on tegemist elektriettevõtjaga ningtaotleja vastab ELTS §-s 922sätestatud tingimustele. Lähtuvalt eeltoodust tuleb lugeda, et hoonestusloa taotlejaon Five Wind Energy OÜ. Taotluse kohaselt kavandatakse Saaremaa lõunarannikule Suurekatla piirkonda Nasva sadama lähistele kaldast umbes 200 m kaugusele ühetuulikuga tuuleelektrijaama. Hoonestusluba taotletakse ühele tuulikule SiemensSWT 4.0-120. Tuuliku torni kõrgus maapinnast on 90 m, rootori läbimõõt 120 m javõimsus 4 MW. Hoonestusloa alusel püstitatav rajatis koosneks tehissaarestkoos nõlvakindlustuse ja lainemurdjatega, sellele püstitatavasttuulegeneraatorist ja merekaabelliinist. Hoonestusloa menetluse algatamise otsustamiseks küsiti VeeS§ 227lõike 2 kohaselt seisukohti Keskkonnaministeeriumilt,Kaitseministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Veeteede Ametilt, Lennuametilt,Muinsuskaitseametilt, Rahandusministeeriumilt ning Majandus- jaKommunikatsiooniministeeriumilt. Lisaks küsiti menetluse käigus seisukohtaPõllumajandusministeeriumilt (praeguse nimetusega Maaeluministeerium) ningKeskkonnaametilt. Seisukohti küsis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium2011 aastal ning uuesti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 2016. aastal, kui taotleja oli esitanud muudetud taotluse. Hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise aluseid eituvastatud. Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine Leht 1 / 3 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldas 6.juulil 2016. a VeeS § 227lõike 3 kohaselt hoonestusloa menetluse algatamisekavatsuse teate Ametlikes Teadaannetes, ajalehes Eesti Päevaleht ja omaveebilehel. Ühtegi teist taotlust käesolevas taotluses märgitud merealalehoonestusloa taotlemiseks VeeS § 227lõikes 4 nimetatud 20-päevase tähtajajooksul teate avaldamisest ei esitatud. Korralduse sisu, sealhulgas hoonestusloa menetlusealgatamise tingimusi, on taotlejale tutvustatud. Taotlejal lisamärkusi eiolnud. 2. Õiguslikudjäreldused Hoonestusloa menetluse algatamise otsustamiseks VeeS § 227lõike 2 kohaselt küsitud Keskkonnaministeeriumi, Kaitseministeeriumi,Siseministeeriumi, Veeteede Ameti, Lennuameti, Muinsuskaitseameti,Rahandusministeeriumi, Keskkonnaameti, Põllumajandusministeeriumi ningMajandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohtadest ei tuvastatudhoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid. Teised isikud ei oleesitanud hoonestusloa taotlust sama avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks. VeeS § 228lõike 1 kohaselt keeldutakse hoonestusloamenetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu, jalõike 2 kohaselt siis, kui taotletaval alal on juba algatatud mõne teisehoonestusloa menetlus või kui taotletaval alal on algatatud maakonnaplaneeringja planeeringu koostamise menetlus ei ole lõppenud. VeeS § 228lõige 1 hõlmabjuhtumeid, kus hoonestusloa taotluse esitamisel on selge, et taotlust rahuldadaei ole võimalik. Selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei oletaotletava ala suhtes algatatud teist hoonestusloa menetlust egamaakonnaplaneeringut. Seetõttu on põhjendatud hoonestusloa menetluse algatamineBaltic Workboats AS-i taotluse alusel. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemiseaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 1 punktist 5 ning § 11 lõikest 3 tulebalgatada keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamise algatamisest tulenevalt peatubhoonestusloa menetlus KeHJS § 11 lõike 11 kohaselt kuni KeHJS § 22 lõike 7kohase Ametlikes Teadaannetes teavitamiseni. Hoonestusloa menetluse algatamisel määrab Vabariigi ValitsusVeeS § 227lõike 7 punkti 3 kohaselt uuringud, mida taotleja peab hoonestusloaandmise otsustamiseks tegema, ja nende tegemise tähtaja. Arvestades asjaolu, etkeskkonnamõju hindamise täpne ulatus, sisu ja hindamismetoodika ei olehoonestusloa menetluse algatamisel veel teada ja see määratakse keskkonnamõjuhindamise programmis, siis ei ole käesolevas otsuses võimalik määrata lõplikkuuuringute loetelu. Uuringute tegemise täpne vajadus määratakse keskkonnamõjuhindamise programmis. Praktikas võib keskkonnamõju hindamisel ilmneda eriasjaolusid, mis võivad mõjutada ka uuringute tegemise tähtaega, kuid arvestadestaotleja esitatud teavet ning kavandatavat uuringute tegemise aega, on mõistlikmäärata uuringute tegemise tähtajaks kolm aastat hoonestusloa menetlusealgatamisest. Tehtud uuringud ja nende alusel koostatud keskkonnamõju hindamisearuanne on hoonestusloa andmise otsuse tegemise üheks aluseks. 3. Otsus 3.1. Algatadahoonestusloa menetlus Baltic Workboats AS-i esitatud taotluse aluselkavandatava tuuleelektrijaama rajamiseks Saaremaale Nasva sadama lähistele. 3.2. Lugedahoonestusloa taotlejaks Five Wind Energy OÜ (registrikood 14011467, asukoht Sadamatee 26, Nasva alevik, Saaremaa vald, Saare maakond). 3.3. Algatadatuuleelektrijaama rajamiseks avalikku veekogusse keskkonnamõju hindaminevõimalike lühi- ja pikaajaliste, kaudsete ja otseste mõjude väljaselgitamisekstuulepargi ehitamise, käitamise ja kasutuselt eemaldamise ajal. 3.4. Keskkonnamõjuhindamise käigus tuleb välja selgitada tuuleelektrijaama püstitamise, käitamiseja kasutuselt eemaldamisega kaasnevad mõjud ja neid analüüsida ning tehaasjakohased uuringud mereala suhtes tervikuna. 3.5. Keskkonnamõjuhindamise programmi ja aruande koostamisse kaasata Rahandusministeerium,Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium,Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Veeteede Amet, Lennuamet,Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise JärelevalveAmet ja Saaremaa Vallavalitsus ning keskkonnamõju hindamise programm ja aruanneenne avalikustamist kooskõlastada eespool nimetatud asutustega. 3.6. Hoonestusloamenetluses ja keskkonnamõju hindamisel tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse 25. mail 2017. a algatatud koostamisel oleva üleriigilise mereala planeeringutingimustega, sealhulgas: 1) loa menetluse käigus hinnata mõju kalade koelmualadele; 2) loa menetluse käigus arvestada, et rajatav objekt ei tohihäirida veeliiklejatel navigatsioonimärkide või - tulede eristamist; 3) loa menetluse käigus hinnata mõju kalade elukeskkonnaleja määrata vajalikud leevendavad keskkonnameetmed; 4) loa menetluse käigus hinnata mõju lindudele kohalikultasandil ja määrata vajalikud leevendavad keskkonnameetmed; Leht 2 / 3 Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine  5) loa menetluse käigus hinnata mõju nahkhiirtele kohalikultasandil ja määrata vajalikud leevendavad keskkonnameetmed; 6) loa menetluse käigus hinnata mõju hüljestele kohalikultasandil ja määrata vajalikud leevendavad keskkonnameetmed; 7) loa menetluse käigus teha tsiviillennunduse radaritehäiringute vältimiseks koostööd Lennuametiga; 8) loa menetluse käigus selgitada koostöösKaitseministeeriumiga välja ajalooliste lõhkekehade ja muude ohtlike objektideleidumise tõenäosus; 9) loa menetluse käigus hinnata sotsiaalseid mõjusid,sealhulgas visuaalseid mõjusid, ja lahenduse väljatöötamisel kaasata kohalikkuomavalitsust ja kogukondi; 10) teha koormatava mereala suhtes tervikuna uuring mõjukohta mereseire- ja ESTER sidesüsteemidele. Uuringud teha kolme aasta jooksul keskkonnamõju hindamiseprogrammi heakskiitmisest arvates. 4. Korraldusevaidlustamine Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikussätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevastarvates. 5. Korralduseteatavaks tegemine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil teha korraldusFive Wind Energy OÜ-le teatavaks, teavitada keskkonnamõju hindamisealgatamisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ningpuudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine Leht 3 / 3  LISA 3 Kati Tamtik Teie: 02.06.2021nr 16-7/20-00011-004 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Meie: 22.06.2021 nr 6.2-15/1150-1 Nasva sadama lähistele kavandatava tuuliku KMH programmi kooskõlastamine Austatud proua Kati Tamtik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastas Maaeluministeeriumile kooskõlastamiseks Five Wind Energy OÜ poolt Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi. Vabariigi Valitsus algatas 19.12.2019 korraldusega nr 312 Five Wind Energy OÜ 07.09.2011 hoonestusloa taotluse alusel hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise Nasva sadama lähistele merre ühe tuuliku ja tehissaare rajamiseks. Lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 56 lõikest 12 tuleb kõnealune KMH menetlus läbi viia hoonestusloa taotluse esitamise ajal kehtinud KeHJS sätete järgi. Hoonestusloa taotluse kohaselt kavandab Five Wind Energy OÜ rajada Saaremaa lõunarannikule Nasva sadama lähistele tehissaare ja sellele ühe 4MW võimsusega tuuliku. Tuulik rajatakse olemasolevasse Nasva tuulepargi üksusesse, kus on juba 2 maismaa tuulikut. Kavandatav tuulik jääb Nasva sadama kaist ~200 m ja Saaremaa looduslikust rannikust veidi enam kui 500 m kaugusele. Nasva jõgi suubub merealale, kus koevad mitmed kalanduslikult olulised liigid. Samuti läbib piirkonda mitmeid kalaliike, kes suunduvad mööda Nasva jõge oma kudemisaladele. KMH programmi kohaselt tehakse piirkonna kalastikust ülevaade, hinnatakse mõju kalandusele ja kalade elukeskkonnale, sh kalade koelmualadele ja rändeteedele ning määratakse vajalikud leevendavad keskkonnameetmed. Sealjuures hinnatakse müra ja vibratsiooni mõju mereelustikule. Lisaks tehissaare ja tuulepargi rajamisega kaasneva müra ja vibratsiooni mõju uurimisele, tuleks uurida ka juba rajatud tuulikute ja rajatava tuuliku müra ja vibratsiooni koosmõju mereelustikule ning kalade rändele. Nasva sadama lähistele kavandatav tuulik paikneb Rahvusvahelise Mereuuringute Nõukogu (International Council for the Exploration of the Sea ehk ICES) alarajoonis 28.1 ning sinna jääb statistiline ruut 45H2 ning väike püügiruut 293. Juhime tähelepanu, et Nasva sadamat kasutatakse aktiivselt rannapüügil. Maaeluministeeriumile on oluline, et tuuleelektrijaama planeerimisel ja rajamisel säiliksid kalurkonnale ka edaspidiselt praegused kalapüügivõimalused. Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Maaeluministeerium kooskõlastab Nasva sadama lähistele kavandatava tuuliku KMH programmi eelpool toodud märkustega arvestamise korral. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Tiidemann Kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Külli Mathiesen 625 6248 [email protected] 2 (2) Siim Tiidemann Kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Maaeluministeerium [email protected] Teie: 22.06.2021 nr 6.2-15/1150-1 Meie: 04:12:2021 nr 015 Nasva sadama lähistele kavandatava tuuliku KMH programmi kooskõlastamine Austatud härra Tiidemann Edastasite 22.06.2021 kirjaga nr 6.2-15/1150-1 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile märkused (allolevas toodud kaldkirjas) Nasva sadama lähistele kavandatava tuuliku KMH programmi kohta: Nasva jõgi suubub merealale, kus koevad mitmed kalanduslikult olulised liigid. Samuti läbib piirkonda mitmeid kalaliike, kes suunduvad mööda Nasva jõge oma kudemisaladele. KMH programmi kohaselt tehakse piirkonna kalastikust ülevaade, hinnatakse mõju kalandusele ja kalade elukeskkonnale, sh kalade koelmualadele ja rändeteedele ning määratakse vajalikud leevendavad keskkonnameetmed. Sealjuures hinnatakse müra ja vibratsiooni mõju mereelustikule. Lisaks tehissaare ja tuulepargi rajamisega kaasneva müra ja vibratsiooni mõju uurimisele, tuleks uurida ka juba rajatud tuulikute ja rajatava tuuliku müra ja vibratsiooni koosmõju mereelustikule ning kalade rändele. Nasva sadama lähistele kavandatav tuulik paikneb Rahvusvahelise Mereuuringute Nõukogu (International Council for the Exploration of the Sea ehk ICES) alarajoonis 28.1 ning sinna jääb statistiline ruut 45H2 ning väike püügiruut 293. Juhime tähelepanu, et Nasva sadamat kasutatakse aktiivselt rannapüügil. Maaeluministeeriumile on oluline, et tuuleelektrijaama planeerimisel ja rajamisel säiliksid kalurkonnale ka edaspidiselt praegused kalapüügivõimalused. Vastuseks Teie märkustele selgitame, et KMH ekspertrühma koosseisu on lülitatud ekspert, TTÜ professor Aleksander Klauson, kes hindab kavandatava tegevusega (sh rajatava tuulikuga) kaasneva veealuse müra mõju. KMH vastavas osas käsitletakse ka vibratsiooni (vt KMH programmi punkt „Veealune müra“). Selgitame ka, et eeltoodud veealuse mõju hinnangud on KMH raames planeeritud teha enne kalade ja teiste eeltoodud mõjutegurite poolt võimalikult mõjutatavate mereelustiku rühmade lõplike hinnangute andmist – see võimaldab arvestada veealuste mõjutegurite hindamise tulemustega mõju hindamisel veeloomadele. Ekspertrühma koosseisus on suurte kogemustega kalanduse ekspert Redik Eschbaum (Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi rannikumere kalanduse töörühma juhataja), kes hindab mõju kalandusele, kaladele ja nende elukeskkonnale, arvestades võimalike kudealade ja sinna ligipääsuga. Mõju hindamisel kalandusele käsitletakse ka olemasolevate tuulikute ja rajatava tuuliku koosmõju. Kokkuvõtteks, KMH aruandes kajastatakse mõju kalandusele. Samuti kajastatakse KMH aruandes olemasolevate tuulikute veealuse müra ja vibratsiooni mõju, sh kaladele – KMH programmi punkti „Koosmõju teiste tegevusliikidega“ on vastavalt täiendatud. Lugupidamisega Nalmond Meri Juhatuse liige Tel: +372 516 7657 E-post: [email protected]  LISA 4 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Teie 02.06.2021 nr 16-7/20-00011-004 [email protected] Meie 28.06.2021 nr 1.1-7/15-2 Nasva sadama lähistele kavandatava tuuliku KMH programmi kooskõlastamine Muinsuskaitseamet kooskõlastas Nasva sadama lähistele kavandatava tuuliku KMH programmi. Kooskõlastuse saaja: OÜ Inseneribüroo STEIGER. Kooskõlastuse nr 40822. Kuupäev: 28.06.2021. