3585210 -687705 0 0 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED NR 2 2 11802/ 0 1816 Digitaalse allkirjastamise kuupäev Ehitustegevuse liigi täpsustus Lastekodu tänava (Liivalaia – Masina) ja Masina tänava (Lastekodu - Tartu mnt) rekonstrueerimine (sh tänavavalgustus ja sademevee ärajuhtimine, kaugkütte ja -jahutuse ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni torustike rajamine ja rekonstrueerimine) koos tänavaruumi ümberkujundamisega, sh rattatee, kõnnitee, liikluskorraldus ja haljastus . Projekteerimistingimuste andja Asutus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Asutuse registrikood 75014913 Ametniku nimi Tiina Leetmaa Ametniku ametinimetus Projektide ja planeeringute menetlemise osakonna juhataja Taotluse andmed Liik Projekteerimistingimuste taotlus Number 2 2 11002 / 0 3126 Kuupäev 0 3 . 0 5 .20 2 2 Katastritunnus Katastriüksuse koha-aadress 78401:111:0005 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lastekodu tänav T1 78401:111:0007 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lastekodu tänav T2 78401:104:0520 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa , Liivalaia tänav T3 78401:111:0067 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tartu maantee T11 78401:101:1524 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lastekodu tn 12a 78401:101:0532 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lastekodu tn 11b 78401:111:0071 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Torupilli ots 3b 78401:101:0539 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lastekodu tänav T5 78401:116:0005 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Odra tänav 78401:116:1300 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa , Masina tänav 78401:111:0012 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Gildi tänav // Jakobi tänav // Keldrimäe tänav 78401:111:0066 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa , Keldrimäe tn 9 // Lastekodu tn 12 78401:101:5130 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lastekodu tn 31 // Odra tn 6 Projekteerimistingimuste väljastamise alus ja lähtedokumendid: Projekteerimistingimuste koostamise aluseks on ehitusseadustiku § 27, § 31 ja § 99; Tallinna Linnavolikogu 0 3 . 11 .202 1 määruse nr 36 „ Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 3 1 lõige 2 1 ; Tallinna Linnavolikogu 01.01.2001 otsusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneering “ ; Tallinna Linnavolikogu 21.06.2007 otsusega nr 181 kehtestatud HYPERLINK "https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP025840" Tartu mnt 50 krundi ja lähiala detailplaneering ; Tallinna Linnavolikogu 22.12.2004 otsusega nr 2730 kehtestatud Lastekodu tn 25 krundi detailplaneering ; Tallinna Linnavolikogu 12.12.2019 otsusega nr 163 kehtestatud Lastekodu tn 31 ja Lastekodu tn 31akinnistute detailplaneering ; Tallinna Linnavolikogu 06.10.2005 otsusega nr 255 kehtestatud Tartu mnt, Odra tn ja Lastekodu tn vahelise kvartaliosa detailplaneering ; Tallinna Linnavolikogu 28.06.1995 otsusega nr 180 kehtestatud Masina tn, Tartu mnt ja Tallinn-Tapa raudtee vahelise kvartali detailplaneering . Vastavalt ehitusseadustiku § 27 lõikele 1 võib pädev asutus detailplaneeringu olemasolu korral põhjendatud juhul anda ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta; detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud uusi asjaolusid või detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud, mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist. Ehitusseadustiku § 27 lõike 2 kohaselt arvestatakse projekteerimistingimuste andmisel: hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda, sealhulgas hoonestuslaadi; et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga; üldplaneeringus määratud tingimusi. Ehitusseadustiku § 27 lõike 3 kohaselt ei anta projekteerimistingimusi detailplaneeringus kehtestatud planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks, üldplaneeringut muutva detailplaneeringu täiendamiseks, avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitistele lisatingimuste andmiseks ega riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu täiendamiseks. Ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt on avalikult kasutatavatee rajamine, ümberehitamine ja laiendamine ehitusloakohustuslik. Ehitusseadustiku § 99 lõike 1 kohaselt on projekteerimistingimused nõutavad ehitusloakohustusliku tee ehitusprojekti koostamiseks, kui planeeringuga ei ole tee asukoht täpselt määratud. Tallinna Linnavolikogu 01.01.2001 otsusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneering“ kohaselt on Lastekodu tn märgitud juurdesõiduna . Transpordisüsteemi ja teedevõrgu arengusuundadeks on muu hulgas määratud rajada linna läbiv jalgrattateede võrk . Ehitusseadustiku § 27 lõike 4 punkti 5 kohaselt täpsustatakse projekteerimistingimustega asjakohasel juhul detailplaneeringus käsitletud maa-alal asuva ehitise teenindamiseksvajaliku ehitise võimalikku asukohta . Ehitusseadustiku § 27 lõike 4 punkti 7 kohaselt täpsustatakse projekteerimistingimustega asjakohasel juhul detailplaneeringus käsitletud haljastuse, heakorra või liikluskorralduse põhimõtteid. Projekteerimistingimuste sisu ja põhjendused: Projekteerimistingimuste taotluse kohaselt soovitakse ümber kujundada Lastekodu tänava (Liivalaia – Masina) ja Masina tänava (Lastekodu - Tartu mnt) olemasolev tänavaruum. Selleks soovitakse rajada rattatee, kõnnitee ja haljastus ning liiklusohutuse tõstmiseks ja ligipääsetavuse tagamiseks vajalik liik l uskorraldus. Samuti soovitakse rajada/rekonstrueerida lahkvoolne sademevee ärajuhtimise süsteem, tänavavalgustus , kaugkütte ja -jahutuse ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni torustikud . Kavandatavad avalikult kasutatava tee rajatised (jalgratta – ja jalgteed, parkimiskohad, haljastus jms) kavandatakse detailplaneeringute kohastele transpordimaa kinnistulele, mille lahendus on ettenähtud täpsustada ehitusprojekti koostamisel. Kavandatav lahendus on kooskõlas Tallinn 2035 arengustrateegia strateegiliste sihtidega: sõbralik linnaruum (kõigi ühised tänavad, kõikjal roheline linnaruum), terve Tallinn liigub ( tervislikud eluviisid, uuel tasemel liikuvusteenus, elu värskes õhus , igaühele ligipääsetav linn) , roheline pööre (kliimaneutraalne linn) . Samuti vastavad kavandatavad tegevused Tallinna rattastrateegia 2018-2028 eesmärkidele: rattasõidu osakaalu suurendamine liikumisviisides, rattateede põhivõrgu kättesaadavuse suurendamine, ratta parkimise võimaluste arendamine. Olemasoleva avalikult kasutavat tänava ümberehitamise ja laiendamise ( jalgratta- ja jalgtee , parkimiskohtade, haljastuse , liikluskorralduse ja tehnovõrkude rajamise) projekteerimiseks olemasolevale transpordimaale, kooskõlas kehtivate detailplaneeringute põhimõtetega ning üldplaneeringuga ettenähtud tänava koridori projekteerimistingimustel ei ole detailplaneeringu koostamine vastavalt planeerimisseaduse § 125 vajalik. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 5 lõikele 2 tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt. Projekteerimistingimuste koostamisel ja menetluse valikul on lähtutud ehitusseadustikust ja selle § 31 nõuetest . Menetlus ja avatud menetluse tulemused: Amet küsis seisukohti ehitisregistri kaudu Tallinna Transpordiametilt, Kesk l inna Valitsuselt, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametilt , Tallinna Strateegiakeskuselt ning Enefit Connect OÜ, AS Utilitas Tallinn, AS Tallinna Vesi . Esitatud seisukohad on lisatud projekteerimistingimustele. Vastavalt Ehitusseadustiku § 31 lõikele 1 korraldati projekteerimistingimuste andmiseks korraldatud avatud menetlus. Avatud menetluse korraldamisel on lähtutud haldusmenetluse seadus e ptk 3 nõuetest. Projekteerimistingimuste eelnõu avalik väljapanek toimus Tallinna Kesklinna V alitsuses 19.09.2022 kuni 03.10.2022 . Nimetatud ajavahemikul käis Tallinna Kesklinna Valitsuses materjalidega tutvumas üks kodanik. Avaliku väljapaneku jooksul laekus 14 arvamusi, ettepanekuid ja vastuväiteid sisaldavat pöördumist Projekteerimistingimuste eelnõu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu toimus 19.10.2022. Arutelul tutvustati projekteerimistingimuste taotluse aluseks oleva Lastekodu tänava linnruumilist visiooni ja selle põhimõtteid ning vastati kohaletulnud kodanike poolt esitatud küsimustele ja väljapanekul aga ka kohapeal esitatud arvamustele. Kõik avalikul välja panekul esitatud arvamused on lisatud Lisa 9_ avalikul väljapanekul esitatud arvamused ., milles on esitatud selgitused esitatud arvamustega arvestamise kohta või põhjendatud mitte arvestamist. Avalikul väljapanekul esitati AS Lux Express Estonia ( juhatuse liige Ingmar Roos) poolt täiendav arvamus Lastekodu tn 46 kinnistul asuva Tallinna Bussijaamaga seoses . Toodi välja vajadus lühiajalise parkimis/peatumis võimaluse loomiseks ning Lastekodu ja Masina tänava ristmiku projekteerimisel arvestada ristmikku igapäevaselt kasutavate bussidele liikumis võimaluste tagamisega. Esitatud arvamus on lisatud arvestamiseks ehitusprojekti koostamisel ( p 14) . Arvestades eeltoodut on projekteerimistingimuste alusel lubatud: Täpsustada detailplaneeringutes määratud maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajaliku ehitise võimalikku asukohta ehitusseadustiku § 27 lg 4 p 5 alusel . Täpsustada detailplaneeringutes määratud haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtteid ehitusseadustiku § 27 lg 4 p 7 alusel . Ümber ehitada/ laiendada Lastekodu tänava (Liivalaia – Masina) ja Masina tänava (Lastekodu - Tartu mnt) (sh tänavavalgustus ja sademevee ärajuhtimine, kaugkütte ja -jahutuse ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni torustike rajamine ja rekonstrueerimine) tänavaruum sh rattatee, kõnnitee, liikluskorraldus ja haljastus ehitusseadustiku § 99 lg 1 alusel . Ehitusprojekti koostamisel arvestada järgnevaga: Projekti koostamisel lähtuda Tallinna arengustrateegia "Tallinn 2035" (Tallinna Linnavolikogu 17.12.2020 määrus nr 26) ja Tallinna rattastrateegia 2018-2028 põhimõtetest. Projekt koostada ja vormistada vastavalt majandus- ja taristuministri määrustele 17. 07. 2015 nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“, 0 9 .0 1 .20 20 nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ ja 03.08.2015 nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“, Eesti Standarditele EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“, EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ja EVS-EN 12464-2:2014 „Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 2: Välistöökohad “, Tallinna Linnavolikogu 2.09.2004 määrusele nr 32 lisa „Tallinna linna kaevetööde eeskiri“, Tallinna Linnavolikogu 08.09.2011 määrusele nr 28 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“, Tallinna Linnavolikogu 03.11.2021 määrus nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ , Tallinna Linnavolikogu 03.06.2021 määrus nr 13 „Ehitusseadustikust tulenevate ülesannete delegeerimine ja Tallinna linna ehitusmääruse muutmine ning ettevõtlusvaldkonna määruste kehtetuks tunnistamine, Tallinna Linnavolikogu 28 .0 5 .20 2 1 määrusele nr 6 „ H eakorra eeskiri“ ja Tallinna Kommunaalameti 19.11.2018 käskkirjale nr 97 „Teehoiutööde täiendavad nõuded“. Asendiplaaniline lahendus peab olema vormistatud mitte üle ühe aasta vanusel topogeodeetilisel alusplaanil (M 1:500), mis vastab majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „ Topo -geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Asendiplaanile lisada kinnistute nimed ja katastrinumbrid. T ehnovõrkude koondplaan koostada topogeodeetilisel alusplaanil, millele on kantud olemasolevad, projekteeritud ja planeeritud tehnovõrgud, haljastus ning asendiplaaniline lahendus. Arvestada piirkonda jäävate kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringute ja ehitusprojektidega. Teha koostööd koostamisel olevate detailplaneeringute ja ehitusprojektide projekteerijatega. Detailplaneeringute ajakohane info kajastub Tallinna planeeringute registris (https://tpr.tallinn.ee) ja ehitusprojektide osas (http://ehitus.tallinn.ee ) ja EHR-is . Arvestada juba väljastatud Lastekodu tänava äärde ehitatavate projektidega, s h nendega, millel on ehitusluba väljastatud ja mis näevad ette täna vate liikluskorralduse muudatusi ) . Koostada eskiislahendus ja korraldada selle avalik arutelu Keskkonnakaitselised tingimused: Teostada projektiga hõlmatud alal ja sellest 5 m ulatuses Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia enne kavandatavat ehitustegevust maa-alal, millel kasvavad puit- ja rohttaimed. Tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine. Kanda joonistele puittaimestiku võrad või juurestiku kaitsealad. Tagada piirkonna väärtusliku haljastuselemendi, hiina paplite allee terviklik säilimine. Kavandada tehnovõrgud maksimaalses ulatuses kõvakatte alla, tänavavalgustuse projekteerimisel arvestada olemasolevate puude võra ulatusega. Tuua välja liigiliselt , arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt projektalale. Lastekodu tänav on tänavahaljastuse vajadusega, näha ette terviklik tänavahaljastus kogu projektiga hõlmatava tänavaruumi ulatuses. Esitada nõuded istikutele (lehtpuuistiku kõrgus ja rinnasdiameeter , okaspuuistiku kõrgus ja juurekaela läbimõõt, põõsaistiku kõrgus ja vähim okste arv) ning istutus- ja hooldustöödele. Kaasata projekteerimistöödesse volitatud maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt. Käsitleda projektis ehitustööde aegseid kõrghaljastuse kaitsemeetmeid (juurestik, tüvi, võra). Puude kaitse kirjelduse koostamisel juhinduda standardis EVS 939-3:2020 ning Tallinna kaevetööde eeskirjas märgitud nõuetest. Rekonstrueerimistööde tulemusena ei tohi halveneda naaberkruntide veerežiim. Vertikaalplaneerimisega välistada sademevee valgumine teemaalt naaberkinnistutele. Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt jääb ala kõrge müratasemega piirkonda. Teha autoliiklusest tuleneva müra prognoos päevase ja öise ajavahemiku ning liikluse tipptunni kohta koos mürakaartide ning müra tasemetega hoonete fassaadidel. Uuringu tulemuste alusel saab määrata müraleevendusmeetmed. Jäätmekorralduse tingimus ed : Koostada ülevaade ehitamisel tekkivatest jäätmetest. Esitada jäätmete ja pinnase prognoositavad tekkekogused liikide kaupa koos nende edasise käitlemise ettepanekutega arvestades Tallinna jäätmehoolduseeskirja(Tallinna Linnavolikogu 08.09.2011 määrus nr 28) nõudeid. Kaevetööde teostamisel jälgida pinnase ja pinnasevee omadusi organoleptiliselt (hinnata lõhna ja visuaalsuse alusel). Kui väljakaevatavas pinnases on tunda kütusele iseloomulikku lõhna või näha pinnasevees selgesti eristuvat naftasaaduste reostust, palume teavitada sellest koheselt Tallinna Strateegiakeskust (tel. 640 4137;
[email protected] ) Keskkonnareostuse likvideerimisse kaasata vastavat keskkonnakaitseluba omav ettevõte. Lisainformatsioon on veebilehel www.tallinn.ee/ehitusjaatmed . Arvestada lisatud liikluskorralduse tingimustega. (Lisa 1) Arvestada lisatud linnaruumiliste tingimustega (Lisa 2) ja Lastekodu tn tänavaruumi põhimõttelise lahenduse skeemidega (Lisa 3) . Lisas 3 olevatel skeemidel on kujutatud tänavaruumi põhimõtteline lahendus. Tänavaruumi täpne lahendus, sh juurdepääsud kinnistutele, ristmikud, parkimis- ja liikluskorraldus, haljastus jmt tuleb täpsustada ja lahendada põhiprojekti koostamisel. AS Tallinna Vesi tingimused : Projekteerimisel arvestada lisatud AS-i Tallinna Vesi poolt väljastatud tehniliste tingimustega (Lisa 4) ja AS-i Tallinna Vesi tehniliste nõuetega. Ehitusprojekt esitada AS-ile Tallinna Vesi läbivaatamiseks ja arvamuse saamiseks. AS Utilitas Tallinn tingimused : Arvestada AS Utilitas Tallinn tellimusel projekteeritava kaugjahutus - ja soojustorustike ehitusprojektiga (OÜ Heat Consult töö nr 19123). P rojekteerimise lähteülesanded on lisatud (Lisad 5, 6 ja 7) Ehitustööd on kavas teostada 2023 aastal koos Lastekodu tn rekonstueerimistöödega . Enefit Connect OÜ tingimused: Elektrilevi OÜ kaitsevööndis projekteerimiseks taotleda tehnilised tingimused: https://www.elektrilevi.ee/tehnilised-tingimused/tellimine . Lastekodu tn 46 asuva Tallinna Bussijaama juures lahendada lühiajalise peatumise/parkimise võimalus Tallinna Bussijaama kasutajatele. Esitada katendi konstruktsioon ja ristlõiked. Lahendada vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine. Lahendada nõuetele vastav valgustus lähtuvalt Enefit Connect OÜ välisvalgustuse tehnilistest tingimustest (Lisa 8 ) Tehnovõrgud projekteerida vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. P rojekteeritavate tehnorajatiste asukoha valik mõõtkavas M 1:500 esitada kooskõlastamiseks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti le. Projekti koostamisel arvestada kõikide olemasolevate tehnorajatiste kaitsevöönditega ja nendest tulenevate seadusjärgsete kitsendustega. Ehitustöid olemasolevate tehnorajatiste kaitsevööndites võib teostada kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Tööde teostamisel juhinduda võrguvaldajate arvamustest või kooskõlastuste tingimustest. Ehitusloa taotlemiseks esitada ehitisregistri kaudu Tallinna Linnaplaneerimise Ametile elektroonseks menetlemiseks ehitusprojekt mis on koostatud vastavalt ehitusprojekti dokumentide digitaalse vormistamise nõuete juhendile. Juhend asub ehitisregistris teadete all. Ehitus loa menetlemisel kaasata arvamuse / kooskõlastuse saamiseks : Tallinna Kesklinna Valitsus , Tallinna Transpordiamet, Tallinna Keskkonna - ja Kommunaal amet , Tallinna Strateegiakeskus e ringmajanduse osakond ja ruumiloome kompententsikeskus ; tehnilised tingimused väljastanud ja projekteeritavate tehnovõrkude valdajad, olemasolevate tehnovõrkude valdajad, kelle tehnovõrgu kaitsetsoonis kavandatakse töid; kõik maaomanikud või -kasutajad, kelle ehitusõigust või maakasutust projekt mõjutab . Projekteerimistingimusi on võimalik vaidlustada, esitades Tallinna Keskkonna- ja Kommunaala metile vaide 30 päeva jooksul projekteerimistingimuste väljastamisest arvates või pöörduda kaebusega Tallinna halduskohtusse (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) seaduses sätestatud tähtaegadel ja korras. Heigo Jänes ameti juhataja asetäitja Tiina Leetmaa 6404466
[email protected] Kalle Maandi 6404467
[email protected]
Lastekodu tn projekteerimise liikluskorralduse tingimused Projekteeritav lahendus peab vastama järgnevatele standarditele ja normdokumentidele: EVS 613:2001, EVS 613:2001/A1:2008 ja EVS 613:2001/A2:2016 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine” EVS 614:2008 ja EVS 614:2008/A1:2016 „Teemärgised ja nende kasutamine” EVS-EN 1317 „Teepiirdesüsteemid“ EVS EN 12675:2001 „ Traffic signal controllers . Funktional safety requirements ” EVS 843:2016 „Linnatänavad“ Vastavalt valdkonda reguleerivatele õigusaktidele. Kõik paigaldatavad metallkonstruktsioonid (postid, kandurid, kinnitusdetailid, piirdedetailid, jalakäijate suunajad jms) peavad olema kuumtsingitud vastavalt EVS-EN 1461 ja pulbervärvitud (värvikood on RAL7016). Jalakäijate suunajate kõik detailid, sh püstpostide korkide värvitoon peab vastama värvikoodile RAL7016. Jalakäijate suunajad peavad olema valmistatud 42mm läbimõõduga painutatud torust kinnise kontuurina (raamina), millel tohib raami alumises osas olla üks EVS-EN 1090-le vastav keevisliide. Raamid kinnitatakse poltliidestega ja ainult kübarmutreid kasutades püstpostide külge. Jalakäijate suunajate joonised lisas 1. Jalakäijate suunajana tohib kasutada keskkonda säästvaid taastöödeldud materjalidest valmistatud liikluskorralduslike tooteid, mis on läbinud katsetused ning tunnistatud pädeva asutuse poolt ohutuks kasutamiseks asulas. Selliste jalakäijate suunajate värvus peab vastama värvikoodile RAL7016. Käesolevas punktis nimetatud jalakäijate suunajate kasutamiseks tuleb eelnevalt saada täiendav kooskõlastus Tallinna Transpordiametist. Liiklusmärkide, lisateatetahvlite ja teemärgiste valmistamisel kasutada vähemalt 2 mm paksust alumiiniumist märgialuseid (lubatud on kasutada ka tsinkplekist märgialuseid). Liikluskorraldusvahendite paigaldamisel tuleb kasutada selliseid vundamente ja kandekonstruktsioone, mis tagavad nende püsivuse. Liiklusmärkide postid peavad olema maapinda püsivust tagavalt betoneeritud. Liiklusmärkide suurusgrupid ja kasutatav helkurmaterjali klass näidata projekti joonistel ja spetsifikatsioonis. Liikluskorraldusvahenditel kasutada standardi nõuetele vastavaid valgustpeegeldavaid kilesid. Teemärgised näha ette termoplastikust . Projekti spetsifikatsioonis näidata kõik materjalid, vahendid ja seadmed, mis tagavad projekti realiseerumise. Projektis lahendada objekti ehitusaegne liikluskorraldus (kõiki liiklejagruppe arvestav) ja ühistranspordi ümbersõidumarsruudid . Projektis näidata liikluskorralduslike tee-elementide gabariidid ja sõiduradade laiused ristmikevahelisel alal vähemalt iga 50 m tagant. Ristmikel, kurvides ja rajalaiuse muutudes koheselt sammuga 5 m. Kergliikluse projekteerimisel arvestada täiendavalt: Sõidutee ääres peab olema jalgrattatee/-raja laiuseks minimaalselt 1,5 meetrit ja kõnnitee laiuseks minimaalselt 2 meetrit. Kui eelnimetatud laiusi ei ole võimalik saavutada, tuleb kasutada jagatud liiklusruumi lahendusi. Tee telgjoon markeerida sõltuvalt teekattest. Jalakäijate ülekäigurajad projekteerida kohtvalgustusega ning valgusvihk peab ulatuma üle kogu sõidutee ka kõnniteedele nii, et kõnniteel tee ületust ootav jalakäija oleks samuti valgustatud Kergliikluse marsruutidele ja käiguteedele vältida tänavavalgustuse ja liiklusmärgi postide projekteerimist. Jalgrataste parkimiskohad väliskeskkonnas peavad olema varikatusega. Sõidukite liikluse projekteerimisel arvestada täiendavalt: Projektkiiruseks näha ette 3 0 km/h . Sõiduraja laius kavandada minimaalselt 3.25 m. Parkimiskohtade arv kavandada maksimaalselt võimalik ul määral . Ülaltoodud tingimustes nimetamata materjalide, seadmete või konstruktsioonide kasutamine projekteerimisel kooskõlastada täiendavalt Tallinna Transpordiametiga. Ehitustöö käigus tekkivad projekti ja/või materjalide muudatused kooskõlastada Tallinna Transpordiametiga Projekti liikluslahenduse välja töötamisel teha koostööd Tallinna Transpordiametiga. Projekt esitada kooskõlastamiseks Tallinna Transpordiameti liikluskorralduse osakonnale. Käesolevad tehnilised tingimused kehtivad 2 (kaks) aastat. Lisa 1. Jalakäijate suunajate joonised.
Tingimused Lastekodu tn projekteerimiseks 1 3 .0 7 .2022 Ruumiloome kompetentsikeskus Lastekodu tänav Liivalaia tänavast kuni Masina tänavani ja Masina tänava (Lastekodu-Tartu mnt) lõik. Palume lähtuda Tallinna tänavatüüpide ü ldpõhimõtetest (st Tallinna tänavate uue liigituse viisiga), mis arvestab lisaks tavapärasele tänava autoliikluse intensiivsusele samaväärselt tänavaruumi muid funktsioone, iseloomu ja olulisust jalakäijatele ja ratturitele. Lastekodu ja Masina tänav ad liigitu vad „kohalikuks t eeks “ . Seoses Keskturu ja Bussijaama detailplaneeringute elluviimisega ning asjaoluga, et Tartu maanteel puuduvad rattateed ja normaalse laiusega kõnniteed on Lastekodu tänaval oluline eelistada jalakäijaid ja rattureid autoliiklusele. Kohalik tee: Kohalikud teed on valdav enamik Tallinna tänavaid ning need on mõeldud peaasjalikult kohalikule elanikule või töötajale liiklemiseks. Kohaliku d teed on väga olulised asumite elukeskkonna osad, kus tänaval võib olla mitmeid elukeskkonda rikastavaid funktsioone, millele tuleb rekonstrueerimisel tähelepanu pöörata. Tänavad peavad tagama eelkõige kõigi liiklejate ohutuse ja olema kutsuvad jalakäijatele ja ratturitele igapäevaliikumisteks sh ühistranspordi peatustesse ja sihtkohtadesse pääsemiseks. Hea kohalik tee tugevdab kogukonda ja tekitab oma kodukoha suhtes uhkustunnet. Kohaliku tee juurde kuulub võimalikult palju haljastust, seejuures on teedeehituse puhul prioriteetne olemasolevate puude säilitamine. Projekteerimisel lähtuda tingimustele lisatud põhimõttelisest lahendusskeemist (Lisa1). Lastekodu tänava üldised lahenduspõhimõtted on järgmised: Säilitada olemasolev ad puud ja lisada puuderead täna puuduvatesse tänavalõikudesse. Säilitada tänava servades pikiparkimine , lisada haljastust ja rattaparklaid. Rattaparklate rajamisel analüüsida külgnevate hoonete rattaparkimiskohtade vajadust nt tagada parkimisvõimalus asutusetele ja korterelamutele, millele ei ole rattahoiu kohti. Elamutele projekteerida varikatusega rattaparklad, raamist kinnitatavate rattahoidikutega. Projekteerida ruum ka elektritõukside parkimiseks, nt rattaparklate juurde. Tänava piirkiiruseks projekteerida 3 0 km/h . Tänava põhjaküljele projekteerida lai võimalusel 4m laiune sillutatud kõnnitee / jalakäijate promenaad koos pinkidega ( u 150m vahekaugusega ) . Rattaliikluseks projekteerida lahendus, kus ühesuunalistel lõikudel (NB! välja arvatud keskturu juures) on üks liikumissuund koos autoliiklusega ning teine suund (autoliiklusega vastupidises suunas) on eraldatud rattarajal. Kahesuunalistel tänavalõikudel ja keskturu juures on ühesuunalised eraldatud rattarajad mõlemal pool tänavat . Liivamäe tänava ja F.R.Kreutzwaldi tänavate vaheline lõik projekteerida üks sõidurada, mis on kahesuunalise liiklusega ning projekteerida ooteala vastutuleva sõidukile tee a ndmiseks. Katendid. Kõnniteed ja jalakäijate alad sillutada, sh põhjapoolne kõnnitee sillutada graniitkivi plaatidega. Keskturu ja bussijaama esisel alal jm teha koostööd lahenduste ühtlustamiseks ja kokku viimiseks. Katendite lahendused peavad kokku sobima ja kaasaegsel kombel jätkama varem projekteeritud või ehitatud katendite lahendust. Projekteerida kõnniteele ja rattateele 0 cm kõrgused äärekivid või äärekivideta lahendus. Kinnistutele sissesõidud projekteerida üle kõnnitee katendi. Parkimiskohad, rattaparklad ja pinkide alused sillutada murukiviga ( Framm või analoog ne sademevett läbilaskva katendiga ). Katendite lahendus esitada eraldi joonisena ehitusloa projektis. Rattaradadele sademevee renne mitte projekteerida. P rojekti s esitada kogu tänavat käsitlev ühtne väliruumi põhimõtteline lahendus (hoonest hooneni) . Näha ette terviklik tänavahaljastus. Kasutada kogu projekteeritava ala lõikes mitmekesis e ja mitmerindelis e haljastus e lahendust . Näha tänavaruumis ette võimalusi liigsade me vee immutamiseks. Ristuvate tänavatega p rojekteerida minimaalsed pöörderaadiused (3m) va bussijaamaga liiklusega seotud ristmikud, kus tagada bussidele sobivad raadiused . Muuta ristuvate tänavate ga ristmikud võimalikult kompaktseks ning sõidutee ruum võimalikult kitsaks laienda des kõnnitee ja haljasala pinda. Projekteerida k õnniteed (st puhas liikumisruum) minimaalselt põhja poolsel kõnniteel / promenaadil 4m erandina 3 meetri laiu ne. Sellesse ruumi mitte paigutada tänavavalgustuse ja liiklusmärgi poste. T eisele poole võib vajadusel projekteerida minimaalse laiusega kõnnitee . Tänavaruum peab sisaldama parkimis- ja peatuskohti nii sõiduautodele kui sõidujagamisteenusele . Keskturu ette projekteerida ainult lühiajalised peatumiskohad. Ratturite liikumisruum peab mõlemas liikumissuunas olema läbivalt ühtede põhimõtete alusel lahendatud ja peab moodustama tajutava tervikliku ja turvalise teekonna. Tänav toimib rattaliikluse transiitteena. Arvestada kastirataste gabariitidega, kus võimalik eraldada rattatee sõiduteest ehituslikult ning tagada möödasõidu võimalused. Tänavavalgustus peab eelkõige valgustama jalakäijate ja ratturite liikumisruumi . V algustite asukohad esitada ehitusloa projektis, sh kasutatava postvalgusti tüüp ja vundeerimise lahendus . Mitte projekteerida torupiir deid, vajadusel kasutada väikevorme ja linnamööblit , pollareid. Kõnniteed ja jalakäijate ülekäigud kavandada võimalikult jätkuvana, sirgelt. Projekteerida pinke, lastele ja noortele tänavaruumi sobivaid elemente, tegevusruume jms. Sh kasutada ära olemasolevaid tugimüüre , haljastus konteinereid ja reljeefi pinkide jms rajamiseks. Torupilli tänaval projekteerida kahesuunaline rattatee kuni Tartu maanteeni (laiendada projektiala) . Jaak-Adam Looveer Ruumiloome Kompetentsikeskus Tallinna Strateegiakeskus
HeatConsult OÜ
Katusepapi tn 6
11412 Tallinn
09.06.2022 PR/2029013-3
TEHNILISED TINGIMUSED
Teema: Lastekodu tn rekonstrueerimine
Asukoht: Lastekodu tn (Masina tn kuni Liivalaia tn), Masina tn (Lastekodu tn kuni
Tartu mnt)
Käsitletud: tehniliste tingimuste täiendus
Käesolevaga täiendame 05.04.2022 väljastatud tehnilisi tingimusi nr PR/2029013-2
seoses töömahtude piiri täpsustumisega (projekti mahtu lisandub Masina tn
rekonstrueerimine vahemikus Lastekodu tn kuni Tartu mnt).
Masina tänaval paikneb AS-ile Tallinna Vesi kuuluv DN600 ühisveetorustik ning
de600 reoveetorustik (Tartu mnt ristmiku lähistel).
Käesoleval ajal on Skepast&Puhkim OÜ poolt koostamisel Tallinna kesklinna
veevarustuse toitetoru asendamise projekteerimine veepuhastusjaamast kuni Odra
tänavani, mille mahus lahendatakse ka Masina tn DN600 ühisveetorustiku
renoveerimine. Projekteerimisel arvestada eelnimetatud tööga.
Masina tn sademevesi juhtida projekteeritavasse Lastekodu tn sademeveetorustikku.
Muus osas jäävad kehtima tehnilised tingimused nr PR/2029013-2.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Erik Trummal
Tehniline konsultant
626 2200
Teie paremaks teenindamiseks ootame tagasisidet e-mailile
[email protected]
HeatConsult OÜ
Katusepapi tn 6
11412 Tallinn
05.04.2022 PR/2029013-2
TEHNILISED TINGIMUSED
Teema: Lastekodu tn rekonstrueerimine
Asukoht: Lastekodu tn (Masina tn kuni Liivalaia tn)
Käsitletud: kaugkütte- ja kaugjahutustorustike projekteerimine, ühisveevarustuse- ja
ühiskanalisatsioonitorustike renoveerimine, sademeveetorustiku projekteerimine
Projekteerimisel arvestada piirkonna varem koostatud ja koostamisel olevate
projektide ning detailplaneeringutega, sh K-Projekt Aktsiaselts tööga nr 19108, „Jõe
ja Pronksi tänava rekonstrueerimine“.
