Arvamuse küsimine

Saku Vallavalitsus [email protected] 22.11.2022 nr DM-120174-14 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected] Balti Liiv OÜ [email protected] Arvamuse küsimine Liivalaia III liivakarjääri keskkonnaloa nr KMIN-099 muutmise menetluse keskkonnamõju hindamise eelhinnangu kohta Balti Liiv OÜ (registrikood 16316343, aadress Tartu mnt 84a-159, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10112 Harju maakond) esitas 17.05.2022 Keskkonnaametile Liivalaia III liivakarjääri keskkonnaloa nr KMIN-099 muutmise taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 17.05.2022 dokumendina nr DM-120174-1, nõuetele vastav taotlus 22.06.2022 dokumendina nr DM-120174-4). Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lõikele 2 2 soovib Keskkonnaamet Teie arvamust Liivalaia III liivakarjääri keskkonnaloa muutmise menetluse keskkonnamõju hindamise eelhinnangule. Keskkonnaamet palub esitada motiveeritud arvamus esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul, s.o hiljemalt kuupäevaks 23.12.2022. Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse keskkonnamõju hindamise algatamine või algatamata jätmine Teie arvamuseta. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 punkti 2 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamisel kuni 25 ha suurusel alal on oluline keskkonnamõju ning kaaluma KMH algatamise vajalikkust. KeHJS § 11 lõike 2 3 järgi otsustatakse KMH vajalikkus lähtudes eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt tuleb KMH algatamise või mitte algatamise otsus teha taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. Tuginedes eelnevale ja haldusmenetluse seaduse §-le 41, pikendab Keskkonnaamet Liivalaia III liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele KMH algatamise või algatamata jätmise Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 otsuse esitamise tähtaega kuni 06.02.2023. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: EELNÕU Liivalaia III liivakarjääri keskkonnaloa nr KMIN-099 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine.pdf Teadmiseks: Transpordiamet Anu Sihv 5688 0490 [email protected] 2(2)  EELNÕU 22.11.2022 Liivalaia III liivakarjääri keskkonnaloa nr KMIN-099 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine 1. OTSUS Lähtudes Balti Liiv OÜ 22.06.2022 esitatud Liivalaia III liivakarjääri keskkonnaloa nr KMIN- 099 muutmise taotlusest, võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 2 lg 4, § 9 lg 1, § 11 lg-d 2 ja 8 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 1 lg 1 ja § 3 lg 4, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. Jätta algatamata Liivalaia III liivakarjääri keskkonnaloa nr KMIN-099 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamine (KMH). 1.2. Kaevandamistegevus karjääris tuleb korraldada selliselt, et liiva ja tahkete peenosakeste kandumine ümbruskonda ja avalikele teedele oleks välditud (nt karjäärist väljasõidule rattapesuvannide paigaldamine, teede niisutamine, karjääriteede mustkatte alla viimine jne). Keskkonnaamet teavitab KMH algatamata jätmise otsusest 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded ning eraldi kirja teel puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi (KeHJS § 12 lg 11). 2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED 2.1. Balti Liiv OÜ (registrikood 16316343, aadress Tartu mnt 84a-159, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10112 Harju maakond) esitas 22.06.2022 Keskkonnaametile Liivalaia III liivakarjääri keskkonnaloa nr KMIN-099 (edaspidi keskkonnaluba) muutmise taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 17.05.2022 dokumendina nr DM-120174-1, nõuetele vastav taotlus 22.06.2022 dokumendina nr DM-120174-4). 2.2. Keskkonnaamet võttis 02.08.2022 kirjaga nr DM-120174-8 taotluse menetlusse. 2.3. Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu selle kohta, kas kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga või mitte ning otsustab KMH algatamise või algatamata jätmise üle (KeHJS § 6 lg 2 p 2, § 61 lg 3, § 7 p 2, § 9 lg 1, § 11 lg-d 2 ja 4, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 1 lg 1 ja § 3 lg 4. KMH vajalikkuse üle otsustades lähtutakse KMH eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast (KeHJS § 6 lg 2 p 2, § 11 lg 23). Eelhinnang lisatakse KMH algatamise või algatamata jätmise otsusele (KeHJS § 6 lg 2 p 2, § 11 lg 4). 