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Roio allveearheoloogia nõunik 5572041 [email protected] Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958  LISA 5 Kati Tamtik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet [email protected] 28.06.2021 nr 8-5/3289-2 KMH programmi kooskõlastamine Vabariigi Valitsus on algatanud 19.12.2019 korraldusega nr 312 Five Wind Energy OÜ 07.09.2011 hoonestusloa taotluse alusel hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise Nasva sadama lähistele merre ühe tuuliku ja tehissaare rajamiseks. Lähtuvalt eeltoodust olete esitanud Saaremaa Vallavalitsusele kooskõlastamiseks kavandatava tegevuse KMH programmi (koostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER). Saaremaa Vallavalitsus on programmiga tutvunud ja kooskõlastab esitatud programmi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaan Leivategija abivallavanem Liis Sepp, 452 5080 [email protected] Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 / 452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee  LISA 6 From: Liis Piper <[email protected]> Sent: Tuesday, June 29, 2021 9:54 AM To: [email protected]; Aadu Niidas <[email protected]> Subject: Dokumendi nr 16-7/20-00011-005 edastamine Tere Five Wind Energy OÜ esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile Nasva sadamasse planeeritava meretuuliku keskkonnamõju hindamise programmi. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduse nr 312 punktile 3.5 tuleb KMH programmi ja aruande koostamisse kaasata ning keskkonnamõju hindamise programm ja aruanne enne avalikustamist kooskõlastada Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Transpordiameti, Maaeluministeeriumi, Muinsuskaitseameti ja Saaremaa Vallavalitsusega. Edastame järjest TTJA-le saabunud kooskõlastused ning palume KMH programmis asutuste märkustega arvestada. Ühtlasi teavitan, et alates järgmisest nädalast on teie menetluses kontaktisikuks TTJA poolt Liina Roosimägi, ([email protected], 667 2004). Lugupidamisega Liis Piper ehitus- ja raudteeosakonna peaspetsialist +372 667 2151 | [email protected] www.ttja.ee | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla tn 10A, 10122 Tallinn  LISA 7 Kati Tamtik Teie 02.06.2021 nr 16-7/20-00011-004 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] Meie 30.06.2021 nr 1.10-17/21-0054/3557- Endla 10a 2 10142, Tallinn Nasva sadama lähistele kavandatava tuuliku KMH programmi kooskõlastamine Austatud Kati Tamtik Esitasite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) kooskõlastamiseks Five Wind Energy OÜ keskkonnamõjude hindamise (KMH) programmi. MKMil nimetatud KMH programmi osas märkused puuduvad. Mõjusid lennu- ja laevaliiklusele, veeteedele ja veel liiklejatele hindab Transpordiamet ametliku loamenetluse ja kooskõlastusprotsessi käigus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler Kristel Marksalu 5100902 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  LISA 8 Kati Tamtik Teie 03.06.2021 nr 16-7/20-00011-004 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Meie 30.06.2021 nr 15-1/4339-2 [email protected] Nasva sadama lähistele kavandatava tuuliku KMH programmi kooskõlastamine Austatud proua Tamtik Esitasite Five Wind Energy OÜ KMH programmi Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks. Aluseks võttes Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduse nr 312 „Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine“ punkti 3.6 teeme ettepaneku Nasva sadama lähistele kavandatava tuuliku visuaalsete mõjude hindamisel lähtuda juhendmaterjalist „Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“. See metoodiline juhend on koostatud Eestis meretuulikuparkide, mis võivad olla paigutatud Eesti merealale ja ranniku lähedale, maastiku ja visuaalse mõju ühtsetel alusel terviklikuks hindamiseks. Rahandusministeerium kooskõlastab Five Wind Energy OÜ KMH programmi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Triin Lepland 611 3228 Eleri. [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Kaia Sarnet Regionaalvaldkonna asekantsler Rahandusministeerium Teie: 30.06.2021 nr 15-1/4339-2 Meie: 04.12.2021 nr 016 Nasva sadama lähistele kavandatava tuuliku KMH programmi kooskõlastamine Austatud proua Sarnet Edastasite 30.06.2021 kirjaga nr 15-1/4339-2 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ettepaneku (allolevas toodud kaldkirjas) Nasva sadama lähistele kavandatava tuuliku KMH programmi kohta: Aluseks võttes Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduse nr 312 „Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine“ punkti 3.6 teeme ettepaneku Nasva sadama lähistele kavandatava tuuliku visuaalsete mõjude hindamisel lähtuda juhendmaterjalist „Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“. See metoodiline juhend on koostatud Eestis meretuulikuparkide, mis võivad olla paigutatud Eesti merealale ja ranniku lähedale, maastiku ja visuaalse mõju ühtsetel alusel terviklikuks hindamiseks. Vastavalt Teie kirjale oleme täiendanud Nasva KMH programmi Tabelit 4.1 „Hinnatavad mõjukriteeriumid ja mõjude prognoosimisel kasutatavad hindamismetoodikad“ – tabelisse on lisatud „Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“. Lugupidamisega Nalmond Meri Juhatuse liige Tel: +372 516 7657 E-post: [email protected]  LISA 9 Kati Tamtik Teie 02.06.2021 nr 16-7/20-00011-004 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Meie 01.07.2021 nr 7-12/21/2902-2 Nasva sadama lähistele kavandatava tuuliku keskkonnamõju hindamise programmi kooskõlastamine Austatud proua Tamtik Esitasite Keskkonnaministeeriumile kooskõlastamiseks Nasva sadama lähistele kavandatava tuuliku keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi. KMH programmi kooskõlastamine enne avalikustamist on vajalik tulenevalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduse nr 312 punktist 3.5. Keskkonnaministeerium, tutvunud kõnealuse KMH programmiga, kooskõlastab selle järgnevate märkustega, millega palub arvestada programmi täiendamisel. 1. Kavandatava tegevuse eesmärk on püstitada Nasva sadama lähistele tehissaar koos ühe tuulikuga. Nasva sadama piirkonnas levivad Natura merepõhja elupaigatüübid – laugmadalikud (1140) ja liivamadalad (1110) – mida KMH programmis käsitletud ei ole. Tehissaare rajamisega võib kaasneda merepõhja kadu või substraadi muutumine, mistõttu tuleb KMH programmi täiendada ning hinnata kavandatava tegevuse mõju Natura mereelupaigatüüpidele. 2. KMH programmist selgub, et mõju hindamiseks hüljestele kaasatakse Taani keskkonnaekspert. Peame vajalikuks kaasata eksperdirühma ka Eesti hülgeekspert(e), kellel on täpsem ülevaade kohalikest oludest hüljestele avalduva mõju hindamiseks. 3. KMH programmi tabelis 4.1 on mitme valdkonna mõju hindamisel viidatud põhiliselt Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kasutamisele. Keskkonnaministeeriumi hinnangul tuleks kasutada ka muud keskkonnainfot, mis EELISest leitav ei ole (nt keskkonnaseire ja erinevate uuringute info on leitav KESEst, https://kese.envir.ee/kese/welcome.action). Näiteks võiks mõju hindamisel lindudele võtta arvesse Eesti Ornitoloogiaühingu uuringute andmestikud ning ka teiste valdkondade mõju hindamisel lähtuda erinevatest teostatud uuringutest. Lisaks juhime tähelepanu, et asjakohast teavet (sh teadusuuringute kohta) on koondatud ka Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi peetavasse otsustusportaali PlanWise4Blue (kättesaadav: http://www.sea.ee/planwise4blue/estonia), mida on samuti võimalik KMH läbiviimisel kasutada. Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 4. KMH programmi lk-l 29, 41 ja 43 on viidatud HELCOM-i rannikukalade 2015. a seirejuhendile. Täpsustame, et juhendi uuem, 2019. a versioon on kättesaadav siit: https://helcom.fi/wp-content/uploads/2020/01/HELCOM-Guidelines-for-coastal-fish- monitoring-2019.pdf. 5. KMH programmis lk 36 alapeatükis „Koosmõju teiste tegevusliikidega“ on välja toodud, et KMH-s käsitletakse teiste tuuleelektrijaamadega kaasnevaid kumulatiivseid mõjusid, eelkõige välisõhuga (müraga) seonduvalt. Palume lisada, et hinnatakse ka kõigi mõjualas asuvate tuuleelektrijaamade kumulatiivset mõju käsitiivalistele ja lindudele. 6. Keskkonnaministeerium teeb ettepaneku KMH aruande koostamisel kaaluda ühe mõjukriteeriumina ka kliimamuutuste mõju hindamist tuulikule, kuivõrd kliimastsenaariumid prognoosivad sajandi lõpuks ekstreemsete ilmastikuolude sagenemist (sh tormide, üleujutuste ja jäitepäevade sagenemist ning tuulte kiiruste kasvu), mis omakorda võivad mõju avaldada kavandatava tuuliku tootmispotentsiaalile ja taristule. 7. KMH programmist ei selgu, kas tuulikuga toodetav elektrienergia on võimalik võrku ära anda. Märgime, et elektrienergia ülejäägi puhul on otstarbekas arvestada ka selle salvestamise võimalustega. 8. KMH programmi lk-l 20 on viide keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 20 lõikele 7. Tõenäoliselt on mõeldud KeHJS § 20 lõike 1 punkti 7. 9. KMH programmi lk 40 ajakava tabeli 5.1 real 7 on kirjas, et KMH programmi kiidab heaks või jätab heakskiitmata otsustaja. Juhime tähelepanu, et perioodil 01.01.2011-30.12.2011 kehtinud KeHJS redaktsiooni (RT I, 16.11.2010, 13) § 18 kohaselt tuleb arendajal esitada pärast KMH programmi avalikku arutelu programm koos asjakohaste menetlusdokumentidega KMH järelevalvajale, kes teeb otsuse selle heakskiitmise või heakskiitmata jätmise kohta. 10. Tabelis 5.1. on esitatud KMH läbiviimise etappidele kuluv orienteeruv aeg, kuid pole välja toodud, milline võiks olla eeldatav ajakava. KMH programmi üheks sisunõudeks on KMH ja selle tulemuste avalikustamise ajakava esitamine. Parema ülevaate saamiseks tuleks tabelit täiendada orienteeruvate tähtaegadega, mis võivad olla välja toodud ka kuude lõikes. 11. KMH programmis esineb kavandatava tegevuse kontekstis läbivalt kirjaviga „kavandtav“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Heinma Asekantsler Kärt Saluri, 626 0742, [email protected] Eda Andresmaa, 626 2987, [email protected] Margit Tennokene, 626 2889, [email protected] Maris Arro, 626 2986, [email protected] Mari-Liis Ummik, 626 2863, [email protected] Kaupo Heinma Asekantsler Keskkonnaministeerium [email protected] Teie 01.07.2021 nr 7-12/21/2902-2 Meie:0412.2021 nr 014 Nasva sadama lähistele kavandatava tuuliku KMH programmi kooskõlastamine Austatud härra Heinma Edastasite 01.07.2021 nr 7-12/21/2902-2 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile märkused (allolevas toodud kaldkirjas) Nasva sadama lähistele kavandatava tuuliku KMH programmi kohta: 1. Kavandatava tegevuse eesmärk on püstitada Nasva sadama lähistele tehissaar koos ühe tuulikuga. Nasva sadama piirkonnas levivad Natura merepõhja elupaigatüübid – laugmadalikud (1140) ja liivamadalad (1110) – mida KMH programmis käsitletud ei ole. Tehissaare rajamisega võib kaasneda merepõhja kadu või substraadi muutumine, mistõttu tuleb KMH programmi täiendada ning hinnata kavandatava tegevuse mõju Natura mereelupaigatüüpidele. KMH programmi („Mõju merepõhja elustikule ja elupaikadele“, Tabel 4.1) on Teie märkuse põhjal täiendatud ja programmis kajastatud laugmadalikud (1140) ja liivamadalad (1110) ning kavandatava tegevuse mõju hindamine neile Natura mereelupaigatüüpidele. 