Lastekodu tänaval paiknevad AS-ile Tallinna Vesi kuuluvad DN500 ühisveetorustik,
DN150/DN200/DN400 ühisveetorustik, de200 ühiskanalisatsioonitorustik, DN500
ühiskanalisatsioonitorustik, DN300 ühiskanalisatsioonitorustik.
Koos kaugjahutus- ja kaugküttetorustike projekteerimisega lahendada ka Lastekodu tn
paiknevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike täies ulatuses rekonstrueerimine.
Koostöös Tallinna Keskkonna ja Kommunaalametiga projekteerida sama projekti
mahus ka Lastekodu tn sademevee ühistorustik. Sademevee lahenduses lähtuda
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tellimisel koostatud uurimistöö-skeemist
„Kesklinna idaosa ühisvoolse kanalisatsiooni valgala lahkvoolseks muutmise
uurimistöö-skeemi koostamine“ (Skepast&Puhkim OÜ projekt nr 2017_0084). Kogu
ulatuses juhtida Lastekodu tn sademevesi vastavalt eelnimetatud skeemile K-Projekt
Aktsiaselts töö nr 19108 mahus projekteeritud sademeveetorustikku Pronksi tn ja
Tartu mnt ristmiku lähistel.
Projekteeritava kaugkütte- ja kaugjahutustorustike ning ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni vahel tagada nõuetekohased horisontaal- ja vertikaalsuunalised
vahekaugused vastavalt EVS standardile 843:2016 „Linnatänavad“, vastasel juhul
näha ette torustike ümbertõstmine. Projekteerimisel arvestada töömaal paiknevate
ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni torustike kaitsevöönditega vastavalt
Keskkonnaministri määrusele nr 76 (16.12.2005).
Lastekodu tn olemasolevad ühisveetorustikud Liivalaia tn kuni Masina tn vahelises
lõigus näha ette asendada ühe de450 ühisveetorustikuga. Projekteeritav
välisveetorustik projekteerida PE PN10 veetorudest ning markeerida signaalkaabliga.
Torustikule näha ette E-tüüpi, maa-alused soojustatud hüdrandid. Veetoru
peamagistraali hargnemissõlmedesse näha ette sulgeseadmed.
Lastekodu tn ühiskanalisatsioonitorustik Liivalaia tn kuni Masina tn vahelises lõigus
näha ette rekonstrueerida.
Projekteerimisel kaasata veevarustuse ja kanalisatsiooni pädevust omav spetsialist,
kes hindab töömaa-alasse jäävatel torustikel paiknevate kaevude ja sulgeseadmete
luugikomplektide (kapede) asendamise vajalikkust ning uuele projekteeritud teekatte
tasapinda tõstmisega seotud töid ning lisab need projekti mahtu. Erilist tähelepanu
tuleb pööra kaevu katteplaadi (ehk kaevulae) ja maapinna vahele jääva
konstruktsiooni (tõsterõngad, luugikomplekt) rekonstrueerimise vajadusele.
Kõik töömaal asfalteeritud pindadel paiknevad olemasolevad kaevuluugid ja kaped
asendada ujuvat tüüpi, tihendita ja eeltöödeldud kontaktpindadega mittekolksuvate
kaevuluukide ning kapedega.
Ühisveevärk ja -kanalisatsioon projekteerida avalikule transpordi-tänavamaale,
eelistatult mitte suure liikluskoormusega alale. Vertikaalplaneerimisel tagada
ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile normidekohane maandamissügavus allpool
külmumispiiri. Äärekivide projekteerimisel vältida lõikumist kaevuluukide ja
kapedega. Tänavavalgustuse ja valgusfoori mastide projekteerimisel arvestada
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndiga. Ühisveevärgile- ja kanalisatsioonile
ning selle osadele tagada ligipääs hooldustehnikaga.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike projekteerimisel ja ümbertõstmisel näha ette
alas paiknevate kinnistute ümberühendamine projekteeritavale või ümbertõstetavale
torustikule. Vajadusel projekteerida kinnistutele uued ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
liitumispunktid avalikule transpordi-tänavamaale kuni 1m kaugusele kinnistute piirist.
Uute liitumispunktide projekteerimisel leppida asukohad eelnevalt kokku kinnistute
omanikega. Muude rajatiste ja tehnovõrkude projekteerimisel arvestada ÜVK-võrgu
kaitsevööndiga.
Projekteerimisel arvestada AS-i Tallinna Vesi tehniliste nõuetega. Projekteeritavatele
ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile vormistada servituudi materjalid ja saata
aadressile
[email protected].
Ehitusprojekt (tööprojekti staadiumis) esitada AS-ile Tallinna Vesi läbivaatamiseks ja
arvamuse saamiseks.
Ehitusloa või ehitusteatise menetlusega seotud ehitusprojektid tuleb AS-i Tallinna
Vesi arvamuse või nõusoleku saamiseks esitada pädevale asutusele (kohalik
omavalitsus) elektrooniliselt ehitisregistri kaudu.
Tehnilised tingimused kehtivad 1 aasta.
AS Tallinna Vesi tehnilised nõuded ja servituutidega seonduv informatsioon on leitav
aadressil: https://www.tallinnavesi.ee.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Erik Trummal
Tehniline konsultant
626 2200
Teie paremaks teenindamiseks ootame tagasisidet e-mailile
[email protected]
JAHUTUSTORUSTIKU PROJEKTEERIMISE ÜLESANNE NR VKO/Jahutus/N-3/16.03.2022
1. Objekti nimetus: Jahutustorustiku projekteerimine (Lastekodu tn)
2. Projekti tellija:AS Utilitas Tallinn
3. Projekteerimise nõutav staadium: tööprojekt (TP)
4. Ülesanne: projekteerida jahutustorustik (maa-aluses osas eelisoleeritud) arvestades tabelis 1 toodud
lähteandmetega, ülesande lisaga LISA 1 määratud põhimõtteskeemiga ja projekteerimise ülesande
tingimustega (vt ka p7).
5. Projekteeritava torustiku DN, pikkused (ca), sulgarmatuuri vajadus/paiknemine (tabel 1):
Tabel 1.
Algus Lõpp DN Pikkus, Sulg- Torustik
(vastavalt LISA`le 1) m armatuur
Punkt 1 Punkt 2 600 ≈ 51 Magistraaltorustik
Punkt 2 Punkt 5 600 ≈ 1143 X Magistraaltorustik
Punkt 3 Punkt 4 200 ≈4 Haru hoonesse
Märkus 1. Torustik tuleb projekteerida signaaltraatidega eelisoleeritud terastorudest (P235TR1, P235TR2
või P235GH)
Märkus 2. Punktis 3 tuleb projekteerida siiber
Märkus3. Välja töötada torustiku tühjendamise skeem
6. Jahutustorustiku projekteerimise tehnilised lähteandmed tuleb võtta tabelist 2 ja tabelist 5.
Tabel 2.
Pos Nimetus Ühik Suurus
6.1 Jahutustorustiku arvestuslik tööiga aastat 50
6.2 Pealevoolu maksimaalne temperatuur; tF o
C 7
6.3 Tagasivoolu maksimaalne temperatuur; tR o
C 16
6.4. Maksimaalne lubatav voolukiirus/ (majaühendustes) m/ s 2,5 (1,0)
6.5 Rõhk survekatsel MPa (bar) 1,6 (16)
6.6 Toruterasele lubatavad telgpinged; σlub MPa 190
Soovitav paigaldussügavus ¹ magistraal- ja jaotustorustikud 1,5 - 2
m
6.7 (toru PE-kesta pealt) majaühendused 1,5 - 2
6.8 Hõõrdekihi materjal² ehitusliiv (räniliiv); EVS-EN 13941-1 ja -2
Hõõrdekihi paksus / liivapadi toru liivalus toru all 150
6.9 mm
all ja peal² liivalus toru peal 200
PE-kesta Ø ≤ 225 mm 150
Soovitav peale- ja Ø 225 mm kuni Ø 560 mm 250
6.10 mm
tagasivoolutoru PE-kestade vahe Ø 630 mm kuni Ø 900 mm 300
> Ø 900 mm 500
minimaalne üldine 350
6.10 Vahe toru ja kraaviseina vahel mm
käimisvajadusega koht (laiend) 500
¹ NB! Vältida külmumist; arvestada külmumispiiriga.
Kaugjahutus (DC) - projekteerimise ülesanne 1
² Torustiku liivapadi /hõõrdekiht peab olema ehitusliivast (räniliiv) ja vastama EVS-EVS-EN 13941-1 ja -2
nõuetele.
7. Jahutustorustiku projekteerimisel tuleb (muu hulgas) lähtuda alljärgnevatest tabelis 3 nimetatud
standarditest, dokumentidest ja juhendmaterjalidest.
Tabel 3.
Eelisoleeritud kaugküttetorustike projekteerimine, EVS-EN 13941-1
7.1
insenertehnilised arvutused ja paigaldamine EVS-EN 13941-2
7.2 Terasest tööstustorustikud; kavandamine ja arvutamine EVS-EN 13480-3
Eelisoleeritud torumaterjal EVS-EN 253, 448, 488,
7.3
(toru, elemendid, armatuur ja jätkupakendid) 489-1, 17415-1
7.4 Ehitusprojekt EVS 932
7.5 Linnatänavate projekteerimine EVS 843
Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine; külmaisolatsioon ja EVS 860-6
7.6
kate EVS 860-7
Sõidukite ja jalakäijate liiklemispiirkonnas paiknevate kaevude
7.7 EN 124
kaaned
Tallinna linnavalitsuse asjakohased dokumendid
7.8
(kaevetööd, liikluskorraldus, heakord, jäätmekäitlus jms)
7.9 Keskkonnajuhtimise standard ISO 14001
8. Jahutustorustiku projekteerimisel soovituslikud konsultatsioonid ja projekti kooskõlastuste etapid
(tabel 4).
Tabel 4.
Pos Etapp Kooskõlastaja Nimi
Jahutustorustiku kulgemisjoon, liitumiskoha
8.1
täpsustamine Võrgu käiduosakond
8.2 Demontaaž (likvideeritav torustik, kaevud jms) (VKO)
8.3 Armatuur (A, Õ, T) ja kaevud Punane tn 36 V. Domnin
8.4 Häiretraatide skeem (LOS skeem) Tel 6107 450
Jahutusvarustuse katkestused ja ajutine
8.5
jahutusvarustus (ajutised torustikud jms)
Märkus. Punkt 8.3 nimetatud konsultatsioonidega tuleb määrata armatuur ja abiarmatuuri mõõdud (mh
ka sulg ja abiarmatuuri nn spindlite pikendamine) ning kaevude materjal ja suurus. Eelnevalt
koostada p25 märkuses 3 nimetatud koondtabel.
Üldist.
9. Projekt peab vastama Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, Tallinna linnas kehtestatud määrustele
ja Tallinna linna väljastatud projekteerimistingimustele. Projekti dokumentatsioon peab olema
omavahel ühilduv ja selle koosseis peab vastama tabeliga 6 määratud mahule. Projektil peab olema
TLPA poolt väljastatud ehitusluba.
10. Projektdokumentatsioon peab olema loetav, vastuoludeta, arusaadav ja üheselt mõistetav ning
vastama Majandus- ja taristuministri määrusega nr 97 (17-07-2015) kehtestatud nõuetele;
projektdokumentatsioon peab täitma § 7 vormistusnõudeid.
Kaugjahutus (DC) - projekteerimise ülesanne 2
• Tiitelleht peab andma info peaprojekteerija kohta (vaikimisi ka vastutaja) ja dokumentatsiooni
iga alamosa tegijad; alamosad peavad allkirjastama vastutavad spetsialistid.
• Muudatuste tegemisel ja vormistamisel tuleb jälgida ülalnimetatud määruse § 12 nõudeid.
Projektdokumentatsioonis tehtud muudatused tuleb ära näidata vastavas muudatuste
kirjanurgas, mis peab ära määrama muudatuse soovija, selle sisu ja tegemise aja.
11. AS Utilitas Tallinn üleantava projektdokumentatsiooni kogus:
Tellija Paberkandjal; eks Originaal 1; eks Mälupulk või -kaart²; tk
Utilitas Tallinn 2 1 1
Muu tellija 1 - 1
1
Kooskõlastuste originaalid (erandkorras: või värvilised koopiad)
2
NB! Elektroonilise andmekandja (mälupulk, -kaart) ülesehitus/struktuur on määratud (vt ka p66).
12. Jahutustorustike projekteerimisel tuleb lähtuda tehnilis-majanduslikest põhimõtetest (tööde mahtu,
keerukust, kestvust ja kaasnevaid kulutusi silmas pidades) ning jälgides valmistajatehaste ja
asjakohaste standardite metoodikat, nõudeid, piiranguid ja soovitusi:
12.1 jahutustorustiku kujundamisele (lihtne ja lühike kulgemisjoon, takistuste vältimine)
12.2 lahenduste lihtsus (erilahendusteta konstruktsioon; paigaldustöö- lühike paigaldusaeg)
12.3 torustiku projekteerimise inseneriarvutustele (vt p7.1 ja 7.2)
12.4 teostusele / ehitamisele (nõuded, juhendid, soovitused jms)
Märkus. Projekteeritava jahutustorustiku ühegi osa eluiga ei tohi olla väiksem punktis 6.1. nimetatust.
13. Jahutustorustiku projekteerimisel (kujundamisel/kulgemisjoone valikul) tuleb arvestada
13.1 servituutide seadmise vajadusega nii riigi-, munitsipaal- kui eramaadele. Projekteerimisel tuleb
arvestada asjakohase ajakuluga. Servituudiskeemid (.dwg ja .pdf) koostab projekteerija. Iga
servituudiala vormistada omal skeemil (formaat: A4).
Märkus 1. Tallinna linna maid puudutavate servituudiskeemide koostamisel arvestada Tallinna
Linnavaraameti käskkirjaga nr 1.-2/9 (07-01-2019).
Märkus 2. Jahutustorustiku kaitsevööndi ulatus võtta sarnaselt kaugküttetorustikuga; see sõltub
torustiku paiknemiskohast (maa-all, tugedel/õhus) ja tingläbimõõdust (vt ka p18).
13.2 olemasoleva kõrghaljastusega. Kulgemisjoone kujundamisel vältida kõrghaljastuse
põhjendamatut likvideerimist ja kaasnevat asendusistutust; arvestada dendroloogilise aruande
informatsiooniga (väärtusklassid, seisund ja asendusistutuse kogus).
13.3 keskkonnahoiu vajadusega (ISO 14001). Eelistada tuleb väikeste ja lühiajaliste
keskkonnamõjutustega jahutustorustiku kujundust, kulgemisjoont ja paigaldusviise.
Loodusressursse tuleb kasutada võimalikult säästlikult.
14. Projekteeritava ja olemasoleva jahutustorustiku ühendamisel tuleb kasutada tehnilisi lahendusi, mis
tagavad torustike töökindla koostoimimise. Projekt peab mh määrama täpsed lahendused kõigis
torustiku ühenduspunktides (uue-vana piiril; sh hoonetes) ja näitama plaanil ning montaažiskeemil ära
olemasoleva torustiku konstruktsiooni kuni lähima pöördeni (N); arvestada tugede, kompenseerivate
sõlmede ja armatuuri ning toruüleminekute paiknemisega (torumõõdu ja seinapaksusega) jms.
15. Projekti dokumentatsioonis sisalduv paigaldamispõhimõte, ehitusjärjekorrad jms peavad arvestama
paigalduskoha (linna)tingimustega ja selle muu eripäraga. Ehituse ajal on vaja tagada transpordile
(eelkõige tuletõrje, kiirabi ja ühistransport) ja jalakäijatele vajalikud ligi- ja läbipääsud.
16. Projekteerimisel näha ette ehitus-montaažtööde järjekord. Projekteerimise põhimõtted ja lahendused
ning neist tulenev töö(hulk) peavad tagama, et tarbijate jahutusenergiaga varustamise katkestused
oleksid võimalikult lühiajalised ja ei ületaks 8 tundi jahutusperioodil (IV-X) ning 5 ööpäeva
jahutusperioodide vahelisel ajal (XI-III).
Märkus 1. NB! Katkestused välisõhutemperatuuril ≤ 5 oC tehakse ainult erandkorras!
Kaugjahutus (DC) - projekteerimise ülesanne 3
Märkus 2. Katkestusaegade ületamisel tuleb projekteerida ajutised jahutusvarustuslahendused
(torustikud jms).
17. Jahutustorustiku esimese ja järgnevate röntgenkontrollide mahu määramisel tuleb lähtutakse
standardi EVS-EN 13941-2 põhimõtetest. Torustikele ≤ DN350 on esimese röntgenkontrolli
minimaalne maht 10% ja sellest suurematel 20%. Keevisõmbluste kvaliteedi hindamisel (kontrolli
teostamisel) lähtutakse standardi ISO 5817 klass C nõuetest.
18. Projekteerimisel arvestada, et Eesti Vabariigi Majandus- ja taristuministri määrusega nr 73 (25-06-
2015) on kaugküttevõrgule ja selle rajatistele kehtestatud kaitsevöönd ja sellega kaasnevad
kitsendused.
Demontaaž.
19. Projektdokumentatsioon peab üheselt määrama olemasoleva jahutustorustiku demonteerimise
ulatuse/mahu ja sellega kaasnevate taastamistööde ulatuse. Kasutatavad tingmärgid näidata jooniste
tingmärkide juures. Demonteeritav torustik (likvideerimisele vaatamata) tähistada joonistel selgelt ja
arusaadavalt; kasutusel olevate tähisete olemasolul tuleb need lisada.
Torustike projekteerimine/kujundamine.
Maa-alused torustikud (EVS-EN 13941-1).
20. Jahutustorustik projekteerida lekkeotsimissüsteemi signaaltraatidega eelisoleeritud terastorudest
vastavalt punktis 7.3 nimetatud standarditele. Vastavad eelisoleeritud toru isolatsiooni
polüetüleenkesta (HDPE) välisläbimõõdud tuleb võtta tabelist 5.
21. Projekti jahutustorustiku plaanil tuleb tähistada vastavate tähistega:
• toru DN/PE-kesta mõõt ja lõikude pikkused, nt DN200/315
• hargnemised, nt HS1(T/A) või HS2(P/B); tähistuses T ja P vastavalt risti ja paralleelne
hargnemine, A ülevalt ja B alt hargnemine (ingl Above /Bottom)
• nurgad/pöörded, nt N1(80), N2(45) jne; siin 80 ja 45 vastavalt (ära)pöördenurgad endisest
(voolu)suunast 80⁰ ja 45⁰
• armatuurisõlmed, nt A1; A2+1S, A3+2S jne (1S ja 2S tähistab abiarmatuuri kogust); õhutus-
ja tühjendussõlmed, nt Õ1 (32), T1(125); sulgudes vastav tingmõõt.
• painutatud toru algus- ja lõpupunktid, nt PT1-1 ja PT1-2 (lõik 1), PT2-1 ja PT2-2 (lõik 2)
• toruüleminekud, nt R1
• väiksed suunamuutused, nt Mv1 (1) Mh2 (2); vastavalt vertikaalne ja horisontaalne
suunamuutus ning sulgudes selle suurus kraadides vastavalt 1° ja 2°
• pimeotsad, nt PO1 (keevitatav pimeäärik + lõpuelement; ingl end fitting)
• Y- ja F-üleminekud; nt Y1, F1 jne
Märkus 1. Plaan peab olema ülevaatlik ja sellel tuleb vältida üleliigset informatsiooni (viitejooned,
laudid, pikad selgitused ja kirjeldused jms), mille õigem/otstarbekam koht on nt
montaažiskeemil või mujal. Kasutada lühendeid; lühendite selgitused esitada tingmärkide
juures.
Märkus 2. Projekti jahutustorustike plaanid siduda L-EST 97 koordinaadistikuga. Anda siduvad mõõdud
torustiku olulistele osadele (N, HS, A, Õ, T, R, PT, PO, M, Y, F, hülsside paiknemiskohad,
majade sisendid, jms). Kõrgussüsteemina kasutada Euroopa ühtset kõrgussüsteemi EH2000.
22. Jahutustorustikule tuleb projekteerida nõutava tingmõõduga hargnemissõlmed, mis arvestavad
tarbijate paiknemisega; vältida pikalt peatorustikuga kõrvuti kulgevaid (nö kordavaid/dubleerivaid)
harutorustike lõike (vt ka p12.1). Paiknemiskoha valikul ja konstruktsiooni määramisel tuleb arvestada
tehniliste piirangutega (pinged, liikumised, väsimus).
Kaugjahutus (DC) - projekteerimise ülesanne 4
Märkus 1. Projekti seletuskirjas peab olema hargnemisi puudutav alamosa. Informatsioon esitada
tabeli kujul (tabeli *hall* sisu on näidis).
tähis Toru-haru Tüüp1 Peatoru ¤ x Harutoru Märkused
(DN) sein ¤ x sein
HS1 (T/A) 200-100 Welded on Tugevduseta
HS2 (P/B) Tugevdatud Tugevduse paksus on
võrdne toru
seinapaksusega
jne EN10253-2 tüüp A EN10253-2 veerg 2
Märkus 2. Pöörata tähelepanu tehasetoodangu omapärale ja olulistele erinevustele erinevate
torutootjate puhul (tüüp, kolmikute konstruktsioon, seinapaksused jms).
23. Eelisoleeritud jahutustorustikule tuleb projekteerida eelisoleeritud sulgarmatuur ja teeninduskaevud.
Teenindusohutust silmas pidades tuleb need võimalusel projekteerida sõidutee alalt eemale;
paiknemiskohana vältida ka sõiduradade rattajälgi. Õhutus- ja tühjendusarmatuuri paiknemine ja
kogus kooskõlastada peale jahutustorustiku kulgemisjoone ja kõrgusmärkide (profiili) selgumist
täiendavalt (vt p8.3).
24. Armatuuri teeninduskaevud peavad olema mh ka tee-ehituse nõuetele vastavad ja inimestele ohutud.
Armatuuri ja kaevu koost/ konstruktsioon peavad võimaldama teenindava personali ligipääsu
armatuurispindlite ja õhutuste/tühjenduste kasutamiseks. Suurema läbimõõduga r/b kaevudel on
lubatud mitu luuki. Plastkaevude 500mm teleskooptoru ei tohi reeglina lühemaks lõigata ja sellel peab
jääma tõstmiseks-langetamiseks (tee-ehitustööd jms) vajalik liikumisvaru. Kaevud peab saama
nõuetekohaselt paigaldada (vajalik tööruum tihendustööde tegemiseks kaevude vahel või kaevu ning
mõne muu takistuse nt hooneseina vahel jms).
• Kaevu laskumata (eelistatud lahendus) on armatuuri võimalik teeninda juhul, kui kasutatavad
*spindliotsad* on luugiavast näha - saab (vertikaalselt) paigaldada vastava võtme ja ulatuda
käega tühjenduste/õhutuste sulgarmatuurini käepidemeteni (ei sega PE kaevu teleskooptoru,
suur kaugus/paigaldussügavus jms). Vajadusel võib pikendada ainult abiarmatuuri (1S, 2S)
toruosa (vt ka p50).
• Kaevu saab armatuuri teenindamiseks laskuda juhul, kui selleks on piisavalt ruumi (piisav
paigaldussügavus, kaevuläbimõõt ja luugikonstruktsiooni läbipääsuava ning
kasutatavad/ohutud redelid jms).
25. Projekteerimise käigus tuleb koostada teeninduskaevude paigaldamise skeem/lahendus iga
kaevukomplekti kohta eraldi. Määrata armatuuri ja kaevuelementide (nn spindlite ja
vundamendi/toestuse, kaevukeha, teleskoobi, kaane, luugi tõsterõngaste) ning maapinna
omavaheline tegelik paiknemine (toru ja maapinna vahe/kõrgused võtta profiililt; kaevude mõõdud
valmistaja kataloogidest) - koostada eest- ja pealtvaade; nendelt hinnatakse armatuuri ja kaevu
omavahelist sobivust ja ligipääsu/teenindamise võimalust.
Märkus 1. Kaevud tuleb projekteerida kivi- või betoonvundamendile. Määrata nõutava elueaga ja
tugevusomadustega (keskkonnaklassid jms) toestus.
Märkus 2. Juhul, kui kasutatakse nn spindlite pikendamist, tuleb punktiirjoonega ära näidata
valmistajatehase kataloogielemendi ehk nn standardelemendi spindlikõrgus (mõõt võtta
kataloogist; nt Logstor vms). Reduktorite/ajamite olemasolul tuleb arvestada ka nende
mõõtudega.
Märkus 3. Projekti seletuskirjas peab olema armatuuri ja selle teeninduskaeve puudutav alamosa.
Informatsioon esitada ka tabeli kujul:
Kaugjahutus (DC) - projekteerimise ülesanne 5
armatuur kaev ja luuk
tähis toru Tüüp Kate Proj. Kaevu Luuk Luugi mõõt
kohal spindlikõrgus mõõdud ja (ligipääsu MIN
(ajam) EN124
(cover) (tehase materjal sisemõõt)
m standardsp.)
A1+1S 80 kuulkr. 1,0 700 (515) 800/500 PE B125 500 (480)
A2+2S 250 Kuulkr. 1,2 900 (652) 1000 RB D400 630 (594)
(RED)
jne
26. Projekteerimise käigus tuleb koostada jahutustorustiku montaažiskeem. Skeem peab olema lihtne,
kasutada tingmärke. Anda oluliste punktide (N, A, R, K, SKT, KT, PT, M, PO, hülsid, jätkupakendid jms;
vt ka p21) paiknemine, elemendi- ja lõigumõõdud; skeemil kasutada samu tähistusi kui projekti plaanil.
Anda asjatundjatele vajalik obligatoorne kogus selgitusi.
Märkus 1. Määrata sulgarmatuuri ja selle abiarmatuuri paiknemine/järjestus (mis *toite* ja mis tarbija
pool). Vt ka p8.3 ja tabeli all olevat märkust.
Märkus 2. Kujundamisel arvestada toruelementide pikkustega ja jätkupakendi paigaldamiseks vajaliku
vaba ruumi olemasoluga ühel või teisel pool keevituskohta (valida sobiva pikkusega toruelemendid ja
jätkupakendid; ainult muu võimaluse puudumisel kasutada nn *remondi-jätkupakendit).
27. Projekteerimise käigus tuleb koostada ülevaatlik jahutustorustiku paisumisvarupatjade (PVP)
paigaldamise skeem. Skeem peab määrama PVP paksuse, polsterdamise ulatuse (pikkuse) ja
kinnitamise; iga sõlme juures peab olema spetsifikatsioon PVP kogusega.
Märkus 1. PVP (paksusega 10mm) tuleb paigaldada torustiku pöördekohtadesse kummalegi
põlvehaarale ja hargnemiste harutorule alljärgneva pikkusega:
torustikuosa ≤ DN150 DN200 - DN400 DN500 - DN1000
Pealevool (TF) ja tagasivool (TR) 1m 1,5m 2m
Märkus 2. PVP tuleb paigaldada ka:
• sulgarmatuuri (A) ja õhutuste-tühjenduste (Õ, T) vertikaalsele osale (nn *spindlitele*)
• üle- ja altminekutele ( _/ˉˉ\_; vt ka p49)
• perspektiivsete hargnemiste isolatsiooni lõpukatetele (PO; ingl end fitting).
Märkus 3. PVP paigaldada ümber toru kogu ümbermõõdu ulatuses ja määrata
kinnitamine/fikseerimine nende paigalt äranihkumise vältimiseks.
28. Kõikide majasisendite läbiviigud tuleb niiskuse/vee tõkestamiseks tihendada. Projektdokumentatsioon
peab määrama tihendussõlme konstruktsiooni hoonete kaupa. Pinnaseveesamba või survelise
põhjavee olemasolul tuleb projekteerida vastav tihendussõlm (hülsid, seinas paiknevad kinnitused,
betooni ja hülsi vahelise pinna tihendamine mastiksiga jms) ning kasutada veeoludele vastavate
parameetritega segmenttihendeid vms. Sõlme projekteerimisel eeldada, et sein/põrand on pragudega.
29. Projektdokumentatsioon peab määrama seintesse ja põrandatesse tehtavate avade koha
(koordinaadid mõne nurga vms suhtes), suuruse, tihendussõlme konstruktsiooni (paiknemine,
tihendid, mõõdud jms; vt ka p28 ja p47), ava sulgemiseks kasutatavad materjalid ja ka seina
hüdroisolatsiooniga seonduva (selle vajadus, materjalid, konstruktsioon jms).
Kaugjahutus (DC) - projekteerimise ülesanne 6
Märkus 1. Avade projekteerimisel ehituskonstruktsioonidesse tuleb veenduda, et konstruktsioonile
jääb alles vajalik tugevus (et see ei vähene alla lubatavat) ja avade tegemine ei vii selle
purunemiseni; konstruktsioon peab jääma stabiilseks ka peale avade tegemist.
Märkus 2. Eelisoleeritud toru PE-kest (terve ja vigastusteta) peab seinasisendist läbi ulatuma mitte
vähem kui 250 mm ja toruots olema järgnevateks tööoperatsioonideks
ligipääsetav/kasutatav; (põrand/tõusupõlv vt p53).
30. Projekteerimise käigus tuleb koostada lekkeotsimissüsteemi (LOS) kontrolltraatide montaažiskeem.
Jälgida standardis EVS-EN 14419 määratut ja arvestada torumaterjali valmistajatehas(t)e nõuete ja
soovitustega. LOS kontuuri pikkus, mõõtepunktide arv ja paiknemine ning uute kontuuride
ühendamine olemasolevatega otsustatakse konsultatsioonide käigus (vt p8.4).
31. Projektdokumentatsioon peab määrama kraavkaeviku ja hilisema tagasitäite tegemise nõuded.
Dokumentatsioon peab määrama kaeviku ning torude omavahelised mõõdud (vahed; vt ka tabel 2)
arvestades töö tegemiseks vajamineva ruumiga äärtes ja keskel (tavapäraste tööriistade mõõdud).
Määrata tuleb kaeviku tagasitäite konstruktsioon (materjal, kihid) ja tihendamise nõuded kihi kaupa -
sh piirangud tihendamiseks kasutatavatele seadmetele (lubatav surve pinnasele/torule jms).
Tagasitäitetööd ei tohi vigastada paigaldatavat jahutustorustikku.
Märkus 1. Torustiku liivast hõõrdekihi tihendusaste ei tohi üheski mõõtepunktis olla väiksem kui 95%
(maksimaalsest standard Proctor`ist). Teedealune tagasitäide peab täitma asjakohase kehtiva
seadusandluse nõudeid (eelkõige MTM määrus 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ ja
Tallinna linna kaevetööde eeskiri).
Märkus 2. Tagasitäite esimene osa torude all ja vahel kuni toru teljeni tuleb torude paigalt nihkumise
vältimiseks ja kõigi tühimike korralikuks täitmiseks teha käsitsi (labidad, tambid) ja ka jalgadega
tihendades/tampides.
Märkus 3. Kummagi toru kohale mitte lähemale kui 200mm tuleb paigaldada oma hoiatuslint.
32. Projekti koosseisus peab olema ehitamiseks vajalik liikluskorralduslik projekt (seletuskiri ja skeemid),
mis peab määrama ehitusaegse liikluskorralduse üldpõhimõtted. Määrata tuleb ehitusaegsed
ligipääsud ennekõike tuletõrjele ja kiirabile, ühistranspordile, tööde piirkonna elanikele ja jalakäijatele
(sillad, ülekäigud, tunnelid jms).
33. Projekti koosseisus peavad olema heakorralduslikud joonised (nn katete taastamise projekt). Skeemid
peavad andma katete taastamiseks vajaliku tehnilise informatsiooni (alad, pinnad, lõiked,
konstruktsioonid jms) ja need peavad vastama kehtivatele tee-ehituse ja Tallinna linna kaevetööde
eeskirjaga määratud nõuetele. Koostatud projektiosa maht ja kvaliteet peavad tagama tõrgeteta
töötegemise võimaluse katete paigaldamise ajal.
Märkus 1. Koostatava dokumentatsiooni sisuks olevate taastamistööde maht ei tohi olla
põhjendamatult suur – Tellija, arvestades kaasnevate kulutustega, eeldab obligatoorset
(piisav ja vajalik) mahtu.
Märkus 2. Vajadusel tuleb teekatete ja äärekivide taastamiseks vajaliku projekti koostamiseks
teostada topo-geodeetilisi lisamõõtmisi täiendavate kõrgusmärkide jms saamiseks ja/või
teha proovipuurimisi olemasolevate katete paksuse ja konstruktsiooni määramiseks.
Maapealne (hoonetel ning nende sees paiknev) torustik (EVS-EN 13480-3).
