Arvamuse küsimine

Saku Vallavalitsus [email protected] 15.11.2022 nr DM-119341-13 Aktsiaselts TREF Nord [email protected] Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected] Arvamuse küsimine Tammemäe IV liivakarjääri keskkonnaloa nr KMIN-098 muutmise menetluse keskkonnamõju hindamise eelhinnangu kohta Aktsiaselts TREF Nord (registrikood 10917746, aadress Lagedi tee 30, Veneküla, Rae vald, 75325 Harju maakond) (edaspidi ettevõte) esitas 23.02.2022 Keskkonnaametile Tammemäe IV liivakarjääri keskkonnaloa nr KMIN-098 (edaspidi keskkonnaluba) muutmise taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 23.02.2022 dokumendina nr DM- 119341-1). Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lõikele 2 2 soovib Keskkonnaamet Teie arvamust Tammemäe IV liivakarjääri keskkonnaloa muutmise menetluse keskkonnamõju hindamise eelhinnangule. Keskkonnaamet palub esitada motiveeritud arvamus esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul, s.o hiljemalt kuupäevaks 16.12.2022. Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse keskkonnamõju hindamise algatamine või algatamata jätmine Teie arvamuseta. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 punkti 2 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamisel kuni 25 ha suurusel alal on oluline keskkonnamõju ning kaaluma KMH algatamise vajalikkust. KeHJS § 11 lõike 2 3 järgi otsustatakse KMH vajalikkus lähtudes eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt tuleb KMH algatamise või mitte algatamise otsus teha taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. Tuginedes eelnevale ja haldusmenetluse seaduse §-le 41, pikendab Keskkonnaamet Tammemäe IV liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele KMH algatamise või algatamata jätmise Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 otsuse esitamise tähtaega kuni 20.01.2023. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: EELNÕU Tammemäe IV liivakarjääri keskkonnaloa nr KMIN-098 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine.pdf Anu Sihv 5688 0490 [email protected] 2(2)  EELNÕU 15.11.2022 Tammemäe IV liivakarjääri keskkonnaloa nr KMIN-098 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine 1. OTSUS Lähtudes Aktsiaseltsi TREF Nord 24.03.2022 esitatud Tammemäe IV liivakarjääri keskkonnaloa nr KMIN-098 muutmise taotlusest, võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 2 lg 4, § 9 lg 1, § 11 lg-d 2 ja 8 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 1 lg 1 ja § 3 lg 4, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. Jätta algatamata Tammemäe IV liivakarjääri keskkonnaloa nr KMIN-098 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamine (KMH). 1.2. Kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ei seata. Keskkonnaamet teavitab KMH algatamata jätmise otsusest 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded ning eraldi kirja teel puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi (KeHJS § 12 lg 11). 2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED 2.1. Aktsiaseltsi TREF Nord (registrikood 10217746, aadress Lagedi tee 30, Veneküla, Rae vald, 75325 Harju maakond) esitas 23.02.2022 Keskkonnaametile Tammemäe IV liivakarjääri keskkonnaloa nr KMIN-098 (edaspidi keskkonnaluba) muutmise taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 23.02.2022 dokumendina nr DM-119341-1, nõuetele vastav taotlus registreeritud 24.03.2022 dokumendina nr DM-119341-3). 2.2. Keskkonnaamet võttis 31.03.2022 kirjaga nr DM-119341-6 taotluse menetlusse. 2.3. Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu selle kohta, kas kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga või mitte ning otsustab KMH algatamise või algatamata jätmise üle (KeHJS § 6 lg 2 p 2, § 61 lg 3, § 7 p 2, § 9 lg 1, § 11 lg-d 2 ja 4, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 1 lg 1 ja § 3 lg 4. KMH vajalikkuse üle otsustades lähtutakse KMH eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast (KeHJS § 6 lg 2 p 2, § 11 lg 23). Eelhinnang lisatakse KMH algatamise või algatamata jätmise otsusele (KeHJS § 6 lg 2 p 2, § 11 lg 4). Keskkonnaamet lähtus otsuse tegemisel KeHJS § 11 lg-s 2 sätestatud tähtajast (tähtaega on pikendatud 30.05.2022 kirjaga nr DM-119341-11). 3. EELHINNANG Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (KeHJS § 61 lg 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (KeHJS § 61 lg 5). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: 1. Tammemäe IV liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlust (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 24.03.2022 dokumendina nr DM-119341-3); 2. Maa-ameti Geoportaali kaardirakendust; 3. Saku valla üldplaneeringut; 4. Harju maakonnaplaneeringut. 3.1. Kavandatav tegevus 3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht Taotletav Tammemäe IV liivakarjääri mäeeraldis asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas riigile kuuluval kinnistul Männiku harjutusväli (katastritunnus 71801:001:0982), mille valitseja on Kaitseministeerium. Taotletava Tammemäe IV liivakarjääri mäeeraldise pindala on 26,49 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 31,27 ha. Tammemäe IV liivakarjääri mäeeraldisega seotud ehitusliiva aktiivse tarbevaru kogus on 327,48 tuh m3, millest kaevandatav varu on 179,38 tuh m3, ning täiteliiva aktiivse tarbevaru kogus on 637 tuh m3, millest kaevandatav varu on 347,7 tuh m3. Kehtiva keskkonnaloa kehtivusaeg on kuni 29.04.2030. Aktsiaselts TREF Nord taotleb keskkonnaloa muutmist selliselt, et taotletav mäeeraldis hõlmaks Tallinna-Saku maardla ehitusliiva aktiivseid tarbevaru plokke 81 ja 82 nii pindalaliselt kui ka mahult. Ühtlasi taotletakse käesolevaga ka mäeeraldise laienemist sügavuse suunas, et see hõlmaks osaliselt täiteliiva aktiivset tarbevaru plokki 104. Mäeeraldise teenindusmaa ja mäeeraldise pindalad ei muutu. Tegemist on töötava karjääriga. Taotletava mäeeraldise piires katendit ei esine. Mäeeraldise teenindusmaa ümbruses on ladustatud hinnanguliselt 40 tuh m3 katendit. Praeguseks on veepealne kasulik kiht mäeeraldise piires mitmel pool ammendunud. Maavaravaru kaevandamiseks ja laadimiseks kasutatakse ekskavaatorit. Liiva väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Vajadusel kasutatakse paljandustöödel ja/või kaevandamisel abimehhanismina ka buldooserit. Kehtival keskkonnaloal on märgitud korrastamise suunaks veekogu ja metsamaa. Korrastamistöödega alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel (mäeeraldise nõlvade kujundamine paralleelselt kaevandamisega). Karjääri nõlvad tasandatakse ohutu püsinõlvuseni, mis on veepealse liiva puhul 1:2 (vastab kaldele 25…26°) ning veealuse liiva puhul 1:5 (vastab kaldele 12°). Kuna kaevandamisjärgselt hakatakse ala kasutama Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljana, siis tuleb korrastamisprojekti koostamisel lähtuda korrastamistingimusest, mis on eelnevalt kooskõlas Kaitseministeeriumiga. Sellest tulenevalt on loa taotlemisel ette nähtud ainult tehniline korrastamine ehk nõlvade kujundamine, tasandamine jm pinnasetööd. 3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud 09.04.2009 otsusega nr 22) järgi kattub Tammemäe IV liivakarjäär riigikaitsemaaga, liivamaardlaga ja loodusliku alaga. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt asub Saku valla kirdeosas Kaitseministeeriumi hallatav maa, kus paiknevad Kaitseväe Männiku harjutusväli ja Männiku linnak. Harjutusvälja maa-ala ja piirid on kajastatud Vabariigi Valitsuse 11.09.2008 korralduse nr 394 ja selle lisaks oleva skeemi kohaselt. Harjutusvälja ja linnaku territooriumi arendamine toimub vastavalt ministeeriumi arengukavale. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt paikneb valla kirdenurgas vabariigi suurim ehitusliiva leiukoht. Kuna maardla territooriumil on suures osas põhjavee tase kõrge, kujunevad väljakaevatud kohtades sügavad veekogud. Harju maakonnaplaneeringu (kehtestatud 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78) järgi kattub Tammemäe IV liivakarjääri rohelise võrgustikuga. Maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt kujutab rohetaristu endast omavahel seotud rohelise ruumi võrgustikku, mis säilitab looduslike ökosüsteemide väärtused ja funktsioonid ning pakub nii looduskeskkonnale kui inimestele vastavaid hüviseid. Rohetaristu nn ökosüsteemiteenuste pakkumise osas omandab Harju maakond suhteliselt tiheda inimasustuse kontekstis olulise tähtsuse. Rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks ei ole ulatuslike “roheliste alade” määramine ja nende majandustegevusest välja jätmine. Maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja linnade puhkealadena määratud linnade rohevööndis. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele. Kuna tegemist on juba avatud karjääriga ning ei taotleta mäeeraldise ega teenindusmaa suurendamist, siis keskkonnaloa muutmine ei tekita täiendavat mõju rohekoridorile ja selle toimimisele ega muudele planeeringutega määratud otstarvetele. 3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Kattekihi moodustab 0,3–1,2 m paksune (keskmine 0,5 m) liivakas huumusesegune kasvukiht. Kasuliku kihi ülemine osa koosneb glatsiofluviaalse tekkega liivast, mille algne kogupaksus jäi vahemikku 7,2...13,5 m (keskmine 10,0 m) ja selle moodustab beežikas keskmise- ja peeneteraline ehitusliiv algse paksusega 1,8...10,6 m, mille paksus väheneb loode suunas. Kihi lamami pind jääb kõrgusele 39...49 abs m, suurimad kõrgused on mäeeraldise idaosas. Praeguseks on kasuliku kihi ülemine osa mäeeraldise piires mitmel pool ammendunud. Kasuliku kihi alumises osas, aga osaliselt ka mäeeraldise lamamis, esineb väga peene- ja ülipeeneteraline beež kuni beežikashall täiteliiv paksusega 0...7,2 m. Liivalasundi lamamiks on hall savikas aleuriit, plastne sinakashall viirsavi või kohati liivsavimoreen karbonaatsete veeristega. Tammemäe IV liivakarjääris on veepealse (plokk 81) ja veealuse varuploki (plokk 82) vaheliseks piiriks 46,36 abs m. Kaevandatud maavara plaanitakse kasutada ehituses ja teedeehituses. Karjääride rajamisega ja nende töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatul vaesestub. Looduslik mitmekesisus, taimestik ja loomastik saab hakata taastuma peale karjääri korrastamist. Maavara kaevandamisel muutub maastiku olukord mäeeraldise piires täielikult. Kaevandamisest mõjutatud maa tuleb korrastada projekti alusel (maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 81 lg 1). Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes loa andja poolt esitatud korrastamistingimustest (MaaPS § 81 lg 2). Korrastamisega tuleb alustada tehnoloogiliselt esimesel võimalusel ning see tuleb lõpuni viia enne maavara kaevandamise keskkonnaloa kehtivuse lõppu (MaaPS § 80 lg 1). 3.1.4. Tegevuse energiakasutus Mäenduslikud kaevandamistingimused on soodsad, kuna tegemist on töötava karjääriga ning katend on eemaldatud. Kaevandamist raskendavad mõningal määral Kaitseministeeriumi poolt seatud eritingimused. Karjäärile on hea ligipääsetavus Kaitseministeeriumile kuuluvalt kruuskattega Järvistu teelt (nr 7180356). Peamised energiatarbijad on karjääris töötavad seadmed ja masinad. 