3. EELHINNANG Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (KeHJS § 61 lg 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (KeHJS § 61 lg 5). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: 1. Liivalaia III liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlust (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 22.06.2022 dokumendina nr DM-120174-4); 2. Maa-ameti Geoportaali kaardirakendust; 3. Saku valla üldplaneeringut; 4. Harju maakonnaplaneeringut. 3.1. Kavandatav tegevus 3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht Taotletav Liivalaia III liivakarjääri mäeeraldis asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas riigile kuuluval kinnistul Männiku harjutusväli (katastritunnus 71801:001:0982), mille valitseja on Kaitseministeerium. Taotletava Liivalaia III liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 10,81 ha. Liivalaia III liivakarjääri mäeeraldisega seotud ehitusliiva aktiivse tarbevaru kogus on 106,7 tuh m3, millest kaevandatav varu on 94,7 tuh m3. Keskkonnaluba soovitakse pikendada 10 aasta võrra (kuni 06.09.2033) ning laiendada mäeeraldist aktiivse tarbevaru plokile 130. Taotletaval mäeeraldisel on kattekiht olemas laiendataval 0,82 ha suurusel alal, hetkel kehtiva keskkonnaloa kohaselt on kattekiht eemaldatud. Taotletaval mäeeraldisel paikneva katendi maht on 9 tuh m3. Enne kaevandamisega ploki 130 aT alale liikumist tuleb langetada puud, juurida kännud ning teisaldada kattekiht ja ladustatud setete jäägid. Katend kooritakse buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale. Eemaldatud katendit saab kasutada hiljem ammendatud karjääri korrastamisel ning see osa katendist, mis ei ole vajalik karjääri korrastamiseks, tuleb mäeeraldiselt võõrandada Keskkonnaameti loal. Kasuliku kihi materjal väljatakse looduslikust lasundist ekskavaatori ja/või laaduriga, misjärel see ladustatakse puistangutesse või laaditakse otse kalluritele. Hetkel kehtiva Liivalaia III liivakarjääri keskkonnaloa kohaselt korrastatakse kaevandatud ala tehisveekoguks ning kõrele ja harivesilikule sobilikuks elupaigaks. Taotletav mäeeraldis kattub 2,25 h ulatuses Männiku kõre ja kivisisaliku püsialupaigaga, seega tuleb selles ulatuses korrastada ala kaitstavatele liikidele sobilikuks elupaigaks. 3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud 09.04.2009 otsusega nr 22) järgi kattub taotletav Liivalaia III liivakarjäär riigikaitsemaaga, liivamaardlaga ja loodusliku alaga. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt asub Saku valla kirdeosas Kaitseministeeriumi hallatav maa, kus paiknevad Kaitseväe Männiku harjutusväli ja Männiku linnak. Harjutusvälja maa-ala ja piirid on kajastatud Vabariigi Valitsuse 11.09.2008 korralduse nr 394 ja selle lisaks oleva skeemi kohaselt. Harjutusvälja ja linnaku territooriumi arendamine toimub vastavalt ministeeriumi arengukavale. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt paikneb valla kirdenurgas vabariigi suurim ehitusliiva leiukoht. Kuna maardla territooriumil on suures osas põhjavee tase kõrge, kujunevad väljakaevatud kohtades sügavad veekogud. Harju maakonnaplaneeringu (kehtestatud 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78) järgi kattub Liivalaia III liivakarjääri rohelise võrgustikuga. Maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt kujutab rohetaristu endast omavahel seotud rohelise ruumi võrgustikku, mis säilitab looduslike ökosüsteemide väärtused ja funktsioonid ning pakub nii looduskeskkonnale kui inimestele vastavaid hüviseid. Rohetaristu nn ökosüsteemiteenuste pakkumise osas omandab Harju maakond suhteliselt tiheda inimasustuse kontekstis olulise tähtsuse. Rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks ei ole ulatuslike “roheliste alade” määramine ja nende majandustegevusest välja jätmine. Maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja linnade puhkealadena määratud linnade rohevööndis. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele. Käesoleva taotlusega soovitakse suurendada ainult mäeeraldise pindala, teenindusmaa jääb samaks. Maa-ameti Geoportaali 2022. aasta ortofotolt on näha, et teenindusmaal puistu enamjaolt puudub, st tegemist on liivaväljaga. Kuna tegemist on juba avatud karjääriga ning rohevõrgustikuks vajalikku puistut taotletaval alal eriti ei esine, siis keskkonnaloa muutmine ei tekita täiendavat mõju rohekoridorile ja selle toimimisele ega muudele planeeringutega määratud otstarvetele. 