34. Maapealsete jahutustorustikud tuleb projekteerida EVS-EN 13480 (osad 1 kuni 5: üldist, materjalid,
kujundamine, valmistamine, kontroll ja katsetamine) nõuetele vastavalt. Torustikud peavad olema
stabiilsed ja ohutud kõikides tööolukordades ja ka puhastamisel/katsetamisel. Torustiku kõik osad (sh
toed) peavad nõuetekohase varuga taluma eluea jooksul ettetulevaid mõjutusi. Arvestada tuleb ka
ilmamõjutustega (NB! tuule- ja lume- ning jääkoormus), külmumisohu ja vibratsiooniga (voolamisest,
tuulest vms põhjustatuga).
Kaugjahutus (DC) - projekteerimise ülesanne 7
35. Hoone välisseinale paigaldatavad torutoed tuleb kavandada hoone konstruktsioonide külge (hoone)
konstruktorite poolt lubatud kohtadesse. Tugede kinnitamiseks tuleb kasutada hoone
konstruktsioonide külge keevitatud tarilappe ja püsiühendusi, mis peavad olema piisavalt tugevad ja
muutumatute omadustega; muutuvate omadustega ja kontrolli/hooldamist vajavate kinnituste
(kiilankrud jms) kasutamine seintel pole lubatud. Kasutatavad materjalid peavad olema
välitingimustele vastavad ja mitteroostevad ning ei tohi paigalduskohas seina määrida. Katusele
projekteeritavad torutoed peavad arvestama katuse konstruktsiooniga ja tagama torustiku kindla
püsimise määratud kohas.
36. Kasutatavad torutoed peavad olema tugede tootjate nn standardlahendused (määratud ja kontrollitud
omadustega kataloogikaup). Tugede valimisel jälgida, et ükski torustikule mõjuv liikumine (u, v, z ja -u,
-v ja -z) või jõud/pinge ei ületa tugede paiknemiskohas neile lubatavat (arvestada varuteguritega). Nn
eritugede projekteerimisel/kasutamisel peab nende projekteerija tegema kõik vajalikud arvutused ja
katsetused ning varustama toed vastava sertifikaadiga.
37. Maapealne jahutustorustik tuleb varustada küttekaabliga ja/või soojendustoruga (inglise k.
tracerpipe), mis võimaldavad vajadusel torustikku kuumutada õhu või vedelikuga.
38. Maapealsete jahutustorustike projekteerimisel tuleb kasutada tabelis 5 toodud mõõtudega
terastorusid. Toruteras ei tohi olla halvem ja toru seinapaksus väiksem p7.3 nimetatud standarditega
määratust. Jahutustorustik peab olema ohutu, ligipääsetav ja teenindatav ning selle kujundus
(mõõdud!) peab arvestama külmaisolatsiooni paigaldamise vajadusega (vt p7.6). Projekt peab ära
määrama kõik torustiku ohutuks ja stabiilseks/püsivaks toestamiseks ning riputamiseks vajalikud
konstruktsioonid; projekt peab andma materjalid, mõõdud ja muu valmistamiseks vajaliku info kõikide
tugede paigaldamiseks.
Märkus 1. Tugedele ja nende kinnituselementidele mõjuvad jõud (koormus, väljatõmbejõud, lõikejõud
jms) ei tohi ületada lubatavaid. Arvutamisel kasutada nõutavaid varutegureid. Sõlmede
projekteerimisel määrata iga kinnituskoha materjal (tugevus) ja omadused
(pragudega/ilma jne) ning valida neile sobiv tüübeldus/ankurdamine.
Märkus 2. Jälgida kinnitusankrute/tüüblite valmistajatehaste nõudeid/soovitusi materjali ja
paiknemiskoha piirangutele ning puuritavate avade paiknemise, sügavuse ja omavaheliste
vahede (nn*koonuspurunemise* vältimiseks) ning pingutusmomentide jms osas.
Märkus 3. Kasutatavate kinnitusvahendite spetsifikatsioon peab määrama nende tehnilised
parameetrid (tüübi, materjali, koguse, läbimõõdud, pikkused, korrosioonikindluse
/pinnakatted jms).
39. Hoonetesisesed terastorud tuleb katta kaitsevärviga; valida paigalduskoha tingimustele/nõuetele
vastav värv. Paigaldatavad torutoed peavad olema külma ja korrosioonikindlad. Paigaldatav
külmaisolatsioon peab tagama täieliku aurutõkke; isolatsiooni vahele ei tohi jääda vahesid (ülekate) -
tihendamiseks kasutatavad mastiksid/liimid peavad olema paigalduskoha nõuetele vastavad.
Isolatsioon tähistada vastavalt p7.6 nimetatud standardile; jälgida standardites määratud lubatavaid
minimaalseid paksusi.
Märkus 1. Hoonetesiseste jahutustorustike ja nende isolatsiooni projekteerimisel tuleb vältida
kondensaadi tilkumist- voolamist ja kogunemist ehituskonstruktsioonidele ning
seadmetele.
Märkus 2. Tuleohtlikus kohas peab isolatsioon olema kaetud plekk-kattega.
40. Projekteeritud torustiku osad peavad olema maksimaalselt hooldusvabad. Keermesühenduste
kasutamisel tuleb kasutada ühenduste lahtitulemise vältimiseks (fikseerimiseks) ohutuselemente,
splinte jms. NB! Kõik hooldamist vajavad osad tuleb määrata seletuskirja alampeatükis *Hooldamine*;
vt ka p62.
Kaugjahutus (DC) - projekteerimise ülesanne 8
Tellija soovid ja juhised
41. Torustiku projektdokumentatsiooni koostamisel tuleb arvestada Utilitas Tallinn protseduuris P7V13
“Jahutustorustike ehitustööde läbiviimise üldtingimused“ toodud nõuetega. Kasutatav kehtiv
protseduuriversioon tuleb kirja panna projekti seletuskirjas.
Märkus. Hetkel on viimane versioon tähisega P7V13v9 (06-05-2020).
42. Projekteeritav/kujundatav torustik peab olema nähtav, kontrollitav ja ligipääsetav/teenindatav
(remonditav). Torustik ei tohi olla kaetud/varjatud ehituskonstruktsioonidega, mille eemaldamise ja
taastamise töömaht ning kaasnevad kulud on ebaproportsionaalselt suured. Kui torustiku katmine on
vältimatu, siis peavad katmiseks kasutatavad detailid olema võimalikult kerged, lihtsalt
demonteeritavad ning nende purunemisel kergesti asendatavad (hangitavad).
43. Tööprojekti dokumentatsiooni spetsifikatsioon peab määrama kasutatava materjali tehnilised
parameetrid nende täpseks tellimiseks ja ka nõuetele vastavuse hindamiseks (omanikujärelevalve).
Määrata tuleb valmistajatehased, sulgarmatuuri tüüp/tööpõhimõte ja ühendusotsad, materjali margid
(tähised), mõõdud (sh pikkus), pinnakatted, temperatuuritaluvused, rõhuklassid, survetugevuse- ja
keskkonnaklassid, rõngasjäikused, kinnitusvahendite tüübid, keermed jms. Mitmest osast koosnevate
koostude määramiseks kasutada väljendit *komplekt* (kmpl) vms.
Märkus 1. Spetsifikatsioon peab määrama kõik projektijärgsete tööde tegemiseks vajalikud materjalid
piisava ja nende mõistlikku käsitsemist (lõikamist, loomulikke jääke jms) arvestava varuga.
Teadmata päritolu, vanuse ja kvaliteediga lisamaterjali (varasemate jääkide) kavandamine
töödesse pole lubatud (vt ka P7V13v9).
Märkus 2. Määramata kogusega (*/tärn vms) spetsifikatsiooniread pole lubatud.
Märkus 3. Selguse/lühiduse huvides tuleb spetsifikatsiooni tabelites kasutada tabeli päises üldisi kogu
tabelile kehtivaid määranguid; vältida kordusi nagu: *eelisoleeritud* (nt EI), *lekkeotsimise
kontrolltraatidega* (nt Nordic). Nimetus peab algama elemendi nimega ja tuleb mahutada
ühele kirjareale. Vajadusel lisada selgitused märkuste veergu või kasutatud lühendite selgitus
tabeli alla.
pos Eelisoleeritud LOS kontrolltraatidega (Nordic) Märkused
materjali nimetus töötoru/HDPE ühik kogus
1 toru; 12m DN300/450 m 108
2 põlv 90° DN200/315 tk 2 N1 (90)
3 Kuulkraan + 1S 80/160 tk 2 A1
44. Maa-aluste (raudbetoonist kehaga) kinnistugede kasutamist eelisoleeritud torustiku kujundamisel
tuleb vältida.
45. Hoone seintel ja katusel paiknevate jahutustorustike kujundamisel tuleb valida tugev ja
lagunemiskindel toru ja isolatsioonisüsteem (sh kate), mis ei saa (tuule-, lume- ja jääkoormuse vms
tõttu) tükkideks laguneda ja süsteemi küljest ära kukkuda/lennata; lahendus peab ümbritsevale ohutu
olema. Eelistatud on eelisoleeritud torusüsteemid (klassikalised ja nn SPIRO).
46. Eriosade kasutamist tuleb vältida. Vältimatul ja põhjendatud juhul peavad erilahendused olema
võimalikult lihtsad (s.o võimalikult lühikese valmistamis- ja paigaldusajaga; vt ka p12).
Projektdokumentatsioon peab sisaldama kõikide eriosade jooniseid valmistamiseks vajaliku
obligatoorse tehnilise informatsiooniga. Eriosadena käsitletakse valmistajatehaste kataloogidega
mittemääratud detaile ja konstruktsioone, mis ei ole kataloogitooted (ehk tehase nn standardtooted).
Kaugjahutus (DC) - projekteerimise ülesanne 9
47. Seinte ja põrandate läbimisel (tihendisõlmedes) jälgida valmistajatehase poolt lubatut.
Majjatõusupõlvede kasutamisel arvestada nende polsterdamise (PVP) vajadusega; vt ka p27;
tihendisõlm ei tohi jääda toru paisumistsooni.
48. Maa-aluse torustiku kujundamisel tekkivate (eelisoleeritud) Z-sõlmede keevitus- ja isoleerimistöö
vähendamiseks eelistada ilma nn vahetükkideta konstruktsiooni, kus teineteise külge keevitatakse
järjest kaks põlve. Soovitav on kasutada erineva/ pikendatud haarapikkusega põlvi vahetükkide
vältimiseks; vahetükkide kasutamine on lubatud ainult piisavalt põhjendatud eriolukorras.
49. Torulõikude pikalt/ühtlaselt sügavale matmise vältimiseks mõne kohttakistuse (kaabel, toru) tõttu on
lubatud ja eelistatud takistuse ületamine 45°-põlvedega kujundades ülemineku _/ˉˉ\_ (NB!
Konstruktsioon polsterdada PVP! Näidata PVP skeemil!). Põlved tuleb ühendada põlv + põlv
põhimõttel. Vajadusel tuleb üleminekukohta transpordikoormuse eest kaitsta koormusjaotus-
plaatidega.
50. Armatuuri projekteerimisel on maksumuse ja lühema tarneaja jms tõttu eelistatud tehaste nn
standardlahendused ja kaasnev spindlipikkus (vt ka p25);
Märkus 1. NB! Torustike, -aga ennekõike majaühenduste-, paigaldussügavuse määramisel arvestada
mh armatuuri spindlite pikkusega; valida vastav/optimaalne paigaldussügavus.
Märkus 2. Paigaldusruumi olemasolul võib osutuda otstarbekas kasutades sõlme ehitamiseks kahte
erinevat toruelementi - s.o lahutada sulg- ja abiarmatuur erinevatesse kaevudesse;
arvestada tuleb lisanduva keevitus- ja isoleerimistööga.
Märkus 3. *Spindlite* pikendamise vajadusel on otstarbekas pikendada ainult teeninduspistikuid (1S
ja 2S) - nende toruosa, mida saab teha ka ehitusplatsil. Spetsifikatsioon peab määrama
selleks vajalikud materjalid (eelisoleeritud toru, jätkupakendid; isolatsiooni alt väljajäävas
osas roostevaba torumaterjal). Sulgarmatuuri, mida teenindatakse suhteliselt pika T-
võtmega, pole reeglina vaja pikendada.
51. Profiilil tuleb ära näidata ja tähistada pinnasevee tase ja paekivi paiknemise sügavus. Tugineda tuleb
olemasolevate varasemate puuraukude aruannetele või muudele objektiivsetele
mõõtmistulemustele.
52. Hoonetesse sisenemisel tuleb profiilil mh ära näidata hoonete põranda paiknemine/kõrgusmärk ja
tõusupõlve kasutamisel ka põranda paksus ning toruotsa kõrgus põranda kohal (ühenduskoht, projekti
lahenduse *piir*).
53. Hoonete põrandat läbivate eelisoleeritud torustike tõusupõlve üks haar peab ulatuma ca 0,8 m
kõrgusele põrandast. Selle otsa paigaldatakse keevitatav terasest kuulkraan (või pöördklapp; vt p51)
keskkohaga ca 1m kõrgusel põrandapinnast. Armatuuri asukoha valikul jälgida, et selle käepidet või
reduktori käsiratast saaks suuremate takistusteta kasutada (ulatus, pöördenurk jms) ja see oleks
ligipääsetav/teenindatav (vahetatav).
Märkus 1. Projekt peab määrama põrandasse tehtava ava suuruse ja põranda taastamise (vt ka p29);
arvestada tuleb tõusupõlve haarade mõõtmetega ja paigaldamiseks vajaliku tööruumiga.
Märkus 2. Majjatõusu vertikaalsel eelisoleeritud osal ei tohi olla ühtegi nö tehasejärgset (ehitusmaal
tehtud) keevitust/jätkupakendit; kasutada tuleb õige haarapikkusega majjatõusupõlve.
54. Lekkeotsimissüsteemi (LOS); nn Nordic System. Vältida liigset kontuuride arvu. Soovitav kontuuri
pikkus on ca 800-1000m. Suurema mõõtmistäpsuse saavutamiseks on eelistatud üks mõõtepunkt
kummaski kontuuri otsas ja lisaks üks vahepealne reserv-mõõtekarp (-koht). LOS traatide skeemile
tuleb muu hulgas kanda 7 allpool olevat märkust:
Kaugjahutus (DC) - projekteerimise ülesanne 10
• LOS kontrolltraadid ühendamisel kasutatakse nn pressliiteid - ühendamisel tuleb kasutada
selleks ette nähtud tööriistu. Ühendatud kontuuri takistus peab olema väiksem kui 1,5 Ω/100m
ühendatud traadikontuuri kohta.
• Ühendatud kontuuri isolatsioonitakistus peab olema suurem kui 10 MΩ/ 1 km ühendatud
traadikontuuri kohta.
• Juhtmete väljavõtt peab olema veetihe. Tiheduse saavutamiseks tuleb kasutada
valmistajatehase poolt määratud materjale.
• LOS traatide pikendamiseks kasutatava 3-soonelise vaskjuhtme soone ristlõige peab olema 1,5
mm² (3 x 1,5 mm²).
• Väljavõtu massiklemmi paksus peab olema 4 mm. Massiklemm peab olema ilma teravate
nurkadeta (nurgad ümardada!) ja see ei tohi vigastada toru termokahanevat otsamütsi
(arvestada kahanemisega!).
• Massiklemm tuleb toru külge keevitada võimalikult PUR-isolatsiooni lähedale. Jälgida juhtmete
kinnitamiseks vajaliku montaaživaru olemasolu.
• Massijuhtme kinnitamiseks klemmi külge tuleb kasutada kruvisid, seibe, nagaseibe ja mutreid.
55. Utilitas Tallinn AS eelistab eelisoleeritud jahutustorustike isoleerimisel nn 2-kordse vettpidava kihiga
PUR-koorikisolatsiooniga termokahanevaid jätkupakendeid (nt Logstori BX). Kaksiktoru (ingl twinpipe)
isoleerimisel on lubatavad vahuga täidetavad jätkupakendid. Suuremate torumõõtude puhul
eelistatakse keevitatavaid jätkupakendeid.
56. Tellija eelistab eelisoleeritud kuulkraane (≤ DN300); suuremate torumõõtude puhul kooskõlastada
armatuuri liik/tüüp igal korral eraldi (vaikimisi on see pöördklapp). Alates DN200 peab sulgarmatuur
olema varustatud käsiajamiga reduktoriga (märkida/tähistada spetsifikatsioonis eraldi; vt ka p25).
57. Hoone seina-läbiviigus (sisendis) tuleb paigaldada kummalegi torule 2 niiskustõkke labürint-
kummitihendit (ingl seal ring; sisendis kokku 4 tk). R/b kanali otsaseina ja kambri seina läbimisel
kummalegi torule 1 labürint-kummitihend.
58. Kõik eelisoleeritud toru otsad tuleb sulgeda isolatsiooni otsamütsiga (ingl end cap) - sh ka kaksiktorudel
(ingl twinpipe; kui nn *originaal* pole hangitav/puudub kataloogidest), millele tuleb otsamütsid
tavapärastest nn eelisoleeritud materjalidest (1-toru otsamütsid, termokahanevad lindid, katte- ja
tugevduslapid, tihendusmastiksid jms) koostada/valmistada. Otsamüts peab olema veetihe.
Kasutatavad materjalid tuleb projekti spetsifikatsioonis määrata.
59. Kaugküttetorustiku võib (erandkorras; nõuetest tulenevalt või majandusliku põhjendatuse olemasolul)
ristumisel sõidu- ja kõnniteega paigaldada plasthülsstorudesse ja raudtee all terashülssi. Hülsstorud
peavad olema piisava rõngasjäikusega (SN) ja peavad piisava varuga taluma pinnase ning
liiklusvahendite koormust. Läbimõõdud valida tabelist 5. Hülsside pikkus peab mõlemast otsast olema
tee laiusest mitte vähem kui 2m suurem (tagasitäide ja nõuetekohane tihendamine).
Märkus 1. Hülsside kasutamisel peab projektdokumentatsioon määrama hülsid, tsentreerimise (sh
tsentraatorite tüübi, koormustaluvuse (t°C), paiknemissammu ja kinnitamise, hülsiotste
sulgemise). NB! Tüübi valimisel ja kandevõime määramisel arvestada töötemperatuuriga.
Tsentraatorid ei tohi paigaldustööde ajal paigast ära nihkuda.
Märkus 2. Tsentraatorid tuleb valida selliselt, et eelisoleeritud toru PE-PUR isolatsioonisüsteemis
tekkivad survepinged ei ületaks pikaajalist lubatavat pinget 0,15 MPa. Hülsi mõlemasse otsa
(otsale lähimad) tuleb projekteerida 2 tsentraatorelementi järjest/kõrvuti.
Märkus 3. Hülsiotsad tuleb sulgeda nõuetekohaste selleks otstarbeks kasutatavate tehase-
kummilõdvikutega; kinnitamiseks kasutada roostevabasid klambreid. Projekti
spetsifikatsioon peab määrama kõik kasutatavad materjalid.
Märkus 4. Hülsist mõlemale poole jäävates paisumistsoonides paigaldatavad paisumisvarupadjad
paigaldada vastavalt p27.
Kaugjahutus (DC) - projekteerimise ülesanne 11
Märkus 5. Terashülsside kasutamisel (raudtee all, laiade tänavate ja maanteede läbindamine) tuleb
hülssidele projekteerida korrosioonikaitse (protektorkaitse). Konsulteerida Utilitas Tallinn
VKO’ga.
60. Nn kinnise läbindamise (puurimine, surumine; s.o kaevikuta lahendus) kasutamisel peab projekt
määrama sellega seonduva. Plaanil tuleb ära näidata stardi- ja vastuvõtukaevikute paiknemine ning
nende mõõdud (pikkus x laius x sügavus). Kaevikute suuruse määramisel ja ettejäävate
kommunikatsioonide analüüsil (segab/ei sega) konsulteerida puurimistöö tegijatega ja arvestada
olemasoleva tehnoloogia mõõtudega. Arvestada pinnase ja pinnasevee tingimustega; märkida ära
stardi- ja vastuvõtukaeviku toestamise konstruktsioon. Läbindamist segavate takistuste ettejäämisel
analüüsida kommunikatsioonide eest ära tõstmise (sh alamprojektide koostamise) ja kulgemisjoone
muutmise majanduslikku põhjendatust.
Märkus. Arvestada kinnisel läbindamise kasutamisel ettetulevate piirangutega (sh omanike seatutega;
nõutavad vahed/kujad, paiknemine tee muldkeha või raudteetammi suhtes jms). Nt Tallinna
Vesi torustike puhul peab nõutav vahe olema 0,5 m; maanteede ja raudteede läbindamisel
arvestada omanike nõuetega (kaugused rööbastest, muldkehast, kraavipõhjadest jms
tehnilised tingimused).
61. Projekti jahutustorustiku profiilil näidata eelisoleeritud toru põhja ABS kõrgus ja andmerida toru kohal
oleva pinnasekatte (ingl cover) paksuse andmetega (m).
62. Projekteerimise käigus tuleb kõikidele hooldamist nõudvatele tehnilistele sõlmedele (nt kambrid,
toruestakaadid ja sillad, protektorkaitse, tihendisüsteemid jms) koostada vastavad hooldusjuhendid,
mis määravad hoolduse perioodilisuse ja selle tehnilise sisu; anda spetsialistidele mõistetav
obligatoorne kogus selgitusi.
63. Hoonete ja rajatiste sisendites peavad nii peale- kui tagasivoolutoru olema tähistatud. Projekti
seletuskiri peab määrama tähistamise nõude (kleepsud *Kaugjahutus - pealevool* ja *Kaugjahutus -
tagasivool*).
64. Jahutustorude mõõdud/andmed:
Tabel 5.
DN Eelisoleeritud toru Hülsstoru
EVS-EN 17415-1 ja EVS-EN 253 läbimõõt
Terastoru Terastoru Toru PE- kesta Ø
välis- seina-
läbimõõt paksus Pealevool Tagasivool
(TF) (TR)
[ mm ] [ mm ] [ mm ] [ mm ] [ mm ]
20 26,9 2,0 90 90 200
25 33,7 2,3 90 90 200
32 42,4 2,6 110 110 200
40 48,3 2,6 110 110 200
50 60,3 2,9 125 125 250
65 76,1 2,9 140 140 250
80 88,9 3,2 160 160 300
100 114,3 3,6 200 200 300
125 139,7 3,6 225 225 350
150 168,3 4,0 250 250 350
200 219,1 4,5 315 315 400
250 273 5,0 400 400 500
300 323,9 5,6 450 450 600
350 355,6 5,6 450 450 600
400 406,4 6,3 500 500 700
Kaugjahutus (DC) - projekteerimise ülesanne 12
450 457 6,3 560 560 700
500 508 6,3 630 630 800
600 610 7,1 710 710 900
700 711 8,0 800 800 1000
800 813 8,8 900 900 1100
900 914 10 1000 1000 1200
1000 1016 11 1100 1100 1200
65. Jahutustorustiku tööprojekti koosseis peab vastama tabeliga 6 määratule.
Tabel 6.
Pos Projekti osa nimetus
1 Jahutustorustiku paiknemise asukohaskeem
2 Seletuskirja üldosa
2.1 Kasutatud kehtiv topo-geodeetiline alusmaterjal
2.2 Projekteerimise tingimused ja ülesanne
2.3 Jahutustorustiku kirjeldus ja tähised, dimensioneerimine (DN ja pikkuste tabel)
2.4 Maa-alune jahutustorustik (materjalid, lahendused, nõuded, standardid, kontroll)
2.5 Muu jahutustorustik (materjalid, lahendused, nõuded, standardid, kontroll)
2.6 Tööde põhimõtteline läbiviimine / tehnoloogiline järjekord
2.7 Liikumiste kompenseerimine, paisumistsoonid ja paisumisvarupadjad
2.8 Hargnemissõlmed (HS koondtabel; vt p23 )
2.9 Sulgarmatuur ja kaevud (koondtabel; vt p25, p43)
2.10 Õhutamine ja tühjendamine; kaevud – ligipääsud / teenindamine (vt p25, p43)
2.11 Teedealused hülsid, läbi- ja üleminekud, kaevetööd jm
2.12 Torusisendid / toru läbiviigud (läbiviigu tihendamine; seina-põranda taastamine)
2.13 Eriosad/erinõuded/eritööd (kinnistoed jms)
2.14 Katsetused ja kontroll (röntgen, surveproov, tiheduskatsed)
2.15 Jäätmete kogused ja käitlemine
2.16 Dendroloogia ja asendusistutuse arvutus
3 Graafiline osa
3.1 Plaanid
3.2 Profiilid
3.3 Jahutustorustiku montaažiskeem
3.4 Paisumistsoonid - paisumisvarupatjade paigaldusskeemid
3.5 Hargnemissõlmede joonised / kaevude konstruktsioon ja paigaldus (vt p25 ja p43)
3.6 Lekkeotsimissüsteemi (LOS) kontrolltraatide ühendusskeem ja väljavõtud
3.7 Kraavkaeviku lõige – toru ja kaeviku mõõdud, liivalus ja –padi, tagasitäide
3.8 Taastatavate katete ja haljastuse taastamise plaanid; taastatavate katete lõiked
3.9 Toruläbiviikude joonised; tihendid; seinte ja põrandate taastamine
3.10 Hoonetesiseste jahutustorustike joonised (konstruktsioon, toestamine/riputamine jms)
3.11 Taastatav külmaisolatsioon - konstruktsioon (kinnitamine, katted jms)
3.12 Erilahenduste ja mittestandardsete sõlmede joonised (kinnistoed jms)
3.13 Ajutise liikluskorralduse skeemid; liikluskorraldusvahendite spetsifikatsioonid
4 Torumaterjali spetsifikatsioonid
4.1 Eelisoleeritud torumaterjali spetsifikatsioon
4.2 Ülejäänud toru- ja muu materjali spetsifikatsioon
5 Kinnistute/kruntide piiride plaan
6 Kooskõlastuste koondtabel (kontaktandmed)
7 Hooldusjuhendid
Kaugjahutus (DC) - projekteerimise ülesanne 13
8 Kasutusõiguse seadmiseks vajalikud skeemid
9 Algdokumendid / projekteerimise tingimused ja ülesanne
9.1 Liitumise tehnilised tingimused; projekteerimise ülesanne ja selle lisad
9.2 Tallinna linna projekteerimistingimused
9.3 Geoloogia
9.4 Dendroloogia
66. Üleantava elektroonilise andmekandja (mälupulk või -kaart) ülesehitus/ struktuur (vt ka p11):
Koostas:
E. Pärnits Projektijuht
Kooskõlastused:
Inna Smirnova režiiminsener
Andrei Mjagkov VKO juhataja
asetäitja
Ülesande lisad:
`1. LISA 1 - Jahutustorustiku põhimõtteline skeem.