3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Müra Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast – transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator ja kallurauto. Ekskavaatorite, buldooserite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 84...90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid. Müra piirtase tööstusalal (IV kategooria) on päeval 70 dB ja öösel 60 dB. Seega saavutatakse avamaastikul päevane normatiivne müratase müraallikast u 100 m kaugusel. Piirtaseme ületamisel tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks. Lähimad eluhooned asuvad taotletavast mäeeraldisest ligikaudu 1 km kaugusel kagu pool. Tammemäe IV liivakarjääri on varasemalt kaevandamisega tegeletud ning kaebusi müra osas ei ole teadaolevalt esitatud – sellest lähtudes ei ole põhjust eeldada, et kaevandamise käigus tekkiv müra kujutaks ohtu naabruses olevatele mäetööstusaladele ja elanikele. Vajadusel tuleb kasutusele võtta mürataset vähendavad meetmed. Tahked peenosakesed (tolm) Tahkete peenosakeste tekitajateks karjääris on samad masinad ja seadmed, mis tekitavad ka müra. Kaevandamismasinate tekitatud peenosakeste hulk näiteks kaevise laadimisel on suhteliselt väike (kaevise loodusliku niiskuse tõttu) ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50...100 m kaugusel. Kaugemale võivad tahked peenosakesed levida kaevist või valmistoodangut vedavatest kallurautodest. Avamaal, niisutamata kruusateedel võivad peenosakesed levida tuulega 150...200 m kaugusele. Transpordist tingitud peenosakeste leviku piiramiseks tuleb teid kuival aastaajal vajadusel niisutada või vähendada liikluskoormust. Tammemäe IV liivakarjääri on varasemalt kaevandamisega tegeletud ning kaebusi peenosakeste osas ei ole teada olevalt esitatud – sellest lähtudes ei ole põhjust eeldada, et kaevandamise käigus tekkivad peenosakesed kujutaks ohtu naabruses olevatele mäetööstusaladele ja elanikele. Vajadusel tuleb kasutusele võtta peenosakeste taset vähendavad meetmed. Pinna- ja põhjavesi Põhjaveetase Tammemäe IV liivakarjääris on keskmiselt 46,36 abs m kõrgusel. Tammemäe IV liivakarjäär ei hakka avaldama mõju ümbruskonna kaevude veetasemetele ja veevarustusele, kuna pinnasevee tasemest allpool olev maavaravaru kaevandatakse veetaset alandamata. Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Potentsiaalsete reostusallikate avariide vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit. Kütte- ja määrdeainete pinnasesse ning põhjavette sattumise välistamiseks võib seadmete või masinate hooldus ja remont toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. Karjääris peavad olema vahendid õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks. Korrastamine Hetkel kehtival keskkonnaloal on korrastatava maa kasutamise otstarbeks veekogu, metsamaa. Taotluse seletuskirjas on välja toodud järgmine: „Kaevandamisega rikutud maa korrastatakse projekti alusel, mille lähtetingimused määrab Keskkonnaamet arvestades Kaitseministeeriumi ja Saku Vallavalitsuse ettepanekutega. Korrastamistingimuste alusel koostatakse korrastamisprojekt, kus määratakse täpsemalt tehtavate tööde tehnoloogia ja järjestus. Korrastamistöödega alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel (mäeeraldise nõlvade kujundamine paralleelselt kaevandamisega). Karjääri nõlvad tasandatakse ohutu püsinõlvuseni, mis on veepealse liiva puhul 1:2 (vastab kaldele 25…26°) ning veealuse liiva puhul 1:5 (vastab kaldele 12°). Kuna kaevandamisjärgselt hakatakse ala kasutama Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljana, siis tuleb korrastamisprojekti koostamisel lähtuda korrastamistingimusest, mis on eelnevalt kooskõlas Kaitseministeeriumiga. Sellest tulenevalt on loa taotlemisel ette nähtud ainult tehniline korrastamine, ehk nõlvade kujundamine, tasandamine jm pinnasetööd. Täpsed korrastamistööd ja selleks kuluvad mahud määratakse korrastamisprojektiga.