Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Neugrundi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“

EELNÕU 1.11.2022 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Neugrundi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri1 Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk (1) Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Eesti merealal Soome lahe edelaosas Osmussaare ja Krassi saare vahele jääv ala, mille keskpunkt asub 9 km Osmussaarest kirdes, ning mille nimeks saab Neugrundi looduskaitseala (edaspidi kaitseala). (2) Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta: 1) Soome lahes paiknevat ainulaadset geoloogilist objekti Neugrundi meteoriidikraatrit ning tagada piirkonna mereelustiku ja linnustiku elupaiga terviklikkus; 2) elupaigatüüpi, mida nõukogu direktiiv nr 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. See elupaigatüüp on karid (1170)2; 3) kaitsealuseid linnuliike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ning nende elupaiku. Need liigid on järvekaur (Gavia arctica) ja punakurk-kaur (G. stellata); 4) alal regulaarselt peatuvaid rändlinnuliike, keda direktiiv nr 2009/147/EÜ nimetab II lisas, ning nende elupaiku. Need liigid on aul (Clangula hyemalis) ja hahk (Somateria mollissima). (3) Kaitseala veeala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Neugrundi sihtkaitsevööndisse. (4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. § 2. Kaitseala piir Kaitseala välis- ja vööndi piir on esitatud kaardil määruse lisas3.  § 3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. § 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiri kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta. 2. peatükk KAITSEALA KAITSEKORD § 5. Lubatud tegevus Kaitsealal on lubatud: 1) inimeste viibimine; 2) ujuvvahendiga sõitmine; 3) kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine, kusjuures rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul; 4) kalapüük. § 6. Keelatud tegevus Kaitsealal on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) uute ehitiste püstitamine; 4) jahipidamine. § 7. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 3. peatükk LÕPPSÄTTED § 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 9. Menetluse läbiviimine 2  Neugrundi looduskaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi keskkonnaministri 26. veebruari 2015. a käskkirjaga nr 195 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas4. § 10. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 EÜ Nõukogu direktiiv nr 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25). 2 Sulgudes on elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi nr 92/43/EMÜ I lisale. 3 Kaitseala välis- ja vööndi piir on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 4 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Kaja Kallas Peaminister Madis Kallas Keskkonnaminister Heiki Loot Riigisekretär Lisa. Neugrundi looduskaitseala 3 Vabariigi Valitsuse määruse „Neugrundi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega võetakse kaitse alla uus ala – Neugrundi madala mereala Soome lahes, moodustatakse Neugrundi looduskaitseala (edaspidi kaitseala) ja kehtestatakse kaitse-eeskiri. Neugrundi looduskaitseala on kavas esitada Euroopa Komisjonile loodus- ja linnualana Natura 2000 võrgustikku arvamiseks. Kaitseala asub Eesti merealal Soome lahe edelaosas Osmussaare ja Krassi saare vahele jääv alal, mille keskpunkt asub 9 km Osmussaarest kirdes. Neugrundi looduskaitseala moodustatakse, et säilitada Soome lahes asuva Neugrundi madaliku – meteoriidikraatri – unikaalsus ja puutumatus ning tagada piirkonna mereelustiku ja linnustiku elupaiga terviklikkus. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni kaitse planeerimise spetsialist Elle Puurmann (tel 472 9430, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti kaitse planeerimise peaspetsialist Riina Kotter (tel 325 8404, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna peajurist Lüüli Junti (tel 680 7435, e-post [email protected]), advokaadibüroo GLIMSTEDT vandeadvokaat Mirjam Vili (tel 611 8050, e-post [email protected]) ja SA Keskkonnaõiguse Keskus jurist Kärt Vaarmari (e-post [email protected]). Keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). Neugrundi madala kaitse alla võtmise ettepanekule on ekspertiisi koostanud OÜ Kivirullija ekspert Tiit Leito (tel 506 8401). 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta Soome lahes paiknevat ainulaadset geoloogilist objekti Neugrundi meteoriidikraatrit ning tagada piirkonna mereelustiku ja linnustiku elupaiga terviklikkus. Kaitstakse EÜ Nõukogu direktiivi nr 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüüpi karid (1170). Kaitsealal kaitstakse ka linnuliike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ET L 20, 26.01.2010, lk 7–25; edaspidi linnudirektiiv) nimetab I lisas, ning nende elupaiku. Need liigid on järvekaur (Gavia arctica) ja punakurk-kaur (G. stellata). 1 Kaitseala eesmärk on kaitsta ka alal regulaarselt peatuvaid rändlinnuliike, keda linnudirektiiv nimetab II lisas: auli (Clangula hyemalis) ja hahka (Somateria mollissima) ning nende elupaiku. Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eelduseks ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Neugrundi looduskaitseala kaitse alla võtmise eelduseks on alale eesmärgiks seatud väärtuste ohustatus ja haruldus ning rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Neugrundi meteoriidikraater on rahvusvahelise tähtsusega unikaalne loodusobjekt ja maailmamere teadaolevalt kõige paremini säilinud meteoriidikraater. Elupaigatüübina karid (1170) käsitletakse merepõhjast märgatavalt kõrgemale ulatuvaid veealuseid, paiguti mõõnaga paljanduvaid kaljusid ja moreense või bioloogilise tekkega moodustisi. Eestis arvatakse selle elupaigatüübi alla rahnuderikkad või aluspõhjakivimeist merepõhjakõrgendikud, mis võivad paguvee ajal ulatuda üle merepinna. Eesti rannikumeres on karid levinud suhteliselt väikesel pindalal. Karide elustik on väga mitmekesine, taimestiku moodustavad põhiliselt pruun- ja punavetikakooslused, eriti liigirikkad on põisadrukooslused. Karide elustikku iseloomustab suur bioloogiline produktiivsus. Rannakarbipopulatsioonid on lindudele hea toidubaas. Elupaigatüübi soodsa seisundi säilitamiseks on vajalik tagada selle puutumatus ja areng üksnes loodusliku protsessina. Järvekaur on ohustatud ja haruldane II kaitsekategooria liik, keda Eestis pesitseb 1−5 paari. Liigi talviseks arvukuseks Eestis hinnatakse 50−100 isendit ja see on arvatavalt stabiilne (Elts et al 2013). Punakurk-kaur on III kaitsekategooria liik, kelle talviseks arvukuseks Eestis on hinnatud 500−2000 isendit ja arvukus on arvatavalt stabiilne (Elts, J., Leito, A., Leivits, A., Luigujõe, L., Mägi, E., Nellis, R., Nellis, R., Ots, M., Pehlak, H. 2013. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008–2012. Hirundo 26 (2): 80–112). Mõlemad liigid on rahvusvahelisel tasandil IUCN ohustatud liikide punase nimestiku andmetel väheneva arvukusega ning lisatud ohustatute ja haruldastena linnudirektiivi I lisasse. Eesti jääb nende liikide rändeteele. Aul on IUCN ohustatud liikide punase nimestiku alusel väheneva arvukusega liik ja ta on nimetatud linnudirektiivi II lisas. 1993.–1995. aastal tehtud kogu Läänemerd hõlmava talvituvate veelindude uuringu andmetel talvitus Läänemerel 4 272 000 auli (Pihl, S, Durinck, J. & Skov, H. 1995. Waterbird numbers in the Baltic Sea, Winter 1993. NERI Technical Report no. 145. National Environmental Research Institute, Kalø), millest järeldati, et auli kogu Lääne- Siberi / Põhja-Euroopa populatsiooni suurus on 4,6 miljonit lindu (Rose, P.M. & Scott, D. A. 1994. Waterfowl Population Estimates. IWRB Publication 29, Slimbridge). 2007.–2009. aasta uuringu tulemused näitasid, et Läänemerel talvituv auliasurkond on vähenenud 1 482 000 linnuni, mis tähendab 65,3% arvukuse langust (Skov, H., Heinänen, S., Žydelis, R., Bellebaum, J., Bzoma, S., Dagys, M., Durinck, J., Garthe, S., Grishanov, G., Hario, M., Kieckbusch, J., Kube, J., Kuresoo, A., Larsson, K., Luigujoe, L., Meissner, W., Nehls, H. W., Nilsson, L., Petersen, I. K., Roos, M. M., Pihl, S., Sonntag, N., Stock, A., Stipniece,A. & Wahl, J. 2011. Waterbird populations and pressures in the Baltic Sea. Norden report). Kogu Lääne-Siberi / Põhja-Euroopa populatsiooni suuruseks hinnati 1,6 miljonit auli. Populatsiooni kiire arvukuse languse tõttu tõsteti 2012. aasta auli ohustatuse taset rahvusvahelises punases nimestikus ohuväliselt (Least Concern) tasemelt ohualtile (Vulnerable) tasemele (BirdLife International 2012. Clangula hyemalis. In: IUCN 2013. IUCN Red List of Threatened Species. Version 2013.1. <www.iucnredlist.org>) ja Läänemere 2 punases nimestikus ohustatud (Endangered) tasemele (HELCOM Red List of Birds. 2013. http://helcom.fi/baltic-sea-trends/biodiversity/red-list-of-species/red-list-of-birds). Auli rahvusvaheline kaitse tegevuskava seab eesmärgiks liigi soodsa seisundi saavutamisel kõigi liigile kogu elutsükli vältel oluliste piirkondade kaitsealade võrgustiku loomist ja kaitsmist (Hearn, R. D., Harrison, A. L., Cranswick, P. A. 2015. International Single Species Action Plan for the conservation of the Long-tailed Duck Clangula hyemalis, 2016–2025. AEWA Technical Series No. Trükis). Auli talviseks arvukuseks Eestis on hinnatud 100 000 − 500 000 isendit ja nende hulk on arvatavalt vähenemas (Elts et al 2013). Hahk on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku alusel ohulähedane liik, kelle arvukus on kiirelt langev. Liigi pesitsusaegseks arvukuseks hinnatakse 2000−4000 haudepaari. Haha talviseks arvukuseks Eestis hinnatakse 10−50 isendit ja nende hulk väheneb (Elts et al 2013). Rahvusvahelisest kohustusest tulenevalt tuleb Eesti riigil kaitsta linnudirektiivi I ja II lisas nimetatud ning I lisas nimetamata rändlinnuliike ning loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe. Lisaks aitab kaitseala moodustamine kaasa Eesti Vabariigi kui AEWA (Aafrika- Euraasia rändveelindude kaitse kokkulepe) lepinguosalise riigi rahvusvahelise kohustuse täitmisele. 2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus Ala kaitse alla võtmine ja hoidmine on oluline eeskätt unikaalse loodusobjekti meteoriidikraatri, loodusdirektiivi elupaigatüübi karid (1170) ning rahvusvahelise tähtsusega linnuliikide (sh auli, järvekauri ja punakurk-kauri) elupaikade kaitse-eesmärgil. Keskkonnastrateegia 2030 eesmärk on tagada bioloogilise mitmekesisuse vallas elustiku liikide elujõuliste populatsioonide säilitamiseks vajalikud elupaigad ja kooslused. Kuna alal asuv loodusobjekt meteoriidikraater on maailmas haruldane ning meteoriidikraatritel on teaduslik ja elustiku mitmekesisuse säilimist toetav väärtus, siis on vajalik ala säilitamine looduslikus seisundis. Eesti Mereinstituudi 2007. aastal tehtud uuringute kohaselt hõlmab elupaigatüüp karid (1170) olulise osa Neugrundi madala piirkonnast – 979 ha (Neugrundi madala piirkonna põhjaelustiku ja -elupaikade inventuur. 2007. TÜ. Koost. Georg Martin). Neugrundi piirkonna karisid (1170) iseloomustab avamere lainetusest ja tuultest tingitud intensiivne vee liikumine. Samasuguste tingimustega karisid leidub Eesti rannikumeres äärmiselt vähe. Sealne põhjaelustik on elupaigatüübile väga iseloomulik. Piirkonna ökoloogiline seisund on väga hea just looduslike tingimuste osas (suhteliselt puhta toitainetevaese vee juurdevool Läänemere avaosast, puuduvad mageda vee sissevoolud ja kohalikud reostusallikad). Neugrundi madalik moodustab koos Osmussaare ranniku madalike, Krassgrundi ja Pakri saarte ümbrusega ökoloogiliselt sidusa madalike süsteemi, mis tagab piirkonna merepõhja elustiku stabiilsuse. Tegemist on elustikurikka kõvapõhjalise madalmerealaga. Neugrundi madal on rändlindude rahvusvahelise tähtsusega peatumisala. Rahvusvaheliselt olulise koondumispaiga (alal peatub regulaarselt vähemalt 1% biogeograafilisest populatsioonist) lävend auli jaoks on 16 000 isendit (Wetlands International. 