Kaugjahutus (DC) - projekteerimise ülesanne 14
LISA 1: Jahutustorustiku põhimõtteline skeem 16.03.2022
Kaugjahutuse torustik Varem projekteeritud
Perspektiivne kaugjahutuse torustik Sulgarmatuur
Planeeritud
Koostas: E. Pärnits
AS Utilitas Tallinn
Maakri 19/1, 10145 Tallinn • äriregistri kood 10811060 • +372 610 7100 •
[email protected] • www.utilitas.ee
SOOJUST ORUSTIKU PROJEKTEERIMISE ÜLESANNE NR V K O / N - 1 4 / 1 7 - 0 3 -20 2 2 Objekti nimetus: Lastekodu tn soojustorustiku rekonstrueerimine Projekti tellija: Utilitas Tallinn AS Projekteerimise nõutav staadium : tööprojekt (TP) Ülesanne: projekteerida eelisoleeritud soojustorustik arvestades tabelis 1 toodud lähte andm e tega, ülesande lisaga LISA 1 määratud põhimõtteskeemiga ja projekteerimise ülesande üldiste tingimustega (vt ka p 7). Projekteeritav a torustiku DN , pikkused (ca) , sulgarmatuuri vajadus/paiknemine ja EN 13941 andmed (tabel 1): Tabel 1. Algus Lõpp DN Pikkus, m Sulg-armatuur Torustik, klass, pingetsüklid (EVS-EN 13941) (vastavalt LISA1) Punkt 1 Punkt 2 80 ≈ 17 jaotustorustik A 1000 Punkt 3 Punkt 4 1 25 ≈ 18 X jaotustorustik A 1000 Punkt 3 Punkt 5 400 ≈ 31 magistraaltoru C 250 Punkt 5 Punkt 6 125 ≈ 9 X jaotustorustik A 1000 Punkt 5 Punkt 7 400 ≈ 3 magistraaltoru C 250 Punkt 7 Lastekodu 11 32 ≈ 3 X majaühendus A 1000 Punkt 7 Punkt 8 400 ≈ 12 magistraaltoru C 250 Punkt 8 Lastekodu 11 a 32 ≈ 3 X majaühendus A 1000 Punkt 8 Punkt 9 400 ≈ 25 magistraaltoru C 250 Punkt 9 K12-17A-7 1 00 ≈ 7 X jaotustorustik A 1000 Punkt 9 Punkt 10 400 ≈ 48 X magistraaltoru C 250 Punkt 10 Punkt 11 400 ≈ 9 magistraaltoru C 250 Punkt 11 Punkt 12 400 ≈ 70 magistraaltoru C 250 Punkt 11 Punkt 13 100 ≈ 43 jaotustorustik A 1000 Punkt 13 Lastekodu 13 80 ≈ 5 X majaühendus A 1000 Punkt 13 Punkt 15 65 ≈ 68 X jaotustorustik A 1000 6. Soojustorustiku projekt eerimise tehnilised lähteandmed tuleb võtta tabelist 2 . Tabel 2 . Pos Nimetus Ühik Suurus 6 .1 Soojustorustiku arvestuslik töö iga aastat 30 6 . 2 Pea levoolu maksimaalne temperatuur; t F o C 13 0 6 . 3 Taga sivoolu maksimaalne temperatuur; t R o C 70 6 . 4 Rõhk survekatsel MPa 1,6 6 . 5 Toruterasele lubatavad telgpinged; σlub ¹ MPa 1 9 0 (150) 6 . 6 Soovitav paigaldussügavus ( toru PE-kesta pealt) ² magistraal- ja jaotustorustikud m 1 majaühendused 0,8 6.7 Hõõrdekihi materjal e hitusliiv (räniliiv); EVS-EN 13941-2 6.8 Hõõrdekihi paks us / liivapadi toru all ja peal l iivalus toru all mm 150 l iivalus toru peal 200 6 . 9 Soovitav peale- ja tagasivoolutoru PE-kestade vahe PE-kesta Ø ≤ 225 mm mm 150 Ø 225 mm kuni Ø 560 mm 250 Ø 630 mm kuni Ø 900 mm 300 > Ø 900 mm 500 6.10 Vahe toru ja kraaviseina vahel minimaalne üldine mm 350 käimisvajadusega koht (laiend) 500 1 ) Jälgida toruelementidele lubatud pinge id ( tehasenõuded HS, R, KT, Y, F jms; lühendeid vt p 22 ) . 2 ) Tagatud peab olema soojustorustiku stabiilsus . Jälgida katte vähe nemist tee-ehitustööde ajal jms . 7. Soojustorustiku projekteerimisel tuleb ( muu hulgas ) lähtuda alljärgnevatest tabelis 3 nimet atud standarditest, dokum entidest ja juhendmaterjalidest. Tabel 3 . 7 .1 Eelisoleeritud kaugküttetorustike projekteerimine, insenertehnilised arvutused ja paigaldamine EVS-EN 13941 -1 EVS-EN 13941-2 7 .2 „Kaugkütte käsiraamatu“ soovitused (väljaandja Euroopa Kaugkütte Torude Tootjate Ühing) ISBN 87-90488-00-8 (ISBN 87-90488-05-9) 7 .3 Eelisoleeritud torumaterjal (toru, elemendid, armatuur ja jätkupakendid) EN 253, 448, 488, 489 7 . 4 Ehitusprojekt EVS 932 7 . 5 Linnatänavate projekteerimine EVS 843 7 . 6 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine EVS 860 7 . 7 Sõidukite ja jalakäijate liiklemispiirkonnas paiknevate kaevude kaaned EN 124 7 . 8 Tallinna linnavalitsuse asjakohased dokumendid (kaevetööd , liikluskorraldus, heakord, jäätmekäitlus jms) 7. 9 Keskkonnajuhtimise standard ISO 14001 Soojustorustiku projekteerimisel soovituslikud konsultatsioonid ja projekti kooskõlastus t e etapid (tabel 4 ) . Tabel 4 . Pos Etapp Kooskõlastaja Nimi 8 .1 Soojustorustiku kulgemisjoon, liitumiskoha täpsustamine Võrgu käiduosakond (V K O) Maakri 19/1 A.Mjagkov 8.2 Demontaaž (likvideeritav torustik , kambrid ja drenaaž) 8.3 Armatuur (A, Õ , T) ja kaevud 8.4 Häiretraatide skeem (LOS skeem) 8.5 Soojusvarustuse katkestused ja ajutine soojusvarustus (ajutised torustikud; teisaldatav KM jms) Märkus. P unkt 8.3 nimetatud konsultatsioonidega tuleb määrata armatuur ja abiarmatuuri mõõdud (mh ka sulg ja abiarmatuuri nn spindlite pikendamine) ning kaevude materjal ja suurus. Eelnevalt koostada p25 märkuses 3 nimetatud koondtabel. Üldist. Projekt peab vastama Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, Tallinna linnas kehtestatud määrustele ja Tallinna linna väljastatud projekteerimistingimustele. Projekti dokumentatsiooni peab olema omavahel ühilduv ja selle koosseis peab vastama tabeliga 6 määratud mahule. Projektil peab olema TLPA poolt väljastatud ehitusluba. Projektdokumentatsioon peab olema loetav, vastuoludeta, arusaadav ja üheselt mõistetav ning vastama Majandus- ja taristuministri määrusega nr 97 (17-07-2015) kehtestatud nõuetele; projektdokumentatsioon peab täitma § 7 vormistusnõudeid. Tiitelleht peab andma info peaprojekteerija kohta (vaikimisi ka vastutaja ) ja dokumentatsiooni iga alamosa tegijad; alamosad pea vad allkirjastama vastutav ad spetsialist id . Muudatuste tegemisel ja vormistamisel tuleb jälgida ülalnimetatud määruse § 12 nõudeid. Projektdokumentatsioonis tehtud muudatused tuleb ära näidata vastavas muudatuste kirjanurgas, mis peab ära määrama muudatuse soovija, selle sisu ja tegemise aja. AS Utilitas Tallinn üleantav a projektdokumentatsiooni kogus: Tellija Paberkandjal; eks Originaal 1 ; eks CD ( või DVD ) 2 ; eks Utilitas Tallinn 2 1 1 Muu tellija 1 - 1 1 Kooskõlastuste originaalid (erandkorras: või värvilised koopiad) 2 NB! Elektroonilise andmekandja ülesehitus/struktuur on määratud (vt ka p 54 ). S oojustorustike projekteerimisel tuleb lähtuda tehnilis-majanduslikest põhimõtetest (tööde mahtu , keerukust , kestvust ja kaasnevaid kulutusi silmas pidades) ning jälgides valmistajatehaste ja asjakohaste standardite metoodikat, nõudeid, pi iranguid ja soovitusi: soojustorustiku kujundamisele (lihtne ja lühike kulgemisjoon , takistuste vältimine ) lahenduste lihtsus (erilahendusteta konstruktsioon ; paigaldustöö - lühike paigaldusaeg) torustiku projekteerimise inseneriarvutustele (vt p7.1 ja p 7.2.) teostusele / ehitamisele (nõuded, juhendid, soovitused jms) Märkus . Projekteeritava soojustorustiku ja projekti ühegi osa eluiga ei tohi olla väiksem punktis 6.1. nimetatust. Soojustorustiku projekteerimisel (kujundamisel/kulgemisjoone valikul) tuleb arvestada s ervituutide seadmise vajadusega nii riigi-, munitsipaal- kui eramaadele. Projekteeri misel tuleb arvestada asjakohase ajakulu ga. Servituudiskeemid koosta b projekteerija; i ga servituudiala vormista da omal skeemil ( A4 ; äärmisel vajadusel A3 ). Skeemid peavad olema üleliigse informatsiooni ta ; e sitada /tähi s tada tuleb kommunikatsioon, kaitsevööndi laius, kasutusala suurus [ m ²] , kinnistute piirid, tänavate nimed, ümbritsevate kinnistute aadressid ja katastritunnused. Märkus. Soojustorustiku kaitsevööndi ulatus sõltub selle paiknemiskohast (maa-all, tugedel/õhus) ja tingmõõdust (vt ka p18) . tuleb arvestada olemasoleva kõrghaljastusega. K ulgemisjoon e kujundamisel vältida kõrghaljastuse põhjendamatut likvideerimist ja kaasnevat asendusistutust (vt ka punkti 1 2 ); arvest ada dendroloogilise aruande informatsiooniga (väärtuskl assid , seisund ja asendusistutuse kogus) . tuleb arvestada keskkonnahoiu vajadusega (ISO 14001). Eelistada tuleb väik e s te ja lühiajalis te keskkonnamõjutustega soojustorustiku kujundust, kulgemisjoont ja paigaldusviise . Loodusressursse tuleb kasutada võimalikult säästlikult. Projekteeritava ja olemasoleva soojustorustiku ühendamisel tuleb kasutada tehnilisi lahendusi, mis tagavad torustike t öökindla koostoimimise. Projekt peab mh määrama täpsed lahendused kõigis torustiku ühenduspunktides (uue-vana piiril ; sh hoonetes ) ja näitama plaanil ning montaažiskeemil ära olemasoleva torustiku konstruktsiooni kuni lähima kinnistoepunktini (sh NFP) ; arvestada tugede , kompenseerivate sõlmede ja armatuuri ning toruüleminekute paiknemisega ( torumõõdu ja seinapaksusega ) jms . P rojekti dokument atsioonis sisalduv paigaldamis põhimõte, ehitusjärjekorrad jm s peavad arvestama paigalduskoha (linna) tingimustega ja selle muu eripäraga . Ehituse ajal on vaja tagada transpor dile (eelkõige tuletõrje, kiirabi ja ühistransport) ja jalakäijatele vajalikud ligi- ja läbipääsud. Projekteerimisel näha ette ehitus-montaažtööde järjekord . Projekteerimise põhimõtted ja lahendused ning neist tulenev töö(hulk) peavad tagama, et tarbijate soojusenergiaga varustamise katkestused oleksid võimali kult lühiajalised ja ei ületaks 8 tundi kütteperioodil ( IX-V) ning 5 ööpäeva kütteperioo - dide vahelisel ajal ( V - IX). Märkus 1 . NB! Katkestused välisõhutemperatuuril ≤ 5 o C tehakse ainult erandkorras! Märkus 2 . Katkestusaegade ületamisel tuleb projekteerida aj utised soojusvarustuslahendused (torustikud, soojaveeboilerid ) või näha ette teisaldatava katlamaja kasutamine. Soojustorustiku esimese ja järgneva te röntgenkontrolli de mahu määramisel tuleb lähtuda standardi EVS-EN 13941 -2 nõuetest arvestades projekteerimise ülesandes määratud soojustorustiku klassiga (punkt 5; tabel 1). Keevisõmbluste kvaliteedi hindamisel (kontrolli teostamisel) lähtutakse standardi ISO 5817 klass C nõuetest. Projekteerimisel arvestada, et Eesti Vabariigi Majandus- ja taristuministri määrusega nr 73 (25-06-2015) on kaugküttevõrgule ja selle rajatistele kehtestatud kaitsevöönd ja sellega kaasnevad kitsendused. Demontaaž. Projekt dokumentatsioon peab üheselt määrama olemasolev vananenud soojustorustiku ja selle kambrite demonteerimise ulatuse/mahu ja sellega kaasnevate taastamistööde ulatuse . K asutatavad tingmär gid näidata jooniste tingmärkide juures . D emonteeritav torustik ja kambrid tähistada (likvideerimisele vaatamata) joonistel nende olemasoleva tähisega (nt kamber MÕ-15 ) selgelt ja arusaadavalt . Olemasoleva drenaaži demonteerimine või allesjätmine otsustatakse täiendavalt peale selle probleemi „ kaardistamist “ (seisukord, juurde- ja äravoolud , „teenindatavad“ objektid /kasutajad jms). Vastava sisulise info rmatsiooni kogumine ja olemasoleva drenaaži allesjätmist ning uue projekteerimist puudutavate ettepanekute tegemine on projekteerija kohustus. Torustike projekteerimine/kujundamine. Soojustorustik projekteerida lekkeotsimissüsteemi signaaltraatidega eelisoleeritud torudest vastavalt punktis 7 .3 nimetatud standarditele . Vastavad eelisoleeritud toru isolatsiooni polüetüleenkesta ( HD PE ) välisläbimõõdud tuleb võtta tabelist 5 . NB! P eale- ja tagasivoolutoru isolatsiooni HD PE-kesta mõõ dud on erinevad ! Projekti soojustorustiku plaanil tuleb tähistada vastavate tähistega: toru DN/PE -kesta mõõt ja lõikude pikkused, nt DN200/400 hargnemised, nt HS1(T/A) või HS2(P/B); tähistuses T ja P vastavalt r isti ja paralleelne hargnemine, A ülevalt ja B alt hargnemine (ingl A bove / B ottom) nurgad/pöörded, nt N1(80), N2(45) jne; siin 80 ja 45 vastavalt (ära)pöördenurgad endisest (voolu)suunast 80⁰ ja 45⁰ armatuur isõlmed, nt A1; A2+1S, A3+2S jne (1S ja 2S tähistab abiarmatuuri kogu st); õhutus- ja tühjendussõlmed, nt Õ1 (32), T1( 125 ); sulgudes vastav tingmõõt. painut atud toru algus- ja lõpupunktid, nt PT1-1 ja PT1-2 (lõik 1) , PT2-1 ja PT2-2 (lõik 2) kinnistoed, nt KT1 jne; kompensaato rid, nt K1 jne; stardikompensaatorid, nt STK1; toruüleminekud, nt R1 jne. pimeotsad , nt PO1 (keevitatav pimeäärik + lõpuelement; ingl end fitting) Y- ja F-üleminekud ; nt Y1, F1 jne Märkus 1 . Plaan peab olema ülevaatlik ja sellel tuleb vältida üleliigset informatsiooni (viitejooned, laudid, pikad selgitused ja kirjeldused jms), mille õigem/otstarbekam koht on nt montaažiskeemil või mujal. Kasutada lühendeid; lühendite selgitused esitada tingmärkide juures. Märkus 2. Projekti soojustorustike plaanid siduda L-EST 97 koordinaadistikuga . A nda siduvad mõõdud torustiku olulistele osadele ( N , HS , A , R , PT , K ja STK, KT, hülsside paiknemiskohad, majade sisendid, jms ) . Kõrgussüsteemina kasutada Euroopa ühtset kõrgussüsteemi EH2000. Soojustorustikule tuleb projekteerida nõutava tingmõõduga hargnemissõlmed, mis arvestavad tarbijate paiknemisega; v ältida pikalt peatorustikuga kõrvuti kulgevaid (nö kordavaid/du bleerivaid) harutorustike lõike (vt ka p12.1) . P aiknemiskoha valikul ja konstruktsiooni määramisel t uleb arvestada tehniliste piirangutega (pinged, liikumised, väsimus). Märkus 1. Projekti seletuskirjas peab olema hargnemisi puudutav alamosa. Informatsioon esitada tabeli kujul. tähis Toru-haru (DN) T üüp 1 Peatoru ¤ x sein Harutoru ¤ x sein Märkused HS1 (T/A) 200-100 Tugevdatud Tugevdusp laadi sein 4,5mm HS2 (P/B) EN10253 -2 tüüp B EN10253-2 veerg 3 jne 1 Märkus. Pöörata tähelepanu tehasetoodangu omapärale ja olulistele erinevustele erinevate torutootjate puhul (kolmikute konstruktsioon, seinapaksused jms) . Eelisoleeritud soojustorustikule tuleb projekteerida eelisoleeritud sulgarmatuur ja teeninduskaevud . T eenindusohutust silmas pidades tuleb need projekteerida sõidutee alalt eemale . Paiknemiskohana v ältida sõiduradade rattajälgi. Õhutus- ja tühjendusarmatuuri paiknemine ja k ogus kooskõlastada peale soojus torustiku kulgemisjoone ja kõrgusmärkide (profiili) selgumist täiendavalt (vt p8 .3 ) . Märkus 1. Kaevud tuleb projekteerida kivi- või betoonvundamendile. Määrata nõutava elueaga ja tugevusomadustega (keskkonnaklassid jms) toestus. A rmatuuri teenindusk aevud peavad olema mh ka tee-ehituse nõuetele vastavad ja inimestele ohutud. Armatuuri ja kaevu koost/ konstruktsioon pea vad võimaldama teenindava personali ligipääs u armatuurispindlite ja õhutuste/tühjenduste kasutamiseks. Suurema läbimõõduga r/b kaevudel on lubatud mitu luuki. Plastkaevude 500mm teleskoop toru ei tohi reeglina lühemaks lõigata ja sellel peab jääma tõstmiseks-langetamiseks (tee-ehitustööd jms) vajalik liikumisvaru. Kaevud peab saama nõuetekohaselt paigaldada (vajalik tööruum tihendustööde tegemiseks kaevude vahel või kaevu ning mõne muu takistuse nt hooneseina vahel jms). Kaevu laskumata (eelistatud lahendus) on armatuuri võimalik teeninda juhul, kui kasutatavad *spindli otsad * on luugiavast näha - saab ( vertikaalselt ) paigaldada vastava võtme ja ulatuda käega tühjenduste/õhutuste sulg armatuurini käepideme te ni (ei sega PE kaevu teleskoop, suur kaugus/paigaldussü gavus j ms) . Vajadusel võib pikendada ainult abiarmatuuri (1S, 2S) toruosa (vt ka p4 3 ). Kaevu saab armatuuri teenindamiseks laskuda juhul , kui selleks on piisavalt ruumi ( piisav paigaldussügavus, kaevuläbimõõt ja luugikonstruktsiooni läbipääsuava ning kasutatavad/ohutud redelid jms). Märkus 1. Projektdokumentatsioon iga tuleb lah endada iga kaevukomplekti eraldi. Määrat a armatuuri ja kaevu elementide ( nn spindli te ja vundamen di /toestus e , kaevukeha, teleskoo bi , kaa ne , luugi tõsterõnga ste ) ning maapinna omavahelin e tegelik paiknemi n e (toru ja maapinna vahe/ kõrgused võtta profiililt ; kaevude mõõdud valmistaja kataloogidest ) - koostada eest ja pealtvaade ; nendelt hinnatakse armatuuri ja kaevu omavahelist sobivust ja l igipääsu/teenindamise võimalust . Märkus 2. Juhul, kui kasutatakse nn spindl ite pikendamist, tuleb punktiirjoone ga ära näidata valmistajatehase kataloogielemendi ehk nn standardelemendi spindlikõrgus (mõõt võtta kataloogist; nt Logstor vms). Reduktori te /ajami te olemasolul tuleb arvestada ka nende mõõtudega. Märkus 3 . Projekti seletuskirjas peab olema armatuuri ja selle teeninduskaeve puudutav alamosa. Informatsioon esitada tabeli kujul. armatuur kaev ja luuk tähis toru Tüüp (ajam) Kate kohal (cover) m Proj. spindlikõrgus (tehase standardsp.) Kaevu mõõdud ja materjal Luuk EN124 Luugi mõõt (ligipääsu MIN sisemõõt) A1+ 1 S 80 kuulkr. 1,0 7 00 (515) 800 / 500 PE B125 5 00 (480) A2+2S 250 Kuulkr. (RED) 1,2 900 (652 ) 1000 RB D400 630 (594) jne Projekteerimise käigus tuleb koostada soojustorustiku montaažiskeem. Skeem pea b olema lihtne, kasutada tingmärke. Anda oluliste punktide (N, A, R, K, SKT, KT, PT, PO, hülsid, jätkupakendid jms; vt ka p22) paiknemine, elemendi- ja lõigumõõdud ; s keem il kasutada samu tähistusi kui projekti plaanil . A nda asjatundjatele vajalik obligatoorne kogus selgitusi. Märkus 1. Määrata sulgarmatuuri ja selle abiarmatuuri paiknemine/järjestus (mis *toite* ja mis tarbija pool). Märkus 2. Kujundamisel arvestada toruelementide pikkustega ja jätkupakendi paigaldamiseks vajaliku vaba ruumi olemasoluga ühel või teisel pool keevituskohta (valida sobiva pikkusega toruelemendid ja jätkupakendid; ainult muu võimaluse puudumisel kasutada nn *remondi-jätkupakendit). Projekteerimise käigus tuleb koostada ülevaatlik soojustorustiku paisumisvarupatjade (PVP) paigaldamise skeem. N äidata PVP paiknemine toru suh tes ja nende kinnitamine /fikseerimine paigalt äranihkumise vältimiseks . Suurim lubatav PVP paigaldamise paksus on 120 mm (nt 3 x 40mm või 2 x 60mm; HPDE lubatav temp. 50 ° C (EN13941-1)). Skeem peab määrama PVP kõrguse ja paksuse, paiknemise, polsterdamise ulatuse kihtide kaupa ( vastavad pikkusmõõdud ) . Iga skeemi juures peab olema spetsifikatsioon, mis määrab PVP ja nende koguse/vajaduse. Märkus 1 . PVP tuleb paigaldada ka : t oruülemin ekutele (R) sulgarmatuuri (A) vertikaalsel e osale (spindlitele, õhutuste ja tühjendu ste toruosale ) , kui liikumine punktis ületab 10mm. üle- ja altminekutele ( _/ˉˉ\_ ; vt ka p4 2 ) perspektiivsete hargnemiste isolatsiooni lõpukatetele (PO; ingli se keeles end fitting). Märkus 2 . PVP skeemidele tuleb nende kontrollimise võimaldamiseks kanda soojustorustiku liikumiste suurus [ mm ] ja suund (noolega). NB! PVP paksuse määramisel a rvestada liitliikumisega ( * vektorite liitmine * ; sh eriti väikesed nurgad 6 0 ° ja väiksemad ). Kõikide majasisendite läbiviigud tuleb niiskuse/vee tõkestamiseks tihendada. Projektdokumentatsioon peab määrama tihendussõlme konstruktsiooni hoonete kaupa . P innaseveesamba või survelise põhjavee olemasolul tuleb projekteerida vastav tihendussõlm (hülsid, seinas paiknevad kinnitused, betooni ja hülsi vahelise pinna tihendamine mastiksiga jms) ning kasutada veeoludele vastavate parameetritega segmenttihendeid vms. Sõlme projekteerimisel eeldada, et sein/põrand on pragudega. Projektdokumentatsioon peab määrama seintesse ja põrandatesse tehtavate avade koha (koordinaadid mõne nurga vms suhtes ), suuruse , tihendussõlme konstruktsiooni (paiknemine , tihend id, mõõdud jms; vt ka p40 ja p46 ) , ava sulgemiseks kasutatavad materjalid ja ka seina hüdroisolatsiooniga seonduva (selle vajadus, materjalid, konstruktsioon jms). Märkus 1. Avade projekteerimisel e hituskonstrukts ioon idesse tuleb veenduda, et need konstrukt -si oonid on ja jäävad ka peale avade tegemist stabiilseteks - et avad ei põhjusta suuri lisa pragusid või suuremat purunemist . Märkus 2. Eelisoleeritud toru PE-kest (terve ja vigastusteta) peab seinasisendist läbi ulat u ma mitte vähem kui 200 mm; põrand/tõusupõlv vt p46 . Hoonetesis e/kanalis paikneva soojustorustik u projekteerimisel tuleb kasutada tabelis 3 toodud mõõtudega terastorusid. Toruteras ei tohi olla halvem ja toru seinapaksus väiksem p7.3 nimetatud standarditega määratust. S oojustorustik peab olema ohutu, ligipääsetav ja teenindatav ning selle kujundus (mõõdud!) peab arvestama soojusisolatsiooni paigaldamise vajadusega (vt p7.6). Projekt peab ära määrama kõik torustiku ohutuks ja stabiilseks /püsivaks toestamiseks ning riputamiseks vajalikud konstruktsioonid ; j oonised peavad andma mõõdud ja info kõikide tugede paigaldamiseks. Märkus 1. Ohutust ja paigaldusmugavust silmas pidades on eelistatud põrandal paiknevad toed. Märkus 2. T ugedele ja nende kinnituselementidele mõjuvad jõud ( koormus, väljatõmbejõud, lõikejõud jms) ei tohi ületada lubatavaid. Arvutamisel kasutada nõutavaid varutegureid. Sõlme de projekteerimisel määrata iga kinnituskoha materjal (tugevus) ja omadused (pragudega/ilma jne) ning valida neile sobiv tüübeldus/ankurdamine. Märkus 3 . Jälgida kinnitusankrute/tüüblite valmistajatehaste nõudeid /soovitusi materjali ja paiknemiskoh a piirangutele ning puuritavate avade paiknemise, sügavuse ja omavaheliste vahede ( nn *koonus purunemis e * vältimiseks ) ning pingutusmomentide jms osas . Märkus 4 . Kasutatavate kinnitusvahendite spetsifikatsioon peab määrama nende tehnilised parameetrid ( tüübi, materjali, koguse, läbimõõdu d, pikkused, pinnakatted jms). Projekteerimise käigus tuleb koostada lekkeotsimissüsteemi (LOS) kontrolltraatide montaažiskeem . Jälgida standardis EVS-EN 14419 määratut ja arvestada torumaterjali valmistajatehas(t)e nõuete ja soovitustega . LOS kontuuri pikkus, mõõtepunktide arv ja paiknemine ning uute kontuuri de ühendamine olemasolevate ga otsustatakse konsultatsioonide käigus (vt p8.4). P rojektdokumentatsioon peab määrama kraavkaeviku ja hilisema tagasitäite tegemise nõuded . Dokumentatsioon peab määrama kaeviku ning torude oma vahelised mõõdud (vahed; vt ka tabel 2) arvestades töö tegemiseks vajamineva ruumiga äärtes ja keskel ( tavapäraste tööriistade mõõdud ) . Määrata tuleb kae viku tagasitäite konstruktsioon ( materjal , kihid) ja tihendamise nõuded kihi kaupa - sh piirangud tihendamiseks kasutatavatele seadmetele ( lubatav surve pinnasele /torule jms). Tagasitäi tetööd ei tohi vigastada paigaldatavat soojustorustikku. Märkus 1. Torustiku liivast hõõrdekiht tuleb tihendada 96% (standard Proctor). Teedealune tagasitäide peab täitma asjakohase kehtiva seadusandluse nõudeid ( eelkõige MTM määrus 101 „ Tee ehitamise kvaliteedinõuded “ ja Tallinna linna kaevetööde eeskiri ). Märkus 2 . Tagasitäite esimene osa torude all ja vahel kuni toru teljeni tuleb torude paigalt nihkumise vältimiseks ja kõigi tühimike korralikuks täitmiseks teha käsitsi (labidad, t ambid) ja ka jalgadega tihendades/ tampides . Märkus 3. Kummagi toru kohale mitte lähemale kui 200mm tuleb paigaldada oma hoiatuslint. P rojekti koosseisus pea b olema ehitamiseks vajali k liikluskorralduslik projekt (seletuskiri ja skeemid) , mis pea b määrama ehitusaegse liikluskorralduse üldpõhimõtted. Määrata tuleb ehitus aegsed ligipääsud ennekõike tuletõrje le ja kiirabile, ühistranspordile, tööde piirkonna elanikele ja jalakäijatele (sillad, ülekäigud, tunnelid jms). P rojekti koosseisus peavad olema heakorralduslikud joonised (nn katete taastamise projekt ). S keemid peavad andma katete taastamiseks vajaliku tehnilise informatsiooni (alad, pinnad, lõiked, konstruktsioonid jms) ja need peavad vastama kehtivatele tee-ehituse ja Tallinna linna kaevetööde eeskirjaga määratud nõuetele . Koostatud projektiosa maht ja kvaliteet peavad tagama tõrgeteta töötegemise võimaluse katete paigaldamise ajal. Märkus 1 . K oostat ava dokumentatsiooni sisuks olevate taastamistööde maht ei tohi olla põhjendamatult suur – Tellija, arvestades kaasnevate kulutustega, eeldab obligatoorset (piisav ja vajalik ) mahtu. Märku s 2. Vajadusel tuleb teekatete ja äärekivide taastamiseks vajaliku projekti koos tamiseks teostada topo-geodeetilisi lisa mõõtmisi täiendava te kõrgusmärkide jms saamiseks ja/või teha proovipuurimisi olemasolevate katete paksuse ja konstruktsiooni määramiseks. Tööprojekti dokumentatsiooni spetsifikatsioon peab määrama kasutatava materjali tehnilised parameetrid nende täpseks tellimiseks ja ka nõuetele vastavuse hindami seks (omanikujärelevalve) . Määrata tuleb valmistajatehased, sulgarmatuuri tüü p /tööpõhimõte ja ühendusotsad, materjali margid ( tähised ) , mõõdud (sh pikkus) , pinnakatted, temperatuuritaluvus ed , rõhuklassid, survetugevuse- ja keskkonnaklassid , rõngasjäikused , kinnitusvahendite tüübid , keermed jms. Mitmest osast koosnevate koostude määramiseks kasutada väljendit *komplekt* (kmpl). Märkus. Selguse/lühiduse huvides tuleb spetsifikatsiooni tabelites kasutada tabeli päises üldisi kogu tabelile kehtivaid määranguid ja tabelites lühendeid pidevatele pikkadele kordustele nagu: *eelisoleeritud* (nt EI), *lekkeotsimise kontrolltraatidega* (nt Nordic), *sulgarmatuuri* asemel tuleb kasutada kuulkraan või pöördklapp , *teleskoopne plastkaev* (nt PE-kaev) , *raudbetoonist kaev* (nt r/b-kaev) , *kahekordse vettpidava kihiga koorikisolatsiooniga termokahanev jätkupakend torule* [nt jätkupakend ( T -kahanev, PUR-koorikud; 2x vettpidav)] , *läbiviigutihend* (nt [tihend (seal ring)], keerulisema tihendisüsteemi puhul [nt segmenttihend ( # m H 2 O )], *Isolatsiooni otsamüts* [nt otsamüts (end-cap)], *Isolatsiooni pimeots* [nt pimeots (end fitting)] . Nimetus peab algama elemendi nimega ja tuleb mahuta da ühele kirja reale. V ajadusel lisada selgitused märkuste veergu või tabeli alla. Tellija s oovid ja juhised ( kujundamine ) . Torustiku projektdokumentatsiooni koostamisel tuleb arvesta da Utilitas Tallinn protseduuris P7V13 “Soojustorustike ehitustööde läbiviimise üldtingimused “ toodud nõuetega . Kehtiv dokument tuleb kirja panna projekti seletuskirjas. Märkus. H etkel on viimane versioon tähisega P7V13v9 (06-05-2020). Projekteerimisel/kujundamisel v ältida põrandate alla ja seinte taha jäävaid torustikuosi (püsivate/massiivsete ehituskonstruktsioonidega kaetud/varjatud ; ebaprop o rtsionaalselt suur demonteerimise töömaht ja -kulud ). Maa-aluste (raudbetoonist kehaga) kinnistugede kasutamist eelisoleeritud torustiku kujundamisel tuleb vältida. Eriosade kasutamist tuleb vältida . V ältimatu l ja põhjendatud juhul peavad need lahendus ed olema võimalikult lihtsad ( s . o võimalikult lühikese valmistamis- ja paigaldusajaga; vt ka p 1 2 ). Projektdokumentatsioon peab sisaldama kõikide eriosade jooniseid tehnilise informatsiooni ga , mis on vajalikud nende osade valmistamiseks. Eriosadena käsitletakse valmistajatehaste kataloogidega mittemääratud detaile ja konstruktsioone, mis ei ole kataloogit ooted ehk nn standardtooted. Vältida torustiku suuri liikumisi hoonete seinte läbimis kohtades/tihendisõlmedes - lubatav liikumine tihendussõlme kohal ca 10mm. Eritihendite kasutamisel jälgida valmistajatehase poolt lubatut. Majjatõusupõlvede kasutamisel arvestada nende polsterdamise (PVP) vajadusega; v astu betoonpõrandat suruva (liikuva) t õusupõlve survepinge ei tohi ületada eelisoleeritud toru PE-PUR isolatsioonile lubata vat pikaajalist survet 0,15 MPa; tihendisõlm ei tohi jääda toru paisumistsooni. Torustiku Z- ja U-sõlmede kujundamisel tuleb keevitus- ja isoleerimistöö vähendamiseks eelistada ilma nn vahetükkideta konstruktsiooni, kus teineteise külge keevitatakse järjest kaks põlve ( ≤ DN125 ) . DN1 50 alates võib kasutada pikendatud põlvi (põlv + pikendatud põlv või 2 pikendatud põlv e ) . Vahetükkide kasutamine on lubatud ainult piisavalt põhjendatud eriolukorras. Torulõikude pikalt/ühtlaselt sügavale matmise vältimiseks mõne kohttakistuse (kaabel, toru) tõttu on lubatud ja eelistatud takistuse ületamine 45 ° -põlvedega kujundades ülemineku _/ˉˉ \_ (NB! Konstruktsioon polsterdada PVP ! Näidata PVP skeemil ! ) . Põ lved tuleb ühendada põlv + põlv põhimõttel. Vajadusel tuleb üleminekukohta kaitsta transpordikoormuse eest koormusjaotusplaatidega. DN Lubatav lõigupikkus Ülemineku kaugus lõigu keskkohast (0) Märkus 25-32 40 m 0 kuni 3m enne vaba nurka Min lubatavad põlved 0,5m + 0,5m 40-50 50 m Lubatav kogu ulatuses Min lubatavad põlved 0,5m + 0,5m 65-80 40 m 0 kuni 3m enne vaba nurka Min lubatavad põlved 0,5m + 0,5m Armatuuri projekteerimisel on lühema tarneaja jms tõttu eelistatud tehaste nn standardlahendused ja kaasnev spindlipikkus (vt p25) ; Märkus 1. NB! Torustike, -aga ennekõike majaühenduste-, paigaldussügavuse määramisel arvestada mh armatuuri spindlite pikkusega. Märkus 2. Paigaldusruumi