“ Tulenevalt sellest, et taotluse kohaselt ei ole kaevandatud maa korrastamise suund veel kindel, Keskkonnaamet pole väljastanud korrastamistingimusi ning pole kinnitanud korrastamisprojekti, siis teeb Keskkonnaamet ettepaneku määrata keskkonnaloal korrastamise suunaks „veekogude maa ja maatulundusmaa ja/või riigikaitsemaa“. See annab korrastamistingimuste ja korrastamisprojekti koostamisel võimaluse erinevate osapoolte soovidega arvestamiseks ning sellisel juhul poleks tulevikus vaja keskkonnaluba hakata muutma korrastamissuuna muutmiseks. Vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn Vibratsiooni tekitavad karjääris töötavad mehhanismid. Liivakarjääris vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida ning hüdrovasarat ei kasutata, seetõttu karjäärist väljapoole levivat vibratsiooni ei kaasne. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. 3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Jäätmehoidlaks loetakse iga ehitist või ala, mida kasutatakse rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase kogumiseks või ladestamiseks. Kui kaevandatud maavara otsustatakse töödelda seda purustades või sõeludes, siis seda tehakse erinevatele tingimustele vastava toodangu valmistamiseks, mitte toodangust kaubandusliku väärtuseta osa eraldamiseks. Tammemäe IV liivakarjääris ei teki maavara kaevandamise käigus kaevandamis- ega muid jäätmeid, sest eemaldatud katend taaskasutatakse karjääri korrastamisel, kaevandatud maavarakiht kaubastatakse või töödeldakse kogu ulatuses. Kaevandamisjäätmeid ei teki ka maavara töötlemisel, sest kogu toodang kaubastatakse. 3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Taotletavas karjääris paikneb kaevandatav maavara osaliselt allpool pinnasevee taset, seega suureneb võimalus lokaalse veereostuse tekitamiseks. Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Vee reostuse vältimiseks teostada pidevat tehnilise korrasoleku kontrolli karjääris kasutatava tehnika üle; hooldust ja tankimist viia läbi selleks kohandatud alal ja ettenähtud viisil. Reostusohu olukorra tekkimisel tuleb rakendada operatiivselt reostuse tõrje meetmeid ning sõltuvalt reostuse tekke asjaoludest läbi viia veeproovide analüüsid ning tuvastada reostuse määr. Karjääris peavad olema vahendid õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks. 3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht (sh sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel) puudub. 3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Taotletav Tammemäe IV liivakarjääri mäeeraldis asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas riigile kuuluval kinnistul Männiku harjutusväli (katastritunnus 71801:001:0982), mille valitseja on Kaitseministeerium. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa loodepiir külgneb vahetult olemasoleva Liivalaia 4 mäeeraldise (loa nr KMIN-106, loa omaja AS Kiirkandur) ja selle teenindusmaaga. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad täielikult riigikaitselise ehitisega Männiku harjutusväli ja selle piiraguvööndiga ning osaliselt riigikaitselise ehitise Männiku lasketiir piiranguvööndiga. 3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Taotletava mäeeraldise piires katendit ei esine. Mäeeraldise teenindusmaa ümbruses on ladustatud hinnanguliselt 40 tuh m3 katendit. Plokkide 81, 82 ja 196 piires paikneva materjali moodustab beežikas keskmise- ja peeneteraline liiv, mis vastab ehitusliiva nõuetele. Savi ja tolmuosakeste sisaldus ei ületa 4%, kruusaterade sisaldus jääb vahemikku 0...2,0%. Mineraloogiliselt on ülekaalus kvarts ja päevakivi. Lasundi alumise osa (plokk 104) moodustab täiteliiv. See on väga peene- ja ülipeeneteraline, värvuselt beež kuni hall. Savi- ja tolmuosakesi on 2...13%, kuid kruusafraktsioon puudub. Mäeeraldise loodeosas kaevandatakse absoluutkõrguseni 46,93 m. Mäeeraldise kesk- ja kaguosas ploki 104 lamamini, ehk absoluutkõrgusteni ~39…42 m. Praeguseks on veepealne kasulik kiht mäeeraldise piires mitmel pool ammendunud. Põhjaveetase Tammemäe IV liivakarjääris on keskmiselt 46,36 abs m kõrgusel. Karjäärile on hea ligipääsetavus Kaitseministeeriumile kuuluvalt kruuskattega Järvistu teelt (nr 7180356). Samuti on hea maavara kättesaadavus, kuna kattepinnas on kooritud. Karjääri rajamisel ja selle töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatul vaesestub. See saab hakata taastuma peale karjääri korrastamist. Ammendunud karjääriosas, kuhu on tagasi laotatud ka kooritud kattepinnast, hakkab toimuma ka looduse isetaastumine. 