2012. Waterbird Population Estimates. wpe.wetlands.org). 16 000 rändel oleva auli kogunemine on üldtunnustatud kriteerium, mille alusel loetakse peatuspaik rahvusvahelise tähtsusega 3 linnualaks (A4iii, C4 koondumiskohad, suured kogumid) nii Euroopa kui ka maailma tasandil. Seega vastavad kõik paigad, kus peatub vähemalt 16 000 auli, nii rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala), rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA ala) kui ka Natura 2000 linnuala kriteeriumile. Linnustiku-uuringute järgi jääb Neugrundi madalikul peatuvate aulide koguarvukuse hinnang vahemikku 36 000 – 42 000 isendit. Selline arvukus ületab ala kaitse alla võtmist õigustava lävendi rohkem kui kaks korda. Eesti vetes asuvatel auli peatuspaikadel on väga suur tähtsus selle linnuliigi Lääne-Siberi/Põhja- Euroopa populatsiooni jaoks tervikuna. Koos Osmussaart ja Põõsaspea neeme ümbritsevate meremadalatega moodustab piirkond rahvusvaheliselt tähtsa peatumiskoha aulide rändeteel (nn pudelikaela). Piirkonda läbib aastas 1,5–2 miljonit veelindu (Haapsalu-Noarootsi projektialal ja Neugrundi madalal talvituvate, sulgivate ning sügis- ja kevadrändel peatuvate veelindude arvukus ja levikumuster. 2008. Lõpparuanne. Koost. Andres Kuresoo & Leho Luigujõe, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut; Veelindude loendus Neugrundi madalikul 2007. a. võimaliku avameretuulepargi rajamise kontekstis. 2008. Aruanne. Koost. Eesti Ornitoloogiaühing). Auli arvukus on viimastel aastakümnetel pidevalt vähenenud. 1992. aasta sügisel loendati Põõsaspea neemel kolme loenduspäeva jooksul 557 000 rändel olevat auli (Mauri Leivo loendusandmed). 2001. aasta oktoobris organiseeris Soome linnuorganisatsioon Viron Lintuseura rändevaatlused, kui 14 päeva jooksul loendati 920 600 auli (Viron Lintuseura andmed). Kogu sügishooajal Põõsaspea neemel loendatud aulide koguarv oli 2004. aastal 432 000 (Ellermaa, M. & Pettay. T. 2006. Põõsaspean niemen arktinen muutto syksyllä. 2004. Linnut-vuosikirja 2005: 99–112) ja 2009. aastal vaid 316 000 isendit (Ellermaa, M., Pettay, T. & Könönen, J. 2010. Sügisränne Põõsaspeal 2009. aastal. Hirundo 23: 21–46). Neugrundi madala lisamine kaitstavate alade hulka aitab tagada aulide peatuspaikade kaitset Soome lahes. Haha jaoks on Neugrundi madal üle-eestilise tähtsusega peatumisala. Loendusandmetel peatub seal üle 1000 isendi. Ka haha arvukus on viimastel aastatel pidevalt vähenenud. Näiteks naaberalal, Hari kurgu piirkonnas, on sulgivate hahkade arvukus viimase 15 aasta jooksul vähenenud ligikaudu neli korda (Leito, A. & Leito, T. 2007. Linnud. Rmt: Uurimisretked väinamere laidudele: 80–82). Kaitseala aitab lisaks rahvuslikele loodusväärtustele kaitsta üleeuroopalisi loodusväärtusi ja täidab sellega Eesti riigi rahvusvahelist kohustust. Projekteeritav kaitseala kavandatakse tervikuna esitada Natura 2000 alade võrgustikku. Natura 2000 aladel tuleb tagada kaitstavate liikide ja elupaikade soodne seisund. Linnudirektiivi I lisas nimetamata, kuid regulaarselt leiduvate rändliikide kaitseks on Euroopa Liidu liikmesriigid kohustatud rakendama kaitsemeetmeid, eriti nende pesitsus-, sulgimis- ja talvitumisaladel ning rändepeatuspaikades. Kuna Neugrundi madal on väheneva arvukusega linnuliikide auli ja haha oluline toitumis- ja talvitumisala, on vaja säilitada selle elupaiga kvaliteeti nii nimetatud kui ka teiste seal asuvate linnuliikide jaoks. Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Neugrundi looduskaitseala oluline teistegi haruldaste ja ohustatud liikide kaitseks. Samas pole nende kaitse-eesmärgiks seadmine vajalik, kuna nende kaitse on tagatud katusliikide ja elupaigatüüpide kaitse kaudu. Lisaks eespool nimetatud linnuliikidele on Neugrundi madala piirkonnas loenduse käigus registreeritud linnudirektiivi I lisa liigid väikekajakas (Larus minutus), jõgitiir (Sterna hirundo) 4 ja randtiir (S. paradisaea). Väikekajakas on ühtlasi II kaitsekategooria ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) alusel ohualdis liik, kelle arvukus väheneb kiirelt. Jõgitiir ja randtiir on rahvusvahelisel tasandil IUCN ohustatud liikide punase nimestiku alusel väheneva arvukusega liigid ja III kaitsekategooria liigid. Alal on registreeritud II kaitsekategooria ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku alusel ohualtid liigid alk (Alca torda) ja krüüsel (Cepphus grylle), mis annab alale lisaväärtuse looduskaitse seisukohast. Sealsed rikkalikud rannakarbipopulatsioonid on madala vee tõttu lindudele hea toidubaas. Alal on registreeritud II kaitsekategooria ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku alusel ohustatud tõmmukajakas (Larus fuscus Linnaeus) ning III kaitsekategooria liigid tõmmuvaeras (Melanitta fusca) ja hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena). Hallpõsk-pütt on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku alusel ohulähedane liik. Loodusdirektiivi II lisas nimetatud kalaliikidest on piirkonnas jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja võldas (Cottus gobio; Neugrundi madala piirkonna kalastiku uuring. 2008. Koost. Markus Vetemaa). Võldas on looduskaitseseaduse alusel III kaitsekategooria liik. Võldase puhul on võimalik ala kasutamine kogu elutsükli jooksul. Lõhe on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) alusel hinnatud äärmiselt ohustatud liigiks. Neugrundi piirkond on loodusdirektiivi V lisas nimetatud liigi merisiia oluline toitumisala. Liik on seal sügisel väga arvukas, nii rohkelt on merisiiga Eesti rannameres veel vaid Gretagrundi madalikul. 