olemasolul võib osutuda otstarbekas kasutades sõlme ehitamiseks kahte erinevat toruelementi - so lahutada sulg- ja abiarmatuur erinevatesse kaevudesse ; arvestada tuleb lisanduva keevitus- ja isoleerimistööga. Märkus 3. *Spindlite* pikendamise vajadusel on otstarbekas pikendada ainult teeninduspistikuid (1S ja 2S) - nende toruosa, mida saab teha ka ehitusplatsil. Spetsifikatsioon peab määrama selleks vajalikud materjalid (eelisoleeritud toru, jätkupakendid; isolatsiooni alt väljajäävas osas roostevaba torumaterjal). Sulgarmatuuri, mida teenindatakse suhteliselt pika T-võtmega, pole reeglina vaja pikendada. Profiilil tuleb ära näidata ja tähistada pinnasevee tase ja paekivi paiknemise sügavus. Tugineda tuleb olemasolevate varasemate puuraukude aruannetele või muudele objektiivsele mõõtmistulemustele. Hoonetesse sisenemisel tuleb profiilil mh ära näidata hoonete põranda paiknemine/kõrgusmärk ja tõusupõlve kasutamisel ka põranda paksus ning toruotsa kõrgus põranda kohal (ühenduskoht, projekti lahenduse *piir*). Hoonete põrandat läbivate eel isoleeritud torustike tõusupõlve üks haar peab ulatuma ca 0,8 m kõrgusele põrandast. Selle otsa paigaldatakse keevitatav terasest kuulkraan keskkohaga ca 1m kõrgusel põrandapinnast. Armatuuri asukoha valikul jälgida, et selle käepidet või reduktori käsiratast saaks suuremate takistusteta kasutada (ulatus, pöördenurk jms) ja see oleks ligipääsetav/teenindatav (vahetatav). Märkus 1 . Projekt peab määrama põrandasse tehtava ava suuruse ja põranda taastamise ( vt ka p29 ); arvestada tuleb tõusupõlve haarade mõõtmetega ja paigaldamiseks vajaliku tööruumiga. Märkus 2. Majjatõusu v ertikaalsel osal ei tohi olla ühtegi nö tehasejärgset (ehitusmaal tehtud) keevitust/jätkupakendit ; kasutada tuleb õige haarapikkusega majjatõusupõlve . L ekkeotsimissüsteemi (LOS) ; nn Nordic System . Vältida liigset kontuuride arvu. Soovitav kontuuri pikkus on ca 800-1000m. Suurema mõõtmistäpsuse saavutamiseks on e elistatud üks mõõtepunkt kummaski kontuuri otsas ja lisaks üks vahepealne reserv-mõõtkarp (-koht) . LOS traatide s keemile tuleb muu hulgas kanda 6 allpool olevat märkust: LOS kontrolltraadid ühendamisel kasutatakse nn pressliiteid - ühendamisel tuleb kasutada selleks ette nähtud tööriistu. Ühendatud kontuuri takistus peab olema väiksem kui 1,5 Ω /100m ühendatud traadikontuuri kohta. Juhtmete väljavõtt peab olema veetihe . Tiheduse saavutamiseks tuleb kasutada valmistajatehase poolt määratud materjale. LOS traatide pikendamiseks kasutatava 3-soonelise vaskjuhtme soone ristlõige peab olema 1,5 mm ² (seega 3 x 1,5 mm ² ) . Väljavõtu m assiklemmi paksus peab olema 4 mm. Massiklemm peab olema ilma teravate nurkadeta (nurgad ümardada!) ja see ei tohi vigastada toru termokahanevat otsamütsi (arvestada kahanemisega!). Massiklemm tuleb toru külge keevitada võimalikult PUR-isolatsiooni lähedale. Jälgida juhtmete kinnitamiseks vajaliku montaaživaru olemasolu. Massijuhtme kinnitamiseks klemmi külge tuleb kasutada kruvisid, seibe, nagaseibe ja mutreid. Utilitas Tallinn AS eelistab eelisoleeritud soojustorustik e isoleerimisel nn 2-kordse vettpidava kihiga PUR-koorikisolatsiooniga termokahanevaid jätkupakendeid ( nt Logstori BX). Kaksiktoru (ingl t win pipe ) isoleerimisel on lubatavad vahuga täidetavad jätkupakendid. Suuremate toru mõõtude puhul eelistatakse keevitatavaid jätkupakendeid. Hoonesiseste /rb kanalis paiknevate torustike ( ≤ DN300) isolatsioonimaterjal peab olema kivivillast isolatsioonikoorik. Suurema läbimõõduga torustikel kasutada lamell-võrkmatte. Vt ka tabel 5. Tellija eelistab eelisoleeritud kuulkraane ( ≤ DN300) ; suuremate torumõõtude puhul kooskõlastada armatuuri liik/tüüp igal korral eraldi (vaikimisi on see pöördklapp) . Alates DN200 peab sulgarmatuur olema varustatud käsiajamiga reduktoriga (märkida/tähistada spetsifikatsioonis eraldi) . H oone seina-läbiviigus ( sisendis ) tuleb paigaldada kummalegi torule 2 niiskustõkke labürint-kummitihendit ( ingl seal ring ; sisendis kokku 4 tk). R/b kanali otsaseina ja kambri sei na läbimisel kummalegi torule 1 labürint-kummitihend. Kõik eelisoleeritud toru otsad tuleb sulgeda isolatsiooni otsamütsiga (ingl end cap) - sh ka kaksik torudel ( ingl twinpipe; kui nn *originaal* pole hangitav/ puudub kataloogidest ) , millele tuleb otsamütsid tavapärastest nn eelisoleeritud materjalidest (1-toru otsamütsid, termokahanevad lindid, katte - ja tugevdus lapid, tihendus mastiksid jms) koostada/valmistada. Otsamüts peab olema veetihe . Kasutatavad materjalid tuleb projekti spetsifikatsioonis määrata. Kaugküttetorustiku võib (erandkorras; nõuetest tulenevalt või majandusliku põhjendatuse olemasolul) r istumisel sõidu- ja kõnni teega paigaldada plasthülsstorudesse ja raudtee all terashüls s i . Hülsstorud peavad olema piisava rõngasjäikusega (SN) ja peavad piisava varuga taluma pinnase ning liiklusvahendite koormust. L äbimõõdud valida tabelist 5 . Hülsside pikkus peab mõlemast o tsast olema tee laiusest mitte vähem kui 2m suurem ( tagasitäide ja nõuetekoha ne tihenda mine). Hülsiotst e lähedusse ca 5m ja 15m kaugusele tuleb projekteerida kaugküttetorustikule pai sumistsoonid (nt Z-sõlmed) ; neist pikem sirge (ca 15m) võimalda ks kaugkütte torude hülssi paigaldamise/ *sujutamise* nö samalt sirgelt . Märkus 1. Hülsside kasutamisel peab projektdokumentatsioon määrama hülsid, tsentreerimise (sh tsentraatorite tüübi, koormustaluvuse (t ° C) , paiknemis sammu ja kinnitamise, hülsiotste sulgemise). NB! Tüübi valimisel ja k andevõime määramisel arvestada töötemperatuuriga . Tsentraatorid ei tohi paigaldustööde ajal paigast ära nihkuda. Märkus 2. Tsentraatorid tuleb valida selliselt, et e elisoleeritud toru PE-PUR isolatsioonisüsteemis tekkivad survepinged ei ületaks pikaajalist lubatavat pinget 0,15 MPa. Hülsi mõlemasse otsa (otsa le lähimad ) tuleb projekteerida 2 tsentraator elementi järjest /kõrvuti . Märkus 3 . Hülsiotsad tuleb sulgeda nõuetekohaste selleks otstarbeks kasutatavate tehase-kummilõdvikutega; kinnitamiseks kasutada roostevabasid klambreid. Projekti s petsifikatsioon peab määrama kõik kasutatavad materjalid. Märkus 4 . Hülsist mõlemale poole jäävates paisumistsoonides paigaldatavad paisumisvarupadjad tuleb arvutada halvimale võimalikule liikumise suurusele (maksimaalsele õlapikkusele). Märkus 5. Terashülsside kasutamisel (raudtee all, laiade tänavate ja maanteede läbindamine) tuleb hülssidele projekteerida korrosioonikaitse (protektorkaitse). K onsulteerida Utilitas Tallinn VHO`ga. Nn kinnise läbindamise (puurimine, surumine ; so kaevikuta lahendus ) kasutamisel peab projekt määrama sellega seonduva. Plaanil tuleb ära näidata stardi- ja vastuvõtukaevikute paiknemine ning nende mõõdud (pikkus x laius x sügavus). Kaevikute suuruse määramisel ja ettejäävate kommunikatsioonide analüüsil (segab/ei sega) konsulteerida puurimistöö tegijatega ja arvestada olemasoleva tehnoloogia mõõtudega. Arvestada pinnase ja pinnasevee tingimustega ; märkida ära stardi- ja vastuvõtukaeviku toestamise konstruktsioon . Läbindamist segavate t akistuste ettejäämisel analüüsida kommunikatsioonid e eest ära tõst mise (sh alamprojekt ide koosta mise ) ja kulgemisjoone muutmise majanduslikku põhjendatust. Märkus. Arvestada kinnisel läbindamise kasutamisel ettetulevate piirangutega ( sh om anike seatutega ; nõutavad vahed/kujad, paiknemine tee muldkeha või raudteetammi suhtes jms). Nt Tallina Vesi torustike puhul peab nõutav vahe olema 0,5m; maanteede ja raudteede läbindamisel arvestada omanike nõuetega kauguse le rööbastest, muldkehast, kraavipõhjadest jms (tehnilised tingimused). Tööprojekti ( TP ) spetsifikatsioonis peavad olema määratud kõik ide materjalide nimetused ja kogused . Koguse näitamata jätmine pole lubatud . Projekti soojustorustiku profiilil näidata eelisoleeritud toru põhja ABS kõrgus ja C-klassi torustikel (EVS-EN13941-1) lisada andmerida toru kohal oleva pinnasekatte (ingl cover) paksuse andmetega (m). Projekteerimise käigus tuleb kõikidele hooldamist nõudvatele tehnilistele sõlmedele (nt kambrid, toruestakaadid ja sillad, protektorkaitse, tihendisüsteemid jms) koostada vastavad hooldusjuhendid, mis määravad hoolduse perioodilisuse ja selle tehnilise sisu. Hoonete ja rajatiste sisendites peavad nii peale- kui tagasivoolutoru olema tähistatud. Projekti seletuskiri peab määrama tähistamise nõude (kleepsud *Pealevool* ja *Tagasivool*). Soojustorude ja hülsside ning soojusisolatsiooni mõõdud/andmed : Tabel 5 . DN Eelisoleeritud toru EVS-EN 253 Tavaline toru Paigaldatava isolatsiooni paksus PE-hülss- t oru Terastoru välis-läbimõõt Terastoru seina- paksus Toru PE- kesta Ø Peale- vool Tagasi- vool Pealevool (T F ) Tagasivool (T R ) [ mm ] [ mm ] [ mm ] [ mm ] [ mm ] [ mm ] DN 20 26,9 2,0 125 110 30 30 300 25 33,7 2,3 125 110 30 30 300 32 42,4 2,6 140 125 30 30 300 40 48,3 2,6 140 125 40 40 300 50 60,3 2,9 160 140 80 50 350 65 76,1 2,9 180 160 80 50 350 80 88,9 3,2 200 180 80 50 350 100 114,3 3,6 250 225 80 60 4 00 125 139,7 3,6 280 250 100 60 4 00 150 168,3 4,0 315 280 100 60 45 0 200 219,1 4,5 400 355 100 80 5 00 250 273 5,0 450 400 100 80 55 0 300 323,9 5,6 500 450 100 80 6 00 350 355,6 5,6 560 500 100 80 65 0 400 406,4 6,3 630 560 100 80 7 00 450 457 6,3 630 560 100 80 7 00 500 508 6,3 710 630 100 80 800 600 610 7,1 800 710 100 80 9 00 700 711 8,0 900 800 120 80 10 00 800 813 8,8 1000 900 120 80 1 1 00 900 914 10,0 1100 1000 120 80 1 2 00 1000 1016 11,0 1200 1100 120 80 1 3 00 NB! S oojustorustiku peale- ja tagasivoolutoru isolatsiooni HD PE-kesta mõõ dud on erinevad ! Sooju storustiku tööprojekti koosseis. Tabel 6 . Pos Projekti osa nimetus 1 Soojustorustiku paiknemise asukohaskeem 2 Seletuskirja üldosa 2.1 Kasutatud kehtiv topo-geodeetiline alusmaterjal 2.2 Projekteerimise tingimused ja ülesanne 2.3 Soojustorustiku kirjeldus ja tähised, dimensioneerimine (DN ja pikkuste tabel) 2.4 Maa-alune soojustorustik (materjalid, lahendused, nõuded, standardid, kontroll) 2.5 Muu soojustorustik (materjalid, lahendused, nõuded, standardid, kontroll) 2.6 Tööde põhimõtteline läbiviimine / tehnoloogiline järjekord 2.7 Soojuspaisumiste kompenseerimine, paisumistsoonid ja paisumisvarupadjad 2.8 Hargnemissõlmed (HS koondtabel; vt p23 ) 2.9 S ulgarmatuur ja kaevud (koondtabel; vt p25 , p43 ) 2.10 Õhutamine ja tühjendamine; kaevud – ligipääsud / teenindamine (vt p25, p 43 ) 2.1 1 Teedealused hülsid, läbi- ja üleminekud, kaevetööd jm 2.1 2 Torusisendid / toru läbiviigud ( läbiviigu tihendamine; seina-põranda taastamine) 2.1 3 Eriosad/erinõuded/eritööd (kinnistoed jms) 2.1 4 Katsetused ja kontroll (röntgen, surveproov, tiheduskatsed) 2.1 5 Jäätmete kogused ja käitlemine 2.1 6 Dendroloogia ja asendusistutuse arvutus 3 Graafiline osa 3.1 Plaanid 3.2 Profiilid 3.3 Soojustorustiku montaažiskeem 3.4 Paisumistsoonid - paisumisvarupatjade paigaldusskeemid 3.5 Hargnemissõlmede joonised / kaevude konstruktsioon ja paigaldus (vt p2 5 ja p43 ) 3.6 Lekkeotsimissüsteemi (LOS) kontrolltraatide ühendusskeem ja väljavõtud 3.7 Kraavkaeviku lõige – toru ja kaeviku mõõdud, liivalus ja –padi, tagasitäide 3.8 Taastatavate katete ja haljastuse taastamise plaanid; taastatavate katete lõiked 3.9 Toruläbiviikude joonised; tihendid; seinte ja põrandate taastamine 3.10 Hoonetesiseste soojustorustike joonised (konstruktsioon, toestamine jms) 3.11 Taastatav soojusisolatsioon - konstruktsioon (kinnitamine, katted jms) 3.12 Erilahenduste ja mittestandardsete sõlmede joonised (kinnistoed jms) 3.13 Ajutise liikluskorralduse skeemid; liikluskorraldusvahendite spetsifikatsioonid 4 Torumaterjali spetsifikatsioonid 4.1 Eelisoleeritud torumaterjali spetsifikatsioon 4.2 Ülejäänud toru- ja muu materjali spetsifikatsioon 5 Kinnistute/kruntide piiride plaan 6 Kooskõlastuste koondtabel (kontaktandmed) 7 Hooldusjuhendid 8 Kasutusõiguse seadmiseks vajalikud skeemid 9 Algdokumendid / projekteerimise tingimused ja ülesanne 9.1 Liitumise tehnilised tingimused; projekteerimise ülesanne ja selle lisad 9.2 Tallinna linna projekteerimistingimused 9.3 Geoloogia 9.4 Dendroloogia Ü leantava elektroonilise andmekandja ( mälupulk või -kaart ) ülesehitus/ struktuur (vt ka p11) : Koostas: Andrei Mjagkov VKO juhataja Ülesande l isad: LISA 1 - Soojustorustiku põhimõtteline skeem .
LISA 1. Soojustorustike põhimõtteline skeem 1:1 500
!
"
/
! !
"
/
!
!
17m
(
1
80-
!
(
!
K12-17-9
DN
!
2!
!
( !
( "
/
!
"
/!
! "
)
!
!
" "
/
/ !
K12-17A-6 !
(
"
)
DN
!
400
D-N1
m400
3 -31
8m
m
}
5-1
12
}
DN
}
}DN5407 DN400
3m
4
-9m
}0-3m -12m
32-
3m
125
DN
DN
} 8
32-
400
DN
6 -25 "
/
} m
DN
} !
(
-7m
} 9
K12-17A-7C
100
!
( )}"
" }
K12-17A-7 }
)
DN
}
} D}N40 } }
!
(
0-4 }
}
8m
DN
}
}
10 40 DN }
0-
9 10
11m 0-
}
43 }
} m
} }!
14
m
}
K12-17A-7B
-5
! } }
80
} 13
DN
"
) DN!
m
(}
70
65
}
-6
0-
8m
40
} !
(
DN
}
}
}
}
}
}
!
(
12
}
15
K12-17A-8
"
)
!
(
!
(
U7-4
"
) !
(
!
!
( !
( !!
!
(
19 !
-27m
!
DN65
!
(
DN
12
5-
!
( 1"
m
18
!
/
!
"
U7-3
/! !
(
DN
"
)! 12
5-
29
m
!
( 16!
/m
65-3
17
!
DNU7-3-3-1A
"
m
"
/
20
"
)
0-
U7-3-3-1
15
DN
!
Kuupäev: 17.03.2022 Koostas: juhtivinsener
20 Olga Batujev
"
)
!
! !
(
-------------- Olemasolev soojustorustik
!
!
( !
(
-------------- Perspektiivne soojustorustik
JAHUTUSTORUSTIKU PROJEKTEERIMISE ÜLESANNE NR VKO/Jahutus/N-20/16.05.2022
1. Objekti nimetus: Jahutustorustiku projekteerimine (Rävala – Lauteri - Liivalaia)
2. Projekti tellija:AS Utilitas Tallinn
3. Projekteerimise nõutav staadium: tööprojekt (TP)
4. Ülesanne: projekteerida jahutustorustik (maa-aluses osas eelisoleeritud) arvestades tabelis 1 toodud
lähteandmetega, ülesande lisaga LISA 1 määratud põhimõtteskeemiga ja projekteerimise ülesande
tingimustega (vt ka p7).
5. Projekteeritava torustiku DN, pikkused (ca), sulgarmatuuri vajadus/paiknemine (tabel 1):
Tabel 1.
Algus Lõpp DN Pikkus, Sulg- Torustik
(vastavalt LISA`le 1) m armatuur
Punkt 1 Punkt 2 800 ≈ 129 X magistraaltorustik
Punkt 2 Punkt 3 600 ≈ 20 X magistraaltorustik
Punkt 2 Punkt 4 800 ≈ 272 X magistraaltorustik
Punkt 4 Punkt 5 800 ≈ 32 X magistraaltorustik
Punkt 5 Punkt 6 400 ≈ 20 harutorustik
Punkt 6 Punkt 7 300 ≈ 28 harutorustik
Punkt 6 Punkt 8 250 ≈ 66 harutorustik
Punkt 4 Punkt 9 800 ≈ 58 magistraaltorustik
Punkt 9 Punkt 10 200 ≈ 19 harutorustik
Punkt 9 Punkt 11 800 ≈ 139 magistraaltorustik
Punkt 11 Punkt 12 250 ≈ 88 harutorustik
Punkt 11 Punkt 13 800 ≈ 224 X magistraaltorustik
Punkt 13 Punkt 14 800 ≈ 97 X magistraaltorustik
Punkt 13 Punkt 15 500 ≈ 224 X harutorustik
Punkt 15 Punkt 16 200 ≈ 28 harutorustik
Märkus 1. Torustik tuleb projekteerida signaaltraatidega eelisoleeritud terastorudest (P235TR1, P235TR2
või P235GH)
Märkus 2. Punktis 4 ja 5 tuleb projekteerida siiber
6. Jahutustorustiku projekteerimise tehnilised lähteandmed tuleb võtta tabelist 2 ja tabelist 5.
Tabel 2.
Pos Nimetus Ühik Suurus
6.1 Jahutustorustiku arvestuslik tööiga aastat 50
6.2 Pealevoolu maksimaalne temperatuur; tF o
C 7
6.3 Tagasivoolu maksimaalne temperatuur; tR o
C 16
6.4. Maksimaalne lubatav voolukiirus/ (majaühendustes) m/ s 2,5 (1,0)
6.5 Rõhk survekatsel MPa (bar) 1,6 (16)
6.6 Toruterasele lubatavad telgpinged; σlub MPa 190
Soovitav paigaldussügavus ¹ magistraal- ja jaotustorustikud 1,5 - 2
m
6.7 (toru PE-kesta pealt) majaühendused 1,5 - 2
6.8 Hõõrdekihi materjal² ehitusliiv (räniliiv); EVS-EN 13941-1 ja -2
Kaugjahutus (DC) - projekteerimise ülesanne 1
Hõõrdekihi paksus / liivapadi toru liivalus toru all 150
6.9 mm
all ja peal² liivalus toru peal 200
PE-kesta Ø ≤ 225 mm 150
Soovitav peale- ja Ø 225 mm kuni Ø 560 mm 250
6.10 mm
tagasivoolutoru PE-kestade vahe Ø 630 mm kuni Ø 900 mm 300
> Ø 900 mm 500
minimaalne üldine 350
6.10 Vahe toru ja kraaviseina vahel mm
käimisvajadusega koht (laiend) 500
¹ NB! Vältida külmumist; arvestada külmumispiiriga.
² Torustiku liivapadi /hõõrdekiht peab olema ehitusliivast (räniliiv) ja vastama EVS-EVS-EN 13941-1 ja -2
nõuetele.
7. Jahutustorustiku projekteerimisel tuleb (muu hulgas) lähtuda alljärgnevatest tabelis 3 nimetatud
standarditest, dokumentidest ja juhendmaterjalidest.
Tabel 3.
Eelisoleeritud kaugküttetorustike projekteerimine, EVS-EN 13941-1
7.1
insenertehnilised arvutused ja paigaldamine EVS-EN 13941-2
7.2 Terasest tööstustorustikud; kavandamine ja arvutamine EVS-EN 13480-3
Eelisoleeritud torumaterjal EVS-EN 253, 448, 488,
7.3
(toru, elemendid, armatuur ja jätkupakendid) 489-1, 17415-1
7.4 Ehitusprojekt EVS 932
7.5 Linnatänavate projekteerimine EVS 843
Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine; külmaisolatsioon ja EVS 860-6
7.6
kate EVS 860-7
Sõidukite ja jalakäijate liiklemispiirkonnas paiknevate kaevude
7.7 EN 124
kaaned
Tallinna linnavalitsuse asjakohased dokumendid
7.8
(kaevetööd, liikluskorraldus, heakord, jäätmekäitlus jms)
7.9 Keskkonnajuhtimise standard ISO 14001
8. Jahutustorustiku projekteerimisel soovituslikud konsultatsioonid ja projekti kooskõlastuste etapid
(tabel 4).
Tabel 4.
Pos Etapp Kooskõlastaja Nimi
Jahutustorustiku kulgemisjoon, liitumiskoha
8.1
täpsustamine Võrgu käiduosakond
8.2 Demontaaž (likvideeritav torustik, kaevud jms) (VKO)
8.3 Armatuur (A, Õ, T) ja kaevud Punane tn 36 V. Domnin
8.4 Häiretraatide skeem (LOS skeem) Tel 6107 450
Jahutusvarustuse katkestused ja ajutine
8.5
jahutusvarustus (ajutised torustikud jms)
Märkus. Punkt 8.3 nimetatud konsultatsioonidega tuleb määrata armatuur ja abiarmatuuri mõõdud (mh
ka sulg ja abiarmatuuri nn spindlite pikendamine) ning kaevude materjal ja suurus. Eelnevalt
koostada p25 märkuses 3 nimetatud koondtabel.
Kaugjahutus (DC) - projekteerimise ülesanne 2
Üldist.
9. Projekt peab vastama Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, Tallinna linnas kehtestatud määrustele
ja Tallinna linna väljastatud projekteerimistingimustele. Projekti dokumentatsioon peab olema
omavahel ühilduv ja selle koosseis peab vastama tabeliga 6 määratud mahule. Projektil peab olema
TLPA poolt väljastatud ehitusluba.
10. Projektdokumentatsioon peab olema loetav, vastuoludeta, arusaadav ja üheselt mõistetav ning
vastama Majandus- ja taristuministri määrusega nr 97 (17-07-2015) kehtestatud nõuetele;
projektdokumentatsioon peab täitma § 7 vormistusnõudeid.
• Tiitelleht peab andma info peaprojekteerija kohta (vaikimisi ka vastutaja) ja dokumentatsiooni
iga alamosa tegijad; alamosad peavad allkirjastama vastutavad spetsialistid.
• Muudatuste tegemisel ja vormistamisel tuleb jälgida ülalnimetatud määruse § 12 nõudeid.
Projektdokumentatsioonis tehtud muudatused tuleb ära näidata vastavas muudatuste
kirjanurgas, mis peab ära määrama muudatuse soovija, selle sisu ja tegemise aja.
11. AS Utilitas Tallinn üleantava projektdokumentatsiooni kogus:
Tellija Paberkandjal; eks Originaal 1; eks Mälupulk või -kaart²; tk
Utilitas Tallinn 2 1 1
Muu tellija 1 - 1
1
Kooskõlastuste originaalid (erandkorras: või värvilised koopiad)
2
NB! Elektroonilise andmekandja (mälupulk, -kaart) ülesehitus/struktuur on määratud (vt ka p66).
12. Jahutustorustike projekteerimisel tuleb lähtuda tehnilis-majanduslikest põhimõtetest (tööde mahtu,
keerukust, kestvust ja kaasnevaid kulutusi silmas pidades) ning jälgides valmistajatehaste ja
asjakohaste standardite metoodikat, nõudeid, piiranguid ja soovitusi:
12.1 jahutustorustiku kujundamisele (lihtne ja lühike kulgemisjoon, takistuste vältimine)
12.2 lahenduste lihtsus (erilahendusteta konstruktsioon; paigaldustöö- lühike paigaldusaeg)
12.3 torustiku projekteerimise inseneriarvutustele (vt p7.1 ja 7.2)
12.4 teostusele / ehitamisele (nõuded, juhendid, soovitused jms)
Märkus. Projekteeritava jahutustorustiku ühegi osa eluiga ei tohi olla väiksem punktis 6.1. nimetatust.
13. Jahutustorustiku projekteerimisel (kujundamisel/kulgemisjoone valikul) tuleb arvestada
13.1 servituutide seadmise vajadusega nii riigi-, munitsipaal- kui eramaadele. Projekteerimisel tuleb
arvestada asjakohase ajakuluga. Servituudiskeemid (.dwg ja .pdf) koostab projekteerija. Iga
servituudiala vormistada omal skeemil (formaat: A4).
Märkus 1. Tallinna linna maid puudutavate servituudiskeemide koostamisel arvestada Tallinna
Linnavaraameti käskkirjaga nr 1.-2/9 (07-01-2019).
Märkus 2. Jahutustorustiku kaitsevööndi ulatus võtta sarnaselt kaugküttetorustikuga; see sõltub
torustiku paiknemiskohast (maa-all, tugedel/õhus) ja tingläbimõõdust (vt ka p18).
13.2 olemasoleva kõrghaljastusega. Kulgemisjoone kujundamisel vältida kõrghaljastuse
põhjendamatut likvideerimist ja kaasnevat asendusistutust; arvestada dendroloogilise aruande
informatsiooniga (väärtusklassid, seisund ja asendusistutuse kogus).
13.3 keskkonnahoiu vajadusega (ISO 14001). Eelistada tuleb väikeste ja lühiajaliste
keskkonnamõjutustega jahutustorustiku kujundust, kulgemisjoont ja paigaldusviise.
Loodusressursse tuleb kasutada võimalikult säästlikult.
14. Projekteeritava ja olemasoleva jahutustorustiku ühendamisel tuleb kasutada tehnilisi lahendusi, mis
tagavad torustike töökindla koostoimimise. Projekt peab mh määrama täpsed lahendused kõigis
torustiku ühenduspunktides (uue-vana piiril; sh hoonetes) ja näitama plaanil ning montaažiskeemil ära
Kaugjahutus (DC) - projekteerimise ülesanne 3
olemasoleva torustiku konstruktsiooni kuni lähima pöördeni (N); arvestada tugede, kompenseerivate
sõlmede ja armatuuri ning toruüleminekute paiknemisega (torumõõdu ja seinapaksusega) jms.
15. Projekti dokumentatsioonis sisalduv paigaldamispõhimõte, ehitusjärjekorrad jms peavad arvestama
paigalduskoha (linna)tingimustega ja selle muu eripäraga. Ehituse ajal on vaja tagada transpordile
(eelkõige tuletõrje, kiirabi ja ühistransport) ja jalakäijatele vajalikud ligi- ja läbipääsud.
16. Projekteerimisel näha ette ehitus-montaažtööde järjekord. Projekteerimise põhimõtted ja lahendused
ning neist tulenev töö(hulk) peavad tagama, et tarbijate jahutusenergiaga varustamise katkestused
oleksid võimalikult lühiajalised ja ei ületaks 8 tundi jahutusperioodil (IV-X) ning 5 ööpäeva
jahutusperioodide vahelisel ajal (XI-III).
Märkus 1. NB! Katkestused välisõhutemperatuuril ≤ 5 oC tehakse ainult erandkorras!
Märkus 2. Katkestusaegade ületamisel tuleb projekteerida ajutised jahutusvarustuslahendused
(torustikud jms).
17. Jahutustorustiku esimese ja järgnevate röntgenkontrollide mahu määramisel tuleb lähtutakse
standardi EVS-EN 13941-2 põhimõtetest. Torustikele ≤ DN350 on esimese röntgenkontrolli
minimaalne maht 10% ja sellest suurematel 20%. Keevisõmbluste kvaliteedi hindamisel (kontrolli
teostamisel) lähtutakse standardi ISO 5817 klass C nõuetest.
18. Projekteerimisel arvestada, et Eesti Vabariigi Majandus- ja taristuministri määrusega nr 73 (25-06-
2015) on kaugküttevõrgule ja selle rajatistele kehtestatud kaitsevöönd ja sellega kaasnevad
kitsendused.
Demontaaž.
19. Projektdokumentatsioon peab üheselt määrama olemasoleva jahutustorustiku demonteerimise
ulatuse/mahu ja sellega kaasnevate taastamistööde ulatuse. Kasutatavad tingmärgid näidata jooniste
tingmärkide juures. Demonteeritav torustik (likvideerimisele vaatamata) tähistada joonistel selgelt ja
arusaadavalt; kasutusel olevate tähisete olemasolul tuleb need lisada.
Torustike projekteerimine/kujundamine.
Maa-alused torustikud (EVS-EN 13941-1).
20. Jahutustorustik projekteerida lekkeotsimissüsteemi signaaltraatidega eelisoleeritud terastorudest
vastavalt punktis 7.3 nimetatud standarditele. Vastavad eelisoleeritud toru isolatsiooni
polüetüleenkesta (HDPE) välisläbimõõdud tuleb võtta tabelist 5.
21. Projekti jahutustorustiku plaanil tuleb tähistada vastavate tähistega:
• toru DN/PE-kesta mõõt ja lõikude pikkused, nt DN200/315
• hargnemised, nt HS1(T/A) või HS2(P/B); tähistuses T ja P vastavalt risti ja paralleelne
hargnemine, A ülevalt ja B alt hargnemine (ingl Above /Bottom)
• nurgad/pöörded, nt N1(80), N2(45) jne; siin 80 ja 45 vastavalt (ära)pöördenurgad endisest
(voolu)suunast 80⁰ ja 45⁰
• armatuurisõlmed, nt A1; A2+1S, A3+2S jne (1S ja 2S tähistab abiarmatuuri kogust); õhutus-
ja tühjendussõlmed, nt Õ1 (32), T1(125); sulgudes vastav tingmõõt.
• painutatud toru algus- ja lõpupunktid, nt PT1-1 ja PT1-2 (lõik 1), PT2-1 ja PT2-2 (lõik 2)
• toruüleminekud, nt R1
• väiksed suunamuutused, nt Mv1 (1) Mh2 (2); vastavalt vertikaalne ja horisontaalne
suunamuutus ning sulgudes selle suurus kraadides vastavalt 1° ja 2°
• pimeotsad, nt PO1 (keevitatav pimeäärik + lõpuelement; ingl end fitting)
• Y- ja F-üleminekud; nt Y1, F1 jne
Märkus 1. Plaan peab olema ülevaatlik ja sellel tuleb vältida üleliigset informatsiooni (viitejooned,
laudid, pikad selgitused ja kirjeldused jms), mille õigem/otstarbekam koht on nt
Kaugjahutus (DC) - projekteerimise ülesanne 4
montaažiskeemil või mujal. Kasutada lühendeid; lühendite selgitused esitada tingmärkide
juures.
Märkus 2. Projekti jahutustorustike plaanid siduda L-EST 97 koordinaadistikuga. Anda siduvad mõõdud
torustiku olulistele osadele (N, HS, A, Õ, T, R, PT, PO, M, Y, F, hülsside paiknemiskohad,
majade sisendid, jms). Kõrgussüsteemina kasutada Euroopa ühtset kõrgussüsteemi EH2000.
22. Jahutustorustikule tuleb projekteerida nõutava tingmõõduga hargnemissõlmed, mis arvestavad
tarbijate paiknemisega; vältida pikalt peatorustikuga kõrvuti kulgevaid (nö kordavaid/dubleerivaid)
harutorustike lõike (vt ka p12.1). Paiknemiskoha valikul ja konstruktsiooni määramisel tuleb arvestada
tehniliste piirangutega (pinged, liikumised, väsimus).
Märkus 1. Projekti seletuskirjas peab olema hargnemisi puudutav alamosa. Informatsioon esitada
tabeli kujul (tabeli *hall* sisu on näidis).
tähis Toru-haru Tüüp1 Peatoru ¤ x Harutoru Märkused
(DN) sein ¤ x sein
HS1 (T/A) 200-100 Welded on Tugevduseta
HS2 (P/B) Tugevdatud Tugevduse paksus on
võrdne toru
seinapaksusega
jne EN10253-2 tüüp A EN10253-2 veerg 2
Märkus 2. Pöörata tähelepanu tehasetoodangu omapärale ja olulistele erinevustele erinevate
torutootjate puhul (tüüp, kolmikute konstruktsioon, seinapaksused jms).
23. Eelisoleeritud jahutustorustikule tuleb projekteerida eelisoleeritud sulgarmatuur ja teeninduskaevud.
Teenindusohutust silmas pidades tuleb need võimalusel projekteerida sõidutee alalt eemale;
paiknemiskohana vältida ka sõiduradade rattajälgi. Õhutus- ja tühjendusarmatuuri paiknemine ja
kogus kooskõlastada peale jahutustorustiku kulgemisjoone ja kõrgusmärkide (profiili) selgumist
täiendavalt (vt p8.3).
24. Armatuuri teeninduskaevud peavad olema mh ka tee-ehituse nõuetele vastavad ja inimestele ohutud.
Armatuuri ja kaevu koost/ konstruktsioon peavad võimaldama teenindava personali ligipääsu
armatuurispindlite ja õhutuste/tühjenduste kasutamiseks. Suurema läbimõõduga r/b kaevudel on
lubatud mitu luuki. Plastkaevude 500mm teleskooptoru ei tohi reeglina lühemaks lõigata ja sellel peab
jääma tõstmiseks-langetamiseks (tee-ehitustööd jms) vajalik liikumisvaru. Kaevud peab saama
nõuetekohaselt paigaldada (vajalik tööruum tihendustööde tegemiseks kaevude vahel või kaevu ning
mõne muu takistuse nt hooneseina vahel jms).
• Kaevu laskumata (eelistatud lahendus) on armatuuri võimalik teeninda juhul, kui kasutatavad
*spindliotsad* on luugiavast näha - saab (vertikaalselt) paigaldada vastava võtme ja ulatuda
käega tühjenduste/õhutuste sulgarmatuurini käepidemeteni (ei sega PE kaevu teleskooptoru,
suur kaugus/paigaldussügavus jms). Vajadusel võib pikendada ainult abiarmatuuri (1S, 2S)
toruosa (vt ka p50).
• Kaevu saab armatuuri teenindamiseks laskuda juhul, kui selleks on piisavalt ruumi (piisav
paigaldussügavus, kaevuläbimõõt ja luugikonstruktsiooni läbipääsuava ning
kasutatavad/ohutud redelid jms).
25. Projekteerimise käigus tuleb koostada teeninduskaevude paigaldamise skeem/lahendus iga
kaevukomplekti kohta eraldi. Määrata armatuuri ja kaevuelementide (nn spindlite ja
vundamendi/toestuse, kaevukeha, teleskoobi, kaane, luugi tõsterõngaste) ning maapinna
omavaheline tegelik paiknemine (toru ja maapinna vahe/kõrgused võtta profiililt; kaevude mõõdud
valmistaja kataloogidest) - koostada eest- ja pealtvaade; nendelt hinnatakse armatuuri ja kaevu
omavahelist sobivust ja ligipääsu/teenindamise võimalust.