3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Taotletava Liivalaia III liivakarjääri mäeeraldise laienduse osas (0,82 ha) varieerub katendi paksus vahemikus 0,3 - 0,5 m. Taotletava kasuliku kihi keskmine paksus on 5,4 m ning asub kogu ulatuses veetasemest kõrgemal. Taotletava kasuliku kihi moodustab ehitusliiv. Taotletava Liivalaia III liivakarjääri piires esinev looduslik materjal on esindatud peene- kuni keskmiseteralise liivaga, mille kruusa sisaldus on minimaalne. Plokis 89 on keskmine kruusa sisaldus 1,7 %, liiva sisaldus 98,0%, savi ja tolmuosakeste sisaldus 0,7%. Plokis 130 on keskmine kruusa sisaldus 1,4%, liiva sisaldus 97,9%, savi ja tolmuosakeste sisaldus 0,7%. Liivalaia III liivakarjääris on keskmine veetase fikseeritud abs kõrgusel 45,33 m, mis ühtib plokk 89 aT ja 130 aT lamamiga ning on taotletava mäeeraldise lamamiks. Kaevandatud maavara plaanitakse kasutada taristu- ja tsiviilehituses. Karjääride rajamisega ja nende töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatul vaesestub. Looduslik mitmekesisus, taimestik ja loomastik saab hakata taastuma peale karjääri korrastamist. Maavara kaevandamisel muutub maastiku olukord mäeeraldise piires täielikult. Kaevandamisest mõjutatud maa tuleb korrastada projekti alusel (maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 81 lg 1). Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes loa andja poolt esitatud korrastamistingimustest (MaaPS § 81 lg 2). Korrastamisega tuleb alustada tehnoloogiliselt esimesel võimalusel ning see tuleb lõpuni viia enne maavara kaevandamise keskkonnaloa kehtivuse lõppu (MaaPS § 80 lg 1). 3.1.4. Tegevuse energiakasutus Mäenduslikud kaevandamistingimused on soodsad, kuna tegemist on töötava karjääriga ning katend on enamusel mäeeraldisel eemaldatud. Karjäärile on hea ligipääsetavus Saku vallale kuuluvalt kruuskattega Järvistu teelt (nr 718035). Peamised energiatarbijad on karjääris töötavad seadmed ja masinad. 3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Müra Karjääris kaevandamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ seatud nõuetest. Liivalaia III liivakarjäärile lähim müratundlik ala on Männiku tee 147 kinnistu (u 350 m kaugusel), kus asub elamu ning lähtudes keskkonnaministri määrusest nr 71 on tegemist II kategooria segaalaga. Määruse kohaselt on tööstusmüra piirväärtuseks päevasel ajal (7.00–23.00) 60 dB ja öösel (23.00 – 7.00) 45 dB. Männiku tee 147 kinnistu asub Tallinn-Saku-Laagri kõrvalmaantee ja Tallinn-Viljandi raudtee vahelisel alal, kus nendest lähtuv liiklusmüra mõjutab kinnistu mürataset tugevalt. Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator või kopplaadur, buldooser, kallurauto). Tabel 1. Liivalaia III liivakarjääris kasutatavad masinad ja nende tekitatavad helivõimsustasemed 15 m kaugusel. Teades masina tekitatud mürataset mõõdetud kaugusel ( Lp2) ja mürataseme mõõtmise kaugust müraallikast (r1), saab arvutada mürataseme (Lp1) mistahes kaugusel müraallikast (r2) järgmise valemiga: Lp1 = Lp2 + 20 * log r1 – 20 * log r2 Kui karjääris töötab korraga mitu masinat, siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. Müratasemete liitumine mitme allika korral. Männiku tee 147 kinnistu asuv elamu jääb karjäärist u 350 m kaugusele. Elamule lähimas karjääri osas töötamisel on arvutuslik maksimaalne müratase kahe müraallika koostöötamisel 55 dB. Seejuures tuleb arvestada ka Männiku tee 147 kinnistu ja karjääri vahele jääva metsariba poolt tekitava takistusega müra levikul ning samuti summutab kaevandamisel tekkivat müra karjääri süvend. Kavandatava tegevusega kaasnev müratase ei hakka Männiku tee 147 kinnistul asuva eluhoone juures sealseid elanikke negatiivselt mõjutama. Planeeritav väljavedu ei muutu võrreldes praegu Liivalaia III liivakarjäärist lähtuva materjali veoga. Seega ei põhjusta mäeeraldise laiendamine teedel mürataseme kasvu ega avalda nende seisukorrale ja kasutatavusele märkimisväärset negatiivset mõju. Liivalaia III liivakarjääri on varasemalt kaevandamisega tegeletud ning kaebusi müra osas ei ole teadaolevalt esitatud – sellest lähtudes ei ole põhjust eeldada, et kaevandamise käigus tekkiv müra kujutaks ohtu naabruses olevatele mäetööstusaladele ja elanikele. Vajadusel tuleb kasutusele võtta