2. KMH programmist selgub, et mõju hindamiseks hüljestele kaasatakse Taani keskkonnaekspert. Peame vajalikuks kaasata eksperdirühma ka Eesti hülgeekspert(e), kellel on täpsem ülevaade kohalikest oludest hüljestele avalduva mõju hindamiseks. Läänemere Eesti vetes elab kaks liiki hülgeid. Selgitame, et Läänemere hülgeliigid moodustavad isendite levimise kaudu ühendatud asurkonnad (populatsioonid). Läänemere äärsetest riikidest on Taanis, erinevalt Eestist meretuuleparke juba rajatud ja seetõttu on ekspertgruppi konsultandina kaasatud Taani ekspert Anders Galatius, kes on ühtlasi HELCOMi mereimetajate ekspertgrupi (HELCOM Expert Group on Marine Mammals) juht. Tegemist on suurte kogemustega, pädeva ja aktsepteeritud ekspertiga tuuleparkide küsimuses, kes on hästi kursis Läänemere piirkonna, sh Eesti oludega. Lisaks selgitame, et mõju loomaastikule hindab koostöös Taani eksperdiga ekspertgrupi liige terioloog-ökoloog Üllar Rammul, kes on uurinud Eesti imetajaid ja meresaarte loomastiku ning keskkonnaministeeriumis töötades tegelenud mh hüljeste kaitse küsimustega nii Eestis (liigi kaitse tegevuskavad, kaitse-eeskirjad) kui väljaspool (HELCOMi hüljeste töörühm). Lisaks on ekspertrühma zooloogidest liikmete poolt kavandtava tegevuse piirkonnas 2021. aastal läbi viidud uuringutel tõdetud, et hüljeste esinemine kavandatava tegevuse piirkonnas on juhuslik ja väga harv (ehk siis pidevat hülgeasurkonda piirkonnas pole). Kavandatava tegevuse kaugemale ulatuvaid mõjusid saab hinna KMH raames teostatavate muude uuringute (veealune müra jm vastavad uuringud- modelleerimised) tulemustest lähtuvalt. Eeltoodust lähtuvalt leiame, et ekspertrühma ja konsultandi pädevus ja võimalused hüljestele mõju hindamiseks on piisavad ja täiendava eksperdi kaasamine ei ole otstarbekas. 3. KMH programmi tabelis 4.1 on mitme valdkonna mõju hindamisel viidatud põhiliselt Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kasutamisele. Keskkonnaministeeriumi hinnangul tuleks kasutada ka muud keskkonnainfot, mis EELISest leitav ei ole (nt keskkonnaseire ja erinevate uuringute info on leitav KESEst, https://kese.envir.ee/kese/welcome.action). Näiteks võiks mõju hindamisel lindudele võtta arvesse Eesti Ornitoloogiaühingu uuringute andmestikud ning ka teiste valdkondade mõju hindamisel lähtuda erinevatest teostatud uuringutest. Lisaks juhime tähelepanu, et asjakohast teavet (sh teadusuuringute kohta) on koondatud ka Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi peetavasse otsustusportaali PlanWise4Blue (kättesaadav: http://www.sea.ee/planwise4blue/estonia), mida on samuti võimalik KMH läbiviimisel kasutada. Mõju hindamisel lindudele kasutatakse EOÜ poolt 2020. aastal läbi viidud kavandatavale tegevusele lähima linnuala rändel peatuvate liikide inventeerimise aruannet ja andmeid ning väikeluige riikliku seire andmeid – tabelit 4.1 on täiendatud. PlanWise4Blue ja KESE on listaud tabeli 4.1 all paiknevaase peamiste keskkonnamõju hindamisel kasutatavate infoallikate loendisse. 4. KMH programmi lk-l 29, 41 ja 43 on viidatud HELCOM-i rannikukalade 2015. a seirejuhendile. Täpsustame, et juhendi uuem, 2019. a versioon on kättesaadav siit: https://helcom.fi/wp- content/uploads/2020/01/HELCOM-Guidelines-for-coastal-fish-monitoring-2019.pdf. KMH programmi on viidud HELCOM-i rannikukalade seirejuhendi 2019. aasta versioon. 5. KMH programmis lk 36 alapeatükis „Koosmõju teiste tegevusliikidega“ on välja toodud, et KMH-s käsitletakse teiste tuuleelektrijaamadega kaasnevaid kumulatiivseid mõjusid, eelkõige välisõhuga (müraga) seonduvalt. Palume lisada, et hinnatakse ka kõigi mõjualas asuvate tuuleelektrijaamade kumulatiivset mõju käsitiivalistele ja lindudele. KMH programmi on täiendatud ja lisatud, et hinnatakse kõigi mõjualas asuvate tuuleelektrijaamade kumulatiivset mõju käsitiivalistele ja lindudele. 6. Keskkonnaministeerium teeb ettepaneku KMH aruande koostamisel kaaluda ühe mõjukriteeriumina ka kliimamuutuste mõju hindamist tuulikule, kuivõrd kliimastsenaariumid prognoosivad sajandi lõpuks ekstreemsete ilmastikuolude sagenemist (sh tormide, üleujutuste ja jäitepäevade sagenemist ning tuulte kiiruste kasvu), mis omakorda võivad mõju avaldada kavandatava tuuliku tootmispotentsiaalile ja taristule. KMH programmi on täiendatud ja lisatud, et kliimamuutuste mõju hindamisel lähtutakse kliimastsenaariumide poolt sajandi lõpuks prognoositud ekstreemsete ilmastikuolude sagenemisest ja hinnatakse mõju kavandatava tuuliku tootmispotentsiaalile ja taristule. Mõju hinnatakse lähtuvalt Keskkonnaagentuuri aruandes “Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100” (Luhamaa jt, 2015) esitatud kliimastsenaariumidele. 7. KMH programmist ei selgu, kas tuulikuga toodetav elektrienergia on võimalik võrku ära anda. Märgime, et elektrienergia ülejäägi puhul on otstarbekas arvestada ka selle salvestamise võimalustega. Toodetav energia antakse osaliselt jaotusvõrku ning osaliselt kasutatakse ära otseliini abil kõrvalasuvas Baltic Workboats AS-i laevaehitustehases – KMH programmi peatükki 2.1 on vastavalt täiendatud. Energia salvestamiseks vajadus puudub, salvestuslahendusi ei ole projekteeritud ega arvestatud. 8. KMH programmi lk-l 20 on viide keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 20 lõikele 7. Tõenäoliselt on mõeldud KeHJS § 20 lõike 1 punkti 7. Mõeldud on KeHJS § 20 lõike 1 punkti 7 ja KMH programmi on vastavalt täiendatud. 9. KMH programmi lk 40 ajakava tabeli 5.1 real 7 on kirjas, et KMH programmi kiidab heaks või jätab heakskiitmata otsustaja. Juhime tähelepanu, et perioodil 01.01.2011-30.12.2011 kehtinud KeHJS redaktsiooni (RT I, 16.11.2010, 13) § 18 kohaselt tuleb arendajal esitada pärast KMH programmi avalikku arutelu programm koos asjakohaste menetlusdokumentidega KMH järelevalvajale, kes teeb otsuse selle heakskiitmise või heakskiitmata jätmise kohta. KMH programmi lk 40 ajakava tabeli 5.1 real 6 oli/on toodud „KMH programmi esitamine KMH järelevalvajale heakskiitmiseks“. Ebatäpsus tabeli real 7 on parandatud. 10. Tabelis 5.1. on esitatud KMH läbiviimise etappidele kuluv orienteeruv aeg, kuid pole välja toodud, milline võiks olla eeldatav ajakava. KMH programmi üheks sisunõudeks on KMH ja selle tulemuste avalikustamise ajakava esitamine. Parema ülevaate saamiseks tuleks tabelit täiendada orienteeruvate tähtaegadega, mis võivad olla välja toodud ka kuude lõikes. KMH programmis toodud ajakava on prognoos, mis ilmestab menetluskulgu. Antud mahu ja arvukate uuringutega KMH puhul ei ole otstarbekas/võimalik prognoosida laekuvate kirjade ja ettepanekute hulka ning mahtu ja nende läbitöötamisest vastamisest ja võimalikest listöödest tulenevat täiendavat ajakulu. Nt võib nii KMH programmi avalikustamise kui ka aruande koostamise käigus võib ilmneda täiendavate lisauuringute vajadus. Konkreetse uuringu läbiviimise aeg sõltub uuritavast objektist ja selle iseärasustest ja teatud uuringuid võib olla võimalik läbi viia ainult teatud aastaajal. Seetõttu on ka kuude täpsusega ajakava esitamine pigem desinformatiivne. Keskkonnamõju hindamine ja aruande koostamine on antud KMH puhul pikk protsess, mis kestab ilmselt üle aasta. Samas oleme teadlikud, et KeHJS § 18 lg 7 sätestatust ja KMH aruande avalikuks väljapankuks esitamine on kavandatud enne KeHJS § 18 lg 7 sätestatud kahe aastast tähtaega – see tähtaeg on KMH programmis kajastatud. 11. KMH programmis esineb kavandatava tegevuse kontekstis läbivalt kirjaviga „kavandtav“. Täheviga KMH programmis on parandatud. Lugupidamisega Nalmond Meri Juhatuse liige Tel: +372 516 7657 E-post: [email protected]  LISA 10 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Teie 02.06.2021 nr 16-7/20-00011- 004 [email protected] Meie 01.07.2021 nr 12-4/21/2095 Nasva sadama lähistele kavandatava tuuliku KMH programmi kooskõlastamine Edastasite Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks Five Wind Energy OÜ poolt 24.05.2021 esitatud Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi. Kaitseministeerium on varasemalt andnud kooskõlastuse antud tuuleelektrijaama püstitamiseks hoonestusloa taotluses toodud parameetritega ja hoonestusloas esitatud asukohta (Kaitseministeeriumi 13.06.2016 vastus nr 12.1-1/16/2330). Kuna elektrituuliku parameetrid ja asukoht on KMH seletuskirja kohaselt samad, kooskõlastab Kaitseministeerium kavandatava elektrituuliku KMH programmi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sang Kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Paul Kunimägi 717 0225 [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  LISA 11 Kati Tamtik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Teie 02.06.2021 nr 16-7/20-00011-004 Amet [email protected] Meie 02.07.2021 nr 8-5/21/13870-2 Nasva sadama lähistele kavandatava tuuliku KMH programmi kooskõlastamine Austatud Kati Tamtik Oleme läbi vaadanud Teie poolt edastatud Nasva sadama lähistele tehissaarele kavandatava tuuliku keskkonnamõju hindamise programmi. Five Wind Energy OÜ plaanib arendada Nasva sadamast läänes tehissaare ja sellele ühe tuuliku, mille võimsuseks on 4 MW, torni kõrguseks maapinnast 90 m ja rootori läbimõõt 120 m. Lennuliikluse ohutuse seisukohast tuleb teostada aeronavigatsiooniline ekspertiis, kuna tuulik võib, aga ei pruugi mõjutada Kuressaare lennuvälja instrumentaallennuprotseduure. Ekspertiisi koostamisel tuleb teha koostööd Transpordiametiga. Laevaliikluse ohutuse seisukohast täiendusettepanekud puuduvad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pärtel Keskküla laevateede osakonna peaspetsialist laevateede osakonna juhataja ülesannetes Ott Küüsmaa 620 5682, [email protected] Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Pärtel Keskküla laevateede osakonna peaspetsialist laevateede osakonna juhataja ülesannetes Transpordiamet Teie: 02.07.2021 nr 8-5/21/13870-2 Meie: 04.12.2021 nr 017 Nasva sadama lähistele kavandatava tuuliku KMH programmi kooskõlastamine Austatud hr Keskküla Edastasite 30.06.2021 kirjaga nr 15-1/4339-2 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ettepaneku (allolevas toodud kaldkirjas) Nasva sadama lähistele kavandatava tuuliku KMH programmi kohta: Lennuliikluse ohutuse seisukohast tuleb teostada aeronavigatsiooniline ekspertiis, kuna tuulik võib, aga ei pruugi mõjutada Kuressaare lennuvälja instrumentaallennuprotseduure. Ekspertiisi koostamisel tuleb teha koostööd Transpordiametiga. Vastuseks teatame, et Nasva sadama lähistele kavandatava tuuliku KMH raames viiakse läbi aeronavigatsiooniline ekspertiis EANSi osalusel, koostöös Transpordiametiga. KMH programmi peatükki 3.8 ja Tabelit 4.1 on vastavalt täiendatud. Lugupidamisega Nalmond Meri Juhatuse liige Tel: +372 516 7657 E-post: [email protected]  LISA 12 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Teie 03.06.2021 nr 16-7/20-00011-004 Meie 05.07.2021 nr 6-3/21/12679-2 Nasva sadama lähistele kavandatava tuuliku keskkonnamõju hindamise programmi kooskõlastamine Esitasite Keskkonnaametile vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduse nr 312 punktile 3.5 kooskõlastamiseks Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaa ma keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi. Vabariigi Valitsus algatas 19.12.2019 korraldusega nr 312 Five Wind Energy OÜ 07.09.2011 hoonestusloa taotluse alusel hoonestusloa menetluse ja KMH Nasva sadama lähistele merre ühe tuuliku ja tehissaare rajamiseks. Keskkonnaamet kooskõlastab esitatud KMH programmi tingimusel, et arvestatakse järgnevate märkustega. 1. Peatükis „Kavandatava tegevuse eesmärk ja ala valiku põhjendus“ (lk 4) on kirjas: „KeHJS § 56 lõike 11 kohaselt tegevusloa taotlusele, milles nimetatud tegevusele on algatatud keskkonnamõju hindamine enne 13.07.2017, kohaldatakse KMH algatamiseajal kehtinud KeHJS redaktsiooni.“ Keskkonnaameti hinnangul rakendub kõnealusele KMH-le KeHJS § 56 lg 12, sest tegevusluba esitati 07.09.2011 ehk enne 13.07.2017 jõustunud KeHJS redaktsiooni aga KMH algatati 19.12.2019 ehk pärast 13.07.2017. Tegevusloa taotlusele tuleb kohaldada taotluse esitamise ajal kehtinud KeHJS redaktsiooni1 . 