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Neugrundi madal võetakse kaitse alla kui looduskaitseala, kuna kaitseala peamine kaitse- eesmärk on elupaikade ja liikide kaitse ning selleks säilitatakse ala looduslikuna. Looduskaitseseaduse § 27 kohaselt on looduskaitseala kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Geoloogiliste objektide (meteoriidikraater) kaitseks ei sobi hoiuala režiim, sest hoiualad moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, mitte eluta looduse objektide kaitseks. Hoiuala kaitsekord ei võimalda rakendada mitut piirangut (nt linnujahi keelustamine), mis on alal kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalikud. Kuna alal asuvad mitmed loodusväärtused (liigid, kooslused, geoloogiline objekt), siis ei ole püsielupaiga moodustamine otstarbekas. Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi. 2.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piir Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused ning ala piirid peavad olema üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud kindlaid punkte ühendavaid mõttelisi sirgeid. Kaitseala piir on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000). Eelnõu kohaselt on Neugrundi looduskaitseala pindala 2152 ha ja tegemist on kogu ulatuses merealaga. Kaitse alla on võetud kraatri keskplatoo ja osa vallisisesest süvikust. Kaitseala moodustamine sellistes piirides vastab alal paiknevate loodusväärtuste kaitse vajadustele ja võimaldab ellu viia kaitseala kaitse-eesmärke. Kaitseala piir kulgeb mööda sirgeid, mis ühendavad nurgapunkte koordinaatidega X 470 546,000 Y 6 579 685,000, X 475 312,100 Y 6 579 685,000, X 475 312,100 Y 6 575 062,000, X 473 163,500 Y 6 574 554,100 ja X 470 546,000 Y 6 576 377,200. 5 Vastavalt eelnõukohasele kaitse-eeskirjale koosneb kaitseala tulenevalt kaitse-eesmärkidest, kaitsekorra eripärast ja majandustegevuse piiramise astmest ühest sihtkaitsevööndist. Sihtkaitsevöönd on vajalik looduslike koosluste ja kaitstavate liikide elupaikade säilitamiseks. Kaitsealal säilitatakse Neugrundi madala mereala elupaikade puutumatus ja tagatakse nende areng üksnes loodusliku protsessina. Seepärast on kogu kaitseala määratud sihtkaitsevööndiks. Sihtkaitsevööndi kaitsekord ja sellega kaasnevad piirangud tagavad kaitseala väärtuste säilimise. Sihtkaitsevööndis on looduskaitseseaduse kohaselt keelatud tegevus (näiteks majandustegevus, loodusvarade kasutamine), mis võib otseselt elupaiku kahjustada. Piiranguvöönd on aga vastavalt looduskaitseseadusele kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud. Neugrundi madala kaitse-eesmärgid alal majandustegevust ei võimalda. Vööndi piiri määramisel on lähtutud kaitseväärtuste olemasolust ja kaitsekorrast tulenevast ohutegurite vältimise võimalusest. 2.5. Kaitsekord 2.5.1. Kaitsekorra kavandamine Kaitseala kaitsekorra väljatöötamisel on arvesse võetud kaitsealal asuvaid loodusväärtusi, MTÜ Balti Keskkonnafoorumi ettepanekut (26. aprilli 2010. a kiri nr 10-1/1) võtta Neugrundi madal kaitse alla ja T. Leito eksperdihinnangut Neugrundi mereala kaitse alla võtmise kohta (OÜ Kivirullija 2010). Linnustiku andmed pärinevad piirkonnas tehtud uuringutest: Haapsalu-Noarootsi projektialal ja Neugrundi madalal talvituvate, sulgivate ning sügis- ja kevadrändel peatuvate veelindude arvukus ja levikumuster (2008. Lõpparuanne. Koost. Andres Kuresoo & Leho Luigujõe, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut; AEWA projekt Tiivad vete kohal), Veelindude loendus Neugrundi madalikul 2007. a. võimaliku avameretuulepargi rajamise kontekstis (2008. Aruanne. Koost. Eesti Ornitoloogiaühing; Neugrundi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine). Kasutatud on Põõsaspea neemel tehtud rändevaatluste loendusandmeid: 1992. aastal (Mauri Leivo); 2001. aasta oktoobris (Soome linnuorganisatsioon Viron Lintuseura); 2004. aastal (Ellermaa, M. & Pettay. T. 2006. Põõsaspean niemen arktinen muutto syksyllä. 2004. Linnut-vuosikirja 2005: 99–112); 2009. aastal (Ellermaa, M., Pettay, T. & Könönen, J. 2010. Sügisränne Põõsaspeal 2009. aastal. Hirundo 23: 21–46). Neugrundi madala piirkonna kalastiku ja mereelupaikade andmed on pärit TÜ Eesti Mereinstituudi uuringu tulemustest (Neugrundi madala piirkonna kalastiku uuring. 2008. Koost. Markus Vetemaa; Neugrundi madala piirkonna põhjaelustiku ja -elupaikade inventuur. 2007. TÜ. Koost. Georg Martin. Neugrundi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine). Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab Neugrundi madala mereelustiku ja linnustiku elupaiga tervikliku kaitse ja looduslike elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaalne saavutatavale efektile. Leebem kaitserežiim seaks ohtu kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamise ja kaitseväärtuste säilimise. 6 Kaitsealal vastab suur osa alast loodusdirektiivi elupaigatüüpide kriteeriumitele ja kooslused on looduslikus seisundis. Ala asustavad väheneva arvukusega linnuliigid. Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tervikuna määratud (looduslikuks) sihtkaitsevööndiks. Kuna tegemist on kogu ulatuses merealaga, siis ei ole vaja maismaaelupaikade ja nende kaitsega seotud tegevust Neugrundi looduskaitseala kaitse-eeskirjaga reguleerida. 2.5.2. Sihtkaitsevööndi kaitsekord Sihtkaitsevööndi kaitserežiim on vajalik kaitseala eesmärkide saavutamiseks ja loodusväärtuste säilimiseks. Sihtkaitsevööndi kaitsekord võimaldab tagada geoloogilise objekti ja kaitstavate linnuliikide elupaikade säilimise looduslikus seisundis. Senisel keskkonnakasutusel Neugrundi piirkonnas ei ole olnud negatiivset mõju ala loodusväärtustele. Kaitsekorra rakendamine Neugrundi looduskaitsealal ei keela seni toimunud tegevust: kalapüüki, mereturismi ja teadusuuringuid. 