Kaugjahutus (DC) - projekteerimise ülesanne 5
Märkus 1. Kaevud tuleb projekteerida kivi- või betoonvundamendile. Määrata nõutava elueaga ja
tugevusomadustega (keskkonnaklassid jms) toestus.
Märkus 2. Juhul, kui kasutatakse nn spindlite pikendamist, tuleb punktiirjoonega ära näidata
valmistajatehase kataloogielemendi ehk nn standardelemendi spindlikõrgus (mõõt võtta
kataloogist; nt Logstor vms). Reduktorite/ajamite olemasolul tuleb arvestada ka nende
mõõtudega.
Märkus 3. Projekti seletuskirjas peab olema armatuuri ja selle teeninduskaeve puudutav alamosa.
Informatsioon esitada ka tabeli kujul:
armatuur kaev ja luuk
tähis toru Tüüp Kate Proj. Kaevu Luuk Luugi mõõt
kohal spindlikõrgus mõõdud ja (ligipääsu MIN
(ajam) EN124
(cover) (tehase materjal sisemõõt)
m standardsp.)
A1+1S 80 kuulkr. 1,0 700 (515) 800/500 PE B125 500 (480)
A2+2S 250 Kuulkr. 1,2 900 (652) 1000 RB D400 630 (594)
(RED)
jne
26. Projekteerimise käigus tuleb koostada jahutustorustiku montaažiskeem. Skeem peab olema lihtne,
kasutada tingmärke. Anda oluliste punktide (N, A, R, K, SKT, KT, PT, M, PO, hülsid, jätkupakendid jms;
vt ka p21) paiknemine, elemendi- ja lõigumõõdud; skeemil kasutada samu tähistusi kui projekti plaanil.
Anda asjatundjatele vajalik obligatoorne kogus selgitusi.
Märkus 1. Määrata sulgarmatuuri ja selle abiarmatuuri paiknemine/järjestus (mis *toite* ja mis tarbija
pool). Vt ka p8.3 ja tabeli all olevat märkust.
Märkus 2. Kujundamisel arvestada toruelementide pikkustega ja jätkupakendi paigaldamiseks vajaliku
vaba ruumi olemasoluga ühel või teisel pool keevituskohta (valida sobiva pikkusega toruelemendid ja
jätkupakendid; ainult muu võimaluse puudumisel kasutada nn *remondi-jätkupakendit).
27. Projekteerimise käigus tuleb koostada ülevaatlik jahutustorustiku paisumisvarupatjade (PVP)
paigaldamise skeem. Skeem peab määrama PVP paksuse, polsterdamise ulatuse (pikkuse) ja
kinnitamise; iga sõlme juures peab olema spetsifikatsioon PVP kogusega.
Märkus 1. PVP (paksusega 10mm) tuleb paigaldada torustiku pöördekohtadesse kummalegi
põlvehaarale ja hargnemiste harutorule alljärgneva pikkusega:
torustikuosa ≤ DN150 DN200 - DN400 DN500 - DN1000
Pealevool (TF) ja tagasivool (TR) 1m 1,5m 2m
Märkus 2. PVP tuleb paigaldada ka:
• sulgarmatuuri (A) ja õhutuste-tühjenduste (Õ, T) vertikaalsele osale (nn *spindlitele*)
• üle- ja altminekutele ( _/ˉˉ\_; vt ka p49)
• perspektiivsete hargnemiste isolatsiooni lõpukatetele (PO; ingl end fitting).
Märkus 3. PVP paigaldada ümber toru kogu ümbermõõdu ulatuses ja määrata
kinnitamine/fikseerimine nende paigalt äranihkumise vältimiseks.
Kaugjahutus (DC) - projekteerimise ülesanne 6
28. Kõikide majasisendite läbiviigud tuleb niiskuse/vee tõkestamiseks tihendada. Projektdokumentatsioon
peab määrama tihendussõlme konstruktsiooni hoonete kaupa. Pinnaseveesamba või survelise
põhjavee olemasolul tuleb projekteerida vastav tihendussõlm (hülsid, seinas paiknevad kinnitused,
betooni ja hülsi vahelise pinna tihendamine mastiksiga jms) ning kasutada veeoludele vastavate
parameetritega segmenttihendeid vms. Sõlme projekteerimisel eeldada, et sein/põrand on pragudega.
29. Projektdokumentatsioon peab määrama seintesse ja põrandatesse tehtavate avade koha
(koordinaadid mõne nurga vms suhtes), suuruse, tihendussõlme konstruktsiooni (paiknemine,
tihendid, mõõdud jms; vt ka p28 ja p47), ava sulgemiseks kasutatavad materjalid ja ka seina
hüdroisolatsiooniga seonduva (selle vajadus, materjalid, konstruktsioon jms).
Märkus 1. Avade projekteerimisel ehituskonstruktsioonidesse tuleb veenduda, et konstruktsioonile
jääb alles vajalik tugevus (et see ei vähene alla lubatavat) ja avade tegemine ei vii selle
purunemiseni; konstruktsioon peab jääma stabiilseks ka peale avade tegemist.
Märkus 2. Eelisoleeritud toru PE-kest (terve ja vigastusteta) peab seinasisendist läbi ulatuma mitte
vähem kui 250 mm ja toruots olema järgnevateks tööoperatsioonideks
ligipääsetav/kasutatav; (põrand/tõusupõlv vt p53).
30. Projekteerimise käigus tuleb koostada lekkeotsimissüsteemi (LOS) kontrolltraatide montaažiskeem.
Jälgida standardis EVS-EN 14419 määratut ja arvestada torumaterjali valmistajatehas(t)e nõuete ja
soovitustega. LOS kontuuri pikkus, mõõtepunktide arv ja paiknemine ning uute kontuuride
ühendamine olemasolevatega otsustatakse konsultatsioonide käigus (vt p8.4).
31. Projektdokumentatsioon peab määrama kraavkaeviku ja hilisema tagasitäite tegemise nõuded.
Dokumentatsioon peab määrama kaeviku ning torude omavahelised mõõdud (vahed; vt ka tabel 2)
arvestades töö tegemiseks vajamineva ruumiga äärtes ja keskel (tavapäraste tööriistade mõõdud).
Määrata tuleb kaeviku tagasitäite konstruktsioon (materjal, kihid) ja tihendamise nõuded kihi kaupa -
sh piirangud tihendamiseks kasutatavatele seadmetele (lubatav surve pinnasele/torule jms).
Tagasitäitetööd ei tohi vigastada paigaldatavat jahutustorustikku.
Märkus 1. Torustiku liivast hõõrdekihi tihendusaste ei tohi üheski mõõtepunktis olla väiksem kui 95%
(maksimaalsest standard Proctor`ist). Teedealune tagasitäide peab täitma asjakohase kehtiva
seadusandluse nõudeid (eelkõige MTM määrus 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ ja
Tallinna linna kaevetööde eeskiri).
Märkus 2. Tagasitäite esimene osa torude all ja vahel kuni toru teljeni tuleb torude paigalt nihkumise
vältimiseks ja kõigi tühimike korralikuks täitmiseks teha käsitsi (labidad, tambid) ja ka jalgadega
tihendades/tampides.
Märkus 3. Kummagi toru kohale mitte lähemale kui 200mm tuleb paigaldada oma hoiatuslint.
32. Projekti koosseisus peab olema ehitamiseks vajalik liikluskorralduslik projekt (seletuskiri ja skeemid),
mis peab määrama ehitusaegse liikluskorralduse üldpõhimõtted. Määrata tuleb ehitusaegsed
ligipääsud ennekõike tuletõrjele ja kiirabile, ühistranspordile, tööde piirkonna elanikele ja jalakäijatele
(sillad, ülekäigud, tunnelid jms).
33. Projekti koosseisus peavad olema heakorralduslikud joonised (nn katete taastamise projekt). Skeemid
peavad andma katete taastamiseks vajaliku tehnilise informatsiooni (alad, pinnad, lõiked,
konstruktsioonid jms) ja need peavad vastama kehtivatele tee-ehituse ja Tallinna linna kaevetööde
eeskirjaga määratud nõuetele. Koostatud projektiosa maht ja kvaliteet peavad tagama tõrgeteta
töötegemise võimaluse katete paigaldamise ajal.
Märkus 1. Koostatava dokumentatsiooni sisuks olevate taastamistööde maht ei tohi olla
põhjendamatult suur – Tellija, arvestades kaasnevate kulutustega, eeldab obligatoorset
(piisav ja vajalik) mahtu.
Kaugjahutus (DC) - projekteerimise ülesanne 7
Märkus 2. Vajadusel tuleb teekatete ja äärekivide taastamiseks vajaliku projekti koostamiseks
teostada topo-geodeetilisi lisamõõtmisi täiendavate kõrgusmärkide jms saamiseks ja/või
teha proovipuurimisi olemasolevate katete paksuse ja konstruktsiooni määramiseks.
Maapealne (hoonetel ning nende sees paiknev) torustik (EVS-EN 13480-3).
34. Maapealsete jahutustorustikud tuleb projekteerida EVS-EN 13480 (osad 1 kuni 5: üldist, materjalid,
kujundamine, valmistamine, kontroll ja katsetamine) nõuetele vastavalt. Torustikud peavad olema
stabiilsed ja ohutud kõikides tööolukordades ja ka puhastamisel/katsetamisel. Torustiku kõik osad (sh
toed) peavad nõuetekohase varuga taluma eluea jooksul ettetulevaid mõjutusi. Arvestada tuleb ka
ilmamõjutustega (NB! tuule- ja lume- ning jääkoormus), külmumisohu ja vibratsiooniga (voolamisest,
tuulest vms põhjustatuga).
35. Hoone välisseinale paigaldatavad torutoed tuleb kavandada hoone konstruktsioonide külge (hoone)
konstruktorite poolt lubatud kohtadesse. Tugede kinnitamiseks tuleb kasutada hoone
konstruktsioonide külge keevitatud tarilappe ja püsiühendusi, mis peavad olema piisavalt tugevad ja
muutumatute omadustega; muutuvate omadustega ja kontrolli/hooldamist vajavate kinnituste
(kiilankrud jms) kasutamine seintel pole lubatud. Kasutatavad materjalid peavad olema
välitingimustele vastavad ja mitteroostevad ning ei tohi paigalduskohas seina määrida. Katusele
projekteeritavad torutoed peavad arvestama katuse konstruktsiooniga ja tagama torustiku kindla
püsimise määratud kohas.
36. Kasutatavad torutoed peavad olema tugede tootjate nn standardlahendused (määratud ja kontrollitud
omadustega kataloogikaup). Tugede valimisel jälgida, et ükski torustikule mõjuv liikumine (u, v, z ja -u,
-v ja -z) või jõud/pinge ei ületa tugede paiknemiskohas neile lubatavat (arvestada varuteguritega). Nn
eritugede projekteerimisel/kasutamisel peab nende projekteerija tegema kõik vajalikud arvutused ja
katsetused ning varustama toed vastava sertifikaadiga.
37. Maapealne jahutustorustik tuleb varustada küttekaabliga ja/või soojendustoruga (inglise k.
tracerpipe), mis võimaldavad vajadusel torustikku kuumutada õhu või vedelikuga.
38. Maapealsete jahutustorustike projekteerimisel tuleb kasutada tabelis 5 toodud mõõtudega
terastorusid. Toruteras ei tohi olla halvem ja toru seinapaksus väiksem p7.3 nimetatud standarditega
määratust. Jahutustorustik peab olema ohutu, ligipääsetav ja teenindatav ning selle kujundus
(mõõdud!) peab arvestama külmaisolatsiooni paigaldamise vajadusega (vt p7.6). Projekt peab ära
määrama kõik torustiku ohutuks ja stabiilseks/püsivaks toestamiseks ning riputamiseks vajalikud
konstruktsioonid; projekt peab andma materjalid, mõõdud ja muu valmistamiseks vajaliku info kõikide
tugede paigaldamiseks.
Märkus 1. Tugedele ja nende kinnituselementidele mõjuvad jõud (koormus, väljatõmbejõud, lõikejõud
jms) ei tohi ületada lubatavaid. Arvutamisel kasutada nõutavaid varutegureid. Sõlmede
projekteerimisel määrata iga kinnituskoha materjal (tugevus) ja omadused
(pragudega/ilma jne) ning valida neile sobiv tüübeldus/ankurdamine.
Märkus 2. Jälgida kinnitusankrute/tüüblite valmistajatehaste nõudeid/soovitusi materjali ja
paiknemiskoha piirangutele ning puuritavate avade paiknemise, sügavuse ja omavaheliste
vahede (nn*koonuspurunemise* vältimiseks) ning pingutusmomentide jms osas.
Märkus 3. Kasutatavate kinnitusvahendite spetsifikatsioon peab määrama nende tehnilised
parameetrid (tüübi, materjali, koguse, läbimõõdud, pikkused, korrosioonikindluse
/pinnakatted jms).
39. Hoonetesisesed terastorud tuleb katta kaitsevärviga; valida paigalduskoha tingimustele/nõuetele
vastav värv. Paigaldatavad torutoed peavad olema külma ja korrosioonikindlad. Paigaldatav
külmaisolatsioon peab tagama täieliku aurutõkke; isolatsiooni vahele ei tohi jääda vahesid (ülekate) -
tihendamiseks kasutatavad mastiksid/liimid peavad olema paigalduskoha nõuetele vastavad.
Kaugjahutus (DC) - projekteerimise ülesanne 8
Isolatsioon tähistada vastavalt p7.6 nimetatud standardile; jälgida standardites määratud lubatavaid
minimaalseid paksusi.
Märkus 1. Hoonetesiseste jahutustorustike ja nende isolatsiooni projekteerimisel tuleb vältida
kondensaadi tilkumist- voolamist ja kogunemist ehituskonstruktsioonidele ning
seadmetele.
Märkus 2. Tuleohtlikus kohas peab isolatsioon olema kaetud plekk-kattega.
40. Projekteeritud torustiku osad peavad olema maksimaalselt hooldusvabad. Keermesühenduste
kasutamisel tuleb kasutada ühenduste lahtitulemise vältimiseks (fikseerimiseks) ohutuselemente,
splinte jms. NB! Kõik hooldamist vajavad osad tuleb määrata seletuskirja alampeatükis *Hooldamine*;
vt ka p62.
Tellija soovid ja juhised
41. Torustiku projektdokumentatsiooni koostamisel tuleb arvestada Utilitas Tallinn protseduuris P7V13
“Jahutustorustike ehitustööde läbiviimise üldtingimused“ toodud nõuetega. Kasutatav kehtiv
protseduuriversioon tuleb kirja panna projekti seletuskirjas.
Märkus. Hetkel on viimane versioon tähisega P7V13v9 (06-05-2020).
42. Projekteeritav/kujundatav torustik peab olema nähtav, kontrollitav ja ligipääsetav/teenindatav
(remonditav). Torustik ei tohi olla kaetud/varjatud ehituskonstruktsioonidega, mille eemaldamise ja
taastamise töömaht ning kaasnevad kulud on ebaproportsionaalselt suured. Kui torustiku katmine on
vältimatu, siis peavad katmiseks kasutatavad detailid olema võimalikult kerged, lihtsalt
demonteeritavad ning nende purunemisel kergesti asendatavad (hangitavad).
43. Tööprojekti dokumentatsiooni spetsifikatsioon peab määrama kasutatava materjali tehnilised
parameetrid nende täpseks tellimiseks ja ka nõuetele vastavuse hindamiseks (omanikujärelevalve).
Määrata tuleb valmistajatehased, sulgarmatuuri tüüp/tööpõhimõte ja ühendusotsad, materjali margid
(tähised), mõõdud (sh pikkus), pinnakatted, temperatuuritaluvused, rõhuklassid, survetugevuse- ja
keskkonnaklassid, rõngasjäikused, kinnitusvahendite tüübid, keermed jms. Mitmest osast koosnevate
koostude määramiseks kasutada väljendit *komplekt* (kmpl) vms.
Märkus 1. Spetsifikatsioon peab määrama kõik projektijärgsete tööde tegemiseks vajalikud materjalid
piisava ja nende mõistlikku käsitsemist (lõikamist, loomulikke jääke jms) arvestava varuga.
Teadmata päritolu, vanuse ja kvaliteediga lisamaterjali (varasemate jääkide) kavandamine
töödesse pole lubatud (vt ka P7V13v9).
Märkus 2. Määramata kogusega (*/tärn vms) spetsifikatsiooniread pole lubatud.
Märkus 3. Selguse/lühiduse huvides tuleb spetsifikatsiooni tabelites kasutada tabeli päises üldisi kogu
tabelile kehtivaid määranguid; vältida kordusi nagu: *eelisoleeritud* (nt EI), *lekkeotsimise
kontrolltraatidega* (nt Nordic). Nimetus peab algama elemendi nimega ja tuleb mahutada
ühele kirjareale. Vajadusel lisada selgitused märkuste veergu või kasutatud lühendite selgitus
tabeli alla.
pos Eelisoleeritud LOS kontrolltraatidega (Nordic) Märkused
materjali nimetus töötoru/HDPE ühik kogus
1 toru; 12m DN300/450 m 108
2 põlv 90° DN200/315 tk 2 N1 (90)
3 Kuulkraan + 1S 80/160 tk 2 A1
Kaugjahutus (DC) - projekteerimise ülesanne 9
44. Maa-aluste (raudbetoonist kehaga) kinnistugede kasutamist eelisoleeritud torustiku kujundamisel
tuleb vältida.
45. Hoone seintel ja katusel paiknevate jahutustorustike kujundamisel tuleb valida tugev ja
lagunemiskindel toru ja isolatsioonisüsteem (sh kate), mis ei saa (tuule-, lume- ja jääkoormuse vms
tõttu) tükkideks laguneda ja süsteemi küljest ära kukkuda/lennata; lahendus peab ümbritsevale ohutu
olema. Eelistatud on eelisoleeritud torusüsteemid (klassikalised ja nn SPIRO).
46. Eriosade kasutamist tuleb vältida. Vältimatul ja põhjendatud juhul peavad erilahendused olema
võimalikult lihtsad (s.o võimalikult lühikese valmistamis- ja paigaldusajaga; vt ka p12).
Projektdokumentatsioon peab sisaldama kõikide eriosade jooniseid valmistamiseks vajaliku
obligatoorse tehnilise informatsiooniga. Eriosadena käsitletakse valmistajatehaste kataloogidega
mittemääratud detaile ja konstruktsioone, mis ei ole kataloogitooted (ehk tehase nn standardtooted).
47. Seinte ja põrandate läbimisel (tihendisõlmedes) jälgida valmistajatehase poolt lubatut.
Majjatõusupõlvede kasutamisel arvestada nende polsterdamise (PVP) vajadusega; vt ka p27;
tihendisõlm ei tohi jääda toru paisumistsooni.
48. Maa-aluse torustiku kujundamisel tekkivate (eelisoleeritud) Z-sõlmede keevitus- ja isoleerimistöö
vähendamiseks eelistada ilma nn vahetükkideta konstruktsiooni, kus teineteise külge keevitatakse
järjest kaks põlve. Soovitav on kasutada erineva/ pikendatud haarapikkusega põlvi vahetükkide
vältimiseks; vahetükkide kasutamine on lubatud ainult piisavalt põhjendatud eriolukorras.
49. Torulõikude pikalt/ühtlaselt sügavale matmise vältimiseks mõne kohttakistuse (kaabel, toru) tõttu on
lubatud ja eelistatud takistuse ületamine 45°-põlvedega kujundades ülemineku _/ˉˉ\_ (NB!
Konstruktsioon polsterdada PVP! Näidata PVP skeemil!). Põlved tuleb ühendada põlv + põlv
põhimõttel. Vajadusel tuleb üleminekukohta transpordikoormuse eest kaitsta koormusjaotus-
plaatidega.
50. Armatuuri projekteerimisel on maksumuse ja lühema tarneaja jms tõttu eelistatud tehaste nn
standardlahendused ja kaasnev spindlipikkus (vt ka p25);
Märkus 1. NB! Torustike, -aga ennekõike majaühenduste-, paigaldussügavuse määramisel arvestada
mh armatuuri spindlite pikkusega; valida vastav/optimaalne paigaldussügavus.
Märkus 2. Paigaldusruumi olemasolul võib osutuda otstarbekas kasutades sõlme ehitamiseks kahte
erinevat toruelementi - s.o lahutada sulg- ja abiarmatuur erinevatesse kaevudesse;
arvestada tuleb lisanduva keevitus- ja isoleerimistööga.
Märkus 3. *Spindlite* pikendamise vajadusel on otstarbekas pikendada ainult teeninduspistikuid (1S
ja 2S) - nende toruosa, mida saab teha ka ehitusplatsil. Spetsifikatsioon peab määrama
selleks vajalikud materjalid (eelisoleeritud toru, jätkupakendid; isolatsiooni alt väljajäävas
osas roostevaba torumaterjal). Sulgarmatuuri, mida teenindatakse suhteliselt pika T-
võtmega, pole reeglina vaja pikendada.
51. Profiilil tuleb ära näidata ja tähistada pinnasevee tase ja paekivi paiknemise sügavus. Tugineda tuleb
olemasolevate varasemate puuraukude aruannetele või muudele objektiivsetele
mõõtmistulemustele.
52. Hoonetesse sisenemisel tuleb profiilil mh ära näidata hoonete põranda paiknemine/kõrgusmärk ja
tõusupõlve kasutamisel ka põranda paksus ning toruotsa kõrgus põranda kohal (ühenduskoht, projekti
lahenduse *piir*).
53. Hoonete põrandat läbivate eelisoleeritud torustike tõusupõlve üks haar peab ulatuma ca 0,8 m
kõrgusele põrandast. Selle otsa paigaldatakse keevitatav terasest kuulkraan (või pöördklapp; vt p51)
keskkohaga ca 1m kõrgusel põrandapinnast. Armatuuri asukoha valikul jälgida, et selle käepidet või
Kaugjahutus (DC) - projekteerimise ülesanne 10
reduktori käsiratast saaks suuremate takistusteta kasutada (ulatus, pöördenurk jms) ja see oleks
ligipääsetav/teenindatav (vahetatav).
Märkus 1. Projekt peab määrama põrandasse tehtava ava suuruse ja põranda taastamise (vt ka p29);
arvestada tuleb tõusupõlve haarade mõõtmetega ja paigaldamiseks vajaliku tööruumiga.
Märkus 2. Majjatõusu vertikaalsel eelisoleeritud osal ei tohi olla ühtegi nö tehasejärgset (ehitusmaal
tehtud) keevitust/jätkupakendit; kasutada tuleb õige haarapikkusega majjatõusupõlve.
54. Lekkeotsimissüsteemi (LOS); nn Nordic System. Vältida liigset kontuuride arvu. Soovitav kontuuri
pikkus on ca 800-1000m. Suurema mõõtmistäpsuse saavutamiseks on eelistatud üks mõõtepunkt
kummaski kontuuri otsas ja lisaks üks vahepealne reserv-mõõtekarp (-koht). LOS traatide skeemile
tuleb muu hulgas kanda 7 allpool olevat märkust:
• LOS kontrolltraadid ühendamisel kasutatakse nn pressliiteid - ühendamisel tuleb kasutada
selleks ette nähtud tööriistu. Ühendatud kontuuri takistus peab olema väiksem kui 1,5 Ω/100m
ühendatud traadikontuuri kohta.
• Ühendatud kontuuri isolatsioonitakistus peab olema suurem kui 10 MΩ/ 1 km ühendatud
traadikontuuri kohta.
• Juhtmete väljavõtt peab olema veetihe. Tiheduse saavutamiseks tuleb kasutada
valmistajatehase poolt määratud materjale.
• LOS traatide pikendamiseks kasutatava 3-soonelise vaskjuhtme soone ristlõige peab olema 1,5
mm² (3 x 1,5 mm²).
• Väljavõtu massiklemmi paksus peab olema 4 mm. Massiklemm peab olema ilma teravate
nurkadeta (nurgad ümardada!) ja see ei tohi vigastada toru termokahanevat otsamütsi
(arvestada kahanemisega!).
• Massiklemm tuleb toru külge keevitada võimalikult PUR-isolatsiooni lähedale. Jälgida juhtmete
kinnitamiseks vajaliku montaaživaru olemasolu.
• Massijuhtme kinnitamiseks klemmi külge tuleb kasutada kruvisid, seibe, nagaseibe ja mutreid.
55. Utilitas Tallinn AS eelistab eelisoleeritud jahutustorustike isoleerimisel nn 2-kordse vettpidava kihiga
PUR-koorikisolatsiooniga termokahanevaid jätkupakendeid (nt Logstori BX). Kaksiktoru (ingl twinpipe)
isoleerimisel on lubatavad vahuga täidetavad jätkupakendid. Suuremate torumõõtude puhul
eelistatakse keevitatavaid jätkupakendeid.
56. Tellija eelistab eelisoleeritud kuulkraane (≤ DN300); suuremate torumõõtude puhul kooskõlastada
armatuuri liik/tüüp igal korral eraldi (vaikimisi on see pöördklapp). Alates DN200 peab sulgarmatuur
olema varustatud käsiajamiga reduktoriga (märkida/tähistada spetsifikatsioonis eraldi; vt ka p25).
57. Hoone seina-läbiviigus (sisendis) tuleb paigaldada kummalegi torule 2 niiskustõkke labürint-
kummitihendit (ingl seal ring; sisendis kokku 4 tk). R/b kanali otsaseina ja kambri seina läbimisel
kummalegi torule 1 labürint-kummitihend.
58. Kõik eelisoleeritud toru otsad tuleb sulgeda isolatsiooni otsamütsiga (ingl end cap) - sh ka kaksiktorudel
(ingl twinpipe; kui nn *originaal* pole hangitav/puudub kataloogidest), millele tuleb otsamütsid
tavapärastest nn eelisoleeritud materjalidest (1-toru otsamütsid, termokahanevad lindid, katte- ja
tugevduslapid, tihendusmastiksid jms) koostada/valmistada. Otsamüts peab olema veetihe.
Kasutatavad materjalid tuleb projekti spetsifikatsioonis määrata.
59. Kaugküttetorustiku võib (erandkorras; nõuetest tulenevalt või majandusliku põhjendatuse olemasolul)
ristumisel sõidu- ja kõnniteega paigaldada plasthülsstorudesse ja raudtee all terashülssi. Hülsstorud
peavad olema piisava rõngasjäikusega (SN) ja peavad piisava varuga taluma pinnase ning
liiklusvahendite koormust. Läbimõõdud valida tabelist 5. Hülsside pikkus peab mõlemast otsast olema
tee laiusest mitte vähem kui 2m suurem (tagasitäide ja nõuetekohane tihendamine).
Märkus 1. Hülsside kasutamisel peab projektdokumentatsioon määrama hülsid, tsentreerimise (sh
tsentraatorite tüübi, koormustaluvuse (t°C), paiknemissammu ja kinnitamise, hülsiotste
sulgemise). NB! Tüübi valimisel ja kandevõime määramisel arvestada töötemperatuuriga.
Tsentraatorid ei tohi paigaldustööde ajal paigast ära nihkuda.
Kaugjahutus (DC) - projekteerimise ülesanne 11
Märkus 2. Tsentraatorid tuleb valida selliselt, et eelisoleeritud toru PE-PUR isolatsioonisüsteemis
tekkivad survepinged ei ületaks pikaajalist lubatavat pinget 0,15 MPa. Hülsi mõlemasse otsa
(otsale lähimad) tuleb projekteerida 2 tsentraatorelementi järjest/kõrvuti.
Märkus 3. Hülsiotsad tuleb sulgeda nõuetekohaste selleks otstarbeks kasutatavate tehase-
kummilõdvikutega; kinnitamiseks kasutada roostevabasid klambreid. Projekti
spetsifikatsioon peab määrama kõik kasutatavad materjalid.
Märkus 4. Hülsist mõlemale poole jäävates paisumistsoonides paigaldatavad paisumisvarupadjad
paigaldada vastavalt p27.
Märkus 5. Terashülsside kasutamisel (raudtee all, laiade tänavate ja maanteede läbindamine) tuleb
hülssidele projekteerida korrosioonikaitse (protektorkaitse). Konsulteerida Utilitas Tallinn
VKO’ga.
60. Nn kinnise läbindamise (puurimine, surumine; s.o kaevikuta lahendus) kasutamisel peab projekt
määrama sellega seonduva. Plaanil tuleb ära näidata stardi- ja vastuvõtukaevikute paiknemine ning
nende mõõdud (pikkus x laius x sügavus). Kaevikute suuruse määramisel ja ettejäävate
kommunikatsioonide analüüsil (segab/ei sega) konsulteerida puurimistöö tegijatega ja arvestada
olemasoleva tehnoloogia mõõtudega. Arvestada pinnase ja pinnasevee tingimustega; märkida ära
stardi- ja vastuvõtukaeviku toestamise konstruktsioon. Läbindamist segavate takistuste ettejäämisel
analüüsida kommunikatsioonide eest ära tõstmise (sh alamprojektide koostamise) ja kulgemisjoone
muutmise majanduslikku põhjendatust.
Märkus. Arvestada kinnisel läbindamise kasutamisel ettetulevate piirangutega (sh omanike seatutega;
nõutavad vahed/kujad, paiknemine tee muldkeha või raudteetammi suhtes jms). Nt Tallinna
Vesi torustike puhul peab nõutav vahe olema 0,5 m; maanteede ja raudteede läbindamisel
arvestada omanike nõuetega (kaugused rööbastest, muldkehast, kraavipõhjadest jms
tehnilised tingimused).
61. Projekti jahutustorustiku profiilil näidata eelisoleeritud toru põhja ABS kõrgus ja andmerida toru kohal
oleva pinnasekatte (ingl cover) paksuse andmetega (m).
62. Projekteerimise käigus tuleb kõikidele hooldamist nõudvatele tehnilistele sõlmedele (nt kambrid,
toruestakaadid ja sillad, protektorkaitse, tihendisüsteemid jms) koostada vastavad hooldusjuhendid,
mis määravad hoolduse perioodilisuse ja selle tehnilise sisu; anda spetsialistidele mõistetav
obligatoorne kogus selgitusi.
63. Hoonete ja rajatiste sisendites peavad nii peale- kui tagasivoolutoru olema tähistatud. Projekti
seletuskiri peab määrama tähistamise nõude (kleepsud *Kaugjahutus - pealevool* ja *Kaugjahutus -
tagasivool*).
64. Jahutustorude mõõdud/andmed:
Tabel 5.
DN Eelisoleeritud toru Hülsstoru
EVS-EN 17415-1 ja EVS-EN 253 läbimõõt
Terastoru Terastoru Toru PE- kesta Ø
välis- seina-
läbimõõt paksus Pealevool Tagasivool
(TF) (TR)
[ mm ] [ mm ] [ mm ] [ mm ] [ mm ]
20 26,9 2,0 90 90 200
25 33,7 2,3 90 90 200
32 42,4 2,6 110 110 200
40 48,3 2,6 110 110 200
Kaugjahutus (DC) - projekteerimise ülesanne 12
50 60,3 2,9 125 125 250
65 76,1 2,9 140 140 250
80 88,9 3,2 160 160 300
100 114,3 3,6 200 200 300
125 139,7 3,6 225 225 350
150 168,3 4,0 250 250 350
200 219,1 4,5 315 315 400
250 273 5,0 400 400 500
300 323,9 5,6 450 450 600
350 355,6 5,6 450 450 600
400 406,4 6,3 500 500 700
450 457 6,3 560 560 700
500 508 6,3 630 630 800
600 610 7,1 710 710 900
700 711 8,0 800 800 1000
800 813 8,8 900 900 1100
900 914 10 1000 1000 1200
1000 1016 11 1100 1100 1200
65. Jahutustorustiku tööprojekti koosseis peab vastama tabeliga 6 määratule.
Tabel 6.