2. Palume täpsustada peatükis „Mõju lindudele“ (lk 33) esitatud lauset: „Hinnatakse mõju lindudele kohalikul tasandil ja määratakse vajalikud leevendavad keskkonnameetmed “. Tuuliku ja tehissaare asukoht kattub osaliselt II kategooria kaitsealuse liigi väikeluige (Cygnus columbianus bewickii Yarr.) leiukohaga. Eestis esineb nimetatud liik vaid läbirändel ning seetõttu ei saa mõju lindude olla lokaalne. Meretuulikud võivad mõjutada lindude rännet. Väikeluik kasutab rändekoridorina ka piirkonna rannikut ja mereala. 3. Kuna tehissaare rajamisel täidetakse see süvenduspinnasega, tekib piirkonnas süvendamise l heljum. Seetõttu on vajalik modelleerida heljumi levikut süvendamisel, hinnata süvendamise mahtu ning täpsemat piirkonda, et hinnata süvendamise ja heljumi mõju kalastikule. Teave oluline, kuna tehissaare rajamiseks on vajalik hiljem keskkonnaluba vee erikasutuseks – süvendamiseks ja tahkete ainete paigutamiseks2 . 4. KMH programmis on planeeritud mõjude hindamine kalastikule, sh Nasva jõega seotud kalade rännetele kudealadele. Keskkonnaameti hinnangul peab KMH välja tooma ajaraami, 1 RT I, 16.11.2010, 13, https://www.riigiteataja.ee/akt/116112010013 2 Veeseaduse § 187 lg 8 ja 10 Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  millal kindlasti ei tohi tehissaart rajada ning andma hinnangu, kas elektrikaabli paiguta mine 1 m sügavusele on piisav, et vältida elektromagnetväljade mõju kalade kuderännetele. Nasva jõe suudmele on kehtestatud kalapüügieeskirjaga 500 m suudmepiirang, kus on aastaringne püügikeeld. Nasva jõe suue on kaitstud, sest läbi Nasva jõe toimub aktiivne kuderänne koelmualadele (Mullutu laht, Suurlaht, Linnulaht, Vägara laht jne). Antud lahesüsteemide näol on tegemist ühe kõige tähtsama taastootmisalaga Saaremaal ning planeeritud tegevus ei tohi kuidagi kahjustada kalastiku taastootmist. 5. Kavandatav tuulik paikneb vahetult Nasva liivakarjääri mäeeraldise kõrval. Keskkonnaamet peab vajalikuks, et hinnates koosmõju teiste tegevusliikidega käsitletakse ka koosmõju Nasva liivakarjääriga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Kadri Tamm 5300 2210 (keskkonnakorraldus) [email protected] Allar Liiv 5770 2448 (loodukasutus) [email protected] Kai Ginter 5699 4373 (vee erikasutus) [email protected] Märt Kesküla 523 4410 (vee-elustik) [email protected] 2 (2) Helen Manguse Juhataja Keskkonnakorralduse büroo Keskkonnaamet [email protected] Teie 05.07.2021 nr 6-3/21/12679-2 Meie: 04.12:2021 nr 012 Nasva sadama lähistele kavandatava tuuliku KMH programmi kooskõlastamine Austatud proua Manguse Edastasite 05.07.2021 kirjaga nr 6-3/21/12679-2 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile märkused (allolevas toodud kaldkirjas) Nasva sadama lähistele kavandatava tuuliku KMH programmi kohta: 1. Peatükis „Kavandatava tegevuse eesmärk ja ala valiku põhjendus“(lk 4)on kirjas: „KeHJS § 56 lõike 11 kohaselt tegevusloa taotlusele, milles nimetatud tegevusele on algatatud keskkonnamõju hindamine enne 13.07.2017, kohaldatakse KMH algatamiseajal kehtinud KeHJS redaktsiooni.“ Keskkonnaameti hinnangul rakendub kõnealusele KMH-le KeHJS §56 lg12, sest tegevusluba esitati 07.09.2011 ehk enne 13.07.2017 jõustunud KeHJS redaktsiooni aga KMH algatati 19.12.2019 ehk pärast 13.07.2017. Tegevusloa taotlusele tuleb kohaldada taotluse esitamise ajal kehtinud KeHJS redaktsiooni. KMH programmi 1. peatüki „Kavandatava tegevuse eesmärk ja ala valiku põhjendus“ vastavat teksti on parandatud ja sisse on viidud viide KeHJS § 56 lõikele 12 koos selgitustega. 2. Palume täpsustada peatükis „Mõju lindudele“ (lk 33) esitatud lauset: „Hinnatakse mõju lindudele kohalikul tasandil ja määratakse vajalikud leevendavad keskkonnameetmed“. Tuuliku ja tehissaare asukoht kattub osaliselt II kategooria kaitsealuse liigi väikeluige (Cygnus columbianus bewickii Yarr.) leiukohaga. Eestis esineb nimetatud liik vaid läbirändel ning seetõttu ei saa mõju lindude olla lokaalne. Meretuulikud võivad mõjutada lindude rännet. Väikeluik kasutab rändekoridorina ka piirkonna rannikut ja mereala. KMH programmi on täiendatud, sh on KMH programmis kõnealune lause nüüd sõnastatud: “Hinnatakse mõju lindudele nii kohalikul tasandil kui ka lindude rändele ja määratakse vajalikud leevendavad keskkonnameetmed.“ 3. Kuna tehissaare rajamisel täidetakse see süvenduspinnasega, tekib piirkonnas süvendamisel heljum. Seetõttu on vajalik modelleerida heljumi levikut süvendamisel, hinnata süvendamise mahtu ning täpsemat piirkonda, et hinnata süvendamise ja heljumi mõju kalastikule. Teave oluline, kuna tehissaare rajamiseks on vajalik hiljem keskkonnaluba vee erikasutuseks –süvendamiseks ja tahkete ainete paigutamiseks. Süvendamise ligikaudne maht on 8 000 m3. KMH käigus modelleeritakse heljumi levikut süvendamisel, lähtudes süvendtava piirkonna täpsemast asukohast Nasva sadama akvatooriumis ning hinnatakse süvendamise ja heljumi mõju. KMH programmi peatüki 3.8 veekvaliteedi ja kalanduse punkte on täiendatud. 4. KMH programmis on planeeritud mõjude hindamine kalastikule, sh Nasva jõega seotud kalade rännetele kudealadele. Keskkonnaameti hinnangul peab KMH välja tooma ajaraami, millal kindlasti ei tohi tehissaart rajada ning andma hinnangu, kas elektrikaabli paigutamine 1 m sügavusele on piisav, et vältida elektromagnetväljade mõju kalade kuderännetele. Nasva jõe suudmele on kehtestatud kalapüügieeskirjaga 500 m suudmepiirang, kus on aastaringne püügikeeld. Nasva jõe suue on kaitstud, sest läbi Nasva jõe toimub aktiivne kuderänne koelmualadele (Mullutu laht, Suurlaht, Linnulaht, Vägara laht jne). Antud lahesüsteemide näol on tegemist ühe kõige tähtsama taastootmisalaga Saaremaal ning planeeritud tegevus ei tohi kuidagi kahjustada kalastiku taastootmist. Ekspertrühma koosseisus on kogenud kalanduse ekspert Redik Eschbaum (Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi rannikumere kalanduse töörühma juhataja), kes hindab kavandatava tegevuse (hõlmab mh põhja paigaldatavat merekaabliliini, pinnasetöödel tekkiva heljumi) mõju kalandusele, kaladele ja nende elukeskkonnale. KMH programmis (Tabel 4.1) on toodud, et hinnatakse mõju kalade elukeskkonnale, sh kalade koelmualadele ja rändeteedele ning määratakse vajalikud leevendavad keskkonnameetmed. Tehisaare rajamise ajaraami osas oleme lähtuvalt Teie märkusest täiendanud KMH programmi Tabelit 4.1 „Hinnatavad mõjukriteeriumid ja mõjude prognoosimisel kasutatavad hindamismetoodikad“. 5. Kavandatav tuulik paikneb vahetult Nasva liivakarjääri mäeeraldise kõrval. Keskkonnaamet peab vajalikuks, et hinnates koosmõju teiste tegevusliikidega käsitletakse ka koosmõju Nasva liivakarjääriga. KMHs käsitletakse koosmõjusid naabruses paikneva Nasva liivakarjääriga – oleme vastavalt Teie märkusele täiendanud Nasva KMH programmi Tabelit 4.1 „Hinnatavad mõjukriteeriumid ja mõjude prognoosimisel kasutatavad hindamismetoodikad“. Lugupidamisega Nalmond Meri Juhatuse liige Tel: +372 516 7657 E-post: [email protected]  LISA 13 Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu 10.02.2022 Koosoleku algus: kell 16:00 Koosoleku lõpp: kell 16:55 Koosolek toimus Microsoft Teamsi keskkonnas Juhatas: Aadu Niidas Protokollis: Üllar Rammul Registreeritud osavõtjaid: 22 (vt Lisatud kuvatõmmised, arendaja esindajad hr Nalmond Meri ja hr Peeter Raamat osalesid kasutaja Peeter Raamat alt) Päevakord: 1. Sissejuhatus, koosoleku eesmärk – Aadu Niidas (OÜ Inseneribüroo STEIGER) 2. Ettevõtte plaanitav tegevus Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaamaga seoses – Nalmond Meri (Five Wind Energy OÜ) 3. Keskkonnamõju hindamis programmi tutvustav ettekanne – Üllar Rammul (OÜ Inseneribüroo STEIGER), 4. Ülevaade programmi avalikustamise perioodil laekunud kirjadest, millele vastatakse kirjalikult – Aadu Niidas 5. Ettepanekud, küsimused ja vastuväited kavandatava tegevuse ning keskkonnamõju hindamise programmi kohta – avalikul arutelul osalejad 6. Koosoleku lõpetamine Aadu Niidas (AN) tutvustab koosoleku eesmärki, kodukorda, osalemise võimalusi ja annab sõna arendajale. Tehniline paus arendajaga ühenduse taastamiseks Nalmond Meri (NM) tutvustab ettevõtet, kavandatavat tegevust ja selle eesmärke. Five Wind Energy OÜ tekkis aastal 2017 Baltic Workboats’i jagunemisel (ettevõte baseerub eesti kapitalil, ettevõtete omanikud ja juhtimisstruktuur kattuvad täielikult) eesmärgiga eraldada laevaehituse ja energeetika pool. Ettevõttetele kuulub kaks Siemens-tuulikut, esimene paigaldati aastal 2010, teine 2014. Ülevaade tuulikute paigaldamise toimingutest: varasema tuuliku paigaldus toimus vastavalt kehtestatud detailplaneeringule Tuuliku tüübi ja võimsuse muutustest tulenevalt menetleti detailplaneeringut kahel korral. Kohalik kogukond oli toimuvast teadlik. Baltic Workboats tegutseb Nasva sadama territooriumil aastast 2000 ja ettevõttel on olemas hüdrotehniliste rajatise rajamise kogemus. Lähiajal plaanis sisse viia laevaehituse poolel uusi tehnoloogilisi muudatusi, mis omakorda tingivad ettevõtte täiendava energiavajaduse. Baltic Workboats on teadaolevalt ainuke 100% taastuvenergeetilistel lahendustel toimiv laevaehitusettevõte maailmas. Ettevõttes töötab hetkel igapäevaselt ca 200 inimest. Tuulik on planeeritud merelise liivakarjääri ja Nasva sadama akvatooriumi vahelisele alale Nasva sadama kaist Sõrve suunas. Tuuliku torni kõrgus on 90 m, rootori läbimõõt 120 m, tiiviku kõrgus ülemises asendis ei tohi ületada 160 m. Oleme valmis leidma lahendusi, mis ei sea takistusi tuuliku paigaldamiseks. Ettekandjale küsimusi ei ole. AN annab sõna ettekandeks Üllar Rammul’ile. Üllar Rammul (ÜR) teeb kokkuvõtliku ettekande kavandatavast tegevusest ning selgitab KMH osapooli, etappe ja eesmärki; kirjeldab kavandatava tegevusega mõjutatavat keskkonda ning toob lühidalt välja võimalikud keskkonnamõjud, mida detailsemalt käsitletakse keskkonnamõju hindamise käigus. Lisaks kirjeldab edasist menetlusprotsessi ja hindamiseks kasutavat metoodikat ning tutvustab ekspertrühma. Ettekandes käsitletavad teemad: 1) Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoha valik. Ühe tuuliku püstitamine ja elektrienergia tootmine. Hoonestusluba taotletakse ühele 4 MW võimusega tuulikule. Hoonestusloa alusel püstitatav rajatis koosneks ~2 000 m² suurusest tehissaarest koos nõlvakindlustuse ja lainemurdjatega, sellele püstitatavast tuulegeneraatorist ja merekaabelliinist. Taotletav asukoht paikneb Läänemeres Saare maakonnas Nasvast sadama lähistel Suure Katla lahes. Tuuliku asukoha valikul on lähtutud tuulte suunast, vee sügavusest, Nasva sadama taristust ja olemasolevate maismaatuulikute asukohast. 2) Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivsete võimaluste kirjeldus. - Kasutatav tehnoloogia ja tehnika, ettevalmistustööd ja käitamine - Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused - Tuuleelektrijaama kasutuselt eemaldamine 3) KMH sisu ja eeldatavalt mõjutatav keskkond - Arendaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja kaasatavad asutused - KMH algatamine, läbiviimine ja avalikustamine - Kasutatud infoallikad - Kavandatava tegevuse eesmärk - Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega - Mõjutatava keskkonna kirjeldus - asukoht, maakasutus, omand, asustus ja neist tulenevad võimalikud piirangud; geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ja maastik; ilmastikutingimused; taimed, loomad, kultuuripärand ja kaitstavad loodusobjektid - Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju – kavandatava tegevuse otstarbekus ja vastavus säästva arengu põhimõtetele, sh kliimamuutuste mõju, mõju vee kvaliteedile, mõju setete transpordile ja ümbritseva piirkonna randade arengule, välisõhus leviv (madalsageduslik) müra ja selle vastavus normidele, veealune müra, võimalikud keskkonnaavariid ja tuleohutus, mõju ajalooliste lõhkekehadele ja muudele ohtlikele objektidele, mõju maastikule, mõju merepõhja elustikule ja elupaikadele, mõju kalandusele, kalade elukeskkonnale, sh koelmualadele ja rändeteedele, mõju taimedele, loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele, mõju nahkhiirtele, mõju hüljestele, mõju lindudele, mõju kultuuripärandile, mõju inimese tervisele, heaolule ja varale, kavandatava tegevuse sotsiaalsed mõjud, sh visuaalseid mõjud, mõju tsiviillennundusele, mõju mereseire- ja ESTER sidesüsteemidele, mõju navigatsioonimärkide ja -tulede eristamisele, koosmõju teiste tegevusliikidega (sh koosmõju Nasva liivakarjääriga, koosmõju teiste ümberkaudsete tuuleelektrijaamadega, mõju käsitiivalistele ja lindudele)  - Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmed ning nende kasutamise eeldatav efektiivsus - Keskkonnaseire ja teiste keskkonnalubade vajadus 4) Hindamismetoodika 5) Ajakava ÜR Tänab tähelepanu eest. AN Kas kuulajatel on küsimusi enne laekunud kirjade päevakorrapunkti juurde siirdumist? Küsimusi ei ole laekunud AN Avalikustamise perioodil laekus üheksa kirja, millest neli olid ametkondadelt ja ülejäänud kohalikelt elanikelt. Kohalike elanike kirjades olid läbivad teemad (järgnevas esitatud teema – ja seejärel AN kommentaar): - puhkepiirkonnad, eluhooned, kas keskkonnamõju neile hinnatakse – on töögrupp, kes hindab mõju nendele aspektidele; - mõju inimese tervisele ja koosmõju teiste tuulikutega – hinnatakse koosmõju teiste tuulikutega, viiakse läbi müra modelleerimine, selgitatakse kas ülenormatiivne müratase võib levida nende piirkondadeni, vajadusel kaastakse lisaekspert tervise valdkonnast; - arendaja tegevus ja tulevikuplaanid – arendaja andis oma sõnavõtus sellest juba ülevaate AN Terviseameti ja Transpordiameti kirjad olid nõustuvad, märkuseid polnud. Siseministeerium palus kirjalikult vastamiseks pikendust. Rahandusministeeriumi kiri laekus alles eile ja selle kõikidele küsimustele täna veel vastata ei saa. Meeldetuletuseks, kõikidele kirjalikult laekunud küsimustele vastatakse kirjalikult. Piret Kuldsaar Juhib tähelepanu kaardile, olemasolevad maismaatuulikud: on kaks tuulikut ja üks sidemast. Mändjala kämpinguala kaardilt välja jäetud. Nasva jõe äärset planeeritavat puhkeala kaardil pole. AN Kaarti täpsustame. Kas on veel küsimusi. Kristjan Siimpoeg (AN loeb ette küsimuse jutuaknast) Arendaja põhjendab kolme tuuliku vajadust tootmise jaoks. Kas see väide on põhjendatud, vaadates millist toodangut ja rahavoogu annavad kaks olemasolevat tuulikut? AN KMH on puhtalt taotluse põhine. Kogume kokku keskkonnavaldkonna info, KMH ei tegele majanduslike põhjendustega. Annab sõna edasi arendajale. NM Rahavood on ettevõtte ärisaladus, seda ei avalikusta, see ei kuulu, nagu öeldud, ka hindamisse. Plaanime toomist uuendata, kaasajastada (milleks load juba väljastatud), see vajab suurt energiaressurssi. Osa tuuliku energiast hakkab minema võrku, osa kasutatakse kohapeal. Taastuvenergeetika on doteeritud tegevus, soovitab vaadata andmeid Eleringi süsteemist. AN Palub esitada veel küsimusi: tõstke käsi või kirjutage jutuaknasse. Rohkem osalejad hetkel sõna ei soovi. AN Uuringud ja keskkonnamõju hindamine on alles ees, samuti tulemuste tutvustamine (aruande avalikustamine) vastavalt ajakavale. Tänab kohalviibijaid ja lõpetab koosoleku. NM Tänab osalejaid. Kui KMH on valmis, siis on tark koos alevikuvanemaga maha istuda ja mh arutada kompensatsioonimehhanisme ja ühisosasid. AN Kõigile kirjalikele küsimustele tulevad kirjalikud vastused. ÜR Ootame ära Siseministeeriumi sisendi, siis hakkame vastuseid kokku panema. Nele Väits (TTJA) Viimane hetk esitada küsimusi. Palun inimesel, kes registreeris ennast nime all „Külaline“, panna oma nimi Chati, et see hiljem protokollis kajastada. AN Tänab osalemast. Järgmine kord kohtume aruande tulemuste tutvustamisel. Aadu Niidas Üllar Rammul Juhataja Protokollija  LISA 14 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Teie 25.01.2022 nr 16-7/20-00011-020 Amet [email protected] Meie 02.02.2022 nr 7.2-4/22/1725-2 Saaremaa Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamine Oleme läbi vaadanud Teie poolt edastatud Nasva sadama lähistele tehissaarele kavandatava tuuliku keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku materjalid, millega kavandab Five Wind Energy OÜ Nasva sadamast läänes tehissaart ja sellele ühte tuulikut, mille võimsuseks on 4 MW, torni kõrguseks maapinnast 90 m ja rootori läbimõõt 120 m. Teatame, et Transpordiametil puuduvad täiendusettepanekud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kert Süsmalainen juhataja laevateede osakond Ott Küüsmaa 620 5682, [email protected] Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  LISA 15 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Teie: 25.01.2022 nr 16-7/20-00011-020 [email protected] Meie: 07.02.2022 nr 9.3-4/21/14674-2 Five Wind Energy OÜ tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programmi avalik väljapanek ja avalik arutelu Teavitasite Terviseameti lääne regionaalosakonda Nasva sadama lähistele kavandatava Five Wind Energy OÜ tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programmi avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest. Vabariigi Valitsus algatas 19.12.2019 korraldusega nr 312 Five Wind Energy OÜ taotluse alusel hoonestusloa menetluse Saaremaa lõunarannikule, Nasva sadama lähistele kaldast umbes 200 m kaugusele ühe tuulikuga tuuleelektrijaama ja tehissaare rajamiseks. Taotluse alusel plaanib arendaja püstitada umbes 2056 m² suurusele tehissaarele ühe elektrituuliku võimsusega 4 MW. Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse muuhulgas elektrituuliku rajamise, töötamise ja lammutamisega kaasnevat välisõhus levivat mürataset modelleerimise teel. Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud Five Wind Energy OÜ tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programmiga ning ei esita täiendavaid ettepanekuid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Kallaste menetlusgrupi juht Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Põllu 1a, 50303 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803 Uus 3a, 80010 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574  LISA 16 From: Allan Pilviste <[email protected]> Sent: Tuesday, February 8, 2022 11:29 AM To: TTJA <[email protected]> Subject: Teade Five Wind Energy OÜ tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta Tere Saatsite Siseministeeriumile arvamuse avaldamiseks Five Wind Energy OÜ tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programmi koht. Palume tähtaja osas nädal aega pikendust, so kuni 15. veebruarini. Hetkel on menetluses mitmeid samalaadseid projekte ning see loob põhitöö kõrvalt väga pingelise ajaraami. Lugupidamisega, Allan Pilviste Strateegia- ja arendusosakond Siseministeerium 612 5188; 58602366 | Pikk 61, 15065 Tallinn [cid:[email protected]]<http://www.siseministeerium.ee/>[icon-fb]<htt p://www.facebook.com/siseministeerium>[icon-issuu]<http://www.issuu.com/siseministeeriu m/docs>[icon-flickr]<http://www.flickr.com/photos/siseministeerium>[icon- youtube]<http://www.youtube.com/user/Siseministeerium> From: Allan Pilviste <[email protected]> Sent: Friday, February 18, 2022 4:54 PM To: TTJA <[email protected]> Subject: RE: Teade Five Wind Energy OÜ tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta Tere Anname teada, et meil täiendavad ettepanekud „Five Wind Energy OÜ tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta“ puuduvad. Vabandame veelkord hilinenud vastuse pärast! Lugupidamisega, Allan Pilviste Strateegia- ja arendusosakond Siseministeerium 612 5188; 58602366 | Pikk 61, 15065 Tallinn [cid:[email protected]]<http://www.siseministeerium.ee/>[icon-fb]<htt p://www.facebook.com/siseministeerium>[icon-issuu]<http://www.issuu.com/siseministeeriu m/docs>[icon-flickr]<http://www.flickr.com/photos/siseministeerium>[icon- youtube]<http://www.youtube.com/user/Siseministeerium> From: Allan Pilviste Sent: Tuesday, February 8, 2022 11:29 AM To: '[email protected]' <[email protected]<mailto:[email protected]>> Subject: Teade Five Wind Energy OÜ tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta Tere Saatsite Siseministeeriumile arvamuse avaldamiseks Five Wind Energy OÜ tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programmi koht. Palume tähtaja osas nädal aega pikendust, so kuni 15. veebruarini. Hetkel on menetluses mitmeid samalaadseid projekte ning see loob põhitöö kõrvalt väga pingelise ajaraami.  LISA 17 Teie 25.01.2022 nr 16-7/20-00011-020 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] Meie 09.02.2022 nr 15-1/1047-2 Arvamus Five Wind Energy OÜ tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programmi kohta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) teavitas 25.01.2022 Rahandusministeeriumi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 16 lõike 3 alusel Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avaliku väljapaneku ja arutelu toimumisest. Vabariigi Valitsus algatas 19.12.2019 korraldusega nr 312 Five Wind Energy OÜ taotluse alusel hoonestusloa menetluse Saaremaa lõunarannikule, Nasva sadama lähistele kaldast umbes 200 m kaugusele ühe tuulikuga tuuleelektrijaama ja tehissaare rajamiseks. Ühtlasi algatas Vabariigi Valitsus tuuleelektrijaama rajamisega kaasneda võivate võimalike lühi- ja pikaajaliste, kaudsete ja otseste mõjude väljaselgitamiseks KMH. Taotluse alusel plaanib arendaja püstitada umbes 2056 m2 suurusele tehissaarele ühe elektrituuliku võimsusega 4 MW. Juhime tähelepanu, et Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduses nr 312 „Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine“ on punktis 3.6 toodud, et hoonestusloa menetluses ja keskkonnamõju hindamisel tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse 25. mail 2017. a algatatud koostamisel oleva üleriigilise mereala planeeringu tingimustega. Üleriigilise mereala planeeringu protsess on lõppenud ja planeeringu materjalid on valmis. Hetkel toimub planeeringu kehtestamise korralduse kooskõlastamine ministeeriumite poolt ja seejärel esitatakse planeering Vabariigi Valitsusele kehtestamiseks. Seega on võimalik arvestada KMH programmis planeeringu viimase versiooniga, mis on kättesaadav siit. Rahandusministeerium on avalikul väljapanekul oleva KMH programmi läbi vaadanud ja seoses üleriigilise mereala planeeringuga toome välja planeeringus sätestatud tingimused, mida KMH programmis meie hinnangul hetkel käsitletud ei ole: 1. Hinnata eralduva soojusenergia ning võimaliku magnetvälja ja rajatistega seotud vibratsiooni võimalikku olulist ebasoodsat mõju. Vajadusel viia läbi modelleerimised ja arvestada modelleerimisel ka teiste piirkonnas asuvate ja võimalusel planeeritavate tuuleparkide ja taristuga. 2. Viia läbi geoloogilised uuringud. Lähtekohad uuringute teostamiseks annab 2021. a valminud Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud „Ülevaade meregeoloogilisest andmestikust meretuuleparkide planeerimiseks“. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  3. Hinnata kavandatava tegevuse ja võimalike jäämurdmistööde mõju jääkatte muutustele ja merejää liikuvusele; samuti arvestada jääoludest tuleneva riskiga rajatiste vastupidavusele. 4. Hinnata heljumi levikut ehitustööde ajal (võimalik mõju elupaikadele, taimedele, kalade koelmualadele). 5. Seada tingimused tuulikute lammutamiseks, sh kaaludes tuulikute vundamentide eemaldamisega kaasnevat täiendavat kahju põhjaelustiku biotoopidele. Lisame, et materjalidest ei tule välja ka ühenduskaablitega seonduv. Tuuliku ühenduskaabli kavandamisel palume arvestada üleriigilise mereala planeeringu ptk 5.6.6 toodud tingimusi (seletuskirjas lk 57-59). Juhime tähelepanu, et ka tulevikus ehitusloa menetluses (vastavalt EhS § 109 lg 2) tuleb kehtivas mereala planeeringus sätestatut järgida. Vastasel korral võib tekkida olukord, kus hoonestusluba või ehitusluba ei ole võimalik välja anda, kuna esinevad vastuolud kehtiva planeeringuga. Sestap on tulevikus võimalike vastuolude tekkimise vältimiseks igati mõistlik võimalikult varajases etapis tingimustega arvestama asuda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Triin Lepland 4520521 [email protected] Aire Müürsepp 715 5872 [email protected] 2 Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Rahandusministeerium Teie Meie 09.02.2022 nr 15-1/1047-2 Meie 04.04.2022 nr 20220404_01 Arvamus Five Wind Energy OÜ tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programmi kohta Austatud pr Sarnet Esitasite 09.02.2022 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) arvamuse Five Wind Energy OÜ tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programmi kohta. Teie kirjas toodud seisukohad on esitatud kaldkirjas. Rahandusministeerium on avalikul väljapanekul oleva KMH programmi läbi vaadanud ja seoses üleriigilise mereala planeeringuga toome välja planeeringus sätestatud tingimused, mida KMH programmis meie hinnangul hetkel käsitletud ei ole: 1. Hinnata eralduva soojusenergia ning võimaliku magnetvälja ja rajatistega seotud vibratsiooni võimalikku olulist ebasoodsat mõju. Vajadusel viia läbi modelleerimised ja arvestada modelleerimisel ka teiste piirkonnas asuvate ja võimalusel planeeritavate tuuleparkide ja taristuga. Meretuulepargi opereerimise aegne merekaablite soojenemisest tulenev mõju merepõhja setetele ja seeläbi vee temperatuurile on pigem teoreetiliseks mõjuks. Kaablid maetakse merepõhja ja kaablitest eralduv soojushulk on ka lokaalsel tasandil eeldatavasti tühine, kuid temaatikat käsitletakse KMH aruandes. Eeltoodud täiendus on viidud KMH programmi punkti „Mõju vee kvaliteedile“. Keskkonnamõju hindamise käigus antakse hinnang merekaabli elektromagnetvälja võimaliku mõju kohta kalastikule ning määratakse vajalikud leevendavad keskkonnameetmed. KMH programmi Tabelit 4.1 on täiendatud. KMH programmis on kajastatud vibratsiooni peatükis 3.8 (Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju, eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus ning mõjutatavad keskkonnaelemendid), põhjalikumalt punktis „Välisõhus leviv (madalsageduslik) müra ja selle vastavus normidele“ ning punktis „Veealune müra“. KMH programmi Tabelit 4.1 on täiendatud. 