Teade

nimekirja alusel 05.10.2022 nr 16-6/20-17026-020 Teade Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) teatab Politsei- ja Piirivalveameti Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avalikustamisest. KMH on algatatud TTJA 15.03.2021 kirjaga nr 16-6/20-17026-004 Politsei- ja Piirivalveameti 30.11.2020 taotluse alusel. Narva jõgi on liigitatud piiriveekoguks, kus kulgeb Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon, mis on võrdsustatud riigipiiriga. Ligipääsuks jõele kasutatakse seni üldkasutatavaid või juba inimharjumusena väljakujunenud teid. Projektiga kavandatakse tõhusama riigipiiri valve korraldamiseks patrullteed kogupikkuses 10,3 km (piiripunkt nr 539 – 600 (Vasknarva-Vasikasaar)). Tegevuse asukohtadeks on Vasknarva küla, Jaama küla, Karoli küla, Permisküla ja Kuningaküla osad, mis paiknevad vahetult Narva jõe lähistel. Tegevus leiab aset ka Natura 2000 aladel. Nõuetele vastava patrulltee rajamine eeldab Narva jõele võimalikult lähedale, mitte kaugemale kui 50 m kaldast kuni 3 m laiuse tee ehitamist. Tee koosseisu kuuluvad vajalikud sillad (üldlaiusega 2,5 m), purded (üldlaiusega 1,6 m) ja truubid. Patrulltee peab võimaldama liikuda maastikul erinevate teenistussõidukitega liikumiskiirusega kuni 30-40 km/h. KMH programmiga on võimalik eelnevalt tutvuda avaliku väljapaneku jooksul kuni 20.10.2022 (k.a). KMH programmi dokumendid on kättesaadavad TTJA avalikus dokumendiregistris https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/ (registreerimise number 16-6/20-17026-019) ja TTJA kodulehel (ametist – avalikud teated – keskkonnamõju hindamisega seotud teated). KMH programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi on võimalik esitada TTJA-le kirjalikult kuni 20. oktoobrini 2022 elektrooniliselt e-post aadressile [email protected] või paberkandjal aadressile Endla 10a, Tallinn 10122. KMH programmi avalik arutelu toimub 26.10.2022 Alajõe teenuskeskuses (Valla 8, Alajõe, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond) algusega kell 14:00. Palume arutelule eelnevalt registreerida, edastades e-kiri aadressile [email protected] või helistades telefoninumbrile Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 6672 151 hiljemalt 24.10.2022. KMH osapooled: Otsustaja: TTJA, registrikood: 70003218, aadress: Endla 10a, 10122 Tallinn. Kontaktisik: Nele Väits, e-post: [email protected], telefon 6672 151. Arendaja: Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747). Kontaktisik: Natalia Abel: e- post [email protected], telefon 5787 3666. KMH koostaja: Keskkonnaagentuur Viridis OÜ (registrikood 11368855). Juhtekspert Olavi Hiiemäe, e-post [email protected], telefon 527 8027. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja Lisad: adressaatide nimekiri KMH programm Nele Väits +372 667 2151 [email protected] KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ KESKKONNAKONSULTATSIOONID REG. 11368855 REG: 14.04.2007 TELLIJA: Politsei- ja Piirivalveamet Riigihange nr 185100 TÖÖ NR: NARVA JÕE PATRULLTEE RAJAMISEGA TÖÖ NIMETUS: KAASNEVATE VÕIMALIKE KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE KMH programm KESKKONNAEKSPERT: OLAVI HIIEMÄE KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ TALLINN 10117 TARTU MNT 14 TEL. 527 8 027  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm Nimetus Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm Versioon Esitamiseks ametkondadele Töö nr Riigihange nr 185100 Aeg 05.09.2022 Tellija Politsei- ja Piirivalveamet Tellija esindaja Taivo Surva Piirivalveosakond Juhtivlogistik Tel: 6191172 [email protected] KMH koostaja Keskkonnaagentuur Viridis OÜ Reg. Nr 11368855 Aadress: Tartu mnt 14, 10117 Tallinn Telefon: +372 527 8 027 E-post: [email protected] KMH juhtekspert Olavi Hiiemäe MSc keskkonnakorraldus KMH juhteksperdi tegevuslitsents nr KMH0161 Kasutustingimused © Käesolev KMH programm on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Dokumendis ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. KMH programmi omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Keskkonnaagentuur Viridis OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. KMH programmis toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 2  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................5 1. KMH protsessi osapooled...................................................................................................6 2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoht........................................................................8 3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus..............13 4. Kavandatud projekti seos asjakohaste planeeringutega ja koosmõju võimalike piirkonnas toimuvate tegevustega.................................................................................14 5. Tegevustega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju...........................................................16 6. Hindamismetoodika...........................................................................................................25 7. Keskkonnamõju hindamise tegevuskava...........................................................................27 LISAD Lisa 1 KMH koostamise lähtedokument. Väljavõte hanke tehnilisest kirjeldusest Lisa 2 Politsei ja Piirivalveameti taotlus KMH algatamiseks Lisa 3 KMH algatamine TTJA poolt Lisa 4 Narva jõe patrulltee KMH programmile asjaomaste asutuste poolt esitatud parandusettepanekud ja seisukohad Lisa 5 Narva jõe patrulltee KMH programmile asjaomaste asutuste poolt esitatud ettepanekute arvestamise või arvestamata jätmise põhjendused Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 3  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm SISSEJUHATUS Keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) objektiks on Ida-Virumaal Alutaguse vallas Narva jõe kaldatsooni kavandatud patrulltee rajamine/korrastamine. KMH eesmärgiks on teostada Narva jõe äärsetel Natura 2000 aladel (Struugade loodus- ja linnuala ja Puhatu loodus- ja linnuala), mis hõlmab ühtlasi ka Aultaguse rahvusparki, läbivatele Narva jõe patrulltee lõikudele, kogupikkuses 10,3 km, Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohane keskkonnamõjude hindamine (KMH). Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine on algatatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) 15.03.2021 kirjaga nr 16-6/20-17026-004. KMH algatati KeHJS § 3 lg 1 p 2 ja § 26¹ alusel. KMH programm on koostatud, järgides keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (RTI, 22.02.2005, 15, 87; viimane muudatus RT I, 13.01.2022, 10). KMH protsess viiakse läbi vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele ja mõjude hindamise heale tavale. KMH programmi eelnõu on saadetud asjaomastele asutustele tagasiside esitamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt aprill 2022 a. Vastav kirjavahetus ja laekunud tagasiside ning vastused esitatakse käesoleva dokumendi lisades. KMH eesmärgiks on hinnata võimalikke negatiivseid ja positiivseid mõjusid keskkonnale, mis kaasnevad Narva jõe kaldatsooni (orienteeruv kaugus jõe kaldajoonest kuni 50 m) kavandatud patrulltee ehitamise ja käitamisega. KMH programmi alusel läbiviidav KMH protsess tehakse detailsusega, mis ei eelda patrulltee rajamiseks täiendavate mõjuhindamiste läbiviimist. KMH programm hõlmab kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide kirjeldusi, kavandatava tegevuse poolt eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust ja kavandatava tegevuse seost strateegiliste dokumentidega (planeeringud, arengukavad, strateegiad). KMH programmis kirjeldatakse kavandatud tegevuste võimalike avalduvate keskkonnamõjude ulatust ja hindamismetoodikat ning esitatakse KMH protsessi kirjeldus ja ajakava. Lisaks nimetatakse programmis otseselt või kaudselt seotud isikud, kellel võib olla põhjendatud huvi kavandatud tegevuste vastu ja kes on maksimaalselt huvitatud kõrge kvaliteediga elukeskkonnast, st. KMH osapooled. KMH programmi lisades on esitatud materjalid KMH algatamise ja algatamisest teavitamisega seotud tegevuste kohta, samuti vajalike ja eelnevalt teostatud uuringute kohta. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 4  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm 1. KMH PROTSESSI OSAPOOLED Roll KMH protsessis Asutus ja esindav isik Kontaktandmed Politsei- ja Piirivalveamet, Arendaja Tel: 6191172 Piirivalveosakond Piirihaldusbüroo büroojuht Eve Kalmus [email protected] Kontaktisikuks on Piirivalveosakonna juhtivlogistik Taivo Surva Juhtekspert Keskkonnaagentuur Viridis OÜ, mida Tel: 5278027 esindab juhatuse liige Olavi Hiiemäe [email protected] (KMH litsents nr KMH0161) Ekspertrühma koosseis Olavi Hiiemäe (Inim- ja majandus- Tel: 5278027 ja teemavaldkonnad geograaf, keskkonnaökoloogia) – KMH [email protected] protsessi juhtimine, maastik, loomastik, sotsiaal-majanduslikud mõjud; (töö käigus ja KMH-s Thea Kull (botaanik) – kaitsealused käsiteldavate taimed, NATURA võtmeliigid; teemavaldkondade täpsustumisel võib Meeli Mesipuu (botaanik) - kaitsealused KMH protsessis taimed, NATURA võtmeliigid; osalevate ekspertide Ülle Jõgar (botaanik) - kaitsealused koosseis täieneda) taimed, NATURA võtmeliigid; Kersti Ritsberg - (hüdro-geoloog) – jõgede ja ojade hüdroloogia, kavandatavate sildade, truupide jne. mõjud; Margus Pensa – (ornitoloog) – linnustiku inventuur Tiit Hunt – vee-elustik, kalastik Andres Hiiemäe – (geograaf) GIS spetsialist Eneli Niinepuu – (maastikuarhitekt) - maastikuökoloogia Asjaomased asutused, Keskkonnaamet – Kaitseala, Alutaguse rahvuspark, valitseja keda informeeritakse Alutaguse vald – kavandatavad tegevused toimuvad valla kirjalikult territooriumil Maa-amet – maa omandiõigustega tegelev ametkond RMK – piirkonna metsamaid haldav ametkond Siseministeerium – riigi sisejulgeoleku probleemidega tegelev amet (töö käigus ja KMH-s käsiteldavate teemavaldkondade täpsustumisel võib KMH protsessis osalevate huvipoolte koosseis täieneda) Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 5  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm Avalikkus ja pädevate asutuste seisukohad: Huvitatud isikud ja asutused osalevad KMH protsessis avaliku menetluse teel. KMH programmi ja aruandega seonduvaid ametkondlike toiminguid, nagu seisukohtade küsimine ja avalikustamist korraldab TTJA ning Politsei- ja Piirivalveamet. Kõik KMH protsessi perioodil laekunud teavituskirjad, täiendus- või parandusettepanekud ning seisukohad lisatakse KMH programmi/KMH aruande lisadesse ja vajadusel täiendatakse ettepanekute alusel KMH programmi/KMH aruannet. Teisi projektiga otseselt või kaudselt seotud isikuid, kellel võib olla põhjendatud huvi kavandatud tegevuste vastu ja kes on maksimaalselt huvitatud kõrge kvaliteediga elukeskkonnast teavitatakse üleriikliku levikuga ajalehe, väljaande Ametlikud Teadaanded ja TTJA ning Alutaguse valla kodulehtede kaudu. Väljavõtted teavitamistest ja saadud vastuskirjadest lisatakse KMH programmi/KMH aruande lisadesse. KMH protsessi käigus täiendavate asjaolude selgumisel võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri täieneda. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 6  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT Ida-Virumaal Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri tööpiirkonnas on piiriveekoguks liigitatud Narva jõgi, kogupikkusega ca 76 km, kus kulgeb Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon (võrdsustatud riigipiiriga). Täna kasutatakse kontrolljoone valvamiseks ja kontrollimiseks ning ligipääsuks jõele üldkasutatavaid või juba inimharjumustena väljakujunenud teid. Tõhusamaks riigipiiri valve korraldamiseks on Politsei- ja Piirivalveamet planeerimas Narva jõe äärde patrullteed, mis tagaks piirivalvuritele maastiku erisusi arvestades võimalikult jõelähedase patrullimise riigipiirile ja võimalikele piirisündmustele võimalikult operatiivse reageerimise võimaldamise. Riigipiiri valve koosneb kombineeritud taktikalisest tegevusest, millest üks on patrullimine maismaal, kasutades selleks erinevaid maastikul liikumise vahendeid, nagu jalgsi, rattaga, suuskadel, ATV-ga või talvisel ajal mootorsaaniga ning patrullteenistuses kasutatavad parendatud maastikuläbivusega patrullsõidukiga, millede kogumass võib ulatuda kuni 3,5 tonnini. Viimane on seatud juhtarvuks kavandatava patrulltee kandevõime projekteerimisel, st. kavandatava patrulltee (muldkehale või vaiadele või pontoonidele rajatud tee) kandevõime peab olema piisav kuni 3,5 T raskuse sõiduki läbimiseks sel teel. Piiriribal või piiriveekogu kallasalal liikumise tõhusust tõstab korralik nõuetekohaselt välja ehitatud patrulltee, mis arvestab patrullimise eesmärki (suurendama juurdepääsetavust, liikumise operatiivust, reageerimise efektiivsust jne.) ning peab kulgema riigipiirile võimalikult lähedal. Tänane patrulltee on aastate jooksul välja kujunenud vastavalt võimalustele ja on perioodiliselt hooldatav (suurtaimedest niidetav) metsarada, mistõttu kõnealuses lõigus korralik väljaehitatud patrulltee hetkel puudub. Nõuetele vastava patrulltee rajamine eeldab Narva jõele võimalikult lähedale, mitte kaugemale kui 50 m kaldast, kuni 3 m laiuse tee ehitamist, koos vajalike sildade (üldlaiusega 2,5 m), purrete (üldlaiusega 1,6 m), truupidega, mis võimaldaksid liikuda maastikul erinevate teenistussõidukitega liikumiskiirusega kuni 30-40 km/h, oleks sõltumatu ilmastikust ja aastaajast (üleujutused, jää jne.). Patrulltee puhul on oluline, et oleks tagatud pidev nähtavus jõele, st. piiratud nähtavusega ala ei tohi tekitada pikemat nähtamatut piirkonda kui 100 m. Vasknarva kordoni poolt patrullitavas lõigus on tegevusi kavandatud kahes erinevas piirkonnas - Vasknarva küla lõunapoolses osas, Narva jõe lähte juures, on kavandatud rajada vaatlusteed olemasolevatele muulidele ja Kloostri tee ümberehitamine. Vasknarvas küla põhjapoolses servas ning Jaama ja Karoli külas on kavandatud patrulltee ehitamine Narva jõe ääres paiknevatele luhtadele (Vasknarva luht, Struuga luht ja Karoli küla luht) (Joonis 1). Nimetatud luhtadel on maapind suhteliselt tasane ja ühetaoline (kõrgusarvude abs. vahemik ca 29.4 - 30.4 m). Luhtade juures esinevad kalda ääres lõiguti ulatuslikumad pilliroovööndid, mis oma vegetatsiooniperioodi maksimaalse kasvukõrguse saavutades piiravad oluliselt nähtavust Narva jõele. Pideva nähtavuse tagamine piirile eeldab pilliroo kasvuala vähendamist. Täiendavalt paiknevad luhtadel mitmed jõeharud ja soodid (Jaama-Vasknarva kanal, Struuga jõgi [Jaama jõgi] ja Karolistruuga soodi kaks suuet). Mõned suudmed on väga laiad (nt Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 7  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm Jaama jõe suudme laius on ca 60 m, Karolistuuga soodi põhjapoolne suue ca 50 m lai). Suudmetest ülepääsemiseks on vajalik rajada sillad (üldlaiusega 2,5 m). Jaama-Vasknarva kanalist ülepääsemiseks saab kasutada olemasolevat RMK poolt rajatud silda (monteeritavatest terasplaatidest lameprofiilne torusild). Luhtadele kavandatud patrulltee telje kaugus veepiirist on 5 kuni 20 m, kohati kuni 60 m kaugusel (ca 150 m pikkusel lõigul). Puittaimestikuga kaetud aladel on ette nähtud patrulltee ja veepiiri vaheline ala puhastada alusmetsa rinde moodustavast võsast ja jõkke langenud puudest, et tagada parem nähtavus jõele. Jaama ja Karoli küla lõigus kasvab Narva jõe ääres massiivne pilliroo vöönd, mis varjab oluliselt vaadet jõele. Pillirooga kaetud aladel on kavandatud rajada nn vaatlussektorid, kus rakendatakse meetmeid pilliroo kasvu tõkestamiseks. Patrulltee, juurdepääsuteede ja vaatlusteede teeääred peavad olema suures osas puittaimetikust puhastatud mõlemalt poolt vähemalt kuni 1 m ulatuses. Projektiga on valitud patrulltee pinna kõrguseks 10%-lise tõenäosusega esinev maksimaalne veetase. Sellest tulenevalt on vaja valdav osa patrullteest ehitada kas muldele, pontoonidele või rajada teele piisava veeržiimi tagamiseks truupe. Vasknarva, Jaama ja Karoli külas asuvatel luhtadel on patrulltee mulle kavandatud ehitada kohapealsest pinnasest. Enne tee rajamist on vajalik koorida kasvupinnase kiht, mida saab hiljem kasutada tee mulde haljastamiseks. Pinnase saamiseks on ette nähtud kavandatava patrullteega paralleelselt kaevata kuivenduskraav. Kuna jõe ääres on enamasti tegemist ebapüsivate lammipinnastega on vajalik rakendada meetmeid mulde pinnase püsivuse tagamiseks. Mulde püsivuse tagamiseks on mulde nõlvad kavandatud nõlvusega 1 : 2,5. Joonis 1 KMH-ga käsitletava kavandatud patrulltee kulgemine Alutaguse rahvuspargi kooseisu kuuluval Struuga loodus- ja linnualal, Narva jõe kaldavööndis Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 8  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm Punamäe teenistuse poolt patrullitav lõik hõlmab Karoli