3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Käesolevaks hetkeks on mäeeraldis paljandatud. Taotletava mäeeraldise reljeef on seoses varasema kaevandamisega muutlik, esineb väiksemaid ladustatud liiva hunnikuid. Seega on osa planeeritavast alast juba inimtegevusest mõjutatud. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattub osaliselt Tammemäe järve (VEE2006040) kalda piiranguvööndiga (100 m). Keskkonnaregistri andmetel on Tammemäe järve näol tegemist tehisjärvega. Kuna tegemist on maavara kaevandamisega tekkinud tehisveekoguga, siis vastavalt looduskaitseseaduse § 37 lg-le 4 ei laiene Tammemäe järve kaldapiiranguvööndi osas maavara kaevandamise piirangut. Teenindusmaast ~350 m kaugusel põhjas asub ka Männiku järv (VEE2006020), mis on samuti maavara kaevandamisega tekkinud tehisveekogu. Lisaks asuvad mäeeraldisest ida pool kuivenduskraavid. Kuna vett karjäärialalt välja ei juhita, siis veetasemetele mõju ei ole või on väga minimaalne, kvaliteedi osas on võimalik mõju heljumi tõus, kuid väljapoole karjääriala on selle mõju väga väike. Samuti asuvad lõunas ~100 m ja põhjas ~450 m kaugusel asuvad maavara kaevandamise tagajärjel tekkinud nimeta seisuveekogud, millele veekogudega seotud mõjualad puuduvad. Loa omanik peab tagama väljastpoolt mäeeraldist koguneva ja kõrgematelt aladelt voolava vee vabavoolu läbi kaevandatava ala (rajama vajadusel nt truubid, kraavid vms). Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa põhja- ja keskosale jäävad Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik (keskkonnaregistri kood KLO3000592) ja selle piiranguvöönd, I kategooria kaitsealuse liigi Bufo calamita (kõre; keskkonnaregistri kood KLO9101954) elupaik. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa põhjaosale jääb II kategooria kaitsealuse liigi Lacerta agilis (kivisisalik; keskkonnaregistri kood KLO9120194) elupaik. Vastavalt Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga kaitse-eeskirjale püsielupaigaga kattuvalt alalt veealust liiva ei kaevandata. Püsielupaik on kaitse alla võetud keskkonnaministri 12.07.2006 määrusega nr 51 „Kõre ja kivisisaliku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ (edaspidi määrus nr 51). Kõre ja kivisisaliku püsielupaikade maa-ala kuulub piiranguvööndisse ning seal kehtib looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud kaitsekord koos määruses nr 51 sätestatud erisustega. Männiku püsielupaigas on muuhulgas lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine aasta läbi ning valitseja nõusolekul maavara kaevandamine, välja arvatud 50 meetri raadiuses kõre kudemisveekogude ümbruses ja üldjuhul allpool põhjavee piiri. Määruse kohaselt on valitseja nõusolekul lubatud näiteks veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine ning kõre ja kivisisaliku elutingimuste säilitamiseks vajalikud tööd. Määrusega on keelatud: olemasolevate alla 0,5 m sügavuste veekogude pinnasega täitmine, ammendatud karjääriosade pinnasega katmine, püsielupaiga metsastamine, veekogude kaladega asustamine, maa-ainese ladustamine kõre kudemisveekogule lähemal kui 100 meetrit. Püsielupaigaga kattuvas osas tuleb korrastada mäeeraldise teenindusmaa kõre ja kivisisaliku elutingimustele vastavaks alaks – ala tuleb jätta avatud liivapinnasega ning alal bioloogilist korrastamist teha ei tohi. Keskkonnaamet esitas 06.10.2020 Keskkonnaministeeriumile uue kõre ja kivisisaliku püsielupaikade kaitse alla võtmise ettepaneku, ekspertiisi ja väljatöötamise kavatsuse ning vastav ettepanek käsitleb ka Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga laiendamist. Ettepanekukohaselt ei ole plaanis Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga piiri ja tsoneeringut Tammemäe IV liivakarjääri hõlmaval alal laiendada. Tammemäe IV liivakarjääri korrastamisel tuleb arvestada mäeeraldise teenindusmaa osalise kattumisega Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga. Peale maavara ammendamist mäeeraldiselt tuleb püsielupaigaga kattuvas osas korrastada mäeeraldise teenindusmaa kõre ja kivisisaliku elutingimustele vastavaks alaks – ala tuleb jätta avatud liivapinnasega ning alal bioloogilist korrastamist teha ei tohi. Mäeeraldise teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid, mistõttu on välistatud, et kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Kaevandamistegevus toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas on näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku kasutamise tagamine. Karjääri rajamisel ja selle töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesestub. See saab hakata taastuma peale karjääri korrastamist. Keskkonnaloa kehtivuse ajal hakkab juba ammendunud karjääriosades toimuma ka taimede isetaastumine. Keskkonnaametile teadaolevalt puuduvad mäeeraldise mõjupiirkonnas kultuurimälestiste registrisse kantud kultuuri või arheoloogilise väärtusega alad. Taotletava alaga seotud kannet kultuuri- või arheoloogilise kaitseväärtusega objekti kohta ei leia ka Eesti vaimse kultuuripärandi nimistust. 3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond KeÜS § 23 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. Lähimad majapidamised on kinnistul Männiku tee 149 (katastritunnus 71801:001:0980), mis asub mäeeraldise teenindusmaast u 520 m kaugusel läänesuunas, kinnistul Kivitee 7 (katastritunnus 71801:001:0545), mis asub mäeeraldise teenindusmaast u 1,3 km kaugusel kagusuunas, ja kinnistul Vanatoa (katastritunnus 71801:001:0830), mis asub mäeeraldise teenindusmaast u 1,6 km kaugusel edelasuunas. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole seni toimunud kaevandamise tõttu esitatud kohalike elanike poolt kaebusi. 3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Alljärgnevalt on toodud kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse hinnang koos põhjenduste ja selgitustega. 3.3.1. Mõju suurus. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus. Mõju ilmnemise tõenäosus. Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Veealuse varu väljamine ekskavaatoriga otse vee alt mõjutab vähesel määral piirkonna veerežiimi, kuid ei kujuta eeldatavasti ohtu piirkonna veevarustusele. Kaevandamistegevuse mõju ei ulatu väljapoole mäeeraldise piire, kuna kaevandamisel allpool põhjavee taset veetaset ei alandata ja põhjaveerežiimi oluliselt ei muudeta. Tahkete peenosakeste levik ja teke kaevandamisel on minimaalne ning müra piirnorme eeldatavasti ei ületata. Müra ja saasteainete levik ei mõjuta eeldatavasti kohalikke elanikke ning kaitsealuseid liike. Kaevandamise käigus tekkiv tolm ja müra on ajutise loomuga – kui kaevandamine lõpetatakse, kaob müra ja tolm. Müra ja tolm võib kaasneda ka väljatud maavara väljaveol. Tahkete peenosakeste leviku takistamiseks tuleb töid korraldada selliselt, et avalikele teedele ei kanta liiva ja tahkeid peenosakesi kasutades selleks vajadusel näiteks karjääriteede mustkatte alla viimist, tolmutõrjet (karjääris ja selle vahetus läheduses kastma kaevise transportimisel kasutatavaid teid ja hoidma neid niisketena) või rattapesu. Seadmete hooldamine ja parandustööd ei toimu karjääris, mistõttu eeldatavalt ohtlikke jäätmeid ettevõtte tegevuse käigus ei teki. Kuivõrd karjääris taaskasutatakse katendit, mis ei sisalda ohtlikke aineid ega ole ohtlike ainetega reostunud, ei ole vaja jäätmete tekitamisele, ladustamisele ja taaskasutamisele vajalik seada erinõudeid. Tammemäe IV liivakarjääri kattub rohelise võrgustikuga. Kuna tegemist on juba avatud karjääriga ning ei taotleta mäeeraldise ega teenindusmaa suurendamist, siis keskkonnaloa muutmine ei tekita täiendavat mõju rohekoridorile ja selle toimimisele ega muudele planeeringutega määratud otstarvetele. Kavandatav tegevuskoht kattub osaliselt Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga. Järgides määruses nr 51 kehtivad nõudeid ning keskkonnaloal olevaid kõrvaltingimusi, siis võimalik mõju kaitsealustele liikidele on minimeeritud. 