mürataset vähendavad meetmed. Tahked peenosakesed (tolm) Lähim tundlik objekt, mida kaevandamisega Liivalaia III liivakarjääris võib mõjutada, asub mäeeraldisest u 350 m kaugusel kinnistul Männiku tee 147. Peamiselt satuvad tahked peenosakesed õhku kallurite liikumisel transporditeedel. Transpordil tekkiv ülenormatiivne peenosakeste kontsentratsioon võib levida keskmistel kuivadel ilmastikutingimustel kruusakattega väljaveoteest ~30 - 50 m kaugusele, mis ei mõjuta Männiku tee 147 kinnistut. Kaevandamismasinate poolt tekitatav tahkete peenosakeste hulk on väike, sadestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võivad tahked peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad peenosakeste kontsentratsiooni nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele. Kaevise transpordist tekkiva tahkete peenosakeste leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede ja ladude niisutamine ning erinevate kemikaalide kasutamine, millega on võimalik tahkete peenosakeste teke viia nullilähedaseks. Tahkeid peenosakesi võib eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Peenosakeste levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne. Karjääris ei ole plaanis kasutada sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, kuna materjal ei ole sobilik sõelumiseks ega purustamiseks, seega peenosakeste levik ja teke kaevandamisel on minimaalne. Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. ~15 000 m3 kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,02 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOx, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris töötavad tehniliselt korras ja nõuetele vastavad mehhanismid ning seetõttu ei teki heitgaaside õhusaastega probleeme. Saku Vallavolikogu esitas 15.09.2022 otsuses nr 42 järgmised tingimused keskkonnaloa muutmiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 03.10.2022 dokumendina nr DM-120174-11): 1. Liiva ja tolmu kandumise täielikuks vältimiseks avalikele teedele tuleb kaevandajal rajada hiljemalt 31. maiks 2023. aastaks täiendavalt minimaalselt 100 m pikkune asfalteeritud väljasõidu tee enne avalikule teele (sh Karjääri teele, katastritunnusega 71801:001:1504) sõitmist ja tagada kokku minimaalselt 200 m pikkuse asfalteeritud teelõigu piisava regulaarsusega puhastamine. Vajadusel teha koostööd teiste sama piirkonna kaevandajatega. 2. Keskkonnaloas tuleb kaevandajale ette näha täiendavad leevendusmeetmed liiva ja tolmu avalikele teedele kandumise vältimiseks (nt rattapesuvannide kasutamine, auto liivakoormate kastmine, koormate katmise korraldamine, autorataste puhastamiseks restidest/künnistest ülesõitude rajamine jms). 3. Keskkonnaloas peavad kajastuma konkreetsed tingimused, mis leevendavad mäeeraldisest endast ümbruskonda liiva ja tolmu kandumist (nt mäeeraldise siseste teede kõvakatte alla viimine, mäeeraldise siseste teede ja liiva kastmine jms). Keskkonnaamet selgitab esimese tingimuse kohta, et keskkonnaloale ei saa määrata tingimusi, mis puudutavad mäeeraldise teenindusmaalt välja jäävat ala. Lisaks on loa taotleja andnud oma 05.10.2022 kirjas teada, et teenindusmaale jäävate teede konstruktsioon on valitud vastavalt vajalikule kandevõimele ja nende asukoht ning konstruktsioon on ajas muutuv vastavalt mäetööde ja ladude paiknemisele (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.10.2022 dokumendina nr DM-120174-13). Sellest lähtuvalt on ebamõistlik rajada liivakarjääri püsiasukohaga ~ 165 m pikkust asfaltkattega teed, kuna seda ei saaks kasutada terve kaevandamise aja jooksul ning seetõttu ei tagaks tahkete peenosakeste koguse vähendamise eesmärki. Tulenevalt Saku Vallavolikogu tingimustest 2 ja 3 teeb Keskkonnaamet ettepaneku kanda keskkonnaloale järgnev kõrvaltingimus: Kaevandamistegevus karjääris tuleb korraldada selliselt, et liiva ja tahkete peenosakeste kandumine ümbruskonda ja avalikele teedele oleks välditud (nt karjäärist väljasõidule rattapesuvannide paigaldamine, teede niisutamine, karjääriteede mustkatte alla viimine jne). Pinna- ja põhjavesi Liivalaia III liivakarjääris on keskmine veetase fikseeritud abs kõrgusel 45,33 m. Liivalaia III liivakarjäär ei hakka avaldama mõju ümbruskonna kaevude veetasemetele ja veevarustusele, kuna maavara väljatakse põhjaveetasemelt ülevalt poolt ning veealust kaevandamist ning vee ärajuhtimist ei toimu. Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Potentsiaalsete reostusallikate avariide vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit. Kütte- ja määrdeainete pinnasesse ning põhjavette sattumise välistamiseks võib seadmete või masinate hooldus ja remont toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. Karjääris peavad olema vahendid õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks. Korrastamine Hetkel kehtival keskkonnaloal on korrastatava maa kasutamise otstarbeks tehisveekogu, kõrede ja harivesiliku elupaigaks sobiliku ala kujundamine. Kehtivale loale on ekslikult märgitud harivesiliku elupaik, kuid peaks olema kivisisaliku elupaik. Taotletav mäeeraldis kattub 2,25 h ulatuses Männiku kõre ja kivisisaliku püsialupaigaga, seega tuleb selles ulatuses korrastada ala kaitstavatele liikidele sobilikuks elupaigaks. Kõred vajavad kudemiseks ajutisi (juuli lõpus, augustis ära kuivavaid), madalaveelisi (maksimaalne vee sügavus mitte üle 40 – 50 cm), laugete kallastega (kalda kalle ei tohi ületada 3°), päikesele avatud ning taimestumata või vähese madala taimestikuga veekogusid. Kudemisveekogude rajamisel tuleb tagada, et suurvee ajal neid üle ei ujutataks. Samuti tuleb arvestada sellega, et vesi ei satuks järvest väikestesse rajatud kudemisveekogudesse. Kudemisveekogude projekteerimisel ja rajamisel tuleb jälgida, et veekogud ei muutuks püsivaks. Peab säilima võimalus veekogude ära kuivamiseks. Parimate tingimuste tagamiseks luuakse veekogud erinevate sügavustega. Kuna Liivalaia III liivakarjääris kaevandatakse ainult veepealset varu, siis tehisveekogu rajamine peale kaevandamisega lõpetamist ei ole võimalik ilma täiendavate süvendustöödeta. Kivisisaliku elupaiga kujundamiseks tuleb rajada liivasest pinnasest (sh huumusevaene katend) vaalud. Vaalud tuleb rajada lõuna-põhja suunaliselt, selliselt, et oleks ka otse lõunapäikesele avatud osasid. Vaaludesse tuleb jätta katkestused, et võimaldada kõrede juurdepääs rajatud kudemisveekogudele. Vaalu maksimaalne kõrgus on 2 m ja nõlvus vastavalt liiva püsinõlvusele. Kehtival loal on korrastamise suunaks muuhulgas harivesiliku, mitte kivisisaliku elupaik. Keskkonnaameti 28.02.2019 korralduses nr 1-3/19/370 on toodud välja, et kaevandatud maa korrastada Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigale sobivaks alaks. Eelnevast tulenevalt teeb Keskkonnaamet ettepaneku määrata keskkonnaloal korrastamise suunaks „kõre ja kivisisaliku elupaik“. Vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn Vibratsiooni tekitavad karjääris töötavad mehhanismid. Liivakarjääris vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida ning hüdrovasarat ei kasutata, seetõttu karjäärist väljapoole levivat vibratsiooni ei kaasne. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. 3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Jäätmehoidlaks loetakse iga ehitist või ala, mida kasutatakse rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase kogumiseks või ladestamiseks. Kui kaevandatud maavara otsustatakse töödelda seda purustades või sõeludes, siis seda tehakse erinevatele tingimustele vastava toodangu valmistamiseks, mitte toodangust kaubandusliku väärtuseta osa eraldamiseks. Liivalaia III liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse ning mäeeraldiselt eemaldatud katend turustatakse vastavalt Keskkonnaameti kooskõlastusele kogu mahus (9 tuh m3), kuna eeldatavalt korrastatakse Liivalaia III mäeeraldis avatud liivaga alaks, kuhu on edaspidi võimalik laiendada Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaika. 3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Vee reostuse vältimiseks teostada pidevat tehnilise korrasoleku kontrolli karjääris kasutatava tehnika üle; hooldust ja tankimist viia läbi selleks kohandatud alal ja ettenähtud viisil. Reostusohu olukorra tekkimisel tuleb rakendada operatiivselt reostuse tõrje meetmeid ning sõltuvalt reostuse tekke asjaoludest läbi viia veeproovide analüüsid ning tuvastada reostuse määr. Karjääris peavad olema vahendid õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks. 3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht (sh sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel) puudub. 