2. Viia läbi geoloogilised uuringud. Lähtekohad uuringute teostamiseks annab 2021. a valminud Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud „Ülevaade meregeoloogilisest andmestikust meretuuleparkide planeerimiseks“. Seoses Nasva sadama arendusega on planeeritava tuulegeneraatori vahetus läheduses teostatud mitmeid ehitusgeoloogilisi uuringuid (Kupits 1992, Rei Geotehnika 2004, Rei Geotehnika 2012 ja Reib 2015) ja tulenevalt mäenduslikust huvist Nasva mereliiva kasutuseks on läbi viidud ka mitmeid maavarade geoloogilisi uuringuid (Perens jt. 1973, Maves 2002 ja Steiger 2010). Sealjuures, Inseneribüroo Steigeri 2010 aastal läbi viidud Nasva liivakarjääri geoloogiliste uuringute käigus (Nasva liivakarjääri ja tuuliku asukohad on näidatud KMH programmi joonisel 2) tehti Nasva liivakarjääri uuringuruumi merepõhjas topograafiline mõõdistamine, rajati puuraugud ning kirjeldati purdmaterjali omadusi, võeti proovid laboratoorseteks katseteks. Mereliiva ohutuks kasutamiseks ehitustegevuses määrati kolmes proovis ka naftaproduktide ja raskmetallide sisaldus. Analüüside tulemused näitavad, et merepõhjasetete raskemetallide sisaldused jäävad uuritud alal alla Keskkonnaministri määruses nr 26“ Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ (RT I, 04.07.2019, 6) ohtlikele ainetele määratud sihtväärtuste. Naftasaaduste sisaldus jäi kõigis proovides alla määramispiiri 100 mg/kg, mis on ka ühtlasi vastavalt määrusele nr 26 naftasaaduste sisalduse sihtarvuks. Tulenevalt eelpoolmainitud varasematest uuringutest on Nasva sadama piirkonna merepõhja geoloogiline ehitus (merepõhja reljeef, põhjasetete koostis, paksus ja aluspõhja pinna sügavus) teada. Sama geoloogilise ehituse informatsiooni välja selgitamine on peamiseks eesmärgiks ka Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud töös „Ülevaade meregeoloogilisest andmestikust meretuuleparkide planeerimiseks“. Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse piirkonnas teostatud varasematesse uuringute tulemustest. KMH programmi, sh peatüki 3.6 punkti „Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ja maastik“ ning peatüki 3.8 punkti „Mõju vee kvaliteedile“ on vastavalt täiendatud. Nasva tuulegeneraatori projekteerimiseks ja ehituseks vajalik info selgitatakse välja ehitusgeoloogiliste uuringutega, mis teostatakse vahetult peale KMH heakskiitu kui tuuliku asukoht on lõplikult fikseeritud. 3. Hinnata kavandatava tegevuse ja võimalike jäämurdmistööde mõju jääkatte muutustele ja merejää liikuvusele; samuti arvestada jääoludest tuleneva riskiga rajatiste vastupidavusele. Jäämurdmistöödega seotu ei ole asjakohane kuna jäämurdmistöid tuuliku kavandatavas asukohas ei ole vaatamata Nasva sadama lähedusele teostatud ja ei ole ette näha nende teostamist ka tulevikus. Nasva sadamas ei toimu kaupade laadimist, lossimist. Navigatsiooniperiood lõppeb peale mereala kinnikülmumist. Kinnist sadamat kasutab omanikfirma Baltic Workboats laevaehituseks. Küll aga arvestame jääoludest tulenevate riskidega tuuleelektrijaama planeerimisel. Vastav täiendus on tehtud KMH programmi peatükki 2.1 (Kavandatav tegevus). 4. Hinnata heljumi levikut ehitustööde ajal (võimalik mõju elupaikadele, taimedele, kalade koelmualadele). Mõju hindamine kalade koelmualadele – KMH programmi punktis „Mõju kalandusele, kalade elukeskkonnale, sh koelmualadele ja rändeteedele“ on mõju hindamist kirjeldatud järgnevat: „Süvendamisel tekkiva heljumi leviku määramiseks kasutatakse modelleerimist, KMH käigus modelleeritakse heljumi levikut süvendamisel, lähtudes süvendtava piirkonna täpsemast asukohast Nasva sadama akvatooriumis ning hinnatakse süvendamise ja heljumi mõju, sh kalade elukeskkonnale ja nende koelmualadele.“ Ühtlasi oleme täiendanud KMH programmi punkti „Mõju merepõhja elustikule ja elupaikadele“ ja sõnastanud selle järgnevalt: „Hinnatakse kavandatava tegevuse (sh sellega kaasneva heljumi leviku) mõju merepõhja elupaikadele (sh Natura mereelupaigatüüpidele) ja elustikule (taimestikule, loomastikule).“ 5. Seada tingimused tuulikute lammutamiseks, sh kaaludes tuulikute vundamentide eemaldamisega kaasnevat täiendavat kahju põhjaelustiku biotoopidele. KMH aruande kokkuvõtvas peatükis esitatakse mh ka tingimused tuulikute lammutamiseks, sh kaaludes tuulikute vundamentide eemaldamisega kaasnevat mõju põhjaelustiku biotoopidele. Vastavad täiendused on viidud KMH programmi peatükki 3.12 ja Tabelisse 4.1. Lisaks 5-le eeltoodud punktile esitasite veel kaks seisukohta (alljärgnevas esitatud kaldkirjas). Lisame, et materjalidest ei tule välja ka ühenduskaablitega seonduv. Tuuliku ühenduskaabli kavandamisel palume arvestada üleriigilise mereala planeeringu ptk 5.6.6 toodud tingimusi (seletuskirjas lk 57-59). Tuuliku ühenduskaabli kavandamisel arvestatakse üleriigilise mereala planeeringus ptk 5.6.6 toodud tingimusi. Oleme täiendanud KMH programmi peatükki 2.1 (Kavandatav tegevus). Juhime tähelepanu, et ka tulevikus ehitusloa menetluses (vastavalt EhS § 109 lg 2) tuleb kehtivas mereala planeeringus sätestatut järgida. Vastasel korral võib tekkida olukord, kus hoonestusluba või ehitusluba ei ole võimalik välja anda, kuna esinevad vastuolud kehtiva planeeringuga. Sestap on tulevikus võimalike vastuolude tekkimise vältimiseks igati mõistlik võimalikult varajases etapis tingimustega arvestama asuda. Oleme täiendanud KMH programmi üleriigilise mereala planeeringu osas ja lisanud mereala planeeringu peamiste keskkonnamõju hindamisel kasutatavate infoallikate nimekirja (ptk 4). Lugupidamisega Nalmond Meri /digitaalselt allkirjastatud/ Juhatuse liige Tel: +372 516 7657 E-post: [email protected]  LISA 18 Piret Kuldsaar Nasva alevikuvanem [email protected] Teie: 08.02.2022 e-kiri Meie: 10.03.2022 nr 2022_03/1 Five Wind Energy OÜ Saaremaale, Nasva sadama lähedale kavandatava tuuleelektrijaama KMH programmi ettepanekud Austatud pr Kuldsaar Pöördusite 08.02.2022 TTJA poole e-kirjaga (registreeritud TTJA dokumendiregistris, dokument nr 16-7/20-00011-026) seoses Nasva sadama lähedale kavandatava tuuleelektrijaama KMH programmiga ja esitasite omapoolsed ettepanekud (alljärgnevas toodud kaldkirjas). Nasva jõe suudmest Kuressaare poolne ala on kohalike jaoks supelrand, mis on kantud ka kehtivale Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu kaardile. Mändjalas on samuti puhkepiirkond ja supelrandade ala, lisaks Mändjalast Nasva poole on ka lohesurfi ala. Kindlasti on vajalik uurida mõju puhke ja veespordi aladele, mida hetkel programmis välja toodud ei ole. Oleme täpsustanud puhkepiirkondade, supelrandade ja veespordi alaga seonduvat ning täiendanud vastavalt KMH programmi. Mõju neile valdkondadele hinnatakse sotsiaalsete mõjude hindamise käigus. Annan teada, et paljud kohalikud on merre tuuliku rajamise vastu. Maapealsete tuulikute rajamisega kohalikud eeldasid, et neid rohkem juurde ei tule. Kohalikel puudub kindlus, et neid edaspidi merre veel juurde ei tule. Selgitame, et keskkonnamõjude hindamine on taotluse põhine, vastavalt ettevõtte plaanidele on taotlus esitatud ühe tuuliku rajamiseks. Kavandatava tuuliku keskkonnamõjude tutvustamiseks ja võimalike vastuolude leevendamiseks oleme valmis koos kogu kohalikku kogukonda esindava alevikuvanemaga arutama kompensatsioonimehhanisme. Seda on mõistlik teha siis, kui on selgunud uuringute ja keskkonnamõju hindamise tulemused, eeldatavalt 2023. aastal. Lugupidamisega Nalmond Meri Juhatuse liige Tel: +372 516 7657 E-post: [email protected]  LISA 19 Teie: 08.02.2022 e-kiri Meie: 10.03.2022 nr 2022_03/3 Five Wind Energy OÜ Saaremaale, Nasva sadama lähedale kavandatava tuuleelektrijaama KMH programmi avalik arutelu 10.02.2022 Austatud pr Härmat Pöördusite TTJA poole 08.02.2022 e-kirjaga (registreeritud TTJA dokumendiregistris, dokument nr 16-7/20-00011-025) seoses Nasva sadama lähedale kavandatava tuuleelektrijaamaga, mille KMH programmi avalik arutelu toimus 10.02.2022 ja esitasite meile ja eksperdile neli küsimust (alljärgnevas toodud kaldkirjas). 1) Kas lisaks planeeritavale tuuleelektrijaamale on Five Wind Energy OÜ-l plaanis tulevikus rajada veel teisi tuuleelektrijaamu Nasva alevikku või selle lähiümbrusesse? Selgitame, et keskkonnamõjude hindamine on taotluse põhine, vastavalt ettevõtte plaanidele on taotlus esitatud ühe tuuliku rajamiseks. Hetkel ja lähiajal ei ole Nasva alevikku või selle lähiümbrusesse rohkem kui ühe tuuliku rajamist plaanis. Kui see vajadus peaks tulevikus tekkima, antakse sellest teada avaliku teavitamise nõuete kohaselt. 2) Kuidas mõjutab planeeritav tuuleelektrijaam sealsete kalade elutsemiskeskkonda? Mõju kalade elukeskkonnale hinnatakse, vastavalt keskkonnamõju hindamise programmis kirjeldatule, keskkonnamõju hindamise käigus. 3) Kuidas tagatakse Nasva alevi suplusrannas oleva puhkeala säilimine, seoses risustatud vaadetega ja tuulikutest lähtuva müraga? Vastavalt keskkonnamõju hindamise programmile modelleeritakse keskkonnamõju hindamise käigus müra ja eksperthinnanguga hinnatakse müra vastavust kehtestatud normtasemetele; kavandtava tegevuse sotsiaalsete mõjude hindamise käigus hinnatakse ka mõju puhkealale (sh hinnatakse visuaalset mõju). 4) Kas ja kuidas planeerib Five Wind Energy OÜ kompenseerida Nasva alevi elanikele tuuleelektrijaamast tuleneva vaate risustamise ja müra tekkimise. Vastavalt keskkonnamõju hindamise programmile modelleeritakse keskkonnamõju hindamise käigus müra ja eksperthinnanguga hinnatakse müra vastavust kehtestatud normtasemetele, kavandtava tegevuse sotsiaalsete mõjude hindamise käigus hinnatakse ka visuaalset mõju. Kavandatava tuuliku keskkonnamõjude tutvustamiseks ja võimalike vastuolude leevendamiseks oleme valmis koos kogu kohalikku kogukonda esindava alevikuvanemaga arutama kompensatsioonimehhanisme. Seda on mõistlik teha siis, kui on selgunud uuringute ja keskkonnamõju hindamise tulemused, eeldatavalt 2023. aastal. Lugupidamisega Nalmond Meri Juhatuse liige Tel: +372 516 7657 E-post: [email protected]  LISA 20 Teie: 08.02.2022 e-kiri Meie: 10.03.2022 nr 2022_03/5 Five Wind Energy OÜ Saaremaale, Nasva sadama lähedale kavandatava tuuleelektrijaama KMH programmi küsimused Austatud pr Holstein Pöördusite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole 08.02.2022 e-kirjaga (registreeritud TTJA dokumendiregistris, dokument nr 16-7/20-00011-024) seoses Nasva sadama lähedale kavandatava tuuleelektrijaama KMH programmiga, mille avalik arutelu toimus 10.02.2022 ja esitasite meile ja eksperdile kokku viis küsimust (alljärgnevas toodud kaldkirjas). 1) Kas ja kuidas planeerib Five Wind Energy OÜ kompenseerida Nasva alevi elanikele tuuleelektrijaamast tuleneva vaate risustamise ja müra tekkimise? Vastavalt keskkonnamõju hindamise programmile modelleeritakse keskkonnamõju hindamise käigus müra ja eksperthinnanguga hinnatakse müra vastavust kehtestatud normtasemetele, kavandtava tegevuse sotsiaalsete mõjude hindamise käigus hinnatakse ka visuaalset mõju. Kavandatava tuuliku keskkonnamõjude tutvustamiseks ja võimalike vastuolude leevendamiseks oleme valmis koos kogu kohalikku kogukonda esindava alevikuvanemaga arutama kompensatsioonimehhanisme. Seda on mõistlik teha siis, kui on selgunud uuringute ja keskkonnamõju hindamise tulemused, eeldatavalt 2023. aastal. 