Seisukoha küsimine

EELNÕU Hoonestusloa menetluse algatamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle. Asjaolud ja menetluskäik Hiiumere Farm OÜ (registrikood 14717196) esitas 11.08.2022 TTJA-le EhS § 1133 alusel hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks vetikate ja merekarpide kasvatamiseks vajalike rajatistega. TTJA palus 06.09.2022 kirjaga hoonestusloa taotlust täiendada esitades kinnituse, et äriregistrile esitatud andmed äriühingu osanike ja tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed ning lisades teabe finantsallikate kohta. Hiiumere Farm OÜ esitas 06.09.2022 TTJA-le täiendatud hoonestusloa taotluse. Samuti palus TTJA 14.09.2022 kirjaga taotlejalt lisainformatsiooni keskkonnamõju hindamise eelhinnangu koostamiseks, millele Hiiumere Farm OÜ vastas samal päeval. Hiiumere Farm OÜ kavandab Hiiumaa lähistele, Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga (kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114, edaspidi Hiiu mereala planeering) määratud vesiviljelusalale PV1 vetikate (agarik Furcellaria Lumbricalis) kasvatamise ja merekarpide (söödav rannakarp Mytilus Edulis) püüdmise ja kasvatamise kompleksi, milles on kokku 10 vetikakasvatuse rajatist ning 200 karbiliini. Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks. Vetikakasvatuses on planeeritud kasutusele võtta põhjaaedadel baseeruv tehnoloogia, võttes arvesse keskkonnakaitse põhimõtted ja nõuanded. Ühe aia veealune kõrgus (st merepinnast allpool asuv osa) on orienteeruvalt 1,0-2,0 meetrit ning läbimõõt sõltub konkreetselt kasutusse võetavast kohast, aga on orienteeruvalt 30 meetrit kuni 1130 meetrit. Aiad paiknevad ning on ankurdatud mere põhja. Arvestades vetikakihi paksuseks põhjas ligikaudu 0,2 meetrit ja vetika tiheduseks ligikaudu 5 kg/m³, kasvab ühes aias orienteeruvalt kuni 1000 tonni vetikat märgkaalus ning seega maksimaalne kogus kõikides aedades (10 tk) kokku orienteeruvalt 10 000 tonni. Vetikate kasvatamisel piiratud alal, merepõhjas, ei kasutata mingeid lisatoitaineid. Furcellaria Lumbricalise mittekinnituv vorm püütakse kvoodi alusel ning asetatakse rajatud aedadesse kasvama. Vetikamassi juurdekasv toimub loomulikult ning on looduses sõltuvalt tingimustest 50-200% aastas. Kuni 10 vetikakasvatuse rajatise maksimaalne summaarne pindala (st ehitusalane pindala) mere põhjas on orienteeruvalt kuni 100 hektarit ehk 1 000 000 m². Söödava rannakarbi planeeritavaks püügilahenduseks on nn long line püügivahend, millega on võimalik tänaseks kogutud info põhjal Läänemere oludes püüda kuni 3000 kg karpe ühe 200 m pikkuse liini kohta, millel on 3 meetri pikkused püügiliinid. Üks püügivahend koosneb ligikaudu 200 m pikkusest põhiliinist, millelt riputatakse veesambasse püügiliinid. Püügiliinid on sõltuvalt asukohast 3-5 meetri pikkused ja paiknevad põhiliinil ligikaudu 0,5-meetriste vahedega. Liin on tähistatud ankrupoidega otstes, väiksemate liinipoidega liinil ja kogu ala tähistatakse kollaste toodritega nurkades. Paigaldatud rajatiste ja püügisüsteemide teenindamine toimub vastava spetsiaalse võimekusega laevaga, mis saab lähtesadamana kasutada piirkonnas asuvaid sadamaid. Rannakarpide püüdmise liinikomplekside maksimaalne summaarne pindala on 12,5 hektarit ehk 125 000 m².  EELNÕU Vastavalt EhS § 1136 lõikele 1 avalikustas TTJA Ametlikes Teadaannetes, vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel teate Hiiumere Farm OÜ hoonestusloa menetluse algatamise kavatsusest. EhS § 1137 lõike 1 alusel oli teate avaldamisest arvates 60 päeva jooksul huvitatud isikul õigus esitada veekogu sama piiritletud ala ehitisega koormamiseks omapoolne EhS §-s 1133 sätestatud nõuetele vastav hoonestusloa taotlus. Hiiumere Farm OÜ avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid vesiviljelusalal PV1: X: 6545083.8 Y: 431107.1 X: 6545083.8 Y: 432107.1 X: 6544083.8 Y: 432107.1 X: 6544083.8 Y: 431107.1 Hoonestusloa menetluse algatamise otsustamine TTJA otsustab hoonestusloa menetluse algatamise EhS § 1134 alusel pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kohaselt ei ole keskkonnamõju hindamine või eelhindamine kohustuslik. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 tuleb koostada keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang sellise tegevuse puhul, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Hiiu mereala planeeringu seletuskirja peatüki 2.3.6 kohaselt tuleb vesiviljeluse kavandamise korral lähtuvalt tootmistegevusest igakordselt otsustada keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkus. TTJA on koostanud Hiiumere Farm OÜ taotluse osas keskkonnamõju hindamise eelhinnangu, mis on koostatud vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Hiiu mereala planeeringuga määratud vesiviljelusala PV1 paikneb mitme kaitsealuse ala kõrval või lähistel. PV1 ala mõjupiirkonna vahetus läheduses asuvad Natura 2000 alad, Väinamere loodusala (registrikood RAH0000605) ja Väinamere linnuala (registrikood RAH0000133) ning kaugemal Tareste loodusala (registrikood RAH0000579). Kavandatav vetikate ja merekarpide kasvatus jääb ca 210 m kaugusele Väinamere loodusala ja Väinamere linnuala piirist ning üle 4,5 km kaugusele Tareste loodusalast. Kavandatava kasvatuse ehituseks kasutatakse loodusressursse mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju. Kavandatava tegevuse realiseerimisel ei toimu heidet vette ega pinnasesse. Vetikad ja karbid seovad veekeskkonnast toitaineid. Rajatiste teenindamisel ei toimu heidet vette ega pinnasesse. Ette ei ole näha olulist heidet õhku ega lõhnahäiringuid. Rajatiste teenindamisel võib oodata rajatisi teenindava spetsiaalse võimekusega laeva müra, kuid eeldatavasti on tegemist väheolulise mõjuga, mis on ajutine. Kavandatava tegevuse mõju müratasemele piirkonnas on väheoluline. Ette ei ole näha vibratsiooni, valgusreostust, merevee temperatuuri suurenemist ega kiirgust. Vetikate kasvatamise ja merekarpide püüdmisega ei kaasne olulisel määral jäätmete teket. Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduste ja selle alamaktide nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju ei teki. Taotluses toodud andmete  EELNÕU põhjal ei ole ette näha, et kavandatavad objektid või tegevused võiksid endaga kaasa tuua selliseid avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb oluline keskkonnakahju või kahju inimeste tervisele. Tegemist ei ole suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega ning neid ei asu ka lähipiirkonnas. Natura eelhindamises tuvastati, et lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ning Natura alade paiknemisest on välistatud mõju Natura 2000 loodus- ja linnualadele, mistõttu ei ole hoonestusloa menetlemisel vajalik läbi viia Natura asjakohast hindamist. Objektiivsele teabele tuginedes ei ole põhjust eeldada, et Hiiumere Farm OÜ kavandatava tegevusega võiks kaasneda eeldatavalt ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse- eesmärkidele. Kavandatav vetikate ja merekarpide kasvatus on leevendavaks meetmeks kalakasvatustest tulenevatele võimalikele mõjudele. Sellegipoolest ei ole Hiiumere Farm OÜ-le hoonestusloa võimalik andmine sõltuvuses sellest, kas lähipiirkonda rajatakse kalakasvatusi või mitte. Lähtuvalt keskkonnamõju hindamise eelhinnangu