3.3.2. Mõju piiriülesus Piiriülest mõju ette näha ei ole, sest riigipiir asub u 44 km kaugusel Tammemäe IV liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast. 3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Natura-eelhindamine ei ole vajalik, ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele on välistatud. Lähimad Natura 2000 alad on u 7,6 km kaugusel loodes asuv Rahumäe loodusala (keskkonnaregistrikood RAH0000451), u 11,8 km kaugusel loodes asuv Vääna-Posti loodusala (keskkonnaregistrikood RAH0000660), u 10,2 km kaugusel lõunas asuv Kurtna-Vilivere loodusala (keskkonnaregistrikood RAH0000344). Alade kauguse tõttu pole põhjendatud alust eeldada, et kaevandamistegevusel oleks mõju sedavõrd kaugele jäävatele objektidele. 3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Tammemäe IV liivakarjäär asub Tallinna-Saku liivamaardlas, kus on kokku 17 kehtivat keskkonnaluba maavara kaevandamiseks. Arvestades, et taotletav Tammemäe IV liivakarjäär on töötav ja avatud karjäär ning mäeeraldise ega selle teenindusmaa pindala ei suurene, siis ka keskkonnamõju koos mõjualas olevate teiste karjääridega ei suurene. 3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi Hetkel kehtival keskkonnaloal kõrvaltingimusi ei muudeta ega eemaldata. Täiendavad keskkonnauuringud ja leevendusmeetmed ei ole vajalikud. 3.4. Eelhinnangu järeldus Kavandav tegevuskoht ja selle mõjuala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava tegevusega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid liike. Kaevandamine ei mõjuta olulisel määral põhjaveerežiimi, kuna allpool põhjaveetaset kaevandamisel ei alandata veetaset. Lähimate eluhooneteni ei jõua nõuetekohase kaevandamise korral ülenormatiivset müra. Lähimate eluhooneteni ei levi eeldatavalt tahked peenosakesed, kui kasutatakse karjääriteed viiakse mustkatte alla, tehakse tolmutõrjet (karjääris ja selle vahetus läheduses kastetakse kaevise transportimisel kasutatavaid teid ja hoitakse neid niisketena) või tehakse rattapesu. Kaevandatud maa on kvalitatiivselt taastatav korrastamisega. Kavandatav tegevuskoht kattub osaliselt Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga ning seal kehtib looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud kaitsekord koos määruses nr 51 sätestatud erisustega. Määrusega nr 51 on püsielupaigas valitseja nõusolekul lubatud maavara kaevandamine teatud kitsendustega ning püsielupaigaga kattuval alal täiendavaid allpool põhjavee piiri kaevandamise alasid juurde ei teki. Püsielupaigaga kattuvas osas tuleb korrastada mäeeraldis ja selle teenindusmaa kõre ja kivisisaliku elutingimustele vastavaks alaks – ala tuleb jätta avatud liivapinnasega ning alal bioloogilist korrastamist teha ei tohi. Oluline keskkonnamõju puudub ning seega KMH algatamine pole vajalik. 4. ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis XX.XX.XXXX KeHJS § 11 lg 22 kohaselt eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu Aktsiaseltsile TREF Nord ja asjaomastele asutustele (Saku Vallavalitsus, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus) tutvumiseks ning arvamuse ja seisukoha andmiseks hiljemalt XX.XX.XXXX. Nimetatud kuupäevaks arvamusi või vastuväiteid laekus / ei laekunud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Anu Sihv spetsialist maapõuebüroo Anne Merzin spetsialist veeosakond Siiri Kiiver spetsialist looduskasutuse osakond