2) Teen ettepaneku kaasata Nasva alev juriidilise isikuna planeeritava tuulelelektrijaama kasusaajate hulka, eeldusel et puuduvad muud takistused selle rajamiseks. Oleme valmis ettepanekut arutama, kui Nasva alev on valmis kavandatavat tegevust vastavalt kokkulepitud osalusprotsendile ka vastavalt finantseerima. Tegemist on laialt levinud majandusmudeliga Läänemere Skandinaaviamaade tuuleparkides, kus kohalik kogukond osaleb piirkondlike tuuleparkide arendustes. Vt ka vastus eelmisele küsimusele. 3) Kas lisaks planeeritavale tuuleelektrijaamale on Five Wind Energy OÜ-l plaanis tulevikus rajada veel teisi tuuleelektrijaamu Nasva alevikku või selle lähiümbrusesse? Selgitame, et keskkonnamõjude hindamine on taotluse põhine, vastavalt ettevõtte plaanidele on taotlus esitatud ühe tuuliku rajamiseks. Hetkel ja lähiajal ei ole Nasva alevikku või selle lähiümbrusesse rohkem kui ühe tuuliku rajamist plaanis. Kui see vajadus peaks tulevikus tekkima, siis antakse sellest avalikusele teada ning tegevustes lähtutakse kehtivast seadusandlusest. 4) Kuidas mõjutab planeeritav tuuleelektrijaam sealsete kalade elutsemiskeskkonda? Mõju kalade elukeskkonnale hinnatakse, vastavalt keskkonnamõju hindamise programmis kirjeldatule, keskkonnamõju hindamise käigus. 5) Kuidas tagatakse Nasva alevi suplusrannas oleva puhkeala säilimine, seoses risustatud vaadetega ja tuulikutest lähtuva müraga? Vastavalt keskkonnamõju hindamise programmile modelleeritakse keskkonnamõju hindamise käigus müra ja eksperthinnanguga hinnatakse müra vastavust kehtestatud normtasemetele; kavandtava tegevuse sotsiaalsete mõjude hindamise käigus hinnatakse ka mõju puhkealale (sh hinnatakse visuaalset mõju). Lugupidamisega Nalmond Meri Juhatuse liige Tel: +372 516 7657 E-post: [email protected]  LISA 21 Kristjan Siimpoeg Ilme Siimpoeg Teie: 08.02.2022 e-kiri Meie: 10.03.2022 nr 2022_03/4 Five Wind Energy OÜ Saaremaale, Nasva sadama lähedale kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avalikustamine Austatud hr Siimpoeg ja pr Siimpoeg Pöördusite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole 08.02.2022 e-kirjaga (registreeritud TTJA dokumendiregistris, dokument nr 16-7/20-00011-028) seoses Nasva sadama lähedale kavandatava tuuleelektrijaama KMH programmiga ja esitasite omapoolsed kommentaarid ja küsimused (väljavõtted on alljärgnevas toodud kaldkirjas). 1. Teie kirjas on selle küsimuse juures viide lõigule KMH programmi peatükist 2.2 ja väljavõte ajalehe Meie Maa 23.01.2013 artiklist, mis käsitleb Baltic Workboats AS tegevust tuulikute rajamisel. Nähes, millisel moel vahendite ja lubadustega arendaja on püstitanud eelnevad tuulikud, siis millistele alustele saab tugineda sellele väitele? On reaalne oht, et jällegi uue taotletava tuuliku võimsus ja kõrgus on lihtsalt esitatud ehitusloa saamiseks, olid ka ju kooskõlastatud parameetrid ametkondadele tühipaljad numbrid. Esialgne lubadus oli kogukonnale piirduda ühe tuuliku rajamisega, järgnev pidi tulema mitte suurem, pigem väiksem kui eelmine. Tegelikkus paraku 180 kraadi vastupidine. Teine tuulik rajati ebaseaduslikult võõrale kinnistule, kavandatavast tuuliku mõõtmete ja võimsuse suurenemisest ei teavitatud kogukonda ja püstitati oluliselt suurem ehitis. Palun pöörata tähelepanu allpool oleval artikli punasega märgitud väide hr. Nalmond Meri poolt avaldatud sõnavõtus ajalehes Meie Maa: saavad nad mitte üle kahe megavatise veel püstitada. Milliseks on välja kujunenud tegelik olukord tänaseks olenemata väljakäidud lubadustest? Meie Maa artiklis ja sellest tulenevas küsimuses on tegemist peaaegu 10 aasta taguse olukorra kirjeldusega. Vahepeal on ettevõtte majandustegevus kasvanud ja sellest tulenevalt on tekkinud vajadus täiendava energia järele. Selgitame, et keskkonnamõjude hindamine on taotluse põhine, vastavalt ettevõtte plaanidele on taotlus esitatud ühe tuuliku rajamiseks. Hetkel ja lähiajal ei ole Nasva alevikku või selle lähiümbrusesse rohkem kui ühe tuuliku rajamist plaanis. Kui see vajadus peaks tulevikus täiendavalt tekkima, siis antakse sellest avalikusele teada ning tegevust korraldatakse vastavalt kehtivale seadusandlusele. Märkusena lisan, et küsimuses viidatud varasema tuuliku paigaldus toimus vastavalt kehtestatud detailplaneeringule. Tuuliku tüübi ja võimsuse muutustest tulenevalt menetleti detailplaneeringut kahel korral. Kohalik kogukond oli toimuvast teadlik kuna soovis Nasva klubi ehituseks ettevõttelt AS Baltic Workboats saada 200.000 eurot. Lisaks eelpool nimetatud summale tasus AS Baltic Workboats ka annetuse eraldamisega seonduva tulumaksu summas 40.000 eurot. Tuuliku paigaldamiseks oleva maa omandas AS Baltic Workboats Maaameti poolt korraldatud avalikul oksjonil enampakkumise korras. 2. Kas olemasolevate 2-e tuuliku müratase on plaanis üle möödistada ka tegelikkuses. et arusaamaks milline mürakoormus lisandub kolmanda tuuliku rajamisel? Millistel normatiividel tugineb mürataseme õigsus modulleerimismöödistusel? Paraku on olukord selline, et teatud tuulekaartega on tuulikute müra vägagi häiriv, kas arvutis teostatav modullatsioon annab tegelikku pildi olukorrast? Milliseid adekvaatseid hinnanguid ootate informatsiooni „arendajalt“ ja kas arendaja on pädev selliseid mõju täpsemaks hindamiseks andma? Ilmselgelt arendaja hindamised on omakasumlikumad. Kes kontrollib ja millistel alustel selliseid hinnanguid? Töötavate tuulikute kohapealne mõõdistamine ei ole vajalik, kuid KMH käigus teostataval modelleerimisel ja koosmõju hindamisel arvestatakse kindlasti nende olemasoluga. Modelleerimised teostatakse spetsiaaltarkvaraga, milles kasutatakse üldtunnustatud ISO- seeria jt standardeid, mis kokkuvõttes tagavad modelleerimise usaldusvääruse. Mudeli alusandmetena kasutatakse kavandatava elektrituuliku tootjatehase poolset spetsifikatsiooni ning ametlikke registreeritud riiklikke ilmaandmeid. Arendajalt saadud andmed hõlmavad peaasjalikult elektrituuliku asukoha koordinaate, paigutust jne. 3. Antud programmis on puutumatuks täielikult jäetud valgusreostuse mõju elanikele, olemasoleval 2-l tuulikul plingivad punased tuled ööpäevaringselt, samuti tekitavad tiivikud päikesepaistelise ilmaga varjutisi mis on vägagi häirivad. Millise mõju avaldab elanikele plaanieeritav 3-s tuulik ja millistele normatiividele tugines esitatakse hinnang? Millistel alustel arvestatakse inimese tervisega, internet on pungil avaldavatest mõjudes nt: https://www.loodusajakiri.ee/tutvustused/Tuulegeneraator.pdf Mujal Euroopas on tavapärane tuugenite vahemaa vähemalt 3km piires olemasolevatest inimasutususest , miks ja milleks peavad arendajate tulusaamist taluma kogukond? Täna on eramuarendused laienenud juba Mändjala-Järve piirkonda, millele rajatavad persepektiivsed tuugenid ei avalda positiivset mõju, tuginedes arendaja eelnevale käituvale mustrile oma kasusaamise eesmärgil. Mida oskab vastata arendaja lubadusele rajada 1 tuugen ? Kas kellegi äritulud on väärt tulusaamise eesmargil kogukonna elu- ja heaolu jalgealla tallamise? Tuulikule märgutulede paigaldamine on vajalik lennuohutuse tagamiseks. Tuulikuga kaasnevad valgus- ja varjunähtused on seotud visuaalsete mõjudega. Visuaalse mõju mõjuala on seotud tuuliku nähtavusega. KMH koostamisel valideeritakse võimalik visuaalne ja sotsiaalmajandusliku mõju ja hinnatakse võimalikku visuaalset ja sotsiaalmajanduslikku mõju sihtgruppidele. Selgitame ka, et Terviseamet on tutvunud avalikustamisel olnud Nasva tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programmiga ja ei esitanud selle täiendavaid ettepanekuid. Tuulikute vari ei ulatu inimasustusteni. 4. Küsimus: Millistel eeldustel on välja toodud väide“ Mõju kinnisvarale on eeldatavalt väheoluline“ Kes ja millistel alustel hindab olemasoleva kinnisvaravaäärtuse languse ajatava tuuliku ja olemasolevatega Ilmselget vähendavad olemasolevad tuugenid ja plaanitav 3-s monstrum elanike kinnisvaraväärtust, Näiteks Arco Vara Eksperthinnang nr SBY 55/B Sõrve mnt 39 (Rähni), Nasva alevik, Kaarma vald, Saare maakond Hindamisaruande koostaja: Marju Lõbus, kontakttelefon: 51 88 954 teostatud väljavõte kinnisvara hindamisakti põhjal Sõrve mnt 39 Nasva aleviklaanitav Turustatavusele võib negatiivselt mõjuda ca 1,10 km kaugusel paiknevad 2 tuugenit Turuväärtust vähendavad tegurid - ca 1,10 km kaugusel 2 tuugenit Oleme korrigeerinud KMH programmi sõnastust. Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse mõju varale, sh kinnisvarale. Mõju varale käsitletakse KMH punktis „Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale“. Lugupidamisega Nalmond Meri Juhatuse liige Tel: +372 516 7657 E-post: [email protected]  LISA 22 Teie: 08.02.2022 e-kiri Meie: 10.03.2022 nr 2022_03/2 Five Wind Energy OÜ Saaremaale, Nasva sadama lähedale kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avalikustamine Austatud hr Sink Pöördusite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole 08.02.2022 e-kirjaga (registreeritud TTJA dokumendiregistris, dokument nr 16-7/20-00011-027) seoses Nasva sadama lähedale kavandatava tuuleelektrijaama KMH programmiga ja esitasite omapoolsed tähelepanekud ning ettepanekud (ettepanekud programmi täiendamiseks on alljärgnevas toodud kaldkirjas). Ettepanekud Olles läbi vaadanud Teie poolt edastatud Nasva sadama lähistele tehissaarele kavandatava tuuliku keskkonnamõju hindamise programmi leian, et KMH programmis on lugupidamatult vähe tähelepanu pööratud tuulepargi mõjude hindamisel naabruses elavate inimese tervisele. Kavandatav elektrituulik ja juba olemasolev tuulepark jääb otseselt Nasva aleviku ja Mändjala küla mõjupiirkonda. Juhin tähelepanu, et Nasva külast kuni Mändjala kämpingu kinnistuni on planeeringujärgselt tegemist elamumaadega, kus on juba alustatud ehitustegevusega. Kolmanda elektrituuliku lähestikku paigaldamisega Nasva sadama piirkonda tekib elektrituulikute käitamisel arvestatav koosmõju ja selle koosmõjuga kaasnevat tuleb eriti põhjalikult uurida seoses võimaliku tervistkahjustava mõjuga naabruses elavate inimeste tervisele. Oleme täpsustanud KMH programmis puhkepiirkondadega seonduvat ja kandnud mh KMH programmi kaardile (joonis 2) planeeringud. Elektrituulikute müra levikut, sh koosmõju teiste lähipiirkonnas paiknevate tuuleelektrijaamadega, mis võib põhjustada häiringuid inimese tervisele, on käsitletud KMH programmis ja seda hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus. Arusaamatuks jääb Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht antud KMH programmi kooskõlastades, olles ise varasemalt teavitanud Saaremaa Vallavalitsust oma kirjaga 13.03.2019 nr 17-7/2019/2142 “Taastuvenergia kajastamine kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes” milles juhitakse planeerijate tähelepanu järgnevale asjaolule: 1. KOV üldplaneeringute koostamisel planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 3-4 kohast ülesannet lahendades arvestada vajadusega leida tuuleenergia tootmiseks vajalikke alasid. Seejuures soovitab MKM lähtuda vähemalt järgmistest kriteeriumitest:  elamute ja ühiskondlike hoonete ning elektrituulikute vahekaugus mitte rohkem kui 1000m, v.a tiheasustusalad (linnad, alevid) 2000m. Maaomaniku nõusolekul võib elektrituulikuid paigutada maaomaniku elamule lähemale kui 1000 m juhul, kui on tagatud nõuetele vastav müra normtase;  puhke- ja virgestusalad tuuleparkidest puhvriga – 1000m; Arvestada tuleb ka sajaoluga, et Saaremaa valla arenguplaanide kohaselt on Nasva ja Mändjala liivarannad planeeritud puhke ja virgestusaladeks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kaasatakse keskkonnamõju hindamise programmi ja hiljem ka aruande koostamisse tulenevalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korraldusest nr 312. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduse nr 312 punktile 3.5 tuleb KMH programmi ja aruande koostamisse kaasata ning keskkonnamõju hindamise programm ja aruanne enne avalikustamist kooskõlastada ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Omalt poolt selgitame, et keskkonnamõju hindamisel arvestatakse mõjupiirkonda jäävate elamute ja puhkealade kaugustega. Vt ka vastus eelmisele ettepanekule. Tulenevalt eeltoodust teen ettepaneku lisada KMH programmi täiendavalt järgmised punktid: Hinnata planeeritava elektrituuliku ja olemasolevate elektrituulikute koostöötamisel tekkivat kumulatiivset müra ja tuua välja, millisel moel see mõjutab naabruses elevate inimeste tervist ja heaolu pikema perioodi vältel (tuulikute eluea 40 aasta vältel). Tellida uuring eri sageduslikust mürast tekkiva võimaliku ohu ja mõju kohta Nasva alevi ja Mändjala küla elanike tervisele. Kavandatava tuuliku ja olemasolevate tuulikute koosmõju müra levikul hinnatakse mõju hindamise käigus modelleerimise teel, mis on aluseks ka mõju hindamiseks inimese tervisele ja heaolule. Tuuliku erinevate eluea etappide (püstitamine, töötamine, lammutamine) mõjud on kaasatud mõju hindamisse. Lugupidamisega Nalmond Meri Juhatuse liige Tel: +372 516 7657 E-post: [email protected] Nalmond Meri Five Wind Energy OÜ Teie 26.05.2022 [email protected] Meie 31.05.2022 nr 7-12/22/2589 Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmine Austatud härra Meri Keskkonnaministeerium tutvus Five Wind Energy OÜ poolt Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise (KMH) programmiga. Lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) 01.01.2011-30.12.2011 kehtinud redaktsiooni (RT I, 16.11.2010, 13) § 10 lõikest 1, lõike 3 punktidest 2 ja 4–5, § 13 ning § 18 lõigetest 2 ja 3 kiidab Keskkonnaministeerium, kui keskkonnamõju hindamise järelevalvaja, eelnimetatud KMH programmi heaks. Keskkonnaministeerium peab KeHJS § 19 lõike 1 alusel KMH programmi heakskiitmisest teatama arendaja kulul väljaandes Ametlikud Teadaanded ning kirjalikult menetlusosalistele 14 päeva jooksul heakskiitmise otsuse tegemisest arvates. Käesoleva otsusega seotud kaalutlused on esitatud järgnevalt. Otsuse põhjendused ja kaalutlused 1. Õiguslik alus ja pädevus Keskkonnaministeerium on KeHJS § 10 lõike 1 alusel Five Wind Energy OÜ poolt Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise järelevalvaja, kuna tegevusloa andjaks on Vabariigi Valitsus. KMH programmi heakskiitmise või heakskiitmata jätmise üle otsustamiseks peab Keskkonnaministeerium KMH järelevalvajana hindama programmi sisu ja KMH menetluse vastavust seadusest tulenevatele nõuetele. Anda tuleb üldine hinnang KMH programmi kvaliteedile ja menetluse õiguspärasusele. Vastavalt kehtiva KeHJS § 56 lõikele 12 kuulub kohaldamisele tegevusloa taotluse esitamise ajal (07.09.2011) kehtinud KeHJS redaktsioon (RT I, 16.11.2010, 13; kehtis 01.01.2011-30.12.2011). Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 KMH programmi heakskiitmise otsus on tehtud KeHJS § 10 lõike 1, lõike 3 punktide 2 ja 4–5, § 13 ning § 18 lõigete 2 ja 3 alusel. 2. Menetluse senine käik Baltic Workboats AS esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 07.09.2011 veeseaduse § 226 lõike 2 kohase hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga. Taotluse kohaselt kavandatakse Liivi lahele Suure Katla piirkonda Nasva sadama lähistele (umbes 200 meetri kaugusel) püstitada umbes 2 000 m2 suurusele tehissaarele üks tuulegeneraator. Baltic Workboats AS jagunes 2017. aastal, mille käigus asutati ettevõte Five Wind Energy OÜ, kellele anti üle kogu tuuleenergeetikast elektrienergia tootmisega seotud vara, sh kõik tuuleenergiast elektrienergia tootmisega seotud asjad, õigused ja kohustused. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda kõnealuse hoonestusloa taotlejaks Five Wind Energy OÜ. Vabariigi Valitsus algatas 19.12.2019 korraldusega nr 312 „Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine“ hoonestusloa menetluse Baltic Workboats AS esitatud taotluse alusel. Kavandatavaks tegevuseks on Saaremaa lõunarannikule Suure Katla piirkonda Nasva sadama lähistele ühe tuulikuga tuuleelektrijaama rajamine. Hoonestusluba taotletakse ühele tuulikule Siemens SWT 4.0-120. Tuuliku torni kõrgus maapinnast on 90 m, rootori läbimõõt 120 m ja võimsus 4 MW. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 5 alusel on kavandatav tegevus olulise keskkonnamõjuga. KeHJS § 11 lõike 11 järgi peatub kavandatava tegevuse KMH algatamise korral tegevusloa taotluse menetlus KMH aruande heakskiitmiseni. Hoonestusloa menetluses on otsustaja (tegevusloa andja) Vabariigi Valitsus, menetluse viib läbi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduse nr 312 kohaselt tuleb kaasata KMH programmi ja aruande koostamisse Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Transpordiamet (Vabariigi Valitsuse korralduses nr 312 Veeteede Amet ja Lennuamet), Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja Saaremaa Vallavalitsus ning keskkonnamõju hindamise programm ja aruanne enne avalikustamist kooskõlastada eespool nimetatud asutustega. TTJA esitas 02.06.2021 kirjaga nr 16-7/20-00011-004 KMH programmi eelnõu asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks enne avalikustamist. KMH programmi kooskõlastasid Maaeluministeerium 22.06.2021 kirjaga nr 6.2-15/1150-1, Muinsuskaitseamet 28.06.2021 kirjaga nr 1.1-7/15-2, Saaremaa Vallavalitsus 28.06.2021 kirjaga nr 8-5/3289-2, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 30.06.2021 kirjaga nr 1.10-17/21-0054/3557-2, Rahandusministeerium 30.06.2021 kirjaga nr 15-1/4339-2, Keskkonnaministeerium 01.07.2021 kirjaga nr 7-12/21/2902-2, Kaitseministeerium 01.07.2021 kirjaga nr 12-4/21/2095, Transpordiamet 02.07.2021 kirjaga nr 8-5/21/13870-2 ja Keskkonnaamet 05.07.2021 kirjaga nr 6-3/21/12679-2. Siseministeerium andis tagasisidet programmi avalikustamise järgselt 18.02.2022 e-kirjaga, tuues välja, et täiendavad ettepanekud puuduvad. Five Wind Energy OÜ esitas KMH programmi esmakordselt Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks 02.05.2022 kirjaga nr 2205-18 (registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 03.05.2022 nr 7-12/21/2902-5 all). Keskkonnaministeerium palus KMH programmi korrigeerida ning KMH programm esitati uuesti heakskiitmiseks 26.05.2022 (registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendiregistris nr 7-12/21/2902-6 all). 3. KMH programmi avalikustamine 3.1. KMH programmi avalikustamisest teatamine KeHJS § 16 lõiked 2, 3 ja 4 sätestavad KMH programmi avalikust väljapanekust ning avaliku arutelu toimumisest teatamise tingimused ja viisid. Five Wind Energy OÜ Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama KMH programmi avalikustamise teade ilmus 25.01.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehtedes Eesti Päevaleht ja Saarte Hääl ning teadetetahvlil Nasva ja Laidu bussipeatustes ja Nasva klubis. Kirjalik teade saadeti TTJA 25.01.2022 kirjaga nr 16-7/20-00011-020 vastavalt KeHJS § 16 lõikele 3 kõikidele menetlusosalistele. KMH programmi avalikustamise teade avaldati ka TTJA ning Saaremaa vald veebilehel. KMH programmi avalikustamise teated sisaldasid KeHJS § 16 lõikes 4 nõutud teavet. 3.2. KMH programmi avalik väljapanek ja avalik arutelu KeHJS § 16 lõike 1 kohaselt korraldatakse KMH programmi tutvustamiseks vähemalt 14-päevase kestusega programmi avalik väljapanek ning seejärel avalik arutelu. KMH programmi avalik väljapanek kestis 14 päeva, st 26.01-08.02.2022. Avaliku väljapaneku käigus oli KMH programmiga võimalik tutvuda elektrooniliselt TTJA veebilehel. KMH programmi avalik arutelu toimus 10.02.2022 veebipõhiselt Microsoft Teams keskkonnas. Arutelul osales 22 inimest, sealhulgas TTJA, arendaja ning KMH eksperdirühma esindajad. 3.3. KMH programmi kohta esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning nendega arvestamine KeHJS § 16 lõike 5 alusel on igaühel õigus KMH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal tutvuda programmi ning muude asjakohaste dokumentidega, esitada programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile vastuseid. KMH programmi avaliku väljapaneku jooksul esitati kokku üheksa kirjalikku seisukohta. Arendaja saatis vastuskirjad avalikustamise ajal esitatud seisukohtadele. Avaliku väljapaneku jooksul esitatud kirjalikud seisukohad ning arendaja vastuskirjad on lisatud KMH programmi materjalidele (lisa 14-22). KMH programmi avalikul arutelul tutvustati kavandatavat tegevust, KMH pro7grammi ning selle kohta avaliku väljapaneku käigus esitatud seisukohti. Arutelul esitatud küsimustele vastati kohapeal suuliselt. Avaliku arutelu protokoll on lisatud KMH programmi materjalidele (lisa 13). Lähtudes eelnevast on KMH programmi avalikustamise menetlus olnud õiguspärane. Arendaja on KMH programmi kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidetega arvestamist selgitanud, nendega arvestamata jätmist piisavalt põhjendanud ning küsimustele vajaliku põhjalikkusega vastanud. Programmile on lisatud KeHJS § 18 lõikes 1 nimetatud dokumendid. 4. KMH programmi ja KMH juhteksperdi vastavus kehtestatud nõuetele KMH programmi kohaselt on keskkonnamõju hindajaks OÜ Inseneribüroo STEIGER ning juhteksperdiks Aadu Niidas, kelle litsents KMH0145 kehtib kuni 26.10.2022. Eksperdirühma liikmeteks on Priit Kallaste, Kaie Kriiska, Anna-Helena Purre, Üllar Rammul, Marge Uppin, Hannes Tõnisson, Redik Eschbaum, Kristiina Oll, Aleksander Klauson, Mati Kose, Oliver Kalda, Sergei Semjonov. KMH programmi kohaselt kaasatakse vajadusel töö käigus teisi eksperte. Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama KMH programm vastab KeHJS §-le 13. KMH programmis on esitatud kavandatava tegevuse eesmärk, kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus, keskkonnamõju hindamise sisu, sealhulgas eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju kirjeldus, hindamismetoodika kirjeldus, KMH ajakava ning osapooled, sealhulgas eksperdirühma koosseis. KMH programm on asjakohane ja piisav kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks. Keskkonnaministeerium on kontrollinud KMH programmi ja KMH menetluse vastavust kehtestatud nõuetele ning on leidnud, et puuduvad KeHJS § 18 lõikes 3 nimetatud programmi heakskiitmist välistavad asjaolud. KeHJS § 18 lõike 7 kohaselt kaotab KMH programm kehtivuse, kui arendaja ei ole kahe aasta jooksul programmi heakskiitmisest arvates esitanud otsustajale KMH aruannet avalikuks väljapanekuks, ning keskkonnamõju hindamiseks peab koostama uue programmi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Savisaar Minister Teadmiseks: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, OÜ Inseneribüroo STEIGER Kristy Käärid, 626 0742 [email protected] Kadi Vilu From: Anti Purre <[email protected]> Sent: neljapäev, 3. november 2022 09:56 To: kantselei Subject: Nasva tuuliku KMH programmi osana ajalooliste lõhkekehade ja mude ohtlike objektide leidumise küsimus. Attachments: TUULIKU ASEND 2020.pdf; TUULIKU ASEND KOOS POOLSAAREGA 2020.pdf; Nasva KMH programm.pdf; NASVAS~1.pdf; Transp Am Nasva sadama lähistele kavandatavatuuliku KMH rogrammi kooskõlastamine.pdf 1  Tallinn, 03.11.2022 Kaitseministeerium Lähtuvalt VV määruse “Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine” Vastu võetud 19.12.2019 nr 312 p 8, Nasva KMH Lisa 2 lk 3) loa menetluse käigus selgitada koostöös Kaitseministeeriumiga välja ajalooliste lõhkekehade ja muude ohtlike objektide leidmise tõenäosus, soovib Instigo Eesti OÜ KMH koostaja allhankijana KM seisukohta Nasva sadama akvatooriumisse püstitatava tuuliku ja trasside asukohas ajalooliste lõhkekehade ja muude ohtlike objektide leidumise kohta. Kavandatav tegevus on ühe tuulikuga tuuleelektrijaama ja tehissaare rajamine. Püstitatav rajatis koosneb: -tehissaarest (koos nõlvakindlustuse ja lainemurdjatega, vundamendist) -sellele püstitatavast tuulegeneraatorist -merekaabelliinist Hinnata tuleb ülaltoodud kolme komponendi – tuuleelektrijaama (tuuliku), tehissaare, merekaabelillini –mõju kavandatava tegevuse kõigis kolmes etapis: -püstitamise (tehissaare rajamine, tuuliku püstitamine, merekaabelliini paigaldamine merepõhja) ehitamise aegne mõju -käitamise (kasutamise) aegne mõju. (nii tehissaare, tuuliku, merekaabli mõju) -kasutamiselt eemaldamisega (tuuliku demonteerimise, tehissaare lammutamise, merekaabli eemaldamisega) kaasnev mõju Lisatud Nasva tuuliku KMH programm koos asendiplaani ja muude asjassepuutuvate dokumentidega. Vastuse ja vastava ala spetsialisti otsekontakti eest ette tänades, Anti Purre Juhatuse liige 5046555 ––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––– Instigo Eesti OÜ GSM +372 504 6555 Nordea pank Nordea Bank Estonia branch Reg nr: 10650874 Tel +372 382 0625 a/a: 17000608835 EEK Account number: 17001192395 KMKR: EE100882364 e-mail: [email protected] a/a: 17001192395 EUR IBAN: EE811700017001192395 Kodu 26-7, 10138 Tallinn www.instigo.ee SWIFT / BIC: NDEAEE2X Estonia 2