tulemustest ei ole TTJA hinnangul keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamine vajalik. TTJA saab otsustada hoonestusloa menetluse algatamise, kui puuduvad hoonestusloa menetluse algatamise keeldumise alused. EhS § 11311 lõike 1 kohaselt keeldub pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu. EhS § 11311 lõike 2 kohaselt keeldub pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisest ka juhul, kui taotlusalusel veekogu piiritletud alal on juba algatatud menetlus mõne teise hoonestusloa andmiseks, mille alusel ehitatava ehitise olemust arvestades ei ole alale võimalik anda teist hoonestusluba; taotlus on vastuolus taotlusalusel veekogu piiritletud alal kehtiva planeeringuga; taotlusalusel veekogu piiritletud alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud; kavandatava ehitise ehitamiseks on vaja koostada riigi eriplaneering; esineb inimese elule, tervisele, keskkonnale või varale oluline negatiivne mõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada; hoonestusloa taotleja või temaga seotud isiku või kavandatava ehitisega kaasneb oht riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitse objektile või majandusele ning seda ei ole võimalik kõrvaldada; hoonestusloa taotleja suhtes esinevad EhS § 1135 lõike 4 punktides 3 ja 4 või § 1139 lõike 1 kolmandas lauses või § 11310 lõikes 9 ja lõike 12 teises lauses või § 11313 lõike 1 punktis 2, 4 ja 6 või lõikes 3 sätestatud asjaolu. Lähtudes arendaja esitatud hoonestusloa taotlusest ja asjaomaste asutuste arvamustest ei ole tuvastatud hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid. Ärakuulamine OTSUS Tulenevalt eeltoodust, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22, § 61 lg 3 ja § 11 lg 22, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 ja koostatud keskkonnamõju hindamise eelhinnangu järeldustest ning lähtudes ehitusseadustiku 1134 lõikest 1 ning majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 4 lg 1 punkti 8 ja § 10 punkti 1 alusel otsustan:  EELNÕU 1. Algatada hoonestusloa menetlus Hiiumere Farm OÜ 11.08.2022 esitatud ja 06.09.2022 täiendatud taotluse alusel. 2. Mitte algatada keskkonnamõju hindamist, sest TTJA hinnangul on objektiivse teabe põhjal välistatud, et tegevusega eraldi või koostoimes muude tegevustega ei kaasne olulist mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. Isikul, kes leiab, et käesoleva haldusaktiga rikutakse tema õigusi, on 30 kalendripäeva jooksul arvates haldusaktist teadasaamisest õigus esitada vaie Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektorile (Endla 10a, 10122 Tallinn, e-post [email protected]) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebus Tallinna Halduskohtule (Tallinna Kohtumaja, Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post [email protected]) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet 09.08.2022 Endla 10A, Tallinn, 10122 Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks vetikate kasvatamiseks ja merekarpide kasvatamiseks vajalike rajatistega Käesolevaga esitab Hiiumere Farm OÜ (edaspidi nimetatud taotleja) hoonestusloa taotluse Hiiumaa ranniku vette, Tahkuna poolsaarest idasuunal asuva vesiviljelusala (PV 1) alale vetikate kasvatamiseks ja merekarpide püüdmise ja kasvatamise kompleksi rajamiseks, milles on kokku 10 vetikakasvatuse rajatist ning 200 karbiliini (kaart ja koordinaadid on lisatud taotlusele). Taotlus on koostatud vastavalt Ehitusseadustik §113’3 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele. Hiiumaa mereplaneeringus on ettenähtud kohad vesiviljelusaladele, mis on oluliselt suurema pindalaga, kui antud taotluses küsitud ala, kuid praegusel menetluse etapis veel ei ole võimalik täpsemalt määrata taotluses küsitud tegevuste konkreetseid asukohti – need täpsustatakse edasise hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise käigus. Edasise protsessi käigus täpsustuvad kasutusele võetav tehnoloogia, seadmed ning nende täpsed mõõdud. Samale alale on Eesti Sinitaristu OÜ esitanud hoonestusloa taotluse Eesti avamerre kalakasvatuse rajamiseks. Hiiumere Farm OÜ ja Eesti Sinitaristu OÜ taotlused ei konkureeri üksteisega, vaid mõlemad valdkonnad on üksteist toetavad, kuna üks valdkond tegeleb teise keskkonnamõju vähendamisega. Hea koostöö mõlema ettevõtte vahel tähendab seda, et vajadusel on võimalik mõningaid vajaminevaid uuringuid ühildada. 1. Üldinfo 1.1.Arendaja taust 1 Hiiumere Farm OÜ (registrikood 14717196) on Eesti kapitalil põhinev vesiviljelusettevõte, mis peamiselt tegeleb erinevate vesiviljelusprojektide arendamisega. Tegemist on alustava ettevõttega, mis on suunatud uute töökohtade loomisele ning uue ettevõtlusvaldkonna arendamisele, milleks on avamere vesiviljelus. Lisaks avameres kalakasvatamisprojektide juhtimisele, oleme suunatud ökosüsteemi keskkonnamõju vähendamisele kalakasvatuse valdkonnas. Selleks oleme alustamas uue projektiga, mis hõlmab vetikate kasvatamist ning merekarpide püüdmist Hiiumaa lähistel avameres. Hiiumere Farm OÜ on pere-ettevõte, mille omanikud on hiidlased: Georg Linkov ja Kristi Linkov. Mõlemad omavad 3-aastast töökogemust vesiviljelussektoris, töötades Eesti Avamere Vesiviljeluse Ühistus ning arendades koos teiste kalakasvatajatega Eestis vesiviljelust. Georg Linkov omab kalakasvataja IV kutsetaset Järvamaa Kutsehariduskeskusest ning on Eesti Avamere Vesiviljelusühistu kaasasutaja ja juhatuse liige. Samuti omavad mõlemad omanikud rannakaluri 4. kutsetaset ning ettevõte omab kalapüügilube Hiiumaa rannikuvetes kala püüdmiseks 12 nakkevõrgu ning 6 rivimõrraga. Mõlemad omavad magistrikraadi Tallinna Ülikoolist sotsiaalteadustes. Lisaks õpib üks juhatuse liige, Kristi Linkov, Eesti Maaülikooli magistrantuuris vesiviljeluse suunal. Hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist planeeritakse rahastada osanike omavahenditest (EhS § 113³ lg 2 p 9). Kinnitame, et äriregistrile esitatud andmed äriühingu osanike ning tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed (EhS § 113³ lg 2 p 8). 1.2.Sotsiaalmajanduslik mõju Arendaja eesmärk on oma tegevusega säästvalt kasutada bioloogilisi ressursse, toiduga kindlustatus kalatoodete pakkumise kaudu, mis vajab oma kõrvale ökoloogilise jalajälje kompenseerimismeetmeid; säästev sinimajanduse arendamine ning ohutud ja puhtad mered. Sotsiaalmajanduslike huvide arendamine: säästev sinimajandus aitab kasutada olemasolevat ressurssi kauem ja efektiivsemalt, samamoodi suurendab see investeeringuid Eesti majandusse, seeläbi tõuseb majanduskasv ja tööhõive, see omakorda edendab teadus- ja arendustegevust. 2 Vesiviljelusega tegelemine toetab Eesti riigi toiduga kindlustatust ja elanike varustamist toiduainetega. Karpide ja vetikate kasvatamine on üks lahendustest, mis aitab meres sumpades kalakasvatuse keskkonnamõju vähendada, sidudes fosforit ja lämmastikku. Nagu Eesti vesiviljeluse mitmeaastane tegevuskava 2030 ütleb, on vesiviljelemise abiga võimalik panustada ka kliimamuutuste mõjude leevendamisele, kuna karpide ja vetikate kasvatamine on üks lahendustest, mis aitab meres sumpades kalakasvatuse keskkonnamõju vähendada, sidudes veest fosforit ja lämmastikku. 