2.5.2.1. Lubatud tegevused Inimestel on lubatud viibida ja sõita ujuvvahendiga kogu kaitsealal. Ujuvvahenditega sõitmist ei ole vaja piirata. Suurema süvisega ujuvvahendid madala mere tõttu Neugrundi madalal ei liigu. Tegemist on rannast suhteliselt kaugel oleva alaga, kus muutlike ilmastikuolude tõttu pole külastatavus suur ja ujuvvahendite liikumisest tekkida võiv kahju ei põhjusta loodusväärtuste kaitse seisukohast probleeme. Meteoriidikraatril on oluline teadusväärtus, sest see arvatakse olevat üks Läänemere piirkonna geoloogilise ajaloo võtmeobjekte. Oluline on tagada teadusuuringute võimalus alal. Kaitsealal on lubatud kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine. Rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamiseks peab olema kaitseala valitseja nõusolek. Alal on oluline turismiväärtus eelkõige meresüstamatkajate ja sukeldujate jaoks. Senise praktika alusel ei ole üldjuhul gruppide suurus rohkem kui 20 osalejat, seega tavapärase suurusega grupile rahvaürituse korraldamiseks piirangud puuduvad. Rahvaürituste lubamisega tagatakse soovijatele juurdepääs Neugrundi kraatrile kui ainukesele tavasukeldujale kättesaadavas sügavuses olevale meteoriidikraatrile maailmameres. Kaalutlusotsusega saab kaitseala valitseja keelata suuremate ürituste toimumise või seada üritustele lisatingimusi ning seeläbi välistada sealse elustiku häirimise. Rahvaürituste keelamine võib vajalikuks osutuda eelkõige lindude koondumisajal. Hahkade isaslinnud kogunevad sulgima juunikuu alguses ja talvel on madalik tuhandete lindude talvitumisalaks. Kaitsealal on lubatud kalapüük. Vastavalt kalapüügieeskirja (Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määrus nr 144) § 18 lõikele 1 on kogu aasta keelatud püüda kala traalpüünistega 20 m sügavusjoonest madalamas vees. Kavandatav kaitseala jääb valdavalt lubatavast traalimisalast madalamasse vette. Seega on Neugrundi madalal lubatud püüda vaid nakkevõrguga. Kutselised kalurid kasutavad Neugrundi madala piirkonda vähe, kuna avamerel on muutlikud ilmastikuolud ja ala on rannikust kaugel (ligikaudu 10 km). Neugrund on töönduslike kalade arvukuse poolest kalapüügiks väheoluline, arvestatav on ala vaid siiapüügipiirkonnana. Kaitseala moodustamine kalapüügile lisapiiranguid ei sea ja piirkonna elanikele säilib võimalus Neugrundi madalal kalastamas käia. 7 2.5.2.2. Keelatud tegevused Käesoleva määrusega sätestatud erisustega arvestades on kaitsealal keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine, uute ehitiste püstitamine ja jahipidamine ehk tegevused, mis ei lähtu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärkidest, kuna selle käigus võidakse kahjustada geoloogilist objekti, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega, kõik kaitse-eeskirja kaitsekorra peatükis reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, on kaitsealal lubatud majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis majandustegevust, mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või seisundit. Sihtkaitsevööndis on looduskaitseseaduse kohaselt keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, mis välistab tegevuse, mis võiks otseselt sealset geoloogilist objekti ja elupaiku kahjustada. Majandustegevuse ja loodusvarade kasutamise keeld välistab alal süvendustöö, mis tooks kaasa elupaiga otsese hävingu ning kaadamise, millega võib kaasneda lisaks vahetu elupaiga hävimisele setete kandumine laiemale alale. Kaitsealale ei tohi rajada uusi ehitisi, kuna see võib tekitada unikaalse geoloogilise objekti ehituses pöördumatuid füüsilisi muutusi. Ehitustegevus hävitab loodusliku elupaiga ja vähendab loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi karide (1170) pindala ning võib kahjustada kogu piirkonnaga seotud elustikku, mille kaitseks on kaitseala moodustatud. Viimasel ajal on suurenenud arendustegevus ja kasvanud surve rajada madalikualadele tuuleparke. Tuulepark koosneb suurtest ehitistest väga laiaulatuslikul alal. Selle rajamine, samuti selle hilisem käitus ohustab otseselt kaitstavaid loodusväärtusi. Negatiivsed tegurid võivad põhjustada pöördumatuid muutusi, eriti linnustikus. Ehitustegevusega ja ehitiste kasutamisega kaasnev müra ja elustiku häirimine põhjustab kalade ja lindude eemale tõrjumist ja isegi hukkumist. Kuigi Neugrundi madalal on enamasti kõvad setted ja heljumit ei pruugi ehitustegevuse käigus tekkida kuigi palju, ei saa selle kohatist teket välistada. Võimalik sette ja heljumi veemassiivi paiskamine, sellega seotud veekvaliteedi muutus ning hilisem tagasi settimine võib kahjustada merepõhja elustikku, kalastikku ja linnustikku: saavad kannatada kalade koelmud ja olulised lülid toiteahelas (hukkub kalamari, põhjataimestik jääb setete alla), väheneb lindude toidubaas ja vee väiksema läbipaistvuse tõttu halveneb toitumise efektiivsus. Kuigi põhjakoosluste taastumine on üsna kiire ja karpide biomass ei pruugi kokkuvõttes väheneda, jääb see toiduressurss tuulikute häiriva mõju tõttu sukelpartide poolt suures osas kasutamata. Töötaval tuulepargil on loodusväärtustele nii otsene kui ka kaudne mõju. Müra, vibratsioon ja kaablite elektromagnetväli mõjutab mereelustikku negatiivselt. Kokkupõrked tuulikute labadega põhjustavad lindude hukkumist ning tuulepargi ala hakatakse vältima rändeteel ja peatuskohana. Mitu uuringut kinnitavad, et Neugrundi piirkonnas põhjustaksid tuulikud suhteliselt suurt ohtu hahkadele, tõmmuvaerastele ja kauridele (linnudirektiivi I lisa liik). Hahkadel täheldatakse arvukuse langust ja tuulikute põhjustatud lisasuremus võib liigi üldist 8 arvukust oluliselt mõjutada. Nii tuulepargi ning sellega kaasneva infrastruktuuri rajamise tõttu toimuv elupaikade kahjustumine ja kadu kui ka turbiinide töö häiriv mõju tõrjub linnud välja nende olulistelt puhke-, talvitumis- ja toitumisaladelt. Auli rahvusvaheline kaitse tegevuskavas (Hearn, R. D., Harrison, A. L., Cranswick, P. A. 2015. International Single Species Action Plan for the conservation of the Long-tailed Duck Clangula hyemalis, 2016–2025. AEWA Technical Series No. Trükis) peetakse infrastruktuuri, sh tuuleparkide arendamist avamerel aulile keskmiseks ohuteguriks (võib