3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Taotletav Liivalaia III liivakarjääri mäeeraldis asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas riigile kuuluval kinnistul Männiku harjutusväli (katastritunnus 71801:001:0982), mille valitseja on Kaitseministeerium. Taotletav mäeeraldis ning selle teenindusmaa külgnevad idaservas vahetult olemasolevate Männiku liivakarjääri (loa nr KMIN-135, loa omaja AS Silikaat) ning Liivalaia VI liivakarjääri (loa nr HARM-149, loa omaja aktsiaselts KIIRKANDUR) ja nende teenindusmaadega, lõunaservas vahetult olemasoleva Liivalaia 4 (loa nr KMIN-106, loa omaja aktsiaselts KIIRKANDUR) mäeeraldise ja selle teenindusmaaga ning lääneservas vahetult olemasolevate Talteri liivakarjääri (loa nr KMIN-102, loa omaja KMG OÜ) ja Talteri II liivakarjääri (loa nr HARM-157, loa omaja KMG OÜ) ning nende teenindusmaadega ja Keskkonnaametis menetluses oleva taotletava Talteri liivakarjääri (taotleja KMG OÜ) ning selle teenindusmaaga. Taotletav mäeeraldis ning selle teenindusmaa kattuvad täielikult riigikaitselise ehitisega Männiku harjutusväli ja riigikaitselise ehitise Männiku lasketiir piiranguvööndiga ning põhjaosas riigikaitselise ehitise Männiku linnak piiranguvööndiga. Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor jääb taotletavast mäeeraldisest ning selle teenindusmaast ~2,4 k m kaugusele kagu suunda. 3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Taotletaval mäeeraldisel on kattekiht olemas laiendataval 0,82 ha suurusel alal, hetkel kehtiva keskkonnaloa kohaselt on kattekiht eemaldatud. Taotletaval mäeeraldisel paikneva katendi maht on 9 tuh m3. Tallinna-Saku liivamaardlal levivad Ülem-Pleistotseeni järve kihistu fluvioglatsiaalsed beeži ja kollakashalli värvi põimjaskihilised liivad, mille lamamiks on limnoglatsiaalsed aleuriidid ja viirsavid või lokaalmoreen. Liival lasub Holotseenis moodustunud õhuke turbamulla kiht. Maardla põhja- ja idaosas levivad soostunud alad. Liivalasundi lamamiks on tihe hall aleuriit, savi ning moreen. Aluspõhja kivimid on esindatud Kesk- ja Alam-Ordoviitsiumi karbonaatkivimitega. Taotletava Liivalaia III liivakarjääri piires esinev looduslik materjal on esindatud peene- kuni keskmiseteralise liivaga, mille kruusa sisaldus on minimaalne. Liivalaia III liivakarjääris on keskmine veetase fikseeritud abs kõrgusel 45,33 m, mis ühtib plokk 89 aT ja 130 aT lamamiga ning on taotletava mäeeraldise lamamiks. Karjäärile on hea ligipääsetavus Saku vallale kuuluvalt kruuskattega Järvistu teelt (nr 718035). Samuti on hea maavara kättesaadavus, kuna kattepinnas on enamusel mäeeraldisel kooritud. 3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Käesolevaks hetkeks on mäeeraldis suuremas osas paljandatud. Taotletava mäeeraldise reljeef on seoses varasema kaevandamisega muutlik, esineb väiksemaid ladustatud liiva hunnikuid. Seega on osa planeeritavast alast juba inimtegevusest mõjutatud. Üle 10 ha pindalaga veekogu Männiku järv (keskkonnaregistri kood VEE2006020) jääb taotletava mäeeraldise ning selle teenindusmaa idaservast ~5,7 m kaugusele. Taotletaval mäeeraldisel esineb kattumine eelnimetatud veekogu veekaitsevööndiga (10 m) kuni 4,3 m ulatuses ning kalda piiranguvööndiga (100 m) kuni 94,3 m ulatuses. Keskkonnaregistri andmetel on eelnimetatud veekogu näol tegemist kaevandamise tulemusena tekkinud veekoguga, millele rakendatakse veeseaduse § 29 lg 5 ja looduskaitseseaduse § 37 lg 4 sätestatud erisusi (Keskkonnaministri 19. jaanuar 2017. a käskkiri nr 1 2/17/75). Seletuskirjas on selgitatud, et kuna järv on tekkinud kaevandamise tulemusena ning asub kehtival mäeeraldisel, siis vastavalt looduskaitse seaduse § 37 lg-le 4 ning veeseadusele § 29 lg-le 5 ei seata tehisjärve kaitsevööndis kaevandamisele piiranguid. Taotletav mäeeraldis ning selle teenindusmaa kattuvad kaguosas Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga (keskkonnaregistri kood KLO3000592), I kategooria kaitsealuse liigi Bufo calamita (kõre; keskkonnaregistri kood KLO9101954) elupaigaga ning II kategooria kaitsealuse liigi Lacerta agilis (kivisisalik; keskkonnaregistri kood KLO9120194) elupaigaga. III kategooria kaitsealuse liigi Leucorrhinia albifrons (valgelaup-rabakiil; keskkonnaregistri kood KLO9200972) elupaik jääb taotletava mäeeraldise ning selle teenindusmaa idaservast ~5,7 m kaugusele. Vastavalt Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga kaitse-eeskirjale püsielupaigaga kattuvalt alalt veealust liiva ei kaevandata. Püsielupaik on kaitse alla võetud keskkonnaministri 