küla, Permisküla ja Kuningaküla. Kuningakülas, Punamäe teenistusest põhjapoole jääval alal, suubuvad Narva jõkke Poruni jõgi ja Gluboki oja (Joonis 2). Tulenevalt Narva veehoidla paisutuse mõjust on nimetatud veekogude suudmed laiad (Poruni jõe suue ca 70 m ja Gluboki oja suue ca 30 m). Jõe ääres liikumiseks on Politsei- ja Piirivalveameti poolt suubuvatele ojadele ja kraavidele rajatud puidust sillad - kokku seitse puidust silda. Olemasolevad Politsei- ja Piirivalveameti poolt rajatud puidust sillad on ATV-ga liikumise jaoks kas liiga kitsad või raskesti ületatavad. Olemasolevate sildade olukorrast ja patrulltee kavandatavast lahendusest tulenevalt on tehtud ettepanek olemasolevad puidust sillad asendada truupide või torusildadega. Samuti on ette nähtud paigaldada truubid rajaga ristuvate kraavide ja nõvade asukohtadesse. Patrulltee on kavandatud ehitada kogu Permisküla ja Kuningaküla lõigu ulatuses, v.a üksikud lõigud, kus olemasolev maantee asub jõele väga lähedal ja patrulltee ehitamine selles kohas ei ole otstarbekas või kohas, kus raja ehitamine on ebamõistlikult kulukas. Nendes lõikudes on ette nähtud vaid tee ja jõe kalda vahelise ala puhastamine võsast. Patrulltee laius on kavandatud 3 m ja patrullteele juurdepääsuteede laiuseks on kavandatud 4 m. Murukärjest konstruktsiooniga patrulltee lõikudes on tee laius kavandatud 2,64 m. Metsaga ja võsaga kaetud aladel on ette nähtud patrulltee ja jõe veepiiri vahelise ala puhastamine võsast (puittaimestik tüveläbimõõduga < 8 cm) ning jõkke langenud puude eemaldamine, et tagada parem nähtavus jõele. Mets ja võsa peab olema eemaldatud patrulltee või juurdepääsutee servast, arvestades vähemalt 1 m ulatuses. Projektiga on valitud patrulltee pinna kõrguseks 10%-lise tõenäosusega esinev maksimumveetase. Kõrgvee tasemest tulenevalt on suures osas vajalik patrulltee ehitada rajatavale muldele. Raja mulle on valdavalt kavandatud ehitada kohapealsest pinnasest. Pinnase saamiseks on ette nähtud kavandatava patrullteega paralleelselt kaevata kraav(id). Vette rajatava mulde nõlv on ette nähtud kindlustada kivimatiga (h = 23 cm) või kivikindlustisega geotekstiilil (kivid Ø 25...35 cm). Patrulltee ja läbi roostiku rajatavate vaatlusteede katend on kavandatud rajada aherainest (fr 0/100 mm), mis tasandatakse killustikuga (fr 4/32 mm) kiilumismeetodil. Katendi paksuseks on rekonstrueeritaval Sõrenetsi teel ja vaatlusteedel kavandatud 35 cm ning patrullteel 30 cm. Erineva fraktsiooniga materjalide eristamiseks ja punktkoormuse mõju hajutamiseks on katendikihi alla kavandatud paigaldada geotekstiili (NGS IV profiil). Parema pinnavee äravoolu tagamiseks tee mulde tagant jõkke on ette nähtud patrulltee muldesse paigaldada truubid. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 9  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm Joonis 2 KMH-ga käsitletava kavandatud patrulltee kulgemine Alutaguse rahvuspargi kooseisu kuuluval Puhatu loodus- ja linnualal, Narva jõe kaldavööndis Kavandatava tegevuse mõjuala suurus Kuna nõuetele vastava patrulltee rajamine eeldab kuni 3 m laiuse teeraja ehitamist Narva jõele võimalikult lähedale, st. mitte kaugemale kui 50 m kaldast ja patrulltee puhul on oluline, et oleks tagatud pidev nähtavus jõele, st. piiratud nähtavusega ala ei tohi tekitada pikemat nähtamatut piirkonda kui 100 m, siis KMH programmi koostamise ajal võib otseseks mõjualaks pidada ca 50 – 70 m kaugust maastikuriba, mõõdetuna Maa-ameti GIS rakenduses esitatud Narva jõe kaldajoonest. Seega, eeldatavalt ei mõjutata tee rajamisega laiemat ala, kui kuni 20 m tee läänepoolsest servast. Täpsem mõjuala laius selgub KMH aruande koostamisel läbiviidavate väliuuringute käigus. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 10  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm Joonis 3 Patrulltee kulgemine looduskaitsealadel. Väljavõte Piiber Projekt OÜ poolt 2016 a. koostatud Narva jõe äärse patrulltee seletuskirjast. Puhatu looduskaitseala (LKA) ning Struuga maastikukaitseala (MKA) arvati Vabariigi Valitsuse 17.12.2020 määrusega nr 97 Alutaguse rahvuspargi (KLO1000669) koosseisu ja ala osas kehtib alates 01.01.2021 Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskiri. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 11  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS Alternatiivide esitamise eesmärk on leida huvitatud isikutega koostöös parim võimalik projektlahendus kavandatavale piirivalve patrull ja vaatlusraja kulgemise asukohale. Alternatiivide hindamisel esitatakse KMH-s analüüs täpsema maakasutuse, raja kulgemise ja sildade paiknemiste asukohtade ning tulenevalt välitööde ja ekspertanalüüside tulemustele võimaliku parima lahenduse valik ja põhjendus. 0-ALTERNATIIV – kavandatavad tegevused (kirjeldatud ptk. 2) ei realiseeru. 0-alternatiiviga kaasnevat keskkonnamõju hinnatakse kavandatava tegevusega samade kriteeriumite alusel. ALTERNATIIV 1 - Piiber Projekt OÜ poolt 2016 a. koostatud Narva jõe äärse patrulltee projektlahendus – (lühikokkuvõte vt. ptk 2). ALTERNATIIV 2 – ALTERNATIIV 1 kohaselt on planeeritud Vasknarva ja Jaama külade vahelistel luhtadel (struugadel) ehitada patrulltee rajatavale muldele. Kuna tee muldkeha rajamine Struuga luhale on tehniliselt keeruline ning suure tõenäosusega võib põhjustada mõjutusi sealsele veerežiimile, siis võimaliku lahendusena kaalutakse olemasoleva veerežiimi säilimiseks ja sellega sealse looduskeskkonnale kavandatud tegevustega kaasneda võivate mõjutuste vähendamiseks pontoontee või truupidega tee rajamist, mis välistab suurvee või rüsijää olukorras tee stabiilsuse kaotamise ning eeldatavalt vähendab mõju kohalikule keskkonnale, st. välistab veerežiimi muutumise ning ei avalda negatiivset mõju sealsete koosluste kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele. Töö teostamise käigus (nt. ametkondade või avalikkuse poolt esitatud ettepanekute alusel) võivad lisanduda täiendavad alternatiivid. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 12  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm 4. KAVANDATUD PROJEKTI SEOS ASJAKOHASTE PLANEERINGUTEGA JA KOOSMÕJU VÕIMALIKE PIIRKONNAS TOIMUVATE TEGEVUSTEGA Siseturvalisuse arengukava 2015-2020 Siseturvalisuse arengukavas on käsitletud olulise probleemina välispiiril püsiva ebaseadusliku sisserände ja salakaubaveo survet, mille ohjeldamiseks on vaja välispiir välja ehitada ja katta võimaluse korral 100% ulatuses tehnilise valvega ning suurendada kordonite ja piiripunktide reageerimisvõimekust. Probleemi ohjamiseks oodatakse tulemust, mille puhul välispiir maismaal on välja ehitatud ja piiriveekogud on tähistatud vastavalt nõuetele. Tehniliste seirevahendite osakaal välispiiri valvamisel on 90‒100% ning on piisavalt personali reageerimisvõimekuse tagamiseks. Piiride valve vastab Schengeni õigustiku nõuetele ning toetab Eesti ja Euroopa Liidu julgeolekut. Uute seirepositsioonide rajamine toetab siseturvalisuse arengukavaga seatud eesmärke. Tõhusam piirihaldus aastateks 2019–2022 “Tõhusam piirihaldus aastateks 2019-2022” programm lähtub siseturvalisuse arengukavast. Programmi ühe olulise arendussuunana on välja toodud idapiiri valmisehitamist, mis hõlmab muuhulgas ka patrulltee kaasajastamist ning selle rajamist. Narva jõe äärsete seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine. Lemma OÜ Politsei- ja Piirivalveamet on esitanud 29.10.2020 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) taotluse keskkonnamõju hindamise algatamiseks Narva jõe äärde rajatavatele seirepositsioonidele. TTJA on oma 30.11.2020 otsusega 29.10.2020 esitatud taotluse põhjal keskkonnamõju hindamise. KMH on algatatud lähtudes KeHJS §3 lg1 p2, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Kavandatavad seirepositsioonid on käsitletavad PPA poolt kavandatava piirivalverajatisena, mille eesmärgiks on siseriikliku julgeoleku korraldamine. Erandi korral, kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine, võib keskkonnamõju jätta hindamata, välja arvatud § 3 lg 1 p 2 nimetatud juhul, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärgile. Antud juhul kavandatakse seirepositsioone osaliselt Natura 2000 võrgustiku aladele ja seega ei saa välistada ebasoodsat mõju Natura aladele. Seetõttu on KMH läbiviimine koos Natura asjakohase hindamisega vajalik. Kuna kavandatavad seirepositsioonid asuvad Narva jõe ehituskeeluvööndis, siis on oluline välja tuua, et vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) §38 lg4 ei laiene ehituskeeld piirivalverajatistele. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 13  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm Alutaguse valla üldplaneering Kavandatav patrulltee on kooskõlas Alutaguse valla üldplaneeringuga ja selle võimalikku asukohta on kajastatud ÜP maakasutuse kaardil. Üldplaneeringuga on tehtud ettepanek riigitee 13182 Jaama-Kuningaküla tee kaitsevööndi vähendamiseks Jaama külas, Karoli külas, Permiskülas ja Kuningakülas ning riigitee 32 Jõhvi-Vasknarva tee kaitsevööndi vähendamiseks Vasknarva külas 30 meetrilt 10 meetrini (üldplaneeringu seletuskirja tabelis 5 (lk 60) ja skeemidel 19-23 (lk 61-63) toodud lõikudel). Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 14  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm 5. TEGEVUSTEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU Algatatud keskkonnamõjude hindamise eesmärgiks on läbi viia Vabariigi Valitsuse 17.12.2020 määrusega nr 97 Alutaguse rahvuspargi (KLO1000669) koosseisu määratud Natura 2000 aladel kulgevale Narva jõe patrulltee lõikudele kogupikkuses 10,3 km teostada Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohane keskkonnamõjude hindamine (KMH). Võimaliku patrulltee mõjualas paiknevad ja seetõttu vajavad Natura hindamises käsitlemist neli (4) erinevat Natura ala: - Struuga loodusala ja linnuala, - Puhatu loodusala ja linnuala. KMH on protseduur, kus võetakse kasutusele kõik vajalikud meetmed tagamaks, et enne loa andmist nõutakse projektala keskkonda muu hulgas oma laadi, mahu või asukoha tõttu oluliselt mõjutada võivatelt töödelt tegevusluba ja hinnatakse nende mõjude suurust, ulatust ja olulisust. KMH-ga selgitatakse, hinnatakse ja kirjeldatakse Narva jõe kaldatsooni rajatava patrulltee projektiga kavandatud tegevustega eeldatavalt kaasnevat mõju ümbritsevale keskkonnale, analüüsitakse selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning tehakse ettepanekuid sobivaimate lahenduste valikuks. Samuti hinnatakse koosmõju võimalike teiste lähedal toimuvate tegevustega. Ühtlasi hinnatakse Narva jõe äärse patrulltee tehnilise projektiga kavandatud tegevuste rakendumisel kaasnevaid keskkonnaaspekte ning analüüsitakse ja esitatakse põhjendused Natura 2000 alasid läbivale patrullteele võimaliku parima/sobivaima trajektoori kulgemise valikuks, eesmärgiga võimalusel vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning näha ette hüvitusmeetmed elupaikade vähenemise kompenseerimiseks. Olulise negatiivse keskkonnamõju prognoosimisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest: - tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest; - tegevuse iseloomust k.a selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teised tegevused; - tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; - tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest; - kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile; - eespool nimetatud teguritega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest. Keskkonnamõjude hindamise ülesandeks on esitada pädevatele asutusele ja arendajale adekvaatset teavet kavandatud tegevuse kohta. PPA esindaja, Vasknarva kordoni ja piirkonna juht, KMH juhtekspert ja ekspertgrupi liikmed kohtusid Vasknarva kordonis ja patrullteel kolmel korral, 31.08, 11.09 ja 21.09.2017, mille vältel edastati ekspertidele teavet kavandatava tegevuse kohta ja teostati ekspertide poolt projektalal ning selle lähiümbruses välitööd, selgitamaks olemasolevat olukorda ja kontrollimaks projektiga esitatud andmeid. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 15  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm KMH läbiviimine ja teabe kogumine põhineb olemasolevatel ja kättesaadavatele andmetel, millele lisatakse välitöödel kogutud informatsioon. KMH kasutatakse keskkonnaregistri andmeid ning Maa-ameti kaardirakendusi. Ekspertgrupi liikmed teevad looduses asjakohaseid ülevaatusi. KMH programmi ja aruande koostamisel on kasutatud eelnevalt koostatud Narva jõe äärse patrulltee projekti geoalusel, koos geoloogiliste uuringutega (Piiber Projekt 2016) ja OÜ Hendrikson & Ko poolt 2016 a koostatud keskkonnamõjude eelhinnangut. Täiendavalt viiakse patrulltee lähipiirkonnas läbi välitööd kontrollimaks olemasolevaid ja tuvastamaks uusi Natura 2000 liikide asukohti, mida kavandatav patrulltee võib mõjutada. Keskkonnamõjude hindamise (KMH) käigus hinnatakse kavandatavate tegevuste eesmärkide ning nende realiseerimiseks vajalike tegevuste tulemusena tekkivaid võimalikke keskkonnamõjusid. Eelkõige vaadeldakse KMH teostamisel kavandatavate tegevuse – nagu patrull- ja vaatlusraja rajamine – realiseerimisest tekkivat otsest, kaudset ja kumulatiivset mõju nii inim- kui ka looduslikule keskkonnale ning otsitakse mõju ilmnemisel võimalusi eeldatavalt tekkida võivate mõjude vähendamiseks alternatiivsete lahenduste või parendusettepanekute esitamise kaudu. KMH tulemusena esitatakse kavandatavate tegevustega kaasnevate eeldatavate mõjude hinnang erinevate teemade kaupa. Olulisemad hinnatavad keskkonnaaspektid: Mõju taimestikule ja loomastikule Projektiga kavandatakse tegevust – olemasoleva patrulltee laiendamine, vaatesektorite rajamine ja jõepoolsel kaldaribal nähtavust piirava suurtaimestiku likvideerimine, mis kõik eeldavad olulist mõjutust olemasolevale taimestikule. Kindlasti kujuneb teiseks väga oluliseks taimestiku mõjutajaks kavatsus praktiliselt kogu patrulltee ulatuses rajada ümbritsevast pinnasest ca 30 cm kõrgem muldkeha ja mulde tarvis vajaliku pinnase saamiseks on ette nähtud kavandatava patrullteega paralleelselt kaevata kraav(id). Muldkeha rajamine Struuga luhale võib põhjustada olulist kahju lamminiidule iseloomulikule veerežiimile. Kui muldkeha rajamisega suletakse üleujutusvee pääs niidule, siis võidakse mõjutada luha iseloomulikku kooslusi ja talle omaseid tunnuseid. Samuti soovitakse mulde kindlustamiseks rajada patrulltee ja vaatlusteede katend aherainest (fr 0/100 mm), mis tasandatakse killustikuga. Ühelt poolt muudab kavandatav muldkeha oluliselt kohalikku veerežiimi ja sellega koos ka taimestikulist kooslust ning teiselt poolt hakkab taimestikku mõjutama kindlustamiseks mujalt kohale transporditava aheraine erinev keemiline pH, mis muudab kohaliku mullastiku pH-d ja see omakorda võib hakata muutma ka ümbruskonna taimestikulisi kooslusi. Loomastikule ja linnustikule kavandatav 3,5 – 4 m laiune patrulltee olulist negatiivset mõju eeldatavalt ei avalda. Suurimat mõju avaldatakse ehitustööde perioodil kaasnevate inimese tihedama kohaloleku ja ehitustöödeks kasutatava tehnika liikumise häiringuga. Häiringuid põhjustavad tegevused on lühiajalised ja enamasti mööduvad peale tööde lõpetamist. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 16  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Alutaguse rahvuspark (KLO1000669), maismaa pindala 44223,5 ha, veeosa pindala 795,9 ha, pindala kokku 45019,4 ha. Alutaguse rahvuspargi (edaspidi kaitseala) eesmärk on: 1) kaitsta, säilitada ja taastada soo-, metsa-, niidu-, järve-, jõe- ja Peipsi järve ranniku kooslusi, piirkonnale iseloomulikku maastikuilmet ja pinnavorme, elustiku mitmekesisust, kaitsealuseid liike ning olulisi lindude rände peatus- ja pesitsuspaiku; 2) kaitsta ja tutvustada Selisood, Muraka ja Puhatu soostikku, Kurtna järvederikast mõhnastikku, Jõuga ja Kõnnu oosistikku, Mäetaguse tammikut, Tärivere mäge, Peipsi põhjaranniku luitestikku, Narva jõe struugasid ja luhtasid ning Alutaguse kriivasid; 3) kaitsta ja tutvustada piirkondlikku kultuuripärandit ning ajaloolis-kultuurilisi objekte; 4) kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on eelluited (2110)3, valged luited (liikuvad rannikuluited − 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited − 2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liivaalade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel pinnal (6270*), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), lammi-lodumetsad (91E0*) ning laialehised lammimetsad (91F0); 5) kaitsta kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need on ida-võsalill (Moehringia lateriflora), juus-kiilsirbik (Dichelyma capillaceum), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), laialehine nestik (Cinna latifolia), palu-karukell (Pulsatilla patens), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), soohiilakas (Liparis loeselii), harilik lendorav (Pteromys volans), hink (Cobitis taenia), männipurelane (Stephanopachys linearis), männisinelane ehk ebasüsik (Boros schneideri), tõugjas (Aspius aspius), lai-tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), vingerjas (Misgurnus fossilis), võldas (Cottus gobio) ja väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus); 6) kaitsta kaitsealuseid liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja I lisas nimetamata rändlinnuliike, ning nende elupaiku. Need liigid on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike- konnakotkas (Aquila pomarina), kassikakk (Bubo bubo), must-toonekurg (Ciconia nigra), väikepistrik (Falco columbarius), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakotkas (Pandion haliaetus), tutkas (Philomachus pugnax), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), sooräts (Asio flammeus), laululuik (Cygnus cygnus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), rohunepp (Gallinago media), mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), laanerähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), metsis (Tetrao urogallus), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo- loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), hallõgija (Lanius excubitor), punaselg-õgija (Lanius collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), herilaseviu (Pernis apivorus), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), kalakajakas (Larus canus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus); 7) kaitsta kaitsealuseid, ohustatud ja haruldasi linnuliike ning nende elu- või rändepeatuspaiku. Need liigid on niidurüdi (Calidris alpina schinzii), rabapüü (Lagopus lagopus), kanakull (Accipiter gentilis), jäälind (Alcedo atthis) ja hüüp (Botaurus stellaris); 8) kaitsta kaitsealuseid taime- ja seeneliike ning nende kasvukohti. Need liigid on lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum), haruline võtmehein (Botrychium matricariifolium), palu-liivkann (Arenaria procera), kummeli-võtmehein (Botrychium multifidum), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), pruun Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 17  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm lõikhein (Cyperus fuscus), vesi-kiilsirbik (Dichelyma falcatum), sinine emajuur (Gentiana pneumonanthe), harilik sookäpp (Hammarbya paludosa), harilik käokuld (Helichrysum arenarium), järv-lahnarohi (Isoetes lacustris), väike käopõll (Listera cordata), vesilobeelia (Lobelia dortmanna), liiv-esparsett (Onobrychis arenaria), juurduv kõrkjas (Scirpus radicans), lamedalehine jõgitakjas (Sparganium angustifolium), karvane ristmadar (Cruciata laevipes), lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus), nõmmnelk (Helichrysum arenarium), poropoorik (Amylocystis lapponica), taigapässik (Inonotopsis subiculosa) ja haavanääts (Junghuhnia pseudozilingiana). (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljakümne üheks sihtkaitsevööndiks ja neljateistkümneks piiranguvööndiks. (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. Mõju võimalikkus kaitstavatele loodusobjektidele Narva jõe alamjooksu hoiuala on kattuv Struuga loodusalaga. Struuga LoA Natura hindamine hõlmab ka Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitseeesmärke. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus LKS-ga, mis sätestab hoiualal tegutsemise tingimused. Alutaguse RP - Mõju rahvuspargi kaitse-eesmärkidele käsitletakse KMH käigus. Esialgsetel hinnangutel ei ole tegevus vastuolus Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirjaga. Struuga sihtkaitsevööndis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul tee või tehnovõrgu rajatise püstitamine kaitseala ja riigikaitse tarbeks. LK II loomaliiglid - Suurvidevlane, veelendlane, kääbus-nahkhiir, põhja-nahkhiir, tiigilendlane, hõbenahkhiir, pügmeenahkhiir. Mõju esinemine nahkhiirtele selgitatakse välja KMH käigus. LK III loomaliiglid - Euroopa harjus. Võimalik mõju esineb läbi vooluveekogusid ületavate sildade ja nende sillapostide ehituse mõjutustest veekeskkonnale. Mõju olulisus selgitatakse välja KMH käigus. Jõgitiir. Võimalik mõju esineb läbi patrulltee ja vaateplatvormide ehituse ning selleks vajalike rooalade või heina- ja võsamaade vähendamise. Samuti võimalikud mõjutamised veekeskkonnale. Kavandatud tegevuste tulemusena toimub võimalike elupaikade pindalaline vähenemine. Mõju olulisus selgitatakse välja KMH käigus. Võimalik mõju esineb Alutaguse rahvuspargile, II kaitsekategooria käsitiivalistele ning III kaitsekategooria kalaliikidele. Teemat käsitletakse edaspidi KMH aruandes. Mõju Natura 2000 aladele Natura 2000 aladel kulgevale Narva jõe patrulltee lõikude kogupikkuseks on 10,3 km. Võimaliku patrulltee mõjualas paiknevad ja seetõttu vajavad Natura hindamises käsitlemist neli (4) erinevat Natura ala: - Struuga loodusala ja linnuala, - Puhatu loodusala ja linnuala. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 18  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm Struuga linnuala (RAH0000114), maismaa pindala 1162,1 ha, veeosa pindala 165,6 ha, pindala kokku 1327,7 ha. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide sooräts (Asio flammeus) ja rohunepp (Gallinago media) elupaikade kaitseks. Struuga loodusala (RAH0000602), maismaa pindala 1177,4 ha, veeosa pindala 546,8 ha, pindala kokku 1724,2 ha. I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260) ning lamminiidud (6450); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), jõesilm (Lametra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar); Puhatu linnuala (RAH0000115) maismaa pindala 12636,7 ha, veeosa pindala 148,9 ha, pindala kokku 12785,6 ha. Puhatu linnuala Ida-Viru maakonnas linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Pindala 12 587 ha. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur (Anthus campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), sooräts (Asio flammeus), tuttvart (Aythya fuligula), laanepüü (Bonasa bonasia), sõtkas (Bucephala clangula), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), laululuik (Cygnus cygnus), väikepistrik (Falco columbarius), järvekaur (Gavia arctica), merikotkas (Haliaeetus albicilla), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotkas (Pandion haliaetus), tutkas (Philomachus pugnax), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix tetrix), metsis e mõtus (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), kiivitaja (Vanellus vanellus); Puhatu loodusala (RAH0000545) maismaa pindala 12 636,7 ha, veeosa pindala 148,9 ha, pindala kokku 12 785,6 ha. Puhatu loodusala on loodud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitseks. Rahvusvahelise tähtsusega alal asuvad kaitsealad ja üksikobjektid Puhatu looduskaitseala (KLO1000042) Punamäe laialehise nestiku püsielupaik (KLO3000478) Permisküla metsise püsielupaik (KLO3000475) Permisküla kalakotka püsielupaik (KLO3001199) Alutaguse rahvuspark (KLO1000669) Permisküla lendorava püsielupaik (KLO3002144) Liigid, mis on kaitse eesmärgiks: Cinna latifolia (laialehine nestik) Dicranum viride (roheline kaksikhammas) Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 19  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm Moehringia lateriflora (ida-võsalill) Pulsatilla patens (palu-karukell) Misgurnus fossilis (vingerjas) I lisas kaitstavateks elupaigatüüpideks on: metsastunud luited (2180), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad soo- ja lehtmetsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on laialehine nestik (Cinna latifolia), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), ida-võsalill (Moehringia laterifolia), palu-karukell (Pulsatilla patens) ja vingerjas (Misgurnus fossilis); Mõju maakasutusele, pinnasele, pinna- ja põhjaveerežiimile Mõjusid pinnasele ning pinna- ja põhjaveele avaldatakse seoses kavatsusega rajada ümbritsevast pinnasest ca 30 cm kõrgem muldkeha ja mulde tarvis vajaliku pinnase saamiseks on ette nähtud kavandatava patrullteega paralleelselt kaevata kraav(id). Sellega muudetakse nii pinna- kui ka pinnalähedase põhjavee taset, mis eeldatavalt alaneb. Teise tegurina mõjutatakse veekeskkonda sooviga kasutada mulde katendis aherainest, mis võib muuta piirkonna mullastiku pH aluselisemaks ja selle kaudu mõjutada veerežiimi ja veekeskkonda üldisemalt. Kolmandaks pinnavee