Pos Projekti osa nimetus
1 Jahutustorustiku paiknemise asukohaskeem
2 Seletuskirja üldosa
2.1 Kasutatud kehtiv topo-geodeetiline alusmaterjal
2.2 Projekteerimise tingimused ja ülesanne
2.3 Jahutustorustiku kirjeldus ja tähised, dimensioneerimine (DN ja pikkuste tabel)
2.4 Maa-alune jahutustorustik (materjalid, lahendused, nõuded, standardid, kontroll)
2.5 Muu jahutustorustik (materjalid, lahendused, nõuded, standardid, kontroll)
2.6 Tööde põhimõtteline läbiviimine / tehnoloogiline järjekord
2.7 Liikumiste kompenseerimine, paisumistsoonid ja paisumisvarupadjad
2.8 Hargnemissõlmed (HS koondtabel; vt p23 )
2.9 Sulgarmatuur ja kaevud (koondtabel; vt p25, p43)
2.10 Õhutamine ja tühjendamine; kaevud – ligipääsud / teenindamine (vt p25, p43)
2.11 Teedealused hülsid, läbi- ja üleminekud, kaevetööd jm
2.12 Torusisendid / toru läbiviigud (läbiviigu tihendamine; seina-põranda taastamine)
2.13 Eriosad/erinõuded/eritööd (kinnistoed jms)
2.14 Katsetused ja kontroll (röntgen, surveproov, tiheduskatsed)
2.15 Jäätmete kogused ja käitlemine
2.16 Dendroloogia ja asendusistutuse arvutus
3 Graafiline osa
3.1 Plaanid
3.2 Profiilid
3.3 Jahutustorustiku montaažiskeem
3.4 Paisumistsoonid - paisumisvarupatjade paigaldusskeemid
3.5 Hargnemissõlmede joonised / kaevude konstruktsioon ja paigaldus (vt p25 ja p43)
3.6 Lekkeotsimissüsteemi (LOS) kontrolltraatide ühendusskeem ja väljavõtud
3.7 Kraavkaeviku lõige – toru ja kaeviku mõõdud, liivalus ja –padi, tagasitäide
3.8 Taastatavate katete ja haljastuse taastamise plaanid; taastatavate katete lõiked
3.9 Toruläbiviikude joonised; tihendid; seinte ja põrandate taastamine
3.10 Hoonetesiseste jahutustorustike joonised (konstruktsioon, toestamine/riputamine jms)
3.11 Taastatav külmaisolatsioon - konstruktsioon (kinnitamine, katted jms)
Kaugjahutus (DC) - projekteerimise ülesanne 13
3.12 Erilahenduste ja mittestandardsete sõlmede joonised (kinnistoed jms)
3.13 Ajutise liikluskorralduse skeemid; liikluskorraldusvahendite spetsifikatsioonid
4 Torumaterjali spetsifikatsioonid
4.1 Eelisoleeritud torumaterjali spetsifikatsioon
4.2 Ülejäänud toru- ja muu materjali spetsifikatsioon
5 Kinnistute/kruntide piiride plaan
6 Kooskõlastuste koondtabel (kontaktandmed)
7 Hooldusjuhendid
8 Kasutusõiguse seadmiseks vajalikud skeemid
9 Algdokumendid / projekteerimise tingimused ja ülesanne
9.1 Liitumise tehnilised tingimused; projekteerimise ülesanne ja selle lisad
9.2 Tallinna linna projekteerimistingimused
9.3 Geoloogia
9.4 Dendroloogia
66. Üleantava elektroonilise andmekandja (mälupulk või -kaart) ülesehitus/ struktuur (vt ka p11):
Koostas:
Ergo Pärnits Projektijuht
Kooskõlastused:
Kaugjahutus (DC) - projekteerimise ülesanne 14
Inna Smirnova režiiminsener
Andrei Mjagkov VKO juhataja
asetäitja
Ülesande lisad:
1. LISA 1 - Jahutustorustiku põhimõtteline skeem.
Kaugjahutus (DC) - projekteerimise ülesanne 15
LISA 1: Jahutustorustiku põhimõtteline skeem 16.05.2022
Kaugjahutuse torustik Varem projekteeritud
Perspektiivne kaugjahutuse torustik Sulgarmatuur
Planeeritud
Koostas: E. Pärnits
AS Utilitas Tallinn
Maakri 19/1, 10145 Tallinn • äriregistri kood 10811060 • +372 610 7100 •
[email protected] • www.utilitas.ee
Tallinna välisvalgustuse tehnilised tingimused projekti koostamiseks 27 . 07 .20 22 nr. 11 8 Objekti aadress: Lastekodu ja Masina tn , Tallinn, Harju mk Valgustuse projekteerimise lähtedokumendid. S tandardid ja normid. CEN/TR 13201 - 1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valiku juhised. EVS-EN 13201 - 2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Toimivusnõuded. EVS-EN 13201 - 3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Toimivuse arvutamine. EVS-EN 13201 - 4:2015 Teevalgustus. Osa 4: Valgusliku toimivuse mõõtemeetodid. EVS-EN 13201 - 5:2015 Teevalgustus. Osa 5: Energiatõhususnäitajad. EVS 12464 2 2014 V algus ja valgustus Töökohavalgustus Osa 2: Välistöökohad EVS-EN 40-1:1999 Tänavavalgustuspostid Osa 1: Mõõtmised ja määratlused. EVS-EN 40-2:2004 Tänavavalgustuspostid Osa 2: Üldnõuded ja mõõtmed. EVS-EN 60598-2-3:2003+A1:2011 Valgustid Osa 2-3: Erinõuded. Valgustid teede ja tänavate valgustamiseks. EVS 935-1:2017 Jalakäijate ülekäiguradade valgustamine lisavalgustusega. Osa 1. Kvaliteedi üldnäitajad ja juhisväärtused. EVS 935-2:2017 Jalakäijate ülekäiguradade valgustamine lisavalgustusega. Osa 2. Arvutamine ja mõõtmine. EVS 843:2016 Linnatänavad. EVS-HD 60364-4-41: 2017/A12: 20 1 9 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest. EVS-HD 60364-4-43:2010 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse. Elektrilevi OÜ 0,4 – 20 kV võrgustandardid. EVS 932:2017 Ehitusprojekt. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 9 ,,Nõuded ehitusprojektile“. T allinna Kommunaalameti 22.12.2016 käskkiri nr 121 „Tallinna linna välisvalgustuse hämardamise väärtuste kinnitamine“. Valgustid. Pro jekteerimisel tuleb kasutada LED - valgusteid. Valgusti vandaalikindlus tuleb valida vastavalt valgusti paigalduskõrgusele: 6 meetrit ja kõrgem - IK07, kuni 6 meetrit - IK08, erijuhtudel IK09 kuni IK 10. Disainvalgustite kaitseaste peab olema vähemalt IP65, tänavavalgustitel vähemalt IP66 ja maa sisse süvistatud valgustitel IP68. IP või IK astme muutmine kooskõlastada täiendavalt t e hniliste tingimuste väljaandjaga . Maa sisse süvistatud valgustite süvistoosi alla peab rajama nõuetekohase drenaaži . Valgustite esteetiline disain ja sobivus linnaruumi kooskõlastada eelnevalt Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti esindajaga . Valgusti p eab olema kergesti hooldatav. Valgusti peab vastam a kohalikele kliimatingimustele, vastavalt ET-2 0102-0329, „Eesti kliima teatmik ehitajale“. Valgustite ja juhtimisseadmete nimitalitlus peab olema tagatud töökeskkonna temperatuuril -25 °C kuni +25 °C, valgustite piiratud talitlus peab olema tagatud töökeskkonna temperatuuril -40 °C kuni +50 °C . Piiratud talitluses töötamine ei tohi vähendada valgusti eluiga. Valgusti v ärviesitusindeks CRI ≥70. Valgustil p eab olema sisse lülitatud CLO ( constant lu men output ) funktsioon. Valgusti n imipinge peab olema 230 V. V astavalt standardi EVS-EN 50160:2010/A1:2015 „Avalike elektrivõrkude pinge tunnussuurused“ nõudele peab valgusti nimitalitlus olema tagatud vahemikus -15 % kuni +10 % nimipinge väärtusest; v algusti piiratud talitlus peab olema tagatud pingevahemikus 180 V kuni 277 V. Piiratud talitluses töötamine ei tohi vähendada valgusti eluiga; valgusti cos φ peab olema vähemalt 0,9; inimeste puuteulatu ses asuvate valgustite t oitepingeks tuleb kasutada ohutut väikepinget . E lektroonikakomponendid peavad vastama I impulsspinge taluvuskategooriale. Valgustites tuleb kasutada liigpingepiirikut (kaitsetase 1,5 kV , maksimaalne impulsspinge 1 0 kV ). Liigpingepiirik peab olema paigaldatud valgusti liiteseadmesse ja ühendatud jadamisi. Valgusti v algusviljakus peab olema ≥ 110 lm/W. Valgusti v ärvsustemperatuur peab olema 3000 K , ülekäiguradadel peab olema min. 5000 K, kui eriti ngimustes ei ole nõutud teisiti. Ü he partii erinev värvsuste mperatuuri vahe võib olla ± 175 K . Valgustil peab olema kehtiv CE , ENEC ja ENEC + sertifikaat ning Euroopas tunnustatud sertifitseerimislabori märgis. Valgusallikas peab olema läbinud fotobioloogilise ohutuse testi ja vastama standardi EVS-EN 62471 nõuetele. Projektiga koos tuleb esitada valgusti tehnilised andmed ja valgustusarvutuse failid (*. ies ,*. uld ja *. pdf formaadis) digitaalsel kujul. Valgustusarvutuse esitamisel tuleb sellel kajastada objekti andmed (sh aadress, projekti number, arvutuse te gija ). Valgusti garantii peab olema vähemalt 5 aastat alates paigaldamisest. Tallinna linnas eelnevalt mittekasutatud ja eraldi komplekteeritavatel valgustitel on nõutav maaletooja või tootjapoolne sellekohane ametlik kinnituskiri. Valgusti kõik komponendid peavad olema vahetatavad ja saadaval varuosadena 10 aastat pärast paigaldust. Nõutav on tootja või maaletooja ametlik allkirjastatud dokument. Valgusti l peab olema piisava varuga (ilmastikukindel, kiuline , hülsitud ja 3 ( kolme sooneline ) kummikaabel ja selle paigaldus peab toimuma sisetingimustes . K aabel peab ulatuma terviklikult (lisaühendusteta) valgustist kuni masti ühendusklemmideni, mis asuvad teenindusluugi ava kohal/taga. V algusti peab olema kaitstud arvutuslikult ettenähtud kork - või sulav kaitsmega, mis paigaldatakse juurdepääsetavasse teeninduskohta või ripp keerd kaabel õhuliinile. V algustuse hämardamine peab lähtuma Tallinna Kommunaalameti 22.12.2016 käskkirja st nr 121 „Tallinna linna välisvalgustuse hämardamise väärtuste kinnitamine“. Valgusti tootjaga täpsustada valgustite hulk ühe fiidri kohta, millest alates tuleb kasutada seadet, mis vähendab toiteploki käivitusvoolu impulssi. Valgusti peab võimaldama juhtimist kolmanda osapoole valgustipõhiste kontrollerite ja juhtimissüsteemideg a. Valgusti peab olema varustatud DiiA ( Digital Illumination Interface Alliance ) poolt standardiseeritud toiteplokiga. Valgustipõhine juhtimine . Valgusti toiteseadme juhtliides peab vastama DiiA poolt standardiseeritud DALI-2 juhtimissidele. Valgusti toiteseadmel peab olema sekundaarne 24V alalisvoolu väljund juhtseadmete ja või andurite toiteks mis tagab toitevoolu ka juhul kui valgusti LED mooduli toitevool on läbi DALI juhtkäsu välja lülitatud. Valgustil peab olema varustatud kahe nn Zhaga ( Zhaga book 18 ed 2.0) spetsifikatsioonile vastava) pistikupesaga mis on liidestatud valgusti toiteseadmega. Zhaga pistikupesade asukoht: Üks valgusti korpuse ülemisel küljel. Pistik peab olema liidestatud valgusti toiteseadme sekundaarse 24V alalisvoolu väljundiga ja DALI 2 juhtimisliidesega. Üks valgusti korpuse alumisel küljel. Pistik peab olema liidestatud valgusti toiteseadme sekundaarse 24V alalisvoolu väljundiga. Zhaga pesa olemasolu ei ole kohustuslik valgustitel (disainvalgusti, prožektor), kui tootja poolt pole võimalik Zhaga pesa valgustile paigaldada. Sellisel juhul tuleb lahendada valgustite/ valgustirühmade juhtimine vahekilbiga. Pargivalgustite puhul peab valgusti olema varustatud vähemalt ühe Zhaga pistikupesaga . Projekti lisada tootjapoolne kinnituskiri projektis kasutatud valgustitele Zhaga pistikupesade valmiduse kohta. Mastid. T änavatel kasutada koos konsooli kõrgusega kuni 8 m ja ülekäiguradadel 6 m koonilisi kuumtsingitud metallmaste, v.a kui eritingimustes on määratud teisiti. Projekteeritavad välisvalgustid peavad olema sama tooni või ligilähedased projekteeritavate metallmastide värvsusega Võimaluse l kasut ada valgust ami seks ühis eid maste , sh kõnni -, kergliiklus tee valgustuseks ja liikluskorralduseks ( liiklusmärgid, viidad) . Liikluskorraldu s vahendite , prügikastide paigaldamisel ei tohi need takistada masti teenindusluugi avamist . Valgustite ja fooride planeerimisel ühisele mastile näha ette metallmast kahe teenindusluugiga. Valgustite planeerimisel ühe luugiga valgusfoori- või portaalimastidele näha ette selle masti asendamine kahe luugiga masti vastu. Mastide asukoha valikul arvestada tänavate, jalg - ja kergliiklus teede mehhaniseeritud puhastamise ga . Masti asukoht peab olema vähemalt 1m kaugusel sõiduki parkimisala äärekivist. P arkimisalal või selle keskel peab olema vähemalt 50 c m kõrgune m etallmasti kaitsev sõidutõke või piire. Masti kõrguse valikul lähtuda sobivusest konkreetsesse keskkonda, olemasolevast ja perspektiivsest teevalgustusest. Mastidesse projekteerida sulavkaitse- ja ühendusaparatuur igale valgustile ja teistele tarbija tele eraldi. Jalandid. Olemasolevad jalandid, mis jäävad tee piirkonda, tõsta või langetada vastavalt etteantud normidele. Jalandeid ei ole lubatud paigaldada lohku. Jalandite reguleerimiskruvide kõrgus peab jääma maapinnast 4 - 5 cm. Vähemalt 1m raadiuses jalandist peab olema tasane või ühtlaselt langev/tõusev maapind. Valgustusvõrk. Välisvalgustuse mastid ja võrk projekteerida Tallinna linnale kuuluvale maa-alale ning vältida valgustusmastide sattumist võõra kinnistu piiridesse. Projekt peab tehnilis e lahendusega tagama ökonoomse välisvalgustuse ehit use- , elektrienergia - ja hoold us kulud. L JS kaitse- ja lülitusaparatuur viia vastavusse koormus- ja lühisvooludega. Valgustusvõrgu maakaablite planeerimisel valgusfooride vahelisele teeületusele näha ette reservtorud valgusfoori kaablitele. Projekteeritavate kaabelliinide ristumisel teedega ette näha teede alla reservtorud läbimõõduga minimaalselt 110 mm, ettenähtud tugevusklassile. Valgustusvõrk projekteerida betoonjalandil metallmastidega, maakaabliga kollast värvi kaitsetorus läbimõõduga minimaalselt 75 mm, kui eritingimustes ei ole määratud teisiti. Maakaablina kasutada alumiiniumsoontega 1 kV välisvalgustuse jõukaablit . Maanduspaigaldise osa ehitada välja vastavalt normidele ja võrgustandardi nõuetele. Projekteerimisel tuleb ette näha olemasoleva te välisvalgustuse alltarbijate (reklaamtahvlid, bussiootepaviljonid jne) elektritoitekaablite ja liitumiskohtade säilitamine . V ajadusel tuleb liitumispunktid ümber ehitada ja pikendada/asendada toitekaablid nii, et alltarbijad ei jääks ilma elektritoiteta . Olemasoleva välisvalgustuse elektripaigaldise demontaaž on lubatud vaid pärast uue välisvalgustuse väljaehitamist ja selle töösse võtmist. Valgustuse toide projekteerida LJS 330 -st F 1 ja LJS 519 -st F 3 ja valgustite juhtmestik kohaldada 0,4 kV võrgule. Üldjuhul võtta elektritoide olemasolevast lülitus-jaotusseadmest. Erandina, kui toide võetakse olemasolevalt fiidrilt, siis tuleb eelnevalt kontrollida fiidri tehnilist seisukorda ning vajadusel ette näha rekonst ru eerimine kooskõlastatult tellijaga. Kui projektis on ette nähtud LJS-es või selle fiidritel koormuste ja lülitusseadmete suurendamine, siis tuleb (vajadusel) kogu liini pikkuselt ka toitekaabel välja vahetada. Vältida uute ja vande maakaablite jätkumuhvidega ühendamist. Projekteerimisel arvestada 25% ulatuses reserv-varu projekteeritud peakaitsme suurusele, kogu kilbi võimsusele ja seadmete mahule. Tallinna välisvalgustuse elektripaigaldises on kasutusel EH3/AP21 tüüpi ja helehalli värvi (polüester) klaasplastist elektrikilbid. Projektis tuleb kasutada samasugust tüüpi või kooskõlastatult tellijaga alternatiiv kilpi kui eritingimustes ei ole määratud teisiti. Kilpidele paigaldada ette Tallinna tänavavalgustuses juba kasutusel olev ühtne lukustussüsteem . Jalakäijate ülekäigurajad. Kui projekteeritavas alas on jalakäijate ülekäigurajad, siis ülekäiguraja spetsiaalvalgustus peab lähtuma vastavatest standarditest . Ülekäiguradade valgustite värv s ustemperatuur peab olema ≥ 5000K. V ormistus . Projekt peab olema vastavuses kehtivate normdok umentidega, õigusaktidega ja Enefit Connect OÜ nõuetega https://www8.energia.ee/public/ee043.nsf/PKDE?OpenView . Projektis esitada kõige värskemate andmetega geoalus , kuhu on märgitud olemasoleva te valgusti mast ide asukohad koos trasside ja teiste tehnovõrkudega. Projektis esitada materjalide spetsifikatsioon ja üldistatud töömahtude tabel, mis peab sisaldama kõiki töömahtusid, sh täitedokumentatsiooni, elektriohutusalast ja valgusalast nõuetekohasuse - ja kontrollidokumentatsiooni. Asendiplaanid peavad olema värvilised. Projekteeritav valgustus peab olema selgelt eristatav joone jämeduselt ja värvilt. Mitme kilbipiirkonna/toitepunkti korral peab olema selgelt eristatav nende lahutuskoht ning vajadusel võimalik võrgu ümberühenduse võimalus. Asendiplaanil , sh geodeetilisel alusplaanil mitte kasutada halvasti loetavaid või valgusest sõltuvaid värve , nt kollast. Asendiplaanile peab olema kantud projekteeritava piirkonnaga valgustustehnilises mõistes otseselt kokku puutuva olemasoleva tänavavalgustuse esimesed valgustuspunktid. Asendiplaanil peab olema märgitud välisvalgustus trassi läheduses olevate puude võrade ulatus. Projektis esitada projekteeritava valgustusvõrgu piirkonnaskeem ja LJS elektriline skeem. Valgustusvõrgu skeem peab olema ülevaatlik, lihtsalt arusaadav, seotud konkreetse asendiplaaniga ja sisaldama kõiki asjakohaseid andmeid (pinge, vool, võimsus, kaitse, pingelang, juhistikusüsteem, valgustite tüüp ja võimsus) projekteeritava valgustuse ja LJS piirkonna kohta tervikuna. Skeem peab olema seotud asendiplaaniga, erinevad valgustusgrupid tähistada eri värviga, eritüüpi valgustid erinevate tingmärkide ja kirjetega. Skeemil mitte esitada olemasolevaid maa-aluseid tehnovõrke. Valmisehitatud valgustuspaigaldise käitu piiravate asjaolude korral esitada projektis käidujuhend. Eritingimused. Valgustusklassi valik koos kõlastada Enefit Connect OÜ v algustusteenuste üksuse esindaja ga . Pro jekt kooskõlastada esmalt Enefit Connect OÜ valgustusteenuste üksuse esindajaga (esitatav projekt peab sisaldama kogu dokumentatsiooni, projekteerija pädevusklassi ja tunnistuse numbrit). Projektis tuleb käsitleda teevalgustuse elektripaigaldise kait seviise, lähtudes elektriohutus alasest standardist. Tallinna Linnatranspordi AS ja välisvalgustuse ühiste mastide korral on kohustuslik rakendada II kaitseklassil põhinevaid kaitseviise. Projekteerijal on kohustus enne projekteerimist/projekteerimise ajal tutvuda ka kohapealse olukorraga objektil. Valgustite demonteerimisel jälgida, et mastidel ja haruliinidel oleks kõik olemasolevad ühenduskohad (jõulupistikupesad) tagatud ning asendatud samaväärsetega. Vajalikke piirkonna skeeme, elektriskeeme ning täiendavat informatsiooni saab küsida e-posti aadressil:
[email protected] Projektis tuleb ette näha, et välisvalgustusvõrgu ehitaja peab omama õigust töötada Tallinna välisvalgustusvõrgus (loa väljastab Enefit Connect OÜ ). Tehnilised tingimused kehtivad Tallinna linnale kuuluvate ning üle antavate teede ja rajatiste osas. Tehnilised tingimused on lahutamatuks osaks projektile ja need tuleb lisada projekti dokumentatsiooni. Projektiga koos esitada projekteerimise lähteülesanne koos projekteerimistingimustega. Käesolevad tehnilised tingimused kehtivad üks aasta. Tehnilised tingimused väljastas: Anno Uusmaa
[email protected] 5386 7850
JRK NR ARVAMUSE ESITAJA KUUPÄEV ARVAMUS OTSUS SELGITUSED MÄRKUSED
1 Viktor Blinov 27.09.2022
1 .ВОССТАНОВИТЬ ВО ДВОРЕ ДОМОВ 1, 3, 5, 7 ЗОНУ ОТДЫХА. 1.2. ОТГОРОДИТЬ ЗОНУ ОТДЫХА ПОРЕБРИКОМ ДЛЯ ИСКЛЮЧЕНИЯ ПАРКОВКИ
АВТОМОБИЛЕЙ НА ГАЗОНЕ. 1.3. ДЛЯ РЕШЕНИЯ ПРОБЛЕМ ПАРКОВКИ ВО ДВОРЕ ПРЕДЛАГАЮ СНЕСТИ СТАРУЮ ПОДСТАНЦИЮ.
1.1 ei arvestata
Tõlge: Puhkealad majade 1, 3, 5, 7 territooriumil taastada1.2. Piirata puhkeala territoorium äärekiviga, puhkeala territooriumi parkimise
vältimiseks. 1.3. Vana alajaam tuleb lammutada parkimisprobleemi lahendamiseks.
1.2 2. ОТРЕМОНТИРОВАТЬ ОГРАДУ МЕЖДУ ДОМАМИ 1, 3, 5, 7. Tõlge: 2. Piirdeaed majade 1, 3, 5, 7 vahel tuleb renoveerida. ei arvestata
1.3 3 .ВОССТАНОВИТЬ НА ДОМЕ №5 ЗНАК «ОХРАНЯЕТСЯ ГОСУДАРСТВОМ». Tõlge: 3. Taastada maja nr 5 märk „Riigi kaitse all“. ei arvestata
4. РАЗРЕШИТЬ КВАРТИРНЫМ ТОВАРИЩЕСТВАМ НЕ СТРОИТЬ ДОМИКИ ДЛЯ МУСОРНЫХ БАКОВ. СТРОИТЕЛЬСТВО СЕМИ ТАКИХ ДОМИКОВ
1.4 ei arvestata
ИЗМЕНИТ В ХУДШУЮ СТОРОНУ УНИКАЛЬНЫЙ ЛАНДШАФТ ДВОРА. СЕЙЧАС АККУРАТНЫЕ ЗЕЛЕНЫЕ БАКИ МАСКИРУЕТ ЗЕЛЕНЬ ДЕРЕВЬЕВ.
PT-ga ei käsitleta nimetatud kinnistuid.
Tõlge: Lubada KÜ-le prügimajad mitte ehitada (kokku 7 prügimaja). Prügimajade ehitamine muutub hooviala koledaks. Praegu kasutusel olevad
Sisehoovide rekonstrueerimine erakinnistutel
rohelised konteinerid sobivad rohkem.
lahendada maaomanike poolt. artu mnt 28a
5. МОТИВИРОВАТЬ КВАРТИРНОЕ ТОВАРИЩЕСТВО ДОМА №1 НА РЕМОНТ ДОМА (СЕЙЧАС ОН В ЛОХМОТЬЯХ). ФОТО 12
1.5 ei arvestata kinnistul paikneb Elektrilevi OÜ-le kuuluv
Tõlge: Motiveerida maja nr 1 hoone rekonstrueerimiseks.
alajaam, mille kaudutagatakse piirkonna
6. ВКЛЮЧИТЬ В ПЛАН РЕКОНСТРУКЦИИ УЛИЦЫ ЛАСТЕКОДУ УНИКАЛЬНОЕ ПРОСТРАНСТВО ВСЕГО ДВОРА. НЕПРАВИЛЬНО, КОГДА АСФАЛЬТ
elektirvarustus. Selle likvideerimine ilma
ПО ОДНУ СТОРОНУ ОТРЕМОНТИРОВАН , А ПО ДРУГУЮ СТОРОНУ НАХОДИТСЯ В ОЧЕНЬ ПЛОХОМ СОСТОЯНИИ, С ЯМАМИ , ГДЕ ОБРАЗУЮТСЯ
1.6 ei arvestata alajaama ümber tõstmata ei ole teostatav.
ЛУЖИ.
Tõlge: Lastekodu tänava projektiga lahendada kogu hooviala. Ei ole õige kui ühel pool rekonstrueeritakse aga teise pool mitte.
7. ЗАМЕНИТЬ БАРЬЕРЫ ДЛЯ АВТОМОБИЛЕЙ МЕЖДУ ТОВАРИЩЕСТВАМИ, НАПРИМЕР, НА БЕТОННЫХ ГОЛУБЕЙ. СЕЙЧАС ДЛЯ ЭТОГО
1.7 ei arvestata
ИСПОЛЬЗУЮТСЯ БЕТОННЫЕ БЛОКИ, КАМНИ И ЗАБОРЫ, ЧТО ПОРТИТ ЭСТЕТИЧЕСКИЙ ВИД ДВОРА. ТАКЖЕ, ЗАГРАЖДЕНИЯ ПРЕПЯТСТВУЮТ
ДВИЖЕНИЮ СПЕЦТРАНСПОРТА. ЛУЧШИЙ ВАРИАНТ - УДАЛИТЬ ВСЕ ЭТИ БАРЬЕРЫ, СДЕЛАТЬ РАЗМЕТКУ И ПОСТАВИТЬ ЗНАКИ,
ЗАКРЕПЛЯЮЩИЕ МЕСТА ЗА КВАРТИРНЫМИ ТОВАРИЩЕСТВАМИ
Tõlge: Likvideerida hetkel kasutusel olevad liikluskorralduse elemendid (r/b plokid, piirdeaiad, kivid jne) ning asendada liiklusmärkidega ja/või
teekate märgistusega, mis kinnitavad KÜ parkimisõigust.
2 Jako Jarvsaar 28.09.2022
PT eelnõuga koos tutvustati põhimõttelist
Tutvumiseks esitatud materjalide hulgast on puudu joonised, mis puudutavad Lastekodu tänava osa lõigul Odra - Masina ning Masina tänava osa
2.1 linnaruumilist visiooni, tänava lõplik lahendus
lõigul Lastekodu - Tartu mnt? Kas ja kus on võimalik selle lahendusega tutvuda?
selgub ehitusprojekti koostamisel
Täiendavate puude istutamist nähakse ette
arvestatakse kui on võimalik nende kasvuks vajalikud
2.2
1) Näha ette Lastekodu tänava haljastuse taastamine selle esialgsel kujul lõigul F.R.Kreutzwaldi - Liivalaia tn. Lisada olemasolevate puude vahele võimaluse piires tingimused luua ilma olemasolevat haljastust
uusi kastaneid, luues ühtlase sammuga tühimiketa puuderivi. Aja jooksul on sealt välja juuritud üle kümne puu, mis tuleks taastada. kahjustamata.
2.3 2) Näha ette uue kõrghaljastuse rajamine Torupilli ots tänava idapoolsele küljele ühiselamu otsa.
Täiendavate puude istutamist ja muu
3) Näha ette täiendava kõrghaljastuse rajamine Lastekodu ja Odra tänava ristmikule tekkivale väljakule - väljak kujundada meeldivaks haljastuse rajamist istutamist nähakse ette
2.4
istumiskohaks. arvestatakse kui on võimalik tagada kasvuks vajalikud
võimaluse piires tingimused lähtuvalt olemasolevatest,
säilitatavatest ning projekteeritavatest
2.5 tehnovõrkudest
4) Vältida lihtsate murukattega alade rajamist, eelistada põõsaid ja madalat taimestikku.
2.6 5) Luua uus puuderivi Lastekodu tänavale lõigul Odra tn - Masina tn.
Arusaamatuks jääb liikluskorralduslik plaan. Liivamäe tänava (ja sellest tingituna ka Lastekodu tn lõigul Liivamäe - F.R.Kreutzwaldi) kahesuunaliseks Tegemist on põhimõttelise linnaruumilise
muutmine ei paranda kuidagi piirkonna liiklust. Kvartali siseselt on juba täna suureks probleemiks see, et Liivamäe tänav on Juhkentali osas visiooniga ja täpsem liikluskorralduslik
kahesuunaline. Kaaluda võimalust Liivamäe tänava terves ulatuses ühesuunaliseks muutmist (Juhkentali tänavast kuni Lastekodu tänavani, suunaga lahendus antakse ehitusprojekti koostamisel.
Tartu mnt poole) ning hoopis Keldrimäe tänava kahesuunaliseks muutmist. Keldrimäe ristmik Juhkentaliga on lai ja fooridega ning ka ristmik Liivamäe ja Leldrimäe tänavate
2.7 ei arvestata
Lastekodu ja Torupilli ots tänavatega on ruumikam. See lahendus võimaldaks vältida seda kitsast ja probleemset kahesuunalist lõiku Lastekodu rekonstrueerimine ei jää antud ehitusprojekti
tänaval Kreutzwaldi ja Liivamäe vahel. tööde mahtu. Vajalik suurema piirkonna
liiklusskeemi analüüsimine ja
ümberkorraldamine.
Page 1 of 7
3 Vladislav Bolmatov 30.09.2022 1. jalgrattateed. Palun lahendada rattateede osa selliselt,et mõlema suuna rajad jookseksid koos, mitte praegusel kujul väljapakutuna
ega sõidutee erinevatel pooltel. Põhjuseks asjaolu, et valdav enamus jalgratta ja elektritõuksiga liiklejatest ignoreerivad märgitud
sõidusuunda ja tekitavad ohtlikke olukordi liikluses (vt nt Gonsiori, Toompuiestee või Kolde pst vastehitatud osa kergliiklust). Võimalusel
palun projekteerida rattatee selliselt, et see ei külgneks kõnniteega, ehk pigem põhjapoolsel küljel (paaritud majanumbrid); või kui see
oleks otstarbekas, siis Lastekodu-Torupilli otsa ristmikul on koht, kus rattatee saaks loogiliselt oma poole (paaris-paaritu)
muuta. Rattatee peab olema sõiduteest füüsiliselt eraldatud, nt betoonist pätside vms abil(postid ei ole visuaalselt ilusad). Kui jalakäijad,
ratturid ja sõiduautod liiguvad üksteisest eraldi, siis liiklus on oluliselt turvalisem ja ohutum – vändata 30 km/h kiirusega suudavad vaid
tugevad, samas projekteeritav tänav tundub olema piisavalt kitsas, et ei jääks ruumi turvaliseks möödasõiduks. Ratta- ja kõnnitee
peavad samuti olema üksteisest füüsiliselt eraldatud, sest vastasel juhul jalakäijate ja ratturite liiklusvood hakkavad paratamatult Ettepaneku Tegemist on põhimõttelise linnaruumilise
ristuma, kuna valdav osa liiklejatest ei arvesta üksteisega (nt Gonsiori tn, Kolde pst, Telliskivi tn, Kalaranna tn).Kuna on soov luua realiseeritavust visiooniga ja täpsem liikluskorralduslik
3.1 toimivate rattateede võrgustikku, siis ka rattatee ja sõidutee osaline kokkusulatamine ei ole hea idee. See ei ole OK, kui rattaga liikleja kaalutakse lahendus antakse ehitusprojekti koostamisel.
kord sõidab omaette, kord aga maadleb autojuhtidega. Ka autode liiklus selles piirkonnas on piisavalt tihe, et sellised “ootamatud” ehitusprojekti Lähtutakse Tallinna rattastrateegia 2018-2028
ratturite mahasõidud tekitaks ohtlikke olukordi, eriti kui ratturid tihtipeale käituvad nagu nad oleksid surematud ning neil oleks koostamisel põhimõtetest.
sõiduteel eesõigus.Rattateede Lahendus Liivalaia-Lastekodu ristmikul juba paberil tundub veider, rääkimata sellest milliseks see kujuneb
päris elus. Rattateed peaksid olema ka võimalikult sirged ja tuleks vältida liigsete pööramiste rajamist sinna, kust seda annaks vältida.
Segaseks jääb ka rattateede lahendus teisel pool Odra Tänavalt (Bussijaama pool). Odra-Lastekodu ülekäik-ülesõit peavad olema
loogiliselt lahendatud, et keskmine rattaga liikleja saaks aru mis toimub.
