Seisukohtade küsimine

RAJALA eriplaneeringu koostöö tabel KOOSTÖÖ TABEL SEIS 23.09.2022 Rajala eriplaneeringu kohta laekunud ettepanekud ja Lääne-Harju valla seisukoht ettepanekute osas. SISUKORD MINISTEERIUMID .......................................................................................................... 2 Kaitseministeerium............................................................................................................ 2 Maaeluministeerium .......................................................................................................... 3 Keskkonnaministeerium ..................................................................................................... 3 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ....................................................................... 7 AMETID .......................................................................................................................... 7 Keskkonnaamet ................................................................................................................ 7 Maa-amet ...................................................................................................................... 12 Transpordiamet .............................................................................................................. 12 Terviseamet ................................................................................................................... 12 Päästeamet .................................................................................................................... 12 Muinsuskaitseamet .......................................................................................................... 13 OMAVALITSUSED ......................................................................................................... 13 Keila Linnavalitsus........................................................................................................... 13 Lääne-Nigula Vallavalitsus ................................................................................................ 13 Saue Vallavalitsus ........................................................................................................... 13 Harku Vallavalitsus .......................................................................................................... 13 MUUD HUVI-GRUPID .................................................................................................... 13 Eesti Keskkonnaühenduste Koda ....................................................................................... 13 Riigimetsa Majandamise Keskus ........................................................................................ 14  RAJALA eriplaneeringu koostöö tabel Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. MINISTEERIUMID 1. Kaitseministee- LÄHTESEISU- LS ja KSH VTK dokumendis tabelis 1 on esitatud asukoha 1. Kaitseministeeriumi 4.03.2022 kirjaga nr 12- rium KOHAD valikul rakendatud välistavad kriteeriumid. Palume kriteeriume 1/22/168 edastatud kinnistud on määratud 25.08.2022 nr täiendada Kaitseministeeriumi valitsemisele antud riigimaadega riigikaitse maa-aladeks Lääne-Harju valla ÜPs ning 12-1/22/2481 ja seda sõltumata sellest, mis on nende maade juhtostarve nimetatud info alusel on need alad RAJALA objekti Lääne-Harju valla üldplaneeringus. Ühtlasi juhime tähelepanu, kavandamiseks välistatud. et Kaitseministeerium esitas Lääne-Harju valla üldplaneeringu Muudatus kajastub ka LS ja KSH VTK dokumendi menetluse raames 04.03.2022 kirjaga nr 12-1/22/168 ette- tabelis 1 ning joonistel. paneku määrata paljudele Paldiski linnas asuvatele Kaitsemi- nisteeriumi valitsemisel olevatele maadele riigikaitse maa-ala juhtotstarve (see on pärast LS ja VTK-s viitatud Lääne-Harju valla üldplaneeringu seisu kuupäeva). Riigimaad on antud Kait- seministeeriumi valitsemisele riigikaitseliste eesmärkide ja üle- sannete täitmiseks, eelkõige riigikaitseliste tegevuste korralda- miseks ja väljaõppeks, mistõttu on vajalik, et need säiliksid samal otstarbel ka tulevikus. LS ja KSH VTK dokumendis on praegu põhjalikumalt analüüsitud kolme asukohaalternatiivi, millest ükski ei asu Kaitseministeeriumi valitsemisel oleval riigimaal. Arvestades, et praeguses etapis ei ole lõplikult välistatud ka teised eelvalikualad, mis on välja selgitatud tabelis 1 nimetatud kriteeriumite alusel (dokumendis joonis 9), juhime tähelepanu, et mõned Paldiski linnas asuvad eelvalikualad hõlmavad Kaitseministeeriumi valitsemisel olevaid maid. Lähtuvalt eeltoodust palume selle välistada. Kaitseministeeriumi hinnangul on käesolevas eriplaneeringu me- netlusetapis liiga vähe teavet radioaktiivsete jäätmete lõppla- dustuspaiga ehitamisest ja käitamisest tulenevate võimalike mõjude ja piirangute kohta. Täpsema seisukoha, lähtudes riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamise vajadusest, saab Kait- seministeerium kujundada pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu valmimist ning vajadusel täiendava keskkonnamõju hindamise läbiviimist, kui on teada projekti de- tailid. 2 / 14  RAJALA eriplaneeringu koostöö tabel Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. 2. Maaeluministee- LÄHTESEISU- Maaeluministeerium, vaadanud läbi radioaktiivsete jäätmete rium KOHAD lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja selle 1. Märkusega on arvestatud. Teksti on vastavalt 23.08.2022 nr keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamise korrigeeritud. 4.1-5/1157-1 kavatsuse ning asjakohased lisad, nõustub nimetatud dokumentides toodud põhimõtete ja esialgsete seisukohtadega. Lisaks juhime tähelepanu, et lisas 2 „Eelvaliku alade hindepunktid kaalutluskriteeriumite alusel“ veerus „Maakasutus ja –omand“ on kriteeriumi „Väärtuslik põllumajandusmaa“ veerus „Hindepunktid“ kohta antud väärtused aga väärtusliku maastiku kohta. Palume selles osas dokumenti korrigeerida. 3. Keskkonnami- LÄHTESEISU- 1. Teeme ettepaneku kasutada tekstis läbivalt radioaktiivsed 1. Märkusega on arvestatud. Teksti on vastavalt nisteerium KOHAD jäätmed, et ei tekiks segadust. Nt, kui tekstis on lammutamisel korrigeeritud. 31.08.2022 nr tekkivad jäätmed, siis võib need segamini ajada ehitus- ja lammutusjäätmetega. Antud projektis ei teki ehitus- ja 7- lammutusjäätmeid, vaid tekivad radioaktiivsed jäätmed (nt lk 8: 15/22/2813-2 reaktorite lammutamisel tekkivate radioaktiivsete jäätmete eeldatav kogus on u 1600 m3, täpne kogus selgub uuringute ja lammutamise käigus). 2. Selguse mõistes palume jäätmepakendite asemel kasutada 2. Märkusega on arvestatud. Teksti on vastavalt pakendatud radioaktiivsed jäätmed. Eesmärk on radioaktiivsed korrigeeritud. jäätmed pakendada ning need ladestada/lõppladustada. Nt lk 9 on toodud, et "Jäätmepakenditega täidetud šaht tagasitäidetakse betooniga" sõnastada ümber "Pakendatud radioaktiivsete jäätmetega täidetud šaht tagasitäidetakse betooniga". 3. Selguse huvides soovitame lk 9 muuta lauset 3. Märkusega on arvestatud. Teksti on vastavalt "Lõppladustamiseks sobivad mitut liiki jäätmepakendid" korrigeeritud. ning sõnastada "radioaktiivsete jäätmete lõppladustamiseks/ladestamiseks sobivad erinevad pakendid/pakendiliigid". Lõppladustuspaiga eesmärgiks peaks olema ladestada pakendatud radioaktiivseid jäätmeid mitte jäätmepakendeid. 4. Juhime tähelepanu, et VTK dokumendis on toodud 4. Märkusega ei arvestata. Jäätmete kõrvaldamine radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik, kuid jäätmete ehk ladestamine prügilasse on sätestatud jäätme- kõrvaldamiseks loetakse jäätmete ladestamist. Jäätmete seaduse §-ga 17, kuid jäätmeseaduse § 1 lõike ladustamine on ajutine tegevus. Kui tegemist on radioaktiivsete jäätmete (lõpliku) kõrvaldamisega ning jäätmeid enam ümber ei 3 / 14  RAJALA eriplaneeringu koostöö tabel Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. tõsteta ja ei käidelda, siis on õige kasutada lõppladustamise 1(1) punkti 3 kohaselt ei kuulu jäätmeseaduse re- asemel ladestamist. guleerimisalasse radioaktiivsed jäätmed kiirgussea- duse tähenduses. Seega on ladestamine jäätme- seaduse tähenduses kasutatav termin, mis ra- dioaktiivsete jäätmete puhul ei kohaldu. Lisame täpsustuseks, et radioaktiivsete jäätmete lõppladustamine on sätestatud kiirgusseadusega: • § 61 lg 1 Radioaktiivsete jäätmete ladustus- koht on spetsiaalselt radioaktiivsete jäätmete vahe- või lõppladustamiseks ettenähtud raja- tis; • § 61 lg 3 Lõppladustamine on radioaktiivsete jäätmete paigutamine teatud tingimustele vas- tavasse ladustuskohta või selleks ettevalmista- tud kohta väljavõtmise kavatsuseta. Eeltoodust lähtuvalt oleme seisukohal, et radioaktiivsete jäätmete puhul on ainuõige kasutada ametlikes dokumentides mõisteid „radioaktiivsete jäätmete lõppladustamine“ ja "lõppladustuspaik". Radioaktiivsete jäätmetega seoses oleme neid mõisteid järjepidevalt kasutanud ning jääme selle juurde ka edaspidi. 5. VTK aruande lk 23-24 punktid "Hüdrogeoloogiliste tingimuste 5. Valgalade seotust põhjaveega uuringud ei kä- analüüs", "Hüdrograafilised uuringud", "Põhja- ja pinnavee sitle. Valgalad kohalduvad pinnaveele. keemilise koostise ja omaduste uuringud" ja "Pinnase ja selle Teksti ,pinnaselähedane hüdroloogia, täitmis-ja sügavamate kihtide uuring" vajavad keelelist ja terminoloogilist tühjendusalad, vee tasakaalu tekkimise tingimu- korrigeerimist ja arusaadavate terminite kasutamist. sed’ on täpsustatud järnevalt: Pinnaselähedase Lk 23 punktis „Hüdrogeoloogiliste tingimuste analüüs:“ vajab hüdroloogia talletumise ja loovutamise alad ning hüdrogeoloogi poolt üle vaatamist ja parandamist. Palume veebilanssi määramine ehk kus täpsemalt põhjavesi täpsustada, mida mõeldakse valgala all seoses põhjaveega? koguneb ja kuhu kaob, luues sealjuures ka veebi- Mida tähendab pinnaselähedane hüdroloogia, täitmis-ja lansist üldisema pildi. tühjendusalad, vee tasakaalu tekkimise tingimused? Palun Teksti ,hüdrogeoloogiliste üksuste paiknemine ül- selgitada, mida tähendab hüdrogeoloogiliste üksuste dises voolusüsteemis‘ on täpsustatud järnevalt: paiknemine üldises voolusüsteemis? Lisada põhjendus, miks Hüdrogeoloogiliste üksuste geomeetria üldises voo- on vaja piirkonnas välja selgitada põhjaveevarud; kas need lusüsteemis. on vaja hinnata ja kehtestada või pigem vaja hinnata põhjaveeressursside toitumist, kuna plaanitav objekt võib 4 / 14  RAJALA eriplaneeringu koostöö tabel Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. seda mõjutada? Põhjendus põhjaveevarude väljaselgitamiseks: Lk 23 punktis "Hüdrograafilised uuringud:" on, et vaja teha andmed on vajalikud kiirgusohutushinnangu koos- hüdrograafiline uuring "maapinna hüdrogeolooogia, sealhulgas tamiseks, mis selgitab välja millised on potentsiaal- perkolatsioon, veepotentsiaal ning koostoimed pinnaveega ja sed doosid inimestele. põhjaveega geosfäär-biosfäär vastasmõjul". See lause vajab arusaadavamaks muutmist, mida tähendab "maapinna ,Maapinna hüdrogeoloogia’ on asendatud ,pinnase- hüdrogeoloogia"? lähedane hüdrogeoloogia’. Lk 23 punktis "Põhja- ja pinnavee keemilise koostise ja omaduste Põhja- ja pinnavee keemilise koostise ja omaduste uuringud:“ palume selgitada, mida on mõeldud uuringu all oleme mõelnud, et põhjavee keemilist põhjaveekogumite ulatuse all, kus segunemine toimub või on koostist iseloomustatakse kolme potentsiaalse toimunud? lõppladustuspaiga kõrval paiknevate puurkaevude varasemate analüüside ja valminud raportite põh- jal. Antud kaeve on igal potentsiaalsel alal neli (kokku 12), mille abil hinnatakse põhjavee vanust kui ka põhjaveekogumite vee omavahelist segune- mist. 6. Lk 26 punktis "Keskkonna- ja kiirgusseire:" juhime 6. Märkusega on arvestatud. Punkti "Keskkonna- tähelepanu, et lõppladustuspaiga seireprogrammi koostamisel ja kiirgusseire" on vastavalt täiendatud. tuleb arvestada ka objekti ümbruskonna seirevajadusega (st et ei seirataks ainult objekti ennast, vaid ka selle potentsiaalset mõjuraadiust, sh mõju põhjaveele). 7. LK 26 on toodud punkt "Lõppladustuspaiga võimalik mõju 7. Märkusega ei arvestata. naaberriikidele:". Palume hinnata mõju ka naabermaakondadele Selgituseks: LK 26 on toodud punkt Eestis - seda eriti juhul, kui radioaktiivseid jäätmeid hakatakse "Lõppladustuspaiga võimalik mõju naaberriikidele" üle Eesti sinna ladustamiseks kokku vedama. tähendab mõju hindamist võimaliku piiriülese mõju kontekstis (täiendatud vastavalt). Lõppladustuspaiga alternatiivsete asukohtade mõju hinnatakse sellisele kaugusele, kuhu mõju ulatub. Eesti-siseselt puudub vajadus eraldi ära märkida võimalikku mõju naabermaakondadele, sest mõjuala ulatus ei sõltu riigisisestest administratiivpiiridest. Radioaktiivsete jäätmete transpordi korraldamine ei ole eriplaneeringu asukohavaliku etapi ülesanne (st eriplaneering ei määra, millistest maakondadest ja ettevõtetest üle Eesti võidakse lõppladustuspaika hakata radioaktiivseid jäätmeid kokku vedama). Kui 5 / 14  RAJALA eriplaneeringu koostöö tabel Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. jäätmekäitleja arvestab radioaktiivsete jäätmete transpordil rahvusvaheliste ohutusnõuetega, siis ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju tekkimine tõenäoline. 8. Teeme ettepaneku käsitleda peatükis 2 ka seost Eesti 8. Ptk 2.4, mis seda strateegiat käsitleb, lisatud. pikaajalise arengustrateegiaga "Eesti 2035". 9. Terminoloogilisel korrigeerimisel tuleks vastavalt üle vaadata 9. ptk 3.4.6 puudutava märkusega on arvestatud, ka ptk 3.4.6 sõnastus. Punktis "Pinnase ja selle sügavamate muudatus sisse viidud. kihtide uuring" asemel soovitame kasutada "Pinnase ja Lk 40: Hüdrogeoloogiliste tingimuste analüüsi pealiskorra uuring", mis on geoloogiliselt korrektsem, ning asemel oleme sõnastanud, et vajame vastavalt ka teksti muuta, kuna jutt käib peamiselt hüdrograafilist uuringut. Tööde käigus koostatakse geoloogilise pealiskorra kivimite uuringust, mitte pinnasest. hüdrogeoloogiline mudel. Vajalikud load hangib Lk 40: Hüdrogeoloogiliste tingimuste analüüsi asemel tuleb tööde teostaja. teha hüdrogeoloogiline uuring ja selle käigus vähemalt hüdrogeoloogiline modelleerimine. Hüdrogeoloogilise uuringu tegemiseks on ettevõttel vajalik hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba uuringute valdkonnas pädevuse tagamiseks. 10. Lk 40 Ptk 3.4.7 pealkiri on "Mõju pinnasele", kuid sisu 10. Märkusega on arvestatud osaliselt. Ptk 3.4.7 ja kajastab mõju aluspõhja kivimitele. Šahti rajamisel 50 m 3.4.6 on täiendatud ja täpsustatud vastavalt. sügavuseni ei väljata ainult pinnasekihte, vaid šaht rajatakse Vastused esitatud küsimustele antakse KSH aluspõhja kivimitesse. Mis põhjaveekogumisse on kavas šaht aruandes. rajada, kui kirjutatakse 50 m sügavusest? Vaja on välistava kriteeriumina käsitleda šahtide sügavuse määramisel veekihi filtratsioonikoefitsienti. Kas on arvestatud eeluuringutes antud soovitusega kasutada kesksügava matmispaiga puhul antud soovitusega kasutada Kambriumi savikihte? Mõjuhindamisel tuleb analüüsida veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ 4.7 erandi rakendamist. Hinnata, kui suur on uue tegevuse kasu võrreldes keskkonnakahjuga ja milline on mõju pinna- ja põhjaveekogumitele. 11. Peatükis 3.5.1-s tuleks hinnata ka kinnisvarahindade 11. Märkusega ei arvestata. võimalikku langust objekti piirkonnas, kas objektile tekib Selgituseks: Lõppladustuspaiga jaoks vajalik maa- valmimisel ka mingi "piirangutsoon", kus tegevused on piiratud ala on vastavalt välistamiskriteeriumile või koguni keelatud, seega arvestada objekti käitamisaja minimaalselt 5 ha ja sinna mahuvad (majanduslike) mõjudega. ladustuspaigad koos vajaliku taristu ja turvatsoonidega. Seega naaberkinnistutele kitsendusi ei rakendu ning kinnisvarahindade muutuse hindamist ei ole asjakohane nõuda, sest 6 / 14  RAJALA eriplaneeringu koostöö tabel Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. piiranguid naaberaladele ei kaasne. 12. Peatükis 4.2: kui soovitakse hüdroloogilist või 12. Soovitusega ei arvestata ptk 4.2 kontekstis. keskkonnaseisundi või -seireinfot, siis soovitame lisada Selgituseks: Keskkonnaagentuuri ülesanne on kaasatavaks asutuseks ka Keskkonnaagentuuri. koguda ja töödelda keskkonnainfot, mitte anda seisukohta või arvamust eriplaneeringu kohta. Seega kaasame Keskkonnaagentuuri töö käigus konkreetse info hankimisel, kuid mitte arvamust andva asutusena nagu teisi kaasatavaid asutusi. 13. Juhime tähelepanu, et keskkonnaregistri seadus on alates 13. Märkusega on arvestatud. Dokumenti on 06.06.2022 kehtetu ning varasemad keskkonnaregistri andmed täpsustatud vastavalt. on kättesaadavad keskkonnaportaalist https://keskkonnaportaal.ee/index.php/et/avaleht. 4. Majandus- ja - Ei ole 60 p jooksul vastanud. Kommunikat- siooniministee- rium AMETID 5. Keskkonnaamet LÄHTESEISU- Esitame järgnevad märkused ja ettepanekud, millega palume ar- 1. Märkusega on arvestatud. Lisa 2 on korrigeeri- KOHAD vestada: tud vastavalt. 31.08.2022 1. Palume dokumentides läbivalt kasutada mõistet „nukliid“ mitte nr 6- „nukleiid“ (nt on LS ja KSH VTK lisas 2 kasutatud ebakorrektset 5/22/11826- terminit „nukleiid“). 2 2. LS ja KSH VTK ptk-s 1.1 (lk 6) on kirjas: „Pikemas pers- 2. Märkust ei arvestata. Selgituseks: Aastatel pektiivis on lisaks paremale ohutuse tagamisele lõppladustus- 2014-2015 toimunud eeluuringute tulemusena paik riigile ka majanduslikult odavam lahendus võrreldes jõuti järeldusele, et lõppladustuspaik on pikas pers- pektiivis ka majanduslikult otstarbekas lahendus. praeguse reaktorisektsioone ja vaheladustuspaika sisaldava Aga fookus rajatise vajalikkuse selgitamisel peab Paldiski objekti peahoone ülalpidamisega. Lõppladustuspaiga olema ohutusel ja lõplikul lahendusel. Praegusel opereerimine sulgemisjärgselt vajab vaid keskkonnaseiret, kujul on reaktorisektsioonid ja vaheladustuspaik ai- inimese pidev sekkumine pole vajalik.“ nult ajutised lahendused, mis nõuavad lõplikku la- hendust. 7 / 14  RAJALA eriplaneeringu koostöö tabel Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. Keskkonnaameti hinnangul ei ole see väide tõendatud. Lõppladuspaiga sulgemine toimub alles pärast lõppladustus- paiga täitumist, mis võib tänase jäätmevoo juures võtta aega aastaid. Samuti on vajalik jäätmeid ka lõppladustuspaika paigu- tamiseks käidelda, mis eeldab samuti vastava sobiliku rajatise olemasolu. Lisaks võib sulgemistegevuse pikkus olla väga pi- kaajaline ning kesta aastaid. Ehk siis lõppladustuspaiga opereerimine ei pruugi olla oluli- selt odavam võrreldes tänase jäätmekäitluskoha opereerimise kuludega. Teeme ettepaneku eelnevalt tsiteeritud lauset täienda- valt põhjendada või siis jätta üldse välja. 3. LS ja KSH VTK ptk-s 1.1 (lk 6) on kirjas: „Paldiski reaktori- 3. Märkusega on arvestatud. Ptk 1.1 on vastavalt sektsioonide ja muude radioaktiivsete jäätmete ladustamine mõ- korrigeeritud. nes teises riigis ei tule kõne alla, sest seda keelavad nii rahvus- vahelised konventsioonid kui ka Euroopa Liidu direktiivid, mis ütlevad, et iga riik vastutab ise oma territooriumil tekkinud radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja ladustamise eest.“. Kui märgitakse, et miski on kitsendatud rahvusvaheliste konventsioonide või Euroopa Liidu direktiividega, siis tuleks tuua ka viited vastavatele konventsioonide või direktiivide säte- tele. Seega teeme ettepaneku välja tuua ka konkreetsed viited konventsioonide ja direktiivide sätetele. 4. LS ja KSH VTK ptk-s 1.1 (lk 6) on kirjas: „Olemasolev radioak- 4. Märkusega on arvestatud. Ptk 1.1 on vastavalt tiivsete jäätmete vaheladustuspaik ei vasta kõigile tänastele rah- korrigeeritud. vusvahelistele keskkonna- ja kiirgusohutuse nõuetele.“. See väide ei vasta tõele. Vaheladustuspaik vastab kesk- konna- ja kiirgusohutusnõuetele ja selle operaator Aktsiaselts A. L. A. R. A. omab selle tõendamiseks ka vastavat kiirgustege- vusluba. Pigem tuleb siin vajadusel välja tuua, et vaheladustus- paik ei ole sobilik jäätmete lõppladustamiseks ning selleks tulebki 8 / 14  RAJALA eriplaneeringu koostöö tabel Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. rajada vastav lõppladustamise nõuetele vastav rajatis. Teeme et- tepaneku eelnevalt tsiteeritud lause kustutada või sõnastada üm- ber arvestades eeltoodud märkust. 