mõjutajaks kujunevad laiematele vooluveekogudele kavandatud sillad, truubid või ulatuslikumate märgade piirkondade ületamiseks rajatavad pontoonteed, mis võivad hakata takistama vooluvee vaba liikumist, koguma sillapostide või truupide otstesse risu ja sellega muuta kohalikku keskkonda, suurendada üleujutusala vms. Mõju veekogude ökoloogilisele seisundile Kõik kolm eelmises punktis nimetatud tegurit hakkavad mõjutama ka veekogude ökoloogilist seisundit ja sealset vee-elustikku. Veeelustikule aga ka –taimestikule võidakse negatiivseid mõjusid tekitada peamiselt patrulltee mulde ning sildade ehituse perioodil, mil on reaalne oht suuremate setete ja hõljumi koguste sattumiseks jõgedesse. Tegevuse mõju pinnavee kvaliteedile hinnatakse KMH aruande koostamisel eksperthinnangu vormis. Mõju õhukvaliteedile, sh müra Piirkonna õhu kvaliteeti mõjutavad ehitusmasinate heitgaasid ehitusperioodil. Tegu on eeldatavalt vähese ja lühiajalise mõjuga. Ehitusperioodil on täiendavaks müraallikaks piirkonnas liikuvad ehitusmasinad, kuid tegu on lühiajalise mõjuga, mis möödub peale tööde teostamist. Kasutusaegne müra kaasneb patrullautode liikumisega patrullteel, mis on võrreldav tavaliikluses kasutatava maastikuauto poolt tekitatava müraga. Tegu on lühiajalise ja perioodilise mõjuga. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 20  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm Kaitsealuste linnuliikide esinemisaladel tuleb vältida mürarikkaid ehitustegevusi lindude pesitsusperioodil, 15 aprill - 31 juuli. Müra teemat käsitletakse KMH aruandes eksperthinnangu vormis, müratasemete arvutuslikku hindamist või modelleerimist ei teostata. Mõju maavarale Projekteeritav patrulltee kattub Eesti põlevkivimaardla Permisküla uuringuväljaga (registrikaart nr 0001) ja Narva kaeveväljaga (registrikaart nr 0010). Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 1 punkti 1 kohaselt on maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks vajalik Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse luba. Luba tuleb taotleda muu hulgas kui maardlal soovitakse teha maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust, milleks on vajalik esitada ehitusteatis või saada ehitusluba, muu luba või muu haldusakt. Keskkonnaminister on käskkirjaga 05.03.2019 nr 1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse anda lube MaaPS § 15 lõikes 1 nimetatud maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks. MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Arvestades asjaoluga, et patrulltee näol on tegemist riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta, ei ole Maa-ametil vastuväiteid patrulltee asukoha osas KMH programmis käsitletaval alal. Maa-amet lubab maardla alal patrulltee ehitamist. Patrulltee rajamine ei halvenda ligipääsu maavaravarule ja seega oluline mõju maardlatele puudub. Igasugune ehitustegevus nõuab kohalike loodusvarade kasutamist. Ehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul riiklikest maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eelnevalt hinnatud ning seega piirkonnas sellest lokaalne negatiivne mõju puudub. Seega, eeldatavalt olulist keskkonnamõju maavaradele ei avaldata. Maavarade teemat käsitletakse KMH aruandes eksperthinnangu vormis. Jäätmeteke Patrulltee rajamise ja kasutamisega ei kaasne olulist jäätmeteket. Ehitustöödel tekkivad jäätmed (sh ohtlikud jäätmed) kogutakse eraldi ning antakse üle jäätmeluba, kompleksluba või vastavat registreeringut omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Antud projekti puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Teemat käsitletakse eksperthinnangu vormis Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 21  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale Tegevuse positiivse mõjuna võib välja tuua Eesti julgeoleku ja idapiiri kaitse tõhustamist, millel on oluline positiivne mõju riiklikule julgeolekule. Olulisi negatiivseid mõjusid sotsiaalsetele vajadustele, tervisele ja varale ei ole kavandatava tegevusega kaasnevana oodata. Maaomandit puudutavad küsimused tuleb lahendada maaomanike ja arendaja koostöös. Kavandatava tegevusega omavad puutumust riigiteedega 91 Narva–Narva-Jõesuu– Hiiemetsa, 13182 Jaama-Kuningaküla ja 32 Jõhvi-Vasknarva. Mahasõitude rajamiseks riigiteedelt tuleb Transpordiametilt taotleda Ehs § 99 lg 3 kohased nõuded. Nimetatud teede teekaitsevööndi laiuseks on EhS § 71 lg 2 vastavalt 30 m mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast. Enamik juurdepääsuteid on eeldatavalt võimalik rajada olemasolevaid mahasõite kasutades. Lähtudes projekteerimisel Transpordiameti nõuetest ei ole oodata juurdepääsuteede rajamisega kaasnevat olulist mõju riigiteedele. Patrullteed on kavandatud välja ehitada järk järgult ning tegu ei ole väga suuremahulise ehitustegevusega, mis võiks põhjustada olulist negatiivset mõju teedevõrgule sh riigiteedele või ka kohalikule liiklussagedusele. Võimalik mõju kultuuripärandile Esialgse teabe kohaselt arheoloogia- ja kultuuripärandi objektid kavandatava patrulltee trassil puuduvad. Väidetavalt asus Punamägede piirkonnas II Maailmasõja ajal nii välihaigla kui ka oluline lahinguväli, mistõttu võib ehitustööde käigus ilmneda ajaloomälestised või ka hukkunute seni leidmata matmispaigad. Mälestisel ja mälestise kaitsevööndis kehtivad muinsuskaitseseaduses sätestatud kitsendused. Tööde teostamiseks mälestisel ja nende kaitsevööndites tuleb taotleda Muinsuskaitseametilt kirjalik tööde tegemise luba. Loa taotleja on kohustatud tellima mälestise kahjustamist ärahoidvad tööd, rahastama neid ning järgima nende tegemiseks kehtestatud nõudeid. Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on mälestisel ning mälestise kaitsevööndis keelatud maa sihtotstarbe muutmine, ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd. Senist väljakujunenud maakasutust võib jätkata. Kogu ehitus- ja mullatööde alal, ka mälestiste ja nende kaitsevööndi välisel alal, tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi (sh inimluude) ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt on leidja kohustatud kaevetööd peatama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametit ja kohalikku omavalitsust. KMH aruandes käsitletakse mõju kultuuripärandile eksperthinnangu vormis. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus Tegu on piiritaristu väljaehitamisega riigipiirile. Tegevusel puudub riigipiiri ülene mõju, KeHJS § 30 või Espoo (1991) konventsiooni piiriülese keskkonnamõju hindamise mõistes. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 22  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm Kumulatiivne mõju Mõjutades ehitustegevusega Struuga luha või ka Puhatu soo veerežiimi läbi pinnalähedase põhjavee taseme võimaliku alandamise, liigse kuivendamise või ka vee ja mullastiku pH muutmise mõjutatakse kogu piirkondlikku ökosüsteemi, veetaimestikku, vee-elustikku, mullatüüpi, luha taimestikulist kooslust ja seeläbi ka sealset loomastikku. Sildade ja truupide taha kuhjuvad risu ja setted võivad laiendada või hakata moodustama uusi märgalasid. Sildade ehitusel vooluvette kanduvad setted võivad kuhjuda või settida Narva jõe saartel, tekitades niiviisi uusi madalikke või suurendades olemasolevate saarte pindala. Politsei- ja Piirivalveamet on esitanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse KMH algatamiseks Narva jõe äärde kavandatud seirepositsioonide ja seiremastide rajamiseks. TTJA on oma 30.11.2020 otsusega algatanud PPA 29.10.2020 esitatud taotluse põhjal keskkonnamõju hindamise protsessi. Mõlema projekti eesmärgiks on piiritaristu väljaehitamine, mistõttu projektid omavad koosmõju. Seepärast tehakse patrulltee KMH protsessis koostööd ning vahetatakse andmeid OÜ Lemma spetsialistidega. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 23  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm 6. HINDAMISMETOODIKA KeHJS (RT I 2005, 15, 87) § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. KMH eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. KMH vajadus tuleneb Narva jõe patrull- ja vaatlustee kulgemisest Natura aladena käsitletavate Struuga ja Puhatu soo loodus- ja linnualal. Lähtuvalt kavandatud tööde iseloomust võib eeldada, et projektdokumentatsioonis esitatud tegevuste täies mahus realiseerumisel on tegemist olulise keskkonnamõjuga Narva jõe äärsete alade pikaajalisele ökoloogilisele seisundile. KMH teostamisel juhindutakse Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I 2005, 15, 87). Lisaks arvestatakse järgmistest Eestis kehtivatest õigusaktidest ja koostatakse KMH aruanne lähtuvalt seonduvatele juhendmaterjalidele: - Loodusdirektiiv 92/43/EMÜ artikli 6 lõige 3 ja 4 (EÜT L 206, 22.7.1992); - „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Kutsar, Aunapuu, Eschbaum, 2019); - Euroopa Komisjoni juhend „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“; - Juhised loodusdirektiivi art 6.4 rakendamiseks Eestis – Natura hindamise eranditegemine“ (Peterson, Kutsar, 2020). KeHJS (RT I 2005, 15, 87) ja Looduskaitseseaduse (RT I, 2004, 38, 258) (edaspidi LKS) alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. Kuna käesolevaks hetkeks on Hendrikson & KO poolt teostatud Natura eelhindamine e. artiklis 6 nõutud hindamise e. sõelumise etapp, siis KMH-ga keskendutakse artiklis 6 välja toodud asjakohase hindamise ja alternatiivsete lahenduste hindamise läbiviimisele. Artiklis 6 nõutud hindamise Teine etapp: asjakohane hindamine – hinnatakse projekti või kava mõju (kas eraldi või koos teiste projektide või kavadega) Natura 2000 ala terviklikkusele, lähtudes ala struktuurist, funktsioonist ja kaitse-eesmärkidest. Kahjuliku mõju olemasolu korral hinnatakse ka selle leevendamise võimalikke meetmeid; Artiklis 6 nõutud hindamise Kolmas etapp: alternatiivsete lahenduste hindamine – selle käigus uuritakse projekti või kava eesmärkide saavutamise alternatiivseid viise, mis hoiavad ära kahjuliku mõju Natura 2000 ala terviklikkusele; Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 24  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm Artiklis 6 nõutud hindamise Neljas etapp: hindamine juhul, kui alternatiivseid lahendusi ei leidu ja kahjulik mõju jääb alles – kompenseerivate ehk hüvitusmeetmete hindamine juhul, kui avalikkuse jaoks esmatähtsatel tungivatel põhjustel otsustatakse, et projekt või kava tuleks siiski ellu viia (oluline on märkida, et neis juhistes ei käsitleta avalikkuse jaoks esmatähtsate tungivate põhjuste hindamist). KMH raames hinnatakse kõiki põhilisi keskkonnaväärtusi, mida kavandatav tegevus võib mõjutada patrulltee rajamistööde käigus ja edaspidi, patrulltee kasutamise perioodil. Kavandatava tegevusega kaasnevat keskkonnamõju hinnatakse erinevate alternatiivide korral olulisemate keskkonnaväärtuste lõikes. KMH läbiviimisel (mõjude prognoosimine ja hindamine, alternatiivsete võimaluste selgitamine, kirjeldamine, hindamine ja võrdlemine) kasutatakse metoodiliselt mitmeid traditsioonilisi uurimismeetodeid nagu kvantitatiivne võrdlusanalüüs (erinevate loodus-, kultuurilise ja sotsiaal-majandusliku keskkonnategurite maatrikshindamine), vastava teemavaldkonna erialaspetsialistide eksperthinnanguid, küsitlusi, vaatlusi jms. KMH läbiviimine ja teabe kogumine põhineb olemasolevatel ja kättesaadavatele andmetel, millele lisatakse välitöödel kogutud informatsioon. Ekspertgrupi liikmed teevad looduses asjakohaseid ülevaatusi. KMH raames on tellitud järgmised välitööd ja -uuringud:  M. Pensa - Linnustiku inventuur;  K. Ritsberg ja O. Hiiemäe - Struuga MKA ja Puhatu LKA hüdro-geoloogiline uuring;  K. Ritsberg - Narva jõe patrulltee vee liikumise uuring;  Ü. Jõgar - Struuga MKA ja Puhatu LKA taimkatte inventuur Alternatiivide võrdlemisel kasutatakse erinevate aspektide võrdlevat meetodit (Saaty hindamismetoodikat (Morris, Therivel, et al. “Methods of Environmental Impact Assessment” – Oxford Brookers University, UCL Press 1996), kus hinnatakse ja võrreldakse looduskeskkonna, majanduslikke ning sotsiaalkultuurilisi tegureid ning tuuakse esile nende omavahelised seosed, kus eeldatavaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, geograafilisele ulatusele, kestvusele, suunale ning olulisusele. Olulisemaid keskkonnaaspekte analüüsitakse nende keskkonnamõjude eeldatava vahetu, kaudse, lühi- ja pikaajalise, positiivse ja negatiivse toime hinnanguna. Kuna tegemist on territoriaal-ruumilise planeerimisega, siis kasutatakse KMH protsessi läbiviimisel tuvastatud mõjude analüüsimisel hästi töötavat kaardikihtide meetodit, kus erinevate piirangute (looduskaitselistest objektidest või kohalikest loodustingimustest) alusel kaardistatakse patrulltee rajamiseks sobivad ja ebasobilikud alad ning määratakse võimalikud konflikt- ja puhveralad. Vajadusel tehakse kavandatud lahendusettepanekutele muudatusettepanekud. KMH-ga esitatakse eeldatava vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, positiivse ja negatiivse toime hinnang, sealhulgas hinnatakse mõjusid vajadusele kaitsta Narva jõe äärset riigi idapiiri, mõjusid bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, pinna- ja põhjavee mõjudele, mõjusid piirkonna arheoloogilisele pärandile ja maastikele üldisemalt. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 25  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm 7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE TEGEVUSKAVA Kavandatav protseduuriline tegevus Aeg Osapool Narva jõe patrulltee eskiislahenduse KMH protssessi 15.03.2021 TTJA algatamine. Arendaja, kaasates KMH eksperti koostab Narva jõe Märts-Aprill 2022 KMH ekspert patrulltee KMH programmi algdokumendi. KMH programmi lähteseisukohtade kontrollimine ja Aprill-Mai 2022 Arendaja suunamine avalikustamisele. Otsustaja küsib asjaomastelt asutustelt seisukohti programmi August- Arendaja sisu kohta, menetleb saabunud seisukohti ja esitab enda September 2022 Otsustaja seisukoha. Märkuste menetlemine, KMH programmi parandamine ja August- KMH ekspert järelkontroll September 2022 Arendaja Narva jõe patrulltee KMH programmi avalikustamine. KMH September- Arendaja programm peab olema avalikul väljapanekul vähemalt 14 Oktoober 2022 KMH ekspert päeva. Narva jõe patrulltee KMH programmi avaliku koosoleku Oktoober 2022 Arendaja korraldamine Alutaguse vallavalitsuses KMH ekspert PPA ja keskkonnaekspert vaatavad KMH programmi avaliku 3 nädala jooksul Arendaja koosolekul esitatud ettepanekud läbi ning vajadusel teevad peale KMH progr. KMH ekspert nende alusel KMH programmis vajalikud muudatused. avalikustamist KMH programmi esitamine otsustajale kontrollimiseks (30 päeva) Otsustaja Otsustaja tunnistab KMH programmi nõuetele vastavaks (30 päeva) Otsustaja Narva jõe patrulltee KMH aruande koostamine. Välitööd ja Oktoober- KMH fooniinfo (taimestik, kohalikud sotsiaal-majanduslikud Detsember 2022 ekspertgrupp tingimused, jne) kogumine. Aruande esitamine otsustajale. Otsustaja kontrollib aruande Detsember 2022 - sisu vastavust nõuetele Jaanuar 2023 (21 päeva) Otsustaja küsib asutustelt seisukohti aruande sisu kohta, Jaanuar- menetleb saabunud seisukohti ja esitab enda seisukoha Veebruar 2023 (30 päeva) KMH aruande eelnõu avalikustamisest teavitamine, avalik Märts-Aprill 2023 Arendaja väljapanek ning avalik arutelu. Väljapanek kestab vähemalt KMH ekspert 21 päeva. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustega Mai-Juuni 2023 KMH ekspert arvestamine, küsimustele vastamine ning vajadusel projektdokumentatsiooni ja KMH aruande täiendamine vastavalt esitatud ettepanekutele. Narva jõe patrulltee KMH aruande esitamine nõuetele Juuni-August Arendaja vastavaks. 