2. Autoliiklus. Keskturu kohal liikluslahendus ja tänava ühesuunaliseks tegemine tundub olevat mõistlik; praegune olukord nädalavahetusiti ei
kannata kriitikat: autod liiguvad mõlemas suunas, teevad “korraks” peatusi ja samuti inimesed jooksevad suvaliselt üle ja see kõik ühe sõiduraja
laial teejupil. Paraku see teelõik on ka ainus võimalus pääseda Keldrimäe asumist Põhja-Tallinna ja Kadrioru-Pirita suunas, seega palume hoolikalt
läbi mõelda selle osa liikluslahendust. Võibolla oleks kasulik teavitada autojuhte, et Kreutzwaldi tänavalt Lastekodu tänavale jääb vaid parempööre.
Siinkohal oleks äärmiselt kasulik panna Kreutzwaldi-Tartu mnt ristmikule liiklusmärk, mis lubab vasakpööret Bussijaama suunas. Tegemist on põhimõttelise linnaruumilise
Külgparkimiskohtade alles jätmine on hea idee. Kui Lastekodu 13 ja 15 (sama 22 ja 26) majade eest viirutatud parkimiskohad peaksid visiooniga ja täpsem liikluskorralduslik
tähendamarattaparklat, siis julgen väita, et selle järgi ei ole tungivat vajadust sellises koguses kas või sellepärast, et siin puuduvad tõmbepunktid. arvestatakse lahendus antakse ehitusprojekti koostamisel.
3.2
Elanikele rattaparklaid saaks luua koostöös korteriühistutega – vaevalt et keegi tahab pikemaks ajaks parkida oma ratta lahtiselt tänava äärde, võimaluse piires Pöörded Tartu maanteele vaadatakse üle
pealegi et see ei ole kõige turvalisem piirkond ikkagi. Kui aga luua avalik rattaparkla lühiajaliseks ratta parkimiseks, siis võiks selle kavandada nt ehitusprojekti kostamise käigus ja vajadusel
Lastekodu 13 maja otsale ja väike parkla Gildi ja Lastekodu tn ristmikule. Lastekodu 18 maja ees kõnniteel on nii maja ees üleval kui ka sõidutee täiendatakse.
ääres all, seega see on ka koht ruumi säästmiseks.
3. Kõnniteede sillutis. Palun hinnata, kumb lahendus tekitabvähem müra – kas sillutuskivi või asfalt. Lastekodu tänav on aastakümneid olnudsiduv
bussijaama ja Kesklinna vahel, mistõttu mööda seda tänavat liigub paljureisijaid varastele, hilistele ja öö bussidele. Eriti suvel mil aknad onvaldavalt
arvestatakse Katendite tüübib täpsustatakse ehitusprojekti
3.3 lahti, on see suureks murekohaks, kuna nii inimesed ise räägivadväljusti kui ka nende kohvrid tekitavad palju müra ratastega. Pingid on samuti hea
võimaluse piires koostamise käigus
mõte, loodame, et need ei jää asotsiaalide magnetiks.
03.10.2022 1. Toetudes eelnõule lisatud Tallinna Strateegiakeskuse Ruumiloome Kompententsikeskuse 13.07. esitatud põhimõtetele ja tõstes eelkõige esile
nende peamist ideed "Kohalik tee" leiame, et Lastekodu tänav tuleks rekonstrueerida Keldrimäe peatänavana, millega tegemist on. Projekti koostamisel lähtutakse Tallinna
4 Juhkentali Selts 4.1 arvestatakse
arengustrateegia "Tallinn 2035" põhimõtetest
Projekti koostamisel lähtutakse Tallinna
arengustrateegia "Tallinn 2035"
4.2 põhimõtetest. Täiendavate avalike
parkimisvõimaluste loomine ei ole koostatava
2. Pidades probleemiks eelkõige inimeste liikumiseks ja viibimiseks mõeldud avaliku ruumi kasutamist autoparklana (sh pikalt ja kahel pool
projekti eesmärk
tänavat), mis ei võimalda tänava head toimimist peame vajalikuks selle asemel kohalikuks parkimiseks teiste võimaluste loomist.
Pöörded Tartu maanteele vaadatakse üle
3. Peame oluliseks autodele parempöörde võimalust väljasõidul asumist Tartu maanteele kas Kreutzwaldi tänava või Torupilli otsa
4.3 arvestatakse osaliselt ehitusprojekti kostamise käigus ja vajadusel
kaudu. Viimasel juhul peaks olema võimalik Liivamäe tänavalt Lastekodu tänavasse ka parempööre.
täiendatakse.
Page 2 of 7
02.10.2022
Seoses Lastekodu tänava projekteerimistingimuste nr 2211802/01816 avaliku menetlusega palub Astri Keskarendus OÜ (registrikood Nõue arvestada koostamisel olevade
Astri Keskarendus OÜ
5 5.1 14993447) kui puudutatud isik Lastekodu tänava projekteerimisel arvestada Keskturu ala (Keldrimäe tn 9// Lastekodu tn 12) arvestatakse detailplaneeringutega on eelnõus olemas,
Kairi Toom
detailplaneeringu realiseerimiseks vajalike kommunikatsioonide perspektiivsete liitumiste ning katenditega ja liikluskorraldusega täiendame
Kinnistu omanike teavitatakse ehitustööde
Palume täiendada Lastekodu tänava rekonstrueerimise projekteerimistingimuste nr 2211802/01816 punkti 5 järgnevalt: „Arvestada piirkonda teostamisest ehitaja poolt. Keldrimäe tn 9 //
jäävate kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringute ja ehitusprojektidega. Teha koostööd koostamisel olevate detailplaneeringute ja Lastekodu tn 12 kinnistu ja lähiala
arvestatakse osliselt
ehitusprojektide projekteerijatega. Teavitada (Keldrimäe tn 9// Lastekodu tn 12) kinnistu omanikku, s.t Astri Keskarendus OÜ-d, projekteerimise detailplaneeringu koostamise käigus
5.2 ehitustööde
ajakavast ning liita tööde mahtu Keskturu ala detailplaneeringu realiseerimiseks vajalike, rekonstrueeritava tänavamaa alasse jäävate, kokkulepitava Lastekodu tänav
läbiviimise ajal
perspektiivsete kommunikatsioonide ja liitumiste rajamine tingimusel, et Astri Keskarendus OÜ annab vajalikud sisendid projekteerimiseks kaasfinantseerimise tingimused lepitakse
projekteerimise ajakava kohaselt õigeaegselt ning lepib kokku kaasfinantseerimise mudeli. Detailplaneeringute ajakohane info kajastub....“. kokku detailplaneeringu mentluses
Lastekodu tänava ehitusprojektiga seotud
Daniil Kuznetsov 03.10.2022
Säilitatakse kõik puud, mille kasvuks vajalikud
6 6.1 1. Tähtis et kõik kastanid mis praegu olemas tänaval (Lastekodu 1 kuni Lastekodu 11) on jäänud. Nad on juba tänava sümbolid.
võimalusel tingimused on tagatud
arvestatakse
2. Lastekodu 11 maja ees on tähtis teha parkimiskeelt, kuna nädalavahetusel seal on päris raske läbi sõita, kuna seal pargitud autod tevad see Lõplik liikluskorraldus täpsustatakse
6.2
joonelõiku ühesuunaliseks. kaalutakse ehitusprojektis
arvestamist
Täiendavate puude istutamist ja muu
haljastuse rajamist nähakse ette kui on
3. Lastekodu 9 (Tartu mnt 32) ees on päris pikkalt olemas vaba maa (foto manuses), kuhu hästi panna haljastus või taskuparki, mis on juba ilusti
6.3 võimalik tagada kasvuks vajalikud tingimused
paigaldatud Sakala, Suur-Karja ja Kotzebue tänavatel.
lähtuvalt olemasolevatest, säilitatavatest ning
võimalusel
projekteeritavatest tehnovõrkudest
arvestatakse
7 Henri Pullisaar Ettepanek: Projekteerida ja ehitada elektriautode laadimise kohad Lastekodu tänavale ehitatavate kõikide parkimiskohtade juurde.
Põhjendus: Lähiaastatel on ette näha elektriautode arvu kasvu. Sellega seoses on vajalik elektriautode laadimise infrastruktuuri
väljaehitamine. Elektriautode laadimise taristuga varustatud parkimiskohad võiksid olla tuleviku linnaruumi osa. võimalusel
7.1 Kaalutakse ehitusprojekti koostamisel
arvestatkse
Ettepanek: Kaaluda Lastekodu tänava muutmist ühesuunaliseks tänavaks. Põhjendus: Hetkel on Lastekodu tänav ühesuunaline lõigus
Odra tänav kuni Keldrimäe tänav. Ülejäänud osas on Lastekodu tänav kahesuunaline teoorias, kuid praktikas ei mahu tihti kaks autot
kõrvuti. Eriti lõigul Kreutzwaldi tänav - Liivalaia tänav tekib tihti olukordi kus vastu sõitvatest autodest on ummikud kuna autod ei mahu Lastekodu tänaval ühesuunaliste lõikude
võimalusel
7.2 teineteisest mööda ning keegi peab tagurdama, et liiklus tööle saaks. Teen ettepaneku kaaluda, et Lastekodu tänav oleks kogu ulatuses kavandamise võimalikkust kaalutakse
arvestatakse
ühesuunaline. ehitusprojekti koostamise käigus.
Tegemist on erakinnistul asuvate
olemasolevate hoonetega. Koostamisel oleva
Keldrimäe tn 9 // Lastekodu tn 12 kinnistu ja
ei arvestata lähiala detailplaneeringu lahenduse kohaselt
Ettepanek: Kaaluda Lastekodu tn 11, 11a arvelt kõnnitee laiendamist. Põhjendus: Lastekodu tn 11, 11a kinnistutel asuvad hooned, mis on oma
nähakse ette avalikult kasutatava
ehitusjoonelt palju eespool Lastekodu 1,3,5,7,9 hoonetest. Kaaluda läbirääkimisi Lastekodu tn 11, 11a omanikega, et Lastekodu tänavale tekiks
tänavaruumi laiendamine Lastekodu tn 12
ühtne ehitusjoon ning et oleks võimalik välja ehitada ühtlase laiusega tee. Lastekodu 11, 11a majade ees on pidevalt tee kitsusest tulenevad
kinnistule
ummikud koos liiklusohtlike olukordadega.
8 Merike Tikk 03.10.2022
Oleme teadlikud piirkonnas avalikult
kastuatavate parkimiskohtade defitsiidist.
võimalusel
8.1 1) Leian, et Lastekodu tn projekteerimisel tuleb autodele parkimiskohtade arv säilitada vähemalt samas mahus, mis ta on praegu. Selles Lõplik liiklukorralduse lahendus antakse
arvestatakse
piirkonnas on enamuses vanemad kortermajad, milles kortereid palju aga neis puuduvad maa-alused parklad ja garaažid. Samas on aastatega ehitusprojektis, kuid püütakse
tunduvalt vähenenud ümbruskonnas parklate arv ja elanike autode parkimisvõimalused järjest halvenenud. Tore on mõelda jalgratastele ja säilitavõimalikult palju avalikke parkimiskohti
rattaparkidele aga arvestades meie kliimavööndit, siis vähemalt oktoobri lõpust aprilli alguseni ei ole meil võimalik jalgrattaid kasutada.
Jalgrattatee võrra ei tohiks elanike autode parkimisvõimalused halveneda.
Page 3 of 7
võimalusel Säilitatakse kõik puud, mille kasvuks vajalikud
8.2 2) Samuti tuleks kriitiliselt suhtuda väitesse, et „säilitada olemasolevad puud“. Näiteks paljud Lastekodu tn 22 ja 23 majade ees olevatest
arvestatakse tingimused on tagatud
puudest on oma aja juba ära elanud. Iga vähegi tugevama tuulega langeb puudelt suuremaid ja väiksemaid oksi maha ja tuulega nende puude all
kõndimine tundub vägagi ohtlik. Võimalusel asendada siiski vanad kahjustatud puud uutega.
AS Tallinna Soojus 03.10.2022
PT eelnõus on üldine nõue arvestada
Kalle Klandorf
9 9.1 arvestatakse piirkonnas koostamisel olevate või koostatud
Palume täiendada projekteerimistingimuste eelnõud ja lisada punkt 10.3: Projekteerimisel arvestada Merindorf OÜ tööga nr 020029 "Lastekodu tn
ehitusprojektidega - täpsustame nõuet
vee- ja kanalisatsioonitorustike projekt".
AS-l Tallinna Soojus ei ole vastuväiteid projekteerimistingimuste väljastamise osas eeldusel, et: 1. Eelnõus tehakse ülalnimetatud
PT eelnõus on nõue tehnovõrgu valdajate
9.2 täiendus.Projektlahendus kooskõlastatakse AS-ga Utilitas Tallinn. Selleks palume kaasata AS Utilitas Tallinn läbi ehitisregistri ehitusloa menetluse arvestatakse
kaasamiseks ehitusloa toltle menetluses
protsessi
PT eelnõus on üldine nõue arvestada
Teatame, et AS Utilitas Tallinn kavandab 2023.a II kvartali alguses alustada kaugkütte ja -jahutuse torustike ning kaasnevate ehitustöödega
9.3 arvestatakse piirkonnas koostamisel olevate või koostatud
Lastekodu tänaval. Ehitatavad torustikud hakkavad kuuluma AS-le Tallinna Soojus. Projekteerimiseks on sõlmitud töövõtuleping OÜ-ga Heat
ehitusprojektideg - täpsustame nõuet
Consult.
Andres Ando 03.10.2022
10 10.1 arvestatakse Sademevee ärajuhtimise lahendus antakse
ehitusprojekti mahus. Tänavalt kinnistutele
1. Projekteerimisel arvestada, et Lastekodu 26 Odra tänava poolses otsas ei jõuaks sadevesi majani. Teekate, vajalikud kalded ja äravoolu sadeevee juhtimine on keelatud.
lahendused tuleks seal kavandada kuni Lastekodu 26 taga oleva mänguväljakuni. Sisekvartalisse juurdepääsud (Lastekodu
tänav T4 ja Lastekodu tn 32) jäävad
arvestatakse osaliselt enamuses Lastekodu tänava
2. Siduda Lastekodu 26 taga olev mänguväljak ühtseks linnaruumiks uuendatud tänavaga. Ligipääs tänavalt tuleks mõlemalt poolt maja rekonstrueerimise ehitusprojekti mahust
mänguväljakuni selle projekti raames korda teha, inimlikult kutsuv linnarummina toimima panna. välja. Samuti välditakse tööde kavandamist
3. Projekt (teed ja haljastus) võiks hõlmata ka kogu Lastekodu 26 taga olevat linnaruumi, sh väljaku taga olev jalakäigu läbipääs Jakobi erakinnistutel. Vajadusel saab lahendada
ei arvestata
tänavale. eraldi projektiga.
4. Lastekodu 26 maja, aga ka teise majade tagant ja vaheliselt alalt võib leida ruumi nt rattaparklatele. ei arvestata
5. Projekti võiks hõlmata ka majade esised platsid trepikodade vahel, nt Lastekodu 26, Lastekodu 24. Kui need on osaliselt eraomandis, palun
ei arvestata
proovida läbi rääkida ja ühtselt lahendada.
Olemasolev haljastus võimalusel säilitatakse
ning ehitusprojektis määratakse säiltatavate
puude hooldulõikus vajadus. Olemasolevate
osalislet arvestatakse
puude hilisema hoolduslõikusega tegeleba
6. Säilitada kõrghaljastust maksimaalses mahus, kuid suurte puude kaugele tee kohale ulatuvad oksad võivad vajada inventuuri ja kärpimist, et amet regulaarselt vastavalt vajadusel ja seda
tagada ohutus ja turvalisus ka mõne aasta möödudes. Puude võrade suurem mass asub tänava kohal ja tänavatööd võivad seda tasakaalu ehitusprojektiga ei lahendata
mõjutada.
võimalusel lõplik haljastuse lahendus antakse
7. Uus kõrghaljastus peaks püüdlema samuti kõrgustesse, st uued puud võiksid olla sellistest liikidest, mis suudavad olulisel määral kõrgust arvestatakse ehitusprojektis
kasvatada.
Lõplik lahendus antakse ehitusprojektis
lähtutakse linnamööbli valiku printsiipidest
arvestatakse
ning lahendus peab sobituma ümbritsevasse
keskkonada
8. Palun hoiduda põhjamaisesse linnaruumi sobimatutest, sh erksatest ja neoonsetest pinkide, lastele ja noortele mõeldud
tänavaruumielementide jms kujundusest. Halb näide on Lastekodu 26 tagune mänguväljak oma kriiskava ja domineeriva värvivalikuga ning võltsi ja
laus-kummeeritud ilmega.
Jääb Lastekodu tänava rekonstrueerimise
9. Laiendada projektiala kogu Lastekodu tänava lõigule, mis on paralleelne Odra tänavaga (kuni Juhkentaleni). Alates Jakobi tänavast võiks seal ei arvestata ehitusprojekti mahust välja. Võimalik
olla ühesuunaline liiklus või üherealine kahesuunaline koos möödumistaskutega. Enamus asfalteeritud pinnast tuleks muuta jalakäijatele vajadusel lehendada eraldi projektiga
sobivamaks kõrg-haljastatud alaks. Ala on praegu kiviselt kalk ja kõle, eriti koos Odra tänavaga vaadates. Kaaluda, kas senise jalakäijate ja
jalgratturite tee saaks muuta kahesuunaliseks kergliiklusteeks, kui midagi on vaja olemasolevast eelarvelistel kaalutlustel säilitada. Kuna Odra tn
liiklus müra on väga tugev, võiks jalakäijate ala olla selles võimalikult eemal. Autode parkimine üksnes ühel poole teed paralleelselt teega.
Page 4 of 7
Arvestades Lastekodu tänava
10. Muuta Lastekodu tänava ühesuunalised osad üherealisteks kahesuunalisteks teedeks koos möödapääsu võimaldavate taskutega. Lastekodu ei arvestata
liikluskoormusega ei ole võimalik rakendada
tn suund on linna poole ja ka sealne nö kohalik elanik peab tegema ringsõidu Tartu maanteelt, Juhkentali tänavalt või Jakobi tänavalt sealsete
kodude akende alt. Lastekodu tn algus on tõestanud (ka uues projektis), et selline lahendus ei tekita ebavajalikku transiiti, kuid on kohalikele
paindlikum.
Tänava rekonstrueerimisega ei kaasne
ei arvestata
liikluskoormuse ksvu.
11. Palun arvestage projektiga kaasnevat liikluskoormust ja survet avalikele parkimiskohtadele ümberkaudsetel tänavatel. Ühte tänavat ei saa
muuta suletud koduõueks kõrval olevate tänavate liikluskoormuse suurendamise arvelt.
Lõplik liikluskorralduse lahendus antakse
võimalusel
ehitusprojektis, kuid püütakse säilitada
arvestatakse
12. Projektiga väheneb parkimiskohtade arv. Linn võiks piirkonda kavandada parklat kohalikele elanikele, sest mitmed majad on omal ajal võimalikult palju avalikke parkimiskohti
kavandatud ilma parkimiskohtadeta. Nt turu lähedal oleva parkla asemele, kui see kuulub linnale, või bussijaama lähedusse.
Tegemist on põhimõttelise linnaruumilise
visiooniga ja täpsem liikluskorralduslik
13. Rattatee transiitteena peaks olema kahesuunaline ja sõiduteest eraldatud mõlemas suunas. Kuna parkimine ei ole lahendatud tänava kaalutakse
lahendus antakse ehitusprojekti koostamisel.
kitsuse tõttu, siis võiks tulevikus rattaliikluse transiitteena kavandada hoopis Juhkentali tänavat. Lastekodu ja Liivalaia tn otsa on rakse ette näha arvestamist
Lähtutakse Tallinna rattastrateegia 2018-2028
loomuliku ja sujuva rattatee transiitkoridori lõpuna, sh sellisena, kust pääseks pöörama mõlemale poole Liivalaia tänavale, ehk et Liivalai ja põhimõtetest.
Lastekodu ristis hakkavad ratturid segama jalakäijaid olulisel määral.
Pole tehniliselt teostatav arvestades
ei arvestata
olemasolevad kõrguste vahet.
14. Kavandada Lastekodu tänava ja Odra tänava ristmik autodele (trepi asemele) Odra tänavale pööramiseks mõlemalt poolt Odra tänavat
olevalt Lastekodu tänavalt. Uus arendatav kvartal suurendab oluliselt Lastekodu tn liiklusmahtu ja seda just kesklinna suunas, kuigi võiks osa
suunata läbi Odra tänava Filtri teele või Tartu maanteele.
11 Erko Risthein 03.10.2022
Ettepanek: Mitte vähendada Lastekodu tänaval parkimiskohti, sest vähem ettenähtud parkimiskohti tekitab olukorra, kus: - autod suurema
võimalusel
11.1 tõenäosusega pargivad valesti ja blokeerivad kõnnitee või jalgrattatee; autod suurema tõenäosusega pargivad lähedalolevatel kõrvaltänavatel, mis
arvestatakse
ummistab tänavaid ja takistab liiklust; autod suurema tõenäosusega pargivad haljasaladele. Lastekodu 31 uusarenduses planeeritud 1. korruse
äripindade klientidel ei pruugi jaguda parkimiskohti, mis omakorda vähendab nende pindade ärilist atraktiivsust; toob piirkonda vähem klientuuri;
sunnib kliente parkima kõarvaltänavatesse, mis ummistab tänavaid ja takistab liiklust Lõplik liiklukorralduse lahendus antakse
ehitusprojektis, kuid püütakse säilitada
võimalikult palju avalikke parkimiskohti
Pikiparkimise asmel kasutada diagonaalis parkimist, sest Lastekodu tänav on selleks piisavalt lai ; 45° nurga all diagonaalis parkimine on
matemaatiliselt kõige efektiivsem ruumikasutus; diagonaalsele parkimiskohale parkimine ja parkimiskohalt väljumine on kiirem; diagonaalsed kaalutakse
11.2
parkimiskohad on ohutumad ja tekitavad vähem liiklusõnnetusi; õnnetused parkimise käigus; õnnetused autost väljumisel; pikiparkimine ehk arvestamist
külgboksi parkimine on kõige raskem ja kõige ohtlikum parkimise viis ; tihti autod pargivad liiga kaugele tee äärest, mis takistab liiklusvoolu; tihti
autod pargivad viltu või hõivavad mitu parkimiskohta; võtab kõige rohkem aega ja takistab liiklusvoolu; tekib palju rohkem plekimõlkimisi
parkimise käigus; võib olla autost väljujatele ohtlik ja tekitada liiklusõnnetusi; võib tekitada kergliiklejatele rohkem liiklusohtlikke olukordi
Parkimise normi rakendamisel kaalutletakse
11.3
eelkõiga avalikust huvist lähtuvalt
Palun lähtuda õiguskantsleri seisukohast “Parkimise arengukavale tuginemine”; “arengukava võib küll kaalutlusotsuste tegemisel abiks olla, kuid
see ei tohi välistada muude oluliste asjaolude ja põhjendatud huvide kaalumist Õiguskantsleri seisukoht
12 Siret Vaarik 01.10.2022
Olen lastekodu 22 elanik. Ei ole nõus, et muudetakse või veel hullem, kui vähendatakse parkimise kohti. See, kui keegi otsustab rattateed ja rataste
jaoks parkimise kohad teha, siis see ei vähenda autode hulka. Niigi on parkimisega keeruline. Enamus majad on vanad majad ja nende all ei ole Lõplik liiklukorralduse lahendus antakse
võimalusel
12.1 parkimismaju. Ja kui parkimine tehakse tänavaga ka paralleelseks, siis tekitab see ka rohkem jama, kui kasu. Palun jätta pool viltu parkimine alles. arvestatakse ehitusprojektis, kuid püütakse säilitada
Ja kuna mul on linna kodu ja maa kodu, siis liigun pidevalt (raskete) kottidega ja mõlemas suunas (linna ja maale). Ei ole mõeldav, et pean ei tea kui võimalikult palju avalikke parkimiskohti
kaugele parkima ja sealt neid kotte vedama hakkama. Ja kui kohti vähendatakse, siis kas on ka ümbruses niiväga kohti, kuhu parkida? Kas tahate
kesklinnast inimesi välja süüa või?
Page 5 of 7
Lubati, et selle aasta suvel hakatakse pronksi tänavat renoveerima ja järgmine aasta lastekodu tänavat. Ja miks hakatakse pronksi tänavat vastu Ei ole seotud antud
12.2
talve ehitama, kuigi kuulutati, et seda hakatakse tegema suvel? Suvel on autosid linnas vähem ja töid peaks saama ludinal teha. Sügisel vastu talve projekteerimistingimustega
hakkab ilm (lumi ja pakane) ehitamist koheselt segama. Seega hakkab see ehitus seisma ja venima. Elanikel on täielik jama pikalt garanteeritud. Ja
kui pronksi lõpetatakse järgmise aasta sügisel, siis kas sama juhtub ka lastekodu tänavaga? Hakatakse vastu talve tegema!!! Äkki ikka mõtleks asja
läbi ennem tegemist. Ei ole sellise jamaga nõus. Kui teha, siis kohe kevadel ja ludinal jutti, et võimalikult vähe ebamugavust oleks.
võimalusel Katendite lahendu täpsustatakse
12.3
arvestatkse ehitusprojektis
Ja kas jalgratta teedele pannakse tõesti sama plastikust punane kate maha, millega siiani pidevalt probleemid olnud on? Mulle vähemalt tundub
nii, kui plaane vaatasin/lugesin. Kui jah, siis milleks!?
13 Taavi Rebane 03.10.2022
kaalutakse
13.1
arvestamist
1. Kõik sõiduteede ristumised peaksid olema tõstetud ehk lahendatud sellise põhimõtte kohaselt, et jalakäija on alati samal tasandil ning ei pea
laskuma alla sõidutee tasemele;
kaalutakse täpsem liikluskorralduslik lahendus antakse
13.2
2. Lisaks tõstetud ristmikele rakendada ka teisi liiklust rahustavaid meetmeid nagu šikaanid ja künnised. Saab näiteks vaheldada parkimiskohtade arvestamist ehitusprojekti koostamisel.
asukohta - kord ühel, kord teisel pool teed. Samal ajal oleks tagatud jalgratturitele otsesõidu võimalus;
kaalutakse
13.3 3. Kohtades, kus jalgrattad jagavad teed sõiduautodega, ei tohiks olla sõiduteest paremale jäävaid parkimiskohti, mis võivad ohustada jalgrattureid arvestamist
(manööverdavad sõidukid, avanevad autouksed jne). Kui on tingimata soov projekteerida parkimiskohad kahes reas, siis peaks olema jalgrattatee
sõiduautodest eraldi.
võimalusel Lõplik lahendus antakse ehitusprojektis
13.4
arvestatakse lähtutakse linnamööbli valiku printsiipidest
4. Kasutada linnaruumi sobivaid valgustus- ja liiklusmärkide poste ning muud linnamööblit, eelistatult musta värvi. Vältida tuleks tsingitud metalli
kasutamist, mis ei sobi kesklinna tänavaruumi.
Kui ehitusprojektis puudub vajadus
13.5 arvestatakse konkreetse liikluskorraldusliku elemendi
5. PT eelnõu lisas 1 toodud "jalakäijate suunajaid" ei ole vaja, kui tegemist on kohaliku tänavaga, kus maksimaalne liikumiskiirus on 30 km/h.
kasutamiseks siis nõude täitmist ei rakendata
Inimene ei ole karjaloom, keda tuleb aedikusse panna.
Minimaalse tänava laiuse määramisel
6. Sõiduraja laius ei peaks olema minimaalselt 3,25 m, vaid maksimaalselt (kui sedagi). Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimisprojektis on lähtutakse vajadusest säilitada ohutu
13.6 ei arvestata
kasutatud palju kitsamaid sõiduradu. On mõistetamatu, miks peab Lastekodu tänaval olema sellest vähemalt 0,5 m laiemad sõidurajad, mis liikumisvõimalus piirkonda teenindavatele
soodustavad oluliselt kiiremat liiklust kui 30 km/h. Isegi 2+1 maanteel on teise sõiduraja laius 3,25 m ning seal on kiirus 100 km/h. Kuidas soosib jäätmeveokitele, päästeautodele jms
sellest veel laiem sõidurada üle kolme korra väiksemast lubatud sõidukiirusest kinnipidamist?
kaalutakse täpsem liikluskorralduslik lahendus antakse
13.7
7. Kohtades, kus esineb praegu palju rikkumisi kõnniteel parkimise ja peatumise osas (näiteks Keskturu juures) tuleks näha ette pollarid kõnniteel arvestamist ehitusprojekti koostamisel.
sõitmise ja parkimise takistamiseks;
Projekti koostamisel lähtutakse Tallinna
arengustrateegia Tallinn 2035 põhimõtetest.
8. Odra ja Lastekodu tänavate ristmik tuleb muuta jalakäijatele ning jalgratturitele oluliselt mugavamaks. Praegu ei lähe jalakäijatele isegi foorituli Eesmärgiks ongi linnaruumi
13.8 arvestatkse
roheliseks, kui pole selleks eraldi nuppu vajutanud ning seda Tallinna bussijaama peasissepääsu ees. Lisaks tuleb luua võimalus selleks, et jalgrattur inimsõbralikumaks muutmine, jalkäijate ja
saaks kesklinna suunal ristmikku ületada otse, mitte ei peaks selleks eraldi teisele poole teed minema kaks korda. Väga halvad näiteid on Juhkentali- kergliiklejate ohutuse ja liikumisvõimaluste
Odra-Filtri tee ning Tartu maantee-Odra ristumised, kus jalgratturid on suunatud väga kitsastele ülekäiguradadele koos jalakäijatega - nii on parandamine
konfliktid vältimatud.
14 Andres Lindemann 03.10.2022
lahendus antakse ehitusprojektis vastavlt
14.1
1. Mitte kasutada pealt lahtiseid betoonist vihmavee suunajaid, mis muudavad tänava kasutamise käru, tõukeratta või jalgrattaga ohtlikuks vibra- Linnatänavate standardi nõuetele
rajaks. Kasutada tänaval pealt avadega kvaliteetseid renn-reste, mis oleksid tänavapinnaga tasa. Mittesobivad vihmavee suunajad on toodud Lisas kaalutakse
1. arvestamist
Page 6 of 7
täpsem liikluskorralduslik lahendus antakse
14.2 arvestatakse
ehitusprojekti koostamisel.
2. Juurdepääsud Lastekodu tn 32 maaüksuse mänguväljakule peavad olema turvalised ning pakkuma eelisõigust jalakäijatele ning ratturitele.
Vajalikud on teeületuskohad Lastekodu tn 26 maja mõlemasse otsa, kust viivad teed mänguväljakule.
15 Aivar Juns 28.09.2022
Lugesin, et Tallinnas on tulemas Lastekodu tänava muudatus. Olen ise Lastekodu tänava elanik ja ausalt öelda suhtun ideesse skeptiliselt. Praegune
Lastekodu tänav on kõigile ka praegusel kujul hea tänav, ega vaja mingit muudatust. Kahtlustan, et muudatustega kaotatakse tänaval autode põiki
parkimine ja asemele tekitatakse jalgratta rada. See on praegu valitsev moesuund, nagu kümme aastat tagasi lubati päikesepatareidega kogu
maailma energiavajadus rahuldada, vaja olevat vaid põlevkivi elektrijaamad sukgeda, isegi lammutada. Tekitati tohutut kahju, süüdimatult.Ma ise Ehitusprojekti koostamisel lähtutakse Tallinna
sõidan suvel peamiselt jalgrattaga ( kui pakke pole või kui lapselapsi pole vaja vedada). Talvel ja suvel kasutan põhiliselt ühiskondlikku transporti. arengustrateegia Tallinn 2035 ja Tallinna
Mul on auto, mida hoian hoopis teises kohas garaazis. Kasutan oma autot harva, aga siis tavaliselt polegi muid mõistlikke valikuid. Aga kindlasti rattastrateegia 2018-2028 põhimõtetest.
15.1
sõidan aastas kõige rohkem ühiskondliku transpordiga, seejärel sõidan pigem hobiks terviseks rattaga ja pakke vean autoga. Ilmselt väga paljud Lõplik lahendus antakse ehitusprojektis, kuid
linnaelanikud käituvad nii. Nendel harvadel kordadel, kui autoga pakke vean, vajan korraks peatumise kohta ( tunniks). Kui neid kohti väheks jääb ja püütakse säilitada võimalikult palju avalikke
jalgratturitele radu antakse, tekib olukord, et vähesed kohad on alati hõivatud, samas ratturid ei kasuta enamiku ajast isegi osa preagustest parkimiskohti.
võimalustest. Olen elanud töötanud ka palju välismaal. Enamikes Euroopa suurlinnades pole isegi odava parkimisega probleeme, väga palju on
parkimismaju. Asutuste juures on omad parkimismajad, parkimine tavaliselt 2 h tasuta, kohti on piisavalt. Ühiskonnad pigem vananevad ja
kasutavad autot rohkem kui praegu. Isegi mina tunnen, et 7 km ots rattaga on mulle juba maksimum, varemalt oli ka 15 km kerge. Kardan, et
tulevikus on meil ratturitele eraldatud liiga palju ja nad ei kasuta seda ära, samas ei pääse inimesed autodega isegi korraks asju ajama. Mulle pole
vaja vastata.
Page 7 of 7