5. LS ja KSH VTK ptk-s 1.2 (lk 7) on öeldud: „Perspektiivsete ra- 5. Meie hinnangul on välja toodud argumendid pii- dioaktiivsete jäätmete maht Eestis tõenäoliselt tulevikus vähe- savad väitmaks, et tuleviku radioaktiivsete jäät- neb, sest uute kiirgusallikate puhul on olemas lepingud nende mete maht pigem väheneb. tootjale tagasisaatmiseks ning kasutusele võetakse uued teh- Sellest tulenevalt me ettepanekuga ei arvesta. noloogiaid, mis enam ei sisalda kiirgusallikaid.“. Eeltoodu põhjal ei saa anda hinnangut radioaktiivsete jäätmete vähenemise kohta Eestis tulevikus, kuna see sõltub tulevikus Eestis teostatavatest kiirgustegevustest ja kasutusele võeta- vatest kiirgusallikatest. Teeme ettepaneku sõnastada lause üm- ber või eemaldada. 6. LS ja KSH VTK ptk 1.5 (lk 23) viimases lõigus punkti „põhja- 6. Märkusega on arvestatud. Ptk 1.5 on vastavalt ja pinnavee keemilise koostise ja omaduste uuringud“ all korrigeeritud. teeme ettepaneku eemaldada lause osa „loodusliku kiirgu- sega seotud ohtude“, kuna selliseid ei saa olla. 7. LS ja KSH VTK ptk- (lk 24) on kirjas: „Kaardistada kolme lõpp- 7. Märkusega on arvestatud. Ptk 1.5 on vastavalt ladustuspaiga asukoha looduslik kiirgustase (pinnas, rohi).“. korrigeeritud. Selgusetuks jääb, et kuidas aitab kiirgustasemete kaardista- mise tulemuste olemasolu langetada otsust kolme alternatiivse asukoha vahel. Tundub selles staadiumis mittevajalik tegevus. Tegemist on seirekava koostamiseks vajaliku infoga, mis on oluline selles asukohas, mis lõpuks välja valitakse. Teeme et- tepaneku antud tingimus käesolevas staadiumis välja jätta. 8. LS ja KSH VTK ptk-s 3.4.12 (lk ) on kirjas: „Radioaktiivsete 8. Märkusega on arvestatud osaliselt. Viidatud lõik jäätmete transpordi korraldamine ei ole otseselt seotud eripla- on välja võetud ptk-st 3.4.12, kuid lisatud üldista- neeringu asukohavaliku etapiga, sest eriplaneering ei määra, mil- tumas sõnastuses peatükki 3.1. Põhjus on selles, lises riigis ja millistes ettevõtetes väljaspool Eestit radioaktiiv- et nii avalikkusele kui ka asjaomastele asutustele sete jäätmete käitlemisteenuseid võidakse kasutama hakata. (vt nt Keskkonnaministeeriumi kirja p 7) on vaja Kui jäätmekäitleja arvestab radioaktiivsete jäätmete transpordil anda sõnum, et lõppladustuspaiga eriplaneeringuga ei kavandata radioaktiivsete jäätmete transporti ja 9 / 14  RAJALA eriplaneeringu koostöö tabel Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. rahvusvaheliste ohutusnõuetega, siis ei ole olulise negatiivse selle KSH käigus ei hinnata mõju radioaktiivsete keskkonnamõju tekkimine tõenäoline.“. jäätmete transpordiga kaasnevatele võimalikele Teeme ettepaneku antud lause välja jätta, kuna rahvusvaheline mõjudele. transport ei käi otseselt piiriülese mõju temaatika alla. Piiriülene mõju tähendaks ühes riigis toimunud transpordiõnnetuse mõju teises riigis, kuid Eesti võimalike jäätmete kontekstis ei ole sel- line mõju praktiliselt võimalik. 9. Palume LS ja KSH VTK ptk-s 2 käsitleda ka seoseid 9.Märkusega on arvestatud. Ptk 2 on täiendatud veemajanduskava aastateks 2022-2027 eesmärkidega. vastavalt. 10. LS ja KSH VTK ptk-s 1.5, kus käsitletakse uue objekti asu- 10. Uuringute käigus koostatakse Lääne-Harju koha lõppvalikuks tehtavaid täpsemaid uuringuid, ei ole uurin- valla kohta kalibreeritud numbriline põhjaveemu- gute hulgas toodud võimalikke põhja- ja pinnaveele avalduvate del. Lisaks koostatakse kolme potentsiaalse lõppla- reostusohtude mõjude hindamist ja rajamise võimaluste hin- dustuspaiga asukoha kohta detailne kohapõhine, damist. 2022-2023 läbi viidavad täiendavate hüdrogeoloogi- aegsõltuv hüdrogeoloogiline mudel koos tund- liste ja hüdrograafiliste uuringute tulemusel tuleb selgitada likkuse analüüsiga. Saadav info on piisav hinda- kolmest eelvalitud asukohast välja alad, mis on võimalikule maks valitud asukohtade sobivust lõppladustus- lekke või avariiolukorrale kõige vähemtundlikumad, ehk kohad, paiga rajamiseks ja asukohtade omavaheliseks kus võimaliku radioaktiivsete jäätmete hoidla rikke, lekke võrdluseks. või avarii korral on mõju veevarustusele kõige väiksem. Valitud kolmele asukohale koostatakse ohutushin- Teiseks tuleb selgitada välja asukohad, kus rajamisaegsed nangud, milles käsitletakse radionukliidide trans- mõjud ei ohustaks põhjaveekogumite koguselist seisundit ja pordi kiiruseid jäätmepakendites, ladustuspaiga elanikele veevarustuse tagamist (nt suur põhjavee välja pumpa- konstruktsioonis ja ümbritsevas keskkonnas. Lisaks mine šahti rajamiseks ja võib-olla ka muu vajalik põhjavee alan- radioloogilistele ohtudele käsitletakse ka mitte ra- dus). dioloogilisi ohtusid (raskemetallid, asbest, keemili- sed ühendid jne.). 2024-2025.a viiakse läbi detailsed uuringud valitud asukohas, mille käigus selgitatakse muuhulgas välja ladustuskohtade rajamise tehnilised võimalu- sed koos mõjusid leevendavate meetmetega. 10 / 14  RAJALA eriplaneeringu koostöö tabel Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. 11. Ei saa nõustuda LS ja KSH VTK ptk-s 1.4 (lk 15) toodud väi- 11. Välistavaid kriteeriume ja kaardiinfot on täp- tega, et Lääne-Harju valla territooriumil ei ole registreeritud sustatud prognoositud üleujutusalade infoga, mis üleujutusalasid (nt asuvad üleujutusalad valitud asukohast tugineb KAUR 2020 uuringule. PED ca 2,6 km kaugusel ja valitud asukohast ALT ca 2 km kau- gusel). Palume materjale korrigeerida. Palume selgitada LS ja KSH VTK lisas 2 toodud tabelit, et 12.1. Tiheasustusala on väga konkreetne piirkond, kuidas on saadud alljärgnevad hindepunktid: mis on määratud üldplaneeringuga. Rajala EP raa- 12.1. Teema „Asustus“ puhul on kriteeriumiks „Kaugus tihea- mes oleme aluseks võtnud kõige ajakohasema ti- sustusaladest“ ja hindepunktideks toodud: 0 - Ala asub tihea- heasustusala määratluse, mis tuleneb koostatavast sustusala läheduses 1 - Keskmine kaugus 2 - Ala asub kaugemal Lääne-Harju valla üldplaneeringust, seisuga eemal. 4.01.2022. Selle alusel ei ole Harju-Risti ega Padise TAL on 0, PED on 2, ALT on 2. Märgime, et TAL on suur ala, Pal- tiheasustusalad üldplaneeringu kontekstis. diski linnast ja asustusest suurem osa alasid kaugemal kui 1000 Lääne-Harju valla koostamisel oleva ÜP tiheasustu- meetrit, ometi on hindepunkt 0, aga ALT (kagus 2000) ja saladega saab tutvuda rakenduses vastava teema- PED (kaugus 1500) on hindepunkti 2 saanud (vastavalt Harju- kihi all. Risti ja Pedaste). 12.2.Teema „Väärtuslikud maastikud“ - alternatiivid TAL, 12.2. Väärtusliku maastikuga alad on määratud ALT, PED on saanud võrdselt kriteeriumiks 2 (2 - Väärtusli- Lääne-Harju valla koostatavas üldplaneeringus tu- kud maastikud ei jää lähedusse). ALT ja PED on kompaktses ginedes Harju maakonnaplaneeringule. Selle alusel metsamassiivis; 700 ja 2000 meetri kaugusele jäävad kaks on väärtuslike maastike infot kajastatud RAJALA I kategooria linnuliigi elupaika; olulised põllumaad asuvad eriplaneeringu rakenduses ning alade paiknevuse kõrval; samas TAL on enamuses häiringuga metsane ala. alusel on antud eelvaliku aladele hindepunktid. Kas tegemist on ikka sarnase kaaluga aladega selles kriteeriumi- ALT, PED, TAL alade lähedusse ei jää ÜP kohaseid punktis? Palume selgitada. väärtuslikke maastikke. Olulistele elupaikadele, ökosüsteemidele ja elurikkusele avalduvate mõjude hindamisega tegeletakse KSH käigus nagu ptk-is 3.4 on toodud, sh viiakse läbi ptk 1.5 toodud elus- tiku uuring. 12.3. Miks ei ole olemasolev ala hindepunktide võrdluses? 12.3. Olemasolev ala on kolme võrreldava ala hulka eelnevalt välja valitud. Olemasolevat ala ha- katakse eriplaneeringu ja KSH raames ülejäänud 11 / 14  RAJALA eriplaneeringu koostöö tabel Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. kahe asukohaga omavahel võrdlema. Eelvaliku üle- sanne oli leida 2 täiendavat ala, mida olemasoleva asukohaga võrrelda. Eelvaliku analüüsi käigus kirjeldati ka olemasolevat ala kõigi kriteeriumite lõikes ning selle alusel saadi kinnitus, et ühtki välistavat tegurit, selle ala eda- sise sobivuse osas, ei esine. 12.4. Miks on kriteeriumite hindepunktides ainult üks TAL, kuigi 12.4. Et hindamist lihtsustada grupeerisime me ala koosneb 7 alast? üksteisele suhteliselt lähedal asuvad alad 1 suure- masse gruppi. Ka KEI ja KAD ala koosnesid mitme- test aladest, kuid hindasime ühes grupis olevad alad ühtse tervikuna. Selle kohta on täpsem selgi- tus Activity 1 Raporti 2 osas. Lisaks oli eelvaliku tegemine üldisemas astmes, sest vaatluse all oli kogu valla territoorium ning eri- nevused kriteeriumite lõikes ei olnud nii märkimis- väärsed. 6. Maa-amet - Ei ole 60 p jooksul vastanud. 7. Transpordiamet - Ei ole 60 p jooksul vastanud. 8. Terviseamet - Ei ole 60 p jooksul vastanud. 9. Päästeamet LÄHTESEISU- Oleme läbi vaadanud radioaktiivsete jäätmete 1. Täpsustatud. KOHAD lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH 26.08.2022 nr väljatöötamise kavatsuse materjalid. Juhime tähelepanu 7.2-3.1/3913- järgmistele asjaoludele: 2 1. Dokumendis „LS ja VTK dokument“ on viidatud mõistele „Ohtlikud ettevõtted“. Kemikaaliseaduse alusel käsitletakse mõisteid suurõnnetuse ohuga ettevõte ja ohtlik ettevõte. Lääne-Harju valda jäävad nii ohtlikud kui ka suurõnnetuse ohuga ettevõtted. 12 / 14  RAJALA eriplaneeringu koostöö tabel Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. 2. Eelvaliku alad jäävad eemale suurõnnetuse ohuga ja ohtlikest 2. Teadmiseks võetud. ettevõtetest. Edaspidistes otsustes ja toimingutes tuleb lähtuda suurõnnetuse ohuga ja ohtlikest ettevõtetest ning nendest lähtuvatest asjaoludest, sh tagada tuleb ohutud vahemaad ja/või asjakohased meetmed. Planeerides radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaika suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtte lähedusse on ilmselgelt tegemist suurõnnetuse riski ja/või õnnetuse tagajärgede raskuse suurenemisega. Seega tuleb rakendada õnnetuste ennetamiseks piisavalt meetmeid. Juhul, kui ikkagi planeeritakse radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaika suurõnnetuse ohuga ja ohtliku ettevõtte ohualasse, siis tuleb lähtuda kemikaaliseaduse §-st 32 ning teostada ka riskide hindamine. 10. Muinsuskaitse- - Ei ole 60 p jooksul vastanud. amet OMAVALITSU- SED 11. Keila Linnavalit- Ei ole 60 p jooksul vastanud. sus 12. Lääne-Nigula Ei ole 60 p jooksul vastanud. Vallavalitsus 13. Saue Vallavalit- Ei ole 60 p jooksul vastanud. sus 14. Harku Vallavalit- Ei ole 60 p jooksul vastanud. sus MUUD HUVI- GRUPID 15. Eesti Keskkon- Ei ole 60 p jooksul vastanud. naühenduste Koda 13 / 14  RAJALA eriplaneeringu koostöö tabel Kirja Nr Osapool kuupäev ja Arvamus Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. 16. Riigimetsa Ma- Ei ole 60 p jooksul vastanud. jandamise Kes- kus 14 / 14 Töö number: 2021-0088 Tellija Lääne-Harju Vallavalitsus Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 19.10.2022 RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE LÕPPLADUSTUSPAIGA ERIPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD JA KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS Kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine I etapp – asukoha eelvalik Joonis: © Stamen Design,OpenStreetMapi kaastöölised  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Algatamine 28.01.2020 Lääne-Harju Vallavolikogu otsus nr 6 ,,Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine˝ Avalik 1.07 - 1.09.2022 väljapanek Avalik arutelu 10.10.2022 Seisukohtade küsimine Heaks kiitmine 1 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................... 4 Eriplaneeringu ja mõjude hindamise meeskond ............................................................... 5 1. Ülevaade eriplaneeringust ............................................................................................ 6 1.1. Lõppladustuspaiga rajamise eesmärk ja vajadus ...................................................... 6 1.2. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga kirjeldus................................................ 7 1.3. Planeeringuala .................................................................................................... 12 1.4. Asukoha alternatiivide eelvalik ning kriteeriumid ..................................................... 13 1.5. Läbiviidavad uuringud ......................................................................................... 22 2. Seosed strateegiliste arengudokumentidega .............................................................. 27 2.1. Harju maakonnaplaneering 2030+ ........................................................................ 27 2.2. Lääne-Harju valla üldplaneering ............................................................................ 27 2.3. Eesti keskkonnastrateegia 2030 ........................................................................... 27 2.4. Strateegia "Eesti 2035"........................................................................................ 27 2.5. Riiklik strateegia "Säästev Eesti 21" ...................................................................... 28 2.6. Kliimamuutustega kohanemise kava 2030 .............................................................. 28 2.7. Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018-2027 ......................................................... 28 2.8. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava ........................................... 28 2.9. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava aastateks 2022-2027 ................................ 28 3. Ülevaade mõjude hindamisest .................................................................................... 30 3.1. Mõjude hindamise eesmärk .................................................................................. 30 3.2. Mõjude hindamise metoodika ............................................................................... 30 3.3. Võimaliku mõju eelhinnang Natura 2000 võrgustiku aladele ..................................... 32 3.3.1. Natura 2000 võrgustiku alad ja nende kaitse-eesmärgid .......................................... 34 3.3.2. Mõju eelhindamine Natura 2000 võrgustiku aladele ................................................. 35 3.3.3. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ............................................................ 38 3.4. Looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine .................................................. 38 3.4.1. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ..................................................................... 39 3.4.2. Mõju vääriselupaikadele ....................................................................................... 39 3.4.3. Mõju loomastikule ............................................................................................... 40 3.4.4. Mõju taimestikule ............................................................................................... 40 3.4.5. Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja rohevõrgustikule........................................... 40 3.4.6. Mõju põhja- ja pinnaveele .................................................................................... 40 3.4.7. Mõju pinnasele ja aluspõhja kivimitele ................................................................... 41 3.4.8. Mõju maavaradele ja maardlatele ......................................................................... 42 3.4.9. Müra ja vibratsiooni mõju .................................................................................... 42 3.4.10. Mõju välisõhu kvaliteedile .................................................................................... 43 3.4.11. Kliimamuutuste mõju kavandatavale tegevusele ..................................................... 44 3.4.12. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus..................................................... 44 3.5. Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamine .................................... 45 3.6. Tervisemõjude hindamine .................................................................................... 45 4. Eriplaneeringu ja mõjude hindamise protsess ............................................................ 46 4.1. Ajakava ............................................................................................................. 47 4.2. Kaasamine ja koostöö ......................................................................................... 48 5. Lõppladustuspaiga rajamise taust .............................................................................. 51 6. Kasutatud materjalid .................................................................................................. 52 2 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Veebikaart shorturl.at/msP12 Lisad Lisa 1 – Eelvaliku alad välistavate kriteeriumite alusel Lisa 2 - Eelvaliku alade hindepunktid kaalutluskriteeriumite alusel Lühendite selgitus DL – detailne lahendus EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem EP – eriplaneering KeHJS – keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KOV – kohalik omavalitsus KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine LS – lähteseisukohad PlanS – planeerimisseadus Rajala – radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik VTK – väljatöötamise kavatsus 3 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Sissejuhatus Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja selle elluviimisega kaasnevate mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus on esimene etapp Lääne-Harju valla eriplaneeringu koostamisel. Sellele järgneb eriplaneeringu asukoha eelvalik ning järgmisena detailne lahendus konkreetsele asukohale. Iga planeeringu etapi juures on ka vastava täpsusastmega mõjude strateegilise hindamise1 protseduur. LS ja VTK annab ülevaate eriplaneeringu koostamise eesmärkidest ja on suunisteks planeeringu edasisel koostamisel ning selle elluviimisega kaasnevate mõjude hindamisel. LS ja VTK määratleb radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga asukoha kavandamise eesmärgi, annab ülevaate üldistest põhimõtetest, millest planeerimisprotsessis ning ka planeeringu elluviimisel lähtuda, koondab peamised ülesanded, mis planeeringus lahendada tuleb, kaardistab vajalikud uuringud, mis tuleb planeerimisotsuste tegemiseks läbi viia ning määratleb eeldatavad olulised ja asjakohased mõjud, mis objekti kavandamisega kaasneda võivad. Täiendavalt kirjeldab LS ja VTK eriplaneeringu koostamise ja selle mõjude hindamise läbiviimise korraldust ning protsessi, et kõigil huvitatud osapooltel oleks selge, millises ajagraafikus liigutakse ning kuidas on tagatud töös osalemine. LS ja VTK on koostatud ühise dokumendina, et vältida dubleerimist ja tagada parem seos kavandatava tegevuse ning selle mõjude hindamise vahel. LS ja VTK raames on sõnastatud esialgne teemade püstitus eriplaneeringu asukohavaliku koostamise ja selle mõjude hindamise läbiviimise teostamiseks. LS ja VTK toodud ülesanded ja hinnatavad mõjud võivad edasise planeeringu koostamise käigus, kaasamise ning koostöö ja täiendavate uuringute tulemusel täieneda. LS ja VTK avalikustatakse pärast avalikustamise ning koostöö läbiviimist. LS ja VTK dokumenti ennast edasise planeerimisprotsessi käigus (asukohavaliku ja detailse lahenduse koostamise käigus) ei muudeta, kuid muutunud asjaolusid käsitletakse eriplaneeringu koostamise ja selle mõjude hindamise läbiviimise käigus. Eriplaneeringu ja selle mõjude hindamise rahastamise allikaks on Euroopa Liidu struktuuritoetused. 