2023 KMH programmi koostas: Olavi Hiiemäe KMH juhtekspert (Litsents KMH0161) Keskkonnaagentuur Viridis OÜ Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 26  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm LISAD Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 27  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm LISA 1 KMH koostamise lähtedokument. Väljavõte hanke tehnilisest kirjeldusest Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 28  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 29  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm LISA 2 Politsei ja Piirivalveameti taotlus KMH algatamiseks Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 30  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm Joonis 4 Patrulltee kulgemine Narva jõe äärsetel looduskaitsealadel Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 31  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm LISA 3 KMH algatamine TTJA poolt Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 32  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 33  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm LISA 4 Narva jõe patrulltee KMH programmile asjaomaste asutuste poolt esitatud parandusettepanekud ja seisukohad Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 34  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 35  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 36  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 37  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 38  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 39  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 40  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 41  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 42  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm Lisa 5 Narva jõe patrulltee KMH programmile asjaomaste asutuste poolt esitatud ettepanekute arvestamise või arvestamata jätmise põhjendused Nr Ettepanek Ettepanekute arvestamise või arvestamata jätmise põhjendused 1 Keskkonnaamet 1. KMH programmi lk-l 2 1. Arvestasime ettepanekuga ja korrigeerisime KMH programmi; palume korrigeerida 2. Lisasime töögrupi koosseisu zooloog ja kalastiku eksperdi Tiit juhteksperdi Hunt; ametinimetust 3. KMH programmist eemaldati viide täiendavale failile 2. Täpsustada, kes KMH 4. Ekslikult sisestatud viide on eemaldatud; programmi lk-l 5 loetletud 5. Kavandatava projekti poolt otseselt mõjutavad LKS-ga kaitstavad ekspertidest hakkab elupaigad või liigid on loeteludes markeeritud paremaks hindama mõju vee- eristamiseks rohelist värvi tekstina; elustikule. 6. Seadusandluses puudub termin „patrullrada“. Samas, ei ole 3. ALTERNATIIV 1, kavandatava projekti puhul tegemist Keskkonnaameti poolt viidatud detailsem teega (EhS 11. peatükis on viidetud tee definitsioonile, mis on projektdokumentatsioon sisuliselt avalikkusele ligipääsetav rajatis), vaid tegemist on EhS esitatakse eraldi failina. 13.peatükis §115 p3 kirjeldatuga ehk riigipiiri taristuga, mis on Nimetatud faili leida ei riigipiiri valvamiseks vajalik ehitis. õnnestunud. KMH programmis muudeti termin „patrullrada” ümber „patrullteeks”. 4. Kehtivas KeHJS 7. KMH seisukohast – üksikute ehitusetappide või maakasutuslike redaktsioonis ei ole mõjude suhtes pole võimalik esitada suuri erinevusi juba KMH olemas § 6 lg-t 3 programmis kirjeldatud alternatiivsete lahendusvariantide puhul. 5. info paremini esile tuua, Alternatiive saab esitada vastavalt: milliseid  Muutes tegevuse asukohta – väiksemad patrulltee trassi looduskaitseseaduse muudatused on võimalikud aga vastavalt lähteülesandele peab alusel kaitstavaid patrulltee jääma max 50 m riigipiirist. liike/elupaiku kavandatav  Muutes tegevuse suurust projekt otseselt mõjutab  Muutes tegevuse tehnoloogilisi lahendusi 6. Keskkonnaseadustiku  Muutes tegevuse ajalist ulatust – KMH soovituste ptk võidakse üldosa seaduse § 33 lg 2 esitada ettepanekuid kavandatud tegevuste ajatamiseks kohaselt on rada selline teadud kindlatele ajaperioodidele – tuuakse välja tegevusteks tee, mis ei ole rajatis. Kui sobivad ja sobimatud ajaperioodid. tegemist on ehitisega, siis Narva jõe patrulltee KMH puhul leiame, et kuna tegemist on tuleb seda nimetada riigikaitselise ja riigipiiri taristuga, mis ei tohi ulatuda kaugemale kui teeks. Kuna tegemist on 50 m riigipiirist, siis on raske esitada alternatiive, mis erineksid ehitisega, siis ei saa olla üksteisest nimetatud kriteeriumite suhtes selliselt, et mõjude tegu rajaga, vaid tegu on omavahelisel võrdlemisel nende mõjud eristuksid oluliselt. Oleme teega. seisukohal, et sisult vaid väikestes nüanssides muudatusi kaasa 7. KMH peab käsitlema toovaid alternatiive ei ole mõistlik KMH-s esitada. Pigem pooldame erinevaid muudatus-ettepanekute esitamist KMH aruandes Soovituste või projektlahenduse Leevendavate meetmete peatükis, mitte esitada alternatiive. projektlahendustele tehtavaid marginaalseid muutusi eraldi 8. Hinnata tuleb alternatiividena. kasutamisaegset mõju, Argumenteeritud ettepanekuid alternatiivide lisamiseks saab teha ka muuhulgas: 1) kui sageli KMH programmi avalikustamise või KMH aruande koostamise toimuvad patrullid ja kas perioodil. see mõjutab lindude Võimaliku alternatiivse tehnoloogilise lahendusena lisasime KMH pesitsemist; 2) kas rada programmis ptk. 3 loetellu Alternatiiv 2, mis käsitleb Struugade ja on avalikuks Jaama jõe liigniisketel luhtadel või projektala keeruka veerežiimiga kasutamiseks avatud või aladel patrulltee rajamist vaiadele või pontoonidele. suletud. Kui rada on 8. Kuna tegemist on riigikaitselise ja riigipiiri taristu planeerimisega, avatud avalikuks siis patrulltee kasutamise sagedus jm. selline info ei ole avalik info. kasutamiseks, kuidas võib Patrulltee kasutamine ei erine oluliselt tavapärasest metsatee külastatavuse tõus kasutamisest mootorsõidukite poolt, näiteks seente või marjade põhjustada häiringuid. korjamise perioodil, mistõttu loomade ja lindude häirimine 9. Programmis on kirjutatud, patrullteenistuse poolt on väike. Arvestame ettepanekuga ja Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 43  Narva jõe patrulltee rajamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine. KMH programm et kavandatav tegevus ei nimetatud infot analüüsitakse KMH aruandes. kahjusta Alutaguse 9. Struugade ja suuremate jõgede lamminiitude kaitseks ning rahvuspargi ja Puhatu olemasoleva veerežiimi säilitamiseks kaalutakse KMH aruandes loodusala eesmärke. aga ka Arendaja (PPA) poolt tee rajamist nendes kohtades Kuna raja äärde jääb ja vaiadele või pontoonidele – ALTERNATIIV 2. hävib mitmeid Tulenevalt piirkonnas teostatud välitöödele on botaanikute poolt kaitsealuste taimede tehtud tähelepanek, et kavandatava patrulltee äärsed ja nähtavasti kasvukohti, sh enimmõjutatavad loodusdirektiivi lisa liigi ida-võsalill kasvukohad loodusdirektiivi lisa liik asuvad tugevalt inimmõjutatud (kunagiste kaevikute või tee- ida-võsalill, samuti võib ehitusest tee äärde tõstetud pinnasvallidel), mis annab mõjutada tegevus indikatsiooni, et patrulltee ehitamisega on võimalik säilitada ida- ebasoodsalt lamminiite, ei võsalille kasvukohtasid kui tee ehituse alla jääv pinnas koorida ja nt vasta see väide tõele. teisaldada õhukese kihina teele lähedal asuvatele sarnaste 10.Juhul, kui tegevus on kasvutingimustega kohtadele. Teemat käsitletakse põhjalikumalt kavandatud veekogu KMH aruande Leevendavate meetmete ptk-s. veekaitsevööndis, siis 10. Arvestame ettepanekuga tuleks ka hinnata, kas 11. Korrigeerisime ja täpsustasime KMH programmi ajakava. patrullradade rajamine KMH juhtekspert on seisukohal, et ajakavas esitatud kirje põhjustab Narva jõe kalda „Otsustaja küsib asjaomastelt asutustelt seisukohti programmi sisu erosiooni. kohta, menetleb saabunud seisukohti ja esitab enda seisukoha.” 11.Üle vaadata peatükk 7 katab ära Keskkonnaameti poolt viidatud ajakavast justkui puuduva „Keskkonnamõju kirje „pärast asjaomaste asutuste seisukohtade küsimist (seisukoha hindamise tegevuskava” andmiseks on 30 päeva) ette nähtud aeg programmi/aruande ning seal esitatud ajakava kontrollimiseks ning hiljem seisukohtade kujundamiseks.”, kuna korrigeerida. ajakavas on nimetatud toimingu teostamiseks kavandatud 2 kuuline ajaperiood. 2. Alutaguse Vallavalitsus ÜP-ga tehti ettepanek riigitee 13182 Jaama- Arvestame tähelepanekuga ja täiendasime Kuningaküla tee kaitsevööndi vähendamiseks KMH programmi ptk 4 Jaama külas, Karoli külas, Permiskülas ja Kuningakülas ning riigitee 32 Jõhvi-Vasknarva tee kaitsevööndi vähendamiseks Vasknarva külas 30 meetrilt 10 meetrini 3. Maa-amet 1. Korrigeerida seletuskirjas maardlate infot Arvestame ettepanekutega ja korrigeerisime vastavalt tegelikule maardlatega kattumisele. KMH programmis esitatud maardlate infot 2. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 1 punkti 1 kohaselt on maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks vajalik Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse luba. 4. Transpordiamet Transpordiamet, tutvunud esitatud Arvestame dokumentidega, kooskõlastab Narva jõe patrullradade rajamisega kaasnevate võimalike keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu 5. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet TTJA on seisukohal, et Narva jõe patrullradade Arvestame TTJA ettepanekuga ning lisasime rajamisega kaasnevate võimalike KMH asjaomastelt asutustelt saadud seisukohtade ning programmi eelnõud tuleb sisu osas täiendada ettepanekute arvestamise/mittearvestamise asjaomastelt saadud seisukohtadega. koondkokkuvõtte – KMH programmi Lisa 5. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 44