põhjustada suhteliselt aeglast, kuid olulist populatsiooni arvukuse vähenemist). Paljud arendamiseks eelistatud alad (avameremadalikud) langevad kokku aulidele oluliste toitumisaladega. Kui suur avamere- tuulepark paigutatakse aulide rändeteel koondumisalale või muule olulisele lennuteele, põhjustab see nn barjääriefekti, mis seisneb lindude suurenenud energiakulus (tuuleparkide vältimiseks tuleb neist kaarega mööda lennata). Suurte avamerearenduste kõige olulisem mõju on lindude tõrjumine nende poolt eelistatud toitumisaladelt. Lindude otsesel suremusel tuulikutega kokkupõrgete tõttu on samuti negatiivne mõju, kuid seda peetakse väiksemaks kui olulistest elupaikadest väljatõrjumist. Taanis Nystedi tuulepargis toimunud uuring näitas, et aulid tuulepargi sisse jäävat ala peaaegu ei kasuta ning oluliselt vähenenud elupaigakasutus ilmneb veel kahe kilomeetri kaugusel tuulepargi välispiirist ja seda ka 5–6 aastat pärast tuulepargi ehitamist (Petersen et al. 2006). Kumulatiivne elupaiga kadu (tuulepargi ala koos häiriva mõju alaga) võib olla oluline, eriti kui aulidele sobivatesse avamere-elupaikadesse paigutatakse mitu suurt arendust (Langston, R. H. W. & Pullan, J. D. 2003. Windfarms and Birds: An analysis of the effects of windfarms on birds, and guidance on environmental assessment criteria and site selection issues. Report written by BirdLife International on behalf of the Bern Convention, RSPB/BirdLife in the UK, Sandy, UK). Eeldades, et kavandatava tuulepargi pindala on 10 km2, ning liites sinna 2 km puhvri, on tulemus, et tuulepark mõjutab aulide toitumis- ja peatumisala valikul negatiivselt üle 40 km2 suurust mereala. Eriti negatiivne on mõju talvituvatele lindudele. Nende väljatõrjumine Neugrundi madalalt suurendab teistel aladel toidukonkurentsi ja viib suremuse suurenemisele. (Drewitt, A. L. & Langston, R. H. W. 2006. Assessing the impacts of find farms on birds. Ibis, 148, 29–42; Hüppop, O., Dierschke, J., Exo, K., Fredrich, E., Hill, R. 2006. Bird migration studies and potential collision risk with offshore wind turbines. British Ornithologists` Union, Ibis, 148, 90–109; Fox, T., Christensen, T. K., Desholm, M., Kahlert, J., Petersen, I. K. 2006. Final results of the Avian Investigations at the Horns Rev and Nysted Offshore Wind Farms. National Environment Research Institute, Department of Wildlife Ecology and Biodiversity, Denmark). Jahipidamine kaitsealal on keelatud, kuna kaitseala kaitse-eesmärk on linnustiku kaitse veelindude olulisel koondumiskohal ja lindude häirimine on lubamatu. Lisapiirangut see praegusel ajal ei sea, sest ala jääb tervikuna jahipiirkonnast välja. Keeld on vajalik juhuks, kui tulevikus arvatakse ala jahipiirkonna koosseisu. 2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga Kaitsealal on ainsaks tegevuseks, mis vajab kaitseala valitseja nõusolekut, enam kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine. Looduskaitseseaduse § 14 lõikest 1 tulenevad tegevused, mis on kaitsealal keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, ei ole Neugrundi looduskaitseala puhul asjakohased. Tegemist on kogu ulatuses merealaga, kus ei ole asjakohane reguleerida kõlvikute piiride ja sihtotstarbe muutmist, maakorraldustoimingute tegemist ja veekogu rajamist. Kaitse-eeskirja kohaselt on kaitsealal ehitiste püstitamine keelatud ja seetõttu ei ole vaja käsitleda detailplaneeringu kehtestamist, ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamiseks nõusoleku andmist, 9 projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmist. Planeerimisseaduse § 74 lõike 1 ja § 75 lõike 1 punkti 5 kohaselt ei saa merealale üldplaneeringut kehtestada. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid. 3. Menetluse kirjeldus Neugrundi looduskaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja määruse avalik väljapanek toimus 09.03.2015–31.03.2015 Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni Haapsalu kontoris. Lisaks sai sel ajal määruse eelnõu dokumentidega tutvuda Nõva vallamajas ning dokumendid olid allalaetavad Keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee/uudised-ja-artiklid/kaitse- eeskirjade-avalik-valjapanek/. Teade kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta ilmus 05.03.2015 üleriigilise levikuga ajalehes Eesti Päevaleht ja kohalikus lehes Lääne Elu ning 06.03.2015 Ametlikes Teadaannetes. Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti Nõva Vallavalitsusele teade kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise, sh avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta. Kiri sisaldas teavet, et kui vastuväiteid või parandusettepanekuid ei esitata, loetakse, et tähtkirja saanud kohalik omavalitsus on kaitse-eeskirjaga nõus. Lisaks teavitati e-kirjaga eelnõu avalikust väljapanekust Lääne Maavalitsust, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni ja MTÜ-d Eesti Ornitoloogiaühing. Eelnõu kohta laekus üks vastuväide Neugrund Osaühingult, kellele koostati ja väljastati vastuskiri. Avalik arutelu toimus 09.04.2015 Nõva vallamajas, kus osales piirkonna elanike, omavalitsuse, asutuste ja huvigruppide üheksa esindajat. Avalikul arutelul ei esitatud lisavastuväiteid (lisaks kirja teel laekunule) ega tehtud lisaettepanekuid kaitse-eeskirja muutmiseks. Arvamuse esitaja Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus nimi ja seos eelnõuga 1. Neugrund Neugrundi looduskaitseala MTÜ Balti Keskkonnafoorum on oma Osaühing moodustamise määruse menetlemine 26.04.2010. a kirjas nr 10-1/1 esitanud ei ole kooskõlas hea halduse tavaga. Keskkonnaministeeriumile ettepaneku ja põhjendused Neugrundi looduskaitseala moodustamiseks tuginedes LKS § 8 lõikele 1 ja 2. Keskkonnaminister algatas oma 26.02.2015 a käskkirjaga nr 195 Neugrundi looduskaitseala moodustamise LKS § 9 lõike 1 alusel tuginedes 10  MTÜ Balti Keskkonnafoorum poolt tehtud ettepanekule ja ekspert Tiit Leito (OÜ Kivirullija) koostatud ekspertiisi „Eksperthinnang Neugrundi mereala kaitse alla võtmise kohta” tulemustele. 