1 Siin ja edaspidi peetakse mõjude hindamise all silmas mõjude hindamist kogumina, mille üheks osaks on keskkonnamõju strateegiline hindamine ehk KSH. Konkreetse mõju hindamise valdkonna käsitlemisel tuuakse see eraldi välja, näiteks keskkonnamõju hindamine, sotsiaalsete mõjude hindamine vmt. 4 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Eriplaneeringu ja mõjude hindamise meeskond Eriplaneering ja selle mõjude hindamine on koostatud konsultatsiooniettevõtte Skepast&Puhkim OÜ ekspertide, kohaliku omavalitsuse esindajate, huvitatud isikute, ametkondade ning avalikkuse koostöös. Eriplaneeringu ja mõjude hindamise konsultant Skepast&Puhkim OÜ koos partneritega: Triin Lepland – projektijuht Anni Konsap – planeerija Kadri Vaher – planeerija, sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude hindamise ekspert Sander Lõuk, Marko Lauri – geoinformaatika spetsialistid Eike Riis – mõjude hindamise juhtekspert, tervisemõjude hindamise ekspert Raimo Pajula – eluslooduse valdkonna ekspert, Natura hindamine, kaitstavad loodusobjektid Vivika Väizene – geoloogia, hüdrogeoloogia ja veekeskkonna ekspert Moonika Lipping – välisõhu seisundi ekspert Kaarel Sepp – müra ja vibratsiooni ekspert, Kajaja Acoustics OÜ Aide Kaar – kliimamõjudega kohanemise ekspert Vastavalt vajadusele kaasatakse töö käigus mõjude hindamise eksperdirühma täiendavaid eksperte. Otsustaja: Lääne-Harju Vallavalitsus Huvitatud isikud: AS A.L.A.R.A. Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 5 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK 1. Ülevaade eriplaneeringust 1.1. Lõppladustuspaiga rajamise eesmärk ja vajadus Eesti radioaktiivsete jäätmete käitluspoliitika põhimõte on, et Eestis tekkivad radioaktiivsed jäätmed käideldakse ja lõppladustatakse Eestis koha peal. Käitlemisel võib kasutada väljaspool Eestit pakutavaid radioaktiivsete jäätmete käitlemisteenuseid – nt lasta radioaktiivselt saastunud metallijäätmed ümber sulatada -, kuid tekkivad kontsentreeritud jäätmed tuuakse ladustamiseks siiski Eestisse tagasi. Vastavalt IAEA Ohutusstandardile SF-12 ja Euroopa Ülemkogu direktiivile 2011/70/Euratom3, vastutab iga riik enda territooriumil tekkinud radioaktiivsete jäätmete eest ise. Seega Eestis tekkinud ja tekkivad radioaktiivsed jäätmed tuleb lõppladustada Eestis. Lõppladustuspaiga rajamise eesmärk on tagada praegu Paldiskis paiknevate radioaktiivsete jäätmete ohutu ladustamine ka aastakümnete pärast. Olemasolev radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik ei ole sobilik jäätmete lõppladustamiseks ning seetõttu tuleb rajada lõppladustamise nõuetele vastav rajatis. Lõppladustuspaiga näol on tegemist olulise ruumilise mõjuga ehitisega. Paiga asukoha väljaselgitamiseks on vajalik koostada planeering ja viia läbi mõjude hindamine. Erinevatest planeeringu liikidest osutus sobivaimaks kohaliku omavalitsuse eriplaneering. See tähendab, et paiga asukoha valik toimub ühe omavalitsuse piires, milleks on Lääne-Harju vald. Valla koosseisu kuulub ka Paldiski linn ja selle territooriumil asub Paldiski endine tuumaobjekt, kus praegu asuvad reaktorisektsioonid ja radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik. Lääne-Harju Vallavolikogu toetas oma 06.06.2019. a. otsusega võimalust viia läbi kohaliku omavalitsuse eriplaneering lõppladustuspaiga rajamiseks Lääne-Harju valda. 04.07.2019. a. toimunud Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel otsustati toetada Keskkonnaministeeriumi ettepanekut valida sobivaimaks planeeringu liigiks kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja kohustati Keskkonnaministeeriumi esitama Lääne-Harju Vallavalitsusele taotlus radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga kavandamiseks vajaliku kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja mõju hindamise algatamiseks. Keskkonnaministeerium esitas radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise taotluse 18.11.2019. a. Lääne-Harju vallavolikogu algatas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise 28.01.2020. a. Eriplaneeringu koostamise ja selle mõjude hindamise tulemusel peab selguma parim võimalik alternatiiv radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga asukohana. Planeeringu etapile järgneb lõppladustuspaiga ehitiste projekteerimine ja ehitamine ning olemasolevate radioaktiivsete jäätmete teisaldamine vaheladustuspaigast, mis on ajutine lahendus, uude, tänapäevastele nõuetele vastavasse lõppladustuspaika. Need tegevused on plaanis teostada aastaks 2050. Lõppladustuspaik peab alustama tööd 2040. aastal, mil lõppeb reaktorisektsioonide hinnanguline ohutu hoiustamise aeg. Tööde edasilükkamisel on oht, et Paldiski endise tuumaobjekti tehniline olukord ei taga enam konserveeritud reaktorisektsioonide edasisel hoiustamisel kiirgusohutust, kuna korrosioon võib põhjustada võimalikke lekkeid sektsioonidest. Pikemas perspektiivis on lisaks paremale ohutuse tagamisele lõppladustuspaik riigile ka majanduslikult odavam lahendus võrreldes praeguse reaktorisektsioone ja vaheladustuspaika 2 Fundamental Safety Principles, IAEA, 2006. 3 Euroopa Ülemkogu direktiiv 2011/70/Euratom, 2011 6 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK sisaldava Paldiski objekti peahoone ülalpidamisega. Lõppladustuspaiga opereerimine sulgemisjärgselt vajab vaid keskkonnaseiret, inimese pidev sekkumine pole vajalik. Lõppladustamine on radioaktiivsete jäätmete paigutamine teatud tingimustele vastavasse ladustuspaika või selleks ettevalmistatud kohta väljavõtmise kavatsuseta. Seega radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik on rajatis, millesse ladustatud radioaktiivseid jäätmeid välja ei võeta. Lõppladustuspaiga täitumisel radioaktiivsete jäätmetega see suletakse. 1.2. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga kirjeldus Pikaajalist ohutut ladustamist vajavad peamiselt Nõukogude ajast pärinevad Paldiski endise tuumaallveelaevnike õppekeskuse likvideerimisel ning tööstus-, meditsiini- ja teadusasutustes tekkinud nn ajaloolised radioaktiivsed jäätmed. Praegu on radioaktiivsed jäätmed ajutiselt ladustatud Paldiski endises tuumaallveelaevnike õppekeskuses asuvas vaheladustuspaigas. Samas kohas hoiustatakse ka allveelaevade konserveeritud reaktorisektsioone. Reaktorites asunud tuumkütus eemaldati ja transporditi Venemaale 1995. aastal. Reaktorisektsioone sellisel kujul lõppladustada pole võimalik, sest sektsioonid sisaldavad radioaktiivset vett, mis võib aastate jooksul korrosiooni tulemusel hakata keskkonda lekkima. Seepärast tuleb 2040. aastast arvates reaktorisektsioonid lammutada ja radioaktiivsed jäätmed, mida tekib kuni 1600 m³, ladustada koos teiste radioaktiivsete jäätmetega selleks ajaks rajatud lõppladustuspaika. Täna vaheladustatavate radioaktiivsete jäätmete maht on ligikaudu 1000 m3. Vähesel määral, s.o veidi alla 1 m3 aastas tekib ka täna Eestis radioaktiivseid jäätmeid peamiselt tööstus-, meditsiini- ja teadusasutustes. Need radioaktiivsed jäätmed on madala ja keskmise aktiivsusega ning vajavad samuti lõppladustamist. Perspektiivsete radioaktiivsete jäätmete maht Eestis tõenäoliselt tulevikus väheneb, sest uute kiirgusallikate puhul on olemas lepingud nende tootjale tagasisaatmiseks ning kasutusele võetakse uued tehnoloogiaid, mis enam ei sisalda kiirgusallikaid. Lõppladustuspaika pannakse Paldiski reaktorisektsioonide lammutamisel tekkivad radioaktiivsed jäätmed ja vaheladustuspaigas olevad radioaktiivsed jäätmed, mis pärinevad Paldiski objekti lammutustöödest, ning aastakümnete jooksul kogu Eesti territooriumilt kokku kogutud radioaktiivsed jäätmed, mis tekivad peamiselt tööstuse, meditsiini ja teaduse valdkonnas. Täiendavalt ladustatakse sinna kuni aastani 2050 Eesti tööstuses, meditsiinis ja teadusasutustes tekkivad radioaktiivsed jäätmed. Kõrgaktiivseid tuumajäätmeid ehk tuumajaamade või uurimisreaktorite kasutatud kütust kavandatavasse lõppladustuspaika ladustada pole plaanis. Tuumkütuse ladustamiseks tuleb rajada ka hoopis teist tüüpi lõppladustuspaik. Kui tuumajaam Eestisse rajatakse, on üheks võimaluseks ka tuumkütuse liisimine ehk peale kasutamist saadetakse kütus tagasi müüjale. Aastatel 2014–2015 tehtud eeluuringute käigus selgitati välja Paldiski objekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise võimalikud stsenaariumid, lõppladustamist vajavate radioaktiivsete jäätmete kogused ja tüübid, sobivad lõppladustuspaiga tüübid ja nende rajamise maksumus. Lõppladustatavate radioaktiivsete jäätmete hinnanguline maht kokku on vahemikus 2500–3000 m3. See kogus moodustub erinevatest radioaktiivsetest jäätmetest: 1000 m3 jäätmeid on täna nõuetekohaselt juba vaheladustuspaigas pakendatud, u 1600 m3 jäätmeid tuleb reaktorite lammutamiselt (kogus täpsustub uuringute ning lammutamise käigus), lisandub u 30 m3 jäätmeid, mida kuni 2050 aastani üle Eesti kokku kogutakse. Kõige suurema aktiivsusega radioaktiivsed jäätmed, näiteks reaktorid ja kinnised kiirgusallikad, tuleb lõppladustada minimaalselt 30-50 meetri sügavusele maa alla (kesksügav ladustusviis). Ca 50 m sügavuse ja 10,4 m diameetriga šahti mahutavus on 830 m3 nõuetele vastavalt hoiustatud radioaktiivseid jäätmeid, mis vastab 480 standardkonteinerile. Neile lisanduvad veel 2 reaktorite erikonteinerit, mille mõõdud on ca 5x3x3 m. Radioaktiivsed jäätmed hoiustatakse lõppladustuspaigas spetsiaalsetes betoonkonteinerites, mis omakorda paigutatakse erilahendusega betoonist rajatistesse, mille juurde kuulub ka 7 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK jälgimissüsteem. Rajatiste täitumisel radioaktiivsete jäätmetega kaetakse need betooni, savikihi ja pinnasega. Selline pinnasega kaetud paik näeb välja nagu muruga kaetud küngas. Radioaktiivsete jäätmete hulka ning nende kategooriat arvestades, on eeluuringute4 tulemusel leitud, et kõige sobivam lõppladustamise lahendus Eestile on kombinatsioon ühest maa-alusest kesksügavast šaht-tüüpi (joonis 1) ja maapinna lähedale rajatud kahe kambriga lõppladustuspaigast (joonis 2). Joonis 1. Maa-aluse kesksügava nn šahti tüüpi ladustuspaiga skeem Joonis 2. Maapinna lähedase nn prügila tüüpi ladustuspaiga skeem Kuna Eestis olemasolevate ja tekkivate keskaktiivsete jäätmete aktiivsus on piisavalt suur, siis tuleb need ladustada maa-aluses lõppladustuspaigas. Sellisteks jäätmeteks on kinnised kiirgusallikad, keskaktiivsed ja pika poolestusajaga jäätmed ning reaktorisektsioonide dekomissioneerimise käigus demonteeritavad reaktorianumad. Lõppladustamist vajavate radioaktiivsete jäätmete kogus võrreldes tuumajaamu ja arenenud tuumatööstust omavate riikidega on suhteliselt väike ja seetõttu on selleks sobivaim šahti-tüüpi lõppladustuspaik. Kavandatud šahti sügavus on ligikaudu 50 meetrit ning välisläbimõõt 10,4 meetrit (sisediameeter 9,4 m). Radioaktiivseid jäätmeid kavandatakse 4 Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomisjoneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud. Lõpparuanne, 2015. 8 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK lõppladustada 30–50 meetri sügavusel. Šahti vooderdis võib olla valmistatud kokkupandavatest raudbetoonist detailidest (segmentidest) või kohapeal valatud betoonist. Välimised seinad kaetakse täiendavalt kvaliteetse läbitungimatu betoonikihiga (katte minimaalne paksus on 0,5 m), mis moodustab betoonbarjääri. Alusplaat on valmistatud samast betoonist. Pakendatud radioaktiivsete jäätmetega täidetud šaht tagasitäidetakse betooniga. Tagasitäiteks ning katteplaadi rajamiseks soovitatakse kasutada poorset gaasi läbilaskvat betooni ja selle peal kasutatakse gaasi läbilaskva kattena tihendatud liiva/bentoniidi segu. Liiva-/bentoniidikihi paksus ei tohi jääda alla 5 m. Šahti mahutavus on ligikaudu 1400 m3. Selline maht on piisav kõigi šahtis ladustamist vajavate konditsioneeritud jäätmete lõppladustamiseks (u 900 m 3, koos u 70 m3 varuga). Madalaktiivsete ja lühikese poolestusajaga radioaktiivsete jäätmete lõppladustamiseks Eestis on sobiv rajada kahest raudbetoonsektsioonist koosnev maapinnalähedane lõppladustuspaik, mis asub maapinnal või madala niiskustasemega pinnases. Sektsioonide kavandatud sisemõõtmed on 15 x 12,5 x 6 m (ühe sektsiooni maht on u 1125 m3). Kumbki sektsioon mahutab 600 standardkonteinerit. See on piisav kõikide sellist tüüpi ladustuspaigas ladustamiseks sobivate konditsioneeritud jäätmete mahutamiseks (u 2100 m3, koos u 60 m3 varuga). Parim geoloogiline keskkond sellisele lõppladustuspaigale on madala niiskusetasemega ja heade imendumisomadustega pinnas, mis võimaldab tõhusalt vee dreenimist ilma radionukliidide levikuta keskkonda. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustamiseks sobivad erinevad pakendid/pakendiliigid: standardsed betoonist või metallist konteinerid, suured betoonkonteinerid ning kokkupressitud või betoneeritud jäätmeid sisaldavad vaadid. Tööperioodi ajal on lõppladustuspaik varustatud kraanaga ning kaetud ajutise katteehitisega (joonis 3). Katte ülesandeks on kaitsta avatud sektsioonis asuvaid radioaktiivsete jäätmete pakendeid ilmastikumõjude eest ja seeläbi vältida võimalikke lekkeid. Joonis 3. Tööperioodi aegne kraana ning ajutine katteehitis Pakendatud radioaktiivsed jäätmed paigutatakse lõppladustuspaika sektsiooni pealmise osa kaudu. Pakendid saab paigutada vertikaalselt või horisontaalselt. Pakendite vahelised tühimikud ja avad täidetakse betooniga. Kui sektsioon on täitunud, paigaldatakse/valatakse sektsiooni peale betoonplaat. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaikade disainimisel on lähtutud kolmeastmelise kaitse kontseptsioonist. Esmase kaitse radioaktiivse saaste keskkonda jõudmise takistamisel annab radioaktiivse jäätme pakend. Teise kaitse moodustavad raudbetoonist seinad ja kolmanda kaitse paiga geoloogia (näiteks savikiht). Võimaliku lekke kiireks avastamiseks on sektsioonide alla rajatud vaatlustunnelid, kus tehakse regulaarset seiret. Radioaktiivsete jäätmete paigutamise ajal sektsiooni kaitseb seda katteehitis. Sellegipoolest võib sektsioonidesse sattuda vähesel hulgal vett, mistõttu tuleb vajaduse korral rajada vee kogumissüsteem. Nõrguv vesi voolab vaatlustunnelites asuva torustiku kaudu spetsiaalsesse roostevabast terasest mahutisse. Mahutisse kogunenud vett pumbatakse regulaarselt välja ning tehakse seiret. Vett saab koguda ja seirata lõppladustuspaiga lõpliku katte paigaldamiseni või 9 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK aktiivse institutsionaalse kontrolli perioodi (järelseire) lõpuni. Seejärel tuleb mahuti täita betooniga ning vaatlustunnelid ja toru betooni või bentoniidiga nõuetekohaselt sulgeda. Lõppladustuspaiga juurde kuuluvad muud hooned ja rajatised, mis on vajalikud objekti teenindamiseks. Seal paikneb radioaktiivsete jäätmete ladustamise tsoon, hoolduse jm vajalike tegevuste tsoon ning administratiivne tsoon. Võttes arvesse, et Eestis on radioaktiivsete jäätmete hulk suhteliselt väike, saab lõppladustuspaiga jaoks vajalikku ruumi optimeerida. Võimalik lõppladustuspaiga põhimõtteline plaan on toodud joonisel 4. Lõppladustuspaiga maapealse ja maa-aluse ladustuskoha ruumivajadus koos ladustamis- ja administratiivalaga on kokku ligikaudu 2,2 ha, ala minimaalsed mõõdud on ligikaudu 100 x 220 m. Koos turvatsooniga on ala suurus ligikaudu 6 ha. Turvanõuetest tulenevalt on lõppladustuspaik ümbritsetud piirdega ja sinna sisse jääb piiratud ligipääsuga tsoon. Joonis 4. Lõppladustuspaiga põhimõtteline plaan. Näited olemasolevatest ladustuspaikadest Sloveenias ja Hispaanias, mis on Eesti kavandatava lõppladustuspaiga prototüüpideks, on toodud joonistel 5 ja 6. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga planeerimise, projekteerimise, rajamise, opereerimise ja sulgemise ajaliin 2014–2400 on näidatud joonisel 7. 10 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Joonis 5. Maa-aluse ladustuspaiga näide Sloveenias. Joonis 6. Maapealse ladustuspaiga näide Hispaanias. 11 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Joonis 7. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga planeerimise, projekteerimise, rajamise, opereerimise ja sulgemise ajaliin 2014–2360 1.3. Planeeringuala Eriplaneeringu ala hõlmab kogu Lääne-Harju valla territooriumi (joonis 8), planeeringuala suurus on 644 km². Naaberomavalitsused on Keila linn ja Harku vald idas, Saue vald lõunas ning Lääne-Nigula vald läänes. Võimalikku asukohta otsitakse Lääne-Harju valla territooriumil, kuna olemasolev vaheladustuspaik asub ajaloolistel põhjustel selles omavalitsuses ning riiklikult on otsustatud, et uut asukohta ei ole otstarbekas teise omavalitsusse üle viia. Tänaste teadmiste alusel on olemasolev vaheladustuspaik Paldiski õppekeskuse territooriumil potentsiaalse asukohana sobiv, kuid täpsem analüüs ja erinevate kriteeriumite kaalumine näitab, kas see eeldus peab paika. Lõpliku selguse annab kõigi vajalike mõjude hindamine ja alternatiivide võrdlus. Olemasolev asukoht on tänase teadmise põhjal kõige optimaalsem asukoht peamiselt seetõttu, et see ala on täna juba ladustuskohana kasutuses, radioaktiivseid jäätmeid ei ole vaja teise asukohta transportida, toimiv infrastruktuur on olemas ning kohalik elanikkond on olemasoleva asukohaga harjunud. Eriplaneeringu käigus analüüsitakse täpsemalt 3 optimaalsemat asukoha alternatiivi, mille hulgas on olemasolev radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik Pakri poolsaarel. Teised kaks asukoha alternatiivi on leitud eelvaliku alusel analüüsides vajalikke kriteeriume. Koostatav kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukohavaliku etapi (I etapp) läbiviimine loob aluse sobivaimaks tunnistatud lõppladustuspaiga asukoha detailse lahenduse koostamiseks ja mõju hindamiseks (eriplaneeringu II etapp). Kohaliku omavalitsuse eriplaneering tervikuna (I ja II etapp) loob aluse radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga ja selle toimimiseks vajaliku taristu ehitusõiguse määramiseks, projekteerimiseks ning ehitusloa taotlemiseks ja väljastamiseks. 12 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Joonis 8. Eriplaneeringu alaks on kogu Lääne-Harju valla territoorium 1.4. Asukoha alternatiivide eelvalik ning kriteeriumid Kahe täiendava asukoha alternatiivi leidmiseks on läbi viidud eraldi analüüs5, mille raames teostati kogu Lääne-Harju valla ebasobivate alade väljasõelumine ning allesjäänud alade grupi hulgast eelvaliku käigus kahe sobivaima ala välja valimine. Ebasobivate alade väljasõelumiseks kasutati ajakohast avalikku riiklikku ning Lääne-Harju valla kohalikku infomaterjali ja varasemalt teostatud uuringuid. Analüüsi tulemusi veebikaardina on võimalik vaadata radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga asukohavaliku rakenduses: shorturl.at/msP12. Kriteeriumite valiku aluseks on Eesti õigusaktid, IAEA6 dokumendid, Lääne-Harju valla üldplaneering ning ekspertide arvamused. Sobivate alade leidmiseks kasutati erinevaid võrdlemise kriteeriumeid, mis jagunesid välistavateks ja täiendavat kaalumist vajavateks kriteeriumideks. 5 Determining the three most optimal locations for the repository. Interim report, part 1: Methodology of site selection and Siting Criteria. Interim report, part 2: Selection of the three most optimal sites in the territory of the Lääne-Harju municipality. Eksortus, Center for Physical Sciences and Technology, Lithuanian Energy Institute, Andra, Skepast&Puhkim, 2022. 6 IAEA ehk Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on edendada aatomienergia rahuotstarbelist rakendamist ning ära hoida selle kasutamine militaarsel otstarbel. 13 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Välistavad kriteeriumid on õigusaktidest või planeeringutest tulenevad kriteeriumid, mis välistavad kriteeriumi asukohas lõppladustuspaiga rajamise ning tuginevad avalikele andmebaasidele ning olemasolevale infole, mida saab ruumianalüüsis (GIS) kasutada. Asukoha alternatiivide leidmiseks rakendatud välistavate kriteeriumide nimekiri ning selgitused on toodud Tabel 1. Kriteeriume on LS ja VTK avalikustamise käigus saadud tagasiside põhjal täiendatud. Tabel 1. Asukoha alternatiivide leidmiseks rakendatud välistavad kriteeriumid Välistav kriteerium Välistamise Kaitsevööndi ulatus jm täiendav alus ning info andmebaas Kaitstavad loodusobjektid: Looduskaitseseadus Seaduses ei ole kaitsevööndeid sätestatud. 