12.07.2006 määrusega nr 51 „Kõre ja kivisisaliku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ (edaspidi määrus nr 51). Kõre ja kivisisaliku püsielupaikade maa-ala kuulub piiranguvööndisse ning seal kehtib looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud kaitsekord koos määruses nr 51 sätestatud erisustega. Männiku püsielupaigas on muuhulgas lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine aasta läbi ning valitseja nõusolekul maavara kaevandamine, välja arvatud 50 meetri raadiuses kõre kudemisveekogude ümbruses ja üldjuhul allpool põhjavee piiri. Määruse kohaselt on valitseja nõusolekul lubatud näiteks veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine ning kõre ja kivisisaliku elutingimuste säilitamiseks vajalikud tööd. Määrusega on keelatud: olemasolevate alla 0,5 m sügavuste veekogude pinnasega täitmine, ammendatud karjääriosade pinnasega katmine, püsielupaiga metsastamine, veekogude kaladega asustamine, maa-ainese ladustamine kõre kudemisveekogule lähemal kui 100 meetrit. Püsielupaigaga kattuvas osas tuleb korrastada mäeeraldise teenindusmaa kõre ja kivisisaliku elutingimustele vastavaks alaks – ala tuleb jätta avatud liivapinnasega ning alal bioloogilist korrastamist teha ei tohi. Keskkonnaamet esitas 06.10.2020 Keskkonnaministeeriumile uue kõre ja kivisisaliku püsielupaikade kaitse alla võtmise ettepaneku, ekspertiisi ja väljatöötamise kavatsuse ning vastav ettepanek käsitleb ka Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga laiendamist. Ettepanekukohaselt ei ole plaanis Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga piiri ja tsoneeringut Liivalaia III liivakarjääri hõlmaval alal laiendada. Liivalaia III liivakarjääri korrastamisel tuleb arvestada mäeeraldise teenindusmaa osalise kattumisega Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga. Peale maavara ammendamist mäeeraldiselt tuleb püsielupaigaga kattuvas osas korrastada mäeeraldise teenindusmaa kõre ja kivisisaliku elutingimustele vastavaks alaks – ala tuleb jätta avatud liivapinnasega ning alal bioloogilist korrastamist teha ei tohi. Mäeeraldise teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid, mistõttu on välistatud, et kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Kaevandamistegevus toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas on näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku kasutamise tagamine. Karjääri rajamisel ja selle töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesestub. See saab hakata taastuma peale karjääri korrastamist. Keskkonnaloa kehtivuse ajal hakkab juba ammendunud karjääriosades toimuma ka taimede isetaastumine. Keskkonnaametile teadaolevalt puuduvad mäeeraldise mõjupiirkonnas kultuurimälestiste registrisse kantud kultuuri või arheoloogilise väärtusega alad. Taotletava alaga seotud kannet kultuuri- või arheoloogilise kaitseväärtusega objekti kohta ei leia ka Eesti vaimse kultuuripärandi nimistust. 3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond KeÜS § 23 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. Lähimad majapidamised on kinnistul Männiku tee 147 (katastritunnus 71801:001:0146), mis asub mäeeraldise teenindusmaast u 350 m kaugusel loodesuunas. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole seni toimunud kaevandamise tõttu esitatud kohalike elanike poolt kaebusi. 3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Alljärgnevalt on toodud kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse hinnang koos põhjenduste ja selgitustega. 3.3.1. Mõju suurus. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus. Mõju ilmnemise tõenäosus. Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Kaevandamistegevuse mõju ei ulatu väljapoole mäeeraldise piire, kuna ei kaevandata allpool põhjavee taset ja veetaset ei alandata. Tahkete peenosakeste levik ja teke kaevandamisel on minimaalne ning müra piirnorme eeldatavasti ei ületata. Müra ja saasteainete levik ei mõjuta eeldatavasti kohalikke elanikke ning kaitsealuseid liike. Kaevandamise käigus tekkivad tahked peenosakesed ja müra on ajutise loomuga – kui kaevandamine lõpetatakse, kaob müra ja peenosakeste levik. Müra ja tahked peenosakesed võivad kaasneda ka väljatud maavara väljaveol. Tahkete peenosakeste leviku takistamiseks tuleb töid korraldada selliselt, et avalikele teedele ei kanta liiva ja tahkeid peenosakesi