1.3.Vajalikud load 1.3.1. Hoonestusluba Vastavalt Ehitusseadustiku §113’1 (1) on hoonestusluba tähtajaline õigus koormata avaliku veekogu piiritletud ala selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. Hoonestusluba on vajalik, kuna soovitakse meres karbi- ja vetikakasvatamiseks mõeldud liine ankurdada merepõhja ehk siinkohal on tegemist põhjaga ühendatud rajatisega. Loa väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet. 1.4. Üldinformatsioon projekti kohta Kasvatatavaks vetikaks: Furcellaria Lumbricalis Vetikakasvatamise põhjused Vetikakasvatamise uuringud on läbi viinud Kalanduse teabekeskus 2011-2020 ning selle tulemustena võib välja tuua erinevad põhjused, miks peaks vetikaid Läänemeres kasvatama (https://kalateave.ee/images/pdf/Vetika_ja_karbiuuringud_2011_2020_veeb.pdf). Põhjuseid vetikate kasvatamiseks Läänemeres on mitmeid: kuna need on kõrge toiteväärtusega taimed, sobivad nad suurepäraselt inimtoiduks, lisaks on neil suurepärased omadused 3 bioväetistena, söödalisandina, kosmeetika-, biokeemia ja terapeutilistes rakendustes energia tootmiseks ning ka tuleviku meditsiinis. Vastvalminud Tartu Ülikooli uuring 2022: „Tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatusega seotud toitainete voogude modelleerimine Läänemeres ning saadud mudeli valideerimine Tagalahe kalakasvatuse näitel“ on välja toonud, et kalatootmist on võimalik muuta säästvamaks, kui suurendada söödas primaarprodutsentide (maismaataimed ja vetikad) osakaalu. Oluline osa on ka kohalikul toorainel, so väljapüütud kaladel, merekarpidel ja suurvetikatel põhineva kalasööda kasutamisel. Selliste mereorganismide väljapüügil eemaldatakse merekeskkonnast toitaineid ning kasutatakse neid samu toitaineid merekeskkonnas kalade tootmiseks. Vetikate kasvatamine aitab kaasa kliimamuutuste mõjude leevendamisele, kuna kasvatusprotsessi tagajärjel seotakse süsinikku. Lisaks absorbeerivad merevetikad veesambast toitaineid, pakuvad väiksematele kaladele ja selgrootutele kaitsevarju ja toitu, suurendades läbi selle bioloogilist mitmekesisust. Vaatamata vetikakasvatuse positiivsetele keskkonnamõjudele puuduvad sisuliselt Läänemere piirkonnas suurvetikate kasvatamise ja kasutamise traditsioonid. Samas on vetikatoodete järele tekkimas meie regioonis kasvav nõudlus. Eestlased on maailmas ainukesed punavetikast toodetud unikaalse tekstuuriandva lisaaine – furcellarani tootjad. Lisaks saab kasutada vetikate tootmist kalakasvanduste toitainete jalajälje kompenseerimiseks, mida toob välja ka EMKFi projekti „Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku keskkonnasurve ohjamiseks“ tulemus: Vetika (agariku) püügiga eemaldatakse praegu kogu Väinamere piirkonnast keskmiselt tonn lämmastikku ja pool tonni fosforit aastas. Ühe ruutkilomeetri suuruse agarikufarmi abil on aga võimalik merekeskkonnast eemaldada 4,3 tonni lämmastikku ja 2,2 tonni fosforit. Ühe kalakasvanduse keskkonnamõju leevendamiseks tuleb merevetikaid kasvatada palju suuremal alal ja suurema tihedusega kui näiteks merekarpe. Värske Tartu Ülikooli poolt tellitud uuring: „Tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatusega seotud toiduainete voogude modelleerimine Läänemeres ning saadud mudeli valideerimine Tagalahe kalakasvatuse näitel,“ lisab: Kalakasvatusest merepõhja settinud ülejäänud lämmastiku- ja fosforiühendite vormid kasutatakse normaalsete hapnikutingimuste esinemisel ära pikaealiste 4 põhjaorganismide (nt merekarpide) poolt. Pikaealised põhjaloomad on toitainete tohutult suureks looduslikuks reservuaariks, kust toitainete vabastamine toimub vaid elupaiga (nt karide) täielikul hävinemisel (mida pole viimase 50a jooksul ava-Läänemere regioonis täheldatud). Näiteks levib söödav rannakarp Läänemere avaosas umbes 75 000 km2 merealal ning selline kooslus seob endas stabiilselt 525 000 tonni lämmastikku ja 49 500 tonni fosforit. Vetikakasvatuse asukoht Rajatiste piirkondade valikul on arvestatud, et need asuksid kehtestatud Hiiumaa mereplaneeringus vesiviljelusalaks planeeritud alal. Kuna järgitakse kehtestatud Hiiumaa mereala planeeringut, välditakse võimalikke konflikte merekasutusest huvitatud teiste valdkondadega. Üldine ülevaade kavandatavatest kasutusele võetud piirkondadest on esitatud joonistel 2, taotlus on esitatud Hiiumaa merealade planeeringu vesiviljeluse piirkonnale PV1. Vetikakasvatuse tehnoloogia Vetikakasvatuses on planeeritud kasutusele võtta põhjaaedadel baseeruvat tehnoloogiat, võttes arvesse keskkonnakaitse põhimõtted ja nõuanded. Ühe aia veealune kõrgus (st merepinnast allpool asuv osa) on orienteeruvalt 1,0-2,0 meetrit ning läbimõõt sõltub konkreetselt kasutusse võetavast kohast, aga on orienteeruvalt 30 meetrit kuni 1130 meetrit. Aiad paiknevad ning on ankurdatud mere põhja. Arvestades vetikakihi paksuseks põhjas ligikaudu 0,2 meetrit ja vetika tiheduseks ligikaudu 5 kg/m3, kasvab ühes aias orienteeruvalt kuni 1000 tonni vetikat märgkaalus ning seega maksimaalne kogus kõikides aedades (10 tk) kokku orienteeruvalt 10 000 tonni. Vetikate kasvatamisel piiratud alal, merepõhjas, ei kasutata mingeid lisatoitaineid. Furcellaria Lumbricalise mittekinnituv vorm püütakse kvoodi alusel merest ning asetatakse rajatud aedadesse kasvama. Vetika massi juurdekasv toimub loomulikult ning on looduses sõltuvalt tingimustest 50-200% aastas. Püütavaks karbiks: söödav rannakarp Mytilus Edulis. Rannakarbi püüdmise põhjused 5 Rannakarpide püüdmise uuringud on läbi viinud Kalanduse teabekeskus 2011-2020 ning selle tulemustena võib välja tuua erinevad põhjused, miks peaks rannakarpe Läänemeres püüdma. (https://kalateave.ee/images/pdf/Vetika_ja_karbiuuringud_2011_2020_veeb.pdf). Rannakarpide püüdmine on uus, perspektiivikas ning arenev vesiviljeluse haru Läänemeres. Söödavad rannakarbid on olnud inimkonna toidulaual juba aastatuhandeid ning neid võib looduslikult kohata nii Euroopa kui ka Põhja-Ameerika rannikuvetes, peamiselt Atlandi ookeani põhjaosas. Suurimad tootjad Euroopa Liidus on: Hispaania, Prantsusmaa ja Itaalia. Kui maailmas on karbikasvatus väga arenenud, siis Läänemeres on seda tehtud pigem pilootprojektide tasemel. Väärtusahela positiivne keskkonnamõju avaldub just karpide kasvatamise faasis, kuid kogu väärtusahela majanduslik tasuvus sõltub enam karpide järeltöötlusest ja edasistest kasutusvõimalustest. Karbid on tooraineks toiduainetetööstusele ja looma- ning linnusööda tootmisele. Lisaks on nendest võimalik toota väetist. Rannakarbid on positiivse mõjuga Läänemere toitainetest puhastamisele, eriti suures osas mõjutab seda just karpide püüdmine. Sellekohase uuring on läbi viidud EMKFi projekti „Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku keskkonnasurve ohjamiseks“ ning tulemustena võib välja tuua järgmist: Fosfori eraldumist kalakasvatusest merevette on keeruline piirata kuid karbikasvatus maandab sellist keskkonnariski hästi. Lisaks toitainete eemaldamisele suurendab karbifarm märgatavalt vee läbipaistvust ja vähendab kalakasvatusest tingitud lokaalsete vetikaõitsengute ohtu. Seepärast on mõistlik paigutada rannikumeres paiknevate kalakasvatuste lähiümbrusesse karbikasvatusi, kuna sellisel kooskasutusel on võimalik kompenseerida kalakasvatustest merre vabaneva toitainete voogu ning hoida lähiümbruse vesi läbipaistvana. Tartu Ülikooli läbiviidud uuring: „Tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatusega seotud toitainete voogude modelleerimine Läänemeres ning saadud mudeli valideerimine Tagalahe kalakasvatuse näitel“ lk 28 kinnitab: Merekarpide kasvatuste rajamise kaudu on võimalik merevett puhastada liigsetest toitainetest. Kasvanduse karbid filtreerivad mereveest välja suures koguses taimset pisihõljumit ja selles sisalduvat fosforit ja lämmastikku. Lisaks näitas Tagalahe karbikasvatuses tehtud modelleerimis- ja mõõtmistulemused uurimisrühmale seda, et 0,5 hektariline karbifarm suudab filtreerimise kaudu veesambast aasta jooksul eemaldada 2587,2kg lämmastikku ja 295,7kg fosforit. Sama farm vabastab veesambasse 1388,6kg lämmastikku ja 196,8kg fosforit. Lisaks suunatakse sellisest karbifarmist põhjasetetesse 6 424,5kg lämmastikku ja 48,5kg fosforit, mis seotakse kiirelt pikaealiste põhjaorganismidesse: peamiselt merekarpide biomassi. Ühel saagikorjel eemaldatakse sellisest karbifarmist 70 tonni karbimassi kuivkaalus (arvutuslik aastane saagikus 35 tonni). Need tulemused näitavad väga veenvalt, et karpide positiivne keskkondlik mõju on oluliselt suurem, kui pelgalt karpidesse ladestatud toitainete hulk. Seega tuleb karbikasvatusi käsitleda kui biogeenseid filtreid, mis parandavad keskkonda ka siis, kui karpe kasvatustest ei eemaldata. Eelpoolkirjeldatud omaduste tõttu on karbikasvatusetel väga suur perspektiiv kompenseerimaks kalakasvatustest veesambasse sattunud toitainete keskkonnamõju. Rannakarbi püüdmise tehnoloogia Söödava rannakarbi püüdmiseks on plaanis kasutada laialdaselt kasutusesolevat tehnoloogiat, mida kasutavad ka teised Läänemere-äärsed riigid nagu seda on Soome, Rootsi ja Taani. Planeeritavaks püügilahenduseks on nn long line püügivahend, millega on võimalik tänaseks kogutud info põhjal Läänemere oludes püüda kuni 3000 kg karpe ühe 200m pikkuse liini kohta, millel on 3 meetri pikkused püügiliinid. Üks püügivahend koosneb ligikaudu 200m pikkusest põhiliinist, millelt riputatakse veesambasse püügiliinid. Püügiliinid on sõltuvalt asukohast 3-5 meetri pikkused ja paiknevad põhiliinil ligikaudu 0,5-meetriste vahedega. Liin on tähistatud ankrupoidega otstes, väiksemate liinipoidega liinil ja kogu ala tähistatakse kollaste toodritega nurkades. Paigaldatud rajatiste ja püügisüsteemide teenindamine toimub vastava spetsiaalse võimekusega laevaga, mis saab lähtesadamana kasutatada piirkonnas asuvaid sadamaid. Hiiu maakonnaga piirneval merealal selle jaoks eraldi välja toodud potentsiaalsetele vesiviljeluse aladele PV1 on arendaja planeerinud paigaldada vetikate ja merekarpide kasvatamiseks vajalikud rajatised. Joonis 1: Hiiumaa merealade planeeringu joonis 7 8 Joonis 2: Planeeritav vesiviljeluskompleksi ala PV1-s Hiiu maakonnaga piirneval merealal on vesiviljeluseks planeeritud ala PV1 tähistatud kollaka ovaaliga, mille sees olev punane ruut tähistab käesolevas taotluses planeeritava vesiviljelusala kompleksi. Aluskaardina on kasutatud Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeeringu põhijoonist. Arvestades lubade menetlusaega on planeeritav lubade kasutuselevõtmise aeg orienteeruvalt 2024. aasta. Karpide püügivahendite paigaldamise osas tuleb hinnata ning kaaluda sellele tegevusele hoonestusloa andmise vajadust, kuna tegemist ei ole püsiva rajatisega, karpe eraldi ette ei kasvatata ning liinide külge ei kinnitata, toimub karpide loodusest püüdmine, pakkudes neile veesambas kinnitamise võimalust. Karbiliinidel ei ole sisulist vahet võrrelduna näiteks kastmõrraga, mille paigaldamiseks ei ole täna vajalik hoonestusluba taotleda. 9 1.4.1. Rajatise kasutamise otstarve Vetikate kasvatamise rajatiste eesmärgiks on kasvatada toorainet tehastele, mis toodab lisandeid toiduainete-, kosmeetika ja meditsiinitööstustele. Kasvatamine tagab stabiilse ressursi ning annab võimaluse parandada sisendtooraine kvaliteeti ja puhtust. Karbiliine kasutatakse söödava rannakarbi püüdmiseks, mis on sisendiks lemmikloomdade ning lindude toidutootmisele, aga samuti kasutatakse toorainet ka inimtoidu tootmises. Mõlema tegevuse teiseks, aga mitte vähemtähtsaks eesmärgiks on Läänemeres kalakasvatuste negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine. 1.4.2. Rajatise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed Vetikakasvatuses on planeeritud kasutada põhjaaedadel baseeruvat tehnoloogiat. Ühe aia veealune kõrgus (st merepinnast allpoololev osa) on orienteeruvalt 1,0-2,0 meetrit ning läbimõõt sõltub konkreetsest asukohast, aga on orienteeruvalt min 30m ning võib ulatuda kuni 1130. meetrini. Aiad paiknevad ning on ankurdatud mere põhja. Arvestades vetikakihi keskmiseks paksuseks põhjas ligikaudu 0,2m, vetika tiheduseks ligikaudu 5 kg/m3 kohta, kasvab ühes aias orienteeruvalt kuni 1000 tonni vetikat märgkaalus ning seega maksimaalne kogus vetikat kõikides aedades (10tk) kokku on orienteeruvalt 10 000 tonni. Vetikate kasvatamisel piiratud alal merepõhjas ei kasutata mingeid lisatoitaineid. Furcellaria Lumbricalise mittekinnituv vorm püütakse kvoodi alusel ning asetatakse rajatud aedadesse kasvama. Vetikamassi juurdekasv toimub loomulikult ning on looduses sõltuvalt tingimustest 50-200% aastas. Söödava rannakarbi püüdmiseks on plaanis kasutada laialdaselt levinud tehnoloogiat, mida kasutatakse ka teistes Läänemereäärsetes riikides, nagu 10  seda on Taani, Rootsi, Soome jne. Planeeritava püügilahendus on nn long line püügivahend, millega on võimalik tänaseks teostatud testide põhjal Läänemere oludes püüda kuni 3000kg karpe ühe 200m pikkuse liini kohta, millel on 3m pikkused püügiliinid. Üks püügivahend koosneb ligikaudu 200m pikkusest põhiliinist, millelt riputatakse veesambasse püügiliinid. Püügiliinid on sõltuvalt asukohast 3-5 meetri pikkused ja paiknevad põhiliinil ligikaudu 0,5 meetriste vahedega. Liinid paigaldatakse ligikaudu 3-meetriste vahedega kompleksi, milles iga liin on tähistatud ankrupoidega otstes, väiksemate liinipoidega liinil ja kogu ala tähistatakse kollaste toodritega nurkades. 1.4.3. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites ning ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitusalane pindala Hoonestusluba taotletakse Hiiumaa lähistel meres, Hiiumaa mereplaneeringuga planeeritud vesiviljelusalale PV1, vetikate kasvatamise ning rannakarpide püüdmise komplekside rajamiseks, milles on kokku kuni 10 vetikate kasvatuse sumpa (rajatist) ja kuni 200 karpide püüdmise liini. Kuni 10 vetikakasvatuse rajatise maksimaalne summaarne pindala (st ehitusalane pindala) mere põhjas on orienteeruvalt kuni 100 hektarit ehk 1 000 000m2. Rannakarpide püüdmise liinikomplekside maksimaalne summaarne pindala on 12,5 hektarit ehk 125 000m2. Käesolevas hoonestusloa taotluses määratletud hoonestusloa piirkonnad on pindalalt ulatuslikumad kui rajatiste lõplik suurus. Hoonestusloa piirkondade keskpunkti koordinaadid ja pindalad on esitatud alljärgnevalt: Vesiviljelusala PV1 kompleksi piiripunktide koordinaadid ja asukoht tabelis: 11  PV1 ala nurgapunktide koordinaadid Punkt Y X 1 431107.1 6545083.8 2 432107.1 6545083.8 3 432107.1 6544083.8 4 431107.1 6544083.8 Sõltuvalt edasise projekti arendamise käigus täpsustuvast lahendusest, rajatiste arvust ja insener-tehnilisest lahendusest selgub ka täpne hoonestusloaga avalikus veekogus koormatava ala pindala. 