1. Kaitsealad 2. Hoiualad Eesti Looduse Lõppladustuspaiga rajamine võib kaitseala 3. Kaitsealused liigid ja kivistised Infosüsteem, mõjutada, vajalikud puhveralad jm andmed seisuga leevendusmeetmed määratakse KSH raames. 4. Püsielupaigad 4.01.2022 5. Kaitstavad looduse üksikobjektid 6. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid 7.Kavandamisel olevad kaitsealad Natura 2000 võrgustiku alad Looduskaitse- Selgitatakse Natura eelhindamise või vajadusel seadus, hindamise käigus. ELi direktiiv 2009/147/EÜ, Direktiiv 92/43/EMÜ Eesti Looduse Infosüsteem, andmed seisuga 4.01.2022 Vääriselupaigad (VEP): Metsaseadus Seaduses ei ole kaitsevööndeid sätestatud. Välistatud on alad: Ilma lepinguta valla- ja eramaal asuvaid VEP 1.VEP alad riigimaal Eesti Looduse alasid hinnatakse KSH käigus. 2.VEP alad valla- ja eramaal, kus Infosüsteem, on kehtiv leping andmed seisuga 4.01.2022 Kultuuriväärtused: Muinsuskaitse- Kultuurimälestistel sõltub vöönd objekti liigist ja 1. Riikliku kaitse all olevad kultuuri- seadus need on kajastatud kultuurimälestiste registri mälestised Lääne-Harju valla alusel (sõltuvalt objektist 50-100 m). 2. XX sajandi arhitektuuripärandi üldplaneering7, Üldplaneeringuga määratud objektidel objektid andmed seisuga kaitsevöönd puudub. 11.01.2022, 3. Maaehituspärandi objektid Kultuurimälestiste Objektidele, mis on märgitud algsel kaardil 4. Militaarpärandi objektid riiklik register, punktidena, on antud 10 meetri laiune tsoon, et 5. Pärandkultuuri objektid andmed seisuga neid alasid saaks piirkonnana välistada. 4.01.2022 Miljööväärtuslikud alad Lääne-Harju valla Üldplaneeringu järgi kaitsevööndeid ei ole. üldplaneering, andmed seisuga 11.01.2022 7 Lääne-Harju valla üldplaneering, seisuga 11.01.2022. 14 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Välistav kriteerium Välistamise Kaitsevööndi ulatus jm täiendav alus ning info andmebaas Surnuaiad Muinsuskaitse- Kaitsealustel surnuaedadel kaitsevöönd vastavalt seadus - muinsuskaitseseadusele (50 m). Üldplaneeringu kaitsealused järgi kaitsevöönd puudub. surnuaiad -> Kõiki 8 surnuaeda on osaliselt või täielikult kultuurimälestiste kultuurimälestised. territooriumid. Kultuurimälestiste riiklik register, 10.09.2021 Lääne-Harju valla üldplaneering8, maakasutuse juhtotstarve kalmistu, andmed seisuga 11.01.2022 Ranna või kalda Looduskaitseseadus 1.Kalda või ranna piiranguvöönd: piiranguvööndiga veekogud: - 200 meetrit Läänemere kaldal meri, (tehis)järved, jõed, ojad, Eesti Looduse - 100 meetrit üle kümne hektari suurusel järvel ja allikad, maaparandussüsteemi Infosüsteem ja tehisjärvel ning üle 25 km2 suuruse valgalaga jõel, eesvoolud. Maa-ameti andmed, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul. andmed seisuga - 50 meetrit allikal ning kuni kümne hektari 4.01.2022 suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 km2 suuruse valgalaga jõel ja ojal - 50 meetrit maaparandussüsteemi 10–25 km2 suuruse valgalaga avatud eesvoolul. Kalda või ranna piiranguvööndis on keelatud: jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine. Veekaitse- ja ehituskeeluvööndeid eraldiseisvalt ei käsitletud, kuna need sisalduvad piiranguvööndi hulgas. Märgalad: Ei ole sätestatud Kaitsevööndeid ei ole määratletud, vajalikud rabad ja rabataolised märgalad, seaduses ega puhveralad jm leevendusmeetmed määratakse rabametsad, turbaalad, planeeringus. KSH raames. roostikualad. Piiranguvööndita veekogud: Välistamine (kunstlikud) järved, jõed, ojad, põhineb eksperdi kraavid, maaparandussüsteemi hinnangul, milles eesvoolud. võetakse arvesse ohutusega seotud mõju. Eesti topograafiline andmebaas, andmed seisuga 4.01.2022 Üleujutusalad: Lääne-Harju valla Maa-ameti andmed, Prognoositavate alade osas on arvestatud kõige Pakri poolsaarest läände jäävatel keskkonnaregister, kaugemale ulatuva üleujutusala stsenaariumiga rannikualadel esineb prognoositud 12 andmed seisuga (esinemistõenäosus 1x1000 aasta jooksul). üleujutusalasid9. 22.09.2022. 8 Lääne-Harju valla üldplaneering, seisuga 11.01.2022. 9 Rannikualade üleujutuste tõenäosusstsenaariumite koostamine ja kaardistamine. Keskkonnaagentuur, 2020. 12 Töö tegemisel arvestatakse, et keskkonnaregistri seadus on alates 06.06.2022 kehtetu ning varasemad keskkonnaregistri andmed on kättesaadavad keskkonnaportaalist. 15 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Välistav kriteerium Välistamise Kaitsevööndi ulatus jm täiendav alus ning info andmebaas Üleujutusala riskipiirkondi 10ega suurte üleujutusaladega siseveekogusid11 Lääne-Harju valla territooriumil ei ole registreeritud. Tiheasustusalad: nii Koostamisel olev Tiheasustusala on linnas, alevis, alevikus ja küla olemasolevad kui ka tulevased Lääne-Harju valla selgelt piiritletud kompaktse asustuse ja tiheasustusalad vastavalt üldplaneering13, hoonestusega alad, millel on üldplaneeringus koostatavale Lääne-Harju valla andmed seisuga selgelt määratletud piirid. Need ei pruugi järgida üldplaneeringule. 11.01.2022 halduspiire, vaid võtavad arvesse olemasolevat ja tulevast elanikkonda ja tihedust. Tiheasustusaladel on praegu või tulevikus kompaktsed ja tihedad asustatud alad. Elamu- ja ühiskondlike hoonete Olemasolevad Elamu- ja ühiskondlike hoonete aladest on alad: olemasolevad elamu- ning hooned Eesti määratud 700 m puhvervöönd. ühiskondlike hoonete alad koos topograafiline arenduspiirkondadega vastavalt andmebaas, koostatavale Lääne-Harju valla andmed seisuga üldplaneeringule. 4.01.2022. Olemasolevad ja perspektiivsed alad: koostamisel olev Lääne-Harju valla üldplaneering14, andmed seisuga 11.01.2022 Tööstus- ja Lääne-Harju valla Üldplaneeringu järgi kaitsevööndeid ei ole ettevõtluspiirkonnad: üldplaneering, määratud. olemasolevad ja perspektiivsed andmed seisuga arengupiirkonnad. 11.01.2022: äri, tootmise, segafunktsiooniga, planeeritav päikeseenergia tootmise ja sadama maakasutustega alad. Puhke- ja üldkasutatavad alad: Lääne-Harju valla Üldplaneeringu järgi kaitsevööndeid ei ole olemasolevad ja perspektiiviga üldplaneering, määratud. kavandatud alad. andmed seisuga 11.01.2022: Kohaliku kaitse aluse metsa, haljasala ja parkmetsa, puhke, looduslik, kaitsemetsa, ühiskondliku hoone, supelranna, üldkasutatava maakasutustega alad. Aktiivsed kaevandusalad ja Maapõue seadus Seaduse ega üldplaneeringu järgi kaitsevööndeid maardlad Maa-ameti andmed ei ole määratud. seisuga 4.01.2022 10 Keskkonnaministri 17. jaanuar 2012. a käskkiri nr 75. 11 Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord. 13 Lääne-Harju valla üldplaneering, seisuga 11.01.2022. 14 Lääne-Harju valla üldplaneering, seisuga 11.01.2022. 16 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Välistav kriteerium Välistamise Kaitsevööndi ulatus jm täiendav alus ning info andmebaas Lääne-Harju valla üldplaneering, andmed seisuga 11.01.2022: mäetööstuse maakasutusega alad. Riigikaitselised alad Riigikaitselised alad Riigikaitselise ehitise piiranguvööndid varieeruvad vastavalt vahemikus 25-2000 m6. Kaitseministeeriumi määrusele15. Muudel aladel kaitsevööndeid ei ole määratud. Muud alad, mis on Lääne-Harju valla üldplaneeringus määratud riigikaitselise maakasutusena. Kõik Kaitseminis- teeriumi valitsemisele antud riigimaad, sõltumata nende otstarbest. Lääne-Harju valla üldplaneering, andmed seisuga 11.01.2022 Maa-ameti andmed seisuga 4.01.2022 Kaitseministeeriumi info 25.08.2022 kirjas nr 12- 1/22/2481. Lennuväljad Lennundusseadus Kaitsevööndid varieeruvad lennuvälja suuruse alusel. Maa-ameti andmed Ämari lennuväli on samal ajal ka riigikaitseline seisuga 4.01.2022 objekt. Lennuvälja piirangupindade info on kaalutluskriteeriumite all. Humala lennuväli ja selle kaitsevöönd Lääne-Harju valla terriotooriumile ei ulatu, küll aga selle piirangupind. Riigipiirialad -> territoriaalmeri, - - mis ei jää Lääne-Harju valla territooriumile Veevarustus- ja Ehitusseadustik Torustike kaitsevööndid varieeruvad vahemikus 2- kanalisatsioonisüsteemid: vee- Maa-ameti andmed 5 m. Puurkaevu sanitaarkaitsevööndid ja kanalisatsioonitorustikud, seisuga 4.01.2022 varieeruvad vahemikus 10-50 m. puurkaevud, olemasolevad ja kavandatud objektid Gaasipaigaldised ja -seadmed: Ehitusseadustik Kaitsevööndid varieeruvad vahemikus 1-10 m. olemasolevad ja kavandatud Maa-ameti andmed objektid (nt LNG terminal koos seisuga 4.01.2022 persp. gaasitrassi koridoriga) 15 Kaitseministri 26.06.2015. a määrus nr 16 ,,Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta’’. 17 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Välistav kriteerium Välistamise Kaitsevööndi ulatus jm täiendav alus ning info andmebaas Elektripaigaldised: olemasolevad Ehitusseadustik Kaitsevööndid varieeruvad vahemikus 2-40 m. ja kavandatud objektid (nt Maa-ameti andmed planeeritav Paldiski-Keila 330 kV seisuga 4.01.2022 õhuliin) Sidepaigaldised: olemasolevad ja Ehitusseadustik Kaitsevöönd 1 m. kavandatud objektid Maa-ameti andmed seisuga 4.01.2022 Surveseadmed: olemasolevad ja Ehitusseadustik Kaitsevöönd 2-3 m. kavandatud objektid Maa-ameti andmed seisuga 4.01.2022 Teed ja raudteed: olemasolevad Ehitusseadustik Teede kaitsevööndid varieeruvad vahemikus 10- ja kavandatud objektid (nt Keila ja Lääne-Harju 50 m. linna ümbersõit) valla Raudtee: 30 m tiheasustusalal, mujal 50 m. üldplaneeringu16 andmed seisuga 11.01.2022, Keila linna üldplaneeringu andmed seisuga 4.01.2022: transpordi maakasutus. Eesti topograafiline andmebaasi väljavõte seisuga 4.01.2022 Ohtlikud ettevõtted: ohtlikud Eesti Kaitsevööndid vastavalt Eesti Kemikaaliseadusele ettevõtted ja suurõnnetuse ohuga kemikaaliseadus ja Päästeameti andmetele. Kaitsevööndid ettevõtted: bensiinijaamad, ohtlike Maa-ameti andmed varieeruvad sõltuvalt ettevõttest vahemikus 50- kaupadega terminalid, seisuga 4.01.2022 2000 m. külmhooned, viljakuivati, karusloomafarm jne. Teatud tüüpi geoloogilised Geoloogide Karstialad Lääne-Harju vallas puuduvad. vormid: tektoonilised rikkealad ettepanek: 2 Tektooniliste rikkealade puhul tuleb täiendavalt tektoonilist rikkeala välistada 1 km laiune tsoon rikke välispiirist tsooni Klooga ja kummalegi poole. Kuijõe-Vihterpalu tuleb välja jätta. Maa-ameti andmed seisuga 4.01.2022 ja Eesti kristalse aluskorra geoloogiline kaart, Eesti Geoloogiakeskus, 2002 Tehisrajatised, mida eelnevate Pallase piirkond 16 Kaitsevööndit ei ole määratud. kategooriate all pole käsitletud: ja 18 kinnistute Paldiski pump- (osaliselt) ning hüdroakumulatsioonijaam lähiala detailplaneering, 3.2019 Ala suurus: alla 5 ha ning GIS info - ebasobiva kujuga (väikseim külg alla 100 m) 16 Lääne-Harju valla üldplaneering, seisuga 11.01.2022. 18 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Välistavate kriteeriumite rakendamise põhjal jäi Lääne-Harju valda 18 eelvaliku ala, millest osad koosnesid mitmest lähestikku paiknevast alast. Seega võrdlemise lihtsustamiseks grupeeriti alad 9 erineva rühma vahel ning need on kujutatud joonisel 9, vt täpsemalt lisa 1. 18 ala jagunesid järgnevalt: • Keibu – KEI (KEI-1, KEI-2, KEI-3) • Alliklepa - ALL • Vihterpalu - VIH • Pedase - PED • Altküla - ALT • Lemmaru - LEM • Ingeri - ING • Tallinn – TAL (TAL-1, TAL-2, TAL-3, TAL-4, TAL-5, TAL-6, TAL-7) • Kadaka – KAD (KAD-1, KAD-2). Joonis 9. Eelvaliku alad pärast välistavate kriteeriumite rakendamist. Seejärel hinnati 9 erinevat eelvaliku ala täiendavate kaalumist vajavate kriteeriumite alusel, mis hõlmas täpsemat asukohapõhist infot ning erinevaid ekspertarvamusi. Täiendavat kaalumist vajavad kriteeriumid olid: • Geoloogilise struktuuri info • Geoloogilise uurimistöö läbiviimise võimalikkus • Hüdrogeoloogiline info • Põhjaveetaseme info ning loodusnähtustest või inimtegevusest tingitud oluliste hüdrogeoloogiliste tingimuste eeldatavad muutused • Mõõduka pH ja Eh tasemega geo- ja hüdrokeemiline keskkond 19 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK • Radionukliidide kiiret liikumist põhjustavate keemiliste tingimuste puudumine • Negatiivsete tektooniliste sündmuste potentsiaal • Seismiliste sündmuste potentsiaal • Topograafilised omadused, mis välistavad üleujutuste võimaluse ning piiravad maalihkeid ja erosiooni • Ebastabiilsete settekivimite puudumine aluskorras • Ekstreemsete ilmastikutingimuste esinemine • Kaugus ohtlikest ettevõtetest • Kaugus lennujaamadest • Kaugus ohtlike veoste marsruutidest • Sobivate teede olemasolu • Madal arengupotentsiaal perspektiivseteks arendusteks • Madal maavarade kaevandamise potentsiaal • Madal põhjavee kasutamise potentsiaal • Väärtuslik põllumajandusmaa • Kaugus maaparandussüsteemist • Maa omandivorm • Kaugus tiheasustusaladest Lääne-Harju valla üldplaneeringu17 alusel • III kaitsekategooria liikide esinemine • Rohevõrgustik Lääne-Harju valla üldplaneeringu alusel • Väärtuslik maastik Lääne-Harju valla üldplaneeringu alusel • Ala suurus 9-le võrdluses olnud eelvaliku alale anti kaalutluskriteeriumite alusel hindepunkte (Lisa 2) ning enim punkte saanud alade põhjal moodustus pingerida (joonis 10). Asukoht VIH PED ALT ALL KEI TAL ING KAD LEM Punktide summa 46 44 43 42 41 40 40 38 35 Joonis 10. Eelvaliku alade pingerida hindepunktide alusel (vt täpsemalt lisa 2) Esialgsete tulemuste kohta küsiti Lääne-Harju valla arvamust18, et välja selgitada omavalitsuse seisukoht ning selle tulemusena osutusid VIH ning ALL alad ebasobivateks, kuna tegu on ajalooliste suvitus- ja elamupiirkondadega, mida ümbritsevad olulised puhkeväärtusega metsad. Lääne-Harju valla arenguplaanide järgi ei ole sinna piirkonda radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamine sobiv. 17 Lääne-Harju valla üldplaneering, seisuga 11.01.2022. 18 9.05.2022 toimunud koosoleku protokoll – Asukoha alternatiivide tulemuste tutvustus Lääne-Harju vallale 20 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Selle info alusel valiti eriplaneeringu asukoha alternatiivide hulka hindetabeli 2. ja 3. koha alad, milleks on PED ehk Pedase ala Pedase külas ja ALT ehk Altküla ala Altküla külas (vt joonis 11 ja 12). Olemasolev ala (joonis 13) oli eelnevalt asukoha alternatiivide hulka määratud ning seda võrdlustabelis ei hinnatud. Küll aga tehti olemasolevale alale uuritud kriteeriumite alusel sobivuskontroll, mis näitas, et ühtki täna teadaolevat takistust selle ala sobivuse osas ei esine, seega on olemasolev ala jätkuvalt lõppladustuspaiga alternatiivina sobiv. Välja valitud täiendavad asukoha alternatiivid Joonis 11. Asukohavaliku etapis leitud asukoha alternatiivid Pedase ja Altküla külades. 21 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Joonis 12. Pedase (PED) ja Altküla (ALT) asukoha alternatiivid. Joonis 13. Olemasolev asukoha alternatiiv 1.5. Läbiviidavad uuringud Eriplaneeringuga paralleelselt teostatakse mitmekülgsed uuringud, mis on vajalikud lõppladustuspaiga rajamiseks sobivaima asukoha leidmiseks ning mõjude hindamise läbiviimiseks. 22 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Eeluuringute etapis viidi läbi 3 suuremat uuringut19 kogu valla territooriumi kohta: • Lõppladustuspaiga kolme optimaalseima asukoha väljaselgitamine Lääne-Harju valla territooriumil. Sobivad maa-alad kaardistati GIS tarkvara/andmebaasi abil, võttes arvesse piirkonna topograafiat, geomorfoloogiat, hüdroloogiat, kliimat, tektoonikat, maavarasid, hüdrogeoloogilist ehitust, keskkonna aspekte, sotsiaalset olukorda ning taristut. Analüüs tugineb avalikult kättesaadavale olemasolevale infole. • Sotsiaalse olukorra uuring, mille raames selgitati välja maa kasutusotstarve, maa omandiõigus ja kultuuriloolised aspektid. • Teede ja taristu analüüs, mis andis ülevaade piirkonna olemasolevast riigi- ja kohalike teede võrgust ning teede liikluskoormusest. Eriplaneeringu koostamise raames, aastatel 2022-2023 viiakse läbi täpsemad uuringud kolmes välja valitud asukohas (eelpool kirjeldatud alternatiivid): • Tektoonilise omapära kaardistamine: tektooniliste tegurite väljaselgitamine, millega tuleb arvestada maapinna lähedase ja kesksügava lõppladustuspaiga rajamisel kolmes lõppladustuspaiga asukohas. • Seismiline analüüs: varasem vulkaaniline tegevus piirkonnas (kvaternaarse ja varasema ajastu vulkaanilisuse uuringud) ja piirkonna tektoonilise aktiivsuse olemus (hiljutised rikked, liikumised rikete piirkonnas, seismoloogiline seire). • Maapõue geoloogilis-litoloogilise koostise analüüs: võimalike maavarade olemus, kogus ja paigutus ning nende võimalikud ajaloolised uuringud (puuraugud, kaevandused jne), aluskivimite kvaliteet (kõvadus, poorsus, lõhelisus ja mineraalne koostis, mineraalide lahustuvus). Maavarade olemasolu potentsiaalsetes asukohtades ja nende võimaliku kasutamise analüüs. Savikihi/kihtide kaardistamine (kihi paksus, paiknemine jne.) ning nende omadused radionukliidide isoleerimisel. • Maapinna reljeefi analüüs ja geodeetilised uuringud: asukoha geoloogilise struktuuri olemus ja omadused sh kurrutused, rikked, kivimikihid, lõhed jne. • Geomorfoloogiliste iseärasuste analüüs: detailne ülevaade asukoha alternatiivide pinnavormidest. • Hüdrogeoloogiline uuring: pinna- ja põhjavee liikumine, pinnavee hüdroloogia, sealhulgas veekogude asukoht ja suurus, valgalad, ajutised voolumahtude varieerumised ja ilmastiku ning kliima kõikumised (sademed ja temperatuur), pinnaselähedase hüdroloogia talletumise ja loovutamise alad ning veebilanssi määramine ehk kus täpsemalt põhjavesi koguneb ja kuhu kaob, luues sealjuures ka veebilansist üldisema pildi, erinevate hüdrogeoloogiliste üksuste geomeetria üldises voolusüsteemis ja nende seosed geoloogiliste tingimustega, hüdrogeoloogiliste üksuste hüdraulilised ja transpordi omadused, hüdrauliline juhtivus, poorsus, veemahtuvus, lõhede kaudu toimuv vee liikumine, läbi kivimiplokkide toimuv vee liikumine, vee liikuvus läbi lõhelise kivimi, dispersiooni pikkused, kirjeldamaks vee voolu ja lahustunud aine rännet nende üksuste sees ja vahel; voolamise omaduste mustrid ja suundumused hüdrogeoloogiliste üksuste sees ja vahel; erinevate hüdrogeoloogiliste üksuste panus üldisesse vooluhulka; ruumilised ja ajalised muutused põhjavee süsteemi sisemistes survetes; geodünaamiliste omaduste olemus või potentsiaal, mis mõjutavad põhjaveevoolu protsesse ja üldine süsteemi samaväärne muutumine ajaskaalas; pinna- ja põhjaveetasemete jms. seire läbiviimine selgitamaks välja põhjaveevarud piirkonnas, põhjavee sügavus, omadused ja kaitstus; põhjavee voolamise ja soojuskande 19 Uuringud on leitavad A.L.A.R.A. kodulehelt 23 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK modelleerimine ning hüdrogeokeemiliste reaktsioonide modelleerimine; lähimate jõgede ja nende vesikondade iseloomustus. • Hüdrograafilised uuringud: veekogude ja märgalade paiknemine, sealhulgas veekogude valgalade ulatus, jõgede/ojade voolukiirused, voolumahud ja hooajalised kõikumised ning seos ilmastikutingimustega ja mõju põhjaveele; pinnaselähedane hüdrogeoloogia, sealhulgas perkolatsioon, veepotentsiaal ning koostoimeid pinnaveega ja põhjaveega geosfääri-biosfääri vastasmõjul; lähimate veekogude ja nende vesikondade iseloomustus, tõusude ja mõõnade analüüs, veeseisude analüüs veekogudes eri aastaaegadel arvestades ka muutusi kliimas järgmise 1000 aasta jooksul. • Põhja– ja pinnavee keemilise koostise ja omaduste uuringud: antropogeensete mõjutajate olemasolu põhjavee koostises; erinevate põhjaveekogumite olemasolu ja omadused, nende paiknemine ja ulatus, kus segunemine toimub või on toimunud; kivimite ja vee vahelised vastasmõjud, mis avaldavad mõju vee koostisele ja mis võivad olla olulised radionukliidide levimise pidurdamisel keskkonda; põhjavee keemiline ja isotoobiline koostis, et tõendada põhjavee komponentide päritolu; põhjavee isotoobiline koostis, mille põhjal saab määrata vee vanust ja lahustunud ainete viibimise aeg põhjavees, millest omakorda saab järeldada põhjavee kogumi stabiilsust; kahjulike/ohtlike materjalide olemasolu tuvastamine põhjavee koostises, mis võib oluliselt mõjutada insener-tehnilisi töid lõppladustuspaiga rajamisel sellesse asukohta; põhjavee keemiline ja mikrobioloogiline koostis; keemilised tingimused, mis võivad mõjutada kaevetöid. Keemilised ohud ja kasutatavate materjalide lühiajaline vastupidavus agressiivsetele keskkonnatingimustele; põhjavee koostis potentsiaalse ladustamise sügavusel; hüdrogeokeemilised andmed; põhjavee koostised regionaalses kivimis ümber lõppladustuspaiga; mikroelementide, looduslike radionukliidide ja stabiilsete nukliidide jaotumine keskkonnas. • Pinnase ja pealiskorra uuring: asukoha pinnase ja pealiskorra kirjeldus, sealhulgas pinnase ja pealiskorra koostis, komponentide paiknemine, sügavus ning kuidas need on muutunud alates kvaternaari ajastust seoses kliimamuutustega; vaatlusaluse kivimassi suuruse määramine veendumaks, et valitud koha kivimi maht on piisavalt suur mahutamaks lõppladustuspaiga rajatisi; kivimi iseloom ja mehaanilised omadused kivimimassi kõikidel huvipakkuvatel sügavustel; kivimassi omadused ja viisid kuidas need võivad muutuda ehitustegevuse käigus; määrata kindlaks kuidas surve/tõmbe protsessid kivimis on toimunud varasemalt ja kuidas need võivad toimuda tulevikus, kui see on oluline radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga ohutuse tagamiseks; maapinna geoloogilised omadused, sh paljandite asukohad ja ulatus, kvaternaarse geoloogilise ajaloo kirjeldus asukohas. • Atmosfääriõhu seire: atmosfääriõhu olemasolev olukord ning võrrelda seda lähimate õhuseirejaamade tulemusega ning Eesti keskmise olukorraga; tulevaste arenduste mõju õhusaastele; lõppladustuspaiga mõju õhusaastele ja selle vastavus kehtivatele siseriiklikele normidele. • Klimaatiliste tingimuste uuring: kliimamuutuste mõju asukohtadele; kliimamuutuse pikaajaline ajaskaala: muutuste aeg ja info, millisel määral on kliimamuutustega vajalik arvestada, võrrelda lõppladustuspaigas ladustatavate radioaktiivsete jäätmete koguaktiivsuse vähenemisega ajas; sademete hulk, valitsevad tuule suunad ja tuulekiirused, õhutemperatuur, vegetatiivse perioodi pikkus, päikesekiirguse aeg, intensiivsus ja temperatuur, tegelik ja potentsiaalne aurustumine; võimalike ohtude kirjeldused seoses äärmuslike ilmastikutingimustega; kliimamuutused regioonis järgmise 1000 aasta jooksul ja nende võimalik mõju lõppladustuspaigale; ekstreemseid nähtusi nagu tormid, intensiivsed sajuperioodid, põuad jms esinemist koos sagedusjaotuste ja -mudelitega; kliimast tingitud potentsiaalsed riskid lõppladustuspaiga ohutusele; kliimamuutuste mõju lõppladustuspaigale ja sellest tulenevad ohud ning nende leevendamise võimalused. 