kasutades selleks vajadusel näiteks tolmutõrjet (karjääris ja selle vahetus läheduses kastma kaevise transportimisel kasutatavaid teid ja hoidma neid niisketena) või rattapesu. Seadmete hooldamine ja parandustööd ei toimu karjääris, mistõttu eeldatavalt ohtlikke jäätmeid ettevõtte tegevuse käigus ei teki. Kuivõrd karjääris taaskasutatakse katendit, mis ei sisalda ohtlikke aineid ega ole ohtlike ainetega reostunud, ei ole vaja jäätmete tekitamisele, ladustamisele ja taaskasutamisele vajalik seada erinõudeid. Liivalaia III liivakarjääri kattub rohelise võrgustikuga. Kuna tegemist on juba avatud karjääriga, siis keskkonnaloa muutmine ei tekita täiendavat mõju rohekoridorile ja selle toimimisele ega muudele planeeringutega määratud otstarvetele. Kavandatav tegevuskoht kattub osaliselt Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga. Järgides määruses nr 51 kehtivad nõudeid, siis võimalik mõju kaitsealustele liikidele on minimeeritud. 3.3.2. Mõju piiriülesus Piiriülest mõju ette näha ei ole, sest riigipiir asub u 42 km kaugusel Liivalaia III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast. 3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Natura-eelhindamine ei ole vajalik, ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele on välistatud. Lähimad Natura 2000 alad on u 6,3 km kaugusel loodes asuv Rahumäe loodusala (keskkonnaregistrikood RAH0000451), u 11,4 km kaugusel loodes asuv Vääna-Posti loodusala (keskkonnaregistrikood RAH0000660), u 11,9 km kaugusel lõunas asuv Kurtna-Vilivere loodusala (keskkonnaregistrikood RAH0000344). Alade kauguse tõttu pole põhjendatud alust eeldada, et kaevandamistegevusel oleks mõju sedavõrd kaugele jäävatele objektidele. 3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Liivalaia III liivakarjäär asub Tallinna-Saku liivamaardlas, kus on kokku 17 kehtivat keskkonnaluba maavara kaevandamiseks. Arvestades, et taotletav Liivalaia III liivakarjäär on töötav ja avatud karjäär ning teenindusmaa pindala ei suurene, siis ka keskkonnamõju koos mõjualas olevate teiste karjääridega ei suurene. 3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi Keskkonnaloale kantakse järgmine leevendusmeede/kõrvaltingimus: Kaevandamistegevus karjääris tuleb korraldada selliselt, et liiva ja tahkete peenosakeste kandumine ümbruskonda ja avalikele teedele oleks välditud (nt karjäärist väljasõidule rattapesuvannide paigaldamine, teede niisutamine, karjääriteede mustkatte alla viimine jne). 3.4. Eelhinnangu järeldus Kavandav tegevuskoht ja selle mõjuala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava tegevusega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid liike. Kaevandamine ei mõjuta olulisel määral põhjaveerežiimi, kuna allpool põhjaveetaset ei kaevandata. Lähimate eluhooneteni ei jõua nõuetekohase kaevandamise korral ülenormatiivset müra. Lähimate eluhooneteni ei levi eeldatavalt tahked peenosakesed, kui kasutatakse tehakse tolmutõrjet (karjääris ja selle vahetus läheduses kastetakse kaevise transportimisel kasutatavaid teid ja hoitakse neid niisketena) või tehakse rattapesu. Kaevandatud maa on kvalitatiivselt taastatav korrastamisega. Kavandatav tegevuskoht kattub osaliselt Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga ning seal kehtib looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud kaitsekord koos määruses nr 51 sätestatud erisustega. Määrusega nr 51 on püsielupaigas valitseja nõusolekul lubatud maavara kaevandamine teatud kitsendustega ning püsielupaigaga kattuval alal täiendavaid allpool põhjavee piiri kaevandamise alasid juurde ei teki. Püsielupaigaga kattuvas osas tuleb korrastada mäeeraldis ja selle teenindusmaa kõre ja kivisisaliku elutingimustele vastavaks alaks – ala tuleb jätta avatud liivapinnasega ning alal bioloogilist korrastamist teha ei tohi. Oluline keskkonnamõju puudub ning seega KMH algatamine pole vajalik. 4. ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis XX.XX.XXXX KeHJS § 11 lg 22 kohaselt eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu Balti Liiv OÜ ja asjaomastele asutustele (Saku Vallavalitsus, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus) tutvumiseks ning arvamuse ja seisukoha andmiseks hiljemalt XX.XX.XXXX. Nimetatud kuupäevaks arvamusi või vastuväiteid laekus / ei laekunud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Anu Sihv spetsialist maapõuebüroo