1.4.4. Uuringute kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha Hoonestusloa menetlemise protsessis ei ole meie hinnangul vajalik teostada täiendavaid uuringuid. Karbiliinide osas tuleb kaaluda hoonestusloa andmise vajadust, sest tegemist ei ole püsiva rajatisega, vaid püügivahendiga sarnaselt mõrdade jms kalapüügist tuntud püügivahenditega. Lisaks tuleb välja selgitada ka vee erikasutusloa vajadus, mille osas on otsustajaks ja loa väljastajaks Keskkonnaministeerium/Keskkonnaamet. 1.4.5. Hoonestusloa taotletav kestvus Hiiumere Farm OÜ taotleb hoonestusluba 50. aastaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristi Linkov Juhatuse liige 5184300 Hiiumere Farm OÜ 12 EELNÕU KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Hiiumere Farm OÜ (registrikood 14717196) esitas 11.08.2022 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 1133 alusel hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks vetikate ja merekarpide kasvatamiseks vajalike rajatistega. Hoonestusluba tuleb taotleda, kui kavandatava tegevusega koormatakse avalikku veekogu ehitisega, mis on kaldaga püsivalt ühendamata. TTJA on vastavalt EhS § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lõike 3 alusel annab otsustaja eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. KeHJS § 7 punkti 2 ja § 9 lõike 1 alusel on otsustaja tegevusloa, sh hoonestusloa andja ehk TTJA. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „ Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkti 8 alusel tuleb keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) vajalikkuse eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Vetikate ja merekarpide kasvatust planeeritakse Hiiumaa lähistele, Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu alale PV1. Planeeritavast kasvatusest ca 210 meetri kaugusele jääb Väinamere hoiuala. PV1 ala mõjupiirkonna vahetus läheduses asuvad Natura 2000 alad, Väinamere loodusala ja Väinamere linnuala. Eeltoodust tulenevalt on vaja koostada KMH eelhinnang, et välja selgitada kas kavandatav vetikate ja merekarpide kasvatus vesiviljelusalale PV1 võib mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Eelhinnang on koostatud hoonestusloa taotleja Hiiumere Farm OÜ esitatud andmete, Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu ja selle lisade, Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) ja keskkonnaportaali alusel ning vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. 1. Ülevaade kavandatavast tegevusest 1.1 Kavandatud tegevuse iseloom ja maht Hiiumere Farm OÜ on Eesti kapitalil põhinev vesiviljelusettevõte, mis peamiselt tegeleb erinevate vesiviljelusprojektide arendamisega. Tegemist on alustava ettevõttega, mis on suunatud uute töökohtade loomisele ning uue ettevõtlusvaldkonna arendamisele, milleks on avamere vesiviljelus. Lisaks avameres kalakasvatamisprojektide juhtimisele, on ettevõte suunatud ökosüsteemi keskkonnamõju vähendamisele kalakasvatuse valdkonnas ning alustatakse uue projektiga, mis hõlmab vetikate kasvatamist ning merekarpide püüdmist Hiiumaa lähistel avameres. Karpide ja vetikate kasvatamine on üks lahendustest, mis aitab meres sumpades kalakasvatuse keskkonnamõju vähendada, sidudes veest fosforit ja lämmastikku. 1  EELNÕU Hiiumere Farm OÜ planeerib rajada Hiiumaa ranniku vette, Tahkuna poolsaarest idasuunal asuva vesiviljelusala PV1 alale vetikate (agarik Furcellaria Lumbricalis) kasvatamiseks ja merekarpide (söödav rannakarp Mytilus Edulis) püüdmise ja kasvatamise kompleksi, milles on kokku 10 vetikakasvatuse rajatist ning 200 karbiliini. Hiiu maakonnaga piirneva merealaplaneeringu kohaselt on tegevuse asukoht määratud potentsiaalseks vesiviljelusalaks. Vetikakasvatuses on planeeritud kasutusele võtta põhjaaedadel baseeruv tehnoloogia, võttes arvesse keskkonnakaitse põhimõtted ja nõuanded. Ühe aia veealune kõrgus (st merepinnast allpool asuv osa) on orienteeruvalt 1,0-2,0 meetrit. Läbimõõt sõltub konkreetselt kasutusse võetavast kohast, olles orienteeruvalt 30 meetrit kuni 1130 meetrit. Aiad paiknevad ning on ankurdatud mere põhja. Arvestades vetikakihi paksuseks põhjas ligikaudu 0,2 meetrit ja vetika tiheduseks ligikaudu 5 kg/m³, kasvab ühes aias orienteeruvalt kuni 1000 tonni vetikat märgkaalus ning seega maksimaalne kogus kõikides aedades (10 tk) kokku orienteeruvalt 10 000 tonni. Vetikate kasvatamisel piiratud alal, merepõhjas, ei kasutata mingeid lisatoitaineid. Furcellaria Lumbricalise mittekinnituv vorm püütakse kvoodi alusel ning asetatakse rajatud aedadesse kasvama. Vetikamassi juurdekasv toimub loomulikult ning on looduses sõltuvalt tingimustest 50-200% aastas. Kuni 10 vetikakasvatuse rajatise maksimaalne summaarne pindala (st ehitusalane pindala) mere põhjas on orienteeruvalt kuni 100 hektarit ehk 1 000 000 m². Söödava rannakarbi planeeritavaks püügilahenduseks on nn long line püügivahend, millega on võimalik tänaseks kogutud info põhjal Läänemere oludes püüda kuni 3000 kg karpe ühe 200 m pikkuse liini kohta, millel on 3 meetri pikkused püügiliinid. Üks püügivahend koosneb ligikaudu 200 m pikkusest põhiliinist, millelt riputatakse veesambasse püügiliinid. Püügiliinid on sõltuvalt asukohast 3-5 meetri pikkused ja paiknevad põhiliinil ligikaudu 0,5-meetriste vahedega. Liin on tähistatud ankrupoidega otstes, väiksemate liinipoidega liinil ja kogu ala tähistatakse kollaste toodritega nurkades. Paigaldatud rajatiste ja püügisüsteemide teenindamine toimub vastava spetsiaalse võimekusega laevaga, mis saab lähtesadamana kasutada piirkonnas asuvaid sadamaid. Rannakarpide püüdmise liinikomplekside maksimaalne summaarne pindala on 12,5 hektarit ehk 125 000 m². 1.2 Seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Planeeritav tegevus on seotud Eesti üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“ ja säästva arengu strateegiaga „Säästev Eesti 21“ läbi asjaolu, et tegevus aitab suurendada ettevõtlusaktiivsust kohalikul tasemel, arendades kohalike tingimustega vastavat, paindlikku ettevõtlust ja jätkusuutlikku loodusvarade kasutust. Kavandatav tegevus arendab piirkonna majandustegevust ning loob juurde uusi töökohti, tagatakse kohalike ettevõtete konkurentsivõime ja tegevuse stabiilsus. Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146 kehtestatud „Eesti mereala planeeringu“ kohaselt on Eesti merealal suur potentsiaal söödava rannakarbi kasvatamiseks. Karbi- ja vetikakasvatusteks on soovitav eelistada veeliiklusaladest väljaspool olevaid alasid. Vesiviljeluses soositakse n-ö klasterlahendusi: meres toimuva toiteaineid lisava kalakasvatuse kombineerimine toiteaineid eemaldava vetika ja/või karbikasvatusega. Lisaks on soositud karbi- ja/või vetikakasvatus tuuleenergeetika aladel, et saavutada positiivne koosmõju läbi mereala ruumilise kooskasutuse (paiknemise samas mereruumis), võimalusel ühise taristu vms kasutamise. 2  EELNÕU Euroopa Liidu sinimajanduse strateegia näeb vesiviljelust ühe võimalusena, kuidas vähendada maismaa ökosüsteemidele toidu ja erinevate bioloogilist päritolu toorainete tootmisest (nt biomass biokütuste tootmiseks) avaldatavat survet, mis tekib maa hõivamisest ja looduslike alade kasutuselevõtust inimeste mitmekülgsete vajaduste rahuldamiseks. Vesiviljeluse edendamine aitab kaasa ka põllumajandusest (looma- ja taimekasvatus) lähtuva saastekoormuse piiramisele ja vähendamisele. Tegevuse aluseks olev maakonnaplaneering on kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114 „Hiiu maakonnaga piirneval merealal maakonnaplaneeringu kehtestamine". Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk oli avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata Hiiu maakonnaga piirneval merealal mereruumi üldised kasutustingimused. Viimasel ajal on tõusnud huvi mereala kasutamiseks uutel otstarvetel, näiteks tuuleenergeetika, laineenergeetika ja vesiviljeluse arendamiseks. Maakonnaplaneeringus on kirjeldatud, et mereala planeerimise eesmärk on uute ja traditsiooniliste kasutusviiside merealale paigutamine nii, et erinevad tegevused ei satuks omavahel konflikti ning ühtlasi oleks tagatud ka looduskeskkonna hea seisundi säilimine. Hiiumaa merealade planeeringu kohaselt tuleb vesiviljeluse arendamiseks: • iga juhtumi puhul otsustada KMH vajalikkus ning vajadusel määrata mõjutavate tegurite (toitainete bilanss, võõrliikide soodustamine jms) modelleerimisvajadus; • vesiviljelusala kattumisel veeliiklusalaga tuleb koostöös Transpordiametiga otsustada võimaliku veeliiklust takistava objekti/tegevuse asukoht, suurus, piirangu aeg; • vesiviljelusala kattumisel kalapüügi huviga tuleb koostöös huvigruppidega otsustada tegevuse asukoht, suurus ja vastastikune mõjutuse/piirangu aeg; • vesiviljelusala kavandamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga, et selgitada välja võimalik kattumine avastatud mälestistega. Hiiumere Farm OÜ kavandatav tegevus on Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga kooskõlas. Kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiumaa arengustrateegiaga 2020+, mille keskmes on Hiiumaa elanik. Strateegia valdkondlikud visioonid lähtuvad üldisest visioonist ja toetuvad olulistele alusväärtustele, millest üks on aktiivne ettevõtlus sh: • kohanev ja mitmekesine ettevõtlus; • traditsioonilise ettevõtluse väärtustamine (kalandus ja väikelaevandus); • uue ettevõtluse toetamine (IT, kaugtöö, teadmuspõhine ettevõtlus); • energeetiline sõltumatus (puit, biomass, tuul, päike); • rohemajandus. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava1 on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks Lääne-Eesti vesikonnas. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu veepoliitika raamdirektiivis (2000/60/EÜ) ja veeseaduses sätestatud eesmärkidest ja nõuetest. Kavandatava vetikate ja merekarpide kasvatamise ala kuulub Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt Hiiu madala rannikuveekogumi koosseisu. Veetüübilt on tegemist tüübiga IV - Läänesaarte avamere rannikuvesi - mesohaliinne 1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016. Kättesaadav https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021 3  EELNÕU (6-7 psu), madal, lainetusele avatud rannikuvesi. Hiiu madala rannikuveekogumi koondseisund on kesine ja veekogumite koondseisundi tabeli alusel on veekogumi halva kvaliteediklassi põhjuseks toitainete suur kontsentratsioon vees. Hiiu madala rannikuveekogumi koondseisundi eesmärgiks on seatud kesine, milleni veemajanduskava kohaselt loodetakse jõuda 2027. aastaks. Hetkel koostatakse perioodi 2022-2027 veemajanduskavasid ning valminud on Lääne- Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 eelnõu.2 1.3 Ressursside kasutamine ja jäätmed Kavandatava tegevusega ei ole ette näha loodusressursside kasutamist, välja arvatud meri. Vetikakasvatuses on planeeritud kasutusele võtta põhjaaedadel baseeruv tehnoloogia, võttes arvesse keskkonnakaitse põhimõtted ja nõuanded. Aiad paiknevad ning on ankurdatud mere põhja. Planeeritud tegevuse elluviimine ei mõjuta loodusvarade kättesaadavust ega looduslikku mitmekesisust. Kavandatavat tegevust planeeritakse Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus ainult vesiviljeluseks ette nähtud aladele. Vetikate kasvatamise ja merekarpide püüdmisega ei kaasne olulisel määral jäätmete teket. Vetikad ja karbid kasutatakse toorainena, sh neid on võimalik ära kasutada ligikaudu 100%. 1.4 Energiakasutus Paigaldatud rajatiste ja püügisüsteemide teenindamine toimub vastava spetsiaalse võimekusega laevaga. Tegevuse energiakasutus avaldub seda teenindava laeva kasutamises, mis kasutab lähtesadamana piirkonnas olevaid sadamaid. Arendaja antud info kohaselt leitakse tõenäoliselt teenindava laeva ühiskasutusvõimalused samasse piirkonda kavandatava kalakasvatusega. Merepõhja paigutatavad rajatised ja püügiseadmed energiaallikaid ei vaja ega kasuta. 1.5 Heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Kavandatava tegevuse realiseerimisel ei toimu heidet vette ega pinnasesse, vetikad ja karbid seovad veekeskkonnast toitaineid. Rajatiste teenindamisel ei toimu heidet vette ega pinnasesse. Filtreerivate karpide kasvatusel on vee kvaliteedile positiivsed mõjud. Karpide kolooniad on võimelised puhastama suurtes kogustes vett seal sisalduvast orgaanilisest ainest, parandades vee kvaliteedi ja vähendades merekeskkonna eutrofeerumist.3 Arendaja on hoonestusloa taotluses välja toonud, et karpide positiivne keskkondlik mõju on oluliselt suurem, kui pelgalt karpidesse ladestatud toitainete hulk, seega tuleb karbikasvatusi käsitleda kui biogeenseid filtreid, mis parandavad keskkonda ka siis, kui karpe kasvatustest ei eemaldata. Eelpoolkirjeldatud omaduste tõttu on karbikasvatusetel väga suur perspektiiv kompenseerimaks kalakasvatustest veesambasse sattunud toitainete keskkonnamõju. Kavandatava tegevuse realiseerimisel ja rajatiste teenindamisel ei toimu olulist heidet õhku. Kavandatava tegevuse realiseerimisel paiknevad vetikate kasvatamise rajatised ja merekarpide püügiseadmed merevees ning kaugel rannajoonest, mistõttu lõhna kavandatava tegevusega ei kaasne. Rajatiste teenindamisega ei kaasne olulisel määral lõhna. 2 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 eelnõu. Keskkonnaministeerium. Kättesaadav https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027-eelnou#veemajanduskavade-do 3 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, TTÜ Meresüsteemide Instituut, OÜ Artes Terrae. Tartu-Tallinn, 2012-2015. Kättesaadav https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/hiiumaa/hiiu-mereala-maakonnaplaneering/ 4  EELNÕU Kavandatava tegevuse realiseerimisega ei kaasne müra. Rajatiste teenindamisel võib oodata ainult rajatisi teenindava spetsiaalse võimekusega laeva müra. Vetikate kasvatamise rajatised ja püügiseadmed ei ole vibratsiooni allikad. Samuti ei tekita vibratsiooni rajatisi teenindav spetsiaalse võimekusega laev. Vetikate kasvatamise rajatised ja püügiseadmed ei ole valgusreostuse allikad. Rajatiste teenindamisel kasutatav spetsiaalse võimekusega laev töötab valgel ajal, mistõttu see ei saa olla ka valgusreostuse allikaks. Kavandatava tegevuse realiseerimisel ei kaasne merevee temperatuuri suurenemist ning tegevus ei ole ka ioniseeriva kiirguse allikas. 