24 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK • Elustiku uuring (taimestik, loomastik, liikide elupaigad, kaitstavad liigid jne): asukoha keskkonna seisukord ning häiringu suurus lõppladustuspaiga ehitamisel, opereerimisel, sulgemisel ja sulgemise järgselt; keskkonnahäiringu minimiseerimise/leevendamise võimalused. • Sotsiaalse olukorra uuring, mis hõlmab olulisi kogukondi, maa kasutusotstarvet, maa omandiõigust, majanduslikke ja kultuuriloolisi aspekte jne: selgitada välja inimeste tavad, harjumused ja käitumine piirkonnas. Võimalusel käsitleda ka piirkonna antropoloogilisi uuringuid ennustamaks inimeste käitumist tulevikus (võimalik sisend ohutushinnangule); elanikkonna sotsiaalne struktuur ja iive; elanikkonna paiknemine 5 km ja 20 km raadiuses lõppladustuspaiga asukohast; elanikkonna puhkeharjumused (korilus, küttimine, merendus jne); tööhõive, peamised tööandjad lähiümbruses; elanikkonna hoiakud/suhtumine radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamisse; lõppladustuspaiga võimalik mõju piirkonnas asuvatele muinsuskaitse alustele objektidele ning ajaloo- ja kultuuriväärtustele. Lõppladustuspaiga võimalik mõju neile ja mõju leevendamise võimalused. • Mürauuring: Olemasoleva müra ja vibratsiooni tasemete kaardistamine kolmes lõppladustuspaiga asukohas ning hinnang olukorra vastavusele kehtivatele siseriiklikele normidele. Lõppladustuspaiga rajamisel, opereerimisel ja sulgemisel tekkiva müra ja vibratsiooni modelleerimine. Müra ja vibratsiooni vastavus kehtivatele õigusaktidele ja mõju leevendamise võimalused. • Teede ja taristu analüüs: liiklussageduse muutus seoses lõppladustuspaiga rajamise, opereerimise ja sulgemisega; lähiümbruses (30-40 km) olemasolevate sadamate kirjeldus, laevade teenindussagedus, reisijate hulk ja ülevaade põhilistest veetavatest kaupadest. Tõenäolised muutused sadamate tegevuses arvestades riigi ja kohaliku omavalitsuse plaane; lähiümbruses (30-40 km) olemasoleva raudtee kirjeldus, rongide liikumissagedus, ülevaade põhilistest veetavatest kaupadest. Tõenäolised muutused raudtee liikluses järgmise 40 aasta jooksul arvestades riigi ja kohaliku omavalitsuse plaane; lähimad lennujaamad ja nende tegevuse mõju lõppladustuspaigale. Riiklikud plaanid seoses uute lennujaamade rajamisega. • Ohutushinnangu koostamine: koostatakse lõppladustatavate radioaktiivsete jäätmete pakendite vastavusnäitajad (ingl k – waste acceptance criteria) järgmistele pakenditele: betoonkonteinerid (3 tüüpi), teraskonteiner, 20-jalane poolkõrge merekonteiner, 20-jalane merekonteiner, 200 l metallvaat. Vastavusnäitajad koostatakse maapinnalähedases ja kesksügavas lõppladustuspaigas ladustatavatele radioaktiivsete jäätmete pakenditele (sh esialgsed vastavusnäitajad pakendile, millesse on kavas paigutada reaktorianum ja mille prototüüpi pole veel välja töötatud); antakse hinnang ohutusele seoses radioaktiivsete jäätmete transpordiga Paldiski objektil asuvast radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaigast lõppladustuspaika – doosid transporti teostatavatele töötajatele, teistele liikluses osalejatele ja teede ääres elavatele inimestele; koostatakse lõppladustuspaiga esialgne sulgemiskava. • Keskkonna- ja kiirgusseire: lõppladustuspaiga seireprogrammi koostamine. Seejuures arvestatakse ka objekti ümbruskonna seirevajadusega (st vajadusel nähakse ette meetmed objekti potentsiaalse mõjuraadiuse, sh põhjavee, seireks). • Riskianalüüs ja riskide hindamine: hädaolukordade identifitseerimine ja nende tagajärgede hindamine lõppladustuspaiga ehitamisel, opereerimisel ja sulgemisel; ennetavad meetmed riskide maandamiseks. • Lõppladustuspaiga võimalik mõju naaberriikidele (piiriülene mõju): Kaardistada naaberriigid, keda lõppladustuspaik võib mõjutada; hinnata uuringute tulemuste põhjal lõppladustuspaiga mõju naaberriikidele. Täiendavalt teostatakse veel reaktorisektsioonide likvideerimiseks vajalikud uuringud, kuid nende käsitlemine siin materjalides ei ole hetkel asjakohane. 25 / 53 Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK 26 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK 2. Seosed strateegiliste arengudokumentidega 2.1. Harju maakonnaplaneering 2030+ Maakonnaplaneering suunab eelkõige asustust, rohevõrku ja olulisemat taristut. Valla eriplaneeringus võetakse neid suundi arvesse ja välditakse olulisi konflikte maakonna tasandi strateegiliste arengutega. 2.2. Lääne-Harju valla üldplaneering Üldplaneeringu eesmärk on määratleda Lääne-Harju valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtted ja üldised arengusuunad, seada ja täpsustada maakasutus- ja ehitustingimusi (sh projekteerimistingimuste väljastamise aluseks olevaid tingimusi) ning seeläbi kujundada Lääne- Harju vallast atraktiivne elu- ja äripind. Valla eriplaneeringus võetakse neid suundi arvesse ja välditakse olulisi konflikte teiste arengutega omavalitsuse tasandil strateegilistes arengutes. Eriplaneeringu raames on aluseks võetud kõige ajakohasem koostamisel olev Lääne-Harju valla üldplaneering20. 2.3. Eesti keskkonnastrateegia 2030 Strateegias määratletakse Eesti pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisukorra säilitamiseks, lähtudes samal ajal keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalsfääriga ning nende mõjust ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimestele. Keskkonnastrateegia põhisuunad on loodusvarade säästev kasutamine ja jäätmetekke vähendamine, maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamine, kliimamuutuste leevendamine, välisõhu tagamine ning inimeste hea tervise ja elu kvaliteet. Eriplaneeringus võetakse arvesse Eesti keskkonnastrateegia põhisuundi, väärtustades loodus- ja kultuurikeskkonda, säilitades võimalikult suures ulatuses looduskaitsealasid ja muid loodusväärtusi. 2.4. Strateegia "Eesti 2035" „Eesti 2035” on riigi pikaajaline arengustrateegia. Selle eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia annab ühtse suuna erinevate valdkondade poliitikakujundajatele ja otsustajatele ning eurorahade kasutamisele. Elukeskkonna valdkonnas on sihiks kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond. Elanikkonna tervise ja töövõime tagamiseks on oluline hea keskkonna- seisundi tagamine. Eriplaneeringus võetakse arvesse strateegia suundi, mis seostuvad kavandatava objekti valdkonnaga. 20 Lääne-Harju valla üldplaneering, seisuga 11.01.2022. 27 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK 2.5. Riiklik strateegia "Säästev Eesti 21" Riiklik strateegia "Säästev Eesti 21"21 (SE21), mis on ühiskondlik kokkulepe Eesti jätkusuutlikuks arenguks. Kuna strateegia on koostatud vastavalt asjakohastele globaalsetele ja Euroopa Liidu suunistele, on Eesti keskkonnastrateegia juba arvestanud laiema konteksti ja eesmärkidega. SE21 eesmärk on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edunõuded säästva arengu põhimõtete ja traditsiooniliste väärtuste säilitamisega Eestis. SE21 peamisteks eesmärkideks on Eesti kultuuriruumi elujõulisus, inimese heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal. Eriplaneeringus võetakse arvesse strateegia põhisuundi. 2.6. Kliimamuutustega kohanemise kava 2030 Arengukava ja rakenduskava eesmärk on suurendada Eesti riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi valmisolekut ja võimekust kliimamuutuste mõjudega kohaneda. Arengukavas tuuakse välja, et oodatav kliimamuutus Eestis on temperatuuri tõus, sademete hulk, merevee taseme tõus, tormide kasv ja sellest tulenevad keskkonnamuutused. Eriplaneeringu koostamisel võetakse arvesse võimalikke kliimamuutusi ja nendega seotud riske. 2.7. Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018-2027 Kiirgusohutuse riikliku arengukava eesmärk on korraldada kiirguskaitset aastatel 2018-2027, et tagada optimaalne kiirgusohutus, kiirguskaitse toimimine ja arendamine Eestis. Arengukava strateegilised alaeesmärgid on järgmised: • tõhustatud on kiirgusohutustaristu toimimist ; • kiirgusohutusalane teadlikkus ja võimestamine on tagatud; • radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud riskid on vähenenud; • tagatakse valmisolek kiirgussündmuste ennetamiseks ja lahendamiseks ; • looduslikest allikatest tulenevad riskid on vähenenud; • meditsiinilise kokkupuute ja kiirgusohutuse põhjendatud kasutamine on tagatud. Eriplaneeringu koostamisel võetakse arvesse arengukava alaeesmärke. 2.8. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava Radioaktiivsete jäätmete tegevuskava on aluseks radioaktiivsete jäätmete käitlemise korraldamisele ning kava eesmärk on pakkuda otsustajatele ja jäätmekäitlejatele konkreetseid lahendusi radioaktiivsete jäätmete süstemaatiliseks käitlemiseks ja nende koguste vähendamiseks Eestis. Eriplaneering koostatakse tegevuskava arvestades. 2.9. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava aastateks 2022-202722 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks Lääne-Eesti vesikonnas, et täita veepoliitika raamdirektiivis sätestatud eesmärke. Veemajanduskava eesmärk on saavutada veekogumite võimalikult looduslähedane 21 https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/se21_est_web_1.pdf 22 Eelnõu versioon 12.2021: https://envir.ee/media/5490/download 28 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK (tüübispetsiifiline) hea seisund. Eesmärkide seadmine ja nende saavutamise hindamine toimub pinna- ja põhjaveekogumite kaupa. Veemajanduskavast lähtuvalt jälgitakse põhjaveekogumite koguselist ja keemilist seisundit ning pinnaveekogumite ökoloogilist ja keemilist seisundit, mille põhjal määratakse põhja- ja pinnaveekogumite koondseisundid. Eriplaneeringu KSH käigus analüüsitakse kavandatava tegevuse mõju eeldatavasse mõjualasse jäävate põhja- ja pinnaveekogumite seisundile ning selle kaudu vastavust veemajanduskava eesmärkidele. Vajadusel tehakse KSH käigus ettepanekud leevendus- ja seiremeetmete rakendamiseks. 29 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK 3. Ülevaade mõjude hindamisest 3.1. Mõjude hindamise eesmärk Eriplaneeringu koostamise käigus käsitletakse eeldatavalt olulisi keskkonnamõjusid (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) alusel) ning mõjusid laiemalt ehk nn asjakohaseid mõjusid (sotsiaalsed, majanduslikud, kultuurilised ja tervisele avalduvad mõjud) ulatuses, mis eriplaneeringu koostamisel vajavad hindamist. Kuna asjakohaste mõjude termin ei ole kõige parem määratlus, siis edaspidi kasutatakse asjakohastest mõjudest rääkides üldist mõistet - mõjude hindamine. Milline saab olema eriplaneeringu lahendus, selgub planeeringu koostamise käigus. LS ja VTK kaardistab eeldatavad mõjud, mis eriplaneeringu lahendusega võivad kaasneda. Seega ei ole käesoleva dokumendi koostamisel teada, millised mõjud täpsemalt võivad eriplaneeringuga kaasneda ning milline on mõju iseloom ja ulatus. Kui planeerimismenetluses ilmneb mõni täiendav hindamist vajav mõju, mida KeHJS-e kohane mõjude hindamine ei kata, viiakse läbi vastava valdkonna mõju hindamine, et tagada tasakaalustatud planeerimislahenduse väljatöötamine. Laiemate mõjude määramisel on oluline koht nii valla, ametkondade, kohalike omavalitsuste kui ka avalikkuse poolt tõstatatud teemadel. Täiendavate mõjude hindamise vajalikkuse ilmnemine planeeringu koostamise käigus on planeerimisprotsessi loomulik osa23. Eriplaneeringu koostamisel arvestatakse tasakaalustatult nii looduskeskkonna, sotsiaalsete, majanduslike, kultuuriliste kui ka muude oluliste aspektidega. Radioaktiivsete jäätmete transpordi korraldamine ei ole eriplaneeringu asukohavaliku etapi ülesanne, st eriplaneering ei määra, millises riigis ja millistes ettevõtetes väljaspool Eestit radioaktiivsete jäätmete käitlemisteenuseid võidakse kasutama hakata või millistest maakondadest ja ettevõtetest üle Eesti võidakse lõppladustuspaika hakata radioaktiivseid jäätmeid kokku vedama. Sellest tulenevalt ei käsitleta eriplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju hindamisel radioaktiivsete jäätmete transpordiga kaasneda võivaid mõjusid. 3.2. Mõjude hindamise metoodika Mõjude hindamine viiakse läbi eriplaneeringu koostamise täpsusastmes, arvestades planeeringu koostamise asukohavaliku etappi24. Mõjude hindamisel lähtutakse kavandatava tegevuse asukoha alternatiivide valiku kriteeriumidest – vt ptk 1.4. Mõju hindamise aruandes esitatakse lõppladustuspaiga alternatiivsete asukohtade võrdlus ning nende paremusjärjestus kaasneva mõju suurusest ja ulatusest lähtuvalt. Läbi laiapõhjalise mõjude hindamise käsitletakse võimalikke mõjusid nendes valdkondades, mida on lisaks KeHJSe kohasele hindamisele (vt allpool) vaja hinnata. Laiapõhjaline mõjude hindamine tuleneb planeerimisseadusest. Õigusaktidega ei ole sätestatud menetlus- ja sisunõudeid laiapõhjaliseks mõjude hindamiseks, need mõjud sisustatakse planeeringu eesmärkidest lähtuvalt eriplaneeringu lahenduse väljatöötamise käigus. Käsitletakse vaid neid teemavaldkondi ja mõjusid, mis on vajalikud ja asjakohased planeeringulahenduse väljatöötamiseks. See võimaldab kogu protsessi vältel hinnata lahenduse sobivust eriplaneeringu eesmärkidele ja põhjendada planeeringulisi otsuseid ning seda kuidas need 23 Vt Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks. Rahandusministeerium, 2018. Ptk 6; https://planeerimine.ee/wp-content/uploads/2021/05/uldplaneeringu_juhis_final-2.pdf 24 Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamine ja selle mõjude hindamine ei kuulu käesoleva hanke mahtu. 30 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK toetavad elukeskkonna jätkusuutlikku arengut ja erinevate kogukondade ning huvigruppide huve ja vajadusi. Mõjude hindamisel arvestatakse strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke ja käsitletavat territooriumi ehk võimalikku mõjuala. Laiapõhjalise mõjude hindamise raames juhindutakse eriplaneeringu ülesannetest, juhendmaterjalidest, olemasolevatest ja eriplaneeringu raames koostatavatest eksperthinnangutest ning uuringutest ja laiendatud mõjude hindamise praktikatest Eestis. Eriplaneeringu asukohavaliku etapi koostamise käigus teostatavad alusuuringud on loetletud ptk-s 1.5. Laiapõhjalise mõjude hindamise peamised eesmärgid on: • hinnata, kas kavandatav tegevus aitab kaasa valdkonna strateegiliste eesmärkide saavutamisele; • hinnata, kas eriplaneeringu eesmärgi saavutamiseks välja töötatava planeerimislahendusega võib kaasneda eeldatavalt oluline ebasoodne sotsiaalne, majanduslik või kultuuriline mõju, aga ka võimalik positiivne mõju; • tuua välja olulised sotsiaalsest, majanduslikust ja kultuurilisest keskkonnast tulenevad asjaolud, nt vaadete muutumine, võimalik töökohtade lisandumine või ärakadumine, mõne senise tegevusega tegelemise piiramine samas asukohas või teise asukohta viimine. Eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) käigus hinnatakse eeldatavalt olulisi keskkonnamõjusid. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara25. Lähtudes koostatava eriplaneeringu põhimõtetest ja lahendatavatest ülesannetest (vt ptk 1. ) ning planeeringuala olemasolevast keskkonnast ja sellest tulenevatest võimalikest mõjudest, viiakse planeeringulahenduse väljatöötamisega paralleelselt läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine järgmiste valdkondade ja keskkonna elementide osas: • mõju looduskeskkonnale – Natura 2000 võrgustiku alad, kaitstavad loodusobjektid, taimestik ja loomastik, bioloogiline mitmekesisus ja rohevõrgustik, põhja- ja pinnavesi, sh rannikumeri; • mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale – joogivee kvaliteet, välisõhu kvaliteet (sh müra ja vibratsioon), kiirgusseisund, elukeskkond, vara säilimine, jäätmemajandus, teenuste kättesaadavus; • mõju kultuuripärandile ja maastikele – kultuurimälestised, pärandkultuuriobjektid, väärtuslikud maastikud, miljööväärtuslikud alad ja muud kultuuriväärtused. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel juhindutakse asjakohaste õigusaktide nõuetest ja juhendmaterjalidest. Peamised KSH sisu ja menetlust suunavad õigusaktid on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)26 ning planeerimisseadus (PlanS)27. Mõjude olulisuse tuvastamisel ja hindamisel juhindutakse eelkõige kehtivate asjakohastes keskkonnakaitselistes õigusaktides (direktiivid, seadused ja määrused) määratud normidest ja sätestatud nõuetest, valdkondlikest arengukavadest, kaitsekorralduskavadest jms, samuti eriplaneeringu koostamise käigus tehtavatest analüüsidest ja uuringutest (vt ptk 1.5) ning vastava valdkonna eksperdi arvamusest. 25 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017045?leiaKehtiv 26 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/101092015012?leiaKehtiv 27 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110112015009?leiaKehtiv 31 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamisel võetakse arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat ning lähtutakse asjakohastest metoodilistest juhenditest, sh näiteks Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjali „Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhend“28 jt. KSH käigus arvestatakse nii otseseid kui ka kaudseid mõjusid, mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust, kestvust (lühi- ja pikaajalisus), sagedust, pöörduvust ning toimet. Muuhulgas arvestatakse võimalikku koosmõju, mõjude kumuleerumist ning vajadusel ka väljastpoolt planeeringuala tulenevaid olulisi mõjusid. Analüüsitakse ja hinnatakse nii võimalikke olulisi negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid. Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud meetmete rakendamiseks oluliste ebasoodsate mõjude vältimiseks, vajadusel mõjude vähendamiseks ja leevendamiseks. Tähelepanu pööratakse ka positiivsete mõjude võimendamisele. VTK etapis on läbi viidud Natura eelhinnang, et prognoosida tõenäoliselt ebasoodsate mõjude esinemise võimalikkust (vt ptk 3.3). KSH läbiviimisega minimeeritakse võimalused arendusteks, millega võib kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju, samaaegselt soosides positiivseid mõjusid esile kutsuvaid ja võimendavaid lahendusi. KSH läbiviimisel juhindutakse keskkonna säilitamise, kaitse ja kvaliteedi parandamise, inimeste tervise ja heaolu kaitse ning loodusressursside kaalutletud ja mõistliku kasutamise põhimõttest. Mõjude hindamise (sh KSH) väljatöötamise kavatsus (VTK) on aluseks mõjude hindamise aruande koostamisele. Mõjude hindamise tulemusena koostatakse eelpoolkirjeldatu alusel laiapõhiline mõjude hindamise aruanne, mille üks osa on KSH. Mõjude hindamise aruanne koondab kõikide mõjude hindamise tulemused: looduskeskkonna, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning tervisemõjud. Mõjude hindamisel järgitakse KSH PlanS-i kohast menetlust ja KeHJS-est tulenevaid sisunõudeid. Mõjude hindamise aruanne peab vastama oma sisult mh KeHJS-s sätestatud KSH aruande nõuetele. Oluline on jälgida, et ühe valdkonna mõjud ei hakkaks domineerima teiste valdkondade mõjude üle ning seetõttu osasid mõjusid ei alahinnataks või need ei jääks tahaplaanile. Kuna üks planeerimise peamisi aluspõhimõtteid on erinevate huvide tasakaalustamine, tuleb planeeringu koostamisse ja mõjude hindamisse kaasata arvestatav hulk kõikide mõjuvaldkondade eksperte. Laiapõhjalise mõjude hindamise läbiviimiseks viiakse läbi korrapärased meeskonnasisesed töökoosolekud. Töökoosolekud hinnangute läbiarutamiseks toimuvad struktureeritud arutelu vormis. Kaasnevate laialdasemate mõjude iseloomu väljatoomine, võimalike ebasoodsate mõjude leevendusvõimalused ja soodsate mõjude võimendamisvõimalused aitavad jõuda kokkulepetele vastandlike kasutusviiside osas ja sisustada nii planeerimise eesmärke. Mõjude hindamise käigus konsulteeritakse olulist teavet omavate asutustega (sh Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Terviseamet, kohalikud omavalitsused jt). Mõjusid hinnatakse ja tulemusi avalikustatakse ühtse ajakava alusel. Planeerimisprotsessi ja mõjude hindamise ajakava vt ptk 4.1 4.1 Isikud ja asutused, keda eriplaneerinuga kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi eriplaneeringu vastu, on leitavad kaasamiskavast – vt ptk 4.2 3.3. Võimaliku mõju eelhinnang Natura 2000 võrgustiku aladele Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (loodusdirektiivi) artikli 6 kohaselt tuleb mistahes arendustegevuse korral 28 Vt Keskkonnaministeeriumi veebileht: https://www.envir.ee/et/ksh-juhendid-ja-uuringud 32 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK (mis ei ole otseselt ala kaitsekorraldusega seotud), mis võib mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, mõju asjakohaselt hinnata. Natura hindamine hõlmab ka linnudirektiivi29 alusel moodustatud alasid (linnualasid). Loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 kohaselt seatakse kava või projektiga kaasneva mõju hindamisel Natura alale esikohale looduskaitselised eesmärgid, mis tähendab, et kava või projekti elluviimine ei tohi Natura ala loodusväärtusi kahjustada ja otsustaja peab tegevuse lubamisel selles veendunud olema. Natura hindamine viiakse läbi täpsusastmes, mis võimaldab ebasoodsa mõju puudumises veenduda. Natura hindamise eesmärk on hinnata kavandatava tegevuse mõju ala kaitse-eesmärkidele, samuti peab hindamise tulemusel olema võimalik järeldada, et tegevus ei ohusta ala terviklikkust. Mõju hindamisel Natura 2000 võrgustiku aladele on aluseks asjakohased juhenddokumendid: - Euroopa Komisjoni juhis loodusdirektiivi artikli 6 rakendamise kohta;30 - Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis.31 Eriplaneeringu võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning eriplaneeringu kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. Natura hindamine on Eesti õiguses integreeritud KMH/KSH protsessi üheks osaks. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 nõuded on kirjas KeHJS-es, PlanS-is ja looduskaitseseaduses (LKS)32. KSH erisused Natura 2000 võrgustiku alal on sätestatud KeHJS-e §-ga 4533. KSH käigus peab eelkõige arvestama ala kaitse eesmärki ja ala terviklikkust. Strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt ala kaitse eesmärki. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu KSH käigus on hinnatud võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele kõigepealt eelhindamise etapis. Eelhindamise eesmärk on välja selgitada ja tuvastada projekti või kava võimalik mõju Natura 2000 alale (kas eraldi või koos teiste projektide või kavadega) ning hinnata, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et kavandatava tegevuse ebasoodne mõju on välistatud. Ala kaitse-eesmärgid on saavutatud, kui ala terviklikkus on säilitatud ja kaitse-eesmärkidele ei avaldu olulisi ebasoodsaid mõjusid. Ala terviklikkuse all mõeldakse eelkõige ala ökoloogiliste funktsioonide (liigisiseste ja -vaheliste suhete, toiduahela jt funktsioonide) toimimist viisil, mis tagab pikas perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile sobivates elupaikades ning elupaigatüüpide normaalse suktsessiooni, vastupidamise välistele mõjudele ja jätkuva uuenemise ning taoline ala vajab minimaalset inimesepoolset abi väljastpoolt süsteemi. Kui oluline mõju ei ole teada ja pole piisavalt informatsiooni järelduste tegemiseks mõju puudumise kohta või tõenäoliselt kaasneb oluline mõju, siis tuleb jätkata asjakohase hindamise34 etapiga. Eriplaneeringu staadiumis on asjakohast hindamist võimalik läbi viia juhul, kui eelhindamise 29 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta 30 Euroopa Komisjon. Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01) 31 Koostajad: Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A., MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2019 32 Vt täpsemalt: Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Ptk 1.4. Natura hindamise käsitlus Eesti seadusandluses 33 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104052017005?leiaKehtiv 34 Natura asjakohase ehk sisulise hindamise eesmärgiks on: 1) eelhindamise käigus tuvastatud Natura alale avalduva tõenäoliselt olulise negatiivse mõju detailne hindamine lähtudes ala kaitse-eesmärkidest, struktuurist ja funktsioonist ning tagada Natura-ala kaitse-eesmärkide saavutamine kavandatavast tegevusest hoolimata; 2) leevendavate meetmete väljatöötamine, mis peavad tagama Natura-ala kaitse-eesmärkide saavutamise kavandatavast tegevusest hoolimata. Natura asjakohane hindamine annab vastuse, kas alale avaldub oluline mõju või mitte. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. 33 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK tulemusena tuvastatud kavandatavate ebasoodsat mõjuga tegevuste kohta on piisava täpsusega informatsiooni mõju määratlemiseks ja hindamiseks. Teave radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu asukohavaliku etapis kavandatava ruumilise lahenduse kujunemise ning kavandatava tegevuse kirjelduse kohta vt ptk 1. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole Natura 2000 võrgustiku alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik. 3.3.1. Natura 2000 võrgustiku alad ja nende kaitse-eesmärgid Lääne-Harju valla alale jääb üheksa loodusala ja kolm linnuala, mis kuuluvad üleeuroopalisse Natura 2000 alade võrgustikku: Krassi loodusala, Laulasmaa loodusala, Nõva-Osmussaare loodusala, Pakri loodusala, Pedase loodusala, Suure-Aru loodusala, Suursoo-Leidissoo loodusala, Türisalu loodusala, Vasalemma loodusala, Nõva-Osmussaare linnuala, Pakri linnuala ja Suursoo-Leidissoo linnuala. Laulasmaa loodusala, Pedase loodusala ja Vasalemma loodusala jäävad täielikult Lääne-Harju valla territooriumile. Ülejäänud loodusalad ja kõik linnualad jäävad valla alale osaliselt. Kavandatava tegevuse alternatiivsetele asukohtadele kõige lähemale jäävad Pakri loodusala ja Pakri linnuala. Ülejäänud eelnimetatud Natura 2000 võrgustiku alad jäävad kavandatava tegevuse alternatiivsetest asukohtadest rohkem kui 4 km kaugusele. See on kavandatava tegevuse puhul piisav vahemaa igasuguste negatiivsete mõjude välistamiseks. Kavandatav tegevus ei põhjusta ei selle ehitusetapis ega ka kasutusetapis mõjusid, mis ulatuksid sellisele kaugusele. Ehitusetapis kaasneva müra ja muude loomastikule (sh linnustikule) kaasnevate häiringute ulatus jääb alla kilomeetri. Lõppladustuspaiga kasutusetapis häiringud praktiliselt puuduvad. Kavandatav tegevus ei mõjuta eelnimetatud kaugemate Natura alade keskkonda füüsiliselt. Puuduvad ka kaudsed mõjud veerežiimi mõjutamise kaudu. Puuduvad mõjud Natura alade veekvaliteedile, aineringele ning elustikule. Alljärgnevalt on täpsemalt käsitletud ebasoodsa mõju avaldumise võimalikkust kahe alternatiivsetele asukohtadele lähemal asuva Natura 2000 võrgustiku ala – Pakri loodusala ja Pakri linnuala – terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele. Pakri loodusala • Pakri loodusala (RAH0000006) pindala on 20 574,8 ha. Loodusala paikneb Lääne-Harju valla Paldiski linna, Keila-Joa aleviku ning Kersalu, Kloogaranna, Kurkse, Laane, Laoküla, Laulasmaa, Lohusalu, Madise, Meremõisa, Pedase, Vihterpalu ja Vintse külade alal ning Harku vallas. Loodusala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), hallid luited (kinnistunud rannikuluited - *2130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), lood (alvarid - *6280), puisniidud (*6530), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (*9020), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180). Ala kaitse-eesmärgiks olevad II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), soohiilakas (Liparis loeselii), jäik keerdsammal (Tortella rigens) ja suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna). Siseriiklikul tasandil on Pakri loodusala kaitstav Pakri maastikukaitsealana ja Pakri hoiualana. Pakri linnuala 34 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK • Pakri linnuala (RAH0000632) pindala on 20 574,8 ha. Linnuala paikneb Lääne-Harju valla Paldiski linna, Keila-Joa aleviku ning Kersalu, Kloogaranna, Kurkse, Laane, Laoküla, Laulasmaa, Lohusalu, Madise, Meremõisa, Pedase, Vihterpalu ja Vintse külade alal ning Harku vallas. Linnuala kaitse-eesmärgiks olevad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima) ja punajalg-tilder (Tringa totanus). Siseriiklikul tasandil on Pakri linnuala kaitstav Pakri maastikukaitsealana ja Pakri hoiualana. 3.3.2. Mõju eelhindamine Natura 2000 võrgustiku aladele Võimalik mõju Pakri loodusalale Pakri loodusala jääb kavandatava tegevuse Pakri poolsaarel asuvast alternatiivsest asukohast 520 m kaugusele itta. Lähim kaitse-eesmärgiks olev elupaigatüüp soostuvad ja soolehtmetsad (*9080) paikneb ca 1,1 km kaugusel idas. Pedase külas asuv alternatiivne asukoht jääb loodusalast 2,3 km kaugusele ja Altkülas asuv alternatiivne asukoht 2,6 km kaugusele. Otsesed mõjud Pakri loodusalale ja selle füüsilisele keskkonnale puuduvad kõigi asukohaalternatiivide korral. Piisava vahemaa tõttu puuduvad alale ka kaudsed mõjud nii kavandatava objekti ehituse kui ka kasutuse faasis. Mõjud puuduvad kõigi asukohaalternatiivide korral. Kavandatav tegevus ei põhjusta loodusala veerežiimi muutust. Seega puuduvad igasugused negatiivsed mõjud Pakri loodusalale ja selle terviklikkusele kavandatava tegevuse kõigi alternatiivide korral. Mõju esinemise võimalikkus Pakri loodusala kaitse-eesmärkidele vt Tabel 2. Tabel 2. Mõju Pakri loodusala kaitse-eesmärkidele Kaitse-eesmärk Võimalik mõju Elupaigatüübid Veealused Elupaiga alal ja naabruses puuduvad tegevused ning muudatused liivamadalad (1110) maakasutuses, mis võiks elupaigale mõjusid avaldada. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile puuduvad. Jõgede Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning lehtersuudmed muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile (1130) puuduvad. Rannikulõukad Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning (*1150) muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile puuduvad. Laiad madalad lahed Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning (1160) muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile puuduvad. Karid (1170) Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile puuduvad. 35 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Kaitse-eesmärk Võimalik mõju Esmased rannavallid Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning (1210), muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile puuduvad. Püsitaimestuga Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning kivirannad (1220) muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile puuduvad. Merele avatud Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning pankrannad (1230) muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile puuduvad. Väikesaared ning Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning laiud (1620) muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile puuduvad. Rannaniidud Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning (*1630) muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile puuduvad. Hallid luited Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning (kinnistunud muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile rannikuluited - puuduvad. *2130) Vähe- kuni Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning kesktoitelised muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile kalgiveelised järved puuduvad. (3140) Jõed ja ojad (3260) Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile puuduvad. Kadastikud (5130) Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile puuduvad. Kuivad niidud Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning lubjarikkal mullal muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile (*olulised orhideede puuduvad. kasvualad - 6210) Lood (alvarid - Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning *6280) muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile puuduvad. Puisniidud (*6530) Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile puuduvad. Allikad ja allikasood Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning (7160) muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile puuduvad. 36 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Kaitse-eesmärk Võimalik mõju Liigirikkad Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning madalsood (7230) muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile puuduvad. Vanad laialehised Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning metsad (*9020) muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile puuduvad. Soostuvad ja soo- Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning lehtmetsad (*9080) muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile puuduvad. Rusukallete ja Elupaiga alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused ning jäärakute metsad muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile (pangametsad - puuduvad. *9180) Liigid Emaputk (Angelica Liigi võimalike elupaikade alal ja naabruses puuduvad kavandatavad palustris) tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud liigi seisundile puuduvad. Nõmmnelk Liigi elupaikade alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused (Dianthus arenarius ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud liigi seisundile subsp. arenarius) puuduvad. Soohiilakas (Liparis Liigi elupaikade alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused loeselii) ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud liigi seisundile puuduvad. Jäik keerdsammal Liigi elupaikade alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused (Tortella rigens) ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud liigi seisundile puuduvad. Suur-mosaiikliblikas Liigi elupaikade alal ja naabruses puuduvad kavandatavad tegevused (Hypodryas ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud liigi seisundile maturna) puuduvad. Võimalik mõju Pakri linnualale Pakri linnuala jääb kavandatava tegevuse Pakri poolsaarel asuvast alternatiivsest asukohast 520 m kaugusele itta. Pedase külas asuv alternatiivne asukoht jääb linnualast 2,3 km kaugusele ja Altkülas asuv alternatiivne asukoht 2,6 km kaugusele. Otsesed mõjud Pakri linnualale ja selle füüsilisele keskkonnale puuduvad. Piisava vahemaa tõttu puuduvad alale ka kaudsed mõjud nii kavandatava objekti ehituse kui ka kasutuse etapis. Ehitusetapis kaasnevad müra ja visuaalsed häiringud ei avalda piisava vahemaa tõttu linnualale ja selle kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele olulist negatiivset mõju. Seega puuduvad igasugused negatiivsed mõjud Pakri linnualale ja selle terviklikkusele kavandatava tegevuse kõigi alternatiivide korral. Mõju Pakri linnuala kaitse-eesmärkidele vt Tabel 3. Tabel 3. Mõju Pakri linnuala kaitse-eesmärkidele 37 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Kaitse-eesmärk Võimalik mõju Viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas Pakri poolsaarel paiknev alternatiiv jääb platyrhynchos), merivart (Aythya marila), linnualast üle 500 m kaugusele, Pedase külas ja hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala Altkülas paiknevad alternatiivid jäävad linnualast clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul üle 2 km kaugusele. Kaitse-eesmärgiks olevate (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus liikide teadaolevate elupaikade alal ja naabruses columbianus bewickii), laululuik (Cygnus ei kavandata ehitisi ega maakasutuse muutusi. cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), Samuti ei kavandata mürarikkaid ning häiringuid merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakajakas põhjustavaid tegevusi linnuliikide elupaikade (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta naabruses. Antud vahemaa on piisav fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas välistamaks negatiivsed mõjud kõigile kaitse- (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps eesmärgiks olevatele linnuliikidele nii ehitus- kui cristatus), hahk (Somateria mollissima), ka kasutusetapis. punajalg-tilder (Tringa totanus) Alale kavandatavad lõppladustuspaiga rajatised ei ole lindudele lennutakistuseks ega põhjusta kokkupõrke riski. 3.3.3. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Natura eelhindamise käigus tuvastati, et ühegi kavandatava tegevuse piirkonda jääva loodusala (Pakri loodusala) ega linnuala (Pakri linnuala) puhul ei avalda kavandatav tegevus negatiivseid mõjusid alale. Samuti puuduvad ebasoodsad mõjud Pakri linnuala ja Pakri loodusala kaitse- eesmärkideks olevate liikide ja elupaigatüüpide seisundile. Kuna mõjud on välistatud Natura eelhindamise etapis, siis ei ole Natura asjakohase hindamise läbiviimine eriplaneeringu mõjude hindamise aruande koostamise etapis vajalik. Kavandatav tegevus on Natura 2000 võrgustiku alade seisukohast lubatud. Leevendusmeetmete rakendamine pole Natura 2000 võrgustiku alade seisukohast vajalik. 