2. Neugrund Kaitseala moodustamise materjalid Neugrundi piirkonnas vajab kaitset Osaühing meteoriidikraatri kaitsmise väärtuslik elupaigatüüp ja elustik, mitte küsimuses on ebakompetentsed ning ainult maakoore geoloogiline struktuur. sisaldavad eksitavat informatsiooni, Neugrundi meteoriidikraatrit, sealset ei põhjenda, millise reaalse ohu eest kaitstavat elupaigatüüpi karid ja liikide ja kuidas kaitsta. Neugrundi avamere elupaiku ohustab eelkõige ehitamine, tuulepargi KMH aruande kohaselt on mida on käsitletud määruse seletuskirjas tuulepargi rajamisel positiivseid lk 8−9. Tuulepark koosneb suurtest külgi Neugrundi meteoriidikraatri kui ehitistest väga laiaulatuslikul alal. Selle olulise objekti kaitsmisel: vastavalt rajamine, samuti selle hilisem käitus KMH-le nähakse ette avamere ohustab otseselt kaitstavaid tuulepargi ehitamisel puuraukude loodusväärtusi. Negatiivsed tegurid markeerimine geoloogiliste uuringute võivad põhjustada pöördumatuid muutusi, tegemiseks. Veeteede Amet on eriti linnustiku liigilises koosseisus ja avaldanud seisukoha, et tuulepargi arvukuses. Sellele on tähelepanu juhitud olemasolu juhib veesõidukite ka Neugrundi avamere tuulepargi KMH tähelepanu madalikule. aruandes. Neugrundi looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu kohaselt ei ole alal teadusuuringud ja mereliiklusohutuse tagamiseks vajaliku tähistuse paigaldamine keelatud. 3. Neugrund Kaitse-eeskirja koostamisel ei ole Kaitseala kaitsekorra väljatöötamisel on Osaühing objektiivselt arvesse võetud arvesse võetud kaitsealal asuvaid Neugrundi madaliku piirkonna kohta loodusväärtusi, MTÜ Balti vastava ala asjatundjate ja ekspertide Keskkonnafoorumi ettepanekut poolt varem koostatud seisukohti, (26.04.2010. a kiri nr 10-1/1) võtta uuringuid, mõjuanalüüse ja Neugrundi madal kaitse alla, T. Leito hinnanguid. Säästva Eesti Instituudi eksperdihinnangut Neugrundi mereala 2012.−2013. aasta rahvusvahelise kaitse alla võtmise kohta (OÜ Kivirullija, projekti GES-REG käigus koostatud 2010) ning mitmete uuringute tulemusi, Neugrundi madala tuulepargina mille viited on toodud ka seletuskirjas kasutamise sotsiaalmajandusliku peatükkides 2.1 ja 2.5. Säästva Eesti mõju hinnangu kohaselt on Instituudi 2012.−2013. aastal tehtud Neugrundi madala tuulepargina uuringu puhul on tegemist ühe osaga kasutamise sotsiaal-majanduslik kasu juhtumuuringust merekasutuse erinevate ühiskonnale tolleaegsete teadmiste viiside mõju selgitamiseks − mereala põhjal arvutatuna ligi 5 miljardit kasutamine avameretuulepargina. eurot. Juhtumuuring keskendub eelkõige sotsiaal-majandusliku analüüsi metoodikale ega käsitle / ei hinda Neugrundi madala kasutamist merekaitsealana seal paiknevate väärtuslike mereelupaikade ja linnustiku kaitseks ning sellega kaasnevat sotsiaal- majanduslikku mõju, et saada arusaam mereökosüsteemi teenuste väärtusest. Juhtumuuringu ainult ühe osa tulemuse alusel ei saa hinnata sama mereala eri tüüpi kasutamise (meretuulepark või merekaitseala) kasu ja kahju majandusele ja ühiskonnale laiemalt. 4. Neugrund KMH tulemuste kohaselt ei tekita Neugrundi meretuulepargi KMH aruandes Osaühing tuulepark lindudele ja looduslikule (pt 5.4.4 Mõju linnustikule, lk 107) on elukeskkonnale selliseid suuri ja kokkuvõtvalt järeldatud järgmist: pöördumatuid ega kahjulikke „Neugrundi madalik on osadele 11  mõjusid, mis välistaksid tuulepargi veelindudele (sh üleeuroopalise rajamise. KMH kohaselt ei tekita tähtsusega) oluline peatumispaik ja tuulepargi rajamine ulatuslikku mõju ilmselt läbib ala ka suhteliselt intensiivne aulide harjumuslikele söögialadele ränne. Selliseid leevendavaid meetmeid, ning teatud abinõude (tuulikute mis nende rakendamisel (va tuulepargi suured vahemaad, tark paigutus, ehitusest loobumine antud asukohas) tuulikute õige valgustus jne) hoiaksid negatiivse mõju täielikult ära, ei rakendamisel on tuulepargi rajamine leidu. Seetõttu on oodata, et tuulepargi võimalik minimaalse rajamisega kaasneb negatiivne mõju keskkonnamõjuga. Tuuleelektrijaama linnustiku jaoks.” Tuulepargi rajamise rajamise otsustamisel on seega mõju linnudirektiivi I lisa liikidele ja võimalik enamikus aspektides loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpidele negatiivne keskkonnamõju ära hoida kavandatud tegevuse elluviimisel või hoida piisavalt väike selleks, et hinnatakse negatiivseks (p.t 5.5.2 Mõju kavandatud tegevust lubada. Neugrundi madalal leiduvatele Natura väärtustele, lk 127). Auli rahvusvahelise kaitse tegevuskavas (Hearn et al. 2015) peetakse infrastruktuuri, sh tuuleparkide arendamist avamerel aulile keskmiseks ohuteguriks, mis võib põhjustada suhteliselt aeglast, kuid olulist populatsiooni arvukuse vähenemist. Suurte avamerearenduste kõige olulisem mõju on lindude tõrjumine nende eelistatud olulistelt toitumisaladelt. Lindude otsesel suremusel tuulikutega kokkupõrgete tõttu on samuti negatiivne mõju. 5. Neugrund Tuulepark võimaldab oluliselt Käimas on Eesti merealade ruumiline Osaühing suurendada elektrienergia tootmist planeerimine, mille käigus on juba praegu taastuvatest ressurssidest, mis aitab kavandatud Hiiu ja Pärnu maakonna tagada EL taastuvenergia direktiivist piires merealasid tuuleenergia tootmiseks tulenevate Eesti Vabariigi poolt piirkondades, kus puudub konflikt muu võetud kohustuste täitmist. Eesti kasutusega, sh loodusväärtuste kaitsega. Vabariigi energiamajanduse riikliku arengukavaga on võetud EL ees kohustus suurendada taastuvenergia osakaalu 2020. aastaks 25%-ni kogu lõpptarbimisest. 6. Neugrund Ettepanek: paralleelselt tuulepargi Nimetatud platvormi ehitus ei leevenda Osaühing rajamisega välja ehitada platvorm, tuulepargi negatiivseid mõjusid mida saavad kasutada sukeldujad ja kaitsealusele elupaigatüübile ja geoloogid, aga ka ornitoloogid, kes linnustikule. teevad linnustiku järelseiret. 