1.6 Avariiolukordade esinemine ja suurõnnetuse oht Taotluses toodud andmete põhjal ei ole ette näha, et kavandatavad objektid või tegevused võiksid endaga kaasa tuua selliseid avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb oluline keskkonnakahju või kahju inimeste tervisele. Avariioht esineb rajatisi teenindava laeva ja mereliiklusega seonduvalt. Kasvatust teenindava transpordi puhul esineb mereliiklusega seonduv tavapärane õnnetuste risk, mida tuleb minimeerida jälgides meresõiduohutuse tingimusi ja kasutades tehniliselt korras sõiduvahendeid. Tegemist ei ole suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega. Samuti ei asu lähipiirkonnas ühtegi suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtet. Vetikate kasvatamise ja merekarpide püüdmisega ei kaasne suurõnnetuste või katastroofide ohtu. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 2.1 Maakasutus Kavandatud tegevuse asukohaks on valitud Läänemeri Hiiumaa ranniku lähistel. Ala on Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus märgitud kui vesiviljeluse arendamiseks sobiv ala (PV1). Kavandatud vetikate ja merekarpide kasvatus asub avameres. 2.2 Mõju loodusvaradele Planeeritav tegevus ei oma mõju registrisse võetud loodusvaradele, kuna kasvatuse asukohas ei asu loodusvarasid. 2.3 Keskkonna vastupanuvõime PV1 ala mõjupiirkonna vahetus läheduses asuvad Natura 2000 alad, Väinamere loodusala (registrikood RAH0000605) ja Väinamere linnuala (registrikood RAH0000133) ning kaugemal Tareste loodusala (registrikood RAH0000579). Väinamere loodusala (rahvusvaheline kood EE0040002) maismaa pindala on 42 442,2 ha ja veeosa pindala on 211 516,7 ha. Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud 5  EELNÕU (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0). Loodusdirektiivi lisas II nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe- mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri). Väinamere linnuala (rahvusvaheline kood EE0040001) maismaa üldpindala on 46 799,3 ha ja veeosa pindala on 226 417,7 ha. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suurlaukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike- laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vöötpõõsalind (Sylvia 6  EELNÕU nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Tareste loodusala (rahvusvaheline kood EE0040124) maismaa pindala on 199,8 ha ja veeosa pindala on 255,1 ha. Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Kavandatavast vetikate ja merekarpide kasvatusest umbes 3,7 km kaugusel asub Selgrahu hallhülge püsielupaiga piiranguvöönd. Hallhüljes kuulub III kaitsekategooriasse ning on kaitstav ka loodusdirektiivi (II ja V lisa) alusel. Kavandatava kasvatusega võib olla mõjutatud Väinamere hoiuala (Hiiu) (registrikood KLO2000340) ja Tareste maastikukaitseala (registrikood KLO1000601). 2.4 Inimeste tervis ja heaolu Kavandatav vetikate ja merekarpide kasvatus asub avamerel ning tegevuse vahetus läheduses ei asu elamuid, seega planeeritav tegevus eeldatavasti ei mõjutada elamuid. Kasvatuses ei kasutata ohtlikke aineid ega teki ohtlikke jäätmeid, mis võiksid kujutada ohtu inimese tervisele. Kavandatav tegevus loob kohalikele eeldatavalt uusi töökohti, mis avaldab kindlasti positiivset mõju inimese heaolule ja varale. Juhul kui järgitakse kõiki ohutusnõudeid, siis on võimalike õnnetusjuhtumite esinemise tõenäosus väike. 3. Natura 2000 eelhindamine Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande koostamisel viidi läbi Natura eelhindamine, mille järeldused ja soovitused on koondatud KSH aruande lk 179-214. Käesolevas eelhinnangus kasutatakse nimetatud KSH aruandes toodud tulemusi. Eelhindamise käigus on hinnatud mõjusid Hiiu maakonna merealal asuvatele loodusdirektiivi lisas I nimetatud elupaigatüüpidele ja lisas II nimetatud liikidele, mis on Natura 2000 alade kaitse-eesmärkideks. Hiiumaa merealal asuvad järgmised loodusdirektiivi 92/43/EMÜ lisas I nimetatud elupaigatüübid, millele kavandatavad tegevused võivad mõju avaldada: 1110 liivamadalad; 1140 pagurannad; 1150 rannikulõukad; 1160 laiad madalad lahed; 1170 karid. Loodusdirektiivi lisas II nimetatud liikidest jäävad planeeritavate tegevuste mõjualasse hallhüljes (Halichoerus grypus), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica) ja võldas (Cottus gobio). Planeeritavate tegevuste potentsiaalsesse mõjualasse jäävad järgmised loodusalad ja loodusalade kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüübid ning liigid: Väinamere loodusala: elupaigatüübid - 1110, 1140, 1160 ja 1170; imetajad - hallhüljes ja viigerhüljes; kalad - jõesilm ja võldas; 160; Tareste loodusala: elupaigatüübid – 1140, 1150* ja 1160. 3.1 Mõjud loodusaladele Loodusalade eelhindamise tulemusena on Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruandes jõutud järeldusele, et mõningane negatiivne mõju 7  EELNÕU loodusaladele ja nende kaitse-eesmärkidele võib kaasneda mitme planeeritava tegevuse (sh tuuleparkide ja nende jaoks vajalike kaabliühenduste) elluviimisega. Kavandatavate tegevuste mõjud võivad kaasneda nii ehitus- kui ka ekspluateerimisetapi käigus. Riigikohtu 08.08.2018 otsusega kohtuasjas nr 3-16-1472 on Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldus nr 1-1/2016/114 „Hiiu maakonnaga piirneval merealal maakonnaplaneeringu kehtestamine“ tühistatud tuuleenergia tootmise alade osas, mis tähendab, et antud planeeringu alusel ei saa tuulikuid rajada. Kavandatav vetikate ja merekarpide kasvatus jääb ca 210 m kaugusele Väinamere loodusala piirist ning üle 4,5 km kaugusele Tareste loodusalast ning negatiivne mõju nimetatud loodusalade mereelupaigatüüpidele ja mereliikidele on ebatõenäoline. Aedade ankurdamine ja püügiliinide merepõhja kinnitamine võib kaasa tuua mõningase setete liikumise, aga tulenevalt tööde iseloomust ei erine selle mõju looduslike protsesside käigus (nt torm) kaasnevast mõjust. Kavandatav tegevus ei näe loodusalal ega selle vahetus läheduses ette tegevusi, mis võiksid loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada. Teadaolevalt on filtreerivate karpide kasvatusel vee kvaliteedile positiivsed mõjud, sest karpide kolooniad on võimelised puhastama suurtes kogustes vett seal sisalduvast orgaanilisest ainest parandades vee kvaliteedi ja vähendades merekeskkonna eutrofeerumist. 3.2 Mõjud linnualadele Linnualade eelhindamise tulemusena on Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruandes jõutud järeldusele, et puuduliku andmestiku tõttu ei ole võimalik anda lõpphinnangut kavandavate tegevustega kaasnevate mõjude kohta. Linnualade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele võib kaasneda vesiviljelusalade loomisega linnualale territooriumile (PV1), mis võib halvendada vee kvaliteeti linnualal ja seeläbi mõjutada seal toituvaid linde. Veeliiklusalade kasutamine toob meres toituvatele lindudele kaasa suurenenud õlireostuse ohu ning häirimise, millest esimene kujutab endast potentsiaalset ohtu linnualade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele. Samas vähendab laevaliikluse suunamine kindlatele veeliiklusaladele õnnetuste toimumise tõenäosust ja seeläbi ka naftaproduktide reostuse tekke tõenäosust. Lisaks on linnualade piiresse kavandatud vaid väikelaevadele mõeldud veeliiklusalad (v.a Selgrahu püsielupaiga loodeosa läbiv veeliiklusala). Kumuleeruvate mõjude vähendamiseks ja koosmõju vältimiseks tuleb teostada Tareste lahe kaadamisalale materjalide uputamist ja vesiviljelusala PV1 ehitustöid erineval ajal. Kavandatav vetikate ja merekarpide kasvatus jääb ca 210 m kaugusele Väinamere linnuala piirist. Vetikate ja merekarpide kasvatusega ei kaasne teadaolevalt mõjusid, mis võiksid linnustikku mõjutada ning erinevalt kalakasvatusest ei tekita vetikate ja merekarpide kasvatus linnustikule atraktiivset toitumisala. Võimalik oleks teatav linnustiku häirimine rajatisi teenindava laeva poolt, kuid arvestades lähimate sadamate paiknemist ei ole tõenäoline, et laev hakkaks liikuma läbides linnuala. 