3.4. Looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine Eriplaneeringu koostamisel hinnatakse kavandatava tegevuse vastavust valdkondlikele strateegilistele eesmärkidele ning looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid, et planeeringu koostamisel ja kehtestamisel saaks arvestada keskkonnakaalutlusi ning seeläbi tagada tasakaalustatud planeerimislahenduse väljatöötamine, sh tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Mõju ilmnemine looduskeskkonna elementidele või looduskeskkonna kaitsmise ja säästmise strateegilistele eesmärkidele mittevastamine oleneb planeeringuga kavandatava tegevuse iseloomust, kavandatavate alternatiivide asukohtadest ja sealsetest keskkonnatingimustest. Arvestades planeeringuala suurust, planeeritavaid asukoha alternatiive, planeeringu täpsusastet ning asjaolu, et hetkel on vaid ligikaudselt teada, mida ja kuhu kavandatakse, siis pole võimalik VTK-s täpselt kirjeldada, millised on eriplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võivad mõjud, näiteks eeldatavalt oluline ebasoodne mõju looduskeskkonnale või vastuolu mõne looduskeskkonna kaitsmise strateegilise eesmärgiga. VTK etapis on läbi viidud Natura eelhinnang, et prognoosida tõenäoliselt ebasoodsate mõjude esinemise võimalikkust (vt ptk 3.3). Võimalikud looduskeskkonnale avalduva mõju allikad võivad olla: elupaiga häirimine või hävitamine, müra, vibratsioon, tahked osakesed jms. Planeerimisprotsessis hinnatakse jooksvalt, kas eriplaneeringu eesmärgi saavutamiseks väljatöötatavad planeerimislahendused vastavad 38 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK valdkondlikele strateegilistele eesmärkidele ning kas planeeringulahendustega võib kaasneda asjakohane, sh oluline mõju looduskeskkonnale. Kui looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise käigus ilmneb, et võib suureneda planeeringuala tundlikkus kliimamuutustest tulenevatele häiringutele või ilmneb mõju kultuuripärandile, inimeste sotsiaalsetele vajadustele, heaolule, varale või tervisele, hinnatakse vastavaid mõjusid selleks sobivas jaotuses (kas majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste või tervisemõjude või vajadusel mõnes muus mõju hindamise alajaotuse osas). Järgnevalt on kokkuvõtlikult esitatud lõppladustuskoha kavandamisega eeldatavalt kaasnevate looduskeskkonnale avalduvate mõjude kirjeldus ning hindamiseks kasutatava metoodika ja uuringute ülevaade. 3.4.1. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Kaitstavad loodusobjektid on: • kaitsealad; • hoiualad; • kaitsealused liigid ja kivistised; • püsielupaigad; • kaitstavad looduse üksikobjektid; • kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Planeeringualal ja selle eeldatavas mõjualas paiknevate kaitstavate loodusobjektide kirjeldused ja kaitse-eesmärgid ning neile avalduva mõju hindamise käik ja tulemused esitatakse mõju hindamise aruandes. Mõju hindamisel kaitstavatele loodusobjektidele lähtutakse looduskaitseseadusest, kaitse- eeskirjadest, kaitsekorralduskavadest, liigi kaitse tegevuskavadest jm asjakohastest dokumentidest, samuti riiklike registrite andmetest. 3.4.2. Mõju vääriselupaikadele Vääriselupaik on metsaseaduse alusel kaitstav kõrge ökoloogilise väärtusega metsaala. Keskkonnaministri määruse35 alusel on avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvad EELIS-esse kantud vääriselupaigad kaitstud. Neis on keelatud raie, välja arvatud erakorralised raied ja kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul. Eraomanikule kuuluvas metsas on vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik. Vääriselupaiku esineb kavandatava tegevuse Pakri ja Pedase asukohaalternatiivide naabruses. Mõju hindamise käigus hinnatakse vääriselupaikadele avalduvaid otseseid ja kaudseid mõjusid. Hinnatakse võimaliku raadamise mõju vääriselupaikade piiril, mis võib kaasa tuua tuule- ja valgusrežiimi muutumise vääriselupaikade alal. Samuti hinnatakse, kas tegevus võib vääriselupaiku mõjutada läbi veerežiimi muutumise. Hinnatakse ka muid võimalikke kaudseid mõjusid vääriselupaikadele. Kuna täpne hoonestusala ja vajalik raadamisala ning võimalikud mõjud veerežiimile pole asukohavaliku etapis teada, siis jääb mõju hindamine mõnevõrra üldisemale tasemele võrreldes detailse lahenduse mõju hindamisega. 35 Keskkonnaministri 04.01.2007 määrus nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017010?leiaKehtiv 39 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK 3.4.3. Mõju loomastikule Kavandatava tegevuse mõjud loomastikule avalduvad elupaikade kao ning killustamise ja häiringute kaudu. Mõju hindamisel tuginetakse eriplaneeringu koostamise raames läbi viidava elustiku uuringuga (vt ptk 1.5) kogutavatele andmetele ning muudele piirkonnas registreeritud loomastiku andmetele. Mõjude hindamise raames hinnatakse loomastiku elupaikade kao ulatust ja olulisust kavandatava tegevuse alal erinevate asukohaalternatiivide korral. Hinnatakse ka mõju elupaikade võimaliku killustamise tõttu. Häiringud kaasnevad eeldatavalt peamiselt objekti ehitusetapis. Hinnatakse mürast ning tehnika ja inimeste liikumisest tingitud häiringute võimalikku ulatust ning mõju loomastikule. Kuna täpne hoonestusala ja vajalik raadamisala, samuti kasutatav ehitustehnoloogia pole asukohavaliku etapis teada, siis jääb mõju hindamine mõnevõrra üldisemale tasemele võrreldes täpsustatud lahenduse mõju hindamisega. 3.4.4. Mõju taimestikule Taimestikule avalduva mõju hindamisel tuginetakse eriplaneeringu koostamise raames läbi viidava elustiku uuringuga (vt ptk 1.5) kogutavatele andmetele ning muudele piirkonnas registreeritud taimestiku andmetele. Mõju taimestikule avaldub olemasolevate metsaalade raadamise ja muu taimestiku kao näol. Taimestikule võib sõltuvalt taimekoosluse tundlikkusest avaldada mõju ka veerežiimi muutus, kui see kavandatava tegevuse ala piirkonnas aset leiab. Ehitustööde ajal leviv tolm võib taimestikku mõjutada lokaalselt ja lühiajaliselt ning see mõju on tõenäoliselt väheoluline. Mõju hindamise käigus hinnatakse ja võrreldakse väärtusliku taimkatte kadu eri asukohaalternatiivide korral. Kuna täpne hoonestusala ja vajalik raadamisala ja taimkatte kao ulatus ning võimalikud mõjud veerežiimi kaudu pole asukohavaliku etapis teada siis jääb mõju hindamine mõnevõrra üldisemale tasemele võrreldes täpsustatud lahenduse mõju hindamisega. 3.4.5. Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja rohevõrgustikule Bioloogilisele mitmekesisusele ehk elurikkusele avalduva mõju hindamisel tuginetakse eriplaneeringu koostamise raames läbi viidava elustiku uuringuga (vt ptk 1.5) kogutavatele andmetele ning muudele piirkonnas registreeritud elustiku andmetele. Hinnatakse kavandatava tegevuse mõju asukohaalternatiivide piirkonna üldisele elurikkusele, käsitledes nii elurikkuse kadu tegevuse alal kui ka alalt väljapoole ulatuvaid mõjusid. Rohevõrgustikule avalduvaid mõjusid hinnatakse lähtuvalt kehtiva Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ ja koostatava Lääne-Harju valla üldplaneeringuga määratud rohevõrgustikust. Hinnatakse kavandatava tegevuse mõjusid rohevõrgustiku alade kvaliteedile ja sidususele eri asukohaalternatiivide korral. Hinnatakse mõju rohevõrgustiku toimimisele nii objekti ehitus- kui kasutusetapis. Kuna täpne hoonestusala ja vajalik raadamisala ning loodusliku ala kao ulatus pole asukohavaliku etapis teada, siis jääb mõju hindamine mõnevõrra üldisemale tasemele võrreldes täpsustatud lahenduse mõju hindamisega. 3.4.6. Mõju põhja- ja pinnaveele Mõju hindamisel veekeskkonnale võetakse arvesse kavandatava tegevuse mõju pinnaveele ja põhjaveele. Planeeringuala kolme planeeritava asukohaalternatiivi piirkonnas on tegemist kaitsmata 40 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK kuni keskmiselt kaitstud põhjaveega aladega. Asukohaalternatiiv olemasolevas asukohas (OLE) asub kaitsmata põhjaveega alal, Altküla (ALT) keskmiselt kaitstud põhjaveega alal ja Pedase (PED) nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Ehitusaegne peamine mõju põhjavee kvaliteedile ja varudele ning piirkonna kaevudele lähtub kaeveõõnte rajamise tehnoloogiast. Võimalik mõju põhjaveele kaasneb kaeveõõne rajamisel põhjaveekihtide läbindamisel. Ehitamise käigus šahtist vee väljapumpamisega kaasneb heljumi teke ja põhjavee taseme alanemine. Sellega võib kaasneda mõju inimese tervisele, heaolule ja varale. Planeeringuala kolme planeeritava asukohaalternatiivi alal pinnaveekogusid, üleujutusohuga alasid ja märgalasid ei asu. Asukohaalternatiivi alal OLE asub hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev PRK0024994. Eksperthinnangu andmisel tuginetakse järgmiste uuringute tulemustele: • Hüdrogeoloogiline uuring, mille käigus täpsustatakse valitud kolme lõppladustuspaiga asukohaalternatiivi hüdrogeoloogilist ehitust; • Hüdrograafilised uuringud, mis annavad ülevaate kolme lõppladustuspaiga asukoha pinnaveerežiimist; • Põhja- ja pinnavee keemilise koostise ja omaduste uuringud, mille käigus iseloomustatakse hüdrogeoloogilistest vaatluskaevudest võetud veeproovide geokeemiat. Töö käigus hinnatakse kavandatava tegevuse võimalikku mõju asukohaalternatiivide mõjualasse jäävatele pinna- ja põhjaveekogumitele. Lisaks analüüsitakse veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ punktis 4.7 nimetatud erandi rakendamise vajadust (st hinnatakse, kui suur on kavandatava tegevuse kasu võrreldes võimaliku keskkonnakahjuga). Mõju hindamise tulemustest lähtuvalt tehakse vajadusel ettepanekud leevendus- ja seiremeetmete rakendamiseks, arvestades eriplaneeringu eesmärki ja täpsusastet. Mõju hinnang põhja- ja pinnaveele on sisendiks teiste mõjuvaldkondade hinnangutele, nt tervisemõjude hindamisele. 3.4.7. Mõju pinnasele ja aluspõhja kivimitele Mõju hindamisel pinnasele ja aluspõhja kivimitele võetakse arvesse kavandatava tegevuse kirjeldus. Kavandatava tegevuse käigus eemaldatakse pinnast ja aluspõhja kivimeid kesksügava šahti tüüpi ladustuspaiga ja maapinna lähedase prügila tüüpi ladustuspaiga rajamiseks. Šahti rajamisel väljatakse kõik pinnase ja aluspõhja kivimite kihid vähemalt 50 m sügavuseni ja 10,5 m diameetriga ning maapinna lähedase ladustuspaiga rajamisel väljatakse pinnasekihid maapinnalähedaselt või kuni madala niiskustasemega pinnasesse jõudmise sügavuseni vajaliku suurusega alal (ladustuspaiga sisemõõtmed on 15 x 12,5 x 6 m). Maapinnalähedane ladustuspaik kaetakse pinnasekihtidega. Lõppladustuspaiga ruumivajadus koos lisatsoonidega on kokku ligikaudu 2,2 ha, ala minimaalsed mõõdud ca 100 x 220 m. Kasvupinnas (muld) tuleb ladustada eraldi ning kasutada haljastustöödel kas kohapeal või mujal ümbruskonnas. Ülejäänud eemaldatavat pinnast ja aluspõhja kivimeid võib sobivuse korral kasutada kas täiteks või muuks vajalikuks otstarbeks. Mõju hindamisel pinnasele ja võimalikule pinnasereostuse esinemise võimalikkuse osas planeeringualal antakse järgnevate uuringute tulemusi arvestades: • Maapõue geoloogilis-litoloogilise koostise analüüs, mille käigus täpsustatakse asukohtade geoloogilist ehitust; • Geomorfoloogiliste iseärasuste analüüs, mille käigus täpsustatakse asukohtade pinnavorme; • Pinnase ja pealiskorra uuring, mis annab ülevaate pinnakatte geoloogilisest ehitusest. 41 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Mõju hindamise tulemustest lähtuvalt tehakse vajadusel ettepanekud leevendusmeetmete rakendamiseks, arvestades eriplaneeringu eesmärki ja täpsusastet. 3.4.8. Mõju maavaradele ja maardlatele Mõju hindamisel maavaradele ja maardlatele võetakse arvesse kavandatava tegevuse mõju. Mõju on peamiselt ehitusaegne. Lääne-Harju valla territooriumil asuvad turba-, lubjakivi-, liiva-, kruusa- ja järvelubjamaardlad. Planeeringuala kolme planeeritava asukohaalternatiivi alal ei asu kinnitatud ning arvele võetud maardlaid ja mäeeraldisi. Ehitamisel üle jäävat kasvupinnast käsitatakse kaevisena ning selle kasutamine toimub vastavalt maapõueseaduse § 96 nõuetele. Šahti rajamisel väljakaevatav pinnas ning selle all lasuvad kihid kasutatakse maksimaalselt ära tekkekohal. Ehitamisel üle jääva kaevise tarbimine või võõrandamine toimub vastavalt maapõueseaduse § 97 nõuetele. Lõppladustuspaikade disainimisel on lähtutud kolmeastmelise kaitse kontseptsioonist, mille kolmanda kaitse tagab paiga geoloogia (näiteks savikiht). Mõju hindamisel maavaradele ja maardlatele võetakse arvesse maapõue geoloogilis-litoloogilise koostise analüüsi (uuringu) tulemused, mille käigus täpsustatakse asukohtade geoloogilist ehitust. 3.4.9. Müra ja vibratsiooni mõju Välisõhus leviv müra Kavandatava tegevusega kaasneb müra nii ehitus- kui ka kasutusetapis. Ehitusetapis tekib müra seoses ehitusmasinate ja –seadmete töö ning transpordivahendite liikumisega, kasutusetapis lõppladustuspaiga käitamise (tööstusmüra) ning radioaktiivse materjali veoga (liiklusmüra). Välisõhus leviva müra mõju hindamisel (sh alternatiivsete asukohtade võrdlemisel) tuginetakse EP koostamise käigus teostatavale mürauuringule ning õigusaktidest tulenevatele nõuetele (atmosfääriõhu kaitse seadus ja selle alamaktid). Mürauuringus käsitletakse nii kavandatava lõppladustuspaiga ehitamisel kui ka kasutamisel tekkivaid müratasemeid ja hinnatakse müra levikut. Müratasemeid hinnatakse kolmes võimalikus lõppladustuspaiga asukohas. Tulemusi võrreldakse õigusaktidest tulenevate müranormidega (keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”). Vajadusel töötatakse välja keskkonnameetmed tegevusega kaasnevate müratasemete leevendamiseks. Lõppladustuspaiga asukoha alternatiivide võrdlemisel on peamiseks kriteeriumiks kavandatava tegevusega kaasnevad müratasemed ning muu maakasutus piirkonnas. Põhitähelepanu pööratakse tundlike alade paiknemisele. Müra suhtes tundlikemateks aladeks peetakse elamualasid, puhke- ja virgestusalasid, teatud otstarbega ühiskondlike hoonete (laste- ja haridusasutuste, tervishoiuasutuste) alasid ning keskuste alasid (kus on koos erinevad funktsioonid – elamud, ühiskondlik funktsioon, äritegevus). Mürauuring on sisendiks teiste mõjuvaldkondade hinnangutele, näiteks tervisemõjude hindamisele. Mõju olulisuse hindamisel võetakse aluseks, et müra piirnormist madalamate mürataseme puhul ei ole tegemist olulise negatiivse keskkonnamõjuga (inimese tervise seisukohast ohtu tervisele ei kaasne). Vibratsioon Vibratsiooni teke ja levik pinnases on peamiselt seotud lõppladustuspaiga ehitamisega. Vibratsiooni tekitavad ehitustöödel kasutatavad masinad ja seadmed. Peamiselt põhjustavad vibratsiooni 42 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK erinevad pinnasetööd (pinnase purustamine, tihendamine), konstruktsioonide demonteerimine ja paigaldamine, töö raskeveokitega. Kasutusetapis on olemasoleva info põhjal vibratsiooni teke võimalik seoses raskeveokite liikumisega. Maapinna kaudu leviva vibratsiooni mõju hindamisel (sh alternatiivsete asukohtade võrdlemisel) tuginetakse EP koostamise käigus teostatava mürauuringu raames läbi viidavale vibratsiooni hinnangule ning õigusaktidest tulenevatele nõuetele (rahvatervise seadus ja selle alamaktid). Vibratsiooni hinnangus käsitletakse nii kavandatava lõppladustuspaiga ehitamisel kui ka kasutamisel tekkivat vibratsiooni ja hinnatakse selle võimalikku levikut. Vibratsiooni hinnatakse kolmes võimalikus lõppladustuspaiga asukohas. Hinnangus tuginetakse eelkõige sotsiaalministri 17.05.2002 määrusele nr 78 “Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid”. Vajadusel töötatakse välja keskkonnameetmed vibratsiooni mõju leevendamiseks ning ehitus- ja kasutusaegsed seiremeetmed. Kuna kavandatava tegevuse kontekstis on oluline silmas pidada ka väljastpoolt planeeringuala tulevat vibratsiooni (võimalik mõju lõppladustuspaiga hoonetele, rajatistele ja konstruktsioonidele), siis käsitletakse töös ka võimalikke teisi vibratsiooniallikaid piirkonnas ning hinnatakse nendega kaasneva vibratsiooni mõju lõppladustuspaigale. 3.4.10. Mõju välisõhu kvaliteedile Olemasolevale infole tuginedes on mõju välisõhu kvaliteedile seotud peamiselt lõppladustuspaiga ehitamisega. Ehitustöödel tekib eeskätt tolmu (valdavalt osakesed PM sum ja peenosakesed PM10). Tolmu teke on seotud ehitamiseks kasutatavate materjalide (nt liiva, killustiku) käsitlemisega (transport, laadimine, hoiustamine, teisaldamine). Osakesi (PMsum) ja peenosakesi (PM10) tekib ka asfaldi paigaldamisel. Ehitustegevusse hõlmatud veokitest, masinatest ja seadmetest eraldub nende kasutamisel välisõhku ka kütuse põletamisel tekkivaid saasteained (vt täpsemalt allpool kasutusaegsete saasteainete juures) ning asfaldi paigaldamisel lenduvaid orgaanilisi ühendeid (NMVOC). Info selle kohta, millised on lõppladustuspaiga kasutamisega seotud heiteallikad ning välisõhku heidetavad saasteained, käesoleva töö koostamisel puuduvad. Mis võivad välisõhu kvaliteeti kasutusetapis mõjutada, on käitisega seotud veokite liiklemine ning kütuse kasutamine põletuskolletes (nt katlamaja vms põletuskolle lõppladustuspaiga hoonete soojaga varustamiseks). Kütuse põletamisel tekib tavapäraselt peenosakesi (PM10), eriti peeneid osakesi (PM2,5), süsinikmonooksiidi (CO), lenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC), süsinikdioksiidi (CO2), vääveldioksiidi (SO2) ning raskemetalle. Milliseid saasteained kütuse põletamisel täpselt tekib, sõltub kasutatavast kütusest. Välisõhus levivaid lõhnaaineid võib tekkida ehitusetapis teatud tööde läbiviimisel (asfaldi paigaldamine), kasutusetapi kohta andmed puuduvad. Kavandatava tegevuse kirjeldusele tuginedes lõhnaainete teket ja levikut välisõhus pigem eeldada ei ole. Mõju hindamisel välisõhu kvaliteedile (sh alternatiivsete asukohtade võrdlemisel) tuginetakse EP koostamise käigus teostatavale uuringule (saasteainete heitkoguste määramine) ning õigusaktidest tulenevatele nõuetele (atmosfääriõhu kaitse seadus ja selle alamaktid). Töös kaardistatakse olemasolev olukord ja teadaolevad heiteallikad ning hinnatakse nii lõppladustuspaiga ehitamise kui kasutamisega kaasnevat mõju välisõhu kvaliteedile. Arvesse võetakse ka koosmõju teiste asjakohaste heiteallikatega. Mõju hindamisel välisõhu kvaliteedile juhindutakse eeskätt keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 75 “Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”. Vajadusel esitatakse keskkonnameetmed nõuetekohase välisõhu kvaliteedi tagamiseks. Kuna välisõhu saaste osas on mõni maakasutus teistest tavapäraselt tundlikum (nt elamualad, puhke- ja virgestusalad ja teatud otstarbega ühiskondlike hoonete alad, kus inimesed rohkem 43 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK viibivad), siis alternatiivsete asukohtade võrdluses pööratakse tähelepanu ka maakasutusele piirkonnas. Eriplaneeringu koostamise käigus teostatav saasteainete heitkoguste määramine on sisendiks teiste mõjuvaldkondade hinnangutele, nt tervisemõjude hindamisele. Mõju olulisuse hindamisel võetakse aluseks, et õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtustest madalamate saasteainete kontsentratsioonide puhul ei ole tegemist olulise negatiivse mõjuga (inimese tervise seisukohast ohtu tervisele ei kaasne). 3.4.11. Kliimamuutuste mõju kavandatavale tegevusele Kliimamuutuste mõju hindamisel lähtutakse klimaatiliste tingimuste uuringust, mille käigus selgitatakse välja lõppladustuspaiga kolme asukohaalternatiivi klimaatilised tingimused ning hinnatakse kliimamuutustega seotud protsesside sageduse ja intensiivsuse muutusi, mis kirjeldavad olemasolevat olukorda ning olukorda lõppladustuspaiga ehitamisel, opereerimisel, sulgemisel (ingl closure) ja sulgemise järgselt (ingl post-closure). Mõju hindamise käigus käsitletakse: • kliimamuutuste mõju lõppladustuspaiga alternatiivsetele asukohtadele pikaajalises ajaskaalas; • võimalikke ohte seoses äärmuslike ilmastikutingimustega; • kliimamuutuseid regioonis järgmise 1000 aasta jooksul ja nende võimalikku mõju lõppladustuspaigale; • ekstreemseid nähtusi nagu tormid, intensiivsed sajuperioodid, põuad jms esinemist; • kliimast tingitud potentsiaalseid riske lõppladustuspaiga ohutusele; • kliimamuutuste mõju lõppladustuspaigale ning sellest tulenevaid negatiivseid mõjusid (ohte) ja nende leevendamise võimalusi. 3.4.12. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus Mõju hindamise aruandes antakse ülevaade kavandatavate tegevuste piiriüleste mõjudega seotud rahvusvahelistest õigusaktidest. Peamine võimalik mõju, mida hinnatakse, on potentsiaalsed kiirgusdoosid naaberriikide elanikele, mis tulenevad radionukliidide lekkimisest hoidlast. Hinnangu aluseks on uuring, mille käigus teostatakse radionukliidide edasikandumise modelleerimine potentsiaalsetest lõppladustuskohtadest merekeskkonda (Soome lahte) ja Soome lahega külgnevatesse piirkondadesse. Mudelit rakendatakse radioaktiivsuse ülekandumise simuleerimiseks merekeskkonnas ning merekeskkonna toiduahela saastumise kaudu inimesteni. Vastavalt Eesti radioaktiivsete jäätmete käitluspoliitika põhimõttele käideldakse ja lõppladustatakse Eestis tekkivad radioaktiivsed jäätmed Eestis kohapeal. Seejuures võib käitlemisel kasutada väljaspool Eestit pakutavaid radioaktiivsete jäätmete käitlemisteenuseid (nt lasta radioaktiivselt saastunud metallijäätmed ümber sulatada), kuid tekkivad kontsentreeritud radioaktiivsed jäätmed tuuakse ladustamiseks tagasi Eestisse. Kui jäätmekäitleja arvestab radioaktiivsete jäätmete transpordil rahvusvaheliste ohutusnõuetega, siis ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju tekkimine tõenäoline. 