7. Neugrund KMH menetlus toimus aastatel Keskkonnaamet tegi 02.09.2010. a kirjaga Osaühing 2006−2011. KMH järelevalvaja on nr HLS 6-7/32711-2 ettepaneku peatada Keskkonnaministeerium ja aruanne haldusakti andmise menetlus juba KMH on esitatud aruande kooskõlastamise etapis, kuni on Keskkonnaministeeriumile tehtud otsus loodusobjekti kaitse alla heakskiitmiseks. Arendaja on teinud võtmise või kaitse alla võtmisest tuulepargi rajamiseks Neugrundi keeldumise kohta, et keskkonnamõju piirkonda kulutusi koos KMH hindamise aruandes saaks kaitse alla koostamise, uuringute ja eeltöödega võtmise otsuse korral arvestada kaitstava kokku ligikaudu üle 1 miljoni euro. loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevate kaitse-eesmärkidega ja piirangutega. 8. Neugrund Ei nõustu moodustatava kaitseala Neugrundi piirkonnas on loodusväärtuste Osaühing suuruse, piiride ja kaitsekorraga ning säilitamine esmatähtis. Neugrundi on seisukohal, et Neugrundi meteoriidikraater on rahvusvahelise tuulepargi rajamiseks kavandatud ala tähtsusega unikaalne loodusobjekt ja tuleb moodustavast kaitsealast välja maailmamere teadaolevalt kõige paremini 12  jätta või leida erinevaid avalikke säilinud meteoriidikraater, mida saab huve tasakaalustavalt arvesse võttev kaitsta vaid selle asukohas. Neugrundi muu lahendus. madal on rändlindude rahvusvahelise tähtsusega peatumisala, kusjuures aulile rahvusvaheliselt oluline sügisene rändepeatus- ja talvitusala, ning kaitseala moodustamine selle ala looduslikuna hoidmiseks on põhjendatud. Neugrundile tuulepargi rajamisel kaotab ala oma tähtsuse ohustatud liigi auli rahvusvaheliselt olulise elupaigana. Looduskaitseala moodustamine võimaldab säilitada sealse ökosüsteemi kogu selle terviklikkuses. Tuuleparki on võimalik rajada mujale merealale, kus see loodusväärtusi samaväärses ulatuses ei kahjustaks. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste EL õigusaktidega: 1. EÜ Nõukogu direktiiv nr 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7–25). EÜ Nõukogu direktiivi nr 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil. Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ ehk linnudirektiivi artikli 1 kohaselt käsitleb nimetatud direktiiv kõikide looduslikult esinevate linnuliikide, kaasa arvatud nende munade, pesade ja elupaikade kaitset EL liikmesriikides. See hõlmab nende liikide kaitset, hoidmist ja kontrolli ning kasutamist. Linnudirektiivi artiklite 2 ja 3 kohaselt võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, sealhulgas kaitsealade loomine, eelnimetatud linnuliikide arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi. Neugrundi looduskaitsealal on olulisteks kaitse-eesmärkideks mitme linnudirektiivi I ja II lisas nimetatud linnuliigi kaitse. Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek muuta Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldust nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” ning lisada Lääne maakonnas asuv Neugrundi linnu- ja loodusala Natura 2000 alade hulka. Ettepanek on arvata Neugrundi looduskaitseala Natura 2000 võrgustiku alade hulka kogu ulatuses. Neugrundi loodusala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüp karid (1170). Liigid, kelle isendite elupaiku Neugrundi linnualal kaitstakse, on linnudirektiivi I lisas nimetatud järvekaur (Gavia arctica) ja punakurk-kaur (G. stellata) ning II lisas nimetatud aul (Clangula hyemalis) ja hahk (Somateria mollissima). 13 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab paremini tagada Neugrundi meteoriidikraatri, piirkonna mereelustiku ja linnustiku kaitse. Kehtestatav kaitsekord arvestab ala eesmärgiks olevate väärtuste kaitse vajadusi ja selle rakendamine tagab nende säilimise. Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Määruse jõustumisel puudub oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Kaitsekorra rakendamine Neugrundi looduskaitsealal ei keela seni toimunud tegevust: kalapüüki, mereturismi ja teadusuuringuid. Tegemist on merealaga, kuid piirkonna kalastuskoormus on väike ja kutselised kalurid kasutavad ala vähe. Töönduslike kalade arvukuse poolest on ala kalapüügiks väheoluline. Kavandatav kaitseala jääb valdavalt lubatavast traalimisalast (20 m sügavusjoon) madalamale ja avameri on võrgupüügiks suhteliselt sobimatu. Kaitseala moodustamine kalapüügile lisapiiranguid ei sea ja piirkonna elanikele säilib võimalus Neugrundi madalal kalastamas käia. Praegusel ajal jääb ala tervikuna jahipiirkonnast välja ja jahipidamise keeld kaitsealal seetõttu lisapiirangut ei sea. Määruse jõustumisel ei saa Neugrundi madala piirkonda ehitisi, sh tuuleparke püstitada, kuna nende rajamine ja hilisem käitus ohustavad otseselt kaitstavaid loodusväärtusi. 12.05.2022 kinnitas Vabariigi Valitsus korraldusega nr 145 Eesti mereala planeeringu. Selle planeeringu järgi Neugrundi piirkond tuuleenergeetika arendamiseks sobilik ala ei ole. Samal kuupäeval tegi Vabariigi Valitsus oma korraldusega nr 1461 otsuse keelduda hoonestusloa menetluse algatamisest Neugrund Osaühingu 10. märtsi 2010. a taotluse alusel meretuulepargi rajamiseks Osmussaare lähedale Neugrundi madalale. Kuna kaitstav on mereala, siis määruse jõustumine ei too kaasa valla eelarvesse maamaksust laekuva tulu vähenemist vastavalt maamaksuseaduse §-le 4. Samuti ei kaasne võimalikke kulutusi maa riigi poolt omandamisega vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20. Määruse jõustumine ei too kaasa organisatsioonilisi muudatusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 1 Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldus nr 146 „Üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu kehtestamine“, RT III, 17.05.2022, 2 14 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Kaitseala asub tervikuna merealal ja kaitsealale kinnistuid ei jää. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Madis Kallas Keskkonnaminister 15