3.3 Hinnang keskkonnamõju olulisusele Mõju avaldub eelkõige merekeskkonnale. Lühiajaliselt kaasneb mõju ehitusperioodil, mil toimub rajatiste püstitamine ja eemaldamine. Piiriülest mõju vetikate ja merekarpide kasvatuse rajamisega ette ei ole näha. Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnev mõju on tõenäoliselt väike ja ohtu keskkonnale ei ole. Mõju avaldab rajatisi teenindav laev, sest tekitab müra, kuid 8  EELNÕU seda võib pidada ebaoluliseks mõjuks, sest laev ei hakka tõenäoliselt liikuma läbi Väinamere loodusala ega Väinamere linnuala ning seega ei häiri seal elavaid liike. Samasse piirkonda on esitatud mitmeid hoonestusloa taotlusi kalakasvatuste rajamiseks, mis eelkõige võivad realiseerumisel mõjutada negatiivselt vees leiduvate toitainete hulka. Juhul, kui samasse piirkonda luuakse ka kalakasvatused, aitavad vetikad ja karbid tasakaalustada veekeskkonnas levivate toitainete liikumist merekeskkonnas (nn kombineeritud vesiviljelus). Umbes 1 km kaugusel planeeritavast kasvatusest asub ka Võirahu karbikasvatus. Kavandatava vetikate ja merekarpide kasvatusega ei ole ette näha negatiivset mõju lähedalasuvatele Natura aladele ning seal elavatele liikidele. Planeeritav vetikate ja merekarpide kasvatus avaldab ilmselt positiivset mõju kohalikule elanikkonnale, kuna loob uusi töökohti ning mitmekesistab inimeste toidulauda. 4. Järeldus Hiiumere Farm OÜ kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiumaa merealade planeeringuga ning projekti ellu viimisel tuleb Hiiu maakonnaplaneeringus toodut arvesse võtta. Olemasoleva info põhjal võib öelda, et kavandatava vetikate ja merekarpide kasvatus ei halvenda Hiiu madala rannikuveekogumi seisundit. Kuna antud veekogumi halva kvaliteediklassi põhjuseks on toitainete suur kontsentratsioon vees ning vetikad ja karbid seovad toitaineid, siis ei ole ette näha negatiivset mõju Hiiu madala rannikuveekogumile. Kavandatava kasvatuse ehituseks kasutatakse loodusressursse mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju. Samas tuleb arvesse võtta samasse piirkonda planeeritavaid teisi kasvatusi ning võimalikke kumuleeruvaid mõjusid. Kavandatava tegevuse realiseerimisel ei toimu heidet vette ega pinnasesse. Vetikad ja karbid seovad veekeskkonnast toitaineid. Rajatiste teenindamisel ei toimu heidet vette ega pinnasesse. Ette ei ole näha olulist heidet õhku ega lõhnahäiringuid. Rajatiste teenindamisel võib oodata rajatisi teenindava spetsiaalse võimekusega laeva müra, kuid eeldatavasti on tegemist väheolulise mõjuga, mis on ajutine. Kavandatava tegevuse mõju müratasemele piirkonnas on väheoluline. Ette ei ole näha vibratsiooni, valgusreostust, merevee temperatuuri suurenemist ega kiirgust. Vetikate kasvatamise ja merekarpide püüdmisega ei kaasne olulisel määral jäätmete teket. Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduste ja selle alamaktide nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju ei teki. Taotluses toodud andmete põhjal ei ole ette näha, et kavandatavad objektid või tegevused võiksid endaga kaasa tuua selliseid avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb oluline keskkonnakahju või kahju inimeste tervisele. Kasvatust teenindava laeva puhul esineb mereliiklusega seonduv tavapärane õnnetuste risk, mida tuleb minimeerida jälgides meresõiduohutuse tingimusi ja kasutades tehniliselt korras sõiduvahendeid. Tegemist ei ole suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega ning neid ei asu ka lähipiirkonnas. Kavandatava vetikate ja merekarpide kasvatusega ei kaasne olulist mõju lähedalasuvatele Väinamere loodusalale, Väinamere linnualale ja Väinamere hoiualale ning kaugemal asuvatele Tareste loodusalale ja Tareste maastikukaitsealale. Söödava rannakarbi kolooniad on 9  EELNÕU võimelised parandama vee kvaliteeti, kuna toituvad vees hõljuvast orgaanilisest ainest vett filtreerides ning samuti vähendavad merekeskkonna eutrofeerumist. Teadaolevalt kavandatakse samasse piirkonda ka kalakasvatusi ning sel juhul aitab nn kombineeritud vesiviljelus (kalad, vetikad, karbid) tasakaalustada veekeskkonnas levivate toitainete liikumist meres. Kavandatava vetikate ja merekarpide kasvatuse rajamise sotsiaalse mõju ruumiline ulatus on suur, sest loob juurde töökohti, seega kavandatav tegevus mõjutab positiivselt piirkonna arengut. Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt piiriülest keskkonnamõju. Kokkuvõttes leiab TTJA, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, sh Natura aladele ning keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamine ei ole vajalik. 10 Nimekirja alusel 26.09.2022 nr 16-7/22-11289-006 Hiiumere Farm OÜ hoonestusloa taotlusele seisukoha küsimine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle. Hiiumere Farm OÜ (registrikood 14717196) esitas 11.08.2022 TTJA-le hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks vetikate ja merekarpide kasvatamiseks vajalike rajatistega. Taotluse alusel kavandatakse rajada Hiiumaa ranniku vette, Tahkuna poolsaarest ida suunal asuva vesiviljelusala PV1 alale vetikate kasvatamiseks ning merekarpide püüdmise ja kasvatamise kompleks, milles on kokku 10 vetikakasvatuse rajatist ning 200 karbiliini. TTJA palus 06.09.2022 kirjaga hoonestusloa taotlust täiendada esitades kinnituse, et äriregistrile esitatud andmed äriühingu osanike ja tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed ning lisades teabe finantsallikate kohta. Hiiumere Farm OÜ esitas 06.09.2022 TTJA-le täiendatud taotluse, mis on lisatud käesolevale kirjale. Samuti palus TTJA 14.09.2022 kirjaga taotlejalt lisainformatsiooni keskkonnamõju hindamise eelhinnangu koostamiseks, millele Hiiumere Farm OÜ vastas samal päeval. Vastavalt EhS § 1135 lõikele 1 esitab pädev asutus hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele. EhS § 1135 lõike 2 kohaselt annab asjaomane asutus arvamuse hoonestusloa taotlejaga ja kavandatava ehitisega seotud võimalike ohtude kohta inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile või majandusele. Eeltoodust tulenevalt edastame Hiiumere Farm OÜ 06.09.2022 täiendatud hoonestusloa taotluse, keskkonnamõju hindamise eelhinnangu eelnõu ning hoonestusloa menetluse algatamise otsuse eelnõu arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Vastuses palume käsitleda EhS § 1135 lg 2-4 toodud tingimusi vastavalt asjaomase asutuse pädevusvaldkonnale. Oma põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Kui te tähtaja jooksul ettepanekuid ei esita ega vastamistähtaega ei pikenda, siis loeme, et te ei soovi antud materjalide kohta ettepanekuid esitada. Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja Lisad: Adressaatide nimekiri Hoonestusloa täiendatud taotlus Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu eelnõu Hoonestusloa menetluse algatamise otsuse eelnõu Merilin Kraun +372 667 2039 [email protected]