44 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK 3.5. Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamine Majanduslike mõjude hindamise käigus hinnatakse lõppladustuspaiga rajamisega seotud otsest finantsilist ja laiemat sotsiaalmajanduslikku tasuvust ning võrreldakse erinevate asukohaalternatiivide maksumust. Sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning nende tunnetatavus on kõige otsesemalt seotud inimtegevusega ja inimestega, kellele mõju avaldub. Seega on mõjude hindamisel oluline arvestada elanikkonna paiknemise ja liikumisega. Samuti on asjakohane võtta arvesse tulevikuarenguid, s.o rahvastiku arvukust kümnete aastate pärast, sest mõne praeguse mõju olulisus võib aja jooksul kahaneda (elanikkonna vähenedes) või hoopis kasvada. Samuti ilmneb siin mõjude hindamise integreeritud olemus. Sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna mõjude hindamise lähtekohaks on arusaam, et mitmed planeeringuala kasutusvaldkonnad kujutavad endast enamat kui lihtsalt majandustegevust, olles ühtlasi piirkondlikud identiteedihoidjad ja kogukondliku stabiilsuse tagajad. Lisaks annab sotsiaalsete mõjude käsitlusele võimaliku sisendi ökosüsteemi teenustel põhinev lähenemine, mis rõhutab loodusest tulenevate hüvede olulisust inimese heaolu tagamisel. Eriplaneeringu koostamise raames viiakse läbi sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamine rahvastiku, asustusstruktuuri ning elanikkonna hinnangute osas. Vajadusel võib sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamise viia läbi ühise hindamisena, kuna kultuurilise mõju esinemise korral võib suure tõenäosusega arvata, et esineb ka sotsiaalne mõju. Kultuuriliste mõjude hindamise lähtekohaks on arusaam, et kultuuri iseloomustab väärtuspõhisus, mis on tunnetuslik ega ole seetõttu kvantifitseeritav. Eelnevast tulenevalt on kultuuriliste mõjude seisukohalt oluline elanike arvamuste väljaselgitamine. Oluline on täpsustada kultuuriobjektide paiknemist ja sotsiaalse infrastruktuuri objektide (lasteaiad, koolid jt avalikud teenused) asukohti ning hinnata, milline võib olla lõppladustuspaiga rajamise mõju nende toimimise seisukohalt. 3.6. Tervisemõjude hindamine Eriplaneeringu koostamise käigus hinnatakse kavandatava tegevuse vastavust valdkondlikele strateegilistele eesmärkidele ning teostatakse tervisemõjude hindamine, et planeeringu koostamisel ja kehtestamisel arvestada tervisemõjudega seotud aspekte ning seeläbi tagada tasakaalustatud planeerimislahenduse väljatöötamine, sh inimese tervise seisukohalt jätkusuutlik areng (PlanS § 4 lg 2 p 5). Eriplaneeringu eesmärgi saavutamiseks välja töötatavate planeerimislahenduste elluviimisega eeldatavalt kaasnevate tervisemõjude hindamisel, arvestades eriplaneeringu täpsusastet (asukohavaliku etapp), leitakse meetmed asjakohase ebasoodsa tervisemõju ennetamiseks, vältimiseks, vähendamiseks või leevendamiseks ning vajadusel seireks. Lisaks tuuakse võimalusel välja ka saadav kasu rahvatervisele. Tervisemõjusid hinnatakse lähtuvalt mõjuallikast järgmistes valdkondades: kiirguse, müra, vibratsiooni ja välisõhu saastega kaasnevad tervisemõjud, joogivee kvaliteet ja kättesaadavus. Tervisemõjude hinnangu koostamisel lähtutakse temaatiliste uuringute ja vastavate mõjuvaldkondade hinnangute, sh KSH tulemustest. Tervisemõjude hindamise käigus konsulteeritakse olulist teavet omavate asutustega (Terviseamet, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, kohalikud omavalitsused jt). 45 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK 4. Eriplaneeringu ja mõjude hindamise protsess Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamine jaguneb üldiseks asukoha eelvaliku etapiks ning täpsemaks detailse lahenduse koostamise etapiks. Praegu koostatav lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus on ülesandepüstitus esmajärjekorras asukoha eelvaliku koostamise etapile, kuid annab soovitusi ka detailse lahenduse koostamiseks. Eriplaneeringu koostamise protsessi skeem on kujutatud joonisel 14. Detailse lahenduse koostamisel määratakse asukoha eelvaliku etapis välja valitud sobivaimale asukohale ehitusõigus ning lahendatakse muud planeerimisseaduses sätestatud ülesanded, sh liikluskorralduslikud tingimused, haljastuse nõuded, servituutide seadmise vajadus jmt. Seega koostatakse eriplaneeringu detailse lahenduse etapis sisuliselt detailplaneeringu täpsusastmes planeering, mis on ehitusprojekti koostamise aluseks. Paralleelselt detailse lahenduse koostamisega koostatakse lõppladustuspaiga eskiisprojekt ning viiakse läbi mõjude hindamine, mis on konkreetse tehnilise lahendusega kaasnevate mõjude hindamine ning leevendusmeetmete väljatöötamine. Ka detailse lahenduse koostamisel tehakse laiapõhjalist koostööd erinevate huvigruppide ja avalikkusega. Antud hetkel on koostamisel üldisem, asukoha eelvaliku etapp, mille käigus leitakse sobivaim asukoht radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks. Selleks võrreldakse kolme asukoha alternatiivi erinevate kriteeriumite alusel ning otsustakse parim asukoht, mis on lõppladustuspaiga rajamiseks soodsaim nii looduskeskkonna, sotsiaalmajanduslike kui ka kultuuriliste näitajate osas. Alternatiivide võrdluseks annavad olulise sisendi valdkondlikud uuringud ning mõjude hindamine. Eriplaneeringu asukoha eelvaliku protsessis tehakse tihedalt koostööd avalikkuse, kohalike elanike, ametkondade, kolmanda sektori jt huvitatud osapooltega, et tagada võimalikult paljude huve ja arvamusi arvestav lõppladustuspaiga asukoha alternatiivi valik. Joonis 14. Eriplaneeringu koostamise protsessi skeem 46 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK 4.1. Ajakava Eriplaneeringu LS ja VTK-s esitatud edasise planeeringu koostamise ja mõjude hindamise asukoha eelvaliku koostamise ajakava on koostatud lähtuvalt planeerimisseaduses toodud menetlustähtaegadest, uuringute koostamiseks vajaminevast ajast ning uuringute omavahelistest seostest ning Lääne-Harju valla kui planeeringu koostamise korraldaja töökorraldusest. Ajakavas võib töö käigus tulla muudatusi, lähtuvalt edasise menetluse käigust, sh koostöö ja kaasamise tulemuslikkusest, uuringute tulemustest jmt. Ajakava on seetõttu indikatiivne ning edasise planeeringu koostamise käigus tuleb olla valmis muudatuste sisseviimiseks, kui see vajalikuks osutub. Ajakavas on tegevused eristatud järgmiselt: • Mustaga on kuvatud planeeringu ja mõjude hindamise koostamise korraldusega seotud tegevused, sh korraldus- ja menetlustoimingud. Need on peamiselt Lääne-Harju valla vastutusvaldkonda kuuluvad tegevused. • Kollasega on kuvatud avalikkuse kaasamise ning koostööga seotud tegevused, sh avalikud väljapanekud ja arutelud, kooskõlastamine jmt tegevused. • Pruuniga on kuvatud uuringute läbiviimisega seotud tegevused, sh uuringute läbiviimine ning nende põhjal järelduste tegemine. • Sinisega on kuvatud planeeringu, mõjude hindamise ja sisulise lahenduse väljatöötamisega seotud tegevused. Need on peamiselt planeeringu koostamist korraldava konsultandi ning mõjude hindamise ekspertide vastutusvaldkonda kuuluvad tegevused. Eeldatav ajakava: ETAPP TEGEVUS LÄBIVIIMISE AEG VASTUTAJA omavalitsus, Rajala objekti kavandamise 15.06.2022 Keskkonnaministeerium, infopäev konsultant LS ja VTK eelnõu avalik väljapanek 1.07-1.09.2022 omavalitsus LS ja VTK eelnõu avalik arutelu 10. oktoober 2022 omavalitsus LS ja VTK täiendamine avalike Oktoober 2022 omavalitsus, konsultant LS ja VTK arutelude tulemusel koostamine LS ja VTK kohta seisukohtade November 2022 omavalitsus küsimine ametkondadelt LS ja VTK täiendamine Detsember 2022 konsultant, omavalitsus ametkondade seisukohtade alusel LS ja VTK heakskiitmine ja avalikustamine omavalitsuse Detsember 2022 omavalitsus kodulehel 2022 – 2023 I Uuringute läbiviimine konsultant poolaasta Detsember 2022 – Asukohavaliku läbiviimine konsultant 2023 Asukoha Detsember 2022 – Mõjude hindamise läbiviimine konsultant eelvalik 2023 Avalik väljapanek ja arutelud 2023 IV kvartal omavalitsus Asukoha eelvaliku eelnõu ja esimese etapi mõjude hindamise 2024 I kvartal omavalitsus aruande kooskõlastamine 47 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja esimese etapi mõjude hindamise 2024 I kvartal omavalitsus aruande vastuvõtmine Detailse lahenduse koostamine, Detailse mõjude hindamine ning nende lahenduse 2024 - … erinevad osapooled koostamiseks vajalike uuringute ja koostamine kaasamistegevuste läbiviimine 4.2. Kaasamine ja koostöö Järgnevalt on toodud EP elluviimisega seotud asutused ning puudutatud ja huvitatud isikud, keda koostatava EP alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle objekti kavandamises osaleda. Osapoolte nimekiri täpsustub planeeringu koostamise käigus, sh täiendavate käsitlemist vajavate teemade esile kerkimisel. Kaasatavate nimekirja laienemine ning nende kaasamise viiside valik peab olema protsessi käigus paindlik ning sõltub küsimustest, mis tekivad kaasatavatel või küsimustest, mis vajavad protsessi käigus ka koostajate poolt vastuseid, sh kohalike oludega arvestamine ning kohalike vajadustega arvestamine. Alljärgnevates tabelites on eristatud asutusi, kellega tehakse koostööd ning isikuid ja asutusi, keda kaasatakse EP koostamisse. Kaasamise käigus antakse võimalus esitada oma arvamusi EP kohta kõigil huvitatud osapooltel. Asutused, kellega tehakse EP koostamisel koostööd: Asutus Koostöö eesmärk Koostöö viis Kaitseministeerium Riigikaitseliste vajadustega Kohtumised ja kirjalik sisend arvestamine, riigikaitseliste ehitiste EP koostamise vältel; töövõime tagamine teiste tegevuste töökoosolekud; kavandamisel. kooskõlastamine Maaeluministeerium Väärtuslike põllumajandusmaadega Kohtumised ja kirjalik sisend arvestamine planeeringulahenduse EP koostamise vältel; koostamisel, maaelu arengukavaga töökoosolekud; arvestamise koordineerimine kooskõlastamine Keskkonnaamet Planeeringu elluviimisega kaasneva Kohtumised ja kirjalik sisend olulise keskkonnamõju vältimine või EP koostamise vältel; leevendamine; välisõhu kvaliteedi töökoosolekud; tagamine; kaitsealuste alade ja kooskõlastamine objektide kasutustingimustega arvestamine Keskkonnaministeerium Radioaktiivsete jäätmete Kohtumised ja kirjalik sisend lõppladustuspaiga vajaduse ja EP koostamise vältel; realiseerimise võimalikkuse töökoosolekud; arvestamine, riigi maareservi jäetud kooskõlastamine maade administreerimine Maa-amet Maavarade registris olevate Kohtumised ja kirjalik sisend maardlatega arvestamine EP koostamise vältel; töökoosolekud; kooskõlastamine Transpordiamet Riigiteede ja nendega seotud Kohtumised ja kirjalik sisend arenguplaanide ja maanteedest EP koostamise vältel; 48 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK lähtuvate tingimuste ja piirangute töökoosolekud; kajastamine, kergliiklusteed, kooskõlastamine riigiteedest lähtuvate tingimuste seadmine jms. Majandus- ja Radioaktiivsete jäätmete Kohtumised ja kirjalik sisend Kommunikatsiooni- lõppladustuspaiga vajaduse ja EP koostamise vältel; ministeerium realiseerimise võimalikkuse töökoosolekud; arvestamine kooskõlastamine Muinsuskaitseamet Kultuuripärandi vajadustega Kohtumised ja kirjalik sisend arvestamine EP koostamise vältel; töökoosolekud; kooskõlastamine Päästeamet Ohutuse tagamine radioaktiivsete Kohtumised ja kirjalik sisend jäätmete lõppladustuspaiga rajamisel EP koostamise vältel; ja kasutamisel töökoosolekud; kooskõlastamine Terviseamet Inimese tervisele kaasnevate mõjudega Kohtumised ja kirjalik sisend arvestamine, eelkõige kiirgus- ja EP koostamise vältel; müranormide tagamine inimeste töökoosolekud; tervise seisukohast kooskõlastamine Põllumajandus- ja Planeeringualal asuvate Kohtumised ja kirjalik sisend Toiduamet maaparandussüsteemidega EP koostamise vältel; arvestamine töökoosolekud; kooskõlastamine Tarbijakaitse ja Planeeringualal asuva raudteega Kohtumised ja kirjalik sisend Tehnilise Järelevalve arvestamine EP koostamise vältel; Amet töökoosolekud; kooskõlastamine Naaberomavalitsused: Lääne-Harju vallaga piirnev Kohtumised ja kirjalik sisend Harku vald, Saue vald, omavalitsus, kelle ruumilisi arengu EP koostamise vältel; Lääne-Nigula vald ja eesmärkide saavutamise võimalust töökoosolekud; Keila linn ning ühiseid arengueesmärke tuleb EP kooskõlastamine koostamisel silmas pidada Asutused ja isikud, kes kaasatakse EP koostamisse: Asutus/isik Kaasamise eesmärk Kaasamise viis Riigimetsa Riigimetsa majandamisega seotud Kirjalik sisend Majandamise Keskus küsimused, metsade kasutamise lähteseisukohtade etapis; (RMK) säilitamine töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele Eesti Keskkonnakaitse eesmärkide Teavitamine Keskkonnaühenduste elluviimine Eesti lähteseisukohtade ja KSH Koda (EKO)36 keskkonnaorganisatsioonide vaates väljatöötamise kavatsuse valmimisest; KSH aruande osas seisukohtade küsimine; vajadusel töökoosolekute läbiviimine või eksperthinnangute küsimine 36 EKO liikmed on: SA Eestimaa Looduse Fond (ELF), MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ), MTÜ Eesti Roheline Liikumine (ERL), MTÜ Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex” (Sorex), MTÜ Läänerannik, Nõmme Tee Selts MTÜ (NTS), Pärandkoosluste Kaitse Ühing (PKÜ), Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus SA (SEI Tallinn), Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering MTÜ (TÜLKR), Balti Keskkonnafoorum MTÜ (BEF), SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) 49 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK Tehnilise taristu võrgu Tehnilise taristuga arvestamine Kirjalik sisend valdajad planeeringualal lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele Kohalikud ettevõtjad ja Arenguvajaduste ja -ootuste Kirjalik sisend vabaühendused kaardistamine, sh nii uute tegevuste lähteseisukohtade etapis; (nimekiri täpsustatakse kavandamisel kui ka olemasoleva küsitlus ettevõtlusanalüüsi koostöös kohaliku olukorra parendamisel nii turismi, koostamisel; töökoosolekud; omavalitsusega) ettevõtluse vms elukeskkonna heaolu arvamuse küsimine tagamise valdkonnas planeeringulahendusele 50 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK 5. Lõppladustuspaiga rajamise taust Nõukogude Liidu Põhjalaevastiku ja Vaikse ookeani laevastiku allveelaevnike väljaõpetamiseks paigaldati 1960. ja 1970. aastatel Pakri poolsaare põhjaossa Mereväe koolituskeskusesse kaks militaarotstarbelist õppereaktorit, mis olid analoogsed tuumaallveelaevadel kasutatavate reaktoritega. Õppereaktorite eesmärgiks oli koolitada mereväelasi enne allveelaevadele saatmist reaalsele võimalikult lähedastes tingimustes. Vastavalt Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud lepingule (30. juuli 1994. a) läks väljaõppekeskus 26. septembril 1995. aastal koos õppereaktorite ja tuumajäätmete hoidla hoonetega Eesti Vabariigi valdusesse. Lisainfot Paldiski objekti ajaloo kohta saab: • Paldiski endise tuumaallveelaevnike õppekeskuse tuumaobjekt – üleandmine Eestile ja saastusest puhastamine • Endise Paldiski tuumaobjekti tuumareaktorite pikaajalise ohutu hoiustamise tagamiseks tehtavate tööde keskkonnamõju hindamine Euroopa Liidu projekti „Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud“ täitmine toimus perioodil 2014-201537. Eeluuringute käigus hinnati Eestis tekkinud ja tulevikus tekkivad radioaktiivsete jäätmete hulgad ning nende käitlemiseks vajalikud tingimused ning anti soovitused koos majandusliku analüüsiga reaktorisektsioonide dekomissioneerimiseks ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks. Reaktorisektsioonide lammutamisel kaaluti eri võimalusi: võtta need osadeks või ladustada ühes tükis. Leiti, et kiirgusohutuse seisukohalt ja majanduslikult on otstarbekas reaktorisektsioonid lammutada väiksemateks tükkideks, kuid reaktori anum ise tuleb ladustada ühes tükis. Uuriti samuti, kas ja millist tüüpi lõppladustuspaigad tuleb rajada olemasolevate radioaktiivsete jäätmete ja tulevikus, sealhulgas reaktorisektsioonide dekomissioneerimisel tekkivate radioaktiivsete jäätmete ladustamiseks. Järeldus oli, et arvestades rahvusvahelisi nõudeid ja radioaktiivsete jäätmete omadusi (koguseid ja aktiivsusi), tuleb rajada lõppladustuspaik ning pikaajalise ohutuse tagamiseks ja rahvusvaheliste nõuete täitmiseks tuleb Eestis määrata ära selge vastutus radioaktiivsete jäätmete lõpliku käitlemise osas. Lõppladustuspaiga rajamise tähtaeg on 2040. aasta ning reaktorisektsioonide lammutamise ning tekkinud radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja lõppladustuspaika paigutamise tähtaeg on hiljemalt 2050. aasta. Lõppladustuspaiga tüüpidest olid kaalumisel nii geoloogiline, nn kesksügav, maapinnalähedane ja nn prügila tüüpi ladustuspaik. Ekspertide hinnangul on majanduslikke ja keskkonnaaspekte arvestades kõige mõistlikum rajada lõppladustuspaik, mis sisaldab: • maapinnalähedast osa lühikese poolestusajaga (kuni 30 aastat) madala ja keskmise aktiivsusega jäätmetele; • nn kesksügavat (ca 50 m) šahtikujulist osa reaktorianumatele ja teistele pika poolestuseaga madala ja keskmise aktiivsusega jäätmetele ning kasutatud kinnistele kiirgusallikatele. Eeluuringute tulemustest lähtuvalt otsustati 28.04.2016 toimunud Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel, et Eestisse tuleb rajada radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik. Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel tehtud otsustest tulenevalt esitas Keskkonnaministeerium 02.05.2016 Riigikogu keskkonnakomisjonile ettepaneku muuta Riigikogus esimese lugemise läbinud kiirgusseaduse eelnõu. 01.11.2016 jõustunud kiirgusseaduse § 61 lg 4 kohaselt korraldab radioaktiivsete jäätmete vahe- ning lõppladustamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Sellega määrati selge vastutus radioaktiivsete jäätmete lõpliku käitlemise osas. 37 Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomisjoneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud. Lõpparuanne, 2015. 51 / 53  Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK 6. Kasutatud materjalid • A.L.A.R.A .koduleht • Determining the three most optimal locations for the repository. Interim report, part 1: Methodology of site selection and Siting Criteria. Interim report, part 2: Selection of the three most optimal sites in the territory of the Lääne-Harju municipality. Eksortus, Center for Physical Sciences and Technology, Lithuanian Energy Institute, Andra, Skepast&Puhkim, 2022. • Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS) • Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomisjoneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud. Lõpparuanne, 2015. • Harju maakonnaplaneering 2030+ • Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. A. Aunapuu, R.Kutsar, 2013 • Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2013 • Keskkonnaregister (kuni 06.06.2022) • Keskkonnaportaal • Kultuurimälestiste riiklik register • Lääne-Harju valla arengukava 2019-2030 • Lääne-Harju valla koostatav üldplaneering, seisuga 11.01.2022 • Maa-ameti kaardiserver • Paldiski endise tuumaobjektiga seotud erinevad uuringud 52 / 53 LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS Vastavalt nimekirjale 15.11.2022 nr 6-1/56-20 Seisukohtade küsimine Planeerimisseaduse § 103 alusel küsime Teilt Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekuid. Paljud esitasid ettepanekud juba avalikustamise faasis, mille arvestamise kohta on koostatud kokkuvõtlik koostöötabel. Tabel on käesolevale kaaskirjale lisatud. Ettepanekuid ootame 30 päeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Ruben abivallavanem Lisad: 1. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 2. Koostöötabel Erki Ruben 679 0607; 5836 8245 [email protected] Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200